Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus

Transcription

1 Gergely Tóth Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus Raamat jätkusuutlikust arengust, ettevõtte ühiskondlikust vastutusest ja probleemide strateegilisest lahendamisest KÖVET, ungari keskkonnateadliku juhtimise assotsiatsioon, 2007

2 SISUKORD SISUKORD Ungari Keskkonnateadliku Juhtimise Assotsiatsioon (KÖVET) Budapest, Dozsa György ut, tel KÖVET 2007 Seda raamatut võib vabalt tsiteerida, kopeerida ja levitada, kui viidatakse allikale, välja arvatud tulu saamise eesmärgil. Autor: Arvamus: Gergely Tóth Harri Moora Raamatu koostamisele aitasid kaasa: Csaba Bodroghelyi Attila Huszár Kálmán Dabóczi Ágnes Lehmann Gábor Gerely László Ostorházi Attila Holman Sallee Barbara Tõlge eesti keelde: Eestikeelse versiooni toimetamine: Küljendus: Kaane kujundus: Karikatuurid: Karin Kilk, Viire Viss, Peep Jürmann Viire Viss, Evelin Urbel-Piirsalu, Mailis Moora Krisztián Aczél, András Vizvárdi, Viire Viss Zsuzsa Mészáros Pierre Kroll EESSÕNA EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE 4 AUTORI SISSEJUHATUS: PEA PEALE PÖÖRATUD RAAMAT 6 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE ARENG ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE KONTSEPTSIOON JÄTKUSUUTMATU ARENG TEGEVUSPÕHINE LÄHENEMINE ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE VAHENDID SPONSORLUS, KOLMAS SAMMAS JA KRIITIKA VAHENDITELE ORIENTEERITUSELE STRATEEGILINE LÄHENEMINE VIIS PÕHIMÕTET TÕELISELT VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS UUS PÕLVKOND 89 Eriline tänu: Ida Petrik AUTORI JÄRELSÕNA 96 Mõned raamatu pildid on võetud Internetist. Nende täpsetele allikatele ei ole viidatud, kuid teadlikult ei ole autorikaitseõigusi rikutud. KASUTATUD TEAVE 98 Väljaandja: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI-Tallinn), Lai 34, Tallinn 10133, Trükitud: AS Ecoprint, 2009 ISBN See raamat on välja antud Euroopa Liidu Leonardo da Vinci täiendõppe koolitusprogrammi projekti Tulevikukoolitus jätkusuutliku arengu täiendkoolitus otsusetegijatele raames (projekti number: HU/04/B/F/PP ). 3

3 eessõna EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE eessõna EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE EESSÕNA EESTIKEELSELE VÄLJAANDELE Harri Moora keskkonnakorralduse ekspert Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus Üleilmastumise ning majanduslike ja tööstuslike muutuste taustal on selgeks saanud, et jätkusuutliku arengu, k.a jätkusuutliku majandustegevuse tagamiseks ei piisa keskendumisest ainult majandusprobleemidele. Majandusareng peab olema seotud keskkonnakaitse ja ühiskondliku vastutusega. Muutuva turusituatsiooni, keskkonna- ja ühiskondlike nõuetega kokku puutudes on üha rohkem ettevõtteid mõistnud, et laiema vastutuse võtmine ühiskonna ees võib neile ka majanduslikku kasu tuua. Ka Eestis on paljud ettevõtted viimasel ajal aru saanud, et lühiajaline ja kiirele kasumile orienteeritud äriidee ei ole jätkusuutlik. Eduka majandustegevuse tagamiseks tuleb pöörata enam tähelepanu tarbijate tegelikele vajadustele, panustades oma toodetele ja teenustele pikaajalise turu loomisse. Paljud ongi hakanud ettevõtte ühiskondlikku vastutust (CRS) oma äri üldisesse strateegiasse, juhtimissüsteemi ja igapäevategevusse integreerima. Raamat, mida käes hoiate, tutvustab ja propageerib CSRi kui kontseptsiooni laiemalt. Samas tuuakse välja CSRi tavapärase lähenemise puudused ning käsitletakse teemat sügavamalt, proovides leida vastust küsimusele, mida peaks üks ettevõte tegema, et olla tõeliselt vastutustundlik. Esimeses peatükis antakse ülevaade maailmas toimuvatest suundumustest, mis viivad meie globaalse ühiskonna jätkusuutmatuseni, ning selgitatakse, mis on ettevõtte ühiskondlik vastutus. Teises osas esitatakse üsna põhjalik ülevaade mitmetest CSRi vahenditest, mida ettevõtted tänapäeval kasutavad, et integreerida oma majandustegevusse nii keskkonna- kui ka sotsiaalseid küsimusi. Samas on selgelt välja toodud, et ainuüksi kirjeldatud juhtimisvahendeid rakendades ei tagata ettevõtte tõelist vastutustundlikkust. Suured rahvusvahelised ettevõtted saavad ja peavad võtma vastutuse oma mõju ja tagajärgede eest, mida nad tekitavad nii keskkonnale kui inimkonnale laiemalt, seda enam, et rahalisi ja ka muid vahendeid on neil selleks piisavalt. Samas aga võivad ka kohalikud väikeettevõtted olla ühiskondlikult vastutustundlikud, pakkudes töökohti vähem atraktiivsemates piirkondades ning panustades kohalikku kogukonda oma tegevuse või muud moodi toetamise kaudu. Raamat on äärmiselt intrigeeriv, tekitades mitmeid küsimusi ning kohati suisa soovi vastu vaielda. Samas pole raamatu eesmärk esitada ainuõiget nägemust CSRist või välja pakkuda mingeid kõikehõlmavaid lahendusi. Pigem tahetakse panna mõtlema meie tänase majandussüsteemi ülesehitusele ning tavapärasest suundumusest erinevatele võimalustele. Seda suudab raamat tõepoolest teha. Tänasel päeval arutletakse palju selle üle, kas kapitalism on jätkusuutlik ning ka selles raamatus on see küsimus esile tõstetud. Raamatu kirjutamise ajal (aastal 2007) oli nii Eestis, Ungaris kui mujal maailmas märkimisväärne majandustõus ning tekkis küsimus, kui kaua võib selline tõus kesta. Nüüdseks on Eesti majandus pööranud järsule langusteele ning olukord pole kiita ka maailmamajanduses. Kuidas sellisest olukorrast välja tulla? See raamat, kui seda piisava tähelepanuga lugeda, pakub kindlasti võimalusi, kuidas keerulistes olukordades pinnale jääda. Ja kes teab, võib-olla aitab see leida omamoodi võtme, mille abil tänasest majandussurutisest välja pääseda või seda edaspidi vältida. Oluline on integreerida ühiskondliku vastutuse põhimõtted oma strateegiasse. Seda käsitlebki kolmas peatükk, raamatu kõige intrigeerivam ja uudsem osa, kus autor on välja toonud viis lihtsat aluspõhimõtet, mida ettevõtted peaksid järgima, et tõeliselt vastutustundlikuks muutuda. Nende põhimõtete kohaselt peaks ettevõte vähendama transporti, suurendama õiglust, vältima kasumi pidevat maksimeerimist, optimeerima ettevõtte suurust ning pakkuma tooteid ning teenuseid, mis on kooskõlas jätkusuutliku maailma väärtustega. Autor analüüsib üsna väljakutsuvalt praegust majandussüsteemi kapitalismi, seades küsimuse alla selle õigustatuse. Ta kritiseerib teravalt turumajandust ja sellega kaasnevat üleilmastumist, millega seoses toodetakse palju mõttetuid ja tarbetuid kaupu ning veetakse neid pealegi üle maailma laiali. Hävitavaks peab ta ka pidevat kasumi maksimeerimist, mis jätab varju inimeste tegelikud vajadused. 4 5

4 sissejuhatus pea peale pööratud raamat AUTORI sissejuhatus: pea peale pööratud raamat Vaid vähesed kahtlevad vastutustundliku ettevõtluse olulisuses. Ettevõtte ühiskondliku vastutuse (CSR, CR 1 ) standardite ja vahendite arv mitmekordistub uskumatu tempoga. Teema on populaarne Ameerika Ühendriikide ning Euroopa Liidu majandus- teadlaste, konsultantide ja seadusandjate seas. Paljudel eesrindlikel ettevõtetel on oma CSRi osakond, töörühm, CSRi aruanne või vähemalt teema eest vastutav inimene. Asjalood tunduvad korras olevat. Vaatamata sellele, et multinatsionaalsete korporatsioonide vastaseid on vähe, arvavad siiski paljud inimesed, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted ei aita lahendada suurkorporatsioonide võimuga seotud õiguskriisi. Raamatu autori arvates seisneb peamine põhjus sellest, et inimesed ei julge piisavalt tõsiselt selle probleemiga tegeleda. Näiteks elanikkonna vananemise küsimust (ptk 1.3) ei saa lahendada tänapäevaste arusaamade abil (ptk 2), vaja läheb põhjalikumaid ja laiaulatuslikumaid muutusi (ptk 3). Selle raamatu peamine eesmärk on panna inimesi sügavamalt mõtlema ja arutlema ettevõtte ühiskondliku vastutuse teemal. Raamat vaatab pigem tulevikku kui minevikku lühidalt selgitatakse selliseid mõisteid nagu ettevõtte ühiskondlik vastutus (CSR), äritegevus ja jätkusuutlikkus, ettevõtluseetika ning mis selles vallas on tehtud. Raamatu biograafia ei sisalda artikleid ega uurimusi üksnes viimasest dekaadist. Viidatud teosed pärinevad nii aastast 2007 kui 1776 ning autorite nimed varieeruvad Milton Friedmanist Rousseauni. Kolmas peatükk üritab arutada CSRi üle märksa laiemas kontekstis, kui ollakse tavapäraselt harjutud. Selline ülesehitus toob kaasa nii head kui halba. Alustame halvast: autori arusaamad on ilmselgelt subjektiivsed. Raamatut ei tohiks võtta kui objektiivset kokkuvõtet (kui see üldse võimalik on) või uurimust olemasolevatest CSRi parimatest praktikatest, vaatamata sellele, et raamat neid ohtralt sisaldab. Nii heade kui ka halbade näidete puhul ei ole toodud ettevõtete nimesid. Raamat on lihtne ja kergesti mõistetav. Valisin selle stiili, sest CSRi tähendust ja sisu ei ole varem piisavalt tutvustatud ning see on jäänud paljudele hoomamatuks ja kaugeks teemaks. Olen veendunud, et vastutustundlikku ettevõtlust hakatakse kõrgelt hindama. Mitte seepärast, et avalikkus survet avaldab või turg seda nõuab. Põhjus on selles, et praegune majandus- ja ühiskonnaareng on jätkusuutmatud. Oleme pandud sundseisu, kus peame hakkama saama heaoluühiskonna säilitamisega olemasoleval planeedil, kus iga toll on arvel. Selles raamatus vaidlustan sellised arusaamad nagu CSR = PR 2 ning CSR = hea äriidee ning kahtlen vahenditele orienteeritud lahenduste kasutamise edukuses. Olen veendunud, et ettevõtted peaksid rakendama käitumiskoodekseid, kaasama kõiki huvirühmasid ning rakendama keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juhtimissüsteeme, aga kui tõepoolest soovime paremat tulevikku, peame tegema märksa enamat. Pakun välja viis lihtsat põhimõtet, mida järgides on võimalik olla tõeliselt vastutustundlik ettevõte, ilma et peaks rakendama ülikeerulisi protseduure. Kas kõik CSRiga seonduv on vaid tähtsusetu loba ning mööduv nähtus või on toimumas tõeline muutus? Kas CSR on ettevõtte juhtimise uus trend? Kas see hääbub, nagu kipub juhtuma ettevõtte keskkonnajuhtimisega? Või muudab see põhjapanevalt hetkel toimivat majandussüsteemi ning tänu sellele muutub maailm? Kas maailmalõpu prognoosijatel võib olla õigus? Need on selles raamatus välja pakutud küsimused, mis peaksid pakkuma mõtlemisainet. Samas sõltub minu pakutavate vastuste vastuvõetavus lugejast. Olen siiski tahtnud vaid head ning palun selles valguses seda raamatut ka lugeda. Gergely Tóth Juuli 2007, Keszthely, Ungari 1 Ingl k Corporate social responsibility (CSR), corporate responsibility (CR). Edaspidi kasutatakse raamatus lühendit CSR. 2 PR (ingl k public relations) ehk suhtekorraldus. Siinkohal kasutatakse selle termini pealiskaudsemat tähendust. 6 7

5 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS CSR kas renessansiajast või uus ja julge leiutis? Maa ressursid on piisavad, et rahuldada igaühe vajadusi, kuid mitte igaühe ahnust. Mahatma Gandhi Tänapäeval räägitakse palju ettevõtete vastutusest või nende ühiskondlikust vastutusest, mille ametlikuks koondnimetuseks on kujunenud ettevõtte ühiskondlik vastutus (ingl k Corporate Social Responsibility, CSR). Selle mõiste päritolu pole teada. Väidetakse, et ühel suurel kindlustusfirmal oli vastutustundliku ettevõtte põhimõtteid rakendav kontor juba 70ndatel 3, teised usuvad, et see mõiste pärineb Ameerika Ühendriikide (USA) suurettevõtete skandaalidest 4 või Watergate i finantsafäärist. Kui toetuda teaduslikult usaldusväärsetele allikatele (Loew et al [2004]) leiame CSRi mõiste Horward Browni aastal ilmunud raamatust Ärimehe kohustused. Analüütikud toovad näiteid 19. ja 20. sajandi algul tegutsenud ettevõtetest, kes olid sotsiaalselt valgustatud. Nende ettevõtete omanikud ehitasid oma töötajatele maju, rajasid lasteaedu, vanadekodusid või olid oma töötajate laste ristivanemad. Selline perekondlik ja hoolitsev õhkkond oli iseloomulik varasematele ettevõtetele. Tänapäeval esindavad neid multinatsionaalsed ettevõtted. Ei ole päris selge, millal ärieetika ideoloogia muundus CSRi ideoloogiaks. Verstapostiks võib pidada aastat, mil Kenneth Goodpaster (ärieetika eestkõneleja) ja John B. Matthews (ettevõtte juhtimise ekspert) avaldasid artikli, milles nad pakuvad välja positiivse vastuse küsimusele Kas ettevõttel saab olla südametunnistus? Vastulausena Friedmanile vastavad nad: Neil peab see olema! Tänapäevaste CSRi toetavate põhjenduste (ka Euroopa Liidu tasemel) kohaselt, peab 21. sajandi ettevõte olema valgustatud, keskkonda hoidev ja ühiskondlikult vastutustundlik. Vastasel juhul oleks aus konkurents ja jätkusuutlik majanduse areng võimatu. Kui vaadelda maailmas toimuvat (jääpoolused sulavad, riigisektor ei toimi tõhusalt), on need põhjendused üldsuse poolt aktsepteeritavad. Võtame oma arutelus korraks hoo maha Kui soovime, et ettevõtted oleksid vastutustundlikumad, siis ei ole me tõenäoliselt rahul nende praeguse piiratud vastutusega. Miks ei ole siis ettevõtted vastutustundlikud? Paljud arvavad, et see tuleneb nende põhiolemusest. Milton Friedman kinnitas oma nüüdseks klassikaks kujunenud kirjatöös (1970) kindlameelselt, et ettevõtted ongi loodud kasumi, mitte vastutuse maksimeerimiseks. 5 Me võime uskuda, et hea juhtimise korral on ettevõttel võimalik saavutada ühel ajal mitmeid eesmärke, kuid faktid räägivad kahjuks teist keelt. Lihtsustatult võib öelda, et propagandistlike põhjuste kõrval pole enamik ettevõtteid huvitatud teistest eesmärkidest peale majanduslike eesmärkide (ei keskkondlikest ega sotsiaalsetest 6 ). Asi pole selles, et ettevõtete juhid oleksid alatumad ja korruptiivsemad kui tavainimesed, vaid ettevõtete olemus peitubki suurima tõhususega võimalikult suure kasumi teenimises. CSR liikumine on 25 aastat vana Friedmani kirjeldatud kapitalistlik ettevõte Kenneth Goodpaster Friedman 1970: CR on ettevõtteid õõnestav doktriin Tänapäeval laialdaselt heaks kiidetud Praegu käiv vaidlus ettevõtete vastutuse (CR) teemal pärineb aastast, mil Nobeli preemia laureaadist Ameerika majandusteadlane Milton Friedman väitis, et iga ettevõte peaks hoiduma tegevustest, mis ei ole otseselt seotud tema põhimissiooniga, s.t kasumi ja ettevõtte väärtuse tõstmisega omanike jaoks. Tema üksi ei olnud selle arvamusega, John Ladd avaldas samal aastal artikli, kus leidis, et inimeste moraalsed ootused ettevõtete suhtes on sobimatud. Ta uskus, et need tegevused ei ole ettevõtte kultuuri osa ning nende kirjeldamiseks puudub isegi sõnavara (Ladd [1970]). Kuigi leidub veel neid, kes siiamaani usuvad, et Friedmanil oli õigus, on siiski vähe neid inimesi, kes väidavad, et CSR on sotsialism, pettus või peamiselt sotsialistlike ettevõtete pärusmaa (Manne [2006]). Peaaegu keegi ei kaalu, kas ettevõtte vastutuse idee on aktuaalne või vajalik. Samas tuleb endale aru anda, et CSRi mõistest saadakse aru väga erinevalt. Liberaalne ja turumajandusele keskendunud filosoofia näeb parima lahendusena seda, kui kasumi teenimist suudetakse ühendada keskkondlike ja sotsiaalsete eesmärkidega. Kui seda ei suudeta, peetakse ettevõtte ühiskondliku vastutuse põhimõtete rakendamist luksuseks. Sel juhul lubatakse endale seda luksust vaid majanduslikult parematel aegadel, halvematel aegadel aga tuuakse põhjuseks omanike huvide kahjustamine ( heategevus nende kulul ). Mainitud ideoloogia tugineb faktile, mille kohaselt peetakse üldjuhul iseenesest mõistetavaks, et omanik ja klient käitub kui homo oeconomicus 7. Raske on leida teaduslikku uurimistööd, kus oleks täheldatud omanike 100%list pühendumist üksnes kasumile. Kas ettevõtte omanikku huvitab ainult igaaastane kasum või hoolib ta ka oma tootmise ja toodangu kvaliteedist, pikaajalisest eksisteerimisest ja töötajate heaolust? Ahne omaniku stereotüüp Milton Friedman ( ) 3 Kontrollimata teave Wikipedias: CSR Lugemise kuupäev: 10. märts, Lockheedist Enronini. Väldime ettevõtete nimede mainimist nii heade kui halbade näidete puhul, välja arvatud üldtuntud juhtumid. Seejuures on näited illustratiivsed ja ei soovita kahjustada ühegi ettevõtte mainet. 5 Friedman [1970] Ühiskondliku vastutuse teooria on vaba ühiskonda totaalselt õõnestav doktriin, kus üks, ja ainult üks, ettevõtte vastutus ühiskonna ees on kasutada oma ressursse ja tegutseda moel, mis suurendavad ettevõtte kasumit nii kaua, kuni ta järgib mängureegleid, s.t osaleb avatud ja vabas konkurentsis pettust tegemata. 6 Kontseptsiooni, kus ettevõte lisaks majanduslikule tulemuslikkusele pöörab samavõrra tähelepanu ka sotsiaal- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusele, nimetatakse kolmikmõõtmeks (ingl k triple bottom line). 7 Homo oeconomicus või Majandusmees on mõne majandusteooria kontseptsioon, mille puhul on inimene ratsionaalne ja omakasupüüdlik olevus, kes ihaldab heaolu, hoidub ebavajalikust tööst ning suudab sellest lähtuvalt anda hinnanguid ja teha otsuseid

6 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.1 ettevõtte ühiskondliku vastutuse ARENG Meie ökoloogiline jalajälg ja teised mured Meedia teavitab meid iga päev maakera jätkuvalt halvenevast keskkonnaseisundist probleemist, millega teadlased pidevalt tegelevad. Käesolevas peatükis (1.3) võtan kokku mõned andmed inimkonna ökoloogilise jalajälje pideva suurenemise ning sellest tulenevate kliimamuutuste, liikide hävimise ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemise kohta. Ma pean keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide olemasolu veel kord üle kordama, et põhjendada 2. ja 3. peatükis välja pakutud lahendusi. Jätkusuutliku arengu tagamiseks ei piisa nimelt uute protseduuride väljamõtlemisest. Vastutustundlikkust ja kasumi teenimist ei saa kunagi omavahel täielikult harmoneerida, kuna need on võrreldamatud. Ettevõtte vastutus keskkonna- ja sotsiaalküsimuste eest algab sealt, kus lõpevad omanike stereotüüpsed huvid ning algavad uued väljakutsed. 1.1 ettevõtte ühiskondliku vastutuse ARENG Kui väline surve on püsiv ja tugev, siis hakatakse muutuse vastu ühe rohkem huvi tundma ning sellega tegelema umbes 5 aasta pärast. Püsiva muutuse korral kohandub ettevõte 10 aasta jooksul. Paljud ettevõtted piirduvad sellega, kuid järgmise 5 aasta jooksul on neil võimalus tõusta tõeliselt eesrindlikuks ettevõtteks. Ulatuslike muutuste korral ja pikema aja möödudes aktsepteerivad muutuse vajadust nii juhtkond kui töötajad ning muutusest saab pikaajalise ja stabiilse arengu osa. Kunagi ammusel ajal tõrjusid kaupmehed ja poodnikud ka ideid raamatupidamise 9, avatud kontoriruumi vaheseintega töökohtade eraldatuse (nn kuubikute) ja ettevõtte keskkonnamõjuga tegelemise vajadusest. Raamatupidamine on jõudnud tasemeni 4, kuubikud jõudsid vaid 1. tasemele ning keskkonnajuhtimine on kusagil 3. taseme juures. Niikaua kui eksisteerivad tänapäevaste majandusreeglite järgi toimivad ettevõtted, ei paranda keskkonnajuhtimine oma positsiooni. Samas on kõik nii töötajad kui ka omanikud veendunud, et ettevõte peab teenima kasumit ning olema konkurentsivõimeline (see arusaam paigutub tasemele 5). Kohandumine Moeröögatus või tööstusrevolutsioon? CSRist on saanud moeväljend, eriti ettevõtlusmaailmas. Skeptikud ütlevad: Lihtsalt uus juhtimismood Mõnele hea äri, kuid see möödub peagi nagu Y2K hullus 8. Optimistid rõõmustavad: Lõpuks ometi! Ettevõtetel kulus 20 aastat, et hakata jätkusuutlikku arengut tõsiselt võtma. Kas on tegu uue moeröögatuse või tööstusrevolutsiooniga? Mis saab CSRist? Kasumimotiiv on ilmselgelt äriettevõtete peamine iseloomustaja. Kas vastutus jätkusuutliku arengu eest hakkab tulevikus olema samasugune ettevõtte eksisteerimise alustala? Vastust sellele küsimusele püütaksegi siin raamatus leida. Juhtimiskunst peitub oskuses leida ideede ja algatuste rägastikust need, mis jõuavad viiendale tasemele. Ettevõtte vastutus 100 aasta pärast? Avatus uuele Uute ideede aktsepteerimise 5 taset Tabel 1. Ettevõtte reaktsioon välisele survele Aktsepteerimine Inimese vastuseis muutustele on loomulik nähtus. Kui ettevõttejuht läheks kaasa iga väiksemagi juhtimismuudatusega, peaks ta üsna varsti kleepima uksele sildi Ettevõte suletud muutuste tõttu. Teisalt, kui juhi ettevaatlikkus muutuste suhtes pöördub küüniliseks skeptitsismiks ning ta ei ole üldse muutustele avatud, võib see kahjustada ettevõtte pikaajalist arengut. TASE AEG TÜÜPILINE REAKTSIOON KES SELLEGA TEGELEB? 1. Kohe Jätke meid rahule, see pole meie mure! Mitte keegi 2. 5 aasta jooksul aasta jooksul aasta jooksul aasta jooksul OK, teil on õigus. Teeme kõik, mis meie võimuses. Jah, see on meie ettevõtte jaoks tänasel päeval kõige olulisem. Me tegeleme sellega." Jah. Oleme selles küsimuses eesrinnas. Loomulikult. Miks sellest üldse rääkida? Kas see pole mitte iseenesestmõistetav?" Keegi juhtidest, kuid harva Eksperdid, juhtkond Juhtkonnast ja spetsialistidest koosnev rühm Arvatavasti mitte keegi konkreetselt, kuna see on kõigi jaoks loomulik Tüüpiline ettevõtte reaktsioon välisele nõuandele ( Sa peaksid seda tegema! ) on esitatud tabelis 1. 8 Y2K probleem sajandi vahetumise ja aastaarvu kahedigitaalsena kasutamisega seotud hirm arvutisüsteemide ummikusse jooksmise pärast. 9 Kahekordse raamatupidamise looja on Luca Pacioli ( ), Itaalia matemaatik ja frantsiskaan Global Monitoring for Environment and Security (GMES) büroo, Millisele tasemele paigutuks CSR? Tutvume mõne seisukohaga (vt tabel 2). Soovitus Kes soovitab? Mida ta ütles? 1. tase Milton Friedman, Ameerika majandusteadlane, tase Mark Line, konsultant, csrnetworki 10 juht, tase Margaret Hodge, Suurbritannia tööstus- ja maaarenguminister, tase Valére Moutarlier, Euroopa Komisjoni GMES-büroo 11 osakonnajuhataja, 2006 Ühiskondliku vastutuse doktriini tõsiselt võtmine laiendaks poliitiliste mehhanismide mõju kõikidesse eluvaldkondadesse See on vaba ühiskonda totaalselt õõnestav doktriin, kus ettevõttel on üks ja ainult üks vastutus ühiskonna ees. See on kasutada oma ressursse ja tegutseda moel, mis suurendavad ettevõtte kasumit nii kaua, kuni ta järgib mängureegleid, s.t osaleb avatud ja vabas konkurentsis pettust tegemata. CSRil on igas maailmanurgas oma tähendus. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal hõlmab CSR peamiselt inimressursside ja töötajate omavaheliste suhete küsimusi. USA ettevõtetes levib suhtumine, et esmalt tuleb teenida kasumit ning alles seejärel võib osa sellest kasumist kasutada heade kavatsuste elluviimiseks. Olen rõõmus, et saan enda peale võtta vastutuse CSRi teema arendamiseks. Ootan koostööd Inglismaa ärisektoriga, et tagada keskkonnakaitse ja kogukondade sidusus, milleta ei saaks toimida ettevõtte jätkusuutlik majanduskasv ega valitseda ettevõtte heaolu. Enamik kaasvestlejatest olid arvamusel, et CSRi revolutsioon on alles ees ning selle areng on tõenäoliselt samasugune nagu 80ndate täieliku kvaliteedi revolutsioonil kümne aasta pärast on CSRi põhimõtted rakendatud pea kõigi ettevõtete igapäevategevusse. 5. tase Gergely Toth Arvestades üldisi loodus- ja ühiskonnaseadusi võib väita, et me ei ela jätkusuutlikult. Isegi kui me ei usu ähvardavasse maailmalõppu, on tulevik võimalik vaid juhul, kui ettevõtted muutuksid praegusest vastutustundlikumateks. Selleks on vaja uut tüüpi majandusteadust, uut tüüpi turumajandust uut tüüpi ettevõtetega. Soolapuhujad ja ilmaennustajad Tabel 2. Mis tasemele CSR jõuab? 10 11

7 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.1 ettevõtte ühiskondliku vastutuse ARENG Mida mina arvan... Raamatu autor on veendunud, et ettevõtte ühiskondlik vastutus peab jõudma viiendale tasemele. CSR ei peaks saama laialt aktsepteeritavaks ainult seetõttu, et seda nõuab turg või tugev avalikkuse surve. Ka ei peaks CSRist kujunema järgmine juhtimissüsteemi osa, mis tagaks elatise uutele spetsialistidele, kes sunnivad ettevõtteid tegema korduvaid auditeid ja rakendama süsteemikontrolli protseduure (kuigi ka need aitavad protsessile kaasa). CSRi põhimõtteid ei peaks tunnustama ka kodanikuühiskonna ja teadlike tarbijate survel, mis teeb vastutustundetute ettevõtete eksisteerimise väga raskeks. Kõik need tegevused ja surveavaldused on vajalikud, kuid majandussüsteemi muutumisele on neil siiski tühine mõju. Ikkagi võib küsida, kas kõik mõistavad, et Maa on kiirelt oma elujõudu kaotamas. Peatükis 1.3 kirjeldatu põhjal (seal on juttu ökoloogilisest jalajäljest) tundub see nii olevat. On antud väga erinevaid hinnanguid sellele, kui kaugel on ebameeldiv kohtumine maailmalõpuga. Ei tohi unustada, et juba aegade algusest saati on alati leidunud keegi, kes ennustab maailma järsku lõppu kümne aasta pärast. Seda veel juhtunud ei ole. Termodünaamika ja entroopiaseaduste kohaselt juhtub see ükskord nagunii. Ainus, mida saame teha, on lõpu saabumist pidurdada. Meie ühiskond on nagu lennuk, mille mootoriks on majandus ja mis peab läbi tegema täieliku kvaliteediparanduse. Kriuksuvate osade õrn kõpitsemine ja nendele uute moodsate siltide pealekleepimisest pole suurt kasu. Nagu pole kasu sellestki, kui üha rohkem ülekaalulisi reisijaid, kes eelmisel õhtul on alla kugistanud rikkaliku õhtusöögi, tellivad järgmisel päeval lennukis endale kaalu langetava dieeteine. Räsitud õhusõiduk ja osavad insenerid Ta küsib, kas meil on ISO või EMAS. MILLEST? TA RÄÄGIB? Kaks asja on kindlad. Esiteks, oleme ise nii reisijad kui ka lennukimeeskond, seega on loomulik, et me kõik oleme mures oma lennuki pärast. Teiseks, mootor (ärisektor) on muutumas tugevamaks kui kunagi varem, seega peaks initsiatiiv vajalike muudatuste tegemiseks tulema sealt. Muudatused on vajalikud, sest olukord selleks on küps. CSRi puhul on huvitav jälgida sõnade mõjuvõimu. CSRi ajalugu viib meid tagasi hilisesse feodalismi, mil asutati esimesed usaldusele üles ehitatud ettevõtted. Seega oli ühiskondlik vastutus toona iseenesestmõistetav. Aadliklass käsutas meeletuid ressursse ning toimis täielik partnerlus nii feodaalomanike kui ka valitsejate endiga. Sõjaolukorras pidid nad kokku koguma armee ning seda juhtima. Kui aadel ei olnud lojaalne, võidi neil kergesti pea maha raiuda ning vara konfiskeerida. (Ma ei püüagi väita, et ei leidunud ühtegi ebamoraalset, korrumpeerunud või isegi julma maaomanikku, kuid süsteem ise oli üles ehitatud moraalsele vastutustundlikkusele, mitte isiklikule kasule.) Hilise feodalismiaja kapitalistlik ideaal hilises kapitalismis ja põhjendus meie optimismile Miks ma olen siiski optimist ja usun, et 100 aasta pärast on ettevõtete peamine eesmärk ühiskondlik vastutus ning kasumiteenimine on vaid toimimise tingimus? (Teisisõnu, ettevõtted püüdlevad optimaalse suuruse ja kasumiteenimise poole ega ürita seda iga hinna eest maksimeerida). Lihtne vastus on, et meil ei ole muud valikut. Daniel Quinni [1992] metafoori kohaselt peab lendamiseks projekteeritud objekt olema aerodünaamiline. Kui see nii ei ole, siis tuleb see objekt ümber ehitada või on objekti saatus alla kukkuda. See on fakt, mitte lobitöö vili, propaganda või teisiti mõtlevate inseneride rühma oma tahte jõuline pealesurumine. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa uue ideaali, mis juurdus kiiresti nüüdisaegsesse kultuuri majandusliku mõistuspärasuse ning homo oeconomicuse ehk Majandusmehe 7 ideaali. Selles ideaalis pole kohta usaldusel ega vastutusel, kuid paljude autorite sõnul on ettevõttel ilma nendeta siiski võimatu toimida. Selle ideaali rakendumine on olnud ülimalt edukas, võib-olla isegi liialt. SKT 12 on hakanud kasvama tohutu kiirusega. Sellele järgnev rikastumine on aga selle asemel, et kõrvaldada sotsiaalseid erinevusi, üksnes süvendanud ebavõrdsust. Me oleme täitnud ühe tööstusrevolutsiooni eesmärgi, s.t aidanud arenenud riikides vaesusesse sattunud tagasi inimväärse elu juurde, kuid hoogu ei ole suudetud õigel ajal maha võtta. Saamahimust ja ahnusest (hiljuti asendatud sõnadega jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime) sai meie uus elustiil. Ometi ei tee see inimesi õnnelikumaks, kuna selline elustiil rikub inimese närve, purustab suhteid ja perekondi, muudab loomad ja taimed toormaterjaliks ning maa ja mere prügimägedeks. Tootmisprobleem sai lahenduse... Daniel Quinn 12 SKT - sisemajanduse kogutoodang, riigi (mingi territooriumi) toodete ja teenuste koguväärtus mingi perioodi jooksul

8 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.1 ettevõtte ühiskondliku vastutuse ARENG..., kuid mehhanism muutus liiga tõhusaks CSRi tähelend nr 1: Internet Tabel 3: CSRi ja teiste mõistete leidmine Internetist 14 CSRi tähelend 2: Hollywood Sellise majanduskorralduse ja elustiiliga tehtavat kahju on hakanud mõistma ja sellest on teada andnud nii teadlased, riigiasutused, asjatundjad kui ka tavainimesed. Lootusetus võitluses muutuvad aga kriitikud ükskõikseks, nad tajuvad, et ei suuda aeglustada ega muuta süsteemi, mis tundub liiga suur ja tõhus. Lahenduste leidmisel tuleb kohati võidelda isegi kontseptuaalsete arusaamadega. Inimese aeglast tegutsemist ei seostata enam rahulikkuse ja jõudeolekuga, vaid seda peetakse laiskuse sünonüümiks. 13 Enam ei piisa üksnes probleemidele tähelepanu juhtimisest ning inimeste teadlikkuse tõstmisest. Enamik inimesi näeb probleemi, kuid mitte selle lahendust. Nad tunnevad, et ei suuda midagi ära teha. Paljud kriitikud pakuvad pealiskaudseid, nõrku ja tagajärgi likvideerivaid lahendusi. Selline on taustsüsteem, kust CSR peab endale väljundi leidma. Koostasime nimekirja mõnedest tähtsamatest CSRiga seotud mõistetest, nagu ettevõtte jätkusuutlikkus, eetiline ettevõte jms. Tabelis 3 on näha nende mõistete Google ist otsingu tulemused. Tuleb välja, et üsna paljud Interneti-külastajad on huvitatud ettevõtte ühiskondliku vastutuse teemast ning CSR on tänasel päeval isegi populaarsem kui suvaliselt valitud aegumatu popstaari nimi. Samas võime näha, et CSR ei küündi selliste võimutsevate Interneti-teemade otsingu tulemusteni nagu armastus ja seks või ettevõtte kasum aasta eest poleks need numbrid kindlasti sellised olnud. Ettevõtte ühiskondliku vastutuse teema on aga muutumas üha aktuaalsemaks ja populaarsemaks. TEEMA Ettevõtete jätkusuutlikkus (corporate sustainability) Eetiline ettevõte (ethical enterprise) Ettevõte kui kodanik (corporate citizenship) Sting ja muusika (Sting and music) Ettevõtte ühiskondlik vastutus (corporate social responsibility) Ettevõte kasum (corporate profit) Armastus ja seks (love and sex) INTERNETI VASTED 1,29 milj 3,43 milj 1,1 milj 0,5 milj 5,67 milj 8,3 milj 21,7 milj Jätkame nende suundumustega, mis ei ole teaduslikud, vaid kirjeldavad üldlevinud arusaamu. Viimasel ajal on Hollywoodi stuudiod tootnud mitmeid vastutustundetu ettevõtluse teemalisi filme. Paradoks seisneb selles, et tegu on filmitööstusega, kus haruharva vastandutakse üldisele kehtivale süsteemile. Olgu siinkohal ära toodud mõnede filmid: Ülisuur mina (Supersize Me), mis räägib tekkivatest tervisehädadest süües 30 päeva jooksul vaid ebatervislikku kiirtoitu; Wellville teekond (The Road of Wellville), satiir varajasest tervisetööstusest; Tšehhi unelm (Czech Dream), dokumentaalfilm reklaami mõjust, tarbimishullusest ning inimeste naiivsusest; Kildudeks purunenud klaas (Shattered Glass), mis jutustab meediast, tõest ning manipulatsioonist; Ustav aednik (The Constant Gardener), mille peategelasteks on jultunud tootjad, kes testivad narkootikume Aafrika naisohvrite peal; Wall Street kuidas teenida oma esimene miljon dollarit; Sõjajumal (Lord of War), film illegaalsest relvakaubandusest Nicolas Cage iga peaosas; Tänan suitsetamast (Thank You for Smoking), film nikotiinisõltuvusest, tubakatööstuse huvidest ning meedia tsensuurist. Nende filmide peategelased on inimkonna igivanad vaenlased relvad, hasartmängud, alkoholi- ja tubakatööstus, aga ka uuemad vaenlased, nagu poliitika, börs ning isegi toiduaineja ravimitööstus. Kolm CSR-teemalist hitti on aga Korporatsioon (The Corporation), dokumentaalfilm, mis demonstreerib, et 150 aastat tagasi tähendas ettevõtlus organiseeritud äritegevust, aga tänapäeval kujutab see endast üleilmset võimu; Michael Moore i paljastavad dokumentaalfilmid (Farenheit 9/11; Bowling for Columbine) ning lõpuks Al Gore i suurejooneline Ebamugav tõde (The Inconvinient Truth), triller globaalsetest kliimamuutustest. Eesti filmidest võib esile tuua dokumentaalfilmi Müümise kunst, mis juurdleb tarbimise ja müügimeeste rolli üle. (Mitte)vastutustundlik ettevõtlus on seega jõudnud ka kultuurilise meelelahutuse maailma. Isegi pealiskaudne ettevõtte ühiskondliku vastutuse käsitlus sisaldab näiteks keskkonnakaitse, majandusnäitajate, kvaliteedikontrolli, töötajate tervishoiu ja ohutuse ning sponsoreerimise teemat. Meid on standardite, märgiste ja direktiividega üle valatud. Kõik see algas ettevõtte kvaliteedijuhtimisstandardi ISO 9001 väljatöötamisega, millele järgnes keskkonnajuhtimissüsteemi standard ISO Selle Euroopa sugulane on Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (EMAS) määrus. Nüüd on standardiseerijad pööranud oma tähelepanu sellistele teemadele nagu töötervishoid ja -ohutus (OHSAS 18001), sotsiaalne vastutus (AA 1000, SA 8000) ning jätkusuutlikkuse aruandlus (GRI 15 ). Lisaks Euroopa Komisjoni põhjalikule tööle leidub ka ÜRO tegevuses uusi algatusi globaalne kokkulepe (Global Compact) ning puhtam tootmine (Cleaner Production). Ka teadlased on andnud oma panuse (faktor 4 või ja nullemissiooni kontseptsioon). Keskkonnahoidlikel toodetel on lugematu arv märgistamissüsteeme, mis võivad olla nii rahvuslikud kui regionaalsed. Neist kõige kaalukamad on tõenäoliselt Põhjamaade Luik ja Saksamaa Sinine Ingel. Need on küll suurepärased ja edumeelsed algatused, kuid näivad sageli liialt keerukad. Elame nn standardite džunglis, kus standardite arv kasvab kiiremini kui tavainimene või ekspert jälgida suudaks. 16 Arvukad praktilised näited on toonud välja, et praeguseid majandustulemusi on võimalik saavutada 4 (või koguni 10) korda väiksema ressursikasutuse ja saastamisega. Teisisõnu, heaolu võib kahekordistada poole vähema ressursikasutuse ja saastamisega. Nad on tõendatud! Aga kes tõendab tõendajat? Hmm... selliseid asju siis juhtub CSRi tähelend nr 3: standardid Ernst Ulrich von Weizsäcker 13 See ei ole alati nii olnud. Oma raamatus Goethest ütleb Manfred Osten, et kiirus ja kiirustamine on kuradist, aeglus aga jumalast. Tänapäevastest lugemistest võib esile tuua nt Milan Kundera Aeglus (eesti keeles 1998). 14 Otsing Googlist 9. oktoobril Global Reporting Initiative,

9 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.1 ettevõtte ühiskondliku vastutuse ARENG CSRi tähelend 4: uuringud CSR vastutus kohaliku kogukonna ees Joonis 1: Mis on ühiskondlik vastutus? (ameeriklaste arvamus), väljavõte vastustest Mitte üksnes heategevus USAs tehtud uuringus (Fleishman-Hillard, NCL [2007]) küsiti inimestelt, mida nad mõistavad CSRi all. Kahe järjestikuse aasta tulemusi võrreldes leiti, et õige vastuse andnud inimeste hulk oli nende aastate jooksul vähenenud ning üsna paljud arvasid, et ettevõtte vastutus peaks tähendama kohalikule kogukonnale pühendumist (vt joonis 1). Vastutus kohaliku kogukonna ees Vastutus töötajate ees Vastutus keskkonna ees Kvaliteetsete toodete pakkumine Heategevusele annetamine Ei tea 9% 11% 12% 10% 0% 5% 10% 15% 20% Allikas: Fleishman-Hillard, NCL [2007]: Rethinking Corporate Social Responsibility 1% 3% Tuleb mainida, et keskkonnakaitseline tegevus ja tavapärane heategevus on hakanud ettevõtte vastutustundlikkuse osana oma tähtsust kaotama. Esimene seetõttu, et keskkonnaprobleemid ilmnevad pigem üleilmsel kui kohalikul tasandil. Heategevus aga on sageli ühekordne, mitte pidev tegevus. Teisest uurimusest (Economist Intelligence Unit [2005]) selgus, et 42% 136st rahvusvaheliste ettevõtete juhtivtöötajatest tunnistasid, et äriotsuseid tehes on ettevõtte vastutus keskne teema (vt joonis 2). 46% vastajatest leidis, et tegemist on küll olulise teemaga, kuid nentis, et see on vaid üks paljudest, mis mängib rolli ettevõtte otsuste vastuvõtmisel. 16% 16% 17% 23% 23% 2006% 27% 25% 30% 2007% Euroopa Komisjonis tegeleb CSRiga ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat aastal avaldati nn roheline raamat (Green Paper, EC [2001b]), mis andis sissejuhatava ja ülevaatliku pildi ettevõtte ühiskondliku vastutuse olemusest. Sellele järgnes ametlik dokument paljulubava pealkirjaga Ärisektori panus säästvasse arengusse aastal soovis Euroopa Komisjon tõsta Euroopa CSRi eestkõnelejaks ja teadmistekeskuseks. 19 Eestis tegeleb CSRiga peamiselt mittetulundussektor Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 20, Avatud Eesti Fond 21, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 22 jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et CSR on 21. sajandi alguses osutunud populaarseks teemaks. Olulisena ei näe seda teemat üksnes ettevõtjad, spetsialistid, avalike suhete ja reklaamiinimesed, keskkonnaeksperdid ja -nõustajad vaid ka börsianalüütikud ja seadusandjad. Teema on nn eliitringkondadest jõudnud ka avalikkuseni, sealhulgas tuntud filmitootjate ja dokumentaalfilmide režissöörideni. Kes oleks aastaid tagasi arvanud, et keskkonnahoidlikke tooteid hakatakse sertifitseerima (märgistama) või et ettevõtted hakkavad koostama ühiskondliku vastutuse ja jätkusuutlikkuse aruandeid? 23 Siiski erineb praegune arusaam CSRist suuresti sellest, mida mõisteti aastaid tagasi ettevõtete kohustuste ja keskkonnateadlikkuse all. Erinevus seisneb pigem kvaliteedis kui kvantiteedis. Me ei pea olema majandusala asjatundjad, et aru saada mõistetest kasum või efektiivsus. Sama lugu on ettevõtte ühiskondliku vastutusega, millest on lihtne aru saada nii akadeemikul kui lihttöötajal. Kahjuks ei ole sama olukord säästva või jätkusuutliku arenguga, mis teadlikult või teadmatusest aetakse segi mõistega jätkusuutlik kasv. See on aga kurb, arvestades seda, kui erinevad need kaks mõistet on. On lausa uskumatu, kui südamelähedane on vastutustundliku ettevõtluse (või selle puudumise) teema tarbijale, samuti ettevõtte juhtkonnale ja töötajaskonnale. Võiksime eeldada, et nad on osaliselt pimestatud oma tegelikust eesmärgist kasumi teenimisest. Sellest hoolimata on nemad kõige teadlikumad sellest, kui piiratud on institutsioonid, kus nad töötavad. Need ettevõtted on üldiselt ka aktiivsed ja heatahtlikud nagu inimesed, kes on veendunud millegi muutmise vajaduses. Oleme rääkinud palju CSRist, nüüd on aeg mõisteid täpsemalt selgitada. CSRi tähelend nr 5: õigusaktid Palju juttu kas ka palju loba? Lihtne mõista nii akadeemikul kui lihttöölisel Millest ikkagi täpsemalt jutt? 88% juhtivtöötajate arvates on ettevõtte vastutus oluline teema See on otsuste tegemisel kõige olulisem 42% 46% See on oluline, aga vaid üks kriteerium paljudest 9% Sellega arvestatakse, aga see ei ole oluline 2% Sellega arvestatakse harvadel juhtudel 1% Sellega ei arvestata Joonis 2: Kuivõrd oluline on ettevõtte ühiskondlik vastutus sinu ettevõtte jaoks? Juhtivtöötajate arvamus Allikas: Economist Intelligence Unit [2005]: The importance of corporate responsibility Communication from the Commission concerning Corporate Social Responsibility: A business contribution to Sustainable Development (juuli 2002) 19 Communication from the Commission concerning CSR: Implementing the Partnership for Growth and Jobs: Making Europe a pole of excellence on CSR (märts 2006)

10 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE kontseptsioon Põhimõisted 1.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE kontseptsioon Ettevõtte ühiskondlik vastutus (Corporate Social Responsibility) on nüüdseks laialt levinud kontseptsioon, millel on palju mõisteid. Siinses raamatus aga vaatleme kaht kõige levinumat definitsiooni. Peale rahasumma on suur vahe ka selles, kas selle 2000 krooni puhul on tegemist vaese pensionäri poole kuu söögirahaga või eduka firmajuhi poole tunni palgaga. Ettevõtte igaaastaseid jätkusuutlikkuse aruandeid lugedes võib aastase kasumi võrdlus sponseeritavate summade suurusega viia huvitavale tulemusele. Suhe on sageli kummastav ülisuurt kasumit teeniva ettevõtte üliväike annetus annaks justkui õiguse end ülla ja vastutustundliku ettevõttena eksponeerida. Euroopa Komisjon WBCSD Enam kui heategevus Dale Carnegie Kui palju anda? Euroopa Komisjoni rohelises raamatus (EK [2001b]) on kirjas, et enamik ettevõtte ühiskondliku vastuse mõisteid kirjeldavad seda kui kontseptsiooni, kus ettevõtted vabatahtlikult integreerivad sotsiaalsed ja keskkonnakaitselised küsimused oma igapäevasesse äritegevusse ning kaasavad omi huvirühmasid. Euroopa Komisjoni hinnangul mängib vastutustundlik ettevõtlus suurt rolli jätkusuutliku arengu edendamisel ning suurendab Euroopa innovaatilisuse ja konkurentsivõime potentsiaali (EK [2006]). Ettevõtte ühiskondlik vastutus ei tähenda üksnes õigusaktide täitmist, vaid aktiivset panustamist inimkapitali, keskkonda ja suhetesse huvirühmadega. Maailma Jätkusuutliku Arengu Ärinõukogu (WBCSD) definitsiooni kohaselt tähendab vastutustundlik ettevõtlus ettevõtte kohustumust käituda äritegevuses eetiliselt ning panustada majanduse arengusse, samas parandades töötajate ja nende perekondade elukvaliteeti, samuti edendatakse kohalikku elu ja ühiskonda. (Watts, Holme [1998], lk 6). Ettevõtte ühiskondliku vastutuse mõiste lahtikirjutamine on teadlaste pärusmaa ning sellel on suhteliselt väike mõju ülejäänud maailmale. Tavainimene arvab endiselt, et vastutustundlikuks nimetatakse seda ettevõtet, kes toetab kohalikku teatrit, jalgpallimeeskonda või lapsi abistavaid organisatsioone. Kahtlemata on ka need väga olulised tegevused. Solidaarsuse printsiibi kohaselt on loomulik, et tugevamate ülesanne on aidata nõrgemaid see on juba looduse poolt inimloomusele kaasa antud omadus ning selline tegutsemisviis tundub õige ja vajalik juba iidsetest aegadest peale. Siiski ei saa väita, et heategevusega tegelev ettevõte on kohe vastutustundlik. Helen Alford ja Michael Naughton [2004] põhjendavad seda Dale Carnegie näite abil. Dale Carnegie oli filantroop ja heategevuse võrdkuju, kuid ka tema koges, et isegi tõeliselt oluline ja isetu annetus saab vaid väga vähesel määral nõrgendada rõhujalikust ja pidurdamatust tootmissüsteemist tulenevat mõju. On suur oht, et heategevusega hakatakse ebaseaduslikke tegevusi seaduslikeks muutma, kuid loodetavasti on taolised võimalused imeväiksed. Arenenud riikides ei ole enam tööliste õigusi rikkuvaid ja kurnavaid ettevõtteid (sweatshops), nagu neid oli veel sajand tagasi. Kokkuvõtvalt, enne heategevusliku annetuse tegemist peaksime mõtlema põhimõtetele (vt ptk 3), mida järgida. Sponsorluse 24 teine huvitav külg on annetuse suurus selle kvantiteet (nii suurenedes kui vähenedes) mõjutab kvaliteeti. Nähes tänaval kerjust, annad talle heal juhul kaks krooni, mis on ilmselgelt erinev sellest, kui teda 2000 krooniga toetada või veelgi enam talle peavarju pakkuda. Ühekordne annetus võib abivajajale olla väga oluline. Seni kuni ettevõtte juhtkond teeb seda ennastalgavalt ja missioonitundest, on olukord aktsepteeritav. Asi pole enam ilus siis, kui tunne, et ma olen nüüd midagi suurt ära teinud, paneb unustama, mil moel sai see kasum teenitud, mis nüüd nii heldelt ära jagati. Paljud inimesed mõistavad vastutuse sügavamat tähendust ja rõhutavad keskkonnakaitse ning töötajate õiglase kohtlemise vajadust. Nende kahe viimase aspektita ei saaks me mitte mingil juhul rääkida vastutustundlikust ettevõtlusest. Peatükis 2 tutvume lähemalt CSRi põhimõtetega ning kirjeldame detailselt ettevõtete, konsultatsioonifirmade ning sotsiaal- ja erialastes organisatsioonides (nt Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon) välja töötatud terviklikke lähenemisviise ning vahendeid ettevõtte ühiskondlikule vastutusele. Ettevõtte ühiskondliku vastutuse vahendite puhul kerkib kohe esile kaks probleemi. Esiteks, need ei pruugi sobida kõikidele ettevõtetele. Teiseks, oletame, et ettevõte võib leida endale sobiva lähenemisviisi ja tegutsemismudeli keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimustega tegelemiseks. Sel juhul tekib oht, et kõik tegevused on liialt ettevõttekesksed ning ei suudeta tagada üleüldist jätkusuutlikkust (loe peatükist 2 mõlema probleemi kohta). Peame nüüd korraks tegema lühikese ringkäigu jätkusuutliku arengu 25 mõiste kujunemisloo juurde. Ettevõtte ühiskondlikku vastutust ei saa mingil juhul mõista ilma jätkusuutlikkuse või säästva arengu põhimõtteid tundmata. Keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama 1970ndatel ning aastal võttis Brundtlandi Komisjon kasutusele säästva arengu kontseptsiooni. Sellest sai aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsi keskne teema. Keskkonda ja töötajaid kaitsmata ei oleks tegu CSRiga Probleem nr 1: piiratud kasutus Probleem nr 2: jätkusuutlik ei saa olla üksinda, vaid süsteemis Mida tähendab säästev areng praktikas? 24 Vahet tuleb teha ettevõtete sponsorlusel ja rahvaannetustel. 25 Ingl k sustainable development, eesti keeles kasutatakse võrdselt termineid jätkusuutlik areng ja säästev areng

11 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE kontseptsioon Gro Harlem Brundtland Tähendus ei ole selge Siiski võib öelda, et pärast mõiste 26 rohkem kui dekaadipikkust pidevat korrutamist ei suudeta endiselt seda praktikas rakendada. Teisisõnu, igaüks nõustub üldise säästva arengu teooriaga, kuid keegi ei tea, mida indiviidina teha, et see teooria ka praktikas rakendatud saaks. Sellele küsimusele on raske vastust leida. Jätkusuutliku arengu kontseptsiooni on palju kritiseeritud. Siinkohal soovin avaldada arvamust kogu oma lugupidamisega selle alusepanijatesse, et see mõiste pole päris adekvaatne. Esiteks, seda on keeruline tunnetada. See ei räägi päris enda eest ega too välja õiget tähendust. Sel põhjusel võivadki sellest kuulnud olla vaid vähesed inimesed aastal Stockholmi Keskkonnaistituudi Tallinna keskuse tehtud uuringust 27 selgub, et väljendit säästev/jätkusuutlik areng on kuulnud 60% vastajatest. Tuttavam oli see keskealistele, kõrgharidusega, jõukamate ja avaliku sektori esindajatele. Samas ei saa olla kindel, mil määral teatakse mõiste tähendust, kuna pigem arvati, et mõiste tähendab looduskeskkonna kaitset ja säästvat kasutamist kui tasakaalustatud arengut, kus majanduse kasv ei toimu keskkonna- ega sotsiaalprobleemide arvelt. suutlikku kasvu jätkusuutliku arengu asemel. See on peaaegu sama kui ajada segi looduse reostamine ja looduse kaitsmine või elu ja surm. Muret ei tee siin terminoloogia, vaid kontseptsiooni selgusetus. Ärisektoris on õnneks praktilist meelt rohkem ning segaseid kontseptsioone üritatakse selgemaks mõelda. Keskkonnakaitsjad ning jätkusuutliku arengu edendajad on ettevõtjaid alates 1960ndatest tugevalt kritiseerinud. Kohati on räägitud koguni nullkasvust, mis tagaks jätkusuutliku arengu (nt Daly [1991]). Nullkasv on ilmselt nii mikrokui makroökonomistide jaoks vastuvõetamatu idee, seega tulid suurettevõtjad välja omaenda jätkusuutliku arengu kontseptsiooniga. Nad ei jõudnud küll lõpliku tõeni, kuid üksmeelselt jõuti arusaamisele, et parem midagi kui mitte midagi. Nende teooria kohaselt arendati välja kolmikmõõtme idee 28, mille kohaselt ettevõte ja ühiskond on jätkusuutlik, kui kõik tema kolm sammast majanduslik heaolu, keskkonnategevus ning sotsiaalne olukord on võrdselt hästi arenenud. Jätkusuutlikkus Säästva arengu kolm sammast: 1. keskkond 2. sotsiaalsfäär 3. majandus Ungarlaste teadlikkus on näha jooniselt 3. Kas sa oled kuulnud terminit säästev areng? (n=1000, vastanute koguarv) 74% 26% 12% Mida see termin sulle tähendab? (n=262, need, kes on terminit kuulnud) 42% sotsiaalsfäär keskkond majandus Joonis 4: Kolmikmõõde kolmesambaline jätkusuutlikkuse mudel 19% 27% Allikas: Winter [2004] Joonis 3: Ungarlaste teadmised jätkusuutlikust arengust Segane kontseptsioon Jah Allikas: BCSDH-GfK [2006]: Survey on sustainable development Ei Selge arusaam Enam-vähem teab Aimab Ei tea Seetõttu ei tasu imestada, et igapäevaselt kasutatakse seda mõistet vales tähenduses. Näiteks tegi seda Suurbritannia minister (tabel 2) (rääkimata poliitikutest, ettevõttejuhtidest, otsusetegijatest ja ajakirjanikest). Üks suurimaid vigu on kasutada jätku- Vastutustundlik ettevõtlus tunnistab erasektori rolli jätkusuutliku arengu saavutamisel ja seda, et ettevõtted saavad toimida majanduskasvu soodustaval ja konkurentsivõimet tõstval viisil, kaitstes samas keskkonda (pidades silmas ökoefektiivsust ehk arusaama, et loodusvarade parem kasutamine vähendab keskkonnale tekitatud kahju ning ka kulusid) ja olles sotsiaalselt vastutustundlikud (nt töötingimuste parandamine, finantsannetused, lapstööjõu mittekasutamine), millest ettevõte saab kasu pikemas perspektiivis. 26 Levinuim säästva arengu mõiste on areng, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi (Brundtland [1987]). 27 SEI-Tallinn Inimene ja keskkond Ingl k triple bottom line (TBL, 3BL) kolmikmõõtme mõiste on võtnud kasutusele John Elkington aastal (Elkington [1998])

12 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.3 jätkusuutmatu areng Individuaalne jätkusuutlikkus võib kasu asemel hoopis kahju teha Saan kas kaasa aidata või takistada süsteemset jätkusuutlikku arengut Tõeliselt vastutustundliku ettevõtte mõiste Oleme veendunud, et ettevõtte jätkusuulikkus ei saa tegelikkuses eksisteerida, samuti pole olemas jätkusuutlikku tootmist või jätkusuutlikku ettevõtet ega ka jätkusuutlikku juhtimist. Sellise veendumuse tagamaad peituvad looduses, kus ei saa rääkida elusorganismi sees paiknevast üksikust jätkusuutlikust rakust või organist saame vaid eristada hästi või halvasti funktsioneerivat rakku, vaadeldes seda kogu süsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast. Entusiasmi ja kohustumusega ning julgelt! Meie et t evõt e ületab kolmanda aastatuhande künnise laitmatult, proakttivselt ja idealismist kannustatuna. Käes on keskkonna austamise ajajärk. Alustagem liftis regulaarsete suitsutooside tühjendamisega! Mida me siis ikkagi ettevõtetelt tahame, kui üritame nii püüdlikult tõestada, et jätkusuutlikku ettevõtet pole olemas? Me ei taha muud, kui et ettevõtted ei takistaks, vaid pigem aitaksid kaasa jätkusuutliku arengu toimimise süsteemile. Süsteemi all mõeldakse siin kolmikmõõtme struktuuri, mis hõlmab linnad, riigid, maailmajaod või suisa terve maailma. Tuginedes kõigele eespool toodule on meie väljapakutav vastutustundliku ettevõtte definitsioon järgmine: ühiskonna suhtes tõeliselt vastutustundlik ettevõtja... näeb end süsteemi osana, mitte üksnes kasumi maksimeerimisest huvitatud piletita reisijana saab aru, et jätkusuutmatus (looduskeskkonna hävimine ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine) on meie aja suurim väljakutse mõistab, et arvestades oma suurt rolli majanduse edendamisel peavad valitsused ja ettevõtted koos lahendusi leidma hindab ausalt ja vastutustundlikult oma tekitatud probleemide koormat (tark oleks keskenduda paarile-kolmele peamisele probleemile) astub süstemaatiliselt, järjepidevalt ja eesmärgipäraselt olulisi samme jätkusuutlikuma maailma suunas arvestab huvirühmade vajadustega on leidnud tasakaalu keskkonnaga seotud, sotsiaalsete ja äriliste eesmärkide vahel. 1.3 jätkusuutmatu areng Niipea kui tuleb juttu ettevõtte ühiskondlikust vastutusest, kerkib tavaliselt küsimus, kas ja kelle ees vastutatakse. Klassikalised majandusteadlased vastaksid lihtsustatult, et vastutama peab üksnes osanike ees, kelle ainuke huvi nii ütleb teooria on kasumi saamine. Huvirühmade kontseptsiooni kohaselt peaksid ettevõtted vastutama kõigi oma huvirühmade ees (kes on vähegi seotud ettevõtte olemasolu ja tegutsemisega), sh naabrite, mittetulundusorganisatsioonide ja riigiasutuste ees. Selles raamatus pöördume küll veel korduvalt huvirühmade teooria juurde tagasi, kuid eelnevalt oleks soov välja tuua 5 aspekti, mida on raske uskuda: (1) et kõigil ebasoodsas olukorras olevatel osapooltel on õiglane esindatus, (2) et need esindused suudavad mõjutada ettevõtteid oma teelt kõrvale kalduma ja suunda muutma. Huvirühmade esindatusel on mitmeid probleeme, (3) huvirühmad on ka need, kelle eest on võimatu rääkida, nt tulevased põlvkonnad või liigid, kes surevad välja enne nende avastamist. Lisaks on (4) inimmõistusel ja -võimetel piirid, ning viimaks fakt, et (5) üks inimene või ettevõte suudab järgida vaid paari-kolme eesmärki ja reeglit, kuid ei suuda täita huvirühma ootust. Nendel põhjustel ei lasku me lõputusse arutellu teemal, kelle ees me vastutame. Me saame aru, et nii Euroopa Liit, aktsiabörsid, kindlustusfirmad kui kliendid ootavad ettevõtetelt pühendumust ja sellega kaasnevaid investeeringuid. Siiski ei arva me, et need ootused konkurentsivõime, efektiivsuse või odava massitoodangu suhtes võiksid jõuda märksa rangemate nõudmisteni. Seepärast me ei küsigi, kelle eest tuleb vastutust kanda, vaid hoopis mille eest. Vastutuse all mõistame üldjuhul mitte kohustust, vaid pigem pühendumust, mis ei kuulu seaduse sunni, vaid sisemise veendumuse kategooriasse. Pagar tänavanurgal ilmselgelt vastutab leiva (kvaliteedi) eest, mida ta valmistab. Kuid niipea kui temast saab maailma juhtiv majandusüksus (rahvuslik või korporatiivne), laieneb ka vastutus maailmaprobleemide ees. Mitte sellepärast, et inimõiguste aktivistid või radikaalse roheliste rühmituse Greenpeace liikmed seda nõuavad, vaid lihtsalt põhjusel, et me ei saa edasi eksisteerida lagunevas maailmas. Selles peatükis loetlen põhjuseid, miks väide lagunevast maailmast polegi liialdus. Skeptikute sõnul on planeedil Maa alati olnud probleeme, millest on siiani edukalt välja tuldud. Kuid mitte enam. Ameerika majandusteadlased Samuelson ja Nordhaus [1990] viitavad seejuures pilkavalt Malthusi pessimistlikele mittetäitunud ennustustele. 29 Pole oluline, kelle ees vastutatakse vaid mille eest! 100st suurimast majandusüksusest 42 on korporatiivsed Professionaalsed hädaldajad? Thomas Robert Malthus Thomas Malthus ( ) ennustas, et toidu tootmist ei suudeta hoida samal tasemel rahvaarvu kasvuga, kuna maa pind ei suurene. Malthus ei suutnud ette kujutada põllumajanduse mitmekordset intensiivistumist (nt tehnika arengut)

13 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.3 jätkusuutmatu areng Ungari majandusteadlased Kerekes ja Sándor [1998] tsiteerivad Rooma Klubi mittetäitunud ennustust vase varude ammendumise 30 kohta. Paljud inimesed on optimistlikud tehnoloogia arengu osas ja loodavad, et paindlikud turumehhanismid viivad iseenesest lahendusteni. Osaliselt on see õige, sest vase nappus tõstis selle turuhinna nii kõrgeks, et hakati otsima ning võeti kasutusele alternatiivsed materjalid. Lisaks loodusressursside ammendumisele võib tööstuse panna uusi aseaineid ja lahendusi leiutama ka ähvardav ökoloogiline kriis. Hea näide siinkohal on täielik CFCde (osoonikihti lagundavad ained) tootmise keelustamine, tänu millele on osoonikiht hakanud jällegi paksenema ning seeläbi väheneb aasta-aastalt oht ultraviolettkiirtest kahjustatud saada. Looduskeskkonna hävimist käsitlev kirjandus on segadusttekitavalt mitmepalgeline. Nobeli preemia pälvinud Konrad Lorenz soovis oma aastal ilmunud raamatuga Tsiviliseeritud inimese kaheksa surmapattu, juhtida inimeste tähelepanu ülerahvastatuse ohule, looduslike elupaikade hävimisele ning geneetilisele allakäigule. Worldwatchi Instituut annab alates aastast igal aastal välja maailma seisundi aruandeid, kus muuhulgas vaadeldakse puhta vee varude ja kalavarude vähenemist. Ka Euroopa Liit on hinnanud oma keskkonnaseisundit. Nn vana Euroopa keskkonnaindikaatorid näitavad, et kümnest valdkonnast kuues on olukord halvenenud, kahes pidurdunud ning ainult kahes paranenud (EEA [2006)]. Inimkonna surmapatud Tehnoloogiline optimism? Parem karta, kui kahetseda! Eespool kirjeldatud nähtust kutsutakse tehnoloogiliseks optimismiks või ekstreemsemalt öeldes usuks turu kõikvõimsusesse. Võib tuua mitmeid näiteid, mis viivad lihtsa järelduseni: kui on vaja, siis suudavad eksperdid lahendada kõik probleemid ning me saame oma äri tavapäraselt edasi ajada. Asendada ei ole aga alati võimalik ning endist olukorda on mõnikord võimatu taastada. Tehnoloogia arengul ja muudel alternatiivsetel lahendustel on piirid ning sellega põhjustatakse keskkonnale pöördumatut kahju. Näitena võib tuua Iirimaa tarastatud ja ülekarjatatud rohumaad, millest on nüüdseks järele jäänud vaid erodeerunud ja viljatud kaljud, või Iisraeli ja Saudi Araabia kõrbed, mis kunagi on olnud viljakad ja õitsvad põllumaad (Bernard Lewis [1950]). ha inimese kohta (2003) kõrge sissetulekuga riigid keskmise sissetulekuga riigid madala sissetulekuga riigid Konrad Lorenz Joonis 5. Ökoloogiline jalajälg ja hektarid (ha) inimese kohta (maailma keskmine) Mitmed tsivilisatsioonid on hävinenud kontrollimatu kasvu tõttu ha inimese kohta maailmas Allikas: GFN, WWF, ZSL [2007]: Living Planet Report Taluvusvõime Võib siiski väita, et Iirimaa on kõigele vaatamata üks konkurentsivõimelisemaid riike Euroopas ja Araabia riikides kompenseeritakse viljaka pinnase kadumist naftavarudega. Kuid ajaloost võib tuua näiteid, kus ökosüsteemide muutuste tõttu on hävinenud terved tsivilisatsioonid. Tuntuimad on Lihavõttesaarte ökosüsteemi liigkasutamine 31 (Rolet, Diamond [2004]) ja maiade tsivilisatsiooni hävimine tõenäoliselt seetõttu, et ümbritsevaid alasid kasutati ekstensiivselt ning toitu tuli tuua väga kaugelt. 30 Sageli viidatud näide kehvast ennustusest on seotud mineraalsete toorainete, nt vase varude vähendamisega. Aegamööda selgus, et vaske saab teatud valdkondades väga hästi asendada teiste materjalidega. Näiteks optilised kaablid on kommunikatsioonitehnoloogias märksa etemad kui vasktraadid ning need võiks muudel eesmärkidel kasutamiseks kokku koguda ja ümber töötada. 31 Lihavõttesaarte algupärase ökosüsteemi hävimine on üks ekstreemsemaid näiteid selle kohta, kuidas metsade mahavõtmine, pinnase erosioon ning võõrliikide levimine (k.a lambakasvatus) on toonud kaasa liikide hävimise ning tsivilisatsiooni allakäigu. Siiani ei ole selge, miks puid massiliselt maha võeti, kuid põhjusena on välja pakutud kuulsate kivikujude püstitamist ja põllumaade rajamist. Jalajälg ha inimese kohta (2003) Miljard ha (2003) Põhja-Ameerika Euroopa - EL Euroopa - mitte EL Lähis-Ida Kesk-Aasia Taluvusvõime Lõuna-Ameerika Aasia Aafrika rahvaarv (miljon) Tehnoalad Tuumaenergia CO 2 Kalandus Biokütus Karjamaad Põllud Allikas: GFN, WWF, ZSL [2007]: Living Planet Report Jätkusuutlikkuse mõõtmiseks on mitmeid andmeid ja indikaatoreid, siinkohal käsitleme ainult üht probleemide tuvastamise moodust (ökoloogiline jalajälg) ja kolme olulist mõju (globaalne kliimamuutus, liikide hävimine ning süvenevad lõhed ühiskonnas). Need kolm on paljude seast välja valitud seetõttu, et nende kohta on rohkesti informatsiooni ja tehtud palju uurimistöid. Samuti on neid põhjustavad trendid usutavasti pöördumatud ja silmanähtavalt destruktiivsed. 32 Konrad Zacharias Lorenz ( ). Austria zooloog, loomapsühholoog ja ornitoloog, Nobeli preemia laureaat ja üks etoloogia (loomade käitumise uurimine) rajaja. Joonis 6. Arenenud ja arenguriikide jalajäljed Joonis 7. Jalajälje jaotus komponentide kaupa: 50% sellest süsihappegaas 24 25

14 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.3 jätkusuutmatu areng Meie jalajälg on juba 20 aastat olnud negatiivne Mathis Wackernagel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis mõõdab, kui palju maa- ja veepinda inimkond vajab, et (taas)toota tarbitavaid ressursse ja teha kahjutuks jäätmeid olemasolevate tehnoloogiatega (Rees Wackernagel [1994]). Teisisõnu on see kujundlik nimetus meetodi kohta, mis suhestab kvantitatiivselt inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. Riigi või mingi muu üksuse materjali- ja energiavoogudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest selgub, et paljudes (eriti arenenud) riikides ja ka maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe inimese kohta ökoloogilise varu (2003. aastal maailmas tervikuna umbes 25%). See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on ületatud, sellise elulaadi jätkumine suurendab ökoloogilist defitsiiti ega ole pikka aega üldse võimalik. Näiteks Eesti elanikkonna ökoloogiline jalajälg on ligi kolm korda suurem kui maailma keskmine ja ka kolm korda suurem kui jätkusuutlik tase (SEI - Tallinn, [2007]). 53% 636st vähem usaldusväärsetest päevalehtedest pärinevast artiklist seadis kahtluse alla üleilmse soojenemise ühesed põhjused, väites, et selles küsimuses ei ole teadlased ühel meelel. Seega, ei kahtle mitte teadlased vaid intriigi otsivad ajakirjanikud. Kõige silmapaistvama üleilmset kliimamuutust uuriva teadusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli hiljutises raportis (IPCC [2007]) on selgesõnaliselt öeldud, et kui inimkond ei stabiliseeri kasvuhoonegaaside emissiooni, ei ole üleilmset soojenemist enam võimalik kontrolli all hoida. Kliimamuutusest tulenevalt võivad hävineda Amazonase vihmametsad ning suured korallrahud, miljonid inimesed võivad ekvatoriaalsetest piirkondadest põgeneda ja mujale elama asuda ning suured maaalad võivad Arktikas sulava mandrijää tõttu sattuda üleujutuste ohvriks. Eurooplasi võib tabada talumatu suvekuumus, eriti Vahemere piirkonnas. Kontinendi põhjapoolsemates osades esineks tihedamini suviseid põudasid ning sademeterohkeid ja tormiseid talvi. Oodata on halba ilma Paljud asjad kaitsevad meid, kuid mitte meie endi eest James Lovelock Teaduslik üksmeel üleilmsest kliimamuutusest ning selle seotusest inimtegevusega Albert Gore Arenenud maade ületarbimist ja sellest tulenevat jalajälge iseloomustab joonis 6, millelt on näha, et ökoloogiline jalajälg ei suurene oluliselt keskmise ja väikese sissetulekuga riikides, kus inimasustus on suurim, vaid peamiselt kõrgeima sissetulekuga riikide arvelt. Uurides jalajälge (joonis 7) näeme, et jalajälje suurenemine on enamjaolt põhjustatud süsinikdioksiidi emissioonist keskkonda, mis omakorda tuleneb peamiselt kaupade transpordist ja individuaalsest liiklemisest naftapõhiste sõidukite kasutamisest. Viimasel ajal on sellist jalajälge hakatud nimetama süsinikujalajäljeks üleilmne kliimamuutus Loodus tuleb suurepäraselt toime igasuguse reostusega (näiteks süsihappegaasi heitega), kuid inimene võib isegi nende süsteemide töösse sekkuda. Oma kuulsas raamatus Gaia võrdleb James Lovelock [2007] Maad elusorganismiga, kelle osad (taimed, loomad, terved ökosüsteemid) suudavad luua eluks üllatavalt stabiilsed tingimused. Suurem osa raamatust sisaldab veenvaid deduktiivseid järeldusi selle kohta, kuidas Gaia (ehk Maa) reguleerib atmosfäärigaaside kogust või temperatuuri ning millised süsteemid tagavad negatiivse või positiivse tagasisideme, mis on vajalik tänase eluslooduse säilimiseks. Näiteks tõestab Lovelock, et kui õhu umbes 21%ne hapnikusisaldus tõuseb või langeb 2 3%, siis me kas lämbuksime või põleksid troopilised vihmametsad kustutamatutes leekides. Üleilmne kliimamuutus tuleneb otseselt süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside heitest. See väide sai teadusliku kinnituse aastate algul. On fakt, et 20. sajandi jooksul tõusis üleilmne keskmine temperatuur 0,7 0,8 C ning üldine merepinna tase 17 sentimeetrit. Kui valitsev praktika jätkub, siis vastavalt Sterni aruandele (Stern Report [2006]) on 99%line tõenäosus, et aastaks tõuseb globaalne temperatuur keskmiselt 2 C ning 50%line tõenäosus, et aastaks tõuseb vastav näitaja 5 C. (Võrdluseks: käesoleval hetkel on temperatuur Maal 5 C kõrgem kui viimasel jääajal.) Üleilmse soojenemise, mis sai alguse 1950ndail aastail, võib 90%lise kindlusega omistada inimtegevusele. Valitseb üleüldine väärarusaam, et selle väite kohta puudub teaduslik üksmeel. Al Gore [2006] tsiteerib San Diego Ülikooli uurijat Naomi Oreskust, kes võrdles 928 juhuslikult valitud ning võrdsel määral arvustatud selleteemalist teadusartiklit. Mitte ükski neist ei vaidlustanud üleilmset soojenemist või selle antropogeenseid põhjusi. Teisalt, Liikide hävimine Uurijad rõhutavad, et temperatuuri tõus ei tõota olla kogu planeedil ühtlane, kuid tõenäoliselt muutuvad äärmuslikud ilmastikuolud tunduvalt sagedasemaks. Näiteks mainib Al Gore [2006] ennustusi, mille kohaselt tõenäoliselt tõuseb temperatuur keskmiselt 1 C võrra ekvatoriaalsetel aladel ning 12 C võrra (!) Arktikas. Taolised muutused toovad endaga kahtlemata kaasa ka probleeme Maa liigilises koosseisus. Lisaks kerkib meie ette üks veelgi tõsisem probleem liikide väljasuremise dramaatiline kiirenemine. WWF (World Wildlife Fund) peab arvet 1313 liigi populatsiooni kohta ning avaldab igal aastal nn elava planeedi indeksi (GFN, WWF, ZSL [2007]). Kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde ja imetajaid puudutavad andmed näitavad 30%list arvukuse langust alates aastast. Kuigi selgroogsed loomad moodustavad hinnanguliselt üksnes 2,6% kõikidest elusliikidest, illustreerib nende populatsiooni vähenemine teadlaste sõnul adekvaatselt elusmaailma hävinemist. Paul Hawken [1994] nimetab seda fenomeni piinarikkaks sünni surmaks. Maismaa elava planeedi indeks, Allikas: GFN, WWF, ZSL [2007]: Living Planet Report indeks (1970=1,0) 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 Maismaa indeks Elava planeedi indeks indeks (1970=1,0) indeks (1970=1,0) 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 Mereline elava planeedi indeks Mereline indeks Elava planeedi indeks Magevee elava planeedi indeks Magevee indeks Elava planeedi indeks Liikide surm Paul Hawken Joonis 8. Elava planeedi indeks (Living Planet Index) 20 40%line liikide väljasuremus kolme aastakümne jooksul

15 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS 1.3 jätkusuutmatu areng Tunniga hävib 3 4 liiki Anne ja Paul Ehrlich Inimene peaks olukorda kontrollima, mitte domineerima Ekspertide hinnangul sureb iga päevaga (24 tunniga) välja liiki (E.O. Wilson [1992], IUCN, KöM [2001]). Evolutsioon ei saa peatada, ütleksid skeptikud, kuid toodud näitaja on umbes 1000 korda suurem, kui oleks loomulik väljasuremus. Maa ajaloo jooksul on aset leidnud viis massilist väljasuremisjuhtumit. Viimane, kuues väljasuremislaine, toimub praegu, kusjuures suuremas mahus kui 60 miljonit aastat tagasi, mil Maalt kadusid dinosaurused. Paul ja Anne Ehrlich [1995] kasutavad olukorra illustreerimiseks järgmist metafoori: kujutame ette veega täidetud vanni ning vaikselt tilkuvat kraani, kuid äravoolutoru kaudu ei välju vesi mitte sama rahulikult, vaid keerisena. Vannis istub mees, nautimas vee soojust Süvenevad lõhed ühiskonnas Heidame nüüd pilgu ka inimesele. Mõiste ettevõtte ühiskondlik vastutus näitab, et vastutus on suunatud eelkõige teistele inimestele. See et me määrame ajale ja ruumile ajaldatud väärtuse (s.o tulevikuväärtuse teisendamine selle hetkeväärtusele), on inimlik ja realistlik. Ilmselgelt tunneb inimene suuremat vastutust pigem oma pere liikmete kui kõigi oma linna asukate ees ning muretseb kõigepealt oma koduriigi, mitte kaugete maade kannatuste pärast. Sama mõtet jätkates võime öelda, et meie ülesanne on tagada inimeste jõukus ja heaolu ning mitte hävitada bioloogilist mitmekesisust. Taas kord teeb muret kvantiteedi muutumine kvaliteediks kui mul on ainult üks väike tükk leiba, annan ma selle oma lapsele, mitte võhivõõrale. Aga kui mul on toitu piisavalt, ei tohiks ma võtta viimast suutäit vaeselt või puudust kannatavalt, eriti kui ma ise olen juba ülekaaluline. 33 Rikkaimad 20% Teine 20% Kolmas 20% Neljas 20% Vaeseimad 20% Allikas: UNDP Human Development Report 1992 (viitaja: Wade [2001]) Rahvaarv Laste suremus 82,7% 11,7% 2,3% 1,9% 1,4% SKT jaotumine maailmas 1989 (% kogu SKTst, rahvastiku viiendike kaupa) SKT Energia tarbimine Joonis 9. Šampanjaklaas. Vaeseim viiendik saab 1,4% maailma SKTst (Wade [2001]) Ebavõrdsus süveneb Pidades silmas üleüldist sissetulekut ei ole inimkond tänapäeval mitte mingil juhul vaene (vt jooniseid kolmandas peatükis). Nagu üks pealtnäha usutav loogika viitab, liigutab tõus igat laeva. Üleüldise rikastumise tagajärjel peaks vaesus järelikult taanduma ning lõppkokkuvõttes täielikult kaduma. Taolist loogikat faktid aga kahjuks ei toeta: suur hulk aruandeid annavad aimu üha kasvavast ebavõrdsusest. Pool maailma rahvastikust ligi kolm miljardit inimest üritab ära elada vähem kui 2 dollariga 34 päevas, samal ajal kui 20% arenenud maade kodanikest tarbivad 88% kogu maailmas toodetavast. Maailma 48 kõige vaesema riigi (veerand kõikidest riikidest) SKT on kokku väiksem kui kolme maailma rikkaima inimese varandus kokku. Tänaseks peavad arengumaad tagasimaksetena kulutama 13 dollarit iga laenuks saadud dollari kohta. Euroopa ning Põhja-Ameerika 50 kõige rikkama inimese sissetulekud on võrdsed 2,7 miljardi puuduses elava inimese sissetulekutega kokku. 35 Kulud tervishoiule Allikas: Mark Newman, University of Michigan, Kasvuhoonegaaside emissioonid Joonis 10. Nn kartogrammid illustreerivad ilmekalt ebavõrdset heaolu jaotust maailmas Nälgivate inimeste osakaal kogu rahvastikust on vähenenud. Rahvaarv kogu maailmas on aga plahvatuslikult kasvanud, nii et absoluutarvudes ei ole nälgijate arv langenud. 36 Näljast põhjustatud surmade arv on küll vähenenud, kuid siiski sureb iga päev sel põhjusel last, seega üks laps iga 5 sekundi järel (Black, Morris, Bryce [2003]). Vaesus kaob? 33 Võrdlused on äärmuslikud - 10st miljardist dollarist peaks piisama puhta joogivee tagamiseks kõigile veepuuduse käes kannatavatele inimestele, samas kulutatakse Euroopas 11 miljardit dollarit jäätise peale aastas (The Worldwatch Institute [2004]). 34 Siin ja edaspidi on mõeldud USA dollareid (tõlkija märkus). 35 Vastavalt Euroopa Vaesusevastase Võrgustiku Uudistele (News of the European Anti Poverty Network) [Molina (2005)], november-detsember 2005, allalaadimise aeg: juuli, asp?pk_id_content= ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel vähenes alatoitumusega inimeste arv maailmas 37%lt 18%ni aastatel 1970 ja 1996, kuid pärast seda on vähenenud vaid 1% võrra. Alatoitumisega inimeste arv on püsinud viimase 15 aasta jooksul 850 miljoni juures

16 1. ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS kokkuvõte Joonis 11. Ameerika Ühendriikide SKT ja vaeselt elavate perekondade arv : USD 100% (114x) : 103 USD 1959: 18.5% Vaesed pered 2004: 10,2% SKT 50% 0% Tänapäeva moodne psühholoogia kinnitab ürgse tarkuse paikapidavust. Erilise tähelepanu osaliseks saanud Ameerika psühholoog Tim Kasser [1995] viitab Myersile, kes analüüsis ameeriklaste sissetulekute kasvu alates aastast tänaseni, kõrvutades selle inimeste arvamusega oma elust kui väga õnnelikust. Erinevused on silmanähtavad sissetulekud on suurenenud 2,5 korda, kuid väga õnnelike arv on muutumatu. Mitmed teised uuringud näitavad, et materiaalse olukorra paranemine teeb inimesi õnnelikumaks üksnes siis, kui sellega suureneb turvalisus. Turvalisuse taseme saavutamiseks vajalikust summast enama teenimine põhjustab selle, et vähem pööratakse tähelepanu kogukonnale, perekonnale, suhetele ja vaba aja tegevustele, mis teeb inimese õnnetumaks. Ürgne tarkus ja moodne psühholoogia Kas rikkamad on õnnelikumad? Andmed: U.S. Department of Commerce ( and the U.S. Census Bureau ( Näiteid ebavõrdsusest ja ebaõiglusest võib tuua lõputult. Maailmas on alati olnud vaeseid ja rikkaid, äärmise vaesuse ja luksuse kooseksisteerimine ei ole 20. sajandi fenomen. Nende erinevuste leevendumine oli siiski see, mida me ootasime demokraatialt ja vabalt turumajanduselt. Odav masstootmine võinuks äärmusliku vaesuse tõsta vähemalt talutava vaesuseni. Kohati on see ülesanne täidetud, kuid majanduse kasv on siiski kaotanud oma vaesust vähendava efekti. Seda näitab ka joonis 11, kus Ameerika Ühendriikide SKT on kõrvutatud seal elavate vaeste perekondade arvuga. Jooniselt on näha, et kuni aastateni vähendas SKT kasv vaeste arvu osatähtsust elanikkonnast, kuid pärast seda on see stabiliseerunud 10% peale ning isegi plahvatuslik SKT kasv pole suutnud olukorda parandada. Vaadates ebavõrdsust egoistlikust vaatenurgast võime öelda: Ma olen seda väärt, see on minu, ma saan, mis ma tahan! See on võrreldav mõistega homo oeconomicus tänapäeva majanduses, kus toimimise mudeli alustingimuseks on aksioom, et suurem materiaalne heaolu tagab suurema õnne (vt joonis 12). Tundub, et miljoni võimalusega maailmas ei kehti enam vana tarkus, mille kohaselt ei peitu õnn rahas % Seega nõustume väitega, et meie üle arenenud majandusega maailmas ei vähenda raha ei vaesust ega tee rikkaid inimesi õnnelikumaks. Siiski on ainuke näide, kus riigi arengu edukust ei mõõdeta SKTs, vaid GNHs (Gross National Happiness, rahvuslik koguõnn) üksnes Bhutanis, kus mõisteti, et SKT ei ole ainus arengu mõõtmise indikaator. kokkuvõte Otsusetegijad arenenud maailmas Euroopas, Põhja-Ameerikas, Kaug-Idas on veendunud, et olemasolevad majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised probleemid pühitakse minema majanduskasvuga, vajalik on minimaalselt 5% aastane kasv. Mikromajanduse tasemel langeb see täpselt kokku ettevõtte kasumitaotlusega. Peatükis kirjeldatud probleeme ei saa seletada tühiste turutõrgetega, pigem on need tõsised märgid maailmamajanduse vildakast ülesehitusest. Selles peatükis me järeldasime, et korporatiivsed ja rahvuslikud püüdlused majanduse kasvuks võisid olla asjakohased 18. sajandi lõpul. See oli aeg, mil sündis tänapäevane majanduskeskkond, inimmass tuli äärmisest vaesusest välja tuua ning pakkuda neile odavaid tooteid. Tänasel päeval ei ole ainuüksi isikliku kasumi saamine ja majanduslik kasv õige tegu. Kasumipõhise majanduse masinavärk kiirendab meile pärandatud loodusvarade ülekasutamist, hävitab inimsuhteid, soodustab odavate ja sageli mõttetute masstoodete levikut, vedades neid kohale kaugete maade tagant. Tim Kasser Ravim majanduskasv? Me oleme suureks kasvanud % % % % Olukorra tõsidust ei ole mõistnud üksnes teadlased või piiratud ring radikaalseid kriitikuid, vaid ka avalikkus, kes nõuavad ka ettevõtetelt vastutustundlikku käitumist. Kuidas ettevõtted nendele ootustele vastavad? Jätkub % % % Joonis 12. Seos inimese sissetuleku ja õnne vahel USD % Väga õnnelike % Individuaalne sissetulek Allikas: Myers [2000], viitaja: Tim Kasser [2003] 30 31

17 2. tegevuspõhine lähenemine 2. Tegevuspõhine lähenemine 2. Tegevuspõhine lähenemine OK, nüüd on see otsustatud - eesmärk on O% jäätmeid. Ja... jah. Sul on selleks aega 8 päeva. Meie aega iseloomustavad täiuslikud vahendid, kuid segased eesmärgid. Albert Einstein Sina oled vastutav selle täitmise eest. Hirmuäratav, et faktidest pole võimalik leida tõde. R. M. Rilke Tänapäevased ettevõtted: meie aja kõige tõhusamad organisatsioonid Joel Bakan Taimed on paiksed, loomad aga liikuvad Tänapäevased ettevõtted on meie aja kõige tõhusamad organisatsioonid. Võib öelda, et see tõhusus on saavutatud taimestiku ja loomastiku kõige võimekamate tunnuste ühendamisega. Taimede puhul on see kahtlemata piiramatu kasv (sh igavene kasv, kui valitsevad soodsad tingimused). Pärast Ameerika kodusõda õnnestus tänapäevastel ettevõtetel määratleda end seaduslike majandusüksustena (Bakan [2004]), mis tõi kaasa ettevõtete igavese elu eeldusel, et majanduslik olukord ning ka ühiskondlikud ja ökoloogilised tingimused püsivad soodsatena. Taimede suurim puudus seisneb selles, et nad on seotud konkreetse paigaga. Tänapäeva ettevõtted aga vahetavad oma asukohti sama kiirelt kui väledad põgenevad loomad. Veelgi enam, levib hoiak, et asukohavahetus pole üksnes võimalik, vaid omaette väärtus. Alustavad ettevõtted on teretulnud külalised kõikjal maailmas näiliselt tekivad uued töökohad ning kogunevad uued maksud. Seda isegi vaatamata sellele, et äärmuslikel juhtudel saavad nad kohalikke maksusoodustusi või kaotavad turul edukana püsimise nimel rohkem töökohti, kui neid juurde loovad. Seda fenomeni, mida nimetatakse globaliseerumiseks, selles raamatus täpsemalt analüüsima ei hakata. Sellises suhtumises ei saa juhtkonda milleski süüdistada nende käitumine on absoluutselt mõistuspärane ja põhjendatud. Lõppude lõpuks pole ettevõtete juhid kliimamuutusi uurivad teadlased ega ka keskkonnaaktivistid, kes muretsevad liikide väljasuremise või ökoloogilise jalajälje hüppelise suurenemise pärast. Päris kindlasti pole nad ka inimõiguste aktivistid, kes muretsevad suure hulga vaeste ja näljaste pärast. Ettevõtlusmaailmas tekib üha uusi juhtimissüsteeme. Kõik sai alguse kvaliteedijuhtimisest. ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon), kuhu nüüdseks kuulub 150 riiki, loodi aastal ning ISO 9000 standardiseeria pärineb aastast See seeria koosneb hulgast omavahel seotud kvaliteedijuhtimisstandarditest. Tegemist pole küll selle raamatu otsese teemaga, kuid selgitame siiski veidi selle valdkonna peamisi põhimõtteid, mis kehtivad praktiliselt kõikide ettevõtte juhtimisstandardite puhul (nt ISO 14001, OHSAS 18001, millest on selles raamatus juttu edaspidi). Infotulv lämmatab meid, ent ometi januneme uute teadmiste järele Lahendus? Juhtimissüsteemid CSRi väljakutse: tegutseda tuleb silmapilkselt Tõhususe juurde pöördume peatüki lõpus korra veel tagasi. Seni uurime, kuidas käitub tõhusalt toimiv ettevõte, seistes silmitsi ühiskondliku vastutuse (CSRi) väljakutsega. CSRi põhimõtete rakendamine tuleneb arvatavasti mitmest põhjusest, nagu kirjeldati peatükis 1.1. Selles peatükis toodi välja viis arengutaset. CSRi leviku algusest aastal on möödunud 25 aastat. Sellest võib järeldada, et enamik ettevõtteid on jõudnud tasemele 3 4. Ettevõtte juhid loevad konkurentide CSRi strateegiaid ja aruandeid, jälgivad selleteemalisi meediauudiseid ning hoiavad end kursis CSRi tulemuslikkuse hindamise, parima praktika ja konkurentsieelistega. Uus trend on ilmselt sündinud ja mis siis muud üle jääb, kui sellega kaasa minna. Nad on harjunud tegema kiireid otsuseid kohe ja kõhklemata. 37 Ettevõtte juhtimisstandardid pakuvad juhiseid mudeli loomiseks, mida saab kohandada igas organisatsioonis, olgu tegemist väikese või suure organisatsiooni, ettevõtte või riigiasutusega, tööstus- või teenindusettevõttega. Niinimetatud Demingi ring koosneb neljast etapist: kavandamine (Plan), elluviimine (Do), kontrollimine (Check) ning täiustamine (Act). Kirjeldatud mudel aitab panustada ettevõtte juhtimissüsteemi pidevasse arengusse kui ühte väga olulisse tegurisse. Demingi ringi loogikat kasutab ka tasakaalustatud punktitabeli meetod (Kaplan [1996]), mis loob väidetavalt silla strateegia ja igapäevaste toimingute vahele. Demingi ring ja pidev täiustamine W. Edwards Deming Kord paluti mu sõbral ühes konsultatsiooniettevõttes teha lühike ettekanne ettevõtte ühiskondlikust vastutustundlikkusest. Paar päeva hiljem helistas konsultatsiooniettevõtte direktor ja teatas, et üks nende klientidest on samuti huvitatud CSRi temaatikast, ning palus teha kolmelauselise kokkuvõtte. See ei ole just lihtne ülesanne, kuid mu sõber andis endast parima või vähemalt üritas... Konsultatsioonifirma direktor seletas, et tema klient on nii hõivatud, et tal pole aega loengut kuulata, aga kui kõik on põhjalikult üles kirjutatud ja teemade kaupa välja toodud, siis ta loeb seda. Arvatavasti üsna põhjalikult ning üritab ennast ka kurssi viia

18 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID 14001, 18001, Kavandamine ja elluviimine sisaldavad olukorra analüüsi, eesmärgipüstitust, juhtimissüsteemide määratlemist, rahastamisallikate ja vastutuse määramist. Enamiku juhtimissüsteemide puhul kasutatakse kontrollimise etapis välisauditit, mille teeb akrediteeritud sertifitseerija/tõendaja. Täiustamise etappi kuulub juhtkonnapoolne ülevaatus, mille käigus tehakse otsused muudatusteks ning täiustatakse süsteemi. Pärast ISO 9000 standardiseeria võidukäiku hakkas levima ka ISO standardiseeria, mille puhul mindi püsiva kvaliteedi kindlustamisest edasi lisandus organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju vähendamise missioon. Seejärel nägid ilmavalgust töötervishoiu- ja -ohutusjuhtimissüsteem (OHSAS 18001), HACCP (toiduohutuse ja -hügieeni tagamise süsteem) ning muudele tööstussektoritele kohandatud süsteemid, hiljuti ka ettevõtte ühiskondliku vastutuse teemalised standardid (ISO 26000). Vältimaks süsteemijuhtide arvulist ülekaalu võrreldes teiste töötajatega ning hoidmaks dokumentatsiooni ja kulusid madalad, hakati rakendama integreeritud juhtimissüsteeme. Stefan Schaltegger [2007] ja teised selle valdkonna spetsialistid räägivad juba ühiskonna efektiivsusest (jätkuna ökoefektiivsusele) ning lõpuks tekkis kontseptsioon täielikult integreeritud jätkusuutlikust juhtimisest. Lõpuks ometi, sertifitseeritud õllet ehas! Kas neil on EMAS või ISO 14001? 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID Valitseb kindel üksmeel, et keskkonnakaitse (lõimitud sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega) moodustab tähtsa osa vastutustundliku ettevõtluse olemusest. See arusaam on oluline nii varem viidatud Euroopa Liidu mõistetes kui ka kolmikmõõtme kontseptsioonis. Uurime nüüd mooduseid, mille abil saab ettevõte oma tegevusest tulenevat keskkonnamõju, eelkõige saastet vähendada. Tegemist on keskkonnajuhtimisega (osa organisatsiooni üldisest juhtimisest), mille eesmärk on lahendada organisatsiooni keskkonnaküsimusi süsteemselt ja plaanipäraselt. Keskkonnajuhtimises saab eristada kahte äärmuslikku lähenemisviisi: toruotsalahendused (puhastusseadmete kasutamine) ja saastuse vältimine. Mõistagi on tänapäeva ettevõtetel kõige kasulikum tegeleda saastuse vältimisega, mille põhimõte on ära hoida saastuse tekkimine juba tootmise ja keskkonnaohtlike tegevuste algetapis. Praktikas tähendab saastuse vältimine näiteks protsesside optimeerimist, energiasäästumeetmete rakendamist, kasutatava toorme hoolikat valimist ning ohutumaga asendamist, jäätmete vähendamist, keskkonnahoidlikku tootearendust, materjalide (k.a jäätmed) taaskasutamist, ohtlike ainete kasutamise vähendamist. Toruotsalahendusi kasutatakse aga juba tekkinud jäätmete ja saastuse likvideerimise puhul. Vastupidiselt saastuse vältimisele keskenduvad toruotsalahendused keskkonnaprobleemidele tootmisprotsessi lõpus. Keskkonnajuhtimise 38 all mõistame ettevõtte või organisatsiooni kõiki toiminguid, millel on või võib olla mõju keskkonnale. Keskkonnajuhtimise eesmärk on piirata loodusressursside pillavat kasutamist ning teisalt vähendada keskkonnasaastust ja -riske. Toruotsalahendused või saastuse vältimine? Jätkusuutliku juhtimise ideaal T erviseks! Ratsionaalselt mõtlev ettevõtte juhtkond kaalutleks umbes nii: Jätkusuutlik areng on möödapääsmatu. Kui valitsevad suundumused ja trendid jätkuvad, muutub jätkusuutlik areng kohustuslikuks. Kui järgime ennetavaid põhimõtteid, suudame probleemi vähemalt poolenisti lahendada. Jätkusuutlik areng on väga suur väljakutse. See tuleb jagada komponentideks (kolmikmõõtme ideed vaata jooniselt 4, lk 21) ning leida sobivad vahendid, et tegelda eraldi nii ökoloogilise, majandusliku kui sotsiaalse jätkusuutlikkusega. Järk-järgult saab neid vahendeid omavahel ühitada, samal ajal kui spetsialistid töötavad välja tõeliselt integreeritud jätkusuutlikkuse juhtimissüsteemi. Kui sellise süsteemi saaks kohandada ettevõtte üldise juhtimisega, siis olemegi jätkusuutliku juhtimise väljakutsega toime tulnud. Keskkonnajuhtimisvahendeid pole lihtne süstematiseerida. Peab oskama vahet teha, millised vahendid on sõltumatud ja omaette seisvad ning millised neid täiendavad. Kuna sellist süstematiseerimist on juba varem tehtud (Winter [1998], Csutora, Kerekes [2004], Kósi, Valkó [2006]), peame vajalikuks vaid loetleda kõige enam kasutatavaid keskkonnajuhtimisvahendeid. Veidi hiljem illustreerime keskkonnajuhtimise loogikat ja toimimist kõige enam levinud vahendi, ISO keskkonnajuhtimisstandardi abil. Nende vahendite arendamise või ohjamise abil saab välja selgitada, kas ettevõte on suuteline neid vahendeid rakendades saama tõeliselt vastutustundlikuks ettevõtteks. 39 Väike kompass suures vahendite džunglis Kerekes Sándor Vahendite iseloomustus Tutvustame nüüd lähemalt keskkonnajuhtimisvahendeid, ettevõtte ühiskondliku vastutuse vahendeid ning sponsorlust. Kõiki vahendeid ja tegevusi oleks siinkohal võimatu detailselt kirjeldada ning see muudaks raamatu põhjendamatult mahukaks. Seega on piirdutud enim levinud vahendite lühikirjeldusega ning viidatakse nende kohta käivatele detailsematele infoallikatele. 38 Inglise keeles environmental management. Me mitte ei juhi keskkonda, vaid ikkagi ettevõtet, mistõttu keskkonnahoidlik või keskkonnakeskne juhtimine annaks asja mõtet täpsemalt edasi, kuid kasutusel on lühem termin keskkonnajuhtimine. 39 Esimest korda on siin kasutatud mõistet tõeliselt vastutustundlik ettevõte. Üksikasjadesse laskumata (peaaegu kogu kolmas peatükk on sellele pühendatud), tasub siiski praegu vaadata kaht karikatuuri ühel oma tegevuse eest vastutav ettevõte, kes rakendab ainult CSRi vahendeid, ning teisel tõeliselt vastutustundlik ettevõte

19 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID Saastusega tuleb võidelda juba eos! Energiasäästu pehmed ja tugevad võimalused Joonis 13: SKT, energiamahukus ja kogu energiatarve 25 ELi liikmesriigis Meie käsutuses on mitmed keskkonnajuhtimisevahendid, mõned vähem, mõned rohkem välja arendatud. Kõige laiemalt on levinud järgnevad vahendid: 1. Puhtam tootmine Puhtama tootmise eesmärk on vältida saastuse teket, et hoiduda tekkinud heitmete ja jäätmetega tegelemisest (nn toruotsalahendused). Puhtama tootmise näol on tegemist ennetava keskkonnastrateegiaga tegevuste ja toodete täiustamiseks, et vähendada nendest tulenevat riski inimesele ja keskkonnale ning tõsta toodete ökoefektiivsust. Mitmed uuringud on tõestanud, et kui tootmisprotsess on juba eos loodud nii, et ei teki saastet ega jäätmeid, on see kasulik nii keskkonnakaitseliselt kui ka majanduslikult. Puhtama tootmise põhimõte on saaste vältimine taaskasutuse, töötlemise, tehnoloogiate muutmise, materjalide asendamise jms teel. Sel viisil ei lähe suurte kuludega hangitud materjalid ja energia tootmise madala efektiivsuse tõttu raisku. Vastand puhtamale tootmisele on toruotsalahendused, kus tootmisprotsess jääb muutumatuks ning sellele lisatakse vaid täiendavaid mehhanisme (nt filtrid ja puhastid), mis toovad kaasa lisakulutusi ning kokkuvõttes muudetakse üks saaste tüüp teiseks (nt reovesi reoveesetteks). Toruotsalahendused on kohati vajalikud, kuid tähelepanu peaks ennekõike pöörama ennetamisele. Puhtama tootmise metodoloogiat tutvustatakse rahvusvahelise võrgustiku kaudu, puhtama tootmise keskuste (Cleaner Production Centers, CPC) vahendusel. 2. Energiatõhusus Energiasäästu võib vaadelda kui puhtama tootmise üht ilmingut. Energiasääst on inimtegevuse eesmärkide saavutamine võimalikult väikese mahuga energiamuunduse arvel (igas sellises muunduses energia küll säilib, ent selle kvaliteet halveneb entroopia kasvu tõttu). Energiasäästu annavad soojuse ja elektri koostootmine, heitsoojuse kasutamine, tehniliste seadmete energeetilise kasuteguri suurendamine, ehitiste soojusisolatsiooni parandamine, säästev transport, tarbimisharjumuste muutmine jms. CIPECi (Canadian Industry Program for Energy Conservation) tulemusena vähendasid 5000 ettevõtet, kes vastutavad 98% kogu tööstusliku energiatarbe eest, oma energiamahukust aastatel ,1%. Energiasääst saavutatakse üldjuhul kahte tüüpi meetmetega: tugevad meetmed on tehnoloogilised muudatused (nt soojusenergia kadude salvestamine ja taaskasutamine), pehmed meetmed on käitumuslikud ja Energiaintensiivsuse indeks 1990= SKT a turuhindades Kogu energiatarve Kogu energiamahukus halduslikud muudatused. Kogemused näitavad, et vähemalt pooled keskkonnaprobleemid on ennetatavad pehmete meetodite ehk vastutustundliku käitumise abil. See tähendab, et keskkonnaprobleeme lahendades ei saa toetuda üksnes tehnoloogia arengule. Muutma peab ka oma suhtumist ja käitumist. Kinnituse sellele leiame jooniselt 13, mis iseloomustab energiamahukust ja energiatarvet Euroopa Liidus. Kahjuks ei ole tehnooptimistide lahususteooria 40 täielikult kehtiv: tõsi, energiatõhusus ei suurene küll käsikäes SKT kasvuga, kuid tarbimine kasvab veel kiiremini. On selge, et me tarbime rohkem energiat kui kunagi varem ning tehnoloogilised saavutused võimaldavad energiakasutuse kasvutempot vaid aeglustada. Kõigest hoolimata on energiatõhususe saavutamise meetmed endiselt äärmiselt olulised, kuid kahjuks mitte piisavad. 3. Ökoefektiivsus Ökoefektiivsus ei ole ennetav tegevus, vaid näitaja, mis saadakse toodetud väärtuse ja keskkonnale tekitatud mõju võrdlemisega. Viimane hõlmab nii loodusvarade kasutamist kui ka heitmeid. Tavaliselt väljendatakse ökoefektiivsust valemina, kusjuures ei räägita ühest, vaid mitmest indikaatorist. Ökoefektiivsus Toote või teenuse väärtus Keskkonnamõju Maailma Säästva Arengu Ärinõukogu (WBCSD) määratluse kohaselt on ökoefektiivsus konkurentsivõimelise hinnaga toodete ja teenuste pakkumine, mis rahuldavad inimeste vajadusi ja tagavad elukvaliteedi, vähendades samal ajal keskkonnamõju ja loodusvarakasutust toote või teenuse kogu olelusringi vältel, nii et see on vähemalt samal tasemel Maa keskkonnataluvusega. Ettevõtted saavad ökoefektiivsuse parandamise kaudu suurendada oma kasumit ja samas areneda säästvuse suunas. Ökoefektiivsus toetub seitsmele põhimõttele: 1. Toodete ja teenuste materjalimahukuse vähendamine 2. Toodete ja teenuste energiamahukuse vähendamine 3. Ohtlike/toksiliste ainete leviku piiramine 4. Kasutatud materjali ringlusesse suunamine 5. Taastuvate loodusvarade maksimaalne kasutamine 6. Toodete kasutusea pikendamine 7. Teenuse osatähtsuse suurendamine Vähem saastet rohkem raha! Stephan Schmidheiny Allikas: European Environmental Agency [2006]: The European Environment State and Outlook Majanduses tähendab lahususteooria seda, et majandus (mida arvestatakse enamasti SKTs) ei kasva korrelatsioonis ressursside kasutamise ning keskkonnasurvega

20 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID Suurepärased tooted 4. Keskkonnahoidlik tootearendus ehk ökodisain Nagu eespool näha, on ökoefektiivsus tihedalt seotud toodetega, kuid loetletud põhimõtted pole piisavad, et saada selget ideed nende rakendamiseks. Keskkonnahoidlik tootearendus (ehk ökodisain 41 ) täidab selle lünga. Joonised 14 ja 15 räägivad iseenda eest. 6. Ökomärgised Eespool kirjeldati keskkonnahoidliku toote arendamist (ökodisain) ning selle keskkonnamõju analüüsimise mooduseid (olelusringi hindamine). Nüüd on aeg teavitada kliente keskkonnahoidlikust tootest. Üks moodus selleks on öko- ja teiste keskkonnamärgiste kasutamine. Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnahoidlikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab teatud kriteeriumidele ning avaldab keskkonnale kogu oma olelusringi jooksul vähem negatiivset mõju kui sama otstarbega, kuid märgiseta toode või teenus. Ökomärgis on keskkonnamärgis, mille annab välja sõltumatu osapool, ning see võib olla nii regionaalne (nt Euroopa Ühenduse Lilleke, Põhjamaade Luik) kui ka riiklik (nt Saksamaa Sinine Ingel). Eestil oma ökomärgist ei ole, kuid taotleda saab Euroopa Liidu Lillekest. Milliseid märgised võime usaldada ja milliseid mitte? Joonis 14: Keskkonnahoidlikult arendatud tooted: bambusest jalgrattaraam, maisitärklisest valmistatud kirjutusvahend, bioloogiliselt lagunev pesukäsn Joonis 16: Ametlikud ökomärgised: Põhjamaade Luik, Saksamaa Sinine Ingel ja ELi Lilleke Hällist hauani Joonis 15: Ungarlaste poolt disainitud alternatiivne sõiduauto 5. Olelusringi hindamine Olelusringi hindamine (Life Cycle Assessment, LCA) on lähenemisviis, mille puhul hinnatakse toote täielikku keskkonnamõju kogu selle olelusringi jooksul. Selleks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning keskkonnamõju alates toote valmistamiseks vajaliku tooraine hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist. Oluline on siinjuures arvestada toote taas- ja korduskasutust ning kogu olelusringi jooksul toimuva transpordi mõju keskkonnale. Olelusringi hindamist kasutatakse enamasti tootearenduses ja strateegilisel planeerimisel, peamiste reostusallikate väljaselgitamiseks, tehnoloogiliste võimaluste võrdlemiseks, toodete ja tooraine kasutamisest tuleneva mõju hindamiseks, üldsuse ja ametkondade teavitamiseks toodete keskkonnamõjust ning sarnaste toodete keskkonnamõju võrdlemiseks. Olelusringi hindamise läbiviimise olulisemad puudused on liigne andme-, raha- ja ajamahukus, sage subjektiivsete arvamuste arvestamine ning vähene majandus- ja sotsiaalsete aspektidega arvestamine. Toote keskkonnamõju vähendamist võimaldab keskkonnahoidlik tootearendus toote kavandamisetapis. Olelusringi hindamiseks on loodud ka ISO seeria standardid, kus peamiste etappidena on märgitud: eesmärgi ja käsitlusala määratlemine 42 inventuuranalüüs ja mõju hindamine. Tuleb teha vahet ametlike sõltumatute osapoolte tunnustatud ja väljaantud ökomärgiste ning tootja (või toote konkurentsivõime suurendamisest huvitatud teiste osapoolte) väljastatud isedeklareeritavate keskkonnamärgiste vahel. Isedeklareeritavate märgistega kirjeldatakse üldjuhul toote või teenuse üksikut keskkonnaaspekti, näiteks energiakasutust, taaskasutatud materjali sisaldust vms (nt energiamärgis ko-dumajapidamisseadmetel). Teave toote omaduste kohta võib olla sümbolite, graafikute vms kujul. Isedeklareeritavatesse märgistesse tuleb suhtuda ettevaatusega, kuna neid omistavad oma toodetele tootjad ise ning esitatud teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon. Samas ei tohiks olla täiesti umbusklik, kuna vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teabe tõesust tõestada. Me võime ka ise oma kogemustele ning teadmistele toetudes otsustada, kas toode on keskkonnasõbralik või mitte. Ühe vanima ökomärgise Saksamaa Sinise Ingli puhul kirjutatakse põhjendatult alati tootele Keskkonnahoidlik, kuna. Ökomärgise raamid ei ole päris selgelt paika pandud. Nii peetakse ökomärgiseks ka neid märgiseid, mis seda oma olemuselt tegelikult ei ole, nt ohutusmärgised (nt Kergesti süttiv, Ohtlik) või kõrvaldamisjuhised (nt Viska prügikasti!). Siinkohal tuleb mainida ka mitmemõõtmelisi märgiseid 43, millest kõige levinum on kodumajapidamisseadmetel kohustuslik ELi energiamärgis (vt joonis 17). 7. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine (EPE) Keskkonnategevuse tulemuslikkus on ettevõtte tegevuse, toodete ja teenuste mõju keskkonnale ning meetmed selle mõju vähendamiseks (Tóth [2004]). Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks on mitmeid mooduseid. Lihtsaim neist on indikaatorite loomine ja jälgimine. Joonis 17: Kõige enam kasutatav mitmemõõtmeline märgis on kohustuslik energiamärgis kodumajapidamisseadmetel Mida saab mõõta, seda saab ka parandada Inglise k eco-design, design for the environment 42 Ilma analüüsitavale süsteemile piire seadmata kaasame hindamisse kogu olelusringi pisiasjadeni välja, näiteks aknaklaaside olelusringi hindamisel kaasaksime analüüsi kõik mõjutajad alates klaasilõikajatest kuni Lõuna-Aafrika teemandikaevanduse keskkonnamõjuni. Sel juhul muutub aga ülesanne liiga keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. 43 Eespool mainitud ökomärgised on jah-ei-tüüpi (nõudele vastavus laseb märgi saada, mittevastavus mitte). Kohati on see liigne lihtsustus. Mitmemõõtmeline märgis annab ülevaate kõigist olulisematest keskkonnamõjudest. 44 See on juhtimiskonsultantide lemmiktsitaat. Tegelikult on tabavam Einsteini vaimukas märkus: Mitte kõik, mida saab mõõta, ei ole oluline, kuid kõike tõeliselt olulist ei saa alati mõõta

21 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID Rohelisem seinte vahel Kas peaksime aru andma? Järgides loodust Indikaatorid võivad olla absoluutsed (nt kogu energia tarbimine) või suhtelised (nt pakkematerjali kulu tooteühiku kohta). Indikaatorite väljatöötamiseks on loodud ISO standard Selle kohaselt jagunevad indikaatorid toimimise tulemuslikkuse (n-ö füüsilised sisendi, väljundi ja infrastruktuuridega seotud), juhtimise tulemuslikkuse (nt tegevuskavad, kulud, töötajad) ja keskkonnaseisundi (nt pinnas, inimesed, taimestik ja loomastik) indikaatoriteks. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise lõpptulemuseks on tavaliselt tabel u indikaatoriga, mis annab lihtsa ja selge ülevaate organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkusest. 8. Roheline kontor Rohelise kontori mõiste taga on eesmärk muuta kontorid keskkonnahoidlikumaks. Selleks kujundatakse töökeskkond ümber nii, et see koormaks vähem looduskeskkonda, kuid oleks samal ajal töötajate jaoks meeldivam ning tervislikum. Tegevused on seotud keskkonnahoidlike toodete valikuga ja käitumisharjumuste muutmisega (nt paberikasutus). Samuti on luubi all kontoris kasutatavad puhastusvahendid, transpordikasutus, ürituste ja koosolekute korraldamine. Eespool mainitu rakendamiseks pole sageli vaja raha kulutada, tähelepanu tuleb pöörata käitumise muutmisele. 9. Keskkonnaaruandlus Keskkonnaaruanne on vabatahtlikult koostatav avalik dokument, milles esitatakse ülevaade organisatsiooni keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest. Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise skeemi (EMAS) rakendamisel on keskkonnaaruanne kohustuslik. Keskkonnaaruanne sarnaneb oma põhimõttelt finants- ja majandusaruannetega andes ülevaate organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest tulenevast keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest laiemalt. Vahet tuleb teha vabatahtliku keskkonnaaruande ning keskkonnaalase statistilise ja keskkonnaametkonnale esitatava aruande vahel. Kohustuslikud keskkonnaaruanded on mõeldud ametkondadele spetsiifiliste andmete esitamiseks ja huvirühmade jaoks need ei sobi. Keskkonnaaruande koostamine aitab paremini mõista ettevõtte keskkonnamõju, parandada keskkonnategevuse tulemuslikkust ning vähendada riske. Aruanne pakub ka võimaluse erineda konkurentidest. Kindlustusfirmad, ametkonnad, investorid, tarbijad ja naabrid on märksa positiivsemalt meelestatud nende ettevõtete suhtes, kes demonstreerivad oma keskkonnateadlikkust ning tegutsevad keskkonnasõbralikult. Ka organisatsiooni oma töötajad hindavad keskkonnamõju vähendamiseks tehtavaid pingutusi. Investorid ning aktsionärid pööravad üha enam tähelepanu keskkonna- ja eetikaküsimustega toimetulekule ning usaldusväärsele teabele. Vabatahtliku aruandega avalikustatav teave näitab ettevõtet heas valguses, vältides sel moel väära ja negatiivse teabe levitamist (nt ajakirjanduses) ning aidates parandada suhteid avalikkuse ja huvirühmadega. 10. Tööstusökoloogia Tööstusökoloogia taotleb enamat kui puhtam tootmine, kuna selle eesmärk pole protsesside optimeerimine, vaid nn ettevõtetevahelise ökosüsteemi loomine. Tööstusökoloogia käsitleb aine- ja energiavooge tootes, tootmisüksustes, tööstussektoris või rahvamajanduses ning nende koosmõju looduslike ökosüsteemidega ja teiste majandusüksustega. Selle meetodi puhul on ühtede ettevõtete või tootmisüksuste tekitatud heitmed ja jäätmed teistele toormeks. Samas ei sisalda tööstusökoloogia uut lähenemist, vaid põhineb siiski juba eespool mainitud puhtama tootmise, olelusringi hindamise ja ökodisaini põhimõtetel. Allpool on toodud kuus keskkonnajuhtimisvahendit, mida selles raamatus täpsemalt ei kirjeldata. 11. Tarneahela keskkonnahoidlik juhtimine 12. Keskkonnakonfliktide lahendamine 13. Keskkonnakontroll 14. Keskkonnakulude arvestus 15. Keskkonnasponsorlus 16. Keskkonnahoidlik logistika Selle peatüki lõpetame enim kasutatavate keskkonnajuhtimisstandardite ISO ja EMASi iseloomustamisega. 17. Keskkonnajuhtimissüsteemide standardid (ISO 14001, EMAS) Kõige silmapaistvamad keskkonnajuhtimissüsteemide (KKJS) hulgas on ISO seeria, mis avaldati esmakordselt aastal, ning mõnevõrra suuremate nõudmistega Euroopa Komisjoni EMAS-määrus (Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem), mis ilmus aastal. Vajadus selliste juhtimissüsteemide järele tekkis aga juba märksa varem, nt Inglise aasta keskkonnajuhtimissüsteemi standard BS 7750 (British Standard for EMS), mis on nüüdseks oma kehtivuse kaotanud. Saksakeelsetest riikidest pärineb aastast 1972 nn Winteri mudel ettevõtte KKJSi mudel (Winter [1998]). KKJSi etapid ja sammud: A = kavanda 1. Keskkonnapoliitika 2. Olulised keskkonnaaspektid 3. Õigusaktide ja muud nõuded 4. Keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded 5. Keskkonnategevuskava(d) D = vii ellu 6. Struktuur ja kohustused 7. Pädevus, koolitus ja teadlikkus 8. Suhtlus 9. KKJSi dokumentatsioon 10. Dokumendiohje 11. Toimimisohje 12. Hädaolukordades tegutsemise kava C = kontrolli 13. Seire ja mõõtmised 14. Mittevastavused, korrigeerivad ja ennetavad tegevused 15. Teatmestu (protokollid, aruanded jne) 16. Siseaudit D = täiusta 17. Juhtkonnapoolne ülevaatus 18. Väline suhtlus ja aruanne (vaid EMASi puhul) 19. Tõendamine/kinnitamine ja registreerimine Veel vahendeid Eesmärgid, tegevuskavad, vastutus Georg Winter 40 41

22 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.1 ETTEVÕTTE KESKKONNAJUHTIMISVAHENDID Veel Demingi ringist Kas see pole liialt paindlik? Karm vend Euroopast KKJSi põhimõte on lihtne ja loogiline. Tuleb hoolikalt analüüsida kõiki ettevõtte tegevusi ning vähendada neist tulenevat keskkonnamõju (põhjalik analüüs sisaldab sisendressursi kõrvalmõju uurimist, näiteks loodusvarade kasutamisest tulenevat keskkonnamõju). Keskkonnajuhtimisstandardite põhimõtted ja raamistik on kvaliteedijuhtimisstandarditega sarnased, kuid nende rakendamine on erinev. Raamistikku, millega ollakse juba harjutud ja mis sai alguse standardist ISO 9001, kuuluvad juba varem mainitud 4 etappi (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Praktiliselt tähendab see keskkonnaaspektide hindamist (tegevuse elemendid, mis vastastikku keskkonda mõjutavad), misjärel keskendutakse kõige olulisemale keskkonnamõjule ning seatakse eesmärgid keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks. Kogu tegevus peab olema kooskõlas asjakohaste keskkonnaõigusaktidega ning toetuma ettevõtte juhtkonnalt heakskiidu saanud keskkonnapoliitikale. Selliste tegevuste tagatiseks on vajalike ressursside olemasolu ja tööjaotus ülesannete vastutustundlikuks täitmiseks ning juhtimise kirjalik dokumenteerimine. Keskkonnajuhtimissüsteem ISO on vabatahtlik skeem, mille puhul ainus avalik element on keskkonnapoliitika, isegi sertifitseerimisest ei pea avalikult teavitama. Liigne paindlikkus aga võib mõne nõude küsitavaks muuta. Näiteks on arutletud selle üle, kas ettevõte peab vastama kõigile (keskkonna)õigusaktidele või piisab sellest, et ta selle poole püüdleb, või mida täpselt tähendab pidev täiustamine. EMAS (Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem) on veidi karmimate nõuetega kui ISO standard: juhtimissüsteemi tõendamine on vaid vaheetapp. Nõuetele vastamine tipneb Euroopa Liidu EMAS-registrisse kandmisega ning EMASettevõte peab alluma korduvatele pädeva organisatsiooni kontrolliprotseduuridele. Lisaks täielikule seadustele vastamisele nõutakse ka keskkonnaaruande koostamist ja selle avalikustamist. EMAS tagab logo kasutamise võimaluse ning EMASi kohaselt registreerimine ja tõendamine on vaid veidi kallim kui ISO standardi puhul. sertifitseeritud keskkonnasõbralik toode ISO aasta uuringu kohaselt on ISO sertifikaat ligi maailma ettevõttel (ISO [2007]). Eestis ulatus see arv aasta novembris 250ni. 45 Kasv on dünaamiline: igal aastal lisandub koguarvule 15 20% sertifitseeritud ettevõtteid. Samas ei ole EMASi levik sama edukas. EMASi juurutanud ettevõtete arv on 4200 (Eestis on vaid kaks EMAS-registreeringut), 46 mis kinnitab väiksemat huvi EMASi registreerimise vastu. Ülejäänud keskkonnajuhtimisvahendid levivad samamoodi või isegi aeglasemalt. Näiteks on aasta novembri seisuga välja antud 707 ELi Lillekese litsentsi, millest Eestis on kõigest üks. 47 Isegi rekordit omav Sinine Ingel ei esine rohkem kui 4000 tootel. Sellised näitajad on üsna tühised, arvestades seda, et ainuüksi keskmises toidupoes on müügil vähemalt toodet. Toodete olelusringi hindamist tehakse harva ning keskkonnaaruandeid koostab vaid 1% ettevõtetest. Ainus erand selles pettumust valmistavas loetelus on suurt populaarsust võitnud ISO standardi laialdane levik ja rakendamine, nagu eespool toodud andmed kinnitasid. keskkonnaauhind Ebapopulaarne EMAS Vähene levik Perekond ja sugulased Vastupidiselt EMASile arenevad mõned süsteemid vähem ametlikumas suunas (nagu nägime eespool mainitud Winteri mudelist või ökoefektiivsuse raamistikust), laiendades keskkonnajuhtimist üle kogu organisatsiooni, võimaldades sellega rakendada ettevõttes ükskõik millist eespool mainitud 16 keskkonnajuhtimisvahendist. See on ka standardite koostajate eesmärk ISO peaks olema vaid üks liige 20liikmelisest perekonnast. ISO standardite seeriasse kuuluvad standardid, mis määratlevad ja juhendavad, kuidas kasutada keskkonnajuhtimisvahendeid ja -meetodeid, näiteks toote olelusringi hindamist, keskkonnamärgistust ja tootedeklaratsiooni ning keskkonnaaspektide integreerimist tootearendusse aastal tehtud uuring (Cadman, Dolley [2004]) näitab, et isegi väga madal (nt 5%) keskkonnahoidlike toodete osatähtsus turul säästaks märkimisväärselt energiat (võrdväärne 3,5 miljoni kodumajapidamise igaaastase tarbimisega) ning vähendaks CO 2 heidet nii palju, kui seda tekitab aastas üks miljon inimest. Uuring analüüsib veel kaht optimistlikumat stsenaariumi: keskkonnahoidlike toodete kavandatav 20% ja 50% suuruse turuosa hõivamine. Selle üks eelistest oleks 763 miljoni euro kokkuhoid. Tegelikkuses on aga pea võimatu teada saada kogu turul osalevate keskkonnahoidlike toodete osakaalu võime vaid ligikaudselt hinnata, et see jääb ühe või kahe tuhandiku piiresse. Miks ei ole keskkonnajuhtimisvahendid edukamad? Need on ju põhjendatud ja ühele ettevõttele tõeliselt vajalikud ning säästaksid kõigele lisaks ka raha. Püüame neile küsimustele vastata peatüki lõpus, kus hinnatakse vahendeid Turuosa vähesus Miks ei ole nad edukamad? 42 43

23 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE (CSR) VAHENDID CSRi vahendid 2.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE VAHENDID CSRi lugematute vahendite keskel pole samuti lihtne orienteeruda erinevate lähenemiste ja vahendite seas valitseb tohutu mitmekesisus, milles valiku tegemine võib isegi asjatundjatele väljakutseks osutuda. Euroopa Liitu (eriti saksa keelt rääkivat osa) võib lugeda vastutustundliku ettevõtluse liikumise keskuseks. Austrias on CSRi vahendite ühtlustamiseks avaldatud mitmeid katalooge (nt Seebacher et al [2005]). Viimane Saksa keskkonnaministeeriumi avaldatud kataloog sisaldab loetelu vahenditest ja nende iseloomustusi pea 200 leheküljel. 2. SA 8000 Sotsiaalse vastutuse standard SA 8000 keskendub töökeskkonnale. 48 Selle koostas Rahvusvaheline Sotsiaalse Vastutuse Organisatsioon (Social Accountability International, SAI) aastal. Standardi eesmärk on tagada toodete ja teenuste eetiline hankimine (tavaliselt kaugel asuvatest maadest). Standard käsitleb selliseid teemasid nagu tervis ja ohutus, koostöövabadus, kollektiivläbirääkimised, tööaeg, tasustamine, diskrimineerimine, lapstööjõud, sundtööjõud ning juhtimissüsteemid. Rahvusvaheline Sotsiaalse Vastutuse Organisatsioon, mis asutati vaid aasta enne SA 8000 standardi loomist, atesteerib audiitoreid, kes kontrollivad tootjaid ning tarnijaid, kes soovivad vastata SA 8000 tingimustele. Vastutuse standard Euroopa Liidu kataloog (EC [2004]) jaotab need vahendid viide kategooriasse: 1. Eetikakoodeksid 2. Juhtimisstandardid 3. Aruandlus 4. Märgised ja sertifitseerimine 5. Ühiskondlikult vastutustundlikud investeeringud Järgnevas osas toetumegi osaliselt eespool loetletud jaotusele ning kirjeldame kõige olulisemaid CSRi vahendeid, jättes välja keskkonnajuhtimissüsteemid (kirjeldatud peatükis 2.1), kuid andes rohkem ruumi ühiskondlikult vastutustundlike investeeringute jaoks. 3. OHSAS Rahvusvaheline töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteem (OHSAS) on kolmeteistkümne rahvusliku standardiorganisatsiooni, sertifitseerimisorganite ning oma ala asjatundjate ja konsultantide ühisalgatus. Nagu ISO puhul, on sellelgi standardil Inglismaal eelkäija: BS 8800 (1996), mida algselt ei plaanitud sertifitseerimise alusena kasutada. OHSAS loodi ajutise skeemina, seni kuni ametlikud rahvusvahelised standardid (nt ISO) avaldati, kuid OHSAS on säilinud siiamaani. Standardi eesmärk on suurendada ennetavate tegevuste hulka tööga seotud ohtude ning nendest tulenevate riskide väljaselgitamiseks ja kirjeldamiseks, aidates samal ajal neid hinnata ja kontrollida. See sisaldab üldisi ohutusjuhtimise nõudeid, nagu koolitusi, riskihindamist, häid majapidamistavasid, kõrge mürataseme lubamatust, kaitset tule ja ohtlike ainete vastu, hügieeninõudeid. Töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine Toimimisreeglid vastutustundlikele ettevõtetele Kofi Annan 1. Eetikakoodeksid Kui tänapäeva ettevõte koostab oma eetikakoodeksi, siis üldjuhul kirjeldatakse selles oma väärtushinnanguid ning iseloomustatakse vastutust, mida arvatakse endi õlul olevat. Eetikakoodeks on vabatahtlik ametlik seisukohavõtt, millele toetudes ettevõtted juurutavad CSRi põhimõtteid oma ettevõtluskultuuri. See koosneb põhimõtetest, mis määratlevad ettevõtte käitumisstandardid ning mida ettevõte saab ühepoolselt või ettevõtete grupina (nt kaubandusühendused) omaks võtta. Üks paremini tuntud koodekseid on ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) konventsioon tööjõu õigustest ja põhimõtetest (1998). Lisaks võib nimetada OECD juhiseid rahvusvahelistele ettevõtetele (2000), eetilise kaubanduse initsiatiivi, Amnesty Internationali inimõiguste põhimõtteid ning ÜRO globaalse kokkuleppe (Global Compact) initsiatiivi (algatanud Kofi Annan). Eetikakoodeksite peamiseks küsimuseks jääb, kuidas kiiresti muutuvas maailmas üllaid põhimõtteid praktikasse rakendada. 4. AA 1000 Standardit, mis peaks tagama nii ettevõtte vastutuse kui ka läbipaistvuse huvirühmade ees, tuntakse AccountAbility nime all. Standardi eesmärk on anda juhiseid jätkusuutlikkuse põhimõtete vastavuse kinnitamiseks ning kaasata huvirühmasid otsuste tegemisse ning igapäevastesse tööülesannetesse. Standardi algataja on professionaalne rahvusvaheline mittetulundusinstituut AccountAbility. AA 1000 sarnaneb teiste juhtimisstandarditega nende eesmärkide ja ülesannete, arengu mõõtmise, tulemuslikkuse auditeerimise, hindamise ning tagasiside mehhanismide poolest. Standard aitab mõõta, parandada ja kinnitada ettevõtte eetilist tulemuslikkust aasta AA 1000 oli kõigest vahend, kuid nüüdseks on see laienenud ning sisaldab ka auditeerimise ja avaliku aruandluse võimalust. AccountAbility tegi aastal koostööd organisatsiooniga CSRnetwork Consultancy, et koostada 100 maailma suurima ettevõtte avalik võrdlusindeks. Sellist protsessi nimetatakse vastutuse hindamiseks. Huvirühmad ja eetiline tulemuslikkus 48 Järgmises osas ei ole iga standardi puhul eraldi viiteid antud, kuna need muutuvad kogu aeg, kuid kasutades interneti otsimismootorit on võimalik need nime järgi kergesti leida ja viimase versiooniga tutvuda. 49 Alates aastast koosneb AccountAbility 1000 kolmest standardist: põhimõtted, vastavuse kinnitusstandard, huvirühmade kaasamise standard

24 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.2 ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIKU VASTUTUSE (CSR) VAHENDID aasta lõpuks ISO 26000? Ühtlustatud jätkusuutlikkuse aruanded Mõned uued märgised 5. ISO CSRist innustatuna tuli ka ISO välja oma vastutustundliku ettevõtluse juhtimissüsteemi standardiga. Selle jaoks koostas ISO tarbijapoliitika komitee (ISO Copolco) aastal aruande standardi teostatavusest ja soovitavusest. Aasta hiljem moodustati rahvusvaheline nõuandegrupp ning järgneval aastal nimetati uustulnuk ISO 26000ks. Standard peaks valmima hiljemalt aastal. 6. GRI CSRi vahenditest tuntuim on tõenäoliselt GRI (Global Reporting Initiative), mille eesmärk on ühtlustada jätkusuutlikkuse aruannete ülesehitust. Selle initsiatiivi algatasid aastal CERES (Coalition for Environmentally Responsible Economics) ehk investorite, keskkonnaorganisatsioonide ning teiste avalike huvigruppide mittetulundusühendus, mille eesmärk on tegelda koostöös ettevõtetega jätksuutlikkuse probleemidega, ja ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP). Alates aastast kontrollib jätkusuutlikkuse aruandluse raamistikku ja sellega seotud muudatusi GRI, kelle peakontor asub Amsterdamis. GRI raamistik põhineb aruandluspõhimõtete kogumil ning kindlatel sisuindikaatoritel. Kümme põhimõtet on: materiaalsus, huvirühmade kaasamine, jätkusuutlikkus, terviklikkus, usaldusväärsus, selgus, tasakaalustatus, võrreldavus, täpsus ja õigeaegsus. GRI pakub välja 13 majanduslikku, 35 keskkonna- ja 54 sotsiaalset näitajat. Ettevõtted peavad neist kõigist aru andma või vähemalt tagama piisava seletuse, kui mõni põhimõte on jäänud kajastamata, ning seejärel selgitama kõiki eespool mainitud põhimõtteid ükshaaval. Peale selle peab aruandesse lisama juhtkonna allkirjastatud seisukohavõtu ja tagama, et aruanne on vastavuses GRI juhistega. Välist sertifitseerimist ei ole nõutud, kuid ettevõtteid julgustatakse otsima sõltumatut kinnitust oma jätkusuutlikkuse aruandele. Seega rakendavad paljud auditeerivad ettevõtted ja valitsusvälised organisatsioonid sertifitseerimist kooskõlas GRI raamistikuga. GRI algversioon avaldati aastal ning praegu on kasutusel aastal välja antud kolmas versioon. Viimane juhis (G3) kirjeldab taotlemise tasemeid, millele aruanne võib vastata. Seega on GRI muutunud sertifitseerivaks organiks. GRId on edasi arendatud eelkõige lisadokumentide näol, mis aitavad juhiseid kasutada (näiteks täiendavatele ja tehnilistele protokollidele on antud kindlad näitajad või sektoripõhised näitajad finantsteenuste, telekommunikatsiooni, metallide kaevandamise jms kohta). GRI levik on küllalt piiratud, 50 eriti võrreldes ISO 14001ga, kuid tasub meeles pidada, et GRI puhul on tegemist kõige tuntuma aruandluse standardiseerimisega seotud algatusega. 7. Märgistamine Märgised on vahendid, mis teavitavad tarbijaid toodete valmimise tagamaadest, sealhulgas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamisest tootmisprotsessis. Arusaadavalt on kogu seda informatsiooni keeruline hinnata ja kajastada vaid ühe lihtsa märgise abil. Pole ilmselt ühtki teist vahendit peale märgiste, mis erineksid sedavõrd palju sisu ja usaldusväärsuse poolest. Võrdluseks võib tuua kaks äärmust: täiesti alusetud isedeklareeritavad märgised nagu näiteks väike roheline puu kleebitud mõne tootja pakendile või sellised kirjed nagu keskkonnasõbralik toode. Vastukaaluks on kõikehõlmavad ja põhjendatud, sõltumatu organi väljaantavad ökomärgised. Selles raamatus oli juba juttu keskkonnahoidlikest märgistest. Järgnevalt tutvustame veel kaht märgist Fairtrade i ja FSC-märgist. Teada on fakt, et tegevuse ja tootmise eest majanduslikult vähe arenenud piirkondades nagu Kaug-Idas või Lõuna-Ameerikas, makstakse tootjale vaid väga väike osa (paar tuhandikku) toote tegelikust jaemüügihinnast. Ameerika Tööjõukomitee juhi Charles Kernaghani tähelepanekute kohaselt saab jaemüügis 23 USA dollarit maksva maailmakuulsa tootemärgiga spordisärgi eest neid Hondurases õmblev teismeline kõigest 8 senti. See moodustab vaid 3,5 tuhandikku toote müügihinnast (Bakan [2004]). Jaemüüja 40 p 40 penni 17 penni 31 penni Vahendajad/levitajad 17 p Allikas: Bill Vorley [2003]: Food, Inc. Corporate concentration from farm to consumer, UK Food Group IIED. Tarbijad Jaemüüjad Vahendajad/levitajad Rahvusvahelised banaaniettevõtted Istandusfarmid ja -töötajad 1,5 p Istanduse töötajad 1,5 p 10 p Istanduse omanik 10 p Rahvusvaheline kaubandusettevõte 31 p (sisaldab 3 p ELi tariifi) 60 miljonit 5 jaemüüjat = 70% Suurbritannia toiduaineteturust 5 ettevõtet või korporatsiooni (Fyffes, Del Monte, JP/Dole, SH Pratts, Keelings/Chiquita) = 88% Suurbritannia turust 5 ettevõtet (Dole, Chiquita, Del Monta, Fyffes, Noboa) = 80% maailmaturust istandust, väikefarmerit, ekspordiga seotud istandustöötajat Õiglase kaubanduse märgis Charles Kernaghan Vaid 1,5% banaani hinnast saab korjaja Joonis 18. Banana Split - kui palju Ecuadori 1 banaani hinnast (sisaldab kulusid ja kasumit) saab ahelas osalev osapool Bill Vorley Joonis 19: Läbilõige banaanikaubandusest globaalne banaani pudelikael Ladina-Ameerikast Suurbritanniasse aasta lõpus näitas GRI ametlik koduleht ( et ligi 2400 ettevõtet teeb aruandlust vastavalt GRI põhimõtetele aastal muudeti reegleid ja kehtima hakkasid nn G3 nõuded aasta detsembriks olid uute reeglite kohaselt registreeritud aruanded 700 ettevõttel. Allikas: Bill Vorley [2003]: Food, Inc. Corporate concentration from farm to consumer, UK Food Group IIED

25 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.3 SPONSORLUS, KOLMAS sammas JA kriitika VAHENDITELE ORIENTEERITUSEle Ebaõiglasesse olukorda pandud töötajaid ja tootjaid üle kogu maailma aitab Fairtrade (õiglase kaubanduse) organisatsioon ning Fairtrade i märgise kasutamine. Liikumise eesmärk on tagada õiglased hinnad ning püsiv turul osalemise võimalus. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse liikumise missioon on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid, nii et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad ning kõik kaubandusahelas osalejad tootjast tarbijani tunneksid ennast hästi. Mõned importijad ja vahendajad kasutavad oma tegevuses õiglase kaubanduse sarnaseid lähenemisi (nt Oxfam ja World Shops), teised lähevad kaasa õiglase kaubanduse põhimõtetega sõltumatu sertifitseerimise ja märgistamise kaudu (nt Transfair, Fairtrade, Rattvisemark). Eestis on oktoobriks 2008 sertifitseeritud ha, s.o umbes pool Eesti metsast, ning välja on antud kolm sertifikaati. Sertifikaat on Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusel, erametsnik Lembit Laksil ning Rakvere Metsaühistu metsaomanike grupil. 8. SRI SRI (Socially Responsible Investment) ehk ühiskondlikult vastutustundlik investeerimine on skeem nendele teadlikele investoritele, keda peale rahalise tulemuslikkuse huvitab see, kuidas seda raha edaspidi kasutatakse. Investeerimisotsuste langetamisel on kaks võimalust: nn sõelumine ja osanike kaasamine. Neid võimalusi on kasutanud näiteks Ethibel (Belgia), Fundacio Ecologiay Desarrollo (Hispaania), Avanzi (Itaalia), Triodos Bank (Holland), EIRIS ja Pirc (Suurbritannia). Kuhu peaks teadlik investor oma raha paigutama? Jätkusuutliku metsamajanduse märgis Õiglase kaubanduse temaatikat tuntakse Eestis siiani vähe aastal loodud kodanikeühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) hakkas õiglast kaubandust ka Eestis tutvustama aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade i märgi ametlikku maalejõudmist ning nüüdsest saab Fairtrade i tooteid osta ka Eesti kauplustest. Valdav osa õiglase kaubanduse standarditele vastavaid tooteid on põllumajandussaadused meile tuntud igapäevased toidukaubad, mis meie laiuskraadidel ei kasva, nagu kohv, tee, banaanid, suhkur, riis. Niisiis ei konkureeri Fairtrade i märki kandvad tooted kohalike põllumajandussaadustega, nagu tomatid, kurgid või kartulid. Keskkonnateadlikud tarbijad eelistavad ajalehti/ajakirju lugeda paberil, millel ilutseb FSC logo. FSC on aastal loodud rahvusvaheline mittetulundusühing Metsahooldekogu (Forest Stewardship Council). Sellega loodi alus turumajanduse mehhanismidel põhineva süsteemi tekkeks, kus tarbijal on võimalus valida FSC-sertifikaadiga tooteid, toetades sellega keskkonnasäästlikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult tõhusat metsade majandamist. Loomisest alates on FSC-sertifitseerimine pidevalt kasvanud. Käesoleva sajandi esimesel viiel aastal suurenes maailmas FSC-sertifitseeritud metsade pindala 10 miljonit hektarit aastas ning igal aastal lisandus enam kui 700 uut tarneahela sertifikaati. Septembris 2008 avaldatud FSC ametliku statistika andmeil on sertifikaate väljastatud 81s riigis, hõlmates enam kui 102 miljonit hektarit metsamaad (s.o 7% maailma tulundusmetsadest, millest 47% asub Euroopas). FSC-sertifikaati väljastatakse ka tarneahelatele. Neid on maailmas väljastatud üle sertifikaadi 88s riigis. Peale FSC on olemas ka teisi sertifitseerimisskeeme jätksuutliku metsanduse vallas (nt PEFC). Sõelumiskriteeriumid vahelduvad olenevalt investeeringu ja institutsiooni tüübist, kuid üldiselt põhinevad need väärtpaberiportfelli rangel hindamisel eetilistel ja ökoloogilistel alustel. Eetiliste nõuete puhul eelistatakse ettevõtteid, kes panustavad keskkonnahoidu (nt alternatiivenergia tootmine) ning välditakse mõningaid ettevõttetüüpe (relvatööstus, hasartmängude, alkoholi ja tubakaga seotud ettevõtmised). Mainitud negatiivne kriteerium kahjuks ei erista, kas ollakse keskkonnahoidlik ja vastutustundlik tubakatootja või mitte, ning vahet ei tehta ka lahjemate (vein ja õlu) ning kangete alkohoolsete jookide tootjate vahel. Mõnevõrra vähem ühiskondlikult vastutustundliku investeerimise suundumust esindab aktsiabörsi jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse hindamine, mida viivad läbi sel-lised asutused nagu nt American Innovest. Tänapäeval kasutatakse maailma juhtivatel aktsiabörsidel mitmeid jätkusuutlikkuse indekseid. Need indeksid võtavad arvesse investeeringuid nendesse ettevõtetesse ja tootmisharudesse, mille tegevus on kooskõlas jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Kõige väljapaistvamad indeksid on Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeks (DJSI), FTSE4 Good Londonis, Domini 400 sotsiaalne indeks ja Ethibeli jätkusuutlikkuse indeks aastal kasvas USAs sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute summa 2,3 triljoni (10 12 ) USDni. Balti aktsiaturul ettevõtteid jätksuutlikkuse või keskkonnahoidlikkuse tulemuslikkuse baasil ei hinnata. 2.3 SPONSORLUS, KOLMAS SAMMAS JA kriitika VAHENDITELE ORIENTEERITUSEle Kui ettevõte soovib kiirelt ja nähtavalt parandada oma tegevuse ühiskondlikku tulemuslikkust, siis panustab ta üldjuhul heategevusse. Ettevõtete lahked annetused on neid vastuvõtvatele organisatsioonidele tohutuks abiks ning samuti eluliselt tähtsad mitmesugustele fondidele ja ühingutele, kes tegutsevad üllaste eesmärkide nimel. Abivajajateni jõutakse mitut teed pidi. Ühe äärmusena võib välja tuua juhi, kes valib vastavalt tujule välja mõne abi paluva mittetulundusühingu ning kannab raha kohe arvele. Tegemist oleks tõhusa meetodiga, kui annetus aitaks näiteks looduskatastroofi ohvreid. Teine äärmus on ettevõttesisene toetuste jaotamise karm poliitika, mis annab täpsed juhised annetatava ressursi kasutamiseks. Mõnel juhul peavad ettevõtted eraldi heategevusküsimustega tegelevat sihtfondi. Panustame heategevusse, ja kiiresti! 51 Lisateavet õiglase kaubanduse toodete kohta Eestis leiate kodulehelt ning Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt ( kes on Fairtrade i toodete levitamise eestvedaja Eestis

26 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.3 SPONSORLUS, KOLMAS sammas JA kriitika VAHENDITELE ORIENTEERITUSE le Uus, ad-hoc heaolusüsteem? Kui palju peaksime andma? CSR = hea äri? Sponsoreeritavad valdkonnad on üldjuhul seotud ettevõtte profiiliga (nt ravimivalmistajad toetavad teadlikkuse tõstmist seoses tervislike eluviisidega või rahvatervise eest vastutavaid institutsioone) või vastupidi toetatakse absoluutselt erinevaid valdkondi (tubaka- ja alkoholitööstus soovib vältida igasugust seost oma toodetega, et nende heategevust ei peetaks silmakirjalikuks). Enamasti annetavad meelsamini just need, kelle tegevus põhjustab ühiskonnale kahju. Selline tegevus tõstatab mitmeid küsimusi. Ühelt poolt, ettevõtted toetavad väga harva ennetavaid keskkonnakaitselisi meetmeid. Näljahädas ja vähki põdevaid lapsi või varjupaigata koeri peetakse üldjuhul suuremaks mureks kui mäenõlvade erosiooni või hõrenevat osoonikihti. Teisalt peaks aga riik pöörama kõrgendatud tähelepanu keskkonnakaitselistele eesmärkidele ning kaugeleulatuvatele ühiskondlikele ja majanduslikele muutustele. Kõik see puudutab ju inimeste heaolu. Me ei püüa öelda, et üksiktoetused on mõttetud (ka neid on vaja), ka ei poolda me kahe toetussüsteemi (riigi ja era) vastandamist. Eraannetused ei saa asendada riigipoolseid toetusi. Riigi osakaalu nõrgenemisel ja erasektori toetuste suurenemisel võib erasektor üle võtta mõned riigi kohustused, kuid see kõik peaks toimuma vastavalt vajadusele. Siin ilmnebki selliste suundumustega kaasnev peamine probleem: kindlasti pole tervishoiusüsteemi finantseerimine igas riigis just parimas olukorras, kuid see ei kummuta fakti, et tegemist on organiseeritud ühiskondliku asutusega, millel on oma kindel, aastatega välja kujunenud loogiline süsteem. Riiklik hoolekandesüsteem töötab totaalselt vastupidistel alustel, võrreldes süsteemiga, kus ettevõtte varade jagamine sõltub sellest, kuidas kavalad avalikud institutsioonid ja kodanikeorganisatsioonid saavad kätte ettevõtete toetused, või lihtsalt pimedast juhusest. Ettevõtte ühiskondlik vastutus, mis põhineb üksnes heategevusel, teeb veelgi rohkem muret. Liialt väikese summa annetamist võidakse pidada naeruväärseks, kuid andes ära liiga palju, võib see ohustada kasumit. Lahenduseks on siin win-win põhimõte (olukord, milles võidavad mõlemad pooled), mille puhul tuleks valida sellised skeemid, mis on nii majanduslikult kui ühiskondlikult kasutoovad. Esmapilgul võib tunduda, et CSRi asjatundjate ja teoreetikute jõupingutused tõestamaks vastutustundlike ettevõtete konkurentsivõime kasvu tunduvad olevat loogilised ja vaeva väärt (Porter and Kramer [2006]). Esitatud hüpoteesi teaduslikud tõendused on üsna kõhetud (Economist [2007]), kuna tegemist on millegagi, mis ei vaja tõestamist. Ettevõtted teevad suurema kasumi teenimise nimel ükskõik mida, sh üritavad saada lõivu CSRi rakendamise eest. Kui vastutustundlik ettevõte teenib suurt kasumit, ei pea ta CSRi tegevusi vajalikuks. Kui see tõepoolest nii on, siis kahanevad ka CSRi idee levimise võimalused. Ok, oletame, et ma pean kõike seda kaitsma. Järgmine probleem seoses arusaamaga CSRist kui heast ärist on see, et põhjus-tagajärg seost on lihtne pea peale pöörata. Kuigi me esialgu väitsime, et ole vastutustundlik, kuna see viib ettevõtluses paremate tulemusteni (ning hoiab ka südametunnistuse puhta), väidame me peagi hoopis, et ole vastutustundlik seal, kus see sind paremate ettevõtlustulemusteni viib (ja südametunnistuse poputamine jäta nädalavahetustele). Ei tohiks unustada vana ütlust: Need, kes teevad kõike vaid raha pärast, teevad varem või hiljem raha pärast ükskõik mida. Kui see nii on, siis muutub CSR varsti pelgalt moodsaks juhtimissuundumuseks, mida kümne aasta pärast ei mäleta enam keegi. See võib juhtuda siis, kui kasumipõhisusel ja suurkorporatsioonidel põhinev kapitalism jätkub. Sellise kapitalismi õigustatuses on hakatud kahtlema (vt joonis 20). Kas sa t ead, et võid saada toetust keskkonna kaitsmiseks ja väikeet t evõt t e arendamiseks? Aga mis see mulle annab? Hmmm... Toetust? Need, kes teevad raha pärast kõike 50 51

27 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.3 SPONSORLUS, KOLMAS sammas JA kriitika VAHENDITELE ORIENTEERITUSEle Joonis 20: Kas korporatsioonid ja kapitalism on kriisis? Skandaalsed esilehed: ajakirja Time esikaas ( Kas kapitalism jääb ellu? ) ning The Corporation, raamat ja film Juba küsimus ise on halb Otsuste neli tüüpi Tabel 4: Nelja tüüpi ettevõtlusotsused kaks neist vastutustundlikust ettevõtlusest Oleks vale üldistada, et vastutustundlik ettevõtlus käib alati käsikäes lühiajalise ärihuviga või et püsiv huvi CSRi vastu toob tingimata kaasa suuremad kulutused. Mida me aga väidame, on see, et vastutustundlikkus ei ole seotud üksnes rahaga. Olles inimesena aus, ei tekita see meile üldjuhul ebameelduvusi, ja kui ka tekitab, pole need seotud rahaga. Kui ma hakkan kõiki aususega kaasnevaid kulusid ja tulusid kokku arvestama, kas siis mu väidetav ausus ei muutu mitte valesti põhjendatuks? Selleks et jõuda lähemale vastutustundliku ettevõtluse tuumale, uurime otsuste tüüpe ning tehtavate otsuste mõju majandustulemustele, ühiskonnale ja keskkonnale. Teoreetiliselt esineb neli selgesti eristatavat võimalust ettevõtlusotsuste tegemisel (hüpermarketi näitel, tabel 4). Ökoloogiliselt ja sotsiaalselt Majanduslikult Näide kaubandusest Soodne Soodne Transpordimarsruutide optimeerimine, energiatõhusus kauplustes, töötajate võrdne kohtlemine Soodne Ebasoodne Toetame jäätmekogumise kohalikke algatusi ning erinevaid lastefonde; rakendame keskkonnajuhtimise ja CSRi vahendeid Ebasoodne Soodne Ehitame kaupluse põllule, millega soodustame urbaniseerumist, vajadust lisatranspordile ja tarbimise kasvu Mida teeme? Oleme selle poolt Oleme selle poolt teatud piirini Kuidas me seda nimetame? Ei taipa, et tegemist on "sügava CSRiga" (strateegiline lähenemine) Tõdeme, et see on "pealiskaudne CSR" (tegevuspõhine lähenemine) Eeliste ja puuduste hindamisel tuleb lisaks ettevõtte enda huvidele võtta arvesse ka positiivsed ja negatiivsed välismõjud (majanduslikud, ühiskondlikud ja keskkondlikud). Ühiskondlike mõjude puhul tuleks näiteks uue hüpermarketi ehitamisel mainida, et kuigi selle tulemusena luuakse 100 uut töökohta, koondatakse kohalikes väikepoodides paari järgmise aasta jooksul vähemalt kaks korda niisama palju, sest need poed ei ole enam konkurentsivõimelised. Ka töö ja töökoha kvaliteet on suures hüpermarketis halvem (Schumacher [1979]). Loovuse või eneseteadlikkuse koha pealt on aga suur vahe, kas töötaja loeb päevade viisi suures kaubanduskeskuses triipkoode või loob ise ettevõtte, kogedes raskusi ja rõõme, mida selline julgustükk endaga kaasa toob. Peatume nüüd hetkeks! Kas me tõepoolest püüame väita, et ühiskondlikult vastutustundlik ettevõte väldib konkurentsi, on konkurentide suhtes tähelepanelik või lausa aitab neid? Kas see pole vastuolus turumajanduse üldlevinud põhimõttega vabast konkurentsist? Loomulikult peab ettevõte püüdlema tõhususe, parema tulemuslikkuse ja suurema konkurentsivõime poole. See aga ei tohiks taanduda ebainimlikuks maniakaalseks kinnismõtteks, mis viib esmalt looduse, seejärel ühiskonna ja lõpuks majanduse enda hävitamiseni. Tõhusus, konkurents ja kasumlikkus sõltuvad üksteisest ning seetõttu on neil ka mingi optimaalne tase. Me saame ja peaksime hindama, mil määral teeme koostööd oma konkurentidega ning kus ja kuidas osaleme konkurentsivõitluses. Kasum aga ei tohiks kunagi olla eesmärk omaette. Ühiskondlikult vastutustundlik ettevõte kui majanduse osa toimib tegelikult hea majanduse 52 baasil ning võitleb kohati (isegi kui alateadlikult) kasumipõhisuse vastu. Enamikule inimestest tähendab ettevõtte kasumlikkus tingimust, mis tagab töökoha säilimise ettevõttes, seega võimaldab rahuldada põhilisi vajadusi. Lisasissetulekuga ostetakse kaupu, mis muudavad elu paremaks, andes meile rohkem vaba aega ja lõpuks ka õnne. Seda mõtet järgides on kerge järeldada, et ettevõte ja majandus on loodud inimeste jaoks, mitte vastupidi. Vastutustundliku ettevõtte eesmärk on saada kohaliku majanduse kasulikuks liikmeks, omada häid välismõjusid nii asukohas, piirkonnas kui riigis, kus ettevõte opereerib. Lühiajaliselt aitab majanduskasv seda eesmärki täita, kuid mõne aja möödudes hakkab seda õõnestama. NB! Välised tegurid Ernst Friedrich Schumacher Konkurendisõbralik ettevõte? Mitte ainult kasumipõhisus vaid hea majandus! Tavaline äritegevus Majanduslikult kasumlik, kuid keskkonna suhtes ja sotsiaalselt vastutustundetu Ebasoodne Ebasoodne Vahetame transportijaid vaatamata sellele, et varemalt töötati lühematel vahemaadel ja parema kvaliteediga Oleme selle vastu Taipame, et tegu on korruptsiooni ja mõttetusega 52 Ressursside hoolikas kasutamine majapidamises, olgu see siis eraviisiline, ettevõttele või riigile kuuluv. Seda tähendab ka algne tähendus kreeka keeles

28 2. Tegevuspõhine lähenemine 2.3 SPONSORLUS, KOLMAS sammas JA kriitika VAHENDITELE ORIENTEERITUSEle Majanduse areng versus kasv Herman Daly Tavapärases mõistes edukas (kasumipõhine 53 ) on laienev/suurenev ettevõte, mis kasvab välja kohalikust majandusstruktuurist ning hakkab peagi muudest piirkondadest elujõudu ammutama ( raha gravitatsiooni seaduse kohaselt voolavad materiaalsed ressursid alati suurema kontsentratsiooni poole, s.t enam arenenud ja paremal järjel olevatesse piirkondadesse). Pöördudes hetkeks tagasi kolmikmõõtme kontseptsiooni juurde, leiame üllatusega, et keskkonnajuhtimise aparatuur on küllaltki ulatuslik, CSRi sotsiaalsed vahendid on välja töötamisel, kuid majanduslikul jätkusuutlikkusel pole ühtegi oma vahendit. Majanduslik jätkusuutlikkus pole meie igapäevases kõnes eriti levinud mõiste. Seda tavatsetakse hoopis jätkusuutlikuks kasvuks nimetada. Tegelikkuses on kahe sarnaselt kõlava mõiste (jätkusuutlik majandusareng ja jätkusuutlik majanduskasv) tähendus täiesti erinev. Maailmakuulus majandusteadlane Herman Daly [1991] seletas asja järgmiselt: Jätkusuutlik areng püüdleb üha kõrgema ühiskondliku heaolu poole, kasvamata kiiremini kui loodus taluda suudab. Kasv tähendab suuremaks muutumist, areng aga paremaks muutumist. CSRi aruannetest koorub välja, et majanduslikku jätkusuutlikust iseloomustatakse pikaajalise kasu, turuosa laienemise ja positiivsete tulemustega. Need võivad olla nii hea majanduse kui ka halva kasumipõhisuse tulemused. Positiivne näide on see, kui ettevõte müüb oma autopargi ja hakkab autosid rentima. Negatiivne on näiteks see, kui ettevõte rakendab 90 päeva maksepoliitikat, kuid ise nõuab lühiajalisi maksetähtaegu oma partneritelt. Ka on ettevõtetele omane kärpida kulusid isegi kõrge kasumlikkusega perioodidel. Tõsine kriitika vahenditele keskendunud CSRi aadressil seab kahtluse alla ka huvirühmade rolli vastutustundlikkuse tagamisel. Enamik CSRi tõlgendajaid suhtub ettevõtte juhtkonda kui isekasse ja oma tegevuse mõjudest mitteteadlikku olevusse, samal ajal kui väliseid huvirühmasid peetakse isetuteks, teadlikeks ja valgustatuteks. Tüüpiliste huvirühmade loendamisel ja nende esindajate kindlaksmääramisel seisame silmitsi mitmete raskustega (joonis 21). Esiteks on võimatu kõiki huvirühmi tuvastada. Teiseks, huvirühmade tegelike esindajate huvid võivad paljudel juhtudel olla vastuolulised või ebaselged. Kolmandaks, miks me eeldame, et kõikide huvirühmade arvamused on vastavuses jätkusuutliku arengu põhimõtetega? Siiski on jätkusuutlikkus säilinud objektiivse põhimõttena, näiteks kui seda vaadata liikide hävimise või ökoloogilise jalajälje suurenemise seisukohast (vt ptk 1.3). Huvirühmad ei pruugi probleemidest tingimata rohkem teada kui ettevõtte juhtkond või omanikud ning on kindlasti vähem teadlikud ettevõtte tegelikust haardeulatusest. Ainus põhjendus nende kuulamiseks on usaldamatus: põhinedes huvirühmade eeldataval erapooletusel, usaldame neid meelsamini kui mõjuvõimsaid juhte. Miks me siis neid viimaseid ei usalda? Miks on CSRi teooria ehitatud üles eeldusel, et juhid on korrumpeerunud ning kitsarinnalised, kui võiks olla vastupidi? Kui soovime kõigele vaatamata huvirühmasid sisukalt kaasata, peaksime alustama siseste ja väliste huvirühmade eristamisest. Esimeses rühmas on omanikud, juhid ja kaudselt ka töötajad. Järgmine samm on valida 3 4 sellist välist huvirühma, kes on nõrgemad ning vajavad teatavat kaitset, näiteks tuleviku põlvkonnad, kergesti mõjutatavad tarbijad, nõrgad konkurendid. Edasi tuleks keskenduda nende heaolule ja käekäigule. Enne tegevuste alustamist ei tohi unustada, et ettevõtte huvid ei pruugi ilmtingimata huvirühmade omadega ühtida, mis tähendab, et peame tegema valikuid. Kui oleme olnud edukad kas või ühegi välise huvirühma huvide arvestamisel, siis olemegi liikunud sammukese vastutustundliku ettevõtluse poole. Huvirühmad: CSR jokker? Valime 3 4 nõrka huvirühma Tarnijad Avalikkus Ametkonnad Konkurendid Valitsus Juhtkond Naabrid Omanikud Töötajad Kliendid Kohalik kogukond Investorid, pangad Joonis 21: Ettevõte (ellipsi sees) ja selle huvirühmad Keskkond 53 Kasumispõhisus on kinnisidee olla ökonoomne, mille puhul üritatakse kasumit maksimeerida igal pool, ka mittevajalikes valdkondades. Seda fenomeni kirjeldas väga hästi Ernst Schumacher [1973] oma klassikalises teoses Väike on kaunis: Praeguses hukkamõistmise sõnavaras on üsna vähe sõnu, mis on nii lõplikud ja otsustavad nagu sõna ebamajanduslik. Kui tegevust on nimetatud ebamajanduslikuks, siis ei ole mitte ainult selle eksisteerimise õigus kahtluse alla seatud, vaid suisa keelatud. Kõik, mis leitakse olevat majanduskasvule takistuseks, on häbiväärne, ning kui inimesed selle külge klammerduvad, peetakse neid kas sabotöörideks või rumalateks. Võite asja kutsuda ebamoraalseks või koledaks, hingematvaks või inimkonna allakäiku soodustavaks, hädaohuks maailmarahule või tulevaste põlvkondade heaolule, kuid niikaua kui olete näidanud, et asi ei ole ebamajanduslik, ei ole te tegelikult kahtluse alla seadnud selle õigust eksisteerida, kasvada või õitseda

29 2. Tegevuspõhine lähenemine kokkuvõte kokkuvõte Vajalik, kuid mitte piisav Keskkonnajuhtimise ja CSRi vahendite puhul me mitte üksnes ei arvesta huvirühmade kontseptsiooni, vaid toetame ka ettevõtete demokratiseerimist. Siiski ei tohi arvata, et eespool kirjeldatud vahendite kasutamine või huvirühmade kaasamine lahendab automaatselt kõik ettevõtte ühiskondliku vastutustundetuse ja jätkusuutmatuse probleemid. Keskkonnajuhtimise ja vastutustundliku ettevõtluse vahendite analüüs andis väärtuslikku teavet. Sellised vahendid on kasulikud ja vajalikud ning võimaldavad teadlikul tarbijal väärtustada ettevõtet, kes tarvitab neid vahendeid rohkem kui teised ettevõtted. Siiski, isegi nende vahendite terviklik kasutamine või põhjalik huvirühmade kaasamine ei ole võrdne strateegilise ühiskondliku vastutusega. Senistele kogemustele tuginedes võib väita, et neid vahendeid ei saa vaadelda jätkusuutmatu arengu probleemide lahendajatena. Tundub, et oleme võtnud täielikult omaks ettevõtte juhtkonna pideva kiirustamise otsuste tegemisel. Me nõustume, tavatsevad nad pikemalt mõtlemata vastata, andke meile vaid täpsed meetmed. Tuleb kahjuks tõdeda, et sedaviisi see süsteem praegu toimibki. Palju väärtusi, kuid vähe heaolu Alustasin seda peatükki ettevõtete tõhususe ülistamisega. Nüüd soovin aga täpsustada, et tõhusus võib ettevõtte väga lihtsalt ka hukule määrata. Meenutades, et taimedel ja loomadel on omadus kasvada, jätkame bioloogilise võrdlusega. Elusorganismid on äärmiselt tõhusad, kuid mitte alati ja mitte iga hinna eest. Juhul kui sportlane üle pingutab, hakkab tema tulemuslikkus langema, mis võib viia isegi teadvuse kaotuseni (tööle hakkab enesekaitsemehhanism, mida nt amfetamiin võib välja lülitada põhjustades parandamatuid kahjustusi). Kui hulkuv koer jääb haigeks, otsib ta kuskil peavarju ning ei söö kuni paranemiseni. Püsiktaimedel on hooajalised puhkeperioodid, nad kasvavad tsükliliselt ja mis kõige tähtsam aeglaselt. Hukutav tõhusus? Teisalt, masinad, mis on tõhusaks loodud, ei saa endale puhkust lubada. Isegi korralikult kasutades need amortiseeruvad ning muutuvad üleliigseteks. Rääkimata sellest, et nad töötavad vahel edasi ka siis, kui neid valesti kasutatakse. Kui mänguauto vastu seina põrkab ega saa enam edasi liikuda, võib selle mootor läbi põleda. Üleliigne tõhususele keskendumine võib ettevõttes lõppeda raksatusega. Isegi strateegilisest planeerimisest võib rutiin kujuneda ning ettevõte kaotab võime enda seatud eesmärkidele vastata. Nõudmised (nt mänguauto oleks pidanud mootori jõul otse edasi sõitma) muutuvad mõnes olukorras kasulikust kahjulikuks (sellist olukorra muutust on kirjeldatud peatükis 1.3). Eesmärk pole enam kasumi maksimeerimine odavama ja kvaliteetsema masstoodangu kaudu, vaid sellise majanduskeskkonna loomine, mis aitaks inimestel säilitada inimlikkust ilma loodust kurnamata. Tõhususe piirid Sissekodeeritud tõhusus ei luba siiski ettevõtte strateegiatel nii äärmuslikult muutuda. Teisisõnu, ettevõtted mõistavad jätkusuutmatusega seotud muresid ning püüavad omaks võtta paremaid tegutsemisviise. Sellised väikesed muudatused on aga haletsusväärselt aeglased, võrreldes ülemaailmse keskkonnaseisundi kiire halvenemisega. Kas strateegiate muutmine võib siiski piisavaks osutuda? Selles püüamegi järgnevas peatükis selgusele jõuda. Jätkub 56 57

30 3. strateegiline lähenemine 3. strateegiline lähenemine 3. strateegiline lähenemine Kas CSR on põhjendatud? Ühtegi probleemi ei saa lahendada nende teadmistega, millega seda tekitatakse. Albert Einstein Eelnevas peatükis nägime, et vahenditel, mis püüavad harmoneerida majanduse, keskkonna ja sotsiaalse vastutuse aspekte, on tõsised piirangud. Samuti on palju vigu CSR = hea äri retoorikas, mis õigustab ettevõtete (enamasti suurte ning rahvusvaheliste) püüdlusi CSRi vallas, kuigi needsamad ettevõtted kahtlevad, kas ettevõtte ühiskondlik vastutus on põhjendatud. CSRi vajalikkuse taga on nii töötajad kui teadlikud tarbijad, kes elavad arenenud lääneriikides, aga ka vaesemates piirkondades. Näiteks suure ettevõtte peadirektori amet toob kaasa tohutuid võimalusi ja samal ajal ka peaaegu talumatuid piiranguid. on selgeks saanud, on lihtne mõista, et aus ja progressiivne ettevõte on valmis kasutama rohkem strateegilist kui tegevuspõhist lähenemist. Vaatamata sellele, et iga päev tuleb juurde uusi jätkusuutlikkuse aruandeid ja CSRi strateegiaid, saame vaid väheseid ettevõtteid tunnustada tiitliga tõeliselt vastutustundlik ettevõte. Kiirelt arenev ja pidevalt laienev Internetipõhine entsüklopeedia Wikipedia ütleb ettevõtte vastutuse kriitikaks järgmist 54 : Kriitikud nimetavad CSRi aruandeid silmakirjalikeks, viidates Enroni ettevõtte ühiskondliku vastutuse igaaastasele aruandele 55 või tubakafirmade sotsiaalsetele aruannetele Kritiseerijad ütlevad, et CSRiga tegelemise motiivid on moondunud võrreldes sellega, mis nad olema peaksid. Näiteks mõned usuvad, et CSRi programmid on sageli ette võetud selleks, et juhtida rahva tähelepanu eemale ettevõtte peamiste tegevustega seotud eetilistest küsimustest. Võib juhtuda, et ühelt poolt võtab ettevõte omaks CSRi ja jätkusuutliku arengu põhimõtted, kuid teisalt tulevad välja tema äritegevuse kahjulikud mõjud. Kahepalgelisus ja tõeliselt vastutustundlikud ettevõtted Kahe näoga Janus??? umbes 476 Kui juhid ja nälgijad jagavad sama seisukohta Moraalne kriis võib kergesti majanduslikuks kriisiks muutuda See oleks üsna imelik olukord, kui heal elujärjel ettevõtte juht Ameerikast ja nälgiv aafriklane mõtleksid sügaval südames ühtmoodi. Samuti on imelik see, kui vabaturumajandus langeks moraalsesse kriisi just siis, kui on võitnud külma sõja ja sellega kaotanud oma viimase suurema vaenlase (arvestamata ekstreemseid ideoloogiaid, nagu radikaalne islam) ning on võimeline tagama enneolematu elatustaseme suurele inimhulgale. Kui moraalne kriis tõesti tekib, siis on sellel kaks tagajärge. Esiteks ei saa kriisi ennetada, kasutades selliseid nõrku meetmeid, nagu on CSR standardid, huvirühmade kaasamine, sõltumatud sertifitseerimised või CSR aruanded, samas kui tavapärane äripidamine jätkub. Teiseks võib moraalne kriis kiiresti areneda majanduslikuks ja eksistentsiaalseks kriisiks. Rooma impeeriumis juhtus see sajandeid enne impeeriumi lagunemist. Tänapäeval võib see levida üle maailma uskumatu kiirusega. Siinkohal võib tuua ühe hea näite: Vladimir Putini halvasti magatud öö võib mind hommikuks rahatuks teha (tänu muutustele aktsiabörsidel või energiaturul), samas kui Stalini või Peeter Suure aegadel oleks selleks tulnud terve armeega kontinent vallutada. Mõned aastad tagasi analüüsis Ungari Keskkonnateadliku Juhtimise Assotsiatsioon (KÖVET) jätkusuutlikkuse perspektiivis rahvusvahelist tubakatoodete ettevõtet, mis oli olnud assotsiatsiooni liige juba aastaid. Intervjuusid tehti töötajatega lihttöölistest juhtideni. Loomulikult oldi ettevõttega suheldes eelarvamuste küüsis, kuna tegu on tervist kahjustava tööstusharuga (Kapusy [2004]). Ettevõtet lähemalt tundma õppides oldi siiralt üllatunud, et töötajad olid sõbralikud, andekad ning töökeskkond oli suurepärane. Kõik alustasid oma intervjuud kinnitades, et nad on teadlikud oma töötamisest vastuolulises tööstusharus, kuid nad püüavad turunõudlusele vastates jääda võimalikult ausaks. Lisaks heitis teemaga seotud aspektidele valgust rahvusvahelise tasemega pankur, kes tegeleb tubakatööstuse finantseerimisega. Nimelt kui sulgeda kõik Lõuna-Ameerika tubakatööstusettevõtted, ei jää kohalikel ettevõtjatel ja farmeritel äraelamiseks muud üle, kui hakata kasvatama narkootilisi taimi. Samuti kui kogu Euroopas tubakatööstus keelustataks, võtaksid suure tõenäosusega äri üle organiseeritud kuritegelikud ühendused ning tegelik tubakaturg ei väheneks. Head inimesed vastuolulistes ettevõtetes Strateegiline küsimus Jätkusuutlik areng ning ettevõtte vastutus on strateegilised väljakutsed. Võib isegi öelda, et see on meie aja üks suuremaid väljakutseid, millel on tervele inimkonnale enam mõju kui ühelgi teisel väljakutsel enne seda. See on strateegiline küsimus kogu majandusele ehk siis kõikidele ettevõtetele. Mõned ettevõtted (korporatsioonid) ei pruugi seda küll strateegiliselt tähtsaks pidada, vähemalt mitte kohe, kuid nemad proovivad teha selle kulul tasuta lõbusõitu. Mänguteooria aga tõestab, et tasuta sõit tagab ainult lühiajalise edu ning kahjustab vaba konkurentsi ja meie ühiskonna alustalasid. Kui see 54 (10. november 2008) 55 Enron Corporation oli suur Ameerika Ühendriikide energiaettevõte, mis läks ootamatult pankrotti aastal. Energeetikahiiu allakäik sai alguse finantsmahhinatsioonidest ja liiga lähedastest suhetest oma audiitorfirmaga. Kui Enron hakkas kõrbema, asusid süüdlased oma nahka päästma juhtkond müüs oma aktsiad õigel ajal kasuga maha, kuid tavatöötajad, kellest enamikul seisid need pensionifondis, jäid pika ninaga, kui aktsiate väärtus nullistus

31 3. strateegiline lähenemine 3. strateegiline lähenemine Struktuurid ei ole jätkusuutlikud Tähtsusetud CSR algatused Meil ei ole puudust vahenditest Teisest küljest viitavad kõik uuringud üksmeelselt tarbijate vastuseisule tubakatööstuse suhtes. Ikkagi peame tõdema, et maailm on vähem must ja valge kui kunagi varem. Enam ei ole türannidest imperaatoreid ja allasurutud inimesi, pärisorjuses eesti talupoegi ega sakstest mõisnikke, ei ole enam heroilisi vabadusvõitlejaid ega Nõukogude Liidu repressioone. 56 Oleks lihtne kui maailm oleks jaotatud vaid julmade rahvusvaheliste korporatsioonide ja vaeste kangelaste vahel. Tänapäevane majanduse ja ühiskonna ülesehitus ei ole nii lihtne. Aina raskem on tuvastada süüdlasi, seda nii üksikisiku kui institutsionaalsel tasemel, mis teeb probleemidele lahenduste leidmise veelgi raskemaks. Siiski on suurematel ettevõtetel nii päikselisemaid kui ka pimedamaid külgi, aga selge on see, et inimõiguste ja saastamise skandaalide esinemise tõenäosus on väiksem nendes ettevõtetes, kes on omakasupüüdmatud ja tõeliselt pühendunud. Otsekoheselt öeldes ei oma see minu jaoks mingit tähtsust. Tõesti, Union Carbide keemiatehas plahvatas Indias Bhopalis ilmselgelt juhtimisvea tõttu, 57 kuid ikkagi ei saa ma oletada, et ettevõte ehitas selle kergesti õhkulendava tehase sinna ettekavatsetult. Selleltsamalt seisukohalt, mis võimaldab mul kohutavast, tuhandeid inimelusid nõudnud katastroofist minule mitteomase tolerantsiga mööda vaadata, liigitan ma eespool kirjeldatud instrumendid ehk nn CSRi algatused tühisteks. Tühisteks just strateegilisest aspektist. Ettevõtte vastutuse strateegia ei muutu minu silmis usutavaks senikaua, kui samas ettevõttes on vastuolulised äristrateegiad. Ma hindan kõrgelt naftatööstusettevõtete püüdlusi töötajate tervise, tööohutuse ja keskkonnakaitse valdkonnas. Aga kui, tahan hinnata selle ettevõtte vastutust maailma jätkusuutliku arenguga seisukohast, ei kliki ma nende koduleheküljel märksõnal ettevõtte sotsiaalne vastutus, vaid investoritele mõeldud osale. Sealt võin leida ettevõtte tegeliku strateegia, mis seisneb näiteks süsivesinike ekspluateerimise kolmekordistamises ja rafineeritud toodete müügi kahekordistamises järgmise viie aasta jooksul. Loomulikult tõuseb ettevõtte tõhusus, kuna keskkonnakoormus kasvab % asemel (mis juhtuks äri-nagu-tavaliselt puhul) %. Strateegiline lähenemine ei ole see, kui hästi toimiv ettevõte hakkab CSRiga tegelemise kohustust tundes vastutust ja ülesandeid delegeerima, eelarvest raha jaotama ja CSRi vahendite rakendamise strateegiat koostama. Et asja lihtsustada, eeldame, et automaatrelvad on sotsiaalses mõttes destruktiivsed ja kasutud ning jalgrattad on kasulikud tooted. Kui meie eesmärk on muuta relvi tootev ettevõte ühiskondlikult vastutavaks, peame muutma ta jalgrataste tootjaks. Seda ei saavuta me neid uute kvaliteetsete tootmisvahenditega varustades, sest need on neil juba ammu olemas, kuid jäänud kasutamata. Samuti peame mõistma, et kui ettevõte on keskendunud relvade tootmisele, sest ettevõtte omanikud ja juhid on kindlalt veendunud, et nende tooted on nende olemasolu põhialus, peame esmalt nende tõekspidamised ümber lükkama. Põhjendus, et jalgrataste tootmine pakub kasulikku kogemust, mida hiljem relvade tootmises ära kasutada, või toetab relvade müüki, ei ole tõenäoliselt kõige tõhusamad. Mõistusega võttes on loomulikult parem, kui ettevõte kasutab 99% ressurssidest automaatide valmistamiseks ja 1% pühendab üllale eesmärgile mobiliseerida vaesed jalgratastele. Aga siinkohal peame ennast muutma ning asjadele lähenema mitte enam mõistusega, vaid strateegiliselt. See 1% jalgrataste tootmist annab juhtkonnale ja teadlikele tarbijatele teada, kes loevad CSRi aruannet, et vähemalt millegagi on alustatud. See ei ole mõni kaubanduslikult ebaoluline, passiivne heategevus, ega ka osaliselt enese huvides puhtam tootmine, see on uue jätkusuutliku tootmisharu algus. Siiski saab selle ettevõtmise tõsidusse uskuda alles siis, kui strateegia näeb ette, et 20 aasta pärast toodetakse 99% jalgrattaid ja 1% automaate. Selle vajaduses peaksid olema veendunud eelkõige omanikud, kuna nemad määravad ära missiooni, millest ettevõte ei saa kõrvale kalduda. Kui selleks missiooniks on vaid kasumi suurendamine, siis seda ka iga hinna eest tehakse. Siinkohal tahame selgitada, et tänapäeval ei tee tõsist muret üksnes hukkamõistetud tööstusharud. Automaatrelvade, rakettide ja maamiinide tootmine hõlmab ainult väikese osa globaalsest tootmisest. Sama võib öelda ka vastutustundlike toodete, näiteks mahepõllumajanduslikult toodetud leiva ja köögiviljade või jalgrataste kohta. Kui keegi võtaks vaevaks joonistada sotsiaalselt vastutustundlike toodete Gaussi kõvera (kus üks telg on toote mõttetus ja teine toote kogus), leiaks ta, et väga väike protsent neist oleks taunitavad või eelistatavad. Ülesanne oleks raskem, kui tuleks teha kolmemõõtmeline graafik, kus lisatelg oleks transpordi õigustatus (joonis 22). Toote vastutustundlikkuse hindamise skaalal saaksid hea positsiooni aia dekoreerimiseks kasutatavad munakivid, mis on korjatud lähedal asuvast mererannast, 58 küll aga oleks hinnang märksa karmim, kui sama dekoratsioon oleks kohale veetud kauge maa tagant, nt Hiinast. X Z 0 Y Teljed X Toote mõttetus Y Õigustamata transport Z Toodete hulk Vaid mõned tooted on täiesti head ja täiesti pahad Asendamatud tooted maakera teisest otsast Joonis 22: Toote jaotus ettevõtte ühiskondliku vastutuse aspektist (teoreetiline graafik) Joonis 23. Made in China. Hiinas valmistatud tooted: plastmassist lihavõttemunad, patareidel töötav küünelakikuivati, kaunistuseks mõeldud kiviklibu (Pécsi ja Pannonia (Ungari) ülikoolide tudengite leiud) 56 Me ei taha väita, et maailm on kunagi olnud must-valge, kuid ta oli arvatavasti vähemate värvinüanssidega kui praegu, kuna rahulolematutel gruppidel olid kusagil konkreetsed vaenlased. Kelle vastu tõstavad tänapäeval lipu globaliseerumise vastased? Kus nad korraldaksid oma demonstratsioone ja esitaksid nõudmisi, kui ei toimuks G8 tippkohtumisi? 57 Tõenäoliselt kõige enam kirjanduses viidatud keskkonnakatstroof: aasta 3. detsembri hommikutundidel lendus keset India linna Bhopal asuvas Union Carbide keemiatehase territooriumil õhku 40 tonni metüül-isotsüaniidi (MIC). Ligi 3000 inimest suri kohe ning ohvrite arv ulatus ni. 58 Seda tingimusel, et tegemist ei ole ulatusliku tegevusega, mis viib mereranna hävitamiseni. Siiski nõustume, et parem on see kiviklibu jätta sinna, kust ta oli (see on kooskõlas loomaõiguslaste mõttega, et rebase nahk on kõige kenam siiski rebase enda seljas)

32 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet Liiga palju liivalosside ehitajaid Põhitoiduained? Metafoorides rääkides võib väita, et ettevõtted ei tooda enamasti mitte automaatrelvi, vaid ehitavad liivalosse. Liiva jääb seega vähemaks, ometi läheb seda vaja pärismajade ehitamiseks. Enamikul toodetel pole mingit erilist väärtust, kuid siiski matavad need meid pikkamööda enda alla. Näiteks mobiiltelefonid (koos tehaste, leviala ja poodidega), sõidukid (tootmisliinide, uskumatult keeruliste toetavate tööstuste ning teeehitusega) ning mittepõhitoiduained (koos lõhna- ja säilitusainete, supermarketite varustamise ja neid reklaamivate ettevõtetega). Ainult inimene saab vastutada. Toodet ei saa teha vastutavaks, vastutama peavad tootjad ja tarbijad. Need aga on umbisikulised üldistused ning ka vastutavaid ettevõtteid ei ole olemas. Siiski on olemas ettevõtete omanikud ja juhid, kes võtavad asja tõsiselt ega delegeeri oma ettevõtte vastutust kergemeelselt teistele ning mõnel juhul muudetakse seepärast isegi ettevõtte strateegiat ja tooteid. Mida soovitada ettevõtete omanikele ja juhtidele, kes tahavad ühiskondlikule vastutusele läheneda strateegiliselt, mitte vaid tuntud CSRi vahendeid rakendades? Pakume välja viis põhimõtet, mis on suhteliselt radikaalsed. Nüüd aga selgitame neid neile, kes on meiega siiamaani jäänud. Vastutab inimene, mitte toode Olgem julged ja alustagem algusest! Joonis 24: Kassi piim, pihustiga küpsetusvõi (Pécsi ja Pannonia (Ungari) ülikoolide tudengite leiud) Vähem ja vähem liiva Jean-Jacques Rousseau Meie maailm on sellistest toodetest üle ujutatud, jättes järjest vähem ruumi loodusele ning tunnistagem, et ka mittetarbimishimulisele inimesele. Aga siin kohtame üht ootamatut probleemi oleme ühel ja samal ajal nii tarbijad kui mittetarbijad. Enne kui tõusta Rousseau [1754] ideede kõrgusele ning kuulutada ideaali teadlikust ja õnnelikust looduslapsest ehk tänapäeva mõistes teadlikust ostjast, kes on otsustanud mitte kasutada mobiiltelefoni, kasutab sõitmiseks jalgratast ja sööb üksnes mahetoitu, peatugem hetkeks ja tunnistagem, et see idee nõuab väga suurt jõupingutust ja selle harrastajaid on alati vaid mõni protsent elanikkonnast. Taas võib joonistada Gaussi kõvera, kuid sel korral on üks äärmus lihtne ja teadlik ostja ning teine äärmus homo consumicus, kes raiskab, saastab ja uhkeldab oma raiskava eluviisiga (vt joonis 25). 3.1 viis põhimõtet Seda raamatut lugedes võib jääda mulje, et viskame aknast välja kõik keskkonnajuhtimise (KKJ) ja ettevõtte ühiskondliku vastutuse (CSR) vahendid ning huvirühmade kaasamise kontseptsiooni ning täidame allesjäänud lüngad vaid viie põhimõttega. Siinkohal tuleb rõhutada, et me ei viska vahendeid minema, neid läheb siiski vaja. Teisalt võib öelda, et vähem on rohkem, s.t sõnu liialt raiskamata täidab lihtsus eesmärki kõige paremini. Olen veendunud, et iga ettevõte maadleb vähemalt ühe või kahe jätkusuutlikkusega seotud probleemiga, mida pole võimalik tavapäraselt lahendada. On kasulikum lisada oma ettevõtte äristrateegiasse kas või üks neist põhimõtetest, mitte kasutada tosinat eespool kirjeldatud vahendit, mille kohandamine on loomulikult soovitatav ja igati hea tegu, kuid ei asenda järgneva viie aluspõhimõtte mugandamist ettevõtte strateegiasse. Viie aluspõhimõtte paremaks mõistmiseks on koostatud ülevaatlik tabel (tabel 5), mis ettevõtet valdkonniti lahates eristab traditsioonilise ja tõeliselt vastutustundliku ettevõtte. 5 põhimõtet. Kas see ongi kõik? Z Teljed: Joonis 25: Teadlikust tarbijast homo oeconomicus eni (teoreetiline graafik) X Tarbija teadlikkus Y Hea tahe Z Inimeste arv X Y

33 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet Tabel 5. Tõeliselt vastutustundliku ettevõtte viis põhimõtet 1. Võimalikult vähe transporti! TRANSPORT ÕIGLUS 59 ÖKONOMISM e KASUMIPÕHISUS ETTEVÕTTE SUURUS TOODE Traditsiooniline ettevõte Transpordivalikutes arvestatakse ainult kulusid; eesmärk on odav laialivedu ja võimalikult suur turg. Õigluse tagamine ei ole ettevõtte, vaid riigi, kiriku ning heategevusasutuste ülesanne. Peamine eesmärk on tõhusus, tootmaks odavaid ja kvaliteetseid tooteid. Majanduses osalejad püüavad säästa, olla tõhusad ning kasumit suurendada nii palju kui võimalik. Eesmärgiks on iga hinna eest kasvada. Konkurentsivõime ja turuvõim kasvab üheskoos suurusega. Majandusseaduste kohaselt tähendab kasv suhteliste kulude vähenemist. Igaaastaselt suurenev sissetulek on vajalik. Toodetakse kõike, mida saab turustada. Mis ei ole (seadustega) keelatud, on lubatud. Aktiivne turunõudluse mõjutamine (reklaam) on kohustuslik. Tõeliselt vastutustundlik ettevõte Transpordikoormust peab vähendama, kauged kaubaveod ainult hästi põhjendatud juhtudel. Eesmärk hankida ja turustada lokaalselt. Tegevuse peamine eesmärk ei ole õigluse tagamine, kuid ettevõte ei tohi aidata kaasa ebaõigluse tekkele. Õiglane kaubandus, palgad ja töötingimused. On selge vahe tõhususe ning maniakaalse kasumi tagaajamise vahel. Kasumisaamine on oluline, kuid mitte keskne eesmärk. Eesmärk on optimaalne suurus. Tohutu kasv on sama ohtlik kui hääbumine. Oluline on turul oma koht leida ning panustada pikaajalisse jätkusuutlikusse. Kasum peaks pikaajaliselt olema enam-vähem ühtlane, mitte ilmtingimata kasvama. Otsitakse tooteid ja tegevusi, mis sobivad jätkusuutlikku maailma. Mitte kõik lubatu ei ole õige. Rahuldatakse tõelisi vajadusi eluterves konkurentsis. Lisanõudlust ei tekitata. Tabel 5 alumistes ridades esitatud ettepanekutega ollakse tõenäoliselt vähem nõus kui ülemises osas esitatud ettepanekutega. Inimeste ja kaupade kasvav transpordivajadus on saamas looduskeskkonna üheks suurimaks koormaks. Kui meenutame ökoloogilist jalajälge peatükis 1.3 (joonis 7 lk 25), näeme selle dramaatilist kasvu. Siiski tuleb tõdeda, et pea kõikide ökoloogilise jalajälje komponentide suurus on vähenemas, välja arvatud süsihappegaasi kogus. Selle põhjus on just kasvav transpordikasutus. 60 Siinkohal võime jällegi tõdeda, et inimeste vajadus kasvab nende arvu suurenedes ning vajaduste rahuldamine toob kaasa tahtmatuid kõrvalmõjusid, näiteks CO 2 heite, mis omakorda põhjustab globaalset kliimamuutust (loomulikult ka muud mõjud, mis alati ei satu tähelepanu keskmesse: müra, õnnetused, õhusaaste, autoparklatega kaetud maaalad, autotööstuse mõjud). Allpool on kaks lihtsat graafikut (joonis 26 ja 27), mis annavad olukorrast täiesti erineva pildi. Kogudes andmeid maailma rahvastiku kasvu, sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ja kaubavahetuse kohta aastast 1950 kuni tänase päevani, saame hämmastavad tulemused. Tihti viidatakse demograafilisele plahvatusele, sest inimeste arv on lühikese aja jooksul kasvanud 2,5 miljardilt 6,5ni kasv on vaid 159%. Ebavõrdsuse jätkuv kasv tõstis SKT miljardilt miljardi dollarini (kasv 800%). Tuleb välja, et see mis tegelikult plahvatas, oli hoopis rahvusvaheline kaubavahetus, tõustes 126lt miljardilt miljardi dollarini (kasv 2000%!). David Korteni paeluv raamat [1996] kinnitab neid arve: Aastatel kasvas rahvusvahelisel turul toodetavate ja kaubeldavate kaupade tase 9lt 19%ni. Üldiselt võib väita, et rahvusvahelise kaubanduse kasvumäär on umbes kaks korda suurem kui majanduslik toodang. Aastatel kasvas välisinvestorite hulk neli korda kiiremini kui tootmine kogu maailmas ning kolm korda kiiremini kui rahvusvaheline kaubandus. Ja aasta ei olnud ammu Kokkuvõtvalt: viimase 56 aastaga on rahvaarv peaaegu kolmekordistunud, SKT kasvanud 9 korda ning rahvusvaheline kaubandus 200 korda. Võrreldes neid andmeid ökoloogilise jalajäljega, võib kergesti täheldada, et maapealseid ressursse pole hävitanud ei kasvav rahvaarv ega arengumaad oma esmaste vajaduste rahuldamisega, vaid arvuliselt vähenevad arenenud riigid, et täita oma uskumatuid soove. Siin on raske leida paremaid sõnu kui Gandhi omad: Maa toodab piisavalt, et rahuldada igaühe vajadusi, kuid mitte piisavalt, et rahuldada igaühe ahnust Alusta algusest ja ole vapper! Kas tegu on üksnes demograafilise plahvatusega? David Korten Ahnus Ületarbimine Vähem CO 2 tööstusest ja ehitistest, rohkem liiklusest Huvitav on võrrelda peamiste majandussektorite süsihappegaasi heitkogust 25 Euroopa Liidu riigis aastatel Jõujaamadest põhjustatud saaste väheneb tänu kodumajapidamiste (5%), teenindussektori (10%) ja tööstuse (20%) energiatarbimise vähenemisele, kuid transpordist tulenev saaste kasvab 30% Mohandas Karamchand Gandhi Me ei kasuta seda sõna nn majandusliku õigluse tähenduses, mis tähendab seda, et materiaalset kasu saadakse vastavalt sellele, kui suures osas on osaletud väärtuse suurenemises. Ma ei tee seda loogikat maha, vaid arvan, et see on vaid osa õigluse laiemast mõistest, mis tähendab vendlust, solidaarsust ning armastusel põhinevat õiglust. Viimasest lähtuvalt on lubamatud nii äärmuslikud erinevused varade jaotuses kui pikaajaline ning laiaulatuslik nälginute ning ülekaaluliste kooseksiteerimine. Nii nagu tõeline ökoloogia ei määra loomade ning taimede väärtust selle järgi, kui kasulikud on nad inimesele, nii tahab armastusel põhinev õiglus näha inimest õnnelikuna lihtsalt sellepärast, et ta on inimene, mitte sellepärast, mida ta saavutanud on. 60 EEA [2006]. Transpordisektor on kõige kiiremini kasvav energianõudluse ja CO 2 heite põhjustaja Euroopas. See trend on murettekitavalt kasvav ka järgnevate aastakümnete jooksul. Õhutransport kahekordistab tõenäoliselt oma osa kogu transpordisektoris ajavehemikus (Executive Summary, lk 3) Rahvaarv (miljonit) SKT (miljonit dollarit a püsivhindades) Kaubandus (miljonit dollarit a püsivhindades) Joonis 26: Maailma rahvaarv, kogutoodang (SKT) ja kaubandus absoluutarvudes Allikas: U.S. Census Bureau, WTO, IMF and Maddison [2003] 64 65

34 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet 20100% 15100% Tolleaegsete arusaamade kohaselt oli teenimatu kasu ebaeetiline. Huvitaval kombel ei kandunud selline arusaam üle aristokraatidele, kes nautisid oma maadelt saadavat sissetulekut. Siiski polnud neil õigust saada tulu muust kaubandus- või äritegevustest. Näiteks Prantsusmaal pakkusid sellist võimalust üksnes äärmiselt ohtlikud meresõidud kaugete maade taha (nt maitseainete transport), millest võidi tulu saada ilma seadusi rikkumata % Püha Thomas Aquinost Joonis 27: Maailma rahvaarv, kogutoodang (SKT) ja kaubandus võrreldes aasta tasemega Allikas: U.S. Census Bureau, WTO, IMF and Maddison [2003] 5100% 100% Rahvaarv SKT Kaubandus Sellises olukorras tundub piiramatu pikamaatransport olevat tõsine patt, milles oleme kõik kaasosalised. Vastutustundlik ettevõte püüab minimeerida transpordikasutust ning liikluskoormust, seda nii tema enda kui ka alltöövõtjate sõitude arvelt. Selline ettevõte püüab paikneda oma turu, töötajate ja partnerite vahetus läheduses. Teatraalselt võib väita, et paari aastakümne jooksul kaovad kas Hiina konveierliinid või jäämäed. Viimane oleks kindlasti vähem meeldiv ning seda mitte üksnes jääkarude või Bangladeshi madaliku elanike jaoks. Lisaks töötajaskonna (ettevõtte) kangelaslikule käitumisele võib riigi tasandil või rahvusvahelise koostöö tulemusena ilmneda vajadus vältida negatiivseid välismõjusid pikamaasõitudele tunduvalt suurema transpordimaksu kehtestamise abil. Hüppame nüüd ajas veidi edasi, et näha samasuguseid kontseptsioone teenimatust ja ebaõiglasest kasumi teenimisest Karl Marxi õpetustes. Klassivõitluse ja ekspluateerimise teooriates peetakse tööd kurnamiseks, mis ilmtingimata lõhnab higi järele. See tõstab proletariaadi teiste klasside seast kõige kõrgemale kohale. Nende kannul on tihedalt talupojad, samas kui kodanlust suudetakse vaevu taluda ning aadelkond ja vaimulikud on ajast ja arust ning väljasurevad klassid. Kodanluse ebaausalt teenitud rikkuse allikas on lisakasum, mis saadakse ebaõiglaselt kõrge kasumimäära tõttu. Marxi ja Engelsi teooriad tuginesid enda kogemustele, kuna nad mõlemad kasvasid üles kapitalisti peres kapitalismiajastu koidikul. Kahjuks tipnes soov seda olukorda muuta sellega, et nii nemad ise kui nende järgijad lõid aluse uuele ja veelgi ebaõiglasemale ning ebainimlikumale süsteemile, kui oli seda eelmine. Rooma katoliku kiriku eetilised normid või marksistide ideaalid tunduvad tänapäeva arenenud maailmas üpris veidrad. Kuid teistes ühiskondlikes süsteemides on läbi kogu inimajaloo nähtud õigluses suuremat hüve kui kasumis. Sellest väitest ei tasu siiski otsida nostalgilist joont. Need süsteemid polnud ei paremad ega õigemad kui vaba turumajandus. Nendes süsteemides esines paljusid muid vigu (sõjad, julmused, ekspluateerimine) ning teatud tavasid, mida tänapäeval peetakse lubamatuks, peeti vajalikeks ning isegi kõlbelisteks (nt surmanuhtlused, piinamised, ristisõjad või agressioon religiooni nimel). Marx, raske töö, lisakasum Mineviku süsteemid ei olnud õiglasemad kui praegused 2. Ära aita kaasa ebaõiglusele! Ei pea ajas eriti palju tagasi minema, et leida teoreetikuid ning ärimehi (kaupmehi), kelle jaoks oli ilmselge, et ettevõtte tegevus ei tohi põhjustada ebaõiglust ega ebavõrdsust üle nn loomuliku taseme. On teada-tuntud fakt, et keskajal keelas kirik Euroopas ära liigkasuvõtmise (intresside kogumise). Seepärast valitsesid seaduslikku krediidi- ja laenuäri vaid mittekristlased (valdavalt juudid). Liigkasuvõtmist pidasid ebaeetiliseks nii Aristoteles kui Püha Thomas Aquinost. Kapitalism, muutes kõlbluse suhteliseks, on majanduslikust mõtlemisest õiglust praktiliselt kaotamas. Majandusteooria ei aseta homo economicuse (kasumit maksimeeriva inimese) mitte ainult kesksele kohale, vaid korraldab ühiskonna ümber nii, et inimene on oma olemuselt tarbija. See tähendab, et utilitarism võidab alati õigluse nii on inimsugu kord juba loodud. 61 kuid need ei kahelnud õigluse vajaduses Aristoteles e. kr. 61 See on siiski vaid nn peavoolu teooria, praktikas teame mitmeid vastupidiseid trende, kodanikualgatusi, maksusoodustusi heategevuse ning teisi kogukonna algatusi, mis on samuti osa kapitalismist

35 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet Smith vaidleks vastu! Adam Smith Pea peale pööratud suhted Huvitav on märkida, et majandusteaduse isa Adam Smith, kes ülaloleva teooria välja töötas, ei pannud neid mõtteid oma põhitöös [1776] kirja sellises vormis. Tema ja ta kaasaegsed ründasid raevukalt piiratud vastutuse mõistet Lõunamere kompanii skandaali pärast Londoni börsil aastal. Praeguse aja mõistes aktsiaseltsid ja osaühingud olid Inglismaal aastatel keelatud. Smith väitis, et aktsiaseltsid on tõkkeks konkureerivate turgude olemasolule ning ta mõistis neid hukka kui kaubanduse või valitsuse toetust eraettevõtete monopoolsele seisundile Smith uskus, et omakasupüüdlikkus on kasulik vaid juhul, kui tegutseda väikeses kohalikus kogukonnas ning kohaliku ulatusega (Sparkes [2001]). Meie jaoks tähendab see kaht asja: ettevõte on allutatud ühiskonna õigluse kontrolli jõule ning erapooletule, eetilisele ja majanduslikult vastutustundlikule omanikule/juhile. Jätkusuutlikkuse seisukohalt on suhe majanduse ja ühiskonna vahel veel õige. Sellise strukturaalse raamistiku (nagu näha joonisel 28) lõi Ungari majandusteadlane Károly Polányi, kes näitas ära kolme süsteemi ajaloolise ja hierarhilise järjestuse. Majandus on osa (alamsüsteem) ühiskonnast ning see on omakorda looduse alamsüsteem. Kuid mitte mingil juhul vastupidi! Loodus Ühiskond Majandus Majandus Ühiskond Loodus Tuleb aru saada, et vastupidiselt esimesele põhimõttele, ei ole ei selles raamatus ega ka üheski teises teoorias võimalik määratleda teise kuni viienda põhimõtte optimaalset ja ideaalset taset. Saame vaid anda ebamäärase hinnangu vastutustundlike ettevõtete maksimaalsele suurusele (ca inimest?) või lubatava erinevuse kõrgeima ja madalaima sissetuleku vahel ettevõttes. Usun siiski, et sellised meetmed ja piirid on olemas. Need võivad küll teatud juhtudel varieeruda, kuid siiski on parem anda ebatäpseid hinnanguid kui uskuda, et neid pole üldse võimalik anda. Raske on heaks kiita seda, et Lõuna-Ameerika banaaniistanduste töötajad saavad vaid 1,5% arenenud maades kehtivast banaanide jaemüügihinnast (vt joonist 18 lk 47). Ka ei saa me leppida sellega, et teismelised õmblejad, kes toodavad kvaliteetkaubana märgistatud spordirõivaid Kaug-Ida kurnavates tööstuskäitistes, saavad vaid mõne tuhandiku Läänes kehtivast jaemüügihinnast (Radin, Calkins [2006]). Ei saa koostada täpset kataloogi ühiskondlikult vastutustundlikest toodetest ega ole võimalik panna paika jätkusuutlike ettevõtete suurust. Õiglast ja võrdset jaotust ei saa täpselt määratleda, vaid peame suutma tunnetada lubatavaid erinevusi ettevõtte palkades ja töötingimustes. Samuti tuleb osata näha, kuidas panustab ettevõtte peamine tegevus ühiskondlikku õiglusesse (või hoopis varjutab selle). Me ei peaks laskma end eksitada eraisikutele määratud soodsast laenuintressist, kui tegemist on inimeste ja töötajatega, kes on juba ühiskondlikult hüljatud. Ka luksuskaupu tootva ettevõtte juhid ei saa olla enda üle uhked, kui tuleb juttu ühiskondlikku õigluse põhimõtetest. See on põhimõte, mida kuritarvitavad need, kes pakuvad tooteid ja teenuseid, mis tekitavad sõltuvust. Kui suur on lubatud ebavõrdsus? Piire seada on raske, kuid mitte võimatu Peame seda tunnetama! Joonis 28: Pea peale pööratud süsteemide hierarhia Majandus ja jätkusuutlikkus algne kord maailmas Kasumispõhisus ja jätkusuutmatus praegune kord maailmas Kolme kõige rikkama inimese jõukus maailmas on suurem kui 48 kõige vaesema riigi SKT kokku. 225 kõige rikkama inimese vara ületab rohkem kui tuhat miljardit dollarit, mis on umbes 3 miljardi inimese ehk poole maailma elanike aastane sissetulek. Kui need isikud ja loomulikult ka nende omanduses olevad ettevõtted pole peamised jätkusuutliku arengu toetajad, siis ei saa neid mingil juhul pidada ühiskondlikult vastutustundlikuks. Mis on meile vastuvõetamatu? Tõeliselt vastutustundliku ettevõtte põhitunnus: liikumine õigluse poole Aga kuidas? Lugejal ei tasu arvata, et me igatseme tagasi kuldset minevikku, ka tol ajal ei olnud igal pool õiglust. Siiski usume, et tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus viib meid õigluse ja aususe poole. Ettevõtete juhid ei saa lükata vastutust üksnes kohtute, ametiühingute ja kirikute õlule. Selline käitumine ei oleks kooskõlas mitte üksnes varasemate ühiskondade, vaid ka kapitalismi algsete ideedega. Keeruline on aga vastata küsimusele, kuidas tagada õiglus? Kahjuks ei saa siin anda ühest seletust ega lahendust, nagu saame seda teha esimese põhimõtte puhul (s.o mida vähem saastavat transporti, seda parem), kuna õiglus ei ole mõõdetav suurus, vaid tegu on pigem intuitsiooni ja taktitundelisusega. Muudame-kõik-võrdseteks-tüüpi lahendused on teatavasti siiani olnud ebaedukad. Neid on võimatu rakendada inimeste erinevate loomuomaduste ja väliste tegurite erisuse pärast. See tõde kehtib ka suurte ettevõtete tippjuhtide puhul: kui aastal oli USA ettevõtte juhatuse esimehe sissetulek samaväärne tema 42 töötaja kogusissetulekuga, siis aastal oli see juba võrdsustunud 419 töötaja kogupalgaga. 5% maailma rahvastikust tarbib 96% kogu üleilmsest rikkusest, samal ajal 1,3 miljardit inimest peavad hakkama saama vähema kui 1 dollariga päevas. Iga päev sureb inimest nälga, mis teeb keskmiselt 1 inimene iga 3,6 sekundi järel; 75% neist on alla 5-aastased lapsed. Samal ajal on näiteks 42,2% Eesti elanikest ülekaalulised. 62 Kas saab siin rääkida ülemaailmsest jätkusuutlikkusest? Või on odavad banaanid ja eksootilised reisid ainult rikaste nautida? 419 korda targem ja töökam? 62 Ülekaaluliseks peetakse inimest, kelle kehamassiindeks BMI ületab väärtust 25 (BMI = kaal/pikkus 2 ). Esikohal on maailmas Nauru 92%, Ameeika Ühendriigid on 9. kohal 74,1% (

36 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet 3. Raha peaks teenima inimest, mitte vastupidi Kasumijaht on üks põhilisi ettevõtet elus hoidev element, tema nn veri. Just seetõttu on äärmiselt keeruline teha vahet tervislikul ja haiglaslikul motivatsioonil. Viimane on kasumipõhisus, millest vastavalt meie kolmandale aluspõhimõttele peaks tõeliselt vastutustundlik ettevõte hoiduma (sellist ettevõtet võib ajutiselt nimetada alternatiivseks ettevõtteks, mille tähendust selgitame järgmises osas). Meie kolmas põhimõte vihjab, et otsuste tegemisel ei võta tõeliselt vastutustundlik ettevõte üldjuhul vastu lühiajalist kasu tõotavaid otsuseid. Selline ettevõte mitte ainult ei ohverda lühiajalisi eesmärke pikaajalise kasumlikkuse eesmärgil, vaid annab ka inimlikkusele eelise kasumlikkuse ees. Seega lakkamatut häireseisundit ei tohiks neis ettevõtetes esineda. Inimesed on olulisemad kui kasum Kas rohkem verd muudab organismi paremaks? Pöördume tagasi vere metafoori juurde. Et püsida tervetena, vajame parajat kogust värsket verd, sama moodi nagu ettevõtted vajavad finantsressursse. Sellest hoolimata ei soovi keegi vere hulga lakkamatut suurenemist kehas. Vere ja tervise optimaalsel tasemel hoidmine on hädavajalik, kuid hea tervise juures olles saame tegeleda muude oluliste asjadega. Kui ehitame oma äri üles üksnes kasumi maksimeerimisele, võime unustada muud olulised elu eesmärgid. Kasumipõhisus Majandus Tervis pole elus kõik, kuid ilma terviseta pole elu A. Schopenhauer Elutähtsad elemendid (meie kontekstis kasum) on esmatähtsad õnnetuste või hädaolukordade puhul. Kui tervis on tõsises ohus, näiteks tugeva verejooksu puhul, unustame mitte ainult lõbud, töö ja eneseteostuse, vaid ka kõik teised vajadused. Meie huvi teise sugupoole vastu kaob ning puudub ka söögiisu, seni kuni oleme jälle terved. Eesmärk Tootmisvahendid Tavaline ettevõte Kasum Inimesed Alternatiivne ettevõte Inimesed Kasum Missioon Eesmärgi saavutamine Üldine heaolu Joonis 29: Kasumipõhise ja alternatiivse ettevõtte võrdlus Arthur Schopenhauer Eelneva jutu põhjal võib tõmmata paralleeli kasumipõhise ettevõttega, kus pidevalt tahetakse teenida kasumit, s.t ollakse püsivas häireolukorras. Ükskõik, kas kasum saavutati tänu suuremale efektiivsusele või paremale turupositsioonile, pärast rekordtulu saavutamist jätkatakse kulutuste vähendamisega. Töötajaid ärritab väiklane sendilugemine, kui mujal ulatuslikult raha pillatakse. Kuid see on alles väiksemat sorti mure. Suurem probleem on see, et olukord on vastuolus ettevõtete aluspõhimõtetega. Meie tehtud alternatiivsete ettevõtete juhtumuuringutes kohtame taolisi näiteid ikka ja jälle (KÖVET [ ]). Näiteks on üks ettevõte rõõmus, kui naistöötajad lähevad lapsepuhkusele, ning võtab nad hiljem meelsasti tagasi. See ettevõte hindab elu väärtusi kõrgemalt kui ajutist majanduslikku efektiivsust. Tänuks selle eest on need naised ettevõttele lojaalsed. Samuti palgatakse vahel, erinevalt tavalisest tööturu praktikast, lahkesti ka vanemaid töötajaid, kellest sageli saavad kõige kogenumad ja püsivamad kolleegid. Ühes teises ettevõttes hakkas üks töötajatest jooma ja töölt puuduma, jättis oma ülesanded täitmata. Hoolimata sellest ning isegi klientide kaebustest ei vallandanud tegevdirektor seda töötajat, vaid võttis aega temaga vestlemiseks. Selgus, et naine koos kahe lapsega oli mehe juurest lahkunud. Mehele anti puhkust, et ta saaks rahulikult mõelda ja oma lastega kohtuda. Minnalaskmise asemel valis mees kainuse ja töökuse ning tööandjale vääriliseks tasuks sai temast üks ettevõtte kõige pühendunumaid töötajaid. Tööturul konkurentsivõimetud: emad, vanemad inimesed ja need, kes uputavad oma mured alkoholi Natuke halba ei saa teha palju haiget Vastavalt meie kolmandale põhimõttele peaksime hoidma toimivana organisatsiooni, mis kasutab raha (kapitali) vajalikul määral. Eluks vajalike ainete puhul on oluline, et neid tarbitaks optimaalsel määral. Kui kasulikud vitamiinid organismile ka poleks, mõjuvad need liigsetes kogustes kahjulikult (ka vastupidine on tõsi tsüaniid on surmav aine, kuid üliväike doos veel halba ei tee). Siinkohal tuleb teha üks vahemärkus. Inimsõbralikku käitumist ei saa kirjutada ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi standardisse, sest tegemist on konkreetse situatsiooniga. Püüdes normida alkohoolikute ja töölt viilijate kohtlemist, näeks see protseduur ilmselt ette, et esimesele hoiatusele järgneb vallandamine. Niiviisi toimiti ka eespool juhtumi puhul, kuid hoiatuse tegemine oli niivõrd inimlik, et lahendas probleemi., kuid liiga palju head võib halvasti mõjuda Kui muudame ettevõtte igavesti kasumit suurendavaks rahamasinaks, kõrvaldame sellega ettevõtluse esialgse eesmärgi, milleks on inimlik nauding töötamisest ning rõõm tarbimisest. See on kasumipõhisus hullus üha suurenevast tõhususest ja kogu tähelepanu pööramine kokkuhoiule

37 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet 4. Väike on kaunis E. Schumacher Olemegi jõudnud neljanda aluspõhimõtteni, mis on seotud ettevõtte suurusega. Siin on peamine küsimus, kas suurem ettevõte on väikesest vähem või rohkem vastutustundlik. Turumajanduse tingimustes tekib küsimus, kuidas on võimalik, et meie võrdsete võimaluste maailmas üldse selline diskrimineeriv vahetegemine esineb. Samal ajal nõustume ja oleme harjunud eristamisega, näiteks usume ebapiisavalt tõestatud majandusaksioomi, mida kutsutakse mastaabisäästuks ja mille väitel on suurem ettevõte ökonoomsem (säästlikum). Ehk oleks võimalik sõnastada samasugune aksioom ka mastaabivastutustundlikkuse ja -vastutustundetuse kohta? Seda teemat selgitab paremini maailma suurimate majandusüksuste tabel (vt tabel 6). Loendist ilmneb, et 100st suurimast majandusüksusest on 58 riigid ja 42 rahvusvahelised suurettevõtted. Näiteks British Petroleumi aastakäive on suurem kui Soome või Kreeka aastane SKT ning 70 90% toidukaupade turust kontrollib vaid 4 5 ettevõtet. Kui võtta vaatluse alla 150 suurimat majandusüksust, moodustavad suurema osa rahvusvahelised korporatsioonid. Nende hulgas leiame 83 ettevõtet ja 67 riiki. Top Me ei tohi rahulduda võltskompromissiga, mille kohaselt peaksid väiksed ettevõtted CSRi rakendamisel tegema samasuguseid jõupingutusi nagu suured. Oletame, et meil on kaks väga sarnast ettevõtet neil oma sama toodang, ühesugune omandus ja juhtimissüsteem, nad asuvad ühes ja samas piirkonnas. Kuid on üks asi, mis neid eristab, nimelt suurus. Kas suured ettevõtted on vastutustundlikumad? Iluvidinad ja tõeline ilu Kas need kaks eri suurusega ettevõtet (ceteris paribus) 63 erinevad oma vastutustundlikkuse taseme poolest? Asjatundjatel ja analüütikutel on selle kohta empiiriliselt tõestatud veendumus: suurem ettevõte on vastutustundlikum. Siiski ei tähenda see, et tegelikult nii ka on, vaid pigem viidatakse sellele, et ettevõtte (ühiskondliku) vastutuse definitsioon on armetult vaene. Nagu eelmises peatükis kirjeldatud, võiks nn pinnapealne CSRi definitsioon olla järgmine: mida rohkem tegevusi (neid, mis pole ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud) CSRi nimetuse all läbi viiakse (nt juhtimissüsteemide rakendamine, vabatahtliku aruandlusega tegelemine, vastutuse delegeerimine, sponsorlus, roheline suhtekorraldus), seda vastutustundlikum on ettevõte. Suur ettevõte on vaieldamatult enam aldis juurutama oma põhitegevuste kõrval ka väikseid lisaprotseduure ja -hüvesid. On aga kahju, kui vastutustundetu ettevõte kasutaks vahendeid iluvidinatena, et näidata end vastutustundlikumana. Ettevõtte suuruse küsimusel oleme selles raamatus juba mitu korda peatunud. Jutuks on olnud ka ökoloogiline jalajälg, mille suurenemise põhjuseks on näiliselt pidurdamatu individuaalse ja organisatsioonilise tarbimise kasv. Oleme analüüsinud liikide hävimist, kuna inimkonna nõudlus maa järele üha suureneb. Ma ei usu, et vajame rohkem tõestust, et piiramatu kasv piiratud ökosüsteemis (nagu Maa seda on) on võimatu. Pigem on see võimalik ajutiselt, esmalt ilma igasuguste probleemideta, hiljem aga inimestele ning seejärel tervele maakerale kahju põhjustades. riik või korporatsioon SKT või käive (MILjON USD) 1. Euroopa Liit Ameerika Ühendriigid Jaapan Saksamaa Hiina Ühendkuningriigid Prantsusmaa Iirimaa Itaalia Kanada Hispaania Lõuna-Korea Brasiilia India Mehhiko Venemaa Austraalia Holland Belgia Šveits Tabel 6: Maailma 100 suurimat majandusüksust (2005) Allikas: nimekiri IMF ja Forbes i andmetel 63 Eeldades, et kõik ülejäänud tingimused on identsed

38 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet riik või korporatsioon SKT või käive (MILjON USD) 21. Türgi Rootsi Taiwan Saudi Araabia Austria Poola Norra Wal-Mart British Petroleum Indoneesia Royal Dutch/Shell Group ExxonMobil Taani Lõuna Aafrika Vabariik Kreeka Iraan Soome General Motors DaimlerChrysler Portugal Argentina Hongkong (Hiina) Ford Motor Tai Toyota Motor General Electric ChevronTexaco Araabia Ühendemiraadid Venezuela Total Malaisia Tšehhi Vabariik Iisrael Kolumbia ConocoPhilips Pakistan Singapur Tšiili Allianz Wordwide Ungari riik või korporatsioon SKT või käive (MILjON USD) 61. Uus-Meremaa Citigroup Nippon Tel &Tel Alžeeria Nigeeria Rumeenia AXA Group Filipiinid IBM American Intl Group Siemens Group Egiptus ING Group Carrefour Group Hewlett-Packard Ukraina ENI Peruu Honda Motor Kuveit Berkshire Hathaway Generali Group Home Depot Verizon Commun Nissan Motor Nestlé Deutsche Telekom Bank of America Aviva France Telecom Altria Group Crédit Agricole HSBC Group Fortis UBS Bangladesh Credit Suisse Group Zurich Financial Services Kasahstan Renault Group

39 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet Korralik elatis kasumi maksimeerimise asemel Kujutleme väikest ettevõtet, kes järgib esimest nelja põhimõtet 1. Transport 2. Õiglus 3. Tõhusus 4. Suurus 5. Toode Aga nende äri on pornofilmid! Ärge tekitage voorusi vastavalt vajadusele! 5. Mu toode peaks olema nende 20% toodete seas, millel on koht jätkusuutlikus maailmas! Niisiis, üks tõeliselt vastutustundlik ettevõte peaks oma töötajatele ja omanikele tagama korraliku elatise, kuid mitte pidevalt suureneva kasumi. Aga kust see raha tuleb? Sissejuhatuseks viiendale põhimõttele kujutlegem üht ettevõtet, mis pakub teenust hotellidele. Tänapäeval peab ühe korraliku hotelli igas ruumis olema televiisor, mida saab kasutada ka raadio kuulamiseks ning heal juhul ka videote vaatamiseks. Oletame, et meie ettevõte on spetsialiseerunud videote rentimisele ja videosüsteemide hooldusele. Ettevõte siseneb turule ühes nišis ning tegutseb vaid teatud piirkonna hotellides, kuna valitseb tugev konkurents ning omanikul on tutvused ainult selles piirkonnas. Ettevõtet ei üritata laiendada, kuna olemasolevast suurusest piisab ja see tagab pikaajalise elatise ka omanikule ning 15le alluvale. Seega austatakse ettevõttes nii esimest kui neljandat põhimõtet. Suurepäraseid tulemusi ilmutatakse ka teise ja kolmanda põhimõtte puhul, kuna palgatakse peamiselt valgekraesid ning juhi sissetulek on sekretäri omast vaid 5 korda suurem. Samuti on ettevõte pidanud ärikõnelused mitmel korral lõpetama, kuna suudaks hinnalanguse nõudmistele vastata vaid kvaliteedi languse kaudu ning seda pole ta valmis tegema. Põhimõtteliselt võiks ettevõtte tõeliselt vastutustundlike ettevõtete hulka juba vastu võtta. Tuleb veel vaid järgida viiendat põhimõtet. Eespool sai mainitud, et loodav ettevõte võiks rakendada kas või üht nendest põhimõtetest, selle asemel et kasutada pealiskaudselt suurt hulka CSRi vahendeid. Avaldan meie näitliku ettevõte kohta veel uut infot: filmid, mida pakutakse auväärt külalistele meelelahutuse eesmärgil, on mõeldud ainult täiskasvanutele. On üsna selge, et tõeliselt vastutustundliku ettevõtte kvalifikatsiooni omandamine on siinkohal välistatud, seda kahel põhjusel. Esiteks selle tõttu, mida me pole siiamaani veel rõhutanud. Nimelt meie kujutletavas näites olev ettevõte vastab neljale aluspõhimõttele pigem olude sunnil kui omal algatusel. 99,8% ettevõtetest on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ei saa piiravate asjaolude tõttu kunagi kasvada. Nende jaoks pole seega suuruse kriteerium asjakohane. Teiseks jõuame nüüd ka viienda põhimõtteni ettevõtte toote või teenuse juurde. See põhimõte on väga oluline, omades teatud vetoõigust, kui rääkida ettevõtte liigitamisest tõeliselt vastutustundlikuks. Alustame rahulikult. Tähelepanelikkus võib olla kasulik. Mis oleks, kui me alat es tänasest keelustaksime suitsetamise? Kahtlemata tuleb meil tegelda ka tundlikumate teemadega. Kus on piir lugupeetud ja armastatud kaardimängu ning hasartmängu vahel? Kas näiteks mehelikkuse säilitamine (jahipidamise näol) on tähtsam kui ninasarviku sarv (ja loomulikult ninasarvik ise)? Millised ettevõtted rahuldavad oma toodetavate jookidega meie vajadust ning millised kannustavad meid ostma ebatervislikke jooke, mis janu ei kustuta? Kus asuvad seksuaalse kõlbluse piirid? Kelle õigusi eelistada suitsetajate või mittesuitsetajate omi? Enamus inimesi leiab, et kuskile tuleb piirid panna. Kuna kellelgi pole julgust seda teha, käitume nii, nagu see olekski võimatu. Oma CSRi õpikursusel kasutasime juhtumuuringut pealkirjaga Minu tehas (ingl k Factory of Mine ). Andsime osalejatele üheleheküljelise kirjelduse kujutletavast ettevõttest Forland Technologies. See kirjeldus puudutas ettevõtte jätkusuutlikkuse poliitikat ning omaniku/juhi isiklikku avaldust. Dokumendis oli kirjas, et ettevõtte rajas aastal tehase praeguse juhi vanaisa ning ettevõttes oli 70 töötajat. Tänasel päeval töötab seal 3800 inimest ning ettevõte on tööpuuduse käes vaevleva piirkonna suurim tööandja. Forlandi vastutustundlikkust kinnitavad faktid. Rakendatud on ISO 9001 ja ning töötervishoiu- ja -ohutuse süsteemid. On olemas 12 töötajaga keskkonnaosakond, välja on töötatud suurepärased tulemuslikkuse indikaatorid. Ettevõte on pühendunud võitlemisele üleilmse kliimasoojenemisega CO 2 emissiooni vähendati 23% võrreldes aasta tasemega. Kasutatakse varasemast 7% vähem pakendeid tooteühiku kohta ning 14% energiatarbest saadakse päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite abil. Samal ajal suurenes nende viimase kolme aasta jooksul kesk-miselt 32%. Tudengid pidid olemasoleva informatsiooni põhjal paigutama ettevõtte skaalale 1 5 (1 jätkusuutmatu, 5 jätkusuutlik). Seejärel võisid nad esitada küsimusi. Kõige enam küsiti, mida Forland toodab. Ettevõtte kahemõttelise tähendusega ingliskeelne nimi on meelega pisut eksitav, 64 aga reedab siiski ettevõtte tegeliku tegevusala, milleks on hoopis miinide tootmine (miinitehas). Mõistetavalt ei kuulu relvatehas ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtete hulka. Vastutustundetute ettevõtete nimekirjast võib sageli leida ebaseaduslikke tegevusi. Näiteks kuuleme sageli pedofiilidele huvipakkuvate Interneti lehekülgede kinnipanemisest. Hiljuti keelati ära hasartmängud (kasiinod) paaris Venemaa väikelinnas. Esineb ka nn ebasoovitatavaid tegevusalasid. Näiteks väärtpaberiportfelli Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeks, millega hinnatakse ettevõtete jätkusuutlikkust, ei hinda alkoholi-, tubaka-, ja relvatööstusi ega hasartmänguettevõtteid ( com). Ameerika organisatsioon nimega Avalik kodanik (Public Citizen) koondab advokaate, kes võitlevad õigluse, tarbijaõiguste ja valitsuse läbipaistvuse eest. Ettevõtete hulgas, keda nad kontrollivad, on lennufirmad, asbestitehased, ravimi- ja tubakatoodete tootjad, energeetika- ja mootoritööstused ( Kus on piirid? Minu vastutustundlik relvatehas Kahjuks on relvatehaste kõrval veel teisigi 64 Ingliskeelne sõna mine tähendab nii minu oma kui ka miini (lisaks ka kaevandust )

40 3. strateegiline lähenemine 3.1 viis põhimõtet Ka kohalikke mahetootjaid on vähe Liiga palju üleliigseid tooteid Kõik tooted leiavad endale ostja Jätkusuutlike supertoodete nimekiri Kahjuks on tegemist subjektiivse teemaga. Seepärast saab vaid väikse osa kaubanduslikke tegevusi lisada ühetähenduslikult CSRi musta nimekirja. Sama kehtib vastutustundlike toodete kohta: maailmakaubanduse mastaabis moodustavad kohalikult toodetud maheleib, puuviljad ja isegi sertifitseeritud keskkonnahoidlikud tooted (vt 2. peatükki) äärmiselt väikese osa. Musta nimekirja on võimalik laiendada võiksime sinna lisada täiesti ebavajalikke tooteid või neid, mida veetakse müügiks kaugetesse paikadesse. Ühel kursusel anti tudengitele ülesanne koguda taolisi tarbekaupu ning nad naasid kaubanduskeskustest uskumatute leidudega (vt ka eespool joonist 24). Tänapäeval võib endale poest osta nii patareidega töötava küünelakikuivati, salapäraselt lahjendatud kassipiima (5 korda kallim kui tavaline) kui DVD-tagasikerija, mis teeb videokasseti tagasikerimise häält. Ungari toidupoodides on letid lookas Brasiiliast pärit viinamarjade all, samal ajal kui Ungaris on viinamarjade korjeaeg. Kivikesed, millega saab akvaariumi kaunistada, pärinevad Hiinast. Need on pakitud kilekotti ja veetud kohale tuhandete kilomeetrite kauguselt, kuigi sama hästi saaks neid korjata oma tagaaiast. Umbes samasugune lugu on pihustusveega, mis pärineb Prantsuse Alpide mineraalveeallikatest. Kui meid eespool vaevas mõte relvakaubandusest, siis viimase lõigu fenomeni üle saab vähemalt nalja heita. Peame siiski ausalt tunnistama, et pole palju neid inimesi, kes võivad väita, et neil ei ole ühtki üleliigset või mõttetut asja. Samas ei saa kindlasti nimetada üleliigset eset, ilma et keegi vastu vaidleks. Olgu siis tegu kassiaustaja või iluprotseduuride ohvriga. Tegelikult on neil õigus nii nagu meilgi, ilmselt pole nende jaoks tegemist kasutu tootega. Tõenäoliselt ei suuda me siinkohal jääda ei objektiivseks ega järjekindlaks. Esimese põhimõtte puhul on selge, et vähem on parem, ning põhimõtete 2 4 puhul saab vähemalt teoreetiliselt nõustuda, et kehtivad teatavad piirid, isegi kui me neid seada ei oska. Toodete puhul aga peame tunnistama, et teoreetiliselt on võimatu koostada üleilmset jätkusuutlike toodete nimekirja. Eriti veel, kui tooted peaksid olema jätkusuutlikkuse pingereas, alustades kaupadest, mis on absoluutselt vajalikud (tervislikud, kohalikult toodetud, tarbeesemed) ja lõpetades nendega, mis kahjustavad või on hukatuslikud ja amoraalsed, ning luksuskaubad, mida kõigele lisaks veetakse kohale maailma teisest otsast. Tore oleks, kui selline nimekiri olemas oleks Peaksime vaid iga toote pakendile lisama toote ökoloogilise jalajälje või selle halvad küljed ning kontrollima maakera taluvusvõimet (bioloogilist taastootmist), mis on kahjuks madal. Seega peaksime umbes ühele kolmandikule nimekirjast joone alla tõmbama (ühekordne plastpastakas võib ehk veel olla, plastist joogikõrs aga mitte). Tegelikult peaksid need mõlemad keelatud olema Mõned kokteilibaarid ja inimesed ehk tunneksid neist puudust, kuid endiselt on olukord Antarktikas ja leib meie lastelaste laual suurema tähtsusega. Sellist nimekirja pole ega saagi olla. Ebatõenäoline on isegi see, et keegi selle tegemise ette võtaks, sest kokkuvõttes ei tasuks see vaev end ära. Peotäis riisi on Hiinas sama jätkusuutlik kui kilo kartuleid Eestis. Peotäie Hiina riisi jätkusuutlikkus Eestis on aga juba küsitavam ning Hiina papüürus Eestis on kohe kindlasti halb. Ka papüüruse näide oleks veel rahuldav, kui maailmas poleks üle 6 miljardi inimese, kellest vähemus elab arenenud maades, kus toimub meeletu tarbimine. Teisisõnu, toodete üle ei saa kohut mõista, probleem seisneb tegelikult hoopis toodete dumpingus (alla oma tegeliku hinna müümises). Surfilauad on luksuskaubad. Vastupidiselt näiteks mootorrattale ei saasta ega kahjusta need otseselt keskkonda, kuid nende tootmine, ladustamine ja transport tarbib siiski energiat ja nõuab ruumi. Sõja ajal ei tuleks kellelgi mõttesse tegelda surfamisega, kui seda tegevust just põgenemiseks ei kasutata. Pessimistid hoiatavad, et jätkusuutmatu areng toob peagi kaasa mitmeid sõjasarnaseid olukordi, mille tagajärjel 80% praegustest tarbeesemetest kaotavad inimeste elus oma senise tähtsuse. Üldiselt võib areng olla ka jätkusuutlik, kui paarsada saareelanikku surfavad, sõidavad mootorratta või autoga, sest olulised on vastastikused seosed ökoloogilise jalajälje, bioloogilise vastupanuvõime ja riikide rahvastikutiheduse vahel. Kokkuvõttes pole eriti reaalne, et ELi kaheksas teadusuuringute raamprogramm või mõni Ameerika parematest uuringukeskustest töötaks välja andmebaasi, millele ettevõtte keskkonnateadlik juhtkond saaks kergesti ligi pääseda, et oma toote jätkusuutlikkuse taset teada saada. Praegu pole loodud ühtegi toodete keskkonnahoidlikkuse hindamise klassifikatsioonisüsteemi, mis oleks samaaegselt usaldusväärne ja laialdases kasutuses. oleks väga tore! Kokteilibaarid ja Antarktika Kõige rohkem teeb muret kogus Surfilauad ja üksikud saared Ärgem oodakem superlahendusi! 78 79

41 3. strateegiline lähenemine 3.2 Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus Süda ja mõistus Niisiis peamegi kuulama eelkõige nii oma südame kui mõistuse häält. Ainus, näiliselt üsna kõhetu abinõu, mida võiks seoses viienda põhimõttega rakendada, on panna juhtivtöötajale (ettevõtja, omanik ja/või juhataja) uue ettevõtte loomisel südamele mõtiskleda oma tootekontseptsiooni üle. Ta peaks kaaluma, kas toode kuulub ökoloogilisuse, eetilisuse ja võrdse jaotuvuse seisukohast parima 10 20% sisse. Kui ilmselgelt kuulub, võib viienda põhimõtte rahuliku südamega kehtivaks lugeda. Kui ei ole kindel, kas kuulub, siis on see probleem, ning kui toode kohe kindlasti ei mahu nendesse piiridesse, siis pole võimalik anda vastust sellele, kas ettevõte on ühiskondlikult vastutustundlik või mitte. Sa ütlesid, et me peame infot jagama! Tundub, et inimest ele ei meeldi see, mida me t eeme! See on tõeline õppetund Müüt keskkonnahoidlikest teenustest Kas sellega peab hooplema? Lõpetuseks, hoolimata sellest, et kasutasime pidevalt sõna toode, mõistame sama kontseptsiooni all ka teenuseid. Raske on uskuda üldlevinud, kuid pinnapealselt püstitatud aksioomi, et võrreldes toodetega on teenused keskkonnahoidlikumad, kuna toodetest tekivad hiljem jäätmed. Ka teenused käivad üldjuhul käsikäes energiatarbe ja jäätmetekkega ning kui asjale läheneda keskkonnakaitse seisukohast, siis on teenused sageli vähemalt sama otstarbetud kui tooted. Veelgi enam, teenuste osutamisest tekitatud saastet pole oluliselt piiratud. Oleks raske ette kujutada suuremat kuritegu jätkusuutlikkuse suhtes kui kosmoseturism, mis on ju samuti teenus. Pealiskaudne suhtumine viib inimesed tihti eksiteele. Näiteks JIT-süsteem (just-in-time kõik vajaminevad tooted või tooteosad tarnitakse alles siis, kui neid on vaja) tundub olevat ajakohane ja keskkonnahoidlik, kuna see vähendab laopinna vajadust. Kuid samas unustame, et seda kokkuhoitud laopinda on kusagil mujal siiski vaja ning tootmismasinad käivitatakse vaid väikesete koguste tootmiseks. Ja mis kõige tähtsam, see suurendab tegelikult vajadust logistika ning transpordi järele. See kõik kokku aga suurendab keskkonnasurvet. 3.2 TÕELISELT VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS Enne kui esitame üksikasjalikult viimistletud vastutustundliku ettevõtluse kontseptsiooni, peame hetkeks pöörama tähelepanu suhtlusele. Ettevõtteid süüdistatakse sageli CSRi vahendite pealiskaudses rakendamises oma maine parandamise eesmärgil ning tihti on sellistel kahtlustustel ka tõepõhi all. Üsnagi tihti juhtub seda, et CSR = PR (ingl k public relations ehk suhtekorraldus) ehk ettevõtte ühiskondliku vastutuse toimingud võrdsustatakse eranditult suhtekorralduse toimingutega. Uurides lähemalt, kes tegeleb organisatsioonis vastutustundliku ettevõtlusega, leiame, et see on üldjuhul delegeeritud ettevõtte kommunikatsioonijuhile. Tegelikult peaks CSRi koht olema juhataja laual. Ettevõtetes kohatavad lähenemistüübid on (Schmidheiny, Holliday, and Watts [2002]): 1. Räägi ja räägi (me vaid räägime vastutustundlikkusest, piltlikult öeldes ülistame vett, ise samal ajal veini juues) 2. Räägi ja tegutse (peale rääkimise teeme midagi ka ära) 3. Tegutse ja räägi (kõigepealt teeme midagi ära, seejärel edastame info ja suhtleme lisaväärtuse saamiseks) Mina aga liiguksin siit veel edasi ja looksin neljanda tüübi, mis kõlab järgmiselt: Ainult tegutse. Selle all mõtlen ettevõtte vastutustundega juhtimist, millega kaasneb kindel edu. 65 Üritades näida vastutustundlik, kuid tegelikult seda mitte olles, muudetakse sind hoopis vastutustundetuks. Muuseas, kogemused näitavad, et vaikselt tehtud heategu võimendub paremini kui sellest kõikjal kuulutamine. Pealegi on selline heategu usaldusväärsem. Oleme märganud, et kui mõne suure ettevõtte head CSRi praktikat reklaamitakse laialdaselt nii meedias kui nende oma väljaannetes, siis on tõeliselt vastutustundliku ettevõtte juhte väga keeruline veenda oma tegevusest rääkima (näiteks mõnel konverentsil oma edumeelsetest algatustest ettekannet tegema). Oleme üles lugenud need põhimõtted, mida üks vastutustundlik ettevõte peab järgima. Siiski, vabatahtlikku lähenemist eeldav vastutustundlikkus, mis ei tulene seaduse sunnist, ei jaota ettevõtteid selgesti eristuvatesse gruppidesse. Täielikult vastutustundetu ja tõeliselt vastutustundlik ettevõte eksisteerib vaid teoreetiliselt. Nad ei moodusta kaht kardinaalselt erinevat rühma, vaid pigem kujutavad skaala kaht äärmust. Ettevõtete asukohad pole sellel skaalal kindlalt määratud, vaid liiguvad vastavalt tehtavatele otsustele. Et leida ettevõtte asukohta jätkusuutlikkuse skaalal, töötas Ungari Keskkonnateadliku Juhtimise Assotsiatsioon (KÖVET) välja lihtsa hindamisskaala organisatsioonide jätkusuutlikkuse hindamine. Hindamine põhineb asukoha ülevaatusel, küsitlustel, dokumendianalüüsil ning huvirühmade arvamusel. Meetod on kahes mõttes uudne. Esiteks, see liigitab ettevõtted rühmadesse, s.t et kasutajatele ei esitata suurt hulka omavahel sidumata indikaatoreid, vaid hinnatakse ja koondatakse erinevaid parameetreid. Tulemuseks on organisatsiooni hinnang 5-palli süsteemis (1) jätkusuutlik, 2) kogukonnale pühenduv, 3) seaduskuulekas, 4) omakasupüüdlik, 5) hävitav). Arvesse võetakse nii majanduslik roll, keskkonnamõju kui ühiskondlik vastutus. Teiseks, selline liigitus tõstatab teemasid, millele tuleb lihtsalt anda väärtushinnang. Ei must ega valge Suurepärane, rahuldav ja puudulik jätkusuutlikkus 65 Teisisõnu: Tegutse ja teised räägivad! 80 81

42 3. strateegiline lähenemine 3.2 Tõliselt vastutustundlik ettevõtlus Tabel 7: Jätkusuutlikkuse liigitamissüsteemi peamised valdkonnad Kolm korda viis aspekti Tabel 8:Jätkusuutlikkuse liigitamise hinnete tähendus Seega kasutab hindamissüsteem objektiivset informatsiooni, lisaks võetakse arvesse erinevad näitajad (nt ettevõtte suurus) ja antakse hinnanguid (nt toote seotus jätkusuutlikkusega). Sel moel sisaldab lõplik tulemus ilmselgelt ka subjektiivset väärtushinnangut, mis võib alati olla küsitav. Probleem seisneb selles, et jättes need subjektiivsed hinnangud andmata ja asendades analüüsi faktidel põhineva objektiivse hindamisega, jätame välja ettevõtte jätkusuutliku arengu mõistes kõige kriitilisemad kaalumist nõudvad asjaolud. Sellised kriitilised asjaolud on ettevõtte toodete ja protsesside mõju jätkusuutlikkusele, ettevõtte suurus ning roll võrdsuse tagamisel ühiskonnas. Nagu oleme eelnevalt näinud, ei saa nelja viiest aluspõhimõttest kahjuks joonlaua ega ühegi skaalaga mõõta, seetõttu on hinnangu andmine vajalik. jätkusuutlikkus A. majanduslik B. keskkondlik C. Sotsiaalne 1. elujõulisus Kasumlikkus, tõhusus Õigusaktidele vastavus, keskkonnavastutus 2. kasusaajad Majandusliku kasumi Keskkonnakoormus jaotus 3. toode Kvaliteet, majandusriskid 4. roll ühikonnas Suurus, sõltuvus, kontroll 5. Subjektiivne hinnang Info usaldusväärsus ja üldmulje Toodete keskkonnamõju Asukoht, tegevus, transport Info usaldusväärsus ja üldmulje Töötingimused, -keskkond, palgad Töökeskkonna erinevused Vajadused, mentaalne mõju Stabiilsus, päritolu, kohalik roll Teabe usaldusväärsus ja üldmulje Liigitus põhineb 15 aspekti (tabel 7) hindamisel skaalal 1 5 (tabel 8). Nagu tabelis 7 näha, on vaid neli igast jätkusuutlikkuse mõõtme (majanduslik, keskkondlik, sotsiaalne) viiest aspektist täpselt määratletud. Viies ongi subjektiivne hinnang, põhinedes visuaalselt ja muul viisil omandatud info usaldusväärsusel. Tabel 7 on vaid kokkuvõte. Täpsed meetmed on välja toodud allpool olevas üksikasjalikumas tabelis (tabel 9). Väikese liialdusega võib väita, et selle tabeli abil saaks iga ettevõte määrata oma asukoha jätkusuutliku arengu skaalal. mõju organisatsioonile mõju jätkusuutlikule süsteemile 1. Puudulik või Tõsiselt kahjulik 2. Halb või Tõsiselt kahjulik 3. Keskmine, vastuvõetav või Ebasoodne 4. Hea või suurepärane ja Vastuvõetav e neutraalne 5. (Hea või suurepärane) ja Kasulik Jätkusuutlikkus A. Majandusik B. Keskkondlik C. sotsiaalne 1. ELUJÕULISUS 2. Kasusaajad KASUMLIKKUS, TÕHUSUS Mittetasuv / kohalikku kogukonda lammutav Mittekasumlik või röövellik majandusmudel Tabel 9: Jätkusuutlikkuse liigitamise täpne hindamissüsteem ÕIGUSaktidele vastavus, KESKKONNAVASTUTUS 1 Tõsised seaduserikkumised, looduse hävitamine 2 Püütakse seadusi järgida, kuid siiski esineb vastutustundetust Väike või lühiajaline kasum 3 Pigem järgitakse seadusi, vastutustundlik teatud piirides Suur kasum, aga ainult ettevõttele Edendab majandust ja suurendab kohaliku kogukonna heaolu MAJANDUSLIKU KASUMI JAOTUS Ebaseaduslik, must või hall majandus Ebaõiglaselt kõrge sissetulek vaid mõnele Kasumist saavad osa vaid mittetöötavad omanikud Kasumist saavad osa suur rühm omanikke (töötajad) Kasu saab ka kohalik kogukond (ka "kõrvalseisjad") 4 Seadusi järgitakse hoolikalt, kohalik vastutus 5 Sama, mis punkt 4, kuid lisaks ülemaailmne vastutustundlikkus (nt varustajad) KESKKONNAKOORMUS 1 Rängalt saastav või kõrge keskkonnariskiga TÖÖTINGIMUSED, -KESKKOND, palgad 1 Ümbrikupalgad, ebaseaduslik tööjõud 2 Ametlik tööleping, kuid halvad töötingimused Toode 4. roll ühiskonnas 5. Subjektiivne hinnang 3 Korralikud töötingimused ja palgad, kuid pingeline ja rivaalitsev tööatmosfäär 4 Suurepärased tingimused, kuid raha on ainus ajend 5 Sama, mis punkt 4, kuid lisaks kõrge pühendumine ning isiklik lähenemine töötajale TÖÖTINGIMUSTE ERINEVUSED 1 Kohutav, töötajate ebaefektiivne rakendamine pärsib aktiivsust 2 Saastav või riskantne 2 Suur ebavõrdsus, töötajate kurnamine 3 Keskkonnatõhus omas valdkonnas või veidi parem 4 Parima võimaliku tehnika rakendamine 5 Sama, mis punkt 4, kuid panustatakse ka keskkonnaseisundi parendamisse 3 Vastuvõetav palkade ja töötingimuste jaotus 4 Õiglane palkade ja töötingimuste jaotus 5 Sama, mis punkt 4, kuid ka ühiskond saab infrastruktuurist osa KVALITEET, MAJANDUSRISKID TOODETE KESKKONNAMÕJU VAJADUS, VAIMNE MÕJU Halb, ebausaldusväärne, ohtlik toode Vilets ja ilmetu toode, kuid tugev konkurents / vähene nõudlus Hea kvaliteet, tugev konkurents /vähene nõudlus Suurepärane kvaliteet, vähene konkurents / suur nõudlus Sama, mis punkt 4 ja mõjub positiivselt konkurentsile ETTEVÕTTE SUURUS, SÕLTUVUS, KONTROLL Hiiglasuured ettevõtted ilma kohaliku otsustusõiguseta Suured / keskmised, vähese kohaliku otsustusõigusega Väikesed sõltuvad / suured sõltumatud (olenemata suurusest) Kohalikud ja täiesti sõltumatud Väikesed sõltumatud, kes teenivad kohalikke vajadusi 1 Rängalt saastav või väga ohtlik toode 2 Saastav, lühiajaliselt või ühekordselt kasutatav toode 3 Pika kasutuaeaga, parandatav, korduskasutatav, ringlussevõetav 1 Kiirelt hüljatav, mõttetu toode; turul püsimise strateegia puudub 2 Mõttetu toode, mis ergutab nõudlust ja tarbimist; luksuskaubad 3 Nõudlus, kuid mitte otsene vajadus; mugavuskaubad 4 Keskkonnahoidlik toode 4 Tõsine vajadus - korralik toode 4 5 Toode parendab keskkonda 5 Sama, mis punkt 4, kuid aitab lahendada ühiskondlikke probleeme SÜSTEEMI KOMPLEKSSUS STABIILSUS, päritolu, KOHALIK roll 1 Ülikeerukaks muudetud; transpordil väga suur mõju 2 Märkimisväärne, kuid õigustatud keerukus; esineb transpordimõju 3 Parajalt keerukas; esineb transpordimõju 4 Lihtne, minimaalne transpordivajadus, kohalikud vajadused rahuldatud 5 Sama, mis punkt 4, kuid süsteemi on teadlikult veelgi lihtsustatud 1 Kinnisidee kasvust, tõusiklik probleemide tekitamine 2 Halba mõju avaldav ettevõte, vahetab pidevalt asukohti 3 Tõusiklik sissetungija / vastutustundetu kohalik 4 Tõusiklik; panustab kohalikku kogukonda 5 Suure kohaliku tähtsusega, ülitähtis kohaliku elu edendaja 5 Maksimaalne 5 Maksimaalne 5 Maksimaalne

43 3. strateegiline lähenemine 3.2 Tõliselt vastutustundlik ettevõtlus Organsiatsiooni jätkusuutlikuse hindamine 1. Jätkusuutlik 2. Kogukonnale pühenduv 3. Seaduskuulekas 4. Omakasupüüdlik 5. Hävitav Joonis 30: Jätkusuutlikkuse liigituse spiraal Spiraalne areng eksponentsiaalse kasvu asemel 16 punkti 19 punkti Majandus Sotsiaalsfäär 17 punkti Keskkond Roll kohalikus majanduselus Majanduslikult väljapaistev, jackpot kõikidele sidusgruppidele, kuna on sõltumatu ning kohalikus majanduses väljapaistev Majanduslikult eesrindlik, suurepäraste toodetega, tugevdab majanduslikult kohalikku kogukonda. Majanduslikult keskpärane, kuid vaid vähesed omanikud ning tarbijad saavad kasu, kogukonnas mõnevõrra tegus Majanduslikult toimiv, kuid ainult lühiajaliselt, ettevõtte tegevus on ülekohtune, loob ilmetuid tooteid, ebaõiglaselt vähe inimesi saab kasu Majanduslikult vastuvõetamatu või täiesti mittetoimiv, mõjub kogukonnale hävitavalt või tegutseb ebaseaduslikult Keskkonnamõju Keskkonnategevuse osas väljapaistev, väärtuste rajaja, tegevus ja tooted parandavad tervist ning keskkonnaolukorda Keskkonnategevuse osas eesrindlik, ületab nõudmisi, kasutusel olev tehnoloogia, tooted ning transpordikasutamine on keskkonnasõbralik. Keskkonnategevuse osas keskpärane, kuid mitte eesrindlik, jõupingutused seadustele vastamiseks, kuid mitte keskkonnakoormuse vähendamiseks Keskkonna suhtes vastutustundetu, tegevus ja tooted koormavad nii looduskeskkonda kui inimetervist Keskkonda kahjustav ning ebaseaduslik, inimtervist ja ökosüsteeme kahjustav Sotsiaalne vastutus Ühiskondliku vastutuse osas teerajaja, jackpot kõikidele töötajatele ning sidusgruppidele (mitte ainult rahalises mõttes) silmapaistev abi kohalikule kogukonnale Ühiskondliku vastutuse osas väljapaistev, tegevus ja tooted on kasulikud kõigile sidusgruppidele, olulised saavutused kohaliku kogukonna heaks Ühiskondliku vastutuse osas vastuvõetav, püüab inimestele head teha, kuid olukord (põhiline tegevusala, suurus) tekitavad küsimusi Ühiskonna suhtes vastutustundetu, kahjustab töötajaid ning tarbijaid, aitab kaasa sotsiaalsete konfliktide ja ebaõigluse tekkimisele Ühiskodliku vastutuse osas vastuvõetamatu, ärakasutav, tegevus ja tooted on kahjustavad inimesi ning tekitavad probleeme Valisime jätkusuutlikku arengut ning ettevõtete liigitust iseloomustama spiraali (vt joonis 30). Sümboliseerimaks dünaamilist ja tihti ülepingutatud arengut, kasutatakse tavaliselt sirgjooni, mis kulgevad graafiku alt vasakust nurgast üles paremasse nurka. Selline on ka maailma ühe suurima finantsorganisatsiooni logo (vt joonis 31). Vast kõige levinum keskkonnakaitset iseloomustav sümbol on roheline kolmnurk, mis koosneb kolmest rohelisest noolest, mille otsad on painutatud üksteise poole, sümboliseerides kordus- ja taaskasutust (seda kutsutakse ka Möbiuse leheks, joonis 31). Enamik inimesi ei soovi arengut täielikult pidurdada, isegi kui on tõestatud, et lõputu areng või jätkusuutlik majanduse kasv on võimatu. Spiraali paremaks mõistmiseks kasutame eri tüüpi ettevõtete iseloomustamiseks muinasjututegelasi. Ettevõtte kõige madalam kategooria ehk hävitav sarnaneb oma olemuselt draakoniga. Need on õelad, hirmuäratavad, julmad, salakavalad ning kohutavalt kadedad olendid, keda on kõige õigem vältida, et neile mitte jalgu jääda. Vastasel korral pole võitlusest pääsu. Neid on vähe. Teine grupp ehk omakasupüüdlikud ettevõtted on samuti hävitavad, kuid märksa vähem. Need on ka vähem ohtlikud, pigem rumalad. Neid ettevõtteid leidub juba oluliselt rohkem. Sellele vastav arhetüüp on troll. Seadusekuulekad ettevõtted on nagu tavalised inimesed. Nad kahtlevad hea ja halva vahel, on valmis olema head, kuid kalduvad ka halva poole (nagu muinasjuttudes kolm venda, kellest kaks vanemat lähevad halvale teele, kuid kõige noorem, kõige tagasihoidlikum ja lahkem, jõuab eesmärgini). Tavaelus kohtame igasuguseid inimesi, kuid ükski neist pole nii ohtlik nagu draakon või troll. Neljas tase ehk kogukonnale pühendunud ettevõtted on kui kääbikud raamatust Sõrmuste isand. Nad elavad rahulikku maaelu ning on samal ajal valmis lahendama üleilmseid muresid, mis nendesse otseselt ei puutu. Samas ei tekita nad ka mingisuguseid probleeme elavad oma lihtsat, loomulikku ja südamlikku elu aimamata, et nad on jätkusuutlikud. Spiraal tipneb jätkusuutliku ettevõttega, kes panustab igasugu muresid lahendades aktiivselt jätkusuutlikku arengusse. Nad on tõhusad ja nutikad, kuid samal ajal intelligentsed ja omakasupüüdmatud täpselt nagu haldjad. Enamik inimesi arvab, et ühiskond peaks koosnema tavalistest inimestest, mõeldes selle all, et ettevõtte peamine ülesanne on olla kuulekas vastata seadustele ning ilmselt ka huvirühmade ootustele. Mõned usuvad endiselt, et majandus suudab oma katuse alla majutada vaid trolle ja draakoneid. Kes ei tapa ega rüüsta, see tallatakse maatasa. Idealistidest unistajad arvavad, et ühiskond peaks koosnema kääbikutest ning mõnedest haldjatest. Kas on tegemist muinasjutuga? Või on sellised ettevõtted tõepoolest olemas? Vaatamata sellele, et tegemist on puht teoreetiliste kategooriatega, leiame siiski ettevõtteid ja muid organisatsioone, kes kuuluvad spiraali tippu. Joonisel 32 on näha, kuidas tõeliselt vastutustundlikud ettevõtted veel omakorda jagunevad. Haldjad ja draakonid 1. Haldjas 2. Kääbik 3. Inimene 4. Troll 5. Draakon Sa kas hävitad või hävitatakse sind Ja tegelikkuses? Joonis 31: Sümbolid Areng, mitte kasv Mis on siis lahendus? Siinkohal on mõtet meenutada juba tsiteeritud Herman Dalyt [1991]: Kasv tähendab suuremaks muutumist, areng aga paremaks muutumist. Oleme viidanud analoogiale inimorganismiga meie keha ja kehaosad kasvavad mõnda aega, seejärel kasv peatub edasi kasvavad vaid juuksed, küüned ja vähirakud (Korten [1996]). Need, mille kasvu ei saa peatada, võivad kergesti põhjustada kogu organismi kokkuvarisemise. See aga ei tähenda, et meie elu peatub või kaotab eesmärgi, saades aastaseks sealt edasi on areng suunatud pigem kvaliteedile kui kvantiteedile. Spiraal ja selle värvid (porikarva hall > metalne > roostekarva > kuldne > rohuroheline > taevasinine) esindavadki aeglast ja tasakaalustud arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on 99,8% kõikidest ettevõtetest. Kujutades endale ette troopikaloomastikku, tulevad silme ette elevandid, ninasarvikud, lõvid või kaelkirjakud, mitte närilised ega putukad, kes moodustavad põhiosa kogu biomassist. Mõeldes ettevõtetele või ärile, mõtleme samamoodi tuntud kaubamärgiga suurettevõtetele, vaatamata sellele, et enamik ettevõtteist on väike- või koguni pisiettevõtted, millel on ometi suur tähtsus tööhõives ja väärtuste loomisel. Kohalikel väikeettevõtetel on ääretult suur vastutus. Mitte tingimata seaduste mõttes, vaid seetõttu, et inimesed teavad nende omanikke ja töötajaid kõik on n-ö omad poisid. Probleemide lahendamiseks ei ole vaja keerukaid ISO standardi järgimise protseduure. Kui härra Sepal on aia küljes silt Sepp ja pojad, siis kohustab see teda ausalt tööd tegema, isegi kui sildi ülespanek on tingitud vaid edevusest. Muidu võidakse tema last koolis kiusata või naist turuplatsil taga rääkida. Kui elan oma ettevõtte sisehoovil, nagu õlle- ja portselanitehaste või mõne muu pereettevõtte puhul see kombeks oli, siis teen loomulikult kõik endast oleneva, et mitte saastada ümbritsevat keskkonda. Majanduse biomass ja piiramatu vastutus 84 85

44 3. strateegiline lähenemine 3.2 Tõeliselt vastutustundlik ettevõtlus Keelustatud osaühingud ja aktsiaseltsid Nagu juba mainitud, oli majandusteaduste isa Adam Smith [1776] piiratud vastutusega organisatsioonide vastu. Mis puudutab seda 300 aasta vanust teooriat, 66 mis siiani kehtib, siis majandusmaailm on selle aja jooksul märgatavalt muutunud, eriti just kontseptsiooni kasumi maksimeerimine ennekõike levimise ja juurdumise tõttu. Enam pole lihunikud ja pagarid need, kes oma elu selle põhimõtte järgi kohandavad, vaid need on üksikud üleilmsed ettevõtted. Sellest ei oleks iseenesest midagi, kui Smithi määratletud vabaturu põhimõtted ei töötaks ulatuslikus üleilmses majanduses hoopis teistmoodi. Kui pagari ainus vastutus on tagada klientidele leiva hea kvaliteet ja mõistlik hind, siis see ei kehti enam rahvusvaheliste ettevõtete puhul, mida võib üha rohkem iseloomustada sõnaga kasumipõhisus. Lisaks ei ole pagarile, talunikule või käsitöölisele vaja meelde tuletada seadusega määratud keskkonna, tervise ja kvaliteediga seotud kohustusi ega reegleid, sest kes tahaks oma koduaeda reostada või kahtlasi aineid oma lapse leiva sisse lisada. Kogukondlik ettevõte Alternatiivsed ettevõtted nende eesmärk on parandada turu puudusi ning vähendada keskkonnale ja ühiskonnale põhjustatud kahju. Tihtipeale võtavad nad tööle puudega või muul moel vähem eelistatud inimesi ning keskenduvad keskkonnakaitsele või meditsiinilise abi osutamisele. Kuigi viimast teevad ka ravimitootjad, on erinevus kasumiteenimise ja ravimise motiivide vahel selge. Siia võib liigitada ka need mittetulundusorganisatsioonid, kes kasutavad majanduslikku tegevust oma eesmärkide saavutamiseks, näiteks maapiirkondade arengut toetavad ühingud ja fondid, mis töötavad püstitatud eesmärgi saavutamise nimel, toetades traditsioonilisi kohalikke tegevusi. Nüüd jõuame uue kategooria juurde, milleks on juba eespool mainitud alternatiivsed ettevõtted. Alternatiivsed ettevõtted on asutatud teenima peale kasumi ka muid eesmärke. Nad peavad olema majanduslikult elujõulised, kuid ka moraalselt kõrge missiooniga ning peale kasumi suurendamise ka muude eesmärkidega. Nimetatud missioon võib olla sotsiaalne või keskkonnaalane, näiteks toiduainete kohalik tootmine, taastuvatest allikatest kohalikuks tarbimiseks mõeldud energia tootmine või abivajavate gruppide toetamine. Alternatiivsete ettevõtete ühine joon on oma tegevuse sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide kasumist tähtsamaks seadmine. Alternatiivset ettevõtet, kes üldjuhul töötab jaotatud vastutusega ettevõttena või mõnes teises ametlikult kasumile orienteeritud vormis, ei saa vaadelda eraldi nendest, kes seal töötavad. Mittetulunduslikud avalikud organisatsioonid Miks tegeleme ettevõtlusega? Ainult iseenda ja raha pärast? Joonis 32: Tõeliselt vastutustundlike ettevõtete jaotus Väiksed, auväärsed ja kohalikud Väärtusepõhised organisatsioonid Õiglased kohalikud ettvõtted Tõeliselt vastutustundliku ettevõtluse lihtsaim vorm on seega õiglane kohalik ettevõte. Siinkohal välistame praegu pahatihti levinud eelarvamuse ettevõttest kui agressiivsest ja manipuleerivast isikust, kes lubab kõigile kõike, seejärel aga kaob orbiidilt koos ettemaksuga, kes on esimene erastamisest kasusaaja ning kellel on maksuvõlad. On levinud arvamus, et väikeettevõtetel on kalduvus muutuda lodevaks nt ohutus- või mõnes teises valdkonnas, et nad on rohkem altid kasutama ebaseaduslikku tööjõudu, maksavad vaid minimaalset töötasu ning sunnivad tasustamata ületunde tegema. Selle raamatu eesmärk pole neid väiteid heaks kiita või ümber lükata. Suuruse roll jätkusuutlikkuse mõistes põhineb ceteris paribusel, eeldusel, et kõik teised asjaolud on samasugused (nt õigusaktidele vastavus). Naaseme hetkeks joonise 29 juurde (lk 71), mis näitab kolme peamist erinevust alternatiivse ja traditsioonilise ettevõtte vahel, mis võib tekitada segadust. Kuigi erinevus on teoreetiliselt selgesti mõistetav, on seda võimatu mõõta. Alternatiivne ettevõtlus võib piltlikult öeldes sarnaneda armastuse või sõprusega me tunnetame seda ning ükskõik, kas see on tekkimas või kadumas, tugev või nõrk, ei suuda me seda täpselt määratleda. Enamiku inimeste jaoks on taolised asjad tähtsamad kui näiteks raudteerööbaste laius või temperatuur, kuigi viimaseid saab täpselt mõõta. Meie mõistusel, mis on treenitud eelistama objektiivsust ja fakte, võib tekkida raskusi taolistest romantilistest kategooriatest arusaamisel. Erinevust on võimalik tunnetada, kuid mitte mõõta Järgmine kategooria on väärtusepõhised organisatsioonid. Need on üldjuhul missioonitundega mittetulundusühingud. Juriidiliste terminite kaudu ei saa neid määratleda. Nimetatud organisatsioonide hulgast võime leida ka halbu (nt spetsiaalselt avaliku vara erastamiseks loodud asutused), kuid enamasti pigem häid näiteid (nt erakoolid, kodanikuühendused). Jättes kõrvale negatiivsed näited, saab tõhusalt töötava mittetulundusühingu mitmelgi juhul kogukonnale pühendunuks või isegi jätkusuutlikuks liigitada, kuna 66 Smith [1776]: Lihuniku, õllepruulija või pagari arvates ei oota me oma õhtusööki mitte nende heasoovlikkusest tingituna, vaid hoopis nende huvides. Me pöördume mitte nende humaansuse, vaid nende enesearmastuse poole, ning ei räägi mitte enda vajadustest, vaid hoopis nende kasust... Me peame kasutama nende enesearmastust enda huvides ja andma neile mõista, et meie nõudmised on neile kasulikud

45 3. strateegiline lähenemine 3.3 uus põlvkond See t eeb kokku täna kuus. Kuus mida? Kuus klambrit. Ei ole ühtki poliitikat, standardit, Euroopa Liidu direktiivi või juhtimissüsteemi, mis suudaks tagada klienditeenindaja inimlikkuse. See ei ole teeninduspoliitika küsimus, vaid oleneb klienditeenindaja pühendumusest või lihtsalt tema isiklikest omadustest. Sellest murest saab vabaneda automaatvastajaid kasutades, kuid üldjuhul ei saa seda parandada poliitikate abil. Alternatiivse ettevõtte tunneb ära mingites olukordades käitumise ning sellise käitumise tulemuse järgi. Tavaliselt loobuvad nad hinnavõitlusest, kui see eeldab madalakvaliteedilist tööd. Nad ei vallanda töötajaid, isegi kui neil on kriis ja nende tegevus muutub ajutiselt ebaefektiivseks. Nad annavad heameelega tööd vanuritele. Mõned neist lubavad vaid kahte kolmikust kiire-odav-usaldusväärne. Toodud tunnusjooned on alternatiivsed lähenemisviisid kitsale valdavale majanduslikule paradigmale, s.t et nende eesmärk on edendada majandust, mitte kasumipõhisust. Juhtimissüsteem ja operaator Alternatiivsed ettevõtted: alternatiivne käitumine Tänapäeval on kõigil missioon On raske leida ettevõtteid, kes on oma missioonina märkinud ainult kasumi teenimise. Tavaliselt on mainitud ka klientide kõrgetasemelist teenindamist, kvaliteedi tagamist või mõne teise samasuguse eesmärgi täitmist. Kuid tegelikult ei ole tähtis mitte see, mis on kirjas, vaid see, millises vaimus ettevõtet juhitakse. Viimaks oleme jõudnud tõeliselt vastutustundlike ettevõtete püramiidi tippu, kus on kogukondlikud ettevõtted. Nende peamine tunnus on selgelt eristatav juhtkond, keda põhimõtteliselt teatakse nägupidi. Ettevõte toodab kohaliku turu jaoks ja kasutab kohalikke loodusvarasid. Kui kasutatakse ka välisressursse, ei vii see pikaajalise sõltuvuseni. Alustamistoetus on aktsepteeritav, kuid toetustele ei loodeta pidevalt. Aegajalt võib kasutada laene, kuid mitte pidevaks tegevuse finantseerimiseks. Riskikapitali ei ole soovitatav kasutada. Töö iseloom on oluline faktor see peab olema eesmärgipärane viisil, nagu seda kirjeldab Schumacher [1994] oma raamatus Good Work! Majandus ühiskonnale Milles seisneb erinevus? Illustreerimiseks võib tuua näite suurest karastusjookide tootjast, kes võib väita, et nende missioon on värskendada maailma keha ja vaimu. See on ilus eesmärk, sobib ÜROle või mõnele kirikule. Aga kui see vastab tõele, siis on kasumi kasvatamine ja ettevõtte peamine tegevus (valmistada toodet, mis ei pruugi olla tervislik ega koos piiramatu turustamisega vajalik) nimetatud missioonist vähem tähtsad. On see nii? Igaüks võib sellele küsimusele ise vastata. Selle kategooria ettevõttest võib tuua näite, milles majandus teenib üht küla. Nimelt omandab asula mõne aasta jooksul tuuleelektrijaama (mitmemegavatise), mis ehitati eraomanike, vabatahtlike ja Euroopa Liidu toetuse abil. Pärast seda, kui esimene turbiin alustab tootmist, läheb 20% tuludest külale, mis katab tänavavalgustuse kulud, ning hiljem kaetakse nimetatud allika abil kõik sotsiaalsed kulutused (Tóth [2007]). Kogukonna valduses ja huvides Liider ja tema missioon Teisest küljest võib väikeettevõttel olla juht, kellel on avaliku huviga seotud missioon. Oletame, et ta kasutab ettevõtet töö andmise vahendina. Eeldades, et ettevõte on piisavalt väike ja seda juhib omanik, saab juht seda kujundada vastavalt oma isiklikule soovile. See aga on peaaegu võimatu rahvusvahelise ettevõtte puhul, isegi kui kunagi alustati sooviga olla tööstuslikud kangelased. Need garaažis alustanud firmad, kellest on tänaseks saanud tuntuimad korporatsioonid (näiteks Ford ja Apple), kaotasid oma kangelasliku eesmärgi poolel teel. 3.3 uus põlvkond Eelmises peatükis tutvustasime tõeliselt vastutustundliku ettevõtte peamisi iseloomujooni ning neil põhinevat uut laadi ettevõtete liigitust. Kolmanda peatüki viimase osa pühendame nende indikaatorite uurimisele, mis väljendavad valitseva liberaalse kapitalismi muutumist humanistlikumaks ning ühiskondlikult vastutustundlikumaks kapitalismiks. Siinkohal võime lisada, et idee kapitalismi taolisest vormist ei ole täiesti uudne, vaid ühendab mitmeid elemente nii traditsioonist kui innovatiivsusest (Weber [1920]). Uut moodi kapitalism Henry Ford

46 3. strateegiline lähenemine 3.3 uus põlvkond Edasi! Reformid korporatsioonides Majandus avalike huvide hüvanguks Siinkohal tahaksin selgitada, et muutusena ei oota ma revolutsiooni või uut ühiskonnakorraldust, mis pühiks keskkonna- ja ühiskonnamured hoobilt minema. Hoolimata oma eelnevatest mõneti idealiseeritud viidetest minevikule, ei usu ma, et absolutism, feodalism või sotsialism oleksid vähegi paremad praegu valitsevatest süsteemidest. Samuti ei usu ma, et edasiliikumiseks oleks tingimata tarvis jäljendada möödunut. Ma usun isegi suurkorporatsioonidesse, vaatamata nende vigadele, mis on tingitud ülesehituslikust vastutustundetusest ning ebastabiilsusest. Need on siiski kordades tõhusamad ja paremini korraldatud kui riigiasutused või rahvusvahelised organisatsioonid. Paratamatult ei saa aga märkimata jätta, et korporatsioonide sihid ja põhimõtted vajavad kiiremas korras uuendamist, kuna maailm nende ümber on muutunud ning aja jooksul on need muutnud ka iseennast. Ei ole võimalik võtta tõsiselt teooriat, mille on loonud 250 aasta eest majandusteadlased, kelle teadmised tuginesid vaid väikestele kohalikele kogukondadele ja nende rangetele moraalistandarditele, kuid millele toetuvad praegused majandusgigandid omakasu ja piiratud vastutuse õigustamiseks. Vaja on uut tüüpi majandust, mis sätestaks piiramatu vastutuse uued juriidilised alused, mis muudaks takistamatu kasvu võimatuks, hävitades juriidilise isiku kui institutsiooni, ning mis peale kõige muu suunaks kasu(mi) inimesele. See aga on juba hoopis teine teema. Siinkohal tuleks vaid ära märkida, et saja aasta eest oli kapitalistlik süsteem praegusest täiesti erinev ning meil pole mingit põhjust arvata, et see järgmised sada aastat muutumatuna püsiks. Areng on perioodiline ning seetõttu ei usu ma tuleviku ennustamisse üksnes hetkel valitsevate tendentside põhjal. Maailm erineb saja aasta pärast arvatavasti mitte ainult arvutiprotsessorite kiiruse, autode energiatarbe või andmekandjate mahutavuse poolest. Kas tasub üldse nende probleemidega tegelda või peaksime utoopilise unistamise asemel nautima hoopis praeguse süsteemi hüvesid, seniks kuni meil selleks veel võimalus on? Mina isiklikult ei oska öelda, kas me suudame piisavalt tahtejõudu koondada ning vajalikul hulgal koostööd teha, et viia süsteemis läbi olulisi muudatusi, või proovida üle elada võimalik katastroof. Arvan siiski, et praegusel hetkel tuleks meil keskenduda esimesele variandile. Peaksime meeles pidama Mahatma Gandhi ajatut nõuannet: Ole ise muutuseks, mida maailmas näha soovid. Kui meie aeg otsa saab, tuleb aru anda iseenda, mitte teiste pingutuste eest. Kuidas saab tõeliselt vastutustundlik ettevõte pääseda hävingust, kui ta pidevalt kaotab oma võimu nii üleilmsetel kui kohalikel turgudel? Lahendust ei tasu oodata tsentraalsest seadusandlusest, finantsabist, keeldudest või tugevdatud õiguskaitsest. Pigem tuleks viivuks raha oma mõtteist välja heita ning taastada mõiste ettevõtlus algne tähendus, millega käivad kaasas ideed julgusest, kangelaslikkusest ning oluliste tegude ettevõtmisest ja läbiviimisest, samuti osalusest ning pühendumusest. Peaksime proovima juhtida ettevõtteid nimetatud eesmärgi saavutamise nimel. Teisisõnu, meil tuleks tegelda igapäevaste, kohati tühistena tunduvate ülesannetega, justnagu oleks tegemist tähtsate, julgust ja energiat vajavate projektidega. Võtame ettevõtte tegemistest osa kogu hingega, pühendume ning võtame ülesanded endi kanda julgelt ja seiklusjanuliselt. Kui olete ärivaldkonnas otsuste langetajad, siis ärge tundke nii palju muret aktsionäride tulude või mõne range regulatsiooni pärast, mis tuleb Washingtonist või Brüsselist (neid arhetüüpe esineb tegelikult palju vähem kui võiksime arvata), vaid kuulake ennekõike oma südametunnistust. Lükakem ümber eelarvamustest pakatav avalik arvamus, mille kohaselt pakub firmajuhtidele huvi vaid kasumi suurendamine ja kliendi nõudmiste rahuldamine ning et pikaajaline stabiilsus jätab neid ükskõikseks. Defineerigem uuesti ettevõtlus! Ole originaalne ettevõtja Ärgem olgem surnud majandusteadlaste orjad! John Maynard Keynes Tsiteeriksin siinkohal John Maynard Keynesi sõnu skeptikuile [1936]: Praktilise mõtlemisega inimesed, kes arvavad end olevat vabad igasugustest intellektuaalsetest mõjutustest, on tavaliselt mõne ammu tähtsuse minetanud majandusteadlase vaimsed orjad. Tühjuses hääli kuulvad hullumeelsed, kes on võimu juurde pääsenud, ammutavad oma pöörasuse toitmiseks jõudu mõne akadeemiku paari aasta tagustest kritseldustest. Usun, et omakasupüüdlikkusele omistatud mõjuvõim on ülehinnatud võrreldes sellega, mida omab järkjärguline ideede pealesurumine. Tingituna jätkusuutmatust arengust ning majandusliku mõtlemise tohutust levikust, on korporatiivne vastutustundlikkus ideaal, mis kõigutaks maailma alustalasid. Suurkorporatsioonid, meie praeguse aja isandad, võivad seda muutust kas juhtida või siis lasta sel endid minema pühkida, halvimal juhul koos meie kõigiga (jäädes siiski optimistlikuks, ei hakka ma käsitlema potentsiaalset tegevuskava taolise katastroofi korral). Aga kuidas viia edukalt läbi reform niivõrd lootusetuna näivas olukorras, kus mitmed märgid viitavad institutsionaalse egoismi ja ekspluateerimise kasvule, samal ajal kui loodus ja traditsiooniline kultuur seisavad silmitsi hävinguga? Sellisel moel võib tõeliselt vastutustundlike ettevõtete hulk jõuda kriitilise piirini. Esmalt ei omagi niivõrd suurt tähtsust nende arv või esinemissagedus. Esialgu oleks vaja, et nende olemasolu tunnistataks, et teadvustataks nende võimalikkust, et mõistetaks, et neil pole rohkem soodumusi pankrotistumiseks kui tavalistel ettevõtetel. Oleks vaja, et parimad tööandjad teadvustaksid end taolistest võimalustest ning eriti tähtis on neist teavitada andekaid noori. Pangad annaksid heameelega neile laenu ning kohalikud omavalitsused sooviksid oma piirkonda meelitada just selliseid ettevõtteid, aga mitte suuri tehaseid ja hüpermarketeid, mis paistavad silma üksnes oma välise suurusega. Lisaks on see kõik ka üsna lihtne alternatiivseid ettevõtteid ei pea kutsuma ega meelitama, neid peab vaid tähele panema ning elada laskma. On kindel, et need ettevõtted ei koli pärast investeeringu amortiseerumist või tööjõu kallinedes viie-kuue aasta pärast minema. Kas tõeliselt vastutustundlike ettevõtete laialdasem levik on võimalik? Kas on võimalik, et nad hakkavad majanduses otsustavat rolli mängima? Esiteks, nagu juba näidatud, pole nad väikestes vormides (ausad kohalikud ettevõtted) sugugi haruldased. Teiseks võib tõeliselt vastutustundlike ettevõtete propageerimist vaadelda laiema muutuse esiletõusu kiirendava tegurina. Kriitiline mass Muutusteks valmistumine 90 91

47 3. strateegiline lähenemine 3.3 uus põlvkond Tulge edasi, meil ei ole midagi varjata... tusteks, on mul siiski mõningaid kahtlusi. On palju lihtsam rajada uus vastutustundlik ettevõte järgides algusest peale viit aluspõhimõtet, kui üritada neid rakendada siis, kui imnevad probleemid. Meie pakutud skaala puhul on hinnete 3 4 ja 4 5 vahel tohutu erinevus. Me näeme, et rahvusvahelisel korporatsioonil on tõeliselt vastutustundlikuks muutuda raskem, kui kaamelil läbi nõelasilma lipsata. Siiski võib see luua uudseid sõltumatuid üksusi lõppude lõpuks võime uusi jätkusuutlikku arengut silmas pidavaid ettevõtlusvorme oodata valgustatud ärimeestelt, mitte inglitelt ega haldjatelt. See on imelik See tähendab, et vastutustundlikkust pole võimalik ettevõtetele sisendada ülaltpoolt tulevate regulatsioonide abil. Samuti ei saa vastutustunnet peale suruda altpoolt, kas siis avalike organisatsioonide või teadlike tarbijate kaasabil. Otse loomulikult on vastutustundlikumaks muutumine hädavajalik, kuid muutused peavad tulema sisemusest: sisemised soovid muutuseks ning edukas tegevus peavad toimima koosmõjus väliste jõududega. Eespool toodust võib jääda mulje, et olen suurkorporatsioonide vastane. Ka on tuhandeid väikeettevõtjaid, kes ametlikult (suuremalt jaolt mitteametlikult) pakuvad töötajatele miinimumpalka, või õnneotsijad, kes ladustavad oma prügi lähedal asuvasse metsa miski, mis on iseloomulik paljudele väikefirmadele. Tahan siinkohal selgitada, et ma ei jaga arvamust, nagu oleksid kõik ettevõtted ning nende juhid ahned ja õelad. Oleks äärmuslik süüdistda igas probleemis rahvusvahelisi suurettevõtteid ja nende orienteeritust üksnes kasumile. Me ei ole vastu korporatsioonidele Muutus! Max Weber Vili on korjamiseks küps Kas muutus on võimalik korporatiivsel tasandil? Oma tunnustatud raamatus Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim kirjeldab Max Weber [1920] muutumisprotsessi, mis leidis aset juba peaaegu 100 aastat tagasi. Ükskõik kui haritud olid valitsevad monarhid ja mõned maaomanikud, ükskõik kui laiaulatuslikud olid Euroopat raputanud revolutsioonide ja ülestõusude tagajärjed, uue elujõulise süsteemi juurutasid peamiselt linnakodanikud. Sellest ilmingust suurima tulu saajad, puritaanlikud ettevõtjad, ei töötanud ega pühendanud oma kallist aega tööle mitte omakasu eesmärgil, vaid Jumala armu nimel. Just nemad olid esimesed, kes hakkasid levitama kapitalistlikku vaimu, mis viimaks viis feodalismilt kapitalismile üleminekuni. Kas tõeliselt vastutustundlikud ettevõtjad saavad osaleda uues analoogses muutuses? On massid valmis läbi elama taolist muutust? Me tunneme, et just seda me vajamegi: muutust ja äratust mitte lihtsalt pealiskaudselt muudetud vana. Suurfirmadelt on hakatud nõudma ühiskondlikku vastutustundlikkust, kuna neid ei ole varem tänu oma staatusele vastutavateks peetud. Nad võiksid vastutustundlikeks saada põhjalike muudatuste kaudu. See kõik ei sünni küll üleöö, kuid kokkuvõttes võivad suurfirmad, mõistes tööstuse mõju loodusele ja ühiskonnale, langetada arvestatavaid otsuseid, mis erineksid tunduvalt varasematest. Kas ettevõttel, väheväärtuslike kaupade tootjal, kes on läbi imbunud kasumipõhisusest ning kasvanud liialt suureks, on võimalik muutuda tõeliselt vastutustundlikuks ettevõtteks? Ma ei alahinda inimvõimekust, mis on mõnikord võimeline uskumatuteks saavu- Suurfirmad pole jätkusuutmatu arengu eest sugugi rohkem vastutavad kui väikesed. Vastutus ei ole selles kontekstis üldse õige termin, kuna praegu ei ole meie eesmärk välja selgitada, kes milles süüdi on või kes mille eest vastutama peaks, vaid pigem teadvustada, et meie senine käitumine ja tegevus (tahtlik või tahtmatu) on takistuseks jätkusuutlikule arengule. Joonis 33: Kaader filmist Alternatiivsed ettevõtted 92 93

48 3. strateegiline lähenemine 3.3 uus põlvkond Joonis 34: Auto ja eskalaatori abil treeningsaali ja liftiga teisele korrusele Suurte ettevõtete struktuur tingib paratamatult nende institutsionaalse egoismi tugevnemise. Taolisel nähtusel on loomulikult ka teine, koolides kasutatav nimetus majanduslik ratsionaalsus. Üksikisikul on raske võidelda valitseva struktuuri vastu, isegi siis kui tegemist on ettevõtte direktoriga. Meenutagem siinkohal kas või rahvusvahelise firma Goodyear juhi sõnu filmis Korporatsioon. Seal jutustab ta oma piiratud vabadusest uute otsuste vastuvõtmisel. Ja ometi arvab maailm, et tervet maailma juhivad just sellised firmajuhid. Niisiis sõltub vastutuse võtmine suurel määral firma struktuurist ja valitsevast olukorrast. Humaansus on võimalik ka koonduslaagris või uppuval Titanicul, kuid tunduvalt mugavam on seda harrastada kirikus või Päästearmee gaalal Pärast vajalike struktuuride loomist nõuavad need veel pikaajalist viimistlemist. Vabrik, olgu see kui tahes saastav ja ekspluateeriv, võib suletuna osutuda suuremaks koormaks kui tööshoituna. Suure Juhi piiramatu võimu müüt Paneme poe kinni? Rusikareegel on laias laastus järgmine: väikefirmana ei pruugi sa küll olla suurfirmast vastutustundlikum, aga sinu praegune ning tulevane kasvamine võib kahjustada jätkusuutlikku arengut. Seega on suurkorporatsioonide ülesanne taoline kasv peatada. Positiivsemalt sõnastatuna peaksid nad püüdlema pigem optimaalse kui maksimaalse suuruse poole. Seis! Ma võin olla väga hea isa, kes igal hommikul viib oma lapsed kooli. Päeva jooksul võin olla aga tähtis ärimees, kes ka koosolekutele jõudmiseks autot kasutab, kuid see ei muuda fakti, et iga sõiduga eraldab minu auto süsihappegaasi, hoolimata ükskõik millistest ökoloogilistest ettekäänetest. Minu sõitmistihedus ning -harjumused mängivad tunduvalt suuremat rolli kui see, kas ma kasutan hübriid- või päevi näinud autot. Raskem on saada tõeliselt vastutustundlikuks ettevõtteks strukturaalsete piirangute tõttu Suure tõenäosusega ei tööta suurfirmades vähem ega rohkem häid inimesi kui töötab väikeettevõtetes. See kas minu heatahtlikkus saab asutuses kuuldavaks või mitte, oleneb paljuski asutuse struktuurist. Minu keskkonnateadlikkusest pole mingit kasu hotellis, kus ei ole treppi, mida saaks kasutada paar korrust kõrgemale jõudmiseks. Veel absurdsem näide: isegi treeningsaali pääseb vaid eskalaatoriga (joonis 34) ning seega tuleb mul selleks tarbida elektrit ja hoogustada seeläbi kliimamuutusi. Seejärel pean ma treenima masinatel, mis taas kord tarbivad elektrit, et kaotada kilod, mis liftiga sõites on kogunenud