Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame

Transcription

1 ISSN Kool õpetamisasutusest õpiruumiks Kevad 2009 Paremad palad: Kaks probleemi e-õppes: emotsioonid ja eesmärgid lk 4-5 Alati avatud uuele lk 6-7 Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt õppides? lk 8 Mõistlikust autorikaitsest e-õppes lk 10 Allikas: Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame AVAARTIKKEL (Johann Wolfgang von Goethe) Kevad hiilib vaikselt, aga visalt tagasi meie ellu. Hommikuti on tunda juba õrna kevadtuule puudutust ja näha, kuidas lähenev kevad toob sära tagasi meie silmadesse. Kuidas vältida vabalangemist? Oleme hakanud vaikselt toibuma meie majanduse kukkumisest. Kui sügav see on ja kas põhi paistab, ei tea keegi, aga mingisse vaheetappi oleme jõudnud. Selge on see, et lihtsamaks ei lähe, ning selge on ka see, et tuleb oma väärtushinnangud ja senine tegevus uuesti läbi vaadata. Mulle tundub, et just nüüd on meile kõigile vaja analüüsivõimet ja kontseptuaalset pilti tervikust. Üksikult ringi sebides ja üksi tegevusi ellu rakendades ei jõua me kuhugi ja võime uuesti vabalangemisse jõuda. Kui vaid jätkuks piisavalt jõudu teha endas õigeid otsuseid. Selles suhtes on praegune aeg väga hea ja inspireeriv. Päris mõtlemapanev on innovatsiooniaasta ja majanduslanguse kokkulangemine. Et need kaks kokku said, näitab seda, et innovatsioon on üks meie võtmeväljundeid. Kas me oskame majanduslanguse tingimustes innovatsiooni ära tunda, seda kasutada ja tõlgendada või muutub ta lihtsalt üheks sõnaks, mis ei taga meile edu ega edasiminekut? Väljakutse haridustöötajatele Vaadeldes ja analüüsides hariduse käekäiku majanduse vabalangemises, tuleks nüüd targalt talitades haridusse maksimaalselt panustada. Hariduse roll majanduslanguses alati suureneb. Meie, haridustöötajate väljakutse selles olukorras on see, kui palju me suudame inimestele pakkuda uusi võimalusi ja usku endasse. Võib-olla ei peaks me väga kinni olema õpitud hariduses, vaid just arendama endas elukestva õppe elustiili, et olla valmis elu pakutavatele muutustele. Sama kehtib ka hariduse kohta, mida pakume lai silmaring, uute võimaluste avastamine, usk endasse ja soov midagi koos teha peaks olema meie koolide üks eesmärke. Hariduse omandamine loob inimesele võimaluse avastada endas uusi andeid. Õppides ja omandades mingit ainet, võib avastada endas uusi varjatud külgi, mille arendamisele ei ole enne tähelepanu pööranudki. Hariduse omandamine ja hariduses töötamine on väga kollektiivne selge meeskonnatöö. On huvitav, et selles eluvaldkonnas ei saa midagi üksi teha. Ikka on su kõrval teistest inimestest koosnev grupp õpetajal on tema klass, kellega koos nad moodustavad meeskonna, kas või kord päevas 45 minutiks. Sama kehtib kutse- ja kõrghariduses. Sellest 45 minutist või akadeemilisest tunnist sõltub väga palju. Õpetaja võib tunnis tekitada mõju või anda elule uue suuna, ilma et ta seda aimaks, sest kuulajaid on palju. Arvan, et meie õpetajad ja õppejõud peaksid sellele mõtlema, kui nad auditooriumi ees seisavad. Haridusse tehtavad investeeringud on kulla kaaluga Majanduslanguses tehakse vigu, sest otsuseid on vaja teha kiiresti ja tulemused on visad tulema. Suurem viga, mis tehakse, on hariduse võrdsustamine teiste majandusvaldkondadega. Haridusse tehtavad investeeringud on kulla kaaluga, sest nende mõju on pikaajaline ja aitab meid tagasi laineharjale. Ainult haritud, laia silmaringiga ja elukestva õppe elustiili harrastavad inimesed suudavad elus edasi jõuda ja võtavad igat väljakutset, mis elu talle pakub (alati mitte lihtsaid) teadlikult ja elutervelt vastu. Palju tähtsam kui õppekava on õpetamismeetod ja vaimsus, millega õpetust antakse. (Bertrand Russell) Ene Tammeoru e-õppe Arenduskeskuse juhataja

2 TOIMETAJA VEERG Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja Kallis lugeja, kui Sa seda loed, oled Sa tõenäoliselt Tartus e-õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil Kool õpetamisasutusest õpiruumiks ( Kui Sa ei ole, kus ma arvan, oled Sa ilma jäämas aasta kõige olulisemast rahvusvahelisest e-õppekonverentsist Eestis. Miks me koondume ühe mütsi alla? E-õppehuvilised õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid, koolijuhid jpt koonduvad kord aastas ühe mütsi alla, et analüüsida, mis on hariduses e-õppega toimunud ja toimumas. Omavahel jagatakse kogemusi lahendustest, millest on õpetamispraktikas kasu olnud, ja tutvustatakse uusi arenguid, mida lähiaastad toovad Eestisse Euroopast ja mujalt. Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil Mis juhtub, kui ruumil ei olegi piire? aasta on innovatsiooniaasta, mis tähendab, et konverentsil vaadeldakse kooli laiemalt kui õppeasutus või institutsioon kindla korra, vormi ja väljundiga. Õpiruumil e-õppes ei ole sirgjoonelist telliskiviseina, ei ole põranda külge kruvitud toole ja laudu, et neid ei saaks teistmoodi tõsta, ei ole tunnisegajaid, ei kriiti, mis värviks sõrmed valgeks, ja pole palju muudki, mis tundus vaid mõned aastad tagasi igapäevane. Õpiruumi märksõnadeks on sellel aastal robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad ja veeb 2.0. Läbivaks aruteluks on tuleviku kool ja selleks vajalikud vahendid. Muu hulgas arutletakse sessioonides selle üle, kas me oskame ja tahame sellist õpiruumi luua. Ikka ja jälle kerkivad aruteludes üles kõikvõimalikud takistused ja komistuskivid, mis tuleb uuenduste elluviimiseks teelt koristada. Rahvusvahelised esinejad juhivad meie tähelepanu sellele, kuidas õpetaja ja õppija üksteist e-õppes õpetavad. Õppimine hoolimata õppeasutuse piiratud ruumist on seotud laiema maailmaga, mis liigub erinevalt haridusvaldkonnast innovatsioonirütmis. Uudiskiri kajastabki vaid murdosa kevadkonverentsi teemadest, ent usun, et see annab olulist lisaväärtust, olles lähtepunktiks kajastatud sisu edasiuurimiseks juba süvitsi. Kohtumiseni järgmisel e-õppe Arenduskeskuse e-õppekonverentsil! Tiigrimatemaatika Eesti koolides on matemaatika õpetamisel kasutatud arvuteid juba kümmekond aastat. On täiesti arvestatav tarkvarakomplekt ja õpetajad, kes õppetöös arvuteid kasutavad. Kõigis koolides ja paljudes kodudes on õpilastel ja õpetajatel juurdepääs arvutile ja internetile. Saadaval on töölehed ja muud vajalikud õppematerjalid. Kuna arvutite kasutamine koolimatematemaatikas on väga mitmetahuline, kus arendamist vajab mitu suunda, käivitas Tiigrihüppe Sihtasutus möödunud aasta veebruaris projekti Tiigrimatemaatika Tänu Tiigrihüppe Sihtasutuse toele on juba mitu aastat kõigil õpilastel ja õpetajatel võimalik veebipõhiselt kasutada arvutialgebra programmi Wiris ( Programm Wiris oskab arvutada, võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendada, tuletist ja integraali leida ning teisi matemaatilisi tehteid. Matemaatikutele mõeldud Wirise programmi on võimalik väga edukalt kasutada ka füüsika õpetamisel. Sel kevadel on kavas mõned Wirise koolitused füüsikaõpetajatele. Vastava kursuse on ette valmistanud Kalle Jürgenson. Wirise autoritega Hispaanias peab sidet Anti Teepere. Tema hoolitseb ka Wirise kodulehe ( eest, kust huvilised leiavad peale programmi ka vajaliku kasutajatoe. Geogebra on dünaamilise geomeetria programm, mis on kogu maailmas väga populaarne. Geogebra on vabavaraprogramm, mis on ka eestikeelsena kättesaadav aadressil Geogebra on loodud geomeetria, algebra ja matemaatilise analüüsi õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Programmi tõlkis eesti keelde Jane Albre, kes on oma koolitustel suutnud Geogebra pisikuga nakatada sadu matemaatikaõpetajaid. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel valmis eelmisel aastal Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis Rein Pranki eestvedamisel programm T-algebra ( mille abil saavad klassi lapsed harjutada arvutamist, võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamist ja avaldiste lihtsustamist. Programmi loojad on püüdnud teha nii, et ülesannete lahendamine T-algebra keskkonnas oleks võimalikult sarnane vihikus lahendamisele. Programm kontrollib õpilase iga sammu õigsust ja annab kohe tagasisidet. Vajadusel oskab programm õpilasele edasilahendamiseks ka vihjeid anda. Projekti raames on korraldatud õpetajatele programmide Wiris, Geogebra ja T-algebra koolitusi Tallinnas, Kuressaares, Käinas, Tartus, Viljandis, Suure-Jaanis, Raplas, Paides, Valgas, Haapsalus, Kohtla-Järvel, Võrus ja Jõgeval. Kursused on olnud õpetajatele tasuta, kõik koolituskulud on tasunud Tiigrihüppe Sihtasutus. Koolitajateks on olnud Jane Albre Taru Ülikoolist (Geogebra), õpetajad Allar Veelmaa (Geogebra), Kally Sild, Elve Vutt, Kalle Jürgenson, Küllike Nagel ja Mari Onton (Wiris), Katrin Sild ja Kerli Orav-Puurand (Wiris ja T-algebra). Eespool nimetatud programmide populariseerimiseks korraldasime möödunud aastal kaks õpilasvõistlust. Kevadel 2

3 TIIGER HÜPPAB toimus klasside õpilastele tekstülesannete koostamise võistlus Märka matemaatikat enda ümber. Võistlusele laekus 64 tööd, mis nüüdseks on toimetatuna avaldatud Wirise kodulehel www. wiris.ee. Eelmise aasta lõpul kuulutasime koostöös Nõo Reaalgümnaasiumiga välja järjekordse põneva õpilasvõistluse Märka matemaatikat enda ümber jooned. Seekordne õpilasvõistlus oli mõeldud programmi Geogebra populariseerimiseks. Võistlusele laekus 163 tööd üle kogu Eesti. Parimate tööde autoritele ( ee/?op=body&id=8&art=209) andis autasud üle haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas konverentsil Arvutid koolimatemaatikas Võistlustööde ankeetidest selgus, et kõiki õpilasi olid innustanud võistlusest osa võtma nende matemaatikaõpetajad. Suur tänu neile selle eest. Selleks, et arvutite kasutamine matemaatika õpetamisel oleks efektiivsem, on vaja kvaliteetsemaid õppematerjale. Teatavasti nõuab selliste materjalide valmistamine üsna palju aega. Seetõttu on mõistlik õpetajatel oma jõud ühendada. Kui üks õpetaja on teinud mingi hea õppematerjali, tuleks tal seda teistega jagada. Tiigrimatemaatika projektis oleme alustanud näidistöökava ( loomist klassile, kus iga teema juures on arvutipõhised materjalid tundideks arvutiklassis, demonstratsiooniks ning õpilastele iseseisvaks tööks. Töökava tegemist koordineerivad õpetajad Allar Veelmaa (6., 10., 11. ja 12. klass), Tiit Koppel (9. klass), Katrin Kalamees (8. klass), Ester Muni (7. klass), Kally Sild (5. klass). Siinkohal kutsun kõiki matemaatikaõpetajaid, kel arvutis mõni hea õppematerjal, ühendust võtma töökava koostajatega. Kuigi nimetatud veebilehe arendamine alles käib, on võimalik olemasolevaid materjale juba kasutada. Koostajad on tänulikud kõigi täiendus- ja parandusettepanekute ning kaastööde eest. Juba terve aasta on matemaatikaõpetajatel Laine Aluoja eestvedamisel olemas veebikodu ( mis on mõeldud õpetajate omavaheliseks suhtlemiseks ja informatsiooni vahetamiseks. Sellel lehel on mitmesugust vajalikku materjali õpetajatele igapäevatööks. Aastaga on veebikoduga liitunud üle viiesaja õpetaja. Loodame, et paljud matemaatikaõpetajad leiavad üles veebikodu ja saavad sealt kasulikku oma tööks. Õpetajatel on võimalik ise olla veebikodu kujundajateks. Iga registreerunud kasutaja saab lisada veebikodusse õppematerjale, teateid, viiteid huvitavatele veebilehtedele ja osaleda foorumis. Veebikodu üheks osaks on ka eespool nimetatud õppekava, kuhu veebikodu esilehe vasakust servast viib link MottWiki. Selle aasta jaanuaril toimus Tartus konverents Arvutid koolimatematemaatikas Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut ja Tiigrihüppe Sihtasutus Tiigrimatemaatika projekti raames. Konverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli eestvedajaks Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi õppejõud Eno Tõnisson, keda abistasid matemaatikaõpetajaks õppivad tudengid. Kõige enam oli konverentsil juttu kolmest programmist Geogebra, Wiris ja T-algebra. Konverentsi peaesinejaks oli Josef Böhm Austriast, kes on pikka aega olnud matemaatikaõpetaja. Tema erilise huvi objektiks on arvutialgebrasüsteemid, mis ka paljudele Eesti õpilastele ja õpetajatele järjest rohkem huvi pakuvad. Kohal olid ka Eesti tuntumad tegijad Allar Veelmaa, Laine Aluoja, Tõnu Tõnso, Rein Prank ja paljud teised. Esinejaid oli konverentsil palju, sellepärast toimus töö korraga neljas-viies erinevas töötoas. Igal osalejal oli võimalik valida endale kõige huvipakkuvam töötuba. Huvitavaid ettekandeid oma töökogemusest oli paljudelt tegevõpetajatelt üle Eesti. Üldisematest hariduselu puudutavatest probleemidest räägiti töötubades, mida juhtisid Ain Tõnisson haridus- ja teadusministeeriumist, Anti Teepere Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest, Aimur Liiva Tiigrihüppe Sihtasutusest. Peale loengute ja töötubade külastasid konverentsil osalejad Tartu IT-ettevõtteid Logica, Playtech, Raintree, Webmedia ning Tartu Erakooli, Hiie Kooli ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Töötubades oli võimalik tutvuda Lego robotitega ja tikkimismasinaga. Iga konverentsil osaleja sai endale poekoti, millele oli tikitud ilus matemaatiline kujutis. Õpetajate arvates olid need hingekosutavad päevad. See oligi korraldajate eesmärgiks. On ju õpetaja koolis võtmeisikuks. Kui õpetaja tunneb rõõmu õpetamisest, on ka tema õpilastel rõõm õppida. Tiigrimatemaatika projekt jätkub ka sel aastal. Soovin kõigile meeldivat koostööd, rõõmu ja põnevust matemaatika õpetamisel IKT abil. Sirje Pihlap Tiigrimatemaatika projekti juht 3

4 VILLEMSI VEERG Kaks probleemi e-õppes: Emotsioonid ja eesmärgid Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Kui kursus on õppekavas kohustuslik ja ma kangelasliku ja innovaatilise õppejõuna/ õpetajana olen sellele loonud e-õppe toe, siis mis tähtsust on veel sellel, milline mu kursus välja näeb? Peaasi, et mu õppeprotsessi probleemid saavad lahendatud puudujad saavad materjali ja ülesanded kätte, mina testide kaudu veendumuse, et põhilist terminoloogiat tuntakse, kodutööd ei laiuta mu tavakirjakastis, vaid selleks ette nähtud kohas meie e-õppekeskkonnas ja kõik ongi hästi ja edumeelne. See aga, milline kursus avamisel välja näeb selle eest on ju hoolitsenud õpikeskkonna disainerid et ikoonid oleks arusaadavad ja ühtses stiilis jne. Ja see, kas õppija kursusele sisenedes kohe kursuse alguses midagi teha saab see polegi eriti oluline, küll ajapikku ilmuvad nii materjalid, ülesanded kui ka testid. Umbes selline võiks olla ühe keskmise autori mõttekäik oma järgmist kursust e-õppe toega varustades. Kui vaadata kvaliteetse kursuse käsiraamatut, siis ka seal pühendatakse kursuse loogilise ülesehituse nõuete ja loomise sammude kõrval üsna vähe tähelepanu sellele, millele tihenevas konkurentsis pööravad palju tähelepanu kommertskursuste loojad konksule, mille otsa püüda iga kursusele siseneja. Nende eesmärk on teha kursusel osalemine huvitavaks ja nauditavaks heade emotsioonide najal sujuvat ka õppimine paremini. Kas me peaks nende põhimõtetest õppust võtma? Millised need põhimõtted üldse on, millest meie turule orienteeritud kolleegid lähtuvad oma heade (=müüvate) kursuste loomisel? Üldiselt võib neid sõnastada järgmiselt... Emotsioonid e-õppe teenistusse! Osalemine kursusel, mille omandamisse kaasatakse õppija emotsioonid, sarnaneb väidetavalt armumisega. Kuigi see on üks ja terviklik tunne, saab sellise kursuse loomise printsiipe üsna täpselt loetleda. Olulisimad neist on: 1. Provokatiivne käitumine ja konfliktid köidavad. Näiteks: varustage kursuse avaleht videoga, mis kajastab probleemi, mille lahendamiseks kursus on loodud. Või esitage see pildi ja selgitava tekstiga. 2. Uudishimu tekitamine. Kursuse sissejuhatusse tuleks kirjutada midagi, mis muudab õppijad uudishimulikuks, näiteks kirjeldus, kuidas kursusel omandatud teadmistega saab mingit rakenduslikku probleemi lahendada. 3. Küsige kohe alguses küsimusi see kaasab õppija. Küsimise vorm võib olla väga erinev. Sobib näiteks eeltest, mis kompab vajalikke eelteadmisi ja häälestab õppimisele, see võib olla ka enesetesti vormis. Õppur tunneb, et ta kaasati kohe kursuse alguses tegevusse. Isegi retoorilised küsimused õppematerjalide alguses aitavad, panevad inimesed probleemi üle mõtlema ja oma seisukohta võtma. 4. Kasutage reaalelulisi, tegelikus kontekstis tehtud pilte, mitte kusagilt hangitud profipilte. Tuttava kontekstiga pildid, tuttavad inimesed piltidel aitavad õppijal illustreeritava probleemiga paremini samastuda. 5. Väljanägemine loeb. E-õppekursus peaks välja nägema stiilne ja korrastatud, kuigi meie kolleegid e-õppe tsunftist väidavad, et paljude firmade kursuste väljanägemist võib võrrelda segamini magamistoaga. Huvitav, kas meie kursusi ka? 6. Ootamatud seosed köidavad. Asjad, mis tekitavad emotsioone, jäävad meelde. Ma mäletan siiani pilte, mida Mari Karm näitas õppeprotsessi illustreerimiseks ühel e-õppe Arenduskeskuse konverentsil nende seos kuiva õppimisteooriaga oli nii ootamatu! 7. Ammutuntud tõde, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, kehtib eriti e-õppe materjalide puhul. Märkige tekstis olulised kohad pildi või joonisega ning olulised asjad jäävad õppijaile palju paremini meelde. Aitab isegi selline lihtne võte: näiteks analüüsite mingi protsessi ajafaktorit ja lisate tekstile äratuskella pildi. (Kui tuletate homme hommikul meelde neid seitset põhimõtet, mäletate tõenäoselt seda, mis on pildiga varustatud teised on ununenud! J ) Kokkuvõtteks: Esimene mulje loeb kasutage see ära oma kursuse kasuks; tooge õppija emotsioonid õppeprotsessi nii sujub õppimine palju edukamalt. Kursuse eesmärgid on kursuse selgroo olulisimad lülid Kui esmamulje ja emotsioonide kaasamine on kursuse jumestus (ehk make-up), siis kursuse selgroo olulisemateks lülideks on kursuse eesmärgid. Paljud suhtuvad eesmärkide kirjutamisse kui tüütusse lisakohustusesse, millest annab tunnistust ka see, kuidas need on kirjas paljude kursuste passides. Eesmärgid peaksid tekkima üsna varases analüüsi staadiumis (vt Juhend kvaliteetse kursuse loomiseks ; juhend_kvaliteetse_e-kursuse_loomiseks) ja tegelikult mängima majaka rolli nii kursuse loojale kui hiljem ka kursusel osalejatele. Eesmärkidel on kolm põhirolli: 4

5 e-õppe UUDISED Just eesmärkide järgi luuakse kursuse sisu, valitakse teemad ja õppemeetodid. Eesmärkide põhjal kavandatakse teadmiste kontroll kursusel. Eesmärgid juhivad õppijaid kursusel nende järgi valitaksegi kursusi ja nende järgi saab õppur aru, mida ta kursusel omandama peaks. Ühe lausega väljendudes: eesmärgid seovad õppija lootused õpetamise ja hindamisega. Kuidas selliseid majaka rolli sobivaid eesmärke korralikult kirja panna see on kunst, mille omandamiseks oleks ilmselt vaja lühikursust. Väga vähe abi on sellisest tüüpilisest eesmärgisõnastusest: Kursus annab ülevaate xxx alast. Selliselt sõnastatud eesmärk ei aita ei kursuse loojat ega kursusel õppijat. Meie õppijakesksete õpetamismeetodite ajastul peaks eesmärgid alati sõnastama õppijakeskselt, st mida õppija on pärast kursust suuteline tegema (selgitama, defineerima, klassifitseerima, koostama jne) sellist, milleks ta enne kursust ilmselt võimeline ei olnud. Tavaliselt on kursusel palju eesmärke. Need võib jagada kolme rühma: teadmiste/ oskustega seotud, suhtumisega seotud ja psühhomotoorsed eesmärgid. Viimased võivad puududa enamikul abstraktsetel kursustel (nagu suur osa kõrgkoolide kursusi on). Abistavaid skeeme, kuidas häid eesmärke kirjutada, on palju. Üks levinumaid kannab nimetust ABCD-meetod. Nimetus tuleb ingliskeelsetest sõnadest Audience, Behaviour, Condition and Degree of Mastery ehk kes, mida, mis tingimustel, mis tasemel peab suutma teha. Hästi kirja pandud eesmärk peaks kajastama kõiki nelja aspekti. Näide: Kursuse läbinud üliõpilane on suuteline kahe-kolme lausega selgitama kursuses kasutatud põhilisi termineid, mis on esitatud kursuse sõnastikus. Siin on olemas nii kes (üliõpilane), mida peab tegema (selgitama termineid) kui ka tingimused (neid termineid, mis on sõnastikus) ja tase (kahe-kolme lausega). Kuna ka nõutavad teadmised-oskused saab jagada mitmele tasemele (näiteks Bloomi järgi faktiteadmised, arusaamine, rakendusoskus, analüüsi-, sünteesi- ja hinnangu andmise oskus), peaks see, mis tasemel oskusi nõutakse, ka eesmärgi sõnastuses kajastuma. Kui meil on kõik eesmärgid selliste reeglite järgi sõnastatud, on õppetulemuste kontrolli kursusele väga lihtne kavandada. Kui on vaja termineid selgitada siis tuleks eksamil/arvestusel lasta neid selgitada. Kui aga nõutakse kirjandusteose tegelase analüüsi, siis peaks eksamil laskma kirjutada nõutud analüüse. Kuidas aga halvasti kirjutatud (või olematud) kursuse eesmärgid halvavad õpetajate ja õppijate koostöö, seda võite lugeda R. Felderi ja R. Brenti artikli Objectively Speaking (mis ilmus juba kümme aastat tagasi) alguslõigust. users/f/felder/public/columns/objectives.html P.S. Selle artikli kirjutamisel on kasutatud mitmeid e-õppe Tsunfti guild.com/ elektroonse ajakirja Learning Solutions viimase kahe aasta numbreid. NB! Ajakiri on elektroonselt kättesaadav kõigile, kes on registreerunud tsunfti assotsieerunud liikmeks. Ssee võimalus on kõigil tasuta olemas. E-õppe uudised Tartu Ülikool Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog Haridustehnoloogiakeskus 22. detsembril alustas Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuses tööd haridustehnoloogiakeskus, mis hakkab pakkuma haridustehnoloogilisi teenuseid. Haridustehnoloogiakeskus on loodud BeSt programmis. Vaata lähemalt: ut.ee/et/ ja Seminarid ja e-lõunad 14. jaanuaril peeti seminar Tartu Ülikooli keelekeskuses. Teemaks oli Moodle i õpikeskkond ja selle kasutamise võimalused keeleõppes. 19. veebruaril toimus e-lõuna, kus räägiti õpiobjektidest ja nende loomisest BeSt programmis. Huvi õpiobjektide vastu on suur ja seda näitas ka osalejate rohkus. Õpiobjektide loomisest BeSt programmis saab lähemalt lugeda siit: tehnoloogia/opiobjektid/opiobjektide_loomine/ index.html Praeguseks on juba esimesed õpiobjektid üleval Tartu Ülikooli repositooriumis DSpace: / märtsil toimunud e-lõunal oli juttu e-kursuste loomisest ja nende rahastamise võimalustest BeST programmi raames ja 26. märtsi e-lõuna teemaks oli sisupakettide loomine. Vaata lähemalt: Projekti koosolekud veebruarini toimus Lublinis projekti COMBLE koosolek, kus vaadati üle senitehtu ja määrati järgnevad tegevused. Eriti suurt tähelepanu pöörati kahele projekti käigus valmivale e-koolituskursusele, millest üks mõeldud õppijatele, teine õppejõududele, ja õppes kasutatavate meetodite kogule Methopediale. Eesti Maaülikool Meeli Voore Eesti Maaülikooli haridustehnoloog Seminarid õppejõududele 19. novembril a toimus seminar e-õppejõududele. Kogunesid õppejõud, kes olid osalenud erinevatel õppevideote kursustel. Eesmärgiks oli jagada muljeid ja mõtteid ning tutvustada võimalusi, mida koolitustel õpiti. Koos arutleti õppevideote tegemise tehniliste küsimuste üle. Seminari käigus prooviti kohapeal läbi filmimise ja salvestatud video töötlemise aspekte. Seminari ajal tutvustas Lilian Ariva e-õppija päeval toimunud koolituskursuse Aktiivõppe meetodid e-kursustel õppija kogemusi ning innustas kõiki osalema ürituse puhul pakutavatel tasuta kursustel. 5

6 EDULOOD Kaheaastaselt, kui sai trepi kõvadust peaga proovitud Kaheaastaselt palliga Seitsmeaastaselt, esimese klassi lõpus koolipildistamise päeval Alati avatud uuele Intervjuu Tallinna Majanduskooli haridustehnoloogi ja infotöötluse osakonna juhataja Heikki Eljasega tegi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir Heikki Eljas on haridustehnoloog selle kõige paremas tähenduses tehniliselt pädev, pedagoogiliselt kogenud, abivalmis, hea suhtleja, tulvil häid ideid ja suurepäraseid lahendusi ning alati avatud uuele. Et saada edukaks haridustehnoloogiks, on eelkõige vaja armastada oma tööd. Igaüks kujuneb oma ala professionaaliks erinevat teed mööda. Kuidas on see tee kulgenud Heikkil? Kust Sa pärit oled? Mis koolid on läbitud? Sündinud olen Tallinnas. Mu ema oli algklasside õpetaja mitmel pool Virumaal. Kooli pani ema mind kuueaastaselt, sest lugemine oli mul selge. Koolide vahetuse tõttu tuli mul Narva kooli minnes lisaks Vaeküla kooli 5. klassis õpitud inglise keelele läbida ühe aastaga klassi saksa keele stuudium, sest Narvas õpetati ainult saksa keelt aastal lõpetasin Narva 2. Keskkooli (praegune Narva Eesti Gümnaasium). Keskkoolile järgnes Tallinna Polütehniline Instituut (TPI) , kus õppisin raadiotehnikat. Huvi raadio sisemuse vastu tekkis kuue-seitsmeaastaselt Varangul. Elasime seal koolimajas, kus Polütehnikumis õppiv kooli koka poeg kasutas koolivaheaegadel kooli söögituba (oli hea suur laud) oma raadio ehitamiseks. Mina vaatasin seda ehitamist siis pealt ja nii ma selle pisiku endale külge sain Leningradi RÜ prantsuse keel Hämenlinna Kutseõpetajate Kõrgkool Sinu esimene kokkupuude arvutiga? Esimene kokkupuude arvutiga oli 1960ndate lõpul TPIs, kus meile ka arvutit õpetati. Arvutiteks olid siis nii umbes auditooriumisuurune Minsk22 ja Armeenia ime suure kirjutuslaua mõõtudes Nairi. Nooremad ehk ei tea, kuidas Minski kasutamine käis. Mäletan hästi, et tegime koos rühmakaaslasega ühte kursusetööd kirjutades öö läbi masinkoodi. Hommikul löödi see perfolinti ja õhtul saime töö tulemused postkastist kätte, et parandused sisse viia ja uuele ringile minna. Arvuti ligi lasti tol ajal ainult operaatoreid. Nairi oli natuke huvitavam seal sai juba vahetult klaviatuuri kaudu suhelda. Meenub katse, kus keegi meist püüdis sisestada Nairisse midagi taolist: = 4. Selle peale sattus arvuti segadusse ja vastas: Нет памяти! Järgmine arvuti, millega kokku puutusin, oli ZX Spectrum. Alžeerias töötades oli võimalus osta prantsuskeelseid ajakirju, milles seda reklaamiti. Palusin siis aasta talvel ühelt prantslaselt, et kui ta jõulude ajal koju Prantsusmaale sõidab, sealt selle mulle ostaks. Paraku siis ma seda arvutit ei saanud. Hiljem õnnestus mul osta kasutatud ZX Spectrum, aga kauaks seda rõõmu ei jätkunud, sest ta läks rikki. Sai teda korduvalt ka parandatud, aga nüüd lebab kapi tagumises nurgas ja ootab kosilast muuseumist. Järgmised arvutid, millega kokku puutusin, olid firmalt Data General aastate alguses kanti Helsingi Kutseinstituudis maha arvutustehnikat. Neile hakkasid siis jõudma PC-tüüpi arvutid. Vanad kingiti meie koolile (Tallinna Tehnikakool). Data General MV2000 oli reisikohvri suurune n-ö emaarvuti, mille külge olid umbes sõrmejämeduste neljajuhtmeliste kaablitega ühendatud 26 monokroomset terminali, osa neist koos nõelprinteriga. Sisustasime terminalidega arvutiklassi ja mitme koolitöötaja töökohad. Kaabeldused ja seadmete paigalduse tegime ära oma õpilastega. Süsteemi käivitamiseks käis Helsingist laevapileti hinna eest kohal patsiga mees Torsti, kes mulle ka selle opsüsteemi administreerimise mõnetunnise kiirkursuse korraldas. Õpetasime tekstitöötlust (WordPerfect) ja veidi ka MathPlani (tabelitöötlus). Operatsioonisüsteem oli sel arvutil AOS-VS (firma Data General Unix), taktsagedus 25 MHz ja kõvaketas 40 MB, kasutusel oli mitu 286. seeria protsessorit! Selle saadetisega sain oma kasutusse maailma ühe esimestest sülearvutitüüpidest (Data General One pärit aastast 1986). Ilma kõvakettata, 720 kb disketilt laetav MS-DOS 2.11, WordPerfect jmt. Tööd sai sellega teha. Töökorras on ta siiamaani ning on näha meie kooli muuseumis. Arvutite tulek oli suur kergendus just õppematerjalide loomisel. Paljundustehnika 6

7 EDULOOD Aastal 1995 või veidi hiljem Tallinna Tehnikakooli õpilastega arvutimiuusikat tegemas Kahekümnekaheselt, TPI laboris optilise sideliini mõõtmistel oli ju Nõukogude Liidu ajal range järelevalve all. Trükimasinadki korjati suurte punaste pühade ajaks rangelt valvatud relvahoidlasse. 20. detsembril 1994 sai Tallinna Tehnikakool, hilisem Kristiine Teeninduskool endale esimese PC-arvuti. Järgmistel aastatel loobusime terminalidest ja sisustasime arvutiklassi PC-arvutitega. Siis tuli varsti internet raadiolingiga Tõnismäele EENeti sõlme, oma jõududega kooli sisevõrgu väljaehitamine, kooli kodulehe loomine jne. Mida tegid enne, siis, kui Sa ei olnud veel edukas haridustehnoloog? Tänapäeva mõistes on minu tööelu väga igav. Et mu ema oli õpetaja, lubasin ma endale, et ei hakka kunagi õpetajaks. Põhjenduseks see, et kui töötad lastega samas koolis, siis tullakse kohe vanemale kaebama, kui mingi ulakusega hakkama saad. Aga nagu öeldakse: Ära iial ütle iial. Pärast TPI lõpetamist suunati mind Linnakutsekooli nr. 19 õpetama raadiomehaanikuid ja see tööleping kestis 32 aastat. Selle aja sisse mahuvad erinevad ametid õpetajast õppeala asedirektorini välja, IT-tugiisiku õppekava loomine ja väljaõpe, rahvusvahelise koostööprojekti koordineerimine Soome, Saksamaa, Itaalia, Hollandi ja Leedu koolidega. Kristiine Teeninduskooli likvideerimisega lõppes aastal 2004 raadiomehaanikute ja IT-tugiisikute õpetamine. Ka seejärel valisin ma koolitöö ja sellest ajast olen Tallinna Majanduskoolis. Mida pead ise oma tööelu suurimaks saavutuseks või kõige põnevamaks projektiks? Kahtlemata on selleks töötamine Alžeeria Rahvavabariigis Orani linna kutseõppekeskustes aastal tuli tolleaegsele Eesti Riiklikule Kutsehariduskomiteele tellimus koolitusspetsialisti saatmiseks appi arengumaadele. Alustuseks õppisin prantsuse keelt Leningradi Riiklikus Ülikoolis ja seejärel lähetati mind Alžeeria Rahvavabariiki aastateks Olen reisinud paljudes maades, aga vahetu kontakt töötamisel kohalikega annab siiski kõige parema pildi maast ja rahvast. Kvalitatiivselt palju uut andis loomulikult e-võti projekt ( Siin avanes võimalus palju juurde õppida. Õppimisse ja uutesse teadmistesse olen ma ikka positiivselt suhtunud. Ilmselt on mul ka koolijuhtidega vedanud, kes mulle seda on võimaldanud. Meenuvad õpingud Hämenlinna Kutseõpetajate Kõrgkoolis aastatel , kus me õpingute käigus endale portfoolio koostasime. Õppimine on minu jaoks olnud juba seetõttu külgetõmbav, et saan oma igapäevasele tööle läheneda teiselt poolt. Mis on Sinu kõige tugevam külg haridustehnoloogina ja mis vajaks veel koolitamist? Ilmselt aitab mind minu pikaajaline õpetamiskogemus. Aga mõned tänapäevased võtted on loomulikult ka mulle uued. Möödunud aasta lõpus osalesin avatud õpikeskkonna kursustel. Saadud kogemust kasutasin kohe ka oma jaanuaris alanud kursusel, kus suur osa suhtlusest toimub veebipäevikute kaudu. Kas suudaksid kuu aega südamerahus arvutist eemal olla? Vist mitte. Kõik oleneb ajast, kohast ja tingimustest. Seni pole selleks vajadust olnud. Suviti maal pole niikuinii arvuti jaoks mahti ja internetti pole ka. Siis olen kordkaks nädalas e-posti lugemise poeskäiguga ühendanud. Millega tegeled vabal ajal? Juba Narvas sai koolis osaletud fotoringi ja ühel aastal ka linna pioneeride majas kinorongi töös. Kodust olen pärinud mesilased ja nendega tegelemise. Mida tahaksid ütelda neile kolleegidele, kes alles alustavad oma tööd haridustehnoloogina? Kõige rohkem peaks haridustehnoloog olema suhtlemisaldis ja avatud uuele. Eks me tea, et õpetajad pole kerge kontingent. Samas näitas e-võti projekt, et haridustehnoloogide seltskond on väga sõbralik ja abivalmis. 7

8 EDULOOD Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt õppides? Marge Mahla on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava koordinaator ja õppejõud. Intervjueeris haridustehnoloog Anne Rosenberg Marge Mahla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool? Olen selle kõrgkooli vilistlane. Lõpetasin esimese lennu, kes said rakenduskõrghariduse tasemel ämmaemanda ja üldõe kutse. Juba viimasel kursusel olin üsna veendunud, et tahan kunagi tagasi tulla, siis juba õpetama aastal õnnestus konkurss õnnelikult läbida ja alustada tööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõuna. Esimene kokkupuude e-õppega õppijana ja õppejõuna? Magistriõppes kogesin täiskasvanud õppijana veebikursuste eeliseid. Huvitav sisu, ajaplaneerimise võimalus, erinevad õpetamis- ja õppimismetoodikad ning püstitatud õpieesmärkide efektiivsem saavutamine. Just kirjeldatud esimene kogemus pani mõtte liikuma. Saabus arusaamine, et ei ole ju vahet, millise kutseala esindajaid veebis õpetada, lihtsalt metoodika peab olema oskuslikult valitud. Kõrgkoolil oli kasutada Moodle i keskkond, kuhu alustasin kursuse loomise ja õppematerjalide koostamisega. Juba enne projekti (e-võti projekt toim) kursuse loomist oli õppetöös kasutusel mitu kursust ja õpiobjekti. Kui avati e-kursuste taotlusvoor, ilmselt a talvel, siis tegin taotluse ja nii see läks. Seega, ideed olid juba varem, aga projekt lükkas asjad käima. E-õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis? Ma arvan, et oleme heas seisus, sest e-õppe arendamisel on kõrgkooli juhtkonna toetus. Ämmaemanda õppekaval on veebipõhise õppe lülitanud oma õpetamisprotsessi enamik õppejõude. Õppekava esialgu ainsa entusiastina õnnestus õige pea veenda kolleege, et veebis on õpieesmärgid efektiivsemalt saavutatavad ning käelised tegevused tulebki jätta auditoorseks. Nüüd võin öelda, et just selline hoiak on kolleege meelitanud e-õppega seonduvate tegevustega ühinema. Survet ei ole kellelegi avaldatud, seda ei saagi teha, igaüks on e-õpet kasutanud iseenda võimalustest ja eelkõige üliõpilaste vajadustest lähtuvalt. Tugiisikuna loodan kaasata ka õppejõude teistelt õppekavadelt. Miks otsustasid käivitada töö tervishoiu võrgustikus? Tänapäeval on koostöö edu pant. Meil kõigil on teadmisi ja kogemusi, kuid nii kergesti jagada neid ju ei saa või ei taha. Tervishoiu võrgustik annab hea võimaluse alustada taas koostööd Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõududega ning ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga. Loomulikult olen tulemustele orienteeritud. Koos loodame luua ühiskursusi ja õppematerjale ning korraldada seminare, sest meil kõigil on üks eesmärk heal tasemel koolitatud tervishoiutöötajad. Miks nõustusid veel ka sisutootmise tugiisikuna töötama? E-õppe entusiastina tundsin, et pean seda tegema, sest ühelt poolt olen läbinud erinevaid iseseisva õppimise etappe ning saanud tunda, kuivõrd hindamatu on asjatundlik toetus. Teiselt poolt oli põhjuseks kogemus, et suudan huvilisi toetada ning neis veelgi suuremat huvi e-õppe vastu tekitada. Kindlasti on tugiisiku üheks ülesandeks meeskondade ühildamine ja koostöö tegemine. Väga palju olen selles vallas panustanud ämmaemanda õppekavale, kuid nüüd on hea võimalus süvendada tegutsemist kõrgkooli teistel õppekavadel. Milline on olnud üliõpilaste tagasiside e-õppele? See on olnud väga positiivne, sest õppijale on oluline eesmärkide optimaalne saavutamine ja ajaplaneerimisvõimalus. Kindlasti on positiivse tagasiside üheks põhjuseks e-õppe paindlikkus. Kui mõnele rühmale ei sobi/ei meeldi veebiõpe või selle osakaal on liiga suur, on alati võimalik e-õppe ja auditoorse töö suhet muuta ning valida õppetöö jaoks efektiivseim viis. Praegu veel negatiivne kogemus puudub, küll aga hindan kõrgelt ettepanekuid, mida üliõpilased on teinud. Oma parimaks saavutuseks loen tasemeõppe üliõpilaste rahulolu e-kursusega ning kindlasti tagab suurema rahulolu adekvaatne tagasisidestamine. E-õppe kasutamine eeldab põhjalikku eeltööd, hästi läbimõeldud ülesandeid ja väga selgeid juhiseid. Kuidas valmis kvaliteedimärgi saanud emadushoolduse kursus? Tänu üliõpilaste tagasisidele. Kursusele lisasin palju illustreerivat materjali ja kasutasin õppematerjalide omavahelist linkimist, mis mulle õppijana väga meeldis. Protsess ei olnud vaevaline, pigem hea meenutus ning pisut ärevust, mis alati kursuse loomisega kaasneb. Kas ämmaemandaks, kes täidab ju praktilisi ülesandeid, on võimalik õppida e-õppes? Absoluutselt. Täpselt ja selgelt on vaja määratleda õpiväljundid ning meetodid, kuidas need saavutame. E-õpet on võimalik kasutada 100%, kuid mitte 100% veebipõhiselt. Kuigi maailmapraktikas on veebipõhiseid ämmaemanda õppekavasid, on sealgi praktilised moodulid. Selliseid kursusi presenteeritakse loomulikult täielikult veebipõhistena, mida need tegelikult ei ole. Nii need eksiarvamused tekivadki... Ämmaemand peab suutma arutleda ja analüüsida situatsiooni või materjale. Praktilises situatsioonis võib ämmaemandal olla väga palju informatsiooni, mille analüüsimise ja adekvaatse otsuse tegemisega peab ka kriitilises olukorras toime tulema. Selleks on hea valmistuda just veebiõppes. Kui auditoorselt võib mõni üliõpilane arutelust kõrvale jääda, siis õpikeskkonnas seda võimalust ei ole ning juba seetõttu on õppetöö efektiivsem, areneb julgus arvamust omada ja avaldada. Loomulikult teeb sõnademäng veebiõpe e-õpe raseda ja sünnitaja umbusklikuks, kuid võin kinnitada, et üliõpilased lahendavad e-õppes hulgaliselt realistlikke situatsioonülesandeid, loevad lisamaterjale, mis annab neile väga hea ettevalmistuse, et pakkuda naistele ja peredele parimat hooldust ja toetust sellel nii olulisel perioodil nende elus. 8

9 Õpiobjekt mis loom see on? Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Mis see õpiobjekt siis on? Ilmselt nii palju, kui on õpiobjektidega tegelevaid inimesi, on ka õpiobjektide definitsioone Erinevused seisnevad eelkõige käsitluse ulatuses, kuid isegi õpiobjektide kasutamise eesmärkides. Kõige laiemalt on õpiobjekti defineeritud kui igasugust digitaalset või mittedigitaalset objekti, mida saab õpetamisel või õppimisel kasutada. E-õppe kontekstis on õpiobjekti mõistet kitsendatud digitaalsele vormile ning eelkõige õppimisele, mitte õpetamisele (Wiley, 2000). Kuna e-õppe seisukohalt peetakse kõige olulisemateks õpiobjektide tunnusteks digitaalset vormi, taaskasutamist ning sobivust õppimiseks (mitte õpetamiseks), tundub kõige kohasem järgmine definitsioon: õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss. Heal lapsel mitu nime ja nägu Õpiobjektide laialihajuvad piirid peegelduvad ka nende erinevates nimetustes. Nii võib klassikalise õpiobjekti (Learning object) sünonüümina tuua väikseima õpiobjekti ehk teadmisobjekti (Knowledge object) ning teise äärmusena veebipõhise õppematerjali (Online learning material, MERLOT) (Wiley, 2000). Selle kahe äärmuse vahele mahub terve hulk õpiobjekte, mis erinevad üksteisest komponentide (üks või mitu fundamentaalset ehk ühte tüüpi õpiobjekti), pedagoogika (kas on pedagoogikavaba või põhjalike õpijuhistega ning tunni ülesehitust järgiv) ning interaktiivsuse (kas ja kuidas reageerib õppija tegevusele) poolest. Seega on kõige lihtsamad õpiobjektid üksikud skeemid, fotod, tabelid, tekstid ning kõige keerulisemad interaktiivsed sisupaketid, mis koondavad endasse tekstil, graafikal, videol, animatsioonil vm baseeruva õppematerjali, tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks ning rakendamiseks, järgides üldjoontes SCATE-mudelit (Mimirinis & Dafoulas, 2005): Scope sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused, nõuded Content õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika) Activity tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks, rakendamiseks Thinking reflekteerimine, arutlemine Extra lisamaterjalid Milline on hea õpiobjekt? Õpiobjekti headust saab mõõta selle kasutamisest lähtudes kuivõrd õpiobjekt aitab saavutada püstitatud eesmärke/õpiväljundeid (Haughey, Muirhead, 2005). Õpiobjekt kui õppematerjal peaks olema: mõistetav (sisu ja keel on korrektne, materjal on hästi struktureeritud, nii lihtne ja selge kui eesmärgi jaoks asjakohane ja võimalik) õppeprotsessi toetav (kasutab sobivat tehnoloogiat, sõnastatud on eesmärgid/õpiväljundid ning õpiobjekt võimaldab nende saavutamist, vastab sihtrühmale, kasutamiseks on selged juhised, materjal on illustreeritud ja näidetega) korrektselt disainitud (kasutajasõbralik, lihtne, esteetiline, tehniliselt universaalne) autoriõigusi arvestav (viidatakse kasutatud allikatele, märgitud on autor ja loomise aasta, vajadusel on ära toodud kasutamise tingimused) Kuidas vajalikku õpiobjekti internetist üles leida? Üks hea õpiobjekt on varustatud metaandmetega informatsiooniga selle õpiobjekti looja, sisu, vormi ja kasutamise kohta. Korrektsed metaandmed muudavad õpiobjekti kasutajale leitavaks. Nii on võimalik otsingut kasutades leida üles just enda jaoks sobiv õpiobjekt. Mõnel õpiobjektil (nt veebileht) võivad metaandmed endal küljes olla. Enamasti seotakse metaandmed aga õpiobjektiga andmebaasis (repositooriumis), sisestades etteantud väljadele näiteks nimetuse, tüübi, autori andmed, kirjelduse, sihtrühma, keele jne. Kellele õpiobjekt kuulub? Üldjuhul (kui lepinguga pole teisiti määratud) kuuluvad õppejõu/õpetaja loodud õppematerjalide (jm töökohustuste hulka kuuluvate tegevuste tulemuste) varalised õigused tööandjale (koolile) ja isiklikud õigused loojale (õpetajale/õppejõule). Isiklikeks ehk moraalseteks õigusteks (kokku 9) on näiteks õigus autorlusele, puutumatusele, avalikustamisele. Varalisteks õigusteks (kokku 6) on näiteks õigus reprodutseerimisele, avalikule esitamisele, tõlkele, kohandamisele. Seega peab varaliste õiguste alla kuuluvate tegevuste jaoks ka õpiobjekti loojal olema tööandja luba. Allikad: David A. Wiley (2000). Learning Object Design and Sequencing Theory EQUENCING THEORY Haughey, M., Muirhead, B. (2005). Evaluating learning objects for Schools. Journal of Instructional Science and Technology. fullpapers/eval_learnobjects_school.htm Mimirinis, M. & Dafoulas, G. A. (2005). Enriching a Pedagogical Model for the Implementation of a Virtual Training Environment. Proceedings of the Fifth IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies. jsp?arnumber= MERLOT. Evaluation Criteria for Peer Reviews 9

10 Mõistlikust autorikaitsest e-õppes Kaido Kikkas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud; Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Viimastel aastatel on ka e-õppes kerkinud üha teravamalt päevakorrale autoriõiguste temaatika. Materjalide puhul pööratakse järjest enam tähelepanu korrektsele litsentseerimisele ning on väga erinevaid viise oma materjali õiguslikku staatust määratleda. Traditsiooniliselt tekivad autoril oma loomingule kõik õigused selle loomise hetkest ning ilma tema loata teised seda loomingut tarvitada ei tohi. Autori ainuõigused kehtivad kogu tema eluaja pluss veel mingi perioodi pärast tema surma mõnes riigis ulatub see isegi 95 aastani pärast autori siitilmast lahkumist. Autorikaitsealust materjali on teistel õigus kasutada vaid autori (või tema pärijate) loaga. Erandiks on paljudes riikides nn motiveeritud mahus kasutamine enamasti väikesemahuline laen, mida kasutatakse loomingu tutvustamisel (ingl k fair use või fair dealing näiteks 4 5sekundiline videoklipp uuest muusikavideost). Samuti on piiranguid, mis võimaldavad kasutada autoriõigustega kaitstud materjali teadustöös ja mittetulunduslikel eesmärkidel (näiteks kasutada teadusartiklis korrektselt viidatud joonist mõnest teisest allikast). Tähelepanuks kui mingi materjali juures puudub märge litsentsi kohta, tuleb seda pidada range autorikaitse alla kuuluvaks! Range autorikaitse on internetiajastul sattunud järjest enam löögi alla. Esmalt on autorikaitse tähtajad kasvanud kasuahnete firmade lobitöö tulemusena arutult pikaks, mistõttu kaitsemehhanism on sageli muutunud piduriks kogu valdkonna arengule. Teisalt on kaitsemehhanismid sageli paindumatud, mis takistab üha tihenevat rahvusvahelist koostööd (kui näiteks mingis projektis osaleb kuus-seitse ülikooli eri riikidest, on sageli väga raske orienteeruda kõigis vastavate riikide autorikaitseaktides). Üksikisikul ei ole tihti ka reaalset võimalust autoriõiguste rikkumise vastu midagi tõhusat ette võtta. Ja viimaks igasuguse loomingu edukuse üks peamisi võtmeid on selle tuntus. Kui aga veel tundmatu autor sulgeb oma loomingu erinevate paragrahvinõksude taha, võtab ta endalt ka igasuguse lootuse rohkem kõlapinda leida. Teise äärmusena on paljudes riikides defineeritud avaliku omandi (ingl k public domain) mõiste. Sellisel juhul loobub autor kõigist õigustest ja annab oma loomingu ühiskasutusse (sarnaselt autoriõiguste alt välja jäävate objektidega, nagu seadused, riiklikud sümbolid jne, samuti loominguobjektidega, mille autorikaitse tähtaeg on ületatud). Näiteks kehtib see nõue USAs kõigi föderaalametnike loodud materjalide suhtes. Kuidas aga leida kasulikku keskteed? Selleks tasukski vaadata teist laadi lähenemise ehk vabade litsentside poole, mis on internetiajastul üha enam levinud. Siingi kuuluvad algselt kõik õigused autorile, kuid ta annab nendega lõppkasutajale palju rohkem võimalusi oma loomingut kasutada. Üheks selliseks viisiks ongi USAs sajandivahetuste paiku sündinud Creative Commonsi litsentsiperekond (NB! Just nimelt perekond CC litsentsid on omavahel üsna erinevad, mistõttu tuleks alati rääkida konkreetsest CC litsentsist, mitte mainida vaid CCd üldiselt). CC suurimaks plussiks varasemate litsentside ees on tema lihtsus. Põhimõtteliselt valitakse litsents CC veebilehelt creativecommons.org kahele peamisele küsimusele vastamise teel: Kas autor lubab oma loomingu ärilist kasutamist? Kas autor lubab tuletada oma loomingust uusi loominguobjekte? Esimene küsimus määrab ära, kas autor soovib jätta kõik varalised õigused endale või lubab ta teatud tingimustel ka ärikasutust. Taas on tegu tasakaalupunkti leidmisega ärikasutuse keelamine on kindel viis tagada, et keegi autori arvelt ei teeni, kuid samas vähendab kasutusvõimalusi ja võib selliselt pidurdada autori populaarsuse kasvu. Teine küsimus on kolme võimaliku vastusevariandiga peale selge jah ja ei variandi on siin ka kolmas: jah, kui tuletised jäävad sama litsentsi alla. Viimane sarnaneb olemuselt vaba tarkvara ühe põhilitsentsi GNU GPLi juures esineva litsentsi edasikandumisnõude ehk copyleft iga. CC levinumad põhilitsentsid on: CC BY kõige liberaalsem litsents, mis nõuab kasutajalt üksnes viidet autorile, mille järel on kasutusviis täiesti vaba. Sobib juhul, kui tahetakse saavutada maksimaalset levikut. CC BY-SA copyleft iga litsents, mis nõuab peale autorile viitamise kõigilt tuletistelt sama litsentsi. E-õppe materjalidele väga sobiv variant kuna tuletistelt nõutakse vaba leviku jätkumist, ei saa selle litsentsiga materjale panna autori loata näiteks üksnes raha eest müüdavasse raamatusse (erandi tegemine autoriga kokkuleppel on aga alati võimalik). CC BY-NC-SA copyleft ile lisandub ka otsene ärikeeld. See litsents on väga levinud ka e-õppe valdkonnas, kuid üheks vaidluskohaks võib osutuda ärikasutuse mõiste näiteks Eesti ülikoolis võib tekkida olukord, kus selle litsentsiga materjali võib kasutada statsionaarses õppes (mittetulunduslik), kuid ei tohi kasutada täiendõppes (kuna see on tasuline). CC BY-NC-ND kõige rangem CC litsents, mis keelab nii ärikasutuse kui ka tuletised. E-õppe jaoks võib olla piduriks tuletamiskeeld, mis ei võimalda seda materjali kasutada uute loomisel ja piirab kasutust vaid algse sisuga. Ometi on ka see litsents palju vabam kui traditsiooniline autorikaitse. Kindlasti tuleb märkida ära ka asjaolu, et kõik CC litsentsid lubavad autoril teha erandeid. Näiteks kui autori raamat on ärikasutust ja tuletisi keelava BY-NC-ND litsentsi all, võib ta anda soovi korral (tihti vastava tasu eest) mõnele isikule eriõigused. See aga toimub juba eraldi lepingu alusel. Miks ikkagi kasutada CC litsentse? Tüüpiline Eesti õpetaja/õppejõud ei ole oma põhitööna mitte sisutootja (konspektide ja raamatute kirjutaja ja turustaja) ega jõuagi üldjuhul tegelda oma materjalide turustamisega. Nii on tal kaks varianti: Hoiab kõik range kontrolli (autorikaitse) all enamik konspekte ja materjale jäävad sahtlisse seisma, kuna õpilased neid paljundada ei tohi ja kolleegid kätte ei saa. Nagu juba mainitud, enamasti ei jõua keegi käia oma konspekte ja materjale kuhugi müügiks pakkumas. Tulemusena kaotavad kõik huvilised ei saa materjale, autor ei saa ei materiaalset tulu ega ka tuntust. Avaldab selgelt defineeritud vaba litsentsi (näiteks CC BY-SA) all õpilased saavad materjali kätte, on rahul (lihtne õppida) ja toimivad nõnda õppejõu reklaamiagentidena ( Vaata dotsent Xi materjalidest, seal on kõik olemas! ). Sobivalt valitud litsentsi korral ei saa keegi ka materjali pahatahtlikult oma nime all avaldada kõik CC litsentsid nõuavad autori tunnustamist ning mis tahes vaidluse korral on kerge tõestada, et sisse vehitud materjal on olnud juba näiteks viis aastat veebis kõigile kättesaadav oma õige autori nime all (näiteks org abil). Kokkuvõttes võidavad kõik autor saab koguda tuntust ning samas jätta otsesed ärijuhtumid CC litsentsist väljapoole jäävate erilepingute teemaks. 10

11 TÖÖLEHT 12 Creative Commonsi litsentsi tähendus, genereerimine, lisamine Maria Lorents e-õppe Arenduskeskuse IT projektijuht Creative Commonsi (CC) litsentsid on kesktee kõike lubavate ja kõike piiravate õiguste vahel. Litsentse moodustatakse alljärgneva nelja märgi kombinatsioonil: Viita autorile (Attribution) Lubad tööga teha kõike kopeerida, levitada, esitada, muuta (ja näiteks edasi levitada täiesti piiravate õigustega) jne seni, kuni viidatakse sinule. Jaga samadel tingimustel (Share Alike) Lubad oma tööd muuta, levitada või teha uue töö selle baasil jne seni, kuni teosele jäävad samasugused litsentsitingimused, mille määrasid sina. Ärilistel eesmärkidel kasutamine keelatud (Non Commercial) Lubad oma tööd (ja sellest edasiarendatud töid) kopeerida, levitada, esitada, muuta seni, kuni seda ei kasutata kommertseesmärkidel. Kui on soov kasutada kommertskasutuseks, siis tuleb võtta ühendust teose autoriga. Töö muutmine keelatud (No Derivative Works) Tööd on lubatud kopeerida, levitada, esitada seni, kuni seda ei muudeta. Litsentsi moodustamiseks küsitakse igalt kasutajalt kaks lihtsat küsimust: Kas lubad oma tööd kommertseesmärgil levitada? Jah Ei Kas lubad oma tööd muuta? Jah Jah, kui teised jagavad tulemit edasi samadel tingimustel Ei Neist kahest küsimusest on võimalik moodustada kuus kombinatsiooni: Autori tööd lubatakse kasutada, alla laadida ja jagada seni, kuni seda ei kasutata ärilistel eesmärkidel, ei muudeta ning viidatakse autorile. Tihti öeldakse selle kohta ka tasuta reklaam (free advertising). Tööd võib alla laadida, kopeerida ja muuta seni, kuni seda ei kasutata ärilistel eesmärkidel, viidatakse autorile ning uuesti kasutamisel antakse samad õigused edasi. Tööd võib alla laadida, kopeerida ja muuta seni, kuni seda ei kasutata ärilistel eesmärkidel ning viidatakse autorile. Tööd võib alla laadida seni, kuni seda ei muudeta ja viidatakse autorile, kuid samal ajal võib tööd kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Tööd võib alla laadida ja muuta seni, kuni viidatakse autorile ning uuesti kasutamisel antakse samad õigused edasi. Tööd võib kasutada ka ärilistel eesmärkidel. Tööd võib alla laadida seni, kuni kasutades viidatakse autorile. Tööd võib muuta, kasutada ärilistel eesmärkidel ja edasi jagada ka teistsugustel tingimustel. Creative Commonsi litsentsi saab valida CC kodulehelt Lehel avaneb teile pilt. Kahest küsimuse raadionupu valimisest piisab litsentsi genereerimiseks. Kui on märgistatud just need raadionupud, moodustatakse kõige liberaalsem litsents. Kõik muud väljad võib täitmata jätta. Välja Jurisdiction of Your License ( vali litsentsi võimupiirkond ) all avaneb rippmenüü, kust võib valida piirkondi, kus CC litsents on vastavuses riigi seadustega. Eestit sellest nimekirjast veel ei leia, kuid võib valida None of the Above ( mitte ükski eelnevaist ). 11

12 TÖÖLEHT 12 Järgnevad väljad on töö metaandmete kogumiseks, mille täitmisel kuvatakse sisestatud informatsioon litsentsi alla. Kui olete väljad ära täitnud, siis vajutage nupule Select a License ( vali litsents ). Seejärel genereeritakse teile: Litsentsile vastav pilt Litsentsi (pildile vastav) HTML-kood Teile kuvatakse kolm pilti, mille vahel saate valida ning olenevalt märgistusest pildi all muutub ka litsentsi kood. Kui kasutaja saab oma lehele lisada HTML-koodi (tema õppematerjal asub oma kodulehel või kuskil keskkonnas, kus on HTMLi redaktor, nt Moodle või Blackboard), siis tuleb vastav kood kopeerida näiteks muu koodi lõppu või algusesse (HTML-lehekülje puhul <body> sisse ). Pärast HTML-koodi täiendamist ilmub teie materjalidesse pilt koos litsentsi nimega. Pildil või lingil klõpsates viiakse kasutaja Creative Commonsi kodulehele, kus seletatakse lahti just selle litsentsi tingimused. Kui HTML-koodi kasutada ei ole võimalik, tuleb teha sobiva pildi peal paremklõps ja valida Save Picture As ning salvestada pilt endale arvutisse. Sel juhul tuleb oma materjalidele lihtsalt pilt lisada. Nii aga ei lingita teid pildil klõpsates Creative Commonsi koduleheküljele. Kui kasutaja ei tea pildi tähendust, peab ta selle ise välja uurima. Ometi jäävad kõik õigused kehtima. 12

13 TÖÖLEHT 12 Video avaldamine youtube.com ja toru.ee keskkondades Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Youtube.com Youtube.com on laialdaselt kasutatav videote jagamise keskkond, kus leidub videoid väga paljudest valdkondadest, kaasa arvatud e-õpe, haridus jmt. Video avaldamiseks youtube.com-i keskkonnas on kaks võimalust laadida üles olemasolev video või salvestada video otse youtube.com-i keskkonda, kasutades veebikaamerat. Video maksimaalne pikkus võib olla kümme minutit. Jagatavate videote hulk ei ole piiratud. Enne video avaldamist on vaja kasutajakontot youtube.com-i keskkonnas. Registreerumine Uue konto saab luua, valides lehel ülaservast lingi Sign Up või minnes otse aadressile (NB! Konto saab luua ainult üle 18aastane isik seda tasub arvesse võtta sünnikuupäeva märkimisel). Gmaili kasutajakonto omanikud saavad uue konto loomise asemel sisse logida, kasutades Gmailist tuttavat kasutajatunnust ja parooli. Sisselogimine Keskkonda sisselogimiseks vali lehe ülaservast link Sign In ja sisesta avaneval lehel vajalikud tunnused või logi sisse Gmaili kasutajakontoga, valides lingi Sign in with your Google Account! Video üles laadimine Youtube.com-i keskkonda saab üles laadida järgmiste laienditega videoid: WMV, AVI, MOV, MPEG, MP4, DivX, FLV, OGG ja 3GP. Maksimaalne korraga üles laetava video maht võib olla 1 GB ja pikkus kuni 10 minutit. Üles võib laadida ainult originaalvideoid või neid videoid, mille jagamiseks on olemas autori nõusolek. Video üles laadimiseks logi keskkonda sisse, liigu hiirega nupu Upload peale ning vali link Video File. Uuel lehel tuleb oma arvutist välja otsida üles laetav video, klõpsates nupul Browse... (1) Üleslaadimise alustamiseks klõpsa nupul Upload Video (2) Üleslaadimine võtab olenevalt internetiühenduse kiirusest üksjagu aega varu selleks kannatust ning tegele seni video metaandmete sisestamisega: Privaatsuse valikute juures on võimalik peale kõigiga jagamise (Share your video with the world) jagada oma videot kuni 25 valitud kasutajaga (Private). Metaandmete salvestamiseks vajuta nupule Save Changes. Kui video on üles laetud (1), võtab veel natuke aega video töötlemine veebis vaatamiseks sobivaks selle kohta saad infot lehel My Videos (3). Klõpsates tekstil Embed and Sharing Options (2), saad kohe näha enda video aadressi (URL) ning veebilehe sisse manustamise koodi (Embed). Enda üles laetud videote nägemiseks liigu edasi, klõpsates nupul Go to My Videos (3): Lehel My Videos on näha loetelu enda üles laetud videotest. Iga video puhul on olulisemad võimalikud tegevused: vaatamine (1), metaandmete muutmine (2), video peale hüpikakende ja info lisamine (3), video helitausta muutmine (4), video kustutamine (5): 13

14 TÖÖLEHT 12 Toru.ee Toru.ee on eestimaine videote jagamise lehekülg. Ülesehituse ja põhimõtte poolest on tegemist youtube.com-i sarnase leheküljega, mille plusspooleks võib lugeda eestikeelset lehekülge ja sellest tulenevalt ka rohkem Eesti-keskset sisu. Toru.ee-s saab videot avaldada kahel viisil laadides olemasoleva video üles või salvestades veebikaamera abil uue video otse toru.ee lehele. Ühe video maksimaalne pikkus võib olla kuni 60 minutit ja korraga üleslaetava video maht kuni 1 GB. Videote avaldamiseks toru.ee lehel on vaja kasutajakontot (nagi.ee kasutajad saavad leheküljele sisse logida samade kasutajatunnustega). Registreerumine Toru.ee kasutajaks registreerumiseks tuleb valida leheküljel ee lehe paremast ülaservast link Registreeru ning täita ära avanev vorm. Lisaks on vaja kinnitada registreerumist e-posti peale saabuval lingil klõpsates. Sisselogimine Sisselogimiseks klõpsa lehekülje paremas ülaservas nupule Logi sisse, sisesta vajalikud andmed ja vajuta nupule Sisene. Video üles laadimine Toru.ee keskkonda saab ametlikult üles laadida järgmiste laienditega videoid: AVI, 3GP, WMV, MPEG, MPG, MOV, MKV ja OGM. Muude laiendite puhul tasub proovida kas üleslaadimine ja töötlemine õnnestub. Üles laadimise alustamiseks on vaja olla keskkonda sisse logitud. Alustuseks tuleb valida lehekülje ülaservast link Lisa video: Esmalt tuleb valida, kuidas videot avaldama hakata. Vaikeväärtusena on valitud video üleslaadimine (Video failist), mida ka vaja on: Enne video üles laadimist tuleb sisestada video metaandmed: pealkiri, kirjeldus, teema, õigused jne. Rasvase tekstiga väljad on kohustuslik täita. Metaandmete sisestamise lõpetamiseks klõpsa nupul Edasi: Üles laadimise lehel vali oma arvutist sobiv video, klõpsates nupul Vali fail ja alusta üles laadimist, klõpsates nupul Lisa. Eraldi roheline riba näitab üles laadimise ajal, kui kaugele on video üles laadimine serverisse jõudunud. Kui soovid üles laadimist katkestada, saad seda teha, klõpsates nupul Katkesta. Juhul kui leheküljel olev üleslaadimine ei toimi, võid proovida kasutada saki Html all olevat traditsioonilist üleslaadimise võimalust see meetod ei anna infot üles laadimise hetkeolukorra kohta, aga võib osutuda töökindlamaks olukorras, kus esimene võimalus ei toiminud. Video edukast üleslaadimisest annab teada lühike selgitav tekst, milles oleval lingil Minu klipid klõpsates saad vaadata ülevaadet enda üles laetud videotest: Üles laetud videoid saad hallata ükshaaval, klõpsates huvipakkuva video pealkirja või pildi peal. Olulisemad tegevused on: tuttavatele video vaatamiseks kutse saatmine (1), metaandmete muutmine (2), veebilehe sisse manustamise koodi avamine (3), video kustutamine (4). Kokkuvõtteks Videote loomine ja jagamine on tänu tehnoloogia arengule muutunud lihtsamast lihtsamaks seega ärge häbenege luua ja jagada ise tehtud õpetlikke või lihtsalt toredaid videoid. Järgmises uudiskirjas näitame, kuidas veebikaamera abil salvestada video otse youtube.com-i ja toru.ee keskkonda. Selle juhendi abil üles laetud videote aadressid:

15 e-õppe UUDISED Keel ja kutse käsikäes eesti erialakeele õpe kutseõppeasutuses Kristina Johannes Integratsiooni Sihtasutus Kutsekeel.ee Aastatel valmis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames paberkandjal ja elektrooniliselt ühtekokku 23 õppematerjali. Materjalide kättesaadavuse tagamiseks loodi veebileht kutsekeel.ee, mille eesmärgiks on koondada linke e-õppematerjalidele ja e-kursustele, vahendada uudiseid sihtrühmale, aidata kaasa võrgustiku tekkele ja toimimisele. Sihtrühmalt kutsekoolide õpilastelt ja õpetajatelt, aga ka võõrkeeleõpetajatelt, üliõpilastelt, kõrgkoolidelt, tööandjatelt, erialaliitudelt jt ootame rohkelt kaastööd, erialast infot ja teateid. Veebilehele lisanduvad aastaks 2010 programmi Keeleõppe arendamine raames loodavad erialakeele aineprogrammid ja õppekomplektid kutseõppeasutustele. Aineprogrammid luuakse kümnele erialale. Õppekomplektides on õppevideo erialase suhtlemise õppeks, interaktiivne ja paberkandjal õpik-harjutustik ning elektroonne õpetajajuhend. Valmib videomaterjalide kogumik eesti kultuuri õppeks. Täienduskoolitused ja vahetusprogramm Kutseõppeasutuste õppuritel on võimalik osaleda keelelis-kultuurilises vahetusprogrammis. Taotlusi vahetusprogrammis osalemiseks võtab Integratsiooni Sihtasutus kutseõppeasutustelt vastu jooksvalt. Veebruaris algasid täienduskoolitused kutseõppeasutuste pedagoogidele eestikeelse õppe arendamiseks muukeelses koolikeskkonnas. Aprillis alustatakse saja õpetaja ettevalmistamist stažeerimiseks teises keeles ja teises koolis. Osalema on oodatud nii eesti keelest erineva keelega kui ka eesti keelt emakeelena rääkivad õpetajad. Üle-eestilised koolitused korraldab OÜ BDA Consulting. Koolitused ja stažeerimine kestavad kuni aasta kevadeni. Tegevuse Kutseeksamiks ettevalmistus ebapiisava eesti keele oskusega täiskasvanutele raames valmivad a augustiks erialase eesti keele koolitusmaterjalid ja sõnavaraloendid müüja, juuksuri, kosmeetiku, koka ja kelneri erialadele. Seejärel alustatakse koolitustega. Kõiki eelnimetatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist Keeleõppe arendamine Programm on loodud Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia ja sellest tuleneva rakenduskava Inimressursi arendamine alusel prioriteetse suuna Elukestev õpe meetme Keeleõppe arendamine rakendamiseks. Lisainfot programmi tegevuste kohta leiate Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja Seminarid Õppejõult õppejõule on käivitanud diskussiooni e-õppe pooldajate ja vastaste vahel ning võimaldanud kogemuste jagamist, et tõsta õpetamise kvaliteeti aastal korraldavad seminare uued haridustehnoloogid ning seminare peetakse teaduskondades. Näiteks 3. märtsil toimus seminar energeetikateaduskonnas, kus üheks käsitletavaks teemaks oli E-õpe, milleks seda üldse vaja on?. Seminaridel tutvustatud võimalused on tekitanud huvi uutes tegijates, see omakorda on tekitanud nõudluse koolituste järele, mis tutvustaks e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks sobivat tarkvara. PRIMUSe projektis on aasta kevadeks kavandatud 13 erinevat koolitust 230 õppejõule. Seni toimunud koolitustest on populaarsemateks osutunud Veebipõhised esitlused ja Adobe Dreamweaver. Huvi tuntakse ka e-õppe keskkondade ja sisuhalduspakettide koolituste vastu, mis annavad õppejõule soovitud iseseisvuse nad ei pea pöörduma haridustehnoloogi või e-õppe tugiisiku poole, vaid palju on võimalik ise ära teha. Sisutootmine Tallinna Tehnikaülikoolis aastal Õppejõud on avaldanud soovi 31 e-kursuse (110,5 AP) ja 100 õpiobjekti loomiseks. Kvaliteedi tagamiseks on kõikide e-kursuste loomiseks moodustatud meeskond, kuhu kindlasti kuulub ka haridustehnoloog ja e-õppe tugiisik, kes toetavad kursuste autoreid ning annavad nõu kursuse pedagoogilise ülesehituse ja disaini kohta. Keerulisemate ja tehnoloogiliselt nõudlikumate komponentide lisamiseks kursusele saab pöörduda haridustehnoloogiakeskuses töötavate multimeediaspetsialistide poole. Jaanuaris täienesid tippspetsialistide read BeSt prorgamm võimaldab toetada e-kursust loovaid õppejõude ning haridustehnolooge ja e-õppe tugiisikuid, kes õppejõude selle juures aitavad. Eri teaduskondades ja kolledžites alustas sel aastal tööd kuus haridustehnoloogi ja kümme e-õppe tugiisikut. Haridustehnoloogiakeskuses töötab kolm multimeediaspetsialisti, et pakkuda tuge õppejõududele nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka väljaspool oma ülikooli. Projektid BeSt ja PRIMUS soodustavad e-õppe arengut, aidates kaasata uusi tegijaid e-kursuste ja õpiobjektide loomesse ning võimaldades korraldada koolitusi tarkvara paremaks tundmiseks. Vaata lähemalt: ja 15

16 e-õppe UUDISED E-õppe uudised maailmas Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog Brainify.com uus akadeemilisele haridusele keskendunud sotsiaalne võrgustik Brainify.com on veebilehekülg, mis on mõeldud tudengitele ja õppejõududele, kes soovivad saada ühendust sama ainet või eriala õppivate/õpetavate isikutega ning nendega olulisi linke ja materjale jagada. Võrgustike liikmed saavad peale linkide ja materjalide jagamise hinnata materjale ning arendada temaatilisi arutelusid. Lehekülg on usaldusväärne allikas kvaliteetsetele materjalidele internetis kõiksugustel teemadel. Brainify.com lehekülje loojaks on Murray Goldberg, WebCT algne autor, kes töötab praegu British Columbia Ülikooli arvutiteaduste osakonnas. Täpsemalt tasub leheküljega teha tutvust aadressil /02/webct-founder-creates-academic-social. html Nimekiri e-õppe- ja õppetehnoloogilisi juhendeid pakkuvatest veebilehtedest ZaidLearni blogisse on kokku korjatud pidevalt täienev nimekiri viiteid ja kirjeldusi e-õppe- ja õppetehnoloogilisi juhendeid pakkuvatest ning koondavatest veebilehtedest. Mõned teemadest: sotsiaalne õppimine, multimeedia kasutamine e-õppes ja klassiruumis, e-õppe rakendamise strateegiad jne. Nimekiri asub aadressil com/2009/01/growing-list-of-free-learning-tutorial. html Blackboard Learn 9.0 Blackboard ( on välja tulnud uue versiooniga tarkvarast Blackboard Learn (enne ühinemist WebCTga Blackboard Academic Suite). Uues versioonis (9.0) on lisandunud sotsiaalse õppimise ja veeb 2.0 vahendeid ning ka võimalused integreerida tarkvara avatud koodiga tarkvarasüsteemidega, nagu Moodle ja Sakai. Mõned uued vahendid, mida versioon 9.0 sisaldab: Facebooki integreerimine; SafeAssign plagieerimise tuvastamine ja ärahoidmine; Uued navigeerimisvõimalused keskkonnas, sealhulgas ka suurem klaviatuuripõhine navigeerimine; Standarditel põhinev disain, mis võimaldab ekraanilugejate jmt tehnoloogiate kergemat kasutamist; Uued võimalused, integreerimaks Blackboardi avatud koodiga e-õppekeskkondadega (Learning Management Systems) Üle 50 kooli, kolledži ja ülikooli osales Blackboard Learn 9.0 beetaversiooni testimisel, mis kestis üle kolme kuu (kokku ligi tundi testimist). Täpsemat teavet Blackboard Learn 9.0 kohta leiab aadressilt /01/27/Blackboard-Bumps-Learning- Platform-to-Version-9.0.aspx Kõrgharidus tiigrinahas Katrin Pükke Tiigriülikooli projektijuht Seni on ehk nii mõnigi vähegi tähelepanelikum uudiskirja lugeja märganud lehe lõpuosas muude logode kõrval ka Tiigriülikooli siniseoranžikirjut logo. Siinkohal püüangi programmiga mitte kokkupuutuvatele inimestele jagada pisut teavet, mis selle logo taga peitub. Tiigriülikooli programm ( tiigriylikool/) on loodud toetama IKT kõrgharidust. Nüüdseks on Tiigriülikool aidanud kaasa kvalifitseeritud õppejõudkonna ja tänapäevase infrastruktuuri arendamisele Eesti kõrgkoolides juba seitse aastat. Praegu on käimas Tiigriülikooli jätkuprogramm Tiigriülikool+ ( ). Eelnevatel aastatel olid käigus Tiigriülikool ning Tiigriülikool Programmi eesmärgiks on toetada ja stimuleerida tugevat rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ning jätkusuutlikku teadus- ja arendustegevust ja sellel põhinevat akadeemilist kõrgharidusõpet Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides IKT erialadel, sealhulgas: IKT valdkonna õppejõudkonna ja kraadiõppe tugevdamist, IKT õppe-, teadus- ja arenduskeskkonna tänapäevastele nõuetele vastavusse viimist, IKT infrastruktuuri väljaarendamist ja moderniseerimist Eesti kõrgkoolides. Tiigriülikooli programmi kaudu on aastatel investeeritud kokku umbes 234 miljonit krooni (sh üle poole riigieelarvest ja ülejäänu muudest allikatest). Avalik-õiguslikesse ülikoolidesse on lisandunud üle 1900 arvuti ja moderniseeritud üle 100 arvuti; loodud või täiendatud üle 80 õppe- ja teaduslabori ning hangitud võrguseadmeid ja tarkvara enam kui 30 miljoni krooni eest. Ligi 250 õppejõudu ja doktoranti Eestist on osalenud programmi toel rahvusvahelistel konverentsidel, 124 külalisõppejõudu on pidanud loenguid Eestis ja 265 doktoranti on saanud tuge oma kraadiõpingutes. Lisaks on toetatud üle 160 kursuse loomist ja suures mahus õppekirjanduse hankimist. Eraldiste toel käivitati ja arendatakse igal aastal edasi Tiigriülikooli programmi raames ka Eesti e-ülikooli, mis Tiigriülikooli programmist on aastal saanud kokku umbes 15 miljonit krooni. Alates aastast on saanud programmi pakutavat toetust ligi 3 miljonit krooni ka e-õppekonsortsium Eesti e-kutsekool. Tiigriülikooli toel, kogumaksumusega 2,58 miljonit krooni, käivitati aastal Sisseastumise Infosüsteem (SAIS), milleta ei kujuta enam oma sisseastumisprotsesse ette enamik Eesti ülikoole, rakenduskõrgkoole ja kutsekoole. Tiigriülikooli programm on loodud soodustamaks riigi koostööd nii erasektori kui ka rahvusvaheliste institutsioonidega. Üks suurepärane näide on koostöö Skype iga aastast alates antakse välismaale õppima suunduvatele andekatele tudengitele välja Skype i magistristipendiume. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pärast Tiigriülikool+ ( ) lõppu peaksid ülikoolide regulaarse rahastamise ümberkorraldused saavutama juba piisavalt investeeringuid ülikoolide IKT infrastruktuuri ja IKT erialade arendusesse ning eritoetused peaksid lõppema. Samas jääksid kestma need Tiigriülikool+ funktsioonid, mis hõlmavad kõrghariduse/teaduse (info)tehnoloogilise arenduskeskuse rolli täitmist. Tiigriülikooli programmi haldab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA on asutanud Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Telekom ning Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)) ja programmi koordineerimises osaleb aktiivselt Haridus- ja Teadusministeerium. 16

17 e-õppe UUDISED Infotehnoloogia kui innovatsioonipump Peeter Normak Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktor Kiiresti areneva inimühiskonna tingimustes määrab mis tahes institutsiooni olgu see üksikisik või terve riik edu eelkõige see, kuivõrd suudetakse näha ja realiseerida järjest tekkivaid uudseid võimalusi. On suurepäraseid näiteid, kus olemasolevad lahendused on integreeritud täiesti uuelaadseks tooteks. Seetõttu on täiesti mõistetav, et Euroopas on aasta kuulutatud loovuse ja innovatsiooni aastaks (vt Euroopa Ühenduse Komisjoni avaldatud dokumenti KOM (2008) 159 lõplik). Et innovaatilise mõttelaadi kujundamisel on võtmeroll õpetajal ja oluliseks õppevormiks e-õppe toel toimuv iseseisev ja kogukonnapõhine õpe, siis võttis Euroopa Komisjon vastu eraldi sellekohase dokumendi The use of ICT to support innovation and lifelong learning for all A report on progress (SEC (2008) 2629). Dokumendis konstateeritakse, et olukorras, kus infoja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid on ümber kujundanud ühiskonna ja majanduse, on selle võimalused hariduses jäänud siiani suurel määral kasutamata. IKT vahendeid kasutatakse enamasti lisaabivahenditena traditsioonilises õppes. Kuigi ammendamatu informatsioon on piltlikult öeldes vaid hiirekliki kaugusel, tugineb formaalharidus endiselt paljuski äraõppimisele. Võimaluste realiseerimisest Hariduses oleks vajalik kardinaalne pedagoogiline innovatsioon, eesmärgiks õppurites eelkõige probleemilahendus- ja meeskonnatööoskuste kujundamine. Vähe sellest, formaalharidus peaks õppurites kujundama ka tänapäevases teadmuspõhises infoühiskonnas kodanikult ja töötajalt eeldatavad hoiakud ja harjumused: vajadus pidevaks enesearendamiseks, osalus teadmusloomes, aktiivsus osalusdemokraatia realiseerumises jne. Kõigeks selleks pakuvad IKT vahendid juba praegu suurepäraseid võimalusi. Kuidas neid võimalusi suudetakse realiseerida, sõltub eelkõige õpetaja/õppejõu professionaalsusest. Nagu lugeja võib veenduda, on eespool toodud soovitused väga üldised. Aga selles ju loovus ja innovatsioon seisnevadki, et ei järgita niivõrd kellegi teise pakutud lahendusi, kuivõrd püütakse ise leida konkreetsetele tingimustele ja eesmärkidele vastavad parimad lahendused. Uuenduste katalüsaator haridustehnoloog Haridusinnovatsiooni edendamiseks oleks oluline, et haridusasutustes töötaksid professionaalsed innovaatorid, kes toimiksid uuenduste katalüsaatorite ja tugiisikutena. Millises ametis saaks seda rolli parimal võimalikul moel täita? Vastuseks parafraseeriksin üht tuntud ütlust: on olemas selline amet haridustehnoloog. Identiteedikriis: kes õpetab keda e-õppes? Dr S. L. Greener Senior Lecturer, Brighton Business School, University of Brighton UK Autor räägib artiklis, kuidas e-õppe kasutamisel võivad õpetajate ning õpilaste identiteedid muutuda ning mõjutada rolli, mille isik või grupp on õppeprotsessis algselt võtnud. Samuti, kuidas õppejõu olemus klassiruumis õpetajana muutub e-õppes seguks kolmest erinevast olekust: sotsiaalne, kognitiivne ning õpetav. Autor kirjeldab mitme teemat puudutava uuringu tulemusi ning täheldab õpetaja vähenevast sekkumisest tingitud positiivseid arenguid. N-ö õpilasekesksed õppejõud suhtuvad positiivselt e-õppe võimalustesse, hoolimata teatud tehnilistest probleemidest, oskuste puudumisest või bürokraatlikest takistustest. Pärast kursuse loomist ja edukat käivitamist on nad valmis vähendama oma rolli peaaegu miinimumini. Samal ajal tuleb mõista, et rollimuutus ei suurenda õpilase tähtsust õpetaja arvelt, vaid paneb nad pigem mõlemad õpilase seisusesse, kus õpetajal on vaid rohkem kogemusi ning teadmisi. Autor lisab kokkuvõttes, et uuendusmeelsel õppejõul, kes niigi julgustab õpilasi oma väiteid kahtluse alla seadma ning näeb diskussioonil olulist kohta õppetöös, ei ole e-õppest midagi karta. Loe ingliskeelset artiklit e-õppe uudiskirja portaalist. Google Earth 5 Beta viib kasutajad kosmosesse ja ookeanide põhja Google on välja tulnud uue geograafilise tarkvaraga Google Earth 5 Beta ( com/). Uus versioon lisab võimaluse avastada ookeanide sügavikke ja ringi vaadata ka Marsi pinnal. Google Earth 5 Beta võimaldab kasutajatel vaadelda ajaloolisi pilte, mitte ainult viimase aja satelliidipilte. Google Earth 5 Betat on võimalik kasutada Mac OS Xi, Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemidega. Täpsem teave aadressil les/2009/02/03/google-earth-5-beta-takes- Users-into-Space.aspx Veeb 2.0 võtab lõpuks ette töövihikud Veeb 2.0 on oluline muutus uute teadmiste omandamisel. Pea terve kümnendi oleme osalenud selles tarkuse jagamise ja loomise revolutsioonis. Samal ajal müüakse miljoneid töövihikuid, loodud samas stiilis kui sajandeid tagasi, ja nende hind tõuseb aastaga kolm korda enam kui elamiskulud. Need kaks faktorit uued võimalused teadmiste loomiseks ja levitamiseks ning kõrged hinnad on viinud olukorrani, kus otsitakse uusi võimalusi, kuidas töövihikuid tudengitele võimaldada. Uus võimalus ei ole mitte olemasolevate töövihikute digiteerimine, kirjastajad küsivad elektroonsete töövihikute eest sama palju kui paberile trükitute eest. Revolutsiooniks on täiesti uute töövihikute kirjutamine ettevõtetele, kes siis avaldavad need internetikeskkonnas. Nende ettevõtete ärimudel põhineb veeb 2.0 mõtteviisil need kas sisaldavad reklaami mõnel töövihikulehel (näiteks BookBoon, bookboon.com) või siis on veebipõhine versioon töövihikust tasuta, aga paberversiooni müüakse mõistliku hinnaga (näiteks FlatWorld, flatworldknowledge.com/). Seda suunda on märganud ka tudengid, kes on loonud veebikeskkonna Textbook Revolution ( Main_Page). Sellelt veebilehelt saavad tudengid alla laadida tasuta töövihikuid kas BookBooni keskkonnast või teistest analoogsetest keskkondadest. TBR annab ühtlasi tudengitele nõu soovitada töövihikute autoritele ühineda tasuta töövihikute liikumisega ja avaldada survet teaduskondadele, et nemadki kasutaksid pigem tasuta elektroonseid töövihikuid kui paberile trükituid. BookBoon pakub tudengitele tasuta elektroonilisi töövihikuid pdf-formaadis. Neid saab välja printida, mis on suur eelis kirjastajate pakutava ees, sest need e-raamatud väljaprintimist ei võimalda. BookBooni keskkonda arendab Taani ettevõte Ventus Publishing ApS. 17

18 Kursusedisaini modelleerimine ennastjuhtivaks õppeks hajutatud õpikeskkonnas Ülevaade magistritööst Kairit Tammets Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadmussiirde koordinaator Viimastel aastatel on toimunud ühiskonnas ja tehnoloogias palju muudatusi, mis on mõjutanud ka e-õpet kõrghariduses. Hiljuti tekkinud nähtus veeb 2.0 koos sotsiaalse tarkvaraga on algatanud diskussiooni, kas ja kuidas peaks neid kasutama hariduses ja selle edendamisel ning sotsiaalse tarkvara pedagoogilistest aspektidest. Õppuril avaneb võimalus valida endale ise vahendid oma õppetöö jaoks. Nii loob ta endale oma hajutatud ja personaalse õpikeskkonna, mille kasutamine võimaldab õppuril olla ennastjuhtiv. Kuid kuna õppuritel puuduvad oskused, kuidas olla ennastjuhtiv õppija, ning õppejõududel oskused, kuidas toetada enesejuhitavat õppimist hajutatud õpikeskkonnas, peaksid ülikoolid välja arendama uue kursuse disaini mudeli, mis toetaks enesejuhitavat õppimist hajutatud õpikeskkonnas erinevate sotsiaalse tarkvara vahenditega. Ennastjuhtiv õppimine sotsiaalse tarkvara keskkonnas Veeb 2.0 ja sotsiaalne tarkvara Viimastel aastatel on hakatud palju rääkima uue põlvkonna interneti ehk veeb 2.0 saabumisest ja kui keskkonnast, mis pole enam pelgalt paik, kus kasutajad passiivselt loevad staatilisi veebilehti ja otsivad uut informatsiooni. See on rohkem kultuuriline fenomen, kus inimesed oma tegevusega aktiivselt panustavad virtuaalsesse veebikeskkonda nad kasutavad ja muudavad sisu, töövahendeid ning keskkondasid. Veeb 2.0 ning mõiste sotsiaalne tarkvara liiguvad tihtipeale koos. Sotsiaalne tarkvara on kogum vahendeid, mida iseloomustavad märksõnad nagu osalemine, avatus, vestlus, kogukond ja seostatus (Mayfield, 2007). Kriitikud, nende seas ka näiteks Trebor Scholz (2008) aga leiavad, et veeb 2.0 puhul pole midagi uut ei tehnoloogiliselt ega kultuuriliselt ning kindlasti pole tegemist revolutsiooni või uue ajastuga. Scholz väidab, et võrgustikud ning tarkvarad, mida nimetatakse kokku sotsiaalseks tarkvaraks, on ühel või teisel kujul olemas olnud juba aastaid, viidates kas või blogile, millest tuntuim alustas tegevust juba aastal Teine kriitik David Silves (2008) möönab, et kui midagi muud uut veeb 2.0 meile toonud pole, siis vähemalt uue põlvkonna lapsed on kirjutamise generatsiooni lapsed, kes ei võta meediat ainult lugemise võimalusena, vaid ka kirjutamise võimalusena, kasutades selleks erinevaid sotsiaalse tarkvara vahendeid. Hajutatud õpikeskkond Sotsiaalse tarkvara programmid ning tehnilised võimalused, sealhulgas märksõnastamine ning vood, võimaldavad neid omavahel kombineerida ning agregeerida ja seda ka pedagoogiliste eesmärkidega. Käesolev ülevaade kasutab terminit hajutatud õpikeskkond keskkonna kohta, mis koosneb erinevatest töövahenditest ja programmidest, mis kasutaja on valinud ja mis on omavahel seoses. Hajutatud õpikeskkond ei ole institutsiooni (näiteks ülikooli) pakutud suletud õpikeskkond, vaid seda haldab õppur või õppurite rühm koos õppejõuga ise. Hajutatud õpikeskkond toetab õppijakeskset lähenemist, mistõttu on see keskkond võrreldes ülikoolide pakutavatega rohkem individualiseeritud. Lisaks on seda tüüpi keskkond dünaamiliselt muutuv, kuna vahendeid on võimalik vastavalt õppuri vajadustele keskkonda lisada või sealt välja arvata. Ennastjuhtiv õppimine ja elukestev õpe Ajal, mil veeb 2.0 saabumine on toonud tehnoloogilisi ja kultuurilisi muudatusi, toimuvad muudatused ka ühiskonnas. Aastaid on levinud suhtumine, et pärast kooli lõppu läheb inimene tööle kuhugi suurde ja hierarhiliselt juhitud organisatsooni ja tema õppimine on lõppenud. Kuid nüüd on juba mõnda aega rõhutatud, et nii majanduslik kui ka kultuuriline areng on seotud pideva õppimisega nii indiviidi kui ka institutsioonilisel tasemel ja et õppimine peaks olema kogu elu kestev progress. Inimesed on heterogeensed, mistõttu neil on erinevad vajadused, oskused ja võimalused. Selleks, et neid produktiivsetena ja motiveeritutena hoida nende igapäeva tegevuses, tuleb neid julgustada oma tegevust juhtima, et toetada oma elukestvat õppimist. Klamma jt (2007.) usuvad, et veeb 2.0 levimine toetab ennastjuhitavat õppimist ja muudab õppimise efektiivsemaks. Kui esimese generatsiooni internet võimaldas elukestvatel õppuritel pääseda ligi õppematerjalidele ja neid lugeda, siis teise generatsiooni internet võimaldab neil ka ise materjalidesse panustada ja neid täiendada. Õpidisaini mudelid Olukorras, kus õppurid on ennastjuhtivad, erinevate taustadega, vajaduste ja oskustega, on keeruline disainida kursust, mis sobib neile kõigile. On siiski mõned õpidisaini mudelid, mida saab teatud määral arvesse võtta, kuid millel on ka omad puudused. Enim levinud ADDIE mudel, mille järgi toimub kursuse disain lineaarselt, järgides tegevusi Analüüsi Disaini Arenda Rakenda Hinda, ei olegi sellepärast kõige parem mudel järgimiseks, et tsüklilist kursuse hindamist ei kasutata üldse. Kursus peaks aeg-ajalt läbima uue evalvatsiooni, et seda paremaks ning efektiivsemaks muuta. Dicki ja Carey mudel annab aga liigse otsustuse kursuse disainimisel õppejõule, samas kui õppurid võiks olla osa kursuse disainiprotsessist ja kursuse võiks välja töötada koostöös. Kursuse, mis toetab enesejuhitavat õppimist hajutatud õpikeskkonnas ja oleks õpilasekeskne, peaks disainima mudeli järgi, kus õpilastel on kursuse disainimisel ja hindamisel oluline roll. Kursus Kursust E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad rakendati Tallinna Ülikooli informaatika instituudi magistritaseme 28 üliõpilase peal, kellest enamik olid tegevõpetajad, aga ka eraettevõtete, riigi- või militaarasutuste töötajad, kelle kokkupuude sotsiaalse tarkvaraga oli seni olnud üsna väike. Andmete kogumiseks kasutati mitmeid instrumente: õppurite joonistatud skeemid nende endi ja ka rühma personaalsetest hajutatud õpikeskkondadest, tegevusdiagrammid, millel õppurid kujutasid visuaalselt üht konkreetset õpitegevust ning milliseid vahendeid nad selle tegevuse läbiviimiseks kasutavad, esseesid, mis esitleti ajaveebis ja kus õppurid hindasid end, kuidas nad rakendasid oma enesejuhitava õppimise õpidiagramme, ja tagasiside küsimustik. Tulemused Vastavalt püstitatud uurimisküsimustele on töö tulemused järgmised: Kuidas õppurid hindavad õppimist hajutatud õpikeskkonnas enesejuhitava õppimise oskuste omandamise seisukohalt? Evalvatsioon näitas, et õppurid ootasid sellist kursust juba oma magistriõpingute alguses, et nad oleksid saanud planeerida oma õpinguid enesejuhitava õppimise aspektidest lähtudes 18

19 ning enda loodud hajutatud õpikeskkonda kasutades. Lisaks tunnistasid õppurid, et kursus pani neid oma õpingute kui terviku peale mõtlema, et aineid annab omavahel siduda. Hajutatud õpikeskkond toetab sellist lähenemist väga hästi. Samas möönsid õppurid, et õppimine hajutatud õpikeskkonnaga kursusel, mis eeldab enesejuhitavat õppimist, nõuab palju enam motivatsiooni ja loobumise tunne võib kergemini tulla, kuna pole kedagi, kes käsiks ja nõuaks, vaid õppejõu roll on pigem suunav ja toetav. Millised pedagoogilisi lubavusi õppurid tajuvad hajutatud õpikeskkonnas kursuse jooksul? Lubavused, mida õppurid tajusid õpikeskkonna ja töövahendite kohta, olid kursuse arendajatele suureks abiks. Huvitavaim näide on see, et kui arendajad eeldasid, et töövahend ajaveeb ehk blogi on väga hea vahend kollaboratiivsete tegevuste läbiviimiseks, siis evalvatsioon näitas, et õppurid ei tajunud, et see võiks ühistegevuste jaoks sobivaim töövahend olla. Nemad kasutasid wikit või mõnda muud veebipõhist ühistegevuseks mõeldud tarkvara. Evalvatsioon näitas, et õppurid tajusid ajaveebi eelkõige kui individuaalseteks tegevusteks mõeldud vahendit. Kuidas saab õppurite tajutud lubavusi õpikeskkonnas ja enesejuhitavat õppimist toetavate tegevuste kohta võtta osana kursuse disainist? Õppurite tajutud lubavusi saab arvesse võtta, kui tehakse kursuse disain. Kursuse disainerid saavad küll eeldada, mis vahendeid võiksid õppurid oma õppetöö korraldamisel kasutada, aga need võivad väga erineda õppurite omast. See teebki enamasti keeruliseks kursuse jaoks õigete vahendite valimise. Eelmainitud erinevad arusaamad ajaveebi kasutamisest ei näita mitte seda, et ajaveeb ei sobi kollaboratiivsete ülesannete täitmiseks, vaid tähendab seda, et järgmisel kursusel peaks arendajad oma õpitegevused nii plaanima, et ajaveeb oleks sisse plaanitud rühmatöösse ja et õppuritel avaneks võimalus tajuda ajaveebiga seotud lubavusi rühmatöö tasandil. Millised on olulised aspektid kursuse disaini mudeli rakendamisel, mis toetavad enesejuhitavat õppimist hajutatud õpikeskkonnas, Tallinna Ülikoolis magistriõppe tasemel? Õppejõudude valmisolek kursuse läbiviimiseks Kuna administratiivne pool ja toetus sellise kursuse puhul puudub, eeldab see õppejõult suuremat vastutust. Suletud õpikeskkonnas on alati olemas administraator, kelle poole saab pöörduda, kui kasutajanimi on kaduma läinud või kui tekib tehniline rike, hajutatud õpikeskkonnas seda pole ja selleks peab õppejõud valmis olema. Õppurite tehniline nõrk tase Keeruline on pidada kursust, kui õppurite tase arvuti kasutamisel on algajatest kõrgtasemeni. Selle uurimuse kontekstis olid küll kõik osalejad informaatika instituudi üliõpilased, kuid siiski jäi tase väga ebaühtlaseks. Valmisolek olla ennastjuhtiv õppija Kõik õppurid ei ole valmis olema ennastjuhtivad, nad ei ole võimelised end piisavalt motiveerima ja nad võivad end hajutatud õpikeskkonnas üksildaselt tunda. Kui tagasiside õppurile ei saabu nii tihti, kui ta ootab, ei oska nad näha sellist tüüpi kursuse eeliseid. Nad ei oska oma õpinguid planeerida ega saa aru, miks nad peaks avalikku veebiruumi, näiteks ajaveebi oma õpitulemusi reflekteerima. Millised on kursuse disaini olulised komponendid, mis toetaks enesejuhitavat õppimist magistriõppe tasemel,? Õppurikeskne lähenemine Õppuri loomust tuleks kursusel rohkem arvesse võtta. Mõned osalejad vajavad rohkem tuge, mõned tahavad osaleda rohkem rühmaülesannetes. Õppurid on heterogeensed ning vajavad rohkem individuaalset lähenemist, et saada õpingutest maksimumi. Hajutatud õpikeskkond Õppuril peaks olema võimalus siseneda kursusele nende töövahenditega, mis on tema jaoks kõige sobivamad. Õppejõud võib küll pakkuda valiku vahendeid, kuid lõpliku otsuse, mida ja kuidas kasutada, peaks tegema õppur. On oluline, et pärast õpingute lõppu ei jääks tehtud kodused ülesanded, foorumi vestlused ja õppematerjalid suletud õpikeskkonda, vaid et need oleksid õppuri oma valitud keskkonnas, kus ta neid oma elukestva õppimise ajal täiendada saab. Toestamine Õppuritele tagasiside jagamine garanteerib interaktsooni õppurite ja õppejõu vahel. Veebipõhisel kursusel õppimine eeldab õppurilt rohkem motivatsiooni ja uuring näitas, et mida tihemini õppurid tagasisidet said (ka kaasõppuritelt), seda motiveeritumad olid nad õpinguid jätkama. Veeb 2.0 üks omadusi on võrgustikud ja suhtlus ja seda peaks ka õpitegevustes rohkem kasutama. Selged kursuse eesmärgid Kui õppimine toimub hajutatud õpikeskkonnas ja peamiselt veebipõhiselt, siis kursuse eesmärgid, tulemused ja õpitegevused peavad olema selgelt sõnastatud ja õppuritele arusaadavad kohe kursuse alguses. Autentsed õpiülesanded Õpitegevused peaksid olema tegevuspõhised reaalsest elust tulenevad, mille käigus õppurid saavad avaldada oma arvamust, näiteks esseede kirjutamine, esitluste loomine, rühmatööde aruanded jms. Kasutatud kirjandus: Klamma, R., Chatti, M., Duval, E., Hummel, H., Hvannberg, E. H., Kravic, M., Law, E., Naeve, A., & Scott, P. (2007). Social Software for Life-long learning. Educational Technology & Society, 10(3), Mayfield, A. (2007). What is social media? [2008, May 2] fileadmin/uploads/ebooks/what_is_social_ media_nov_2007.pdf Zimmer, M. (2008). Preface: Critical Perpectives on Web 2.0. [2008, May 2]. uic.edu/htbin/cgiwrap/bin/ojs/index.php/fm/ article/view/2137/

20 PROJEKTIDE BÖRS Sotsiaalse tarkvara ning veeb 2.0 rollist õppejõudude koolitamisel ejump 2.0 projekti näitel Jüri Lõssenko e-õppe Arenduskeskuse projektijuht Pärast aasta e-õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsi parimate e-kursuste sessiooni tähendas üks väliskülaline mulle siira üllatusega: Ühelgi kursusel ei olnud ju ainsatki sotsiaalse tarkvara kasutamise näidet! Tundub tõesti, et paljud veeb 2.0 rakendused, mis on juba ammu osaks inimeste igapäevasest internetitarbimisest ning paljudes välisriikides tee ka õppimisse ja õpetamisse leidnud, on paraku Eesti haridusmaastikul vaeslapse ossa jäänud. Raske öelda, kas selle põhjuseks on vajalike teadmiste puudumine, õppejõudude konservatiivne suhtumine nende rakenduste otstarbekusse või lihtsalt üldine skepsis nii drastiliste uuenduste kohta. Kiire pilguheit e-õppe koolitusprogrammi näitab, et selle temaatikaga haakuvaid kursuseid on seni mõned üksikud ning needki alles hiljuti valminud. Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineeritavas projektis ejump 2.0 ( ee/ejump) loodi rahvusvahelises koostöös kolm modulaarse struktuuriga õppejõududele mõeldud koolituskursust kogumahuga 12 ECTS ainepunkti: New Technologies of e-learning, New Assessment Methods of e-learning ja How to Design, Implement and Evaluate an e-learning Project. Kursuste puhul on n-ö traditsiooniliste e-õppekeskkondade ja vahendite kasutamine viidud miinimumini ning enamik õppetööst toimub selle sama sotsiaalse tarkvara toel, mille kasutusvõimaluste kohta kursustel teadmisi hangitakse. Praegu on kokku ca 120 osalejaga kursuste piloteerimine lõppjärgus ning võimalik teha esialgseid kokkuvõtteid korraldajate ja õppurite kogemustest. Põhiliste positiivsete aspektidena on ära märgitud tunduvalt paranenud suhtlemisvõimalusi nii üksikindiviidi kui ka gruppide tasandil, tugevam sotsiaalne kohalolekutunne ning samuti õpiväljundite paremad esitamisvõimalused. Kuna teatud osa õppetööst on endiselt Moodle is, tuuakse negatiivsest esile väga erinevate keskkondade vahel orienteerumist ning nende funktsionaalsustega kohanemist, samuti kokkuvõtva hindamisega seotud probleemid, osalejate erinev panus ning tuutorite kõikuv tugi. Laiaulatuslikum tagasiside korjatakse kokku pärast kursuste lõppu. Lisaks osaleb teatud arv kursuste lõpetanuist eraldi 7,5 ECTS ainepunktises tegevusuuringu moodulis, mille käigus rakendatakse omandatud teadmisi igapäevatöös ning mille tulemused dokumenteeritakse ja avaldatakse projekti tulemuste hulgas ja mis annavad ka täiendava sisendi kursuste asjakohasuse hindamisse. VIRQUAL Network for integrating Virtual Mobility and European Qualification Framework in HE and CE Institutions Projekti raames loodavate võrgustike eesmärgiks on aidata kõrgharidus- ja täiendusõppeasutustel leida võimalusi virtuaalse mobiilsuse edendamiseks ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (European Qualifications Framework) rakendamiseks e-õppe kaudu. Projekti jooksul analüüsitakse erinevaid virtuaalse mobiilsuse elluviimise stsenaariume ning valdkonda reguleerivaid määrusi ja seadusi ning nende mõju. Koordinaator: Universidade do Porto Konsortsium: 9 partnerit 6 riigist Kestus: 36 kuud Eelarve: eurot e-ruralnet Network promoting e-learning for rural development Projekt keskendub pidevõppe võimaluste parandamisele maapiirkondades IKT vahendite kasutamise abil. Põhiliselt pööratakse tähelepanu juba olemasolevate innovaatiliste lahenduste tuvastamisele, analüüsile ning kohandamisvõimalusele teiste riikide kontekstis. Lisaks on rõhuasetus IKT ja pidevõppe võimaluste laiahaardelisel tutvustamisel regioonides. Koordinaator: Euracademy Association Konsortsium: 13 partnerit 11 riigist Kestus: 36 kuud Eelarve: eurot 20

21 TEISTEST EES Eesti Maaülikooli innovatiivne keelekeskus Meeli Voore haridustehnoloog Alates aastast valitakse Eesti Maaülikoolis aasta innovatiivset õppejõudu. Eesmärgiks on tunnustada inimest, kes on nimetuse taotlemisele eelneval õppeaastal loonud kvaliteedinõuetele vastava e-kursuse ja rakendab seda õppetöös või on aktiivselt arendanud muid tänapäevaseid õppemeetodeid aastal tunnustati Eesti Maaülikooli Keelekeskust innovaatilisuse ning aktiivse tegevuse eest e-õppe valdkonnas. Keelekeskuse juhataja Ülle Sihveri eeskujul ja toetusel on e-õpe arenenud väga tulemusrikkalt. Selle resultaadina kasutab keelekeskus nii erialase kui ka üldkeele õpetamisel statsionaarses ja kaugõppes WebCT e-kursust seitse lektorit, kusjuures mitmel õppejõul on aktiivseid e-kursuseid kuni neli. Veebipõhine õpe on tõestanud, et see võimaldab mitmekesistada keele õppimist ning tõstab keeleõppe kvaliteeti, seda eriti kaugõppes. Viimase õppeaasta jooksul on üle 60% keelekeskuse töötajatest läbinud erinevaid e-õppe koolitusi ning rakendanud oma teadmisi õppetöös. Nimetuse andis üle Eesti Maaülikooli õppeprorektor 14. novembril aastal ülikooli aastapäeva puhul korraldatud akadeemilisel aktusel. Allikas: Haridustehnoloogid soovitavad Kasulikud blogid ehk ajaveebid Aktuaalse ja kasuliku info kogumiseks jälgivad haridustehnoloogid paljusid blogisid nii Eestis kui ka mujal maailmas. Haridustehnoloogid ei ole kadedad ning jagavad nüüd neid väärtuslikke infoallikaid ka teiega. Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi Ingrid Maadvere blogi uute tehnoloogiate, tarkvarade ja koolituste teemal. Eesti haridustehnoloogide ühine e-õppes kasutatavate tarkvarade infot ja juhendeid koondav blogi. Täieneb pidevalt. evõti projekti ajal alguse saanud projektiga seotud haridustehnoloogide blogi, kuhu siiani kogutakse huvitavat infot haridustehnoloogide tegemistest. php?page=home Euroopa keskne e-õppe info kogum. Mobiilide kasutamisest õppimises ja õpetamises ehk m-õpe kõikjal meie ümber. Teemade hulgas leidub nii tehnilisi üksikasjalikke kirjeldusi kui ka lihtsaid nippe m-õppega õppetöö rikastamiseks. Erik Duvali blogi õpiobjektide, metaandmete, standardiseerimise jmt teemal. Helge Scherlundi blogi e-õppe tulevikuarengutest ja praegusaja parimatest lahendustest. Dr. Tony Karreri blogi e-õppe tehnoloogiatest. Tom Kuhlmanni blogi efektiivsete, lihtsate ja pilkupüüdvate e-õppe materjalide koostamisest. Igal nädalal jagab Tom oma blogis uusi nippe veelgi efektsemate materjalide loomiseks. Tony Batesi blogi ja e-õppe info kogu. Rick Nigoli blogi e-õppe läbiviimisel esile tulevate väljakutsete ja nende ületamiste teemal. Dr. Scott McLeodi blogi hariduses rakendatavate tehnoloogiate ja meetodite tulevikust. Grupi aktivistide peetav blogi vaba tarkvara kasutamisest e-õppes (Free, Libre and Open Source Software in Education). Cathy Moore i blogi atraktiivsete ja edukate e-õppe lahenduste loomisest ärimaailmas. Zaid Ali Alsagoffi (haridustehnoloog Malaisias) blogi väga värvikatel teemadel alates tema arvates parimatest suhtlusvahenditest netis kuni filosoofiliste mõtisklusteni hariduse tuleviku üle. Väga aktiivne ja kasulik allikas uue info hankimiseks rõõmsal moel. Garr Reynoldsi blogi edukate esitluste ja teadmiste edasiandmisest. DigiTiigri koolituse ajaveeb Tartu ja Tartumaa õpetajatele. Sisaldab infot ja juhendeid mitme e-õppes tavapärase tarkvara kohta. 21

22 KOOLITUS Pilditöötlus GIMPi programmiga Koolitaja: Peeter Urtson Eesti Infotehnoloogia Kolledž Maht: 1 AP Toimumise aeg: aprill 2009 / november 2009 (100% veebipõhine kursus) Digifotoaparaat on muutunud tänapäeval laiatarbekaubaks ja pildistamine meeldivaks hobiks. Alati aga ei tule pilt välja nii, nagu oleks soovinud. Põhjuseid võib olla mitu kas jäi soovida pildi kompositsioon või ei olnud kaamera seaded stseeni jäädvustamiseks parimad, võib-olla jäi pildile mõni sobimatu detail. Kui midagi sellist juhtus, tuleb pildi päästmiseks appi võtta arvutiprogramm, mis aitaks pilti soovi järgi töödelda. Professionaalseks pilditöötluseks on Adobe programm Photoshop, mida loetakse üheks paremaks väga paljudest fototöötlusprogrammidest. Tegemist on piisavalt kõrge hinnaga programmiga, mis võib amatöörfotograafidele olla kättesaamatu. Uue digifotoaparaadiga annab tootja kaasa programmi, mis võimaldab pilte töödelda. Kui olete aga tänu heale fotoaparaadile leidnud uue hobi pildistamise, tekib soov fotode kvaliteeti fototöötlusprogrammi abil tõsta. Selleks on vaja vaid avada internetis lehekülg kus pakutakse allalaadimiseks väga head, professionaalidele mõeldud Photoshopi programmi sarnast pilditöötlusprogrammi GIMP. GIMP on legaalne vabavaraline pikselgraafikaprogramm, millega saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud pildifaile paljudesse formaatidesse. Fotomontaaži autor Oliver Toots. Suureks eeliseks kasutajale on see, et tegemist on vabavaraga. Programmi on lubatud kasutada ka ärilistel eesmärkidel. 1. oktoobrist 2008 on kasutajatele olemas uus versioon GIMP 2.6. Enamik Photoshopi ja GIMPi töövahendeid on sarnased, erinedes samal ajal mõneti kasutamise poolest. Minule oli GIMPi kasutamine algul üsna võõras, sest õpetan Eesti Kunstiakadeemias paralleelselt Photoshopi programmi. Mida rohkem aga GIMPi programmiga tegelesin, seda enam said selgeks tema suurepärased ja Photoshopiga väga sarnased võimalused. Suurim erinevus GIMPi ja Photoshopi vahel on see, et GIMPis ei saa värve pöörata CMYK värviruumi, mida nõuavad trükikojad. Pilditöötluse põhinippe ja GIMPi võimalusi on pilditöötlusest huvitatutel võimalik õppida e-õppe koolitusprogrammi raames kursusel Pilditöötlus vabavaraga GIMP. Kursus toimub peamiselt veebipõhiselt ning selle jooksul läbime enamiku pilditöötluse põhitõdedest ja programmi kasutamise juhenditest. Kursusel õpime pilti kärpima, pöörama, puhastama ebaolulistest detailidest, parandama värve, seadma teravust ja sügavusteravust, kasutama maske, joonistama, looma fotomontaaži, kasutama kirja ja looma lihtsaid animatsioone. Kõikide kursuse teemade juurde kuuluvad näidisharjutused, mille toel osaleja redigeerib enda pildistatud pilte. Olen salvestanud kursuse arhiivi väga häid töid, mis tõestavad veenvalt GIMPi suurepäraseid võimalusi piltide töötlemisel. Esitatud pildid on heaks näiteks kursusel osalejate töö tulemustest. 22

23 KOOLITUS Hindamine ja tagasiside e-õppes Koolitaja: Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus Maht: 2 AP Toimumise aeg: 9. märts 31. mai 2009 (100% veebipõhine kursus) Koolituskursus Hindamine ja tagasiside e-õppes on mõeldud kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppejõududele, kellel on e-õppe kasutamises juba teatud kogemused ning kes soovivad oma e-kursuse või e-toega kursuse õppeprotsessi kvaliteetsemaks muuta. Pärast koolitust on osalejatel teadmised hindamise ja tagasiside kohta ning nad oskavad kavandada õppijate hindamist ja neile tagasiside andmist oma ainekursuse eesmärkide järgi. Koolituse käigus valmib osalejatel oma e-kursuse hindamis- ja tagasisidestrateegia. Hindamisstrateegia loomisel lähtutakse oma ainekursuse oodatavatest õpiväljunditest. Iga õpiväljundi saavutamiseks kavandatakse e-kursusel teatud tegevus(ed) ja/või hindeline ülesanne, mille abil saab õppejõud hinnata, kuidas õppijad vastava õpiväljundi saavutavad. Seejärel tuleb valida tehnoloogilised vahendid, mille abil õpitegevus või ülesanne sooritatakse. Koolituse käigus koostatakse ka ülesannete kirjeldused ja kriteeriumid, mille alusel õppijaid hinnatakse. Soovitatav on maatriks-tüüpi hindamisvormide väljatöötamine, mida nt Blackboardi õpikeskkonnas on võimalik teha spetsiaalse vahendi hindamisvormi abil. Kavandatakse tagasiside andmine õppijatele oma e-kursusel. Koolituskursusel kirjeldatakse ka erinevate hindamise ja tagasisidevahendite kasutamist (nt testide ja ülesannete koostamine Moodle i ning Blackboardi keskkonnas, enesetestide koostamine Hot Potatoes i abil, tagasisideküsimustiku koostamine eformulari abil jm) ning teostatakse praktilisi hindelisi tegevusi osaleja valitud õpikeskkonnas. E-õppe uudised maailmas Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog 2009 Horizon Report Välja on tulnud a versioon iga-aastasest Horizon Reportist, milles esitatakse viit uut tehnoloogiat. Neist oodatakse kõige suuremat mõju haridusele järgmise viie aasta jooksul. See ülevaade põhineb New Media Consortiumi (NMC; uurimusel ja on loodud NMC ja ELI ( eli/16086?time= ) koostöös. Kuus olulisemat tehnoloogiat aastal on: Mobiilid ja mobiilsus Mobiles (i.e. mobile devices) Pilv-arvutus Cloud computing Geo-tehnoloogiad kõiges (näiteks geo-tagimine) Geo-everything (i.e. geo-tagging) Personaalne veeb The personal web Semantikateadlikud rakendused Semantic-aware applications Targad objektid Smart objects Iga tehnoloogia kohta on ülevaates toodud ka veebiviiteid näidetele ja täiendavale lugemisele. Horizon Reporti on võimalik alla laadida aadressilt CSD5612.pdf 23