PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS

Size: px
Start display at page:

Download "PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS"

Transcription

1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kadri Rahkema PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS Lõputöö Juhendaja: Anne Roosipõld, PhD Tallinn 2016

2 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis RESÜMEE Käesolev lõputöö käsitleb põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumise ja turunduskommunikatsiooni tarbimise eripärasid, mis mõjutavad antud sihtrühma ostuprotsessi. Uurimistöö tulemustele tuginedes, koostatakse alustavale ettevõttele ettepanekud põllumajandustootjast ärikliendile suunatud turundustegevuse planeerimiseks. Autori eesmärk on lõputöö raames välja selgitada põllumajandustootjast ärikliendi ostuprotsessi mõjurid ning sihtrühma tarbijakäitumine turunduskanalite valikul. Selleks käsitletakse uurimistöö teoreetilises osas tarbijakäitumist mõjutavate tegurite ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessile ning tarbijakäitumise tegurite mõju ärikliendi ostuprotsessile. Lisaks võrreldakse tavatarbija ja ärikliendi ostuprotsessi erinevusi ning vaadeldakse erinevate mõjurite kooskõla ärikliendi ostuprotsessis. Lõputöö raames viiakse läbi praktiline tarbijauuring põllumajandustootjatest äriklientide hulgas, milleks kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit. Valim on koostatud juhusliku ja mugavusväljavõtu meetodil ja sinna kuulus 247 põllumajandustootjast äriklienti. Ankeedile vastas 52 põllumajandustootjast äriklienti. Küsimused koostati autori poolt ja küsimustik sisaldab avatud- ja kinniseid küsimusi. Uuringu tulemused näitavad, et põllumajandustootjast ärikliendid kasutavad internetti kuid enamus ei ole pidevalt on-line. Informatsiooni hankimiseks eelistavad erinevatele meediakanalitele, müügi- või tootespetsialistiga suhtlemist ning usaldavad antud informatsiooni. Ostu sooritamisel peavad valiku tegemisel oluliseks teguriks tellimuse kiiret täitmist, müüja teadmisi tootest ja toote soodsat hinda. Peamine soovitus alustavale ettevõttele oleks tõsta klientide usaldust kompetentse meeskonna loomisega. 2

3 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis SUMMARY Determinants of consumer behavior and the impact of marketing communication in farmer business customer purchase process. This graduates thesis concerns the farmer consumer behavior and marketing communications consumption characteristics, which affect a given target purchase process. Based on the results of research, drawing up proposals for starting entrepreneurs planning marketing activity directed for farmer business customer. The author of the thesis aims to explain farmer business customer purchase process factors and behavior of the target group consumer marketing channel. To reach this, the theoretical part deals with the research of consumer behavior and marketing communication factors affecting the impact of the purchase process and consumer behavior factors on the business customer purchase process. In addition, comparing the average consumer and business clients in buying process and observing different agents in compliance with the corporate customer's buying process. The thesis is conducted the practical consumer survey of farmers among corporate clients, which was carried out using a quantitative research method. The selection was drawn randomly and comfort withdrawal method, and there belonged 247 farmer corporate customers. 52 respondents answered the questionnaire. Questions are prepared by the author and a questionnaire includes open-and closed questions. Results of the study showed that farmers' business customers use the internet but most are not constantly online. Prefer to obtain information from different media channels, communicating with sales or product specialist and trust in the information provided. The purchase is selected by an important factors as prompt fulfillment of the order, the seller product knowledge and product favorable price. The main recommendation for start-up companies would be to increase customer confidence with a competent team in place. 3

4 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis SISUKORD LÜHENDID...5 SISSEJUHATUS OSTUPROTSESSI MÕJUTAVAD TEGURID Tarbijakäitumise olemus Ostuprotsess ja selle etapid Turunduskommunikatsiooni olemus ja kanalid ÄRIKLIENDI OSTUPROTSESSI SEOS TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI JA TARBIJAKÄITUMISEGA Äriklient kui tarbija ostuprotsessis Ärikliendi ostuprotsess UURING PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI OSTUPROTSESSI JA TURUNDUSKANALITE KOHTA Hetkeolukord põllumajandusmasinate varuosade turul Tarbijauuringu ja valimi metoodika ning korraldamine tulemuste analüüs Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijauuringu analüüs Ettepanekud põllumajandustootjast ärikliendile suunatud turundustegevuse planeerimiseks...50 KOKKUVÕTE...54 KASUTATUD ALLIKAD...58 LISA 1. Põllumajandustootjast ärikliendi küsitlusankeet

5 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis LÜHENDID BUZZ TURUNDUS- suusõnaline turundus ehk WOM (word of mouth). EKSPERIMENTAAL TURUNDUS- tarbija ja brändi/toote vahelise positiivse tunnetuse loomine läbi emotsioonide mõjutamise. ELUSTIILI TURUNDUS toodet või brändi reklaamitakse kui teatud elustiili võimaldajat. GUERILLA TURUNDUS- ehk partisaniturundus - brändi või toote tuntuse tõstmine minimaalsete kuludega, kasutades avalikku ruumi või üritusi julgustamaks tarbijat toodet proovima. PR- ehk suhtekorraldus- osa ettevõtte või organisatsiooni kommunikatsioonitegevusest. SEO - (search engine optimization ) otsingumootorite optimeerimine. VIIRUSTURUNDUS - (viral marketing) kommertssõnum, mida tarbijad levitavad vabatahtlikult. 5

6 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis SISSEJUHATUS Alustaval ettevõttel tuleb edu saavutamiseks hinnata antud valdkonna sisenemisbarjääre, ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning konkurentsi ja turgu. Turu olukorra hindamise käigus määratakse tarbijatest potentsiaalne sihtrühm, kes kasutab ettevõtte pakutavaid tooteid ja kellele suunatakse ettevõte turundustegevus (Iisrael, 2011). Et turundustegevus jõuaks sihtrühmani peab ettevõte omama teadmisi sihtrühma tarbijakäitumisest ostuprotsessi käigus ning valima optimaalsed turunduskanalid, mida sihtrühm kasutab informatsiooni saamiseks (Kotler & Armstrong, 2013, ). Käesoleva lõputöö autor soovib koostada turundusplaani alustavale ettevõttele, mille põhitegevusalaks on põllumajandustehnika varuosade müük. Ettevõtte turundusplaani koostamiseks on oluline selgitada sihtrühma tarbimiskäitumise omapärasid ja turunduskanalite eelistusi. Alustava ettevõtte peamiseks sihtrühmaks on põllumajandustootjast ärikliendid. Suurimaks mõjutajaks põllumajandustootmises tegutsevate äriklientide puhul peetakse põllumajandusturu ebastabiilsust ja põllumajandustootmise kõrget tegevusharust väljumisbarjääri (Ohvril, 2010, 5). Põllumajandustootmist arendatakse ja planeeritakse pika perspektiiviga sest põllumaad või põllumajandusloomi ei saa soetada lühikeseks perioodiks, kuna põllumaad kui kinnisvara, ei saa liigutada muutuste või vajaduse korral ning loomade pidamine vajab ehitisi, seadmeid ja toiduvarumiseks taas põllumaad. Põllumajanduses tegutseva ärikliendi maksevõimet, edukust ning jätkusuutlikust mõjutavad paljud välised tegurid: ilm, erinevad põllumajandustoetused ning poliitilised otsused, mis reguleerivad toodangu eksporti-importi. Võrreldes tööstustootjaga puudub põllumajandustootjal kontroll oma tootmistegevuse üle. Vaatamata võimalusele reguleerida oma külvipindasid või loomade arvu jääb lõpptoodang siiski kontrollimatuks ja puudub võimalus seda kiiresti muuta. Seega ei saa põllumajandustootjad mahtude muutmisega mõjutada toodangu hindasid ja peavad leppima turu nõudluse-pakkumisega (Ohvril, 2010, 15). Selline olukord on muutnud põllumajanduses tegutseva ärikliendi hinnatundlikuks ja ostuotsuse tegemises kaalutlevaks ja professionaalseks. Nad koguvad ostetava toote kohta 6

7 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis spetsiifilist informatsiooni ja kaaluvad erinevaid alternatiive, nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis. Seetõttu vajab toodete turundamine põllumajanduses tegutsevatele äriklientidele kaalutletud tegevuskava, tarbija tundmist ja turundussõnumite selget koostamist ning täpset suunamist turunduskanalites. Autori eesmärk on välja selgitada põllumajandustootjast ärikliendi ostuprotsessi mõjurid ning sihtrühma tarbijakäitumine turunduskanalite valikul. Autori eesmärkide saavutamiseks täidab autor järgmised tööülesanded: 1. Teoreetilise ülevaate käsitlemine, mille eesmärk on tarbijakäitumise mõjurite ja turunduskanalite osatähtsuse seostamine ostuprotsessiga ning uuringuks kasutatava mõõtevahendi koostamine. 2. Uuringu läbiviimine, eesmärgiga laiendada valimilt kogutud andmed üldkogule. 3. Uuringu tulemuste analüüs ja ettepanekute tegemine. Uurimistöö on jaotatud kolmeks põhiosaks. Esimene osa on teoreetiline ülevaade tarbijakäitumise mõjuritest, ostuprotsessist ja turunduskanalite osatähtsusest turunduskommunikatsiooni elluviimisel. Käsitletakse Engel, Blackwell & Miniardi ostuprotsessi etappe, erinevate autorite tarbijakäitumise sisemisi ja välimisi mõjureid ning kommunikatsiooniprotsessi olemust. Teises osas kirjeldatakse Solomoni (2012) käsitletud ärikliendi ostuprotsessi ning kajastatakse tarbijakäitumise mõjurite ja turunduskanalite osatähtsust ärikliendi ostuprotsessis. Teises osas loob autor ärikliendi ostuprotsessi kohta tabeli, milles seob teooriast lähtuvad tarbijakäitumise mõjurid, ärikliendi ostuprotsessis osalevate tarbijate rollid ja potentsiaalsed turunduskanalid ostuprotsessi erinevate etappidega. Kolmandas osas antakse ülevaade uurimistöö meetodist ja küsimustiku loomisest ning analüüsitakse uuringu tulemusi ja tehakse ettepanekuid edasiseks. Käesolevas uurimistöös kasutatakse kvantitatiivset andmetekogumismeetodit ja järelduste tegemisel järgitakse kvantitatiivsest uuringust tulenevaid andmete töötlemise ja analüüsimeetodeid. Internetiküsitluses kasutatakse autori koostatud ankeeti, mis sisaldab struktuurseid ja mitte- struktuurseid küsimusi mille valdkonnad on: interneti kasutamise ja meedia kasutamise harjumused, toote ja ostukoha valikut mõjutavad tegurid, eelistatud ostukoha kuvand. 7

8 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis 1. OSTUPROTSESSI MÕJUTAVAD TEGURID Käesolev peatükk annab ülevaate ostuprotsessist ja seda mõjutavatest tarbijakäitumise teguritest ja turunduskommunikatsiooni teooriatest, eesmärgiga tuua esile peamised antud protsesse iseloomustavad mudelid. Käesolevaid teooriaid rakendatakse ärikliendi ostuprotsessi kirjeldamisel ja uurimistöö küsimustiku koostamisel. 1.1 Tarbijakäitumise olemus Igale ettevõttele on oluline teada kes on tarbijad, kes kuuluvad ettevõtte sihtrühma ning milliste tegurite mõjul nad sooritavad oma oste. Tarbija on isik, kes identifitseerib vajaduse või soovi toote ostmiseks, ostab toote ja hindab toodet kogu ostuprotsessi vältel (Solomon, 2013, 32). Kui ka ettevõtte tegevus on suunatud ärikliendile, siis turundustegevuste planeerimisel tuleks siiski arvestada, et ärikliendi ostuotsuseid võtavad vastu inimesed ehk tarbijad. Äriklient ja tavatarbija on mõjutatud samadest tarbijakäitumise teguritest. Seega on ärikliendi ostuprotsessis väga oluline inimfaktori mõju ning tarbijakäitumise tegurite arvestamine turundustegevuses võimaldab turundustegevusi läbi viia sihtrühma tarbijakäitumisele suunatult, optimaalsete kanalite kaudu ja optimaalsete kuludega. Tarbijakäitumine uurib kuidas ja milliseid protsesse läbib tarbija ostuotsuse tegemisel (Kotler & Armstrong, 2013, 158). Solomoni (2012, 32) sõnul haarab tarbijakäitumise valdkond protsesse, mis on seotud kauba või teenuse valimise, ostmise ja tarvitamisega, mida isikud või grupid kasutavad oma soovide ja vajaduste rahuldamiseks. Engel, Blackwell & Miniard, (1990, 3-5) toob lisaks sellele välja, et tarbijakäitumine haarab ka otsustusprotsesse, mis sellele eelnevad või järgnevad. Mõlemad definitsioonid kirjeldavad tarbija käitumist ostuprotsessis. Autorile selgem ja täpsem tundub kaasajastatud tarbijakäitumise definitsioon, mis koondab kõiki tarbijategevusi, sealjuures ka tarbija poolt läbiviidavaid füüsilisi ja tehnilisi tegevusi ning ütleb, et tarbijakäitumine hõlmab kõiki tarbijategevusi seoses ostu, kasutamise, tagastamise ja teenindusega, koos tarbija emotsionaalse, vaimse ja käitumusliku reaktsiooniga (Kardes, Cronley & Cline, 2015, 8). Kuusik et al., (2010, 85) on selle kõrval toonud välja ka füüsiliste tegevuste, mida tarbija peab tegema ostu sooritamiseks, olulisuse. Kuna erinevate turundusmeetodite areng 8

9 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis võimaldab globaliseeruda ning tarbijatel kaasa rääkida toodete arendamisel ja vajaduste muutumisel, areneb turundus üha enam tarbijakeskseks tegevuseks (Prince, 2012, ). Turunduses rakendatakse tarbijakäitumise teadmisi: turu segmenteerimiseks, toote positsioneerimiseks, uute toodete arendamiseks, toote hinna kujundamiseks, toote turustamiseks, toote müügi edendamiseks, tarbija teenindamiseks (Vihalem, 2008, 75). Tarbijakäitumist mõjutavaid tegureid arvestades on võimalik tarbijat erinevate turundusvõtetega suunata, ning saavutada oodatud vastureaktsioon turundustegevusele. Tarbijakäitumise vaatlemine ja analüüsimine peab ettevõttes toimuma järjepidevalt, kuna lähtuvalt tootest, selle arendamisest, tarbija vajaduste ja turu konteksti muutumisest on tarbijakäitumine pidevas muutumises (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 24-25). Mõistmaks millised tegurid mõjutavad tarbijakäitumist tuleb tarbijat vaadelda tervikuna. Tarbijakäitumise terviku moodustavad sisemiste ja väliste tarbijakäitumise tegurite erinevad kombinatsioonid, mis olukorrast lähtuvalt varieeruvad ja mõjutavad tarbija otsuseid. Tarbija individuaalsusest tulenevalt mõjutavad tarbijat sisemised ehk subjektiivsed tegurid, (joonis 1), mis on seotud tema isiksuse omadustega, individuaalsete ja psühholoogiliste teguritega. Keskendudes tarbijakäitumise mõjuritele ostuprotsessis on oluliseks sisemiseks teguriks tarbija vajadused. Ostu sooritamiseks on vaja saavutada tarbija motiveeritus. Solomoni (2013, 142) sõnul on motivatsioon protsess, mis suunab tarbijaid käituma nii nagu nad käituvad. See on sisemine seisund, mis ajendab inimest tegutsema konkreetse eesmärgi suunas (Kuusik et al., 2010, 88). Motivatsiooni tekitab vajadus, kusjuures vajaduse tekitab mingi probleem või olukord. Vajaduse võib tekitada ka läbimõeldud turundustegevus, mis teadvustab, millist tarbija probleemi või vajadust antud toode rahuldaks (Clow & Baac, 2014, 68). 9

10 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis TARBIJAKÄITUMISE SISEMISED (SUBJEKTIIVSED) MÕJURID PSÜHHOLOOGILISED TEGURID MOTIIVID, VAJADUSED, OSALUSMÄÄR - füsioloogilised, turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustuse, eneseteostuse vajadus TÄHELEPANU (omadused) - piiratud maht, kiire, kohanemine, seotus huvi või vajadusega. ISIKUOMADUSED -ekstravert, introvert. TAJU ( objekti ja tausta) - vahetamine, sidumine ja eraldamine, terviklik tajumine,vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel. ÕPPIMINE - seostav, stimuleeriv, kognitiivne, sotsiaalne. INDIVIDUAALSED TEGURID - vanus, pere-elu tsükkel, haridus, elukutse, elustiil. Joonis 1. Tarbijakäitumise sisemised mõjurid. Allikas: Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 25; Maslow, 1970, viidatud Solomon, 2012, 152 kaudu. MÄLU - meelde jätmine, meeles pidamine, meelde tuletamine, hoiakud. Tarbija kes tunnetab probleemi või vajadust on motiveeritud seda lahendama. Motiveerituse tasemest sõltub tarbija osalusmäär. Mida motiveeritum on tarbija, seda kõrgem on osalusmäära tase ning tarbija panustab ostuprotsessi oma aega ja ressursse. Seega on turundajale vajalik teadmine kuivõrd on tarbija motiveeritud oma vajadust rahuldama ja mis võib tarbijat de-motiveerida. Samas ei pruugi toote ostja ja toote kasutaja olla üks ja sama isik. Tarbija on oma pere-elu faasi, hariduse, elustiili või ametiga seotult erinevatel aegadel erinevas tarbija rollis. Rolli muutustest tulenevalt võib tarbija käitumine 10

11 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis aja jooksul erineda ja muutuda. Seega on tarbijakäitumise regulaarne jälgimine vajalik, et reageerida tarbijakäitumise muutustele. Lisaks tarbijakäitumise sisemistele mõjuritele, suunavad tarbijat ka välised ehk objektiivsed tegurid (joonis 2). TARBIJAKÄITUMISE VÄLISED (OBJEKTIIVSED) MÕJURID KESKKONNA TEGURID SOTSIAALSED -staatus, perekond, roll, sotsiaalne klass, ühised väärtushinnangud,soov liikuda ülespoole, sotsiaalne nähtavus. KULTUURILISED - teadmised, kombed, tavad, keel, ühiskond,väärtused,oskused, kunst. DEMOGRAAFILISED -asukoht, naabrid, vanus, sugu, loodus. KONTEKST -hetkesituatsioon, atmosfäär, aeg, ostu põhjus. MAJANDUSLIKUD -elatustase, palk, kohustused. TEHNOLOOGILISED -transport, ostu tehniline korraldus, innovatsiooni areng, standardid. TURUNDUSMEETMED -4P: toode, hind, koht, müügiedendus. - 4C: kliendist lähtuv väärtus, kulu, mugavus, suhtlus. POLIITILISED -seadused, kvoodid, toetused, eksport, import, konfliktid. ETALONGRUPID -perekond, kelle moodi tahetakse olla, grupiliikmed. ARVAMUSLIIDRID -ekpertgrupid, sümpaatiad, kuulsused. Joonis 2. Tarbijakäitumise välised mõjurid. Allikas: Engel et al., 1990, 53; Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 25; Baker, 2003 viidatud Kuusik et al., 2010, 19 kaudu. 11

12 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis Ka tarbijakäitumise välised tegurid kutsuvad esile tarbijakäitumise muutumist ja annavad tunnistust selle dünaamilisusest. Tarbijatel tekivad uued vajadused ning nende rahuldamiseks pakutakse uusi lahendusi. Tarbijakäitumise välised mõjurid moodustavad keskkonna milles tarbija pidevalt viibib (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 34-38). Seetõttu käsitletakse tarbijakäitumise väliseid mõjureid ka keskkonnast tulenevate mõjuritena ja tarbijal on pea võimatu nendele mitte reageerida. Sellest tulenevalt rõhutavad Solomon (2013, 360), Neal, Qester & Hawkins. (2013, 39) ja teised autorid situatsioonitegurit ehk konteksti, kui olulist tarbijakäitumise mõjurit. Suur osa ostuotsustest tehakse planeerimatult, mõjutatuna ümbritsevast füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast, ajast, ostu põhjusest ning psühholoogilisest seisundist (Berger, 2013, 98). Oluline on teadvustada, et erinevate tarbijakäitumise tegurite koosmõjul on tähtis roll tarbija käitumise kujunemisel (joonis 3). TARBIJAKÄITUMISE SISEMISED MÕJURID TARBIJA mina tunnetus, elustiil TARBIJAKÄITUMISE VÄLISED MÕJURID OSTUPROTSESS Joonis 3. Tarbija kujunemine Allikas: Autori koostatud, Hawkins & Mothersbaugh, 2013 põhjal. Tarbijakäitumise sisemised ja välised tegurid mõjutavad alati üksteist vastakuti ning sellest koosmõjust kujuneb tarbija mina tunnetus ja elustiil, mis määravad tarbijakäitumise ostuprotsessis (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 25). Tarbijakäitumist iseloomustab erinevate tarbijakäitumise reaktsioonide ja nende kombinatsioonide paljusus. Sisemiste ja väliste tegurite kombinatsioonid mõjutavad tarbijaid samas situatsioonis, keskkonnas või sama toote ostmisel erinevalt kuna tajutakse hetkeolukorda erinevalt, ollakse erinevas pere-elu faasis või majanduslikus olukorras. Tarbija käitumine on pidevalt kohanduv protsess, kuna muutuvad pakutavad tooted, brändid, keskkond milles viibitakse ning ka turundusmeetmed ja kanalid. 12

13 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis 1.2 Ostuprotsess ja selle etapid Müüja jaoks on oluline teada, et iga tema toote tarbija läbib ostu sooritamiseks erinevaid tegevusi, mis moodustavad tervikliku ostuprotsessi (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 490). Erinevate autorite poolt vaadeldakse ostuprotsessi lähtuvalt tarbijakäitumise tegurite mõjust erinevates etappides. Sheth, Newman & Gross (1991) tõstavad esile 5 tarbijakeskset väärtust mida hinnates läbib tarbija ostuprotsessi. Selle teooria järgi hindab tarbija ostetavat toodet funktsionaalse, hoiakutest tuleneva, sotsiaalse, emotsionaalse ja konditsionaalsusest tuleneva väärtuse suhtes ja teeb seejärel ostuotsuse (Prasad & Jha, 2014, 345). Enim kasutatakse turunduses siiski Engel et al., (1990, 26-29) teoorial põhinevat ostuprotsessi joonist (tabel 1) milles seostatakse tarbijakäitumise erinevad tegurid ostuprotsessi erinevate etappidega. Selle järgi jaguneb ostuprotsess kolmeks ajaliseks etapiks: ostueelseks, otsustamise ja ostujärgseks etapiks, mis omakorda jagunevad viieks erinevaks tegevuste etappideks, kus tarbija tunnetab vajadust ostu sooritamiseks, otsib informatsiooni toote kohta, kaalub võimalikke alternatiive ning sooritab ostu ja reageerib ostule. Tabel 1. Ostuprotsessi etapid OSTUEELNE PROTSESS - vajaduse määratlemine - informatsiooni otsimine - alternatiivide hindamine Allikas: Engel et al., 1990, OTSUSTUSPROTSESS -otsustamine ja ostu sooritamine OSTUJÄRGNE PROTSESS - ostu hindamine, tagasiside Olenevalt tarbija isiksusest või muudest tarbijakäitumist mõjutatavatest teguritest, võib tarbija läbida ostuprotsessi käigus kõik etapid või jätta mõned neist vahele (Kotler & Armstrong, 2013, 176). Et ettevõte oleks oma toodete pakkumisel ja tarbijate leidmisel efektiivne, peaks ta läbi erinevate tegevuste suhtlema tarbijaga kogu ostuprotsessi jooksul. Solomoni (2013, 320) sõnul annab ostuprotsessi jälgimine vastuse kuidas ja milliste kriteeriumite põhjal tarbija hindab ja valib tooteid ning kui palju ta panustab sellesse protsessi oma ressurssi. Ostuprotsess võib alata pikalt enne ostuvajaduse teket ja lõppeda pikalt peale ostu sooritamist, kuna turunduskommunikatsioonist tulenev info või muud 13

14 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis tarbija tegevust mõjutavad tegurid võivad motiveerida tarbijat sisenema ostuprotsessi. Samas võib ostu sooritamisel saadud positiivne kogemus tekitada tarbijas soovi sooritada kordusost või läbi positiivse info vahetamise, kutsuda mõnel teisel tarbijal esile vajadus toote järele (Neal et al., 2013, 39-48). Turundajad peaksid keskenduma nii oma sihtrühma ostuprotsessi kui ka sihtrühma tarbijakäitumise analüüsimisele, kuna iga tarbija ostuprotsess on erinev. Lahates järgnevalt ostuprotsessi etappe, tekib ülevaade milliseid tegevusi tarbija erinevates etappides teeb, millised tarbijakäitumise tegurid ostuprotsessi suunavad ning millised turundustegevused aitaksid tarbijal leida tee aktuaalse tooteni. Ostueelne etapp Ostuprotsess algab vajaduste tunnetamisega ning turunduskommunikatsiooni abil saab tarbija vajadusi esile kutsuda, presenteerides tooteid ja selle omadusi erinevatel turunduskommunikatsiooni kanalitel (Clow & Baac, 2014, 68). Ostueelses protsessis on tarbija vajadus turunduskommunikatsioonist tuleneva informatsiooni järele kõige suurem ning ka turundusmeetmete tõhusus ja toime avalduvad kõige selgemalt ostueelses protsessis (Shimp & Andrews, 2013, 19). Ostueelse protsessi käigus otsib tarbija informatsiooni vajalike toodete kohta, kasutades selleks erinevaid turunduskanaleid. Informatsiooni otsides leiab tarbija ka muud võimalikud alternatiivsed tegurid ja tunnused mille järgi toodet valida. Probleemi tunnetamise, vajaduse määratlemise etapp. Peamiseks ostuprotsessi käivitavaks jõuks on tarbijakäitumise sisemine mõjur: motivatsioon või individuaalsed vajadused mingi toote järele. Selles etapis tarbija teadvustab endale probleemi või vajaduse tekkimist ning olenevalt selle mõjust tema olukorrale tekib või ei teki antud etapis motivatsioon vajadus rahuldada või lahendada tekkinud probleem (Pellmans, 1971, viidatud Kuusik et al., 2010, kaudu). Seepärast on oluline toote pakkumisel tarbijakeskselt esitleda milliseid vajadusi toode rahuldab, probleeme lahendab või milliseid lisahüvesid toode pakub ning püüda ületada nende väärtustega tarbija ootusi (Solomon, 2013, 326). Tarbija motiveeritusest sõltub tarbija osalusmäär ja selle tasemest olenevalt panustab tarbija järgmistes etappides oma aega ja ressurssi. Osalusmäär sõltub 14

15 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis tarbija isiksusest, toote omadustest, tajutavast riskist ja toote sotsiaalsest nähtavusest (Kuusik et al., 2010, 114). Informatsiooni otsimine etapis peaks esmalt aktiveeruma tarbija mälu, tähelepanu ja taju. Informatsioon võib olla sisemine, mida tarbija eelnevatest kogemustest või õppimisest mäletab või meelde tuletab. Tänu edukale turundustegevusele võib vajalik siseinformatsioon juba asuda tarbija mälus kuid kui vajalikku informatsiooni mälust ei leita, alustatakse välise informatsiooni otsinguga (Copley, 2004, 55). Välist informatsiooni võib leida erinevatest kanalitest ja siinkohal on oluline turundajal teada, millistest kanalitest, millist informatsiooni konkreetne sihtrühm otsib. Informatsiooni ei otsita ainult toodete, vaid ka erinevate brändide, müüjate, ostukoha ja tehniliste tingimuste kohta. Tarbijate individuaalsed võimalused informatsiooni hankida on erinevad. Need on seotud hariduse, spetsiifiliste teadmistega ja tehniliste võimalustega. Kõrgema haridustasemega ja tootest teadmisi omav tarbija leiab tavaliselt välist informatsiooni kiiremini. Keskmise haridustasemega ja toodet tundmata kulutab tarbija rohkem aega informatsiooni otsingule, kuna otsing on kaootiline (Clow & Baac, 2014, 68-71). Informatsiooni otsimisele kulutatud aeg ja ressursid sõltuvad tarbija osalusmäärast. Mida tavalisem on ost tarbijale seda madalam on tarbija osalusmäär ning seda vähem panustab tarbija informatsiooni otsimisse oma aega ja muud ressurssi. Kui tegemist on tarbijale olulise tootega, kõrgemast hinnaklassist, luksustoote, või määrava tähtsusega tootega, on tarbija osalusmäär kõrgem ja informatsiooni otsimise etapp võib kujuneda pikaks ja mahukaks. Selles etapis on turundussõnumite sisul ja nende levitamiseks valitud kanalitel väga oluline roll. Turundussõnum peab köitma tarbija tähelepanu ja olema piisavalt informeeriv, et tarbija tajuks toodet kui alternatiivset võimalust oma vajaduse rahuldamiseks. Alternatiivide hindamise etapis võrdleb tarbija välja valitud, vajaduse rahuldamiseks sobivate toodete ja võimaluste erinevaid riske: majanduslikke-, funktsionaalseid, füüsilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi riske. Sõltuvalt tootest, tarbijast või olukorra situatsioonist kujundab tarbija kriteeriumid mille põhjal ta toodet hindama asub. Sellest, kui olulisena tarbija toodet tajub sõltub ka hindamiskriteeriumite valik (Solomon, 2013, 336). Alternatiivide hindamine lõppeb kui tarbija on leidnud sobivate omadustega toote. Sobiva alternatiivi puudumisel võib ostuprotsess pooleli jääda või alustab tarbija uuesti informatsiooni otsimist. Samuti võib alternatiivide hindamine katkeda kui turul on palju 15

16 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis alternatiivseid tooteid ja nad ei eristu hindamiskriteeriumite lõikes. Sel juhul tunneb tarbija võimalust valikuga eksida ja seega suuremat riski ning vastutst eksimise eest. Lihtsustamaks alternatiivsete toodete leidmist tuleks oma turundussõnumeid jagada kanalitel kus nad pälvivad sihtrühma tähelepanu ning rõhutada toote eristuvaid omadusi brändi, pakendi, funktsionaalsuse ja hinna osas (Neal et al., 2013, ). Otsustusetapp Ostuprotsessi käigus teeb tarbija erinevaid valikuid toote ja sellega seonduva kohta olles mõjutatud erinevatest tarbijakäitumuslikest ja turunduskommunikatsiooni teguritest. Erinevates ostuprotsessi etappides Otsustamine ja ostmine Selles etapis langetatakse lõplik otsus ostukoha, brändi, tehniliste tegevuste ja toodete valimiseks. Otsustamisel saavad määravaks tarbija hoiakud erinevate ostu mõjutavate tegurite osas. Otsused sõltuvad tihti sellest, millisena tajub tarbija lahendamist vajavat probleemi, milliseks on kujunenud kogutud informatsioon, millisest turundussõnumist saadi ostuimpulss ja kuidas tajutakse ostukeskkonda. (Copley, 2004, 67). Siinkohal saab otsustavaks erinevate ressursside olemas olu ja eelnevad kogemused ja käitumine. Valiku tegemine on paljuski seotud tarbijakäitumise teguritega ning tarbija otsus võib põhineda emotsionaalsel, hoiakulise või tehnilisel valikul (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 545). Kui emotsionaalne ja hoiakutel põhinev valik on tihedalt seotud sisemiste tarbijakäitumise mõjuritega, nagu taju, hoiakud, õppimine, siis tehniline valik sõltub paljudest toote omadustest. Ostuprotsess võib aega võtta mõne minuti või kesta ka mitu kuud. Sõltuvalt selle keerukusest, infovajadusest ja muudest teguritest võib ostuprotsess olla rutiine, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus (Kuusik et al., 2010, 113). Rutiinse ostu sooritamiseks läbib tarbija kiire ostuprotsessi ning ta ei vaja toote kohta lisainfo ega alternatiivide hindamise etappi. Sellise ostu puhul jäävad viimati nimetatud etapid läbimata kuna eelmistest kogemustest saadud informatsioon on muutnud tarbija käitumise toote osas rutiinseks. Limiteeritud probleemilahenduse puhul sooritab tarbija ostu juba tuttavas tootekategoorias kuid lisandunud uute brändide ning uute või täiustatud toodete korral vajab tarbija lisainformatsiooni, et tuvastada toote omadusi ja seeläbi kujundada oma hoiakut. Ulatusliku probleemi lahendamiseks vajab tarbija suures koguses uut informatsiooni ning selles etapis otsustatakse harva ostetava toote üle (Solomon, 2013, ). 16

17 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis Ka selles etapis saab suunata tarbija valikuid turunduskommunikatsiooni abil kui teada, et rutiinsed ostud põhinevad tihti emotsioonidel ja hoiakutel (Shimp & Andrews, 2013, 653). Ostu hetkel tuleb turundajal hoolitseda tarbijale ootuspärase ostukeskkonna ja teeninduskvaliteedi loomise eest, luues nii tingimused kordusostuks. Ostujärgne etapp Ostuprotsessi viimane etapp on seotud tarbija edasise käitumise ja otsustega peale toote ostmist ning kasutamise ajal ja peale kasutamist. Ostu hindamise ja tagasiside etapis on tarbijakäitumise mõjutamine oluliselt keerulisem kui see on enne ostu sooritamist kuna üldjuhul jääb nüüd tarbija oma ostuga üksi ja asub seda hindama. Hinnates toote kasulikkust ja vastavust lubatud kvaliteediga tekib tarbijal kliendikogemus, millest kujuneb rahulolu või rahulolematus. Usalduse ja tarbijarahulolu tagamiseks saab ettevõte pakkuda oma tarbijale toote garantiid ja järelteenindust. Vastavalt sellele areneb või ei arene tarbija lojaalsus ning tarbija jätab meelde ja levitab teavet saadud positiivse või ebameeldiva kliendikogemuse kohta (Kuusik et al., 2010, 117). Vältimaks kognitiivset dissonantsi ehk ebakõla toote tajutud ja tegeliku kvaliteedi vahel, tuleb silmas pidada turundussõnumite vastavust tegeliku olukorraga. Ostujärgses etapis tuleb luua tarbijale mugavused tagasiside andmiseks, küsida tagasisidet ja olla probleemide korral tehniliselt ja teenindusalaselt valmis lahendama kiiresti kliendi kaebusi (Kotler & Armstrong, 2013, 178). Tarbijate tagasiside võimaldab ettevõttel õppida ning muuta ostuprotsess sihtrühmale veelgi tarbijakesksemaks ning kiiremini läbitavaks. Tänapäeval rõhutatakse ostujärgses etapis ka toote kasutamise järgset etappi. Kui tarbija on toote ostnud, siis kasutamise situatsioonist sõltub palju tarbija lojaalsuse kujunemisel. Seepärast peab turundaja olema veendunud, et ettevõtte lubadused toote kvaliteediga seotult on õiged ning toote sihtgrupp on seatud lähtuvalt tootest ning selle tegelikust kasutajast ja tema teadmistest. Tulevikule mõeldes tuleks luua tingimused toote pakendi ja hiljem ka toote enda realiseerimisele. Teadmine, et hilisem toote utiliseerimine võib tekitada probleeme, mõjutab tarbija ostuotsust ning ta tajub lisaväärtust tootes mille puhul on antud probleem juba lahendatud (Neal et al., 2013, ). Tarbijat mõjutavad kõik protsessid, mis toimuvad tema sees ja ümber ning need on ostuprotsessi lahutamatu osa. Ettevõtte teadmised sihtgrupi tarbijakäitumisest ostuprotsessis annab võimaluse igas ostuprotsessi etapis kõnetada oma potentsiaalset 17

18 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis tarbijat ning arendada kahepoolset suhtlust ettevõtte ja sihtgrupi vahel. Seega on lisaks tarbijakäitumise tegurite tundmisele, oluline ka turundustegevuste planeerimine läbi ostuprotsessi. 1.3 Turunduskommunikatsiooni olemus ja kanalid Tänapäevane turunduskanalite areng sotsiaalsemaks ja avatumaks on mõjutatud tarbijakäitumise muutumisest. Sihtrühma tarbijakäitumise tundmine võimaldab turundustegevuse planeerimisel valida õiged turunduskanalid. Turundusmeetmete tarbijani viimiseks kasutatakse erinevaid turunduskommunikatsiooni võtteid. Kõige lihtsamas definitsioonis peetakse turunduskommunikatsiooni all silmas ostu või müügiga seotud sõnumi edastamist saatjalt saajale (Kuusik et al., 2010, 237). Shimp & Andrews (2013, 7) rõhutab ettevõtte terviklikku turundusmeetmestikku ja seostab turunduskommunikatsiooni ettevõtte kõigi kommunikatsioonitegevustega, mis on tarbijatele suunatud. Kuna turunduskommunikatsiooniga kujundatakse tarbija toote, brändi või ettevõtte terviku tajumist (Raal, 2015, 27-28) tuleks keskenduda turunduse planeerimisel ettevõtte ja toote seosele tarbijakäitumise sisemiste ja väliste mõjurite vahel. Turunduse seisukohalt on oluline mõista tarbija vajadusi rahuldavaid toote omadusi, et luua müügiargumente, positsioneerida toodet ja ettevõtet turul (Kuusik et al., 2010, 89). Autor peab täpsemaks Clow & Baaci, (2014, 67-68) definitsiooni milles rõhutatakse turunduskommunikatsiooni peamise eesmärgina tarbijakäitumise muutmist ja öeldakse, et turunduskommunikatsiooni esmane ülesanne on tarbijale toodete ja teenuste tutvustamine, saavutades sellega tarbijate huvi ja nõudluse. Seega on turunduskommunikatsioon seotud tiheda suhtlemisega tarbija ja ettevõtte vahel. Uuema aja sotsiaalmeedia areng on toonud käibele termini integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK- integrated marketing communications), mis hõlmab kõiki turunduskommunikatsiooni tööriistu, võimalusi ja ettevõtte kommunikatsiooni tervikuna. Kõige täpsema ülevaate integreeritud turunduskommunikatsiooni kõikehõlmavusest annab Picton & Broderick (2005, viidatud Kruusvall, 2012, 22 kaudu) järgmine definitsioon: Integreeritud turunduskommunikatsioon on protsess, mille eesmärgiks on järjepidevalt kujundada võimalikult paljusid toote või teenuse kohta käibivaid sõnumeid positiivse 18

19 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis kuvandi suunas, kombineerides selleks erinevaid kommunikatsioonivorme ja toetades kommunikatsiooni organisatsiooni struktuuri, tegevuste ja vahendite planeerimise kaudu.. Traditsioonilist turunduskommunikatsiooni (marketing communications) iseloomustab ühesuunaline (one-way) informatsiooni liikumine ning selle toimet tänapäeva tarbijale peetakse lühiajaliseks (Fill, Jamieson, 2011, 9-10). Integreeritud turunduskommunikatsioon on selgelt kahesuunaline (two-way) mille informatsiooni vahetuse rõhuasetus on dialoogile. (Clow & Baac, 2014, 20-22). Dialoog tarbijatega kestab läbi ostuprotsessi - ostueelses, ostu ajal ja ostujärgses etapis (Kotler, 2002, 38-52). Kuna turunduskommunikatsiooni mõiste all peetakse tänapäeval silmas integreeritud turunduskommunikatsiooni kõike hõlmavaid tegevusi, siis peab ka autor oma töös edaspidi turunduskommunikatsiooni mõiste all silmas integreeritud turunduskommunikatsiooni. Et turunduskommunikatsiooni tegevused annaksid oodatud tulemusi on vaja mõista kuidas toimub informatsiooni liikumine saatjalt saajale, kommunikatsiooniprotsessi mudeli (joonis 3.) järgi. Kommunikatsiooniprotsessis on 7 olulist elementi, mis jaotatakse järgnevalt: kommunikatsiooni protsessis osalejad: sõnumi saatja ja -vastuvõtja, kommunikatsiooni vahendid: sõnum ja kanal, kommunikatsiooni funktsioonid: sõnumi kodeerimine, dekodeerimine ja sõnumile reageerimine. Kõiki kommunikatsiooni elemente saadab müra, mis võib muundada igat kommunikatsiooni elementi ja rikkuda sõnumi kohale jõudmise ja mõistmise. Turunduskommunikatsiooni õnnestumiseks peab sõnumi saatja vormistama oma turundussõnumi vastuvõtjale ehk tarbijale arusaadavasse keelde ja saatma teele turunduskanali kaudu. Selles etapis peab saatjale olema selge, et saaja jälgib valitud kanalist edastatavat informatsiooni, vastasel juhul läheb sõnum tarbijale kaduma. Sõnumi kohale jõudmine sõltub sellest, kas saatja tunneb vastuvõtja tarbimiskäitumist ja saadetav sõnum on kodeeritud saajale arusaadavate sümbolite, piltide ja keele abil ning valitud õiged turunduskanalid. Kui sõnum jõuab vastuvõtjani, siis saadud sõnum dekodeeritakse ja tarbija vastab sellele omapoolse reaktsiooniga. 19

20 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis Sõnumi saatja MÜRA Sõnumi kodeerimine Sõnum MÜRA KANAL Sõnumi dekodeerimine Sõnumi vastuvõtja MÜRA Sõnumile reageerimine Joonis 4. Kommunikatsiooni protsess ja elementide liikumise suund Allikas: Kotler & Armstrong, 2013, 435 Turunduskommunikatsiooni võib lugeda toiminuks, kui tarbija muudab oma suhtumist tootesse, brändi või ettevõttesse (Shimp & Andrews, 2013, 150) ning reageerib turunduskommunikatsioonile ostu sooritamise või tellimuse esitamisega, otsib toote kohta lisainformatsiooni, külastab kodulehte või sotsiaalmeediakanalit või reageerib muud moodi. Kõige selle juures peab sõnumi saatja arvestama, et sõnumi saaja viibib keskkonnas, kus on väga suur hulk erinevaid sõnumeid ehk müra. Infomüra, mis turunduskommunikatsioonis kõikjal valitseb võib sõnumi muuta saajale raskesti dekodeeritavaks või ei märka tarbija seda üldse ning oodatud vastureaktsiooni ei toimu. Oma turundussõnumite loomisel tuleks arvestada situatsiooniteguritega ja läbi mõelda millises keskkonnas sõnum sõnumisaajat stimuleerima hakkab ning sellele, et erinevad keskkonnad kutsuvad esile erinevaid aistinguid ja stiimuleid. Nii sõltub sõnumi dekodeerimine, vastu võtmine ja meelde jätmine väga palju tarbija asukohast (Kuusik et al., 2010, 111). Ka Berger (2013; 98) tõstab turunduskommunikatsioonis olulisele kohale kontekstiga, kus tarbijad antud ajahetkel viibivad arvestamise ja ütleb:"sõltuvalt sellest, mis kella- või aastaajaga on tegu, võivad inimesed kogeda erinevaid stiimuleid isegi mõne konkreetse linna või geograafilise regiooni piires". Neal et al., (2013, 37-39) rõhutavad, et sõltuvalt tarbija olukorrast milles ta viibib kommunikatsiooni vastuvõtmise, ostuotsustamise, toote kasutamise ja toote realiseerimise või utiliseerimise situatsiooni hetkel on sellel otsene mõju ostuprotsessile. Kui tarbija on kommunikatsiooni situatsioonis üksi ja tema tähelepanu ei mõjuta muud segavad faktorid 20

21 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis on ta tähelepanu kontsentreeritum, kui et ümbritsetud inimestest ja muust mürast. Seetõttu peab ettevõte tegema eeltööd, selgitamaks kus ja millal on tarbija turunduskommunikatsioonile vastuvõtlikum ning arvestama, et lisaks on keskkonnas ka palju erinevaid üksteisega konkureerivaid turunduskanaleid, mis tarbija tähelepanu püüavad. Turunduskommunikatsiooni kanalite rohkuse tõttu on oluline turunduskommunikatsiooni programmi väljatöötamine kogu ettevõtte tasandil, hõlmates mitte ainult tarbijale suunatud tegevusi, vaid ka sisekommunikatsiooni ning juhtimis- ja personalistrateegiat (Kruusvall, 2012, 21-23). Seoses turunduskommunikatsiooni arenguga kahesuunaliseks on ka turunduskanalite kasutamisel on toimunud märgatav muutus. Ettevõtted soovivad, et tarbijad tajuks neid kasulike partneritena, paindlikena ja individuaalsete terviklahenduste pakkujatena seetõttu esitletakse turundussõnumites kompaktselt toote, ettevõtte ja brändiga seotud sisulisi omadusi ja informatsiooni. Et luua pidev suhtlus tarbijaga, peavad ettevõtted erinevates kanalites tihedat dialoogi kogu ostuprotsessi vältel. Turunduskommunikatsiooni protsessi läbiviimiseks on tarbija reaktsiooni saavutamiseks võimalik kasutada palju erinevaid kanaleid. Kanalid ja võtted põimuvad vastavalt sihtrühmale ja sõnumile/eesmärgile kõikvõimalikes kombinatsioonides. (Kruusvall, 2012, 29). Varasemad autorid käsitlesid turunduskommunikatsiooni kanaleid tarbijate sihtrühma järgi: massikommunikatsiooni ja personaalse kommunikatsiooni kanalid. Massikommunikatsioon, mis oli suunatud laiemale tarbijaskonnale ning personaalne kommunikatsioon, mille nimigi viitab isiklikele kontaktidele (Kotler, 2002, ). Tänapäeval eristatakse turunduskommunikatsiooni kanaleid selle leviku järgi. Traditsiooniline meedia, mille all peetakse silmas massikommunikatsiooni ja personaalse kommunikatsiooni kanalite tööriistu - reklaami, müügitoetust, isiklikku müüki, avalikke suhteid ja otseturundust, on arvestatav turunduskommunikatsiooni vahend siiani. Sellele on lisandunud jõuliselt digitaalmeedia areng, mis hõlmab sotsiaalmeediat, otsingumootorite (SEO), mobiili- ja e-turundust. Alternatiivmeedia areng on kõige uuem kommunikatsiooni suund ning põhineb sündmusturundusele, blogidele ning koha ja brändiga seotud turundusvõimalustele (Clow & Baac, 2014, 28). Turunduskanalite laiast valikust (joonis 4.) ülevaate omamine aitab luua turundajal erinevaid kombinatsioone turundussõnumite levitamiseks ja sihtrühma tarbijakäitumise 21

22 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis sidumisega. TRADITSIOONILINE TURUNDUSMEETMESTIK Toode Hind Turunduse edendamine Koht MASSIKOMMUNIKATSIOONI JA PERSONAALSE KOMMUNIKATSIOONI KANALID Reklaam Müügitoetus Isiklik müük PR Otseturundus DIGITAALMEEDIA Mobiili Sotsiaalmeedia E-turundus SEO Viirusturundus turundus ALTERNATIIVMEEDIA Buzz turundus Guerilla turundus Joonis 5. Turunduskanalite valik Allikas: Autori koostatud, Kotler & Armstrong, 2013, 77; Clow & Baac, 2014, 21; Shimp & Andrews, 2013, 10 põhjal. Turunduskommunikatsiooni protsessis on turundussõnumi edastamiseks õige turunduskanali valimine keeruline kuna tuleb osata leida ühisosa sõnumi saatja, sõnumi, kanali ning kõige tähtsama, sõnumi saaja ehk tarbija vahel (Clow & Baac, 2014, 24-28). Turundussõnumi saatmine läbi turunduskanali mida tarbija ei kasuta on suure finantsriskiga ja võib kaduda kommunikatsiooni protsessis valitsevasse mürasse. Selleks, et turunduskanalit valida tuleks selgitada oma sihtrühma tarbimiskäitumisest tingitud kanalivalikud. Tarbija turunduskanali valikud sõltuvad väga erinevatest sisemistest ja välistest tarbijakäitumise mõjuritest. Ühelt poolt on tähtis roll tarbija vanusel ja tehnilisel kompetentsil, eriti kaasaja kanalite kasutamisel, teisalt on oluline teada milline on kanalite kättesaadavus antud turu kontekstis ning kuidas ja mis eesmärgil turunduskanaleid jälgitakse. Elustiili turundus Eksperimentaal turundus Koht ja brändi turundus Vaatamata heale turundusele on siiski oht, et tarbija sooritab ostu asukohas, kus on mugavam parkida. Seega on oluline mõista turunduskommunikatsiooni ja tarbijakäitumise koosmõju ostuprotsessile ning sellest lähtuvalt planeerida turundustegevused. Joonis 6. loob ülevaate erinevate tegurite mõjust tarbijale, mis suunavad teda sisenema ostuprotsessi 22

23 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis ja seda läbima. Kombineerides turundustegevusi tulenevalt tarbijakäitumisest ja ostuprotsessi etappide erinevusest, loob ettevõtte eeldused tarbijate positiivseks reaktsiooniks. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MUDEL SAATJA KODEERIMINE SÕNUM KANAL DEKODEERIMINE SAAJA REAKTSIOON MÜRA TURUNDUKOMMUNIKATSIOON TRADITSIOONILINE MASSIKOMMUNI- DIGITAAL- ALTERNATIIV- TURUNDUS- KATSIOON JA MEEDIA MEEDIA MEETMESTIK PERSONAALNE KOMMUNIKATSIOON VÄLISED MÕJURID KESKONNATEGURID KONTEKST TURUNDUSMEETMED TARBIJAKÄITUMINE SISEMISED MÕJURID ISIKUOMADUSED INDIVIDUAALSED TEGURID PSÜHHOLOOGILISED TEGURID TARBIJA OSTUPROTSESS OSTUEELNE PROTSESS OTSUSTUSPROTSESS OSTUJÄRGNE PROTSESS VAJADUSE MÄÄRATLE- MINE INFORMAT- SIOONI OTSIMINE ALTERNA- TIIVIDE VÕRDLEMINE OSTU SOORITA- MINE OSTU HINDAMINE, TAGASISIDE TARBIJA REAKTSIOON OSTUPROTSESSILE TOOTE, BRÄNDI VALIK OSTUKOHA VALIK OSTUAJA VALIK KOGUSE VALIK TEHNILISE TEENINDUSE VALIK Joonis 6. Tarbijakäitumise mõjurite ja turunduskommunikatsiooni seos ostuprotsessiga Allikad: Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 25; Maslow, 1970, viidatud Solomon, 2012, 152 kaudu; Kotler & Armstrong, 2013, 435; Neal et al., 2013, 39-48; Clow & Baac, 2014,

24 Põllumajandustootjast ärikliendi tarbijakäitumine ja turunduskommunikatsiooni mõju ostuprotsessis Antud joonisest nähtub, kuidas kujuneb tarbija ja millised tegurid mõjutavad teda ostuprotsessi jooksul. Ostuprotsessi lõppedes on tarbija omandanud uusi teadmisi ja kogemusi mille ta talletab oma mälusse. Mõned teadmised ja tajud jäävad läbitud ostuprotsessist mälusse kauemaks ja mõned lühemaks ajaks. Seega on kokkuvõtteks toimunud õppeprotsess, mis kujundab edaspidist tarbijakäitumist. Omandatud kogemustega osaleb tarbija ka organisatsiooni ostuprotsessis ning nii mõjutavad tarbija isiklikud tarbijakäitumise mõjurid ärikliendi ostuprotsessi. 24

25 2. ÄRIKLIENDI OSTUPROTSESSI SEOS TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI JA TARBIJAKÄITUMISEGA Käesolevas peatükis antakse ülevaade tarbijakäitumise ja turunduskommunikatsiooni mõjust ärikliendi ostuprotsessis, defineeritakse äriklienti ning võrreldakse tavatarbija ja ärikliendi ostuprotsessi. Antud peatüki lõpus valmib tabel, milles vaadeldakse tarbijakäitumise tegurite ja turunduskommunikatsiooni koosmõju ning kombinatsioone ärikliendi ostuprotsessis osalejate rollide ja turunduskanalite vahel. 2.1 Äriklient kui tarbija ostuprotsessis Solomon (2013, 394) ütleb, et ärikliendiks loetakse tarbijat kes kasutab ostetud tooteid oma organisatsiooni edendamiseks - tootes uut toodet või andes olemas olevale lisaväärtust. Kuid sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast võib äriklient kasutada tooteid organisatsiooni haldus- või juhtimistöös (Kardes, Cronley, Cline, 2015, 8). Jaakko Alanko väidab, et ei ole olemas abstraktset äriklienti, vaid ärikliendile mõeldud turundustegevus on suunatud luust ja lihast inimesele - olgu see, siis ostujuht, peadirektor või keegi kolmas (Sinisalu & Oja, 2012). Samas Tarmo Hõbe rõhutas Best Marketingi "Turundamine ärikliendile" seminaril, et ühe ja sama isiku erakliendi ja ärikliendi otsused võivad olla erinevad, kuna ärikliendina kuulub inimene hoopis teise sihtrühma (Äriklient soovib osta, 2012). Seega tuleks ärikliendile turundustegevust suunates arvestada, et turundustegevus on suunatud isikule ehk tarbijale, kuid toode rahuldab organisatsiooni vajadusi. Enamasti osaleb ärikliendi puhul ostuotsuses rohkem kui üks isik ja kõik nad võivad olla erineval isiklikul arengu ja vajaduse tasandil (Solomon, 2013, 394). Ärikliendi puhul tuleb arvestada, et ostuprotsessis võivad osaleda erinevad ärikliendi osakonnad, grupid ja üksikisikud (Peppers & Rogers, 2001, 8). Seetõttu mõjutavad äriklienti samad tarbijakäitumistegurid, mis tavatarbija puhul, selle vahega, et äriklient rahuldab ostuprotsessis konkreetse organisatsiooni vajadusi. Ärikliendi ostuprotsessis osalejad on ühtlasi tavatarbijad ja kannavad tavatarbijana saadud kogemusi, mälu ja õpitut edasi ka 25

26 oma tööalasesse tarbijakäitumisse. Nii osaleb äriklient organisatsioonina õppimisprotsessis, kus töötajad jagavad ostuprotsessis vajaminevat informatsiooni, luues sellega organisatsioonisisest mälu ning jagatakse ostuotsust mõjutavaid hoiakuid (Solomon, 2013, ). Seepärast on oluline ärikliendile pakkumiste tegemisel selgitada lisaks organisatsiooni struktuurile ja -poliitikale, organisatsioonisiseste otsustajate individuaalseid tarbimisalaseid tegureid ja harjumusi (Peppers & Rogers, 2001, 7-9). Ärikliendi ostuprotsessis osaleb, vastavalt ettevõtte suurusele (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 671), rohkem või vähem töötajaid ning nad kõik esindavad erinevaid rolle (joonis 7) (Kotler & Armstrong, 2013, 194). Solomon (2013, 394) rõhutab siinkohal, et ostuotsuses osalejatest vähesed kasutavad toodet füüsiliselt, kuid nad mõjutavad ostuotsust oma erialaliste teadmiste poolest või tööülesannetest lähtuvalt. OSTJA(buyer) Tegelik otsustaja, ei tarbi ise toodet. (Solomon, 2013, 394) Ostu tehniline teostaja, valib hankija (Kotler & Armstrong, 2013, 194). KASUTAJA(user) Reaalne toote kasutaja. kasutab toodet oma Töös. Ostu sooritamise Initsiaator MÕJUTAJA (influencer) Motiiveritud isik kes Selgitab ja kaitseb oma seisukohti. Sätestab toote parameetrite sobivuse, majanduslikud ja tehnilised tingimused. VÄRAVAHOIDJA (gatekeeper) e. informaator Inormatsiooni koguja ja alternatiivide leidja. ) kontrollib ostuga seotud infovoo kulgemist ostjate ja müüjate vahel. ÄRIKLIENDI OSTUOTSUSES OSALEJATE ROLLID (buying center), kõik isikud ja grupid, kes osalevadostuotsuses Joonis 7. Ärikliendi ostuprotsessis osalejate rollid OTSUSTAJA (decider) Ostuotsuse langetaja (Kotler & Armstrong, 2013, 194) INITSIAATOR (initiator) Idee algataja tunnetab probleemi esimesena, püüab seda lahendada. Allikas: Autori koostatud, Solomon, 2013, 393; Kotler & Armstrong 2013, 194 põhjal. Oluline erinevus rollijaotuses on Kotler & Armstrongi (2013, 194) ja Solomoni, (2013, 394) vahel, et Kotler & Armstrong eraldavad antud rollijaotuses ostja ja otsustaja. Selline eraldamine on õigustatud kuna tavaliselt ei tegele otsustaja ostmisprotsessi endaga, samas 26

27 ostja ei pruugi valida hankijat, vaid selle üle otsustatakse pigem ostuprotsessi alternatiivide hindamise etapis. Äriklientide puhul võtavad vajaliku ostuotsuse tavaliselt vastu ettevõtte omanikustaatuses isik või rutiinse ostu puhul vastavad volitused saanud ettevõtte töötaja. Otsustaja(d) teeb otsuse tervikinformatsiooni põhjal, mis kajastab toote omadusi, alternatiive, ostukohta, transpordi ja makserutiini, lõpliku ostuotsuse. Samas määrab ta ostu füüsilise teostaja ja vastutaja. Äriklient ei ole iseloomutu ja monoliitne, kuna ärikliendi ostuotsuseid mõjutavad organisatsiooni kultuurist tulenevad vajadused ja soovid (Hawkins & Mothersbaugh, 2013, 661). Brennan, Canning, McDowell, (2014, 27-33) peavad oluliseks märkida ärikliendi lõpptarbijale suunatud tegevuse ja ärikliendi äristrateegia seost ärikliendi tarbijakäitumisega. Nad rõhutavad, et ärikliendi tarbijakäitumine sõltub ka sellest millist äristrateegiat organisatsioon kasutab ja kuidas äriklient positsioneerib oma toodet või ettevõtet turul. Ärikliendi tarbijakäitumise mõjurid on ühelt poolt tingitud konkreetsest ärikeskkonnast, organisatsioonikultuurist ja selle tegevusalast ning teiselt poolt inimfaktorist (joonis 8). KESKKONNA MÕJURID majandus, tarnetingimused, tehnoloogia, konkurents, poliitika/regulatsioonid kultuur, lõpptarbijad. ORGANISATSIOONI MÕJU eesmärgid, strateegia, struktuur, süsteem, protseduurid, suurus, tegevusala. ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE ISIKUTEVAHELINE MÕJU mõjuvõim, kompetentsus, autoriteet, dünaamilisus. INDIVIDUAALSED MÕJURID vanus, haridus, ametikoht, motiivid, isiksus, eelistused, ostuharjumused. Joonis 8. Ärikliendi tarbijakäitumise mõjurid Allikas: Autori koostatud, Kotler & Armstrong, 2013, 195 põhjal. 27

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA

More information

Turunduskommunikatsioon Lühikonspekt Triin Vihalemma loengute juurde

Turunduskommunikatsioon Lühikonspekt Triin Vihalemma loengute juurde Turunduskommunikatsioon Lühikonspekt Triin Vihalemma loengute juurde Kasutatud materjal (ühtlasi soovitatav kirjandus): o Picton, D. & Broderick, A (2000) Integrated Marketing Communications, Financial

More information

TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL

TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Karmen Kütsen TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL Magistritöö Juhendaja: lektor René Arvola Tallinn 2014 Olen koostanud

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Heli Vatman KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse

More information

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Viktoria Jesjutina BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Tõnu Roolaht Tartu 2013 SISUKORD

More information

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit

More information

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö

More information

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetool Ave Annuk RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs Bakalaureusetöö

More information

TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL

TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Ettevõtluse osakond Liisi Miller TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö

More information

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrei Andrejev TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Turunduse õppetool Inga Korpõljova ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI

More information

STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON

STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala Reete Sahtel JU-3-S-E-tal STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON Lõputöö

More information

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Marko Prede UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE VALIMINE JA RAKENDAMINE KONETEX GRUPP OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Rode Luhaäär Tallinn 2015

More information

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks

More information

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Astrit Vanaveski NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL Bakalaureusetöö Õppekava Ärindus, peaeriala turundus

More information

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille

More information

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Reisikorraldus Annika Kibus TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES Lõputöö Juhendaja: Liia Hokkanen, MA Tallinn 2016 RESÜMEE Käesoleva

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata

More information

Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid, turud, tehnoloogiad,

Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid, turud, tehnoloogiad, Sissejuhatus Autorid: Tiia Tammaru, Ruth Alas Peatükk: Õppimine ja innovatsioon 17 1 1 Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid,

More information

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Anne Zimbrot IFmm-09 Projektimeeskonna motiveerimine Projektijuhtimise arvestustöö Tallinn 2009 Projektimeeskonnalt oodatakse etteantud aja jooksul piiratud vahenditega

More information

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Projekt STEPS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes (Strengthening Engagement in Public health Research

More information

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:

More information

ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL

ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Kristina Garmatjuk ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL Magistritöö Juhendaja:

More information

ORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON ICOSAGEN GRUPP NÄITEL

ORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON ICOSAGEN GRUPP NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrus Viru ORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON ICOSAGEN GRUPP NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Maret Ahonen Tartu 2012 Soovitan suunata

More information

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mona Laas TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES

More information

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Kaisa Karba HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Harald Kitzmann

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL

PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Baile Orb PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 05 Soovitan suunata kaitsmisele...

More information

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks.

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks. TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks

More information

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Meeri Tiirats Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Bakalaureusetöö

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu

More information

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus

More information

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kalle Lill ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS Lõputöö Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Organisatsiooni sise-

More information

TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID

TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Marie Evart TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID Magistritöö

More information

Rohelise turunduse strateegia Rohelise Trükise näitel

Rohelise turunduse strateegia Rohelise Trükise näitel Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Rohelise turunduse strateegia Rohelise Trükise näitel Bakalaureusetöö (8 AP) Rasmus Pedanik PR IV Juhendaja: MA Maie Kiisel Tartu

More information

KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL

KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Madlin Viil KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL Lõputöö Juhendaja: MSc Tatjana Koor Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mari Sisask KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL 2009-2015 AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL

More information

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ann Helen Turgan TH3 TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2017 Soovitan

More information

(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)

(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside

More information

Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused

Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused Magistritöö Kata Varblane Juhendaja: Margit Keller, PhD Tartu

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK

STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika

More information

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.

More information

BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL

BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL Mari Piho BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,

More information

LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST

LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö

More information

NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2017 SISUKORD Mis on Noorte Tugila? 3 NEET-noored kui ühiskonna väljakutse ja sihtgrupp 5 Jõustamine 6 Noorsootöö

More information

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) Erki Parri 5. veebr. 2014 ThoracolumbarInjuryClassification and SeverityScore( TLICS) Eelnevatel klassifikatsiooni süst. on piiratud prognostiline väärtus Kirurgilise

More information

Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel

Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel Magistritöö (30

More information

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor

More information

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm Hea lugeja! Hoiad käes hea valitsemise käsiraamatut vabaühendustele, mis loodetavasti ei sisalda mitte üksnes meeldivaid lugemishetki, vaid pakub ainet ka tõsiseks järelemõtlemiseks ning näpunäiteid, mida

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........

More information

Saatesõna eestikeelsele väljaandele

Saatesõna eestikeelsele väljaandele Saatesõna eestikeelsele väljaandele Originaali tiitel: Appendix: Techniques and Methods of Policy Analysis Katarína Staroòová Raamatust: How to be a better policy advisor? Miroslaw Grochowski, Michal Ben-Gera

More information

SISUKORD HÄID NÄITEID

SISUKORD HÄID NÄITEID MAHETOIDU TURUNDUS SISUKORD HÄID NÄITEID Sissejuhatus 3 Turundustegevuse uuendamine 4 Tootekontseptsioon 5 Tooteportfell 6 Pakend tänapäevasel turul 7 Mahetoote märgistamine 8 Kaubamärgi kujundamine ja

More information

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES TARU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Karo-Andreas Reinart RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES Bakalaureusetöö Juhendaja: doktorant Allan Teder Tartu 2015 Soovitan

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Õppevahend: tööandja bränd ja selle loomine Magistritöö Kreet Stubender-Lõugas Juhendaja: Margit Keller, PhD Tartu

More information

SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL

SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Jaak Mae SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus... 3

More information

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.

More information

AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)

AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL) TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Riigimajanduse õppetool Ardon Kaerma AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)

More information

Uued antikoagulandid e. NOA-d (DOAC`d) perioperatiivses situatsioonis.

Uued antikoagulandid e. NOA-d (DOAC`d) perioperatiivses situatsioonis. Uued antikoagulandid e. NOA-d (DOAC`d) perioperatiivses situatsioonis. Indrek Rätsep PERH Antitrombootilise ravi perioperatiivsest käsitlusest sõltub: VeritsusRISK Kirurgiline veritsus Anesteesia valik

More information

EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL

EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Sigrid Jamnes EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Raigo Ernits Pärnu 2015 1 Soovitan suunata

More information

INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS

INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Margus Sarmet, MSc, MA INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks strateegilise

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA

More information

PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVEERIMINE OÜ HOTELL TARTU NÄITEL

PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVEERIMINE OÜ HOTELL TARTU NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Sigrit Parts PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVEERIMINE OÜ HOTELL TARTU NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.

More information

2 praktikum Valimi võtmine protseduuri Surveyselect abil

2 praktikum Valimi võtmine protseduuri Surveyselect abil Valikuuringute teooria I/2016, Natalja Lepik 1 2 praktikum Valimi võtmine protseduuri Surveyselect abil Tänase praktikumi eesmärk on tutvuda SASi protseduuriga SURVEYSELECT, mis võimaldab teostada mitmeid

More information

REHABILITATSIOONITEENUSE SAAJA HINNANG TEMA KAASATUSELE JA ENESEMÄÄRAMISÕIGUSELE JÕHVI HAIGLA NÄITEL

REHABILITATSIOONITEENUSE SAAJA HINNANG TEMA KAASATUSELE JA ENESEMÄÄRAMISÕIGUSELE JÕHVI HAIGLA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Tiiu Sepp REHABILITATSIOONITEENUSE SAAJA HINNANG TEMA KAASATUSELE JA ENESEMÄÄRAMISÕIGUSELE JÕHVI HAIGLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kandela Õun,

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Bakalaureusetöö (4 AP) Autor: Maarja Ojamaa Juhendaja:

More information

ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS

ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Tõnn Laos ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS Lõputöö Juhendaja: Henn Vallimäe, knd Kaasjuhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2016 Soovitan

More information

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Bakalaureusetöö (6 EAP) Liina Liiv

More information

T-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi

T-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.

More information

1. SISSEJUHATUS 3 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 8 3. UURIMISKÜSIMUSED UURIMISMEETOD INTERVJUUDE ANALÜÜS JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON 69

1. SISSEJUHATUS 3 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 8 3. UURIMISKÜSIMUSED UURIMISMEETOD INTERVJUUDE ANALÜÜS JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON 69 Eessõna Järgnevatel lehekülgedel saate lugeda avalikkussuhete ja teabekorralduse 4. kursuse tudengi Urmas Väljaotsa bakalaureusetööd, mis uurib moodi ja rõivaid, brändi ja leibelit ning moe- ja rõivabrändi

More information

LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL

LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Sirje Pint LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: dotsent Karmen Toros, PhD Tallinn 2016 RESÜMEE

More information

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Magistritöö

More information

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,

More information

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja

More information

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012

More information

ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES

ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Liis Kreegipuu ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES Magistritöö Juhendaja: Dagmar Kutsar,

More information

Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde

Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Jana Smidt Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde Seminaritöö Juhendajad: Olev Must, Karin Täht, Mari-Liis Mägi Läbiv pealkiri: Akadeemilise motivatsiooni

More information

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......

More information

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor

More information

TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL

TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Karmen Lehtla TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Maris Zernand-Vilson

More information

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

More information

Mobiiliäpid turunduses must auk?

Mobiiliäpid turunduses must auk? Turundus Facebook`is raiskab aega? Mobiiliäpid turunduses must auk? Väärarusaamad Facebooki võludest Mobiiliäppide võlud ja valud Nipid Facebookis ellu jäämiseks Koostanud: Aiki Arro Mida siit leiad? Kas

More information