Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID

Size: px
Start display at page:

Download "Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID"

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendaja Andrus Org (MA) TARTU 2012

2 SISUKORD SISSEJUHATUS TÖÖ METOODIKA JA EESMÄRGID Probleem ja selle hetkeseis Uurimuse eesmärk ja töö etapid Uurimisobjekt ja andmete kogum ÜLEVAADE UURIMISTÖÖ PROBLEMAATIKAST Kirjaoskus maailma mõistmise ja edu alus Lugemine ja lugemisoskuse mõiste tänapäeval Teismeliste lugemisharjumuste muutused tänapäeval ja sellega kaasnevad ohud Lugemisoskus ja -huvi kirjandusõpetuse eesmärgina Koolikirjanduse rollid Koolikirjanduse suunamise võimalusi Lugemishuvi saab alguse kodust Lugemisosadus ja metakognitsioon UURIMUSE KÄIGUS LEITUD LAHENDUSED JA TULEMUSED Õpilaste kooliväline aeg ja selle kasutus Vaba aeg ja eelistatumad tegevused Õppimine ja lugemine Internet ja televisioon vaba aja sisustajana Kool lugemishuvi mõjutava tegurina Kooli lugemisvara lugemishuvi mõjutava tegurina Õpilaste arvamused heast raamatust Õpilaste eelistused lugemisžanrite valikul Kodu lugemishuvi mõjutava tegurina Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja lugemine noorte poolt Lugemisvara kättesaadavus Miks peaks raamatuid lugema?

3 3.5. Uurimuse kokkuvõte Järeldusi ja ettepanekuid KOKKUVÕTE THE READING HABITS AND FACTORS THAT AFFEKT THEM IN THE SECOND AND THIRD LEVEL OF SCHOOL SUMMARY KIRJANDUS LISA 1 Ankeet: Lugemisharjumuste uuring teises ja kolmandas kooliastmes LISA 2 Teise ja kolmanda kooliastme soovitav kirjandus

4 SISSEJUHATUS Tuhanded noored on võõrdunud raamatute lugemisest. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist, mis muuhulgas arendab fantaasiat, sõnavara ja loovust, ilma milleta ei saa hakkama ühelgi elualal. Viimasele Eesti inimarengu aruandele toetudes teame, et enamikus arenenud maades on kirjaoskuse näitaja aastakümneid püsinud maksimaalse lähedal, seega on loobutud mõõtmisest ja piirdutud on eksperthinnangutega, mis kõikusid 99 ja 100 protsendi vahel, Eesti puhul on see arv aastal 99,8 protsenti. (Vihalemm jt 2011) Teame, et Eesti on olnud enam kui sajand täieliku kirjaoskusega maa ja rahvastiku haridusliku taseme mõõdupuuks on lugemise ja kirjutamise oskus. Eestlased on end pidanud raamatuhuviliseks rahvaks ja vaatamata kõikide võimaluste paljususele tähtsustanud ilukirjandust aasta rahvaloenduse andmetel oskas peaaegu kogu Eesti talurahvas lugeda, kirjutada oskas neist 43%. 14-aastastest ja vanematest meestest oskas lugeda 93,2% ja naistest 95,3%. (Känd jt 2002: 9) Eesti koolilaste hulgas on erinevaid lugemisuurimusi tehtud alates aastast, meie õpilased on osalenud mitmetes rahvusvahelistes uuringutes. Uuringute tulemused on näidanud, et Eesti põhikooli õpilased on võrreldes teiste riikide samaealiste õpilastega keskmisel positsioonil. (Must jt 2001) aastal läbiviidud rahvusvaheline PISA (Programme for International Student Assessment) uuring näitas, et Eesti keskmine tulemus lugemises ületab nii OECD (Organization for Economic Coperation and Development) riikide, Euroopa kui kõigi osalenud riikide keskmise, Eesti on OECD riikide seas 10., Euroopas 5. ja kõigi osalenud riikide seas 13. kohal. (Tire jt 2010) Kirjaoskus on ajas muutuv nähtus. Kirjaoskusena on harilikult mõistetud kõige lihtsamat lugemise ja kirjutamise oskust, mille vastandiks on oskamatus käia ümber pliiatsi, paberi ja kirjutatud sõnumiga. (Must jt 2001) Erialases keelepruugis on kasutusel mõisted kirjaoskus, formaalne kirjaoskus, funktsionaalne kirjaoskus, lugemisoskus, lugemispädevus, lugemishuvi, lugemisosadus, vabalugemine. Pandis selgitab, et formaalse kirjaoskuse kriteeriumiks on algharidus. Inimesed, kel on vähemalt algharidus, loetakse automaatselt kirjaoskajateks, alates eelmise sajandi keskpaigast mõeldakse aga kirjaoskuse all enamasti mitte enam formaalset, vaid funktsionaalset 4

5 kirjaoskust ehk siis taset, mis võimaldab edukalt hakkama saada kirjaoskust nõudvate tegevustega ühiskonnas. Funktsionaalse kirjaoskuse kriteeriumiks loetakse üldiselt põhiharidust. (Vesiko-Liinev 2009) Funktsionaalne ehk konventsionaalne kirjaoskus on isiku sotsiaalseks funktsioneerimiseks vajalik pädevus, s.o kirjaoskus igapäevaeluks (sh lugemine, kirjutamine, arvutamine, dokumentide täitmine). Esitan siinkohal The International Encyclopedia of Education definitsiooni: Isik, kes on funktsionaalselt kirjaoskaja, suudab osaleda kõigis neis tegevustes, kus on vaja kirjaoskust nii tema, grupi kui ka kogukonna efektiivseks funktsioneerimiseks ja see võimaldab tal jätkata lugemise, kirjutamise ning arvutamise kasutamist nii enda kui ka ühiskonna arenguks. (Pandis 1996, viidatud Peterson 1994 järgi) Lugemisoskuse all mõistetakse inimese oskust kasutada mitmesuguseid kirjalikke tekste oma eesmärkide saavutamiseks, teadmiste arendamiseks ja täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnas. (Must jt 2001) PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning osadust kirjalike tekstidega selleks, et saavutada oma eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda ühiskonna elus. (Tire 2010) Lugemisosadus tähendab PISA järgi ka lugemismotivatsiooni. Lugemisosadus koosneb emotsionaalsete ja käitumuslike joonte kimbust, mis sisaldab nii lugemishuvi, lugemismõnu, kontrolli lugemismaterjali valiku üle, lugemise sotsiaalse mõõtme arvestamist kui ka mitmekesist ja pidevat lugemist. (Tire jt 2010: 21) Vabalugemine on vabatahtlik lugemine enese lõbuks ja arenguks. Vabalugemine toimub inimese vabal ajal, mil puuduvad möödapääsmatud kohustused ja on valikuvabadus valida meelepärane tegevus. (Heinsaar 2009, viidatud Järve 2004 järgi) Käesoleva magistritöö aktuaalsus seisneb probleemis, mis on kujunenud noorte lugemisharjumuste muutumisest, millest tulenevalt on tekkinud võõrdumine raamatutest. Paljud noored ei armasta lugeda kooli ainekavas soovitavat lektüüri ja vabalugemine ei tule paljudel õpilastel kõne allagi. Noored loevad küll palju tekste interneti vahendusel, mis koos televisiooni, videomängude ja filmide jälgimisega on vähem pingutust nõudev kui raamatu lugemine. Töö kirjutajale pakkus huvi teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid, sest praktika näitab, et kõige suurem vastuseis raamatute lugemisele on kolmandas kooliastmes. Magistritöö jaoks viidi läbi küsitlus kolmes Eesti üldhariduskoolis, kus küsitleti teise ja kolmanda kooliastme õpilasi, et teada saada õpilaste lugemisharjumused ja lugemisharjumusi mõjutavad tegurid. Ankeedi täitis 698 neljanda kuni üheksanda klassi õpilast. 5

6 Antud töö lisades on ankeet ja teise ning kolmanda kooliastme soovitava kirjanduse loetelu aastal vastu võetud õppekava järgi. Töö koosneb kahest osast: teoreetilisest ja empiirilisest. Esimese osa hõlmab teoreetilist materjali ja koosneb kahest peatükist, kus on välja toodud probleem ja selle hetkeseis, antakse ülevaade töö metoodikast ja eesmärkidest ning ankeedi koostamise alustest, uurimisobjektist ja andmete kogumist. Teoreetilise osa teine peatükk keskendub uurimistöö problemaatikale, lugemise ja lugemisoskuse mõiste teoreetilisele käsitlusele, teismeliste lugemisharjumustele ja lugemisharjumuste muutumisele tänapäeval. Kajastamist leiavad mitmete autorite (M. Pandis, M. Ehala, A. Org, H. Puksand, K. Lepajõe, O. Must, M. Hint, K. Mägi jt) metoodikaalased seisukohad. Kasutatud on PISA aasta ja aasta uuringu tulemusi ja analüüse. Töö uurimuslikus osas võrreldakse ja analüüsitakse kogutud andmeid, kirjeldatakse andmete analüüsi tulemusi ning antakse ülevaade töö praktilise väärtuse kohta. Vaatluse all on õpilaste kooliväline aeg ja selle kasutus. Antakse ülevaade õpilaste lugemiseelistustest ja lugemist mõjutavatest teguritest. Töö empiirilises osas uuritakse kooli ja kodu osa lugemishuvi mõjutajana. Välja on toodud teise ja kolmanda kooliastme õpilaste arvamused heast raamatust ja lugemise motivatsioonist. Andrus Org, tänan Teid magistritöö juhendamise eest, samuti tänusõnad küsitluse läbiviijatele ja vastajatele. 6

7 1. TÖÖ METOODIKA JA EESMÄRGID 1.1. Probleem ja selle hetkeseis Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Maakohtades on raamatupoedki kadunud ja linnas (töö autor mõtleb Tartut) käies pole tavaliselt raamatupoe jaoks aega, tihti napib ka raha raamatute ostmiseks. Raamatud on ilmunud kõigi ketipoodide riiulitele, kahjuks on seal raamatute valik väike ja puudub raamatupoele omane õhkkond. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. Meeli Pandis ütleb intervjuus, et alghariduse mitteomandanute suurenemise risk on Eestis aga täiesti olemas seoses koolist väljalangevuse ja tänavalaste arvu kasvuga. Alates eelmise sajandi keskpaigast mõeldakse aga kirjaoskuse all enamasti mitte enam formaalset, vaid funktsionaalset kirjaoskust ehk siis taset, mis võimaldab edukalt hakkama saada kirjaoskust nõudvate tegevustega ühiskonnas. Erinevate uuringute põhjal on protsenti formaalselt kirjaoskajatest funktsionaalselt kirjaoskamatud nad ei saa loetust piisavalt aru ega oska seda kasutada. (Vesiko-Liinev 2009) PISA uuringu tulemusi ei ole meil vaja häbeneda, kuigi tahaks, et kõrgema saavutustasemega õpilasi oleks meil rohkem. Eesti on olnud PISA uuringus kaks korda. Edukalt läbiti uuring aastal ja aastal, kus viimane uuring keskendus loodusteaduste ja matemaatika kõrval ka funktsionaalsele lugemisoskusele. Eesti keskmine tulemus lugemises ületab nii OECD riikide, Euroopa kui ka kõigi osalenud riikide keskmise. Eesti laste lugemisoskus on uuringu tulemuste põhjal hea. 87% õpilastest on saavutanud vähemalt lugemise baastaseme, mis võimaldab neil efektiivselt osaleda igapäevaelus. Probleemiks võib lugeda seda, et Eestis on kõrgeima saavutustasemega vaid 6% õpilastest. (OECD keskmine oli 7,6%). (Tire jt 2010) Uuringu tulemusena selgus, et kõige meisterlikumad lugejad on õpilased, kes loevad naudingu eesmärgil ilu- või teabekirjandust aasta PISA lugemise kokkuvõttest võime lugeda, et Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt harva. 44% õpilastest loeb 7

8 ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot. Lugemist peab ajaraiskamiseks alla veerandi Eesti õpilastest, koguni kolmandik eesti õppekeelega poistest. Poiste lugemisoskus on tunduvalt nõrgem tüdrukute lugemisoskusest. (Tire jt 2010) Lugemishuvi vähenemisel noorte hulgas on rida põhjusi, millest üks tähtsamaid võib olla avastamata vähene lugemisoskus. Et laps suudaks teksti nautida, peaks ta olema võimeline lugema 90% sõnadest kergesti, seega peaks pakutav materjal olema vastavuses lapse võimetega, mitte kronoloogilise eaga. (Kikas 2010) Võimalik, et lugemise takistuseks on vähene lugemisoskus, lugemine on õpilasele suur pingutus. Tallinna 37. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Edward Kess peab esmaseks takistuseks samuti vähest lugemisoskust. Võib juhtuda, et õpilane pole saanud lugemist algklassides selgeks ja seda pole keegi märganud või sellele tähelepanu pööranud. Nõrk lugemisoskus ei lase süüvida teksti sisusse, sest põhiaur kulub mehaanilisele protsessile, mõistmiseks ja nautlemiseks jaksu ei jätku. (Kess 2007) PISA uuringu tulemustest selgus, et Eestis on olukord laste hariduses olnud stabiilne. Kolm aastat tagasi oli palju keskmiste teadmistega õpilasi ja see on stabiilne olnud siiani. Lugemisoskused meil on vähe on neid, kes ei oska, ja vähe on neid, kes oskavad väga hästi. Kõige suurem mure praegu Eesti koolilaste hulgas on see, et huvi lugemise vastu väheneb. Lapsed ei taha saada kingituseks raamatut. See ei ole nende arvates hea ajaveetmine, kui minnakse raamatukokku. Need põhiväärtused, et Eestis on palju raamatukogusid ja ajalooliselt on inimesed palju lugenud, kaovad ära. (Tire jt 2010) Õpetajad kurdavad, et halvenenud on õpilaste õigekeelsus, eneseväljendusoskus, õpilastel pole püsivust ja kannatlikkust, paljudel lastel kannatavad kehva lugemisoskuse tõttu teiste ainete tulemused (ajalugu, matemaatika jne). Mati Hint kirjutab, et internetiseerimine kiirendab kunstlikult raamatutest võõrdumist. (Hint 2011) Jaanus Vaiksoo nendib, et see on tõestatud fakt, et õpilaste õigekeelsus on aastaaastalt kehvem. Ta peab selle põhjuseks kohustusliku kirjanduse mahu vähenemist. (Vaiksoo 2008) Noorte õigekeelsuse allakäiku tõestab ka aastal Tartu Ülikooli uuring, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on kõrgkoolide esmakursuslased omandanud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ettenähtud eesti keele pädevuse. Tulemus on ehmatav, testi koondtulemuste põhjal selgus, et 70 punkti taseme saavutas või ületas 20,5% üliõpilastest ning 32% saavutas sellele lähedase tulemuse. Seega võib väita, et 52% ülikoolide esmakursuslaste eesti keele pädevuse tase vastab riiklikus õppekavas kehtestatud tasemele. (Ehala jt 2010) 8

9 Töö kirjutaja on selle põlvkonna esindaja, kes koolipõlves luges kohusetundlikult läbi kogu kohustusliku kirjanduse, seisis väikelinna raamatupoe järjekorras, et saada endale ihaldatud teos. Raamatuid osteti, laenati ja vahetati. Kuidas saavutada lugemisedu tänapäeval? Kuidas motiveerida noori lugema? Kas järgmine põlvkond loeb ainult internetitekste? 1.2. Uurimuse eesmärk ja töö etapid Töö eesmärk on kolmes Eesti üldhariduskoolis tehtud küsitluse põhjal teha kindlaks teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemishuvi ja seda mõjutavad tegurid. Töö eesmärgist tulenevad alaeesmärgid on järgmised: luua üldine teema kirjeldus, leida seaduspärasusi ja põhjusi, tõestada hüpoteesid; võrrelda antud uurimuse tulemusi eelnevate uurimuste tulemustega; teha kindlaks, missugusel kohal on lugemisharjumus noore inimese vaba aja kasutuses; teha järeldused ja leida viise noorte lugemishuvi tõstmiseks. Uurimuse eesmärgist lähtuvalt on uurimuse etapid järgmised: teema valik ja kitsendamine; uurimisprobleemi sõnastamine; teemakohase kirjanduse läbitöötamine; teoreetiliste lähtekohtade kirjeldamine; uurimismeetodi valik; ankeedi koostamine; ankeedi katsetamine; küsitluse läbiviimine, empiiriliste andmete kogumine; kogutud andmete sisestamine; sisestatud andmete töötlemine ja analüüs; teoreetilisi seisukohtade ja empiiriliste andmete üldistamine; uurimisaruande kirjutamine; järelduste tegemine. 9

10 1.3. Uurimisobjekt ja andmete kogum Uuringu üldkogumi moodustavad kolme Eesti kooli Antsla Gümnaasiumi, Värska Keskkooli ja Tartu Karlova Gümnaasiumi teise ja kolmanda kooliastme õpilased. Küsitlus viidi läbi novembris ja detsembris aastal. Valimi suurus on 351, sellest teises kooliastmes 151 õpilast ja kolmandas kooliastmes 200 õpilast, neist 61 poissi ja 90 tüdrukut teises kooliastmes ja 110 poissi ja 90 tüdrukut kolmandas kooliastmes. Valimispunktide aluseks on üks linnakool, üks maal töötav kool ja väikelinna kool. Seoses uue olukorra tekkimisega (töö tegija haigestumine, uue õppekava sünd jne) tekkis vajadus töö juurde pöörduda uues valguses. Uus küsitlus korraldati aasta alguses. Küsitletute valim on 347 õpilast, sellest teises kooliastmes 173 õpilast ja kolmandas kooliastmes 174 õpilast, neist 76 poissi ja 97 tüdrukut teises kooliastmes, 93 poissi ja 81 tüdrukut kolmandas kooliastmes. Küsitleti samu koole. Mõlema küsitluse korral õpilased vastasid meeleldi koostatud ankeedile ja 698st välja jagatud ankeedist ei läinud ükski ankeet uurimise jaoks kaotsi. Uurimistöös on käsitletud kogu valimit, mõnes punktis on kasutatud esimese ja teise küsitluse andmete võrdlust. Ankeet on koostatud käesoleva töö autori poolt. Ankeet koosneb poolstruktueeritud küsimustikust, kus õpilased said täita nii avatud kui ka valikvastustega küsimusi. Ankeedis oli 23 küsimust, neist 19 küsimust valikvastustega ja neli avatud küsimust (vt lisa 1). Andmete töötlemisel on kasutatud statistilist analüüsi SPSS (Satistical Package for Sciences) for Windows, kus on kasutatud Windows`ile omaseid menüüsid. Ankeetide täitmist aitasid läbi viia Värska Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ilme Hoidmets, Tartu Karlova Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Külliki Kask ja Katrin Raidma. Antsla Gümnaasiumis viis ankeetide täitmise läbi töö autor. Enne põhiküsitluse läbiviimist tehti pilootküsitlus Antsla Gümnaasiumi teises ja kolmandas kooliastmes, kus määrati keskmine aeg, mis kulub ankeedi täitmiseks. Ankeedi täitmiseks kulus keskmiselt 25 minutit. Küsimused olid õpilastele arusaadavad ja ankeedis muutusi ei tehtud. Töö kirjutaja viis isiklikult ankeedid Värska Keskkooli ja Tartu Karlova Gümnaasiumi õpetajate kätte. Õpetajad tegid küsitluse oma ainetundides. Antsla Gümnaasiumis toimus küsitlus peale kirjanduse tundide ka kunstiõpetuse tundides. Prooviankeedi täitsid 12 õpilast, 6 õpilast teises kooliastmest ja 6 õpilast kolmandas kooliastmest. 10

11 Töö autori poolt püstitati viis hüpoteesi: Enamus teise ja kolmanda kooliastme õpilastest loevad raamatuid kohustusest, mitte lugemisnaudingu pärast. Õpilased loeksid tunduvalt vähem või ei loeks üldse, kui ei oleks õppekavas soovitavat kirjandust. Poiste ja tüdrukute lugemishuvi on erinev. Lugemishuvi langeb järsult kolmandas kooliastmes nii poiste kui ka tüdrukute osas. Reeglina ei taha noored lugemistekste ja luuletusi ette lugeda. Õpilaste lugemisharjumusi ja lugemisele kulunud aega mõjutavad neid enam huvitavad ja vähem pingutustnõudvad tegevused, millega noored oma vaba aega sisustavad. Reeglina peavad õpilased koolis soovitatud kirjandust igavaks, kuigi noortel lubatakse teha ise valikuid, mida lugeda. Nende õpilaste lugemishuvi on suurem, kelle kodudes on palju raamatuid ja kellele on varases lapsepõlves ette loetud. 11

12 2. ÜLEVAADE UURIMISTÖÖ PROBLEMAATIKAST 2.1. Kirjaoskus maailma mõistmise ja edu alus Kirjaoskusena on harilikult mõistetud kõige lihtsamat lugemise ja kirjutamise oskust, mille vastandiks on oskamatus käia ümber pliiatsi, paberi ja kirjutatud sõnumiga. Selles mõttes on tänapäeval tõepoolest saavutatud üleüldine kirjaoskus, mitte küll kõikides riikide, kuid enamuses kindlasti. Arenenud lääneriikides oskasid peaaegu kõik täiskasvanud lugeda ja kirjutada juba 20. sajandi alguses (Venezky 1996), ning sedasama võib öelda ka Eesti kohta. (Must jt 2001: 1431) Me elame kiirelt muutuvas maailmas, ümbritsetuna üha kasvavast hulgast žanriliselt mitmekesistuvatest tekstidest, mille kasutamine esitab järjest suuremale osale meist uusi ja tihti ka endisest keerukamaid väljakutseid. Praeguseks on jõutud äratundmisele, et nähtus, mida me tunneme lugemisoskuse nime all, on omandamas uut tähendust nii ühiskonna kui ka kultuuri poolt vaadates. Lugemisoskus, mida vajati individuaalseks arenguks, majanduselus osalemiseks ja ühiskonnaliikmena toimimiseks 20 aastat tagasi, erineb oluliselt sellest, mida vajatakse praegu, ning suure tõenäosusega ka sellest, mida meilt oodatakse 20. aasta pärast. (PISA 2009: 4) Kersti Lepajõe ütleb, et lugemisoskus on aken maailma. Lugemisoskus on laiemalt õppimis- ja kultuuriruumis toimetuleku oskus. Kirjaoskaja tähendab funktsionaalse ehk toimetuleku kirjaoskusega inimest, kes valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku elueksisteerimise sotsiaalses keskkonnas. (Lepajõe 2008) Lisaks on hea kirjaoskus aluseks lapse koolikarjäärile, ilma hea kirjaoskuseta on akadeemiline edukus kättesaamatu. Lugemisoskuse saavutamine ei ole peamine eesmärk omaette, vaid viis teostamaks õigust haridusele, mis on sätestatud inimõiguste deklaratsioonis (Teaching Reading in Europe 2011). Nii ületab lugemisoskuse mõiste oluliselt oskust kirjalikku teavet sõna-sõnalt dekodeerida ja mõista. PISA määratluse järgi kuulub lugemisoskusesse ka kirjalikest tekstidest arusaamine, nende kasutamine ja kajastamine ning osadus kirjaliku tekstiga nii isiklike eesmärkide saavutamiseks kui toimimiseks ühiskonna tegusa liikmena. (PISA 2009: 60) 12

13 Lugemine ja lugemisoskuse mõiste tänapäeval Lugemine põhineb füüsilise ja vaimse tegevuse sünteesil. Seda võime kirjeldada järgmiselt. Silmaläätse abil projitseeritakse kujutis silma võrkkestale. Sealt annab nägemisnärv selle edasi ajju, kus kujutis saab tähenduse. Tähendus moodustub mitmest seosest: loetu äratundmine, loetu mõistmine, loetu hindamine, loetu kasutamine. Lugemine on kirjutaja loodud tähenduse taasloomine lugeja keele- ja elukogemuse põhjal. (Hennoste, M. 1998: 5) Lugemise ja lugemisoskuse definitsioonid on teisenenud koos ühiskonna, majanduse ja kultuuri muutustega. Õppimise, eriti just elukestva õppimise kontseptsioon on lugemisoskuse mõistet avardanud. Kirjaoskust ei vaadelda enam kui vaid varases koolieas omandatavat pädevust. Praegu käsitatakse seda kui teadmiste, oskuste ja strateegiate pidevalt kasvavat kogumit, mida inimene ehitab läbi kogu elu muutuvas kontekstis ja suhtluskoostöös oma eakaaslastega või suuremate kogukondadega, millesse ta kuulub. (Pisa 2009 :9) Mõiste lugemine asendati mõistega lugemisoskus kindlal eeldusel, et näha lugemisoskust kirjaoskuse osana aitab teemakaugetel isikutel paremini mõista, mida PISA uurimuse käigus mõõdetakse. Lugemise all mõeldakse sageli vaid teksti dekodeerimist või valjusti ettelugemist, käesoleva uurimuse objekt on aga oma olemuselt märksa avaram ja sügavam. Lugemisoskus hõlmab suurt hulka kognitiivseid pädevusi alates lihtsast dekodeerimisest ning sõnade, grammatika ja suuremate keele- või tekstistruktuuride ja -tunnuste tundmisest maailmapildini ehk teadmisteni maailma kohta. Mõiste sisaldab ka metakognitiivseid pädevusi: teadlikkust tekstitöö strateegiatest ja oskust neid rakendada. Metakognitiivsed pädevused aktiveeritakse, kui lugeja teadvustab ja jälgib oma lugemistoimingut ning allutab selle kindlale eesmärgile. (Pisa 2009: 9-10) Lepajõe on võtnud lugemisoskuse definitsiooni aluseks ingliskeelse termini literacy, mis tähendab nii lugemis-, kirjutamis- kui ka arvutamisoskust, aga ka laiemalt õppimis- ja kultuuriruumis toimetulekut. Lepajõe toob välja tänapäeva kuus erinevat lugemisoskust: visuaalne lugemisoskus, audiovisuaalne lugemisoskus, intertekstuaalne lugemisoskus, tehnoloogiline lugemisoskus, meedia lugemisoskus, lugemisoskus netis. (Lepajõe 2008) Helin Puksand rõhutab, et praegused täiskasvanud on üles kasvanud keskkonnas, kus lugemise all peeti silmas peamiselt raamatute lugemist, kuid noored elavad maailmas, kus meediatekstide lugemine on sama tavaline kui raamatute lugemine (Puksand 2010). Ekraan on nüüd kultuuriliselt domineeriv meedium paljudes maailma osades ja arvukate ühiskonnaliikmete jaoks üle maailma. Edukal õppijal on uus põhioskuste kogum, millega ta on 13

14 tähenduse loomiseks võimeline töötama visuaalsete, auditiivsete, taktiilsete ja ruumiliste näidetega. (Jonson, Kress 2003, viidatud Puksand 2010 järgi) Funktsionaalse ehk konventsionaalse kirjaoskuse taseme määrab isiku sotsiaalseks funktsioneerimiseks vajalik kirjaoskuse tase, mida on vaja igapäevaelu erinevates tegevustes (lugemine, kirjutamine, arvutamine, info leidmine erinevatest allikatest, dokumentide täitmine jne). Funktsionaalse kirjaoskuse tase ja vajadus sõltub sotsiaalsest keskkonnast, vajadustest ja oskustest ning välisest motivatsioonist. (Pandis, Vernik-Tuubel 2004) Funktsionaalse lugemisoskuse eritahud Lepajõe järgi on järgmised: isiklik valdkond oma andelaadi, eripära leidmine, selle teadvustamine ja vahendamine; avalik valdkond efektiivne ja tegus ühiskonna liige; haridusvaldkond oskus eesmärgipäraselt infot ammendada, oskus õppida; töövaldkond oskus toime tulla töösituatsioonis. (Lepajõe 2008) Lugemisoskuse komponendid on keeleoskus, kirjasüsteemi tundmine, kirjaviisi tundmine, fonoloogiline pädevus, semantiline pädevus (tunda sõnade tähendusi), tekstiline pädevus (mõista teksti struktuuri). Teksti mõiste on kaasajal muutunud, tekst võib olla paberil, elektrooniline, elav, kasutusel üks või mitu semiootilist süsteemi, teadlikult konstrueeritud tekstid, tekstil võib olla mitu tähendust, intertekstuaalsus, multimodaalsus, interaktiivne, lineaarne või mittelineaarne. Semiootilised süsteemid on verbaalne, visuaalne, auditoorne, žestiline, ruumiline, tavaline on multimodaalne suhtlus. Elektrooniliste kanalite kasutuselevõtt on toonud kaasa muutusi tekstide ja visuaalsete kujundite struktuuris ja formaadis, mis nõuavad kasutajalt olulist ettevalmistust selleks, et jääda ikkagi kasutajaks ja mitte manipuleeritavaks. Kirjaoskuse tasemest sõltub inimese toimetulek nii koolis kui pärast kooli lõpetamist, tema võime pidevalt õppida ja kohaneda muutuvate tingimustega. (Must, O. jt. 2001: 1433) Meisterlik lugemisoskus ei ava ust mitte ainult trükitekstide maailma, vaid ka elektrooniliste tekstide juurde, mis moodustavad üha suurema osa nii õpilaste kui ka täiskasvanute lugemisvarast (PISA 2009: 5 6). Teksti mõiste on tänapäeval avardunud ja kandunud uue meedia valda, hõlmates kõikvõimalikke uusi rakendusi veebis: , MESSAGER (näiteks ICO ja MSN), sotsiaalmeedia (näiteks Facebook, Twitter, Google+, Rate, Orkut, Second Life) ja portaalide videod (näiteks YouTube) ning blogid. 14

15 Alates 1970ndate lõpust on räägitud infokirjaoskusest. Levinuim ja kõige enam viidatud on Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Libraru Association / ALA) definitsioon: Selleks et olla infokirjaoskaja, peab isik ära tundma, millal informatsiooni vajatakse ja ta peab oskama määratleda informatsiooni asukohta, hinnata ja kasutada vajaminevat informatsiooni. Infokirjaoskus on eeltingimus eluaegseks õppimiseks ja on tavaline igas aines, igas õpikeskkonnas ja igal hariduse tasemel. See võimaldab õpilasel kriitiliselt hinnata sisu, kiirendab uurimist, võimaldab ise ennast suunata ja olla rohkem isejuhtiv/iseseisev õppimises. (Pandis, Vernik-Tuubel 2004) Infootsing ja multimodaalne suhtlus nõuab aktiivsust, kõne ja kirja piir hägustuvad, videod, hüperlingid, kommentaarid, muusika, virtuaalsed identiteedid on kättesaadavad kõigile. Noor peab suutma suunata ja ohjata oma mitmikidentiteeti. Ehkki elektrooniline ja trükiteksti lugemine eeldab paljuski sarnaseid oskusi, nõuavad elektroonilised tekstid siiski uusigi rõhuasetusi ja strateegiaid. Teabe kogumine internetis eeldab suure hulga materjali sirvimist ja selle usaldusväärsuse hindamist. (PISA 2009: 6) Teismeliste lugemisharjumuste muutused tänapäeval ja sellega kaasnevad ohud Kirjaoskajal lugejal on kõik teadmised ja oskused, et hästi lugeda, ning ta väärtustab lugemise rakendusvõimalusi ja tegevust ennast. Seega peaksid haridusasutused peale lugejameisterlikkuse arendama ka õpilase lugemisosadust ehk individuaalset püsisuhet tekstimaailmaga. Selles kontekstis eeldab lugemisosadus motivatsiooni lugeda ning koosneb emotsionaalsete ja käitumuslike joonte kimbust, mis sisaldab nii lugemishuvi, lugemismõnu, kontrolli lugemismaterjali valiku üle, lugemise sotsiaalse mõõtme arvestamist kui ka mitmekesist ja pidevat lugemust. (PISA, 2009: 10) aastal toimus Euroopa Komisjoni poolt tellitud MEDIAPRO uuring, kus küsitletute hulgas olid ka Eesti koolide aastased noored (869 õpilast erinevatest Eesti koolidest). Kuus aastat tagasi tehtud uuringu põhjal oli isiklik mobiiltelefon 93,1% õpilastest, arvuti oli kodus 90,3% õpilastest ja internet puudus ainult 14,6% õpilastest. Eesti noorte meelistegevused internetis on uuringu tulemusel meelelahutuslikud (Rate, MSN Messager, e- mailid, noortefoorumid). Küllaltki palju kasutatakse internetti ka õpieesmärkidel. Uurimuse tulemusena on kodune internetiühendus tugevalt muutnud Eesti noorte harjumusi. Telerivaatamise vähenemises küsitletud riikide seas (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Itaalia, Kreeka, Suur-Britannia, Kanada, Eesti) teisel kohal, kirjanduse lugemise 15

16 vähenemise poolest esimesel kohal, muusika kuulamise suurenemise poolest esimesel kohal (Lauk jt 2006). Uue kultuuri, nn veebikultuuri on kodudesse toonud internet, elektroonilised mängud ja mobiiltelefonid. (MEDIAPRO 2006) Tiit Hennoste ütleb oma artiklis Vastuolude aeg, kus ta avaldab arvamust, toetudes järjekordsele inimarengu aruandele, et Eesti kuulub nende maade hulka, kus noored on eesotsas netis lugemise poolest ja tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest. Autori arvates on siin peidus kogu hariduse ja ühiskonna tuleviku olulisemaid võtmekohti, kuna lugemine on ka edaspidi keskne hariduse saamise tegevus, mida toob kaasa klassikalise ilukirjanduse lugemise vähenemine. Autor ütleb, et kadumas on oluline side, mis Eesti ühiskonda on koos hoidnud. Kool kaotab ühe oma ülitähtsa rolli: aidata luua inimesel endale ajalugu ja juured. (Hennoste 2011) Helin Puksand tutvustab artiklis Eesti koolinoorte lugemisharjumused meedia näitel eestikeelse põhikooli lõpetajate ja 11. klassi õpilaste internetis lugemise mahtu ja laadi vaba aja tegevuste laiemas kontekstis aastal läbiviidud küsitluse põhjal. Teismelised kasutavad väljaspool kooli erilaadset tekstimaailma. Nende igapäevaelu sisaldab üsna palju lugemist, kuid sageli ei saada sellest aru, sest lugemise all mõistetakse ikkagi peamiselt ilukirjanduse lugemist. Väljaspool kooli veedavad õpilased sageli suhteliselt suure osa koolivälist aega arvutis, kus tegelikult ei saa samuti hakkama ilma lugemiseta. (Puksand 2011: 192) Helin Puksand on veendunud, et koolis võiks noorte lugemise eripära arvestada ja lugemise argimõistet tuleks nii õpetajate kui noorte jaoks avardada. Uurimistulemused näitavad, et lugemine ei ole kolmandiku teismeliste teadvustatud meelistegevuste hulgas, kuigi tüdrukud aduvad paremini, et nad kasutavad lugemist ka siis, kui võtavad kätte ajakirja või istuvad arvuti taha. Poisid aga ei seosta sellist tegevust lugemisega; nende jaoks näib lugemine seostuvat vaid koolitööga ja tähendab raamatute lugemist. Arvutit kasutavad 72% noortest 2 4 ja rohkem tundi päevas. (Puksand 2011: 192) Teismeliste lugemisharjumuste muutused on tingitud noortekultuuri ilmingutega, millele pöörab tõsiselt tähelepanu ka Andrus Org. Tänapäeva noortekultuuri puhul võib täheldada mitmeid olulisi muutusi: traditsioonide teisenemised, kiired sotsiaalsed muutused (nt noorte rutakas, kuid valulik lõimumine täiskasvanute ühiskonda); noortekultuuri pealetung tänaval (nt riided, soengud, kogunemiskohad), meedias (nt raadiokanalid, muusikažanrid, plaadid); nooruse printsiibi valitsemine (nt kindlapiirilise vanema-lapse suhte lagunemine), nooruse allakäigu ilmingud (nt linlikud subkultuurid; vägivalla, alkoholi ja narkootikumide teema). Tänapäeva noortekirjanduses on esindatud noortekultuuri kõikvõimalikud tahud, 16

17 esmajoones käsitletakse teostes mitmesuguseid sotsialiseerumise raskusi: noored ja ühiskond, noored ja perekond, noored omavahel, noorte suhe iseendasse. (Org 2011) Lugemisharjumuste muutumisega on esile kerkinud rida ohtusid. Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud rääkima arvuti ja internetiga seonduvatest negatiivsetest aspektidest. Seoses asjaoluga, et internet on saavutamas noorte igapäevaelus aina suuremat tähtsust, on uurijad hakanud rohkem tähelepanu pöörama Interneti keskkonna mõjule laste ja noorte arengule, samuti meditsiinilistele ja psühhosotsiaalsetele tagajärgedele. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Uneaja lühenemine kestva arvutis viibimise tõttu halvendab õpitulemusi ja paljudel õpilastel kaasneb ebaregulaarne toitumine. (Lai 2008) Suure osa oma ajast veedavad inimesed telesaateid vaadates, noortel on valida kümnete kanalite vahel. Anne Nahkur hoiatab massimeedia lummuse eest. Televisioonil on info edastajana teiste infokanalitega võrreldes avaramad võimalused. Samas pakub televisioon stereotüüpset lähenemist maailmale, surudes peale ühiskonnas valitsevat ideoloogiat, passiivset kultuuritarbimist ning massikultuuri, reklaami ja äri, tekitades vaatajas illusiooni õnnest, edukusest ja võimust. Kui kõike seda võetakse vastu valikuta ja suurtes annustes, mõjutab see isiksuse arengut negatiivselt. Eriti vastuvõtlikud on televisiooni mõjule lapsed ja noored, kuna neil puuduvad vajalikud teadmised, kogemused ja väärtushinnangud. (Nahkur 2002) 2.2. Lugemisoskus ja -huvi kirjandusõpetuse eesmärgina Haridus on eesti keele säilimise ja eesti rahvusliku kultuuriruumi püsimise põhilisi tagajaid. Hariduse ülesanne on anda üldine ja erialane eesti kirjakeele oskus ning kujundada positiivne suhtumine eesti keelesse. Määrava tähtsusega on üldharidus, mille kohustusliku osa ehk põhihariduse eesmärk on koolieelsel ajal saavutatu toel tagada eesti keele kõikide osaoskuste valdamine ning kujundada eesti keelt väärtustavad hoiakud; gümnaasiumi eesti keele õppega arendatakse edasi nii põhikoolis omandatud konkreetseid oskusi kui ka väärtushinnanguid. (Eesti keele arengukava 2010: 20) Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on eesti keel kohustuslik õppeaine põhi- ja keskhariduse (sh kutsekeskhariduse) tasemel. Seejuures rõhutavad aasta algul jõustunud ainekava muudatused põhisuunana vajadust pöörata eesti keele 17

18 õpetamisel senisest enam tähelepanu keelekasutusele eri suhtlussituatsioonides (sh tekstide mõistmisele). (Eesti keele arengukava : 20) Põhikooli riiklik õppekava PRÕK (vastu võetud ) paneb eesti keelele ja kirjandusele väga suure vastutuse, sealjuures pole vähetähtis tüvitekstide ja muu kirjanduse lugemine. Õppekavast loeme: Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti/vene keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. (PRÕK 2011, lisa 1: 1 2) Põhikooli riiklik õppekava ütleb, et kirjandus on õppeaine, mis peamiselt ilukirjandusele tuginedes arendab õpilase lugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning verbaalseid loomevõimeid; kujundab väärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu õpilase esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid, rikastab tundemaailma, aitab leida oma identiteeti ning luua ainuomast maailmapilti. (PRÕK 2011) Kirjanduse ainesisu eeldab mitmekülgsete tekstide valikuga anda õpilasele erinevaid lugemis- ja analüüsikogemusi. Ei puudu ka terviklikult käsitlevate tekstide valik, igal kirjandusõpetajal on võimalik valida tervikteosed vastavalt õpilaste eelistustele ja kultuurilisrahvuslikule eripärale. Põhikooli kirjandusõpetuses on põhirõhk ilukirjanduse lugemisel ja tõlgendamisel, kuid funktsionaalse kirjaoskuse arendamiseks tuleb kirjandustundides tegelda ka teabetekstidega, mis on seotud eelkõige kirjanduse ning kirjanike ja teiste kultuurilooliselt tähenduslike isikutega. (PRÕK 2011: 20) Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Enesemääratlus- 18

19 pädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest. (PRÕK 2011: lisa 1) Uues ainekavas on teise kooliastme õpitulemuste sõnastus aasta ainekavaga võrreldes üldisem, eriti õigekeelsustulemuste osas. Üksikasjalikumalt on õigekeelsus ja keelehoole lahti kirjutatud õppesisu- ja tegevuste peatükis. Teksti vastuvõtu ja -loomega seotud õpitulemuste osas on enam rõhutatud keele ja tekstimõistete seostamist, kirjutusprotsessi tundmist ja oma arvamuse avaldamist, mis aasta õppekavas puudus. Õppesisusse on lisandunud suhtlusolukordade arvestamine, suhtlemine virtuaalkeskkonnas, visuaalselt esitatud info põhjal seoste leidmine ja järelduste tegemine. Lisandunud põhjuse ja tagajärje seoste eristamine, arutlemine, probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Kolmanda kooliastme õpitulemustes ei ole enam esiplaanil õigekeelsus, vaid tekstide vastuvõtt ja tekstiloome. Õigekeelsuse ja keelehooldes on keskendutud tekstiliikide keelelistele erijoontele, kirjaliku ja suulise keelekasutuse variatiivsusele tekstiliigist lähtuvalt. See on kontseptuaalne muutus, sest tekstiliikidest ja keelekasutuse variatiivsusest on aasta õppekava õpitulemuste kirjelduses juttu vähe. Kolmanda kooliastme õppesisu kirjeldusse on lisandunud palju uut: meilisuhtlus, meediaeetika põhimõtete tundmine, veebisuhtlus, sõnalise ja pildilise teksti seostamine, keeleliste mõjutusvahendite tundmine, teksti arvutitöötlus jms. Tähtsal kohal õppekavas on kirjandusteoste lugemine. Põhikooli kirjandusõpetuse eesmärgi püstitus peab oluliseks, et eakohast ilukirjandust lugedes omandaksid õpilased püsiva lugemisharjumuse, sealjuures mõistaksid kujundlikku keelt, rikastaksid oma sõnavara, arendaksid suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Tähtsal kohal on väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamine: kirjanduse kaudu on võimalik tundma õppida ja väärtustada oma ja teiste maade kultuuri, esteetilisi ja eetilisi hoiakuid, arendada oma mõtte- ja tundemaailma. Kirjandustunni eesmärk on ka kriitiliselt mõtleva ja erinevates infoallikates orienteeruva lugeja kasvatamine. (Nootre 2010) Samas on kaheldav, et ettenähtud tundide arvu juures on võimalik kõiki ainekava töö versioonis püstitatud eesmärke saavutada. 19

20 Koolikirjanduse rollid Koolikirjanduse mõistel on kaks tähendustasandit: laiemalt hõlmab see kogu koolitarbelist lugemisvara, sealhulgas trükitud ja veebipõhiseid õppematerjale, teatmeteoseid, sõnaraamatuid jms, kitsamalt tuleb selle all mõista riikliku ainekava poolt ettenähtud soovitusliku iseloomuga nimekirja ilukirjanduslikest teostest, nn koolilektüüri. (Org 2011) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ja mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste (trükitud materjale, nt arvustusi, intervjuusid, leksikoniartikleid, elektroonilisi veebitekste, sh kirjandusteemalisi õpikeskkondi, blogisid jms). Kirjandusteooria ja kirjandusajalugu peavad vähemalt põhikoolis taganema ilukirjandustekstide lugemise ning nendega töötamise ees. (Org 2011) Kirjandus on teise ja kolmanda kooliastme õppekavas õigustatult iseseisev õppeaine, mille eesmärke ei asenda ükski teine aine, samas toetab kirjandus kõiki teisi õppeaineid. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on aastaid andnud mõista, et ainekava täitmiseks jääb tunde väheseks. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Krista Mägi on mures ja kirjutab aastal oma artiklis Õpetajate Lehele Eesti keele ja kirjanduse tundide arv on taasiseseisvumise järel jätkuvalt vähenenud. Kui aastal põhikooli lõpetanud õppisid eesti keelt ja kirjandust kokku 1785 tundi, siis tänavused lõpetajad vaid 1540 tundi (vahe on 345 tundi e ca kaks õppeaastat). (Mägi 2002) Uus õppekava näeb ette teises kooliastmes neli kirjanduse tundi ja üksteist eesti keele tundi, kolmandas kooliastmes kuus kirjanduse tundi ja kuus eesti keele tundi klassini on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõnelemist, kuulamist, lugemist, kirjutamist ja õigekeelsust, selleks on riikliku õppekavaga ette nähtud üheksateist tundi nädalas. Põhikooli lõpetaja on kooli edukaks lõpetamiseks õppinud eesti keelt ja kirjandust 1610 tundi, tundub et olukord on paranenud. Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peab õpilane tundma kirjanduse metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teose käsitlemiseks vajalikke mõisteid seletatakse õppekirjanduses, õpilase enda seletust eeldatakse vaid nende väheste mõistete puhul, mis on õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuse teoreetiline külg on seega kahandatud võimaliku miinimumini, sest faktiteadmistest tähtsam on äratada ja hoida lugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust. (PRÕK 2011, lisa 1: 20) 20

21 Ka uus õppekava annab soovitava kirjanduse loetelu igale kooliastmele. Igas klassis tuleb läbi lugeda neli kohustuslikku kirjandusteost, mis valitakse antud loetelust, seega igas kooliastmes loeb noor inimene läbi kaksteist teost. Võib oletada, et enamus loetelus toodud teostest ei kuulu õpilaste lemmikute hulka. Samal arvamusel on ka kirjanik ja õpetaja Aidi Vallik, seda küll eelmise kirjandusloetelu puhul: Näiteks 7. klassile mõeldud allajoonitud teostest leidsin ainult kolm, mis minu kogemuste järgi otsustades lastele korda lähevad ja neid köidavad. Oskar Lutsu Kevadet näiteks peavad väga igavaks ja võõraks raamatuks ka tublid õppurid meile võib see mitte meeldida, kuid nähtavasti on siiski aeg sedavõrd palju edasi läinud, et tänapäeva laps Arno-Tootsi-Teelega kokkupuutepunkte enam ei näe ja suhestuda ei suuda. Isegi see huumor ei ole enam neile hoomatav huumor. Ka olen ma harva näinud last, kellele meeldiks Tolkieni lugeda, ikka raskepärase eepilise stiili pärast. Tolkieni kiindutakse hilisemas eas, aastaselt või isegi vanemalt. Sama kehtib Janssoni Muumitrolli kohta. Liiga mõtlikud, liiga sümbolirohked, liiga süüvivad tunduvad need väga head raamatud meie aja teismelistele. (Vallik 2006) Seoses uue õppekavaga on kirjanduse loetelu tugevasti avardunud, õpetajal ja õpilastel on võimalik teha valikuid. (vt lisa 2) Andrus Org rõhutab, et põhikool peaks andma õpilasele nii lugemisoskuse kui ka -harjumuse, mistõttu teoste lugemine kirjandusõpetuse raames on enesestmõistetav. Sundida ei ole siin võimalik, saab ainult soovitada, ahvatleda, innustada, julgustada, eeskuju pakkuda. Ainekavas esitatud kirjanduse loend, mis on kooskõlastatud ka Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse spetsialistidega, pakub rohkeid alternatiive ja võimaldab vaheldusrikast lähenemist. Lugemisvarasse kuuluvad nii klassikalised laste- ja noorsookirjanduse teosed, mida on lugenud mitme põlvkonna lapsed, kui ka raamatud, mis on noorte lemmikuiks tänasel päeval. Arvestatud on ka poistele ja tüdrukutele sobivama lektüüriga. Valitud teosed kannavad kultuurilist järjepidevust, võimaldavad kujundada eetilisesteetilisi väärtushinnanguid ning haakuvad kaasaja ühiskonna ja inimeste (sh noorte) probleemidega. Kirjandusõpetuse kaalukamad võimalused seisnevad erinevate tekstide rohkes lugemises ja neis käsitletud probleemide mõistmises. Kõik autorid ja teosed on soovituslikku laadi. Siiski on tumedas kirjas tähistatud esmasoovituslikud teosed, mille lugemine võiks moodustada õpilase lektüüri raudvara (kas või selleks, et õpilaste liikumisel ühest koolist teise oleks teatav ainekavasisene ühtlustamine tagatud). Kuid sedagi valikut ei nimetata obligatoorseks, pigem on see orientiiriks õpetajale, kes võib soovi korral pakkuda õpilasele temaatiliselt sobivamaid. (Org 2006) Kirjandusõpetuse peamiseks eesmärgiks on õpilaste püsiva lugemisharjumuse kujundamine. (Nootre 2010) Uue ainekavaga seotud teoste loetelu annab lugejale ja 21

22 õpetajatele vabamad käed ka valikute osas, esimesel kohal on eesti kirjandus. Ainekavas on ette nähtud käsitleda eesti kultuuriloos olulisi autoreid, tutvuda mõne paikkondliku tähtsa kirjaniku loominguga. Valik sõltub raamatukogude varustatusest uue loominguga, sest enamus õpilasi võtavad teosed raamatukogust. Teises kooliastmes on valdav keskendumine teksti ja lugeja suhtele, noor inimene kogeb raamatut lugedes tihti seda, mida ta elus veel kogenud pole. Kolmas kooliaste nõuab tekstikesksemat lähenemist, õpilased suudavad autori teksti analüüsida, leida probleeme, iseloomustada olukordi ja tegelasi, anda omapoolseid hinnanguid ja lahendusi. Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab nn noorteromaane alates kolmeteistkümnendast eluaastast. Andrus Org kasutab mõistet noortekirjandus, mis oma sisult ja käsitluslaadilt on sobiv erinevas vanuses noortele. Sealjuures ei välista ta noortelt noortele kirjutatud kirjandust. Noortekirjandus on tugevasti seotud noortekultuuri ilmingutega, millega kursisolekut võiks eeldada ka kirjandusõpetajalt. (Org 2011) Koolikirjanduse suunamise võimalusi Märt Hennoste järgi on lugemisel kaks peamist ülesannet: loetakse informatsiooni vastuvõtmiseks ja loetakse tunnetuslikust huvist, kus esimesel juhul domineerib informatsiooni siirdeprotsess, teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. (Hennoste 1998) PISA Aasta kokkuvõttest saame teada, et Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt vähe, 44% õpilastest loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot. (PISA 2010) Antud juhul peaks soovitav kirjandus tekitama tunnetuslikku huvi. Pikaajalise kogemusega eesti keele ja kirjanduse õpetaja Krista Mägi ütleb, et laste lugemisvaras on otstarbekas eristada kolme liiki raamatuid: 1) klassis käsitletavad tervikteosed, mille lugemine teatud tähtajaks on kohustuslik (kohustuslik kirjandus), 2) soovituslik lugemisvara, olgu soovitajaks ema-isa, kirjandusõpetaja, raamatukogutöötaja või mõni muu tähtis täiskasvanu, 3) lapse enda valitud raamatud (vabalugemine). (Mägi 2005) Kui Krista Mägi peab tähtsaks tervikteoste lugemist, siis Astrid Aus leiab teisigi võimalusi: Klassikute lugemine on kindlasti vajalik, kuid alati ei peaks tervikteost läbi lugema, et õpilased mõistaksid teose kohta eesti kultuuriloos, selle omapära ja tähtsust. Kohustusliku kirjanduse kõrval peaks olema kindlasti ka nn vabalugemine, kuhu kuuluksid teosed, mida loetakse vastavalt soole, huvidele, arengutasemele. (Aus 2006: 26) 22

23 Et põhikool peaks andma nii lugemisoskuse kui ka -harjumuse, tuleks iseseisvat tervikteoste lugemist käsitada kui õppekavaga ette nähtud tegevust, mida ei vaidlustata ja mis on niisama enesestmõistetav kui ülesannete lahendamine matemaatikas, heliteoste kuulamine muusikatunnis või jooksmine kehalises kasvatuses. (Mägi 2005) Noore inimese edasijõudmine koolis sõltub suures osas sellest, kas ta on lasteaias või esimeses kooliastmes selgeks saanud lugemise. Õpilased, kes oskavad lugeda on sinasõbrad raamatuga ja loevad meeleldi. On vist väga idealistlik unistada, et Eesti haridus-, teadus- ja kultuuriinimesed suudaksid sõlmida ühiskondliku kokkuleppe, millised on need teosed, milleta ei ole võimalik kujuneda haritud inimeseks. Ometi võiks mingi soovituslik nimekiri eksisteerida, mille järgi saaksid orienteeruda õpikute autorid ja metoodiliste materjalide koostajad, kirjastused raamatute väljaandmisel ja raamatukogud nende tellimisel (mõnd kergekaalulist krimkat võib ju sellevõrra vähem tellida, et lastele oleks kvaliteetne lugemisvara kättesaadav). Tuleks läbi mõelda, millised on igale vanuseastmele eakohased, huvitavad, mõtteainet pakkuvad, positiivseid väärtushinnanguid kujundavad raamatud; millised raamatud on olulised eesti kultuuri järjepidevuse ja rahvusliku identiteedi kujunemise seisukohast; mis sobib tüdrukutele ja mis poistele jne. Kui see idee on teostatav, peaks seda protsessi vedama riik ehk haridus- ja teadusministeerium. Sest riigile on vaja haritud kodanikke (mida vähemaks meid jääb, seda tähtsamaks muutub iga kodaniku hariduse kvaliteet). Haritud kodanikuks aga ei saa (ikka veel!) ilma raamatuid lugemata. Ilma häid raamatuid lugemata. (Veismann 2005) Loomulik oleks anda eriti soovitusliku/kohustusliku kirjanduse loetelud ja käsitlevate autorite küsimus arutleda maakondade ja miks mitte ka koolide ainenõukogudele ning kaaluda, kas praeguses lugemise üldises nukras olukorras on paslik nõuda 15-aastaselt põhikoolilõpetajalt kirjandusteooria rakendamist teose kompositsiooni ning stilistika analüüsis. Praegu, kus raamatulugemisega konkureerivad äärmiselt tugevad arvutivõimalused ning rohked teleprogrammid, tundub olevat kirjandusõppe prioriteet number üks lapsed üldse lugema meelitada, seostada ilukirjanduse lugemine positiivsete emotsioonidega, tekitada noortes mingigi lugemisharjumus. (Vallik 2006) Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja-metoodiku Astrid Ausi soovitus, kus ta toetub õpilaste ettepanekutele, on see, et raamatute valik oleks suurem, vananenud igavate teoste asemel peaks loetama tänapäevaseid teoseid noorte elust, peaks olema poiste ja tüdrukute raamatud, rohkem peaks arvestama huvisid ja vanust, õpetaja peaks tutvustama ja soovitama uuemat kirjandust, rohkem seiklus- ja meelelahutuskirjandust. (Aus 2006) Ma usun, et meie lugemisolukorras on praegu juba eesmärk see, et laps üldse 23

24 järjepidevalt ja meelsasti loeb. Selline noor hakkab kindlasti ühel päeval ootama kirjandusteoselt muudki peale põneva süžee, samastusvõimalust pakkuvate karakterite ja probleemide, ning siis on klassika tema jaoks igati teretulnud. (Vallik 2006) Järeldada saab vaid üht, põhikooli koolikirjandus peab olema piisavalt atraktiivne, et noor tahaks seda lugeda, sellega säilitaks lugemise huvi, seega on eesmärk säilitada eesti rahva lugemistraditsioone ja raamatuarmastust. Tähtis on ka see, kas õpilasele on antud raamat soovituslik (loe: kohustuslik) või saab ta raamatu ise valida. Tähtis on õpetaja isiklik eeskuju ja lugemiselamuse jagamine. Õpilasel tuleb lasta teha ise valikuid, see on investeering õppimisse. (Duncan 2011) Lõpliku valiku õiguse jätmine õpilasele on just nagu uue ainekava õppesisugi kõigiti sobiv eeldus aktiivõppe rakendamiseks, mis paneb õpilased ise kas individuaalselt, frontaalselt või rühmiti tekstide sisu, probleemistikku ning ideid omavahel läbi arutama, et õpetajale ise uhkelt järeldused ette kanda. Selline töö tekstidega on lastele ka märksa motiveerivam ja huvitavam ning paneb neid loetud teksti mitmekülgsemalt vaatlema ja hindama. (Vallik 2006) Uus õppekava näeb ette suuremat ainetevahelist integratsiooni. Iga aine õpetaja peab vastutama noore kirjaoskuse eest. Hea lugemisoskus on peaaegu kõigi ainete edu aluseks. Kirjandusõpetajast üksi jääb väheks. Paraku näitas koolides korraldatud küsitlus, kui palju soovitavad lastele ilukirjandust teiste ainete õpetajad oma valdkonnas, üpris kesist tulemust. Ometi on lugemishuvi äratamise ja säilimise seisukohast väga oluline, et võimalikult palju lapsele tähtsaid täiskasvanuid väärtustaks lugemist ja lapsi oma mõjuväljas (see on igal aineõpetajal pisut erinev) raamatu juurde suunaks. (Mägi 2005) Igal võimalikul juhul tuleks tuua esile liikuvust, aktiivust, põnevust, humoorikust, noorte teemat. Võib tunduda, et nii jääb tutvustamata kõrgem, elitaarsem osa eesti kultuuripärandist. Kuid ometi see päris nii ei ole esmalt tuleb tekitada tänapäeva võrdlemisi kirjanduskaugetes õpilastes lugemisharjumus ja -vajadus ning kui see juba olemas, saab seda kasutades käsitleda hilisemates klassides ka tõsisemaid, raskemaid autoreid. Austust rahvaluule ning Tõe ja õiguse vastu on vaja istutada kuid ei saa teha tühja koha peale. Et õpilased hakkaksid aru saama klassikast, tuleb neile tutvustada lugemist kõigepealt teatud sorti mõnu, meelelahutuse allikana. Kirjanduse tutvustamine esmalt huvitava ajaviitena on mõtleva lugeja-kultuuritarbija kujundamisel parim investeering. (Urmet 2002) 24

25 Lugemishuvi saab alguse kodust Vanemad on laste suurimad eeskujud. McKool (2007) leiab, et ajahulk, mida lapsed kulutavad vabatahtlikule koolivälisele lugemisele, sõltub otseselt positiivse haridusliku kodukeskkonna olemasolust, täpsemalt sellest, kuidas kodus lugemist väärtustatakse. (Heinsaar 2009) Lugemine on baasoskus, üks alustalasid, millele toetub lapse edasijõudmine, areng. Selle oskuse kujundamine algab veel enne, kui laps lugema õpib: raamatute ettelugemine laiendab väikese inimese sõnavara, arendab võimet luua sõnade põhjal kujutluspilte, tekitab huvi lugude vastu. See ettevalmistus aitab tal iseseisva lugemisoskuse tekkides tunda raamatuid lugedes rõõmu ja põnevust. Laps, kellele pole ette loetud (ja kahjuks tundub, et vanemaid, kes seda oluliseks ei pea, on üha enam), võib aga tekstide maailma sattudes tunda end kui sõnade padrikus, kust vaevaga läbi raiuda tuleb. Sinna padrikusse sattumist püüab ta vältida nii palju kui võimalik, mistõttu tema sõnavara ja tekstimõistmisoskus arenevad aeglaselt. Tekstid (mitte ainult ilukirjanduslikud, vaid ka näiteks teiste ainete õpikutekstid) aga muutuvad vanuse kasvades üha keerulisemaks. Suletud ring. Seega, vastumeelsust lugemise suhtes ei pruugi põhjustada ainult paljukirutud kiusatused (arvuti, telekas) või raamatu kohustuslikkus, vaid ka tõsiasi, et väikese lugemiskogemusega laps ei saa tekstist hästi aru. (Veismann 2005) Lugemisoskuse areng algab kodust perekonnast. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et lapsed, kelle vanemad on raamatuid ette lugenud, lugusid jutustanud, õpetanud tähestikku või sõnamänge mänginud on oma lugemise tasemelt kõrgemal kui need, kellega pole sel tasemel kodus tegeldud. Juurdepääs raamatutele, kodune raamatukogu on äärmiselt olulised. Tähtis on raamatukinkimise kultuur, eriti poistele. (Teaching Reading in Europe 2011) Lugemist ei saa vaadata kui oskust omaette, vaid kui osa lapse keelearengust. Lugema õppimise ajal ei tohiks lapsel olla viha, stressi, hirmu ja muid negatiivseid emotsioone, mis takistavad lapse arengut. (Estes 2007) Aidi Vallik toob laste lugemishuvi vähenemise põhjuseks koduse lugemiseeskuju vaikset ja järjekindlat hääbumist. Lugemistraditsiooni raugemine perekondades vähendab ka laste kirjandushuvi. Kodudes, kus ei loeta raamatuid on ebatõenäoline, et laps hakkab lugema. (Vallik 2006) Noor inimene tahab lugeda juhul, kui ta kõigest loetust aru saab, aru hakkab saama alles siis, kui lugemine on sorav, selleks on vaja aga palju lugeda. Parem lugemistulemus on paljuski määratud laste vabalugemise hulga ning majanduslike tingimustega. Vabalugemise kujunemist aga mõjutavad oluliselt koolieelsed kogemused, 25

26 vanemate positiivne suhtumine kirjandusse. (Pandis, 1996) Lihtsam on laps saata teleri ette filme vaatama kui talle ette lugeda või jutustada. Oleme kaotamas jutustamistraditsiooni. Peaksime meelde tuletama, kuidas meie endi emad ja veel rohkem vanaemad last sussutasid, igasugu riime ja värsikesi lugesid, lapse käte ja jalgade, sõrmede ja varvastega mängisid ning suuremale jutukesi jutustasid. Siis oli keel rikas. Praegusel kiirel ajal on see traditsioon kuidagi kadumas. Noortele emadele ja isadele ning vanaemadele ja vanaisadele oleks vaja informatsiooni varase sõnalise harjutamise tähtsusest. See ei maksa rahas eriti palju. Soome Laste Keskuse peasekretär dr Pertti Luumi rõhutas konverentsil Kristliku kasvatuse ühiskondlikud dimensioonid jutustamise tähtsust, millele pandi suurt rõhku juba kreeka filosoofide poolt. Protagorase kogemused ja seisukohad on aktuaalsed ka täna, ligi kaks ja pool tuhat aastat hiljem. Jutustamine ei ole aegade jooksul kaotanud oma väärtust, paljudel juhtudel on see asendamatu. (Luumi 2003) 2.3. Lugemisosadus ja metakognitsioon Aeg läheb lennates kui tegeleda asjadega, mis huvi pakuvad, meeldiv koolitund möödub märkamatult, huvitavat raamatut lugedes kaob ajataju ja ei märka telefonihelinat ega mööduvaid autosid. Lapsele antud ülesande väärtuse määrab see, kui huvitav ülesanne on. See tähendab, et ülesannet, mida peetakse huvitavaks, peetakse ka kasulikuks ja oluliseks ja vastupidi. Ülesande tegevuse huvitavust ja kasulikkust võib seostada sisemise ja välise motivatsiooniga. (Kikas 2010) Iga aine õpetamisel algab kõik motivatsioonist ja huvi tekitamisest. Ei ole palju neid õpilasi, kes klassiruumi sisenedes on kohe valmis tegelema matemaatika, geograafia või laulmisega. Kirjandusel on palju konkurente, mis mõjuvad teismelisele mitu korda atraktiivsemalt: televisioon, internet, popkultuur, klantsajakirjandus. (Kess 2007) Lugemisedu olulised tegurid on sisemine motivatsioon ja enese teadvustamine lugejana. Metakognitsioon lugemisel on teadlikkus omapoolsetest lugemisstrateegiatest, mida inimene teksti töödeldes rakendab, ja nende strateegiate rakendamise oskus. PISA raames kasutatava definitsiooni järgi on lugemisoskusel nii kognitsiooni ehk tunnetusega sidumata kui ka metakognitiivseid ehk tunnetust peegeldavaid tunnuseid. Hiljutiste uurimuste järgi on lugemisega seotud oskused, hoiakud, huvid ja harjumused tugevas korrelatrioonis lugemismeisterlikkusega (ingl reading profeiciency) Näiteks PISA 2000 tulemuste kohaselt oli korrelatsioon lugemismeisterlikkuse ja hoiakutest, huvidest ja lugemisharjumustest (ingl 26

27 reading pracice) koosneva lugemisosaduse (ingl reading engagement) vahel suurem kui korrelatsioon lugemismeisterlikkuse ning sotsiaal-majandusliku staatuse vahel. (OECD, 2002b) (PISA 2009: 6) Mitmed uuringud viitavad sellele, et lugemisosadust ja metakognitsiooni on võimalik õpetada. Nii metakognitsiooni kui ka lugemisosaduse kaasamine PISA 2009 programmi rajaneb tõekspidamisel, et uuringu tulemused sisaldavad olulist teavet poliitiliste otsuste jaoks, mis aitaksid mõjutada nii lugemis- ja õpiharjumusi kui kokkuvõttes ka lugemismeisterlikkuse taset. (PISA 2009: 7) Jaanus Vaiksoo arvab, et lugejad ei kao mitte kuhugi, kuid käärid lugejate ja mittelugejate vahel suurenevad. Probleemiks koolis, miks õpilased nii vähe ja vastumeelselt loevad, on seotud valitud kirjandusega. Ka (õpiku) kirjastused on selles vallas tajunud suurt tühimikku ning hakanud aktiivselt tegutsema. Avita Teraviku sarjas on ilmunud hulk teoseid. Tänapäev korraldab juba teist puhku järjest noorsooromaani võistluse, mille suurepäraseks tulemuseks eelmisel korral oli Aidi Valliku Kuidas elad, Ann? 1 Seda raamatut lugesid minu kogemuse põhjal küll eranditult kõik 7. klassi õpilased suure huviga ega olnud kiitusega kitsid. Seega väärt näide, et hästi tehtud raamat suudab köita enamikku õpilasi. (Vaiksoo 2002) Vaba lugemisega püüame meelitada last raamatut armastama. Ei saa ju kedagi sundida armastama. Aga kui kirjanduslooline lugemine võtab nii palju aega, et vabaks lugemiseks enam aega ega jõudu ei jää? Kuhu jääb siis armastus? (Nõu 2003). Peale kohustusliku lugemise peaksid lapsed võimalikult palju iseseisvalt, omaalgatuslikult lugema. Seda ei saa sundida ega käskida, saab ainult soovitada, ahvatleda, innustada, ärgitada, õhutada, meelitada, üles kutsuda, julgustada, ässitada, või mis sõna iganes pruukida. Kõik vahendid on head, millega lapse lugema saab. (Mägi 2005) Prantsuse kirjanik Daniel Pennac oma teoses Nagu romaan juurdleb küsimuse kallal, miks on lugemine muutunud noorte seas ebapopulaarseks ja püüab anda näpunäiteid, kuidas seda olukorda parandada. Endine kooliõpetaja ja romaanikirjanik leiab, et probleem on pedagoogika kivistunud arusaamades lugemisest on tehtud sundus, mitte nauding, koolis ja kodus räägitakse lugeja kohustustest, ent lugeja õigused on jäänud tähelepanuta (Pennac 2010). Kirjanik peab väga tähtsaks lugemisnaudingut, mis saab alguse raamatu ettelugemisel saadud kuulamisnaudingust. Murdumispunktiks peab kirjanik aega, kus laps saab lugemise 1 Noorteromaani võistlus on kirjanduskonkurss, mida korraldavad koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev. Tegu on suurima eestikeelse noortekirjanduse võistlusega, mis on toimunud juba kuus korda ja mille kaudu on ilmunud enamik viimase kümnekonna aasta eestikeelsest noortekirjandusest. 27

28 selgeks. Peale seda väheneb tunduvalt ettelugemine ja laps peab ise lugema, mis on paljudele suur pingutus. Peale selle on tihti lapse kohustus ka loetu meeles pidada ja hiljem täiskasvanule sisu ette kanda. Daniel Pennac i arvates peaks koolis tunduvalt enam andma õpilastele lugemiselamust ettelugemise näol. Priit Kruus peab üheks põhjuseks, miks noored ei armasta lugeda seda, et noori liigselt kritiseeritakse ja ei kaasata aruteludesse, noortest on tehtud objekt, millele projitseeritakse tänase kirjanduskultuuri kitsaskoht, selleks on üleüldine, mitte ainult noori puudutav lugemisharjumuse vähenemine. Pidev surve, kus noor inimene saab kokkuvõttes teada, et ta on kitsa silmaringiga, ei suuda keskenduda pikematele tekstidele ning talle meeldivad ainult plahvatused ja vampiirid, sedagi ekraanil, mitte raamatutes. Negatiivne suhtumine ei innusta kedagi lugema. Noorte jaoks on vaja uuemat kirjanduse metakeelt. (Kruus 2010) Avalikud sõnavõtud kirjanduse ja lugemise teemal, mis on mõeldud laiemale publikule nende hoiakute suunamiseks, ei tohiks olla dogmaatilised ega ka halvustavad. On näiteks õige väita, et noorte lektüür on teatud vanuses liiga ühekülgne, samuti on õige, et seda tuleb muuta rikkalikumaks. (Kruus 2010: 929) Kristi Eberhart arvab, et kõige kindlam moodus noort inimest raamatute juurest eemale hoida on muuta need kohustuslikuks. Ta arvab, et kohustamise asemel võiks vastuvõtlikus eas noori hoopis nakatada sellesse elitaarsesse ja haruldasse ning kahtlemata kahjulikku tõppe, lugemissõltuvusse. Võiks hoiatada, et lugemiskirg on ohtlik, ning võiks osutada sellele, mida see tõbi võib täisväärtusliku ja eduka kodanikuga teha. Kohustusliku kirjanduse juures on kurb, ometi on tegu väga heade raamatutega, aga kuna need on kohustuslikud, jäävad mõne inimese jaoks eluks ajaks avastamata. (Eberhart 2006) aastal Kultuuriministeeriumi, Briti Nõukogu ja Eesti lugemisaasta poolt korraldatud seminaril esines Jonathan Douglas National Literacy Trust ist, keda käis kuulamas ja kelle ettekandest tegi kokkuvõtte kultuurinõunik Eha Vain, kes refereerib autorit järgmiselt: Alustada tuleb hoiakute muutmisest, leiab Douglas. Tuleb alustada lugemise mõiste ümbersõnastamisest ja anda lugemise tähendus ka veebikeskkonnas suhtlemisele, online lugemisele, tekstisõnumite kirjutamisele ja blogide tegemisele. Oluline on näidata, et lugemine ei ole tegevus, millega eraldatakse end sõpradest ja ümbritsevast maailmast, vaid et just tänu lugemisele leitakse uusi sõpru ja tuttavaid lugemine määratleb sotsiaalse kuuluvuse. (Vain 2010) Eesmärk peaks olema, et õpilastest saavad elukestvad lugejad. Lugemine on lihtne kui see on selge, nüüd on vaja lugemisoskust kasutada. Noored peaksid juba varakult teadma, et lugejad inimesed on suurema kirjaoskusega, neil on suurem sõnavara ja parem õigekiri, 28

29 tunnevad kirjavahemärkide loogikat. Arvatakse, et lugejad inimesed on rõõmsamad, tervemad ja aktiivsemad kodanikud. Riikide andmed näitavad, et lugejad inimesed osalevad enam ühingute tegevustes ja vabatahtlikus töös. (Duncan 2011) Eero Herajärvi oma artiklis Kuidas lugejaks kasvamisel võiks kaasa aidata? ( Miten lukijaksi kasvamista voi tukea? ) peab tähtsaks vanemate osa laste lugemisharjumuste kujundamisel. Autor toob välja rida soovitusi lapsevanemale: Innusta last lugema. Loe ise ja ole sellega lapsele eeskujuks. Loe lapsele ka siis valjusti ette, kui ta juba oskab lugeda. Loe lapsega koos. Vestle lapsega loetud teksti põhjal. Koosta loetud teksti kohta küsimused ja lase lapsel vastata. Käi lapsega koos raamatukogus ja aita raamatuid valida. Räägi lapsega mõnest huvitavast ajaleheartiklist ja soovita seda tal lugeda. Pea ise raamatutest lugu ja hinda neid kingitusena. (Heräjärvi 2002) Projekt Lugeda on mõnus on Eesti koolide õpilaste ja neid juhendavate õpetajate vabatahtlik liikumine, mis sai alguse 2000/2001 õppeaastal. Projekti käigus loetakse põnevaid raamatuid ja arutatakse loetu üle interneti vahendusel. Projekt on mõeldud klassi õpilastele, kes armastavad lugeda, täita internetis ülesandeid ja arutada loetu põhjal teiste õpilastega. Projektis löövad kaasa raamatukogude juhatajad ja õpetajad, kes valutavad südant tänapäeva õpilaste vähese lugemishuvi pärast. Projektis saavad osaleda ka vene õppekeelega koolide õpilased ja kuulmispuuetega õpilased. Projekti Lugeda on mõnus eesmärgid on järgmised: säilitada lugemiskultuuri; arendada laste kirjaoskust ja analüüsivõimet; pakkuda konkreetseid ülesandeid ja läbi selle arendada arvuti ja interneti kasutamise oskust; sisustada murdeealiste laste vaba aega, kujundada nende väärtushinnanguid, pakkuda suhtlemisvõimalusi ning suunata neid raamatuid lugema; aidata vene õppekeelega koolide õpilastel integreeruda Eesti ühiskonda ja tutvuda eakaaslaste koolieluga; pakkuda kuulmispuuetega lastele võrdseid võimalusi töötamiseks koos tavakooli 29

30 õpilastega interneti vahendusel; pakkuda erinevaid võimalusi eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks koolides; pakkuda eesti keele õpetajatele virtuaalset õpikeskkonda, mis võimaldaks välja töötada metoodika, kuidas kasutada arvutit eesti keele tunnis. (Kriisa 2011) 30

31 3. UURIMUSE KÄIGUS LEITUD LAHENDUSED JA TULEMUSED 3.1. Õpilaste kooliväline aeg ja selle kasutus Kui palju Sul kulub päevas aega hobidele? Ligi kolmandik küsitletud 698st õpilasest 29% (202) kulutab päevas hobidele kaks tundi. 24,2% (169) küsitletud õpilastest kulutab hobidele päevas kolm tundi. Neli tundi päevas tegeleb hobidega 12,2% (85) ja üle nelja tunni tegeleb oma huvialadega 18,2% (127) õpilastest. 12,6% (88) küsitletud õpilastest vastasid, et nad saavad hobidele kulutada ühe tunni. Pool tundi tegeleb hobidega päevas 3,7% (27) küsitletud õpilastest. Võrreldes esimest (2008) ja teist (2011) küsitlust, on kasvanud tunduvalt õpilaste hulk, kes pühendavad hobidele kaks tundi päevas, vastavalt 26,5% (93) ja 31,4% (109). Kasvanud on ka õpilaste hulk, kes pühenduvad hobidele ühe tunni ja poole tunni ulatuses. Vähenenud on nende õpilaste arv, kes hobidele kulutavad neli tundi ja üle nelja tunni, vastavalt 13,7% ja 10,7% ning 20,8% ja 15,6%. Kas siit saame järeldada, et õpilased kulutavad enam aega õppimisele ja sealhulgas lugemisele? Joonis 1. Kui palju aega kulub Sul hobidele? Kahe küsitluse lõikes Teise kooliastme poistest 16,1% (21) tegelevad oma hobidega päevas kuni üks tund. Kaks kuni kolm tundi tegeleb päevas oma hobidega 49,6% (68) küsitletud poistest. Neli ja enam tundi tegeleb oma meelistegevusega 34,3% (48) noormeest. Teise kooliastme tüdrukute vastavad arvud on: 19,3% (36), 58,2% (109) ja 22,5% (42). 31

32 Kolmandas kooliastmes kulutavad päevas aega hobidele kuni üks tund 12,8% (26) noormeestest. 45,4% (92) küsitletud kolmanda kooliastme poistest kulutavad oma meelistegevusele päevas kaks kuni kolm tundi. Neli ja rohkem tunde kulutab hobidele 41,8% (85) poistest. Kolmanda kooliastme tüdrukute vastavad arvud on 18,2% (31), 59,7% (102) ja 22,1% (38). Kolmanda kooliastme poisid kulutavad päevas rohkem aega hobidele kui teise kooliastme poisid. Teise ja kolmanda kooliastme tüdrukute hobidele kulutatud aeg ei erine oluliselt. Tabel 1. Hobidele kulutatud aeg protsentides Küsitletud kooliaste Kuni üks tund Kaks kuni kolm tundi Neli ja enam tundi II kooliastme poisid 16,1% 49,6% 34,3% II kooliastme tüdrukud 19,3% 58,2% 22,5% III kooliastme poisid 12,8% 45,4% 41,8% III kooliastme tüdrukud 18,2% 59,7% 22,1% Joonis 2. Hobidele kulutatud aeg. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Vaba aeg ja eelistatumad tegevused Neli eelistatumat tegevust on sport ja tantsimine (tantsutreening), arvutis olemine, sõpradega suhtlemine ja televiisori vaatamine. Tabelis 2 on võrdluseks ära toodud lugemine õpilaste poolt märgitud vaba aja tegevusena. Teise kooliastme 137 küsitletud poisist nimetas üheks kolmeks vabaaja meelistegevuseks lugemist, see on 9%. Kolmanda kooliastme poisid 32

33 nimetavad lugemist vabaaja tegevusena veel vähem, ainult 6,5%. Tüdrukud loevad meelsamini teises ja kolmandas kooliastmes, vastavalt 36% ja 18,5% küsitletud tüdrukutest peavad vabaaja meelistegevuseks lugemist. Lugemishuvi langeb järsult nooruki kasvades. Nooruki kasvades muutuvad tähtsamaks suhted sõpradega, suhetele sõpradega kulutatakse kolmandas kooliastmes tunduvalt rohkem aega kui teises kooliastmes. Tabel 2. Hobide eelistused protsentides Küsitletud kooliaste Valim Lugemine Arvuti Sport ja tantsimine TV Sõbrad II kooliastme poisid 137 9% 42% 59% 15,7% 19,75 II kooliastme tüdrukud % 30% 42% 18,5% 26,8% III kooliastme poisid 203 6,5% 61% 52% 24,7% 30% III kooliastme tüdrukud ,5% 32% 31% 12,3% 45,6% Õppimine ja lugemine Kui palju aega kulub Sul päevas õppimisele? Teise kooliastme 137 küsitletud poisist kulutab päevas õppimisele pool tundi 44 poissi, see on 32,1%, ühe tunni 57 poissi, mis on 41,6%, kaks tundi 26 poissi, mis on 19,3%, kolm tundi kulutab õppimisele 6 poissi, mis on 4,4% ja üle kolme tunni kulub õppimisele neljal poisil, mis on 2,9%. Kolmandas kooliastmes küsitleti 203 poissi, kellest 13,4% ehk 27 poissi ei kuluta õppimisele päevas üldse aega. 85 õpilast, s.o 42,1% õpivad päevas pool tundi, ühe tunni kulutavad aega õppimisele 59 õpilast, mis on 29,2%, kaks tundi kulub õppimisele 24 õpilasel, mis teeb 11,9%, kolm tundi kulub õppimisele kuuel õpilasel, s.o 4,4% ja üle kolme tunni õpib küsitletud õpilastest neli poissi, mis on 2,9%. Suur osa küsitletud kolmanda kooliastme poistest kulutab aega õppimisele pool tundi, mis on 42,1%. Üks tund kulub õppimisele 29,2% küsitletud kolmanda kooliastme poistest. Kaks tundi kulutab 11,8%, kolm tundi 2,0% ja üle kolme tunni 1,5% küsitletud kolmanda kooliastme poistest. Õppimisele ei kuluta aega 27 poissi, mis on 13,4%. Teise kooliastme tüdrukutest õpib ühe tunni 38,0%, kaks tundi 31,0% ja pool tundi 19,3% küsitletud teise kooliastme tüdrukutest. Kolm tundi õpib päevas 7,0% tüdrukutest ja üle kolme tunni 3,6%. Teise kooliastme tüdrukute arv, kes märkisid küsitluses, et nad ei õpi üldse, oli kaks, mis teeb ühe protsendi. Teise kooliastme tüdrukud õpivad rohkem kui poisid. 33

34 Kolmanda kooliastme tüdrukutest kulutab 42,7% õpilastest õppimisele ühe tunni, 24,6% kaks tundi, 17,0% pool tundi, 8,2% kolm tundi ja 6,3% tüdrukutest kulutab õppimisele üle kolme tunni. Kaks tüdrukut 1,2% on märkinud, et nad ei õpi üldse. Tüdrukud õpivad kolmandas kooliastmes tunduvalt rohkem kui poisid. Küsitlusest selgub, et kõige vähem õpivad kolmanda kooliastme noormehed, kus 27 noormeest tunnistavad, et nad ei õpi üldse, see on 13,4 %. Tabel 3. Õppimisele kulutatud aeg Küsitletud kooliaste Ei õpi Pool tundi Üks tund Kaks tundi Kolm tundi Enam kui kolm tundi II kooliastme poisid 0% 32,1% 41,6% 19,3% 4,1% 2,9% II kooliastme tüdrukud 1,1% 19,3% 38,0% 31,0% 7,0% 3,6% III kooliastme poisid 13,4% 42,1% 29,2% 11,8% 2,0% 1,5% III kooliastme tüdrukud 1,2% 17,0% 42,7% 24,6% 8,2% 6,3% Joonis 3. Õppimisele kulutatud aeg. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Kui palju aega kulub Sul päevas lugemisele (v.a õpikud ja internet)? Lugemishuvi langeb kolmandas kooliastmes järsult. Kui teises kooliastmes 137 küsitletud poisist vastab 24 poissi, et ei loe üldse, mis on 17,5%, siis kolmanda kooliastme

35 küsitletud poisist vastasid, et nad ei loe üldse raamatuid 92 poissi, mis on 45,3%. Teise kooliastme 187st küsitletud tüdrukust vastasid kuus tüdrukut, et nad ei loe raamatuid üldse, see on 3,2%. Kolmanda kooliastme 171st küsitletud tüdrukust ei loe üldse raamatuid 33 tüdrukut, mis teeb 19,3%. Enamus õpilasi vastasid, et loevad päevas pool tundi ja ühe tunni. Õpilasi, kes armastavad lugeda ilukirjandust, on vähe. Kaks ja enam tundi loevad päevas ilukirjandust teise kooliastme poistest 20 poissi, mis teeb 14,6% (vabaaja lemmiktegevuste hulka märkis lugemise 9% teise kooliastme poistest). Kolmanda kooliastme poistest armastab ilukirjandust lugeda 15 poissi, mis on 7,4% küsitletud kolmanda kooliastme poiste arvust (vabaaja lemmiktegevuste hulka märkis lugemise 6,5% kolmanda kooliastme poistest). Kaks ja enam tundi kulutavad päevas teise kooliastme tüdrukutest lugemisele 49 tüdrukut, mis on 26,2% teise kooliastme tüdrukute arvust (36% teise kooliastme tüdrukutest nimetasid lugemise üheks meelistegevuseks). Kolmanda kooliastme 171st küsitletud tüdrukust loevad kaks ja enam tundi päevas 27 tüdrukut, mis teeb 15,8% (18,5% kolmanda kooliastme tüdrukutest nimetasid lugemise üheks meelistegevuseks). Ilukirjanduse lugemine pole noorte hulgas populaarne. Eriti ebapopulaarne on see kolmanda kooliastme poiste hulgas, kes ka õppimisele kõige vähem aega pühendasid. Joonis 4. Lugemisele kulunud aeg. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Küsimusele Kas Sa loed meelsasti õpikutest kodutööks antud tekste? vastasid poisid järgmiselt: 63,5% küsitletud poistest loevad kodutööks antud tekste vastumeelselt, 36,5% loevad meelsasti. Tüdrukute puhul on antud protsendid vastavalt 48,6% ja 51,4%. Tüdrukute puhul on kodutööks antud tekstide lugemine meeldivam tegevus kui poiste puhul, kuid ei saa 35

36 märkimata jätta, et peaaegu pooled küsitletud tüdrukutest 48,6% ei loe kodutööks antud tekste meeleldi. Võrreldes teise ja kolmanda kooliastme poisse ja tüdrukuid omavahel selgub, et teises kooliastmes vastanutest poistest meeldib lugeda kodutööks antud tekste 50,4%, kolmandas kooliastmes meeldib lugeda 27,1% küsitletud poistest. Kolmanda kooliastme poiste lugemishuvi on järsult vähenenud. Tüdrukutel vastavalt 60,4% ja 41,5%. Poiste meeldivus kodutööks antud tekstide vastu on vähenenud 23,3%, tüdrukutel 18,9% ulatuses. Joonis 5. Kodutööks antud tekstide lugemine. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Internet ja televisioon vaba aja sisustajana Arvuti ja internet köidab noori, on atraktiivne, kiire, palju võimalusi pakkuv. Küsitluse käigus selgus, et vabaaja kõige meeldivamaks tegevuseks on arvutis surfamine, filmide vaatamine ja suhtlemine. Teise kooliastme poistest 42% kirjutasid oma vabaaja meelistegevuseks arvutis tegutsemise, millest enam oli nimetatud ainult sporti ja tantsimist (59%). Teise kooliastme tüdrukutest on meelistegevuseks arvutis olemist nimetanud 56 õpilast, mis on 30% küsitletud teise astme tüdrukute arvust. Arvutis tegutsemisest rohkem armastavad teise kooliastme tüdrukud tantsida ja sportida, vastavalt 42% küsitletud teise astme tüdrukute arvust. 61% kolmanda kooliastme küsitletud noormehest nimetas arvutis tegutsemist oma lemmiktegevuseks, mis ületas sportimist ja tantsimist (52%). Üks kolmandik sama kooliastme tüdrukutest nimetavad arvutis tegutsemist oma lemmiktegevuseks, see on 32% küsitletud kolmanda kooliastme tüdrukutest. 36

37 Kahe küsitluse võrdlus küsimusele Mitu tundi päevas oled arvuti taga internetis või mängides? andis huvitava, samas ootuspärase tulemuse. Suureneb aeg, kus õpilased on arvutis kolm tundi ja üle kolme tunni. Joonis 6. Arvutis veedetud aeg. Kahe küsitluse lõikes Poisid on stabiilselt ja harjumuspäraselt võrdselt arvutis: kolm tundi oli arvutis aasta küsitluse põhjal 18 tüdrukut, mis on 10,0% küsitletud tüdrukutest, aastal olid kolm tundi arvutis 33 tüdrukut, mis on juba 18,3% küsitletud tüdrukute arvust. Üle kolme tunni päevas arvutis on vastavalt 21 ja 31 tüdrukut 11,6% ja 17,4%. Vähesel määral on kasvanud ka poiste osakaal, kes on üle kolme tunni arvutis (40 ja 45), protsendid vastavalt 23,4% ja 26,6%. Telesaadete vaatamiseks kulutatakse märkimisväärne osa ajast. Küsitluse põhjal selgub, et 36 õpilast valimist ei vaata telesaateid üldse, pool tundi vaatavad televiisorit 113 õpilast, ühe tunni on telesaateid vaatamas 146 õpilast, 200 küsitletud õpilast vaatavad televiisorit kaks tundi, kolm ja enam tundi on teleri vaatamisega seotud 203 õpilast. Joonis 7. Arvutis veedetud aeg. Poisid ja tüdrukud kahe küsitluse lõikes 37

38 Õpilased vastasid küsimusele Mitu tundi päevas oled arvuti taga internetis või mängides? Kolmanda kooliastme poisid on tunduvalt rohkem arvutiga hõivatud kui teise kooliastme poisid. Teise ja kolmanda kooliastme poisid on kõige rohkem arvutis kaks tundi, vastavalt 32,1% ja 30,0%. Tunduvalt tõuseb kolmanda kooliastme poiste arvutis veedetud aja osakaal kolme tunni ja üle kolme tunni puhul. Kolm tundi on arvutis veedetud aeg teise kooliastme poiste puhul 14,6% ja kolmanda kooliastme poiste puhul 21,7%. Üle kolme tunni on poisid arvutis vastavalt 20,4% ja 28,1%. Teise ja kolmanda kooliastme tüdrukutest kõige suurema osakaalu moodustavad õpilased, kes on arvutis päevas üks ja kaks tundi. Ühe tunni on teise kooliastme tüdrukutest arvutis 30,5% ja kolmanda kooliastme tüdrukutest 25,1%. Kaks tundi on päevas arvutis vastavalt 28,3% ja 25,7%. Tunduvalt suureneb kolmanda kooliastme tüdrukute arvutis veedetud aeg kolme tunni ja üle kolme tunni puhul. Teise kooliastme tüdrukutest on kolm tundi arvutis 9,1%, kolmanda kooliastme tüdrukutest 19,9%, üle kolme tunni vastavalt 10,2% ja 19,4%. Kui üle poole (55%) teise ja kolmanda kooliastme tüdrukutest on arvutis üks kuni kaks tundi, siis üks kolmandik (30,9%) küsitletud poistest on arvutis kaks tundi ja üks neljandik (25%) küsitletud poistest on arvutis üle kolme tunni päevas. Tabel 4. Arvutis tegutsemise aeg protsentides (va õppimine) Küsitletud kooliaste II kooliastme poisid II kooliastme tüdrukud III kooliastme poisid III kooliastme tüdrukud Üldse mitte Pool tundi Üks tund Kaks tundi Kolm tundi Üle kolme tunni 0,7% 5,8% 26,3% 32,1% 14,6% 20,4% 2,7% 19,3% 30,5% 28,3% 9,1% 10,2% 1,0% 5,9% 13,3% 30,0% 21,7% 28,1% 2,3% 7,6% 25,1% 25,7% 19,9% 19,4% 38

39 Joonis 8. Arvutis veedetud aeg. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Korrelatsioon arvutis olemise ja vabalugemise vahel: korrelatsioonikordaja r=0,2 tähendab seda, et arvutis veedetud aeg määrab vabalugemise aega. Mida rohkem on õpilane arvutis, seda vähem ta loeb kirjandust paberkandjal. Seos on nõrk Kool lugemishuvi mõjutava tegurina Ann Steinbergi uurimuse põhjal selgus, et 15 16aastastele tüdrukutele pigem meeldib lugeda, samas kui põhikoolis õppivad poisid lugeda ei armasta. Küsitluses osalenud tüdrukutest 78% vastas, et neile meeldib lugeda ning 22%, et neile lugeda ei meeldi. Poiste puhul oli tulemus vastupidine, 68% küsitluses osalenud poistest vastas, et neile lugeda ei meeldi ja 32% poistest vastas, et neile meeldib lugeda. (Steinberg 2009) Antud küsitlus kahjuks nii optimistlik olla ei luba. Teises kooliastmes 324st küsitletud õpilasest 145 õpilast (44,8%) ütlevad, et nad loevad meeleldi läbi kõik soovitavad raamatud, 98 õpilastest, kes küsitluse põhjal loevad läbi kõik raamatud, peavad neid ka väga huvitavateks. 25 õpilast peavad huvitavateks mõnda raamatut ja 22 õpilast, kes loevad läbi kõik raamatud, peavad neid mõttetuteks. Tundub, et paljud õpilased, kes küll loevad läbi kõik raamatud, kuid peavad neid mõttetuteks, loevad kohusetundest, et saada head hinnet ja õpetajale meeldida, tavaliselt on need tublid lugejad tüdrukud. 39

40 Tihti teevad õpilased valikuid, lugedes kirjandust valikuliselt. Teise kooliastme õpilasi, kes ütlesid, et loevad läbi pooled soovitatud raamatud, on 133, s.o 41,0% küsitletud teise kooliastme õpilastest, 46 õpilast peavad raamatuid üldiselt huvitavateks, 59 õpilast peavad raamatuid osaliselt huvitavateks ja 28 õpilast arvavad, et raamatud on mõttetud ja igavad. Teise kooliastme 324 küsitletud õpilasest 46 (14,2%) loevad nii vähe kui võimalik, neli õpilast peavad soovitavat kirjandust huvitavaks, 21 õpilast arvavad, et mõned raamatud on huvitavad ja 21 õpilast on arvamusel, et raamatud on mõttetud ja igavad. Kokkuvõttes teise kooliastme õpilastest ligi pooled 45,7% (148) on arvamusel, et raamatud on huvitavad, 32,4% (105) õpilastest arvavad, et mõned raamatutest on huvitavad ja 21,9% (71) õpilastest peavad soovitatud raamatuid mõttetuteks ja igavateks. Kolmandas kooliastmes 374st küsitletud õpilasest ütlevad 113 õpilast (30,2%), et nad loevad meeleldi läbi kõik raamatud, mida koolis vaja on. 57 õpilast ütlevad, et raamatud on väga huvitavad, 43 õpilast ütlevad, et mõned raamatud on huvitavad, 13 õpilast peavad raamatuid, mida nad loevad, mõttetuteks ja igavateks. 169 kolmanda kooliastme õpilast loevad läbi pooled raamatud, s.o 45,2% kolmanda koolistme õpilaste arvust. 23 õpilast tunnistavad, et raamatud on huvitavad, 43 õpilast ütlevad, et mõned raamatud on huvitavad ja 62 õpilast peavad raamatuid, mida nad koolis lugema peavad, mõttetuteks ja igavateks. Nii vähe kui võimalik loeb kolmandas kooliastmes 92 (24,6%) õpilast. Nendest viis õpilast tunnistavad, et raamatud on huvitavad, osaliselt peavad raamatuid huvitavateks 46 õpilast ja 41 õpilast ütlevad, et raamatud, mida koolis peab lugema, on mõttetud ja igavad. Õpilaste lugemishuvi langeb kolmandas kooliastmes võrreldes teise kooliastme õpilaste lugemishuviga märgatavalt. Kasvab õpilaste arv, kes loevad nii vähe kui võimalik, mis tihti tähendab seda, et õpilane ei loe kooliastme jooksul läbi ühtegi raamatut. Kasvab ka nende õpilaste arv, kes loevad soovitavat kirjandust valikuliselt. Tabel 5. Õpilaste lugemishuvi Loen meeleldi kõik Loen umbes pooled Loen nii vähe kui võimalik II kooliaste 145/44,8% 133/41,0% 46/14,2% (324) III kooliaste (374) 113/30,2% 169/45,2% 92/24,6% 40

41 Küsimusele Kas Sa loed meelsasti õpikutest kodutööks antud tekste? vastasid õpilased järgmiselt: kõigist küsitletud poistest loevad teksti meelsasti 124 poissi, mis on 36,5%. Vastumeelselt loevad koduseks tööks antud tekste 216 poissi, mis on 63,5%. Tüdrukutest loeb meelsasti kodutööks antud tekste 184 tüdrukut, mis on 51,4% küsitletud tüdrukute arvust ja vastumeelselt loeb 174 tüdrukut, mis on 48,6%. Vastumeelsus kodutööks antud tekstide vastu suureneb koos eaga. Tabel 6. Hoiak lugemise suhtes Teine kooliaste Kolmas kooliaste Poisid (137) Tüdrukud (187) Poisid (203) Tüdrukud (171) Loen meelsasti 69/50,4% 113/60,4% 55/27,1% 71/41,5% Loen vastumeelselt 68/49,6% 74/39,6% 148/72,9% 100/58,5% Seos kahe nähtuse vahel (Kui palju aega kulub Sul päevas õppimisele? Kui palju Sa päevas loed va internet ja õppimine) on keskmiselt tugev. Korrelatsioonikordaja r= 0,4 näitab, mida enam õpilased kulutavad aega õppimisele, seda rohkem loevad nad ka raamatuid. Küsimusele Kas Sulle meeldib teistele ette lugeda või luuletusi esitada? vastas 120 poissi ja 82 tüdrukut, et neile ei meeldi ette lugeda. Väga meeldib ette lugeda 191 küsitletud õpilasele ja vajadusel on nõus ette lugema või luuletusi esitama 305 õpilast. Tulemus on mõnevõrra üllatav, 71% küsitletud õpilastest on valmis teistele ette lugema või luuletusi esitama. Need õpilased on nõus esinema ja tunnevad sellest rõõmu või on nõus lugema, kui vaja Kooli lugemisvara lugemishuvi mõjutava tegurina Maire Roio uurimistöös Emakeeleõpetus õpilaste arvamustes loeme, et üheks valupunktiks õpilaste jaoks on raamatute lugemine, mainitud on igavate tekstidega tundide sisustamist. Oodatakse põnevamat ja kaasaaegsemat kirjandust. (Roio 2011) Õpilasi, kes vastasid, et loevad nii vähe kui võimalik, oli teises kooliastmes 46, s.o 14,2% küsitletud õpilaste arvust. 133 teise kooliastme õpilast on väitnud, et loeb umbes pooled soovitatud raamatud, mis on 40% küsitletud teise kooliastme õpilaste arvust. Õpilased, kes ei armasta soovitavat kirjandust lugeda, pakuvad selle asemel järgmisi tegevusi: teise kooliastme poisid nimetavad arvutis olemist 27 korral, spordiga tegelemist 16 korral, 41

42 sõpradega koosolemist 13 korral; samuti pakutakse lugemise asemel tegelemist loomadega, ema aitamist ja magamist. Teise kooliastme tüdrukud oleksid meeleldi arvutis 20 korral, spordiga tegeleks meelsamini 18 õpilast, sõpradega oleksid koos 13 tüdrukut. Pakuti veel tegelemist käsitööga ja õppimist kolmel korral. Kolmanda kooliastme küsitletud õpilastest loevad nii vähe kui võimalik 92 õpilast, mis on 24,6% küsitletud õpilaste arvust. Umbes pooled raamatud loeb läbi 169 kolmanda kooliastme õpilastest, mis teeb 45,2% kogu küsitletud õpilaste arvust. Kolmanda kooliastme poisid, kes reeglina lugeda ei armasta, pakuvad lugemise asemel arvutit (32), sporti (27), sõpradega väljas olemist (11), TV vaatamist (11), magamist (3) ja õppimist (3). Kolmanda kooliastme tüdrukud arvavad, et lugemise asemel võiks väljas sõpradega aega veeta (27), arvutis surfata (19), televiisorit vaadata (11), sporti teha (6). Lugemisele asendustegevuse leidmise üheks põhjuseks on kindlasti vähene funktsionaalse lugemisoskuse tase. Antud uurimus ei tegele funktsionaalse lugemisoskusega, kuid selle puudumine või osaline puudumine teeb noorel inimesel lugemise raskeks, lugemine võtab palju aega ja on väsitav, samas ei näe õpilane tulemust Õpilaste arvamused heast raamatust Küsimusele Missugune on Sinu arvates hea raamat? pidid õpilased kirjutama üks kuni kaks tunnust, mis iseloomustaksid vastaja arvates head raamatut. Teise kooliastme 187 tüdrukut ja 137 poissi peavad kõige tähtsamaks omaduseks, et raamat oleks suure kirjaga ja piltidega, vastavalt 38,5% ja 46,7%. Teise kooliastme tüdrukud leiavad, et hea raamat peab olema huvitav ja noortepärane 34,2%, poisid seevastu nii ei arva, noortepärast kirjandust ootab 13,1% poistest. Põnev, fantaasiarikas ja ulmeline raamat meeldiks 31,6% tüdrukutest ja 53,3% küsitletud teise astme poistest. 11,7% poistest loeksid sõjateemalist kirjandust. Kolmanda kooliastme 171st tüdrukust 126 nimetasid heaks raamatuks sellist, kus oleks juttu noorte suhetest ja raamat oleks romantiline, s.o 73,7%, poisid seevastu nimetasid sama sisu 17 korral, mis on 8,4%. Kolmanda kooliastme poisid peavad heaks raamatuks sellist raamatut, mis oleks suurte piltidega ja õhuke, et seda oleks kerge lugeda, nii arvab 40,9% poistest, tüdrukud peavad sellist raamatut heaks 19 korral, mis on 11,1%. Põnevat, seikluslikku või ulmelist raamatut peavad heaks 35,9% vastanud kolmanda kooliastme poistest. Vastatud oli veel, et raamat peab olema ootamatu lõpuga, peab olema seksi, tapmist ja röövimist, raamat ei pea olema vanaaegne. 42

43 Paljud õpilased peavad kirjanduse tunde igavateks, põhjendades seda sellega, et räägitakse kirjanike elulugusid ja sunnitakse lugema raamatuid kaugetest aegadest, millest midagi aru ei saa. Tänapäeva noor peab elama kahes maailmas korraga kaasaaegne infoühiskond ja sajanditagune talupojaühiskond. Need maailmad aga on üksteisest väga kaugel ja väga erinevad, noortel on väga raske süveneda sajanditagustesse tegemistesse ja probleemidesse. (Roio 2011) Õpilaste eelistused lugemisžanrite valikul Õpilastel oli võimalik märkida oma eelistused lugemisžanrite osas. Ankeedis olid järgmised kategooriad: muinasjutud, jutud, luuletused, koomiksid, ulmekirjandus, armastusromaanid, anekdoodid, teaduskirjandus, noorteromaanid, näidendid ja kriminaalromaanid. Õpilasel oli võimalus jätta märkimata, kui lugemine ei meeldi. Märkimata oli jätnud 82 õpilast, mis on valimi üldarvust 11,7%. Lugemisžanritest eelistavad õpilased armastusromaane ja noorteromaane, koomikseid ja anekdoote. Kõige vähem oli märgitud luuletusi ja näidendeid. 73% õpilastest oli märkinud vähemalt kaks eelistust. Poiste hulgas on suhteliselt populaarne ka teaduskirjanduse ja ulmekirjanduse lugemine Kodu lugemishuvi mõjutava tegurina Kodu on inimese kujunemisel otsustavalt tähtis, sest kodukeskkond kujundab väärtussüsteemi ja toimimise, sellest saab alguse hilisema tegevuse struktuur. Lapsepõlvekodus olemas olnud kunstivara ja kultuurivahendid on see kogemuslik ressurss, mis mõjutab inimese üldist kultuuritundmist ja -harrastamist. (Kalmus jt 2004: 100) Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest teame, et kõige üldlevinum kultuurivara eestlase kodudes on raamatud ja vanad ajakirjad (vastavalt 70% ja 59% kodudest). (samas: 100) Eestlaste kodudes on olnud palju erinevaid raamatuid ja on loetud ajalehti ja ajakirju. Tundub, et enamik eestlastest elab kodudes, mis kannab edasi traditsioonilist raamatukeskset kultuuritarbimise kogemust. (samas: 101) Ajakasutuse uuringu andmeil loeb aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23% ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei 43

44 ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud. Proosakirjandust loeb 89% aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usualaseid raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutamine. See on seletatav internet laiema leviku ja selle võimalustega kasutamisel. (Kommel 2010) Antud uurimistöös tunti huvi, kas lastele on kodus raamatuid ette loetud. Tulemus ei ole halb 71,5% (499) küsitletud õpilastest on vastanud, et neile on kodus raamatuid ette loetud. Väike hulk 2,1% (15) õpilastest ütlevad, et loetakse ka praegu. Üle veerandi 26,4% (184) küsitletutest kirjutasid ankeedis, et neile ei ole kodus raamatuid ette loetud. Huvitav on see, et korrelatsioonikordaja r=0,1 näitab, et ettelugemine ei ole antud küsitluse põhjal mõjutanud õpilaste tänapäeva lugemishuvi. Antud uurimuses tunti huvi, millal õpilased õppisid lugema. 698st küsitletud õpilasest on vastanud ligi veerand 24,4% (170), et said lugemise selgeks 3 4-aastaselt, 58,9% (411) noort said lugemise selgeks 5 6-aastaselt. Esimeses klassis õppisid lugema 13,8% (96) küsitletud õpilastest ja hiljem 3% (21) õpilastest. Järeldada saab vaid seda, et küsitletud õpilased on lugemise selgeks saanud enne kooli, mida ka kooli tulevalt lapselt eeldatakse. Siin on mõeldud tehnilist lugemisoskust, antud küsitluses ei selgu funktsionaalse lugemisoskuse tase. Korrelatsioonikordaja r=0,2 näitab seda, et aeg, millal lugemisoskus omandati, ei mõjuta lugemishuvi suurust. Sama tulemuseni jõudis ka Ann Steinberg oma uurimistöös: Uuringu tulemused näitavad, et see, kui vanalt lugema õpiti, funktsionaalse lugemisoskuse taset ei mõjuta. (Steinberg 2009: 38) Joonis 9. Lugemisoskuse omandamine. Poisid ja tüdrukud 44

45 Kas Sa loed läbi kõik raamatud, mida õpetaja käsib? Teise kooliastme õpilastest 44,8% loevad läbi kõik raamatud, mida õpetaja nõuab, kolmandas kooliastmes on see protsent 30,2. Pooled raamatud loeb teises kooliastmes läbi 41,0% küsitletud õpilastest ja kolmandas kooliastmes loeb umbes pooled raamatud läbi 45,2% küsitletud õpilastest. Nii vähe kui võimalik loeb teises kooliastmes 14,2% õpilastest, s.o 46 õpilast ja kolmandas kooliastmes 24,6% õpilastest, s.o 92 küsitletud õpilast. Viiendik kolmanda kooliastme õpilastest ei loe soovitavat kirjandust. Korrelatsioonikordaja kahe tunnuse (Kui palju Sa päevas loed v.a õppimine ja internet? Kas Sa loed läbi kõik raamatud, mida õpetaja käsib?) vahel on negatiivne r=0,4, mis tähendab seda, et antud tunnuste vahelist seost võib lugeda keskmiseks ja päevane lugemismaht ei toeta soovitava kirjanduse lugemist. Joonis 10. Soovitava kirjanduse lugemine. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Kas Sa loeksid raamatuid, kui neid ei peaks koolis lugema? Teise kooliastme 324st küsitletud õpilasest 110 õpilast 34,0% loevad meeleldi koolis soovitatud kirjandust, kolmandas kooliastmes (373) on see protsent 24,6, mis on 92 õpilast. Küsitluse põhjal selgub, et teises kooliastmes loeksid harva 51,2% (166) küsitletud õpilastest ja kolmandas kooliastmes loeksid harva 53,2% (199) õpilastest. Kirjandust ei loeks üldse, kui seda ei kästaks koolis lugeda, 14,8% (48) teise kooliastme õpilastest ja 22,2% (83) kolmanda kooliastme õpilastest. Tüdrukud loeksid meelsamini koolis soovitatud kirjandust kui poisid. 45

46 Joonis 11. Vabatahtlik lugemine. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja lugemine noorte poolt Küsimustele Kas teie koju on tellitud ajalehti ja ajakirju? vastas 111 õpilast, et ei ole tellitud ajalehti ega ajakirju, see on 15,9% kogu küsitletud õpilaste arvust. Õpilaste vastused küsimusele Milliseid ajalehti ja ajakirju Sina loed? andis järgmised tulemused. Sulgudes olev arv näitab õpilaste arvu, kes nimetatud ajalehte või ajakirja loeb. Kõige populaarsem ajaleht on Postimees, mis on tellitud küsitletud õpilaste hulgas 93 (52) kodus, edasi tulevad Õhtuleht 32 (12), Eesti Ekspress 27 (17), LõunaLeht 18 (15), Äripäev 17 (4), Võrumaa Teataja 17 (11), Koit 13 (10), Setomaa 12 (7) kodus. Ajakirjadest on kõige populaarsem Kroonika, mis on küsitletud õpilaste poolt märgitud 44 (42) korda, edasi tulevad Kodukiri 19 (15), Naiste Leht 18 (17), Kodu & Aed 16 (9), Pere ja Kodu 18 (8), Stiina 13 (13), Tehnikamaailm 6 (5), Täheke 6 (6), Eesti Naine 5 (5), Cosmopolitan 5 (5) ja AutoLeht 3 (3), Eesti Loodus on märgitud kolmel (3) korral. Ülejäänud ajalehti ja ajakirju oli nimetatud vähem kui kolm korda. Kojutellitud ajalehtedest ja ajakirjadest loevad õpilased meeleldi kohalikke lehti, Postimeest, noori huvitab ka Kroonika, Kodukiri, Naiste Leht, Eesti Naine, Cosmopolitan. Ajakirjad Täheke, Stiina ja Tehnikamaailm on tellitud kindlasti pere lapsi silmas pidades. 28 õpilast kirjutasid antud küsimusele vastates mõne reklaamajakirja või reklaamlehe nime, näiteks Anttila või Quelle. Antud küsitluse põhjal selgus, et õpilased loevad ajalehti ja ajakirju põhiliselt paberkandjal, vähem interneti vahendusel. 117 õpilast kirjutas, et loeb ajalehti ja ajakirju interneti vahendusel, mis on 20% õpilastest, kes loevad ajalehti ja ajakirju. 46

47 Lugemisvara kättesaadavus Küsimusele Kui palju on teil kodus raamatuid? vastasid õpilased järgmiselt. Umbes 100 raamatut on 294 õpilase kodus, mis on 42% vastanud õpilaste arvust, umbes 500 raamatut märkis 182 õpilast, mis on 26% vastanute arvust, 112 õpilast vastasid, et nende kodus on üle 500 raamatu, mis on 16% vastanud õpilaste arvust, 38 õpilast märkisid kodus olevat umbes 50 raamatut, see on 5,4% küsitletud õpilastest. 72 õpilast tunnistasid, et nende kodudes raamatuid ei ole, see on 10,3% küsitletud õpilastest. Antud küsitluse tulemusena kodune raamatukogu ei mõjuta oluliselt noorte lugemishuvi, seos kahe nähtuse (Kui palju Sa päevas loed va internet ja õppimine? Kui palju on teil kodus raamatuid?) vahel on äärmiselt nõrk, korrelatsioonikordaja r=0,2. Lugemiseks saavad noored raamatuid põhiliselt raamatukogust, vähem ostetakse poest. Küsimus Kui tihti külastad raamatukogu? andis oodatava tulemuse. Kaheksa poissi teisest kooliastmest vastasid, et nad ei külasta raamatukogu, kolmanda kooliastme poistest ei külasta raamatukogu 38 poissi ja kolmanda kooliastme tüdrukutest ei külasta raamatukogu kaheksa tüdrukut. Suur hulk õpilasi külastab raamatukogu kord nädalas 192 õpilast, mis on 27,5% küsitletud õpilaste arvust. Teise kooliastme õpilased külastavad raamatukogu tihemini kui kolmanda kooliastme õpilased. Üks teise kooliastme tüdruk ja kuus kolmanda kooliastme poissi ei olnud ankeedis sellele küsimusele vastanud. Tabel 7. Kui tihti külastad raamatukogu? II kooliastme poiss (137) II kooliastme tüdruk (187) III kooliastme poiss (203) kord päevas kord nädalas kord kuus harva ei külasta III kooliastme tüdruk (171) Küsimus Kui tihti on Sul võimalus külastada raamatupoodi? andis vastuseks, et 193 noort inimest 698st ei külasta raamatupoodi kunagi, s.o 27,6% küsitletud õpilaste arvust. Üle veerandi küsitletud õpilastest ei käi kunagi raamatupoes ja harva satub raamatupoodi 316 õpilast, mis on 45,2% küsitletud õpilaste arvust. 47

48 Tabel 8. Raamatupoe külastamine II kooliastme poiss (137) II kooliastme tüdruk (187) III kooliastme poiss (203) kord nädalas kord kuus harva ei külasta III kooliastme tüdruk (171) 3.4. Miks peaks raamatuid lugema? Küsimusele Miks Sinu arvates peaks raamatuid lugema? said õpilased vabalt oma arvamust avaldada, arvesse läks esimene kõige kaalukam arvamus. Arvamused on grupeeritud kaheksaks tüübiks. Teise kooliastme õpilased arvavad kõige enam, et raamatuid peab lugema selleks, et targaks saada 39,2% (127). Samas lõbu pärast või ajaviiteks loeb 8,3% (27) teise kooliastme õpilastest. 35 õpilast (10,8%) jätsid kirjutamata, mis tähendab seda, et õpilased ei saanud küsimusest aru või ei pea ilukirjanduse lugemist vajalikuks ja ei peaks vastas teise kooliastme õpilastest 7,4% (24), lugemises näevad enda arendamist 9,9% (32) õpilastest, lugemisoskust lihvivad 9,9% (32) õpilastest, silmaringi laiendamist peab tähtsaks 8,0% (26) õpilastest ja lugemisega arvavad kõige enam sõnavara arendada 6,5% (21) küsitletud teise kooliastme õpilastest. Üks neljandik kolmanda kooliastme õpilastest arvab, et lugema peab sõnavara arendamiseks 25,4%. Lugemise abil saab targaks 17,6% (66) õpilastest ja silmaringi arendamist on märkinud 16,6% (62) kolmanda kooliastme õpilastest. Lugemisega arendavad ennast 7,8% (29) õpilastest ja lugemisosavust treenivad 4,0% (15) õpilastest 33 õpilast (8,8%) pole sellele ankeedi küsimusele vastanud ja 12,8% (48) õpilastest arvavad, et ei peaks üldse lugema. Ajaviiteks või lõbu pärast loeb 7,6% (26) küsitletud kolmanda kooliastme õpilastest, mis on peaaegu sama, mis teises kooliastmes, kus ajaviiteks või lõbu pärast luges 8,3% (27) teise kooliastme õpilastest. Antud küsitlusest saab järeldada, et õpilased loevad raamatuid teatud kindla eesmärgiga saada targaks või täiendada oma sõnavara, mitte naudingu või lõbu pärast, seda näitas ka hobide loetelu, kus raamatute lugemine oli viimasel kohal. 48

49 Joonis 12. Põhjus raamatute lugemiseks. Poisid ja tüdrukud kooliastmete lõikes 3.5. Uurimuse kokkuvõte Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumusi ja neid mõjutavaid tegureid. Valimi moodustasid kolme Eesti kooli (Antsla Gümnaasium, Värska Keskkool, Tartu Karlova Gümnaasium) õpilased, valimi suuruseks on 698 õpilast, neist 340 poissi ja 358 tüdrukut. Töö eesmärgist tulenevad alaeesmärgid täideti: Luua üldine teema kirjeldus, leida seaduspärasusi ja põhjusi, tõestada hüpoteesid. Võrrelda antud uurimuse tulemusi eelnevate uurimuste tulemustega. Teha kindlaks, missugusel kohal on lugemisharjumus noore inimese vaba aja kasutuses. Teha järeldused ja leida viise noorte lugemishuvi tõstmiseks. Hüpoteesid: Enamus teise ja kolmanda kooliastme õpilastest loevad raamatuid kohustusest, mitte lugemisnaudingu pärast. Õpilased loeksid tunduvalt vähem või ei loeks üldse, kui ei oleks õppekavas soovitavat kirjandust. Poiste ja tüdrukute lugemishuvi on erinev. Lugemishuvi langeb järsult kolmandas kooliastmes nii poiste kui ka tüdrukute osas. Reeglina ei taha noored lugemistekste ja luuletusi ette lugeda. Õpilaste lugemisharjumusi ja lugemisele kulunud aega mõjutavad neid enam huvitavad ja vähem pingutust nõudvad tegevused, millega noored oma vaba aega sisustavad. Reeglina peavad õpilased koolis soovitatud kirjandust igavaks, kuigi noortel lubatakse teha ise valikuid, mida lugeda. 49

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 AASA MUST, OLEV MUST 21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi. (Alvin

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk 2009 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Metodoloogia... 6 1.1. Varasemad uurimused sülearvutite kasutamise

More information

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine

More information

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks...2 1.1. Mis on väärtused?... 2 1.2. Väärtuskasvatus koolis... 4 1.3. Riikliku õppekava väärtuste

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES

POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele ja üldkeeleteaduse osakond Mari Teesalu POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES Magistritöö Juhendaja professor Martin Ehala

More information

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor

More information

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Siret Liiv LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE

More information

Head oskused. Aune Valk. Head

Head oskused. Aune Valk. Head Head oskused Aune Valk Head Sissejuhatus Oskused on olulised! Aga millised oskused? Milleks olulised? Kellele? Sageli küsitakse, miks meie õpilaste head oskused ei peegeldu Eesti samavõrra kõrges sisemajanduse

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Marietta Lõo Praktiliste tööde tegemise mõju füüsika ainekava õpitulemuste saavutamisel soojusjuhtivuse teema näitel Magistritöö Juhendajad:

More information

Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö

Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Inga Kukk Kõnekeelsus õpilaskirjandites Magistritöö Juhendaja lektor Kersti Lepajõe Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...5 1. Keel...7

More information

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.

More information

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........

More information

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava HUUMORI ERI VORMIDE KASUTAMINE EESTI KEELE ÕPETAMISEL 4. KLASSIS Magistritöö Juhendaja: MA Ene Hiiepuu Haapsalu 2014 ANNOTATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava. Katrin Tomberg-Tohter

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava. Katrin Tomberg-Tohter Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Katrin Tomberg-Tohter PÕHIKOOLI LÕPETAVATE LIHTSUSTATUD ÕPPEASTME ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE OOTUSED NOORTE

More information

1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE OSKUSTEGA

1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE OSKUSTEGA Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõppe õppekava Natalia Doroshenko 1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

Jaan Krossi romaanide Taevakivi ja Keisri hull käsitlusvõimalusi kirjandustundides

Jaan Krossi romaanide Taevakivi ja Keisri hull käsitlusvõimalusi kirjandustundides Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Marju Mändmaa Jaan Krossi romaanide Taevakivi ja Keisri hull käsitlusvõimalusi kirjandustundides Õpetajakoolituse magistritöö Juhendaja professor

More information

Travel List I Estonian with English captions

Travel List I Estonian with English captions Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written

More information

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Merle Jung - Tallinna Ülikooli saksa keele didaktika dotsent Aigi Heero - Tallinna Ülikooli saksa kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Tänu üha mitmekultuurilisemaks

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava Nele Hulkko KOOLIJUHTIDE ARVAMUSED HUVIJUHIST KUI NOORE ARENGU TOETAJAST ÜLDHARIDUSKOOLIS ÜHE MAAKONNA

More information

ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA

ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteadus (humanitaarained) Keit Heinmets ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA

More information

Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets

Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Merje Leemets VEEBIPÕHISED LOODUSALASED LISAÜLESANDED LASTEAIA KOOLIEELIKUTE RÜHMALE Magistritöö Juhendaja: magister Tea Välk Autor:..........

More information

Rinnavähi sõeluuringul mitteosalenud naiste teadlikkus rinnavähist ja rinnavähi sõeluuringust. Sõeluuringul mitteosalemise põhjused

Rinnavähi sõeluuringul mitteosalenud naiste teadlikkus rinnavähist ja rinnavähi sõeluuringust. Sõeluuringul mitteosalemise põhjused Eesti Arst 2007; 86 (11): 809 813 Rinnavähi sõeluuringul mitteosalenud naiste teadlikkus rinnavähist ja rinnavähi sõeluuringust. Sõeluuringul mitteosalemise põhjused Auni Aasmaa 1, Lya Mägi 2 1 SA Vähi

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta.

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. SISSEJUHATUS Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste ja õpetajate

More information

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Riina Purkart LEMMIKLOOMA OSTU/MÜÜGI KUULUTUSTE MÕISTMINE LIHTSUSTATUD ÕPPE 9. KLASSIS Bakalaureusetöö Läbiv pealkiri: Tarbetekstide

More information

TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE

TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Kadri Kivi TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE Magistritöö

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES TARU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Karo-Andreas Reinart RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES Bakalaureusetöö Juhendaja: doktorant Allan Teder Tartu 2015 Soovitan

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana

Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Aleksandra Sooniste Kaasava hariduse põhimõtete järk-järguline juurutamine Eesti haridussüsteemi ja eesmärk lõimida aastaks

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas! Õpetajate Leht Ilmub 1930. aasta septembrist Reede, 22. veebruar 2008 NR 7 12 krooni Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver 268 inimese hulgas, kes tänavu presidendilt riikliku teenetemärgi said, olid ka

More information

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Karl Gustav Adamsoo Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel Bakalaureusetöö

More information

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,

More information

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud

More information

STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK

STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika

More information

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Õie Merimaa Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Magistritöö Juhendaja:

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED NING RAAMATUKOGUDE ROLL MUUSIKAINFORMATSIOONI VAHENDAJANA

LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED NING RAAMATUKOGUDE ROLL MUUSIKAINFORMATSIOONI VAHENDAJANA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala Maiga Parksepp LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE 9.-12. KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Juta Koks ÕPPEMATERJALID LÄBIVA TEEMA TERVIS JA OHUTUS LIIKLUSE ALATEEMA KÄSITLEMISEKS III KOOLIASTMES magistritöö

More information

PISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT

PISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT PISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT Project Consortium: Australian Council For Educational Research (ACER) Netherlands National Institute for Educational Measurement (CITO groep) Educational

More information

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia instituut Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL Seminaritöö Juhendaja: Aavo Luuk

More information

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Maia Markus SOTSIAALTÖÖTAJATE KOGEMUSED OSALEMISEST SOTSIAALTÖÖ UURIMUSTES Magistritöö Juhendaja:

More information

Probleemist lahenduseni riigieksamikirjandite näitel

Probleemist lahenduseni riigieksamikirjandite näitel M e r l e K a l d j ä r v MA, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi emakeeledidaktika doktorant Probleemist lahenduseni riigieksamikirjandite näitel RESÜMEE Artiklis käsitletakse õpilaste argumenteerimisoskust

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Ele Priidik SOTSIAALSE TARKVARA RAKENDAMISEGA SEOTUD INFOPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE METOODIKAD Magistritöö Juhendaja: Kai Pata Autor:......2008 Juhendaja:......2008 Instituudi

More information

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kasvatusteaduste õppekava. Elo Õun

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kasvatusteaduste õppekava. Elo Õun Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kasvatusteaduste õppekava Elo Õun ERIALASPETSIALISTIST ÕPETAJAKS KUTSEÕPETAJATE ARVAMUSED KUTSEÕPETAJA IDENTITEEDI KUJUNEMISEST Magistritöö

More information

Mis saab Eesti IT haridusest?

Mis saab Eesti IT haridusest? Uuringuprojekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mis saab Eesti IT haridusest?

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3 ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe

More information

Haridustulemuste ja õpimotivatsiooni seos riigi majandusnäitajatega 29 Euroopa riigi näitel

Haridustulemuste ja õpimotivatsiooni seos riigi majandusnäitajatega 29 Euroopa riigi näitel Tartu Ülikool Psühholoogia Instituut Hanna Hirve Haridustulemuste ja õpimotivatsiooni seos riigi majandusnäitajatega 29 Euroopa riigi näitel Seminaritöö Juhendajad: Karin Täht, Olev Must Läbiv pealkiri:

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: hariduskorraldus. Kadri Haavandi

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: hariduskorraldus. Kadri Haavandi Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: hariduskorraldus Kadri Haavandi ÕPETAJA KUVAND ALGAJATE ÕPETAJATE VAATENURGAST PÄRNU ÕPETAJATE NÄITEL Magistritöö Juhendaja:

More information

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne Hariduslikud erivajadused Euroopas (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS Teemaväljaanne Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Käesoleva raporti on koostanud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur koostöös

More information

Kaasava KAASAVA. noorsootöö NOORSOOTÖÖ. käsiraamat KÄSIRAAMAT

Kaasava KAASAVA. noorsootöö NOORSOOTÖÖ. käsiraamat KÄSIRAAMAT KAASAVA Kaasava NOORSOOTÖÖ noorsootöö KÄSIRAAMAT käsiraamat Va ljaandja: Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti bu roo Koidula 13a, 10125 Tallinn http://euroopa.noored.ee / http://www.mitteformaalne.ee

More information

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA

More information

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA VILISTLASTE UURING Koostanud Helina Riisalu, oktoober2017 Sisukord Selgitused... 1 Vastanute ülevaade... 2 Õpingutega seotud välismaal viibimine... 4 Töötamine õpingute ajal...

More information

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus

More information

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES

KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA Noorsootöö eriala Virge Kuris KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES Lõputöö Juhendaja: pedagoogikamagister Reeli Liivik Tartu, 2013 Summary Author: Virge

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Jaanika Vint MITTETRADITSIOONILISE ÕPPIJA ÕPIOSKUSED KÕRGKOOLIS KUTSEÕPETAJA ÕPPEKAVAL ÕPPIMISEKS bakalaureusetöö

More information

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,

More information

Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses

Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses Tartu Ülikool Haridusuuenduskeskus Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses Autorid: Katri Lamesoo Angela Ader Silver Sillak Helle Kont Ragnar Pärtelsohn

More information

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille

More information

3. Noorsootöötaja toetab noorte õppimist - millist õppimist, miks ja kuidas?

3. Noorsootöötaja toetab noorte õppimist - millist õppimist, miks ja kuidas? 3. Noorsootöötaja toetab noorte õppimist - millist õppimist, miks ja kuidas? Selle peatüki läbitöötamise järel suudad...... paremini märgata ja väärtustada noorte õpikogemusi ning õppimise mitmekülgsust,

More information

Põhikoolijärgsed haridusvalikud

Põhikoolijärgsed haridusvalikud Põhikoolijärgsed haridusvalikud Janno Järve Indrek Seppo Mari Liis Räis 1 Põhikoolijärgsed haridusvalikud Autorid: Janno Järve, Indrek Seppo, Mari Liis Räis (Eesti rakendusuuringute keskus CentAR). Viitamine:

More information

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela

More information

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus 1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE

More information

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......

More information

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012

More information

Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga

Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Soome, Kanada Saskatchewani provintsi, Inglismaa, Saksamaa Thüringeni liidumaa ja Hongkongi näitel I. ÕPPEKAVA STRUKTUUR (KOOSTISOSAD, OTSUSTUSTASANDID)

More information

SOTSIAALPEDAGOOGIDE TÖÖÜLESANDED JA NENDE TÄITMINE TARTU LINNA KOOLIDE NÄITEL

SOTSIAALPEDAGOOGIDE TÖÖÜLESANDED JA NENDE TÄITMINE TARTU LINNA KOOLIDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Nurmsoo SOTSIAALPEDAGOOGIDE TÖÖÜLESANDED JA NENDE TÄITMINE TARTU LINNA KOOLIDE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2015

More information

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste Instituut. Hariduskorralduse õppekava. Jaana Sepp

Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste Instituut. Hariduskorralduse õppekava. Jaana Sepp Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Hariduskorralduse õppekava Jaana Sepp Õpetajate ja koolipsühholoogide hinnangud psühhomeetriliste testide vajalikkusele kaasava hariduse

More information

ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks

ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks Koostaja: Kristi Vinter Illustraator: Eva Herrera Kujundaja: Kairi Kullasepp Kaanefotod:

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711

More information

Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine

Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine Lauraliisa Heidmets¹,², Algi Samm²,³, Merike Sisask¹,², Kairi Kõlves²,⁵, Piret Visnapuu⁴, Katrin Aasvee⁵, Airi Värnik¹,²,³,⁵ ¹Tallinna Ülikool,

More information

EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL

EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL Bakalaureusetöö (8ap) Kadri Tonka Juhendaja:

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

noorteseire aastaraamat NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

noorteseire aastaraamat NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE noorteseire aastaraamat 2013 NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Kujundus

More information

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information