Juhtimine. Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! TEADMISTE KAUDU EDUKAKS!

Transcription

1 Juhtimine mai 2014 nr 5 (107) Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! Dokumentide vastuvõtt 26. juuni - 4. juuli 2014 Bakalaureuseõpe TEADMISTE KAUDU EDUKAKS! Magistriõpe MBA, magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele Majandusteaduskonna õppekavade aineid on võimalik läbida ka avatud õppes Akadeemia tee 3, Tallinn Magistriõppe info: Bakalaureuseõppe info: t@ttu.ee

2 REKLAAM NB! Konverentsil soodushinnad kahele ja enamale registreerijale! ICC rahvusvaheline ekspordikonverents Narva 2014 Make Trade Simple! EL piirilinnas Narvas Neljapäeval, 5. juunil algus kell 10.30, reedel, 6. juunil algus kell 9.00 Konverentsi Tartu Ülikooli töö toimub Narva eesti Kolledž, keeles, Raekoja välisesinejad plats esinevad 2, inglise Narva keeles ESINEJAD: Urmas Paet EV välisminister Jean-Guy Carrier Rahvusvahelise Kaubanduskoja peasekretär Heiti Hääl Alexela Grupi juhatuse liige Vladimir Juškin Balti Venemaa Uurimise Keskus Michael Howlett ICC Commercial Crime Services Tiit Tammemägi, PhD ICC Eesti peasekretär Katri Raik, PhD Narva Kolledž Nina Vilkova, prof, Moskva Jan Ramberg, prof, Rootsi Fabio Bortolotti, prof, Itaalia Jüri Mõis, ettevõtja ESINEJATE TUTVUSTUSED LEIATE KODULEHELT KONVERENTSI AJAKAVAST! Hinnad: ICC kuldliikmetele 420, ICC liikmetele 450 ja mitteliikmetele km. Ühe päeva hind vastavalt 240, 260 ja 310 Info ja registreerimine: tel , icc@icc-estonia.ee Ekspordikonverents on kavandatud juhtide ja spetsialistide laiale ringile avamaks uusi võimalusi ja praktikaid ekspordi vallas. Konverentsist võtavad osa hinnatud praktikud maailma eri paigust! Konverentsi osalejad Austriast, Iraanist, Itaaliast, Prantsusmaalt, Rootsist, Soomest, Venemaalt ja mujalt. VALIK ETTEKANNETE TEEMASID: Kaubanduspettused näited, ennetamine ja abinõud. ICC Commercial Crime Services väärtuslik kogemus Maailmamajandus muutuste keerises. ICC rahvusvahelise kaubanduse edendajana. Rahvusvaheline poliitika ja majandussuhted viimaste arengute valguses. Mida tähendab Make Trade Simple, mis on hea eksporditehing, kuidas selleni jõuda ICC tööriistu kasutades Uus ICC kaubamüügi näidisleping on ilmunud Kommertsvaidluste lahendamine: vahekohtuvõi kohtumenetlus vs. poolte kokkulepe Narva kui erilise ajalooga paik Turumajandusest Venemaa moodi GoSwift elektrooniline piirijärjekorra broneerimise süsteem Rahvusvaheline äri vs. poliitika, Ida-Virumaa näitel Kuidas töötab Narva piiripunkt? Külastused ja ekskursioonid: Molycorp Silmet, ajaloolise Kreenholmi arendus, Narva Tolli- ja Piiripunkt, Hermanni kindlus, Sillamäe sadam, Narva Tööstus- ja Logistikapark, Intec-Nakro Tööstuspark. Tervikinfo: 2 Juhtimine

3 TOIMETUS SISUJUHT 6 10 Andrus Ossipi ainukordsed võimalused 12 Milline on ideaalne juht? Lepitaja aitab tüli lahendada Rasketest hetkedest läbi Mida oodatakse juhilt? Sõbralik ettevõte näeb inimest tervikuna Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkursi tulemused Grupitöö tarkvara kasulik vaid siis, kui kõik kasutavad Gasell: Bisnode Estoniat aitavad pilvepioneer ja JIRA Juhtimine Toimetaja: Urve Vilk, tel , e-post: urve.vilk@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Merit Saribekjan, tel , e-post: merit.saribekjan@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Margit Toovere, margit.toovere@aripaev.ee Fototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.ee Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) Tellimine internetis: Äripäeva tellija eelised ostukeskkond privileeg.aripaev. ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. Äripäev veebis: Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) mai 2014 JUHTKIRI Juht ei saagi alati ja kõiges meeldida M ai keskel Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil selgus, et juhid ja töötajad näevad juhi panust ja käitumist väga erinevalt. Kui töötajad hindavad juhi delegeerimisoskust nii heaks, et nende arvates töötab juht keskmiselt vaid kolm tundi päevas, siis juhid ise peavad oma delegeerimisoskusi pigem kehvemapoolseteks. Juhi tugevaima omadusena nimetati töötajate poolt enim just delegeerimist (30 protsenti), mida aga koguni 41 protsenti juhtidest pidas oma suurimaks nõrkuseks. Väga erinevalt nähakse ka tagasisidet ja tunnustamist puudutavat. Kui juhtidest leidsid 78 protsenti, et nad jagavad piisavalt tunnustust, ning 77 protsenti, et jagavad ka piisavalt tagasisidet tehtud töö kohta, siis töövõtjatest leidsid sama kõigest 37 ning 38 protsenti. Enam kui 2800 inimese küsitlemisest selgus, et 98 protsenti juhtidest pidas oma kabineti ust pigem avatuks või isegi alati avatuks. Töövõtjatest nõustus aga samaga 62 protsenti ning 13 protsenti vastanutest leidsid, et juht ei ole neile igapäevatöös siiski piisavalt kättesaadav. Oluline on enesekindlus. Kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn märkis konverentsil, et juht peab mõistma, et see ongi paratamatu, et töötaja näeb teda mingil hetkel negatiivsena ja järgmisel taas positiivsena. Juht peab olema enesekindel ja oma elus tasakaalus, siis ei häiri see teda üleliia. Lisaks on organisatsioonides tööl erinevate generatsioonide esindajad, mis tähendab erinevat mõtlemist ja tegutsemist, aga ka väga erinevaid ootuseid suhetele. Näiteks kui Y- ehk netigeneratsioonile, kes on sündinud perioodil , on iseloomulik kiirus ja positiivsele keskendumine, mistõttu nad ei armasta, kui asju üle korratakse, siis varasem põlvkond on harjunud olulist üle rääkima ning on orienteeritud pigem kriitikale ja parendusvõimalustele. URVE VILK Juhtimise toimetaja On paratamatu, et töötaja näeb juhti mingil hetkel negatiivsena. 3

4 UUED JUHID Kristjan Seema naasis Tele2 SEB turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni juht Kristjan Seema naasis Tele2, saades ettevõtte turundus- ja müügidirektoriks ning juhatuse liikmeks. Tele2 Eesti juhi Argo Virkebau sõnul töötas Seema telekomifirmas 13 aastat, mis teeb temast suurima kogemusega turundusjuhi sektoris. Oleme pikalt koos tegutsenud ja meie visioon klapib. Kristjan ühendab turundus- ja müügiosakonnad, et mõlemad harud efektiivselt ja täpselt ühte sammu käima panna, ütles ta. Seema sõnul on Tele2 vahepealsetel aastatel hoidnud EASil uus nõukogu Uude EASi kinnitatud nõukogusse valiti ettevõtlusminister Anne Sullingu eestvedamisel David O Brock, Maris Lauri, Ahti Kuningas, Meelis Mälberg, Toomas Talts, Erki Mölder ja Anto Liivat. Minister lähtus põhimõttest, et esindatud oleks nii eksportiva hästi oma hinnapositsiooni ning võrgu kvaliteet on viidud tipptasemele. Soodsaim hind jääb, seda luban. Peamine väljakutse on viia inimesteni fakt, et meie mobiilivõrk on hea ning et teeme sel aastal suuremahulise investeeringu, avades moodsaima sidevõrgu ja üleriigilise 4G, sõnas ta. tööstuse kui ka n-ö uue majanduse ettevõtjad, suure organisatsiooni juhtimiskogemusega inimene, makromajanduslikku pilti valdav inimene, majandusministeeriumi esindaja ning ettevõtlustaustaga esindaja kummastki koalitsiooniparteist. TRANSPORT Eesti Bussi veab uus juht ASi Sebe reisijateveoga tegeleva tütarettevõtte Eesti Buss juhatuse uus esimees on Gunnar Obolenski. Sebe juhi Kuldar Väärsi sõnul lisati juhatusse kolmas liige selleks, et tuua meeskonda uusi teadmisi, mida on vaja Eesti parima riigisisese ühistranspordi loomiseks. Obolenski on töötanud Selveri Köögi toote- ja turundusjuhina ning Rakvere Lihakombinaadi tootejuhina aastal arendas ta Sebe sõsarettevõttes Lux Express uusi tooteid ja parandas teenuse kvaliteeti. INFRASTRUKTUUR Vee-ettevõtjad valisid juhi Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhatus otsustas, et juhatuse esimehena jätkab Hans Liibek ja aseesimehena Andra Pärnamäe. Liibek valiti EVELi juhatuse esimeheks aasta septembris. Liibek on Matsalu Veevärk ASi juhatuse liige, Pärnamäe on Järve Biopuhastus OÜ tootmisdirektor. ÕIGUSABI Boreniusega liitus uus partner Advokaadibüroo Borenius teatas, et nende uus partner on vandeadvokaat Kristel Raidla-Talur, kes tegeleb peamiselt ettevõtete ühinemis-, finantseerimis- ja ülevõtmistehingute nõustamisega. Raidla-Taluril on õigusteaduse bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ja õigusteaduse magistrikraad Cambridge i ülikoolist. FINANTS Danske Marketsi Eesti juht vahetub Danske Bank Marketsi Eesti üksuse juht Howard Wilkinson on otsustanud pangast lahkuda pärast seitset aastat Baltikumi turuoperatsioonide juhtimist. Juhi kohusetäitjana jätkab Rainer Änilane, kes on töötanud pangas alates aastast analüütiku, diileri, peadiileri ning alates aastast juhi asetäitjana. Meri ja surf - parimad suvepäevade mälestused Roostalt! Vaata lähemalt Info: e-post: roosta@roosta.ee 4 Juhtimine

5 REKLAAM mai

6 ANDRUS OSSIP Ainukordsed šansid Eesti Liinirongid ASi (kabamärk Elron) juhatuse liige Andrus Ossip on uhke, et on karjääri jooksul saanud teha asju, milleks avaneb elu jooksul ainult üks võimalus. Nii on ta koordineerinud euro Eestisse jõudmist ning tema taktikepi all on rööbastele jõudnud mitu põlvkonda kestvad uued rongid. REISIRONGI LIIKLUST korraldava Eesti Liinirongid ASi juhatuse liige Andrus Ossip hindab kõrgelt võimalust töötada tugevates organisatsioonides.. FOTO: MEELI KÜTTIM 6 Juhtimine

7 PERSOON mai

8 PERSOON URVE VILK Andrus Ossipi hinnangul on elus palju juhuslikku. Kui hakata vaatama, kuidas elu on läinud, siis väga palju on selles juhuslikku, märgib ta. Nii nägi Ossip aastal lehes töökuulutust, et Tallinna Kaubamaja otsib kompleksi juhatajat. Mul polnud halli aimugi, kes see on, aga arvasin, et oleks tore kaubamajas töötada, meenutab ta. Lisades, et mingi tööga kokkupuude tal küll oli, aga suurem töökogemus puudus. Kandideerisin ja saingi sinna tööle, meenutab Ossip. Lisades, et on huvitav mõelda, milliseks oleks elu kujunenud siis, kui seda poleks juhtunud. Mis siis oleks teisiti. Ossipi esimeseks eeskujuks oli isa, kes oli nõukogude ajal kalakombinaadi ühe osa direktor. Ossip pole temaga küll otseselt külg külje kõrval töötanud, ent koolivaheajad möödusid tal siiski isa juhitavas vabrikus. Esimesed endateenitud rublad. Ossip räägib, et töötas ülikoolis õppimise ajal kogu aeg. Vaheaegadel isa juures. Ülejäänud aja vetelpäästjana. Ma tegelesin ujumisega. Töötasin tänase päeva mõistes rannavalvurina, tol ajal oli tegu vetelpäästjaga, märgib Ossip. Seda tööd sai teha siis aasta läbi ning sealt on pärit tema esimesed omateenitud rublad. Olen suhteliselt noorest east alates saanud ise hakkama, lisab ta. Ossip oli pikamaaujuja. Tegelesin 1500 meetri ujumisega, mis on kõige pikem distants ja mille läbimiseks kulub minutit. Kui võistlus on nii pikk, peab sul olema võhma ja tahtmist ning kannatust, ütleb ta. Kõik see on tema hinnangul aidanud teda ka hilisemal ajal, kuna niisama lihtsalt ta alla ei anna tal on tahtmist hammastega kinni hoida ja lõpuni teha. Armastus toidutegemise vastu viis ülikooli. Ossipi, kes on hariduselt keemiainsener, esimeseks suuremaks tööks peale ülikooli oli toidukaupade osakonna loomine Tallinna Kaubamajas. Ta õppis Tallinna Tehnikaülikoolis keemiateaduskonnas. Ühiskondliku toitlustamise erialal. Kahjuks langes kooli lõpetamine sellele ajale, mil süsteem hakkas vaikselt kokku kukkuma ja toitlustuserialal ma töötanud pole, räägib ta. Esimeseks töökohaks oli aga toidukaupade osakonna loomine kaubamajja, mis enne toidukaupu ei müünud. Nii palju olen ma toidukaupadega kokku puutunud, ütleb ta. Eriala valis ta seetõttu, et talle meeldis süüa teha. On huvitav eksperimenteerida, märgib Ossip, kel täna selleks väga palju aega ei jagu. Kes on kes Andrus Ossip SÜNDINUD: Abielus HARIDUS: 1990 TTÜ keemiateaduskond, toiduainete tehnoloogia AMETIKÄIK: ASis Tallinna Kaubamaja, kolm aastat toidukaupade osakonna juhataja, siis kaubandusjuht, alates 1998 müügidirekor ASi Falck Eesti juhatuse liige, põhja regiooni direktor ASi G4S Eesti juhatuse esimees alates 2012 Eesti Liinirongid ASi juhatuse liige HOBID: golf Ja ega sa aasta vanusena ei teagi täpselt, mida tahad, lisab ta. Sa võid vaid aimata, mis sulle meeldiks. Tema sõnul tasub noortel eriala valides võtta arvesse ka majanduselus valitsevaid trende, ent arvestada tuleb sellega, et need on muutuvad. Kui mina kooli läksin, siis ma mäletan, et Tehnikaülikoolis oli energeetika eriala selline, et kui kuhugi sisse ei saanud, siis sinna ikka sai. Täna on see ala aga perspektiivikas ja populaarne, ehkki siis sellise pilguga keegi seda ei vaadanud, selgitab ta. Küsimus on selles, kas suudetakse tulevikku ette näha ja hinnata. Pigem tasub usaldada valides oma sisetunnet, soovitab ta. Sest pikalt pole võimalik teha midagi sellist, mis pole südame järgi. Kui ei meeldi, siis varem või hiljem liigud sealt ära, usub ta. Kõik ei pea juhid olema. Tema sõnul tasub mõelda ka sellele, kas tahetakse kindlasti juht olla. Ossip rõõmustab, et trend on liikunud selles suunas, et mõistetakse, et hea on olla ka hinnatud spetsialist. Ei ole nii, et motiveeritud saab olla ainult juhina. Juhiks olemine tähendab ikkagi suurt vastutus. Ja igaüks ei taha seda kindlasti võtta, selgitab ta. Ossip hindab kõrgelt talle osaks saanud tugevates organisatsioonides töötamise võimalust: Tallinna Kaubamaja, Falck, G4S. Tänane Elron on tema sõnul küll väiksem, aga samamoodi organisatsioonina pikka aega tegutsenud ja tugev ning terve ettevõte. 8 Juhtimine

9 PRESSIKONVERENTS tänavu 6. jaanuaril Eesti Liinirongide juht Andrus Ossip pidi aru andma, miks aasta algusest liinile tulnud uute rongidega nii palju probleeme on. FOTO: EIKO KINK Hubased konverentsiruumid Tallinna kesklinnas! Hotell St. Barbara ja Baieri Kelder on uhked oma kolme väikese nõupidamisteruumi üle: Väike saal mahutab kuni 30 inimest, Sakste Kamber kuni 18 inimest ning Väike Kamber kuni 8 inimest. Paekivi seinad ja mahe valgus teevad siin igasuguse koosviibimise meeldejäävaks ning oma rolli mängivad selles kindlasti ka massiivsed lauad ja toolid, mis lisavad muidu tagasihoidlikesse kambritesse veidi omanäolist suursugusust. Hotell St.Barbara tel manager@baierikelder.ee mai

10 PERSOON Kui Tallinna Kaubamaja erastati, liikus seda kuus aastat juhtinud Peeter Tohver turvasektorisse ja kutsus ka Ossipi kaasa. Arvan, et tegin õige otsuse, kui kutse vastu võtsin, ütleb Ossip tagantjärele. Ta lisab, et võib öelda, et kahekümneselt, kolmekümneselt ja viiekümneselt on ta juhina mõnes mõttes olnud küll sarnane, aga samas võib öelda, et tegu on üksteisest üsna erinevate Andrustega. Kogemus muudab inimest ja teatud asju hakkad vanemana teisiti tegema. Olen muutunud paindlikumaks, aeg on nurki vähemaks lihvinud, märgib ta. Noorena rohkem näpuga järje ajamist. Eesmärgile jõudmine on Ossipi jaoks alati tähtis olnud, aga enam pole nii oluline, et väiksemad eesmärgid selle raames õigeks ajaks täidetud saaksid. Sest lõppresultaati vahe-eesmärkide õigeaegsus väga ei mõjuta. Ei ole mõtet inimestes lisastressi tekitada, sõnab Ossip. Samas lisab ta, et ei ole kontrollifriik, aga tal on hea mälu. Ma mäletan hästi, mida on kokku lepitud. Eks ma natukene inseneri tüüpi olen, naerab ta. Asjad peavad olema selged ja numbreid ma armastan. Juhtimise puhul on dilemmaks see, et sageli pole õigeid otsuseid olemas. Tihti ei ole mitte üks ainus otsus õige, vaid on erinevad variandid, mis töötavad. Tähtsam on otsus vastu võtta ja edasi liikuda, mitte jääda ootama, kuidas olukord kujuneb, see sööb meeskonda rohkem. Ei kahetse ühtegi otsust. Ma ei pea kahetsema ühtegi otsust, märgib Ossip. Olen olnud otsuseid tehes aus ja õiglane. Ta rõhutab, et on saanud teha palju selliseid asju, mida saab teha ainult korra elus. Sisuliselt tõi G4S euro Eestisse. Korraldasime laialiveo pankadesse, ettevõtetesse, sularahaautomaatidesse. Sellises protsessis on võimalik osaleda ainult kord elus, on ta uhke. Samuti see, mis me Elronis teeme. Nende rongide eluiga on vähemalt 30 aastat. Ka sellises üleminekus on võimalik ainult kord elus osaleda. Kõige olulisem on selliste muudatuste puhul tunnetada, kus on organisatsiooni valulävi. Elroni juhtkond, kes neid muudatusi teeb, on küllaltki väike. Esiteks pidime hoidma töös kõike vana, samas tooma liinile elektrirongid ja ette valmistama diiselrongide tulemise. Kuskil on piirid, kust asi hakkab rebenema. Peab tunnetama, kust läheb piir, et inimesed suudavad seda veel teha. Ei tohi vinti üle keerata, selgitab ta. Sest mingil hetkel lasevad inimesed käed lahti, sest rohkem ei suuda. Ossip toob oma tugevusena välja, et ta ei tee otsuseid liialt kiirustades. Võtan pigem aega, et püüda leida mõistlik lahendus ja analüüsida probleemi. Olen oma olemuselt järjekindel ja tahan eesmärgid saavutada. Ei saa öelda, et midagi suurt oleks jäänud tegemata, ütleb ta. Värbamisel otsib sära silmis Ossipil kindlaid küsimusi, mida inimestelt värbamisel alati küsida, ei ole, küll aga tahab ta kandidaadi silmis näha tuld, mis laseks arvata, et inimene teeb oma tööd südamega. On oluline, et inimene oleks avatud ja sõbralik, selgitab ta. Küsime meile olulisi küsimusi. Samuti saab kandideerija küsida talle olulisi küsimus. Sealt tuleb kinnitus, et koht, kuhu kandideeritakse, on sobilik. Ja isegi kui inimest ei valita, jääb talle kohtumisest meeldiv tunne, kui selle õhkkond oli positiivne PEETER TOHVER ettevõtja, Andres Ossipi kunagine tööandja Andrus on süsteemne ja usaldusväärne sell. Usaldusväärsus tähendab seda, et kui midagi on kokku lepitud, siis see ka teoks saab. Ta on sõnapidaja mees. Nii pikemad strateegilised eesmärgid kui ka lühemaajalised plaanid saavad teoks. Kui ta ütleb, et nii teeme, siis nii ka tehakse. Tema suureks plussiks on ka see, et ta suudab eesmärkide täitmisesse meeskonna ja jättis meeldiva mulje. Kui näed, et inimene räägib innustunult, mida ta on teinud, siis võib eeldada, et ta ka uues kohas säilitab innustatuse, märgib Ossip, kelle sõnul sära silmades võib olla küll veidi äraleierdatud mõiste, aga samas püüab iga tööandja näha, kas töötaja teeb oma tööd südamega või mitte. Lisaks on väga oluline, et inimene sobituks organisatsiooni, rõhutab Ossip. Sobiks teiste kolleegidega. Töötaja võib olla väga tore inimene, aga kui meeskonda ei sobi, siis koostööst asja ei saa. Tähtsam on otsus vastu võtta ja edasi liikuda, mitte jääda ootama, kuidas olukord kujuneb, see sööb meeskonda rohkem. Eesti Liinirongid ASi juhatuse liikme Andrus Ossipi sõnul pole mõtet ühtegi otsust tagantjärele kahetseda. FOTO: MEELI KÜTTIM Kommentaar Elron on heades kätes kaasata. Läbi hea eeskuju. Ta on töökas ja tema kõige suurem voorus on see, et ta teeb ees ja näitab ise isikliku tööga eeskuju. Lisaks on ta hea suhtleja. Ta on meeldiv inimene, kellega on hea suhelda, sest ta jätab ka teisele ruumi, ta on hea kuulaja ning piisavalt empaatiline, ta ei suru ennast vestluses teisele peale. Mul on hea meel, et ta Elronisse kandideeris, Elron on nüüd heades kätes. 10 Juhtimine

11 REKLAAM Meie majandustarkvara aitab Elronil tulemuslikumalt projekte juhtida, efektiivsemalt suhelda ja oma strateegilisi eesmärke saavutada. Tule, räägime, kuidas saame Sinu ärile kaasa aidata. Excellent on kõigi Hansaworld tarkvarade distribuutor Eestis mai

12 KÜSITLUS Milline on ideaalne juht? RANDO VANAVESKI Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht Ideaalne juht peaks olema kindlasti aus ning see peaks väljenduma töötajatele nii positiivse kui ka negatiivse tagasiside andmise puhul. Juht võiks olla töökas, ehk siis ei kardaks ise nii-öelda käsi määrida. Olulised märksõnad on ka avatus ettepanekutele, nõudlikkus, hea kuulamisoskus. Hea juht on kindlasti entusiastlik ja meeskonnale pigem liidriks. Samuti on tähtis olla otsustusvõimeline teinekord on ka halb otsus parem kui otsustamatus. Lisaks tuleb kindlasti kasuks oskus näha suurt pilti ja mõelda strateegiliselt ning suutlikkus näidata igale meeskonnaliikmele tema olulisust. PIRET REINSON Nordea Baltikumi turundusjuht Ideaalseid inimesi ei ole olemas, mis tähendab, et kindlasti mitte ka ideaalset juhti. Nüüd ja edaspidi räägin ma seetõttu heast juhist. Eks iga organisatsioonikultuur arendab ja mudib oma juhti omamoodi. Kuid eelkõige on juht ikka inimene ja see, kui palju ta tegeleb iseendaga, mõjutab väga palju seda, milline ta on juhina. Hea juht on consistent ja ma ei ole siiani leidnud sellele sõnale head eestikeelset vastet, mis sama tähendust kannaks. Ta on läbipaistev ja juhib läbi väärtuste, millesse ta ise usub 200%. Ainult nii tulevad inimesed temaga kaasa, jär- Eelkõige on juht ikka inimene ja see, kui palju ta tegeleb iseendaga, mõjutab väga palju seda, milline ta on juhina. Nordea Baltikumi turundusjuht Piret Reinson Juht peab olema teadlik iseendast, olema valmis pidevalt arenema ja muutuma, rääkima asjadest ilma oma mundrita ja julgema tunnistada vigu. Elioni personalijuht Maria Kütt Hea juht on nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, kuid tajub inimeste võimete piire ega esita neile ebareaalseid nõudmisi. Kalevi personalidirektor Krista Laever givad ja usuvad visiooni, mille juht neile edasi annab. Mulle väga meeldib see ütlemine: Su teod kõlavad nii valjult, et ma ei kuule su sõnu. Juhid ise mõnikord ei kujuta ettegi, kui palju nad inimesi mõjutavad. 61% inimeste käitumisest sõltub just nimelt ja ainult nende juhist ning ainult 32% mõjutavad töötajaid erinevad protsessid ja süsteemid. Hea juht on kindlasti ka hea kuulaja. Hea juht ei paku alati ise lahendusi, vaid laseb oma meeskonnal need leida. Eriti oluliseks muutub see oskus üle riigipiiride meeskondi juhtides. MARIA KÜTT Elion ASi personalijuht Meil on hea juht inimene, kes on heas kontaktis iseendaga, loob selgust ja aitab oma tiimi liikmetel õnnestuda. Juhi ülesandeks on mõista, milles keegi on tugev, ja seda heas mõttes võimalikult hästi ära kasutada. Samal ajal peab juht olema teadlik iseendast, olema valmis pidevalt arenema, rääkima asjadest ilma oma mundrita ja julgema tunnistada vigu. Hea juht suudab näha suurt pilti ja innustada oma inimesi läbi konteksti loomise, see tähendab, et ta mõistab ise ja aitab mõtestada iga inimese rolli ja tema töö tähendust. AVE KALA Saku Õlletehase personalidirektor Hea juht suudab inspireerida. Tal on ambitsioonikas visioon ja selged sihid ning ta on kaasanud oma tiimi nende seadmisel. Hea juht on ärivaistuga, võtab mõõdukaid riske ning suudab eristada olulist ebaolulisest. Ta annab oma tiimile piisavalt hingamis- ja tegutsemisruumi ning delegeerib arukalt. Selline juht ei sulge end oma kabinetti, vaid tunneb huvi oma ettevõttes toimuva vastu ning tahab ja suudab suhelda erinevate inimestega. Ta on oma plaanides järjekindel, seab selged edumõõdikud ning julgeb ja tahab anda õiglast tagasisidet nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste puhul. Hea juht usaldab oma tiimi, seisab oma tiimiliikmete eest ning tunnustab hea töö eest. Ta innustab oma tiimiliikmeid end arendama ning toetub inimeste tugevustele, tekitades sünergiat. KRISTA LAEVER ASi Kalev personalidirektor Töötaja ja tööandja nägemus heast juhist ei pruugi kokku langeda, kuna ootused on erinevad. Samas on omadusi, mida väärtustavad mõlemad. Hea juht omab visiooni või sihti, mille poole ta juhib oma meeskonda ning on sellel teel kindlakäeline ning otsustav. Ta on aus ja õiglane, julgeb näidata ka oma inimlikku poolt, laskumata seejuures liialdustesse. Kui ta on eksinud, tunnistab oma vigu, mitte ei ürita neid maha salata või lihtsalt vaikida. Hea juht on nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, kuid tajub inimeste võimete piire ega esita neile ebareaalseid nõudmisi. Ta on motiveeriv, märkab häid tulemusi ja tunnustab avalikult oma inimesi. 12 Juhtimine

13 KÜSITLUS Hea juht on oma tiimile eeskujuks SIRJE TAMMISTE Sirje Tammiste personalibüroo juhataja Vali välja õiged inimesed, anna neile piisavalt vabadust ja vastutust, hooli missioonist ja töötajatest ning nii saabki töö hästi tehtud. 1. ON VISIONÄÄR. Ta julgeb ja oskab vaadata suuremat pilti, oskab innustada looma uhket unistust mõtlema suurelt ja julgelt ning oskab kindlalt ka selles suunas liikuda. Nähes suurt pilti mõistab ta seoseid erinevate osapoolte vahel. Ta lähtub võitja-võitja põhimõttest ei saa võita teise osapoole kaotuse arvel. 2. EHITAB ÜLES MEES- KONNAVAIMU. Pidades kõnet, oskab ta mõtlema panna, harida. Suhtub kirglikult ja entusiasmiga oma ettevõttesse, nakatades sellega kogu meeskonda. 3. LOOB INNOVAATILI- SE JA LOOMINGULI- SE ORGANISATSIOO- NIKULTUURI. Oluline on luua töökeskkond, kus on õigus eksida, kuid tuleb teada vigadest on vaja õppida. Ta oskab vajadusel anda nõu ja pakkuda toetust olla inimlik. Seetõttu juletakse tema poole ka muredega pöörduda. 4. ON VÕIMALUSTE OT- SIJA. Tagasilöögid panevad teda edasi tegutsema, toeks mõte kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. 5. KAALUB KÕIK OTSU- SED HOOLIKALT LÄBI, kuulab oma meeskonna seisukohti. Kuid kui otsus on tehtud, on see kindel, argumenteeritud ja õiglane. 6. KAASAB OMA MEES- KONDA ja mõistab, et edu saavutab ta vaid koos teiste inimestega. Nii tekib kõigil töötajatel soov anda oma panus. Ta delegeerib vastutust ja laseb ka teistel särada. 7. MÄRKAB POTENT- SIAALI ja toetab töötajate isiklikku arengut. Töötajatele meeldivad väljakutsed ja see, et juht annab neile võimaluse läbi enese proovile paneku kasvada, õppida, areneda. 8. TULEB TOIME PINGE- RIKASTE OLUKOR- DADEGA, andes seeläbi organisatsioonile rahutunde. Oskab sujuvalt läbi viia ka suuremad muudatused. 9. OSKAB MEESKONDA ÕIGEID INIMESI VALI- DA, pidades silmas mitte ainult oskusi ja teadmisi, vaid ka väärtusi ja isiksuseomadusi, mida uus inimene meeskonda kaasa toob. 10. ON ÜKS MEES- KONNAST. Koos tehakse tööd ja koos tähistatakse ka võite. Just töötajate tunnustamine on mitmetes lugudes juhtidest välja toodud. Ka väiksed saavutused väärivad märkamist. Kui koos pidutsetakse, on ka juhil pidu. Ta on sportlike ettevõtmiste hing. Ta on koos meeskonnaga, mitte neist kõrgemal, kaugemal. KAS SA TEAD KUI PALJU MAKSAB GAAS? POLEGI TÄHTSIS, SEST INFRAPUNA SOOJUSKIIRGURID ON LIGEMALE 7 KORDA SÄÄSTLIKUMAD. SOOJUSKIIRGUR H2,5R Riputatav ja reguleerimisega soojuskiirgur, 1,0 kuni 2,5 KW. Terrassi varjualused, telgid, väliköögid. Annab õdusat lisavalgust ning -sooja. Lihtne paigaldada ja hooldada. IP 34 Soodushind INFRAPUNA SOOJUSKIIRGURID KODUAEDA, SUVEKOJU VÕI KATUSETERASSILE. SOOJUSKIIRGUR H3.0P Omal jalal seisev reguleeritav soojuskiirgur, 1,2 kuni 3,0 KW. Lihtne kasutada erinavates kohtades ka aias. Annab õdusat loojuva päikese valgust. Peletab eemale ka sääski. IP 34 Soodushind SOOJUSKIIRGUR RW901 Lauale mõeldud soojuskiirgur, mis asendab lampi ja annab ohtralt lisasooja. Soojuskiire salong avatud: E R Õdus loojuva päikese valgus. Peletab eemale ka sääski. IP 34 Soodushind Airvitamin Grupp OÜ Kaupmehe 6 Tallinna kesklinn Tel Mob info@soojuskiir.ee mai

14 KONFLIKT Lepitaja aitab tüli lahendada Kui keeruka inimesega konflikti sattudes üks ühele enam suhelda ei suudeta, aitab vaidlusesse neutraalse osapoole ehk lepitaja kaasamine. Lepitaja Ilona Nurmela sõnul saab lepitajalt abi ka juba aastaid kohtus veninud probleemidega. URVE VILK Mida lepitamine endast kujutab? Lepitamine on sisuliselt abistatud läbirääkimine, võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt kolmanda, neutraalse isiku vahendusel. Neli aastat tagasi loodi seoses lepitusseaduse vastu võtmisega võimalus, et vandeadvokaadid, notarid ja äriinimesed ise saaksid seda teenusena osutada. Kohtunikel on samuti võimalus pakkuda lepitust kohtumenetluse kestel. Rääkisin hiljuti Riia kolleegidega ja neil viibib lepitusseaduse vastu võtmine, kuna seadusandja on jõudnud arusaamisele, et kõigepealt tuleb koolitada pädevad inimesed, kes oskaksid lepitada. Lepitamiseks vajalikud oskused erinevad väga palju õigusnõustamise oskustest. Rohkem on vaja passiivseid oskuseid kuulamisoskust, emotsioonide maandamist, inimeste lugemist ja efektiivset kommunikatsiooni. Eestis võeti seadus kiiresti vastu, sest aastaks pidime vastava ELi direktiivi rakendama. Kõik uuendustega kaasas käivad vandeadvokaadid registreerisid end advokatuuris lepitajatena ja info edastati avalikuks kuvamiseks ka justiitsministeeriumile, ent minu teada tegutsevad loetud vandeadvokaadid lepitajatena, valdavalt reaalselt lepitada aga ei osata. Seadus sertifikaati ega tunnistust ega eksa- mi läbimist ei nõua. Valdavalt lepitavad aktiivselt äriinimesed ise. Mida lepitaja teeb? Lepitaja on vaidluses neutraalne isik, kellel puudub huvide konflikt ja kes viib protsessi nii läbi, nagu osalejatel vaja on: paari tunni kaupa nädala jooksul või kogu päev kuni keskööl kokku leppimiseni jne. Alustatakse reeglina ühe laua taga, kus kumbki pool saab sõnaõiguse ja asju arutatakse seni, kuni veel seda konstruktiivselt teha saab. Kui inimesed ei taha või ei saa enam ühes ruumis olla, siis pooled on kahes erinevas ruumis ja le- 14 Juhtimine

15 KONFLIKT mai 2014 pitaja käib nende vahet, kuni mingid asjad on lahendatud ja tullakse jälle ühe laua taha, sest inimesed on valmis omavahel uuesti suhtlema. Kui kaks poolt on konfliktis ja see on kestnud kohtu tasemel juba viis aastat, pole asi enam juuras ega rahas, vaid milleski muus. On vaja rääkida, mis on tegelikult poolte huvid ja vajadused, mida tegelikult tahetakse. Lepitaja on see, kes räägib mõlema poolega nelja silma all, konfidentsiaalsus on selle menetluse puhul ülim, avaldada tohib ainult seda, mida pooled lubavad teisele avaldada. Peamine, mis eristab lepitust kohtumenetlusest ja arbitraažist, on see, et pooled saavad ise kontrollida nii protsessi ennast kui ka seda, kuidas asi lõpeb, kui palju aega ja raha lahendusele kulub, mida kohtumenetlus ei võimalda. Kuidas lepituse asjad Teieni jõuavad? Valdavalt suulise soovituse jõul. Kuna tegutsevaid lepitajaid on vähe, teadlikkus teenuse olemusest on madal ja põnevus proovida moodust, mis võiks kiirelt ja efektiivselt aidata tulemuseni jõuda, siis algusajal toimib soovitus nendelt, kes sellest menetluse liigist kasu on saanud. Kohus saab samuti suunata pooli kompro- LEPITAJA Ilona Nurmela sõnul eristab lepitust kohtumenetlusest ja arbitraažist see, et pooled saavad ise kontrollida nii protsessi kui ka selle tulemust. FOTO: MEELI KÜTTIM 15

16 KONFLIKT missile ka pärast seda, kui vaidlus on juba kohtusse jõudnud. Kohtud saavad ka ise lepitada, tean mitut tsiviilkohtunikku, kes seda oma töös teevad. Ka halduskohtunikud kasutavad seda, näiteks Tallinna Halduskohtus on kolm lepituskohtunikku. Kohtus ei saa lepitusmenetlust läbi viia asja menetlev kohtunik, vaid seda saab teha nn erapooletu kohtunik, kelleks on lepituskohtunik, kes viibki läbi lepitusmenetluse. Lepituskohtunikud on läbinud ja jätkuvalt läbivad vastavaid koolitusi, sealhulgas rahvusvahelisi. Lepitusmenetlus ja kompromissmenetlus kohtus on küll erinevad menetlused, samas aga lepitusmenetlus võib lõppeda poolte vahel kompromissi sõlmimisega, mis on lepitusmenetluse positiivne tulemus. Ka notarid näevad tehingute ajal, et kui kokkuleppele ei jõuta, saab pooli tehingu jooksul suunata erimeelsusi lahendama, et tehing toimuks. Loomulikult võivad ka õigusnõustajad, kes on end ise nõuga juba sidunud ning ei ole enam neutraalsed, soovitada klientidel lepitaja poole pöörduda. Kui palju lepitajaid on? Formaalselt neid, kes on end lepitajana registreerinud, on vähem kui sada ligi 80 vandeadvokaati, paar notarit. Neid aga, kes on ennast koolitanud, on vandeadvokaatide seas vähem kui viis ja neid, kel on professionaalsete organisatsioonide sertifikaat, on ainult kaks. Miks on lepitus ja muud kohtuvälised võimalused olulised? Lepitus aitab mõnikord taastada usaldust ärisuhetes ja ärisuhteid üldse, mis usaldusel ja suhetel ju põhinevadki. Läbi rääkimine kas ise ja otse või pädeva neutraalse isiku vahendusel on ka lihtsalt efektiivne ja seeläbi vastutustundlik. Näiteks USAs on rahvusvahelise vaidluste lahendamise ja ennetamise keskuse CPR egiidi all tuumik mainekaid globaalseid ettevõtteid aasta jaanuaris avalikult kohustunud olema vastutustundlik ja kasutama vaidluste lahendamisel võimalusel kohtuväliseid alternatiive nagu läbirääkimised ja lepitus ning pöörduma kohtusse vaid kõige viimases järjekorras (21st century corporate ADR pledge). Sellist kohustumust rakendavad ettevõtted läbivalt, st alates vaidluste portfoolio analüüsist ja juhtkonna toetusest kuni vastavate sätete lepingutesse kirjutamise, konflikti lahenduste koolituste pakkumise ning motivatsioonitegurite loomiseni, mis innustaks sisejuriste ja advokaate vaidlusi rahumeelselt lahendama. Ühendkuningriigis on vaidluste efektiivse lahendamise keskus CEDR selle algatusega liitunud. Vastustundlikkus seisneb ka selles, kuidas ja kui kiiresti konflikte lahendatakse, sest pikaajalised prognoosimatu lõpuga vaidlused Tasub teada Lepituse hüved kliendile Lepituse puhul vaidluse poolte kontrolli all olevad asjad LAHENDUSE PROTSESS, st lepitaja ja pooled vormivad menetluse just selliseks, nagu pooltele sobib nii kokkusaamiste ajalt, kestuselt, vaheaegadelt kui ka lõpptulemuse vormistamise osas. LEPITUSE TULEMUS (kokkulepe), mida kohtulahendi kohta öelda ei saa. LAHENDUSE MAKSUMUS kohtumenetluse puhul võib see olla prognoosimatu (arvestades senist kogemust mõningane tuleviku prognoos saab toimuda, kuid võiduvõimaluse kindlust kohtus ei ole ning aja möödudes ja kulude suurenedes vaidluse väärtus kui selline ju muutub); VAJADUSEL NÄO SÄILITAMI- SE VÕIMALUS ühele või mõlemale poolele nt kui on vaja teha varasemast otsusest erinevat otsust lepituses on võimalik arutada, kuidas ka seda eesmärki saavutada, mis kohtute puhul kaalutlusele ja lahendamisele kunagi ei tule; AEG, MIS KOKKULEPPENI JÕUDMISELE KULUB kas otsustatakse lahenduse leidmisele pühendada 2 4 tundi või 1 päev, on poolte omavahelise kokkuleppe asi. Kui võrrelda ajaga, mis kulub iga päev või nädal vaidleval poolel asjaga tegelemisele, pluss kui palju aega kulub ettevõtte sees teistel isikutel sellega tegelemisele ning arvutada kokku tegelik aja- ja rahakulu, pole lepituse või avatud läbirääkimiste või kompromissläbirääkimiste puhul kaotada midagi. ALLIKAS: ILONA NURMELA ei ole head ei ettevõtetele ega nende omanikele ja ettevõttega seotud huvigruppidele. Kuidas jõudsite lepitamiseni? Mul on õigusnõustaja taust ja ma olen ka Advokaadibüroo FORT Legal vandeadvokaat. Kui annad kellelegi õigusnõu, siis kui soovitad, kuidas klient peaks tegutsema, näed, et nõu ei järgita alati. Kui uurid, miks, saad täiendavat infot, millega klient peab arvestama. Ehk siis nõu on väga keeruline anda, sest kunagi ei tea kogu infot olemasolevate suhete, vaidluste, kliendi peas loodud seoste, positsioonide ja emotsioonide kohta. Nõu saab anda ainult piiratud info põhjal. Nii jõudsin selleni, et pean arendama oma oskust küsida ja kuulata. Läbisin aastal CEDR lepitaja koolituse. Lisaks menetlusliku poole haldusele õpetati praktiliste ülesannete pinnalt ka vaidluste emotsionaalset maandamist, muu hulgas kuidas oma kehakeelega inimesi maha rahustada, kuidas peegeldada tagasi seda, mida pool ütles ja mida ta mõtles ning kuidas võtta asju kokku. Olen kasutanud neid oskusi nii läbirääkimistel kui ka vaidluste lahendamisel, ja märganud, et see annab tulemusi. Jõudsin arusaamisele, et selleks, et lepitust Eestis käima saada, tuleks sellega täiskohaga tegeleda tutvustada võimalusi ja hüvesid, eelkõige tõsta teadlikkust. Praegu võtabki palju energiat see, et peab selgitama, mis see lepitus on ja kus seda kasutatakse ning millised on selle hüved: et see annab kiire ja parema tulemuse, mille vormimise juures saab klient ise olla ja seda kontrollida. Kui inimesed on ise kokku leppinud, millised on nende järgnevad tegevused, siis on palju suurem tõenäosus, et neid ka täidetakse. Kohtus on tulemus prognoosimatu, isegi kui on olemas kohtupretsedendid. Lisaks näitab majandusvaidluste kompromissiga lõppemise statistika seda, et rahavaidlustel ei ole tegelikult kohtusse üldse asja ning et kohtuid kasutatakse pahatihti taktikalises mõttes lihtsalt ära. Mida rohkem inimesi teab kasutada kohtuväliseid alternatiive nagu lepitus ja huvidel põhinevaid läbirääkimisi, mida rohkem meil on pädevaid teenuse osutajaid, seda vähemaks muutub vaidlusi, kohtud on vähem koormatud ja kohtus on ainult vaidlused, mis ka tegelikult vajavad kohtu tähelepanu. Miks ja millistes küsimustes kõige rohkem lepitaja abi vajatakse? Lepitust saab kasutada tegelikult ükskõik millises valdkonnas. Nii omanike-aktsionäride vahelistes vaidlustes, kui ka võlanõuete puhul, kinnisvara, projekteerimistingimusi ja ehituslubasid puudutavate vaidluste puhul ja ka perevaidlustes. Seda saab kasutada isegi kohtusse jõudnud vaidluste puhul, näiteks kompromissi otsimise tingimustes. Meie ärikultuuris on valearusaam, et nõustudes kompromissi proovima näidatakse nõr- 16 Juhtimine

17 REKLAAM mai

18 KONFLIKT kust oma positsioonis. Samas oleks see aga hoopis tugevus rääkida ausalt mõlema poole tegelikest huvidest, vajadustest ning võimaliku lahendusega maandada pikaajalise vaidluse riski. Lepitusel on kolm liiki: ärilepitus, töösuhted ja perelepitus. Perelepitus on neist kõige spetsiifilisem ja kõige arenenum. Töölepituse puhul, kui tööl on tekkinud konflikt näiteks juhi ja alluva vahel, mis on eskaleerunud noomituseni või lausa koondamisteateni, minnakse tavaliselt personalijuhi juurde. Kui see inimene oskab selliseid konflikte maandada, on väga hea, aga paraku alati ei oska ning paraku jõuavad sellised vaidlused pigem töövaidluskomisjoni. Konfliktid tekivad valdavalt inimeste vahelistest möödarääkimistest ja ka tegudest. Kui keegi meile midagi ütleb ja veel vale tooniga, siis me võime oma maailmapildi, arusaamade ja uskumuste valguses kasutatud sõnadest hoopis teistmoodi aru saada. Tihti hakatakse just solvumise pinnalt kätte maksma. Tihti inimesed lausa ütlevad: Ma veel näitan talle! või Seda ma talle ei kingi! kui nad nõuavad oma juriidiliselt esindajalt kohtusse pöördumist. Mängud inimeste vahelise kommunikatsiooni pinnalt või lihtsalt oskamatus suhelda, võib eskaleeruda. Inimene on huvitav emotsionaalne olend, kellele lähevad paljud asjad korda, aga kuna meil on nii palju filtreid, kuidas me maailma näeme või isegi samadest terminitest teisiti aru saame, siis võime teinekord teiste öeldud või tehtud asju oma peas imepäraselt tõlgendada. Kui aga lõpuks jõutakse selleni, milles tegelikult probleem oli ja mida oma käitumisega taheti, siis selgub, et üks pool arvas, et on nn võla juba ammu teistsuguste arveldamata jäänud teenustega korvanud, samas kui endine äripartner nõuab siiamaani raamatupidamises üleval olevat laenu. Ärivaidlustes ei pruugi lepituse puhul raha liikuda selles suunas, kuhu pooled oma algsete nõuete puhul arvavad, et see peaks liikuma. Näiteks võivad maksmata jäänud praaktarned tekitada tellijale rohkem maine ja majanduslikku kahju kui toote eest esitatud ja maksmata jäänud arve, mille maksmist nõutakse. Nii et raha ajab inimesed tülli? Raha ja ka emotsioonid või siis tegelikult oskamatus suhelda, olla avatud ning oma tegelikke vajadusi ja huve ning eeldusi teineteisele väljendada. Mõnikord väljendavad inimesed lihtsalt rahas seda, mida nad tahaksid tegelikult emotsionaalsel tasandil saada. Mõnikord nõutakse kompensatsiooni, aga tegelikult tahetakse, et keegi lihtsalt vabandaks oma käitumise pärast. Ideaalis võiks suhtlemis- ja läbirääkimiste õpetus ning meeskonnatasemel lahenduste leidmine olla juba keskkooli õppekavas. Mõned koolid on seda teed ka läinud. 18 Juhtimine

19 KONFLIKT Meie ärikultuuris on valearusaam, et nõustudes kompromissi proovima näidatakse nõrkust oma positsioonis. Lepitaja Ilona Nurmela Kui oleks kohe lepitaja poole pöördunud, oleks säästnud aega, raha ja närve. Advokaadid vahel ajavad pooled positsioonidele ja võimendavad konflikti. Ettevõtja Tullio Liblik Kommentaar Notar tegutseb sisuliselt lepitajana KIRSTY LAIDVEE Tallinna notar Lepingud, mida notari juures vormistatakse, lähevad järjest keerulisemaks. Üha enam esineb olukordi, kus pooled, olles küll põhilises kokku leppinud, peavad tulenevalt seadusest või nendevahelise kokkuleppe iseloomust saavutama kokkuleppe küsimustes, mille lahendamise vajalikkus selgub notari juures lepingu tõestamise käigus. Siin, abistades kokkulepete saavutamist, tegutseb notar sisuliselt lepitajana, olles mõlemast poolest sõltumatu ja järgides, et mõlema poole huvid saaksid arvestatud. Ses mõttes on notaritel oma ametitegevusest tulenevalt olemas oskused ja kogemused olla erapooletuks abistajaks läbirääkimistes. Päris selliseid juhtumeid, kus poolte vahel on enne notarisse tulekut konflikt tekkinud, on notaritest lepitajate juurde lepitamise kaudu lahenduse leidmiseks jõudnud vaid mõned üksikud. Kohtus pole mõtet õigust taga ajada TULLIO LIBLIK ettevõtja Kohtuvaidlused on viimase 10 aastaga kokku läinud maksma eurot advokaadikulud, riigilõivud. Ajakulu tõttu seda varianti vaidluste lahendamisel ei poolda, kui, siis ainult väga põhimõtteliste vaidluste puhul. Kohus teeb lahendi kas ühe või teise poole kasuks ja tulemus on prognoosimatu. Kui oleks kohe lepitaja poole pöördunud, oleks säästnud aega, raha ja närve. Lepitus ehk kellegi kolmanda abi läbirääkimiste pidamisel on efektiivsem parem on kokku leppida, kas siis ise koostööpartneriga või neutraalse isiku vahendusel, kui enam ei suudeta suhelda. Advokaadid vahel ajavad pooled positsioonidele ja võimendavad konflikti ehk terendavad silme ees tagumikutundide eest arvete väljastamine kliendile ja aastatepikkuse kohtuvaidluse eest või siis on ego end teatud seisukohaga juba sidunud ja on raske öeldust taganeda. Lepituse plussiks on ka konfidentsiaalsus. Saavutatud kokkuleppe tingimuste ja isegi lepituse fakt kui selline võib jääda saladuseks, kui pooled nii kokku lepivad. Vaja oleks rohkem professionaalseid lepitajaid ja oskuslikke läbirääkijaid. VN Grupp OÜ Ed. Vilde 14, Rakvere Lihtsaim pakett on tasuta Internetipõhine - ligipääs tarkvarale läbi interneti igal ajal Saab kasutada ka nutitelefonis ja tahvelarvutis Täielikult eestikeelne Väga lihtne kasutada ja selgeks õppida mai

20 KONVERENTS Rasketest hetkedest läbi Üritusel E XEX (execs, executives juhid) räägiti olukordadest, mil juhtimist on hädasti vaja: suurprojektid, kiire kasv, vähesed ressursid, kaasatõmbamine ja kriis. Raskel hetkel jõuab rohkem, kui juht suudab oma inimesi hästi suunata. URVE VILK urve.vilk@aripaev.ee Kuidas sütitada ja kaasata kahtlejaid? Tallinna Lennujaama turundusdirektori Erik Sakkovi sõnul on rokkbänd lihtne mudel, mis sobib iseloomustama ka ettevõtteid. Seal on liidrid, kaasatulijad ja kahtlejad, on esindatud nii väga head sõbrad kui ka sellised inimesed, kellega me nii väga nõus pole. Sakkov rääkis, kuidas tema kahtlejatega hakkama saab. Paljude puhul ei saagi aru, kas nad on kaasajooksjad või tegelikult ka toetavad ideed, selgitas ta. Aga tasub meeles pidada elevandi anekdooti. Kui üks osaleja katsub elevandi lonti ja teine kõrvu, kolmas saba ja neljas jalgu, siis kõigil neil on erinev kirjeldus asja kohta. Aga kui nad elevandist eemale ei astu, ei näe nad tervikut, rääkis Sakkov. Sama juhtub ka Kuidas hoida meeskonnas head tuju? Premia juhatuse esimehe Kat re Kõvaski sõnul on meeleolu hoidmine meeskonnas üks suuremaid väljakutseid. Kui saad direktoriks, ei tähenda see, et elu on igapäevane laulupidu, vaid pigem vastupidi, märkis ta. Inimesed, kes uksest sisse astuvad neile sobival ajal, tulevad harva rõõmusõnumiga, vaid pigem midagi kurtma või küsima. Kas palka juurde või midagi muud, selgitas Kõvask, kelle sõnul on mõiste leadership üheks osaks inglise keeles sõna laev ja ka tegelikkuse võib juhtimise puhul ette kujutada laevastikku merel kui juht satuks paanikasse ja hakkaks tegema erinevaid manöövreid, poleks ka ülejäänud laevadel lootust kuhugi jõuda. Seega tuleb leida endas sisemine tugevus või julgus teha ära ka rasked otsused, emotsioonid tagaplaanile jättes ja tehes seda nii hästi kui võimalik. Kõvask mainis, et täna on neid jutte palju lihtsam rääkida kui neli aastat tagasi, mil majanduskriis algas. Pidime väga kiiresti tegema väga palju valusaid otsuseid. Ära saatma suure hulga inimesi ja neil, kes jäid, palka vähendama, samas kui pidi tööd varasemast kaks korda rohkem tegema. Sellistes oludes annab tunda meeleolulangus. Tänaseks selle meeskonnaga, kellega selle läbi tegime, julgeks küll ka luurele minna, sõnas ta. Ükski argipäevane mure pole peale seda selline, mida ei suudaks rõõmsa meelega ületada. Samas on tema sõnul riigiti vajalik erinev suhtumine. On riigid, kus on vaja ennast projektide puhul. Inimesed hakkavad oma osa arendama ja näevad ainult seda. Nii võib juhtuda peagi, et projektijuht ei saa enam millestki aru. Kui asjad arenevad omasoodu ja juht ei saa selle kohta infot, arenevad asjad käest ära. muuta. Näiteks Venemaal demokraatliku juhtimisstiiliga, nagu meie siin harjunud oleme, ei jõua kuhugi. Ja samas Skandinaavias autokraatiasse kalduva juhtimisstiiliga ei jõua samuti kuhugi. Seda tuleb tajuda ja ennast painutada, selgitas Kõvask. Lisaks motiveerivad eri inimesi eri asjad. Ühele räägid jalgpallist ja teisele lillenäitusest. Hoiad inimlikku sooja kontakti ja näitad, et hoolid. Hoolimine ei tohi olla fassaad, vaid päriselt hoolimine, rõhutas ta. 20 Juhtimine

21 Millal olla autokraat ja millal demokraat? TERVIKPILTI ei tohi oma töö osa täites unustada, soovitas Tallinna Lennujaama turundusdirektor Erik Sakkov. FOTOD: EGERT KAMENIK Ajaloolase David Vseviovi sõnul käsitleb inimene juhtimist nagu teisigi valdkondi abstraktselt, unustades ära, et nii juhid kui ka juhitavad on inimesed oma kirgede, unistuste ja soovidega. Ajaloole tagasi vaadatest võib tema sõnul kergelt liialdades, aga suhteliselt tõeselt väita, et pika aja vältel ei olnud majanduslikult efektiivsemat viisi endale uute jalanõude hankimiseks, kui need kelleltki jõuga ära võtta. Ta lisas, et maailmas toimuvat vaadates, põhinevad meie mõttemallid kahjuks siiamaani selles ajas. Ta lisas, et ehkki võib tunduda, et segaduste ajal on firma, riigi või tsivilisatsiooni tasandil keerulise aja ületamiseks parim ainuvõim, see tegelikult nii pole. Me ihkame tugevaid vastaste vastu võtlejaid, sest tundub, et see on efektiivne. Tegelik ajalooline kogemus on aga vastupidine autoritaarsed otsused on olnud reeglina ekslikud. Olgu see Stalin enne sakslaste kallaletungi, kes otsustas ainuisikuliselt, või siis Nikolai Esimene, kes arvas, et ainult tema on võimeline võtma vastu õigeid otsuseid kõikidel tasanditel, tõi ta näite. Ta lisas, et ehkki meile on omane püüd autoritaarse võimu poole, sest eelühiskond oli hierarhiline ja on ka olukordi, kus väepealik peabki võtma vastu otsuse kiiresti ja kohe, on muudes situatsioonides mõttekas siiski asju arutada. seminarid koolitused vastuvõtud ja toitlustus kuni 50 inimesele majutus kuni 35 inimesele hubane maja hooliv teenindus personaalsed pakkumised hea toit Altmõisa külalistemaja Läänemaal. Info ja broneerimine tel , e-post Paik maailma äärel... mai

22 KONVERENTS Kuidas juhtida kiiret kasvu? Start-up-ettevõtja Jüri Kaljundi sõnul on idufirma ettevõte, mis kasvab kiiresti, aga ei tea täpselt, kuhu tegelikult liigub. Olemas on udune kauge eesmärk, aga kuidas sinna jõuda, seda väga täpselt ei teata. Kaljundi, kes on üks CV- Online i asutajatest, tõi näiteks, et aastal oli ettevõttes Eestis alla kümne inimese ja aasta hiljem juba kümme kontorit ning sada inimest. See oli koht, kus ma olen teinud kõige rohkem juhtimisvigu, lisas ta. Me ei suutnud kohalikele töötajatele väga hästi meie eesmärke selgeks teha. Kiiret kasvu on võimalik juhtida ainult siis, kui on kindlad eesmärgid, mida inimesed teavad, selgitas ta. Eesmärkide seadmine on iga juhi puhul, olgu ta tippjuht või väikese tiimi juht, kõige tähtsam, sest see annab töötajale kätte ootused ja seab raamid, mille sees on tal tegutsemisvabadus. Kõik algab värbamisest. Sa pead värbama inimesi, kes on superinimesed, toonitas Kaljundi. Et paned ta kolmeks kuuks tuppa kinni ja tulevad tulemused, mis aina üllatavad, tõi ta näite. Firma eesmärkide miinuseks on tema sõnul see, et need on üldised. Kõige tähtsamad on seetõttu hoopis viieliikmeliste tiimide eesmärgid. Need peavad olema ambitsioonikad. Hea eesmärk on selline, mida täismahus ei saavutata, vaid millest saavutatakse 75%. Kui eesmärke saavutatakse pidevalt täismahus, on need liiga nõrgad, rõhutas ta. Ka üksiku töötaja eesmärgid pole kaugeltki nii tähtsad kui meeskonna omad. Kaljundi soovitas seada inimestele kolm-neli eesmärki, millel kõigil on mõõdikud, START-UP-ET- TEVÕTJA Jüri Kaljundi. millest inimene peaks mingi aja jooksul 75% täitma. See on väga lihtne meetod. Inimesed tahavad olla loomingulised ja vabad. Nii antakse neile vabadus. Iga inimene on nagu omaette firma, kes suudab iseseisvalt toimetada. Start-up i töötajaid motiveerib lisaks maailma parandamise võimalusele ka seatud eesmärkide täitmine. Alati on väikeseid võite, need tasuks välja tuua. Mõelge iga nädal, mis teie meeskonnas juhtub. Ükskõik, mis tähistamist vääriv on, mõelge, kuidas kuu või kvartali saavutusi välja tuua. Kuidas juhtida koori? Dirigent Veronika Portsmuthi koorides laulab kirju seltskond. Tema sõnul laulavad kooris oma valdkonna tipud, mistõttu koori õhkkonna loomisel hakkab muusikalistest teadmistest ja oskustest rohkem rolli mängima inimeste iseloom. Kes on vastupidav, kes viriseb ja kes naerab kogu aeg, kirjeldas Portsmuth. Kui keegi turtsub, siis tavaliselt antakse talle võimalus oma arvamus välja öelda. Ja tihti kogukond reguleerib ise inimese suhtumise ära, lisas ta. Minu roll on teha otsuseid muusikaga seonduvalt professionaalsel tasemel. Portsmuthi sõnul soovivad koori tulijad seal laulda. Erandlikele soovidele püüan vastu tulla, aga on teatud reeglid, mille järgi kollektiiv toimib ja kui need ei sobi, siis inimesed lahkuvad ise, rääkis ta. Portsmuthi sõnul peab koori edukaks juhtimiseks olema kindlasti oma ala tipp. Kuidas mõista vene partnerit? William Grant & Sons Distillers Ltd Venemaa turundusjuhi Vladimir Vološini sõnul oleme me mitmel põhjusel õnnelikus seisus. Vološin, kes töötas kaheksa aastat Venemaal ja enne seda paar aastat Eestis, rääkis, et Eestis on juhtimine demokraatlik ja avatud, toimub kiire areng ja täiustub tehnoloogia, loetles ta meie plusse. Eesti tehnoloogilised lahendused on tema sõnul teistes riikides, kaasa arvatud Venemaal, alles juurutamises. Seetõttu on riikidele Eestiga koostöö tegemine eelis, millest õppida. Paindlikkus on tänapäeva äris väga oluline. Ma tean Suurbritannias palju inimesi, kes on väga targad, haritud ja ambitsioonikad, aga paindumatud, märkis Vološin, kelle sõnul juhtimine on populaarne sõna, aga definitsiooni sellele on raske sõnastada, sest see tähendab kõigi jaoks erinevaid asju. Vološini sõnul peab äris olema paindlik. Mõtle, kuidas sa suhtud inimestesse, kes on sinust nooremad või vane- mad või teisest kultuurist. Mida paindlikum oled, seda tolerantsem suudad olla, rääkis ta. Tema sõnul tulevad tulemused siis, kui astuda inimeste tasandile, õppida neid tundma ning võtta arvesse, kes nad on millised on nende puudused ja tugevused jne. Ettearvamatu Venemaa. Vološin jagas oma kogemust selle kohta, et Venemaa on etteaimamatu. Sa ei tea kunagi, mis juhtub järgmisel sekundil, minutil või kuul, selgitas ta. Samas pole sealsed inimesed muutustele avatud. Lisaks peab arvestama konfliktide tekkimisega meeskondades, sest konkurents on väga ALKOHO- LITOOTJA William Grant & Sons Distillers Ltd Venemaa turundusjuht Vladimir Vološin. tugev. Üldse on Vološini sõnul stress nii tööl kui ka perekondades väga suur. Pole vahet tööpäeval ja nädalavahetusel, töötatakse õhtul ja öösel, telefonikõned ja kirjad saabuvad kogu aeg, rääkis ta. Kõik see tähendab, et juhina õpid seal kiiresti. Ühe aastaga õpid Venemaal sama palju kui kahe aastaga Eestis. Selleks, et luua häid suhteid, peab investeerima oma aega. Mida rohkem aega nendega veedad, seda edukam ja mõjuvõimsam oled. Korra kuus meeskonnas otsuseid tegevate inimeste külastamisest ei piisa, kontakt peab olema korra päevas või isegi korra tunnis. 22 Juhtimine

23 REKLAAM mai

24 KONVERENTS Mida oodatakse juhilt? ÄRIKOOLI EBSi asutaja Madis Habakuke sõnul peaks juht töö ajal keskenduma tööl olemisele ja töö tegemisele. FOTOD: PÄRNU JUHTIMISKONVERENTS 24 Juhtimine

25 KONVERENTS Mai keskel Pärnus toimunud juhtimiskonverents Kuhu juht on kadunud? keskendus küsimusele, mis on juhile lubatud ja mis mitte ning millised on omanike, töötajate ja partnerite ootused juhile. URVE VILK Habakuk: juht ei tohiks töö ajal golfi mängida Ärikooli EBS asutaja Madis Habakuke sõnul on omaniku ootus juhile, et too ei läheks töö ajast golfi mängima. Välja arvatud juhul, kui tegu on ärikohtumisega, kus arutatakse äriks vajalikke asju. Ehkki vaid alla 10% protsendi Pärnu juhtimiskonverentsil osalejaist tunnistas, et mängib golfi, kiputakse tihti arvama, et kus mujal juht keset tööpäeva ikka viibib, kui ilmselt golfi mängimas. Habakuk tõdes Pärnus, et juht võiks siiski tööajal kontoris viibida. Ei ole nii, et kui töö on tehtud, siis juht võib keset päeva minna golfi mängima. See on signaal kõikidele, et kui juhti pole, siis miks töötaja peaks kohal olema, rääkis ta. Habakuk lisas juhi valimise kohta, et inimeste psühholoogia töötab nii, et kui organisatsioonis töötavate inimeste vigu teatakse, siis väljastpoolt tulevate kandideerijate kohta arvatakse sageli, et neil vigu pole, ehkki kõigil inimestel on puudused. Tasub mitte unustada, et ka neil inimestel, kes organisatsioonis veel ei tööta, on vead, rääkis ta konverentsil. Ei ole nii, et kui töö on tehtud, siis juht võib keset päeva minna golfi mängima. See on signaal kõikidele, et kui juhti pole, siis miks töötaja peaks kohal olema. Ärikooli EBS asutaja Madis Habakukk mai

26 KONVERENTS Uuring Alluvad arvavad, et juht töötab kolm tundi päevas Milliseid signaale annab töötajatele juhtide igapäevane tegutsemine ning kas ja kuhu kadus juht. Vastas 2893 inimest. JUHI KÄTTESAADAVUS. 98,2% juhtidest pidas oma kabineti ust pigem avatuks või alati avatuks. Töövõtjatest nõustus sellega 62,3% vastanutest, 12,5%-le ei ole juht igapäevatöös piisavalt kättesaadav. DELEGEERIMINE. 30,1% nimetas juhi tugevaima omadusena, juhtidest pidas 40,5% oma suurimaks nõrkuseks. Kuna oma juhte nähakse oskuslike delegeerijatena, siis hindasid töötajad juhi töökoormuseks umbes kolm tundi päevas. KONFLIKTIDE LAHENDA- MINE JA INSPIREERIMINE 18,6% töötajatest leidsid, et esimest, ja 18%, et teist tuleks juhtidel kõige rohkem õppida. TAGASISIDE JA TUNNUSTUS. 78,1% juhtidest leidsid, et jagavad piisavalt tunnustust ning 76,8%, et jagavad piisavalt tagasisidet. Töövõtjatest leidsid sama vaid 37,2% ning 38,4%. ALLIKAS: CV KESKUS, PÄRNU KONVERENTSID Luts: kogu aeg ei pea töötama nagu üritusel Garage48 Eestis firmaomanikel on tekkimas mentaliteet, et kogu aeg peaks töötama sellise intensiivsusega nagu üritusel Garage48, rääkis Eesti Ekspressi endine peatoimetaja Janek Luts. Aga see pole võimelik, see on tohutu intensiivsus, nii ei saa kogu aeg tegutseda. Olen isegi osalenud sellel üritusel, aga peale neid 48 tundi on nädal aega töötamisest pohmell, rõhutas Luts. Kui juht astub ametisse, siis temast räägitakse nagu supermanist, kui ta aga lahkub, siis tuntakse talle kaasa, tal on kõrvad lontis, viitas Luts Ekspressist lahkumise ajale. Tema sõnul oli ta tagasi vaadates nagu huvijuht. Ühelt poolt töötajate huvide ja palgaootuste absorbeerimine omanike suhtes, teisalt omanike huvi, et töötajad teeksid samade tingimustega paremat tööd. Lisaks veel lugejate huvid, loetles Luts. Ta meenutas, et raske oli taluda päevas kõiki neid probleeme, mis temani jõudsid. Mind on ainult üks ja neid viiskümmend ja iga päev käis paar inimest rääkimas, mida ta juurde tahab. Ma kaotasin usu, lisas ta. Ma ei uskunud enam, et ma lähen töötajate ette ja räägin neile jälle sama juttu. Aga kui ei suuda rääkida neile lugu, ei suuda neid motiveerida ega inspireerida, siis pole enam juhina midagi teha. Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtteil erinevaid ärilisi algatusi ellu viia. Selles osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee müügikõlbulikuks realiseerima. Näiteks valmistama arvutiprogrammi, veebiteenuse, mobiilirakenduse vms. Garage48 üritused said alguse Eestist aasta aprillis ja on laienenud nüüdseks ka mujale maailma. Selline üritus toimub skeemi järgi, kus mitukümmend osalejat kogunevad reede õhtul, igaühel oma idee. Ideed korjatakse kokku ja nendest valitakse välja parimad ning jagatakse projektirühmadele ellu viimiseks, millest omakorda parimad ideed võivad saada ka näiteks rahalisi auhindu. Rehe: pühapäev on mul juba 15 aastat olnud tööpäev Danske Banki juht Aivar Rehe rääkis, et tema jaoks on viimased 15 aastat olnud pühapäev tööpäev ja õnneks on seda võimaldanud ka tema perekond. Selleks, et esmaspäeval läheks töö käima, tuleb eeltöö ära teha juba pühapäeval. Kui saadad pühapäeval üksustesse meili laiali, siis emaspäeva hommikul töötaja vastab ja sa saad meili vastu ja tunnetad, et organisatsioon läks käima ja töötab. Sellega saad sa kujundada oma organisatsiooni nägu, kasutage seda, soovitas Rehe. Tema sõnul ei pea seda muidugi tegema iga nädal. Aga üldiselt soovitan, lisas ta. Rehe sõnul on siiamaani ka töötajatel valmisolek olemas, kui on vaja nädalavahetusel tööd teha. Naarits-Linn: juhil olgu kindel tagala Juht peab mõistma, et mingil hetkel paistab ta töötajaile positiivsena ja mingil hetkel ebameeldivana, rääkis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn. Kliendisuhtluse kohta on ettevõtetes väga palju juhendeid, juhtidega suhtlemiseks aga juhtnöörid puuduvad. Sageli oleks sellest aga suur abi, kuna juhte on erinevaid tüüpe, alates suhetele orienteeritud kaisukarudest kuni eesmärkidele orienteeritud haikaladeni. Lisaks on enamikus organisatsioonides tööl erinevate generatsioonide esindajad, mis tähendab erinevat mõtlemist ja tegutsemist, aga ka lahknevaid ootuseid suhetele. Töises elus on heaks näiteks see, et kui Y- ehk netigeneratsioonile on iseloomulik kiirus ja positiivsele keskendumine, siis varasem põlvkond on harjunud olulist üle rääkima ning on orienteeritud kriitikale ja parendusvõimalustele. Juht peab mõistma, et mingil hetkel paistab ta töötajaile positiivsena ja mingil hetkel ebameeldivana. Selleks et võimalike pingetega paremini toime tulla, peaks igal juhil olema usk iseendasse, usk muutustesse ja head kaaslased. Inimene, kellel puudub tagala, on halvemini etteennustatav. Selline inimene veab ka iseennast alt, sõnas Naarits-Linn. Tagala kindlustamise retsepti võttis ta kokku nii keskendu ja koge siin ja praegu olukorda, toeta enda tervist ning leia aega lähedaste jaoks. KRIISINÕUSTAJA Tiina Naarits-Linna sõnul peaks iga juht uskuma iseendasse. 26 Juhtimine

27 REKLAAM mai

28 EDETABEL PERE- JA TÖÖTAJASÕBRALIKE ETTEVÕTETE TOP Sõbralik ettevõte näeb inimest tervikuna Sõbralikus ettevõttes tähistatakse koos tähtpäevi, korraldatakse ohtralt koolitusi, kaasatakse töötajaid otsustusprotsessidesse ja arvestatakse sellega, et neil on ka eraelu. Tänavuse pere- ja töötajasõbralike ettevõtete edetabeli TOP 20 hulgas on kümme firmat, kes olid tipus ka eelmisel aastal. Heaks firmaks olemine pole aktsioon, vaid järjepidev töö. TEA TARUSTE kaasautor Enim väärtustavad töötajaid ja nende peresid IT- ja telekommunikatsioonifirmad neid oli esimese kahekümne hulgas seitse. Veel mahtusid TOP 20 hulka neli kaubandusettevõtet ja kaks kindlustusfirmat, aga ka energeetika valdkonnas tegutsev VKG Elektrivõrgud OÜ ja tööstusettevõte Estanc AS. Meil on pereettevõte, kus peamiselt töötavad mehed. Toetame igati traditsioonilisi pereväärtusi ja peret kui inimese elu vundamenti, rääkis surve- ja kütusemahuteid tootva Estanci tegevjuht Vaido Palmik. Toimuvad pereüritused, näiteks on traditsiooniks saanud jää- 41 ettevõtet osales tänavusel Äripäeva pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte konkursil. hallis uisutamine, ent konkreetsetest sündmustest olulisem on pereväärtuste positiivne kuvamine igapäevaselt. On noori mehi, kel ehk pole olnud plaani abielluda, aga kolleegide eeskujul nad teevad seda, muheles ta. Palmik kinnitas, et Estancis peetakse tootmishallis töötajat sama väärtuslikuks kui kontoritöötajat ning heatahtlik suhtumine laieneb kõigile: Proovime arvestada sellega, et kui inimese elus on raske aeg, siis tema tööpanus sel hetkel pole ehk 100%. Aasta eest avas ettevõte uue tootmishalli ja seejuures pöörati tähelepanu ka mugavama töökeskkonna loomisele. Kui reeglina on terashallid üsna külmad, siis Estancis on uude tehasesse paigaldatud ka põrandaküte. Estanc on pälvinud multikultuurse ettevõtte auhinna. Me teadsime, et meil on tööl soomlasi, rootslasi ja venelasi, aga vene keele kasutajate hulgas on veel väga palju erinevaid rahvusi. Oleme teadvustanud, et vene keelt kõnelevate töötajate hulgas on udmurt, lätlane, leedukas, grusiin ja valgevenelane. Nad on kõik erinevast kultuuriruumist, millega tuleb ka arvestada, märkis Palmik ja lisas, et mõne nädala eest oli neil elevusttekitav sündmus, kus kohal käis Gruusia televisioon ning grusiinist töötaja andis emakeeles intervjuu. Palmik lähtub tegevjuhina põhimõttest, et inimene on üks tervik ning et see, kuidas läheb 28 Juhtimine

29 Inimene peaks tulema hea tujuga tööle ja sealt rõõmsalt ka lahkuma. tänavuses Äripäeva pere- ja töötajasõbralike ettevõtete TOPis kohta jagava Estanci tegevjuht Vaido Palmik TÖÖSTUSETTEVÕTTE Estanc uus terashall on põrandaküttega, et töötajad ei peaks liialt külmetama. FOTO: RAUL MEE inimesel eraelus, mõjutab ka tema tööpanuses seega pole inimestesse investeerimine kulu. Inimene peaks tulema hea tujuga tööle ja sealt rõõmsalt ka lahkuma. Tuleb näha laiemat pilti ja aeg-ajalt viime läbi koolitusi, mis pole otseselt seotud tootmisega, vaid näiteks selleks, et aidata inimesel oma pereelu ja lapse kasvatamisega paremini hakkama saada, tõi ta näite. Au sees sportimine ja tublide spordimeeste tunnustamine. Palmiku sõnul on rahaline pool töötajasõbralikuks olemisel vaid üks komponent: Sageli on olulisem tunnustav suhtumine. Meie hindame perekonda, sportlikke ja tervislikke eluviise ning see tõmbab ligi ka samade väärtustega inimesi. Tootmisesse töötajaid leida pole lihtne, aga kõige paremad on tulnud just oma töötajate kaudu. Rahulolev töötaja on ettevõttele kõige parem reklaam, kinnitas ta. Pere- ja töötajasõbralikud ettevõtted on justkui perekonnad või kogukonnad, kus tähistatakse ühiselt tähtpäevi ja eraelulisi sündmusi ning korraldatakse mõne hobiga seotud klubilisi üritusi. Paljud üritused ja uued ettevõtmised saavad alguse just töötajate initsiatiivist. Uus Maa Kinnisvara personalijuhi Mari Moora jaoks on väga oluline, et uusmaakad on positiivsed ja tegusad, märkavad ja tunnustavad üksteist ning mõtlevad kaasa, kuidas tööelu ja -keskkonda paremaks muuta. mai 2014 Tore näide töötajate algatustest, mille oleme ellu viinud, on heade mõtete tuba. Meil on avatud kontor ja tekkis vajadus privaatse ruumi järele. Lihtsate vahenditega kujundasime diivani, hubase valguse ja potililledega mugava ruumi, kus vajadusel saab ka päevasel ajal pikutada, rääkis Moora ja lisas, et tänu pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte konkursile on nende kontoris nüüd ka lastenurk. Nimelt võttis Moora paari aasta eest ühendust toonase konkursi võitja Regioga, et kohtuda ja häid ideid jagada. Käisime neil Tartus büroos külas ja nende eeskujul tegime endalegi lastenurga. Lapsed on siia oodatud ja suvisel perioodil, kui lasteaiad on kinni, on see vanematele hea võimalus. Lastenurgas saab mängida, seal on telgid, raamatud, televiisor. Kontoris käivad ka vanemad lapsed pärast kooli ning neil on võimalus arvutit kasutada, kirjeldas ta. Kiirel tööpäeval aitab töötajal vastu pidada tasuta lõuna. Moora kinnitas, et inimesed on ettevõtte põhiväärtus ja kui töötajad on õnnelikud ja motiveeritud, läheb seeläbi ka ettevõttel hästi. Koolitused on Uus Maas seotud meelelahutusliku osaga, igal nädalal toimuvad müügitreeningud. Kuna maaklerite töötempo on kiire ja söögiaeg võib vahele jääda, on töötajail iga päev võimalik süüa tasuta lõunat, mis kohale tuuakse. Kommentaar Nagu tervislik perekond KADRI KULLMAN Dimela ASi tegevjuht Oleme palju tähelepanu pööranud tervise teemale. Küllap seetõttu, et pea pooled meie 24 töötajast on loomaarstid. Töötervishoiuarsti külastustel oleme võtnud maksimaalse paketi. Kui arst määrab töötajale massaaži, võtame seda väga tõsiselt. Profülaktikasse on mõtet panustada, arvestades seda, kuidas haiguslehtede tasustamine on korraldatud. Töötajatele on ujulas broneeritud oma rada ja kui keegi osaleb maratonil või mõnel suuremal võistlusel, on loomulik, et järgmisel päeval saab kodus puhata. Sellised asjad on iseenesestmõistetavad ja toimivad nagu heas peres. 29

30 EDETABEL Pere- ja töötajasõbraliku KoondTOP Koht Ettevõte Valdkond Punktid Koht mullu NORTAL AS IT ERICSSON EESTI AS IT/TELEKOM DIMELA AS KAUBANDUS Skype Technologies OÜ IT Uus Maa Kinnisvarabüroo Kinnisvara VKG Elektrivõrgud OÜ Energeetika Estanc AS Tööstus VBH Estonia AS Kaubandus Helmes AS IT OÜ Puhastusimport Kaubandus Tele2 Eesti AS Telekom AS Proekspert IT AS Eesti Post Teenused Fortumo OÜ Telekom If P&C Insurance Kindlustus Tridens AS Kaubandus Advokaadibüroo Borenius Õigusabi IIZI Group AS Kindlustus Paletti Eesti AS Kirjastamine Raintree Estonia OÜ IT Ettevõtted alates 21. kohast, tähestikulises järjekorras ADM Interactive OÜ AS Atea AS Levira Danske Bank DHL Estonia AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Konekesko Eesti AS Mandatum Life Insurance Baltic SE Mediainvest Holding AS Net Group OÜ Playtech Estonia OÜ Ragn-Sells AS Scania Eesti AS SEB Pank SLO Eesti AS Swedbank AS Technopolis Ülemiste AS TV3 AS Viasat AS Viru Elektrikaubandus AS Äripäev AS Töötajasõbralikkuse TOP Koht Ettevõte Punktid Peresõbralikkuse TOP Koht Ettevõte Punktid 6ettevõttega on 20 kõige pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte seas esindatud IT-valdkond. Sama valdkonna firma Microsoft Eesti võitis edetabeli mullu ja aastal DIMELA AS 5 2. NORTAL AS 6 3. ERICSSON EESTI AS Skype Technologies OÜ Helmes AS AS Eesti Post Estanc AS a19 8. VKG Elektrivõrgud OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Tele2 Eesti AS IIZI Group AS AS Proekspert If P&C Insurance Tridens AS VBH Estonia AS OÜ Puhastusimport Advokaadibüroo Borenius Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Scania Eesti AS DHL Estonia AS ERICSSON EESTI AS 5 2. NORTAL AS 6 3. UUS MAA KINNISVARABÜROO 9 4. Skype Technologies OÜ Dimela AS VBH Estonia AS Fortumo OÜ VKG Elektrivõrgud OÜ OÜ Puhastusimport Raintree Estonia OÜ Estanc AS Paletti Eesti AS Tele2 Eesti AS AS Proekspert Advokaadibüroo Borenius AS Atea If P&C Insurance Tridens AS Helmes AS Scania Eesti AS Juhtimine

31 EDETABEL mad ettevõtted 2014 Metoodika EESMÄRK Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurssi on Pere ja Kodu ning Äripäeva eestvedamisel korraldatud 14 aastat. Selle eesmärk on selgitada välja pere- ja töötajasõbralikud ettevõtted ning juhtida tähelepanu töötajate, pere ja töökeskkonna arendamisele. KONKURSI ÜLESEHITUS Kutsusime osalema aastal Äripäeva koostatud edetabelitesse kuulunud ettevõtted. Ühtlasi saatsime Äripäeva infopangas olevatele suurtele ettevõtetele märgukirja. Üleskutse konkursil osaleda avaldati ka Äripäeva veebis. VASTAMINE Personali- või tegevjuhil oli võimalik vastata nii paberil kui ka elektrooniliselt. Töötajate vastamise paber- või veebiversioonis küsimustikule organiseeris konkursil osalenud ettevõtte personalijuht. OSAVÕTT Konkursil osalemine oli vabatahtlik. Tänavu võttis osa 41 ettevõtet. HINDAMINE Ettevõtteid hindasid aasta kevadel toimunud konkursi raames nii tegevjuht ja/ või personalijuht kui ka ettevõtte töötajad. Pere- ja töötajasõbralike ettevõtete koond- TOPi võitja selgitati välja peresõbralikkuse TOPi ja töötajasõbralikkuse TOPi kohapunktide liitmise teel. Personalijuhi ja töötajate ankeetide tulemuste arvutamise aluseks võeti maksimaalne võimalik punktide arv ning lõplik tulemus saadi tegelikult kogutud punktide protsendina maksimumist. Lõpptulemus leiti, võttes arvesse kahte alamnäitajat: peresõbralikkust ning töökeskkonda ja töötajate arendamist ehk töötajasõbralikkust. Üldistes kokkuvõtlikes pingeridades on personali- või tegevjuhi hinnangu kaal 40%, töötajate hinnangute kaal aga 60%. mai

32 EDETABEL TARKVARA- ARENDAJA Nortali firmakultuuri aluseks on teeme ära suhtumine ning paindlikkus. FOTO: EIKO KINK TOPi-võitjate fookus töötajate arengul Äripäeva pere- ja töötajasõbralike ettevõtete TOPi esikohta jagavad tarkvara arendusfirma AS Nortal ja telekommunikatsiooniseadmete tootja AS Ericsson Eesti. Tabeli esinumbrid pööravad suurt tähelepanu töötajate arenguperspektiividele ja toetavad igati tasakaalu hoidmist nende töö- ja eraelu vahel. 32 Juhtimine

33 EDETABEL TEA TARUSTE kaasautor Ligi 280 töötajaga Nortal ASi personalijuht Jüri Saarma rääkis, et lisaks iga-aastastele töötajate rahulolu-uuringule ja arenguvestlustele viiakse kõikide töötajatega kord aastas HR-osakonna poolt läbi rahuloluvestlus. Meie töötajaile on rahuloluks kõige tähtsam huvitav töö: see, et töö oleks põnev, oluline ja mastaapne ning võimaldaks kasutada uusimaid tehnoloogiaid. Teine oluline rahuloluallikas on isiklik areng, seda nii ettevõtte sees kui ka oma rollis. Oleme rahvusvaheline ettevõte, mistõttu on töötajail võimalus ka mujal tööd teha ja kogemusi saada, selgitas ta. Rahulolu loob töötajaile ka tugev meeskonnavaim ning värvikad, targad ja abivalmid kolleegid. Saarma sõnul hindavad Nortali töötajad ka seda, et ettevõtte suurust arvestades on bürokraatiat minimaalselt ja tähtsad otsused sünnivad kohapeal Eestis. Tarkvara arendamine pole individuaalala, vaid tiimi töö, seega on meeskonna kultuuri loomine tähtis. Firma kultuuri aluseks on teeme ära suhtumine ning paindlikkus seda nii aja kasutuse, töö sisu kui ka otsuste tegemise osas, märkis personalijuht. Rakendame kaasavat juhtimisstiili, inimesed peavad saama ise otsuste tegemisel kaasa lüüa. Meil on Tarkvara arendamine pole individuaalala, vaid tiimi töö, seega on meeskonna kultuuri loomine tähtis. Nortali personalijuht Jüri Saarma juhtidele eraldi arenguprogramm ning lisaks arutame koos vanemspetsialistidega, kuidas ettevõtet paremaks muuta, lisas ta. Kuigi tarkvaraarendus on meeskonnatöö ja eeldab samaaegselt ja koos töö tegemist, on Nortalis paindlik tööaeg oma õpingute või perekonnaga seotud asjad saab rahulikult ära ajada. Töötajate keskmine vanus 31 aastat. Nortali töötajaskonna keskmine vanus on 31 aastat ning tasapisi see number kasvab. Kiiresti on kasvanud ka lastega töötajate arv, praegu on ettevõtte ligi 280 töötajast 40% lapsevanemad ning seetõttu on töö- ja pereelu kokkusobitamine fookuses. Kontoris on sisse seatud esimene lastenurk; spordiklubisse võivad kuuluda ka töötajate lapsed, suvepäevadele on kutsutud kogu pere; toetame töötajaid laste sünni ja koolimineku puhul; toimuvad laste jõulupeod jne, loetles Saarma. Nortali töötajatel on hulgaliselt võimalusi osaleda arendavatel koolitustel: möödunud kuul osales 60% töötajatest vähemalt ühel sisekoolitusel. Kuigi põhifookus on tehnilist laadi koolitustel, pakume õpet ka pehmetel teemadel: kuidas juhtida aega, kuidas seada eesmärke, kuidas suhelda. Mitmendat aastat toi- mai

34 EDETABEL ERICSSONI kui tööandja brändiks on tugev juhtimiskultuur ja uue valdkonnana tervis. FOTO: MEELI KÜTTIM mub koolitussari Gordoni perekool, kus saab õppida veel paremaks lapsevanemaks olemist. Perekoolis saab tasuta osaleda ka töötaja kaaslane. Lisaks lõppes äsja koolitussari tervislikest eluviisidest, rääkis Saarma. Tervis enda kasuks tööle. Terviseteemaga tegelemist alustas möödunud aastal tõsiselt ka ligi 3000 töötajaga Ericsson. Personalijuht Ülle Matt kinnitas, et tervise suunaga ka jätkatakse: Et inimene saaks olla õnnelik, peab ta olema terve, ja siis on ta motiveeritud nii oma elus kui ka töös. Läheneme terviseteemale kontseptuaalselt, oluline on toitumis- ja liikumisharjumuste muutmine ja seda ei tehta paari kuuga. Kõik Ericssoni töötajad said osaleda tervisloengute sarjas, põhjalikult uuendati söökla kontseptsiooni. Tehas töötab 24/7 mitmes vahetuses ja märkasime, et paljud töötajad valivad sooja toidu asemel saiakesi. Hakkasime toitu kompenseerima, värsked salatid ja taime toit on alati kättesaadavad, menüüdele lisasime ka toitude kaloraaži, et oleks võimalik paremini oma valikuid teha. Sügistalvisel perioodil käisid arstid rääkimas, kuidas vältida haigestumist ning seejärel hakkasime töötajatele pakkuma tasuta värsket taimeteed. Meil on terviseklubi, kus spetsialistid nõustavad ka kaaluprobleemide puhul ning õpetavad, kuidas liikumine ja tervislik toit enda kasuks tööle panna, loetles Matt. Kaks korda aastas toimub sammuvõistlus, mai- ja sügisjooksust osavõtjate arv on ligi tuhat. Võitjad Nortal AS TEGEVUSALA: IT TEGEVJUHT: Priit Alamäe Ericsson Eesti AS TEGEVUSALA: tööstus/ tootmine; IT/telekom TEGEVJUHT: Lars Andreas Nordin Me ei tee neid asju ühekordse projektina, tähtis on järjepidevus. Ericssoni personalijuht Ülle Matt töötajate tervisealasest nõustamisest Pinges töötaja saab abi spetsialistilt. Arvestatakse nii tootva töö tegijate kui ka kontoritöötajate terviseriskidega ja vajadusel saab töötaja füüsiliste pingete puhul abi massöörilt ning vaimse pinge korral psühholoogilt. Populaarne on tootmis- ja kontorivõimlemine treeneri juhendamisel. Töökoha ergonoomika eest hoolitseb vastav spetsialist. Me ei tee neid asju ühekordse projektina, tähtis on järjepidevus. Edaspidi tahame juurde tuua ka suitsetamisest loobumise teema. Teeme koostööd sihtasutusega Terve Eesti, märkis Matt. Inimesed ei tohi tööga üle pingutada. Personalijuhi sõnul on strateegiliselt tähtis, et töötajad hoiaksid oma töö- ja eraelu tasakaalus ega pingutaks ennast üle. Ericssoni kui tööandja brändiks on tugev juhtimiskultuur ja uue valdkonnana tervis. Tähelepanu tuleb pöörata igale töötajale ja nii suures ettevõttes pole see alati lihtne. Siin on suur roll juhtidel, kes töötajatega otseselt kokku puutuvad. Eesmärk on, et töötaja tunneks end väärtustatuna. Viime läbi arenguvestlusi ja vaeme inimese tööalase karjääri võimalusi. Ma olen näinud imelisi lugusid, kus madala haridustasemega kõige madalamal tootmistööl alustanust saab pärast kooliskäimist tubli juht, rääkis Matt innustunult. Ericsson toetab töötajate tasemeõpet ja ehkki paindliku töögraafiku rakendamine on tootmisettevõttes keerukas, on siingi leitud lahendus. Koostöös koolidega kohandatakse töögraafik ja õppeaeg ning näiteks Tallinna Polütehnikumis on 3-aastase kutseõppe lõpetanud 30 inimest ja 60 on praegu õppimas. Firma korraldab ka sisemist Karjäärimessi, kus ühe kuu jooksul toimuvad erinevad tööalast karjääri tutvustavad loengud, esinejaid on nii väljastpoolt kui oma maja töötajate hulgast. Osakonnad tutvustavad oma töölõiku ja ametikohti, et inimestel oleks selge arusaam, kuhu nad võiksid edasi liikuda. Peame silmas just töötajate pikaajalist karjääri. See loob inimeses kindlustunde tuleviku osas ja kui sa näed, et sinusse investeeritakse ja sind väärtustatakse ning kui tunned, et oled ettevõttele oluline, on su konkurentsivõime ka tööjõuturul tugev. 34 Juhtimine

35 REKLAAM Klientide ja t organisatsiooni mai

36 BÜROOTÖÖ GRUPITÖÖ TARKVARA Kasulik vaid siis, kui on kõigil Info hulk iga päev kasvab ja et tööd efektiivselt teha, peab seda kuidagi operatiivselt haldama. Kas kõik koosolekule kutsutud teavad, millal ja kus see toimub? Kõik said e-kirja vajaliku dokumendiga? Kus on ülemus, kas tal on täna aega minuga suhelda? Need on küsimused, mille haldamist aitab grupitöö tarkvara lihtsamaks teha. MARILIIS PINN Bürootöö toimetaja Nagu kõik tarkvara, kolivad ka grupitöö lahendused järjest enam pilve, mis tähendab, et edukalt koos tööd teha, ei pea enam samas kontoris istuma. Ka tähendab see seda, et oma andmetele, infole ja suhtlusele saab ligi kõigi seadmetega. Korralikult toimiva grupitöö lahenduse puhul pole vabandus, et fail jäi tööle lauamasinasse, enam kuigi tõsiseltvõetav. Grupitöölahendused on muutumas elementaarseks. Kõik me tegelikult kasutame grupitöö lahendusi. Need peavad meie tööd toetama, mitte olema eesmärk omaette, ütles ajajuhtimiskoolitus pakkuva HAL Koolituse juhataja Ardo Reinsalu. Oluline on loodav lisaväärtus. KUI kasutaja ei näe lõpptulemust ja kasu, siis ta väldib tarkvara kasutamist, ütles koolitaja Ardo Reinsalu. FOTO: ARNO MIKKOR Uus põlvkond, kellele on nende lahenduste kasutamine elementaarne, kasvab peale. Reinsalu sõnul on kahte liiki grupitöö lahendusi, need, mis loodud suurettevõtetele täispaketina, ja veebis pakutavad teenused nagu Doodle ja Dropbox. Esimene on nagu täppistööpink, mis pakub palju võimalusi, teised on pigem lihtsad tööriistad nagu kirved ja saed, selgitas ta erinevusi. Reinsalu sõnul võetakse ettevõttes grupitöö tarkvara sageli kasutusele emaettevõtte soovil ja siis see on tundub väikesele meeskonnale liiga suur ja kohmakas kasutada. Siis inimesed lihtsalt ei kasuta seda, rääkis Reinsalu. Sageli pannakse andmed sisestama inimesed, kes selle lõpptulemust ei näe, mistõttu on andmed süsteemis vigased. Näiteks tehakse müügimehele ülesanne tabeleid täita, kuid tema ei näe seda statistikat, mis nende andmetega tehakse, ja see on talle lisatöö, mida ei soovita teha, rääkis Reinsalu võimalikest ohtudest. Nii jätkatakse ka oma isiklike andmete kogumist. ATEA projektijuht Vahur Parve sõnul kolib 36 Juhtimine

37 BÜROOTÖÖ Mis on mis? Grupitöö tarkvara (inglise keeles groupware) LOODUD hõlbustama inimestevahelist infovahetust, võimaldades teostada ülesandeid kiiremini ja tõhusamalt. ALUSEKS teadmiste juhtimisele. REAALAJALISED LAHENDUSED parandavad protsesside voolujoonelisust, lisavad üksikisiku tööjõudlust, kasvatavad meeskonnatöö produktiivsust, tõstavad osakondade ja kogu ettevõtte efektiivsust ning vähendavad kulutusi süsteemi kui terviku ülalpidamiseks. Näiteks on kaastöötajate ajakavad kõigile nähtavad, klientide kontaktid ja kirjavahetus on ühiskasutuses, info ressursside kasutuse kohta on avalik kogu meeskonnale ning tiimile saab anda ühiseid ülesandeid ning jälgida nende täitmist. FUNKTSIOONID võivad eri tootjate lahendustel erineda, üldjuhul e-post, aja- ja ressursside planeerimine, kontaktide ja ülesannete haldus, ühiskaustad, diskussioonibaasid, dokumendihaldus, töövoo juhtimine. Levinud lahendused MICROSOFT OFFICE 365 täislahendus LOTUS NOTES täislahendus ZIMBRA COLLABORATION SUITE avatud lähtekoodil rakendus DOODLE.COM koosolekute planeerimine DROPBOX.COM failide jagamine GOOGLE DRIVE.GOOGLE.COM ühiskasutavad dokumendid ja kaustad ALLIKAS: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ka grupitöö tarkvara järjest rohkem pilve. Ettevõtted tulevad sellega meelsasti kaasa, lisas ta, kuna siis ei pea serverit pidama, seda 3 5 aasta järel vahetama ja puudub vajadus ka ITtoe palgal hoidmiseks. Parve sõnul on oluline grupitöö tarkvaras integreeritus. Keskkonnaga püütakse siduda nii palju teenuseid kui võimalik. Näiteks haldustarkvarad ja raamatupidamist, selgitas ta. mai 2014 Ka väikesel ettevõttel on kasud sees, kui kogu suhtlus käib ühes kohas. ATEA projektijuht Vahur Parve Tarkvara on abiks ettevõtte suurusest sõltumata. Kui edukas ettevõttes grupitöö tarkvara kasutamine on, sõltub juhtkonna eeskujust. Ise peab initsiatiivi näitama, alati peab eeskuju olema, muidu ei lähe ükski asi laiadesse massidesse, lisas Parve. Siin pole Parve sõnul vahet, kas tegu on väikese firmaga või suure ettevõttega, kus töötab tuhandeid inimesi. Sobivaid lahendusi on mõlemale. Ka väikesel ettevõttel on kasud sees, kui kogu suhtlus käib ühes kohas. Atea pakub klientidele mitmeid lahendusi, kuid viimastel aastatel on nad asunud soovitama Office 365 lahendust pilveteenusena. Microsoft on ühistööriistad arendanud oluliselt kõrgemale tasemele, selgitas Parve. Hästi toimib majasisene sõnumisaatja Lync, ressursside planeerimine ja kalender. Kiirelt ja lihtsalt saab näiteks planeerida koosolekuid, broneerida koosolekuruume, ühiskasutuses sõidukeid, selgitas ta. Lahendused kolivad pilve. Microsofti Baltikumi ärilahenduste juhi Andrejs Jušcenko: Tulevikumärksõnad on aina suurenev töötajate mobiilsus, paindlikkus ja võimalus pääseda tööalasele infole ligi igalt poolt ja igal ajal ning kommunikatsioon. Jušcenko sõnul pakub Microsoft pakub juba viimased 20 aastat kompaktseid ettevõtte tootlikkust tõstvaid grupitöö- ja juhtimislahendusi. Kliendid saavad valida, kas kohaldavad lahendusi kontoripõhiselt või mobiilselt, osana Office 365 teenusepaketist. Aina rohkem ettevõtteid, sealhulgas Eesti omi, on läinud üle pilvepõhisele Office 365 tarkvarale, sest nõnda saa- 37

38 BÜROOTÖÖ Office 365 Kohaldatud klientide vajaduste järgi. Allalaaditav nii Windowsile, Macile kui ka Androidile. Töötavad Word, Excel, Outlook, PowerPoint. KOMPONENDID: EXCHANGE ONLINE turvaline e-posti lahendus, maht 50 GB iga kasutaja kohta. ONEDRIVE andmete salvestamine nii sise- kui ka väliskasutuseks, maht 1 TB. SHAREPOINT ONLINE veebipõhiste grupi- ja projektitöö lehekülgede loomine, dokumendivahetus ja arutelud. LYNC konverentsikõned kuni 250 inimese osavõtul, ühes HD-video ja sisujagamisega. ALLIKAS: MICROSOFT EESTI Tulevikumärksõnad on aina suurenev töötajate mobiilsus, paindlikkus ja võimalus pääseda tööalasele infole ligi igalt poolt ja igal ajal. Microsofti Baltikumi ärilahenduste juhi Andrejs Juščenko vad inimesed oma tööalasele informatsioonile ligi ja seda kasutada igal pool, igal seadmel ja igal platvormil, selgitas ta. Mobiilne lahendus. Office 365ga võid töötegemist alustada oma lauaarvutil ja minna sujuvalt üle tahvelarvutile või mobiiltelefonile. Microsoft on ainus pilveteenuse pakkuja Euroopa Liidus, kelle lepingud on heaks kiitnud liikmesriikide andmekaitse inspektsioonid, lisas ta. Office 365ga saab ka väikefirma lahendused, mis enne olid saadavad vaid suurtele. Tasub teada Kogu büroo pilves Soovitusi grupitöö tarkvara valikuks 1. VALI SEE, MIDA OSKA- VAD KASUTADA KÕIK. Üks tüüpiline viga on eeldada, et kui sina saad keeruka tarkvara haldamisega hakkama, suudavad seda ka su kolleegid. Ei suuda. Ja kui ei suuda, ei hakka nad seal ka andmeid uuendama ning sinu grupitöö-tarkvarast pole mingit abi. 2. KASUTA ÜHILDUVAID FORMAATE. Parem on tarkvara, mis võimaldab aruandeid salvestada PDF-vormingusse või mõnesse teise levinud failiformaati. Alati on inimesi, kes ei kasuta sama tarkvara, aga vajavad sellest hoolimata tööst ülevaadet. 3. VALI VEEBIPÕHI- NE LAHENDUS VAS- TAVALT VAJADUSE- LE. Veebipõhine tarkvara sobib hästi projektidele, kus osapooled ei asu füüsiliselt samas asukohas või ei kasuta isegi sama keelt. Samas tuleb anda aru, et sellisel juhul on info uuendamiseks vaja alati internetiühendust! Kui sa teed palju tööd kontorist väljas (sh lennukis, autos, kodus), siis ei ole kvaliteetne internetiühendus just alati garanteeritud, mistõttu võib veebipõhise tarkvara kasutamisel kannatada sinu töö efektiivsus. 4. KASUTA AINULT HÄDAVAJALIKKE FUNKTSIOONE, KUID TEE SEDA OSKUSLIKULT. Tarkvaratootjad arvavad, et mida rohkem funktsionaalsust ja vidinaid nad lisada suudavad, seda rohkem raha nad saavad küsida. Kahjuks kasutab keskmine kasutaja nendest võimalustest alla 20%. Ja tegelikult ei peagi kõiki võimalusi kasutama. On oht, et liigne detailsus muutub eesmärgiks omaette. Alguses võib sulle ju tunduda, et kõik infoväljad on oluline ära täita, kasutada prioriteetide määramist, eri värviskeeme, kommentaare jne. Projekti jätkudes on aga sellise detailsusega andmete sisestamiseks raske leida aega. Siis kulutad liiga palju aega formaalsustele või lihtsalt kaob motivatsioon tarkvara kasutada. 5. PLANEERI VÄHEMALT RESSURSSE. Näiteks projektijuhtimistarkvara tõeline lisaväärtus ei ole mitte niivõrd tegevuste järjestamises, vaid ressursside planeerimises. Tegevusi võib üksteise järele paigutada pea kõikide kättesaadavate vahenditega. Hoopis raskem on hinnata nende tegevuste realiseerimiseks vajaminevate inimeste arvu, nende kasutuses olevat aega jne. Arvuti suudab rutiinse ja detailiderohke ülesandega meist paremini hakkama saada, jagades inim- ja muid ressursse vajalike projektitegevuste vahel võimalikult efektiivselt. 6. ARVESTA 100 TEGE- VUSE RUSIKAREEG- LIGA. Kui projektil on vähemalt 100 tegevust, on vajalik projektijuhtimistarkvara. Kuni sinnani saab hakkama ka Exceli või Wordiga (aga ei pea!). 7. ÄRA UNUSTA INIME- SI. Suurte ja keeruliste projektide puhul on oht, et projektijuht jälgib kogu protsessi ainult tarkvara vahendusel ja kaotab isikliku sideme meeskonnaga. Pea meeles, et tarkvara on siiski kõigest vahend, mis ei tee tööd ellu. Inimesed teevad tööd. ALLIKAS: HAL KOOLITUSE JUHT ARDO REINSALU 38 Juhtimine

39 REKLAAM mai

40 GASELL Bisnode Estoniat aitavad pilvepioneer ja ideedepüüdja KADRIN KARNER kaasautor Rahvusvahelise äriinfoettevõtte ja Äripäeva Gaselli TO- Pis äramärkimist leidnud Bisnorde Estonia ASi kaks kõige olulisemat nutikat lahendust, mis ettevõtte tööelus märkimisväärset rolli mängivad, on Google Apps for Business ja JIRA. Kasutame firmas Google Apps for Businessi, integreeritud pilveteenusel põhinevat platvormist sõltumatut vabavaralist ärilahendust, kuhu kuulub näiteks meiliteenus, dokumendihaldus ja grupikalendri haldus, võttis Bisnode Estonia ASi tegevjuht Heiki Laur ühe lausega kokku kogu Google i loodud tarkvara headuse. Laur märkis, et kogu lahenduse hind ühele kasutajale on aastas umbes 40 eurot ehk tänu fikseeritud hinnale on kulu hästi planeeritav. Võrreldes Microsofti vastavate lahendustega on siin ilmne rahaline kokkuhoid, lisas Laur. Samuti on tema sõnul oluline pluss see, et firma töötajad pääsevad Google Appsi teenustele juurde igal ajal ja igast kohast. Kas arvuti, tahvelarvuti või mobiiltelefoniga. Mobiiliga on mugavam kasutada Mis on mis Gasell Eettevõte, mis kasvatas perioodil käivet ja kasumit vähemalt 50% võrra. vastavaid äppe, Gmaili, Google Drive i, märkis ta. Teine hädavajalik rakendus, mida hostitava tarkvara lahendusena kasutatakse, on Bisnode Estonia tegevjuhi sõnul projektijuhtimise tarkvara JIRA. Ilma JIRAta ei kujutaks enam IT arendusprojektide haldust ettegi, sõnas ta. JIRA looja Atlassian Marketplace kodulehel kirjutatakse, et ülesanded, ideed ja soovid on peidus inimeste peades ning sügaval nende elektroonilistes postkastides, kuid JIRA on loodud just selleks, et püüda kinni ideid ja organi- 40 Juhtimine

41 GASELL BISNODE Estonia tegevjuhi Heiki Lauri sõnul on oluline, et töötajad saaksid teenustele ligi eri seadmetega. 40 eurot aastas kasutaja kohta maksab ettevõttele Google Appsi lahendus. Ilma JIRAta ei kujutaks enam IT arendusprojektide haldust ettegi. Bisnode Estonia tegevjuht Heiki Laur Tasub teada Google Apps ettevõttele Ettevõte nimega e-posti aadressid Video- ja hääkõned Integreeritud online-kalendrid 30 GB ruumi andmete salvestamiseks, sünkroniseerimiseks ja jagamiseks Tekstidokumentide, tabelarvutuste ning slaidide salvestamine ja muutmine online is Lihtne luua kodulehti oma projektidele Turvalisus- ja administratiivkontroll 24/7 klienditugi GOOGLE APPSI LISAVÕIMA- LUSED Sinu andmete pilvepõhine arhiveerimine E-kirjade ja vestluse säilitamine ka siis, kui töötaja on online ist lahkunud Kaitse andmekaotuse eest Administraatori piiratud otsing ja andmete eksport Täielik kontroll andmete säilitamise poliitika üle Veebipõhine andmete juhtimine ilma tarkvara installimise või salvestamiseta JIRA annab ülevaate toimivast ja organiseerib meeskonna tööd. mai 2014 seerida kõikvõimalikke küsimusi, mis meeskondadel tekib. Samuti lubab JIRA aidata sind kursis hoida kõigega, mis on oluline ja mis toimub sinu ümber. Teisalt on JIRA mõeldud just arendusmeeskondadele erinevate probleemide jälgimiseks, lisades arendustele kiirust ning parandades koodikvaliteeti. Nii Google Apps for Business kui ka JIRA pakuvad soovijatele tasuta prooviperioodi. Bisnode Estonia käivitas mai alguses uue infoportaali Sihtgrupid.ee, millega pakutakse ettevõtetele detailset Balti riike katvat turundusteavet sihtrühmade leidmiseks. Bisnode Estonia, endise nimega AS Connectus, on äriinfoteenuseid Eesti turul pakkunud alates aastast Alates aastast kuulub ettevõte Bisnode Gruppi. Bisnode on asutatud aastal ning grupis töötab kokku üle 3000 inimese 19 riigist. Bisnode käive aastal oli 3,9 miljardit Rootsi krooni. Bisnode omanikud on Ratos (osalus 70%) ja Bonnier (30%). Eestis pakub Bisnode infot välisriikide ettevõtete kohta, nii müügitööks vajalikus mahus kui ka põhjaliku taustainfo ja krediidiraportitena. 41

42 KALENDER Juunikuu koolitused ja konverentsid 3. JUUNI Riigihangete kohtupraktika Tallinn SISU: Riigihanked on jätkuvalt väga aktuaalne teema ning kohtupraktikas tekib pidevalt uusi küsimusi ja probleeme. Praktilisel päeval leitakse vastuseid olulistele riigihanke teemadele, mis on saanud oma vastused kohtupraktikas: kvalifitseerimisega seotud probleemid ja ettevõtte üleminek ja õigusjärglus. ESINEJA: Veiko Vaske, Kadri Härginen ja Triin Väljaots. HIND: km LISAINFO: Kui meedia hammasrattad on liiga teravad Tallinn SISU: Meedia- ja kommunikatsiooniseminar. Meedia on teabevahend, mille abil mõjutatakse väga suurt auditooriumi ja ühiskonnas toimuvaid protsesse. Info jõuab kiiresti ja korraga paljude inimesteni. Seetõttu on oluline, et ettevõtte meediasuhtluses lähtutakse mõistmisest, et meedia roll maine loomisel on ülioluline ja osataks ära kasutada võimalusi ja näha ohtusid, mis sellega kaasnevad. ESINEJA: Agu Uudelepp, Tarmu Tammerk, Jan Jõgis- Laats, Aivar Reinap HIND: km LISAINFO: 4. JUUNI Kolm sammu suvehooaja müügieduks! Tallinn SISU: Kuidas luua enda ümber head teenindusenergiat? Kuidas tõsta müügi ja teeninduse tulemuslikkust? Kuidas lisamüüki igapäevatöös edukalt rakendada? ESINEJAD: Janno Seeder, Nelly Vahtramaa, Romet Nael. HIND: km LISAINFO: 5. JUUNI Mitterahaline motiveerimine. Kuidas mitterahaliste vahenditega töötajate pühendumust suurendada? Tallinn SISU: Mõeldud eelkõige alustavatele keskastmejuhtidele nagu osakonnajuhid, tiimijuhid, kaupluste juhid, vahetuste vanemad ja teised, kes on viimase kahe aasta jooksul spetsialistist juhiks saanud, aga sobilik ka suurema kogemusega juhtidele ja personalijuhtidele, kes soovivad inimeste juhtimisel lisaks palgale ka täiendavaid mitterahalisi motivatsiooniviise kasutada. ESINEJA: Kaido Pajumaa HIND: km LISAINFO: aripaev.ee 6. JUUNI Tööstuse klubi Kuidas Ensto EOXi, 5Si ja War Roomi toel oma efektiivsust parandab Ensto Enseki Keila tehas SISU: Ensto kogemused efektiivsuse kasvatamisel: kuidas on ellu viidud EOX, 5S, War Roomi ja Pulli põhimõtteid ning milliseid tulemusi need on andnud. Tutvumine Ensto Enseki tootmisega. ESINEJA: Aivar Gutmann, Sergei Piht HIND: 69 + km LISAINFO: Eesti Tööandjate Keskliidu koolitus: suhtlemine riigiga Tööandjate maja, Tallinn SISU: Ettevõtjatel on sadu muresid suhetes riigiga ja sobiva lahenduse kiire leidmine on äri seisukohalt elulise tähtsusega. Kuidas kasutada oma õigusi nii õigusloomes kui ka õiguse rakendamisel? Kirumine seadust paremaks ei tee, kuid õigeaegne professionaalne sekkumine küll. Kuidas ära hoida seadusemuudatusi, mis ebaproportsionaalselt riivavad ettevõtlusvabadust? Kuidas lahendada probleeme riigiasutustega ja kuidas rakendada avaliku arvamust suhtlemisel riigiasutustega. ESINEJA: Allar Jõks, Urmas Volens. LISAINFO: JUUNI Best Practice i seminar: Kuidas turundada seenioridele Eesti suurimale tarbijarühmale? Roseni Torn, Tallinn SISU: aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv Eestis kaks ümmargust numbrit esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui aasta 1. jaanuaril. Seminari eesmärk on anda teadmisi selle kohta, mida täpsemalt kujutab endast seenioride sihtrühm, millised on sellele sihtrühmale turundamise eripärad ja parimad praktikad. Seminar on mõeldud kõigile turundajatele, kelle tooted või teenused on (muuhulgas) suunatud ka seenioridele. Tarbijakogemus: mida seeniorid vajavad? Kuidas disainida seenioride sihtrühmale vastuvõetavaid pakendeid? Seeniore arvestav tootedisain. Seeniorid digitaalmaailmas. Seenioridele sobivad loovlahendused: peamised klišeed ja soovitused nende vältimiseks. Seenioridele sobivad müügiedenduskampaaniad ning case study d Suurbritannia turult. ESINEJA: Kersten Jõgi, Brand Manual, Anne- Liis Ostov, Mark Beasley jt. HIND: km LISAINFO: Tööleping kaitse kahjunõude vastu Tallinn SISU: Kuidas vältida valusaid töövaidlusi ja kahjunõudeid? Mida tuleb silmas pidada lapstööjõu palkamisel? Kes peab teostama töölepingute järelevalvet? Millised on tähtajaliste töölepingutega seotud kohtupretsedendid? Miks luuakse töötamise register? Mida töötamise register muudab? Keda, millal ja kuidas peab registreerima? Milliseid nüansse tuleb töötajate registreerimisel silmas pidada? ESINEJAD: Heli Raidve, Marek Põllu HIND: km LISAINFO: JUUNI Tööandja alustalad: töötamise register ja töövaidlustest hoidumine Tallinn SISU: Selgitatakse, kuidas hoiduda töövaidlustest ja millised muudatused toimuvad kindlustuskaitse seaduses. Mida peab tööandja teadma uuest töötamise registrist. ESINEJAD: Tiia E. Tammeleht, Marko Udras, Marina Jefrosinina. HIND: km LISAINFO: 42 Juhtimine

43 REKLAAM Personaliarvestus Palgaarvestus Tööaja planeerimine NUTIKAS PALGA- JA PERSONALITARKVARA PROOVI TASUTA Persona on tark ja turvaline abimees personali- ja palgaarvestuse tegevustes, mis aitab säästa nii aega kui energiat - Sirli, Veho Eestist SOODNE VEEBIPÕHINE ARUANDED KIIRELT KASUTAJA- SÕBRALIK KASUTUSELEVÕTT KIIRELT PARIM ÜLEVAADE PUHKUSTEST Lepi kokku demo / mai

44 REKLAAM 44 Juhtimine