IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL

Transcription

1 Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor: a Juhendaja: a Osakonna juhataja: a Tallinn 2006

2 SISUKORD SISSEJUHATUS SOTSIAALNE TARKVARA Kogukonnad, auditooriumid ja mõõtkava Kogukonna topoloogia Auditooriumite tekkimine kahesuunalises meedias Gruppide suurus Rohkem on teistmoodi Võrkude ökosüsteem Eri tüüpi inimesed, suhted ja vestlused Mitmesugused rollid organisatsioonide juhtimise seisukohalt Rollid MUD-tüüpi mängudes Mängijatüüpidevahelise tasakaalu muutmine Mehhanismid Rada7.ee kui sotsiaalne tarkvara IGAMEHE-AJAKIRJANDUS Massimeedia olemuslikud omadused ja põhifunktsioonid Meie olemegi meedia! Uued rollid Traditsiooniline meedia ja ohud Vahendid Postiloendid ja foorumid Ajaveebid Wiki SMS Mobiilidega ühendatud kaamerad Veebiülekanne Võrdõigusvõrk (peer-to-peer, P2P) RSS (Really Simple Syndication) revolutsioon Folksonoomia ehk tagging

3 2.2.4 Vahendid ja ajakirjandus TEADMISTE RAKENDAMINE Rada7 vead ja arenguvõimalused...46 KOKKUVÕTE VIITEALLIKAD...52 SUMMARY

4 SISSEJUHATUS aastal kogunesid inimesed raadiote juurde, et saada kõige kiiremaid uudiseid ja püsisid raadio ligi, et saada infot sõja kohta. Ajalehed printisid lisaväljaandeid kokkuvõtetega päevi ja nädalaid hiljem. Ajakirjad loobusid pakkumast välkuudiseid ning esitasid ülevaateid ning analüüse. Midagi sarnast juhtus ka aastal 1963, kuid uuema meediumiga. Vahetud uudised Kennedy surmast jõudsid ameeriklasteni televisiooni kaudu. 11. september 2001 toimusid sündmused sarnase mustri järgi. Televisioon näitas otse ja meelelahutuslikult, mis toimus, ning ajalehed püüdsid kirjutada sellest, kuidas ja miks miski toimus. Samas leidis aset ka midagi muud, midagi tähendusrikast uudiseid tootsid tavalised inimesed, kellel oli midagi öelda ja näidata ja sel korral ei olnud ainult ametlikud kanalid need, kes otsustasid, milliseid uudised avaldatakse. See oli võimalik tänu uutele publitseerimisvõimalustele Internetis. Uudised levisid äärmiselt aktiivselt ide, postiloendite, personaalsete ajaveebide jne kaudu. Kõigi nende ebastandardsete uudistekanalite kaudu oli võimalik saada väärtuslikku informatsiooni ja sisu, mida suur meedia ei suutnud või ei tahtnud pakkuda. Võis olla tunnistajaks tuleviku uudiste sünnile. Inimesed ei olnud enam lihtsalt tarbijad, vaid ka uudiste tootjad. Personaalne ajakirjandus kui selline ei ole uus leiutis. Inimesed on omal käel püüdnud välja anda väikseid tiraaže, proovinud teha piraatraadioid ning levitanud lendlehti. Interneti eeliseks on finantspool. Kui enne oli kehtiv A. J. Lieblingi kuulus manitsus, et pressivabadus on neile inimestele, kes omavad pressi (A. J. Liebling 2006), siis tänapäeval on võimalus teha globaalselt leviv uudistekanal igaühel, kes oskab kasutada Interneti vahendeid. See on ka põhjus, miks alles nüüd kerkib üles idee igameheajakirjandusest. Uue aja meedia ei ole tekkinud tühjale kohale. Interneti eelkäija ARPANETi eesmärk oli samuti kommunikatsioon, ehkki seda kaitseotstarbeliselt. Arvutivõrkude sotsiaalse kasutamise motiivid tekkisid juba päris alguses, USENETi, Fidoneti jms ajastul, ning on jäänud püsima tänapäevani. Hääbumise märke ei ole, vastupidi Interneti sotsiaalne 4

5 kasutamine vaid suureneb. Seetõttu on igamehe-ajakirjandusest rääkides oluline aru saada võrgukogukondadest ja sotsiaalsest tarkvarast. Tegelikult ei saagi neid üksteisest eraldada igamehe-ajakirjandus tugineb nendele, pärineb neist. Töös püüan lähtuda mitmesugustest näidetest, kuid põhiliseks näitematerjaliks on Eesti kasutajaskonnaga, kohaliku tähtsusega veebiportaal Rada7. Rada7 on üks suurima kasutajaskonnaga eestikeelne alternatiivset muusika- ja noortekultuuri kajastav interaktiivne veebikeskkond, mis on oluline sõlmpunkt kõikidele alternatiivmuusika ürituste korraldajatele, artistidele ja publikule aastal alustatud projektist on tänapäevaks saanud populaarne sotsiaalne keskkond, mille päevane unikaalsete külastuste arv ületab 3000 (märts 2006 seisuga). Põhilisteks osadeks on peamiselt muusikateemalised artiklid, mida kirjutavad lisaks Rada7 meeskonnale kogukonna liikmed, ning foorum. Rada7 meeskonda kuuluvad keeletoimetajad, programmeerijad ja ajakirjanikud. Näite valik on põhjendatud sellega, et osalen ise Rada7 arendamises ning seda selle loomisest alates. Seetõttu tean hästi portaali tegemise motiive ning kriitilisi hetki arengus. Tihti on ette tulnud olukordi, kus kogukonna liikmed annavad märku oma rahulolematusest seoses üldise kasutatavuse suurenemisega. Rada7 on keskkond, kuhu on tekkinud võrdlemisi seotud kogukond, kuid informatsioon, mis seal levib, pakub huvi paljudele. Seetõttu on suurimaks probleemiks leida kesktee, et säilitada toimiv kogukond ning samas pakkuda midagi paljudele lugejatele. Näiteks ilma suuremalt süvenemata hakkasime piirama uute kasutajate vastuvõttu, mis, nagu hiljem selgub, on üks tüüpilisi lahendusi. Sellest olenemata on probleemid alles jäänud. Seminaritöös keskendusin tehnilistele lahendustele, kuid võrgukogukondade disainimisel ei saa arvestada ainult hea kujunduse või korrektse programmeerimisega. Käesolev töö käsitleb kogukonna ja auditooriumi erinevusi ning püüab vaadelda, kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning võtta parim neist mõlemast. Töö käigus otsin vastuseid järgmistele küsimustele: Millised on suure auditooriumi omandanud keskkonna registreerunud kasutajate võimalused jätkata efektiivse kogukonnana? 5

6 Kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning suurendada kogukonna panust igamehe-ajakirjandusse? Eesmärgi elluviimiseks on püstitatud järgmised tööülesanded: anda ülevaade sotsiaalse tarkvaraga seonduvatest eelteadmistest; määratleda sotsiaalne tarkvara; anda ülevaade traditsioonilise massimeedia olemusest; anda ülevaade igamehe-ajakirjandusest ning kasutatavatest vahenditest; eelneva põhjal teha ettepanekud Rada7 täiendamiseks-parandamiseks. Töö sihtgrupiks on uusmeediast huvitatud inimesed; virtuaalsete kogukondade vahendite, teenuste ja rakenduste arendajad, kes peaksid saama selle töö järgi ettekujutuse sotsiaalse tarkvara olemusest; samuti populaarsuse saavutanud kogukondadega veebikeskkondade arendajad ja haldajad, kes suure tõenäosusega kohtavad sarnaseid probleeme. Töö on jaotatud kolmeks suuremaks osaks: esimeses peatükis annan lühiülevaate sotsiaalse tarkvaraga seonduvatest eelteadmistest, määratlen nende abil sotsiaalse tarkvara mõiste ning analüüsin sotsiaalse tarkvara omaduste põhjal, kuidas on Rada7 sotsiaalne tarkvara; teine peatükk keskendub igamehe-ajakirjandusele ning tuleviku meedia vahenditele; kolmandas peatükis teen Rada7 näitel ettepanekud täiendamiseksparandamiseks. Töö lahutamatu osa on ka veebikeskkond Rada7 ise: lisana kuulub töö juurde lähtekood. Olulisem on muidugi sisu ja toimiv keskkond, mida saab põhjalikumalt uurida aadressil Töö autor on keskkonna alustaja ja liider, algusaegadel peamine disainer, programmeerija ja artiklite kirjutaja ning teeb tänapäevani neid töid aktiivselt lisaks vabatahtlike meeskonna töö koordineerimisele. 6

7 1. SOTSIAALNE TARKVARA Sotsiaalse tarkvara eesmärk on tegeleda gruppide- või inimestevahelise suhtlemisega. See on vastand konventsionaalsele, tavapärasele tarkvarale, nagu näiteks Microsoft Word, millel küll võib olla koostööl põhinevaid elemente (näiteks muudatuste jälgimine), kuid mis pole siiski põhiolemuselt sotsiaalne. Peamine sotsiaalse tarkvara suundus peitub disainimise protsessis inimtegurid ja gruppide dünaamika esindavad disainimise raskusi, mis ei ole iseenesestmõistetavad, arvestamata psühholoogiat ja inimloomust (Webb 2004). See seondub hästi adaptiivse disainiga. Sotsiaalne tarkvara julgustab sind esmalt täitma latentseid, olemasolevaid, kuid mitte ilmnenud vajadusi, jättes vahele arendustsükli, liikuma dialoogi juurde kasutajate vajadustega, kus peab uurima, mis on nende tähtsamad vajadused ja panema need koodis kirja. Oluline seejuures on anda kasutajatele võimalus süsteemi venitada, muidu ei ole neid uusi vajadusi võimalik märgatagi (Ibid. 2004). Et mõista sotsiaalse tarkvara ideid ning seda efektiivselt disainida, tuleb olla teadlik mitmest teemast, millest juttu järgnevalt. 1.1 Kogukonnad, auditooriumid ja mõõtkava Auditooriumit võib defineerida kui kõiki neid, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib olla seotud ning baseeruda majanduslikel kriteeriumidel meediatarbijana ning samuti sotsiaalsetel suhtevõrgustikel, mis põhinevad lokaalsusel, ühistel huvidel. Kommunikaatori rollina võib vaadelda selle konkreetse sisu viimist auditooriumini, olgu seda siis majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel auditooriumi olemust kujundavatel tunnustel (McQuail, 2003). Kogukondade defineerimisel kommunikeeriva grupina riskime võimalusega, et 7

8 ignoreeritakse passiivsemaid liikmeid. Ehkki on olemas terve hulk valiidseid kogukonna definitsioone, mis viitavad jagatud, kuid latentsetele omadustele, siis pole tegelikult ühtegi teist sõna, mis kirjeldaks gruppi inimesi, kes on aktiivselt omavahel seotud mingi jagatud vestluse või ülesande kaudu. Ebaõnnestunud katsed terminiga seotud kommunikeeruv grupp on kitsamas mõttes täpsed, kuid ei suuda hõlmata seda ühistunnet, mis tekib sellisest seosest. Seega on selles analüüsis kasutatud kogukonda kui terminit, mis viitab gruppidele, mille liikmed omavahel aktiivselt kommunikeeruvad. Enne Internetti määras kogukondade ja auditooriumi erinevuse meedium telefonid olid küll head üks-ühele suhtlemisel, kuid kehvad edastamaks kiiresti oma sõnumit massideni, samas kui televisiooni puhul on see vastupidi. Internet tegi need kaks mõistet lähedasemaks, pakkudes meediumi, mida saab kasutada, et jõuda nii kogukondadeni kui auditooriumini. võimaldab vestlust ja paljudele korraga teateid saata, uudistegrupid gruppidevahelist suhtlust või dokumentide levikut jne. Hiljuti populaarsust kogunud kirjutatava veebi tarkvara, põhiliselt ajaveebid, lisab kahesuunalist avaldamist muidu veebi suuresti ühesuunalise avaldamise mudelile (Shirky 2002). Sellise tarkvara puhul tekib ilmselge küsimus kas me suudame luua meediumi, mis levitab teateid suurele auditooriumile, kuid samas võimaldab auditooriumi liikmetel olla seotud nagu ühtne kogukond? Kogukonnad on auditooriumitest erinevad ja seda mitte ainult tehnoloogilises mõttes, vaid ka inimlikus. Pole lihtsalt võimalik muuta auditooriumit kogukonnaks tehnoloogiaga, sest need grupid eeldavad väga erinevaid suhteid sõnumite saatja ja vastuvõtja vahel. Ehkki mõlemad grupid on kuidagi seotud kommunikatsiooniga, siis auditooriumi puhul on tegemist siiski ühesuunalise suhtega saatja ja vastuvõtja vahel, ja kuna grupi liikmed ei ole omavahel seotud, siis kehtib üks-mitmele muster. Kogukonnas kontrastina saadavad ja võtavad inimesed vastu sõnumeid ja liikmed on seotud ning seda mitte 8

9 ainult mingi keskse punkti kaudu vaid just mitu-mitmele mustri järgi (Shirky 2002). Neid erinevaid mustreid visuaalselt kujutades: auditooriumi puhul saame kujutada levitamist tähena, kus kogu suhtlus toimub ühesuunaliselt keskpunktist äärte suunas, kogukonna puhul ringina, kus kõik on otseselt seotud kõigiga, vajamata keskpunkti (vt joonis 1). Joonis 1. Auditoorium ja kogukond ekstreemumis visuaalselt kujutades Nende erinevuste tõttu on kogukondadel väga kindel suurima suuruse piir, samas kui auditooriumi numbrid võivad kasvada määramata suureks. Teistmoodi öeldes, mida suuremaks grupp kasvab, seda rohkem peab seda hoidma koos nagu auditooriumi ja seda enam peavad teated liikuma keskelt äärtesse, sest grupi suurenemine nõrgendab kogukonna ühendatust (Shirky 2002). Tunnusjooned, mida me massimeediaga seome, on sama palju massi kui meedia toodetud. Kuna grupi kasvamine on piisav, et teha kogukonnast auditoorium, siis sotsiaalne tarkvara, olgu ta kui tahes hästi disainitud, ei saa kunagi olema võimeline tegelema grupiga, mis on korraga suur ja tihedalt seotud (Ibid. 2002). 9

10 1.1.1 Kogukonna topoloogia Kogukonna kasvubarjäär põhineb sotsiaalsetel piiridel koos suurte gruppide matemaatikaga kui grupp kasvab, siis vajalik inimestevaheline ühenduste arv ületab inimeste võimed. Lihtsalt võimatu on nii suure arvu inimestega nii tihedalt lävida. Kogukonna liikmed on vastastikku seotud ja kogukond on oma ekstreemumis täielik võrgustik, kus kõik võimalikud ühendused on tehtud (vt joonis 2). Tihe vastastikune seostatus on ilmselgelt kogukonna väärtuse alus, kuid samas suurendab see grupi laienemisel tehtavat jõupingutust. Ei ole võimalik ühineda kogukonnaga astumata mingisse ühisesse suhtesse vähemalt mõne selle kogukonna liikmega, kuid kuna suurem arv liikmeid nõuab rohkem ühendusi, siis grupi kasvades suurenevad n-ö kooskõlastamise kulud. Joonis 2. Kogukond ekstreemumis, täielik võrgustik Olemasoleva grupiga täielik ühinemine nõuab uuelt liikmelt sama palju ühendusi, kui on grupis liikmeid, seega liituda kogukonnaga, kus on viis liiget, on palju lihtsam kui ühineda kogukonnaga, milles on 50 liiget. Edasi liikudes see suhe grupi suuruse ja uue liikme lisamise raskuse vahel eksisteerib ka juhul, kui kogukond ei ole täielikult vastastikku seotud. Ühendatuse tiheduse säilitamine muutub grupi kasvades raskemaks. Kui uus liige liitub, suurendab see liitumise raskusastet, vähendab ühendatuse tihedust 10

11 või mõlemat, seades seejuures ohtu vastastikku seostatuse, mis on kogukonna aluseks. Selgituseks võimalike kontaktide lõpparv kasvab kaheastmeliselt, sest iga grupi liige peab olema ühenduses iga liikmega peale iseenda. Seega grupis, milles on N liiget, on N korda (N - 1) ühendust ehk N2 - N ühendust. Kui persoonide X ja Y üksteise tundmine loeb kui üks suhe, siis on grupis täpselt poole vähem suhteid kui seoseid ehk asjakohane number on (N2 - N)/2 (Shirky 2002). Kuna need numbrid kasvavad kaheastmeliselt, põhjustab iga kümnekordne grupi kasvamine sajakordse võimalike seoste arvu. Kümneliikmelisel grupil on umbes sada võimalikku seost, sajaliikmelisel grupil umbes kümme tuhat, tuhandel umbes miljon seost jne. Võimalike seoste täielik arv grupis ületab miljardi kui grupi suurus ületab kolmekümne tuhande liikme piiri. Kui grupp kasvab üle iga indiviidi võimest hallata kontakte kõigi grupi liikmetega, siis tihedus kahaneb, ja kui grupp kasvab väga suureks (rohkem kui ), siis tegelike ühenduste arv kahaneb vähem kui 1 protsent potentsiaalsetest ühendustest, isegi kui iga grupi liige teab kümneid teisi liikmeid. Seega, grupi kasv või kahanemine on piisav, et muuta ühendatuse mustrit, mis paneb kogukonna toimima. Auditoorium seevastu on omavahel väga hõredalt ühendatud ja ei vaja mingisugust vastastikust mõju liikmete vahel. Auditooriumil pole seega mingeid koordineerimise kulusid, mis seostuvad grupi kasvamisega, sest iga uus auditooriumi liige tekitab vaid ühe ühesuunalise ühenduse. Peab teadma vaid Yahoo aadressi, et ühineda Yahoo auditooriumiga, kuid ei Yahoo ise ega ükski selle kasutajatest ei pea teadma midagi sinust. Ühendamatus võimaldab Yahool kasvada palju suuremaks kui ühendatud kogukond seda suudab, sest auditoorium saab alati eksisteerida minimaalse ühendatuse arvuga N ühendust N kasutaja kohta (Shirky 2002). 11

12 1.1.2 Auditooriumite tekkimine kahesuunalises meedias Enne Internetti sõltus massimeedia publikule suunatud kvaliteet tehnilistest piirangutest televisioonil oli ühesuunaline suhe oma auditooriumiga, sest televisioon on ühesuunaline meedium. Kahesuunalise meedia kasv näitab, et auditoorium seab end sisse üht või teist moodi suured postiloendid (mailing-lists) muutuvad ainult loetavaks (read-only), online-kogukonnad (näiteks LambdaMOO, WELL, ECHO) näevad lõpuks oma liikmeid uute liikmete vastuvõtmise pidurdamist õhutamas, paljude lehtede (näiteks Slashdot) kasutajad saavad tunda, et nende postitusi aktsepteeritakse vähem, mis on pannud kasutajad väljendama end üllatavalt emotsionaalselt, tundes end petetuna, sest lehe operaatorid ja omanikud saavad teha ükskõik, mis nad soovivad. Kui grupi sidusus on piiratud sadade või isegi tuhandete liikmete arvuga, siis asümmeetria ja ühendamatus, mis iseloomustavad auditooriumi, tekivad automaatselt grupi kasvades, kui mitu-mitmele asendub üksikud-mitmele ja enamus kommunikatsioonist liigub keskelt äärde, mitte äärest keskele või äärest äärde. Veelgi enam mida suurem grupp, seda rohkem see asümmeetria ja ühendamatus kasvab iga lugejaga postiloend või ajaveeb on väga hõredalt seotud, hoolimata sellest, kuidas see organiseeritud on. Loomulikult võib see suur hõre grupp sisaldada väiksemaid, tihedamalt kobarasse kogunenud kogukondi Gruppide suurus Eelnenud arvutuste toetuseks on vaja mõista ka inimvõimeid. Gruppide suurusest rääkides tuleb meeles pidada, et üks väidetav arv kontakte, millega inimene suudab aktiivselt sotsialiseeruda, on umbes 150 või vähem. See suurus on nähtav traditsioonilistes kogukondades, samuti tänapäeva gruppides, nagu mõned religioossed kogukonnad. Inimese aju on võimeline jälgima sotsiaalseid suhteid gruppides kuni 150, kuid mitte suuremates (Dunbar 2004). Iseasi on muidugi, kuidas on sellele numbrile mõjunud tehnoloogia areng. Küsimus 12

13 ongi, kas tehnoloogia pole teinud neist numbritest mitte limiidid, vaid keskmised (Hourihan, 2003) Rohkem on teistmoodi Hetkel kasutab Internetti umbes miljard inimest ja nende arv kasvab. Igaüks, kes tahab jõuda kas või kümne tuhandeni neist, ei tea neist enamikku ja need inimesed ei tea omakorda üksteist. Kogukonna mudel on hea levitamaks sõnumeid, kasutades selleks võrdlemisi väikest ja tihedalt seotud gruppi, kuid halb selle sõnumi edastamiseks suure ja hajutatud grupini, sest kompromiss suuruse ja ühendatuse vahel summutab sõnumi leviku alla sellise arvu, mida võiks nimetada auditooriumiks. Sõltumata tehnoloogiast, erinevad suured grupid väikestest, sest nad tekitavad sotsiaalse surve kogukonna korralduse vastu, mida lihtsalt pole võimalik ületada. See on muster, mida on olnud näha palju postiloendid, usenet, Mudad ja hiljuti ka ajaveebid. Enamik neist jõuab väikeste ja tihedalt seotud gruppideni, kuid mõni neist jõuavad auditooriumiteni kümnetes või isegi sadades tuhandetes. Suutmatus ühel seotud kogukonnal üle kindla suuruse kasvada, hoolimata tehnoloogiast, tähendab aja möödudes, et barjäärid kogukonna mõõtudes põhjustavad meediumite, mis võtavad omaks kogukonna mudeli ja püsivad väiksena, ning meediumite, mis võtavad omaks avaldamise mudeli saavutamaks kasvu, teineteisest eraldumise. See ei tähenda, et kõik meediumid, mis on adresseeritud kümnele tuhandele või suuremale inimeste arvule, oleksid identsed lugejakirjade osa ajalehtedes muudab ajalehe suhet oma auditooriumisse hoolimata sellest, et enamik lugejaid ei kirjuta kunagi, enamikke kirju ei avaldata ja enamik lugejaid ei loe igat kirja. On ahvatlev mõelda, et me suudame kuidagi kõrvaldada massimeedia mõju uue tehnoloogiaga, kuid jõudmaks miljonite või isegi kümnete tuhandete inimesteni ühe kogukonnaga, on vaja ühendada samamoodi inimesi kui võrke. Olenemata sellest, kui kogukonnameelne meedium on, tekitab vajadus jõuda suurte gruppideni asümmeetriat 13

14 ja ühendamatust selles grupis, mis muudab grupi auditooriumiks (Shirky 2002). Teiste sõnadega, sellele probleemile lihtsalt ei ole tehnoloogilist lahendust. Kokkuvõtvalt on üks sotsiaalse tarkvara disainimise väljakutsetest lubada gruppidel kasvada üle üksiku, tihedalt seotud kogukonna piiridest, säilitades seejuures võimaluse jagatud eesmärgiks või tegevuseks, isegi kui enamik selle grupi liikmetest tegelikult kunagi ei suhtle või ei mõjuta üksteist Võrkude ökosüsteem Eelnevale toetudes võib väita: 1. Kõik lingid ei ole võrdsed. 2. Suhted ei ole skaalavabad. 3. Nende printsiipide rakendamine avaldab võrkude ökosüsteemi mudeli, mis aitab meil mõista ajaveebide levikut. Kõige lihtsam näide: viide mõnda kuulsasse ajaveebi ei ole samasugune nagu viide kellegi ajaveebile, keda sa tead tema ajaveebi kaudu, kellega sa aktiivselt suhtled või koostööd teed. Näitena teeme tabeli ajaveebide levikust ja mõjust (vt tabel 1). Tabel 1. Ajaveebide levik (Mayfield 2003) Võrk Suurus Kirjeldus Levik Poliitiline võrk ~ 1000 Ajaveebid kui massimeedia Skaalavaba (tuhanded) Sotsiaalne võrk ~ 150 Klassikaline ajaveeb Juhuslik Loominguline võrk ~ 12 Ajaveeb kui olmevestlus Tihe (võrdne) 14

15 1.2 Eri tüüpi inimesed, suhted ja vestlused Meil on mitmesuguseid suhteid eri inimestega ning on loomulik, et iga inimene käitub erineval moel. Meeskonnarollid ning erinevad isiksusetüübid on teema loomulik jätk. Pole saladus, et järjest suurenevad nõudmised nii ärimaalimas kui avalikus sektoris panevad meeskonnad järjest suurema surve alla. Keegi meist ei taha olla ebaedukas, kuid ometi toimivad mõned meeskonnad paremini kui teised. Oma osa on siin nii juhtidel kui meeskonnal endal, kuid enamasti tuleb mängu inimeste sobivus ja mittesobivus teatud tiimis või teatud tööga. Samad lood on ka sotsiaalse tarkvara disainimisel. Kui lisaks professionaalsetele oskustele keskenduda ka inimeste omavahelisele sobivusele koostöö või tarkvara kontekstis, siis on võimalik edukalt vältida hilisemat närvi-, aja- ja rahakulu Mitmesugused rollid organisatsioonide juhtimise seisukohalt Individuaalsete rollide osas, mida meeskonnaliikmed endale võtavad, on olulise uurimustöö ära teinud Meredith Belbin. Üksikute liikmete ja eriti liidritena on meil kasulik mõista rolle, mis meile kõige paremini sobivad. Belbin liigitas kasulikud inimesed meeskonnas kaheksaks tüübiks, nagu on kirjeldatud allpool esitatud tabelis (vt tabel 2). Nagu näha, on igal rollil nii tugevad kui nõrgad küljed, nagu ka kõigil üksikisikutel meeskonnas. Kõige olulisemaks probleemiks on nende mõistmine, hindamine ja puuduste nägemine oma meeskondade koosseisus. Rollid, mida inimesed meeskondades võtavad, on sageli ebapüsivad ja dünaamilised ning muutuvad tihti meeskonna arenedes või olukorra muutudes. Mingis mõttes on kasulik mõelda juhtimisest kui lihtsalt ühest rollist, mille üksikisik endale võtta võib. Sama kehtib ka juhatuse kohta. Eriti viimatinimetatu saab jagada paljudeks funktsioonideks, mida erinevatel aegadel võivad täita paljud erinevad inimesed (Bowyer et al. 2000). Termineid eestvedamine ja juhtimine kasutatakse sageli ühe ja sama mõiste tähistamiseks, kuigi tegelikult on need kaks erinevat rolli. Liidritelt oodatakse sageli, et 15

16 nad oleksid head juhid ja juhtidelt oodatakse sageli, et nad oleksid juhitavatele head liidrid. Üks moodus selle erinevuse väljendamiseks on öelda, et juhid teevad asju õigesti, samas kui liidrid teevad õigeid asju. Teise võimalusena öeldakse mõnikord, et liidrid vastutavad efektiivsuse ja juhid vastutavad rentaabluse eest. Olulised teemad liidri jaoks on suund ja fookus ning juhi jaoks meetod ja rakendamine. Näiteks võib liidriks olla inimene, kes algatab strateegilise plaani väljatöötamise, juurutab uusi ideid ja julgustab diskussiooni ja kriitikat organisatsiooni toimimise ja strateegiate üle. Juht oleks innukas selle tagamisel, et kokkulepitud strateegiatest kinni peetakse, et näitajad ja toimimiskriteeriumid oleksid sobivad ja neid kasutataks. Tema muretseks rakendamise eest, samas kui liider tegeleks ehk rohkem kavandamisega. Selge on see, et neid kaht elementi eestvedamine ja juhtimine ei saa hõlpsasti lahutada. Tegelikkuses on mõni vastutaval ametikohal olev inimene eestvedamises pädevam kui juhtimises ja vastupidi, mis on veel üks hea põhjus tegutsevatele organisatsioonidele meeskondlikuks lähenemiseks. Organisatsioonid tulevad kokku, et saavutada kindlat eesmärki või täita ülesannet. Suurem osa eestvedamisest tähendab selle eesmärgi selgitamist ja inimeste ühendamist sellele pühendumisel. John Adair on arvanud, et ülesande täitmine sõltub tähelepanust, mida liider osutab nii üksikisikute kui grupi (või meeskonna) vajadustele tervikuna. Kui me oleme inimeste grupi liidrid ja muidugi kui me sellist gruppi juhime, peame arvestama suhtelist aja- ja pingutuste hulka, mida me neisse kolme kirjeldatud valdkonda paneme (vt joonis 3) (Ibid. 2000). 16

17 Joonis 3. Ülesandega seotud funktsioonid (Adair 1983) Kui töötame kõvasti grupi identiteedi ja moraali säilitamise nimel, kuid meil ei õnnestu selle liikmete individuaalseid vajadusi rahuldada, kannatab töö tulemus. Samamoodi juhtub, kui me pühendame kogu oma tähelepanu grupi ühe või kahe liikme vajaduste (või nõudmiste!) täitmisele grupi sidususe ja ühise mõistmise arvelt. Peale selle võime eeldada, et juhul kui me keskendume pidevalt seatud ülesandele, kandmata hoolt inimeste grupi meeskonnaks ülesehitamise või iga üksikisiku arenguvajaduste eest, on raske saavutusi hoida ja see viib meid potentsiaalselt oma sihtidest eemale (Bowyer et al. 2000). Tabel 2. Meeskonnarollid (Belbin 1999) Tüüp Ettevõtte töötaja Iseloomulikud omadused Konservatiivne, kohusetundlik ja etteaimatav Positiivsed omadused Lubatavad nõrkused Organiseerimisvõime, praktiline arukus, tugev enesedistsipliin töötamisel Paindlikkuse puudumine ja läbiproovimata ideedele mittereageerimine 17

18 Juhatuse esimees Tüüp Idee kujundaja Innovaator Ressursside uurija Järelevaataja, hindaja Meeskonnas töötaja Viimistleja, lõpetaja Iseloomulikud omadused Rahulik, ennast kontrolliv ja enesekindel Väga pinevil, sõbralik ja dünaamiline Individualistlik, tõsimeelne ja ebakonventsionaalne Ekstravertne, entusiastlik, uudishimulik ja suhtlemisaldis Kaine, emotsioonideta ja ettenägelik Sotsiaalse orientatsiooniga, pigem mõõdukas ja tundlik Püüdlik, korralik, murelik ja kohusetundlik. Positiivsed omadused Lubatavad nõrkused Võime kõiki potentsiaalseid kaasaaitajaid kohelda ja vastu võtta nende väärtuse järgi ja ilma eelarvamusteta; tugev eesmärgitunnetus Tarmukus ja valmidus inertsusele, enesega rahulolule, ebaefektiivsusele või enesepettusele vastu hakata Geniaalsus, kujutlusvõime, intellekt ja teadmised Võime inimestega kontakteeruda ja kõike uut uurida Võime väljakutsele vastu astuda; ekspertiis, ettevaatlikkus ja kainus Võime reageerida inimestele ja olukordadele ja edendada meeskonnavaimu Suutlikkus lõpuni minna, perfektsionism Intellekti ja loominguliste võimete osas ei ületa tavalist inimest. Aldis kannatamatusele, ärritusele ja provokatsioonile Hõljub pilvedes, kaldub mitte hoolima praktilistest üksikasjadest või protokollist Kaldub huvi kaotama, kui esialgne külgetõmme on haihtunud Puudub inspiratsioon või võime teisi motiveerida Otsustusvõimetus kriisihetkedel Kalduvus mitte millegi pärast muretseda; tõrksus minnalaskmise vastu 18

19 1.2.2 Rollid MUD-tüüpi mängudes Järgnevalt püüan rollid lihtsamalt mõistetavaks teha. Võrdlemisi hea tarkvara ja võrguga seotud analüüs on MUD-tüüpi mängude analüüs. MUD-tüüpi mängud, eestistatud versioonis Mudad, on tekstipõhised, käsurealt juhitavad mängud, kus tegevuse tulemust näeb samuti vaid tekstina. Mudad on erakordne nähtus hoolimata järjest kasvavast arvutite jõudlusest ning graafiliselt ilusatest 3D-mängudest on nende populaarsus ometigi tohutu. Nende kohta tehtud uuringu järgi oli neli tüüpilist omadust, mida rõhutati (Bartle 1996): 1. Millegi saavutamine. Püüdlus jõuda mingite tulemusteni ja enda pühendamine just neile eesmärkidele. 2. Avastamine, uurimine. Eesmärgiks võimalikult palju avastada, teha võimalikult palju asju. 3.Teistega sotsialiseerumine. Tarkvara kasutamine sotsiaalsetel eesmärkidel, kasutada võimalikult palju suhtlemiseks mõeldud funktsioone. 4.Teistele mõju avaldamine. Näiteks mängijad, kes kasutavad mängu vahendeid, et oma tegevusega mõjutada teiste mängu, kas siis seda raskemaks tehes või harvemini aidates. Kõige lihtsama näitena mängus mingi relva kasutamine teise mängija peal. Neile neljale tüübile abstraktsed nimed andes saame saavutajad, avastajad, sotsialiseerujad ja tapjad. Loomulikult, nagu Belbini meeskonnarollide puhul, pole ühtegi päris puhast tüüpi vaid pigem segu kõigist, sõltuvalt tujust või hetkelisest mängustiilist. Samuti võib kindel olla, et iga mängija siiski kaldub põhiliselt mingi ühe kindla tüübi poole (Bartle 1996). See, kui palju mängijaid mingisse kategooriasse kuulub, sõltub konkreetsest mängust. Tasakaalu puudumine võib viia mingi tüübi n-ö lõpliku väljasuremiseni näiteks kui on 19

20 liiga palju tapjaid, siis see hirmutab ära saavutajad, kes on tapjate põhilised huviobjektid. See omakorda tähendab, et tapjad ei mängi enam, sest pole piisavalt väärilisi vastaseid. Selliseid seoseid on mitmeid ja hoolitseda selle eest, et mäng ei läheks vales suunas ja ei kaotaks mängijaid, on üpris raske. Mainitud nelja tüübi suhe loobki erinevate mänguversioonide õhustiku, kuid tähtis on just mingid kindlad asjad tasakaalus hoida. Võib luua järgmise abstraktse graafiku (Bartle 1996): Graafiku teljed kujutavad endast mängijate huviallikaid ning iga veerand on ala, kuhu mingi mängijatüüp kõige paremini sobib. Et paremini mõista neid tüüpe ja aru saada graafikust vaatame neid lähemalt (Bartle 1996): 1.Saavutajaid huvitab mängumaailmas tegutsemine. Eesmärk on oma tegelaskuju arendamine, mängu valitsemine. Saavutajad on uhked oma formaalse staatuse üle mängu hierarhias ja selle üle, kui kiiresti nad selle saavutasid. 20

21 2.Avastajad on huvitatud sellest, et mäng üllataks neid, ehk siis, et maailm mõjutaks neid ja nemad saaks maailma mõjutada. Teised mängijad saavad küll sellele mõju avaldada, kuid see pole nende jaoks kohustuslik element. Punktide kogumine on nende jaoks kasutu tegevus. Avastajad on uhked oma teadmiste üle, seda eriti veel siis, kui uued mängijad suhtuvad neisse kui teadmiste allikaisse. 3.Sotsialiseerujad on huvitatud mängijate mõjutamisest. Tavaliselt väljendub see suhtlemises, kuid võib olla ka mingi haruldasem käitumise viis. Nende jaoks on mäng lihtsalt valik, seal liikuvad tegelased on nende huviobjektid. Sotsialiseerujad on uhked oma suhete, kontaktide ning mõju üle. 4.Tapjad on huvitatud teistele mängijatele mõju avaldamisest. Nende põhieesmärk on tõestada oma jõudu ja võimu. Kogutud teadmised on nende jaoks kasutud, kui neid ei saa rakendada. Tapjad on uhked oma reputatsiooni ja tihti kasutatud oskuste üle Mängijatüüpidevahelise tasakaalu muutmine Mainitud neljast rollist ja huvigraafikust võime lähtuda programmeerimisel ja disainimisel. Olenevalt sellest, mis on meie loodava mängu eesmärk, valime, mis funktsioonid lisada tuleb (Bartle 1996). Et liigutada keskpunkti x-teljel vasakule, mängijate poole, tuleb: lisada rohkem võimalusi suhtlemiseks; lisada rohkem võimalusi üks-ühele suhtlemiseks ja mõju avaldamiseks; teha kommunikatsioonivahendid lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks; vähendada maailma suurust; suurendada ruumide ühendatust; võimaldada võimalikult paljudel üheaegselt mängida; piirata mängu ehitamise/muutmise privileege; vähendada liikumise võimalusi. 21

22 Vastupidi, x-teljel paremale nihkumiseks, maailma poole liikumiseks, tuleb: võimaldada ainult algelised kommunikatsioonivahendid; lisada võimalikult vähe võimalusi üksteisele mõju avaldamiseks; teha ehitiste rajamine võimalikult lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks; suurendada maailma; anda mängu ehitamise/muutmise privileegid paljudele; suurendada liikumise võimalusi. Y-teljel vastastikku mõjutamise suunas liikumiseks tuleb: pakkuda abivahendite kaudu vaid ähmast informatsiooni; produtseerida krüpteeritud vihjeid kui mängijad ei oska edasi pääseda; suurendada käskude efekti; vähendada autasusid tulemuste eest; kasutada võimalikult madalat hierarhiasüsteemi; muuta kõikide ruumide kirjeldused tervikliku atmosfääri tarvis; limiteerida käskude arvu erinevates alades; lisada palju mõistatusi, mis on lihtsalt lahendatavad; lubada ehitajatel lisada täiesti uusi käske. Vastupidi, y-teljel tegutsemise suunas liikumiseks tuleb: pakkuda mängu õpetust; lisada automaatse kaardi tegemise vahendid; lisada automaatse logimise vahendid; suurendada autasusid tulemuste eest; kasutada ulatuslikku hierarhiasüsteemi; võimaldada kasutada võimalikult palju käske kus iganes nad vähegi mõistlikud võiksid olla; lisada suuri mõistatusi, mille lahendamiseks läheb palju aega; lisada palju käske, mis seonduvad võitlemisega; lubada mängu ehitamine ainult parimatele ehitajatele. 22

23 Neid erinevaid strateegiaid omavahel kombineerides saame mõjutada tulemust vastavalt sellele, milline on meie idee mängust ning milliseid mängijaid me oma mängu kõige rohkem tahame. Erineva Muda õhustik tulebki n-ö positsioonist huvigraafikul. Vahel on võimalik rakendada samaaegselt vastupidise efektiga funktsioone, mõjutades sellega eri mängijate mängutunnetust, ning seda ilma mängu õhustikku muutmata. Näiteks lisades suuri mõistatusi (et tähtsustada tegutsemist) ja lisades väikseid mõistatusi (et tähtsustada vastastikku mõjutamist) saab tulemuse, mis toetab nii tegutsemisele kui üksteise mõjutamisele suunatud mängijaid. Kokkuvõttes võib öelda, et erinevat tüüpi inimestega arvestamine on sotsiaalse tarkvara disainimisel vältimatu ning eelnevalt tuleb läbi mõelda, mis on loodava tarkvara eesmärk. Vastavalt eesmärgile tuleb lisada funktsionaalsust ning võimalusi. Kõige lõpuks tasub arvestada inimpsühholoogia ja inimesi motiveerivate asjadega, nagu näiteks viisakus. Inimesed reageerivad ergutusele ja kiitmisele, grupis olles tahavad nad olla viisakad, jagada, sotsialiseeruda ja käituda teistmoodi. Isegi kui nad on ühes grupis arvutiga (Reeves, Nass 1998). 1.3 Mehhanismid Peale kõike eespool mainitut oleme valmis rakendama sotsiaalse tarkvara ideed. Gruppides suurusega kolm või rohkem inimest saame alati mõelda, kuidas kaks inimest on ebalojaalsed sellele suhtele ja sellele, kuidas piirata seda käitumist. Füüsilises maailmas on ebalojaalsus nähtav, kuna kogu vastastikune toime samas kontekstis on silmatav kõigile kohalolevatele grupi liikmetele ja seda saab piirata viisakuse ja sotsiaalse survega. Väiksemal grupil (näiteks 6 inimest) on suuremast grupist (klassiruumi tüüpi situatsioon) erinev mehhanism sotsiaalse surve avaldamiseks. Kontrastiks online-gruppidele näeme arusaamatusi näiteks ide saatmisel inimesed on jäetud välja Cc-nimekirjadest jne. See stsenaarium on lahendatav. Meil on vaja mehhanisme online-tarkvaras, et tuua 23

24 sarnane ajendite struktuur offline-maailma. Püüame uuesti defineerida sotsiaalset tarkvara. Mingit ranget definitsiooni on võrdlemisi mõttetu määrata, sest see on üpris hajuv mõiste. Üks päris hea lahendus oleks arvuti sotsiaalse kasutamise rakendused, sest seal puuduvad kõrvaltähendused, mis viitaksid tehisintellektile, sõbralikule tarkvarale või muule sarnasele. Kuid ometigi pole ka see just parim lahendus. Eelnevast järeldades võib öelda, et sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis võimaldab inimestel avaldada vastastikust mõju, sisaldades mingit kombinatsiooni järgmisest seitsmest omadusest (Webb 2004): 1.identiteet; 2.kohalolek, juuresviibimine; 3.suhted, seosed; 4.vestlused; 5.grupid; 6.reputatsioon; 7.jagamine. Seejuures võib suhtlemine olla nii reaalajas kui ka asünkroonne. Suhted ja seosed võivad olla nii lihtsad kui ka vaid kontaktid. Jagamise juures on tihti oluline avatud sisulitsentside roll (näiteks Wikipedia lubab oma sisu avatud sisulitsentside alusel avaldada). IM-võrkudel (instant message) on neid omadusi neli (identiteet, kohalolek, suhted/seosed ja vestlused), ajaveebide võrgustikul kolm (identiteet, suhted/seosed ja vestlused), Yahoo gruppidel samuti kolm (identiteet, suhted ja grupid), IRCl neli, kusjuures kaks neist nõrgemalt esindatud (kohalolek, vestlused ning nõrgalt identiteet ja grupid) (Butterfield 2003). Ehkki sotsiaalse tarkvara puhul on kõik neli suuremal või vähemal määral alati esindatud. Ajaveebi puhul oleks kohaloleku näiteks sisselogimine, suuremas ajaveebis võivad tekkida autorite grupid (näiteks minut.ee), autoritel on reputatsioon (näiteks Siim Teller kui Eesti tuntuim ajaveebi tegija) ja samuti on olemas 24

25 ka jagamine (näiteks CC-litsentsiga ajaveebid). Rakendusi, mis neid elemente kombineerivad, on palju. Põhjust võib otsida Interneti alguseaegadest, kus seda kasutati põhiliselt just sotsiaalsetel eesmärkidel (Usenet, e- mail, IRC, FTP jne). See oli võimalik, sest kõik, kes Internetti kasutasid olid arvuti kasutamisel osavad ja tundsid end seejuures piisavalt mugavalt, et kasutada seda sotsiaalselt. Tänapäeval, mil Internetti kasutab ca. miljard inimest, on seis sarnane enamik kasutab Internetti juba sotsiaalsetel eesmärkidel, kuid see aspekt saab Internetis järjest tähtsamaks. Viimati oli nii palju juttu tarkvarast gruppide tarvis ja sotsiaalseteks eesmärkideks 70ndatel, kui usenet, gruppide vestlus ja Mudad leiutati, seda kõigest 18 kuu jooksul. Nüüd on meil ajaveebid, wiki d, RSS-vood jne. Samuti on meil võrk suure kasutajaskonnaga, mis kasvab endiselt kiiresti (Webb 2004). 1.4 Rada7.ee kui sotsiaalne tarkvara Sotsiaalse tarkvara paremaks mõistmiseks püüan seitse mainitud omadust lahti seletada, seda Rada7 näitel. Identiteet Kasutaja identiteet on määratud valitud kasutajanimega, mis on püsiv läbi aja. Kasutajanime on põhjust mitte muuta, samuti pole põhjust registreeruda uue kasutajana, sest postitades on tekkinud juba mingi maine ja arusaam sinust. Foorumites on paratamatult autoriteetsemaid ja vähemautoriteetsemaid kasutajad ning kindlasti püüdlus olla tähtis. Valitud kasutajanimi kandub tihti üle hüüdnimeks ka füüsilisse maailma. Identiteediga on seotud ka kasutajaprofiil, mille täidab kasutaja ise ning kujundab sellega oma identiteeti. 25

26 Kohalolek (juuresviibimine) Kohalolek tähendab teadlikkust, et jagatakse sama ruumi. Rada7 puhul on kogu aeg näha, kes on hetkel sisse logitud. Samas on see ruumi jagamine n-ö poolik, sest ei teki päris vahetut tunnet, näiteks kellega sama teemat vaatad või parajasti samal teemal arutled. Suhted ja seosed Rada7 puhul ei saa ise valida, kelle postitusi foorumis näha on või kes muudab keskkonda. On vaid registreerunud kasutajate hulk ehk seos ühe ja sama foorumi kasutajatena ning vastastikune toime seisneb selles, et kõik registreerunud kasutajad saavad postitada ning keskkonda muuta. Vestlused Foorumi näol on vestlused Rada7 üks põhifunktsioone. Kuna kasutajate hulk on piisavalt suur, siis esineb ka peaaegu reaalaja vestluseid, kuid põhiline on siiski asünkroonne osa. Lisaks on võimalik vahetada privaatteateid. Postitused foorumis ja privaatteated on lihtsalt teksti edastamine ilma igasuguse kohustuseta, kuid vestlused on olemas ning neil on omadus jätkuda. Grupid Rada7 ei ole gruppide osas hea. Ehkki mingist teemaarutlusest võtab kindlasti osa mingi kindel grupp, kellele vastav teema huvi pakub, ei ole see siiski seotud. Inimestel on rohkem lojaalsust grupile, kui sellega kaasneb mingi liitumise etapp. Küll aga võib grupiks lugeda Rada7 kasutajaskonda üldiselt. Kasutajaks saamine on jagatud kaheks etapiks, kõigepealt registreerumise etapp ning seejärel peab lehe administraator kasutaja vastu võtma. See muudab Rada7 kasutaja staatuse pisut väärtuslikumaks. Reputatsioon Reputatsioon on rohkem kasutusel süsteemides, mis võimaldavad tutvuda uute inimestega. Mingit eraldi indikaatorit Rada7 puhul ei ole. Maine kui selline kujuneb postitatud teadete põhjal. 26

27 Jagamine Inimestele meeldib jagada. Rada7s on see lihtne tänu foorumile sinna võib postitada viiteid, informatsiooni enda, oma bändi või korraldatava ürituse kohta. Samuti on olemas luule ja kunsti alateema, milles paljud näevad võimalust avaldada oma katsetusi kirjanduses või jagada huvitavaid viiteid oma kunstielamustele. Jagamine on väga tähtis grupitunde tekkimisel. Siinkohal tuleb meeles pidada, et jagamise all mõistame siiski sisu (content), mitte vaid vestluse alla käiva informatsiooni jagamist. 27

28 2. IGAMEHE-AJAKIRJANDUS Nagu eelmises peatükis juttu oli, tekkisid Interneti massilise kasutamise tõttu auditooriumid, mis on juba massimeedia tunnuseks. Selles peatükis püüan seletada massimeedia olemust ning kirjeldada igamehe-ajakirjandust. 2.1 Massimeedia olemuslikud omadused ja põhifunktsioonid Kui vaadelda üldiselt massimeedia olemust, siis selle moodustavad suure levialaga kommunikatsioonivahendid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See omakorda on võimalik tänu tehnoloogia arengule. Organiseeritud tehnoloogiad on need, mis teevad võimalikuks massikommunikatsiooni. Mida enam tehnoloogilised võimalused arenevad, seda suurema ulatuse saavutavad erinevad kommunikatsioonivahendid, mis moodustavad massikommunikatsiooni (McQuail 2003). Tänu suurele ulatusele ning seetõttu ka suurele mõjule, võib massimeediat vaadelda isegi eraldiseisva institutsioonina, mis toimib avalikus sfääris ja on vastavalt sellele reguleeritud. Teooria järgi toimib ning saavutab meedia võimu tänu avalikkuse tähelepanu köitmisele, suunamisele, veenmisele, arvamuste ja uskumuste kujundamisele, käitumise mõjutamisele, reaalsuse määratluste korrastamisele, staatuse ja legitiimsuse kinnistamisele ning kiirele ja laiaulatuslikule informeerimisele (McQuail 2003). Tänu suurele võimule, mida massimeedia omab, üritavad eri poliitilised ning majanduslikud huvigrupid seda mõjutada. Teoreetiliselt on massimeedia institutsiooni põhitegevuseks sümbolilise sisu loomine ja levitamine. See tähendab seda, et luuakse ning levitatakse vastavatele reeglitele (näiteks objektiivsuse reegel) toetudes sümbolitest koosnevat informatsiooni kõigile, kes vastavasisulise temaatika vastu huvi tunnevad. Sellest tuleneb ka vabatahtlikkuse printsiip, mis tähendab seda, et meediatarbimisel ja loomisel ollakse vaba. Osalus saatja ja vastuvõtjana on vabatahtlik. Ühelt poolt võivad teatud informatsiooni tarbida kõik, 28

29 kes seda soovivad, kellel on selle vastu huvi, vajadus, teisalt toimib aga meediavabadus ehk avaldatav informatsioon ei ole tsenseeritud, informatsiooni avaldamisel valitseb sõnavabadus. Vabatahtlikkuse printsiip on üks tähtsaimaid massimeedia olemuse iseloomustajaid. Organisatsioon ehk massimeedia institutsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik (McQuail 2003). Professionaalsus tuleneb sellest, et omatakse suurt mõjujõudu ning tegutsetakse avalikus sfääris, seetõttu järgitakse kindlaid reegleid, mis vastavad avalikkuse ootustele meedia suhtes. Peamised avaliku huvi nõuded massimeediale teoorias on eelkõige meediaomandi pluralism, avaldamise vabadus, avalikkusele kättesaadava info ja arvamuste väljendamise mitmekesisus, laialdane (peaaegu universaalne) leviulatus. Samuti peab avalikkusele kättesaadav info tagama kultuuri kvaliteedi ning piisava demokraatliku poliitilise süsteemi toetuse, austuse kohtusüsteemi ning individuaalsete ja üldiste inimõiguste vastu. Omades ühiskonnas suurt mõjujõudu, on meedial ka suur sotsiaalne vastutus, seetõttu ongi oluline täita eeltoodud avalikkuse nõudeid massimeediale kui institutsioonile. See iseloomustab ka massimeedia olemust. Vastavus ühiskonna ootustele tagaks samuti selle, et meedia on korraga nii vaba kui ka võimutu (teiste võimude poolt mõjutamata), suutes selle abil kõige edukamalt täita oma funktsioone. Meedia funktsioonid on erinevad. Peale muude eespool välja toodud funktsioonide, mille abil meedia võimu saavutab, võiks eraldi välja tuua vahendamisega seotud rollid, sest meedia oluliseks funktsiooniks on informatsiooni vahendamine. Meedia vahendajana võib käituda erinevalt olles lihtne vaatevälja avardaja võimaldab ta näha sündmusi ilma teiste sekkumiseta, olles aga peegeldaja annab ta küll usaldusväärse pildi toimuvast, kuid n-ö peegli kallet ega peegeldamise suunda ise määrata ei saa. Samuti võib meedia vahendajana jätta kõrvale kas teadlikult või ebateadlikult teatud informatsiooni ning pöörata millelegi erilist tähelepanu niisamuti kui käituda teejuhi, tõlgendajana, seletades lahti raskestimõistetavat, moodustades killustatud informatsioonist terviku. Meedia kui informatsioonivahendaja pakub ka võimalusi auditooriumile enese ideede esitamiseks foorumina, võimaldades ühtlasi enesele jääda auditooriumi kõrval kaasarääkija rolli informeeritud vestluspartnerina. Oma eri 29

30 vahendajarollidega täidab meedia ühiskonnas väga olulist osa: viib, vahendab, edastab informatsiooni erinevatel meetoditel saajale (McQuail 2003). Erinevatest teoreetilistest käsitlustest võib eraldi välja tuua ka meedia sotsiaalsed funktsioonid, mis seonduvad informeerimise, sidustamise, kultuurilise jätkuvuse tagamise ja meelelahutusega. Informeerimisfunktsiooni abil pakub meedia informatsiooni ühiskonnale ühiskonna kohta sidustades sündmuseid ning selgitades pakutava informatsiooni tähendust. Selle abil tagatakse kultuuri jätkuvus, väljendades domineerivat kultuuri ning selle kõval erinevaid subkultuure, nende väärtusi. Eraldi funktsioon on meelelahutuslik, mille põhiline eesmärk on sotsiaalse pinge vähendamine lõbustusviiside pakkumise abil. Kokkuvõttes saab meediat vaadelda tänu tema suurele ulatusele ning mõjuvõimule eraldi institutsioonina, mille kõige üldisemaks funktsiooniks on sümbolilise sisu loomine ja levitamine ning seda professionaalselt, kandes ühiskonna ees suurt sotsiaalset vastutust tänu suurele mõjuvõimule. Massimeedial on mitmeid erinevaid funktsioone, kõige üldisemalt iseloomustavad neid sotsiaalsed funktsioonid, niisamuti, nagu mitmed informatsiooni vahendamisega seotud rollid. 2.2 Meie olemegi meedia! 20. sajandi mudelis oli uudiste tootmine puhtalt ajakirjanike pärusmaa. Nemad ütlesid, millised on uudised. Uue aja meedia liigub sellest eemale, rohkem demokraatlikuks, kahesuunaliseks. Homsete uudiste tootmine on rohkem vestluse või seminari sarnane. Vahe tootjate ja tarbijate vahel kahaneb. Ajakirjandusest kui loengust saab ajakirjandus kui seminar (Gillmor 2004). Rada7 on näitena ei ole kindlasti erandlik, selle loomise motiivid olid üpris reeglipärased. Selle loomise ajal oli kajastatav temaatika selline, mida traditsiooniline meedia Eestis kajastada ei tahtnud, sest sihtgrupp polnud nende standardite järgi piisavalt suur. Ometigi oli see sihtgrupp olemas ning nende (ja loomulikult tegijate 30

31 eneste) tarvis antud temaatikat sisaldav veebileht loodigi. Rada7 oli olemas juba aastal 1999, ometigi polnud sellel tänaseid omadusi. See oli staatiline infoleht, küll aga võimalusega anda tagasisidet külalisteraamatu kaudu. Teiste sõnadega, Tim Berners-Lee idee veebist ja HTML-keelest oli küll suurepärane, kuid siiski piiratud. Temagi eesmärk oli pakkuda kirjutatavat/loetavat Internetti, kuid reaalsus oli ainult loetav veeb. Mingit lehte külastades polnud võimalik seda muuta, jätta märki endast, edastada omapoolset informatsiooni. Kirjutamiseks pidi kasutajal siiski olema mingi koht veebis, kuhu oma HTML-dokumendid üles laadida, eri vahendid selle tarvis (FTP vms) ning loomulikult oskus koostada viisakaid HTMLkeeles dokumente. Tegelikuks Rada7 algusajaks võiks lugeda aga hoopis aastat 2002, kui kasutusele tuli foorum ning artikleid said lisada kõik, kellel huvi midagi asjakohast kirjutada. Dünaamiline loe/kirjuta veeb oli see, mis tegelikult oli ka Berners-Lee mõtteks. Sellest ajast on kasutajatel võimalik mugavalt, ilma erivahendite ja -teadmisteta lisada ja saata informatsiooni, andes sellega oma panuse, lisades oma vaatenurga. Tekkis vestlus. Veebi kirjutamine ei olnud muidugi täiesti uus nähtus. Postiloendid ja uudistegrupid olid juba ammu olemas, kuid nad ei saavutanud kunagi nii suurt populaarsust, sest nad olid reeglina suunatud siiski tehnoloogiateadlikele inimestele (Gillmor 2004). Alternatiivmuusikaalast informatsiooni pakkus tol ajal Rada7 rohkem kui televisioon, ajakirjandus ja raadiojaamad kokku. Tänu sellele oli inimestel valikuvõimalus jällegi suurem ning on seda tänapäevani. Tänapäevaks leiab küll antud temaatika kõvasti laiemat kajastust, kuid Rada7 näol on tegemist valdkonnast huvitatuile väärtusliku lisainformatsiooniga. Rada7 on lisaks möödavaatamatule lisainformatsioonile ka erinevate arvamuste kogum. Seal on viiteid ajakirjandusele ja informatsiooni tulevatele tele- ja raadiosaadetele. See on muidugi konvergents vana ja uue meedia vahel näiteks foorumil olev informatsioon on kogutud kasutajate poolt kui nende arvates parim selleteemaline 31

32 materjal, lisades sinna juurde ka oma panuse. Muidugi paljud kasutajad on ja jäävad siiski uudiste tarbijateks, kuid isegi sel juhul on neil tänu uuele meediale rohkem valikuvõimalusi. Eelnevalt oli meediasse jõudev kontrollitav selleks palgatud spetsiaalsete pressiesindajate või lausa turundusosakonna kaudu. Juhid või staarid suhtlesid reporteritega vaid siis, kui neile endale tarvilik tundus. Et mingi info kuskile jõuaks, oli tarvis koostada pressiteade. Tuleviku uudised pressivad end üha suureneva kasutajate arvu tõttu sihtmärgini kontrollimatult. Tuleb arvestada mõne uue reegliga. Esiteks saavad kõikvõimalikud kõrvalised isikud uurida uudistetegijate tegemisi ja uudiseid laialt ning kiirelt levitada. Lisaks pole kunagi olnud lihtsam ühendada sarnaselt mõtlevaid inimesi ning organiseerida neid toetuseks või vastuaktsiooniks. Teiseks võtavad siseinfo valdajad vestlusest osa. Informatsioon tänapäeval mitte ei leki, vaid purskub läbi tulemüüride või muude barjääride, sõnumite, telefonide ja ide kaudu. Kolmandaks, see mis levib, võib hakata oma elu elama, isegi kui see pole tõde (Gillmor 2004) Uued rollid Uue meedia tõttu muudavad oma rolli nii ajakirjanikud, uudistetootjad kui ka endine publik. Ajakirjanikud peavad mõistma, et nad on osa millestki uuest. Nende lugejad/kuulajad/vaatajad on nüüd osa protsessist. Nad peavad kasutama igameheajakirjanduse võimalusi. Põhiväärtused, nagu täpsus ja ausus, peavad jääma endiselt tähtsaks, kuid olulisemaks muutub nende osakaal faktide kogumisel ning nende raporteerimisel (Gillmor 2004). Muusikast kirjutav Eesti ajakirjanik ei saa vältida Rada7 keskkonda. Rada7 on teatud valdkonna sõlmpunkt, seal on värske info otse muusika tegijatelt, ürituste korraldajatelt või asjast huvitatutelt. Taustainfo kogumise suhtes on Rada7 hindamatu koht, rääkimata mugavusest. Osa ajakirjanikke on sellega väga hästi kaasa läinud, olles ka ise aktiivsed kasutajad ning isegi avaldavad oma artikleid Rada7s. 32

33 Uudistetootjad/tegijad ei saa enam arvestada ainult elukutseliste ajakirjanikega. Kuna põhimõtteliselt igaüks võib tänu tehnoloogiale olla ajakirjanik, siis paljud andekad inimesed seda ka proovivad ning tihtipeale leiavad nad fakte, mis elukutselistel kahe silma vahele jäävad. Inimesed kommunikatsioonikanali otstes võivad olla uudistetootjate kõige efektiivsemad kriitikud, kuid nad võivad olla ka väärtuslikud liitlased, pakkudes ideid üksteisele ning uudistetootjatele endile (Gillmor 2004). Ürituste korraldajate ja muusikute tagasiside ei ole enam vaid uudisenupp või arvustus ajalehes. Uue meedia võimalustega on see otsene vestlus oma sihtgrupiga. Võimalus õppida tagasisidest. Samuti on see ideaalne võimalus vältida võimalust, et meedia paneb sõnu suhu alati on võimalus ennast täpsustada, parandada, selgitada. See pole enam üksik lugejakiri (kui see üldse ilmuma peaks) järgnevas numbris. Oma osa kriitikast või toetusest saavad ka ajakirjanikud ning vana meedia ise. Endine publik, kunagi vaid uudiste tarbija, õpib, kuidas saada paremat, kiiremat ettekannet. Samuti õpivad inimesed, kuidas osaleda ajakirjanduse protsessis, aidates tekitada massiivseid vestlusi ja vahel tehes paremat tööd kui elukutselised. Tulemuseks on rohkem võimalusi uudiste jaoks ning nii mõnestki igamehe-ajakirjanikust saab professionaal (Gillmor 2004). Rada7s on mitu tuhat aktiivset kasutajat, mis on eestikeelse, võrdlemisi kitsalt määratletud meediumi kohta suur arv. Kõik nad annavad oma panuse info ja sisu levimisel. Lisaks on veel palju passiivseid külastajaid, kes vaid lugemas käivad. Aktiivsemad ja julgemad kirjutavad ka artikleid ning Rada7 meeskonna panus on vaid teha sellele professionaalne keeletoimetus ning kirjutis avaldada. Rada7 meeskond on ka ise endine publik, kes nüüd aktiivselt protsessis osaleb. Nii mõnigi Rada7 kasutaja on tänapäevaks seotud suurimate Eesti ajalehtedega aktiivsemaid leiab ajalehtedest SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ning ka teistes väljaannetes. Lisaks on Rada7-l oma sektsioon ainukeses Eesti raskemuusika ajakirjas Pläkk, kuhu minevad artiklid valitakse informatsiooni järgi, mitte ajakirjaniku nime või kuulsuse järgi. 33

34 2.2.2 Traditsiooniline meedia ja ohud Traditsiooniline meedia naudib suurt levikut. Päevalehed moodustavad kvaasimonopoolsetel turgudel tavaliselt protsenti või headel aastatel rohkemgi. Kohalikud televisioonijaamad suudavad lükata piiri kuni 50 protsendini. Ärimaailma jaoks pole aga protsendid piisavad rikkuse näitajad ning järgmise aasta kasumid peavad olema jällegi suuremad. See on viinud selleni, et ajalehtede väljaandjad ning eetriaegade juhid on mõistnud, et nad saavad vähendada tiraaži ja kvaliteeti, vähemalt mingiks ajaks, et tõsta kasumeid. Meediakompaniid on suunatud üha enam informatsiooni ja meelelahutuse kokkusegamisele (nt tantsivad ilmateate lugejad Kanal 2s). Liiga paljudel juhtudel on tõsine ajakirjandus ja publiku usaldus jätkuvalt kannatav pool. Kõik see tekitab ajakirjandusliku augu ja uued ajakirjanikud, eriti igamehe-ajakirjanikud, täidavad tühimiku (Gillmor 2004). Samas kui ahnus ja ümberkorraldus võtavad oma osa, on need ajalooliselt suured levinumbrid rünnaku all. Näiteks ajalehtedel on kaks põhilist tuluallikat. Väike osa tuleb müügist lugejad, kes maksavad, et ajaleht oleks hommikuti nende postkastis, või ostavad selle kioskist. Märgatavalt suurem osa on aga reklaami müük, mis ulatub töökuulutustest kuni müügikuulutusteni. Mõlemaid allikaid ohustavad võistlejad, nagu näiteks ebay, mis on suurim tunnustatud kuulutuste veebileht ning mis ei sõltu leviprotsentidest ega tunne üldse huvi ajakirjanduse vastu. See oleks anarhia uudistemaailmas, kui suuri, usaldatavaid nüüdisaegseid hääli õõnestaks erinevad jõudude kombinatsioonid, kaasa arvatud need finantsilised, millest juttu oli. Taoline stsenaarium ei saa küll nähtavasti tõeks, kuna alati jääb püsima nõudlus usaldatava konteksti ja uudiste järgi (Gillmor 2004). Veel üks võimalik must stsenaarium on, et valitsustepoolne surve kontrollida meediat toob kaasa informatsiooni täieliku piiramise. Valitsuse ja meelelahutustööstuse vaheline liit võimaldaks seda. Valitsused on info täiesti vaba liikumise takistuseks, lubades seda vaid mingi punktini. Seadused ja tehnoloogilised meetmed takistamaks autoriõiguste rikkumist võivad viia selleni, et meil on vaja luba publitseerimiseks. Meelelahutustööstus on võtnud sihikule mõned elutähtsad homsete uudiste leiutised, nagu näiteks P2P failide jagamine, mis muudab küll autoriõiguste rikkumise lihtsamaks, 34

35 kuid annab ka võimalusi oma loomingut levitada. Valitsused nõuavad kõige jälgimise õigust, vähendades samas järjest rohkem ligipääsu infole, mida avalikkusel on vaja teada informatsioonile, mis kerkib järjest rohkem pinnale ebatraditsioonilise meedia kaudu (Gillmor 2004). Kokkuvõttes ei saa me eeldada, et ise-publitseerimine võrkude äärtest, igameheajakirjandus, püsib või kasvab jõudsalt. Me peame seda kaitsma, nagu me kaitseme oma õigusi. Vältimaks anarhiat või piiramist, peaksime otsima tasakaalu tänapäevase ja homse süsteemi vahel Vahendid Mitte üheski teises valdkonnas pole tervik rohkem intelligentsem, kui selle osade summa, kui digitaalsetes võrkudes. Väärtus tõuseb kõrgusse kui liigutada intelligents keskelt äärtesse. Eriti Internet on uute vahendite abil saamas keskkonnaks, ökosüsteemiks, mis saab oma tugevuse mitmekesisusest. Veeb, nagu see kasvas üles 90ndatel, oli võimas publitseerimissüsteem ja on seda tänapäevani. Kuid suurem valik vahendeid annavad võimaluse sellel süsteemil laieneda ning edasi liikuda (Gillmor 2004). Vaatame neid vahendeid lähemalt Postiloendid ja foorumid Enne ajaveebe olid olemas postiloendid ja nende tähtsus ei ole vähenenud. On mitmeid postiloendeid, mis on nende lugejatele senini tähtsad uudisteallikad. Neid on tuhandeid, kattes põhimõtteliselt kõikmõeldavad teemad. Postiloendid erinevad ajaveebidest ja standardveebilehtedest vähemalt kolme aspekti poolest. Esiteks teenindavad need spetsiifilist kogukonda ehk siis neid, kes on lisanud ennast loendisse, ning see kogukond võib teha loendi privaatseks. Teiseks on need tavaliselt kitsale teemale suunatud. Kolmandaks saadetakse informatsioon nende kaudu liitunute i postkasti. Mõned on modereeritud, mõned mitte. Postiloendite puhul on võtmetunnuseks see, et tavaliselt 35

36 veavad neid eest mitmesugused postiloendi teema eksperdid, kelle postitusi loevad ahnelt teemast huvitatud inimesed. See võib olla võimas kombinatsioon. Postiloendi tegemine on tühiselt lihtne (Gillmor 2004). Vastupidiselt postiloenditele on foorumid avatud kõigile lugejatele. Erinevaid foorumeid peavad firmad, kasutajagrupid, aktivistid ja kõikvõimalikud huvigrupid. Paljud on modereeritud ning väga paljud on väärtuslikud avastamaks trende või saamaks vastuseid spetsiifilistele küsimustele. Ajakirjanduse vaatenurgast võivad postiloendid ja foorumid olla uudiste võimendajad. Nad võivad olla varajane hoiatus või suurepärane taustainfo kogumiskoht ning nende väärtust ei tohiks kunagi alahinnata (Gillmor 2004) Ajaveebid Paljudelt paljudele, vähestelt vähestele. Ajaveeb on meedium mõlemale ja kõigile. Ajaveebid ja nende ökosüsteem laienevad ruumi, mis jääb i ja veebi vahele. Tegelikult on need muidugi kõige lähemal veebi algsele loe/kirjuta ideele. Need on esimene vahend, mis tegi veebi publitseerimise lihtsaks või vähemalt märkimisväärselt lihtsamaks (Gillmor 2004). Väga üldiselt on ajaveeb veebis olev päevik, mis sisaldab viiteid ja postitusi tagurpidises kronoloogilises järjekorras ehk siis kõige viimane postitus ilmub lehekülje ülaosas. Ajaveebid on postikesksed ehk postitus on võtmeosa, mitte leheküljekeskne, nad traditsioonilisemad veebilehed. Tavaliselt viitavad ajaveebid teistele veebilehtedele ja ajaveebide postitustele ning paljud lubavad lugejatel oma postitusi kommenteerida, võimaldades auditooriumile sellega diskussiooni. Ka nende teemade ja stiilide ulatus on väga suur poliitikast personaalsete mõttekäikudeni. Osa prominentseid ajaveebide kirjutajaid on keelanud kommenteerimise, samas kui teise äärmusena on osad täielikult kirjutatud auditooriumi või kogukonna poolt (Ibid. 2004). Ajaveebid on ajakirjanduse äärmuslikult demokraatlik vorm. Kümme punkti seletuseks 36

37 (Rosen 2004): Ajaveeb on naturaalmajanduslik nähtus, erinevalt enamikust (mitte kogu) tänapäeva ajakirjandusest, mis on turumajanduslik. Ajakirjandus oli saanud professionaalide mängumaaks ja amatöörid olid sinna lubatud vahel harva. Ajaveebide puhul on see vastupidi. Ajakirjanduses on barjäärid sissekande tegemiseks kõrged. Ajaveebi puhul on need madalad: vajalikud on vaid arvuti, ühendus Internetiga ja vastav tarkvara. Ajaveebide maailmas on tegelikult iga lugeja ka kirjutaja ning ei kirjutatagi nii väga just lugejatele kui teistele kirjutajatele. Muidugi on ka vastupidi iga kirjutaja on samas ka lugeja. Kui mingi uudis ajalehes või saates lihtsalt lisandub kõigele sellele, mis enne on olnud, siis ajaveebi sissekanne haarab ülejäänu kaasa, sest ta viitab ka teistele asjadele. Tavalises ajakirjanduses muutub kirjutatud tekstide hulk kogu aeg suuremaks/pikemaks, ajaveebide võrgus muutub see kogu aeg tihedamaks. Ajaveeb võib "töötada" ajakirjanduslikult see võib olla pidev, nauditav, tähenduslik, väärtuslik, väärt tegemist ja väärtuslik teistele inimestele, kui see jõuab 50 või 100 inimeseni, kellele see meeldib, kes seda kasutavad ja kes kommunikeeruvad selle kaudu. Traditsioonilises ajakirjanduses oleks selline väike reageering tõlgendatav kui läbikukkumine, ebaõnnestumine. Ajaveeb on mõnes mõttes nagu kolumn ajalehes või ajakirjas, kuid kui kolumni kirjutaks näiteks 12 erinevat inimest, siis see ei oleks mõistetav ning ei töötaks. Samas on 12 erineva inimese kirjutatud ajaveeb ideaalselt arusaadav ja funktsioneeriv. Ajakirjanduses oli ajakirjanikul enne ajaveebe toimetaja, kes esindas lugejaid. 37

38 Ajaveebide puhul on ajakirjanikul (kirjutavad) lugejad ja lugejad esindavad toimetajat. Ajakirjanduses voolab üldise arusaama järgi informatsioon pressilt rahvale, üldsuse poole. Ajaveebide maailma puhul voolab informatsioon rahvalt pressi. Ajakirjandus eeldab tavaliselt, et demokraatia on see, mis meil on ja informatsioon on see, mida me otsime. Ajaveebide maailma puhul on nii, et informatsioon on see, mis meil on (see on kõikjal meie ümber) ja demokraatia on see, mida me otsime. Ajaveeb on süsteem, kus ajakirjandusliku autoriteetsuse loomus on ümber paigutatud. Inimesed, kes enne kuulusid auditooriumi hulka, on nüüd osalejad. Personaalsed ajaveebid kalduvad olema osa jooksvatest vestlustest. Üks viitab teise postitusele, seejuures nõustudes või sellele vastu vaieldes, see teine tihtipeale vastab ning teisedki kirjutajad võivad vestlusesse liituda. Üldjuhul on ajaveebid individuaalsed, ehkki gruppide ajaveebid tõestavad, et nad võivad olla vägagi arukas meedium osadel juhtumitel. Ajaveebidele on lisandunud võimalus postitada peale teksti ka helifaile, videoid, animatsioone ja muud multimeediat Wiki Kas täielik toimetusvabadus võib lõppeda millegi muuga kui kaos? Jah, kui see on wiki s. Wiki on sellist tüüpi veebileht, mis võimaldab kõikidel külastajatel väga kiirelt ja lihtsalt lisada, eemaldada, muuta lehe sisu. See lihtsus ja operatiivsus teeb wiki st efektiivse vahendi koostöös kirjutamiseks. Termin wiki võib viidata ka koostöö tarkvarale endale (wiki-mootor), mis selliseid operatsioone veebilehel võimaldab (Wiki 2006). Otsustav element ongi see, et iga kasutaja saab muuta mis tahes lehte. Tarkvara jätab meelde iga muutuse ja kõik saavad jälgida muutuste detaile. Wikipedia, massiivne 38

39 entsüklopeedia, on kõige suurem avalik wiki, kuid kaugeltki mitte ainuke. Wiki sid on olemas väga paljudel teemadel, nagu näiteks reisimine ja toit. Samuti on olemas privaatseid wiki sid. Neid kasutatakse üha enam korporatiivides planeerimise ja koostöö vahenditena. Ajakirjanduslikus mõttes, vähemalt selle traditsioonilisemas mõttes, on nende kasutus pea olematu, kuid mida lihtsamaks muutub nende kasutamine, seda enam on nad suurepärane vahend erinevatest allikatest informatsiooni kogumiseks (Gillmor 2004) SMS Kui ajaveebid on saamas arvamuslehtedeks ja vahel isegi uudislehtedeks, siis SMS (short message services) on saamas pealkirjaks. SMSist võib mõelda kui kiirsõnumite saatmisest, olemata arvuti külge aheldatud. See on teenus, mis võimaldab mobiiltelefoni kasutades tekstisõnumeid saata. Lisaks on võimalik tellida oma telefonile kõikvõimalikku informatsiooni, alates ilmateatest kuni välkuudisteni. Ajakirjanikud saavad kasutada seda mitmel viisil. Esimene aimdus, vihje SARSi epideemiast Hiinas jõudis ajakirjanikeni ühelt meedikult just nimelt SMSi kaudu. Jah, oma loomuselt ei erine see oluliselt tavalisest telefonikõnest, kuid olukorras, kus pealtkuulmine võib viia suurte pahandusteni on SMS ometi kõvasti ohutum. Näiteks Filipiinidel kasutati SMSe korrumpeerunud valitsuse kukutamise organiseerimiseks (Gillmor 2004). Ka see tehnoloogia on arenemas, tänapäeval saab näiteks saata juba ka multimeediasõnumeid Mobiilidega ühendatud kaamerad Pildid on osa ajakirjandusest ja paljud organisatsioonid palkavad professionaalseid fotograafe. Nüüd, kui kaamerad on saamas üheks asjaks, mida me iga päev kaasas kanname, on igaühest saamas fotograaf. Me ei ole veel mõelnud selle asjaolu 39

40 ühiskondlikele mõjudele, kuid see mõte on ajakirjanduse jaoks tõsine. Samuti on paljudele mobiiltelefonidele lisandunud video filmimise võimalus. Digitaalsete vahendite kättesaadavus, ka hinna mõttes, on tohutult laienenud. Ühendades need arvutiga on video ja pildi redigeerimine lihtsam kui kunagi varem. Internet pakub kiiret publitseerimisvõimalust. Mobiilidega ühendatud kaamerad astuvad veel ühe sammu edasi nüüd on võimalik saata pilt kiirelt ja otse kellelegi teisele või mobiiltelefonist otse veebi. Praegusel ajahetkel ei suuda need kaamerad küll pakkuda olulist kvaliteeti, kuid ka kehva kvaliteediga pilt või video võib olla uudise mõttes tähenduslik ning nende kvaliteet tõuseb väga kiiresti. Sellel on muidugi ka ebameeldiv varjukülg võib ennustada jõhkraid privaatsuse rikkumisi, kuid kiiremad võrgud ja kaamerad tavaliste inimeste käes tähendab ka, et tähtsate sündmuste jäädvustamine on järjest tõenäolisem. Lisaks on saladuste hoidmine firmade ja valitsuste poolt muutumas järjest raskemaks (Gillmor 2004) Veebiülekanne Mingil ajahetkel nähti veebiülekannetes järgmist suurt läbimurret, kus isikud ja grupid kuulavad ja loovad veebiraadioid ja uudistejaamu sama lihtsusega, nagu nad loevad ja teevad ajaveebe ja wiki sid. Meelelahutustööstus aga on selle võimaluse, vähemalt muusikaga seotud raadiod, enam-vähem summutanud, määrates autoriõiguste eest tasud, mida enamus endale lubada ei saa. Uudisteraadiotega veebis on õnneks teine lugu, ja endiselt on inimestel võimalus luua oma saateid autorihonorarivaba sisuga. Veebipõhised juturaadiod on samuti võimalus, ka kulusid arvestades (Gillmor 2004). Video levitamine Internetis on natuke raskem. Ehkki tootmiskulud langevad pidevalt, on video veebi vaatamiseks panemine endiselt kulukas, sest veebimajutusteenuse pakkujad lubavad vaid andmesidemahte teatud piirini ning piisavalt suurte limiitidega teenused maksavad amatööride jaoks liiga palju. Siinkohal võib tulla mängu võrdõigusvõrgus jagamine (Ibid. 2004). 40

41 Võrdõigusvõrk (peer-to-peer, P2P) Võrdõigusvõrk arvutivõrkude puhul on selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega. Võrdõigusvõrke kasutatakse sageli väikestes büroodes, kus pole mõtet üles seada spetsiaalset failiserverit. Harilikult tehakse igal masinal kõigile ligipääsetavaks ainult teatud kataloogid, mitte kogu kõvaketas (E-teatmik..., 2006). Internetis tähendab P2P ajutist Internetis moodustatud võrku, mis võimaldab sama võrgustamisprogrammi kasutaval arvutikasutajate rühmal üksteisega ühenduses olla ja omada vahetut juurdepääsu teiste rühmaliikmete arvutite kõvaketastele. Taolise P2P tarkvara näideteks on Napster ja Gnutella. Firmad loodavad kasutada P2P-tarkvara selleks, et nende töötajad saaksid omavahel faile vahetada, ilma et oleks vaja tsentraalse serveri peale raha kulutada ja et firmad saaksid omavahel vahendajata informatsiooni vahetada. Internetis töötab P2P järgmiselt. Kasutajad peavad kõigepealt alla laadima ja täitma P2P-programmi. Peale programmi käivitamist sisestab kasutaja teise samasse P2P võrku kuuluva arvuti IP-aadressi (enamasti saab hakatuseks terve rea aadresse samalt veebisaidilt, kust P2P programm alla laeti). Kui arvuti leiab sellise võrguliikme, mis on parajasti ühendatud, siis saab ta läbi selle ühenduse tolle võrguliikme ühendustega. Kasutaja saab valida, kui mitut ühendust korraga otsida ja samuti ära määrata, milliseid faile ta soovib teistega jagada või parooliga kaitsta (Ibid. 2006). Tuntuim näide on muidugi Napster. Napster oli muusika jagamiseks ning kui ühel isikul oli mingi konkreetne lugu, siis Napsteri tarkvara (kui kasutaja oli selle lubanud) teatas võrku, et selline lugu on saadaval. Seejärel otsisid teised inimesed, kes tahtsid seda lugu saada, andmebaasist ning kui leidsid inimese, kellel oli otsitav lugu, siis laadisid nad selle otse sealt, kus see fail asus. See süsteem, ehkki sel oli ka legitiimseid kasutusalasid (seega ka teoreetiliselt legaalseid), oli ideaalne autoriõiguste rikkumiseks. Muusikatööstus kaebas Napsteri kohtusse, mille tagajärjeks oli ettevõtte lõpp. Ideed kui sellist aga ei suutnud muusikatööstus hävitada ning see on arendatud selliseks, et puudub keskne server (nagu Napsteri puhul), mis teeb selle tegevuse peatamise märgatavalt raskemaks. 41

42 On terve rida põhjusi, miks P2P on tähtis homse ajakirjanduse tarvis. Üks tähtsamaid on kulu, sest P2P lahendab tõsise probleemi mida edukamaks veebileht muutub, seda rohkem maksab selle ülalpidamine. Teenusepakkujad saavad veebilehtede tegijatelt raha mitmel viisil ja üks neist põhineb sellel, kui palju liiklust veebileht vahendab ja kui palju andmesidemahtu on tarvis, et vahendada külastajatele teksti, pilte, heli ja videot. Isegi keskmiselt edukas videoklipp võib lehe omanikule suure arve tekitada. See on jällegi unikaalne nähtus meedia ajaloos, sest minevikus oli nii, et mida edukam sa olid, seda vähem su kulumarginaal maksis. P2P lahendab selle probleemi levitades populaarset materjali üle võrgu. Tehnoloogiatega nagu BitTorrent on iga allalaadija arvuti samuti server sisu jaoks. Niisiis, mida populaarsem sa oled, seda vähem see maksab, mitte teistpidi (Gillmor 2004). P2P on väärtuslik ka poliitilises mõttes. Uued P2P-süsteemid pakuvad anonüümsusele lähimat varianti, mida siiani näinud oleme. Repressiivsed valitsused tahavad Internetti kontrollida, kuid anonüümsus teeb tsensuuri raskemaks (Ibid. 2004). Meelelahutustööstuse juhid muidugi taunivad P2P-võimalusi, sest viimased võivad olla platvormiks autoriõiguste rikkumisel. Vähemalt neid, mida nad kontrollida ei suuda. Gillmor väidab lisaks, et nad kardavad seda ka seetõttu, et see aitab meedial demokraatlikumaks muutuda. Igal juhul tahavad nad seda peatada. Nende ebaõnnestumine on aga oluline, sest, lisaks autoriõiguste rikkumiste ennetamisele, võtaksid nad ära teisi õigusi ning võimalusi, mida P2P pakub (Ibid. 2004) RSS (Really Simple Syndication) revolutsioon Inimestele, kes tahavad mugavalt uudiseid koguda, on äärmiselt tähtis mõista RSSi tehnoloogiat, mis on hakanud muutma Interneti sisu edastamise viisi. Selle kasvava edu eest võib tänada ajaveebide tegijaid. See tehnoloogia võimaldab lugejatel lasta nende arvutitel ja muudel seadmetel koguda automaatselt infot, mis neid huvitab. Revolutsioon on alles alguses ning RSS võib 42

43 vabalt olla järgmine põhiline meetod erineval kujul informatsiooni levitamiseks, kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Kui veeb on justkui ladu sisu tarvis ja ajaveebide tegemine on vestlus, siis RSS võib olla parim viis selle vestluse jälgimiseks. Pole enam tarvis külastada suurt hulka veebilehti nende sisu uurimiseks, RSS toob inimeseni kõik need teemad, mis ta on tellinud, ja millal tahes. RSS paneb Interneti töötama nii, nagu peab selle asemel, et peaks otsima informatsiooni ja sisu, tuleb Internet ise sinu juurde ja seda sinu määratud tingimustel. Lisaks ajaveebide tegijatele on selle väärtust mõistnud ka uudisteorganisatsioonid ja äriettevõtted, mis samuti loovad oma materjaliga RSSi vooge. Tähtis on aspekt, et RSSi puhul on olukorra kontrollijaks kasutaja vastava voo peab endale tellima, seda ei saa keegi peale sundida. RSSi formaat ja struktuur on sellised, et RSSi saab kasutada ka mujal kui arvutites, näiteks on võimelised nende sisu vastu võtma ka uuemad telefonid ja pihuarvutid Folksonoomia ehk tagging Folksonoomia on koostöös genereeritud määramata tulemusega tähistamissüsteem, mis võimaldab Internetikasutajatel määrata kategooriaid sisule, nagu veebilehed, onlinepildid, viited, raamatud või ajaveebid. Vabalt valitud tähised (tags) aitavad parandada mingi konkreetse sisu otsingu efektiivsust, sest sisu on pandud kategooriatesse kasutades kõigile tuntud ja laialt levinud sõnavara. Kaks laialdaselt näitena kasutatavat veebilehte, mis kasutavad folksonoomilist tähistamist on Flickr ja del.icio.us (Folksonomy 2006). Folksonoomiad arenevad Internetipõhistes sotsiaalsetes keskkondades ja kasutajad saavad uurida, kes on loonud mingi konkreetse folksonoomia tähise, ja vaadata, milliseid teisi tähiseid see kasutaja loonud on. Nii on võimalik jõuda teiste kasutajateni, kes tähistavad sisu sinu jaoks arusaadavalt ning loogiliselt. Sellise kasutaja leidmisel avastame suure hulga seotud sisu. Folksonoomiaid loovad kogukonnad ning on neile kasulikud. 43

44 2.2.4 Vahendid ja ajakirjandus Kui homne ajakirjandus on lõpmatult keerukas vestlus, siis selle korralikuks jälgimiseks, korrastamiseks ja organiseerimiseks on vaja lisavahendeid, mille poole RSSi tehnoloogia pürgib. Samuti on tekkinud tööriistad otsimaks infot ajaveebide laiast maailmast automaatselt märksõnade järgi, näiteks Technorati. Kuid nagu postiloendid, ajaveebid, wiki d, SMSid ja teised vahendid ajakirjanduse tulevikus, on ka need ainult vahendid. Neid ei tohi segamini ajada ajakirjanduse endaga. Kindlad väärtused peavad püsima jääma õiglus, täpsus, põhjalikkus (Gillmor 2004). 44

45 3. TEADMISTE RAKENDAMINE Peatükist 1 saime teada, et kogukond on aktiivne ja auditoorium on passiivne. Seega on selge, et just kogukond on see, mis panustab keskkonda, mitte auditoorium. Kogukonna toimimiseks on vaja efektiivset tarkvara. Sotsiaalse tarkvara määratlemisel kasutatud seitsmest punktist järeldades on sotsiaalse tarkvara loomisel esimesteks sammudeks järgnevad (Webb 2004): Defineerida tarkvara eesmärgid (strateegilised ja kasutajate eesmärgid). Hinnata ajendeid. Eesmärgile orienteeritud süsteemide puhul: miks inimesed selles osaleksid? Miks nad tagasi tuleksid? Hinnata modereerimist. Kui sul on ebalojaalne kasutaja, siis kuidas takistada teda alustamast tülisid ja mürgitamast kogukonda? Blokeerimine võib põhjustada omaette tüli. Sotsiaalse tarkvara loomisele tuleb läheneda dünaamiliselt. On väga lihtsameelne disainida leht, mis paneb inimese seda ainult ühe korra külastama, sest seal on kerge opereerida vms. Dünaamilisema lähenemise puhul tuleb arutleda tagajärgede ja tulemuste üle ning kasutada ära asju, nagu see, et inimestele meeldib jagada. Disainida tuleb nii, et tekiks sobivad ajendid ja modereerimise tagasiside. Näiteks on palju kasutajaid, kes lihtsalt ei tunne end mugavalt inimestega arvuti kaudu suheldes. Nad võivad olla haritud, intelligentsed inimesed, kuid ei oska arvutit võib-olla eriti kasutada. Sellisel juhul võime kasutada mehhanisme, mis ehitavad aeglaselt üles suhted ja seosed (näiteks neist seitsmest punktist muuta oluliseks kohalolek), ning reputatsiooni, et muutused ja harjumused tekiks järkjärguliselt (Webb 2004). Järgneb adaptiivse disaini ja arenduse protsess ning mitmesuguste projektide individuaalsed ja spetsiifilised lähenemised, kuid seda kõike ei ole võimalik käesoleva tööga hõlmata. 45

46 3.1 Rada7 vead ja arenguvõimalused Mitmesuguste vahendite ja mehhanismide kasutamine võib täielikult muuta tarkvara õhkkonda, nagu on näha Mudades. Valikute kombinatsioonid vahendite ja mehhanismide kasutamisel võivad viia piiritlematu hulga erinevate tulemusteni. Seetõttu ei saa koostada mingit standardset juhendit, kuidas erinevate probleemide puhul toimida. Kahe esimese peatüki abil aga saab need lahendused tuletada. Seletava näitena kasutan Rada7t ning püüan vastata püstitatud küsimustele: Millised on suure auditooriumi omandanud keskkonna registreerunud kasutajate võimalused jätkata efektiivse kogukonnana? Kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning suurendada kogukonna panust igamehe-ajakirjandusse? Rada7 puhul on juba olemas toimiv, kuid samas hõrenev kogukond (registreeritud kasutajad) ning on eraldi olemas ka auditoorium (registreerimata kasutajad) (vt joonis 4). 46

47 Joonis 4. Rada7.ee avaleht 30. aprill 2006 Prioriteediks on informatsiooni ja sisu hulk ning kvaliteet. Lähtudes igameheajakirjandusest on strateegilisteks eesmärkideks, lisaks kiireima ja vahetuma teemakohase informatsiooni ja sisu valdamisele, saavutada suurim külastatavus analoogsete veebikeskkondade seas ning alal hoida toimivat kogukonda. Kasutajate põhilised eesmärgid on informatsiooni ja sisuga seotud edastamine, jagamine, 47