ISO 9001 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem: võrdlus teiste juhtimissüsteemidega, rajamine ja sertifitseerimine ettevõttes
|
|
- Sibyl Stevens
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 ISO 9001 standardile vastav kvaliteedijuhtimissüsteem: võrdlus teiste juhtimissüsteemidega, rajamine ja sertifitseerimine ettevõttes Intact OÜ Tõnu Kumari
2 Sisukord 1. Toote- ja süsteemistandardid 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost. 3. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus teiste juhtimissüsteemi standarditega: 3.1 keskkonnajuhtimissüsteemi standardiga (ISO 14001). 3.2 töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardiga (OHSAS 18001). 4. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standard kui baasstandard: 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO Kuidas jõuda juhtimissüsteemi loomise idee tekkimisest sertifitseeritud juhtimissüsteemini? 5.1 konsultandi kasutamine juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel 5.2 EAS i toetus juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel 5.3 sertifitseerimisprotsess 6. Mis kasu on ettevõttel kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisest?
3 1. Toote- ja süsteemistandardid (1) Mõningaid näiteid tootestandarditest: EVS-EN Tekstiil. Osaliselt või täielikult sünteeskiududest valmistatud tööstusliku otstarbega õmblusniit EVS-EN 1906:2003 Ehitustarvikud. Ukselingid ja nupud Mõningaid näiteid süsteemistandarditest: ISO 9001:2008 Kvaliteedijuhtimissüsteemid ISO 22000:2005 Toiduohutuse juhtimissüsteemid ISO 13485:2003 Meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemid ISO 14001:2004 Keskkonnajuhtimissüsteemid OHSAS 18001:2007 Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid
4 1. Toote- ja süsteemistandardid (2) Juhtimissüsteemide standardite kohta kehtivad järgmised üldised seisukohad: Juhtimissüsteemide standardites sisalduvad nõuded täiendavad, kuid ei asenda tootestandardites esitatud tehnilisi nõudeid. Juhtimissüsteemide standardid kehtestavad nõuded selle kohta, milliseid elemente juhtimissüsteemid peavad hõlmama, ent nende standardite eesmärgiks pole peale suruda juhtimissüsteemide ühetaolisust. Juhtimissüsteemide standardid on üldised ega sõltu mingist konkreetsest tööstusvõi majandusharust. Juhtimissüsteemi kavandamisele ja teostusele avaldavad kindlasti mõju organisatsiooni spetsiifilised vajadused ja eesmärgid, tarnitavad tooted ning teenused ja toimimistavade eripära.
5 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (1) Kvaliteedi tagamise idee kasvas välja militaarsest keskkonnast. Näiteks selleks, et tarnida midagi kaitseministeeriumile, pidi firma koostama oma tarnitava toote kohta kirjaliku protseduuri, seda protseduuri inspekteeris kaitseministeerium ning seejärel pidi firma tagama protseduuri täitmise oma töötajate poolt aastal korraldas Ühendkuningriigi valitsus rahvusliku kvaliteedi ja usaldusväärsuse kampaania, mille deviisiks oli kvaliteet on igaühe asi. Siiski oli selleks ajaks kujunenud olukord, kus paljud tarnijad olid hinnatud nende klientide poolt ning selline kampaania tundus paljudele aja ja raha raiskamisena. Edasiminek selles valdkonnas saabus 1969 aastal, kui Ühendkuningriigi valitsuse üks komiteedest esitas seisukoha, mille järgi tarnija kasutatud meetodid pidid olema hinnatud üldise kvaliteedi tagamise standardi järgi.
6 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (2) 1971 aastal andis British Standards Institute (BSI) Ühendkuningriigis välja esimese standardi kvaliteedi tagamiseks (BS 9000). See standard oli koostatud kasutamiseks elektroonikatööstuses. Seejärel, aastal 1974, andis BSI välja Juhised Kvaliteedi Tagamiseks BS Sellega seoses nihkus põhiteema tarnijapoolse kvaliteedi garanteerimisel kliendile tarnija kliendipoolselt inspekteerimiselt kolmanda osapoole inspekteerimisele nendatel aastatel tegi BSI koostööd erinevate tööstusharudega, eesmärgiga koostada üldine standard. Selle tegevuse kulminatsiooniks oli 1979 aastal ilmunud standard BS Mitmete oluliste tööstusharude juhtorganisatsioonid nõustusid loobuma seni kasutusel olnud tööstusharu standarditest ning selle asemel kasutusele võtma standardi BS Selle standardi eesmärgiks oli pakkuda kasutajatele ühist lepingulist dokumenti, mis demonstreeriks tööstusliku tootmise ohje olemasolu.
7 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (3) ISO 9000 sertifitseerimiseks kasutatav standard on läbi teinud mitu arengustaadiumi. Esimene versioon, mis ilmus 1987 aastal (ISO 9000:1987) sarnanes struktuurilt Ühendkuningriigi standardile BS 5750, sisaldades kolme kvaliteedijuhtimissüsteemi mudelit, millede vahel valik tulenes organisatsiooni käsitlusalast: - ISO 9001:1987 Kvaliteeditagamise mudel kavandamisel, tootearendusel, tootmisel, paigaldamisel ja teenindamisel. - ISO 9002:1987 Kvaliteeditagamise mudel tootmisel, paigaldamisel ja teenindamisel. - ISO 9003:1987 Kvaliteeditagamise mudel lõppkontrollil ja testimisel. Selle standardiversiooni keel oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide ning teiste riikide kaitse-alastest militaarsetest standarditest. Tegemist oli tootmise keskse standardi versiooniga, mis sobis hästi stabiilset toodangut valmistavatele tehastele. Standard koosnes kahekümnest paragrahvist, millede kaudu oli rõhk asetatud protseduuride nõuete täitmisele, mitte aga algselt kavas olnud üldisele juhtimisprotsessile.
8 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (4) Teine versioon, mis ilmus 1994 aastal (ISO 9000:1994) sisaldas püüdlust vabaneda 1987 aasta standardi versiooni teatavatest puudustest. See versioon rõhutas kvaliteedi tagamist ennetavate tegevuste kaudu ning nõudis jätkuvalt vastavuse tõestust dokumenteeritud protseduuridele. Kahjuks, nii nagu ka esimese versioonigi puhul, kaldusid organisatsioonid juurutama nõudeid, luues riiulitäisi protseduuride käsiraamatuid, koormates sellega organisatsioone ISO bürokraatiaga. Parendavate protsesside juurutamine sellises keskkonnas oli raskendatud. Standardi see versioon sisaldas analoogselt 1987 aasta versiooniga kolme kvaliteedijuhtimissüsteemi mudelit, millede vahel valik tulenes organisatsiooni käsitlusalast: - ISO 9001:1994 Kvaliteeditagamise mudel kavandamisel, tootearendusel, tootmisel, paigaldamisel ja teenindamisel. - ISO 9002:1994 Kvaliteeditagamise mudel tootmisel, paigaldamisel ja teenindamisel. - ISO 9003:1994 Kvaliteeditagamise mudel lõppkontrollil ja testimisel.
9 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (5) Kolmas versioon, mis ilmus 2000 aastal (ISO 9001:2000) tegi radikaalse pöörde mõtlemises. Kesksele kohale standardis asetus protsessi juhtimise kontseptsioon. Muutus selgemaks juba varem aktsepteeritud põhimõte, et standardi eesmärk on alati olnud dokumenteeritud süsteem, mitte aga dokumentide süsteem. Eesmärgiks on alati olnud juhtimissüsteemi efektiivsus läbi protsessi toimivuse mõõdikute. Kolmas standardi versioon tegi selle ideestiku palju selgemini nähtavaks, vähendades rõhuasetust dokumenteeritud protseduuridele, juhul kui on olemas selge tõestus selle kohta, et protsess toimib hästi. Protsessi pideva parendamise kaalutlused ning kliendi rahulolu jälgitavus tõsteti selles standardi versioonis samuti esile.
10 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (6) Toodi välja 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi, millised on aluseks kõikidele kvaliteedijuhtimissüsteemi standarditele. Need on: 1. Kliendikesksus 2. Eestvedamine 3. Inimeste kaasamine 4. Protsessikeskne lähenemisviis 5. Süsteemne lähenemine juhtimisele 6. Pidev parendamine 7. Faktidel põhinev otsustusviis 8. Vastastikku kasulikud suhted tarnijaga Vormilisest küljest jäi kolme varasemates versioonides kasutusel olnud kvaliteedijuhtimissüsteemi mudeli asemel kasutusele ainult üks: ISO 9001:2000. Kasutusele võeti põhjendatud välistuste mõiste, mis lubas organisatsioonidel, vastavalt nende käsitlusalale välistada teatud tegevusi ja protsesse.
11 2. Lühiülevaade ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ajaloost (7) Viimane, neljas versioon ilmus 14. novembril See standardi versioon (ISO 9001:2008) sisaldab ainult väikesi täpsustusi ja lisandusi võrreldes 2000 aasta versiooniga. Eesmärgiks on selgitada standardi nõudmisi ning parandada kooskõla teiste juhtimissüsteemi standarditega, näiteks standardiga ISO 14001:2004. Käesoleval ajal on paralleelselt kehtivad nii ISO 9001:2000 kui ISO 9001:2008 standardi versioonid. Lahtiseletatult tähendab see seda, et kõik ISO 9001:2000 standardi versiooni järgi väljastatud sertifikaadid kehtivad ainult kuni 2010 aasta novembri keskpaigani. Sertifitseerida uusi kvaliteedijuhtimissüsteeme saab aga vaid viimase standardi versiooni järgi.
12 3. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus teiste juhtimissüsteemi standarditega (1) ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi aluseks on 8 kvaliteedijuhtimise printsiipi, mis on toodud standardi ISO 9000 alajaotuses 0.2: 1. Kliendikesksus organisatsioonid sõltuvad oma klientidest ning seetõttu peaksid mõistma kliendi hetke- ja tulevikuvajadusi, peaksid täitma kliendi nõudeid ning püüdma ületada kliendi ootusi. 2. Eestvedamine - juhid rajavad organisatsiooni olemuse ja tegutsemissuuna ühtsuse. Nad peaksid looma ja toimivana hoidma sellise sisekeskkonna, milles saab võimalikuks inimeste täiel määral osalemine organisatsiooni eesmärkide saavutamises. 3. Inimeste kaasamine organisatsiooni tuumaks on kõigi taseme töötajad ning nende täielik kaasahaaramine, mis võimaldab nende võimeid kasutada organisatsiooni hüvanguks. 4. Protsessikeskne lähenemisviis soovitud tulemused saavutatakse tõhusamalt siis, kui tegevusi ja tegevustega seotud ressursse juhitakse kui protsesse.
13 3. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus teiste juhtimissüsteemi standarditega (2) 5. Süsteemne lähenemine juhtimisele vastastikku seotud protsesside kui süsteemi väljaselgitamine, mõistmine ning juhtimine toetab organisatsiooni mõjusust ja tõhusust oma eesmärkide saavutamisel. 6. Pidev parendamine organisatsiooni toimivuse pidev parendamine peaks olema organisatsiooni alaliseks eesmärgiks. 7. Faktidel põhinev otsustusviis mõjusate otsuste aluseks on andmete ja informatsiooni analüüs. 8. Vastastikku kasulikud suhted tarnijaga organisatsioon ja selle tarnijad on vastatstikku sõltuvad ning vastastikku kasulikud suhted nende vahel tõstavad mõlema poole võimet luua väärtusi.
14 3.1 ISO 9001 võrdlus keskkonnajuhtimissüsteemi standardiga ISO kvaliteedijuhtimise printsiipi on vaadeldavad ka keskkonnajuhtimissüsteemi kontekstis. Paljuski on kokkulangevusi, suuremad erinevused on 1 printsiibis. Olulisemaks erinevuseks standardite ISO 9001 ning ISO vahel on see, et keskkonnajuhtimissüsteemi standard on riskide hindamisel põhinev standard. Nimelt on ISO standardi üheks kesksemaks momendiks organisatsiooni oluliste keskkonnaaspektide väljaselgitamine ning vastava toimeohje rakendamine tegevustele, mis on seotud nende oluliste aspektidega. Oluliste keskkonnaaspektide väljaselgitamine on teiste sõnadega organisatsiooni keskkonnaalaste riskide hindamine. Kvaliteedijuhtimissüsteemi standard ISO 9001 ei käsitle toote või teenusega kaasnevate riskide hindamist. Nagu me käesoleva seminari käigus näeme, on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 baasil koostatud mitmeid standardeid, kus on sisse viidud toote riskide hindamine näiteks meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardis ISO ning toiduohutuse juhtimissüsteemide standardis ISO
15 3.2 ISO 9001 võrdlus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standardiga OHSAS kvaliteedijuhtimise printsiipi on vaadeldavad ka töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi kontekstis. Paljuski on kokkulangevusi, suuremad erinevused on 1, 4, 5 ja 8 printsiibis. Olulisemaks erinevuseks standardite ISO 9001 ning OHSAS vahel on see, et töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi standard on riskide hindamisel põhinev standard. Nimelt on ISO standardi üheks kesksemaks momendiks organisatsiooni töökohtadel esinevate ohuteguritest tulenevate riskide väljaselgitamine, suurematele riskidele ohjemeetmete rakendamine eesmärgiga vähendada riski suurust ning lõpuks toimeohjete rakendamine tegevustele, mis on seotud riskidega. Kvaliteedijuhtimissüsteemi standard ISO 9001 ei käsitle toote või teenusega kaasnevate riskide hindamist. Nagu me käesoleva seminari käigus näeme, on kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 baasil koostatud mitmeid standardeid, kus on sisse viidud toote riskide hindamine näiteks meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standard ISO ning toiduohutuse juhtimissüsteemide standard ISO
16 4. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standard kui baasstandard (1) Kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 baasil on erinevate valdkondade tarvis koostatud kvaliteedijuhtimissüsteemide standardid, mis suuremal või vähemal määral tuginevad ISO 9001-le: ISO 13485:2003 Meditsiiniseadmed. Kvaliteedijuhtimissüsteem. Normatiivsed nõuded ISO 22000:2005 Toiduohutuse juhtimissüsteemid. Nõuded kõikidele organisatsioonidele toidu käitlemisahelas ISO/TS 16949:2009 Quality management systems -- Particular requirements for the application of ISO 9001:2008 for automotive production and relevant service part organizations
17 4. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standard kui baasstandard (2) ISO/IEC 27001:2005 Infotehnoloogia - Turbemeetodid - Infoturbe halduse süsteemid - Nõuded ISO/TS 29001:2010 Petroleum, petrochemical and natural gas industries -- Sector-specific quality management systems -- Requirements for product and service supply organizations Ka keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO on aluseks erinevate valdkondade keskkonnajuhtimissüsteemide standarditele, näiteks standardile ISO 30000:2009 (Ships and marine technology -- Ship recycling management systems -- Specifications for management systems for safe and environmentally sound ship recycling facilities)
18 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO (1) Vajadus kehtestada meditsiiniseadmete valdkonnas kvaliteedisüsteem tuleneb Euroopa Liidu meditsiiniseadmete direktiivi 93/42/EC (2007/47/EC) nõuetest. Tulenevalt direktiivist on kvaliteedisüsteemi nõue toodud ka Vabariigi Valitsuse määruses nr. 354 Meditsiiniseadme vastavushindamise kord. Nii Euroopa Liidu direktiiv kui ka Vabariigi Valitsuse määrus räägivad kvaliteedisüsteemist, ei viita aga konkreetsele dokumendile ei standardile, spetsifikatsioonile ega muule aasta juulis Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt tutvustatud ISO 13485:2003 on kogu maailmas tunnustatud kui kvaliteedijuhtimissüsteemi standard, mis on spetsiaalselt koostatud meditsiiniseadmete valmistajatele.
19 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO (2) Tuginedes samadele põhiprintsiipidele, millele baseerub ISO 9001:2008, on ISO 13485:2003 otsustavaks sammuks reguleerimaks regulatiivseid nõudeid täitvate toodete kavandamise ja tootmise protsesse. ISO 13485:2003 kasutatakse kvaliteedijuhtimissüsteemide ja meditsiiniseadmete regulatiivsete nõuete ühildamiseks. Tulenevalt eelöeldust sisaldab ISO 13485:2003 mitmesuguseid meditsiiniseadmetele spetsiifilisi nõudeid ning ei sisalda mitmeid ISO 9001:2008 standardis esitatud nõudeid. Sellest tulenevalt ei saa firmad, kes on registreeritud ISO 13485:2003 järgi automaatselt olla registreeritud ISO 9001:2008 järgi.
20 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO (3) Standardi ISO 13485:2003 olulised aspektid 1. ISO 13485:2003 koostati eesmärgiga, et see standard vastaks globaalsete regulatiivsete dokumentide nõuetele. 2. ISO 13485:2003 on ühilduv teiste mitte kvaliteedi juhtimissüsteemidega, näiteks ISO ja OHSAS ISO 13485:2003 ei rõhuta kliendirahulolu nagu see on ISO 9001:2008 standardis. ISO 13485:2003 tugineb regulatiivsetel nõuetel. 4. Kui ettevõte täidab ISO 13485:2003 nõudeid, siis on tal kerge täita FDA QSR (FDA QSR U.S. Food and Drug Administration Quality System Regulations) nõudeid. Kuigi FDA otseselt ei kohalda ISO 13485:2003 standardit, osales FDA ISO 13485:2003 kirjutamise protsessis.
21 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO (4) 5. Riskijuhtimine on ISO 13485:2003 üheks võtmeelemendiks. (ISO 13485:2003 viitab standardile ISO 14971:2007 Medical devices Application of risk management to medical devices). 6. ISO/TR on juhisdokument ISO 13485:2003 kasutamiseks ja juurutamiseks. 7. ISO 13485:2003 standard on kirjutatud eesmärgiga olla tööriistaks protsesside toimivana hoidmisel, mitte mudeliks äritegevuse pideval parendamisel (ISO 9001:2008 propageerib kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse pidevat parendamist). 8. Erinevalt ISO 9001:2008 standardist ei võimalda ISO 13485:2003 tootjail ratsionaliseerida dokumentatsiooni. Selleks, et nõuda ettevõtteilt regulatiivsete nõuete täitmist, on ISO 13485:2003 oma olemuselt rohkem ettekirjutav, nõudes mitmete dokumenteeritud protseduuride olemasolu. 9. Standardite ISO 13485:2003 ja ISO 9004:2009 vahel puudub oluline seos (ISO 9004:2009 Kvaliteedijuhtimissüsteemid Suunised toimivuse parendamiseks).
22 4.1 ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi võrdlus meditsiiniseadmete valdkonna kvaliteedijuhtimissüsteemi standardiga ISO (5) Lisaks eelnevale puudutab ISO 13485:2003 veel järgmisi spetsiifilisi valdkondi: kliinilised uuringud (clinical evaluations) toote puhtus ja steriliseerimine (cleanliness and sterilization) nõuded siirdatavatele meditsiiniseadmetele (implantable MD) kõrvalekalletest teavitamine (notification of adverse events, vigilance system) teavitamisinfo (advisory notice) täiendavad uurimis- ja arendusnõuded (research and development)
23 5. Kuidas jõuda juhtimissüsteemi loomise idee tekkimisest sertifitseeritud juhtimissüsteemini? Laialt levinud võimaluseks on konsultandi kaasamine, millega kaasneb rahaline kulu. Konsultandi kasutamisega kaasnevad järgmised positiivsed asjaolud: 1. Süsteemi ülesehitamisel ei teki liigset ajakulu standardi nõuete lahtimõtestamisel ning ettevõtte protsesside kohaldamisel nendele nõuetele 2. Kõik standardi nõuded saavad kaetud, midagi ei jää kahe silma vahele, mis võiks hiljem takistada edukat sertifitseerimisprotsessi 3. Käsiraamatu, protseduuride ning muude dokumentide koostamisel järgib konsultant põhimõtet, et nendes dokumentides oleks lühidalt ja selgelt kirjas oluline, välistatud on pikad ja paljusõnalised dokumendid, mida keegi lugeda ei jõua ning millest arusaamine tekitab probleeme Teiseks võimaluseks süsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel on teha seda ettevõtte omal jõul. Selle variandi edukus sõltub süsteemi ülesehituse ja juurutamisega tegelevate töötajate pädevusest.
24 5. 1 Konsultandi kasutamine juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel (1) Konsultandi kasutamisel võib välja tuua järgmised tegevused: Ettevõte, kes soovib juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel kasutada nõustaja/konsultandi abi, küsib hinnapakkumise, täites selleks Intact OÜ kodulehel oleva hinnapäringu vormi Intact OÜ saadab ettevõttele hinnapakkumise Ettevõte ja Intact OÜ lepivad kokku projekti üksikasjades ja ajakavas ning sõlmivad koostöölepingu Ettevõtte soovi korral aitab Intact OÜ vormistada EAS'ist toetuse saamiseks
25 5. 1 Konsultandi kasutamine juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel (2) Järgneb juhtimissüsteemi nõustamisprotsess, mille põhiteemad on kokkuvõtlikult toodud allpool: juhtimissüsteemi standardi nõuete tutvustus, üldine sissejuhatus juhtimissüsteemi dokumentide koostamine, lähtudes kliendi organisatsiooni protsessidest siseaudiitorite koolitamine siseauditite läbiviimine kliendi organisatsioonis juhtimissüsteemi ülevaatus sertifitseerimisvalmiduseks
26 5. 2 EAS i toetus juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel (1) Juhtimissüsteemide ülesehitamise ning juurutamise toetusi on võimalik taodelda EAS i teadmiste ja oskuste arendamise programmi raames. Teadmiste ja oskuste arendamise programmi kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse eesmärk Tõsta ettevõtete töötajate ja juhtide tööalaste teadmiste ja oskuste taset ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Kes saab toetust taotleda? Taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud FIE või äriühing; samuti MTÜde ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtete või kutseühendus, inkubaator või maakondlikud arenduskeskused - juhul kui kasu saavad ettevõtted.
27 5. 2 EAS i toetus juhtimissüsteemi ülesehitamisel ja juurutamisel (2) Milleks toetust antakse? Toetust saab taotleda kuni 12 kuud kestva teadmiste-oskuste arendamise projekti läbiviimiseks järgmistes vormides: juhtimiskoolitus, erialane täiendkoolitus, väljaspool Eestit toimuvatel erialakonverentsidel osalemine, nõustamisteenuse kasutamine. Kui suur on toetus? Projekti minimaalne suurus on krooni. Toetuse minimaalne suurus on krooni projekti kohta. Finantseeritakse kuni 50% tehtud abikõlblikest kuludest. Taotlus toetuse saamiseks peab olema esitatud sihtasutusele vähemalt viis (5) tööpäeva enne projekti tegevuste algust.
28 5. 3 Sertifitseerimisprotsess (1) Sertifitseerimisprotsessi põhietapid on järgmised: 1. Ettevõte võtab kontakti sertifitseerimisorganisatsiooniga (SO) 2. Ettevõte esitab SO le vajalikud andmed (käsitlusala, töötajate arvu jt.) ning SO esitab ettevõttele hinnapakkumise 3. Ettevõte ja SO allkirjastavad lepingu 4. SO teostab sertifitseerimisauditi, mis koosneb kahest etapist 1. etapp dokumentide ülevaatus 2. etapp vastavusaudit 5. Eduka sertifitseerimisauditi tulemusena teeb juhtaudiitor soovituse väljastada ettevõttele vastav sertifikaat 6. SO vaatab auditi aruande üle ning kui kõik on vastavuses reeglitega, siis väljastab ettevõttele sertifikaadi (tavaliselt väljastatakse sertifikaat 3 aastaks) 7. Kontrollvisiidid 8. Sertifikaadi uuendamise visiit (tavaliselt 3 aasta möödumisel esmasest serifitseerimisest)
29 5. 3 Sertifitseerimisprotsess (2) Sertifitseerimisprotsess on reguleeritud standardiga ISO ning IAF i (International Accreditation Forum, ) poolt kehtestatud reeglitega
30 6. Mis kasu on ettevõttel kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisest? Sisemine kasu: juhtimissüsteemi õigel rakendamisel aitab see organisatsioonil keskenduda oma tegevustes olulistele asjadele - juhtimissüsteem võimaldab hoida kokku kulutusi. Väline kasu: sertifikaat toimib reklaamina annab informatsiooni potentsiaalsetele investoritele ja klientidele.
31 Tänan tähelepanu eest! Intact OÜ Tõnu Kumari mob
EttekanneTallinnaEttevõtluspäeval, 03. oktoobril 2017 kell Sokos Hotel ViruKonverentsikeskuse Fortesaalis:
EttekanneTallinnaEttevõtluspäeval, 03. oktoobril 2017 kell 15.00 16.00 Sokos Hotel ViruKonverentsikeskuse Fortesaalis: Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemiuuestandardiiso 45001 kavandi tutvustus,
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity
EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard
More informationSissejuhatus Autor: Raivo Pavlov Peatükk: Hindamine
Sissejuhatus 18 1 1 Nii, nagu iga küberneetilise süsteemi puhul, on tagasiside saamine organisatsiooni juhtimisahela oluline osa. Sellest saame teada, kas süsteem toimib ning kas saavutame oma eesmärgid
More informationharidusprogramm Nordplus
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus 2012-2017 www.nordplusonline.org http://haridus.archimedes.ee/nordplus Hannelore Juhtsalu 23.01.2017 Tallinnas NORDPLUS eesmärgid OSALEVAD RIIGID
More informationDEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:
More informationEURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Sigrid Jamnes EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Raigo Ernits Pärnu 2015 1 Soovitan suunata
More informationKORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö
More informationSISEAUDITI FUNKTSIOONI EDENDAMISE LÄHTEKOHAD EESTI KOHALIKES OMAVALITSUSTES
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triinu Kaarna SISEAUDITI FUNKTSIOONI EDENDAMISE LÄHTEKOHAD EESTI KOHALIKES OMAVALITSUSTES Magistritöö sotsiaalteaduste magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja:
More informationÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Tõnn Laos ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS Lõputöö Juhendaja: Henn Vallimäe, knd Kaasjuhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2016 Soovitan
More informationEESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10555-5:1999 Steriilsed ühekordselt kasutatavad intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid. Osa 5: Üle nõela paigaldatavad perifeersed kateetrid Sterile, single-use intravascular
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ISO 4037-2:2015 RÖNTGENI JA GAMMA REFERENTSKIIRGUS DOSIMEETRITE JA DOOSIKIIRUSE MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMISEKS JA NENDE KOSTE MÄÄRAMISEKS SÕLTUVANA FOOTONI ENERGIAST Osa 2: Kiirguskaitseline
More information2016 a mittevastavuste kokkuvõte. Andro Kivistik
2016 a mittevastavuste kokkuvõte Andro Kivistik Bureau Veritas maailmas Loodud 1828 Avar geograafiline ulatus Käibe jagunemine Maailmas turuliider kvaliteedi, keskkonna, töötervishoiu ja ohutuse ning sotsiaalse
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationHANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Kaisa Karba HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Harald Kitzmann
More informationKaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS
Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Projekt STEPS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes (Strengthening Engagement in Public health Research
More informationKESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mari Sisask KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL 2009-2015 AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS AS ERICSSON EESTI, AS TALLINK GRUPP JA AS TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Arnold Oliinik ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS AS ERICSSON EESTI, AS TALLINK GRUPP JA AS TALLINNA KAUBAMAJA
More informationAvaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise
Avaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise L e h e k ü l g 2 Ühtne hindamismudel (CAF) Avaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise CAF 2013 L e h e k ü l g
More informationEESTI TURISMIETTEVÕTETE KVALITEEDIPROGRAMM
EESTI TURISMIETTEVÕTETE KVALITEEDIPROGRAMM Enesehindamise koolitus 02.-03.12.2009 Tallinnas Tiia Tammaru Jari Kukkonen 1 Kolmapäev, 02. detsember 10:00-10:30 Saabumine, registreerumine 10:30-10:45 Avasõnad
More informationSTRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK
1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika
More informationIT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid
IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor
More informationEttevõtluse Arendamise Sihtasutuse Siseauditi üksuse kvaliteedi välishindamine
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Siseauditi üksuse kvaliteedi välishindamine Lõpparuanne nr II-135/2011 13. jaanuar 2012. a EESSÕNA Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond (edaspidi RM FKO) viis
More informationPERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Baile Orb PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 05 Soovitan suunata kaitsmisele...
More informationVastutustundlik ettevõtlus Eestis. Näidete kogumik
Vastutustundlik ettevõtlus Eestis Näidete kogumik TOETAJAD: Vastutustundliku ettevõtluse heade näidete kogu miku koostamist rahastasid Euroopa komisjon, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse
More informationaastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines
20 aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines aastat ravimistatistikat Eestis 20 Years of Estonian Statistics on Medicines Tartu 2015 Toimetanud Edited by: Ravimiamet Estonian
More informationSee dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade
EESTI STANDARD EVS 875-2:2010 VARA HINDAMINE Osa 2: Varade liigid Property valuation Part 2: Types of Properties EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on standardi EVS 875-2:2005 uustöötlus;
More informationTÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP
EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö
More informationSISEHINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE LÄÄNEMAA ÜLDHARIDUSKOOLIDES
TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ Haldusjuhtimise osakond SISEHINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE LÄÄNEMAA ÜLDHARIDUSKOOLIDES Magistritöö Juhendaja: PhD Eve Eisenschmidt Haapsalu 2008 TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ Riigiteadused Töö
More informationBRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES
TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationÄRIPROTSESSID JA NENDE KVALITEET TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES TIETO ESTONIA AS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Helen Pildre ÄRIPROTSESSID JA NENDE KVALITEET TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES TIETO ESTONIA AS Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Kurmet Kivipõld
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Kaisa Kaup
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Kaisa Kaup Personali arendamine koolituste kaudu Viljandi Maavalitsuses 2011 2012 Bakalaureusetöö Juhendaja: Kristiina Tõnnisson, Ph.
More informationToetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta
EUSE SUUNISED MITMEKESISUSE KOHTA Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Elukestva õppe
More informationTIMMITUD TOOTMISE JA PIIRANGUTE TEOORIA KOOSRAKENDAMINE TOOTMISPROTSESSIDE JUHTIMISES AS SAKU METALL ALLHANKE TEHAS NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Meelis Säinas TIMMITUD TOOTMISE JA PIIRANGUTE TEOORIA KOOSRAKENDAMINE TOOTMISPROTSESSIDE JUHTIMISES AS SAKU METALL ALLHANKE TEHAS NÄITEL Magistritöö
More informationKiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid, turud, tehnoloogiad,
Sissejuhatus Autorid: Tiia Tammaru, Ruth Alas Peatükk: Õppimine ja innovatsioon 17 1 1 Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid,
More informationT-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi
Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.
More informationSÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus
More informationONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Anna Haritonova ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES Lõputöö Juhendaja: Maret Güldenkoh, MBA Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ
More informationTarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid
Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid Versioon 13.12.2017 Jaak Tepandi Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituut Viimane versioon koos lisamaterjalidega eesti ja inglise keeles on Moodle
More informationTAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mona Laas TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationSOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille
More informationMida vana ja uut on Nordplus programmis
Mida vana ja uut on Nordplus programmis 2018-2022 www.nordplusonline.org www.haridus.archimedes.ee/nordplus Anne Hütt 10.11.2017 Tallinnas MIS EI OLE MUUTUNUD... OSALEVAD RIIGID Taani Soome Rootsi Norra
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationRahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid
Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid SISUKORD STANDARDITE SISSEJUHATUS... 4 RAHVUSVAHELISED SISEAUDITEERIMISE KUTSETEGEVUSE STANDARDID (STANDARDID)... 6 TUNNUSSTANDARDID... 6 1000
More informationSiseministeeriumi riskijuhtimise analüüs. KPMG Baltics OÜ
Siseministeeriumi riskijuhtimise analüüs KPMG Baltics OÜ 2013 KPMG Baltics OÜ Narva mnt 5 Tallinn 10117 Estonia Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee Aive Kuhi Siseministeerium
More informationInnovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit
More informationTartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu
More informationSPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS
1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 16498:2013 Dentistry - Minimal dental implant data set for clinical use (ISO 16498:2013) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 16498:2013 sisaldab
More informationHEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Marlen Väli HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor
More informationRAHVUSVAHELISE KONTSERNI RAAMATUPIDAMISE TEENUSKESKUSE LOOMINE ENICS AG NÄITEL
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Malle Peedo RAHVUSVAHELISE KONTSERNI RAAMATUPIDAMISE TEENUSKESKUSE LOOMINE ENICS AG NÄITEL ESTABLISHING INTERNATIONAL CORPORATE S ACCOUNTING SERVICE CENTRE:
More informationEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Marko Prede UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE VALIMINE JA RAKENDAMINE KONETEX GRUPP OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Rode Luhaäär Tallinn 2015
More informationKLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Heli Vatman KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse
More informationConsumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis
Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku
More informationETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kalle Lill ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS Lõputöö Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Organisatsiooni sise-
More informationKESKKONNAMÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT
KESKKONNAMÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Tõnis Põder 2017 LÜHENDID EL HMS KeHJS KeÜS KMH KRH KSH LKS SMH TMH Euroopa Liit Haldusmenetluse seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Keskkonnaseadustiku
More informationLAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Sirje Pint LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: dotsent Karmen Toros, PhD Tallinn 2016 RESÜMEE
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 20569:2018 Dentistry - Trephine burs (ISO 20569:2018) EVS-EN ISO 20569:2018 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 20569:2018 sisaldab Euroopa
More informationRAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetool Ave Annuk RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs Bakalaureusetöö
More informationProjekti kavandamine
Projektijuhtimine tarkvaarenduses Teema 2: Projekti kavandamine Peeter Normak 1 4.10 tunni kava 1. Kodutöö nr 1: Ettepanekud konspekti ja esitluse täiendamiseks Analüüsiülesanded Projektiideede esitlused
More informationITIL-i PARIMATE PRAKTIKATE RAKENDAMINE IT TUGIÜKSUSES, TÜ KLIINIKUMI INFORMAATIKATEENISTUSE NÄITEL Magistritöö
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtte juhtimine Raivo Pleer ITIL-i PARIMATE PRAKTIKATE RAKENDAMINE IT TUGIÜKSUSES, TÜ KLIINIKUMI INFORMAATIKATEENISTUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Evelin Kasenõmm,
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 6876:2012 Dentistry - Root canal sealing materials (ISO 6876:2012) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 6876:2012 sisaldab Euroopa standardi
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 7029:2017 Acoustics - Statistical distribution of hearing thresholds related to age and gender (ISO 7029:2017) EVS-EN ISO 7029:2017 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See
More informationASSESSORITE OHJE PROTSEDUUR ASSESSOR MANAGEMENT PROCEDURE
ASSESSORITE OHJE PROTSEDUUR ASSESSOR MANAGEMENT PROCEDURE EAK J10-2016 Tallinn 2016 Lk 2/26 Autorlus ja põhimõtted Käesolev juhenddokument on dokumendi EAK J10-2008 Assessorite heakskiitmise nõuded täiendatud
More informationIT projekti kinnitamise protsessi juurutamine kindlustusettevõte X näitel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool IT projekti kinnitamise protsessi juurutamine kindlustusettevõte X näitel Magistritöö Üliõpilane: Üliõpilaskood:
More informationTARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi
TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8
More informationAVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Riigimajanduse õppetool Ardon Kaerma AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)
More informationLäbipaistvusaruanne. 1. juuli juuni KPMG Baltics OÜ
Läbipaistvusaruanne 1. juuli 2014 30. juuni 2015 KPMG Baltics OÜ Sisukord 1 Eessõna 1 2 Kes me oleme 2 3 Ülesehitus ja juhtimine 3 3.1 Õiguslik struktuur ja omandiline kuuluvus 3 3.2 Nimi ja omandiline
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja
More informationVARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.
More informationKODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT
KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo
More informationPERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata
More informationTEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ann Helen Turgan TH3 TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2017 Soovitan
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 14801:2016 Dentistry - Implants - Dynamic loading test for endosseous dental implants (ISO 14801:2016) EVS-EN ISO 14801:2016 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti
More informationMiks on kliendirahulolu väärtusetu?
Miks on kliendirahulolu väärtusetu? Märkused 2 Isiklik tegevuskava Tegevus Prioriteet A B C Service Solutions Plus 2010 3 Märkused Lekkiv ämber Enamik ettevõtteid kulutavad terve varanduse püüdes uusi
More informationERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Turunduse õppetool Inga Korpõljova ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 16872:2016 HOMÖOPAATIA LISAKVALIFIKATSIOONIGA ARSTIDE (HLKA-DE) TEENUSED. NÕUDMISED HOMÖOPAATIA LISAKVALIFIKATSIOONIGA ARSTIDE OSUTATUD TERVISHOIUTEENUSTELE Services of Medical Doctors
More informationREHABILITATSIOONITEENUSE SAAJA HINNANG TEMA KAASATUSELE JA ENESEMÄÄRAMISÕIGUSELE JÕHVI HAIGLA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Tiiu Sepp REHABILITATSIOONITEENUSE SAAJA HINNANG TEMA KAASATUSELE JA ENESEMÄÄRAMISÕIGUSELE JÕHVI HAIGLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kandela Õun,
More informationEi ole üksi ükski maa. Ülevaade kodanikuühiskonnast 2 ( e p
L L Ülevaade kodanikuühiskonnast neli korda aastas Väljaandmist toetatakse riigieelarvest ÜÜ S U D N U L U T TE E HH IN GUTE JA S I H T AS S A U T U U S S T T T T T E E EMSL on avalikes huvides tegutsevate
More informationTURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Marie Evart TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID Magistritöö
More informationTeadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid. Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid. Uuringu 3.1. raport
Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid Uuringu 3.1. raport Töögrupi juht: professor Maaja Vadi Autorid: Anne Reino, Krista Jaakson, Kaisa
More informationANALÜÜTILISTE PROTSEDUURIDE KASUTAMINE FINANTSARUANNETE AUDITIS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Riin Veidenberg ANALÜÜTILISTE PROTSEDUURIDE KASUTAMINE FINANTSARUANNETE AUDITIS Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses
More informationIndikaatorid. kaasava hariduse edendamiseks Euroopas. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur
Indikaatorid kaasava hariduse edendamiseks Euroopas Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Raport on koostatud projekti raames, mida on rahastatud Euroopa Ühenduse elukestva õppe programmist (projekt
More informationLASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö
More informationTÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrei Andrejev TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10873:2010 Dentistry - Denture adhesives EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN ISO 10873:2010 sisaldab Euroopa standardi EN ISO 10873:2010 ingliskeelset teksti.
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 7405:2009 Dentistry - Evaluation of biocompatibility of medical devices used in dentistry EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-EN ISO 7405:2009
More informationINNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Margus Sarmet, MSc, MA INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks strateegilise
More information(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)
Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 13897:2018 Dentistry - Dental amalgam reusable mixing-capsules (ISO 13897:2018) EVS-EN ISO 13897:2018 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 13897:2018
More information3.3 Projekti rakendamine. Ban Uppa! juures : Millega? Kellega? Millal? Kus? Kuidas? Tegevuste plaani kavand (Kommentaarid teretulnud!
Ban Uppa! juures : Tee üles! Ban Uppa! uus projekt Koostanud Dali ja Matto Veebruar-märts: Aprill: Mai: Juuni: Juuli: August: September: Oktoober detsember: Detsember: Jaanuar veebruar: Tegevuste plaani
More informationASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND
ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND 2008, Kaunas Autorid: Zina Baltrenienė,
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationKursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Informaatika õppekava Kursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain Bakalaureusetöö Autor: Kerttu Tihti Juhendaja: Hans Põldoja Autor:......
More informationLülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri
Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) Erki Parri 5. veebr. 2014 ThoracolumbarInjuryClassification and SeverityScore( TLICS) Eelnevatel klassifikatsiooni süst. on piiratud prognostiline väärtus Kirurgilise
More informationRahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm
Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm 675.36.5 4. märts 2008 Aruanne Taust Lõplik eelnõu Aruanne ja suunised sotsiaalvõrkude teenuste privaatsuse kohta - Rooma memorandum - 43. koosolek,
More informationEESTI STANDARD EVS-EN ISO :2010
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8253-1:2010 Akustika. Audiomeetrilised katsemeetodid. Osa 1: Puhastooni õhujuhte- ja luujuhteläve audiomeetriline põhimõõtmine Acoustics - Audiometric test methods - Part 1: Basic
More information