Tudengid saavad oma maja ülikooli südamesse! Kolumn: Mis keda vaevab? KUIDAS EHITADA ROBOTIT? Eksperiment: Vargus raamatukogus

Transcription

1 TTÜ TUDENGILEHT. DETSEMBER 2010 TEADUSTEKONVERENTSI ERIVÄLJAANNE Kolumn: Mis keda vaevab? Tudengid saavad oma maja ülikooli südamesse! KUIDAS EHITADA ROBOTIT? Eksperiment: Vargus raamatukogus

2 TTÜ Kino on tudengiorganisatsioon, mille eesmärgiks on TTÜ üliõpilaskonnale pakkuda häid, huvitavaid ja harivaid filmielamusi. Kellele ei meeldiks olla sõprade ringis mõnusalt koos ja samal ajal filmi nautida? Selleks ongi TTÜ Kino - hubane seltskond ja loomulikult hea filmivalik. Näitame igal esmaspäeval VII-226 auditooriumis mõnd väärtfilmi. Lähemat infot leiad meie kodulehelt: ttukino.ee. Selleks, et soodsamalt kinos käia, on sul võimalus osta Kinoklubi liikmekaart. Kinoklubi liikmeks saab lihtsalt- maksad (6.39 ) ja saad selle eest vastu klubikaardi, millega saad TTÜ Kinos 5 filmi vaadata. Samuti saab kinoklubi liige õige pea kaasa rääkida ka edasiste filmide valikus. Niisiis, miks sina ei ole juba kinoklubi liige? Detsembrikuus TTÜ Kinos linastuvad filmid on: PAPA 6. detsembril kell ruumis VII Pilet 35.- (2.24 ) kaasa karastusjook Südantsoojendav komöödia armastusest, sõprusest ja meheks olemise kunstist. Rattapood on tõeliste meeste pärusmaa ning siin töötavad Jõrgen ning tema alluvad Juan ja Aziz. Aziz on elu parimas vormis leskmees, hea välimusega, hea kokk ning hea naistetundja. Temast saab kohe-kohe imearmsa väikese poisi vanaisa vähemalt nii ta arvab. Selleks puhuks asub Aziz otsima toredat vanaema ning ühtäkki ei suju miski enam plaanipäraselt. PIMEDUS 13. detsembril kell ruumis VII Pilet 35.- (2.24 ) kaasa karastusjook Linna laastab "valge pimeduse" epideemia. Võimud isoleerivad esimesed kannatanud mahajäetud vaimuhaiglasse, kus äsja loodud "pimedate ühiskond" kiiresti laguneb. Karantiinis valitseval õudusunenäol on üks pealtnägija - naine, kes ei ole nakatunud. Varjates oma võimet näha, hakkab ta teejuhiks seitsmele võõrale inimesele. Ta juhatab nad karantiinist välja otse laastatud linnatänavatele, kus kõik tsivilisatsiooni alustalad on kokku varisenud. Nende retk on täis ohtusid, nende ellujäämine ja viimne lunastus peegeldab inimloomuse visadust ja sügavust.

3 Peagi on käes paksu lumega kaetud väljade ja külma põhjatuule aeg. Mulle isiklikult lumi meeldib, kõik on valge ja puhas. Ka inimesed on jõuluaegu rahulikumad ja sõbralikumad. Kui ainult kusagile kaubanduskeskusesse ei satuks Mäletad veel neid aegu, kui olid väike põnn ja istusid jõuluõhtul akna all, soojad villased sokid jalas, ööriided seljas ja sosistasid viimaseid soove päkapikkudele, et need jõuluvanale edastada? Kindlasti mäletad rohelise torkiva kuusepuu kummalist aroomi ning lõhutud jõuluehte kilde põrandal PEATOIMETAJA VEERG Jõuluajal headest mõtetest Kaidi Tahula Peatoimetaja kuis vanemad siis alles pahandasid! Ka vanaema küpsetatud piparkoogid on sul raudselt meeles! Ära siis unusta jõulud pole poodlemiseks, vaid möödaniku meenutuseks. Kuid ära unusta ka õppida, sest sess on varsti ukse taga! Studioosus läheb selleks aastaks talvepuhkusele, oleme tagasi jälle veebruaris. Kuid ega see ei tähenda, et me asjadel silma peal ei hoiaks. Kui näed midagi põnevat ja tahad sellest kirjutada, siis ootame su lugusid ja vihjeid igal ajal! SISUKORD Peatoimetaja veerg / 4 Kolumn / 5 Teadusklubid TTÜ's / 5 Tudengid saavad oma maja ülikooli südamesse / 6 Teadusprorektor Erkki Truve arvab: meie doktorandid on meie lapsed / 8 Doktorandid on TTÜ tipptoode / 10 Konverents: Tipikas Teadlaseks / 10 TalveAkadeemia / 11 Teaduste lugu / 12 Robotex 2010: Kuidas ehitada robotit / 14 Noored insenerid arendavad vormelautot / 16 Noorenenud võrkpalliklubi tõotab närvikõdi / 17 Eksperiment: vargus raamatukogus / 17 Tegijal võimalustest puudu ei tule / 18 Plagiarism / 20 Grown up digital / 20 Internships Continued / 21 TSEBA / 21 Student council Activities / 21 Jõululugu / 22 Peatoimetaja : KAIDI TAHULA (KAIDI.TAHULA@tipikas.ee) KEELETOIMETAJA : MÄRT TIBAR KÜLJENDAJA : MARI HUNT ESIKAANEPILTNIK : MARKO VILBERG (FOTOKLUBI) REPORTERID : SIGRID KALLE, VEIKO KARU, MARTIN SIMPSON, ALEKSANDES VASSILJEV Väljaandja : TTÜ Üliõpilasesindus MAkett : slow Trükk : AS Vaba Maa Aadress : Ehitajate tee 5, Tallinn kirjuta : STUDIOOSUS@tipikas.ee helista Studioosus 2010 Kõik õigused kaitstud 1920 Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus Student Union of Tallinn University of Technology DETSEMBER

4 MIS KEDA VAEVAB? Aleksandr Vassiljev Tere talve, mein liebe Student! Ma loodan et sul on varbad soojas olnud ja nina pole tatine. TTÜ-s köetakse ju kenasti. Kui sa oled juhtumisi kunagi viletsamapoolses koolis käinud, siis vahest mäletad veel, kuidas talvisel ajal sai kontrolltööd kirjutades villase kampsuni sees niheldud, et taldupidi üles roomavat alajahtumist eemale hoida. Meie ülikoolis on ruumid õnneks palavast ajutööst ja küünarnukiaurust soojad. Kohe-kohe on käes jõulud. Jõulud on teadupoolest soovide ja lubaduste aeg. Selleni, millised on olnud sinu soovid, minu mõistus ei küündi. Küll aga tahaks ma rääkida sulle sellest, mida on teised noored viimasel ajal tahtnud. Tahaksin tuua välja nimelt kaks viimase aja noortedebatti ja sellest, miks võiksid sina, tipikas, midagi muud soovida. Esimene neist toimus oktoobris, siinsamas meie endi peahoone seinte vahel. Põlvkondade debatil istusid suurettevõttjate nagu Hans H. Luik ja Tiiu Järviste ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastas neli noorettevõtjat, kellest ettevõtja oli tegelikult ainult üks ja ei paistnud ka oma poole arvamusi jagavat. Ülejäänud kolme noore soov sellel debatil oli, et riik muudaks hetkel ebasoodsat keskkonda uutele ettevõtetele noortesõbralikumaks. Jättes kõrvale fakti, et enamiku ajast olid noored vait ning majandusminister täitis tühja kohta vestluses, seletades kenasti lahti statistikat, nagu miks on enamik Noori ei taheta tööle võtta, kuna neil on vähene töökogemus, selgitas Postimehele üks asjaosalistest. Esiteks, tööandja seisukohast ei peaks kaalumagi olukorda, kus näiteks keskmise palgaga tööle tahab astuda ilmakodanik, kelle eelmistest töökogemustest ei ole ette näidata kaks kolm, ükskõik millist töökohta. Aga miks peakski? Olgu sellel inimesel ette näidata milline tahes kraad või diplom, ei ole see üksi väärt pooltki nii palju kui üheskoos reaalsete töökogemustega. Olgu see töökogemus kas või erialast erinev. Olgu ta ettekandja amet, õhtuses vahetuses või suvine töö ehitusel, näitab reaalne töökoht igal juhul oskust alluda korraldustele, olla vastuettevõtteid Tallinnast, oleks noored minu meelest pidanud sügavalt häbi tundma, nurisedes viletsate ettevõtlustingimuste üle, istudes sellise inimese vastas nagu Hans H. Luik. Nimelt, ettevõtjad nagu tema pidid alustama olukorras, kus puudus stabiilne majandus, ettevõtlustavad, vajalik know-how ja normaalne õigussüsteem. Lisaks sellele ei oleks tolleaegsed osanud unistadagi ei EAS-idest, arengufondidest, think-tankidest, äri-inkubaatoritest ega muudest riigipoolsetest abinõudest, mis on tänapäeval olemas, et põhimõtteliselt igaüks saaks soovi korral ärimehe pükse jalga proovida. Aga ometigi on mingil põhjusel just praegu aeg, mil üleharitud majandustudengid, kes oma tervet õppelaenu maksvates ülikondades, mille püksid pole eales veel mingit muud tööd teinud kui koolipinki poleerinud, vaatavad hapult otsa vanadele tegijatele suhtumisega you had it easy. Siiski on noortel paratamatult ka tõsisemaid probleeme, nimelt vaevab noorsugu täiesti tõsine töötus. Paar päeva tagasi, kui ma artiklit kirjutasin, seletasid noored järjekordsetele poliitikutele just seda. Probleem tõstata- ti debatil, mis leidis aset visioonikonverentsil Mina muudan Eesti tulevikku! Tänapäeva tööandja on kitsi ja ei taha noort inimest värvata ning ühiskond on liiga kurt, et kuulda noorte häält. Seda, mis keelab ühel suu ja kätega inimesel rakendada oma sõnavabadust, olla aktiivne ühiskonnas ja selle läbi ennast kuuldavaks teha, ma ei mõista. Kuid tõsi, paljudel noortel pole tõesti tööd. Seevastu tegevpoliitikutele pakutud lahendus tundus mulle aga küll üksjagu kummaline. Nimelt lahendaks nii selle kui ka kõik teised noorte probleemid tulevikus noorteminister. Jätame kõrvale fakti, et loota lahendust kõigile noorte probleemidele, luues noorteministeerium, on võrdväärselt lootusetu kui poevarguste vastu võitlemine poevarguste- ja halva ilma vastu võitlemine halva ilma ministeeriumi asutamisega. Idee paistab olevat võetud Riigimeestest. See öeldud, tekib ikkagi küsimus kogu selle teema päevakajalisuses. 4 DETSEMBER 2010

5 Teadusklubid TTÜ's TTÜ-s tegutsevad erinevad teadusklubid, kus on võimalik erinevatel erialadel k aasa lüüa. tustundlik ja samas iseseisev. Samal ajal kui üksainus diplom või koht ülikoolis näitab ka parimal juhul vaid õppimisvõimet, midagi, mida meie liigile kaugeltki imeks panna ei saa. Meie endi ülikooli lõikes ei paista õnneks kõnealune teema väga aktuaalne olevat. Eelmises Studioosuse numbris avaldatud artiklis Kas tasuta lõunaid on olemas? oli välja toodud statistika, mis hindas TTÜ üliõpilaste tööhõiveks 61,2%. Meie ridades on töötuid seega 38,8% ja arvestades sellega, et kõik tudengid ei olegi töötamisest huvitatud, ei julgeks ma väita, et töötus oleks meil see kõige hullem häda. Iseenesest ei usuks ma ka, et ühel töökal ja arukal noorel oleks raskusi töö leidmisega. Pahatihti ei taha noor inimene aga käsi lihttööga määrida ning siis jääbki alles vaid norida, et sobiva palganumbriga ametit ei olda lahked jagama. Sellistel puhkudel ei aitagi ei püssi- ega ka ussirohi, rääkimata diplomist mille eest selle hüpoteetilise õppuri vanemad on maksnud. Kallis tipikas, ma soovin sulle julget pealehakkamist ja häid mõtteid. Loodan, et sedapuhku mainitud probleemid sind ei vaeva ja kui vaevavadki, siis ei vaja sa vähemalt eraldi ministeeriumit nende lahendamiseks. Me oleme tipikad, kui üldse keegi noortest, siis meie ikka võiks ju iseendaga hakkama saada! Edu sessil! Sass TTÜ/TTK Formula Student FS Team Tallinn on noortest tootearendajatest ja mehaanikainseneridest koosnev teadusklubi, mille eesmärgiks on projekteerida ja valmistada ülemaailmsel tootearendusvõistlusel Formula Student osalemiseks väike, kerge ja kiire vormelauto nn tudengivormel. Võta ühendust: Jaanus Vint, jaanuz@hotmail.com, TTÜ Robotiklubi TTÜ Robotiklubi koondab ligi 40 aktiivset robootikast huvitatud tudengit ning kokku üle 200 huvilise. Klubi viib läbi robotiehituse vabaõppeainet, arvukaid kursusi õpilaste, tudengite ja juhendajate seas, osaleb mitmetel robotivõistlustel, kust on toonud auhinnatud kohti, tegutseb mitme arendusprojekti kallal, on seotud Robotexi ( ning Baltic Robot Sumo (www. balticrobotsumo.org) organiseerimisega, omab tihedaid sidemeid Baltimaade robotiehitajatega ning teiste Eesti robotiklubidega. Klubis on võimalik teostada lõputöid ja praktikat. Võta ühendust: Martin Kontus, robotiklubi@gmail.com, TTÜ Säästva Arengu Klubi SAK uurib ja propageerib säästva arengu ideed inseneeria ja ettevõtluse valdkondades. TTÜ Säästva Arengu Klubisse kuuluvad üliõpilased ja vilistlased, kes on huvitatud ökoloogilise ehituse, taastuvenergeetika ja muu säästva innovatsiooni juures olemisest ning tegutsemisest. Võta ühendust: liikmed@saklubi.ee Majandusteaduskonna Üliõpilaste Teaduslik Ühing (MÜTÜ) MÜTÜ koosneb majandusteaduskonna tudengitest, mille eesmärgiks on tegeleda tudengiteaduse edendamisega TTÜ Majandusteaduskonnas. Ühingu töö kõige olulisemad komponendid on majandusteadusalased üliõpilastööde konverentsid ning teadusseminarid ja tudengite kaasamisvõimalused õppetoolide teadusteemadesse. Võta ühendust: Oliver Parts, oliver.parts@ttu.ee, teadus/uliopilaste-teaduslik-uhing Mäenduse ja geoloogia teadusklubi Eesmärgiks on tutvustada tudengitele erinevaid aspekte mäenduse ja geoloogia vallas. Võta ühendust: Mäeinstituut Ehitajate tee 5, VII korpus, 2. korrus, Veiko Karu Tartu Ehitiste Restaureerimise Tudengite Selts (TERTS) TTÜ Tartu Kolledži tudengiteadusklubi, kelle eesmärgiks on ettevalmistada ehitiste restaureerimiseks tudengeid ja noori spetsialiste ette tööks Eestis ja rahvusvahelises keskkonnas. Võta ühendust: restaureerimistudengid.blogspot.com TTÜ Lennunduse ja kosmoloogia klubi TTÜ lennunduse ja kosmoloogia teadusklubi Tallinnas Ehitajate tee 5. Võta ühendust: Paul Liias paul.liias@estcube.eu DETSEMBER

6 Tudengid saavad oma maja ülikooli südamesse Sigrid Västra Aprilli alguses avatakse üks osa TTÜ üliõpilasmajast, mis tänu oma multifunktisonaalsusele loob tudengitele võimalused nii rahulikuks õppimiseks kui ka meeleolukaks vabaaja veetmiseks. TTÜ üliõpilasmajaks nimetatakse TTÜ vana raamatukogu ja endist rektoraati (I korpuse teine korrus, kus praegu asuvad Best Estonia ruumid). Aprillis avatakse TTÜ üliõpilasmaja vana raamatukogupoolne osa m2 suurune üliõpilasmaja kogu kompleks valmib täielikult 1. septemberiks TTÜ tudengite kultuurikeskuseks kujundatavat maja on tänu selle multifunktsionaalsusele võimalik kasutada väga erineval otstarbel õppimisest kuni meeleoluka vabaaja veetmiseni. Üliõpilasmaja on ülikooli linnaku südames asuv ehitis, mida ühendab õppehoonega suurejooneline galerii. Tudengitele mõeldud hoone ehitamise idee algatas TTÜ üliõpilasesindus juba aastal 2003, kuid head mõtted hakkasid rakendust leidma alles mõned aastad hiljem aasta rektori valimistel oli üliõpilasmaja üks kolmest punktist üliõpilaste esitatud ootustest uuele rektorile. Aastatel hakati planeerima hoone asukohta ning tekkisid esimesed joonised üliõpilasmajast. Tänasel päeval võime juba näha ehitustöid vana raamatukogu ruumides. Üliõpilasesindajate poolsete projekti eestvedajate Tanel Ausi ja Karel Kundratsi sõnul on üliõpilasmaja peamine eesmärk ennekõike luua tudengile koht, kus kvaliteetselt oma aega sisustada ja ennast hästi tunda. Tudeng ei pea enam loengute vahele jäävat aega koridoris veetma ega ebamugavatel aknalaudel jalga puhkama üliõpilasmaja pakub mugavaid võimalusi istumiseks ja niisama olemiseks nii õppetöö vahele jääval päevasel ajal kui ka õhtul pärast väsitavat koolipäeva. Teine kitsaskoht on üliõpilasesindajate poolsete eestvedajate sõnul organisatsioonide liiga suur hajutatus kooli peal. TTÜs on aina aktiviseeruv üliõpilaselu, kus tegutseb ligi 50 erinevat tudengiorganisatsiooni, kellel hetkel puudub oma ruum või asuvad need ülikoolilinnakust eemal. Üliõpilasmaja loob erakordse võimaluse koonduda TTÜ üliõpilasorganisatsioonidel ühe katuse alla. Tänu sellele suureneb organisatsioonidevaheline koostöö ja paraneb infoliikuvus. Enamikele antakse üliõpilasmajas oma ruum, mis loob parema töökeskkonna ja tõstab tegutsemismotivatsiooni. Kindlasti saab hoogu juurde organisatsioonidevaheline koostöö ja paraneb ka nende omavaheline kommunikatsioon. Praeguste visioonide kohaselt hakkab üliõpilasmaja täitma päevasel ajal tühimikku raamatukogu ja lärmakate koridoride vahel. Üliõpilasmajast saab päevasel ajal koht, kus tudengitel on võimalik tulla tegema grupitöid, lihtsalt tunda end mõnusalt. See lahendaks mitu probleemi, sest hetkel on raamatukogu avalikes ruumides kohati suhteliselt häiriv sumin. TTÜs on üks õpituba, mis on pidevalt inimestest pungil. On olemas küll kaasaegsete tingimustega raamatukogu, kus saab individuaalselt õppimas käia ning eelnevalt aja broneerides selleks ettenähtud ruumis ka suuremas grupis töötada, kuid taolisi ruume on vähe ning järjekorrad tekitavad segadust. Üliõpilasmaja pakub lahendusena privaatsemaid nurgakesi grupitööga tegelemiseks, mille tarvis pole vaja ka eelnevalt aega kinni panna. Üliõpilastel on võimalus ise kujundada spetsiaalselt neile mõeldud hoone tegevust ja olemust. Üliõpilasmajas on kaks suuremat saali (suurem 350 m2 ja väiksem 175 m2), kus tudengid saavad osa võtta ja soovi korral ka ise korraldada mitmesuguseid üritusi nii päeval kui ka öösel ning seda mitte ainult õppeperioodil vaid aastaringselt. Saalis saab tegeleda lausa mitme üritusega korraga, sest saali on võimalik vaheseinte abil osadeks jaotada. Üliõpilasmajal ei puudu ka oma tudengikohvik, kus saab mõnusalt aega parajaks teha einestades või niisama vesteldes. Tudengikohvikus saab üliõpilane teha endale soojaks näiteks kodust kaasavõetud sööki. Kohvikumenüü valikus on tudengisõbralike hindadega kergemad road, karastusjoogid ning lahja alkohol. Lisaks on võimalik vaadata suurelt LCDlt erinevaid telekanaleid, käia sõpradega jalgpalli või muud spordisündmust vaatamas, mängida piljardit ja erinevaid laumänge. TTÜ Üliõpilasmaja aitab luua tõelise Tipika tunde ning suurendab ülikooli ühtekuuluvustunnet. Üliõpilasmajast saab ülikooli brändi osa, millega paistame silma nii Eestis kui ka mujal maailmas - üliõpilaskeskne ülikool muudab hariduskeskuse atraktiivsemaks ning on eeskujuks kõigile teistele omataolistele. Praegu puudub üliõpilasmajal nimi. Ühel erilisel hoonel peaks olema ka sellele kohaselt eriline nimi. Kõigi Tipikate ideed on nimeotsingutel oodatud. Oma panuse saavad kõik tudengid anda ka üliõpilasmaja omanäoliseks muutmisel andes ideid, mida huvitavat võiks seal toimuda. Anname kõik oma panuse parima üliõpilasmaja loomisel, mis eales nähtud! Teeme sellest tõelise tipptegijate maja! Kutsume kõiki üles osa võtma TTÜ üliõpilasmaja nimekonkursist. Konkursil osalemiseks lõika järgmiselt lehelt välja kupong, täida see ning otsi üles ülikooli pealt väike kupongimajake ning poeta kupong majja või sisesta oma nimevariant internetis Kõigi ideid ja arvamusi seoses üliõpilasmajaga ootame aga aadressile yliopilasmaja@tipikas.ee 6 DETSEMBER 2010

7 90 TERE MINU NIMI ON... Tead, milline nimi sobiks ideaalselt peatselt valmivale TTÜ üliõpilasmajale? Jaga seda meiega ja võida ELUAEGNE V.I.P KAART kõikidele üliõpilasmajas toimuvatele üritustele. Lisaks jäädvustatakse Sinu, kui kõige geniaalsema tipika, nimi igaveseks uue üliõpilasmaja seinale. Milline au! Esita nimi internetis või lõika välja kupong ja too üliõpilasesinduse (VI-200) ees olevasse kupongimajja. Kampaania kestab kuni 31. detsembrini Üliõpilasmaja nimi võiks olla Eesnimi Perekonnanimi Teaduskond Soovin saada edaspidi Üliõpilasmajas toimuva kohta informatsiooni. Meie sooviksime :) Telefoni nr Kuupäev Aitäh! Sinu üliõpilasesindus

8 TEADUSPROREKTOR ERKKI TRUVE ARVAB: MEIE DOKTORANDID ON MEIE LAPSED Sigrid Kalle PROFESSOR ERKKI TRUVE ON JUBA ÜLE KAHEKÜMNE A ASTA TTÜ-S TÖÖTANUD. TA ON ÕPPEJÕUD, MENTOR OMA TUDENGITELE JA NÜÜD ON TA KA TEADUSPROREKTOR, KUID EELKÕIGE ON TA TEADLANE. Kuidas te sattusite Tartu Ülikooli bioloogiat õppima? Miks selline valik? Alates 4. eluaastast saadik suvitasin Käsmus. Ma käisin hästi palju üksinda metsas ja eks sealt see tuligi. Ma läksin muidu ülikooli mõttega, et minust saab hiirte (nende, kes on metsas) uurija. Teine variant oli hakata arstiks nagu mu isa, aga ta oli nii hea arst, et ma ei julgenud seda eriala valida, kuna teadsin, et kõik hakkavad mind niikuinii temaga võrdlema. Kui raske oli ülikooli sisse saada? Millised olid sisseastumiseksamid? Bioloogias oli aastakümneid konkurss umbes 3, mis tänapäevaste konkurssidega võrreldes tundub väike, aga sellel ajal sai üks inimene kandideerida vaid ühte ülikooli ja ühele erialale. Tundub, et see konkurss oli tol ajal kõrge. Sisseastumiseksamid olid matemaatika, kirjand, bioloogia, keemia. Oluline on see, et lisaks eksamitele oli vestlus, mille eest ei antud hinnet. Nendel, kes jäid oma sisseastumiseksamite hinnetega kahe hinde vahele, oli ülikoolil õigus lähtuda vestlusest. Ma arvan, et neid eksamite palle ei liidetud mehaaniliselt kokkugi. Tõenäoliselt, kui inimesel olid eksamihinded 4, 4, 4, 3 ja kui vestlusest tuli välja, et tal on tõeline sisuline huvi selle eriala vastu, siis teda võidi vastu võtta. Millised olid Teie lemmikained, millised mitte? Minu jaoks oli koolis vist kõige nõrgem aine tööõpetus. Olen käeliselt vilets. Ma olen öelnud, et kui võiksin ise teha kriteeriumeid, mille alusel geenitehnoloogia erialale tudengeid vastu võtta, siis tõenäoliselt ma võtaksin nad vastu 7. klassi tööõpetuse hinde järgi. Sellepärast, et eksperimentaalses teaduses on käeline oskus peaaegu et kõige olulisem. Mõelda peab ka muidugi oskama. Kuidas tolleaegne ülikoolielu välja nägi? Bioloogidel oli see väga eriline ndate lõpus olid bioloogias müstilised lennud, kus õppisid näiteks Priit Pärn, Nikolai Laanetu, Aarne Vaik jt. Tollal said vist algatatud enamik traditsioonidest, mis olid täies elujõus veel ka kaheksakümnendatel sügisene rebaste ristimise Laeva pidu, kevadine liivapidu, suvised Palmse mängud jne. Elasime umbes nagu korporatsioonis. Me olime ülikooli mõttes vilets näide - me suhtlesime küllaltki vähe teiste teaduskondadega. Aga tänapäevastele tudengitele eeskujuks ja tervislike eluviiside näiteks tollest ajast midagi tuua ei ole. TTÜ (loodetavasti) seab oma eesmärgiks kahekordistada aastas doktorikraadi kaitsnute arvu (70-lt 150-le). Millised oleksid lahendused edukalt doktorantuuri läbinute arvu suurendamiseks? Lahendused on väga lihtsad tuleb rohkem teaduslikke artikleid avaldada. Praegusel hetkel on Eestis mehaaniliselt lihtsad reeglid: saad kolm artiklit aval- datud ja siis on sul õigus doktoritööd kaitsta. Enamasti jäävad doktoritööd kaitsmata, kuna pole artikleid. Kuidas rohkem artikleid avaldada? Siin on küsimus juhendajates. Doktorant on tudeng. Ja tudengil on juhendaja. Ning juhendaja ütleb, mida uurida ja kuidas. Doktorantuuris on kõige suurem probleem see, et meil on terve rida valdkondi, kus inimestel on umbes selline arusaam, et doktorant on iseseisev teadlane, kes ise mõtleb välja, mida ja kuidas ta uurib, ning siis on kuskil juhendaja, kellega ta paar korda aastas suhtleb. See on vale arusaam doktorant on tudeng. Ja tudengil on juhendaja. Ning juhendaja ütleb, mida uurida ja kuidas. Doktorant muidugi mõtleb kaasa, parandab ja modifitseerib juhendajat, kui seda on vaja, ning viib selle ellu. Asja teine pool on see, et juhendajad peavad olema inimesed, kes on võimelised neid artikleid genereerima. Inimene, kes ei suuda ise artikleid avaldada, ei kõlba ka juhendajaks. Meie doktorandid on kui meie lapsed me peame hoolitsema nende eest päevast päeva, hommikust õhtuni. Me peame muretsema, et neil oleksid tööks 8 DETSEMBER 2010

9 Erkki Truve sündinud Tallinnas Haridus: Tallinna 21. Keskkool, 1983 Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, 1988, cum laude Teaduskraad: Tartu Ülikool, PhD, 1996, Studies on specific and broad spectrum virus resistance in transgenic plants Mõned teadustöö suunad: Taimede sobemoviiruste molekulaarne iseloomustamine, RNA vaigistamine ja selle supressioon, taimede müosiinid normaalsed tingimused; aitama neid, kui nad hätta jäävad; ja kui nad oma doktoritöö ära kaitsevad, siis peame neid aitama, et nad leiaksid kihvti post-doc töö. Probleem on, et tihtipeale see nii ei ole. Milline on Teie visioon seoses TTÜ-ga? Positiivne. Formaalses mõttes on ülikool siis edukas, kui seal tehakse palju teadust, mis tähendab: palju häid artikleid, palju selliseid patente, mis on maha müüdud, palju edukaid spin-off e ja palju doktorikraade. Sekundaarsed eesmärgid: ettevõtlikkus, palju tudengeid, majanduse toetamine. Kokkuvõtlikult: hea teaduslik produktsioon ja neil, kes seda teadust teevad, peab siin hea olema. Mida Te arvate TTÜ doktorantide kogu ettevõtmistest? Ma pole tundnud, et näiteks geenitehnoloogia instituudi (GTI) tudengid tunneks selliste kogude või klubide järele mingit vajadust. See suhtlus, mis on 100% vajalik, see toimub laboris kuidagi iseenesest, kuna palju doktorante on seal niikuinii hommikust õhtuni omavahel ninapidi koos. Seega, kui ühel hetkel kaob vajadus selliste klubide/kogude järele, siis me oleme väga edukad olnud. Aga hetkel on see reaalsus teine. Meil on sadade kaupa doktorante, kes näevad oma juhendajat paar korda kvartalis jne. Mul on nendest lastest väga kahju ja mul on kohutavalt piinlik kogu selle olukorra pärast. Kui nende enda poolt organiseeritud kogude olemasolu annab võimaluse omavaheliseks suhtluseks, siis seda tuleb toetada. Aga ma ütleksin, et see on selline raskete aegade üleelamise nähtus. Ma kujutaksin ette, et ühel hetkel meil poleks seda vaja, et doktorantide ja post-doc ide omavaheline suhtlus toimuks niikuinii. Teatavasti toimuvad matemaatika-loodusteaduskonnas (erinevates instituutides) seminaride sarjad - mis on nende eesmärk ja kuidas toimivad? See on sellise klubilise tegevuse reaalne alternatiiv. Loomulikult me peame üksteisega rääkima teadusest oma teadusest ja sellest, mis mujal maailmas toimub. GTI-s on oma tööde seminaride sari ja siis Journal Club, kus räägime sellest, mida teised inimesed on viimase paari nädala jooksul avaldanud. See on sama elementaarne nagu õhtul hambapesu. Ma ei teagi, kuidas teisiti saaks. Eksperimentide tegemise kõrval ongi see kõige olulisem osa ülikoolist. Me peame oma lähimate kolleegidega rääkima teadusest siis nad saavad meid kritiseerida, ideid anda, parandada. Formaalses mõttes on ülikool siis edukas, kui seal tehakse palju teadust. Kuidas jõuda teistes teaduskondades selle tulemuseni? Ei ole nii, et meil on siin jube kihvt loodusteaduskond ja kõik muu on must ja pime maa. See toimub ka teistes teaduskondades Küberneetika Instituudis on see juba viiskümmend aastat niiviisi olnud, korrapäraselt peavad seminare nt geoloogid, biorobootikud, ja kindlasti paljud teisedki. Võib-olla igal pool ei toimu see korrapäraselt igal nädalal nagu GTI-s. See ei ole midagi erakordset, aga peaks olema absoluutselt homogeenselt igal pool nii, kuid sinna me pole veel jõudnud. Matemaatika-loodusteaduskonnas on hulgaliselt praktikat laboripraktikumid ja muud sellised. Kas akadeemilises ülikoolis on võimalik kõigis valdkondades praktikat rakendada? Peab olema. Kui ei suudeta, tuleb vähem tudengeid võtta. Mida tähendab majandusteaduskonnas praktika? Ilmselt praktika on erinev mõiste, see ei ole igal pool käeline. Meil on tunniplaanis vähe praktikat, aga selleks, et saaksid oma diplomi, pead tegema väga palju tunniplaanivälist tööd, mis on meie puhul see, et teed laboris mingit eksperimenti. Tõenäoliselt majandus- või sotsiaalteaduskonnas istud raamatukogus ja loed. See ei ole tunniplaanistatud tegevus. See ongi akadeemilise tegevuse sisu. DETSEMBER

10 DOKTORANDID ON TTÜ TIPPTOODE Kalev Kallemets, majandusteaduskond, TTÜ Doktorantide Kogu algataja ja eestvedaja Nagu rektor Keevallik on Soome kogemuse kohta öelnud, et 90% sealsest kõrgtehnoloogiast on tehnoloogiasiire, nii sai ka doktor antide kogu idee alguse minu koostööst Cambridge'i Ülikoo- li Trinity Hall College'i doktor andi R aphael Heffroniga. Teatavasti on Inglise vanades ülikoolide struktuur kolledžipõhine ja peamistes kolledžites omakorda on undergr a- duate ja gr aduate tudengitel organisatsioonid, mis oma liikmete hulgalt on ligilähedased. Uurisin aasta kevadel pisut asja ja ilmnes, et TTÜ-s mingit doktorantide ühiskeha polnud. On küll Noorte Teadlaste Akadeemia, kuid paraku pole see piisavalt aktiivne ja pidasin õigeks, et Konverents: Tipikas Teadlaseks Märten Lukk marten.lukk@gmail.com Kui pöörduda populaarse infoportaali Vikipeedia poole, siis teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele. Kuid mida tähendab teadus TTÜ tudengi jaoks? Teadusest Selleks et teha teadust, tuleb järgida lihtsat valemit: põhiküsimus + info + hüpotees + katsete tulemused + tulemuste analüüs + järelduse tegemine = tulemus + publitseerimine Igaüks võib teha teadust, kuid üks oluline asi jääb paljudel tegemata. Viimane samm, laiema publikuni jõudmine, on see, mis lihtsalt huvilistele tihtipeale üleliia keeruline tundub. Seega tuleb ilmselgelt selleks rohkem võimalusi pakkuda. Konkursist Kuigi TTÜs on võimalik omandada haridust ka ilma teadusega kokku puutumata, on siiski tudengeid, kes teadustööga ka tegelevad. Üliõpilaste teadustöö hindamiseks korraldab TTÜ Üliõpilasesindus aastast Tudengite Teadustööde konkurssi, mille eesmärgiks on tähelepanu väärivate teadustööde leidmine ning nende autasustamine. Selle aasta konkursi parimad on nüüdseks selgunud: Loodus- ja täppisteaduste valdkond: Bakalaureuse kategoorias: I preemia: Victor Alari Magistri kategoorias: I preemia: Ann Karafin Tehnikateaduste valdkond: Bakalaureuse kategoorias: I preemia: Merike Vent Magistri kategoorias: I preemia: Martin Esinurm Sotsiaalteaduste valdkond: Bakalaureuse kategoorias: I preemia: Natalja Napsep Magistri kategoorias: I preemia: Karin Kondor Konverentsist Konkursi lõpetusena toimub 25. novembril TTÜ aulas Tudengite teadustööde konverents, kus kõigil tudengitel on ainulaadne võimalus näha, millega nende kaaslased suletud uste taga laboris tegelevad. Lisaks presentatsioonidele on rääkimas ka külalisesineja ning huvitava etteastega astub üles Teadusbuss Suur Vanker. Päeva lõpetab konkursi parimate autasustamine, kus diplomeid annab üle TTÜ teadusprorektor Erkki Truve. Kohtumiseni konverentsil! Pildil projektijuht Märten Lukk 10 DETSEMBER 2010

11 ka meil tekiks oma doktorantide kogu. Suhtlesin sel teemal Üliõpilasesinduses Sirli Krikki ja Karel Kundratsiga ning tekkis mõte, et kutsume doktorandid kokku, et arutada, kas niisugune ühistegevus üldse huvi pakub. 15. juunil toimuski esimene doktorantide koosolek, millest võttis osa üllatavalt palju doktorante ligi 60. Arutasime, milline on eri teaduskondades doktorantide suhtluse, juhendamise ja üldise rahulolu tase. Leidsime, et arenemisvõimalusi on. Augusti kohtumisel otsustasime esimese ühisseminari korraldamise ja töötasime välja juhendamise hea tava. Septembris kohtusime rektor Keevalliku ja teadusprorektor Truvega ning doktorantide esindaja kaasati uue TTÜ arengukava väljatöötamisse. Hiljuti osales üle 200 doktorandi doktorantuurialases uuringus, millest tulenes vähemalt 2 praktilist soovitust TTÜ arengukavva, ning meil on panus ka TTÜ Üliõpilasesinduse arengusse. Suurepärane oli rektori ja teadusprorektori osalusel Alek Kazlovi korraldatud I doktorantide seminar 19. oktoobril. Oleme arutanud, et esialgu ei hakka TTÜ doktorantide kogu eraldi juriidilist keha moodustama ja soovime tegutseda ÜE koosseisus oleme ju kõik tudengid. Kuid doktorantide osakaal peab tõusma. Kui me tahame olla Euroopa tasemel teadusülikool, peaks aastaks tänase asemel igal aastal TTÜ lõpetama 150 doktoranti ehk täna ligi 700-liikmeline doktorantide pere peab kasvama vähemalt kahekordseks. Oluline on ka doktorantuuri sisukuse, juhendamise ja teadusliku Eesti-sisese konkurentsitiheduse arendamine. Väga oluline on doktorantide suunatud rahastamine ja noorõppejõudude tasustamine, sest konkurentsivõimetu palgata pole reaalne TTÜ vananeva akadeemilise personali kvaliteetne põlvkonnavahetus. Vajadus teadmistepõhise Eesti järgi on olemas. Meie unistus targast ja jõukast riigist jääb aga kasvava kraadiõppurite, kraadiõppe kvaliteedi ja rahastuseta vaid soovmõtlemiseks. Doktorantide kogu annab oma panuse, et see oleks reaalsus. TalveAkadeemia 8 aastat tõukejõudu Liis Sinijärv sinijarv@gmail.com TalveAkadeemia teadusartiklite konkurss on olnud kaheksa aastat tudengiteaduse tõukejõud. Sihikindlalt jätkatakse samas vaimus, et edendada eestikeelset teadust ja et tudengitel oleks võimalus oma teadustööd laiemale ringkonnale tutvustada. Miks hakati konkurssi korraldama? Eesmärk oli kokku kutsuda Eesti erinevate ülikoolide tudengid, kes tegelevad erinevate valdkondade ja uurimisteemadega. See annab ülõpilastele võimaluse oma ideid teistele tutvustada, saada tagasisidet ja konstruktiivselt teema üle arutleda. Oluline ongi, et teadustöö ei jääks ainult oma ülikooli seinte vahele, vaid sellest kuuleksid ja loeksid ka teised asjast huvitatud. Säästev areng taustsüsteemina aastast toimuva TalveAkadeemia konkursi ja konverentsi taustsüsteemiks on olnud säästev areng. Esitatavad teadusartiklid peavad olema seotud jätkusuutliku arenguga või seda käsitlema. TalveAkadeemia üheks eesmärgiks on tutvustada säästvat arengut kui arengut, mis hõlmab enamasti kõiki eluvaldkondi. Areng saab olla säästev, kui kaasata nii majandus, keskkond, ühiskond jne. Seetõttu on artikleid võimalik esitada neljas valdkonnas, mis jagunevad omakorda teadusharudeks. Need neli valdkonda põhinevad Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikatsioonil. Tõusud ja mõõnad Kõik aastad ei ole vennad. Nii on olnud ka konkursi puhul ja aastal esitati kõigest 10 artiklit, esimesel aastal 18. Aastal 2007 oli põhjust rõõmustamiseks konkursile laekus 33 artiklit. Rekordaasta oli aga 2010, mil tudengi- teadusesse panustati 46 teadusartikliga. Kaheksa aasta jooksul on kokku laekunud 174 artiklit. Kõik teadusartiklid on kokku koondatud kogumikesse, mis on ülikoolide raamatukogudes leitavad. Tunnustatud ettevõtmine TalveAkadeemia panustamine tudengiteadusesse ei ole jäänud märkamata ja tunnustamata. Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Maaülikool on MTÜ TalveAkadeemiat tunnustanud teaduse populariseermise eest. Kindlasti annab see korraldajatele veel enam motivatsiooni jätkuvalt tegeleda õilsa eesmärgi nimel - tudengiteaduse populariseerimisel. DETSEMBER

12 Teaduste lugu ROBOTKALA Infotehnoloogia teaduskond Biorobootika keskus TTÜ Biorobootika Keskus koordineerib viie ülikooli koostöös läbi viidavat Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse 7. Raamprogrammi projekti FILOSE (Robotic FIsh LOcomotion and SEnsing). Meie eesmärgiks on jäljendades päris kalu luua robotkala, mis suudab tunnetada vedeliku voolu oma kehal ning sellele reageerida, kasutades ära vee keeriseid ning tõstes nii oma ujumise efektiivsust. Robotkalade uurimine võimaldab ära kasutada looduselt saadavaid teadmisi, loomaks tulevikus paremaid allveesõidukeid, mille kalasarnane liikumine pakuks alternatiivi praegu kasutusel olevatele ebaefektiivsetele seadmetele. Lisaks kaladele tegeletakse Biorobootika keskuses ka kirurgiarobotite turvalisusega, ohutu robotõppimise algoritmidega ning mitmete muude põnevate projektidega. Meie tegevuse kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt e. Robotkala Robotkala vees. Pildil teadur Taavi Salumäe Robotkala vees EUROMÜNTIDE VÕLTSINGUTE TUVASTAMISE TEHNOLOOGIA Infotehnoloogia teaduskond Elektroonikainstituut TTÜs on koostöös Ardoran OÜ ja Metrosert AS-ga ning Riia Tehnikaülikooliga välja arendatud mõõteseadmed ning riist- ja tarkvaralised ning samuti matemaatilised liidesed metallide elektrijuhtivuse täpseks mõõtmiseks. Saadud tulemuste ja vahendite baasil hakkab AS Metrosert pakkuma koostöös TTÜga ca 20-le Euroliidu mündivermimise firmale (Soomes, Saksamaal, Austrias, Portugalis jm) kvaliteetsemat ja soodsamat toodetud müntide mõõteseadmete kalibreerimise-sertifitseerimise-taatlemise teenust. See on esimene Euroopa Liidu poolt esitatud teadus-arendustöö projekti pakkumise võitmine Eesti organisatsioonide poolt. UUDNE PÄIKESEPANEELIDE TEHNOLOOGIA Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Materjaliteaduse instituut Materjaliteaduse instituudi teadlased töötavad arendustööga, millega saavutada maailmas läbimurret päikeseenergeetikas, kasutades päikesepaneelide valmistamisel kõrgvaakumtehnoloogiast odavamaid - pulbrilisi tehnoloogiaid. Pulbriosakestest valmistatakse päikesepaneeli kihti, mis püüab päikeseenergiat. Uudseid patareisid saab integreerida ehitusmaterjalidesse - seintesse ja katusesse, kahhelplaatidesse, kuid neid saab kasutada ka elektrigeneraatorites. Eelkõige baseerutakse sellele, et saada väljund energia suurtootmisesse. Päikesepaneelid Vanemteadur Olga Volobujeva Päikesepaneelid Vetikmasin 12 DETSEMBER 2010

13 ALALISPINGEMUUNDUR TAASTUVENERGEETIKA RAKENDUSTELE Energeetikateaduskond Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Teadustöö raames on arendatud ning täiustatud alalispingemuundurit, mis on mõeldud kasutamiseks elektriga käitavatel rööbassõidukitel (elektrirongid, rööbasbussid). Töö eesmärgiks on tõsta muunduri kasutegurit (3%) ja võimsustihedust (30%) ning vähendada muunduri massi (15%). Koostöös AS-ga Estel Elektro tehakse ettevalmistusi kontseptsiooni masstootmiseks. RATASJALG Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Ratasjalaks on ühendatud ratta ja jala positiivsed küljed. Tulemuseks on hea läbivus erinevates maastikutingimustes, sh treppidel ja astmetel. Heal maastikul on tegemist hariliku rattaga. Kui maastik muutub raskesti läbitavaks, saab vastava mehhanismi abil ratasjalast välja tuua pöiasegmendid ja seeläbi paraneb ratasjala läbivus märgatavalt võrreldes tavalise rattaga. Ratasjalga on võimalik kasutada mobiilsetes robotites, sh pommi-, luure- ja päästerobotites, militaarrakendustes ning ka vaatlusrobotites. ENERGIA JA SISEKLIIMA LABOR Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Laboris olevad spetsiaalsed päikesekiirguse ja hajuvalguse stendid aitavad inseneridel ning arhitektidel parandada energiasimulatsiooniprogrammide kasutusoskusi. Heliodon-stend on 1,1 m2 suurune ruudukujuline pind, mida on võimalik kasutada analüüsimaks päikesekiirgust hoonetes erineval laiuskraadil, aasta- ja/või kellaajal. Päikesestendi juurde kuulub prožektor ehk valgusallikas ja peegel, mis peegeldab prožektorist tuleva valgusjoa päikesestendile kinnitatud hoone maketile. Alalispingemuundur ROBOTPLATVORM AUTONOOMSETE ALGORITMIDE TESTIMISEKS Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Mehhatroonika eriala tudengite erinevate kursuste raames on loodud universaalne robotplatvorm, mille eesmärgiks on pakkuda töökindel platvorm erinevate autonoomsete algoritmide testimiseks. Juhtalgoritmid on põhiliselt seotud navigatsiooni ja tööstsenaariumitega, nn territooriumi valvamine, tänavakoristus, jt väikemajapidamise igapäevatööd. Robot omab universaalseid toite ja andmeside liideseid, mis võimaldavad talle paigaldada väga laia spektriga tööseadmeid. Roboti väljatöötamine annab tudengitele teadmisi keerukate süsteemide ehitamisest ning lisaks erialastele teadmistele võimaldab projektis osalemine saada tudengitel töö käigus reaalne ettekujutus projekti juhtimisest ning grupitööst. MULTIKOPTERID Matemaatika-loodusteaduskond Füüsikainstituut Multikopter on masin, millel on rohkem kui üks propeller ehk rootor. Multikopter on ideaalne filmimise või pildistamise platvorm, et teha objektidest, kuhu on keeruline ligi pääseda, pilte ja seejärel 3D mudeleid. Pilti saab üle raadiolingi maale saata ja videoprillide olemasolul võib lennumasinat ka puhtalt video järgi juhtida. Õhust tehtud kaadreid või videoid kasutatakse mitmetes kohtades - filmivõtetel, bändi promovideo filmimisel, aerofotode tegemisel, arheoloogilistel väljakaevamistel, teaduslikes uurimistöödes ja mujal. Multikoptereid on maailmas ehitatud väga palju, kuid TTÜ füüsikainstituudi teaduri Veljo Sinivee ehitatud masin on hinna poolest kordades odavam. See näitab, et maailmatasemel teadus on TTÜs kohapeal katsutav ja teostatav. Päikesestend otsese päikesekiirguse analüüsimiseks Hajuvalguse mõõtmise testkamber on kuubikujuline, mõõtmetega 2,25 2,25 meetrit ja kõrgusega 2,25 meetrit. Testkambri seinad on seest kaetud peeglitega, laes on valgust läbilaskev membraan, mille kohal valgusallikad. Lihtsate testidega on võimalik selgitada, milliste parameetritega peab ruumi aken olema, et seal tagada normidele vastav hajuvalgus ja mis mõju avaldab see hoone jahutus- või küttekoormuste kujunemisele ja hilisemale energiatarbele. Testruumi sisevaade hajuvalguse analüüsimiseks. Pildil dotsent Hendrik Voll MacGyveri-stiilis kaamerakopter DETSEMBER

14 Robotex 2010: Kuidas ehitada robotit Mikk Leini, Heiko Pikner, Katrin Haug Robotex toimub nüüdseks juba kümnendat korda, mis teeb sellest juba juubeliväärtusega ürituse. Tänavuse a asta võistluseks on planeeritud jalgpallivõistlus nii nagu ka eelmisel aastal. Seega kõik robotid, mis Robotexile tuleva d, peava d olema progr a m meer itud vastava lt võistlusele. Üks tüüpiline robot on ratastega metallkonstruktsioon, mis sõidab ringi ja teeb seda, mis talle ette on öeldud. Roboti füüsilised osad on: veermik, toitesüsteem, elektroonika, täiturid ja andurid. Roboti ehitamine algab ülesande püstitamisest, mida robot peab tegema. Lihtsamaid roboteid on võimalik ilma erilise projekteerimiseta käsitööna valmis ehitada. Kui robot on keeruline ja enamik detaile valmib tööstuslikuna, siis tuleb kasutada roboti projekteerimiseks CAD (lühend ingliskeelsest fraasist computer aided design [arvutidisain]) süsteeme. Kõige sagedamini kasutatakse mehaanika projekteerimiseks SolidWorks või SolidEdge tarkvarapakette. Nendes annab kogu roboti ehituse erinevad variandid läbi proovida, hoides hiljem kokku aega ja raha, mis oleks kulunud mittevajalike detailide valmistamisele. Virtuaalsel teel luuakse kõik detailid ja nendest tehakse omakorda koost, kuni valmib kogu robot. Mudelite järgi valmistatakse ka reaalsed detailid. Lisavõimalusena on võimalik robotist fotorealistlik pilt arendada, ja ka disainialaseid katsetusi teha. Veermik Roboti veermikuks on enamasti ratastega ühendatud elektrimootorid, mis koos kerega moodustavad kõiki teisi osi kandva platvormi. Elektrimootoritest on lihtsaim kasutada harjadega alalisvoolumootoreid, mida on lihtne alalispingega juhtida, kuna harjad on kontaktis alati selle mähisega, mis paneb rootori magnetvälja suhtes pöörlema. Efektiivsem, kuid kallim on kasutada harjadeta alalisvoolumootoreid, mille mähiseid tuleb elektroonika abil õiges järjekorras kommuteerida. Tavalisel elektrimootoril üksinda pole piisavalt jõumomenti ratta pöörlema panemiseks ning selle pöörlemiskiirus on liiga suur, seega kasutada tuleb reduktoreid, milles hammasülekanne vähendab pöörlemiskiirust ja annab jõumomenti. Soovitatav on elektrimootor soetada koos reduktoriga, sest siis ei pea hammasrattaid sobitama hakkama. Erinevaid elektrimootoreid leiab mitmetest Eesti elektroonikapooditest ja erinevatest spetsiaalsetest robootikapoodidest internetis. Mootorid asetatakse enamasti kõrvuti nii, et üks mootor või mootorite grupp veab ühe poole rattaid, teine teise poole omi. Sisuliselt on tegu linttraktori stiilis diferentsiaalse veoskeemiga. Selliselt saab robot keerata nii sõidu ajal kui kohapeal. Jalgpallirobotites kasutatakse suurema manööverdusvõime saamiseks omniwheel rattaid. Need moodustuvad ratta endaga ristisuunas pöörlevatest rullidest. See tähendab, et ratas saab veereda külgsuunas. Kui asetada kolm või neli sellist ratast kas 120 või 90 kraadise nurga alla, on võimalik robotiga sõita igas suunas ringi keeramata. Kaubanduses leiduvate omniwheel rataste miinuseks on väike rullide arv, mistõttu siledal pinnal veereb ratas konarlikult. Jalgadega robotitel kasutatakse liigendites servomootoreid. Nende iseärasuseks on võime hoida soovitud asendit. Servo koosneb tavalisest alalisvoolumootorist, mis läbi reduktori liigutab mootori võlli. Lisaks on veel mootori asendi tuvastamiseks potentsiomeeter ehk takisti, mille takistus muutub võlli pöörates, ja ka juhtelektroonika. Ühe servomootori hind jääb 300 krooni kanti. Kuna jala või manipulaatori kohta tuleb 3-4 servot, kujuneb roboti lõplik hind küllaltki kõrgeks. Toitesüsteem Aku on elektrivoolu allikas, mis paneb roboti tööle. Suuremates robotites, kus on ka raha oluline, võib kasutada pliiakusid, mis on üsna odavad ja lollikindlad. Kui oluliseks muutub kaal ja mõõtmed, võib kasutada NiMH ja LiIon akusid, kuid kõige efektiivsemad on LiPo (liitium-polümeer) akud. Need on mudelismis levinud akud, millel on metallkesta asemel pehme fooliumkate, seega on nad teistest oluliselt kergemad. Nende mahtuvus jääb mõne ampertunni juurde, kuid nad suudavad lühiajaliselt välja anda sadu ampreid. LiPo akudega tuleb aga hoolikalt ringi käia, sest nad ei talu liigset tühjenemist. Ka on nende laadimiseks vaja spetsiaalset laadijat. LiPo akude hinnad õnneks langevad pidevalt ja eriti soodsalt saab neid mõnesaja krooniga ebay-st. Keerulisemates robotites kasutatakse peale elektri ka näiteks suruõhku. Ühe Robotexil kasutatatava võistlusroboti pallide löömine töötas suruõhu pealt. Robotil oli täidetav suruõhupaak, milles oli rõhk 8 baari ja sellest jätkus ligikaudu 25 löögiks. Süsteemi eeliseks on lihtsus ja ka asjaolu, et ei tekitata liigseid häireid. Elektroonika Elektroonika alla käivad kõik elektroonikakomponendid, mis tuleb kokku joota selleks, et elektrivool liiguks mootorite, täiturite ja andurite vahel soovitud viisil. Olulisim elektroonikakomponent lihtsama roboti peal on mikrokontroller, milles töötab robotit juhtiv programm. Mikrokontroller on umbes nagu arvuti, millel on hulk primitiivseid LPT ja COM pordi sarnaseid ühendusi. See nüüd ei tähenda, et mikrokontrollerid oleksid primitiivsed, sest neid leidub samuti USB, Ethernet ja muude liidestega, kuid lõpuks taandub kogu juhtimine ikkagi lihtsate loogika- ja analoogsignaalide peale. Isegi keerukamad robotid, mida juhib väike barebone PC, kasutavad USB-d vaid mikrokontrolleritele või muudele spetsiaalsetele mikroskeemidele käskude edastamiseks. Mikrokontrollereid saab elektroonikapoodidest hinnaga krooni. Ainult mikrokontrollerist siiski ei piisa, neile on vaja veel lisakomponente nagu kvartsostsillaator, mis paneb mikrokontrolleri mõne kuni mõnekümne megahertsise taktsagedusega tööle. Lisaks on veel toiteahela komponendid nagu pingeregulaator, mis tagab, olenemata aku tühjenemisest, kindla pingega toitevoolu, ja kondensaatorid, mis siluvad kõikumisi. Elektroonika vormistatakse trükkplaatidena, mille disainimiseks kasutatakse enamasti vabavaralist CadSoft-i toodetud Eagle'it. Programm võimaldab 14 DETSEMBER 2010

15 koostada trükkplaadi skeemi ja selle järgi plaadi pinnalaotuse teha. Vabavaralise versiooniga saab küll maksimaalselt kahekihilist piiratud pindalaga trükkplaati teha, aga rohkemaks ei ole enamasti vajadustki. Programmiga tuleb kaasa suur kogu erinevaid komponente. Need koosnevad skeemitähisest ja jäljest. Skeemitähist on näha skeemi vaates. Jälge on näha plaadi pinnalaotusel ja see peab ühtima kompondi reaalsete mõõtmetega ja jalgade paiknemisega. Muidugi saab komponente ka vajadusel lihtsalt ise juurde teha. Trükkplaadid valmistatakse sageli ise, kasutades UV meetodit või ka kilele printimist ja hiljem kuuma triikrauaga tahmaülekannet. Viimane meetod on lihtsasti kasutatav ka kodustes tingimustes. Keerulisemad, metalliseeritud läbiviikudega ja mitmekihilised plaadid lastakse teha vastavates firmades. Täiturid ja andurid Täitureid ehk igasuguseid elektrivoolu füüsiliseks liikumiseks teisendavaid seadmeid, kaasa arvatud veermiku mootoreid, juhitakse enamasti loogiliste (digitaalsete) elektrisignaalidega. Näiteks võib ühe tüüpilise AVR või PIC mikrokontrolleri üks viik (rahvasuus ka jalg ) väljastada 0 või 5V pinget. Vool, mida selle pinge juures tarbida saab, on väike, aga kui seda väljastav viik ühendada transistoriga, saab läbi transistori juhtima või mitte juhtima hakata juba oluliselt suuremat voolu. Kuna transistorit läbib vool ainult ühes suunas, siis selleks, et panna mootor vastavalt soovile pöörlema mõlemat pidi, tuleb kasutada H-silla nimelist elektriskeemi. See skeem koosneb kahest transistorite paarist, millest ühed juhivad mootorist voolu läbi ühtepidi, teised teistpidi. Neid ei tohi muidugi korraga juhtima panna, sest see oleks lühis toiteallikale. Mootori kiirust reguleeritakse, kasutades PWM signaali, mille sagedus on enamasti 15 khz. Selle täitetegurit muutes saab mootori kiirust reguleerida. Sageli kasutatakse robootikas valmis H-silla mikroskeemi või koguni mootorikontrollerit, kuhu on sisse ehitatud lisaks H-sillale ka selle juhtloogika. Viimase hea omadus seisneb selles, et programmeerimise vea tõttu ei saa lühist tekitada. Andurid on seadmed, mis annavad roboti mikrokontrollerile infot selle kohta, mis toimub roboti ümber. Peaaegu alati on robotil vaja aru saada takistuste olemasolust teel selleks saab kasutada lihtsaid lüliteid, mis kontaktis takistusega saadavad mikrokontrollerisse loogilise signaali. Samas oleks targem juba enne kontakti teada takistusest või objektist, mida otsitakse, ja siis tulevad appi erinevad kaugusandurid. Kaks levinumat kauguse mõõtmise meetodit lihtsatel robotitel on optiline triangulatsioon ja ultraheli kaja saabumise aja mõõtmine. Esimest meetodit kasutavad praktiliselt ainult firma Sharp infrapunavalgusel töötavad andurid. Teise meetodiga andureid toodavad mitmed firmad. Infrapuna kaugusandurite hinnad jäävad krooni ja ultraheli omad krooni vahele. Võimekamad robotid on varustatud kaameraga ja selle pilti analüüsiva pardaarvutiga. Peale kõrgema hinna tuleb pildi analüüsimiseks kirjutada ka rohkem tarkvara, mis võib vahel ka üsna keeruline olla. Tarkvara Kui eelnev programmeerimise kogemus puudub, siis robotile tarkvara kirjutamine võib rohkemgi aega võtta kui roboti ehitamine. Samas võib tarkvara kirjutamise käigus osutuda vajalikuks robotit veel ehitada, sest alles roboti liikuma panemisel selgub, kuidas kontseptsioon ennast tõestab. Kui robotit juhib PC, käib selle programmeerimine samade vahenditega, millega tavalisi arvutiprogrammegi tehakse. Mikrokontrollerite tootjad seevastu on valdavas enamuses varustanud kasutajad vaid C keele kompilaatoriga. C keeles programmist tehakse assemblerkeel ja sellest masinkood, mis laaditakse spetsiaalse füüsilise programmaatori abil mikrokontrollerisse, kus see toitevoolu ühendamisel tööle hakkab. Kompilaator ja programmaator on olulised asjad, mille kättesaadavuse ja hinna üle peaks mikrokontrolleri valikul otsustama. Mikrokontrolleri programm taandub väga lihtsustatult lõpuks mikrokontrolleri viikude lülitamisele ja nende oleku lugemisele. Seega tüüpilises roboti programmis loetakse pidevalt sisendeid, mis saabuvad anduritest, ja määratakse väljundeid, mis juhivad täitureid. Programm töötab sisuliselt lõputus tsüklis, milles korduvalt otsustatakse nii uute kui vanade andmete põhjal, milliseid täitureid ja kuidas juhtida. Programmi lihtsustamiseks jagatakse see tihti vastavalt tegevustele olekuteks. Näiteks jalgapalliroboti üks olek võib olla palli otsimine, teine selle löömine. Tarkvara koostamisel on soovitav programm jagada vähemalt kaheks algoritmi osaks ja täitevfunktsionaalsuseks. Viimane võib kanda ka teegi nime, mis on sisuliselt kogum funktsioone roboti andurite ja täituritega suhtlemiseks. Kasutades funktsioone, pole algoritmitasandil vaja tegelda mikrokontrollerispetsiifiliste käskudega. Tarkvara kirjutamine ei maksa reaalselt küll midagi, aga see võtab palju aega, seega tasub enne selle koostamist natuke planeerida ja vältida programmi muutumist niiöelda spagetiks. Samuti tuleb arvestada, et tarkvara testimine võtab aega, kuna robotit tuleb pidevalt paika sättida ja vahel ka akut laadida. Tavaliselt on iga programmeeritava üksuse jaoks loodud oma programmeerimiskeskkond. See koosneb tekstiredaktorist, kuhu kirjutatakse koodi, kompilaatorist, mis genereerib masinkoodi, ja debugimise vahenditest. Viimased võimaldavad avastada vigu ja jälgida programmi tööd. Kui tegemist on mikrokontrolleriga, siis spetsiaalset riistvara kasutades on võimalik jälgida selle mälu ja registrite sisu. Levinud võimalus on ka koodi sammhaaval käivitamine, kuna reaalselt toimub käskude täitmine tuhandeid kordi sekundis. Robotites on väga sageli kasutuses Atmega toodetud AVR protsessorid. Nende programmeerimiseks kasutatakse Atmeli enda toodetud AVR Studio 4 nimelist programmi. Kuna antud tüüpi mikrokontroller on väga levinud, on selle jaoks ka teisi keskkondi. Keerulisemaid roboteid juhib enamasti arvuti. Olenevalt operatsioonisüsteemist kasutatakse erinevaid süsteeme. Windowsi jaoks on üks levinumad keskkondi Microsoft Visual Studio. Keerulisemad videotöötlust kasutavad süsteemid on kirjutatud enamasti kahes keeles. Kasutajaliides ja muud osad, mis ei pea reaalajas jooksma, kirjutatakse C#-is. Kiired videotöötluse rakendused luuakse, kasutades keelt C++, ja lingitakse põhiprogrammi külge DLL (Dynamic-link library) failidena. Selline näeb lühikokkuvõttes välja ühe võistlusroboti ehitamine. See nõuab palju aega, oskusi ning tahet, kuid nagu vanasõnagi ütleb: Kes tahab, see jõuab! Roboti ehitamine läheb üldiselt maksma ligikaudu krooni + tööaeg, arvutite olemasolu ning tahtmine asja teha ja teha seda lõpuni. Kast Robotexi meeskond tahab tänada ELFA Elektroonikat, kes on ka juubeliürituse kuldsponsor, ning soovida kõigile head Robotex 2010-t. Samuti on palju küsitud, kuidas üldse ehitada robotit, mis selleks vaja läheb, palju maksab jne. Nendele küsimustele annab kindlasti selgust ka alljärgnev artikkel, mille koostas TTÜ Robotiklubi juhatuse liige Mikk Leini. DETSEMBER

16 Noored insenerid arendavad vormelautot Jaanus Vint Vormeliklubi tegemistel saab silma peal hoida internetis aadressil TTÜ ja TTK tudengite ühine vor meliklubi FS Team Tallinn on koos käinud juba neli a astat a asta sügisel esmakordselt kokku tulnud meeskond koondab inseneriks õppijaid, keda seob juba selletagi kirg autonduse vastu ning soov võtta oma ülikoolia astatest kaasa parim võimalik kogemustepagas. Teinekord on kõrvaltvaatajail pisut raske mõista, mida Formula Student endast kujutab. Ehkki pealtnäha mootorispordi moodi, on sisuliselt tegu tootearendusvõistlusega, mis annab tudengitele võimaluse loengus omandatud erialaseid teadmisi täiendada ja kinnistada. Toode, mida looma hakatakse, on väike ühekohaline vormelauto. Kõik tuleb seejuures ise teha esmalt kõik arvutis valmis projekteerida, seejärel vajalikud detailid hankida või valmistada ning auto valmis ehitada. Et vormel võistlusel kiire oleks ja lõpuni vastu peaks, kulub enne veel mitmeid nädalaid testimisele, seadistamisele, parandustele ja täiendustele. Võistlusel määravad punktisaagi nii auto kiirusomadused, kütusekulu kui vastupidavus, kohtunikud hindavad ka tehnilisi lahendusi ja meeskonnaliikmete teadmisi. Võistluse atraktiivse formaadi leiutasid aastakümnete eest ameeriklased, viimase tosina aasta jooksul on sari plahvatuslikult populaarsust kogunud ning üle kogu maailma levinud võisteldakse kõigil kontinentidel peale Aafrika ja Antarktika. Vormeli loomisel lähtutakse motospordi tõdedest, mis sarnanevad ärimaailma omadele. Et lüüa läbi, tuleb luua toode, mis konkurentidest parem kiirem, kergem, vastupidavam ja odavam. Keskenduda tuleb põhilisele, leida tegurid, mis muudavad vormeli konkurentsivõimeli- seks, ning loobuda kõigest, mis ei teeni seatud eesmärke. Teekond paremate lahenduste suunas paneb eristama olulist ebavajalikust ning tegutsema eesmärgipäraselt. Kaasalöömine annab noorele insenerile reaalse projekteerimiskogemuse ning kokkupuute tootmistehnoloogiatega, tutvustades samas ka tööstuse majanduslikku poolt. Et meie vormeliklubi tegevus päris kõrgel tasemel on, näitavad senised võistlustulemused. Kahe aasta tagune debüüt Silverstone is tõi parima uustulnuka karika, sel suvel näitas meie vormel nii Michigani kui Silverstone i ( osavõtjaga) suurtel võistlustel esikümne väärilisi aegu. Tõsi, paraku ei lubanud purunenud mootor Ameerikas head tulemust vormistada, kuid Inglismaal hõivasime lõpp-protokollis 7. rea. Mitteametliku võistluse Baltic Open oleme juba kahel aastal järjest Skandinaavia meeskondade ees ära võitnud. 16 DETSEMBER 2010

17 Noorenenud võrkpalliklubi tõotab närvikõdi Karl-Kristjan Saks Möödunud hooajal tõusis TTÜ Võrkpalliklubi tugevaks ja arvestatavaks Schenker liiga klubiks. Suur osa selle saavutuse taga oli uuel peatreeneril Aigor Kaibaldil. Tema eestvedamisel liitusid noored ja talendikad noor mängijad TTÜ meeskonnaga. Mis hakkab juhtuma sel hooajal? Meeskond on läbinud taas noorenduskuuri. Nimelt on liitunud meeskonnaga Mart Tiisaar, Mihkel Tanila, Sten Esna, Jaanis Sirelpuu ja Kusti Nõlvak. Lahkunud on eelmise aasta põhidiagonaal Sander Steinberg. Meeskond koosneb täiesti TTÜ oma tudengitest, välja arvatud Mart Tiisaar, kes käib veel keskkoolis. Hooaja esimesel ettevalmistaval turniiril Võrus võideti esikoht, teiste seas alistati ka Selver. Pärast turniiri toimus meeskonna komplekteerimises mõningaid muudatusi, kuid tuumik on jäänud samaks. Järgmisel ettevalmistaval turniiril Tartus osales TTÜ poolt juba täiskoosseisus meeskond. Peatreener andis seal mänguaega igale mängijale. TTÜ saavutas turniiril neljanda koha. Schenker liiga algas kahjuks TTÜ Võrkpalliklubi jaoks raskelt. Hooaja esimeses mängus tuli vastu võtta väga valus kaotus Valio Võru Võrkpalliklubilt. Mõruks teeb kaotuse see, et mängu esimene geim võideti ning teist geimi juhiti enne murdumist peaaegu 10 punktiga. Mänedžer Uku Rummi arvas, et mehed võisid liialt kergelt mängu võtta ning seepärast ka kaotus tuli. Lõplik tulemus seega 1-3. Päev hiljem tuli aga vastamisi minna Tallinna Selveriga. TTÜ näitas hoopis teistsugust mängu kui päev varem. Selverilt saadi ilusa mänguga kätte üks geimivõit ning mängiti kui võrdne võrdsega, tulemuseks küll siiski 3-1 kaotus. Pärast valusat Schenker liiga algust tehti parandusi ning mäng Rakvere GT-ga võideti juba veenvalt 0-3. Sellest mängust saadud positiivne emotsioon aitas meeskonnal võita rasked mängud Riia Lase-R ja Daugavpils Universitate üle. Mõlemad mängud võideti 2-3. TTÜ on võitnud järjest viimased 3 mängu ning jagab kohta. Esimeste mängude põhjal on meeskonna liidriteks kujunenud Andris Õunpuu ja alles 19-aastane Kusti Nõlvak. Samas on meeskond piisavalt ühtlane, mis peaks tagama stabiilse esinemise kogu hooaja jooksul. Järgmine kodumäng toimub 18. detsembril kell TTÜ spordihoones. Eksperiment: vargus raamatukogus Martin Simpson mrtnsmpsn@gmail.com Kui me r aamatukogus õppides ühel hetkel sööma soovime minna, valitseb tihti dilemma: kas jätta asjad lauale või võtta kõik kaasa. Ehk siis, k as r a amatukogu on piisavalt turvaline koht sülearvuti laokile jätmiseks või mitte? Tegin eksperimendi. Esiteks on oluline küsimus see, kas teavitada kõrvalviibijaid või mitte. Teisisõnu, kas panna neid vastutama või mitte? Olen seda enamjaolt teinud, vahel mitte, teinekord on ju ebamugav võõrastelt teenet paluda. Huvitav, miks? Nendest kümnetest kordadest, mil minu asjad laokil on olnud, valve all või mitte, kõikidel on asjad kenasti alles jäänud. Seega tekkis ka mõte, et kas varastamine on üldse võimalik. Kas kõrvalolijad valvavad ka ilma abi palumata? Märkamatu varas Eksperimendis ei kasutatud stereotüüpset kapuutsiga närvilist noormeest, sest kui mina oleksin varas, siis kohanduksin keskkonnaga. Seetõttu mängis varast täiesti tavalise väljanägemisega tütarlaps. Ega korralikud tüdrukud ju ometi halba tee? Teostati kolm katset, kõik olukorras, kus ühise laua taga oli vähemalt kaks isikut ning ühtegi neist ei teavitatud asjade valvamisest. Ning kõik tulemused kõnelesid üht: vargus on võimalik. Asjad leidsid uue omaniku ning mitte keegi ei öelnud miskit. Kolm katset Esimesel katsel varastati sülearvuti koos toitejuhtmega, teine kord ainult telefon ning kolmandal korral nii sülearvuti kui telefon korraga. Võib vaid spekuleerida, mida kõrvalolijad mõtlesid või kas üldse mõtlesid. Võib näida ju näiteks: Ah-ah! Järelikult ta sõber tuli asjadele järele. Teisalt võib ka mõelda, et see pole minu asi. Või lihtsalt ei julgeta vahele sekkuda. Seega, lähtuvalt teiste inimeste loomulikust õppimistuhinast ei ole mõtet neilt ka vastutust loota. Keegi ei öelnud miskit. Kokkuvõtteks järeldan, et varastamine on võimalik! Ning kui teinekord tekib tahtmine näiteks tualetti minna, siis palun ka kõrvalviibijaid enda vara valvata. P.S: Tänan Jana Šubitidzet, kes nõustus eksperimendis katseisik olema. DETSEMBER

18 TEGIJAL VÕIMALUSTEST PUUDU EI TULE Elina Kink Ida-Virumaalt Jõhvist pärit Andrus Paat tuli Eesti Energiasse aastal kohe pär ast bakalaureusekr aadi omandamist ning asus tööle Viru kaevanduse keskkonnaspetsialistina. Pärast aastast töötamist otsustas ta töökohta vahetada, kuid naasis üsna pea. Siis aga juba kahe kaevanduse - Viru ja Estonia keskkonnajuhina. Seda tööd teeb ta tänaseni ning kinnitab, et see on olnud läbi aja huvitav, mitmekülgne ja arendav. Üsna pea terendab talle aga täiesti uus väljakutse ning temast saab Eesti Energia tänaseid ja uut Enefit-280 õlitehast põlev k iv iga varustava ühendlao projektijuht. Allpool olevas intervjuus räägib Andrus, kuidas ta ettevõttesse tuli ning milliseid väljavaateid ta noore inimesena seal näeb. Eesti Energiasse tööle tulek oli paljuski juhuste kokkulangevus, aga ma ei kahetse oma valikut. Keskkonnateemade vastu olen alati huvi tundnud, seetõttu oli ka keskkonnateaduste õppimine loomulik. Eesti Energia on ka seetõttu hea valik, et suure ettevõttena pakub ta sulle suuremat eneseteostuse võimalust ning olles küll riigiettevõte, toimib ta siiski äriettevõttena ning see mõjutab ka su enda tööstiili. See õpetab sind otsima parimaid võimalikke lahendusi, õpetab läbi rääkima ja majanduslikult mõtlema. Tuleb tunnistada, et kohati on töö ka pingeline ning tööülesandeid tuleb täita kiirelt, aga mulle see sobib, sest see sunnib ennast rohkem pingutama, eristama olulise ebaolulisest. Eraldi teema on võimekus - seda tuleb organisatsioonis märgata ning anda võimalus oma võimete realiseerimiseks. Seda viimast joont on ettevõttes hoitud ning teotahtelised ja võimekad noored saavad alati edasiarenguvõimalusi. Arvan, et kunagi kindlasti saan oma kogemuste ja oskuste põhjalt olla kontsernis vääriline juht. lus. Kuna ettevõttes toimuvad mitmed muutused, siis kajastuvad need ka keskkonnavaldkonnas ning pidevalt tuleb kokku puutuda erisuguste probleemidega ja otsida neile lahendusi. On ülesandeid, mida tuleb teha pidevalt ning aja jooksul omandad teatud vilumuse, kuid on ülesandeid, mis tulevad ettevõtte arengust ning nende lahendamine suurendab sinu enda teadmiste, kogemuste ja oskuste pagasit. Sooviksin öelda noortele tööletulijatele, et oma töös tuleb olla julge, mitte häbeneda seda, et sa ei tea, vaid teha teema endale otsuste langetamiseks võimalikult selgeks. Samuti ei tohi karta eksida. Soovitan töös olla avatud uutele teadmistele ja lähenemistele, sest see arendab nii sind kui ka ettevõtet. Kas soovitaksid ülikooli lõpetajale tulla tööle Eesti Energiasse? Jah, ma arvan küll, et Eesti Energia oleks ülikooli lõpetanutele hea valik, ses tegemist on suure ettevõttega, kus on palju arenguvõimalusi, kui ise tubli ja töökas oled. Andrus Paat, 28.a *Eesti Energias alates aastast *bakalaureusekraad Eesti Maaülikoolis maastikukaitse ja -hoolduse erialal *magistrikraad TTÜ Tartu Kolledžis tööstusökoloogia erialal *Üsna pea saab temast Eesti Energia põlevkivi ühendlao projektijuht Minu jaoks peab töö olema väljakutsuv, oluline on iga päev millegi uue omandamine, uute kogemuste ja teadmiste saamine, ütleb Andrus EESTI ENERGIA STIPENDIUMI- JA TÖÖPAKKUMINE Otsime andekaid tudengeid ja noori spetsialiste, keda saata maailma tippülikoolidesse õppima vedelkütuste töötlemist ning kellega koos Eestisse kaasaegne õlitööstus rajada. Lähem info: Mis sind Eesti Energias töötamise juures köidab? Mitmekülgsus ja pidev arenemisvõima- Kaevanduste mõjusid ümbritsevale keskkonnale jälgitakse pidevalt. Pildil mõõdab Andrus põhjavee taset Vasavere veehaardes. 18 DETSEMBER 2010

19 International Week (IW) ehk unustamatu kogemus kogu eluks Margot Paavel Paljud tipikad on kuulnud tähekombinatsiooni IW või saanud R ahvusvahelise Nädala osalejaks kandideerimisele üleskutsuvaid teateid. Kuid mis täpsemalt on selle kahetähelise sõnalühendi taga? Rahvusvaheline nädal on tudengivahetus, mis kaasab erinevate riikide partnerorganisatsioone Euroopast ja Aasiast ja mille eesmärk on tutvustada korraldava riigi kultuuri, ettevõtlust ja keskkonda. Hetkel korraldatakse projekti igal aastal ligi kahekümne ülikooli juures ning nädalad erinevad nii suuruselt ( osalejat) kui ka suunitluselt (kitsa ja laia sihtgrupiga). Eestis on Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus ainus IW korraldaja, seega on tipikad ainsad Eesti tudengid, kellel on võimalus erinevatel rahvusvahelistel nädalatel osaleda. Mis see kõik annab? Rahvusvahelise nädala osalejad tutvuvad nädala jooksul korraldava riigi kultuuri, looduse ja inimestega, harivad ennast erinevate loengute ja firmakülastustega ning õhtuti pidutsevad koos teiste osalejatega sihtlinna kuumemates kohtades. Üks nädal teeb IW korraldajatest ja osalejatest ühe kokkuhoidva pere ning hiljem fotosid vaadates tunduvad nii mõnedki hetked tagantjärele lausa uskumatult vahva ja meeldejäävana. Ehk kui sa oled nakatunud reisipisikuga ja tahad suhelda inimestega erinevatest riikidest, siis on IW just sulle! See annab võimaluse külastada riike, kuhu võibolla muidu ei satuks, ning näha teist kultuuri viisil, mida turismifimad kohe mitte kuidagi ei paku. Minu esimene IW Mäletan hästi seda, kui varasemalt Kölni IW-l osalenud sõbranna rääkis mulle, et Eesti korraldajad otsivad meeskonda liikmeid juurde. Olin põgusalt kuulnud, et tegemist on väga kihvti projektiga ning seega otsustasingi meeskonnaga liituda. Esimene koosolek muidugi hirmutas pisut, ma ei tundnud kedagi ja kõik rääkisid, kasutades mingeid lühendeid, millest mul polnud aimugi (IW international week, ID international dinner, FR fundraise ima). Pärast mõnda koosolekut olin hirmust üle saanud ning taipasin üha rohkem, kui äge plaanitav üritus on. Ilmselt veel kauaks jääb mulle meelde 2 osalejat, keda ma Tallinn IW 2010 ajal võõrustasin. Soovitan kõigil olla host, sest see on lihtsalt väga tore kogemus, mille läbi tekib sul eriline side inimes(t)ega, keda võõrustad, ning leiad nende näol endale sõbrad, kes sind oma koduriikides ka alati külla ootavad. Sellest kogemusest jäigi IW pisik külge Paar kuud pärast Eesti IW-d osalesin Istanbuli rahvusvahelisel nädalal, mille käigus külastasime erinevaid kultuuriobjekte ja vaatamisväärsusi, käisime baklavatehases, tegime väljasõidu Giftuni saarele ja palju muud. Kuigi üldiselt eelistatakse saata IW-dele osalejaid, kes varem pole programmist osa võtnud, õnnestus saada valituks ka Sloveenia IW-le. Ka minu mälestused ja kogemused Ljubljana IW-st on ainult ülivõrdes ning ma kogesin, kui tore on minna võõrasse riiki kellegi juurde, keda sa juba tunned. Sloveenias võttis mind vastu sama poiss, keda olin varasemalt enda juures võõrustanud. Lisaks on Sloveenia lihtsalt võrratu, looduskaunis, lahkete inimestega paik, kus hästi korraldatud IW-l tundsin ennast lausa paradiisis. Sama emotsioon ka siitsamast Eestist? Kui pole aga mahti või võimalust välismaale sõita, siis väga sarnast emotsiooni on võimalik kogeda ka igal aastal üliõpilasesinduse poolt korraldataval Eesti Rahvusvahelisel Nädalal. Veebruaris toimuva Eesti IW korraldusmeeskond on küll hetkel juba komplekteeritud, kuid veel otsime meie hulka host e, kes pakuks 1-2 osalejale nädalaks ajaks katust pea kohal ja kellel oleks seeläbi võimalus osaleda kõigil Eesti IW üristel. IW on just sinu võimalus?! Soovitan kõigil minna mõnele IW-le, sest kogemus ja mälestused, mis sealt saate, on unustamatud. Samas ei pea kogemusi kaugelt otsima, need tuuakse koju kätte. Järgmine Tallinna IW toimub veebruaril aastal ning meeskonda on host id väga teretulnud! KES ON HOST? IW-l osalevad tudengid majutatakse teiste tudengite kodudesse ja igal IW osalejal on oma võõrustaja ehk host. Nii tekib osalejal võimalus näha projekti toimumisriigi tudengite elu ja olu täpsemalt ja tutvuda paremini ühe korraldajate esindaja ehk oma host iga! IDEAALNE EESTI IW HOST: * Saab pakkuda oma külalisele voodi, diivani või madratsikoha * On avatud erinevatele kultuuridele ja valmis abistama võimalusel oma külalist ning osalema aktiivsemalt või vähem aktiivsemalt IW programmis * Elab ideaaljuhul TTÜ läheduses MIDA HOST VÕIDAB: * Saab endale hea sõbra oma võõrustatava(te) tudengi(te) näol * Saab võimaluse olla osa Eesti IW meeskonnast ja kogeda ühiselt seda meeleolukat nädalat * Saab väikese lisaplussi oma kandideerimisvormi juhul, kui otsustab kandideerida mõnele välis-iw-le * Laiendab oma võrgustikku ja saab ilma suurema jõupingutuseta rahvusvahelise projekti kogemuse Huvi või küsimuste korral anna kindlasti märku aadressil: international@tipikas.ee DETSEMBER

20 Plagiarism: The ulitmate moral showdown Aya Ibrahim GROWN UP DIGITAL: REDEFINING PRIVACY IN AN EVERCONNECTED WORLD Aya Ibrahim I never had a problem with understanding plagiarism. To me, and the large majority of my peers, it was simple; if it s not yours don t take and don t pretend it s yours either. I don t mean to sound morally presumptuous but it is not that complicated of a concept to comprehend. The problem lies not in the lack of understanding of the concept itself, but rather in the lack of understanding the consequences it may have. By consequences I don t mean disciplinary action, students know enough about that, but rather the consequences plagiarism will bring on one s own personal development. It can t come from the outside in, but from the inside out. It can t be the fear of getting caught that persuades a student not to plagiarize, but the idea that doing so will inadvertently damage their moral fiber, integrity and selfworth. In order to easily walk away from an opportunity to plagiarize, students must understand the harm that plagiarism inflicts upon them as people, just as much as they re told to understand the harm it inflicts on others. Plagiarism is essentially theft, and it s safe to say that no other sin in the world is more properly understood than theft. So again it s not the lack of understanding. It all comes down to understanding that when plagiarizing, students are not merely denying somebody else the right to take credit for their work, but are also depriving themselves of the right to express their own thoughts. They must understand that before harming other people, they are first and foremost harming themselves. They must be taught that continuous plagiarism will eventually mask whatever originality and integrity they have and that by continuously covering their identity, in favor of somebody else s, they will ultimately scare away whatever traces they may have of it. The gravity of plagiarism is most definitely unquestionable; it is a serious and growing phenomenon that threatens some of the most basic moral pillars, integrity and self-worth. It should not be dealt with lightly, but instead taught in a way that will have any student happily resist and walk away from it. It is of no doubt that the current generation s recent extensive use of the internet and digital devices, in order to stay connected has put them one step ahead (or behind depending on how one looks at it) from their predecessors. In The Eight Gen Norms Don Prescott touches upon the differences (or norms) that, as a result of its dependency on the internet, effectively sets the current generation apart from the previous one, but that ever appreciated distinction comes at a serious price. For it is of no doubt that while the usage of the internet has been vital to the advancement of the current generation, the ongoing dependency on it has potential to cause some serious disadvantages as well. Upon graduation, Duke University senior Karen Owens wrote a mock senior thesis, 42 slide PowerPoint presentation which she titled An education beyond the classroom: excelling in the realm of horizontal academics. This was no ordinary project, in the presentation Mrs. Owens blatantly and with brazen detail described sexual encounters with 13 other university students; she provided names, pictures, quotes and graphs grading each of her subjects performance after that, she casually pressed send transferring the information to three of her closest friends. Two of them we re sensible and kept what they got to themselves, the third didn t and sent it to one of her friends who sent it another, who sent it to another, until the information that was only meant for the eyes of the three women was shared with the prestigious university s 14,000 students and not that much later, the global population through the World Wide Web. Needless to say, the presentation s going viral sparked uproar not only amongst Duke University students but the American public as well. In September 2010, Rutgers University Freshman Tyler Clementi, 18 killed himself by jumping of the George Washington Bridge after his roommate, Dharun Ravi, 18 streamed a live video of him having sexual encounters with another male student to the entire student body on ichat. On September 19th on his twitter page Ravi posted "Roommate asked for the room till midnight. I went into Molly's room and turned on my webcam. I saw him making out with a dude. Yay Two days later also on Twitter Anyone with ichat, I dare you to video chat me between the hours of 9:30 and 12. Yes it's happening again, These cases and so many show two main issues with this generation s extensive use of the internet. One is that Privacy is no longer valued and respected, the current generation, so used to sharing everything over social networks such as Facebook or Twitter has an extremely distorted understanding of privacy, especially the privacy of others. The ease and convenience somehow makes the act of posting a comment about someone else seem like less of an infringement on personal privacy and more of simply sharing one s opinion, which as many recent cases will show us is a grave mindset for one to have. The second issue is the issue of freedom and responsibility, young users of the internet need to understand that the control they have over what they express effectively stops the moment they click send, post or comment. After that the information belongs to the world and there is no saying how the world will use and interpret that information and most importantly there is no taking it back. The ngeners are both blessed and cursed for growing up digital, with all the freedom they enjoy there comes heaps of responsibility to bear. In conclusion, growing up digital is in so many ways a double edged sword and while the internet provides us with ample opportunities for self-expression, entrainment and interaction with the rest of the world, it also provides us with many challenges, such as redefining personal privacy, taking responsibility for one s actions and the limits to the freedom of self-expression, These challenges if not overcome properly and wisely will leave this so called ngeneration with no nothing to show for and will have it be remembered as the generation that steered society in the wrong direction. A legacy that no generation wants to be remembered for. 20 DETSEMBER 2010

21 Internships Continued Zane Mezdreija The October issue of Studiosus included a new section on internships. I also contributed to it by writing about my internship, which took place last summer, when I assisted the advisor of a Latvian MEP (member of European Parliament). It was a great experience for me, as it gave me a more in-depth view of how the European Parliament works on a daily basis. My internship ended in mid-august, and all communication with the people there ended. Then, one afternoon in late September, I received an unexpected from my internship advisor. It was an offer to go to Brussels to visit the European Parliament. I accepted the proposal without giving it much thought. I left for Brussels from Riga airport in the early morning of October 12th. I was part of a delegation, which, I initially presumed would consist of notable figures in Latvian politics, but after a little research I found out that MEPs can invite a maximum of 10 groups, together comprising of 100 people, in the course of one year. There are no regulations as to who can and cannot be invited. The delegation that I was part of, for example, was made up by people, who had participated in some sort of competitions, in which the main prize was a visit to the European Parliament. When arriving in Brussels, what struck me first was the large diversity, both in terms of architecture and the population. Brussels, as any large European city, also attracts flows of migration, and therefore, the people there are of many different nationalities and races. Architecturally, there is also everything one could imagine. There are badly-maintained buildings with graffiti on their walls close to very beautiful places, for example, the Grand Place, which somewhat resembles the Town Hall Square here in Tallinn and is full of beautiful Gothic style architecture. Yet another contribution to the architectural diversity of Brussels is the European quarter, where all the buildings are made of glass. During the two days of my stay in Brussels, I saw more of the city than I did of the work in the European Parliament. On my first day there was an excursion, complemented by a brief presentation of the European Parliament. The presentation covered very basic things about the European Parliament, for example, the main parties, the number of seats each country has, the number and work of the European Parliament committees. Most of these things are already known to international relations students. However, experiencing the air of professionalism there, only affirmed by opinions about how it would be to work for one of the bodies of the European Union. Overall, the insight into the European Union that this trip gave me was only positive. Brussels, as a city, is very cosmopolitan and diverse, and that was very appealing to me. Being the center of the European Union has also greatly contributed to the image of the city. After visiting there, I am sure that I will return, the only question left to answer is whether it will be for work purposes or simply to enjoy one of Europe s greatest cities. TSEBA STUDENT COUNCIL ACTIVITIES Next semester the Student Council of TSEBA will run, amongst other things, two main projects: The Intercultural Speaking Club: The club is an interactive environment that aims to let students exchange ideas, thoughts and learn more about one another s' cultures through a series of session on topics such as "Growing up in the digital age" and "Cultural Tolerance in an Intercultural Society". In addition to that the club strives to polish their skills in areas such as teamwork, presentation, and debating, as well as in the use of English. (Fall and Spring) For more information, please contact: tkasimka@gmail.com Tallinn Model United Nations: TMUN is a competitive academic simulation of the United Nations. Through a series of training sessions followed by a two day mock conference, TMUN aims to educate participants about things such as, but not limited to, the UN, civics, international politics, modern security issues, current events, effective communication, globalization and multilateral diplomacy. Recruitment for TUT students will start mid-december. (Spring) For more information, please contact: aya.ibrahim4892@gmail.com DETSEMBER

22 Jõululugu Aleksandr Vassiljev Jõulupäev, langeb lund ja sumorobot Pedro unistab roomikutest. Oma pisikeste ratastega ei saa ta eluilmaski lumes möllata. Aga Pedro suurim unistus on alati olnud jõuludeks õue saada. Väljast on ta küll robot külm ja kalkuleeriv tapamasin, kelle tegelik aspiratsioon hävitada inimkond peab pisikesest kasvust tingituna olema subsideeritud teiste robotite vihase klobimisega sumoringis. Sügaval sees peitub temas aga rahulik põhjamaine hing, mis tahaks lihtsalt välja minna ja lumehange sulpsata. Jõulude ajal on Pedro täiesti üksi, kõik IT-vennad on kodus, et veeta ra- hulikult aega pere keskel ja internetis. Pedrol on seltsiks ainult tööle jäetud arvuti ja väikesed jalgpallirobotid. Jalkarobotitega Pedro ei suhtle, nad on pisikesed ja lollakad. Arvuti on aga viiruseid täis, temalt tuleb ainult katkendlikku teksti ja mõni ravimireklaam, mis lubab suurendada asju, mida Pedrol pole. Nii polegi Pedrol teha muud kui vaadata õue ja unistada möllamisest lumetuisus kihvtide roomikutega. Taevast langeb täht ja Pedro soovib soovib täiest väest, et tal oleksid roomikud. Hakkab juba pimedaks minema, kui järsku avaneb uks ja astub sisse paks patsiga mees. See on vana Itimees Lapimaalt. Oled olnud tänavu eriti tubli ja visalt sumotanud, ütleb Pedrole Itimees. Siin on sulle ära teenitud roomikud, et saaksid lumes möllata. Jõululaupäev, langeb lund ja kusagil Mustamäe kuuskede vahel surisevad õnneliku sumoroboti uued roomikud. Loodame, et Pedro akud peavad külmas vastu. Pea sinagi vastu Häid jõule! Sass Lahenda sudoku ja saada vastus peatoimetajale hiljemalt 15. detsembriks ning võida endale Kuulsaali tunnine bowlingu kinkekaart! 22 DETSEMBER 2010

23 Raketitööstust me aastaks Eestisse ei ehita, aga uue kvaliteediga vedelkütuste tootmise tahame Sinu abil käivitada küll. Kiirelt arenev õlitööstus ootab uusi tegijaid Meie finantseerimisel läbid õpingud maailma tippülikoolis ja uute teadmiste toel arendad Eestis unikaalset põlevkivist vedelkütuste tootmise tehnoloogiat. Loe Eesti Energia Õlitööstuse ja meie pakkumise kohta: