HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL

Size: px
Start display at page:

Download "HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL"

Transcription

1 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Marlen Väli HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Eliis Salm Tallinn 2016

2 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Marlen Väli (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: Juhendaja lektor Eliis Salm: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele (ametikoht, nimi, allkiri, kuupäev)

3 SISUKORD ABSTRAKT... 4 SISSEJUHATUS ETTEVÕTETE SOTSIAALNE VASTUTUS Ettevõtete sotsiaalse vastutuse olemus Filantroopia kui osa sotsiaalsest vastutusest Ettevõtte huvigruppidega arvestamine Sotsiaalsest vastutustundlikust käitumisest tulenev kasu ettevõttele HEATEGEVUS EESTIS JA VÄHIRAVIFOND KINGITUD ELU Heategevus Eestis Vähiravifond Kingitud elu Ülevaade Kingitud elu toetanud ettevõtetest VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU TOETANUD ETTEVÕTETE UURING Uuringu meetod Uuringu tulemused Huvigrupid Tavad Ettevõttele lisanduv väärtus Toetatava valik Arutelu Järeldused ja ettepanekud KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Intervjuu vähiravifondi Kingitud elu asutaja Toivo Tänavsuuga transkriptsioon 46 Lisa 2. Nimekiri vähiravifondi suurematest toetajatest aastal Lisa 3. Näide vähiravifondi poolt välja antud sertifikaadist toetajatele

4 Lisa 4. Vähiravifondi toetanud ettevõtetega tehtud intervjuude transkriptsioonid Lisa 5. Intervjuude kategoriseerimine

5 ABSTRAKT Käesolevas bakalaureusetöös käsitleti ettevõtete panustamist ühiskonda ning nende filantroopilisi tegevusi. Eesmärk oli välja selgitada, miks ettevõtted annetavad heategevuseks ja kuidas valitakse, keda toetada. Eesmärgi täitmiseks uuriti vähiravifondi Kingitud elu toetanud ettevõtteid. Fond on kahe tegevusaastaga kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks ning on pidevalt olnud meedia huviorbiidis. Töö tarbeks intervjueeriti viit firmat, kes olid rahalise annetuse teinud aasta jõulueelsel perioodil. Analüüsimeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et enamasti teevad ettevõtted heategevust omakasupüüdmatutel eesmärkidel. Rolli mängivad erinevad sidusrühmad, eelkõige organisatsiooni võtmeisikud. Toetusstrateegia üldjuhul firmades puudub ning annetamine tuleb juhuideena. Heategevust nähakse mainekujunduslikust aspektist positiivsena. Toetatav algatus valitakse eelkõige tänu selle tuntusele ja usaldusväärsusele. Samuti üritatakse leida seost ettevõtte ja toetatava vahel. Võtmesõnad: ettevõtte sotsiaalne vastutus, filantroopia, sidusrühmad, toetusstrateegia, mainekujundus, heategevusalgatus 4

6 SISSEJUHATUS Sageli oodatakse ettevõtetelt lisaks kasumi teenimisele ka sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist, mille üheks osaks on filantroopilised tegevused. Riik ei ole võimeline aitama igat abivajajat. Olulist leevendust sellele olukorrale saavad pakkuda tulu teenivad organisatsioonid. Ettevõtete ja nende sidusrühmade seas leidub erinevaid arvamusi, kuhu peaks organisatsioon oma raha paigutama ning millised tegevused jäävad firma huviorbiiti. Ühena nendest väljunditest on paljud ettevõtted valinud filantroopia. Heategevuse toetamiseks võib organisatsioonidel olla mitmeid erinevaid põhjuseid sõltuvalt firma positsioonist ühiskonnas ning tema huvigruppidest. See, millist abivajajat või heategevusorganisatsiooni toetada, defineerib ettevõtte ja tema huvigruppide jaoks heategevuse tähenduse ja olemuse. Käesoleva bakalaureusetöö uurimisprobleemiks on: miks ettevõtted annetavad heategevuseks ja kuidas valitakse, keda toetada? Sellest lähtuvalt on töö eesmärgiks välja selgitada, miks ettevõtted annetavad heategevuseks ja kuidas valitakse, keda toetada. Probleemi lahendamiseks analüüsitakse erinevaid juhtumeid, kus ettevõtted tegid rahalise annetuse vähiravifondile Kingitud elu jõulueelsel perioodil Uurimuse läbiviimiseks intervjueeriti viit firmat. Töö eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud järgmised uurimisülesanded: 1) anda ülevaade kirjandustest sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse teemal, filantroopia olemusest, sidusrühmade olulisusest ning sotsiaalsest vastutustundlikust käitumisest tulenevast võimalikust kasust ettevõttele; 2) tutvustada vähiravifondi Kingitud elu, seda toetanud ettevõtteid ja heategevust Eestis; 3) selgitada vähiravifondi toetanud firmadega tehtud intervjuude abil välja ettevõtete heategevuse põhjused ning kuidas valitakse konkreetne abivajaja, keda toetada. Käesolev bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist. Esimene neist keskendub teooriale, milles on selgitatud sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse olemust ning 5

7 filantroopiat kui osa vastutustundlikust käitumisest. Lisaks näidatakse huvigruppidega arvestamise ning ettevõtte enda kasulikkuse aspektist, mis võivad olla erinevad põhjused sotsiaalselt vastutustundlikuks käitumiseks või heategevuseks. Töö teine osa annab ülevaate vähiravifondist Kingitud elu ning seda toetanud ettevõtetest. Lühidalt kirjeldatakse viit antud töö raames uurimisele tulevat firmat. Samuti käsitletakse laiemalt heategevust Eestis ning tuuakse välja varasemad uuringud. Kolmas peatükk keskendub uurimisprobleemi välja selgitamisele: miks ettevõtted annetavad heategevuseks ning kuidas valitakse, keda toetada? Probleemi lahendamiseks intervjueeritakse viit vähiravifondi Kingitud elu toetanud ettevõtet. Esitatakse uuringu meetod, tulemused, arutelu, järeldused ja ettepanekud. 6

8 1. ETTEVÕTETE SOTSIAALNE VASTUTUS Tänapäeval ei käsitleta heategevust enam kui üksinda seisvat terminit firma tegevustest, vaid üha suuremat kõlapinda on leidmas mõiste ettevõtete sotsiaalne vastutus (edaspidi ESV), mille üheks väljundiks on filantroopia ehk heategevus. Sageli esinevad ettevõtetel sarnased põhjused ning mõnikord lisaks oodatavad kasutegurid, miks tegeleda nii ESV kui heategevusega. Seetõttu on antud peatükis käsitletud esmalt ESV olemust, seejärel täpsemalt filantroopiat, ettevõtte erinevate huvigruppide ootuseid ning lõpuks kasu, mida firma võib saada sotsiaalselt vastutustundlikust käitumisest Ettevõtete sotsiaalse vastutuse olemus ESV on lai mõiste, mis hõlmab endas nii eetilist käitumist kui ka vastutust keskkonna ning ühiskonna ees. Seda tuntakse lisaks mõistete vastutustundlik ettevõtlus ja ettevõtte ühiskondlik vastutus all. Samas tähenduses kasutatakse veel vastutustundliku äritegevuse, ettevõtte ühiskondliku osaluse ning jätkusuutliku ettevõtluse kontseptsioone. (Sisu ja olemus) Eestis tegutsev Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on jätkusuutlikku ettevõtlust käsitlenud kui firma vabatahtlikku tegevust, integreerimaks majanduslikku, keskkondlikku ning sotsiaalset mõõdet oma juhtimisse ja toimingutesse samal ajal enda erinevaid huvigruppe arvesse võttes ning neile lisaväärtust luues (Sisu ja olemus). Sarnaseid aspekte toob samuti välja Reede (2005, 6) oma ESV definitsioonis, täpsustades, et tegemist on õigusjärgseid nõudmisi ületatavate kohustustega. World Business Council for Sustainable Development (WBCSD) käsitleb ESV mõistet üldisemalt, milleks on ettevõtte järjepidev pühendumine panustamaks majanduse arengusse, samal ajal parandades tööjõu ja nende perede elamistingimusi, sellega ühtlasi kogukonna ning laiemalt ühiskonna omi (Corporate Social ). Kotler ja Lee (2005, 3) lisavad, et ühiskonna heaolu parandamine toimub ettevõtte enda äranägemisel teostatud tegevuste läbi firma ressurssidest vabatahtlikkuse alusel. 7

9 Kokkuvõtvalt on erinevates ESV definitsioonides toodud välja järgnevad aspektid: ettevõtte vabatahtlik tegutsemine, huvigruppidega arvestamine, ühiskonna elamistingimuste parandamine, seotus põhitegevusega ning kajastamine strateegias. Üldiselt hõlmavad erinevad käsitlused ESV kolmikmõõdet (Triple Bottom Line): sotsiaalset, looduslikku ja majanduslikku dimensiooni. (Sisu ja olemus) ESV kontseptsioon mõjutab tugevalt ettevõtte ärilist edukust. See ei sõltu pelgalt headest majanduslikest näitajatest, vaid lisaks muudest teguritest, mille hulka jääb suhtestumine ühiskonnaga, huvigruppidele loodavad väärtused ja suhtumine ümbritsevasse keskkonda (Reede 2005, 7). Nimetatud aspektidega arvestamine vähendab nii ettevõtte kulusid kui ka riske. Need suurendavad brändi väärtust ja laiendavad tuntust, kasvatavad firma ning tööjõu efektiivsust, võimaldavad töö keskkonna ja äriliste tegevuste läbipaistvust, mis kõik mängivad pikemas perspektiivis olulist rolli firma edukuses. (Saraf et al 2012, 89) Siiski väidavad mitmed ettevõtted, et seadusandluse ja ühiskonna ootused firmadele võtta vastutust keskkonna, majanduse ja sotsiaalsete probleemide eest, väljub nende igapäevase tegevuse piiridest ning traditsioonilise fookuse väljast, milleks on kasumi maksimeerimine (Dobers 2010, 96). Ühe tuntuma ESV käsitluse on esitanud Carroll (1991), mis annab ülevaate sellest, mida tähendab olla vastutustundlik ettevõte. Ta on oma artiklites koondanud neli sotsiaalse vastutuse haru ning kujutanud neid ESV püramiidina (joonis 1). Filantroopia Olla hea kodanik Eetiline vastutus Käituda eetiliselt Seaduslik vastutus Kuuletuda seadusele Majanduslik vastutus Olla kasumlik Joonis 1. ESV püramiid Allikas: (Carroll 1991, 42) 8

10 Iga järgneva püramiidi taseme aluseks on eelnev aste. Need toimivad koos ning on omavahel seotud. Täpsemalt lahti seletatuna kujutavad erinevad vastutused endast järgmist (Ibid, 40-42): Majanduslik toota kaupu ja teenuseid, mille järgi on nõudlus, ning teenida rahuldavat kasumit (alles hiljem on muutunud arusaam kasumi teenimisest selle maksimeerimiseni). Seaduslik ettevõtetelt eeldatakse oma majandustegevustes püsimist seadusandluse raamides. Eetiline nende standardite, tavade ja ootuste kehastamine, mis peegeldavad klientide, töötajate ning omanike huve ja mida ühiskond peab õigeks või moraalseks. Antud vastutuse võtmine on ühiskonna poolt rangelt ootuspärane. Filantroopia tähistab neid ettevõtte tegevusi, mis vastavad ühiskonna nägemusele firmast kui heast kodanikust. Siin all on täpsemalt mõeldud ettevõtte finantsidest või töötajate ajast inimeste heaolu tagamist, näiteks kunsti, hariduse või kogukonna toetamine. Kuigi ühiskond soovib, et ettevõtted teeksid heategevust, siis selle mittetegemisel ei peeta firmat ebaeetiliseks. Filantroopiat nähakse pigem kui kirssi tordil. Tihti võibki vastutustundlik tegevus jääda küllaltki pealiskaudseks, hõlmates vaid valituid filantroopilisi tegevusi ilma, et ESV käsitlust laiemalt integreeritaks ettevõtte teistesse tegevustesse nagu tööjõu kohtlemine, toodete ja tootmise keskkonnasõbralikuks muutmine, toormaterjali hankimine, parterite ning konkurentide kohtlemine (Dobers 2010, 226). Firma vastutusalaseid tegevusi saab eristada järgnevat kolme dimensiooni kombineerides: suhe põhitegevusega, vastutustundlikku käitumise eesmärk ja oodatud kasu (Ibid). Selle põhjal on ESV tegevused jaotatud kolme rühma (Ibid): Filantroopia pannakse rõhku heategevusele, sponsorlusele, töötajate vabatahtlikkusele. Vastutustundliku ettevõtluse integratsioon keskendutakse olemasolevate firma tegevuste vastutustundlikumaks muutmisele. Vastutustundliku ettevõtluse innovatsioon arendatakse välja uusi ärimudeleid, et leida lahendust sotsiaalsetele ja keskkondlikele probleemidele. Nimetatud strateegilised lähenemised viivad paratamatult erinevate finantsiliste ja sotsiaalsete tulemusteni. Filantroopia mõjutab tavaliselt ainuüksi ettevõtte kuvandit samas, 9

11 kui vastutustundliku ettevõtluse integratsioon ja innovatsioon aitavad lisaks saavutada pikaajaliselt hea maine, leevendades seejuures tegelikke sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme. Seetõttu peetakse tihtipeale pelgalt filantroopiat, mis ei ole seotud firma strateegiaga või eesmärgipäraselt läbimõeldud, pealiskaudseks tegevuseks, millel puudub suur mõju ettevõttele endale. (Ibid, 238) Seega vastutustundlik käitumine ettevõtte strateegilisest positsioonist lähtuvalt peaks olema midagi enamat kui ainuüksi heategevuslik annetus või abi pakkumine mõnele organisatsioonile. Siiski ei tasu alahinnata filantroopiat kui üllast akti firma enda poolt ning taolise tegevuse olulisust abivajavale organisatsioonile Filantroopia kui osa sotsiaalsest vastutusest Kõige laiemas mõttes tähendab filantroopia vabatahtlikku tegevust üldiseks hüvanguks (Filantroopiaprojekt). Täpsemalt on selle all mõeldud otsest panust heategevusorganisatsioonile või -juhtumile, kus toetus tähendab tavaliselt rahalist annetust või abi pakkumist (Kotler, Lee 2005, 23). Kaasaegne filantroopia käsitlus ärilises kontekstis hõlmab inim-, tehnilisi ja finantsressursse, millel koos kogukondlike organisatsioonide asjatundlikkusega on suur potentsiaal teha head ja muuta ühiskonda tugevamaks (Goddard 2004, 107). Kõige sagedamini panustatakse filantroopiliste tegevuste käigus ühiskonna tervisesse, ohutusse, haridusse ja tööhõivesse, keskkonda, majanduse arengusse ning teistesse põhilistele inimlike vajaduste rahuldamistele ja ootustele (Kotler, Lee 2005, 3). Üldjuhul on toetatavad valdkonnad seotud ettevõtte identiteediga. Siiski võidakse toetada absoluutselt erinevaid valdkondi, mõnikord ka põhjusel, et firma heategevust ei peetaks silmakirjalikuks. (Tóth 2009, 50) Näitamaks oma organisatsiooni kui sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtet, on paljud valinud just heategevuse, mis on kõige traditsioonilisem lähenemine kõigist ESV aspektidest. Eelduste kohaselt on sellise valiku põhjusteks: lihtsus näida koheselt sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena, head mainet kujundav avalikkusse tähelepanu ning ühiskonna ootused äriühingutele võtta heategevusorganisatsioonide toetamine enda õlule. (Adrian et al 2013, 85) 10

12 Alati ei pea initsiatiiv tulema ainuüksi ettevõtetelt, vaid suurel määral saavad selles osas kaasa aidata heategevusorganisatsioonid ise. Sageli võibki olla põhjuseks, miks ettevõtted ei toeta abivajajaid, ebakindlus: kuidas ja kellega luua sidemeid, kui puudub konkreetne ettepanek teiselt osapoolelt. Näiteks tervishoiutöötajad või selle valdkonna heategevusorganisatsioonid saavad aidata firmadel läbi nende strateegiliste ESV eesmärkide täitmise panna rohkem rõhku ühiskonna tervisele. (Goddard 2004, 107) Samuti identifitseerides neid komponente ja partnerlust kogukonnaga, mis aitaksid ettevõtetel olla edukamad, saavad heategevusorganisatsioonid julgustada ettevõtteid suurendama oma tegevust, mis tooks tervist nii ühiskonnale tervikuna kui ka kokkuvõttes firmale endale. Kuna üha rohkem firmasid tunnevad survet siduda filantroopilised tegevused ettevõtte äriliste eesmärkidega, siis siin saavad abivajajad anda ettevõtetele juurde teadmisi, milliseid valdkondi võiksid nad oma ressurssidega efektiivselt toetada ning kuidas siduda neid oma firma põhieesmärkidega. (Ibid, 108) Tavaliselt väljendub filantroopia vabatahtliku tegevusena, aitamaks nõrgemaid ühiskonnas. Suur osa põhjusest, miks ettevõtted seda teevad, sõltub organisatsiooni erinevatest huvigruppidest Ettevõtte huvigruppidega arvestamine Organisatsiooni eetiline käitumine on tugevalt seotud firma kultuuri ja väärtustega, mille loovad indiviidid, kes tegutsevad ettevõtte nimel, ning nende moraalne taju (Lotila 2004, 16). Kirjandus eristab tüüpiliselt kolme ESV käsitlust küsimuses, kelle või mille ees firmad on vastutavad (Dobers 2010, 199): Vastutus maksimeerida kasumit ettevõtte põhieesmärkide saavutamine, omanikele väärtuse loomine ning vastutus valitsuse ees. Huvigruppide perspektiiv firma ei anna ainuüksi aru omanikele, vaid ka ettevõttega seotud sidusrühmadele. Ühiskondlik lähenemine kuna firmad on osa ühiskonnast, siis sellega kaasneb vastutus teiste liikmete ees. 11

13 Inglise keeles on huvigruppide või sidusrühmade kontekstis kasutatud sõna stakeholder. Nimetatud termin iseloomustab sobivalt neid gruppe või indiviide, kellel on osa, nõue või huvi ettevõtte tegevuste ja otsuste üle (Carroll 1991, 43). Crane ja Matten (2010, 62) lisavad, et sidusrühmi, kelle õiguseid võib firma oma tegevusega rikkuda või austada, ühendab ettevõttega neile tekitatav kahju või loodav kasu. Huvigrupid saab jagada otsesteks ja kaudseteks. Otseste suhe ettevõttega on vahetu: juhtkond, töötajad, tarbijad, osanikud, investorid, kohalik kogukond, äripartnerid jne. Kaudseteks võib pidada neid, kelle suhe firmaga on ebamäärane, kuid sellegipoolest mõjutavad nad teineteist teatud määral, näiteks konkurendid, valitsus jt teised regulaatorid, tsiviilinstitutsioonid, keskkonnakaitseorganisatsioonid, maa looduskeskkond ja ressursid. (Reede 2005, 8) Erinevad huvigrupid omavad ettevõtte jaoks erisugust tähtsust: mõned on paratamatult olulisemad kui teised. Juhtkonna väljakutse on otsustada, kes lisavad firmale suuremat väärtust ning kelle huvisid tuleks otsuste langetamisel esmalt arvestada. (Carroll 1991, 43) Kaks peamist kriteeriumit, mille põhjal valitakse ettevõtte jaoks olulised sidusrühmad, on seaduslikkus ja mõjuvõim firmale. ESV perspektiivist on olulisem legitiimsus, juhtimise vaatevinklist on keskmes huvigruppide mõjukus ettevõttele. Seadusliku konteksti all on mõeldud erinevate rühmade ulatust, kes võivad õigusega esitada nõudmisi organisatsiooni vastu. (Ibid) Juhtkonna väljakutse huvigruppide haldamisel on kindlaks teha firma primaarsed sidusrühmad ning püüelda nende ootuste poole, samal ajal tagades teiste huvigruppide rahulolu (Ibid). Oluline on vältida ühe rühma liigset eelistamist teiste heaolu arvelt: kui mistahes otsene huvigrupp tajub aja jooksul, et teda ei ole koheldud õiglaselt või tema huvidele piisavat tähelepanu pööratud, sõltumata sellest, kas tegemist on töötaja, kliendi või osanikuga, otsib ta alternatiivseid võimalusi ning lõpptulemusena eemaldub ettevõtte huvigruppide hulgast (Clarkson 1995, 112). Seetõttu eeldab ESV käitumine strateegilist läbimõtlemist, teostamist ja hinnanguid, mis ei ole mõjutatud ainuüksi teatud konkreetsetest huvigruppidest, vaid ühiseid huvisid arvesse võetult (Hildebrand et al 2011, 1359). See on väljakutse, mille ees ettevõtted täna seisavad. ESV strateegia vajab jõupingutusi ning pühendumist, aga õigesti teostatult, ei lõigata üksnes ühiskondlike ja keskkondlike kasusid, vaid teenitakse välja sidusrühmade austus ning lojaalsus (Ibid, 1360). 12

14 Oluline on näha ka omanike vastakat vaadet. Kuna ESV eeldab tavaliselt küllaltki suuri investeeringuid, siis võib organisatsiooni juht vastukaaluks küsida, millist kasu toob selline suunitlus ettevõttele endale, kuna kasumit taotlev firma ei ole sotsiaalasutus ning ei pea suurendama ühiskonna heaolu, vaid teenima omanikele tulu (Reede 2005, 11). Vastukaaluks on Goddard (2004, 107) ning paljud teised teoreetikud välja toonud, et nii töötajad, kliendid kui ka kohalik, riiklik ning globaalne üldsus on otsustava tähtsusega ärilisele edukusele. Enamik ESV käsitlustest on seisukohal, et sidusrühmade huvidega arvestamine ning nende ootustele vastu tulemine mõjub ettevõttele igati kasulikult. Raskust tekitab primaarsete huvigruppide sorteerimine ning nende ootuste täitmine ilma, et see kahjustaks teisi rühmi ning tagaks kõigi rahulolu. Tihtipeale on siiski võimalik leida just see ühine huvi ja suund, mis toob kokkuvõttes kasu ka ettevõttele Sotsiaalsest vastutustundlikust käitumisest tulenev kasu ettevõttele ESV võib olla firmale kasulik, kui seda on märganud erinevad ettevõtte huvigrupid. Samas puudub ühine arvamus, kas ja kui palju on eetiline kajastada oma vastutustundlikke tegevusi väljapoole ning millist mõju avaldab see ettevõtte reputatsioonile. Sotsiaalselt vastutustundliku käitumise peamise tuluna nähakse ettevõtte maine paranemist huvigruppide silmis: see meelitab ligi investoreid ja kapitali, tõstab firma atraktiivsust tööjõuturul ning suurendab usaldusväärsust klientide silmis (Reede 2005, 13). Lisaks tunnevad end hästi olemasolevad töötajad ja kliendid, osanikud ning juhtkond väidetakse, et ettevõtted, kellel on tugev ESV kuvand, on turul kauem tegevad (Kotler, Lee 2005, 10). Vastutustundlik ettevõtlus võib parema maine näol tagada konkurentsieelise olukordades, kus sellised aspektid nagu toote või teenuse hind, kvaliteet ja kiirus või kliendi mugavus ei võimalda konkurentsieelist luua (Kasu ettevõttele). Tarbijate ootustele vastamine ning koostöö laia hulga sidusrühmadega on hea innovaatiliste ideede, uute ärimudelite ja turgude leidmise allikas (Ibid). Seega peetakse ESV-d uueks äristrateegiaks, mis vähendab investeerimisriske ning maksimeerib kasumit. Lisaks avalike suhete vahendile ja heatunde faktorile nähakse seda kui võtmetegurit firma avatuse ja läbipaistvuse suurendamisel. Tänapäeval võtavad ettevõtted 13

15 mainega seotud riske tõsiselt ning kohati ei nähta ESV-d enam kui valikut vaid kohustust. (Saraf et al 2012, 92) Sotsiaalselt vastutustundlike tegevuste kajastamine on oluline osa ettevõtte kommunikatsioonist ning juhtimisprotsessist; kas ja millist informatsiooni avaldada ning millises ulatuses, sõltub erinevate huvigruppide ootustest ning firma enda avatusest (Lotila 2004, 28). Üldiselt vaadatuna aitab info jagamine vastata huvigruppide ootustele ja saada neilt tagasisidet; samuti teavitada uutest organisatsiooni väärtustest ning integreerida ESV-d juhtimisse (Ibid, 41). Lisaks võib ESV käitumisel ning selle õigel turundamisel olla mõju tõmbamaks ligi erinevaid turusegmente, kes tunnevad erilist huvi just sotsiaalsete probleemide vastu. Näiteks on ESV kui turusignaal nähtav tööjõuturul sama hästi kui toodete omal. Leidmaks ning julgustamaks eetilisi töötajaid liituma ettevõttega, kajastavad firmad oma väärtuseid tööportaalides ning oma firma kodulehtedel. (Michael 2003, 117) ESV tegevused on kommunikatsioonis peaaegu et täiuslik vahend: see ajendab erinevatest valdkondadest olulisi huvigruppe siduma end tugevamini ning pikaajalisemalt firma identiteediga (Hildebrand et al 2011, 1359). Kui ettevõte kajastab vastutustundlikku käitumist firmasiseselt ning kaasab töötajaid nendesse toimingutesse ja otsustesse, siis soodustatakse nii sisemistel kui ka välistel huvigruppidel ühildumist ettevõtte identiteediga. Seetõttu ei peaks ESV tegevused jääma ainult juhtimise või ühe allüksuse tasemele, näiteks kommunikatsiooni ja turunduse osakonda, vaid integreeritud kõikide organisatsiooni struktuuriüksuste vahel. (Ibid, 1360) Kui ettevõtte soovib kiirelt parandada oma tegevuste ühiskondlikku tulemuslikkust ning suurendada mainet, siis panustab ta üldjuhul heategevusse (Tóth 2009, 49). Kasuks tuleb ka asjaolu, kui toetatav heategevusorganisatsioon on iseseisvana juba tugev bränd, kuna see võib olla heaks vahendiks uute väärtuste lisamisel ärilistele toodetele ja teenustele (Pringle, Thompson 2003, 26). Siiski on palju arutelu selle ümber, kas ettevõte peaks oma filantroopilisi tegevusi kommunikatsioonis kajastama või mitte. Osa teoreetikuid on seisukohal, et teod rääkivad valjemini kui sõnad ning avalikkus näeb seda reklaamitrikina, kui raha on kulutatud lisaks veel välisele kommunikatsioonile. Teine osa usub, et avalikkus ootab ja jälgib firma filantroopilisi tegevusi ning teeb oma ostuotsuseid selle põhjal. (Kotler, Lee 2005, 162) 14

16 Tóth (2009, 81) kasutab oma raamatus fraasi: Tegutse ja las teised räägivad!, väites, et selline heategu on usaldusväärsem ning võimendub paremini kui sellest kõikjal kuulutamine. Lisaks toob ta välja, et üritades näida pelgalt vastutustundlik ilma seda tegelikkuses olemata, võib näidata firmat hoopis vastutustundetuna. Yoon, Gürhan-Canli ja Schwarz on viinud läbi mitmeid uuringuid, kuidas ESV tegevused ja nende kajastamine kommunikatsioonis kujundab inimeste arvamust erinevate kuvanditega ettevõtetest. Nendest järeldus, et negatiivse mainega firma puhul mõjus ESV tegu positiivselt juhul, kui siirad motiivid paistsid välja, näiteks olukordades, kus toetati ettevõttele endale vähest kasutoovaid juhtumeid ning sellest tegevusest saadi teavet neutraalsetest allikatest. Vastupidise tulemuse andsid situatsioonid, kus vastutustundliku teoviisi tagamaad olid kaheldavad. Seda soodustasid olukorrad, mil toetati endale silmapaistva kasulikkusega probleeme ja firma tõstis neid tegusid omalt poolt ise esile. Sellistes tingimustes tõi ESV tegevus kohati isegi maine languse. (Yoon et al 2006, 382) Neutraalse reputatsiooniga ettevõtete korral liikusid tulemused samas suunas nagu halva kuvandiga organisatsioonide puhul, kuid ESV tegevus ei mõjunud mainele kuidagi halvasti. Kaheldi üksnes tegude siiruses. (Ibid, 385) Tavaliselt omab heategevus kõige suuremat mõju just ettevõtte kuvandile. Samas võib filantroopia olla ka investeerimisvahend, mis tagab positiivse efekti ettevõtte finantsilistele näitajatele tänu sellele, et vastatakse lokaalse kogukonna sotsiaalsetele vajadustele ning aidatakse kaasa üldsuse tervise arengule. Heategevus suurendab kokkuvõttes kasumit läbi tarbijate lojaalsuse, töötajate moraali tugevdamise ning avalike suhete üles ehitamise. (Goddard 2004, 107) Tarbijate lugupidamine ettevõtte suhtes teeb nendest lojaalsed kliendid. Selleks on aga üldsusel vaja näha, et firma ei tegutse ainuüksi oma kasude eesmärgil, vaid tunneb reaalset huvi kogukonna tervise vastu. Inimesed, kellesse ettevõte panustab, on ühtlasi tema tarbijad ning nendes peab tekkima tunnetus, et organisatsioon on üks nendest, keda saab usaldada. (Saraf et al 2012, 93) Skeptikud leiavad aga, et situatsioonid, kus mõlemad osapooled võidavad, pole sageli saavutatavad ning kokkuvõttes kaotab sellest tulenevalt ettevõtte põhilisest eesmärgist (teenida tulu) olulisim huvigrupp: omanikud (Reede 2005, 12). Samuti leitakse, et lühiajaline filantroopiline tegevus ei avalda tegelikkuses ettevõttele erilist positiivset mõju ning kaaluda tasub pigem pikaajalist ja läbimõeldud ESV väärtuste juurutamist (Ibid, 13). 15

17 Kokkuvõttes väidavad skeptikud, et äriettevõtted tegelevad sotsiaalsete probleemidega vaid omakasupüüdlikel eesmärkidel, aga selles ei ole midagi ebaeetilist, sest võidavad mõlemad pooled: nii ettevõtted kui ka ühiskond tervikuna (Ibid, 14). Üldiselt leiavad teised autorid, et täpseid annetuse taga olevaid motiive on sageli keeruline välja selgitada. Mitte kõik firmad ei ole huvitatud omakasust ning paljud usuvad, et see on lihtsalt moraalselt õige asi, mida teha (Adrian et al 2013, 84). Kuid mõnikord võib heategevusorganisatsiooni valides olla kavatsus leida abivajaja, keda oleks firmale endale kõige kasulikum toetada (Ibid, 88). Sotsiaalselt vastutustundlik käitumine soodustab organisatsiooni maine suurendamist, töötajate sidumist tugevamini firma identiteediga, uute klientide tulekut ning üldise riskitaseme vähenemist. Küsimus, miks täpsemalt ettevõtted toetavad heategevust ning kas see on ajendatud kasu saamise eesmärgist, jääb iga firma enda vaatevälja. 16

18 2. HEATEGEVUS EESTIS JA VÄHIRAVIFOND KINGITUD ELU Käesolevas peatükis käsitletakse heategevust Eestis ja tuuakse välja erinevad selleteemalised uuringud. Peatüki lõpu poole antakse ülevaade vähiravifondist Kingitud elu, seda toetanud ettevõtetest ning viiest uuritud firmast täpsemalt Heategevus Eestis Eestis leidub palju erinevaid heategevuslikke algatusi ning ettevõtmisi, mis põhinevad nii indiviidide kui ka ettevõtete toetustel. Levinud on suur hulk mittetulundusühinguid, kes tegelevad laiaulatuslikult erinevate probleemidega, millest enamik puudutavad tervishoidu, haridust, majutust, koolitusi, nõustamist ning keskkonnakaitset (Estonian Civil, 2011). Üheks tuntumaks ettevõtmiseks Eestis on Heateo Sihtasutus, mille missioon on käivitada ja kasvatada algatusi, mis lahendavad teravaid probleeme ühiskonnas (Meie). Koos erinevate organisatsioonidega on alus pandud mitmetele algatustele, näiteks Abikäsi (erivajadustega inimeste aitamine tööjõuturul), Kiusamisvaba Kool, Terve Eesti SA (tõstab teadlikkust alkoholi liigtarbimisest ja HIV levikust), Noored Kooli (koolidesse võimekate ülikoolilõpetajate toomine ning hariduse valdkonda rohkem liidripotentsiaaliga noorte kaasamine) jne (Algatused). Samuti on Swedbank koos Heateo Sihtasutusega loonud populaarse annetuskeskkonna Ma Armastan Aidata. See koondab Eesti elu paremaks muutvaid organisatsioone neljast erinevast valdkonnast: lapsed ja pered, tervis ja toimetulek, loomad ja loodushoid, haridus ja võrdsed võimalused. Peamiselt on keskkond üles ehitatud eraisikute annetusvõimalustele ning aitab Eesti ühiskonda muuta teadlikumaks erinevatest heategevusorganisatsioonidest ja -algatustest. (Ma Armastan Aidata) Lisaks on Eestis korraldatud mitmeid heategevuskonverentse, suurimad nendest on vähiravifondi Kingitud elu poolt läbi viidud: aastal "Kes peaks olema suurem 17

19 heategija, riik või inimene? ja aastal Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks? Samuti on eelnevalt initsiatiivi näidanud üles Tallinna Lastehaigla Toetusfond, korraldades näiteks aastal heategevuskonverentsi ''Heategu tulevikku'', ning mitmed teised. Üks populaarsemaid üritusi heategevusvaldkonnas on aastal Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) poolt ellu kutsutud üritus Pardiralli, mille eesmärgiks on teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles andma oma panust nende abistamiseks. (Eesmärk) ja aastal läbi viidud projektis, kus uuriti, mida äriettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus arvavad ESV-st, oli kaasatud 80 Eesti firmat 300-st suurimast. Uuringust selgus, et üks neljandik vastajatest (Eesti ettevõtetest) ei osanud öelda, kas heategevuse toetamine peaks olema firma peamistest rollidest ühiskonnas või mitte. Pigem nõustusid selle väitega eraettevõtted, avaliku sektori firmad olid erimeelt. (What Do Businesses ) Lisaks selgus uuringust, et kolme aasta jooksul 48% vastajatest (Eesti ettevõtted) olid seotud mõne sotsiaalse projektiga, 41% ei olnud ning 11% ei osanud öelda. Sotsiaalne suunitlus kipub üldiselt kasvama, kui äriasutused laienevad. (Ibid) Sotsiaalsete tegevuste peamisteks põhjusteks tõid Eesti organisatsioonid välja maine paranemise, äri ellujäämise pikemas perspektiivis, paremad suhted kohaliku kogukonnaga ja globaalse brändi ülesehitamise. Lisaks nägid mitmed ettevõtted teisi motiive nagu paremad suhted töötajatega, konkurentsieelise suurenemine, juurdepääs uutele turgudele ning surve äripartneritelt. Enamik firmasid uskusid, et järgnevad tegurid ei mängi rolli nende otsustes siduda end sotsiaalsete projektidega: madalam juhtimisrisk, kokkuhoid kuludelt ning tööstustrendidega kaasas käimine. (Ibid) Kas ja kui palju loeb see tarbijatele Eestis, et firma võtab vastutust ühiskonna ees, sõltub sageli erinevatest teguritest. Siiski on selle kohta teostatud erinevaid uuringuid, mis jõuavad enamasti sarnaste tulemusteni. Nielseni ülemaailmse uuringu Corporate Social Responsibility and Sustainability järgi eelistavad inimesed üldiselt sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid ja kaubamärke. Samas eestlased teevad oma ostuotsuseid enamasti siiski toote hinna põhjal ning selle omadusele vastavusele. Teiselt poolt võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on enam eestlasi, 57% vastanutest, on nõus maksma ühiskonnale ja keskkonnale positiivset mõju avaldavate 18

20 firmade toodete ning teenuste eest, Euroopa Liidus oli see näitaja 51%. (Jätkusuutlikele, 2015) aastal koostatud samale küsimusele keskenduv bakalaureusetöö tõi välja, et enamus inimesi ei ole ESV mõistest täielikult teadlikud, kuid nad peavad sellist käitumist oluliseks. Siiski üldiselt ei kaaluta ostudel, kas ettevõte on sotsiaalselt vastutustundlik. (Veersalu 2011) aasta esitatud heategevuse analüüsis on välja toodud, et annetamine ei ole veel eestlaste käitumise- ja mõttetasandil omaseks saanud. Kindlasti on see aastatega kasvanud koos heategevusalgatuste juurdetulekuga, kuid kui suures osas, on raske öelda. Samuti märgiti analüüsis, et aasta majanduskriisil puudus suur efekt indiviidide toetustegevusele, kuid mõjutas oluliselt negatiivselt ettevõtete annetamist. (Mänd et al 2011) aastal korraldas TNS Emor uuringu, mille eesmärk oli saada ülevaade eestimaalaste heategevusalastest teadlikkusest, kogemustest ja hoiakutest. Uuringust selgus, et ühiskonna heaks tegutsevate või heategevusühenduste, -fondide ning -organisatsioonide spontaanne tuntus on suhteliselt killustunud. Osatakse nimetada palju erinevaid organisatsioone ning asutusi. Eelkõige meenus inimestele Toidupank, järgnevalt haiglate toetusfondid ning rahvusvaheliselt tegevad Punane Rist ja Unicef. (Heategevusalaste, 2013) Märkusena võib lisada, et sel ajal ei olnud veel loodud vähiravifondi Kingitud elu ning mitmeid teisi heategevusalgatusi Vähiravifond Kingitud elu Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" on aasta veebruaris loodud Eesti esimene eraalgatuslik vähiravi toetusfond, mille missioon on toetada vähihaigeid (ja nende peresid), kelle ravimist riik ei pea hetkel piisavalt kulutõhusaks. Fond toetab patsiente riikliku kindlustuskaitse alt väljas olevate hädavajalike ravimite ostmisel. Selliste ravimite soetamine käib patsiendile sageli üle jõu. (Ühe naise võitlusest ) Vähiravifond sai alguse ajakirjaniku Hille Tänavsuu raviloost. Naine võitles seitse aastat vähiga ning seisis vastamisi olukorraga: karbitäis ravimit, mida ta vajas üheks kuuks, maksis apteegis 5400 eurot. Vajalik summa saadi iga kuu kokku läbi mitmete toetajate ning 19

21 naine elas tänu sellele veel aasta. Paar kuud enne surma sündis koos poja Toivo Tänavsuuga idee luua fond teiste sarnastes olukordades olevate haigete abistamiseks. (Ibid) Kahe tegevusaastaga on Kingitud elu kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle euro eraraha. Selle aja jooksul on fond aidanud rohkem kui 75 eestimaalast vanuses Seejuures on seni suudetud aidata kõiki, kes on Kingitud elu poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka. (Uudised) Vähiravifondi enda tegevuskulud on madalad: aastal 2015 kulus ülalpidamiseks ligikaudu seitse protsenti kõikidest annetustest. Kingitud elu kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Pidevalt kasvab ka igakuiste püsiannetajate hulk ning ettevõtete annetused. (Ibid) Fond on oma aktiivsusega Eesti ühiskonnas silmapaistev. Kahe aasta jooksul on korraldatud mitmeid erinevaid aktsioone, väliüritusi, heategevuskonverentse, tehtud üleskutseid loobumaks jõuluajal firmakinkidest, müüdud helkureid, tutvustatud fondi eestlastele ja estofiilidele Põhja-Ameerikas jne (Ibid). Juhatuse liikme Toivo Tänavsuuga tehtud intervjuust selgus, et uuringu kohaselt eesti keelt kõnelevatest täiskasvanutest kaks kolmandikku on teadlikud vähiravifondist Kingitud elu. Tavaliselt leiavad ettevõtted neid ise üles ning toetus tuleb firmade initsiatiivist lähtuvalt. Kuna vähi teema üldiselt puudutab inimesi, siis see on eeldatavasti üks põhjustest, miks fondil palju annetusi õnnestub koguda. (Lisa 1) Üha olulisemaks peab Tänavsuu ettevõtete annetusi, sest fondi abivajajate hulk kasvab pidevalt ning firmad on tavaliselt võimelised toetama suuremate summadega. Ettevõtete annetused jäävad keskmiselt euro ümber. (Ibid) Firmade heategevuse arvatavateks põhjusteks tõi Tänavsuu välja neli põhjust (Ibid): 1) firmapoliitika, mis näeb ette eelnevalt seatud protsendi annetamist käibest, kasumist või mõnest muust olulisest majandusnäitajast; 2) juhatuse või mõne muu võtmeisiku isiklik kokkupuude toetatava valdkonnaga; 3) impulsiivsed annetused, juhuideed; 4) ettevõtte soov näida hea ühiskonnaliige aastal plaanib vähiravifond Kingitud elu jätkata aktiivselt Eesti ühiskonna kõnetamist ning annetuste kogumist, kutsudes üles hakkama püsiannetajateks (Uudised). 20

22 2.3. Ülevaade Kingitud elu toetanud ettevõtetest Vähiravifond kajastab oma kodulehel pidevalt uudiseid, mille hulgas võib leida ka üleskutseid ettevõtetele. Aastal 2015 tegi fondile annetuse enam kui 45 ettevõtet (Lisa 2). Paljud nendest olid firmad, kes vastasid jõuluperioodil vähiravifondi poolt tehtud üleskutsele loobuda firmakinkidest ning annetada see raha vähihaigetele aasta veebruaris ilmus nii kodulehele kui Eesti Ekspressi nimekiri suurematest toetajatest eelnenud aastal (Lisa 2). Lisaks andis Kingitud elu toetajatele välja sertifikaadid. Enamiku nendest riputas fond üles ka oma Facebooki lehele (Lisa 3). Tänavsuu mainis intervjuus, et kõiki annetajaid nad meedias ei kajasta põhjusel, et neid on liiga palju ning see sõltub suuresti ettevõtte enda huvist (Lisa 1). Käesoleva bakalaureusetöö uurimuseks valiti välja viis ettevõtet aasta toetajatest. Valikul oli oluline, et nende tegevusvaldkonnad ja suurused erineksid üksteisest. Samuti pidas autor vajalikuks, et tehtud annetus oleks rahaline ehk mitte teenuste või muu toetuse pakkumine. Järgnevalt antakse täpsem ülevaade kõigist viiest valitud organisatsioonist. Interstudio OÜ impordib Itaaliast pärit kõrgkvaliteedilisi, isikupäraseid ja põneva disainiga siseviimistlusmaterjale ning tegeleb jae- ja projektimüügiga. Firma loodi aastal. Esindatud toodete puhul on silmas peetud kõrget kvaliteeti, looduslähedust, omanäolisust ja lahendusrikkust. (Firmast) Ettevõte asub aadressil Pärnu mnt 158, Tallinn. Omanikud on Piret Guss ja Balti Plaadikaubanduse AS aastal oli firma müügitulu eurot ning ärikasum eurot. Ettevõttes oli kuus töötajat. (Interstudio OÜ. Äripäeva ) Interstudio oli aastal 2015 konkurentsivõimelisim mikroettevõte ning Aasta Ettevõte 2015 nominent (Interstudio OÜ. Facebook). TELORA-E AS tegeleb peamiselt ehitusalase konsultatsiooni, omanikujärelvalve ja tellija nõustamisega ehitustöödel. Ettevõte asutati aastal. Oma tegevuspoliitikas arvestab firma kvaliteedi-, keskkonna- ning töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimise põhimõtted. Teenuste osutamisel on oluline kvaliteet ning inimeste tervise ja looduse säästmine. (Üldinfo) Ettevõtte kontor asub aadressil Pärnu mnt 141, Tallinn. Omanikud on Alar Lepp ja Valter Napits aastal oli firma müügitulu eurot ja ärikasum eurot. Ettevõttes töötas 31 inimest. (TELORA-E AS) 21

23 EfTEN Capital AS on Balti riikide ärikinnisvara investeeringutele keskenduv fondivalitseja, mille esindused on kõigis kolmes Balti riigis. Firma asutamisaastaks on Fondivalitseja juhib kolme kinnisvarafondi: EfTEN Kinnisvarafond AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. Firmas töötab üle 30 inimese. (EfTENist) Ettevõte asub aadressil A. Lauteri 5, Tallinn. Firma on Miemma Holding OÜ, Arendusmaa OÜ ning Greatway OÜ omanduses aastal oli ettevõtte müügitulu eurot ja ärikasum eurot. (EfTEN Capital AS) Mercantile Group AS on mootorsõidukite varuosade ja lisatarvikute hulgimüüja. Ettevõte tegutseb Eestis alates aastast ning kuulub Soome firma Mercantile OY AB alla. Mercantile Group asub aadressil Pärnu mnt 549, Laagri aastal oli nende müügitulu eurot ning ärikasum eurot. Töötajaid oli 70. (Mercantile Group AS) Lääne-Tallinna Keskhaigla AS on arengule ja kvaliteedile orienteeritud patsiendikeskset tervishoiuteenust pakkuv haigla, mille alla jääb 11 kliinikut (Haiglast). Ettevõte asutati aastal ning kuulub Tallinna Linnakantselei alla. Aadressiks on Paldiski mnt 68, Tallinn aastal oli firma müügitulu eurot ja ärikasum eurot. Ettevõttes oli 1562 töötajat. (Lääne-Tallinna Keskhaigla AS) 22

24 3. VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU TOETANUD ETTEVÕTETE UURING Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, miks ettevõtted annetavad heategevuseks ning kuidas valitakse, keda toetada. Sihtgrupi moodustasid viis vähiravifondi Kingitud elu toetanud ettevõtet, kes tegid fondile rahalise annetuse aasta jõulueelsel perioodil Uuringu meetod Viidi läbi viis intervjuud, mille eesmärk oli kvalitatiivselt uurida erinevaid juhtumeid süvitsi. Uurimismeetodi valiku põhjuseks oli selle paindlikkus ehk võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ning vastaja(te)le reguleerida (Laherand 2008, 24). Vähiravifondi Kingitud elu toetanud ettevõtetest koguti informatsiooni fondi koduning Facebooki lehelt. Veebilehel oli uudistevoos esitatud tänukiri, kus oli mainitud suuremate toetajate nimed (Lisa 2). Facebooki lehel olid antud sertifikaadid igale toetajale eraldi (Lisa 3). Nende hulka jäid ka firmad, mis ei saanud kodulehel esitatud tänukirjal kajastust. Nagu intervjuust fondi asutaja Toivo Tänavsuuga selgus, siis kõik ettevõtted äramärkimist ei soovi (Lisa 1). Tänavsuul ei olnud võimalik autorile nimekirja kõigist toetajatest saata. Seega puudus autoril tervikpilt kõikidest toetanud firmadest. Kokku kontakteeruti 9 ettevõttega, kellest kaks osutusid antud uurimuse tarbeks ebasobivaks (tegemist ei olnud rahalise annetusega), ühelt ei saadud vastust ning ühega toimus kirjavahetus, kuid vestlus jäi teise osapoole poolt poolikuks. Intervjueeritavateks otsiti isikuid, kes olid ettevõttes vähiravifondi annetuse teemal kõige kompetentsemad kaasa rääkima. Enamasti võeti esmalt i teel ühendust tegevjuhtidega, tutvustati intervjuu eesmärki ja küsiti valmidust uurimuses osalemiseks. Samuti, kui firmas oli isik, kes oli antud teemaga rohkem seotud, paluti anda tema kontakt. 23

25 Intervjuud tehti järgnevate isikutega: 1) Interstudio OÜ tegevjuht Piret Guss 2) Telora-E AS finantsjuht Airi Laanemaa 3) EfTEN Capital AS tegevjuht Viljar Arakas 4) Mercantile Group AS tegevjuht Maris Parik 5) Lääne-Tallinna Keskhaigla AS turunduse ja avalike suhete osakonna juhataja Madis Prink ja kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba Intervjuud olid poolstruktureeritud, jättes vastaja(te)le võimalikult palju ruumi anda edasi taustinformatsiooni, mis antud olukorra kontekstis oluline oli, ning teisest küljest, tagades vajaliku informatsiooni kättesaamise uurimuse tarbeks. Küsimuste järjestus ning lisaküsimused tulenesid konkreetsest vestlusest. Ettevalmistatud küsimusi oli kokku 11 ning need tuginesid eelnevalt saadud teoreetilistele teadmistele. Küsimusi enne ette ei saadetud. Intervjuud viidi läbi perioodil Vestlused salvestati diktofoniga. Hiljem need transkribeeriti. Intervjuude kestused jäid ajavahemikku minutit. Transkriptsioonid leiab lisast Uuringu tulemused Kvalitatiivse uuringu puhul kasutati tavapärast sisuanalüüsi. Iga salvestatud intervjuu läbis järgnevad punktid: transkribeerimine, kodeerimine, kategooriate moodustamine ning näitlikustatud tsitaatide välja valimine. (Laherand 2008, 291) Kui kõik intervjuud olid transkribeeritud, hakati neid korduvalt läbi lugema, et materjali sisse elada ja tunnetada tervikut; seejärel alustati koodide tuletamisega (Ibid). Pärast esialgest kodeerimist saadi 160 silti. Teistkordsel lugemisel sorteeriti välja asjakohasemad koodid ning koondati need samade nimetuste alla; mitmed koodid kordusid ning see võimaldas luua omavahelisi seoseid; seejärel ühendati need kategooriateks (Ibid). Algselt oli neid 13, hiljem 12. Kokku valiti kategoriseerimise käigus 103 koodi. Need on kategooriate kaupa esitatud lisas 5. Lihtsamaks jälgimiseks ning tulemuste paremaks mõistmiseks on kategooriad jaotatud nelja rühma, millest kolm on esitatud joonisel 2 ning keskenduvad uurimisprobleemi esimesele osale: miks ettevõtted annetavad heategevuseks? 24

26 Peamised heategevuse toetamise põhjused on soetud kas huvigruppide, väljakujunenud tavade või ettevõttele lisanduva väärtusega. Miks ettevõtted annetavad heategevuseks? Huvigrupid Tavad Ettevõttele lisanduv väärtus Soov lihtsalt teha head ja panustada ühiskonda Soov teha midagi teistmoodi Kasutamine kommunikatsioonis Huvigruppide emotsioon Osa strateegiast Ettevõtte identiteet ja kuvand Võtmeisiku isiklik kokkupuude Varasem toetustegevus Sidusrühmade huvi Joonis 2. Kvalitatiivse analüüsi kategooriad probleemile: miks ettevõtted annetavad heategevuseks? Allikas: (Autori koostatud läbiviidud uuringu põhjal) Neljanda rühma kategooriad kajastavad probleemi teist poolt: kuidas valitakse, keda toetada? Valikul mängivad rolli peamiselt toetuse initsiatiiv, toetatava usaldusväärsus ja meediakaja ning soov eristuda teistest toetajatest. Antud rühma kategooriad on esitatud joonisel 3. 25

27 Kuidas valitakse, keda toetada? Toetuse initsiatiiv Toetatava usaldusväärsus ja meediakaja Soov teistest eristuda Joonis 3. Kvalitatiivse analüüsi kategooriad probleemile: kuidas valitakse, keda toetada? Allikas: (Autori koostatud läbiviidud uuringu põhjal) Joonised võimaldavad kogutud andmeid esitada loogilises järjestuses. Tulemused on omavahel siiski seotud (teatud määral võib ühe kategooria alla koondunud koodid vastata mõlemale probleemi osapoolele) ning üleminek jooniste vahel on sujuv, kuna viimane kategooria (ettevõte identiteet ja kuvand) on suuresti seotud ka toetatava valikuga. Uuringu tulemused, rühmade kaupa jaotatult, on välja toodud järgnevates alapeatükkides Huvigrupid Soov lihtsalt head teha ja panustada ühiskonda oli üks mõjuvamaid heategevuse põhjuseid kõigi intervjueeritud ettevõtete hulgas: Kui on ettevõte, kes suudab end positiivselt ära majandada, siis miks mitte seda jagada ka teiste inimestega (Interstudio OÜ Piret Guss). Kuidagi sa pead ühiskonnale natuke midagi tagasi andma ka (EfTEN Capital AS Viljar Arakas). Samuti märgitakse, et asi ei ole üksnes enda kasus ning et abivajajate toetamine on õige asi, mida teha. Kuna neljal juhul viiest asendati firma jõulukingid annetusega vähiravifondile ning üks andis ära firma sünnipäevapeoks kogutud raha, siis Mercantile Group ja Lääne-Tallinna Keskhaigla tõid konkreetselt välja, et oma hüved ei kaalu üle võimalust kedagi aidata: Tahtsime nagu kinkida midagi suuremat ja mis saab olla suuremat, kui elu kinkimine (Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Liisa Suba). Kõik intervjueeritavad väljendasid heameelt tehtud annetuse üle ning mainisid, et võimaluse korral tahaksid nad toetustegevust jätkata. Huvigruppide emotsiooni all on eelkõige mõeldud organisatsioonisisestele huvigruppidele edasikanduvat tunnet seoses tehtava või tehtud annetusega. Interstudio, Telora-E, EfTEN Capitali ja Mercantile Groupi kohta võib väita, et annetus tehti emotsiooni ajendil: Tegime seda lähtuvalt sellest, et see oli meie enda emotsioon ja tunnetus, et see on 26

28 õige asi (Interstudio OÜ Piret Guss). Lisaks peab EfTEN Capitali esindaja oluliseks, et toetatav teema või valdkond paeluks. Toetustegevus arutatakse tavaliselt läbi juhtkonnaga, mõnikord ka töötajatega. Tehtud heategevus tekitas valdavalt hea tunde nii juhtides kui töötajates. Samuti tõi Interstudio esindaja välja, et positiivne emotsioon on olla ka eeskujuks teistele. Siiski Lääne-Tallinna Keskhaigla mõningate osakondade ja kliinikute töötajate seas võis kohata pahameelt, kuna nemad olid kingituste edasiviijad oma koostööpartneritele ning tekkis olukord, kus midagi peale kaardi ei olnud kinkida. Võtmeisiku isiklik kokkupuude mängis Interstudio, Telora-E ja EfTEN Capitali annetustegevuse juures suurt rolli, sest juhtidel on isiklik kogemus vähi haigusega perekonnast või üldiselt abivajaduspoolega. Nendes ettevõtetes olid ka nemad vähiravifondile tehtava toetuse algatajad. Mercantile Groupis mainiti, et sageli toetatakse firma omanike huvidega seotud valdkondi ning selles osas otsustamisküsimust muudel huvigruppidel pole. Teiste sidusrühmade huviga arvestasid kõik intervjueeritud ettevõtted. Interstudio ja Telora-E väljendasid, et töötajate huvialad on firmale olulised ning seetõttu on nad toetanud nende algatatud ideid: Me toetasime Kalev Cramo korvpallimeeskonda, kuna meil oli endal siin palju sportlaseid majas (Interstudio OÜ Piret Guss). Telora-E vastaja tõi välja, et selline tegevus ühtlasi motiveerib töötajaid. EfTEN Capitali esindaja mainis, et annetuste põhjuseks on olnud isiklik kontakt firmast mõne noorsportlasega. Mercantile Group pidas vähiravifondi annetuse puhul oluliseks töötajate ja klientide kaasamist oma annetustegevusse. Selleks küsiti netikeskkonnas nende arvamust, millisele organisatsioonile võiks kogutav raha minna. Lääne-Tallinna Keskhaigla intervjueeritav mainis, et ka koostööpartnerile, kelle jõulukingituse raha läks heategevusse, tõi selline tegu arvatavasti rohkem rõõmu kui oleks seda kingitus andnud Tavad Soov teha midagi teistmoodi väljendus suuremal või vähemalt määral kõikides ettevõtetes. Kuna firmades on tekkinud teatavad tavad, antud juhtudel näiteks jõulukinkide tegemine või asutuse sünnipäeva tähistamine suure peoga, siis annetust vähiravifondile nähti parema ning uuenduslikuma alternatiivina: Et teeks kuidagi teistmoodi... hakkas mu peas kummitama ja siis kuskilt tulid niuksed mõtted, et hoopis äkki annetaks selle (Mercantile Group AS Maris Parik). 27

29 Konkreetselt Interstudio idee teha heategevust sai alguse konkursil osalemisest. Otsustati, et kui neid pärjatakse auhinnaga, siis ettevõte jagab seda ka ülejäänud Eesti inimestega. Auhinna üle ei pea firma üksnes enda keskel rõõmustama, vaid soov oli teha midagi enamat. Heategevust kui osa firma strateegiast ei näe ükski uuritud ettevõte. Puuduvad abivajajad, keda püsivalt toetatakse, ning toetustegevuse kava, mille järgi tegutsetakse. Pigem on tegemist juhuideedega, millel puuduvad ratsionaalsed kaalutlused: See on väga subjektiivne, seal ei ole mingisugust nii-öelda poliitikat taga (EfTEN Capital AS Viljar Arakas). Samuti väljendasid Telora-E ja Lääne-Tallinna Keskhaigla intervjueeritavad, et kui oleks rohkem raha, siis teeks ettevõte arvatavasti tihedamini heategevust. Telora-E-st ja EfTEN Capitalist mainiti, et aastas tehakse tüüpiliselt 1-3 annetust, Interstudio esindaja tõi välja, et üle aasta on nad kedagi toetanud. Varasemate toetustegevuste hulka jäävad ettevõtetel nii heategevus, sponsorlus kui ka laojääkide annetamine. Interstudio ja Telora-E on vähiravifondiga analoogset heategevust varemgi teinud, samuti on mõlemad neist toetanud sponsorluskorras spordivaldkonda. Viimast on toetanud ka EfTEN Capital, kuid sarnast annetust haiglatele või lastekodudele tehtud ei ole, aga sponsorkorras on toetatud raamatu välja andmist. Mercantile Group ei ole varasemalt samuti otsest annetust mõnele heategevusorganisatsioonile teinud, küll aga on varasemad firmakingid või meened tellitud põhjusega nendelt, kes vajavad toetust ning tööd: pimedatelt ning nägemispuudega inimestelt. Lääne-Tallinna Keskhaigla ei ole teadaolevalt varasemalt kedagi rahaliselt toetanud Ettevõttele lisanduv väärtus Heategevuse kasutamine kommunikatsioonis oli iseloomulik kõikidele uuritud ettevõtetele. Valdavalt olid kommunikatsioonikanaliteks firmade veebilehed ja sotsiaalmeedia. Teavitamaks suuremaid kliente ja koostööpartnereid kingituse ärajäämisest, kasutasid Interstudio, Telora-E ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ka jõulukaarte või e. Interstudios ja EfTEN Capitalis toodi välja, et kajastamise eesmärk oli olla eeskujuks teistele ettevõtetele: Ma arvan, et siin ei pea üldse järgnema nagu sellisele asjale mingit sellist tohutut äramainimist kuskil, et pigem ainult selle eeskuju eesmärgil siis (Interstudio OÜ Piret Guss). Samuti väljendas Telora-E, et kindlasti ei olnud vähiravifondile tehtud annetuse põhjuseks, et seda kajastada kommunikatsioonis enda kasu eesmärgil. 28

30 Kuna Mercantile Group kaasas oma kliente valimaks heategevusalgatus, kellele annetada, siis leidis see laialdastest kajastust nende netikeskkonnas, kus lisaks tiksus kell, mis näitas kogunenud rahasummat. Samuti tegid nemad koos Kingitud eluga nimelised sertifikaadid, et tänada suuremaid kliente olemast osa heateost. Lääne-Tallinna Keskhaigla leidis, et annetustegevus on ka kommunikatsiooni mõttes hea asi, mida kasutada ning see oli üks mitmest eesmärgist, mis viis vähiravifondi toetamiseni. Ettevõtte identiteet ja kuvand olid mitmel juhul otsustavateks teguriteks nii heateo põhjustes kui ka valikutes, keda toetada. Heategu mõjub positiivselt firma mainele, seda mainisid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Telora-E ja Mercantile Groupi intervjueeritavad. Viimane märkis lisaks, et üks annetamise eesmärkidest oli reklaamida oma brändi. Lääne-Tallinna Keskhaigla nägi vähiravifondi toetamises võimalust näidata oma asutust innovaatiliselt. Telora-E tõi sisse firma kultuuri aspekti: Ta näitab firma kultuuri ja ta näitab nagu sellist sotsiaalset tunnetust (Airi Laanemaa). Toetatava valikul peeti mitmes organisatsioonis oluliseks, et see läheks kokku nende olemusega. Telora-E jaoks on oluline, et ettevõttel oleks mingi seos antud heategevusvaldkonna või -algatusega, Mercantile Group ja Lääne-Tallinna Keskhaigla intervjueeritavad väljendasid, et toetatava valikul on oluline firma tegevusalaga seotus: Et annetada vähiravifondi on see, et see läks nagu meie haigla tegevusega selles mõttes kokku (Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Liisa Suba). EfTEN Capitali juht märkis, et arvesse võetakse, kuidas toetustegevus nende kuvandiga kokku läheb. Interstudio ei maininud intervjuus seotust firma identiteedi ja kuvandiga ning autorile tundus, et see ei mängi antud ettevõttes tavaliselt ka erilist rolli heategevusotsustes Toetatava valik Toetuse initsiatiiv oli valdavalt ettevõtete poolne ehk enamik firmasid võtsid vähiravifondiga ise ühendust. EfTEN Capitali esindaja, kes on Kingitud elu asutaja Toivo Tänavsuuga isiklikult tuttav, arvas, et kokkuvõttes tuli initsiatiiv pigem fondi poolt. Interstudio ja Mercantile Groupi vastajad mainisid, et tavaliselt toetuste küsijaid on palju ning raske on eelistada üht teisele ja seetõttu jäetakse sageli annetus tegemata. Samuti 29

31 väljendas EfTEN Capitali intervjueeritav, et taotlused, mis lihtsalt saadetakse, nendele firma enamasti tähelepanu ei pööra. Telora-E leiab valdavalt oma toetatavad kahel viisil: taotluste kaudu või kui keegi töötajatest palub oma huvialas olevat algatust toetada. Sarnane kogemus on ka Interstudiol, mis toetas SOS Lasteküla konkreetselt suunatud küsimise ajendil. Lääne-Tallinna Keskhaigla toetuse initsiatiiv sai alguse meediast, kus kajastati vähiravifondi üleskutset loobuma jõulukinkidest ning annetama see raha vähiravifondile Kingitud elu. Toetatava usaldusväärsus ja meediakaja on olulised aspektid, kui ettevõte valib, keda toetada. Intervjueeritavad tõid välja, et vähiravifond Kingitud elu on meedias silma paistnud ning tekitanud usaldusväärsust. See on soodustanud firmade valikut tegema annetust just neile: Me ei hakkagi võib-olla tegema väga suurt researchi, et kes meie annetust väärib meil on nagu, noh peas juba olemas mingisugune fond, kes on koguaeg pildis (Lääne- Tallinna Keskhaigla AS Madis Prink). Telora-E esindaja mainis, et oluline on heategevusasutuse õige rahakasutus ning teadmine, et see jõuab abivajajateni. Sarnast põhimõtet väljendas ka Mercantile Groupi intervjueeritav: annetajatele on oluline teada, et abi jõuab füüsiliselt inimesteni ning nõu pakkuvad heategevusalgatused tunduvad pigem abstraktsed. Lisaks mainis Telora-E finantsjuht, et tulumaksusoodustuseta organisatsioonidele (mittetulundusühingutele ja sihtasutustele) ei ole nemad nõus annetama. Soov teistest eristuda oma annetustegevusega väljendus intervjuudes erinevates dimensioonides. Interstudio ja Mercantile Groupi esindajad tõstsid esile tehtud toetuse väljapaistvuse aspekti: Me tundsime, et kuidagi nende suurte toetajate hulgas olime me nii tühine ja see mitte, see ei andnud nagu täiendavalt tervele ühiskonnale midagi juurde (Interstudio OÜ Piret Guss). EfTEN Capital on püüdnud vältida tegemast nii-öelda tüüpilist heategevust: haiglate, lastekodude, kultuurisündmuste toetamist. Lääne-Tallinna Keskhaigla vastaja tõstis esile, et kui ettevõtted panustavad korraga ühte kohta, siis see toob märksa suuremat kasu ning annetatud rahaga saaks rohkem ära teha võrreldes sellega, kui need toetused oleks killustunud erinevate heategevusorganisatsioonide vahel. 30

32 3.3. Arutelu Uuritud ettevõtete põhjused annetamaks heategevusse on mitmeid. Ükski firma ei otsinud vähiravifondi toetades eelkõige omakasu vaid soovis teha midagi suuremat ühiskonna jaoks. Nähti vajadust panustada inimestesse enda ümber ning jagada oma kasu teistega. Samuti on erinevad teoreetikud maininud, et ettevõtetelt kui ühiskonna liikmetelt oodatakse midagi tagasi. Antud uuringus osalenud ei väljendanud selgelt, et see oleks otseselt firma üks ülesannetest teha heategevust, kuid nähti laiemalt ettevõtte vajadust aidata abivajajaid. Teisest küljest järeldus intervjuudest, et annetades erinevatesse valdkondadesse, seatakse igaühe kohta omad ootused ja eesmärgid. Tervishoidu, konkreetselt vähiravifondi Kingitud elu, SOS Lasteküla ja Jõulutunnelit, nähti kui omakasu minimeerivaid annetuse objekte. Kuid näiteks spordi või kirjanduse toetamine on mõnede ettevõtete jaoks pigem sponsorlus ja suur osa annetustegevusest on eesmärgiga reklaamida oma brändi. Oli ka erandeid, kes toetasid sportlasi ja muid huvialasid ilma kindlate ootusteta saada kasu. Nende annetuste juures mängisid pigem rolli erinevad huvigrupid. Üheks selliseks huvigrupiks olid ettevõtte võtmeisikud. Vähiravifondi annetamise tagamaid uurides tuli välja nende isiklik kokkupuude vähiga perekonnast või abivajaduspoolega üldiselt. Samuti selgus, et ettevõte toetab omanike huvidega seotud algatusi. Kuna juhid on firma mõjukamate gruppide hulgas ning enamasti otsuste langetajad, siis nende soovid peegelduvad tihtipeale ka firma käitumises ja annetustegevuses. Teoreetilises osas väljendus, et teatud määral tuleb taotleda kõikide huvigruppide rahulolu, mitte ainuüksi olulisemate omi. Seda kajastasid ka uuritud ettevõtete tegutsemine: otsuste tegemisel tuldi vastu erinevate sidusrühmade huvidele ja ootustele. Antud uuringus nimetati selleks kõige enam töötajate hobidega seotud toetustegevust. Üheks kasuteguriks toodi välja töötaja motiveerimine tänu tema soovidega arvestamisele. Arvatavasti suudavad pigem väikese töökollektiiviga firmad pöörata igaühe vajadustele suuremat tähelepanu kui suurema personaliga organisatsioonid, kus kõigi ootustele vastu tulemine on märksa keerulisem protsess. Lisaks peeti annetustegevuse käigus vajalikuks küsida teiste huvigruppide, nagu klientide ja partnerite, nõu toetatava valikul. Seda kinnitasid samuti eespool välja toodud autorite seisukohad, et huvigruppide kaasamine otsustesse rahuldab nende vajadusi ning mõjub ettevõttele üldiselt hästi, soodustades nii sisemistel kui välistel sidusrühmadel ühildumist firma identiteediga. Positiivne mõju avaldus erinevate huvigruppide 31

33 reaktsioonidest. Mitmed intervjueeritavad kinnitasid, et tänu vähiravifondi aitamisele tundsid nende töötajad end hästi. Siiski head meelt ei väljendanud kõikide ettevõtete töötajad. Eeldatavasti oli selle põhjuseks harjumus firma seniste traditsioonidega. Pahameelt võis samuti tekitada nendega mitte arvestamine ning neid isiklikult mõjutatavate otsuste langetamine ilma töötajate (kes olid personaalselt jõulukinkide viijad parteritele) seisukohti küsimata. Üldiselt tuli nii klientidelt kui koostööpartneritelt meeldiv tagasiside. Siiski nagu osad teoreetikud ja varem läbiviidud uurimused on väljendanud, et strateegiliselt läbimõtlemata heategevuslikud annetused ei mõjuta oluliselt tarbijate ostuotsuseid, siis ei olnud ka antud firmad muud mõju vähiravifondi toetamisest täheldanud kui klientide ja koostööpartnerite positiivne vastukaja neile saadetud teavitustest kinkide ärajätmise ja raha suuremaks otstarbeks kasutamise kohta. Kõik intervjueeritavad kinnitasid, et nende ettevõttes puudub kindel toetusstrateegia. Välja on kujunenud regulaarsus annetada teatud aja tagant, kuid otsest jälgimist ja eelarvestamist selles osas pole. Põhjuseks toodi välja piisavate rahaliste ressursside puudumise, kuid ka üleüldiste konkreetsete paika pandud strateegiate olematuse firmas tervikuna. Siinkohal tuleb arvatavasti mängu organisatsiooni suurus, selle juhtimise keerukus ning rahvusvaheline aspekt. Suurtes firmades on vajalik planeerida tegevusi, mis vastaksid olulisemate huvigruppide ootustele ning tihti jääb selleks ka ühiskonda panustamine. Antud juhul liigitus ainult üks intervjueeritud organisatsioonidest suurte ettevõtete hulka (ehk töötajate arv ületas 250 piiri). Mõnedest firmadest toodi lisaks välja, et nende klientide hulka jäävad ärikliendid, kelle rõhk ei ole suunatud heategevusele. Käesolevast uuringust selgus, et annetamisotsused tulevad juhuideedena, mille taga puuduvad sageli ratsionaalsed kaalutlused. Konkreetselt vähiravifondi juhtumi puhul mängis enamustes intervjueeritud firmades rolli soov teha midagi teistsugust. Selle all mõeldi peamiselt eelmiste aastate tavade muutmist või üleüldiselt firmas millegi uuenduslikku läbiviimist ning tegevusele suurema tähenduse andmist. Juhuslike mõttevälgatustega kaasnes enamasti tunnetus teha seda, mis tundus õige. Annetamist soodustas isiklik emotsioon või teema kõnekus. Juhuideed olid enamasti seotud võtmeisiku isikliku kokkupuutega, heategevusorganisatsiooni abipalvega, teiste ettevõtete eeskujul tegutsemisega või sooviga midagi teistsugust teha. 32

34 Toetusstrateegia puudumist ei poolda aga teoreetikud. Nemad usuvad, et filantroopia integreerimine ettevõtte erinevatesse ESV tegevustesse laiemalt aitab ettevõttel saavutada ühiskonnas pikaajaliselt hea maine, leevendades seejuures tegelikku sotsiaalseid probleeme. Mitmed firmad olid varem heategevuse korras toetanud teisigi abivajajaid ning olid tegelenud sponsorlusega. See, võib olla osaliselt juba ettevõttes väljakujunenud traditsioon, võis soodustada annetamist ka vähiravifondile. Lisaks ühes organisatsioonis olid nõrgemad seosed heategevusega: toetatud oldi omanikega (välisriigist) seotud huve, millel ei olnud kohaliku ettevõttega mingit seost, ning puuetega inimestele tööd läbi tellimuse firmale. Konkreetse juhtumi puhul jäi autorile mulje, et varasemat toetustegevust ei seotud vähiravifondile tehtud annetusega. Toetustegevuse kasutamine kommunikatsioonis on ettevõtteti erinevate eesmärkidega. Kõik intervjueeritavad olid kajastanud tehtud või tehtavat annetust oma kodulehel või sotsiaalmeedias, osad olid saatnud vastava infoga i või jõulukaardid. Mõned tegid seda eesmärgiga teavitada potentsiaalseid kingisaajaid, et see aasta annetati selleks otstarbeks eraldatud raha vähiravifondile. Toodi välja, et kuidagi oli vaja nendele info edasi anda, et kingitust ei tule, ning selleks otstarbeks valiti vastav vahend sõltuvalt firmast. Samuti oli kajastamise eesmärk innustada teisi ettevõtteid tegema sama. Ühelt poolt nähti arvatavasti vajadust levitada head algatust vähiravifondi poolt ning kaasata sellesse projekti võimalikult palju firmasid. Võib järeldada, et see oli inspireeriv teistele ettevõtetele ning antud uurimusest tuli välja, et sellist kajastust märkasid vähemalt kaks intervjueeritud organisatsioonidest ning nendest ühe idee toetamiseks just sellest sündiski. Oli ettevõtteid, kes leidsid, et heategevus on kommunikatsiooni mõttes hea asi, mida kasutada. Osaliselt võis see ka mängida rolli otsuses annetada, kuid väljendati, et kindlasti ei olnud see põhiline eesmärk. Eeldatavasti teevad firmad siinkohal samuti vahet, millise valdkonna toetusi oleks eetiline kajastada. Antud uuringust järeldus, et nendeks olid sport, muusika ja kirjandus, millele tehti annetus eesmärgil reklaamida oma brändi. Tundub, et konkreetselt heategevus selle sõna otseses mõttes teha head toob firmades esile inimlikkuse ning kuigi oma huvigruppide teavitamine tehtud annetusest on nende jaoks loomulik, siis mõeldakse sealjuures võimalikult vähe omakasule. Seda piiri on ka kompinud mitmed teoreetikud ning pole leitud ühist arvamust, kas ja kuidas on eetiline heategevust oma kommunikatsioonis kasutada. Mõned on seisukohal, et teod räägivad valjemini kui sõnad ning avalikkus näeb heategevuse kajastamist 33

35 reklaamitrikina. Eeldatavasti antud juhtumitel nõuaks selline huvigruppide arvamuse tekkimine suuremat aktiivsust erinevates kommunikatsioonikanalites, mis kõigil intervjueeritavatel puudus. Teised teoreetikud pooldavad filantroopiliste tegevuste kajastust, väites ühe aspektina, et selle põhjal teevad tarbijad ostuotsuseid. Nimetatud väide ei väljendunud Veersalu bakalaureusetööst (2011) ega ka antud intervjuudest, kui uuriti, millist mõju on vastajad tehtud annetusest näinud. Käesoleva juhtumi puhul kajastas lisaks vähiravifond ise paljusid toetajaid mitmetes uudistes ning Facebooki lehel üles riputatud sertifikaatidel. Ettevõtted pidasid seda tänuväärseks teoks, kuid see tundus neile tulevat pigem üllatuse kui ootusena. Siinkohal võib välja tuua heategevusorganisatsioonide enda väärtuspakkumise vajalikkusse ja tänulikkuse väljendamise, mis soodustaks ettevõtteid rohkem annetama ning vajadusel saama endale soovitavat kasu. Samas tuli välja, et heategevust nähti mainekujunduslikult hea vahendina. Märgiti, et arvatavasti soodustas see positiivse kuvandi tekkimist veelgi enam, kuigi sellele ei pruugitud toetusotsuses suurt rõhku pöörata. Mõningatel juhtudel võis see olla siiski osa põhjusest, miks valiti konkreetselt vähiravifondi toetamine. Seega leidub erinevates ettevõtetes eri motiive ning ühtset põhjust, miks firmad annetavad heategevuseks, ei ole, pigem on see nende koosmõju. Nagu teoorieetikud on väitnud, võib ka järeldada käesolevast uurimusest, et sotsiaalselt vastutustundlik käitumine, siinkohal heategevuse näitel, mõjub hästi ettevõtte kuvandile ning seob töötajaid tugevamini firma identiteediga. Enamasti toodi välja, et toetades mõnd algatust, jälgitakse selle kokkusobivust firma identiteediga või püütakse leida seost ettevõttega. Selleks võib olla sarnasus tegevusvaldkonnaga, huvigruppidega, kõnekas või päevakohane teema ettevõttele endale jne. Seos ei ole alati reegel, aga see võib olla mõjuvaks ajendiks, miks ollakse valmis toetama just üht konkreetset algatust paljude küsijate seast. Teooriast tuli lisaks välja väide, et mõnikord valitakse tahtlikult toetatav valdkond, mis erineb firma põhitegevusest, et annetust ei peetaks silmakirjalikuks. Antud probleem intervjueeritud ettevõtetes puudus ning kui valiti põhitegevusest erinev valdkond, siis see oli pigem juhuslik kui taotluslik. Toetatava valikul mängib rolli ka heategevusorganisatsiooni enda aktiivsus. Toetuse küsimisel võib olla raske teistest eristuda, kui küsijaid on palju. On firmasid, kes ei pööra taolistele abipalvetele suurt tähelepanu, kuna neil puudub otsene seos antud teemaga. Samas 34

36 SOS Lasteküla toetamine Interstudio poolt näitas, et heategevusorganisatsiooni enda suunatud küsimine soodustab annetuse saamist ettevõttelt. Samuti EfTEN Capitali näide vähiravifondi toetamisel tõi välja heategevusalgatuse enda initsiatiivi olulisuse, kasutamaks oma isiklikke kontakte firma võtmeisikute hulgas. Valdavalt tuleb siiski toetuse initsiatiiv ettevõttelt. Ühelt poolt paluvad töötajad toetada oma hobidega seotud algatusi ning asutustel tekib seetõttu konkreetne seos toetatavaga. Teisalt jõuavad organisatsioonid teatud staadiumisse, kus nähakse vajadust teenitud kasumit jagada ning teha seda, mis tundub üllas ja õige. Lisaks võib põhjus olla selles, et jõutakse arusaamisele, et ettevõte suudab oma toetatava rahasummaga rohkem korda saata kui üksikisikud väiksemate annetustega. Seega ei leidnud antud uurimus seoseid Goddardi esitatud probleemiga, et ettevõtted ei anneta, sest neil puudub üldine teadmine abivajajatest. Samas mainis nimetatud teoreetik, et heategevusorganisatsioonid saavad suuresti aidata firmadel välja töötada konkreetne toetusstrateegia, pakkudes seejuures suuremat kasu ettevõttele kui ka leevendust sotsiaalsele probleemile. Märksa suuremalt mängib heategevusalgatuse valikul rolli tema usaldusväärsus ja tuntus. Enamikes intervjuudest tuli välja, et vähiravifond Kingitud elu kasuks otsustati just seetõttu, et nad ise on saanud palju meediakaja ning oma aktiivsusega silma jäänud. Nagu kirjeldatud eespool, siis vähiravifond on korraldanud mitmeid üritusi, aktsioone, heategevuskonverentse jne. Kõik taolised algatused ning meedia huviorbiidis püsimine soodustavad positiivse kuvandi tekkimist, ühtlasi usaldusväärsust ja läbipaistvust. Lisaks paneb see ettevõtetes tegutsevaid inimesi üha enam mõtlema heategevusele ning nägema võimalust olemaks osa millestki suuremast. Samuti firmadel ei ole tarvis viia läbi spetsiaalset uuringut, kes nende annetust nii-öelda väärib, vaid mõttetasandil eksisteerib juba konkreetne abivajaja või heategevusalgatus. Üks intervjueeritavatest mainis, et kedagi aidates vajavad inimesed teada, et nende panusest on tegelikkuses ka abi. Nagu vestluses välja tuli, võib see olla üks põhjustest, miks ettevõtte huvigrupid eelistavad heategevusalgatust, mis pakub vahetut ja hädavajalikku abi inimestele. Üheks valikukriteeriumiks võib olla ka annetatava raha parimal viisil kasutamine ehk valida heategevusorganisatsioon, mis kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste hulka. Vastasel korral peavad ettevõtted maksma annetatava summa pealt riigile tulumaksu. Kokkuvõtvalt on lisaks oluline riigi panus, soodustamaks heategevust. 35

37 Vestluste käigus tuli välja, et paljudele firmadele on oluline eristumine ja väljapaistmine teistest annetajatest. See väljendus tahtes toetada ettevõtmisi, kus nähakse oma täiendavat panust või mis ei ole nii-öelda tüüpilised heategevusvaldkonnad või -organisatsioonid, kuhu kõik firmad panustavad. Ühelt poolt võib see olla firma kuvandi küsimus, aga kui vaadata, et annetuse eristumise aspekti tõid välja ka kaks ettevõtet, kes pidasid toetuse kajastamist kommunikatsioonikanalites ebaoluliseks ning peamine põhjus selleks, oli teisi innustada tegema sama, siis on põhjused vaieldavad. Samuti kumbki kahest ettevõttest ei näinud annetust vähiravifondile kui vajalikkust silma paista, pigem mainiti kogemusi varasemast või üldist põhimõtet. Eeldatavasti kaalus nende jaoks eristumise aspekti üle vähiravifondi missioon ning võtmeisikute isiklik kokkupuude. Vastukaaluks annetuse silmapaistmise vajalikkusele leidis ühe ettevõtte esindaja, et oluline on just paljude firmade toetuste jagunemine üksikute heategevusorganisatsioonide vahel, sest suure kogutud rahasummaga saab rohkem ära teha, kui väikeste saadud annetustega. Järelikult sellisel juhul lõpptulemus kaalub üle ettevõtte oma huvid Järeldused ja ettepanekud Uuringust selgus, et firmad teevad heategevuse raames pigem omakasupüüdmatuid annetusi. Selle tähenduse võib nende jaoks määrata toetatav valdkond: kui tegemist on kriitiliste ühiskonna probleemidega, siis mõeldakse vähem omakasule, kultuuri ja spordi toetamistel kaalutakse annetuse kasutegureid ka enda organisatsioonile. Huvigruppide tasandil on kõige mõjukamaks juhid ja omanikud. Seetõttu saab annetus tihti alguse võtmeisiku enda isiklikust kontaktist või kogemusest. Siiski arvestatakse suures osas ka teiste huvigruppidega, eelkõige töötajatega ning nende soovidega, ning kaasatakse neid otsustusprotsessidesse. Järelikult püüavad firmad mõjutada heategevusega ettevõtet tervikuna, jätmata seda üksnes juhtimise tasandile. Seda näitas samuti tehtud toetuse kommunikatsiooni üks põhjustest: teavitada potentsiaalseid kingisaajaid. Toetusstrateegia puudumine ettevõtetes soodustas annetuste tegemist intuitsiooni pealt. Otsusele annetada võis kaasa aidata lisaks ka varasem toetustegevus. Üldiselt juhuideed tõid abi sinna, kuhu seda oli vaja, kuid lähtudes teoreetikute seiskohtadest, on toetustegevuse läbimõtlemisel ja eelnevalt paika panemisel suurem mõju ka ettevõttele endale. See ei pruugi siiski olla oluline paljude firmade jaoks. Kuid arendades ideed edasi, siis pidev strateegia 36

38 annetuste tegemisel lihtsustab samuti heategevusorganisatsioonide tööd: näiteks püsivate toetuste korral osatakse juhtida rahalisi ressursse efektiivsemalt. Seega teeb autor ettepaneku toetusstrateegia, äärmise juhul -kava, sisseviimise ettevõtetesse eesmärgiga integreerimaks heategevust firma tegevuse ja põhimõtetega ning soodustada heategevusorganisatsioonide tööd. Toetustegevuse kajastamine ettevõtete kommunikatsioonikanalites näib loomulik ning mängib pigem rolli huvigruppide teavitamisel ning eeskujuks olemisel. Samuti leiavad mõned organisatsioonid, et teavitamine mõjub hästi nende mainele. Järelikult erinevad kajastamise põhjused ettevõtteti ning ei saa luua konkreetset seost, et firma, kes kasutab heategevust kommunikatsioonis, üritab sellega omale kasu lõigata. Nagu väidavad teoreetikud, ei ole selline ühekordne harv kajastamine ka väga efektiivne mainekujunduslikust aspektist. Siiski on vaieldamatult firmasid, kelle annetuse üks eesmärkidest võib tihti tuleneda oma ettevõtte reklaamimisest. Selle tarbeks on soovitatav samuti välja töötada läbimõeldud ja jätkusuutlik toetusstrateegia. Uuringust selgus, et tavaliselt on toetuse küsijaid palju ning sageli ettevõtted ei vasta nende abipalvetele, kui antud teemaga puudub konkreetne seos. Heategevusalgatustel oleks soovitatav üles näidata jätkuvalt initsiatiivi, kuid seejuures esitada oma missiooni olulisust ja üritada luua seoseid firmaga, tuues välja põhjuseid, miks ettevõte peaks just neile annetama. Lisaks vajaduse korral pakkuda firmale kajastust oma kommunikatsioonis. Meedia tähelepanu või tuntuse suurendamine on heategevusorganisatsioonile vajalik, kuna see soodustab usaldusväärsuse tekkimist ning suurendab tegevuse läbipaistvust. Ühelt poolt aitab oma tegevuse ja olemuse kajastamine koondada abivajajaid ja teavitada neid võimalikust abist, teisalt, kui ettevõte valib toetatava, siis seda loomulikum on, et tema valik langeb just selle heategevusalgatuse osaks, kes on tuntud. Hea näide selles osas on vähiravifond Kingitud Elu ise, kes on korraldanud mitmeid ettevõtmisi ning pääsenud nendega meediasse. Kokkuvõttes ei ole oluline ettevõtte poolehoiu võitmine enda heategevusalgatuse tarbeks, vaid üleüldise heategevuskultuuri süvenemine organisatsioonides. 37

39 KOKKUVÕTE Firmad seisavad igapäevaselt väljakutsete ees, kuidas vastata kõigi oma huvigruppide ootustele ning võtta arvesse nende vajadusi. Ettevõtte sotsiaalne vastutus on üks nendest valdkondadest, mis ei kuulu otseselt organisatsiooni põhieesmärgi juurde teenida kasumit, kuid võib omada märkimisväärset mõju firma tegevusele. Olukorrast teadlikud, on paljud ettevõtted otsustanud siduda end heategevusega, ühtlasi panustades sotsiaalsetesse probleemidesse enda ümber. Ühelt poolt ei ole selline suund huvigruppide poolt niivõrd ootuspärane kui firma õige majanduslik, seaduslik või eetiline käitumine, kuid strateegiliselt teostatud filantroopia võib mainekujunduslikust aspektist luua tugeva konkurentsieelise ettevõttele. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, miks ettevõtted annetavad ning kuidas valitakse, keda toetada. Selle saavutamiseks viidi läbi viis intervjuud ettevõtetega, kes olid toetanud vähiravifondi Kingitud elu jõulueelsel perioodil 2015 rahalise annetusega. Vähiravifond Kingitud elu on kahe tegevusaastaga kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks. Selle missioon on toetada patsiente riikliku kindlustuskaitse alt väljas olevate hädavajalike ravimite ostmisel. Suure osa rahalistest vahenditest saab fond just ettevõtete toetustest. Kvalitatiivse uuringu puhul kasutati tavapärast sisuanalüüsi. Iga salvestatud intervjuu läbis järgnevad punktid: transkribeerimine, kodeerimine, kategooriate moodustamine ning näitlikustatud tsitaatide välja valimine. Olulisemad järeldused uuringust on esitatud järgnevalt: Annetuste tagamaad on valdavalt omakasupüüdmatud, kui tegemist on kriitiliselt oluliste sotsiaalsete probleemidega. Kultuuri- ja spordivaldkondade toetamistel tuleb sageli sisse ka omakasu aspekt. Annetustegevus on suuresti mõjutatud firma võtmeisiku isiklikust kogemusest või kontaktist. Teiste sidusrühmade, nagu töötajate, klientide, koostööpartnerite, arvamus ning huvi on ettevõtete jaoks olulised ja soodustavad toetustegevust. 38

40 Idee annetamiseks sünnib tavaliselt juhuslikult ning emotsiooni pealt. Üldjuhul puudub firmadel toetusstrateegia. Rolli võib mängida varasemalt väljakujunenud harjumus tegeleda hea- või sponsortegevusega. Ettevõtted kasutavad annetustegevust oma kommunikatsioonikanalites. Üldjuhul on selle eesmärk teavitada konkreetse toetusega seotud või selle poolt mõjutatud huvigruppe ning teistele firmadele eeskujuks olemine. Mainekujundus võib mõningatel juhtudel olla üks heategevuse eesmärkidest. Toetuste küsijaid on üldjuhul palju. Sageli jätavad ettevõtted nende abipalvetele vastamata, kui puudub konkreetne seos abivajajaga või valdkonnaga. Kõige olulisem toetava valikul heategevusalgatuse tuntus ning kasuks tuleb meedia tähelepanu see kõik soodustab usaldusväärsuse tekkimist ning suurendab tegevuse läbipaistvust. Tuginedes bakalaureusetöös analüüsitud teoreetilistele käsitlustele, heategevusalgatuste näidetele Eestis ning antud töö raames läbiviidud intervjuudele, teeb autor järgmised ettepanekud: Läbimõeldud toetusstrateegiate või -kavade sisseviimine ettevõtetesse eesmärgiga integreerida filantroopiat firma tegevuse ja põhimõtetega ning soodustada heategevusalgatuste tööd. Lisaks on selline tegevus efektiivsem mainekujunduslikust aspektist vaadatuna. Heategevusalgatustele, kes sõltuvad firmade annetustest ning küsivad neilt toetusi, läheneda ettevõttele strateegiliselt, näidates oma missiooni olulisust ning üritades luua seoseid ettevõttega, tuues välja firma olulisuse konkreetses panuses. Heategevusalgatustele suurendada oma tuntust ning sattuda meedia huviorbiiti, näidates üles aktiivsust erinevate aktsioonide, konverentside või ürituste korraldamise ja üleskutsega. Käesolev töö täitis oma eesmärgi, kuna selgitati välja ettevõtete põhjuseid annetamaks heategevuseks ning leiti, kuidas firmad teevad valikuid, millist heategevusalgatust toetada. Põhjustest ja valiku kriteeriumitest selgema pildi saamiseks soovitab autor uurida ettevõtete erinevaid toetusmotiive ja -eesmärke süvitsi. Lisaks vajaks käsitlemist teine osapool: heategevusalgatused, nende tegevus ja roll toetuste saamiseks. 39

41 SUMMARY CORPORATE PHILANTHROPY ON THE EXAMPLE OF THE CANCER TREATMENT FOUNDATION "THE GIFT OF LIFE" Marlen Väli One of the main purposes of a company is to gain profit; in addition, society also expects firms to take responsibility in environmental and societal matters. The government cannot help everyone but there are organizations that earn income and may offer help. This is philanthropic activity and it is viewed in more details in this paper. Depending on the company s position in society and its stakeholders, there can be many reasons why companies invest in charitable organizations. Also, if the company chooses the charity with a certain vision, it defines the philanthropic essence. The aim of this bachelor thesis is to find out, why companies are involved in charity and how they choose, whom to support. The paper uses the cancer treatment foundation The Gift of Life as an example. The first chapter focuses on theory, where philanthropy as part of a responsible manner and the essence of corporate social responsibility are explained. Also, different reasons of socially responsible manners and charity are discussed in the light of considering various interest groups and a company s beneficial aspects. The second chapter describes philanthropy and charity in Estonia. There is a profound overview of the cancer treatment foundation The Gift of Life and its contributors, specifically of the five companies who invest in. The third chapter focuses on the research problem and gives answers for the research questions, such as why companies are involved in charity; how and who they choose to support. Five companies, who invested in The Gift of Life foundation during pre-christmas 40

42 period in 2015, are interviewed. The interviews are analysed using qualitative content analyses. Also, the method, research results, discussion and suggestions are given. The key findings are following: Motives of company donations are mainly selfless, if there are critically important social problems. Firms have often self-interest in supporting culture or sport. Charitable giving is often affected by leaders or owners personal experiences or contacts. Other stakeholders such as employees, clients, partners opinions and interests are important for the company and promote charitable giving. Idea of donating is usually intuitive and made by emotions. Generally there is no strategy behind philanthropy. Earlier traditions, habit of charity and sponsorship can have affects for giving. Firms use charitable giving in their communication channels. The main purpose of this is to inform stakeholders connected with the company and be an example for other companies. In some cases, building a reputation can be one of the purposes of charitable giving. In general, there are many organizations, which ask financial help. Often companies do not react for their needs, mainly because of the lack of the common topic or relation with the charity. The most important aspect of selecting the charity is to give the company its reputation and media s attention. It promotes creating trust and raises the visibility of the company s actions. The paper achieved its goal. To get more accurate picture of each motive and selection criterion, the author suggests examine different motives behind charitable giving separately and profoundly. In addition, the other part of charity could be researched: the initiative of charity, their operation and the role of getting support. 41

43 VIIDATUD ALLIKAD Adrian, M., Phelps, L., Gatte, A. (2013). Philanthropy and corporate social responsibility: is giving, enough to truly be ethical? International Journal of the Academic Business World. Vol. 7, pp Algatused. Heateo Sihtasutus. ( ) Carroll, A. B. (1991). The Pyramid of Corporate Social Responsibility: Toward the Moral Management of Organizational Stakeholders. Business Horizons. Vol. 34. Elsevier, pp Clarkson, M. E. (1995). A stakeholder framework for analyzing and evaluating corporate social performance. Academy of Management Review. Vol. 20. Academy of Management, pp Corporate Social Responsibility (CSR). World Business Council for Sustainable Development. ( ) Crane, A., Matten, D. (2010). Business ethics: managing corporate citizenship and sustainability in the age of globalization. 3rd ed. Oxford: Oxford University Press. Dobers, P. (2010). Corporate social responsibility : challenges and practices. Stockholm: Santérus Academic Press. Eesmärk. Pardiralli. ( ) EfTEN Capital AS. Äripäeva infopank. ( ) EfTENist. EfTEN Capital AS. ( ) Estonian Civil Society. (2011). Vabaühenduste liit EMSL. ( ) Ettevõtte ühiskondlik vastutus? hea investeering. Äripäev. ( ) Filantroopiaprojekt. Hea Kodanik. ( ) 42

44 Firmast. Interstudio OÜ. ( ) Goddard, T. (2004). Can corporate sector philanthropy be included in a new vision for community health programs? Australian Occupational Therapy Journal. Vol. 51. Wiley-Blackwell, pp Haiglast. Lääne-Tallinna Keskhaigla AS. ( ) Heategevusalaste hoiakute uuring. (2013). TNS Emor. ( ) Hildebrand, D., Sen, S., Bhattacharya, C.B. (2011). Corporate social responsibility: a corporate marketing perspective. European Journal of Marketing. Vol. 45. Emerald Group Publishing, pp Interstudio OÜ. Facebook /?fref=ts ( ) Interstudio OÜ. Äripäeva infopank. ( ) Jätkusuutlikele väärtustele panustavad ettevõtted on edukamad. (2015). GoodNews. ( ) Kasu ettevõttele. Vastutustundlikku Ettevõtluse Foorum. ( ) Kingitud elu tänab kõiki toetajaid. Vähiravifond Kingitud Elu. ( ) Kotler, P., Lee, N. (2005). Corporate social responsibility : doing the most good for your company and your cause. Hoboken: Wiley. Laherand, M. L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Sulesepp. Lotila, P. (2004). Communicating corporate social responsibility : reporting practice in retailing. Turku : Turku School of Economics and Business Administration. Lääne-Tallinna Keskhaigla AS. Äripäeva infopank. ( ) Ma Armastan Aidata. ( ) Meie. Heateo Sihtasutus. ( ) Mercanitle Group AS. Äripäeva infopank. ( ) 43

45 Michael, B. (2003). Corporate social responsibility in international development: an overvie and critique. Corporate Social Responsibility & Environmental Management. Vol. 10. Wiley, pp Mänd, K., Noor, K., Uudelepp, A., Uus, M. (2011). Charitable giving: analysis and recommendations for Estonia pdf ( ) Pringle, H., Thompson, M. (2003). Hingega bränd : kuidas sotsiaalseosega turundus kujundab brände. Tallinn: Pegasus. Reede, T. (2005). Ettevõtte sotsiaalne vastutus : õppematerjal. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Saraf, V., Singhai, S., Payasi, S. (2012). Corporate Social Responsibility: Building Brand and Linking Corporate Strategy with Philanthropy. BVIMR Management Edge. Vol. 5, pp Sisu ja olemus. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. ( ) TELORA-E AS. Äripäeva infopank. ( ) Tóth, G. (2009). Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus: raamat jätkusuutlikust arengust, ettevõtte ühiskondlikust vastutusest ja probleemide strateegilisest lahendamisest. Tallinn: Ecoprint. Uudised. Vähiravifond Kingitud Elu. ( ) Veersalu, L. (2011). The importance of corporate social responsibility in Estonian consumers purchasing decisions. Tallinn University sbaltic Film and Media School. 87 p. (A Bachelor s Thesis) What Do Businesses Think About Corporate Social Responsibility? Part I: Attitudes and Practices in Estonia, Latvia and Lithuania. Enabling a Better Environment for CSR in CEE Countries Project. f ( ). Vähiravifond Kingitud elu. Facebook. ( ) Ühe naise võitlusest sai suur õnnistus paljudele. Vähiravifond Kingitud elu. ( ) Üldinfo. AS Telora-E. ( ) 44

46 Yoon, Y., Gürhan-Canli, Z., Schwarz, N. (2006). The Effect of Corporate Social Responsibility (CSR) Activities on Companies With Bad Reputations. Journal of Consumer Psychology. Vol. 16. Lawrence Erlbaum Associates, pp

47 LISAD Lisa 1. Intervjuu vähiravifondi Kingitud elu asutaja Toivo Tänavsuuga transkriptsioon Intervjuu meetod: telefoniintervjuu Kuupäev: Kestus: 8 min Vastaja: Toivo Tänavsuu, juhatuse liige, info@kingitudelu.ee Küsija: Marlen Väli Küsija: Kui olulised on Teie fondi jaoks just ettevõtete annetused? Vastaja: Võiks öelda, et järjest olulisemad. Kuigi eelmise aasta andmeid, 2015 kokkuvõtteid vaadates, olid ikkagi valdav enamus eraettevõtjate annetused ja väikestes summades 5, 10, 20 eurot sealt (tuuris). Aga järjest olulisemad, sellepärast et (.) no selge see, meie fondi tegevusmaht järjest suureneb, abivajajate arv järjest kasvab, on tõesti kasvutrendis. Samuti on meil vaja siis koguda järjest enam annetusi, et olla võimelisi kõiki inimesi aitama. Ja sellega seoses, kuna ettevõtted annetavad ikkagi suuremates summades (.), tüüpiliselt seal kolm või viis tuhat eurot on niisugused need keskmised annetused, mis meil on olnud, siis ee see üks viietuhande eurone annetus on kindlasti suurema kaaluga kui mitu kümne või kahekümne eurost annetust. Küsija: Kuidas leiate ettevõtted, kes fondi toetavad? Kas see on pigem teie initsiatiivist lähtuvalt või ettevõtete initsiatiivist? Vastaja: No pigem on see ettevõtjate initsiatiiv. Me kutsume küll ülesse, siin eelmine aasta sügisel või enne jõule me kutsusime ettevõtteid ülesse loobuma sellistest firmakinkidest ja jõulunännist oma partneritele, (klientidele) ja töötajatele ja rõõm oli tõdeda, et paljud tulid sellega kaasa. See nimekiri ettevõtetest on meil ka kodulehel olemas, kes selle kampaania raames oma annetuse tegid. Pigem nad ikkagi leiavad meid ise üles, kuna meie tuntus Eesti ühiskonnas laiemalt on (üpris) kõrge, et uuringud on selle kohta tehtud, mis ütlevad et täiskasvanud eestlastest, eesti keelt kõnelevatest inimestest kaks kolmandikku teavad, mis asi on vähiravifond Kingitud elu. Ja jaa noh ettevõtted olenevalt muidugi nende suurusest, nad ikkagi teevad annetuse vähemasti korra aastas, just jõulude paiku näiteks tehakse 46

48 Lisa 1 järg siis on neil valida, kellele nad siis teevad ja jaa sageli nad leiavad meid üles, sest me oleme suhteliselt nähtavad olnud. Küsija: Okei, aga kas te ise tunnete konkurentsi teiste heategevusorganisatsioonide ja - fondidega? Vastaja: No paratamatult, aga no me ei mõtle kindlasti niimoodi, et me oleme nüüd suures konkurentsis ja peame olema teistest paremad. Igaühel on selgelt oma teema ja noh kuna meie eeliseks on ka see, et see vähi teema lihtsalt puudutab inimesi nii laialdaselt, et see teema nagu (.) me peaks midagi suuresti suurt tegema selles konkurentsis, et silma paista. Küsija: Aga mis on Teie arvamus, miks ettevõtted toetavad heategevust? Vastaja: Seda peab ettevõtjatel küsima, aga aga sageli on paika pandud just selline poliitika et, et aastajooksul teenitud kasumist, siis mingisugune protsent, või käibest või (.3) mingist muust näitajast, ettevõttele olulisest näitajast, annetatakse heategevuseks, see on nagu selline rutiin väga paljude nimekate suuremate ettevõtete jaoks. Siis teine põhjus on see (.), et ettevõtte juhtidel, kas siis juhatusel või mingitel muudel võtmeisikutel on mingisugune isiklik kokkupuude teemaga. Kas näiteks vähiga, meie puhul, või või (.) mõne muu teemaga mõne teise heategevusfondi puhul. Ja kindlasti on ka selliseid impulsiivseid annetusi, kus võib-olla see firmajuht tõesti loeb, et kutsutakse üles kedagi toetama ja (ütleb) raamatupidajale, toetame, selliseid on kindlasti. Ja noh ilmselt on ka neid, kes teevad heategevust selleks, et teha heategevust ehk siis (.) paista silma hea olemisega, panna see suure kella külge, neid on ka kindlasti. Küsija: Okei. Kas teie kajastate kõiki ettevõtteid, kes kuidagi meedias või kodulehel, kes teevad annetuse? Vastaja: Ei kõiki mitte. Esiteks neid on üpris palju ja teiseks noh me ikkagi pigem küsime enne, et kas nad on sellest huvitatud, et nende nimi kuskilt läbi käib. Allikas: (Autori intervjuu) 47

49 Lisa 2. Nimekiri vähiravifondi suurematest toetajatest aastal 2015 Allikas: ( Kingitud elu tänab...) 48

50 Lisa 3. Näide vähiravifondi poolt välja antud sertifikaadist toetajatele Allikas: (Vähiravifond Kingitud elu ) 49

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

EESTI KESKKOOLINOORI TOETAVATE ERAETTEVÕTETE ESINDAJATE TOETAMISE AJENDID MTÜ YFU EESTI NÄITEL

EESTI KESKKOOLINOORI TOETAVATE ERAETTEVÕTETE ESINDAJATE TOETAMISE AJENDID MTÜ YFU EESTI NÄITEL TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Reeli Lonks EESTI KESKKOOLINOORI TOETAVATE ERAETTEVÕTETE ESINDAJATE TOETAMISE AJENDID MTÜ YFU EESTI NÄITEL

More information

ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS AS ERICSSON EESTI, AS TALLINK GRUPP JA AS TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP NÄITEL

ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS AS ERICSSON EESTI, AS TALLINK GRUPP JA AS TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Arnold Oliinik ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS AS ERICSSON EESTI, AS TALLINK GRUPP JA AS TALLINNA KAUBAMAJA

More information

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Vastutustundlik ettevõtlus Eestis. Näidete kogumik

Vastutustundlik ettevõtlus Eestis. Näidete kogumik Vastutustundlik ettevõtlus Eestis Näidete kogumik TOETAJAD: Vastutustundliku ettevõtluse heade näidete kogu miku koostamist rahastasid Euroopa komisjon, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu

More information

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Projekt STEPS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes (Strengthening Engagement in Public health Research

More information

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus

Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus Gergely Tóth Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus Raamat jätkusuutlikust arengust, ettevõtte ühiskondlikust vastutusest ja probleemide strateegilisest lahendamisest KÖVET, ungari keskkonnateadliku juhtimise

More information

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus

More information

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

Travel List I Estonian with English captions

Travel List I Estonian with English captions Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written

More information

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Heli Vatman KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse

More information

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo

More information

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille

More information

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö

More information

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Marko Prede UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE VALIMINE JA RAKENDAMINE KONETEX GRUPP OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Rode Luhaäär Tallinn 2015

More information

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ann Helen Turgan TH3 TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2017 Soovitan

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Astrit Vanaveski NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL Bakalaureusetöö Õppekava Ärindus, peaeriala turundus

More information

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata

More information

ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS

ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Tõnn Laos ÄRIPLAANI KASUTAMINE MITTETULUNDUSLIKUS SPORDIORGANISATSIOONIS Lõputöö Juhendaja: Henn Vallimäe, knd Kaasjuhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2016 Soovitan

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES TARU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Karo-Andreas Reinart RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES Bakalaureusetöö Juhendaja: doktorant Allan Teder Tartu 2015 Soovitan

More information

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed www.communityparticipation-hu.nl

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Kaisa Karba HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Harald Kitzmann

More information

haridusprogramm Nordplus

haridusprogramm Nordplus Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus 2012-2017 www.nordplusonline.org http://haridus.archimedes.ee/nordplus Hannelore Juhtsalu 23.01.2017 Tallinnas NORDPLUS eesmärgid OSALEVAD RIIGID

More information

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Karin Kiis

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Karin Kiis TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Karin Kiis Töö autonoomsuse ja tööprotsessi kaasatuse mõju 30-50 aastaste meeste ja naiste eluga rahulolule Eestis

More information

Competitiveness of textile and clothing industry

Competitiveness of textile and clothing industry Competitiveness of textile and clothing industry Results of the survey Tallinn, 26 May 2005 This document has been produced with the financial support of the European Community s BSP2 programme. The views

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mona Laas TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut kasvatusteaduste õppekava

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut kasvatusteaduste õppekava TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut kasvatusteaduste õppekava Triin Spitz EAKATE HINNANG OMA SUHTEVÕRGUSTIKELE. PIDEPUNKTE SOTSIAALPEDAGOOGI TÖÖKS EAKATE SIHTRÜHMAGA

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm Hea lugeja! Hoiad käes hea valitsemise käsiraamatut vabaühendustele, mis loodetavasti ei sisalda mitte üksnes meeldivaid lugemishetki, vaid pakub ainet ka tõsiseks järelemõtlemiseks ning näpunäiteid, mida

More information

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Anne Zimbrot IFmm-09 Projektimeeskonna motiveerimine Projektijuhtimise arvestustöö Tallinn 2009 Projektimeeskonnalt oodatakse etteantud aja jooksul piiratud vahenditega

More information

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja

More information

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Viktoria Jesjutina BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Tõnu Roolaht Tartu 2013 SISUKORD

More information

ROMA RAHVUSEST NOORTE OLUKORD EESTI VABARIIGIS: HARIDUS JA TÖÖKESKKOND

ROMA RAHVUSEST NOORTE OLUKORD EESTI VABARIIGIS: HARIDUS JA TÖÖKESKKOND ROMA RAHVUSEST NOORTE OLUKORD EESTI VABARIIGIS: HARIDUS JA TÖÖKESKKOND LÕPPARUANNE Civitta Eesti AS Tellija: Tallinna Tehnikaülikool 2014 1 SISUKORD SISUKORD... 2 Sissejuhatus... 3 1. Üle-eestiline uuring

More information

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrei Andrejev TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela

More information

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetool Ave Annuk RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs Bakalaureusetöö

More information

AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)

AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL) TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Riigimajanduse õppetool Ardon Kaerma AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)

More information

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks.

SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks. TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks

More information

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA

More information

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.

More information

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:

More information

Tartu Ülikool Majandusteaduskond. Heli-Mai Kütt HUVIGRUPPIDE OOTUSTEST LÄHTUVAD PROBLEEMID PERSONALI VÄRBAMISPROTSESSIS. Juhendaja: Anne Reino

Tartu Ülikool Majandusteaduskond. Heli-Mai Kütt HUVIGRUPPIDE OOTUSTEST LÄHTUVAD PROBLEEMID PERSONALI VÄRBAMISPROTSESSIS. Juhendaja: Anne Reino Tartu Ülikool Majandusteaduskond Heli-Mai Kütt HUVIGRUPPIDE OOTUSTEST LÄHTUVAD PROBLEEMID PERSONALI VÄRBAMISPROTSESSIS Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks Juhendaja: Anne Reino Tartu 2015

More information

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Turunduse õppetool Inga Korpõljova ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI

More information

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Meeri Tiirats Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Bakalaureusetöö

More information

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Magistritöö

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL

KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Madlin Viil KLIENTIDE REISI OSTUOTSUSEID MÕJUTAVAD TEGURID JA NENDE ROLL REISIETTEVÕTTE VALIKUL Lõputöö Juhendaja: MSc Tatjana Koor Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON

STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala Reete Sahtel JU-3-S-E-tal STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON Lõputöö

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Tööstuspsühholoogia instituut. Kadri Lipp

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Tööstuspsühholoogia instituut. Kadri Lipp TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Kadri Lipp INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI ÜLIÕPILASTE OOTUSED TÖÖLE JA TÖÖANDJATELE Magistritöö Juhendaja: Velli Parts,

More information

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Bakalaureusetöö (6 EAP) Liina Liiv

More information

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES

More information

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Reisikorraldus Annika Kibus TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES Lõputöö Juhendaja: Liia Hokkanen, MA Tallinn 2016 RESÜMEE Käesoleva

More information

TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID

TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Marie Evart TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID Magistritöö

More information

TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL

TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Karmen Lehtla TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Maris Zernand-Vilson

More information

FOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA

FOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Gertha Teidla-Kunitsõn FOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA Bakalaureusetöö Juhendaja: Mare Leino, Ph.D Tallinn 2013 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Teiste

More information

SISEAUDITI FUNKTSIOONI EDENDAMISE LÄHTEKOHAD EESTI KOHALIKES OMAVALITSUSTES

SISEAUDITI FUNKTSIOONI EDENDAMISE LÄHTEKOHAD EESTI KOHALIKES OMAVALITSUSTES TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triinu Kaarna SISEAUDITI FUNKTSIOONI EDENDAMISE LÄHTEKOHAD EESTI KOHALIKES OMAVALITSUSTES Magistritöö sotsiaalteaduste magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja:

More information

Projektinõustamise. käsiraamat

Projektinõustamise. käsiraamat Projektinõustamise N O O R T E O S A LU S J A A LG AT U S E D käsiraamat î Oled Sa noorsootöötaja, noortejuht, vabatahtlik noorteühenduses, koolitaja, õpetaja või tegutsed mõne noorteprogrammi juures?

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity

EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: hariduskorraldus. Kadri Haavandi

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: hariduskorraldus. Kadri Haavandi Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: hariduskorraldus Kadri Haavandi ÕPETAJA KUVAND ALGAJATE ÕPETAJATE VAATENURGAST PÄRNU ÕPETAJATE NÄITEL Magistritöö Juhendaja:

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel

Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel Bakalaureusetöö Autor: Kaspar Aug Juhendaja:

More information

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Bakalaureusetöö (4 AP) Autor: Maarja Ojamaa Juhendaja:

More information

Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses: uurimuse aruanne

Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses: uurimuse aruanne RIIGIKANTSELEI Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses: uurimuse aruanne Mikko Lagerspetz Erle Rikmann Juhan Kivirähk Mari Sepp TALLINN 2005 1 SISUKORD 1. LÜHIKOKKUVÕTE 4 2. UURIMUSE LÄHTEKOHAD JA PROBLEEMISEADE

More information

TARTU LOOVETTEVÕTJATE LOOME- JA MAJANDUSPRAKTIKAD: PINGE JA KOOSKÕLA Bakalaureusetöö

TARTU LOOVETTEVÕTJATE LOOME- JA MAJANDUSPRAKTIKAD: PINGE JA KOOSKÕLA Bakalaureusetöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TARTU LOOVETTEVÕTJATE LOOME- JA MAJANDUSPRAKTIKAD: PINGE JA KOOSKÕLA Bakalaureusetöö Kristiina Pruul Juhendaja:

More information

EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL

EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Sigrid Jamnes EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Raigo Ernits Pärnu 2015 1 Soovitan suunata

More information

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus 1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE

More information

TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL

TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Karmen Kütsen TARBIJATE VALIKUD MAIUSTUSTE OSTMISEL Magistritöö Juhendaja: lektor René Arvola Tallinn 2014 Olen koostanud

More information

SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL

SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Jaak Mae SPONSORKOOSTÖÖ VÄLJAKUTSED JA ARENGUPERSPEKTIIVID EESTI SUUSALIIDU NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus... 3

More information

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik nr 1 (59) talv 2014 anikuühiskonnast EMSLi ajakiri kod Terves kehas hea kodanik ARUTLUS KRISTJAN PUUSILD, jooksufilosoof ja MTÜ Elujooks eestvedaja Teet Suur / Virumaa teataja Valida joostes elu Meid ümbritsevad

More information

INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS

INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Margus Sarmet, MSc, MA INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks strateegilise

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

Avasta. Maailma 2017/2018

Avasta. Maailma 2017/2018 Avasta Maailma 2017/2018 YFU tänab kõiki toetajaid, kes andsid oma panuse YFU ettevõtmiste õnnestumiseks! Balsnack suupisted YFU üritustele Balti Veski tervituspakid välisõpilasi vastu võtnud Eesti peredele

More information

Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused

Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Vormsi saare kommunikatsioonistrateegia lähtealused Magistritöö Kata Varblane Juhendaja: Margit Keller, PhD Tartu

More information

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mari Sisask KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL 2009-2015 AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL

More information

VII osa. Eesti ühiskonna integratsioon kohaliku omavalitsuse süsteemis

VII osa. Eesti ühiskonna integratsioon kohaliku omavalitsuse süsteemis Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

Milleks see rääkimine sotsiaaltöö ametnike käsitused vaikimisest tööalastes olukordades

Milleks see rääkimine sotsiaaltöö ametnike käsitused vaikimisest tööalastes olukordades Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Aire Vares Milleks see rääkimine sotsiaaltöö ametnike käsitused vaikimisest tööalastes olukordades

More information

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kalle Lill ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS Lõputöö Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Organisatsiooni sise-

More information

NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2017 SISUKORD Mis on Noorte Tugila? 3 NEET-noored kui ühiskonna väljakutse ja sihtgrupp 5 Jõustamine 6 Noorsootöö

More information