Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm

Transcription

1 Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm märts 2008 Aruanne Taust Lõplik eelnõu Aruanne ja suunised sotsiaalvõrkude teenuste privaatsuse kohta - Rooma memorandum koosolek, märts 2008, Rooma (Itaalia) Sotsiaalvõrkude teenused on suunatud ühiste huvidega ja tegevusaladega isikute või teiste isikute huvide ja tegevusaladega tutvuda soovivate isikute kogukondade Interneti-sotsiaalvõrkude loomisele ja kindlakstegemisele ning need teenused nõuavad tarkvara kasutamist. Enamik teenuseid on eelkõige veebipõhised ja pakuvad kasutajatele mitmeid suhtlusviise [ ] 1. See tähendab, et mitmed populaarsed saidid pakuvad teiste liitunutega (isikute enda loodud isiklikud profiilid) suhtlemise võimalust 2. Sotsiaalvõrkude teenuste ilmumine ja aina kasvav populaarsus kuulutab ette olulist muutust viisis, kuidas üha suureneva hulga inimeste isiklikud andmed kogu maailmas muutuvad rohkem või vähem avalikult kättesaadavaks. Need teenused on viimastel aastatel muutunud uskumatult populaarseks eriti noorte hulgas. Ent aina rohkem pakutakse selliseid teenuseid ka näiteks erialastes ringkondades ja vanematele inimestele. Sotsiaalvõrgu teenustega kaasnevad probleemid on ühest küljest ainult veel üks tahk põhjalikes muutustes, mille Interneti kasutuselevõtt 1990ndatel kaasa on toonud, kaotades muu hulgas aja ja ruumi teabe avaldamise ja reaalajas suhtlemise puhul ning ähmastades piiri teenusepakkujate (autorite) ja kasutajate/tarbijate (lugejate) vahel. Samal ajal tundub, et sotsiaalvõrkude teenustega ületatakse piire valdkonnas, mida ühiskonnas peetakse isiku isiklikuks ruumiks. Inimeste isikuandmed muutuvad avalikult (ja kogu maailmas) kättesaadavaks enneolematul viisil ja hulgal, 3 eriti arvestades tohutut digitaalsete fotode ja videote hulka. Seoses privaatsusega võib üks kõige olulisemaid muresid olla asjaolu, et suurem osa isiklikust teabest, mis saab avalikuks sotsiaalvõrgu teenuste raames, avaldatakse kasutaja algatusel ja nõusolekul. Samal ajal kui nn traditsioonilise privaatsuse regulatsiooni puhul koostatakse eeskirju, kaitsmaks isikuid selle eest, et avalik-õiguslikud asutused (sealhulgas õiguskaitseorganid ja salateenistused) ja ettevõtted ei töötleks isikuandmeid ebaõiglaselt ja ebaproportsionaalselt, on väga vähe eeskirju, mis reguleeriksid isikuandmete avaldamist eraisiku algatusel, osaliselt seetõttu, et see ei ole olnud põhiküsimus võrguvabas (off-line) maailmas ega ka Internetis seni, kuni tekkisid sotsiaalvõrgu teenused. Lisaks on avalikest allikatest pärit isikuandmete töötlemine olnud andmekaitset ja privaatsust käsitlevate õigusaktide puhul tavapäraselt eelisseisus. Sekretariaat Berliner Beauftragter für Datenschutz und Informationsfreiheit An der Urania 4-10 D Berliin Tel Faks E-post: IWGDPT@datenschutz-berlin.de Internet: Töörühma on asutanud eri riikide andmekaitseametnikud, et parandada privaatsuse ja andmekaitset telekommunikatsiooni ja meedia valdkonnas.

2 - 2 - Ent on tekkinud uus kasutajate põlvkond. See on esimene põlvkond, kes on kasvanud üles Interneti eksisteerimise ajal. Need nn digitaalsed põliselanikud 4 on loonud oma viisid Interneti-teenuste kasutamiseks ning neil on oma nägemus sellest, mis on privaatne ja mis kuulub avalikku ruumi. Lisaks võivad nad kusjuures enamik neist on teismelised olla rohkem valmis privaatsusriskide võtmiseks kui vanemaealised digitaalsed sisserändajad. Üldiselt tundub, et nooremad inimesed suhtuvad sallivamalt oma elu puudutavate (ja vahel intiimsete) andmete Internetis avaldamisse. Seadusandjad, andmekaitseasutused ja sotsiaalvõrgu teenuse pakkujad on olukorras, mille jaoks pole varasemast ajast näiteid võtta. Sel ajal, kui sotsiaalvõrgu teenused pakuvad uusi võimalusi suhtluseks ja reaalajas mis tahes teabe vahetamiseks, võib nende teenuste kasutamine ohustada kasutajate (ja muude isikute, kes pole sotsiaalvõrgu teenust isegi tellinud) privaatsust. Privaatsus- ja turvalisusriskid Sotsiaalvõrgu teenuste kasv on alles alanud. Kuigi on võimalik mõned selliste teenuste pakkumise ja kasutamisega seotud riskid juba praegu kindlaks teha, on väga tõenäoline, et hetkel näeme vaid jäämäe tippu ning edaspidi lisandub jätkuvalt uusi kasutajaid ja seega ka uusi riske. Eelkõige otsivad avalik-õiguslikud asutused (sealhulgas õiguskaitseorganid ja salateenistused 5 ) ning erasektor uusi profiilides sisalduvate isikuandmete kasutamise viise. Järgmine riskide loetelu on üksnes väike ülevaade ning seda tuleb võib-olla täiendada ja ajakohastada, kui sotsiaalvõrgu teenused arenevad. Sotsiaalvõrgu teenuste kasutamisega seotud praeguseks kindlakstehtud riskid on järgmised. 1. Internet ei kao. Internetis ei esine sellist asja nagu kadumine. Kord avaldatud andmed võivad seal püsida praktiliselt igavesti isegi kui andmesubjekt on oma andmed esialgselt saidilt kustutanud, võib kolmandatel isikutel olla koopiaid (sealhulgas arhiiviteenused ning vahemälufunktsioon, mida pakub hästi tuntud otsingumootori teenuse pakkuja). Lisaks keelduvad osad teenusepakkujad kiiresti vastamast (või üldse vastamast) kasutajate taotlustele lasta andmed ja eelkõige täielik profiil kustutada. 2. Eksitav mõiste kogukond (community). Paljud teenusepakkujad väidavad, et nad toovad küberruumi pärismaailma suhtlusstruktuurid. Tavaline väide on, et see on turvaline, nt avaldada (isiku)andmeid neil platvormidel, sest tundub, et see on üksnes sõpradega info jagamine, nagu see toimuks näost näkku. Ent kui vaatame lähemalt osa teenuste teatavaid omadusi, siis näeme, et sellel on samal ajal ka nõrgad küljed, sealhulgas asjaolu, et sõprade mõiste võib küberruumis paljudel juhtudel oluliselt erineda traditsioonilisemast sõpruse mõistest ning et kogukond võib olla väga suur 6. Kui kasutajaid ei teavitata avalikult sellest, kuidas nende profiili andmeid jagatakse ja mida nad saavad teha, et kontrollida andmete jagamist, võivad nad eespool määratletud mõiste kogukond kaudu olla ahvatletud mõtlematult oma isikuandmeid jagama, mida nad muidu ei teeks. Mõne sellise platvormi nimigi (nt MySpace tõlkes: minu ruum) loob illusiooni, et veeb on kitsas ringkond. 3. Mõiste tasuta ehk free of charge ei pruugi tähenda tegelikult tasuta teenust paljude sotsiaalvõrgu teenuste kasutamisel maksavad kasutajad tegelikult oma isikliku profiili andmete teisesel kasutamisel teenusepakkujate poolt, näiteks otseturunduse puhul. 4. Liikluse andmete kogumine sotsiaalvõrgu teenusepakkujate poolt, kes on tehniliselt võimelised salvestama iga vähimagi liigutuse, mille kasutaja nende saidil teeb; lõppkokkuvõttes jagatakse isiklikke (liikluse) andmeid (sealhulgas kasutajate IP-aadresse, mis võivad mõnel juhul sarnaneda asukohaandmetega) kolmandate isikutega (näiteks reklaamiks või koguni sihtreklaamiks). Tuleb tähele panna, et mitmes jurisdiktsioonis peab

3 - 3 - neid andmeid nõudmise korral avaldama ka õiguskaitseorganitele ja/või (riigi) salateenistustele, sealhulgas võib-olla ka välisriigi asutustele kehtivate rahvusvahelise koostöö eeskirjade alusel. 5. Kasvav vajadus teenuseid refinantseerida ja saada kasumit võib kasutajaandmete kogumist, töötlemist ja kasutamist veelgi suurendada, kui need on sotsiaalvõrgu teenuse pakkuja ainus reaalne vara. Sotsiaalvõrgu saidid ei ole kommunaalteenused, kuigi termin sotsiaal- võib seda lasta oletada. Samal ajal on Web 2.0 tervikuna suureks kasvamas ja tegevust alustanud üksused, mida mõnikord haldab tagasihoidlikumate rahaliste huvidega rühm tudengeid, on muutumas olulisteks rahvusvahelisteks tegijateks, kes sisenevad turule. See on osaliselt mängureegleid muutnud, sest mitmele neist ettevõtetest, mis on noteeritud riikide börsidel, avaldavad nende investorid väga suurt survet, et nad teeniksid ja maksimeeriksid kasumit. Kuna paljude sotsiaalvõrkude teenusepakkujate jaoks on kasutajaprofiilide andmed ja eri kasutajate arv (koos kasutamissagedusega) ainuke reaalne vara, võib see luua lisariske kasutajate isikuandmete ebaproportsionaalseks kogumiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks. Tuleb silmas pidada, et paljud sotsiaalvõrgu teenuste pakkujad kasutavad põhimõtet, et nad hajutavad privaatsuskulud kasutajate vahel Kasutaja annab rohkem isikuandmeid, kui ta ise arvab. Näiteks fotod võivad saada universaalseteks biomeetrilisteks määratlejateks võrgus ja isegi võrguüleselt. Näo äratundmise tarkvara on viimastel aastatel tohutult arenenud ja saavutab tulevikus veelgi paremaid tulemusi. Hetkest, mil pildi juurde saab lisada nime, võib see ohustada ka teiste kasutajaprofiilide privaatsust ja turvalisust, isegi kui need profiilid on avatud pseudonüümi all või on anonüümsed (näiteks dateerides profiile, millel on tavaliselt pildi ja profiili andmed, aga andmesubjekti tegelik nimi ei ole avaldatud). Lisaks sellele juhib Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuur tähelepanu arenevale tehnoloogiale, mida kutsutakse sisupõhiseks pildiotsinguks (content based image retrieval ehk CBIR), mis loob lisavõimalusi kasutajate asukoha määramiseks, sobitades asukoha tunnusjooni (näiteks seinamaal pildil kujutatud ruumis või hoones) asukohaandmetega andmebaasis 8. Lisaks annab sotsiaalsete seoste (social graph) funktsioon, mis on paljude sotsiaalvõrgu teenuste puhul populaarne, andmeid eri kasutajate vaheliste suhete kohta. 7. Profiili andmete vale kasutamine kolmandate isikute poolt. See on ilmselt olulisim võimalik oht, mis sotsiaalvõrgu teenuste kasutajaprofiilides sisalduvaid isikuandmeid varitseb. Olenevalt (vaikimisi) privaatsusseadete kättesaadavusest ja sellest, kas ja kuidas kasutajad neid kasutavad, samuti sotsiaalvõrgu teenuse tehnilisest turvalisusest, tehakse profiili andmed, sealhulgas pildid (mis võivad kujutada nii andmesubjekti kui ka teisi isikuid), halvimal juhul kättesaadavaks tervele kasutajate kogukonnale. Samal ajal on praegu väga vähe võimalusi kaitsta profiile mis tahes andmete kopeerimise eest ning selle eest, et neid kasutatakse isiklike profiilide loomiseks ja/või taasavaldamiseks väljaspool sotsiaalvõrgu teenust 9. Ent isegi nn tavapärane (kasutaja)profiili andmete kasutamine võib tungida andmetesse, millega kasutajad on end määratlenud, ja piirata tõsiselt näiteks isikute karjäärivõimalusi 10. Üks üldsuse tähelepanu pälvinud näide on ettevõtete personalijuhid, kes uurivad töölesoovijate ja/või töötajate kasutajaprofiile, mis tundub olevat muutunud tavapäraseks. Pressiteadete kohaselt tunnistab juba praegu kaks kolmandikku personalijuhtidest, et nad kasutavad oma töös sotsiaalvõrgu teenuste andmeid näiteks selleks, et kontrollida ja/või täiendada töölesoovija andmeid 11. Õiguskaitseorganid ja salateenistused (sealhulgas leebete privaatsusnõuetega vähem demokraatlikud riigid) on teised isikud, kes tõenäoliselt neid allikaid kasutavad 12. Lisaks teevad mõned sotsiaalvõrgu teenuse pakkujad kasutajate andmed kättesaadavaks kolmandatele isikutele rakendusliideste ehk API-de kaudu, mis on seejärel nende kolmandate isikute kontrolli all 13.

4 Töörühm on eriti mures tulevaste suuremate identiteedivarguse riskide pärast, mida soosib isikuandmete ulatuslik kättesaadavus kasutajaprofiilides 14 ja profiilide võimalik röövimine volitamata kolmandate isikute poolt. 9. Üldteada ebaturvalise infrastruktuuri kasutamine. Palju on kirjutatud infosüsteemide ja -võrkude, sealhulgas veebiteenuste, turvalisuse (puudumisest). Viimased näited hõlmavad ka tuntud teenusepakkujaid nagu Facebook 15, flickr 16, MySpace 17, Orkut 18 ja Saksa teenusepakkuja StudiVZ 19. Kuigi teenusepakkujad on võtnud meetmeid oma süsteemide turvalisuse suurendamiseks, on endiselt arenguruumi. Samal ajal on tõenäoline, et uued turvalekked tekivad ka tulevikus, ja on ebatõenäoline, et 100% turvalisus üldse kunagi saavutatakse, arvestades tarkvararakenduste keerukust Interneti-teenuste kõigil tasanditel Interneti-teenuste olemasolevad lahendamata turbeprobleemid lisanduvad sotsiaalvõrgu teenuste kasutamise riskile ja võivad mõnel juhul ka riskitaset tõsta või loovad sotsiaalvõrgu teenustele omaseid külgi. Euroopa Võrgu- ja Infoturbe Agentuuri (ENISA) hiljutises arvamuses on loetletud muu hulgas ka rämpspost, murdskriptimine (XSS), viirused ja ussviirused, eksitavad e-kirjad (spear-phishing) ja sotsiaalvõrkudele omased Internetikelmused (phishing), võrkude läbiimbumine, profiilide võltsimine (profile-squatting) ja reputatsiooni kahjustamine ID-varguse, luuramise, ähvarduste või ettevõtte spionaaži kaudu (nt sotsiaalse manipulatsiooniga seotud rünnakud sotsiaalvõrgu teenuste kasutamisele) 21. ENISA arvates on sotsiaalvõrgu agregaatorid lisaoht turvalisusele Koostalitlusvõime standardite ja rakendusliideste (application programming interfaces ehk API, näiteks Google i poolt novembris 2007 kasutusele võetud OpenSocial) kasutuselevõtt eesmärgiga muuta erinevad sotsiaalvõrgu teenused tehniliselt koostalitlusvõimeliseks toob kaasa uued lisariskid. Need võimaldavad automaatselt hinnata kõiki sotsiaalvõrkude veebisaite, mis seda standardit rakendavad. API pakub põhimõtteliselt veebiliidesesse lisatud täisfunktsionaalset automaatset hindamist. Võimalikud rakendused koos potentsiaalsete tagasilöökidega kasutaja privaatsuse suhtes (ning võimalik, et ka mittekasutajate privaatsuse suhtes, kui nende andmed on kasutajaprofiili osad) võib tuua kaasa järgmised ohud. Kasutajate suhete (nii tööalaste kui ka isiklike) täielik analüüs, mis võib tuua suures mahus kaasa ristkasutuse eri võrkude vahel, kus kasutajad on eri rollides (näiteks tööalased võrgud ja nn vabaaja võrgud). Koostalitlusvõime võib lisaks soodustada profiiliandmete ja fotode allalaadimist ja taaskasutamist kolmandate isikute poolt ning profiilide loomist kasutajaprofiili muudetud andmete kohta (sealhulgas muuta kättesaadavaks teabe, mille kasutaja on oma profiilist kustutanud). Suunised Aruande põhjal annab töörühm järgmised (esialgsed) soovitused seadusandjatele, teenusepakkujatele ja sotsiaalvõrgu teenuste kasutajatele. Seadusandjad 1. Kehtestada võimalus kasutada pseudonüümi, st tegutseda sotsiaalvõrgu teenuseid kasutades pseudonüümi all, 23 kui see juba ei ole õigusnormides sätestatud. 2. Tagada, et teenusepakkujad oleksid ausad ja väljendaksid selgelt, millist teavet on põhiteenuse kasutamiseks vaja, et kasutajad saaksid teha teadliku valiku, kas teenust kasutada, ning et kasutajad saaksid keelduda teisesest kasutamisest (vähemalt valiku märkimata jätmise teel), eelkõige (otse)turunduse puhul. Eraldi esineb probleeme alaealiste nõusolekuga 24.

5 Kehtestada sotsiaalvõrgu teenuste puhul kohustus teatada andmetega seotud rikkumistest. Kasutajad saavad tegeleda eelkõige identiteedivarguse kasvava riskiga üksnes siis, kui neile teatatakse andmetega seotud rikkumistest. Samal ajal peaks see meede aitama saada parema ülevaate sellest, kui hästi ettevõtted kasutajaandmeid turvavad, ning looma täiendava motiivi nende turbemeetmete edasiseks optimeerimiseks. 4. Kehtiva õigusraamistiku ülevaatamine, et kontrollida isikuandmete avaldamist (eriti kolmandate isikute poolt) sotsiaalvõrgu saitidel, eesmärgiga panna sotsiaalvõrgu teenuste pakkujad võimaluse korral rohkem vastutama isikuandmete eest sellistel saitidel. 5. Edendada privaatsusküsimuste lõimimist haridussüsteemi. Kuna oma isikuandmete võrgus avaldamine muutub igapäevaelu osaks eriti noorte inimeste puhul, tuleb koolide õppekavadesse lisada privaatsuse ja IT-alase enesekaitse võimaluste tutvustus. Sotsiaalvõrgu teenuste pakkujad Teenusepakkujad peavad olema ise väga huvitatud oma kasutajate isikuandmete turbe ja privaatsuse säilitamise eest. Kui ei suudeta selles valdkonnas kiirelt areneda, võib see tuua kaasa kasutajate usalduse kaotuse (see on juba praegu oluliselt mõjutatud viimase aja turbe- ja privaatsusjuhtumite tõttu) ning sellega võib kaasneda ka majanduslik vastureaktsioon, mis on võrreldav digitaalmajandust 1990ndate lõpus tabanud kriisiga. 1. Kasutajatele selge ja kättesaadava teabe andmine on üks olulisemaid tegureid isikuandmete nõuetekohase töötlemise ja kasutamise puhul. Samal ajal, kui sellise mehhanismi vajadust tunnistatakse kõigis privaatsust käsitlevates riiklikes, piirkondlikes ja ka rahvusvahelistes õigusnormides, tuleb võib-olla taas üle vaadata vorm, kuidas paljud teenusepakkujad oma kasutajaid teavitavad. Praegu ning paljudel juhtudel kooskõlas kehtivate õigusnormidega esitatakse privaatsust puudutav teave teenusepakkuja mõnikord keerulistes ja pikkades tingimustes. Lisaks võidakse tutvustada privaatsuspoliitikat. Mõned teenusepakkujad kinnitavad, et tegelikult laadib selle teabe alla väga väike osa kasutajatest 25. Isegi kui see teave kuvatakse, kui kasutaja teenust tellib, ja kasutaja saab seda soovi korral ka hiljem vaadata, võivad muud meetodid, kuidas teavitada kasutajat tema tegevuse mõjudest teenuse kasutamise ajal (näiteks privaatsusseadete muutmisel seoses piltidega), olla paremad, kui need oleksid automaatselt kaasnevad kontekstitundlikud omadused, mis edastaksid vajalikku teavet olenevalt kasutaja tegevusest. Kasutajateave peaks eelkõige hõlmama teavet jurisdiktsiooni kohta, mille alusel teenusepakkuja tegutseb, kasutajate õiguste kohta (nt juurdepääs, parandamine ja kustutamine) seoses nende endi isiklike andmetega ning selle kohta, kuidas teenust rahastatakse. Teave peaks olema esitatud sihtrühma vajaduste järgi (eriti alaealiste puhul), et nad saaksid teha teadlikke otsuseid. Kasutajate teave peaks viitama ka kolmandate isikute andmetele. Sotsiaalvõrkude teenuste pakkujad peaksid lisaks sellele, et nad teavitavad oma kasutajaid viisidest, kuidas nad töötlevad kasutajate isikuandmeid, teavitama neid ka sellest, kuidas kasutajad võivad käsitleda oma profiilis esinevaid kolmandate isikute andmeid (näiteks seda, kuidas saada andmesubjektide nõusolek enne avaldamist ja millised on nõuete rikkumise võimalikud tagajärjed). Eelkõige kasutajaprofiilides sisalduv tohutu hulk fotosid, mis kujutavad teisi inimesi (sageli on neile lisatud ka nimed ja/või lingid teiste isikute kasutajaprofiilide juurde), on teema, mida tuleks siinkohal käsitleda, sest praegused tavad ei ole sageli kooskõlas kehtivate õigusnormidega, mis reguleerivad õigust kontrollida enda foto kasutamist.

6 - 6 - Avalikult tuleks teavitada ka ülejäänud turvalisusriskidest ja profiilis isikuandmete avaldamise võimalikest tagajärgedest, samuti sellest, kuidas kolmandatel isikutel on võimalik õiguspäraselt andmeid vaadata (sealhulgas näiteks õiguskaitseorganitel, salateenistustel). 2. Anda võimalus luua ja kasutada pseudonüümiga profiili ning julgustada selle kasutamist. 3. Täita kasutajatele antud lubadusi. Conditio sine qua non ehk vältimatu nõue suurendada ja hoida kasutaja usaldust ning anda üheselt teavet, kuidas teenusepakkuja andmeid kasutab, eriti kui ta jagab andmeid kolmandate isikutega. Siiski on osa teenusepakkujate puhul praegu ebaselge, kuidas neid lubadusi täidetakse. Kõige ehedam näide on levinud kinnitus me ei anna teie isikuandmeid kolmandatele isikutele otseturunduse puhul. Kuigi see kinnitus võib teenusepakkuja seisukohalt olla vormilt korrektne, ei teata osa teenusepakkujaid selgelt asjaolust, et näiteks kasutaja brauseriaknal reklaami näitamiseks võidakse selle kasutaja IPaadress edastada teisele teenusepakkujale, kes edastab reklaami, tuginedes mõnel juhul kasutaja profiilist võetud andmetele, mida sotsiaalvõrgu teenuse pakkuja on töödelnud. Kuigi profiiliandmeid ei või tõepoolest edastada reklaamipakkujale, siis IP-aadress edastatakse 26 (kui sotsiaalvõrgu teenuse pakkuja ei kasuta näiteks puhvermehhanismi, et varjata kasutaja IP-aadressi reklaamipakkuja eest). Probleem on selles, et osa sotsiaalvõrgu teenuste pakkujaid eeldab ekslikult, et IP-aadressid ei ole isikuandmed, kuigi enamikus jurisdiktsioonides need tegelikult sageli on seda. Selline ebaselgus võib kasutajaid eksitada ja kahandada usaldust, kui kasutajad saavad teada, mis tegelikult toimub, ent see pole ei kasutajate ega ka teenusepakkujate huvides. Sarnased probleemid esinevad nn küpsiste puhul. 4. Privaatsust toetavad vaikeseaded omavad olulist rolli kasutaja privaatsuse kaitsmisel. Teadaolevalt muudab üksnes väike osa kasutajaid teenusega liitudes vaikeseadeid, sealhulgas privaatsusseadeid. Teenusepakkujate ülesanne on siinkohal valida seaded, mis pakuvad vaikimisi suurimat privaatsust, võimaldades teenust endiselt kasutada. Samal ajal on seadete muutmise kasutatavus oluline tegur, et julgustada kasutajaid oma muudatusi tegema. Igal juhul peaks olema vaikeseadete hulgas see, et otsingumootorid ei leiaks profiile. 5. Parandada kasutaja kontrolli profiiliandmete kasutamise üle: kogukonna sees; näiteks võimalus piirata tervete profiilide ja profiilides sisalduvate andmete nähtavust ning piirata nähtavust kogukonna otsingufunktsioonides. Fotode sildistamine (tagging) (näiteks nende juurde linkide ja olemasolevate kasutajaprofiilide lisamine või kujutatud inimeste nimede lisamine) peaks toimuma andmesubjekti eelneval nõusolekul; luua võimalus selleks, et kasutaja saaks kontrollida, kuidas kolmandad isikud profiiliandmeid kasutavad. See on väga oluline eriti ID-varguse ohu puhul. Praegu on siiski üksnes piiratud vahendid juba avaldatud teabe kontrollimiseks. Filmi- ja muusikatööstuse kogemus digitaalõiguste haldamise tehnoloogias näitab, et selles vallas võivad võimalused jääda piiratuks. Sellegipoolest peaksid teenusepakkujad antud valdkonnas uuringuid süvendama. Olemasolevad ja võib-olla paljulubavad lähenemisviisid on muu hulgas nn semantiline või poliitikateadlik veeb 27, kasutajaprofiilide krüpteerimine, kasutajaprofiilide detsentraliseeritud hoidmine (nt kasutajate endi poolt), fotode vesimärgistamine, teabe avaldamisel teksti asemel graafika kasutamine ning kasutaja poolt oma profiiliandmete kehtivuse lõpu märkimine 28. Teenusepakkujad peaksid püüdma ka takistada eriti piltide teisest kasutamist, pakkudes kasutajatele funktsiooni, mis võimaldab pildid esitada varjunime all või anonüümselt 29. Nad peaksid võtma tõhusaid meetmeid, et hoida ära ämblike tegevust ja profiiliandmete massilist allalaadimist (või masskorjamist). Eelkõige peaksid kasutajaandmed olema (väliste)

7 - 7 - otsingumootorite jaoks juurdepääsetavad üksnes siis, kui kasutaja on andnud selleks selge, eelneva ja teadva nõusoleku; võimaldada kasutajatel omada kontrolli profiili ja liiklust kajastavate andmete teisese kasutamise üle, nt turunduseesmärkidel, lubades jätta välja vähemalt profiili üldandmed, delikaatsed andmed (nt poliitilised vaated, seksuaalsed eelistused) ja võrguliiklust kajastavad andmed. Paljud õigusraamistikud sisaldavad praegu kohustuslikke eeskirju turunduseesmärgil teisese kasutamise kohta, mida sotsiaalvõrgu teenuste pakkujad peavad järgima. Kasutajad võiksid saada ise otsustada, milliseid profiili andmeid (kui üldse) nad soovivad otseturunduseks kasutada. Lisaks võiks kaaluda kasutaja valikul lisavõimalusena tasu kehtestamist, kui ta soovib teenust rahastada, selle asemel, et lubada oma profiili andmeid kasutada turunduseks; järgida kasutajate õigusi, mis on kinnitatud riiklikes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes privaatsusraamistikes; sealhulgas andmesubjektide õigus lasta andmeid milleks võib väga hästi olla ka terve profiil õigel ajal kustutada; tegeleda küsimustega, mis võivad tekkida, kui sotsiaalvõrgu teenust pakkuv ettevõte võetakse üle või ühineb. Luua kasutajate jaoks garantiid, et uus omanik säilitab olemasoleva privaatsuse (ja turbe) taseme. 6. Sotsiaalvõrgu kasutajate jaoks tuleks kehtestada asjakohased kaebuste käsitlemise mehhanismid (näiteks külmutada vaidlustatud teave või pildid), juhul kui neid veel pole, ent need peaksid hõlmama ka kolmandate isikute isikuandmeid. Tähtis on õigeaegne vastamine andmesubjektidele. Meetmete hulka võib kuuluda ka karistusmehhanism teiste kasutajate profiiliandmete ja kolmandate isikute isikuandmete väärkasutuse puhuks (näiteks vajaduse korral keelata kasutajale saidile juurdepääs). 7. Parandada ja säilitada infosüsteemide turvalisust. Kasutada sotsiaalvõrgu teenuste rakenduste kavandamisel, väljatöötamisel ja haldamisel tunnustatud parimaid tavasid, sealhulgas sõltumatut sertifitseerimist. 8. Töötada välja ja/või arendada edasi meetmeid ebaseadusliku tegevusega (nt rämpspost ja ID-vargus) võitlemiseks. 9. Pakkuda krüpteeritud ühendust kasutajaprofiilide hoidmiseks, sealhulgas turvalist sisselogimist. 10. Eri riikides või üle maailma tegutsevad sotsiaalvõrgu pakkujad peaksid järgima nende riikide privaatsusnõudeid, kus nad teenust pakuvad. Sotsiaalvõrkude kasutajad 1. Olge tähelepanelikud. Mõelge järele enne isikuandmete (eriti nime, aadressi või telefoninumbri) avaldamist sotsiaalvõrgu profiilis. Mõelge ka sellele, kas soovite, et teie teavet või pilte kasutatakse tööpakkumiste puhul. Hooldage oma profiili andmeid. Õppige suurettevõtete juhtidelt, kes teavad oma isikuandmete väärtust ja hoiavad neid. Seetõttu ei leia te nende kohta veebist eriti palju isiklikku teavet. 2. Mõelge järele enne, kui kasutate profiilis oma õiget nime. Kasutage selle asemel varjunime. Isegi siis on teil ainult piiratud kontroll selle üle, kes võib teid identifitseerida, sest kolmandad isikud võivad varjunime paljastada, eriti piltide abil. Võite kasutada eri platvormidel erinevaid varjunimesid.

8 Austage teiste isikute privaatsust. Olge eriti hoolikad, kui avaldate teise inimese isiklikke andmeid (sealhulgas pilte või koguni teabega varustatud pilte) ilma selle inimese nõusolekuta. Ebaseaduslik avaldamine, eriti piltide ebaseaduslik avaldamine, on paljude riikide õigusruumis kuritegu. 4. Tundke huvi: kes pakub teenust, millises õigusruumis ta tegutseb, kas selles õigusruumis on piisav privaatsust kaitsev õigusraamistik, kas te saate selles õigusruumis kasutada probleemide korral sõltumatut järelevalvajat (nt andmekaitse ametnik), milliseid tagatisi teenuse pakkuja annab seoses teie isikuandmete kasutamisega, kas teenus on privaatsuse ja turbe kvaliteedi poolest sertifitseerinud, sõltumatu ja usaldusväärne asutus. Kasutage veebi, et saada teavet teiste inimeste kogemuste kohta teile tundmatu teenusepakkuja privaatsus- ja turbetavadega. Kasutage olemasolevat teavet sotsiaalvõrgu teenuste pakkujatelt, aga ka sõltumatutest allikatest nagu andmekaitseasutused 30 ja turbefirmad Kasutage privaatsust toetavaid seadeid. Piirake teabe kättesaadavust nii palju kui võimalik, eriti seoses otsingumootorite poolse indekseerimisega. 6. Kasutage erinevaid identifitseerimisandmeid (nt kasutajatunnust ja salasõna) võrreldes nendega, mida kasutate teistel veebisaitidel (nt oma e-posti või pangakonto puhul). 7. Kasutage võimalusi, et kontrollida, kuidas teenusepakkuja teie isiklikke andmeid (profiili ja liiklust) kasutab. Jätke näiteks sihtturundusega seotud valikud märkimata. 8. Pöörake tähelepanu oma laste tegevusele Internetis, eriti sotsiaalvõrkude veebisaitidel. Kokkuvõte Töörühm kutsub üles tarbija- ja privaatsuskaitse organisatsioone võtma asjakohaseid meetmeid, et suurendada seadusandjate, teenusepakkujate, üldsuse ja eelkõige noorte 32 teadlikkust privaatsusriskidest, mis on seotud sotsiaalvõrkude kasutamisega ja vastutustundliku käitumisega nii enda kui ka teiste isikuandmete puhul. Töörühm jälgib hoolikalt sotsiaalvõrkude teenuste privaatsuse kaitse edasist arengut ning vajaduse korral uuendab ja ajakohastab käesolevaid suuniseid.

9 - 9-1 Tsitaat Wikipediast [vaadatud 5. veebruaril 2008]. 2 Käesolevas aruandes ei käsitleta jututubasid, veebipäevikuid ja edetabelisaite. 3 Saksa teadlane tegi hiljuti teatava hulga populaarsete sotsiaalvõrkude teenuste seas kindlaks ligikaudu 120 sorti isikuandmeid nende võrgustike kasutajaprofiilides, näiteks iga, kodune aadress, lemmikfilmid, -raamatud, -muusika jne, lisaks poliitilised vaated ja isegi seksuaalsed eelistused. Vt Berliner Morgenpost, 23. jaanuar 2008, lk 9, Mehr Informationen als die Stasi, (saksa keeles). 4 Selle termini võttis kasutusele Marc Prensky, kes on USA esineja, kirjamees, konsultant ning haridus- ja õppemängude looja. Vt nt [vaadatud 5. veebruaril 2008]. 5 Juba praegu tundub, et Ameerika Ühendriikide salateenistused (eelkõige Open Source Centre, mis on USA riikliku luure kõrgeim organ) kasutavad andmeid allikaist, mida nimetatakse avalikeks allikateks, kuhu kuulub muu hulgas YouTube, aga ka sotsiaalmeedia nagu MySpace, ja veebipäevikutest; vt [vaadatud 7. veebruaril 2008] 6 Sel ajal, kui osa teenusepakkujaid on üritanud luua oma teenuse raames piiratud piirkonnad, et kasutajad saaksid rohkem kontrollida seda, kuidas nad oma (isiklikke) andmeid jagavad, muudavad teised pakkujad sellised andmed või osa neist kättesaadavaks suuremale auditooriumile, mis võib mõnel juhul olla terve kogukond see tähendab miljoneid täiesti võõraid isikuid. Öeldakse, et see jääb meie vahele, aga meie võib väga hästi tähendada 50 miljonit inimest ja enamgi. 7 Vt John Lawfordi seisukohta (joonealune märkus nr 8), lk Vt ENISA seisukohta nr 1 Security Issues and Recommendations for Online Social Networks (Turvalisusküsimused ja soovitused Interneti-sotsiaalvõrkudele), oktoober 2007, 9 Mõned sotsiaalvõrgu teenused lubavad otsingumootoritel otsida ka kasutajaid puudutavaid andmeid ning otsingumootori teenused on viimasel ajal hakanud spetsialiseeruma eri allikatest hangitud isiklike profiilide pakkumisele. Teisest küljest tundub, et teenusepakkujatel on praegu väga väike või neil puudub kontroll nende veebisaitidel käivate nn ämblike üle, mis ei järgi robot.txt protokolli aprill Pennsylvanias elav naine kaebab, et tema õpetajakarjääri on rikkunud kolledži juhid, kes ebaõiglaselt karistasid teda MySpace is avaldatud foto tõttu, millel ta kannab piraadikübarat ja joob plasttopsist. Föderaalses kohtuasjas, [ ] tehakse otsus, et Millersville i ülikooli juhtkond süüdistas teda alaealistele keelatud jookide reklaamimises, pärast seda, kui nad avastasid MySpace is foto, millele oli pandud pealkiri Purjus piraat. Väljavõte leheküljelt [vaadatud 11. veebruaril 2008]. Vt ka Guardian, 11. jaanuar 2008 Tulevasi tudengeid kontrollitakse Facebookis ; 11 Vt näiteks Employers Use Facebook and MySpace to Weed Out Applicants (Tööandjad kasutavad Facebooki ja MySpace i keskkondi töölesoovijate valikust kõrvaldamiseks); [vaadatud 12. veebruaril 2008]. Soome tundub olevat siiani ainus riik, kus selline tegevus on keelatud. 12 Tulevikus võivad neid hakata kasutama ka migratsiooniametid. 13 Vt näiteks Facebook API Unilaterally Opts Users Into New Services (Facebooki API suunab kasutajad uute teenuste juurde), Ryan Singel, 25. mai 2007, vt ka Chris Soghoian: Exclusive: The next Facebook privacy scandal (Eksklusiivne: Järgmine Facebooki privaatsusskandaal), 23. jaanuar 2008, [vaadatud 12. veebruaril 2008]. 14 Vt kõneka näitena näiteks hiljutisi Natalie ja konna eksperimente, mille viis läbi turbefirma Sophos; vt Sophos Facebook ID probe shows 41% of users happy to reveal all to potential identity thieves. Research highlights dangers of irresponsible behaviour on social networking sites (Sophose Facebooki ID-sond näitab, et 41% kasutajatest on valmis avaldama kõik andmed võimalikele identiteedivarastele. Uuringus rõhutatakse sotsiaalvõrkude saitidel vastutustundetu käitumisega kaasnevaid ohte), august 2007; ja Der Fall Natalie. Online Communities zunehmend IT-Sicherheits-Risiko. Experten warnen vor massivem Anstieg von Datendiebstahl und -missbrauch auf Social Network Websites (Natalie juhtum. Interneti-kogukondades kasvavad ITturvalisusega seotud riskid. Eksperdid hoiatavad massilise andmete varguse ja vale kasutuse eest sotsiaalvõrkude veebisaitidel), 21. jaanuar 2008 (saksa keeles)

10 Vt Secret Crush Facebook App Installing Adware, Security Firm Charges (Facebooki salaarmastuse rakendus, mis installib reklaamtarkvara), vaadatud 3. jaanuaril 2008, 16 Vt Phantom Photos: My photos have been replaced with those of another (Fantoomfotod: Minu fotod on asendatud teise inimese fotodega) 17 Vt näiteks detsembris 2006 MySpace XSS QuickTime Worm ; 18 Vt [vaadatud märtsis 2008]. 19 Vt näiteks Datenleck beim StudiVZ? [Update] (Andmete lekkimine StudiVZ-s? [uuendatud]); (saksa keeles). 20 Lisaks nähakse turvalisusriskina elektrooniliselt salvestatud teabe mahu ulatuslikku kasvu igal aastal. Viimasel RSA Euroopa turbekonverentsil Londonis aastal tsiteeriti RSA presidenti Art Coviellot, kes ütles, et üksnes aastal on maailmas loodud 176 eksabaiti infot ning et selline tohutu andmehulk on tema arvates haldamatu ja selle turvalisust ei saa tõhusalt tagada; vt Saksa arvutiajakirja ix, detsember 2007, lk 22 Trübe Aussichten: Große Datenmengen verhindern Datensicherheit (Sünged väljavaated: suured andmemahud takistavad andmeturvet) (saksa keeles); 21 Vt ENISA seisukohta nr 1 Security Issues and Recommendations for Online Social Networks (Turbeküsimused ja soovitused Interneti-sotsiaalvõrkudele), oktoober 2007, 22 Vt ENISA seisukohta nr 1, (joonealune märkus nr 25 eespool), lk Pseudonüümi kasutamine tähendab selles kontekstis õigust kasutada sotsiaalvõrgu teenust varjunime all, jättes soovi korral oma õige identiteet teistele teenuse kasutajatele või üldsusele avaldamata. Olenevalt asjaoludest võib see hõlmata registreerimisel oma õigete andmete avaldamist sotsiaalvõrgu teenuse pakkujale. 24 Vt töödokumenti Childrens Privacy On Line: The Role of Parental Consent (Laste privaatsus võrgus: lapsevanemate nõusoleku roll), vastu võetud 31. koosolekul Aucklandis (Uus-Meremaa), märts 2002; 25 Facebooki esindaja väitis hiljuti OECD konverentsil, et privaatsuspoliitikaga tutvuvate kasutajate osakaal ei pruugi olla suurem kui veerand protsenti; vt lk 33f. [vaadatud 6. veebruaril 2008]. 26 Olenevalt asjaoludest võib reklaamipakkuja olla isegi suuteline rekonstrueerima osad või kõik profiilis sisalduvad andmed, tuginedes sellisele sihtreklaamile, mida tuleb esitada kindlale kasutajale. 27 Vt näiteks Daniel J. Weitzner, Jim Hendler, Tim Berners-Lee, Dan Connolly: Creating a Policy-Aware Web: Discretionary, Rule-based Access for the World Wide Web (Poliitikateadliku veebi loomine: isikliku valikuvabadusega, reeglitel põhinev juurdepääs WWW-le). Väljaandes Web and Information Security, E. Ferrari ja B. Thuraisingham (toim), Idea Group Inc., Hershey, PA (avaldamisel); ning Sören Preibusch, Bettina Hoser, Seda Gürses ja Bettina Berendt Ubiquitous social networks opportunities and challenges for privacy-aware user modelling (Kõikjale ulatuvad sotsiaalvõrgud võimalused ja probleemid privaatsusteadlikke kasutajate kujundamisel); [mõlemaid vaadatud 12. veebruaril 2008]. 28 Vt näiteks The Royal Academy of Engineeringu väljaannet Dilemmas of Privacy and Surveillance. Challenges of Technological Change (Privaatsuse ja jälitamisega seotud dilemmad. Tehnoloogia muutumisega kaasnevad probleemid), märts 2007, punkt 7.2.1, lk Vt ENISA seisukohta nr 1 Security Issues and Recommendations for Online Social Networks (Turbeküsimused ja soovitused Interneti-sotsiaalvõrkudele), oktoober 2007, lk Vt näiteks brošüüri When online gets out of line (Kui võrgus tekib probleeme), avaldatud ühiselt Facebooki ja Kanadas Ontario teabe- ja privaatsusvoliniku poolt leheküljel USA Föderaalse Kaubanduskomisjoni väljaandeid Social Networking Sites: A Parent s Guide (Sotsiaalvõrkude saidid: suunised lapsevanematele) ja Social Networking Sites: Safety Tips for Tweens and Teens (Sotsiaalvõrkude saidid: nõuanded lastele ja noortele) 31 Vt näiteks Sophose poolt Facebooki jaoks soovitatud privaatsusseadete näidist

11 Vt näiteks teavet Norra andmekaitseameti algatatud kampaania dubestemmer kohta Portugali andmekaitseameti projekti DADUS kohta ja eespool nimetatud joonealuses märkuses nr 35 nimetatud algatuste kohta.