Eve Sooba. Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst

Transcription

1 Eve Sooba Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst ETAS suveseminar 2014

2 Paraneb glükoosi av, tõuseb insuliini tundlikkus. Suurema treeningmahu korral üle suurem HBA1C langus: 150 min nädalas HBA1C langus 0,9%, alla 150 min/nädalas, siis 0,4% Snowling NJ 2006, Paranevad c/v riski tegurite näidud Vastupanuga harjutused soodustavad madalama paastuglükoosi 24 h püsimist diabeetikul min mõõdukat või intensiivset aeroobset treeningut päevas ennetab kehakaalu tõusu Šoti rasvumise ravijuhis ,5 h/päevas ennetab 2 t diabeedi teket kõrge riskiga patsientidel 2013 AHA/ACC/TOS

3 Langetab kuni 83% langetab osteoartroosi riski Langetab kuni 50% 2 tüübi diabeedi riski Langetab kuni 50% soolevähi riski Langetab kuni 35% isheemiatõve ja insuldi riski Langetab kuni 68% reieluu murru riski Langetab kuni 20% rinnavähi riski Langetab kuni 30% kukkumise riski vanemaealistel Langetab kuni 30% depressiooni riski Langetab kuni 30% dementsuse riski eactive.aspx

4 Füüsiline aktiivsus tervisespordi harrastusena 30 min korraga 4 ja enam korda nädalas (lähenedes normile): : 7,9 : 7 % 2-3 x nädalas 21 : 21,6% Alla 2 x nädalas 18.2 : 19,0% Üldse ei harrasta 33% : 31,5 % Kõige enam spordivad mehed 16-24% M.Tekkel Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2010 rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4047/1/tku_2010.pdf

5 Mõõduka intensiivsusega treening vähemalt 150 min nädalas S.R.Colberg 2010, L.S.Pescatello et al 2013, L.Ryde n 2013 (30 min/päevas 5 päeval) või suure intensiivsusega treening 60 min/nädalas ACSM 2007 või 75 min /nädalas USA soovitused 2008 (20-min 3 päeval nädalas) S.R.Colberg 2010 Tervisele kasulik toime on tõestatud kuni 300 min/nädalas L.S.Pescatello et al 2013 Vajalikku aega võib jagada min. 10 min etappideks L.S.Pescatello et al 2013

6 Patsiendile sobiva füüsilise koormusega tegevus peab aset leidma vähemalt kolmel päeval nädalas, kuid eelistatud on 5 päeval nädalas Positiivse efekti saavutamiseks ja hoidmiseks ei tohi füüsilise koormuseta päevade arv olla suurem kui kaks järjestikust päeva Tõhusam efekt on aeroobse ja lihastreeningu kombineerimisel L.S.Pescatello et al 2013

7 KOORMUSTASE: Maksimaalse pulsisageduse järgi arvutades 50-70% maksimaalsest pulsist A.Ambos 2008 Maksimaalne ealise pulsisageduse arvutamine 220-vanus (aastates) 208 (0,7 x vanus) jt valemid L.S.Pescatello 2013 Koormamise taset võib hinnata väsimustundega Borgi skaalal (6-20 p skaalas) kergelt või keskmiselt väsitav L.S.Pescatello 2013

8 KOORMUSTASE: HRR Fc max VO2 max Mõõdukas koormus % Intensiivne alates % Väga madal alla 30 alla 57 alla 37% Treening Fc= HRR (FC max Fc puhke) x.. % + fc puhke Treening VO2 R: (VO2 max VO2 puhke) x...% + VO2 puhke L.S.Pescatello 2013 Võimalused treeningpulsi soovitusteks HRR heart rate reserve Fc max maksimaalne pulsisagedus

9 HIIT 10 x 1 min 90% maks pulsist parem ja pikema toimega glükeemiline kontroll rasvunutel Little JP 2013 Exercise snacking 3 x päevas HIIT 6 x 1` 90% intensiivsusega enne sööki versus pidev treening 30 min 60% x 1 vs kombinatsioon insuliinresistentsusega pt - l: Exercise snacking andis parema glükeemilise kontrolli osas ME Francois 2014

10 Intensiivsus pigem madala koormusega (riskide minimaliseerimiseks), kuid suuremad koormused on efektiivsemad vistseraalse rasva vähendajad ja veresuhkru profiili kontrollijad Treeningkoormuse suurendamine Tervemad 2 nädalaste perioodide järgi Eakad ja kõrgema c/v riskiga 4 nädalaste perioodide järgi L.S.Pescatello 2013

11 Kõnd, ujumine, vesiaeroobika, jalgratta sõit Hüpped, järsud pöörded on ohtlikud Liigeskahjustuste tekke või süvendamise oht, lihased on nõrgad Vajalik suurem ajaline maht min päevas hoogsat kõndi kehakaalu ennetamiseks ja raviks Langenud kaalu hoidmiseks minimaalselt 1 aasta Lihasjõudu arendavaid harjutusi 2-3 korda nädalas (võimlemine)

12 Diabeetikule, kardiovaskulaarpatoloogia või keskmise ja suure c/v riski korral, ülekaalulistele patsientidele ja füüsiliselt inaktiivsele füüsilise treenigu alustajale on soovitav koormustest S.R.Colberg 2010, W.L. Haskell et al 2007, L.S.Pescatello et al 2013 Kui on plaanis määrata mõõduka ja suure intensiivsusega treeninguid, siis tuleks koormustest teha > 35 aastastele diabeetikutele, I t d > 15 a kestusega ja II t d > kestusega 10 a L.S.Pescatello et al 2013,

13 Koormustest võimaldab hinnata kardiovaskulaarseid riske määrata koormustaluvust määrata treeningkoormust hinnata organismi reaktsiooni koormusele ja ravimitele

14 TK: vähemalt 2 x nädalas, ideaalne-3 x lihaseid ja luid tugevdav lihastreening 5-10 harjutust suurtele lihasgruppidele Ühte harjutust x S.R.Colberg 2010 Koormustase sõltub inimese füüsilisest seisundist ja kaasuvatest haigustest, eelnevatest traumadest jms väikese või mõõduka koormusega

15 Treeningu intensiivsus mõõdukas 50% 1RM või kõrge 75 80% 1-RM S.R.Colberg 2010 Arvestada tuleb c/v riske, autonoomset neuropaatiat, silent ishaemia`t diabeetikutel jt faktoreid

16 Venitustreening on soovitav 2 t diabeedi treeningkavas, kuid ei asenda aeroobset ja lihastreeningut S.R.Colberg 2010 Treeningut soovitatakse lihastreeningu, või erinevate kombineeritud treeningute (jooga) ja vigastuste ennetamisega seoses S.R.Colberg 2010 ACSM soovitustes on tähtsustatakse ka tasakaalutreeningut

17 Kardiovaskulaarne haigus ei ole vastunäidustuseks, soovitav on juhendatud kardioloogiline taastusravi koos vastavate koormustaseme soovitustega / C Perfifeerne neuropaatia: Mõõduka koormusega kõnd pigem ei suurenda haavandite tekke riski Oluline on igapäevane jalgade kontroll, haavandite varajane avastamine, adekvaatne jalaravi ja jalatsid (vajadusel tallatoed jt abivahendid)/b Autonoomne neuropaatia: Soovitav koormustest ja koormustaseme määramine arvestades maksimaalset pulssi /C S.R.Colberg 2010

18 Süvenev proliferatiivne angiopaatia: soovitav vältida silmasisese rõhu tõusu ja hemorraagia tekke võimalust (mõõdukas koormus, ponnestamisega või pea alaspidi harjutused) Diabeetiline nefropaatia füüsiline aktiivsus parandab elukvaliteeti; mikroalbuminuuria ja dialüüs ei ole vastunäidustuseks /C S.R.Colberg 2010

19 Paljudel juhtudel on koormustest soovitav HBA1C langeb iga lisatud aeroobse treeningu korraga nädalas, seega oluline on 2 t diabeediga patsiendi treeningute sagedus nädala lõikes D. Umpierre 2013, Snowling NJ 2006, Intensiivsem treening kasulik 2 t diabeedi korral, kellele see ohutu L.S.Pescatello 2013, S.R.Colberg 2010 Intervalltreening võib olla kasulik Lihastreeningu liik ja sagedus ei ole oluline, aga HBA1C langeb sõltuvalt nädalase lihastreeningu summaarsest hulgast D. Umpierre 2013

20 Patsiendi osalus Leida meeldivad harrastused Rebida patsient tavapärasest keskkonnast välja Toonitada treeningu regulaarsuse olulisust ja taasalustamist tagasilöökidel, usalduse hoidmine Meediku osalus: Märka probleemi Hinda riske, alusta madalamatel koormustel ja võimalusel leia patsiendile füüsiliselt ja psüühiliselt sobivaim koormutase (on võimeline treenima suurema koormusega, aga keegi ei soovita) Konkreetsed soovitused: Liikumisretsept ja päevik Pikaajaline püsiv kontakt nõustajaga Ühiskonnal ja meil meedikuil on võimalused ja vastutus anda abi

21 S.R.Colberg Exercise and type 2 diabetes The American College of Sports Medicine and the American Diabetes Association: joint position statement, Diabetes Care Vol 33;2010; ; L.S.Pescatello et al ACSM`s Guidelines for Exercise testing and Prescription 9th Ed 2013 L.Ryde n et al ESC Guidelines on diabetes, pre-diabetes, and cardiovascular diseases developed in collaboration with the EASD European Heart Journal (2013) 34, A.Ambos jt Eesti 2. tüüpi diabeedi juhend 2008 Eesti Arst 2008;87 (7-8): W.L. Haskell et al Physical Activity and Public Health Updated Recommendation for Adults From the American College of Sports Medicine and the American Heart Association Circulation 2007;116;

22 Global Recommendations on Physical Activity for Health World Health Organisation 2010 Dietary Guidelines for Americans 2010 U.S.Department of Agriculture and the U.S. Department of Health and Human Services; Physical Activity Guidelines for Americans 2008 The U.S. Department of Health and Human Services; ME Francois 'Exercise snacks' before meals: a novel strategy to improve glycaemic control in individuals with insulin resistance.diabetologia 2014

23 Michael D. Jensen et al 2013 AHA/ACC/TOS Guideline for the Management of Overweight and Obesity in Adults. A Report of the American College of Cardiology/American Heart Association Task Force on Practice Guidelines and The Obesity Society 2013 AHA/ACC/TOS Obesity Guideline Circulation 2014 Management of obesity. A national clinical guideline. Edinburgh (Scotland): Scottish Intercollegiate Guidelines Network (SIGN); 2010 D. Umpierre et al Volume of supervised exercise training impacts glycaemic control in patients with type 2 diabetes: a systematic review with meta-regression analysis Diabetologia (2013) 56: