TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava HUUMORI ERI VORMIDE KASUTAMINE EESTI KEELE ÕPETAMISEL 4. KLASSIS Magistritöö Juhendaja: MA Ene Hiiepuu Haapsalu 2014

2 ANNOTATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava Töö pealkiri: Huumori eri vormide kasutamine eesti keele õpetamisel 4. klassis Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Uurimuse tasand: Magistritöö Referaat: Kuu ja aasta: Mai 2014 Lehekülgede arv: lisa (51 lk) Paljud õpilased ei ole sisemiselt motiveeritud eesti keelt õppima ega koolis käima (Põldaru, 2008; Tölpt, 2007 & Oese, 2007). Huumor loob õppimiseks soodsa keskkonna, huumorit kasutades õpivad õpilased meelsamini ja mäletavad rohkem, huumor hoiab ülal õpilaste tähelepanu ja selle positiivne mõju kajastub õpilaste tagasisides (Skinner, 2010). Sellest tuleneb uurimustöö uurimisküsimus: kuidas muuta huumorit sisaldavate õppeülesannetega eesti keele õpetamist mitmekülgsemaks ja aidata kaasa positiivselt mõjuva õpikeskkonna kujunemisele? Käesoleva magistritöö eesmärk on välja töötada töölehed huumori kasutamiseks 4. klassis eesti keele õpetamisel. Töö eesmärgist tulenevalt on autori ülesanneteks anda teoreetiline ülevaade huumori mõistest, enamlevinud huumoriteooriatest ja tänapäevastest eesti keele õpetamise põhimõtetest; luua kümme töölehte, mis sisaldavad huumorit 4. klassi õpilasele koos juhistega õpetajale nende õppeprotsessis kasutamiseks; katsetada loodud töölehti, et välja selgitada nende kasutatavus ja muutmisvajadus. Käesolev magistritöö on arendusuurimus, mille tulemusena valmisid kümme töölehte, mis sisaldavad erinevaid võimalusi huumori kasutamiseks eesti keele tundides. Töölehti katsetati neljas erinevas klassis, mille tulemusena selgus, et õpilased hindasid huumori kasutamist eesti keele tundides. Tagasisideküsitluse põhjal selgus, et tüdrukud on enam motiveeritud eesti keelt õppima, kui poisid. Huumor aga tõstis nii poiste, kui tüdrukute huvi eesti keele õppimise vastu. Võtmesõnad: huumor, huumoriteooriad, sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitus, õpetamine huumori kaudu Säilitamise koht: TLÜ Haapsalu Kolledži raamatukogu Töö autor: allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: MA Ene Hiiepuu allkiri:

3 ANNOTATION TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Primary School Teacher Title: Using different forms of humor in teaching Estonian language in fourth grade Science area: Educational Sciences Level: Masters Thesis Summary: Year and month: May 2014 Number of pages: appendices (51 p) Many students are not motivated to learn Estonian language and to go to school (Põldaru, 2008; Tölpt, 2007 & Oese, 2007). Humor creates a positive environment; when using humor, students learn better and remember more; humor help to hold the interest and also students feedbacks says that humor has a positive effect on learning (Skinner, 2010). According to that the research question is: How could humorous learning material change Estonian language lessons multifaceted and help to create a positive learning environment? The aim of the thesis is to draft the learning material for 4th grade to find appropriate methods for teaching Estonian language through humor. The writer undertakes the following assignments: to give theoretical overview of humor concepts, humor theories and constructive approach to learning; to compile learning material that include humor; to test the material to discover the practical purpose and the need of changes. This Master s thesis is a design research, resulting in ten educational learning materials. The research showed that students like learning through humor and they are more interested in learning when teachers use humor in the classroom. It can be concluded that using humor is an effective method for teaching Estonian language and to create a positive learning environment. Key words: humor, constructive approach to learning, teaching through humor, humor theories Deposition: The Library of Haapsalu College of Tallinn University Author of the thesis: signature: Approved for dissertation: Academic advisor: MA Ene Hiiepuu signature:

4 SISUKORD SISSEJUHATUS TEOREETILISED SEISUKOHAD Huumor Huumori mõiste ja enamlevinud teooriad Huumori klassifikatsioon Huumori kasutamine õpetamisel Huumori mõju õppimisele Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitus Huumori kasutamine eesti keele õpetamisel Varasemate uuringute tutvustus ÜLEVAADE LOODUD TÖÖLEHTEDEST JA NENDE KASUTAMISEST ÕPPEPROTSESSIS Tööleht Liitsõnad (LISA 1) Tööleht Minevik (LISA 2) Tööleht Otsekõne (LISA 3) Tööleht Loovjutt (LISA 4) Tööleht Piltmõistatused (LISA 5) Tööleht Lünktekst Liisu ja jalatsid (LISA 6) Tööleht Naljakad pildid (LISA 7) Tööleht Koomiks (LISA 8) Tööleht Lühendid (LISA 9) Tööleht Piltlikud väljendid (LISA 10) ÜLEVAADE UURIMISTULEMUSTEST Uurimuse eesmärk ja läbiviimise metoodika Ülevaade töölehtede katsetamisest Tagasisideküsitluse tulemused ARUTELU ALLIKAD LISA LISA LISA LISA TLÜ Haapsalu Kolledž 2

5 LISA LISA LISA LISA LISA LISA LISA LISA TLÜ Haapsalu Kolledž 3

6 SISSEJUHATUS Põhikooli riiklikus õppekavas (Riigi Teataja, 2011) on selgelt välja toodud õppe- ja kasvatuseesmärgid ning rõhuasetused kooliastmeti. Õppekava kirjutab järgnevat: Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Ka eesti keele ainekava annab samasugused suunised. Õppetegevust kavandades valitakse tegevused, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö kirjutamine, arutelu, diskussioon ja väitlus. Huumori mõistet, selle mõju mälule ja kasutamist klassiruumis on uurinud nii mõnedki Ameerika teadlased. Mitmed uurimused on tõestanud huumori positiivset mõju klassiruumi õpikeskkonnale ja õpilaste motivatsioonile (Skinner, 2010; Askildson, 2005). Eestis ei ole uuritud, kuivõrd aitavad huumorit sisaldavad töölehed muuta eesti keele õpetamist mitmekülgsemaks ning kuivõrd õpilased seda hindavad. Küll aga näitavad Eesti uurimused, et II kooliastme õpilased õpivad eesti keelt olles peamiselt väliselt motiveeritud (Põldaru, 2008; Tölpt, 2007). Samuti asetavad näiteks II kooliastme poisid Oese (2007) läbiviidud küsitluse järgi eesti keele tunnid meeldivuse järgi viimasele kohale. Eelpool mainitu näitab, et antud teema on oluline ning aktuaalne. Käesoleva magistritöö uurimisküsimuseks on kuidas muuta huumorit sisaldavate õppeülesannetega eesti keele õpetamist mitmekülgsemaks ja aidata kaasa positiivselt mõjuva õpikeskkonna kujunemisele? Probleemist lähtuvalt püstitati järgmine eesmärk: välja töötada töölehed huumori kasutamiseks 4. klassis eesti keele õpetamisel. TLÜ Haapsalu Kolledž 4

7 Töö eesmärgist tulenevad järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade huumori mõistest, enamlevinud huumoriteooriatest ja tänapäevastest eesti keele õpetamise põhimõtetest; luua kümme töölehte õpilasele koos juhistega õpetajale nende õppeprotsessis kasutamiseks; katsetada loodud töölehti, et välja selgitada nende kasutatavus ja muutmisvajadus. Magistritöös kasutati uurimisstrateegiana arendusuurimust ehk rakendust loovat uurimust. Katsetati koostatud töölehti 4. klassi õpilaste hulgas. Küsitleti uuringus osalenud õpilasi, kuivõrd nad mõistsid töölehtedel kasutatud huumori erinevaid vorme ja kuivõrd nad omandasid õpitava keeleteema ning tehti järeldused. Magistritöö koosneb kolmest peatükist: 1) esimeses osas antakse ülevaade huumori mõistest, erinevatest huumoriteooriatest, tänapäevastest eesti keele õpetamise põhimõtetest ja varem läbiviidud uurimustest; 2) teises osas kirjeldatakse koostatud töölehtede metoodikat; 3) kolmandas osas antakse ülevaade läbiviidud uurimuse tulemustest ning tehakse järeldused. Andmete statistiline analüüs viidi läbi andmetöötlussüsteemis SPSS (Statistical Package for Social Scienses). Töö sisaldab 4 joonist ja 3 tabelit. Töös on kasutatud 60 allikmaterjali, neist 39 eestikeelsed ja 21 võõrkeelsed. Lisades on välja toodud koostatud töölehed ning õpilaste ja õpetaja tagasisideküsitluse lehed. TLÜ Haapsalu Kolledž 5

8 1. TEOREETILISED SEISUKOHAD Käesolevas peatükis kirjutatakse lahti huumori mõiste, tuuakse välja erinevad huumoriteooriad, huumori klassifikatsioon ning käsitletakse huumorit kui õppimiseks soodsa keskkonna loojat. Antakse ülevaade tänapäevasest õpikäsitusest, tuuakse välja tänapäevased eesti keele õpetamise põhimõtted ning võimalused huumori kasutamiseks eesti keele tundides. Samuti käsitletakse varasemaid uuringuid, mis on sellel teemal läbi viidud Huumor Huumori mõiste ja enamlevinud teooriad Huumori mõistel on mitmeid erinevaid definitsioone ja lähenemisviise. Puudub üks kindel tõlgendus, millele kõik autorid tugineksid. Cambridge sõnaraamat edasijõudnud õppijale (2008) annab nimisõnale huumor järgneva tõlgenduse: 1. huumor kui meelelahutus/lõbustus võime asju naljakana näha nt. Tal on hea huumorimeel. (Ta oskab asju naljakana näha). Eesti keele seletav sõnaraamat (2009) seletab aga mõiste huumor lahti järgnevalt: 1. huumor- heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine. nt. Asja tuleb huumoriga võtta. Medgyes (2002) rõhutab, et tuleb eristada mõisteid huumor ja naer. Huumor ja naer ei ole sünonüümid. Suurepärase huumori tulemus ei pruugi olla naer; ta ei pruugi isegi naeratust suule tuua. Vaatamata sellele, põhjustab huumor sageli naeru, mis võib ulatuda naeratusest kogu südamest naermiseni. TLÜ Haapsalu Kolledž 6

9 Huumori mõiste ei ole alati kandnud sama tähendust. Sõna huumor tuleb ladina keelsest sõnast humor, mis otsetõlkes tähendab niiskust ning viitab kehavedelikele: veri, lima ja sapp. Arvati, et nende vedelike erinevad segud määravad erinevate meeste puhul nende jume, temperamendi ning füüsilised ja vaimsed võimed. Renessanssi ajastul eelnevat definitsiooni täiendati. Tähendati, et huumor on tasakaalutu vaimne seisund, seletamatu hetkeseisund või koguni puue. Alates 18. sajandi keskpaigast ei peetud huumorit enam ebanormaalseks. Tänapäeval kannab huumor sotsiaalset, psühholoogilist ja kommunikatiivset funktsiooni. (Weaver & Cotrell, s.a.) Nii nagu huumoril on palju erinevaid definitsioone, on tal ka palju erinevaid teooriad. Viimase sajandi jooksul on pakutud välja erinevaid teooriaid. Huumori teadusliku uurimise algatasid aga prantsuse filosoof Henri Bergson ja austria psühholoog Sigmund Freud 20. sajandi esimeses pooles (Laineste, 2003). Bergsoni essee Laughter on ilmselt üks kõige mõjukamaid ja keerulisemaid huumoriteooriaid (Smuts, 2006). Tuginedes Bergsonile (2003) ei esine huumorit väljaspool inimest. Ta ütleb, et maastik võib küll olla ilus või võluv, aga mitte kunagi naljakas. Samuti võime naerda mõne looma üle, kuid seda sellepärast, et märkame temas mõnda inimlikku suhtumist või väljendusviisi. Kirjanik Patrick Killough (s.a.) on öelnud, et see, mida lugejad Bergsoni esseest kaasa võtavad, on teadmine, et on olemas põhjused, miks miski, keegi või teatud sõnad meid naerma või itsitama ajavad. Ta lisas, et kui miski on humoorikas, siis on ta seda sellepärast, et ta ei käitu oma loomule kohaselt. Freud (1927) leiab, et huumor võib esineda kahel viisil. Seda võib vaadelda ühe inimese peal, kellel on humoorikas suhtumine, teine inimene jääb selles situatsioonis kõrvalvaatajaks, saades sellest naudingu. Huumor võib esineda ka kahe inimese vahel, kus üks inimene ei ole huumori osaline, kuid ta tehakse huumori objektiks teise inimese poolt. Liisi Laineste (2003) on hästi kokku võtnud laialivalguvate huumoriteooriate järeldused. Pole olemas ühte tugevat teooriat, millele kõik erinevatest aspektidest lähenejad võiksid toetuda. Ühise teooria puudumine nõrgestab seni loodud uurimuste läbilöögivõimet, tulemused kipuvad üksteist lämmatama ja võivad üldises segaduses lihtsalt märkamatuks jääda. Nagu nalju, nii on ka nende kohta käivaid teooriaid raske klassifitseerida. Paljud kuuluvad korraga mitmesse kategooriasse ja mõned ei allu üldse klassifitseerimisele. TLÜ Haapsalu Kolledž 7

10 Huumori klassifikatsioon Nii nagu huumoril on mitmeid erinevaid definitsioone ning teooriaid, on tal ka mitmeid erinevaid vorme. Arvukad autorid on välja pakkunud erinevaid võimalusi, kuidas huumorit klassifitseerida. Huumorit võib jagada järgnevalt: universaalne huumor - naljad, naljakad anekdoodid või laulud, mis levivad riigist riiki ning töötavad sama hästi igal pool; kultuuriga piirnev huumor - naljad, mis ei reisi nii hästi; ühes kultuuris põhjustab rõkkavat naeru, teises aga täielikku taipmatust; isikupärane huumor- nali, mille üle üks inimene naerab, ei paku teisele inimesele nalja (Medgyes, 2002). Kultuurilist ja keelelist raamistikku käsitlevad ka mitmed teised autorid. Yanshani Ülikooli õppejõud W. Muqun ja W. Lu (2006) toovad oma artiklis The Functions of Humor in Classroom Instruction välja, et keel ja huumor on üksteisest lahutamatud. Selleks, et nalja tõlkida, tuleb mõista ka sotsiaalset ja kultuurilist tausta, kus seda kasutatakse. Adam Chee (2006) klassifitseerib huumorit keeletunnis järgnevalt: tekstiline, näiteks jutud ja naljad; pildiline, näiteks koomiksid ja karikatuurid; tegevusline/mänguline, näiteks teater, videod, reklaamiklipid, rollimängud; verbaalne, näiteks sõnamängud, anagrammid ja akronüümid. Cornetti (2001) järgi on iga inimese huumorimeel unikaalne. Vaatamata sellele läbime me kõik samad arengustaadiumid, mis panevad paika, kuidas me huumorit tajume ning seda loome. Võime huumorist aru saada on eelduseks selle nautimisele. Jean Piaget, Lawrence Kohlberg, Jane Loevinger, Paul McGhee ja Nilseni teooriate põhjal on Cornett koostanud tabeli, mis näitab, milliseid huumori vorme erinevates vanustes kõige enam mõistetakse (Tabel 1). TLÜ Haapsalu Kolledž 8

11 Tabel 1. Huumori mõistmine vanuseti Vanus Käitumine 4-6 aastat Naerab keha funktsioonide ja häälte, tabusõnade, klounide, rumalate riimide, valede häälduste ja liialduste peale. 7-8 aastat Mõistab, et sõnad ei ole alati samatähenduslikud. Peab naljakaks praktilisi nalju ja ebamugavustunnet aastat Peab naljakaks konkreetseid sõnamänge, harjumuspäraseid nalju, sõnamänge. Tasapisi ilmneb kaastundlik huumor. Naerab enda üle. Märkimisväärne areng verbaalses huumoris. Kasutab huumorit isiklikel eesmärkidel, näiteks negatiivsete tunnete eemalepeletamiseks aastat Taunib huumorit, mis on südametu. Väärtustab originaalset sarkasmi ja enese naeruvääristamist. Eelistab iroonilist huumorit ja sotsiaalset satiiri. Levinud solvavad naljad ja lärmakas naer avalikkuse ees. Verbaalne nutikus domineerib visuaalse üle; paroodia. Tabel 1 näitab, et II kooliastme õpilased, kes on umbes aastased mõistavad huumorit küllaltki hästi. Niipea, kui oleme vähegi empaatiavõimelised, muutuvad teiste kulul tehtud najad naljakaks ainult sel juhul, kui tajume, et nad ei ole solvavad. Selline olukord tekib umbes kolmandas või neljandas klassis, kus õpilased suudavad juba mõelda, mida kannatanu tunneb. (Cornett, 2001.) Eelnevast on näha, et huumorit võib liigitada väga erinevalt. Huumori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kas ta on universaalne ning kasutatav igas kultuuriruumis või siiski tuleb arvestada kultuurilist ja keelelist raamistikku. Samuti on oluline mõista isikupärast huumorit, millest ei pruugi kõik inimesed ühtmoodi aru saada. Õpetajal on oluline olla kursis, milliseid huumori vorme erinevates vanustes kõige enam mõistetakse ning vastavalt sellele saab ta huumori erinevaid vorme ka eesti keele õpetamisel kasutada. TLÜ Haapsalu Kolledž 9

12 1.2. Huumori kasutamine õpetamisel Huumori mõju õppimisele Millised pildid tekivad inimestele silme ette, kui nad kuulevad sõna kool? Enne vastamist käe tõstmine, õpetaja kuulamine ja märkmete tegemine, testide tegemine, töövihikute/õpikute vedamine klassist klassi, raamatuülevaadete kirjutamine, sirgetes ridades seismine, tualettruumi minemiseks loa küsimine. Need on pildid, tavad ja ootused, millele kool üle sajandi tagasi üles ehitati. Samas on need pildid kontrollist, mitte õppimisest. (Brooks & Brooks, 2001.) Ka laste ettekujutus koolidest on see, et need on tüütud (Pollard & Triggs, 2001). Vajalik on luua uus kogum pilte, mis kujutavad õpilast kui mõtlejat ja loojat. Kool peaks olema koht, kus õpilasi julgustatakse looma hüpoteese, katsetama enda ja kaaslaste ideid, looma seoseid, avastama probleeme, töötama ühiselt ning olema elukestvad õppijad. (Brooks & Brooks, 2001.) Indrek Teder (2012) ütleb oma haridusjuhtide aastakonverentsi ettekandes: Kool peab olema meeldiv koht, arvestama lapse isiksusega, märkama last. Meeldiva atmosfääri ja keskkonna, kuhu õpilane tahab tulla, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja tunnetab, et teda ei kohelda kui suure massi väikest osa, loovad koolis töötavad täiskasvanud. Põhikooli riiklik õppekava (2011) sätestab, et põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu. Ka Kitsnik (s.a.) väidab, et õpilaste õpihuvi sõltub paljuski õpetajast: tema valikutest, suhtumisest ainesse ja õpilastesse, õpieesmärkide seadmisest, tunnitegevustest, kasutatavatest meetoditest, hindamisest jm. Need kas suurendavad või vähendavad õpilaste huvi õppida. Lisaks eelpool mainitule mõjutab õpihuvi samamoodi ka õppematerjal. Leian, et huumori kasutamine tunnis on üks võimalus aidata luua positiivselt mõjuvat õpikeskkonda, mis aitab kaasa õpilaste õpihuvi tõstmisele. Õpihuvi on ilmselt kõige olulisem siht, mille poole õpetajad peaksid püüdlema, et õppimist parandada. Õpilased õpivad väga vähe, või üldse mitte, kui neil puudub huvi õppida. (Williams & Williams, s.a.) Ka Mare Kitsnik (s.a.) on öelnud: Et inimene midagi teeks, peab ta olema selleks motiveeritud. TLÜ Haapsalu Kolledž 10

13 Materjali, mis on õpilase jaoks väga igav ja mille kasutegur on õpilase jaoks arusaamatu, peaaegu ei omandata (Leppik, 2008). Osa õpilasi pingutavad palju, teised aga minimaalselt, et läbi saada. Õpetajad peavad selliseid erinevusi tundma, et olla võimelised kujundama erinevaid õpikeskkondi ja toetama iga õpilase arengut ja õppimist. (Kikas, 2009.) Õpilased õpivad erinevatel põhjustel. Tahetakse teiste seas silma paista, saada hea hinne või saada targaks, teenida ära vanemate heakskiit, tuntakse huvi õpitava vastu, kardetakse ebaõnnestumisi vms. Kõikidel õppijatel, kes õpivad eelpool nimetatud põhjustel, on õpihuvi. (Kadajas, 2005.) Andrew Pollardi ja Pat Triggsi (2001) sõnul on õpihuvi subjektiivne ja seotud nii õpilaste arvamusega iseendast, õpetajast, kui ka koolist ning see on mõjutatav tujudest ja situatsioonidest. Küll aga jagavad nad motivatsiooni tüüpidesse järgnevalt: seesmine- põhineb õppija isiklikul huvil; kollektiivne- meeldivus tuleneb töö jagamisest sõprade, klassi, kooli või perekonnaga; väline- manipulatsioon autasudega ja selliste vahendite nagu punktide kasutamisega; sunnitud nõustumine- õppijad lahendavad ülesandeid, et vältida karistust. Sisemise motiveerituse korral peitub motivatsiooni põhjus õppijas endas, õppimisest saab ta hingelist rahulolu ja rõõmu. Välimise motivatsiooni põhjuseks on aga materiaalne tasu. (Burnett, 2005.) Eelpool väljatoodud motivatsiooni jaotus näitab, et õpetaja saab õppijate suhtumist õppimisse mõjutada, valides sobivad ülesanded, julgustamise viisid ja tegevused (Pollard & Triggs, 2001). Toetudes eelpool väljatoodule väidan, et huumor võib olla üks viis, kuidas luua soodne ja positiivselt mõjuv õpikeskkond. Reegilina ei käi haridus ja huumor hästi kokku. Seda just sellepärast, et haridusvaldkonda defineeritakse enamasti, kui tõsist ja distsiplineeritud valdkonda. Vaatamata sellele, mida inimesed on harjunud mõtlema, võib naer aidata meil realiseerida haridusele seatud eesmärke. Vastukaaluks juurdunud arusaamale, et õppimine peab olema tõsine, levib ka uskumus, et õigesti kasutatud huumor ja naer tõstavad õpilaste õpihuvi ja keskendumisvõimet. Näiteks aitab huumor lastel mõista abstraktseid mõisteid või TLÜ Haapsalu Kolledž 11

14 teemasid, mis on neile võõrad. Õppimine võib olla lõbus. Neurofüsioloogia seisukohalt stimuleerib naer aju mõlemat poolkera, mis omakorda aitab kaasa põhjalikumale ja tõhusamale õppimisele. (Masschelein, Simons & Vlieghe, 2010.) Adam Chee (2006) rõhutab huumori head mõju positiivse klassiõhkkonna loomisele, õpilaste motivatsioonile ning enesehinnangu tõstmisele. Kikerkova (s.a.) on öelnud, et huumor aitab õpilastel taandada barjääre, innustab positiivsele suhtumisele ja ehitab häid suhteid, värskendab meelt pärast tõsist pingutust ja vähendab stressi. Naljad ja keerdküsimused sobivad kasutamiseks nii tunni alguses õpilaste häälestamiseks, tunni keskele lühikeseks puhkepausiks või isegi tunni lõppu. Igal juhul loovad nad klassi positiivse õhkkonna. Skinner (2010) toob kirjanduse ja oma isiklike kogemuste põhjal välja viis olulist põhjust, miks huumorit klassiruumis kasutada: huumor loob õppimiseks soodsa keskkonna; kasutades huumorit, õpilased õpivad ja peavad rohkem meeles; huumor hoiab ülal õpilaste tähelepanu; huumor võib olla eriti efektiivne õpetades keerulist õppeainet; huumori positiivne mõju kajastub õpilaste tagasisides. Huumor pakub ideaalset võimalust näitamaks ja praktiseerimaks keelemehhanisme (Askildson, 2005). Jüri Viikberg (s.a.) toob välja Matti Punttila keelenaljade kogumikust Poskettomia huulia mõningad naljad, kus mängib rolli eesti keele sõnade mitmetähenduslikkus ja teineteise mõistmine: 1. - Hallo! - Hallo, kingakauplus kuuleb. - Vabandust, võtsin vale numbri. - Pole hullu. Kui kviitung on alles, vahetame ümber. 2. Väike Johanna tahtis kangesti teada, kuhu päike õhtul kaob. Öö läbi muudkui vahtis ta ainiti aknast välja- kuni lõpuks koitis. 3. Mina leian oma leiva teiste suust, ütles hambaarst. TLÜ Haapsalu Kolledž 12

15 Sellised naljad haaravad õpilasi kaasa ning aitavad neil lõdvestuda samal ajal, kui nad tutvuvad ja kinnistavad keele olulisi elemente (Askildson, 2005). Paljud õpilased ütlevad, et nad mäletavad paremini humoorikat kommentaari loengus, kui nii-öelda ette loetud materjali (Carlson, 2011). Huumor toetab oluliselt nii üldist õpetamist, kui ka keele õpetamist, täiustades keskkonda, kus õppimine toimub. Vaatamata sellele pakub huumor, kui keeleliste, suhtlus- ja kultuuriliste elementide spetsiifiline ja suunatud illustratiivne vahend, oluliselt enam kasu keeleõpetajatele. (Askildson, 2005.) Keele õpetamisel saab kasutada mitmeid erinevaid humoorikaid materjale. Piret Lehiste (2010a, 2010b) kasutab oma kogumikes Jokercises I ja Jokercises II inglise keele grammatika õpetamiseks anekdoote, mõistatusi, naljakaid lühijutte, koomikseid, humoorikaid pilte ja naljakaid mänge. Linda L. Ivy (2013) toob samuti välja oma artiklis Using Humour in the Classroom huumori erinevad vormid: nali, koomiks, naljakas jutt, video ja pilt. Ka Mare Tereping (2013) soovitab oma loengus Pedagoogiline suhtlemine kasutada nalja selleks, et õpetaja domineeriv seisund asendada vastastikusel austusel ja koostööl põhineva korraga. Kui huumorit kasutada õige eesmärgi nimel, võib see õpetaja-õpilasevahelisi suhteid parandada ning õpilased, kes tunnevad end vabalt, ka omandavad materjali paremini. Küll aga on huumori kasutamisel ka omad riskid. Naer võib alati muutuda moraalitundetuks või naeruvääristuseks. Kohatu huumor võib õpetaja-õpilasevahelisi suhteid halvemaks muuta, mistõttu on äärmiselt oluline, et vastavad tunnid on hästi ette valmistatud ja sisaldavad positiivset huumorit. Ainult sel juhul aitab huumor saavutada kavatsetut- aidata õpilastel keelt õppida. (Chee, 2006; Masschelein, Simons & Vlieghe, 2010.) Positiivselt mõjuv õpikeskkond on midagi, mis on iga õpetaja jaoks äärmiselt oluline. Kui õpilased õpivad soodsas keskkonnas ja on sisemiselt motiveeritud, siis on nad ka teotahtelisemad ning mäletavad õpitut paremini. Üks võimalus muuta klassikeskkonda positiivsemaks, õpilasi motiveerida ning vähendada stressi, on tuua tundi huumorit. TLÜ Haapsalu Kolledž 13

16 Sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitus Õpetajad kurdavad sageli, kuivõrd kiiresti õpilased unustavad ja kui vähe nad mäletavad aja möödudes. J. G. Brooks ja M. G. Brooks (2001) põhjendavad seda traditsioonilise õppe struktuuriga- õpilased ei ole unustanud, vaid nad pole kunagi õppinudki seda, mida meie eeldame, et nad on. Nad lisavad, et õpilasi valmistatakse ette erinevateks testideks, kuid nad ei õpi mõisteid süvitsi. Sel juhul võidame küll lahingu, kuid kaotame sõja. Eestis käibel oleva õppekava aluseks on sotsiaalkonstruktivistlik õpikäsitus, mis on muutnud paljusid õppimisega seotud arusaamu (Kadajas, 2005). Enamus õpetajaid nõustub konstruktivistliku õpikäsituse eesmärgiga: õpetajad tahavad, et õpilane vastutaks oma õppimise eest, oleks autonoomne mõtleja, seostaks erinevaid mõisteid ja tõstataks ning lahendaks erinevaid küsimusi (Brooks & Brooks, 2001) aastal kinnitatud põhikooli riikliku õppekava üldosa 5 soovitab õppimist käsitada väljundipõhiselt. Oluline on omandada teadmisi, oskusi, vilumusi, väärtushoiakuid ja hinnanguid, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse õpilase eripära, võimeid, tausta, huvi ja kogemusi; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat ning diferentseeritud õpiülesandeid. Konstruktivistlik õpikäsitus ei taotle, et õpilane oskaks õpetajat korrata, vaid, et ta suudaks ise ideid genereerida ja neid demonstreerida. Loovus ja riskide võtmine ei ole tunnused, mida saab kergelt sisse ja välja lülitada. Mõlemad vajavad julgustust ja tuge. Loov mõtlemine ei ole midagi, mida saab esile kutsuda kindlal ajal, eraldi ülejäänud akadeemilisest programmist. Kuna ka huumor on seotud loova ja kriitilise mõtlemisega, siis on see väga hea võimalus julgustada õpilasi end avama. Sageli mõeldakse õpetajast, kui informatsiooni edastajast. Konstruktivistliku õpetaja samaväärne ülesanne on ka õpilast kuulata. Eesmärk on sügav mõtestatus, mitte õpetaja jäljendamine. Konstruktivistliku õpetaja väljakutse on luua keskkond, mis toetab nii õpetajat kui õpilast mõtlema ja avastama. (Brooks & Brooks, 2001.) TLÜ Haapsalu Kolledž 14

17 Sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsituse üheks iseloomulikuks jooneks on nn kolmefaasiline tunni mudel. Tundi tuleb planeerida häälestamine, õppimine ja tagasiside. Häälestamise osa tunnist sisaldab teema tutvustamist/ennustamist, motiveerimist ja teema vastu huvi äratamist, põnevuse tekitamist, eelteadmiste väljaselgitamist ja nende teemakohaste teadmiste aktiviseerimist ning jagamist, õppija suunamist tegevuse eesmärgistamisele, ülesande/probleemi püstitamist (võib toimuda ka õppimise osas) (Pedastsaar, 2008). Õppimine on tunni kõige mahukam osa. See sisaldab ülesande/probleemi püstitamist (kui seda ei tehtud juba häälestamise osas), uue materjali õppimist ja selle sidumist juba olemasoleva infoga, lahenduse/vastuse otsimist ja leidmist, arvamuse avaldamist ja õpitu kordamist ning harjutamist (Pedastsaar, 2008). Kolmas tunni faas ehk tagasivaade koosneb õpitu harjutamisest, selle kasutamisest uues situatsioonis, õpitu omaksvõttu ja seostamist eelnevate teadmistega, isikliku ja emotsionaalse suhtumise ning hoiaku kujunemist õpitusse, õpitu kohta arusaamade täiustumist ja täpsustumist, mõttevahetust õpitu kohta ja uute rakendusvõimaluste avastamist (Pedastsaar, 2008). Fisher (2004) kirjeldab kümmet õpetamisstrateegiat, mis aitavad õpetamist efektiivsemaks muuta: 1) mõtlemine ja õppimine- õppimise arendamiseks tuleb eesmärgiks seada küsimus kuidas õppida, õppijale tuleb pakkuda võimalust ja aega mõtlemiseks; 2) küsimuste esitamine- positiivne õpikeskkond genereerib küsimusi ja julgustab õpilasi ise küsimusi esitama; 3) planeerimine- edu on seotud suurema ajakuluga planeerimisstaadiumis; 4) arutelu- laste jaoks on oluline oma mõtetest ja õppimisest rääkimine, õpilasi tuleb julgustada arutlema ja erinevaid seisukohti väljendama; 5) kognitiivne kaardistamine- aitab lastel muuta verbaalse info visuaalseteks mälupiltideks ja süstematiseerida seda, mida nad juba teavad; 6) divergentne mõtlemine- õppimises tuleb pakkuda lastele valikuid, julgustada individuaalseid vastuseid andma ja toetada loovat lähenemist; 7) koostöös toimuv õppimine- võimaldab nii teistelt õppida, kui ka teisi õpetada; TLÜ Haapsalu Kolledž 15

18 8) juhendamine- õppides, kuidas õppida, vajavad lapsed kognitiivset juhendamist; 9) ülevaate andmine- ülevaate saamiseks, õpitu hindamiseks, olulise selekteerimiseks ja edaspidiste eesmärkide seadmiseks vajab õpilane aega; 10) õpikeskkonna loomine- lapse õppimist tuleb toetada nii koolis, kodus, kui ka ühiskonnas laiemalt. Uue kogumi pilte, mis tekivad inimeste silme ette, kui nad kuulevad sõna kool, aitavad moodustada sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsituse põhimõtted. Põhimõtted, mille järgi kool julgustab ise eesmärke seadma, katsetama, probleeme avastama, koostööd tegema, loovalt ja kriitiliselt mõtlema. Sellisel juhul õpilane ise vastutab oma õppimise eest ning temast kujuneb elukestev õppija. Huumori kasutamine eesti keele tunnis aitab õpetajatel muuta keele õpetamist mitmekesisemaks Huumori kasutamine eesti keele õpetamisel Anne Uusen (2001) toob välja emakeele õpetamise üldised põhimõtted (Tabel 2). Ta rõhutab kolme omadust, mille poole tuleks õpetades püüelda: terviklikkus- kõik osaoskused on omavahel seotud; teadlikkus- suunatakse lapsi ennast jälgima, analüüsima ja parandama; kommunikatiivsus- rõhutatakse omavahelist suhtlemist, tegevuste otstarbekust. Tabel 2. Õpetamise üldised põhimõtted (Uusen, 2001) TERVIKLIKKUS TEADLIKKUS KOMMUNIKATIIVSUS Kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine on omavahel seotud kas tunniteema, lugemispala või situatsiooni kaudu. Grammatikateema/ õigekirjaküsimus tuleneb kas tekstist, lapse Suunatakse lapsi oma keelekasutust jälgima, analüüsima, parandama. Kuidas ma kuulan, räägin, loen, kirjutan? Mis mul tuleb hästi välja, mis halvemini? Mida ma peaksin veel õppima? Kes mind õpetada saab/ oskab? Kuidas ma ennast ise aidata saan? Püütakse igale keelelisele tegevusele leida mingi konkreetne otstarve ja autitoorium. Kasutatakse võimalikult palju suhtlemisel põhinevaid tegevusi: kuulatakse kedagi mingil konkreetsel põhjusel, räägitakse kellelegi millestki TLÜ Haapsalu Kolledž 16

19 enda kirjutisest või situatsioonist. Suunatakse last oma/sõbra kirjalikku tööd kontrollima ja parandama, et tekiks keeletunnetus ja harjumus kahelda. Harjutatakse õpilasi ise leidma õigeid lahendusi. Analüüsitakse koos konstruktiivselt oma/ teiste keelekasutust. mingil põhjusel, kirjutatakse erinevaid tekste erinevale lugejaskonnale. Lastakse õpilastel õppetöö käigus omavahel suhelda- arutleda, analüüsida, otsida/leida õigeid vastuseid/mingit infot jne. Aja jooksul on muutunud nii lapsed, kui ka koolikorraldus. Kaasaegse õpikäsituse järgi põhineb õppeprotsess lapsel ja tema vajadustel. Arenenud riikides on käesoleval ajal põhiline suund mõtestatud õppimisele. Püütakse suunata õpilasi oma õppimisprotsessi mõistma, juhtima, analüüsima ja tulemusi kontrollima. Ka emakeeleõpetuses on kasutusel sama suund. (Uusen, 2006.) Teine suund on lähtumine tervikust (Uusen, 2006). Vormi järgi eristatatakse küll kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist, kuid kõikidele osaoskustele pööratakse võrdselt tähelepanu. On autoreid, kes pakuvad viiendaks vormiks veel mõtlemise, kuid see kaasneb kõigi eelpool mainitud nelja keele vormiga. (Uusen, 2001, 2006.) Põhikooli riiklik õppekava annab mitmeid võimalusi huumori kasutamiseks kõigis eesti keele vormides. Põhikooli riikliku õppekava 4. klassi ainekavas välja toodud eesti keele õpitulemused on jagatud nelja õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Kõigist neljast valdkonnast võib välja tuua oskusi, mida huumori kaudu õpilastes arendada: suuline ja kirjalik suhtlus- suuline arvamusavaldus ja vestlus etteantud teema piires, küsimusele vastamine, väite põhjendamine, arvamuse avaldamine; teksti vastuvõtt- eesmärgistatud lugemine, kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid, tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart), visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine, trükiajakirjandus (pressifoto, TLÜ Haapsalu Kolledž 17

20 karikatuur, pildiallkiri), reklaam (sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam), kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased, tegelaste käitumise motiivide analüüs, luuletuse mõtestatud lugemine (meeleolu, laad), tekstid, mis sisaldavad sõnamängu; tekstiloome- teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal, probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses, põhjuse ja tagajärje eristamine, visuaalsed ja tekstilised infoallikad ning nende usaldusväärsus; õigekeelsus- kirjakeel, argikeel ja murdekeel, üldkasutatavad lühendid, lühendite õigekiri, lugemine, kaashäälikuühendi, h, i ja j, gi- ja ki- liite õigekiri, võõrsõnade tähendus, silbitamine ja poolitamine; kirjeldamine- sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine, kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang, eseme, olendi ja inimese kirjeldamine; jutustamine- oma elamustest ja juhtumistest jutustamine ning kirjutamine, jutustuse ülesehitus, sidus lausestus, otsekõne jutustuses, arutlemine, probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses, põhjuse ja tagajärje eristamine; sõnavaraõpetus- kirjakeelne ja argikeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng, sünonüümid, mitmetähenduslike, lähedase ja vastandliku tähendusega sõnade kasutamine, sagedamini esinevate võõrsõnade tähendus, liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund, sõnavara avardamine ja täpsustamine, sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Samuti on välja toodud kirjandustekstid, mida 4. klassis kasutada: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud, kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased, tegelaste käitumise motiivide analüüs. Õppija on muutunud visuaalsemaks (Vinter, 2012). Patricia M. Greenfield rõhutab, et tänapäeval kooliväliselt üha enam kasutatavad ekraanipõhised tehnoloogiad arendavad õpilastes visuaalruumilisi võimeid, näiteks pildilist ja ruumilist mõtlemist. Kool peaks nende muutustega kohanema ja püüdma seostada lastes arenenud pildilist ja ruumilist mõtlemist kõrgema taseme kognitiivsete protsessidega nagu abstraktne sõnavara, tähelepanuvõime, mõtlemine, induktiivne probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine ja kujutlusvõime. (viidanud Vinter, 2012.) Eelpool väljatoodud kognitiivseid protsesse on TLÜ Haapsalu Kolledž 18

21 võimalik seostada pildilise ja ruumilise mõtlemisega kasutades huumorit. Eesti keele ainekava annab selleks järgnevad võimalused: joonis jm visualiseerivad vahendid, tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart), visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, trükiajakirjandus (pressifoto, karikatuur, pildiallkiri), reklaam (sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, visuaalsed ja tekstilised infoallikad ning nende usaldusväärsus), teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal. Huumori kasutamisel klassiruumis on võimalik tugineda üldpädevustele: väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, sotsiaalsele- ja ettevõtlikkuspädevusele. Järgnevalt on lahti kirjutatud eelpool mainitud üldpädevuste sisu. Väärtuspädevust on riiklikus õppekavas (Riigi Teataja, 2011) defineeritud kui suutlikkust hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt. Tiia Tulviste (2013) toob välja, et väärtussüsteem kujuneb välja enamjaolt murdeeas, täisikka jõudnud inimeste põhiväärtusi on raske muuta. Seetõttu on oluline väärtuste üle arutleda, et õpilane hakkaks mõistma, et temast erinevatest väärtuseelistustest tuleb püüda aru saada ja neid tunnustada juhul, kui nende järgimine ei kahjusta inimese enda või teiste inimeste psüühilist ja füüsilist heaolu. Huumori kasutamisel klassiruumis on oluline õpilastele selgitada peatükis välja toodud huumori kultuurilist ja keelelist raamistikku. Naljade kasutamisel teises kultuuris tuleb mõista sotsiaalset ja kultuurilist tausta, kus seda kasutatakse. Samuti peab õpilane mõistma, et nali, mille üle üks inimene naerab, ei pruugi olla naljakas teise inimese jaoks. (Medgyes, 2002; Muqun, Lu, 2006.) Riiklik õppekava defineerib enesemääratluspädevust kui suutlikkust mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme (Riigi Teataja, 2011). Grete Arro, Eva-Maria Kangro, Mari-Liis Kaldoja ja Aivar Ots (2013) sõnastavad enesemääratluspädevuse lihtsamalt. See on oskus iseendast mõelda; suutlikkus teadvustada ja kirjeldada enda omadusi, tundeid, mõtteid, võimeid ja käitumist. Enesemääratluspädevus on seotud abstraktse käitumisega. Inimesed, kes mõtlevad enam TLÜ Haapsalu Kolledž 19

22 abstraktsetes mõistetes, märkavad ka iseendas rohkem detaile ja kirjeldavad rohkem omadusi. Kuna selline abstraktne mõtlemine areneb arvatavalt teise kooliastme lõpuks, siis tuleks teadlikult õpilast suunata abstraktse mõtlemise poole, et tema enesemääratlus mitmekesisemaks muutuks. Masschelein, Simons & Vlieghe (2010) toovad välja, et ka huumor aitab lastel mõista abstraktseid mõisteid või teemasid, mis on neile võõrad. Lähtudes eesti keele ainekavast on võimalik huumorit kasutades enesemääratluspädevust ja abstraktset mõtlemist arendada läbi järgnevate meetodite: suuline arvamusavaldus ja vestlus, visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine, trükiajakirjandus (pressifoto, karikatuur). Igapäevases õppetöös võiks näiteks õpilased pärast ülesannete lahendamist oma tulemusi ise hinnata ja seejärel kontrollida, kas hinnangud olid õiged (Arro jt, 2013). Sama saab ka teha humoorikate töölehetede rakendamisel- õpilane ise hindab oma teadmisi ja kontrollib neid hinnanguid. Põhikooli riiklikus õppekavas on õpipädevus sõnastatud kui suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust (Riigi Teataja, 2011). Õppimine on protsess, mida juhib õppija. Seega eeldab õppimine, et õppija tahab õppida, kuid keskkond saab soodustada õpimotivatsiooni tekkimist ja püsimist. Selleks, et kaasata õpitegevustesse õpilasi, kes ei tunne õppimisest rõõmu ega ole motiveeritud akadeemiliste ülesannetega tegelema, tuleb luua positiivseid emotsioone tekitavaid õppimissituatsioone. Nii suureneb tõenäosus, et ka vähem motiveeritud õpilased hakkavad õpitava materjali vastu sisulist huvi tundma. (Jõgi & Aus, 2013.) Peatükis on välja toodud tugev seos õpimotivatsiooni ja huumori vahel. Huumor on üks võimalus luua positiivseid emotsioone ja panna õpilasi õppimiset rõõmu tundma. Põhikooli riiklikus õppekavas (Riigi Teataja, 2011) on määratletud ettevõtlikkuspädevust kui suutlikkust ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske. Sageli seostatakse ettevõtlikkust majadustegevustega, kuid Shane, Locke ja Collins on aastal öelnud, et see ei viita ainuüksi uute organisatsioonide loojatele, vaid ka TLÜ Haapsalu Kolledž 20

23 ettevõtlikkusele kui loovale protsessile (viidanud Ots & Õunapuu, 2003). Võime genereerida uusi ideid, mõtteid ja lahendusviise seostab loovust divergentse mõtlemisega (Ots & Õunapuu, 2003). Fisheri (2005) sõnul on loomingulisuse tulemuseks kunstiteosed, teadusteooriad, aga ka vestlused ja mõtted, mida käega katsuda ei saa. Igal inimesel on loova mõtlemise võimed erinevad, kuid neid saab avardada ja arendada harjutamisega (Fisher, 2004). Fisher (2005) kirjutab, et loovust on üsna kerge pärssida. Kui lapselt võetakse ära võimalus ise arvata ja ennustada, siis võib ta sellest hoopis loobuda. Ta harjub sellega, et lapsevanem/õpetaja teab vastust ja temal pole põhjust seoseid luua või arvata. Laps muutub passiivseks ja sõltuvaks selle asemel, et arendada oma oskust otsida, seostada, võrrelda ja informatsiooni töödelda. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleks koolis tegeleda loova ja kriitilise mõtlemise, ideede loomise, probleemide märkamise ja lahendusviiside pakkumisega. Selleks kõigeks annab suurepärase võimaluse huumori kasutamine. Põhikooli riiklikus õppekavas (Riigi Teataja, 2011) on suhtluspädevus defineeritud kui suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. Keel toimib nii suuliste kui ka kirjalike tekstide kaudu. Oskus mõista ja luua erinevaid tekste on inimesele ümbritseva maailmaga suhtlemiseks hädavajalikud. Kersti Lepajõe (2011) sõnul on nende oskuste arendamine eesti keele õpetuse kõige laiem eesmärk. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua kujundatakse suulise kõne, lugemise, tekstitöö ja õigekeelsuse ning keelehoolde arendamise kaudu. Ka Helin Puksand (2011) toob välja, et lugemine on üks olulisemaid oskusi, mis võimaldab inimesel täisväärtuslikult elada. Õpetaja ülesandeks on õpetada tõhusaid lugemismeetodeid ja suunata õpilasi neid kasutama. Lugemine ja tekstist arusaamine eeldab ka motivatsiooni, vaimset raamistikku mõtete koondamiseks, keskendumist ning häid õpioskusi. Suhtluspädevuse arendamiseks saab eesti keele tundi tuua mitmeid erinevaid huumorit sisaldavaid meetodeid: huumori eri vormide lugemine ning nende mõistmine; humoorika teksti kirjutamine; paaris- ja rühmatööd huumori eri vormide üle arutlemiseks, huumori üle arutlemine ja enda arvamuse väljendamine ning põhjendamine. TLÜ Haapsalu Kolledž 21

24 Põhikooli riikliku õppekava järgi on sotsiaalne pädevus suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel (Riigi Teataja, 2011). Üks sotsiaalse kompetentsuse väga olulisi aspekte on huumorisoon, sh oskus narrimisele sobilikult reageerida, nalja mõista ja ise nalja teha (Kaldoja, 2013). Parker ja Seal on aastal öelnud, et tagashoidlikud, endassetõmbunud, kergesti vihastuvad õpilased, kes ei suuda toime tulla sõbraliku tögamise või narrimisega või kellel on raskusi sarkastiliste märkuste mõistmisega, on sotsiaalselt isoleeritud ja eakaaslaste hulgas ebapopulaarsemad (viidanud Kaldoja, 2013). Suur väljakutse on oskus teha positiivset nalja. Hea nali eeldab lisaks heale verbaliseerimisoskusele ka tähelepanelikkust, kiiret infotöötlust, head sotsiaalset taju ja empaatiat. Hea huumorimeelega õpilased oskavad suurema tõenäosusega ennast nii sotsiaalsetes kui akadeemilistes situatsioonides paremini kehtestada, on sotsiaalselt ja akadeemiliselt pädevamad ning paremate suhtlemisoskustega. Kuna vanemaks saades mõjutab õpilase sotsiaalset pädevus üha enam koolikeskkond, siis on õpetajatel võimalik väga palju ära teha just teismeliste sotsiaalse pädevuse arengu toetamiseks. (Kaldoja, 2013.) Eesti keele tund pakub laialdasi võimalusi huumori kasutamiseks. Seejuures on oluline jälgida emakeele õpetamise üldiseid põhimõtteid: terviklikkus, teadlikkus ja kommunikatiivsus ning tugineda eesti keele ainekavale, õpisisule ja tegevustele. Samuti aitab huumor arendada järgmisi üldpädevusi: väärtus-, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, sotsiaalne- ja ettevõtlikkuspädevus Varasemate uuringute tutvustus Lähtudes käesoleva magistritöö teemast on oluline välja tuua varasemad uuringud, mis käsitlevad õpetajate tegevuse ja huumori mõju õpilasele ning Eesti õpilaste huvi eesti keelt õppida. Psühholoogiaõpetaja Helle Rümmel (2005) leiab, et õpetajal on oma arengu seisukohalt hea teada, milliseid omadusi õpilane temas hindab, teisisõnu, milline on õpilase ettekujutus heast ja halvast õpetajast. Selle teadmise omamine peaks õpetajat suunama enesevaatlusele TLÜ Haapsalu Kolledž 22

25 ning aitama tal parandada oma käitumist ning olema abiks positiivsete suhete kujundamisel õpilastega, muutes õppe tulemuslikumaks. Lähtuvalt sellest viis ta läbi uurimuse, kus selgus, et üks omadustest, mida õpilased õpetaja juures hindasid oli huumorimeel. Askildson (2005) on uurinud pedagoogilise huumori mõju keele õppimisele. Tema läbiviidud uuringu tulemused näitasid õpilaste ja õpetajate tugevat poolehoidu pedagoogilise huumori mõjule klassiruumis. Ülekaalukas enamus vastajatest leidsid, et isegi mitte keelele suunatud huumor on oluline element, et luua õppimist soodustav keskkond. Küsitletud tõid välja järgnevad positiivsed mõjud huumori kasutamisele klassiruumis: 1. pinge- ja ärevuse langus, 2. ligipääsetavus õpetajale, 3. huvi tõusmine. Mitmete uuringute tulemused näitavad Eesti õpilaste madalat õpimotivatsiooni ja rahulolu aastal läbiviidud õpetajauuring TALIS tulemused näitavad, et Eesti õpetajad toetavad konstruktivistlikke pedagoogilisi uskumusi, kuid ei rakenda neid klassiruumis, st tugevalt struktureeritud tavakohast õppetundi, õpilaste soove ja eripärasid, nagu õppimiskiirus või õpiraskused, arvestatakse tagasihoidlikult, õpilastele pakutakse väheseid võimalusi omaalgatuslikeks, uurimuslikeks tegevusteks, loovtöödeks, projektitööks, väitlusteks jms. Õpetajad suudavad endi hinnanguil hoida väga hästi tunnikorda ja kasutada tunniaega efektiivselt, kuid õpetaja ja õpilaste vahelised suhted on võrreldes teiste riikidega suhteliselt madalad. Õpetajate ja õpilaste positiivsed suhted on väga olulised, kuna need on tihedalt seotud õpimotivatsiooni, õpitulemuste ja rahuloluga. (Loogma, Ruus, Talts & Poom-Valickis, 2009.) K. Türk, T. Haldma, H. Kukemelk, K. Ploom, R. Irs ja L. Pukkonen (2011) viisid aastal läbi uurimuse, mille üheks osaks oli uurida ka koolide õppekasvatuslike protsesse. Uuringus osales 327 koolijuhti ja 5685 õpilast. Selgus, et Eesti koolid pigem keskenduvad akadeemilistele tulemustele ning analüüsivad õppe- ja kasvatustöö tulemusi. Tagaplaanile jäävad õpilaste ja õpetajate rahuloluküsitlused. See näitab, mida koolid oluliseks peavad ja millest lähtudes kavandatakse edaspidiseid tegevusi ja planeeritakse arengut. Alla poolte TLÜ Haapsalu Kolledž 23

26 (45%) õpilastest meeldib koolis käia. Gümnaasiumi õpilaste meeldivus koolis käia on suurem. Ka aastal Eesti koolides läbi viidud uuring näitas, et üheks õpilaskonda ähvardavaks ohuks on õpilaste vastumeelsus kooli suhtes ja igavlemine koolis. Kolmandik õpilastest (33%) väitsid, et ei taha koolis käia, sama paljud ütlesid, et koolis on igav, ligi pool õpilaskonnast (46%) väitis, et enamik õpetajaid ei õpeta oma ainet huvitavalt. (Veisson & Ruus, 2007.) Kuna tänapäeval ei jõua ligi 12 14% Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale (või ei ole ka seda omandanud), on Eesti Haridusstrateegia aastateks Eesti hariduse viis väljakutset (2010) seadnud üheks väljakutseks ka õppes osalemise kasvu. Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium toetas aastatel läbiviidud projekti, mille raames uuriti laste arengut Eesti põhikoolides. Projekti raames viis Eve Kikas läbi uurimuse Motivatsioonilised suundumused, enesekohased uskumused ja saavutused, mille valimisse kuulus 637 neljanda klassi õpilast. Tulemuste põhjal tehti järgmised praktilised järeldused: kõrgelt motiveeritud õpilaste tulemused olid parimad; kõrge enesetõhusus (võimete võrdlus eakaaslastega) oli positiivselt seotud akadeemiliste tulemustega; positiivse enesehinnangu kallak (hinnang töö õigsuse osas) oli nõrgalt, kuid negatiivselt seotud tulemusega; nii motivatsioonilistel orientatsioonidel kui enesetõhususel on oma osa laste tulemustes, kuid nende efekt võib erineda aineti ja sõltuda nende omavahelisest suhtelisest tasemest aastal läbiviidud PISA uuring näitas, et suur osa 15-aastastest Eesti õpilastest on küll teadlikud erinevatest efektiivsetest lugemisstrateegiatest, kuid loevad siiski peamiselt ajakirju ja ajalehti. Samuti näitas test, et 38,6% Eesti õpilastest ei naudi lugemist. 52% Eesti õpilastest olid nõus väitega, et nad loevad vaid selleks, et saada vajalikku teavet ja 44% vastanutest loevad ainult siis, kui nad peavad. Lugemist peab ajaraiskamiseks 23% õpilastest ja koguni kolmandik eesti õppekeelega poistest. Kõigest 29% õpilastest ütlesid, et lugemine on nende meelishobi. (Tire, Puksand, Henno & Lepmann, 2010.) TLÜ Haapsalu Kolledž 24

27 2012. aastal läbiviidud PISA uuring (2013) näitas, et Eesti tulemused rahvusvahelises võrdluses on paremad, kui kunagi varem. Samas üks kolmandik Eesti õpilastest ei tunne ennast koolis õnnelikuna ja 24% Eesti õpilastest ei ole oma kooliga rahul. Kümnendik õpilastest tunneb ennast tõrjutuna ning suure probleemina on välja toodud ka tundidest põhjuseta puudumine. Nõrk kuuluvustunne koolis ja kriitiline suhtumine kooli soodustavad tundidest põhjuseta puudumist. Kuuluvustunne ja õpitulemused on seotud: mida paremini õpilane ennast koolis tunneb, seda kõrgemad on õpitulemused ning ka kõrgemad õpitulemused toetavad kuuluvustunnet. Kui Eesti õpilaste jaoks on koolis käimine ebameeldiv, siis kuivõrd on nad huvitatud elukestvast õppimisest, mille poole haridus õpilasi suunab? Laine Põldaru (2008) viis oma magistritöö raames läbi uurimuse, et kindlaks teha mürsikueas õpilaste eesti keele õppimise motivatsiooni taseme ja seda soodustavad tegurid. Uuringus osales 47 õpilast. Küsitluses osalenud tõid halva õppeedukuse põhjuseks välja aine halva arusaamise (46,8%) ja hooletu õppimise (36,2%). Üldiselt meeldis uuringus osalenud õpilastele eesti keele tund. Samas selgus, et õpilased õpivad kõige enam heade hinnete pärast (89,4%) ja 70,2% vastanutest pidas eesti keele tundi vajalikuks sellepärast, et vanemad peavad seda tähtsaks, mis näitab vaid välist motivatsiooni. Lastele meeldib õppida enim läbi rühmatöö ja vestluse. Rühmatööd tegid aga kõigest 56% vastanud õpetajatest. Kaasaegne õpikäsitus rõhutab, et õppima õppimisel on oluline just sisemine motivatsioon, mis tekitab positiivse hoiaku õppimisse suhtumisel (Kadajas, 2005). Ka Silva Tölpti (2007) II kooliastme õpilaste hulgas läbiviidud uuring näitas, et õpilaste peamiseks õpimotivatsiooni tüübiks on välimine motivatsioon. Õpilased õpivad selleks, et saada häid hindeid, tulevikus paremat töökohta ja vanemate kiitust. Heldi Oese (2007) magistritöö raames läbiviidud uuringus osalenud ja 7. klassi poissi nimetas oma lemmikõppeaineteks kehalise kasvatuse ja tööõpetuse. Eesti keel jääb viimasele, 9. kohale. Samas tüdrukute lemmikõppeained on kehaline kasvatus ja kunstiõpetus. Eesti keel jagas kolmandat kohta loodus- ja inimeseõpetusega. Uuringus osalenud 5. klasside õpilasest kõigest 13% ja 7. klassidest kõigest 2% õpivad, kuna õppimine on nende jaoks huvitav. Nii õpilastelt, kui ka õpetajatelt uuringu käigus saadud TLÜ Haapsalu Kolledž 25

28 informatsioon näitab, et praktilises koolielus on motivatsioonil keskne roll kogu õppeprotsessi edendamisel aasta kevadel viisin läbi uurimuse Läänemaa koolide II kooliastme emakeele õpetajate hulgas. Valimisse kuulus 16 emakeele õpetajat, uuringus osales neist 11. Valim oli süstemaatiline: valimisse kuulus iga teine Läänemaa kool, kus on teine kooliaste ja kus õppekeeleks on eesti keel. Uuringus osalemine oli anonüümne. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada kas ja kui sageli õpetajad kasutavad huumorit sisaldavaid õppeülesandeid eesti keele tundide läbiviimisel; mida õpetajad arvavad humoorikate õppeülesannete kasutamisest õppetöös; milliseid humoori eri vorme õpetajad eelistavad ja kust nad neid leiavad; miks õpetajad kasutavad/ei kasuta humoorikaid õppeülesandeid? Küsitluse tulemusi analüüsides, võib öelda, et Läänemaa õpetajad peavad küll humoorikate õppeülesannete kasutamist tunnis oluliseks ning õpilaste jaoks kasulikuks, kuid kasutavad neid ise üsna vähe. Õpetajad oskavad välja tuua põhjusi, miks tunnis on hea humoorikaid õppevahendeid kasutada, kuid ei nimeta põhjusi, miks nad seda sageli ei tee. Nad lisasid, et kui humoorikad õppeülesanded oleksid õpetajatele kättesaadavamad, siis nad kasutaksid neid rohkem. 4. klassis pedagoogilisel praktikal olles tekkis mul huvi teada saada, mil viisil käsitletakse erinevaid huumori vorme 4. klassi eesti keele õppekirjanduses. Kirjastus Avita poolt välja antud ja K. Sarapuu, L. Piitsi, K. Orgla, K. Leppa, J. Urmeti, L. Vanamölderi koostatud eesti keele õpikud ja töövihikud IV klassile on ilmunud aastal, õpikud on illustreerinud Hillar Mets. Kirjastus Koolibri välja antud ja R. Bobõlski ning H. Puksandi koostatud eesti keele õpik ja töövihikud IV klassile on välja antud vastavalt ja aastal, õpikud on illustreerinud J. Piho, K. Ilves, M. Kotta, H. Mets ja T. M. Reinsalu. Mõlemad õppekomplektid vastavad uuele õppekavale. Analüüsi aluseks võetud huumori vormidest esines nii kirjastus Avita, kui ka kirjastus Koolibri õppekirjanduses mõistatusi, naljakaid jutte ja luuletusi, humoorikaid pilte, anekdoote ning koomikseid. Koolibri õppekirjandus sisaldas lisaks veel naljakaid mänge. Järgnevalt on välja toodud näiteid iga õpikus või töövihikus sisaldunud huumorivormi kohta. TLÜ Haapsalu Kolledž 26

29 Anekdoodid: anekdoodi näitel hea tuju/ leiva lõhna/ piima kirjelduse kirjutamine; anekdoodist otsekõnet sisaldavate lausete leidmine või nende järjestamine; otsekõne juurde saatelausete mõtlemine, kirjavahemärgistamine; sisu analüüsimine (nt. Mis teeb olukorra naljakaks? Missugusena kujutatakse tegelasi?); ühe teema kohta anekdoodi otsimine ja selle esitamine. Mõistatused: segamini aetud pealkirjade õigesti ümberkirjutamine (nt: raamat Sikips, film Veimin rekliivia ); mõistatustele või vigurküsimustele vastuste kirjutamine (nt. Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? Missugune kell ei tiksu?). Naljakad jutud: humoorika sisuga jutud (nt. Aino Perviku Härra lugemishull ; Valeria Räniku lugu Naljakate juhtumite vihik ); jutud, mis sisaldasid üksikuid naljakaid ütlemisi/väljendeid (nt. Selle peale, et klassiõde nutab, ütleb John Louis Sachari kirjutatud loos Naerurull, piripill ja udupasun järgnevalt: Kutsuge kiiresti torumees- siin on vaja ühed kraanid kinni keerata ). Õpikutes kasutatud ilukirjanduslikud lood küll sisaldavad mõningal määral huumorit, kuid kõigest 4 juhul 37st pöörab autor õpilaste tähelepanu nende lugude humoorika sisu analüüsimisele. Naljakad luuletused: humoorikas sõnamäng (nt. Andrus Noraki luuletus Seisukoht : Kui ma seisan ühel kohal, siis ma olen seisukohal. Kui mu olek seal on pikk, siis ma olen kohalik. ; Heljo Mändi luuuletus Sõnaväänaja : Mina ütlen: põdrapull. Tema ütleb: pudrupall. Mina ütlen: karvamüts. Tema ütleb: karvamets. ); humoorikas sisu (nt. Leelo Tungla luuletus Kolm sõpra ja neljajalgne : Ööl kui päeval- tee või tina! Elame me kõrvuti: kolm head semu. Need on: mina, telekas ja TLÜ Haapsalu Kolledž 27

30 arvuti. ; Karl Eduart Sööti luuletus Krokodill : Krokodill ta tegi nalja, ajas lapsed toast välja. Tahtis toas tantsu lüüa, meie koogid ära süüa. ). Neljateistkümnest luuletusest viiel korral suunavad õpiku autorid last mõtlema, mis tegi luuletuse naljakaks. Koomiksid: sõnadeta ja sõnadega koomiks; etteantud tegelastega koomiksi joonistamine; oma lemmikkoomiksi tutvustamine; jutukese kirjutamine sellest, mis võiks juhtuda pärast. Kõikidele õpikus sisalduvatele koomiksitele järgnevad analüüsivad küsimused, kuid nad ei käsitle koomiksite humoorikat külge. Humoorikad pildid: ilukirjandusliku teksti illustratsioonid, mida otseselt ei analüüsita; pildi põhjal ülesande täitmine (nt. pildi järgi lause kirjutamine, mis sisaldab pealkirja); pildi analüüsimine (nt. kas pilt võiks sobida ilukirjanduslikule tekstile või teabetekstile?); keeleteemat illustreerivad pildid (nt. humoorikas pilt vanasõnast). Enamus humoorikaid pilte on pigem illustratsiooniks eraldi harjutusi pildi analüüsiks või pildivaatluseks pakuvad autorid ainult kirjastus Avita õppekirjanduses. Muu: jutu koostamine (nt. oma pere naljaka sündmuse kirjeldamine; humoorika meelespea kirjutamine); humoorikas ülesanne (nt. poolitamisel tekkinud naljakate sõnade parandamine); jutustamine (nt. anekdoodi leidmine ja selle jutustamine, tegelase väljamõtlemine ja temast humoorikalt jutustamine); naljapildi joonistamine (nt sõna mitmetähenduslikkuse alusel); TLÜ Haapsalu Kolledž 28

31 naljaka matemaatikaülesande lahendamine. Naljakad mängud: ühe pika anekdoodi ümberjutustamine. Eeltoodust lähtuvalt võib öelda, et mõlema kirjastuse 4. klasside õppematerjalid sisaldavad küll humoorikaid mõistatusi, jutte, luuletusi, pilte, anekdoote, koomikseid ja mänge, kuid ei suuna õpilast analüüsima, arutlema ega kirjeldama selleks, et suunata last huumorit mõistma, loovalt ning kriitiliselt mõtlema. Eespool väljatoodud uurimistulemustest järeldub, et õpilased hindavad õpetajate huumorimeelt ning huumori kasutamisel klassiruumis on mitmeid erinevaid positiivseid külgi. Samas keskenduvad Eesti koolid just akadeemilistele tulemustele ning õpilased ei ole huvitatud koolis käima, kuigi just kõrge õpihuviga õpilaste õpitulemused on uuringute järgi paremad. Õppekirjandus pakub vähe võimalusi huumori klassiruumi toomiseks. Sagedasem huumori kasutamine tunnis on aga üks võimalus, kuidas tunde huvitavamaks teha, õpilasi kaasa haarata ja positiivset õpikeskkonda luua. TLÜ Haapsalu Kolledž 29

32 2. ÜLEVAADE LOODUD TÖÖLEHTEDEST JA NENDE KASUTAMISEST ÕPPEPROTSESSIS Järgnevalt antakse ülevaade kümnest koostatud töölehest. Iga töölehe kohta on välja toodud eesmärgid; üldpädevused, mida soovitatud metoodikaga arendatakse ja metoodilised soovitused õpetajale Tööleht Liitsõnad (LISA 1) Eesmärgid: Õpilane: moodustab liitsõnu; tunneb ära liitsõna täiend- ja põhisõna. 2. harjutuse kujundava hindamise idee: E. Hiiepuu, emakeele didaktika loeng, 2013 Üldpädevuste kujundamine: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaris-, rühmatöö, reegli ja mängujuhendi lugemine, nende mõistmine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (eesmärkide seadmine, kaaslase juhedamine, divergentne mõtlemine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja teatab õpilastele tunni teema. Tahvlil on kaks skaalat ühest kümneni. Esimene skaala näitab, kuivõrd oskab õpilane moodustada liitsõnu. Teine skaala näitab, kuivõrd õpilane teab, kuidas määrata liitsõnades täiend- ja põhisõna. Õpetaja palub õpilastel määrata, kus nad asuvad praegu, ja see tahvlile märkida. Õpetaja teeb skaalale märgitust kokkuvõtte. Enne töölehtede kätte jagamist võib õpetaja küsida õpilastelt mõnda liitsõnamõistatust. Näiteks: Missuguse muna peal saab hüpata? Maamuna. Missugusesse sängi ei taheta magama jääda? Jõesängi. Missugune suu ei räägi? Kotisuu. TLÜ Haapsalu Kolledž 30

33 Missugune võti ei ava ühtki ust? Noodivõti. Õpetaja jagab õpilastele töölehed. Õpilased proovivad iseseisvalt esimeses harjutuses moodustada tabeli abil liitsõnu. Õppimine Õpilased kirjutavad liitsõnamõistatuste alla sobivad vastused. Paarides kontrollitakse, kas küsimustele vastati ühtemoodi ja kas kõikide moodustatud liitsõnade pildid on harjutuse juures oleva pilve sees. Parandused tehakse teist värvi kirjutusvahendiga, et lihtsustada hiljem enese analüüsimist. Koos vaadatakse läbi näide, kus õpetatakse leidma põhi- ja täiendsõna. Õpilased teevad iseseisvalt 2. harjutuse. Tagasiside Õpilased loevad iseseisvalt mängujuhendi läbi. Õpetaja palub vabatahtliku õpilase mängujuhiks, kes seletab, kuidas mäng peaks toimima. Mängitakse liitsõnamängu. Sõnad, mida õpetaja võib tahvlile kirjutada, ja võimalikud liitsõnad, mida neist saab moodustada, on järgmised: mees (meeskond, meesisik, meeskodanik, meespere, meeslaulja, sõjamees, talumees, töömees, põllumees, ärimees, remondimees, metsamees, peigmees, poissmees, kalamees, peremees, ametimees, esimees, härrasmees, kälimees, väimees jne); raamat (juturaamat, käsiraamat, kokaraamat, sõnaraamat, lasteraamat, telefoniraamat, raamatupood, raamaturiiul, raamatukapp, raamatunäitus, raamatuvirn, raamatusõber jne); jutt (kiidujutt, kuulujutt, petujutt, tööjutt, udujutt, mehejutt, tõsijutt, rahvajutt, muinasjutt, põnevusjutt, seiklusjutt, õudusjutt, lühijutt, jutunurk, jutuaine, jutuhoog, jututuju, jutuvestja jne); jaam (raudteejaam, bussijaam, lennujaam, kaubajaam, reisijaam, bensiinijaam, elektrijaam, ilmajaam, pumbajaam, raadiojaam, jaamaülem); puu (põlispuu, lehtpuu, okaspuu, hiiepuu, kasepuu, kuusepuu, apelsinipuu, kohvipuu, sarapuu, kardinapuu, käsipuu, tõkkepuu, küttepuu, ahjupuu, pliidipuu, mõõdupuu, sugupuu, puukoor, puuleht, puukuur, puuriit, puukoorem, puuhobune, puuking, puunõu, puupulk jne). TLÜ Haapsalu Kolledž 31

34 4. harjutuses mõtlevad õpilased algul iseseisvalt piltide abil liitsõnamõistatusi. Seejärel moodustab õpetaja rühmad. Rühmades jagatakse mõtteid ja kirjutatakse üles võimalikult palju liitsõnamõistatusi. Valitakse välja parimad, mida jagatakse ka kogu klassiga. Tagasisideküsimustele vastab iga õpilane individuaalselt. Pöördutakse tagasi tahvlil oleva skaala juurde. Õpetaja palub õpilastel määrata, kus nad asuvad nüüd, ja see teist värvi kriidiga tahvlile märkida. Õpetaja teeb skaalale märgitust kokkuvõtte Tööleht Minevik (LISA 2) Eesmärgid: leiab tekstist tegusõnad; kirjutab teksti minevikus. Töölehe idee: P. Lehiste Jokercises I, 2010 Üldpädevuste kujundamine: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaristöö, kaaslase tähelepanelik kuulamine, jutustamine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (eesmärkide seadmine, divergentne mõtlemine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpilased tutvuvad esialgu iseseisvalt töölehe eesmärkidega. Õpetajal on tahvli allserva kirjutatud teemad (tegusõna leidmine, mineviku moodustamine) ja kolm eri suurusega kastikest (kõige suurem: oskan hästi, keskmine: vajab harjutamist, kõige väiksem: ei oska). Iga õpilane teeb mõlema teema juurde kastikese vastavalt sellele, kuidas ta selles teemas ennast tunneb. Õpilased on ringis. Lapsed saavad kordamööda õpetaja käest sildi, millel on kirjas üks tegevus. Iga õpilane matkib tegevust ja klass pakub tegusõnu, mis antud liigutustega sobivad. Õpetaja suunab õpilasi iseseisvalt lahendama 1. harjutust. Koos kontrollitakse ära tegusõnad, millele joon alla tõmmati. Parandused tehakse teist värvi kirjutusvahendiga, et hiljem oleks lihtsam eneseanalüüsi teha. TLÜ Haapsalu Kolledž 32

35 Õpilased määravad, kas leitud tegusõnad on olevikus või minevikus. Õppimine Õpilased kirjutavad iseseisvalt anekdoodi minevikus. Esmalt kontrollitakse tööd Tagasiside paarilisega, seejärel kontroll-lehelt. Parandused tehakse samuti teist värvi kirjutusvahendiga. Õpilased meenutavad vaikselt ühte anekdooti (harjutus 2). Juhuks, kui mõnel õpilasel ei meenu ühtegi anekdooti, võiks õpetajal olla klassis ka üks anekdoodi kogumik, kust õpilane abi saab. Õpetaja moodustab paarid (kas pinginaabrid omavahel või leiab iga laps endale ise paarilise). Õpilased räägivad teineteisele oma anekdoodi minevikus. Kaaslane kuulab ja kontrollib, kas kaaslase jutustatud anekdoot oli minevikus. Tagasisideks küsib õpetaja, kui paljude kaaslaste anekdoodid olid minevikus ja kui naljakad need laste jaoks olid. Õpilased koostavad iseseisvalt lauseid harjutuses 4. Õpilased loevad paaris lauseid ette ja võrdlevad, missugused laused on sarnased, missugused erinevad. Õpilased vahetavad pinginaabriga töölehed. Pinginaaber joonib kaaslase lausetes alla tegusõnad ja kontrollib, kas need on minevikus. Tagasiside küsimustele vastab iga õpilane individuaalselt. Tahvlile tehakse uued kastikesed vastavalt sellele, kuidas hinnatakse end tunni lõpuks. Õpetaja teeb tahvlil olevast kokkuvõtte Tööleht Otsekõne (LISA 3) Eesmärgid: Õpilane märgib õigesti kirjavahemärgid otsekõnes ja saatelauses; kirjutab eakohase pikkusega loovtöö pildiseeria toel. Kujundava hindamise idee: Ene Hiiepuu, emakeele didaktika loeng, 2013 Töölehe idee: P. Lehiste Jokercises I, 2010 Valgusfoori meetodi idee: M-M. Feldschmidt, K. Türk Õhinapõhine kool, 2013 TLÜ Haapsalu Kolledž 33

36 Üldpädevuste kujundamine: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaris-, rühmatöö; reegli selgitamine/selgituse kuulamine, arutlus koomiksi sisu üle), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (eesmärkide seadmine, divergentne mõtlemine), väärtuspädevus (kaaslase loomingu väärtustamine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Häälestuseks vaadatakse kõik koos näitelauseid ja tuletatakse meelde, kuidas otsekõne kirjavahemärke kasutada. Valgusfoori meetod. Igal õpilasel on kas kollane, roheline ja punane kaart või vastavat värvi pliiatsid. Värvide abil näidatakse õpetajale, kuidas reeglist aru saadi (punane: õpilane ei saanud reeglist aru, ei oska panna otsekõne kirjavahemärke, vajab abi; kollane: õppijal tekkis reeglit lugedes küsimusi, ei oska iseseisvalt otsekõne kirjavahemärke kasutada; roheline: õpilane saab reeglist aru, oskab iseseisvalt panna otsekõne kirjavahemärke). Õppimine Õpetaja kutsub enda juurde lapsed, kes näitasid punast kaarti/ pliiatsit, selgitab neile üle reegli ning paarides asuvad nad lahendama 1. harjutust. Lapsed, kes näitasid rohelist ja kollast kaarti/pliiatsit moodustavad aga omaette paarid. Rohelise kaardi tõstja jagab selgitusi kollase kaardi tõstjale. Kontrolliks ja tagasisideks võrdlevad õpilased enda lahendust kontroll-lehelt. Õpetaja teeb vahekokkuvõtte eesmärkide täitumisest. Õpetaja suunab õpilast lugema/vaatama koomiksit (harjutus 2). Koos arutatakse, kes on koomiksi tegelased, mis juhtus ja mis on selles situatsioonis koomilist. Õpetaja tutvustab õpilastele hindamismudelit, mille põhjal juttu hiljem analüüsitakse. Õpetaja annab õpilastele võimaluse mudelit täiendada/ muuta. TLÜ Haapsalu Kolledž 34

37 Hindamismudel Väga hea töö Jutt on koostatud koomiksi põhjal. Tekst on loetav ja sisu arusaadav. Otsekõne kirjavahemärke on kasutatud õigesti. Ei esine sõnakordusi, laused on loogiliselt järjestatud. Pealkiri sobib jutuga. Hea töö Jutt on koostatud koomiksi põhjal. Tekst on loetav, aga sisu kohta tekib küsimusi. Esinevad mõningad vead otsekõne kirjavahemärkides. Esineb mõni üksik sõnakordus. Pealkiri ei ole otseselt jutuga seotud. Rahuldav töö Jutt ei ole otseselt seotud koomiksiga. Tekst ja sisu on kohati arusaamatud. Esineb palju vigu otsekõne kirjavahemärkides. Esineb palju sõnakordusi, mõned laused on ebaloogilises järjekorras. Pealkiri ei ole otseselt jutuga seotud. Esmalt jutustavad õpilased paarides oma loo suuliselt läbi. Seejärel kirjutab õpilane iseseisvalt koomiksi põhjal jutu kasutades otsekõnet ja võttes arvesse hindamiskriteeriumeid. Tagasiside Õpetaja jagab õpilased umbes neljasteks gruppideks, kus õpilased loevad jutud üksteisele ette. Vastavalt hindamismudelile antakse kaaslasele tagasisidet. Tuuakse välja, mis läks hästi ja mida tuleks veel harjutada. Valitakse rühma lemmik jutt. See kantakse kogu klassile ette. Tagasiside küsimustele töölehe lõpus vastab iga õpilane individuaalselt ja kirjalikult. Õpetaja palub uuesti näidata õpilastel punast, kollast või rohelist kaarti/pliiatsit, et saada tagasisidet õpilaste teadmistest Tööleht Loovjutt (LISA 4) Eesmärgid: Õpilane kirjutab eakohase pikkusega loovtöö pildiseeria toel; kuulab eesmärgistatult kaasõpilast, esitab kuuldu kohta küsimusi ja annab kuuldule hinnangu; analüüsib enda kirjutatud juttu ja teeb parandusi. TLÜ Haapsalu Kolledž 35

38 Meetodi idee: E. Hiiepuu, emakeele didaktika loeng, 2013 Kirjakonverentsi allikas: wikis.zum.de/zum/schreibkonferenz Üldpädevuste kujundamine: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (rühma-, paaristöö, pildiseeria toel jutustamine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (loovus, divergentne mõtlemine), väärtuspädevus (kaaslase loomingu väärtustamine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja otsustab, mitut pildiseeriat ta soovib kasutada. Iga õpilane saab endale pildiseeria. Õpilane tutvub iseseisvalt pildiseeriaga ja mõtleb, mis lugu võiks nende piltide taga olla. Ta kirjutab iga pildi alla sõnu, mis sellega seostuvad ja pildi tegevust edasi annavad. Õpetaja moodustab kolmikud, kuhu kuuluvad erineva pildiseeriaga õpilased. Iga rühmaliige jutustab pildiseeria ja sõnade abil kaaslastele oma jutu. Kuulajad esitavad tagasisideks küsimusi, leiavad õnnestunud kohti ja teevad ettepanekuid. Töö autor ise otsustab, mil määral ta neid ettepanekuid arvesse võtab. TÖÖJUHEND: 1. Pange paika järjekord. Esimene õpilane jutustab oma jutu pildiseeria põhjal kaaslastele. 2. Kaaslased kuulavad hoolega ja teevad ettepanekuid, jälgides järgnevaid küsimusi. Mis sulle selles jutus väga meeldis? Kas kogu jutt oli arusaadav või tuleks midagi muuta? Kas jutus esines palju sõnakordusi? Kuidas neid vältida? Kas jutt oli põnev/ naljakas? Mida võiks lisada? Kuidas jutu pealkiri sobib jutu sisuga? 3. Samamoodi jutustavad ka kaks teist rühmaliiget. Õppimine Õpilane täiendab pildiseeria alla kirjutatud mõtteid, teeb valikuid, toob üht-teist selgemalt välja. TLÜ Haapsalu Kolledž 36

39 Õpilane kirjutab jutu, tuues piltide all olevad mõtted selgelt välja ja pöörates tähelepanu sõnastuse stiilile ja õigekirjale. Tagasiside Toimub kirjakonverents. Moodustatakse uued kolmikud. Õpetaja tutvustab esitlusprogrammis, kuidas kirjakonverents toimub. Ettelugemine Rühmast valitakse üks laps, kes loeb oma jutu teistele ette. Grupp kuulab tähelepanelikult. Kiiduring Iga laps ütleb, mis talle etteloetud jutus meeldis. Teksti arusaadavus Rühmaliikmed teevad autorlapsele ettepanekuid töö täiendamiseks ning ütlevad, missugune osa töös puudub või missuguses lõigus tuleks arusaadavamalt kirjutada. Sõnavalik ja sõnakordused Autorlapsele tehakse ettepanekuid, missuguste sõnadega korduvaid sõnu asendada. Osutatakse sõnadele ja väljenditele, mis ei sobi. Antakse soovitusi, missuguseid sõnu ja väljendeid võiks selles töös kasutada. Sobiv pealkiri Kuidas pealkiri sobib jutuga? Missugune pealkiri võiks tööl veel olla? Autorlapse lõppsõna Kuulatakse kõikide autorlaste mõtteid. Autorlaps ütleb, kuidas ta end tema töö arutamise ajal tundis, mida ta kaaslaste ettepanekutest kindlasti arvestab või ei arvesta. Iga laps vaatab nüüd individuaalselt oma töö üle ning teeb parandused. Vastavalt soovitustele teevad õpilased oma juttudes parandused ja kirjutavad puhtandid. Tagasiside küsimustele vastab iga õpilane individuaalselt. Paarides arutatakse, millega saadi hästi hakkama, mis oli natuke raske, mis tekitas segadust ja mis jäi arusaamatuks. Õpetaja palub mõnel vabatahtlikul paaril oma kaaslase tulemustest rääkida. TLÜ Haapsalu Kolledž 37

40 2.5. Tööleht Piltmõistatused (LISA 5) Eesmärgid: Õpilane tutvub erinevate piltmõistatustega ja arendab divergentset mõtlemist ja suulist eneseväljendust. Töölehe idee: P. Lehiste Jokercises II, 2010 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaris-, rühmatöö, mängu mängimine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (esinemisjulgus, divergentne mõtlemine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja suunab õpilasi klassis ringi vaatama. Esemeid vaadatakse/kujutatakse paberil või tahvlil nii eest-, külg-, kui ka pealtvaates. Õpetaja kinnitab tahvlile/ näitab projektoriga piltmõistatust. Õpilased pakuvad välja erinevid variante, mis võiks pildil olla. Nt: Auto sõidab Toonekure jalad akna taga Rosinasai Sulega kaabu Iga õpilane saab töölehe. TLÜ Haapsalu Kolledž 38

41 Õppimine Esimene ülesanne täidetakse individuaalselt. Mõtteid tutvustatakse rühmades. Õpilased täiendavad joonistuste tähendusi ja panevad kirja kõiki võimalikke variante. Seejärel tutvutakse kunstniku mõtetega. Ka teine ülesanne lahendatakse individuaalselt. Õpilased saavad ise valida, millised Tagasiside kaks mõistatust nad soovivad välja mõelda (kas etteantud mõistatusega või päris ise mõelda). Tagasiside saamiseks võib õpetaja kutsuda ühe vabatahtliku õpilase klassi ette, paluda tal joonistada enda väljamõeldud piltmõistatus tahvlile ja lasta klassikaaslastel arvata, mida on kujutatud. Õpilane, kes arvab õigesti, saab tulla järgmisena klassi ette. Arutatakse, missugune oli kõige originaalsem, teistest erinev piltmõistatus. Tagasisideks on mäng, mis põhineb klassikalisel doomino mängul. Mängus tuleb ühendada piltmõistatused sobiva selgitusega. Vajalik on eelnev mängureeglite koos läbi arutamine. Õpilased mängivad viiestes rühmades. Pärast mängu mängimist küsib õpetaja vastavalt tunni eesmärkidele õpilastelt tagasisidet. Tagasisideküsimustele vastab iga õpilane individuaalselt Tööleht Lünktekst Liisu ja jalatsid (LISA 6) Eesmärgid: Õpilane loeb mõtestatult eakohast teksti, mõtleb loole lõpu; koostab teksti kohta küsimusi; tutvustab loetud pala sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust; kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud juhendite järgi. Kujundava hindamise idee: M-M. Feldschmidt, K. Türk Õhinapõhine kool, 2013 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaristöö), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (eesmärkide seadmine, divergentne mõtlemine). TLÜ Haapsalu Kolledž 39

42 Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja jagab igale õpilasele kollased sedelid ja töölehed. Õpilased loevad töölehelt eesmärke ja uurivad, millised ülesanded seal on. Iga õpilane kirjutab märkmepaberile ühe asja, mida ta tahab õpetajalt küsida; mida ta tahab osata; mida ta tahab kindlasti teada. Õpetaja kuulab õpilaste küsimusi. Õpetaja palub lastel nimetada erinevaid jalatseid, mida nad teavad. Seejärel näitab õpetaja õpilastele projektoriga erinevate jalatsite nimetusi ja küsib nende tähendusi. Nimetusele järgneb jalatsi pilt. Vildid Botikud Peokingad Sandaalid Toasussid Plätud Botased Kalamehe saapad Talvesaapad TLÜ Haapsalu Kolledž 40

43 Poolsaapad Nahksaapad Tanksaapad Õpilased loevad lugemispala vaikselt läbi ja mõtlevad, mis võiks lünkadesse sobida, et saada lugemispalast üldpilt. Õppimine Õpilased loevad lugemispala uuesti ja lisavad lünkadesse sobivad sõnad. Õpilased mõtlevad loole pealkirja ja lõpu. Enne 3. harjutuse juurde asumist korratakse koos üle küsisõnad. Õpetaja kirjutab õpilaste poolt nimetatud küsisõnad tahvlile. Õpetaja suunab õpilased koostama küsimusi. 4. ja 5. harjutuse üle arutlevad õpilased suuliselt ja paarides. Õpetaja kuulab ka õpilaste mõtteid. Tagasiside Õpetaja loeb ette autori poolt kirjutatud versiooni. Arutatakse, millised erinevused olid autori töö ja enda täiendatud jutu vahel. Tagasisideküsimustele vastab iga laps individuaalselt. Õpilased vaatavad paarides üle tunni alguses märkmepaberile kirjutatud soovid. Õpetaja kuulab, millised oskused ja teadmised jäid omandamata. Õpetaja suunab nendega edasi tegelema Tööleht Naljakad pildid (LISA 7) Eesmärgid: Õpilane esitab nähtu kohta küsimusi; kirjutab eakohase pikkusega loovtöö pildi toel. Meetodi idee: E. Hiiepuu, emakeele didaktika loeng, 2013 Kirjakonverentsi allikas: wikis.zum.de/zum/schreibkonferenz TLÜ Haapsalu Kolledž 41

44 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaristöö), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (divergentne mõtlemine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Moodustatakse rühmad selliselt, et igas rühmas on kuni kaheksa õpilast. Iga õpilane saab endale paberi, mille keskel on üks Edgar Valteri humoorikas pilt. Õpetaja palub igal lapsel kirjutada oma pildi kohta küsimus. Õpetaja küsib, milliseid küsisõnu õpilased küsimuse koostamisel kasutasid ja kirjutab need tahvlile. Iga õpilane annab oma pildiga lehe edasi järgmisele õpilasele, kes kirjutab selle pildi kohta uue küsimuse. Abiks on tahvlil olevad küsisõnad. Samamoodi toimitakse seni, kuni ring on täis. Kui leht on jõudnud tagasi autorlapseni, kontrollib ta, kas kõik küsimused algavad Õppimine suure algustähega ja küsisõnaga ning kas küsimuse lõpus on küsimärk. Autorlaps valib, missugustele küsimustele ta vastata tahab, vastab esitatud küsimustele ja koostab suuliselt pildi ja küsimuste toel jutu, jutustab selle paarilisele. Autorlaps kirjutab pildi ja vastuste põhjal loovjutu. Tagasiside Toimub kirjakonverents. Moodustatakse neljased rühmad. Õpetaja tutvustab esitlusprogrammis, kuidas kirjakonverents toimub. Ettelugemine Rühmast valitakse üks laps, kes loeb oma jutu teistele ette. Grupp kuulab tähelepanelikult. Kiiduring Iga laps ütleb, mis talle etteloetud jutus meeldis. Teksti arusaadavus Rühmaliikmed teevad autorlapsele ettepanekuid töö täiendamiseks, ütlevad, missugune osa töös puudub või missuguses lõigus tuleks arusaadavamalt kirjutada. TLÜ Haapsalu Kolledž 42

45 Sõnavalik ja sõnakordused Autorlapsele tehakse ettepanekuid, missuguste sõnadega korduvaid sõnu asendada. Osutatakse sõnadele ja väljenditele, mis ei sobi. Antakse soovitusi, missuguseid sõnu ja väljendeid võiks selles töös kasutada. Sobiv pealkiri Kuidas pealkiri sobib jutuga? Missugune pealkiri võiks tööl veel olla? Autorlapse lõppsõna Kuulatakse kõikide autorlaste mõtteid. Autorlaps ütleb, kuidas ta end tema töö arutamise ajal tundis, mida ta kaaslaste ettepanekutest kindlasti arvestab või ei arvesta. Iga laps vaatab nüüd individuaalselt oma töö üle ning teeb parandused. Töödest pannakse klassi seinale üles näitus. Iga õpilane saab endale umbes kolm märkmepaberit, valib välja lood, mis talle kõige enam meeldisid ja kirjutab märkmepaberile oma arvamuse. Tagasiside kirjutamisel palub õpetaja lõpetada järgmised lausealgused: Töö pealkiri. Mulle väga meeldis. Jutu tegi huvitavaks. Õpetaja tõstab esile iga positiivse mõtte kõigi tööde juurde kirjutatust. Tagasisideküsimustele vastab iga õpilane individuaalselt. Õpetaja on joonistanud tahvlile sektori. KAASLASE KUULAMINE KAASLASELE TAGASISIDE ANDMINE KÜSIMUSTE MOODUSTAMINE PILDI PÕHJAL JUTU KIRJUTAMINE KÜSIMUSTELE VASTAMINE ERINEVATE KÜSI- SÕNADE KASUTAMINE TLÜ Haapsalu Kolledž 43

46 Iga õpilane teeb risti sektorisse juhul, kui ta arvab, et see osa tal tunnis õnnestus. Kui ta vajas õpetaja suunamist, jäi hätta, siis risti ei tee. Õpetaja teeb sektori järgi õpitust kokkuvõtte Tööleht Koomiks (LISA 8) Eesmärgid: Õpilane täiendab koomiksit sobiva tekstiga; vestleb etteantud teema piires ja väljendab oma arvamust; koostab etteantud teema kohta koomiksi. Karusselli meetodi idee: T. Salumaa, M. Talvik, A. Saarniit Aktiivõppemeetodid, harjutuse idee: P. Lehiste Jokercices I, 2010 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (paaris-, rühmatöö, arutlus koomiksi sisu üle), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (loovus, divergentne mõtlemine), väärtuspädevus (inimtegevuste hindamine, kaaslase arvamuse väärtustamine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Eeltegevusena arutatakse, mida võiks tähendada väljend sinine esmaspäev. Nt. sinine esmaspäev: paljude töö- ja ka kooliinimeste jaoks on esmaspäevad eriti rasked; peab vara tõusma ja kooli/tööle minnakse väsinuna ja halvatujulisena, sest mõnus nädalavahetus on läbi. ( Õpilased tutvuvad paarides koomiksiga (1. harjutus) ja mõtlevad, kes on tegelane ja mis temaga juhtub. TLÜ Haapsalu Kolledž 44

47 Õppimine Paarides kirjutatakse jutumullidesse sobiv tekst. Õpetaja moodustab neljased rühmad. Loetakse üksteisele ette koostatud tegelaskõne ja võrreldakse neid omavahel. Mis on sarnast? Mis on erinevat? Milline koomiks tundub naljakam/põnevam? Miks? Tagasisideks küsib õpetaja, kuivõrd erinesid koomiksid ja palub mõned koomiksid ka kogu klassile esitada. Õpetaja näitab projektoriga autori varianti sellest samast koomiksist. Arutatakse, millest koomiks jutustab. Karusselli meetod. Õpetaja jagab klassi pooleks. Moodustatakse sisemine ja välimine ring selliselt, et õpilased seisavad näod vastakuti, moodustades paarid. Õpetaja esitab teema ja abistavad küsimused, mille üle paarid arutlema hakkavad. Oluline on kaaslast hoolega kuulata ja jätta ta arvamus meelde. Taustaks muusika. Kui õpetaja keerab muusika vaikseks, siis see on märgiks lõpetada. Õpetaja palub paaril lapsel rääkida sellest, mida ta kaaslaselt kuulis. Õpetaja palub välimisel ringil astuda samm paremale ja esitab uue küsimuse. Järgmisel korral astuvad sisemise ringi õpilased sammu paremale. Teemad, mille üle arutleda: Tagasiside Minu õhtud. Millega sa tavaliselt õhtul tegeled? Mis kell oled harjunud magama minema? Minu hommikud. Mis kell sa tavaliselt ärkad? Millised on sinu hommikused toimetused? Kas oled pigem õhtu- või hommikuinimene? Minu koolipäev. Kui sageli oled koolis nii väsinud, et ei jaksa keskenduda? Oled sa märganud mõnda kaasõpilast, kes on sageli väsinud? Minu unistused. Millest sageli unistad? Kas ja millised unistused on teoks saanud? Arutelu põhjal palub õpetaja õpilastel paarides mõelda välja veel üks naljakas situatsioon, mis võib tekkida, ja millest oleks hea koomiks teha. Õpetaja valib, kas palub õpilastel oma idee koomiksina joonistada või mõnes veebikeskkonnas (nt. luua. TLÜ Haapsalu Kolledž 45

48 Kriteeriumid Koomiks on koostatud arutletud teema kohta. Tekst on loetav, joonistused arusaadavad. Koomiksi sisu on arusaadav. Tekstis ei esine keelevigu. Pealkiri on sobiv ja seotud koomiski sisuga. Koomiks on naljakas, üldmulje on hea. Omavahel vahetatakse koomikseid, analüüsitakse vastavalt etteantud kriteeriumitele. Tagasiside küsimustele vastab iga õpilane individuaalselt. Õpetaja küsib suuliselt tagasisidet töölehel olevate tagasisideküsimuste kohta ja palub õpilastel näidata oma hinnangut käemärkidega, mõnel lapsel ka põhjendada. Sain hästi hakkama. Mida selleks tegin? Oli natuke raske. Mis oli raske? Ei saanud hakkama. Miks? 2.9. Tööleht Lühendid (LISA 9) Eesmärgid: Õpilane tunneb ära üldkasutatavad lühendid ja teab nende õigekirja. Kujundava hindamise idee: M-M. Feldchmidt, K. Türk Õhinapõhine kool, 2013 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (rühmatöö, võõraste sõnade selgitamine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (eesmärkide seadmine). Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja kirjutab tahvlile lause: Lp ja v.a. hr, nn dr, luges päevas hrl 200 lk e u 2 ptk sellest rmt-st (Lugupeetud ja väga austatud härra, niinimetatud doktor, luges päevas TLÜ Haapsalu Kolledž 46

49 200 lehekülge ehk umbes 2 peatükki sellest raamatust). Õpilased proovivad lauset lugeda ja ennustada, mida lauses kasutatud lühendid tähendavad. Õppimine Õpilased loevad vaikselt läbi hea õpetaja retsepti. Samades neljastes gruppides arutatakse võõraste sõnade üle ja otsitakse sõnaraamatust tähendusi. Moodustatakse umbes neljased rühmad. Õpetaja annab igale rühmale kontroll-lehe, mille põhjal kontrollitakse võõraste sõnade tähendused. Õpilased arutlevad rühmas, milliste õpetaja omadustega nad on nõus ja mida muudaksid. Õpilased täidavad iseseisvalt 3., 4. harjutuse. Kontrolliks vahetavad õpilased tööd ja koos õpetajaga vaadatakse lühendid üle. Parandused tehakse teist värvi kirjutusvahendiga. Tagasiside Iga õpilane vastab iseseisvalt tagasisideküsimustele. Loetakse uuesti tahvlil olnud lauset. Õpetaja teeb kokkuvõtte lähtudes tunni eesmärkidest Tööleht Piltlikud väljendid (LISA 10) Eesmärgid: Õpilane tunneb ära piltliku väljendi; selgitab piltlike väljendite tähendusi. Tööjuhend: P. Hiisjärv Õpime eesti keelt suheldes. Eesti keele õpik 4. klassile, 2001 Üldpädevused: suhtluspädevus ja sotsiaalne pädevus (rühmatöö, tööjuhendi mõistmine), enesemääratlus- ja õpipädevus (oma tööle hinnangu andmine, oma teadmiste ja oskuste analüüsimine), ettevõtlikkuspädevus (divergentne mõtlemine, dramatiseeringu väljamõtlemine, esitamine). TLÜ Haapsalu Kolledž 47

50 Metoodilisi soovitusi õpetajale Häälestus Õpetaja jagab õpilastele paari peale piltlikke väljendeid. Nende tähendused on kinnitatud klassi seintele. Õpetaja palub paarilisega arutada, mida see piltlik väljend võiks tähendada ning otsida sellele sobiv vastus klassi seinalt. Piltlikud väljendid: mett moka peale määrima- meelitama, meeldida tahtma, mesimagusat juttu ajama; keelt hammaste taga hoidma- vait olema; kops läks üle maksa- vihastama, vihaseks saama; jalgadele tuld andma- ära jooksma; auku pähe rääkima- mõjutama, nõusse rääkima; puru silma ajama- petma, välja petma, tüssama; süda sai täis- vihastama, vihaseks saama; mägesid paigast nihutama- väga suur tahtmine midagi korda saata; musta valgeks rääkima- moonutama, valetama; udujuttu ajama- kahtlast või segast juttu ajama; oma käsi puhtaks pesema- süüst puhtaks jääma; soolasammas- liikumatu; maast ilmast rääkima- rääkima tühjast-tähjast; nagu hane selga vesi- täiesti ilma mõjuta; ei lausunud musta ega valget- ei öelnud midagi; varvast viskama- ära minema. Õppimine Õpetaja näitab projektoriga õpilastele kolme erinevat mõistet ja nende definitsioone ja palub leida, missugune sobib nende väljendite selgitamiseks. Mõistatus on rahvaluule vorm, mis koosneb küsimusest ja vastusest. Vanasõna on rahva hulgas kasutatav lühike ja õpetlik lause. Tavaliselt koosneb 4 8 sõnast. Piltlik väljend on kahest või mitmest sõnast koosnev väljend, mis märgib üht mõistet. Piltlikke väljendeid kasutatakse keele ilmestamiseks. Näiteks vesi ahjus- kellelgi on häda käes. TLÜ Haapsalu Kolledž 48

51 Õpetaja jagab klassi umbes neljasteks rühmadeks (igas rühmas on nii poisse, kui ka tüdrukuid). Iga rühm saab endale tööjuhendi, mis on antud õpilase töölehel. Juhendi järgi tuleb õpilastel ühe humoorika pildi ja erinevate piltlike väljendite abil välja mõelda üks olukord ning valmistuda seda kaaslastele esitama. Õpetaja annab aega rühmades juhendiga tutvumiseks, osade väljamõtlemiseks, nende jaotamiseks ja stseenide väljamõtlemiseks. Tagasiside Esitlused, stseenide vaatamine. Õpilaste ülesandeks on üles kirjutada kõik piltlikud väljendid, mida nad kuulevad ning anda tagasisidet, mis esitluse juures eriti meeldis. Pärast iga rühma esitust annavad nii õpetaja kui ka kaasõpilased rühmale toetavat tagasisidet. Õpetaja toob välja, kuidas hoiti silmsidet, milline oli keelekasutus, kehakeel, miimika, kuivõrd kasutati sobivat kõnetempot ja valjust, esinemisoskust ja -julgust. Tagasisideküsimustele vastab iga õpilane iseseisvalt. Klassi seintel on niimitu suurt paberit, kui mitu rühma klassis moodustati. Paberitele on jaotatud järgmised küsimused: Mis õnnestus? Kuidas saan aru, et see õnnestus? Mida selleks tegin? Mis ei õnnestunud? Mida pean edaspidi teisiti tegema? Mida pean juurde õppima, harjutama? Kes võiks mind vajadusel aidata? Iga rühm seisab ühe paberi ette ja vastab seal olevatele küsimustele. Õpetaja märguande peale liiguvad rühmad edasi ja selliselt seni, kuni kõik rühmad on saanud kõikidele küsimustele vastata. Iga rühm tutvustab üht kokkuvõtet ja avaldab oma mõtteid. Õpetaja teeb tagasisideküsimustest kokkuvõtte. TLÜ Haapsalu Kolledž 49

52 3. ÜLEVAADE UURIMISTULEMUSTEST Käesolevas peatükis antakse ülevaade arendusuurimusest, mille käigus katsetati kümmet loodud töölehte koos metoodiliste soovitustega. Antakse ülevaade uurimuse eesmärkidest, läbiviimise metoodikast, töölehtede katsetamistulemustest ning küsitluste analüüsist Uurimuse eesmärk ja läbiviimise metoodika Käesoleva magistritöö uurimisküsimuseks on kuidas muuta huumorit sisaldavate õppeülesannetega eesti keele õpetamist mitmekülgsemaks ja aidata kaasa positiivselt mõjuva õpikeskkonna kujunemisele? Probleemist lähtuvalt püstitati järgmine eesmärk: välja töötada töölehed huumori kasutamiseks 4. klassis eesti keele õpetamisel. 4. klassi valisin just seetõttu, et olin 4. klassis pedagoogilisel praktikal. Uurimuse meetodina kasutati töölehtede rakendamist ning tagasisideküsitlusi õpetajate ning õpilaste hulgas. Töölehti rakendati ning tagasisideküsitlus viidi läbi aasta märtsis/ aprillis. Töölehed, nende juurde kuuluvad metoodilised soovitused ning õpilaste ja õpetajate küsimustikud koostati teoreetilisele materjalile tuginedes. Silmas peeti huumori erinevaid vorme, sotsiaalkonstruktivistliku õpikäsituse põhimõtteid ja kolmefaasilist tunnimudelit. Õpilaste tagasisideküsimustiku eesmärk oli välja selgitada, kuivõrd meelsasti nad eesti keele tunnis ja üldiselt koolis käivad; kuivõrd kasutab nende õpetaja eesti keele tundides huumori eri vorme ja kuivõrd huumor õpilastele meeldib ning nende jaoks mugava õpikeskkonna loob. Õpetaja tagasisideküsimustiku eesmärk oli võrrelda õpetajate ja õpilaste arvamusi huumori kasutamisel ning saada tagasisidet katsetatud töölehtede efektiivsusest, et vajadusel viia sisse muudatusi. TLÜ Haapsalu Kolledž 50

53 Loodud töölehtede katsetamise eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd õpilased valitud huumori eri vorme mõistsid, kuivõrd efektiivsed olid loodud töölehed eesti keele õpetamisest lähtuvalt ja milliseid muudatusi oleks vaja töölehtede arendamiseks sisse viia. Töölehti rakendati kahes Läänemaa ja kahes Harjumaa klassis. Valimisse kuulusid kaks TLÜ Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse praktikakooli, üks suur, teine väike. Töölehti katsetasid neli õpetajat. Kokku osales uuringus klassi õpilast. Neist 49 olid tüdrukud ja 28 poisid. Igat töölehte katsetati üks kord ning keskmiselt osales ühe töölehe katsetamisel 19 õpilast. Nii õpetajate, kui ka õpilaste tagasiside ankeedis oli nii Likerti skaalal põhinevaid, valikvastustega, kui ka avatud küsimusi. Õpilaste ja õpetajate kommentaarid on uurimistulemuste all kaldkirjas Ülevaade töölehtede katsetamisest Töölehte Liitsõna rakendati ühes Harjumaa koolis. Valim oli 21 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärkideks oli õpetada moodustama liitsõnu ja määrama liitsõnas täiend- ja põhisõna. Liitsõna moodustamisel eksis kõigest üks õpilane kahekümne ühest. Täiend- ja põhisõna määramises aga viis õpilast. Kuue õpilase arvates oli kõige naljakam 3. harjutus, kus mängiti liitsõna mängu. Õpilased põhjendasid seda järgnevalt: Tuli palju selliseid sõnu, mis pole olemas. Oli huvitav lugeda, mida teised kirjutasid. Viie õpilase jaoks oli kõige naljakam 1. ülesanne, kus tuli vastata erinevatele liitsõna mõistatustele. Nad põhjendasid seda järgnevalt: Seal oli võrdlusi. Seal olid imelikud ja naljakad küsimused. Seal sai moodustada naljakaid sõnu. Seal võis juhtuda nii, et sa paned valed sõnad kokku ja siis tuleb naljakas sõna. TLÜ Haapsalu Kolledž 51

54 Nelja õpilase jaoks oli kõige naljakam 4. harjutus, kus tuli ise mõni liitsõna mõistatus välja mõelda. Õpilased põhjendasid seda järgnevalt: Seal olid naljakad pildid ja ülesanne. Seal sai ise mõistatusi välja mõelda. Ühe õpilase jaoks ei olnud sellel töölehel midagi naljakat ja ühe õpilase jaoks olid kõik harjutused natuke naljakad. Neli õpilast jätsid sellele küsimusele vastamata. Katsest selgus töölehe täiendamise vajadus. Õpetaja sõnul valmistas õpilastele raskusi 4. harjutus. Sellest lähtuvalt täiendati töölehte, kirjutades 4. harjutuse juurde ühe näite ning piltidele lisaks ka liitsõnad, mille järgi oleks õpilastel lihtsam liitsõnamõistatusi välja mõelda. Töölehte Minevik rakendati ühes Läänemaa koolis. Valim oli 19 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärkideks oli õpetada lausetest tegusõnade leidmist ja teksti minevikus kirjutamist. Tegusõnade leidmisel eksis viisteist õpilast, neli õpilast tegi harjutuse ilma ühegi veata. Teksti ümberkirjutamine minevikus õnnestus ilma ühegi veata kuueteistkümnel õpilasel. Kaheteistkümne õpilase jaoks oli naljakas 3. harjutus, milles tuli meelde tuletada mõni nali ning see kaaslasele jutustada. Nad põhjendasid seda järgnevalt: Sai teada nalju ja anekdoote. Anekdoodid olid naljakad. Kolme õpilase jaoks oli naljakas 4. harjutus, kus tuli piltide kohta lause kirjutada, sest nende jaoks olid need pildid naljakad, lõbusad ega olnud reaalsed. Kahe õpilase jaoks oli naljakas 1. harjutus, kus tuli anekdoodis kõikidele tegusõnadele joon alla tõmmata, sest anekdoot oli nende jaoks naljakas. Kahe õpilase jaoks ei olnud töölehel naljakat harjutust. Rakendamise põhjal otsustati töölehte täiendada. Töölehe tagasisides märkisid kaksteist õpilast, et nende jaoks oli tekstist tegusõnade leidmine natuke raske. Kuna enim eksiti tegusõna on määramisega, siis sellest lähtuvalt otsustati lisada töölehele näitelause. TLÜ Haapsalu Kolledž 52

55 Samuti täiendati töölehe metoodilist osa, kus enne töölehel oleva harjutuse lahendamist harjutati lastega suuliselt tegusõnade leidmist. Töölehte Otsekõne rakendati ühes Harjumaa koolis. Valim oli 21 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärkideks oli õpetada kasutama otsekõne kirjavahemärke ja koomiksi põhjal jutu kirjutamine. Otsekõne kirjavahemärgistamine õnnestus kolmeteistkümnel õpilasel. Koomiksi põhjal jutu kirjutamine tuli aga välja kõigil õpilastel, lähtuti küll koomiksist, kuid läheneti loovalt. Kümne õpilase jaoks oli naljakas 2. harjutus, kus sai koomiksit lugeda. Kaks õpilast ka põhjendasid oma arvamust järgnevalt: Seal oli üsna naljakas koomiks. Sest lõpp oli ootamatu. Kuue õpilase jaoks oli naljakas aga 3. harjutus, kus tuli koomiksi põhjal ise jutt kirjutada. Üks õpilane põhjendas seda sellega, et seal pidi loovust kasutama. Kahe õpilase jaoks olid naljakad kõik töölehel olnud harjutused ja ühe õpilase jaoks ei olnud töölehel naljakat harjutust. Kaks õpilast ei vastanud sellele küsimusele. Üldjoontes võib lugeda töölehe õnnestunuks, harjutused täitsid oma eesmärgi. Nii õpetaja, kui ka õpilaste tagasiside oli positiivne ning lähtuvalt sellest ei vajanud tööleht muudatusi. Töölehte Loovjutt rakendati ühes Harjumaa koolis. Valim oli 22 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärkideks oli pildiseeria abil jutu kirjutamine, kaaslase kuulamine ja talle küsimuste ning soovituste esitamine. Õpilaste endi hinnangul sai pildiseeria abil jutu kirjutamisega hästi hakkama kolmteist õpilast, natuke raske oli see kaheksa õpilase jaoks. Kaaslase jutu kohta küsimuste esitamisega sai hästi hakkama kümme õpilast, natuke raske oli see üheksa õpilase jaoks. Kaaslasele tegi ettepanekuid kaksteist õpilast. Kasutatud pildiseeriaid pidasid naljakaks kakskümmend õpilast. Nad põhjendasid seda järgnevalt: TLÜ Haapsalu Kolledž 53

56 Pildid olid ilusad, aga naljakalt joonistatud. Piltide põhjal kirjutatud jutud tulid naljakad. Kui pildiseeriale veel naljakas jutt juurde kirjutada, siis on see isegi väga naljakas. Lõpp oli naljakas. Üldjoontes võib lugeda töölehe õnnestunuks, harjutused täitsid oma eesmärgi. Nii õpetaja, kui ka õpilaste tagasiside oli positiivne ning lähtuvalt sellest ei vajanud tööleht muudatusi. Töölehte Piltmõistatus rakendati ühes Harjumaa koolis. Valim oli 21 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärkideks oli tutvustada erinevaid piltmõistatusi ja õpetada välja mõtlema erinevaid lahendusi. Kolmeteistkümne õpilase jaoks oli naljakas 1. harjutus, kus tuli piltmõistatuste juurde kirjutada, mida nad võiksid tähendada. Õpilased põhjendasid seda järgnevalt: Huvitav oli kuulda, mida kunstnik joonistuse all mõtles. Pakuti naljakaid vastuseid. Kõik arvasid erinevalt piltide tähendust. Seal olid imelikud/naljakad pildid. Kolme õpilase jaoks oli naljakas 3. harjutus, kus mängiti Piltmõistatuste doominot. Neile meeldis see, kuna see oli rühmatöö, lahe oli otsida õigeid pilte ja seda oli lõbus teha. Ühe õpilase jaoks oli naljakas 2. harjutus, kuna seal pidi imelikke pilte joonistama. Kolm õpilast jätsid küsimusele vastamata ja ühe õpilase arvates olid kõik harjutused naljakad. Töölehe võib lugeda õnnestunuks, harjutused täitsid oma eesmärgi. Nii õpetaja, kui ka õpilaste tagasiside oli positiivne. Piltmõistatused tekitasid klassis elevust ning motiveerisid õpilasi loovalt mõtlema. Lähtuvalt sellest ei vajanud tööleht muudatusi. Töölehte Lünktekst Liisu ja jalatsid rakendati ühes Läänemaa koolis. Valim oli 16 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 2x45 minutit. Eesmärk oli teksti lugemine, selle kohta küsimuste esitamine, loetust kõnelemine, loole lõpu mõtlemine ja õpetaja tähelepanelik kuulamine. TLÜ Haapsalu Kolledž 54

57 Teksti sisu mõistmisega sai hästi hakkama kümme õpilast, natuke raske oli see kuue lapse jaoks. Lugemispalale lõpu mõtlemisega sai hästi hakkama kolmteist last, natuke raske oli see kahe lapse jaoks ja ühes lapses tekitas see segadust, ta ei osanud lugu lõpetada. Teksti põhjal küsimuste moodustamisega sai hästi hakkama kolmteist õpilast, natuke raske oli see kolme õpilase jaoks. Kaksteist õpilast pidasid kasutatud lugemispala naljakaks. Nad põhjendasid seda järgnevalt: Päris elus kingad ei räägi. Naljakas oli see, kuidas nad vaidlesid. Tekst oli naljakas ja sai ka ise natuke teksti valida. Ma ei ole kunagi näinud, kuidas jalanõud vaidlevad. On naljakas mõelda, kui minu jalanõud hakkaksid niimoodi vaidlema. Samal ajal, kui jalanõud vaidlesid, oli Liisu juba läinud. Nelja õpilase jaoks ei olnud see tekst naljakas, kuna jalatsid ei räägi, see oli igav ja nagu iga teinegi jutt. Üldjoontes võib lugeda töölehe õnnestunuks. Õpilaste jaoks oli raske eesmärkide põhjal kirjutada kahte asja, mida nad tahavad osata ja kolme asja, mida nad tahavad kindlasti teada. Seetõttu otsustati paluda õpilastel kirjutada kumbagi asja üks. Õpilaste jaoks oli enim motiveerivaks ja kaasahaaravaks 6. harjutus, kus sai kuulata autori kirjutatud versiooni sellest jutust ning seda oma täiendatud jutuga võrrelda. Rakendamise tulemusena selgus, et kogu tunnikava läbimiseks kulub 2x45 minutit. Töölehte Naljakad pildid rakendati ühes Läänemaa koolis. Valimisse kuulus 17 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 2x45 minutit. Eesmärk oli nähtu kohta küsimuste esitamine ja küsimuste toel loovjutu kirjutamine. Küsimuste moodustamisega sai hästi hakkama viisteist õpilast, natuke raske oli see ühe õpilase jaoks ja üks õpilane ei saanud enda hinnangul sellega hakkama. Pildi põhjal küsimustele vastamisega sai hästi hakkama üksteist õpilast, natuke raske oli see nelja õpilase jaoks, ühes õpilases tekitas see segadust, kuna tema jaoks oli raske erinevate TLÜ Haapsalu Kolledž 55

58 küsisõnadega küsimusi välja mõelda, ja üks õpilane arvas, et ta ei saanud selle ülesandega hakkama. Viisteist õpilast oskasid piltidelt välja tuua midagi naljakat. Õpilased märkasid erinevaid asju: Pildil on naljakas notsude sopabassein ja kapsapeaga valvur. See, et teener või keegi on kapsapea. Kalad püüavad maal veest inimesi ja panevad neid ämbrisse. Et kalad püüavad inimesi, aga peaks olema, et inimesed püüavad kalu. Naljakad on väikesed inimesed, kes on heina sees. Nad on nunnud. See, et pildil käib tüdruk talu peas. See, et pool naise nägu on roheline. Tavliselt ei ole inimesed sellise näoga. Vihmaussid, sest nad jalutavad koos ja neil on kaabud ja vihmavarjud käes. See, kuidas jäär tõukerattaga sõidab. Raisakotkas, kes veab kolme looma, kes hoiavad üksteisest kinni. See, kuidas kotkas püüab kassi, roti ja hiire kinni. See, et kõik on seotud õhupallide külge. Pilt on naljakas, kuna see on natuke kahtlane. Kaks õpilast arvasid, et kasutatud pildid ei olnud naljakad. Üldjoontes võib lugeda töölehe õnnestunuks. Õpetaja tõi välja, et katsetatud töölehtedest meeldisid talle enim just käesoleva töölehe juurde valitud meetodid. Rakendamise tulemusena selgus, et kogu tunnikava läbimiseks kulub 2x45 minutit. Töölehte Koomiks rakendati ühes Läänemaa koolis. Valimisse kuulus 16 õpilast. Eesmärk oli täiendada etteantud koomiksit, vestelda etteantud teemal ja koostada ise koomiks. Metoodilistest soovitustest valis õpetaja meetodi, kus õpilased ise joonistasid koomiksi. See võttis kaua aega ning kokkuvõttes kulus tunnikava läbimiseks 2x45 minutit. Õpilased pidasid naljakaks nii etteantud koomiksit, kui ka ise koomiksi koostamist. Kaaslase koomiksi hindamisel toodi välja järgmist: Arusaadavus pole päris hea. Väga tore koomiks. TLÜ Haapsalu Kolledž 56

59 Suhteliselt palju on slängi. Üldmulje on päris hea, aga natuke on teemast mööda. Pildid on ilusad. Vinge! Lahe isa ja vinge elu. Meile meeldis. Tore oli ja natuke naljakas ka! Hea mulje jäi. Üldjoontes võib lugeda töölehte õnnestunuks. Õpilased võtsid koomiksi koostamist väga tõsiselt, kuid hinnangud kaaslaste koomiksitele olid küllaltki napisõnalised. Lähtuvalt sellest, lisati töölehe metoodika osasse lausealgused, mida õpilased saavad kaaslase tööd hinnates aluseks võtta. Rakendamise tulemusena selgus, et kogu tunnikava läbimiseks kulub 2x45 minutit, kuna ise koomiksi loomine võtab õpilastel kaua aega. Töölehte Lühendid rakendati ühes Harjumaa koolis. Valimisse kuulus 23 õpilast. Eesmärk oli, et õpilane tunneb ära üldkasutatavad lühendid ja teab nende õigekirja. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Lühendite äratundmisega sai hästi hakkama kaheksateist õpilast, viie õpilase jaoks oli see natuke raske. Võõraste sõnade selgitamine oli natuke raske seitsme õpilase jaoks. Kahe õpilase jaoks ei olnud õpetaja retsept naljakas. Enim õpilasi tõi välja, et töölehel oli naljakas seal kasutatud retsept. Nad põhjendasid seda järgnevalt: Sest tavaliselt on retsept toidu kohta, aga siin oli inimese kohta. Õpetajat ei saa ju ise valmistada. Sest koostisosad/kaunistus/valmistamisviis oli naljakas. Sest retsept oli tõsine. See, et seda ei ole võimalik teha. Sellist ei ole varem näinud. See polnud tavaline. Õpilastel oli lõbus retseptis antud omadusi enda õpetaja peal mõõta (nt palusid nad õpetajal nimetada 20 poplaulu). Töölehe võib lugeda õnnestunuks, harjutused täitsid oma eesmärgi. Nii õpetaja, kui ka õpilaste tagasiside oli positiivne. Hea õpetaja retsept tekitas klassis elevust, haaras kõiki õpilasi kaasa ning aitas keeleteemat omandada. Lähtuvalt sellest ei vajanud tööleht muudatusi. TLÜ Haapsalu Kolledž 57

60 Töölehte Piltlikud väljendid rakendati ühes Läänemaa koolis. Valimisse kuulus 17 õpilast. Tunnikava läbimiseks kulus 45 minutit. Eesmärk oli, et õpilane tunneb ära piltliku väljendi ja mõistab selle tähendust. Neliteist õpilast arvas, et ta sai nii piltlike väljendite ja pildi abil dramatiseeringu esitamisega, kui ka piltlike väljendite äratundmisega hästi hakkama. Siiski kahe õpilase jaoks oli raske dramatiseeringu esitamine ja ühes lapses tekitas see segadust, kuna harjutamisel ei räägitud kõike omavahel läbi. Kolme õpilase jaoks oli raske piltlike väljendite ära tundmine. Õpilased pidasid naljakaks nii teiste dramatiseeringute vaatamist, kui ka ise selle ettevalmistamist. Oma vastust põhjendasid nad järgnevalt: Näidend oli väga hea ja naljakas. Kolm näidendit olid arusaadavamad, naljakad ja lahedad. Teiste etendused olid lõbusad ja meie oma oli lahe välja mõelda. Naljakas oli teiste näidentite vaatamine ja kommenteerimine. See harjutus, kus tuli mett moka peale määrida. Sest teiste rühmade ja meie näidendid olid naljakad. Saime rühmas hästi läbi. Töölehe võib lugeda õnnestunuks, harjutused täitsid oma eesmärgi. Õpetaja soovitusel muudeti ühe piltliku väljendi tähendust. Õpetaja tõi välja, et tagasisidet ei peaks liiga palju ka küsima, mõõdukus sobib igasse valdkona, soovitades ära jätta klassi seintel olevate suurte plakatite abil tagasiside küsimine. Siiski otsistasin selle metoodiliste soovituste alla jätta, kuna sellele eelnev tagasiside analüüsib rühmatöö tulemust. Plakatite kaudu tunnile tagasi vaatamine ja oma tegevuse analüüsimine toetab aga kujundavat hindamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et koostatud töölehtede rakendamine koolis õnnestus. Kõik loodud materjalid olid eakohased. Suurem osa õpilastest pidas neid ühel või teisel moel naljakaks. Eesti keele kui õppeaine seisukohalt olid harjutused eakohased. Töölehtede kogu soovitatud metoodika läbiviimiseks kulus kolmel korral kaks õppetundi. Toetudes õpetajatelt saadud tagasisidele viidi töölehtedesse sisse ka mõned muudatused. TLÜ Haapsalu Kolledž 58

61 3.3. Tagasisideküsitluse tulemused Nii õpetajad, kui ka õpilased täitsid pärast tunnikavade katsetamist tagasisideküsimustiku, kus nad vastasid küsimustele huumori kasutamise ja töölehtede katsetamise kohta. Küsimused õpilaste õpihuvi, huumori erinevate vormide kasutamise ja huumori mõju kohta olid nii õpetajatel, kui ka õpilastel sarnased. Küll aga erinesid küsimused töölehtede katsetamise kohta. Õpilastelt küsiti, milliseid huumori vorme nad eelistavad ja õpetajatelt paluti põhjalikumat tagasisidet töölehtede efektiivsuse kohta. Lisaks küsiti õpilastelt, kuivõrd huvitavaks peavad nad eesti keele tunde. Esmalt paluti õpilastel hinnata, kui motiveeritud nad on koolis käima. Ka õpetajal paluti hinnata õpilaste õpihuvi. Joonis 1 näitab, et 29 küsitluses osalenud tüdrukut 49st ja 13 poissi 28st käivad koolis hea meelega. Samas 3 tüdrukut käivad koolis kohusetundest ja 2 poissi lausa vastumeelselt. Kõik neli õpetajat leiavad, et nende õpilased on küllaltki motiveeritud koolis käima. Joonis 1. Õpilaste hinnang enda motiveeritusele koolis käia Teiseks paluti õpilastel hinnata enda motiveeritust eesti keelt õppida. Joonis 2 näitab, et 29 küsitlusele vastanud tüdrukut 49st ja 7 poissi 28st käivad eesti keele tundides hea meelega. Kõik neli õpetajat arvasid, et nende õpilased osalevad eesti keele tundides küllaltki hea meelega. Eelpool väljatoodust võib järeldada, et ainult veidi üle poolte tüdrukutest õpib TLÜ Haapsalu Kolledž 59

62 eesti keelt hea meelega. Poisid on samas veelgi vähem motiveeritud eesti keele tundides osalema. 36 tüdruku ja 18 poisi arvates on eesti keele tunnid alati või enamasti huvitavad. Samas ühe poisi jaoks ei ole need mitte kunagi huvitavad. Joonis 2. Õpilaste hinnang enda motiveeritusele eesti keele tunnis käia Tüdruk Poiss Hea meelega Vahel hea meelega Kohusetundest Vastumeelselt Kolmandaks paluti õpilastel hinnata oma suhteid õpetajaga (Joonis 3). 28 õpilast arvab, et neil on maailma parim õpetaja. Alla poolte uuringus osalenud lastest (33 õpilast) leiab, et neil on õpetajaga hea koostöö. 16 last märkisid, et nende õpetaja on heatahtlik, aga nõudlik. Kolm õpetajat leiavad, et neil on küllaltki soojad suhted õpilastega, üks õpetaja hindab oma suhteid õpilastega väga soojaks. Seega õpetajate ja õpilaste arvamused omavahelistest suhetest on sarnased. Õpilaste arvamus oma õpetajast on küll positiivne, kuid siiski kõigest veidi üle poolte tüdrukutest ja neljandik poistest õpivad eesti keelt hea meelega. TLÜ Haapsalu Kolledž 60

63 Joonis 3. Õpilaste arvamus oma õpetajast Järgnevalt paluti õpilastel vastata erinevatele huumori kohta käivatele küsimustele. 33 õpilast 77st leiavad, et enamasti teeb eesti keele õpetaja oma tundides nalja. Tabel 3 aga näitab, et õpilaste arvates õpetajad küll kasutavad huumori eri vorme, kuid mitte väga tihti. Enamik õpilasi leiab, et õpetaja kasutab vahel harva oma tundides nii naljakaid lugusid, pilte, tekste, sõnamänge ja mõistatusi, kui ka koomikseid ja pildiseeriaid. Õpetajad ise ei oska hinnata, kui sageli nad huumori eri vorme kasutavad. Kaks õpetajat ei oska ka öelda, kui sageli nad tundides nalja teevad, samas kaks õpetajat leiavad, et teevad seda küllaltki sageli. Sellest võib järeldada, et õpetajad küll teevad oma tundides nalja, kuid ei kasuta Tabelis 3 väljatoodud huumori vorme. Tabel 3. Õpilaste arvamus huumori eri vormide kasutamisest eesti keele tundides Mitte kunagi Vahel Ei oska öelda Enamasti Alati Jutud Pildid Tekst Sõnamäng, mõistatus Koomiks, pildiseeria TLÜ Haapsalu Kolledž 61

64 Naljade kasutamist tunnis peab oluliseks 12 poissi ja 29 tüdrukut, 6 poisi ja 4 tüdruku jaoks ei ole see üldse oluline. 20 tagasiside andnud poissi 28st ja 30 tüdrukut 49st leiavad, et naljad tundides loovad mugava ja pingevaba õhkkonna. Samas 3 poissi ja 5 tüdrukut arvavad, et see juhtub vahel ning 2 poissi ja 1 tüdruk, et mitte kunagi. Nali tõstab 14 poisi ja 35 tüdruku huvi õppida ja 9 poissi ning 25 tüdrukut leiavad, et nad omandavad materjali paremini, kui õpetaja kasutab huumorit. Ka kõik uuringus osalenud õpetajad on küllaltki või täielikult nõus, et huumor on õpilaste jaoks oluline ning et see loob pingevaba õhkkonna ja tõstab huvi õpitava vastu. Töölehtedel kasutatud huumori eri vormidest meeldisid õpilastele enim anekdoodid (52 õpilast), koomiksid (47 õpilast), pildid (43 õpilast) ja jutud (43 õpilast). Vähem tõid õpilased välja piltmõistatusi (30 õpilast) ja pildiseeriaid (21 õpilast) (Joonis 4). Lisaks töölehtedel kasutatud nalja vormidele meeldiks õpilastele tundides veel õppida läbi pantomiimi, naljaka video/filmi ning laua- ja arvutimängu. Joonis 4. Huumori eri vormid, mida õpilased eelistavad Neljast õpetajast kaks pidasid koostatud töölehti aineõpetuse seisukohast väga efektiivseteks, kaks õpetajat küllaltki efektiivseteks. Kolm õpetajat märkisid, et nende õpilased olid küllaltki motiveeritud antud töölehti täitma, üks õpetaja märkis, et väga motiveeritud. Lisaks kommenteerisid õpetajad järgnevalt: TLÜ Haapsalu Kolledž 62

65 Õpilased tegid neid töölehti väga meelsasti. Kõik tunnikavad olid huvitavad nii õpilastele kui õpetajale. Väga lõbusad ja toredad harjutused. Lastel oli huvi neid ülesandeid lahendada. Küsimusele, kuivõrd lapsed nalju tajuvad ja kas nad saavad aru, et õpetaja tegi nalja ning vastupidi, vastasid tegevõpetajad järgnevalt: Enamasti saavad. Muidugi oleneb see eelnevast meeleolust. Paha tujuga ei pruugi ka nali mõjuda. Tajuvad päris hästi. Need, kes tähele panevad, saavad aru. Mõnele peab pinginaaber lahti seletama. Kuulavad enamjaolt minu iskliku eluga seotud nalju, etteplaanitud naljade rääkimine neile nii huvitav ei ole. Enamasti ikka saavad. Mõnikord peab nalja lahti ka seletama. Küsimusele töölehtede katsetamisel tekkinud raskuste ja ettepanekute kohta toodi peamiselt välja töölehtedele kulunud aega, mis mitmel juhul ületas ühte õppetundi. Samuti mainiti, et mõne ülesande puhul oli õpilastel vähe ruumi harjutuse täitmiseks ning tagasiside küsimist oli kohati liiast. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tulemused olid ootuspärased. Kui võrrelda teooria osas väljatoodud varasemaid uuringuid käesoleva töö raames läbiviidud küsitlusega, siis võib öelda, et tulemused on sarnased. Kõigest veidi üle poolte tüdrukutest võtab eesti keele tunnist hea meelega osa. Poiste hulgas on see näitaja palju madalam. Suur osa õpilastest leiavad, et huumor loob tunnis mugava ja pingevaba õhkkonna. Seega on huumor üks võimalus, kuidas muuta eesti keele tunde huvitavamaks ning parandada õpikeskkonda. Töö autori jaoks on ka väga oluline, et uuringus osalenud õpetajad hindasid loodud töölehti aineõpetuse seisukohast väga efektiivseteks. TLÜ Haapsalu Kolledž 63

66 ARUTELU Käesolevas peatükis võrreldakse uurimistulemusi teoorias väljatoodud aspektide ja varasemate uuringute tulemustega. Tuuakse välja nii kokkulangevused kui ka erisused. Samuti antakse üldhinnang sellele, mil määral õnnestus leida vastus püstitatud uurimisküsimusele. Pollard ja Triggsi (2001) sõnul saab õppijate suhtumist õppimisse mõjutada, valides sobivad ülesanded, julgustamise viisid ja tegevused. Üheks võimaluseks on huumori kasutamine õppetundides. Ka Skinner (2010) toob välja viis olulist põhjust, miks huumorit klassiruumis kasutada: kasutades huumorit, õpilased õpivad ja peavad rohkem meeles; huumor loob õppimiseks soodsa keskkonna; huumor hoiab ülal õpilaste tähelepanu; huumor võib olla eriti efektiivne õpetades keerulist õppeainet ja huumori positiivne mõju kajastub õpilaste tagasisides. Käesoleva arendusuurimuse teemaks ongi Huumori eri vormide kasutamine eesti keele õpetamisel 4. klassis. Töö uurimuslikus osas töötati välja töölehed koos juhistega õpetajale nende õppeprotsessis kasutamiseks 4. klassis eesti keele õpetamisel, lähtudes sotsiaalkonstruktivistlikust õpikäsitusest. Töölehtede katsetamisega püüti välja selgitada, kuivõrd otstarbekad nad on. Tulemusena viidi töölehtedesse sisse vajalikud muudatused, et need oleksid praktiliselt kasutatavad a. läbiviidud õpetajauuring TALIS tulemused näitavad, et Eesti õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on võrreldes teiste riikidega suhteliselt madalad (Loogma, Ruus, Talts, & Poom-Valickis, 2009) aastal läbiviidud PISA uuringu põhjal on Eesti tulemused rahvusvahelises võrdluses paremad, kui kunagi varem, kuid üks kolmandik Eesti õpilastest ei tunne ennast koolis õnnelikuna. Käesolevas uurimuses osalenud õpilased ja õpetajad leidsid, et nendevahelised suhted on küllaltki soojad. Samas 17 tüdrukut 49st ja 12 poissi 28st käivad ainult mõnes tunnis hea meelega. Veidi üle poolte tüdrukutest ja neljandik poistest käib eesti keele tunnis hea meelega. See aga näitab, et eesti keele tunnid ei kuulu nende tundide hulka, kus uuringus osalenud õpilased hea meelega osalevad. TLÜ Haapsalu Kolledž 64

67 Uurimistöö teoreetiline osa näitas ka seda, et Eesti õpilased ei ole piisavalt motiveeritud koolis käima ja eesti keelt õppima (Oese, 2007). Käesoleva arendusuurimuse tagasisideküsitlus näitas, et 29 tüdrukut õpivad eesti keelt meelsasti, samas 36 peavad eesti keele tundi huvitavaks; 7 poissi õpivad eesti keelt meelsasti, samas 18 peavad eesti keele tundi huvitavaks. Eelpool väljatoodu näitab, et suur osa õpilastest peavad eesti keele tunde huvitavaks, kuid ei õpi seda ainet meelsasti. 14 poissi 28st leidsid, et huumor tõstab nende huvi õppida ning 20 poissi leidsid, et naljade kasutamine tunnis loob mugava ja pingevaba õhkkonna. Sellest võib järeldada, et poiste huvi eesti keele tunnist osa võtta huumorit sisaldavate ülesannete kasutamise järel suurenes. Uurimistulemused kinnitasid töö teooria osas mitmete autorite poolt rõhutatud huumori positiivset mõju õpilaste ja õpetaja omavahelistele suhetele ning positiivse klassiõhkkonna loomisele (Chee, 2006; Skinner, 2010 & Askildson, 2005). Tagasisideküsitluses tõid õpilased välja, et naljade kasutamine tunnis on nende jaoks oluline, see loob mugava ja pingevaba õhkkonna ning tõstab huvi õppimise vastu. Kinnituseks eelmisel aastal seminaritöö raames läbiviidud küsitluse tulemustele, leidsid ka selles uurimuses osalenud õpetajad, et naljade kasutamine tunnis on õpilaste jaoks küllaltki oluline ja et see loob mugava ja pingevaba õhkkonna ning tõstab õpilaste huvi õppida. Töö uurimuslikus osas saadi vastus tööle püstitatud uurimisküsimusele: kuidas muuta huumorit sisaldavate õppeülesannetega eesti keele õpetamist mitmekülgsemaks ja aidata kaasa positiivselt mõjuva õpikeskkonna kujunemisele? Õpetajad hindasid loodud töölehti aineõpetuse seisukohalt efektiivseteks ning tõid välja, et õpilased täitsid harjutusi hea meelega. Nii õpilased, kui ka õpetajad tõid välja, et naljad tundides loovad mugava ja pingevaba õhkkonna. Käesoleva magistritöö teoreetilises osas on välja toodud järgnev huumori klassifikatsioon: tekstiline (jutud ja naljad), pildiline (koomiksid ja karikatuurid), tegevusline/mänguline (teater, videod, reklaamiklipid, rollimängud) ja verbaalne (sõnamängud, anagrammid ja akronüümid) (Chee, 2006). Lisaks neile saab veel keeleõpetuse tunnis kasutada anekdoote, mõistatusi ja naljakaid mänge (Lehiste, 2010). Uurimuse käigus selgus, et õpetajad kasutavad oma tundides vaid naljakaid tekste, pilte, sõnamänge ja mõistatusi, vähem ka koomikseid ja pildiseeriaid. Töö praktilist osa tehes oleksin võinud suuremat rõhku TLÜ Haapsalu Kolledž 65

68 pöörata nendele huumori vormidele, mida õppekirjandus üldse ei sisalda ja mida õpetajad kasutavad harva või üldse mittte. Valim on piisav, kuna töölehtede katsetamise eesmärk oli välja selgitada, kuivõrd õpilased valitud huumori eri vorme mõistsid, milliseid muudatusi oleks vaja töölehtede arendamiseks sisse viia ning kuivõrd efektiivsed need olid eesti keele aine õpetamisest lähtuvalt. Antud valimi suurus võimaldas saada neile küsimustele vastused. Õpilaste hulgas läbiviidud tagasisideküsitlus oli õigustatud. Küsitluses tuli välja õpilaste suhtumine eesti keele tunnis osalemisse, naljade kasutamisse ja läbiviidud töölehtedesse. Küll aga oleks võinud õpilaste küsitlus sisaldada küsimusi katsetatud töölehtede muutmisvajaduse ja ettepanekute kohta. Peale uurimistulemuste analüüsi leian, et parema pildi saamiseks töölehetede õnnestumisest oleks hea uurimismeetod lisaks õpilaste tagasisideküsitlustele olnud intervjuu õpetajatega. Intervjuu käigus oleks saanud kuulata vahetut tagasisidet ning ideid töölehtede täiendamiseks ja muutmiseks. Samuti oleksin võinud läbiviidud tunde vaadelda, et paremini välja selgitada, milliseid muudatusi oleks vaja töölehtedesse ja tunnikavasse sisse viia. Antud magistritöö praktiliseks väärtuseks on kaasaegsest õpikäsitusest lähtuvate töölehtede ja tunnikavade kogumik 4. klassile koos juhistega õpetajale nende õppeprotsessis kasutamiseks. Kogumikust saavad häid ideid nii tulevased õpetajad kui ka tegevõpetajad. Antud magistritööd saab edaspidi arendada uurimustööks, mis uuriks kuivõrd efektiivsed on need vähekasutatud huumori eri vormid, mida ei leidu õppekirjanduses ja mida ei kasuta tegevõpetajad (karikatuurid, reklaamklipid, rollimängud, anagrammid ja akronüümid ning video kasutamine). TLÜ Haapsalu Kolledž 66

69 ALLIKAD Arro, G., Kangro, E-M., Kaldoja, M-L., Ots, A. (2013). Enesemääratluspädevus. Rmt: Kikas, E., Toomela, A. (toim.). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes: üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn, Askildson, L. (2005). Effects of humor in the language classroom: humor as a pedagogical tool in theory and practise. [2013, jaanuar 20]. Bergson, H. (2003). Laughter: An Essay on the Meaning of the Comic. [2013, jaanuar 19]. Brooks, J. G., Brooks, M. G. (2001). In search of understanding: the case for constructivist Classrooms. USA: Upper Saddle River, NJ: Prentice-Hall. Burnett, G. (2005). Õpime õppima: muudame õppimise tõhusaks kõikidele õppuritele. Tartu: Kirjastus Studium. Cambridge Advanced Leaner s Dictionary. (2008). Cambridge University Press. Carlson, K. (2011). The impact of humor on memory: Is the humor effect about humor? EBSCO. [2013, november 09]. Chee, A. (2006). Humor in TEYL - Reducing Classroom Anxiety. [2014, märts 26]. Cornett, C. (2001). Learning Through Laughter Again. EBSCO. [2013, november 09]. Eesti Haridusstrateegia aastateks : Eesti hariduse viis väljakutset. (2010). [2014, mai 11]. Eesti keele seletav sõnaraamat. (2009). Eesti keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Feldschmidt, M-M., Türk, K. (2013). Õhinapõhine kool. Tartu: Atlex. Fisher, R. (2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: Atlex. TLÜ Haapsalu Kolledž 67

70 Fisher, R. (2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: Atlex. Freud, S. (1927). Humour. [2013, jaanuar 19]. Hiiepuu, E. (2013). Emakeeledidaktika II. [Loengumaterjal]. Hiisjärv, P. (2001). Õpime eesti keelt suheldes: Eesti keele õpik 4. klassile. Kirjastus Avita. Ivy, L. L. (2013). Using Humour in the Classroom. EBSCO. [2014, märts 30]. Jõgi, A-L., Aus, K. (2013). Õpipädevus. Rmt: Kikas, E., Toomela, A. (toim.). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes: üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn, Kadajas, H-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus, Kaldoja, M-L. (2013). Sotsiaalne pädevus. Rmt: Kikas, E., Toomela, A. (toim.). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes: üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn, Kikas, E. (2009). Motivatsioonilised suundumused, enesekohased uskumused ja saavutused. Projekt: Toomela, A. Eesti põhikooli efektiivsus. Lõpparuanne. Tartu/Tallinn, [2014, mai 7]. Kikerkova, V. (s.a.). Using Humour in the Primary Classroom. [2014, märts 31]. Killough, P. (s.a.). Laughter: An Essay on the Meaning of the Comic. Reviewed by Patrick Killough. [2012, aprill 26]. Kitsnik, M. (s.a.). Motiveeriv õppematerjal- see on võimalik! [2013, detsember 19]. Laineste, L. (2003). Suunad huumori uurimises. Keel ja Kirjandus nr 11. [2013, jaanuar 19]. TLÜ Haapsalu Kolledž 68

71 Lehiste, P. (2010a). Jokercises I. Tallinn: TEA Kirjastus. Lehiste, P. (2010b). Jokercises II. Tallinn: TEA Kirjastus. Lepajõe, K. (2011). LINK 11. Eesti keele ainekava koostamise alused ja olulisemad muutused. Põhikooli riiklik õppekava. Riigi Teataja I. [2014, mai 7]. lused_ja_olulisemad_muutused Leppik, P. (2008). Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme: õpetamine kui looming. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., Poom-Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. [2014, mai 7]. Masschelein, J., Simons, M., Vlieghe, J. (2010). The Educational Meaning of Communal: on the Experience of Corporeal Democracy. EBSCO. [2012, oktoober 12]. Medgyes, P. (2002). Laughing matters. Humour in the language classroom. Cambridge: University Pess. Muqun, W., Lu, W. (2006). The functions of humor in classroom instruction. [2012, oktoober 12]. Oese, H. (2007). Õpimotivatsiooni toetamise võimalusi põhikoolis. [Magistritöö]. Tallinn: Kasvatusteaduste Instituut. Ots, A., Õunapuu, K. (2013). Ettevõtlikkuspädevus. Rmt: Kikas, E., Toomela, A. (toim.). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes: üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn, Pedastsaar, T. (2008). Õpi- ja õpetamistegevused. Viljandi: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte. (2013). Tallinn: SA Innove. [2014, märts 28]. TLÜ Haapsalu Kolledž 69

72 Pollard, A., Triggs, P. (2001). Reflektiivõpe keskkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Puksand, H. (2011). LINK 13. Meetodeid teksti mõistmise arendamiseks. Põhikooli riiklik õppekava. Riigi Teataja I. [2014, mai 7]. e_arendamiseks Põhikooli riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I. [2014, märts 23]. Põldaru, L. (2008). 5. klassi õpilaste õpimotivatsioon ja eesti keele tunni osa selle kujunemisel. [Magistritöö]. Tallinn: Kasvatusteaduste Instituut. Rümmel, H. (2005). Õpilase pilgu läbi. Haridus nr 4. [2013, mai 9]. Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. (2004). Aktiivõppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko. Schreibkonferenz. (s.a.). [2014, mai 4]. Skinner, M. E. (2010). All Joking Aside: Five Reasons to Use Humor in the Classroom. EBSCO. [2013, aprill 26]. Smuts, A. (2006). Humor. [2013, jaanuar 19]. Teder, I. (2012). Ettekanne haridusjuhtide aastakonverentsil. [2014, mai 7]. Tereping, M. (2013). Pedagoogiline suhtlemine. [Loengumaterjal]. Tire, G., Puksand, H., Henno, I., Lepmann, T. (2010). PISA 2009-Eesti tulemused. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. [2014, mai 4]. Tulviste, T. (2013). Väärtuspädevus. Rmt: Kikas, E., Toomela, A. (toim.). Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes: üldpädevused ja nende arendamine. Tallinn, TLÜ Haapsalu Kolledž 70

73 Tölpt, S. (2007). Teise kooliastme õpilaste õpimotivatsiooni toetamise võimalusi Rakvere Linna Algkooli näitel. [Magistritöö]. Tallinn: Kasvatusteaduste Instituut. Türk, K., Haldma, T., Kukemelk, H., Ploom, K., Irs, R., Pukkonen, L. (2011) Üldharidus- ja kutsekoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid. Tartu Ülikool ning Haridus- ja teadusministeerium. [2014, mai 4]. Uusen, A. (2001). Emakeele õpetamisest klassiõpetajale. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. Uusen, A. (2006). Põhikooli I ja II astme õpilaste kirjutamisoskus. Tallinn: TLÜ kirjastus. Veisson, A., Ruus, V-R. (2007). Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. TLÜ Kirjastus. Viikberg, J. (s.a.). Sõna keeles ja keel hammaste vahel. [2013, mai 22]. Vinter, K. (2012). 21. sajandi väljakutsed haridusele. [2014, märts 31]. Weaver, R. L., Cotrell, H. W. (s.a.). Ten specific techniques for developing humor in the classroom. EBSCO. [2013, jaanuar 19]. Williams, K. C., Williams, C. C. (s.a.). Five key ingredients for improving student motivation. [2014, mai 05]. TLÜ Haapsalu Kolledž 71

74 LISA 1 Tööleht 1 Teema: Liitsõna Eesmärgid Õpid moodustama liitsõnu ja määrama liitsõnas täiend- ja põhisõna. 1. Vasta küsimustele. Vastused leiad tabelist, kui ühendad liitsõna osad. Millist rulli ei saa ema juustesse keerata? Milline lest ei ela vees? Milline vari armastab kukkuda? Millist tukka ei tutistata? Missugune tera ei idane? Missugusel näol ei ole silmi? Missugused konnad ei krooksu? Missugust vorsti ei sööda? Missugune koor ei laula? une 2. laisk 3. taigna 4. kõrva 5. noa 6. lange 7. hapu 8. metsa 9. üli rull lest vari tukk tera nägu kond vorst koor

75 2. Vaata reeglit. Tõmba eelmise harjutuse liitsõna põhisõnale punane joon alla ja täiendsõnale sinine joon alla. Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendsõnast. PUUTÜVI Pea meeles! Täiendsõna põhisõna ees on täpsustav Põhisõna annab edasi sõna põhitähenduse 3. Liitsõna mäng a) Moodustage viis rühma. b) Õpetaja kirjutab tahvlile viis sõna. c) Iga rühm tõmbab endale loosiga ühe sõna, millest hakkate liitsõnu moodustama. d) Valige rühmast sekretär, kes kirjutab liitsõnad tahvlile. Igal rühmal on eri värvi kriit. e) Kirjutamiseks on aega 5 minutit. f) Siis liikuge järjest edasi. Esimene rühm läheb viimaseks. g) Lugege läbi, mida eelmine rühm kirjutas, ja täiendage loetelu. Aega on 2 minutit. h) Vahetage veel kohti seni, kuni iga rühm on saanud iga sõnaga liitsõnu moodustada. i) Vaadake koos üle tahvlil olevad sõnad. j) Vali tahvlilt kolm sõna ja moodusta nendega lause(d).

76 4. Mõtle ka ise mõni naljakas liitsõna mõistatus. Sulle on abiks pildid. Näide: Missugused hambad saab inimene kõige hiljem? Kunsthambad kunsthambad lauajalg lõvilõug kapsapea Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Liitsõnade moodustamine Liitsõna põhi- ja täiendsõna määramine Tegevus Rühmatöös osalemine Sain aru mängu tööjuhendist Olin teiste vastu viisakas Oskasin ise liitsõnu moodustada Missugust harjutust oli lõbus teha? Kas mõni harjutus oli naljakas? Missugune? Põhjenda oma vastust.

77 Kontroll-leht Tööleht 1 Teema: Liitsõna 1. Vasta küsimustele. Vastused leiad tabelist, kui ühendad liitsõna osad. Millist rulli ei saa ema juustesse keerata? taignarulli Milline lest ei ela vees? 1. une 2. laisk 3 4 rull lest kõrvalest Milline vari armastab kukkuda? langevari 3. taigna 4. kõrva 6 8 vari tukk Millist tukka ei tutistata? metsatukka Missugune tera ei idane? noatera Missugusel näol ei ole silmi? unenäol Missugused konnad ei krooksu? ülikonnal 5. noa 6. lange 7. hapu 8. metsa 9. üli tera nägu kond vorst koor Missugust vorsti ei sööda? valevorsti Missugune koor ei laula? hapukoor

78 2. Vaata reeglit. Tõmba eelmise harjutuse liitsõna põhisõnale punane joon alla ja täiendsõnale sinine joon alla. Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendsõnast. PUUTÜVI Pea meeles! Täiendsõna põhisõna ees on täpsustav Põhisõna annab edasi sõna põhitähenduse 3. Liitsõna mäng a) Moodustage viis rühma. b) Õpetaja kirjutab tahvlile viis sõna. c) Iga rühm tõmbab endale loosiga ühe sõna, millest hakkate liitsõnu moodustama. d) Valige rühmast sekretär, kes kirjutab liitsõnad tahvlile. Igal rühmal on eri värvi kriit. e) Kirjutamiseks on aega 5 minutit. f) Siis liikuge järjest edasi. Esimene rühm läheb viimaseks. g) Lugege läbi, mida eelmine rühm kirjutas, ja täiendage loetelu. Aega on 2 minutit. h) Vahetage veel kohti seni, kuni iga rühm on saanud iga sõnaga liitsõnu moodustada. i) Vaadake koos üle tahvlil olevad sõnad. j) Vali tahvlilt kolm sõna ja moodusta nendega lause(d).

79 4. Mõtle ka ise mõni naljakas liitsõna mõistatus. Abiks on sulle üks näide ja mõned pildid. Missugused hambad saab inimene kõige hiljem? Kunsthambad. Näiteks: Missugune jalg ei tantsi? Lauajalg. Milline lõug õitseb? Lõvilõug. Missugune pea ei mõtle? Kapsapea. kunsthambad lauajalg lõvilõug kapsapea Kasutatud materjal: Liitsõnamängud: Piret Voolaid Kotisuu ei räägi, Eesti Kirjandusmuseum 2002;

80 LISA 2 Tööleht 2 Teema: Minevik Eesmärgid Õpid lausetest leidma tegusõnu ja kirjutama teksti minevikus. Pea meeles! TEGUSÕNA tähistab lauses tegevust. NT: Kati läheb poodi, aga tal ei ole raha kaasas. 1. Jooni anekdoodis alla kõik tegusõnad. Juku läheb kalale, aga tal ei ole ühtegi ussi kaasas. Ta võtab hoopis paberitüki ja kirjutab paberile uss. Juku ootab ootab. Ei midagi. Siis järsku näkkab. Juku tõmbab õnge välja, õnge otsas on vineeritükk, mille peale on kirjutatud latikas.? Kas joonisid alla kümme tegusõna? 2. Kirjuta anekdoot minevikus. Kontrolli kaaslase anekdooti. Kas ta kirjutas kõik tegusõnad minevikus? Vajadusel tee parandused teist värvi kirjutusvahendiga. 3. Tuleta meelde mõni nali, mida oled kuulnud. Moodustage paarid. Rääkige teineteisele üks nali. Nüüd moodustage uued paarid. Räägi nali, mida kuulsid eelmiselt paariliselt uuele paarilisele, kasuta minevikku.

81 4. Kirjuta iga pildi kohta üks lause minevikus Kuidas mul läks? Märgista!.. Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Tekstist tegusõnade leidmine Mineviku moodustamine Tegevus Paaristöös osalemine Kuulasin kaaslast hoolega Olin teiste vastu viisakas Kontrollisin kaaslase harjutusi tähelepanelikult Missugust harjutust oli lõbus teha? Kas mõni harjutus oli naljakas? Missugune? Põhjenda oma vastust.

82 Kontroll-leht Tööleht 2 Teema: Minevik Pea meeles! TEGUSÕNA tähistab lauses tegevust. NT: Kati läheb poodi, aga tal ei ole raha kaasas. 1. Jooni anekdoodis alla kõik tegusõnad. Juku läheb kalale aga tal ei ole ühtegi ussi kaasas. Ta võtab hoopis paberitüki ja kirjutab paberile uss. Juku ootab ootab. Ei midagi. Siis järsku näkkab. Juku tõmbab õnge välja, õnge otsas on vineeritükk, mille peale on kirjutatud latikas.? Kas joonisid alla kümme tegusõna? 2. Kirjuta anekdoot minevikus. Juku läks kalale aga tal ei olnud ühtegi ussi kaasas. Ta võttis hoopis paberitüki ja kirjutas paberile uss. Juku ootas ootas. Ei midagi. Siis järsku näkkas. Juku tõmbas õnge välja ja otsas oli vineeritükk, mille peale oli kirjutatud latikas. Kontrolli kaaslase anekdooti. Kas ta kirjutas kõik tegusõnad minevikus? Vajadusel tee parandused teist värvi kirjutusvahendiga. 3. Tuleta meelde mõni nali, mida oled kuulnud. Moodustage paarid. Rääkige teineteisele üks nali. Nüüd moodustage uued paarid. Räägi nali, mida kuulsid eelmiselt paariliselt uuele paarilisele, kasuta minevikku.

83 4. Kirjuta iga pildi kohta üks lause. Kasuta minevikku. Kass sõi arvutihiire ära. Kass pidas arvutihiirt päris hiireks Kass peitis arvutihiire suhu. Garfiend nägi isegi unes, et ta magas. Garfield unistas magamisest. Garfield ei tahtnud ärgata. Koer näris ärevusest oma saba. Koer kirjutas sõbrale, et ta sai lõpuks oma saba kätte. Koeral oli nii pikk saba, et see ulatus talle isegi suhu. Pardiema kuivatas pardipoegi pärast suplust. Pardipojad olid pärast föönitamist justkui karvapallid. Pardiemal oli kaheksa pardipoega. Kaelkirjak oli voodi jaoks liiga suur. Kaelkirjak ei olnud väga nõudlik. Oluline ei olnud, kus uni tuleb, vaid kui magus see on. Kasutatud materjal: Koostanud Ilona Martson Kükitav mannatera ja teisi eesti laste nalju Tänapäev 2010, lk 4

84 LISA 3 Tööleht 3 Teema: Otsekõne Eesmärgid Õpid kasutama otsekõne kirjavahemärke ja kirjutad koomiksi abil jutu. Pea meeles! Kasuta otsekõnet, kui tahad jutus edasi anda tegelase täpset kõnet. Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees, järel või otsekõne sees: 1) saatelause + otsekõne: Üks maisitõlvik lausus teisele: Ma ju ütlesin sulle, et kasuta päikesekreemi. 2) otsekõne + saatelause: Ma ju ütlesin sulle, et kasuta päikesekreemi, naeris maisitõlvik. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: Ma ju ütlesin sulle, pahandas üks maisitõlvik teisega, et kasuta päikesekreemi. 1. Lisa vajalikud kirjavahemärgid. Tõmba saatelausele joon alla. Mees läheb taksosse ja taksojuht küsib Kuhu soovite minna Mees vastab Koju Taksojuht küsib uuesti Palun öelge täpsemalt Mees vastab Kui täpsemalt siis elutuppa 2. Loe koomiksit.

85 Jutusta see lugu oma paarilisele. Abiks on sulle järgnevad küsimused: Kes on tegelased? Kus tegevus toimub? Mis juhtus? Kuidas lugu lõppeb? 3. Mõtle koomiksile sobiv pealkiri. Kirjuta koomiks jutuna ümber. Kasuta otsekõnet. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Otsekõne kirjavahemärgistamine Koomiski põhjal jutu kirjutamine Kaaslasele tagasiside andmine Tegevus Sain otsekõne reeglist aru Kuulasin hoolega kaaslast Olin teiste vastu viisakas Paaristöös osalemine Missugust harjutust oli lõbus teha? Kas mõni harjutus oli naljakas? Missugune? Põhjenda oma vastust.

86 Kontroll-leht Tööleht 3 Teema: Otsekõne Pea meeles! Kasuta otsekõnet, kui tahad jutus edasi anda tegelase täpset kõnet. Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees, järel või otsekõne sees: 1) saatelause + otsekõne: Üks maisitõlvik lausus teisele: Ma ju ütlesin sulle, et kasuta päikesekreemi. 2) otsekõne + saatelause: Ma ju ütlesin sulle, et kasuta päikesekreemi, naeris maisitõlvik. 3) otsekõne + saatelause + otsekõne: Ma ju ütlesin sulle, pahandas üks maisitõlvik teisega, et kasuta päikesekreemi. 1. Lisa vajalikud kirjavahemärgid. Tõmba saatelausele joon alla. Mees läheb taksosse ja taksojuht küsib: Kuhu soovite minna? Mees vastab: Koju. Taksojuht küsib uuesti: Palun öelge täpsemalt. Mees vastab: Kui täpsemalt, siis elutuppa. 2. Loe koomiksit.

87 Jutusta see lugu oma paarilisele. Abiks on sulle järgnevad küsimused: Kes on tegelased? Kus tegevus toimub? Mis juhtus? Kuidas lugu lõppeb? 3. Mõtle koomiksile sobiv pealkiri. Kirjuta koomiks jutuna ümber. Kasuta otsekõnet. Näide: Uuemad trendid Ühel päikeselisel päeval vestlevad niidul omavahel kaks võilille, Minn ja Mann. Oi, miks sa endale sellise soengu oled teinud? küsib Minn. Naljatilk! hüüatab Mann. Viimane trend on kohev ja blond! Sinu tuulest viidud kollased lokid on ajast ja arust! lisab ta. Järsku tuleb tugev tuuleiil ja puhub Manni uue soengu peast. Tead, tänapäeval mööduvad need trendid tuulekiirusel, proovib Mann end õigustada. Kasutatud materjalid:

88 LISA 4 Tööleht 4 A Teema: Loovjutt Eesmärgid Õpid kirjutama pildiseeria abil juttu, kuulama kaaslase juttu, esitama talle küsimusi ja andma soovitusi. 1. Taani karikaturist Herluf Bidstrup on joonistanud järgneva pildiseeria. Kirjuta iga pildi alla sõnu, mis sul selle pildiga seostuvad ja mis annavad pildi tegevust edasi.....

89 ... Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildiseeria abil jutu kirjutamine Kaaslase jutu kohta küsimuste esitamine Tegevus Rühmatöös osalemine Oskasin pildiseeria abil jutustada Tegin autorlapsele ettepanekuid Olin kaaslaste vastu viisakas Kas pildiseeria oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust. Kasutatud materjal:

90 Tööleht 4 B Teema: Loovjutt Eesmärgid Õpid kirjutama pildiseeria abil juttu, kuulama kaaslase juttu, esitama talle küsimusi ja andma soovitusi. 1. Taani karikaturist Herluf Bidstrup on joonistanud järgneva pildiseeria. Kirjuta iga pildi alla sõnu, mis sul selle pildiga seostuvad ja mis annavad pildi tegevust edasi....

91 Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildiseeria abil jutu kirjutamine Kaaslase jutu kohta küsimuste esitamine Tegevus Rühmatöös osalemine Oskasin pildiseeria abil jutustada Tegin autorlapsele ettepanekuid Olin kaaslaste vastu viisakas Kas pildiseeria oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust. Kasutatud materjal:

92 Tööleht 4 C Teema: Loovjutt Eesmärgid Õpid kirjutama pildiseeria abil juttu, kuulama kaaslase juttu, esitama talle küsimusi ja andma soovitusi. 1. Taani karikaturist Herluf Bidstrup on joonistanud järgneva pildiseeria. Kirjuta iga pildi alla sõnu, mis sul selle pildiga seostuvad ja mis annavad pildi tegevust edasi...

93 Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildiseeria abil jutu kirjutamine Kaaslase jutu kohta küsimuste esitamine Tegevus Rühmatöös osalemine Oskasin pildiseeria abil jutustada Tegin autorlapsele ettepanekuid Olin kaaslaste vastu viisakas Kas pildiseeria oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust. Kasutatud materjal:

94 LISA 5 Tööleht 5 Teema: Piltmõistatus Eesmärgid Õpid tundma piltmõistatusi ja välja mõtlema erinevaid lahendusi. 1. Kirjuta iga piltmõistatuse juurde, mida seal võiks olla kujutatud.

95 2. Mõtle ise välja vähemalt kaks piltmõistatust. Tähed paistavad aknast Tigu akna taga 3. Mäng Piltmõistatuste doomino Mäng toimub viiestes rühmades. Doomino kaardid on esialgu ümberpööratult laual. Iga rühmaliige võtab endale kolm doomino kaarti. Alustab see mängija, kelle kaardil on sinise äärisega piltmõistatus. Kindlat mängujärjekorda ei ole. Mängijad jälgivad, mis kaardid on laual ning vaatavad, kas tema kaartidest mõni sobiks laual oleva kaardi jätkuks. Võitja on mängija, kes saab esimesena oma kaartidest lahti. Kaardid on lauale õigesti paiguataud, kui mängu lõpuks sobib viimase kaardi selgitus esimese kaardi piltmõistatusega ehk sinise äärisega kaardid sobivad kokku. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Piltmõistatuse äratundmine Piltmõistatuse joonistamine Tegevus Osalesin aktiivselt rühmatöös Olin teiste vastu viisakas Järgisin mängureegleid Rühmatöös osalemine Missugust harjutust oli lõbus teha? Kas mõni harjutus oli naljakas? Missugune? Põhjenda oma vastust.

96 Kontroll-leht Tööleht 5 Teema: Piltmõistatus 1. Kirjuta iga piltmõistatuse juurde, mida seal võiks olla kujutatud. Mehe lips jäi lifti ukse vahele. Hiir puges just oma auku. Kauboi sõitab jalgrattaga. Karu ronib puu otsa. Vanaeit veab kitse, aga ainult nöör paistab. Karu kallistab kaelkirjakut Neli elevanti nuusutavad ühte apelsini. Aknast paistab laut.

97 2. Mõtle ise välja vähemalt kaks piltmõistatust. Tähed paistavad aknast Tigu akna taga 3. Mäng Piltmõistatuste doomino Mäng toimub viiestes rühmades. Doomino kaardid on esialgu ümberpööratult laual. Iga rühmaliige võtab endale kolm doomino kaarti. Alustab see mängija, kelle kaardil on sinise äärisega piltmõistatus. Kindlat mängujärjekorda ei ole. Mängijad jälgivad, mis kaardid on laual ning vaatavad, kas tema kaartidest mõni sobiks laual oleva kaardi jätkuks. Võitja on mängija, kes saab esimesena oma kaartidest lahti. Kaardid on lauale õigesti paiguataud, kui mängu lõpuks sobib viimase kaardi selgitus esimese kaardi piltmõistatusega ehk sinise äärisega kaardid sobivad kokku.

98 Piltmõistatuse doomino nupud õiges järjekorras Hiir puges just oma auku Karu ronib puu otsa Kauboi sõidab jalgrattaga Vanaeit veab kitse, aga ainult nöör paistab Karu kallistab kaelkirjakut Boamadu, kes seedib elevanti Aknast paistab laut Neli elevanti nuusutavad ühte apelsini Üks jänes kivi taga Kaks jänest kivi taga Kaelkirjak magab Kauboi sõidab jalgrattaga / Kolm hiirt juustu sees Kingitus Jahimees läheb püssi ja koeraga Kodaniku lips jäi lifti ukse vahele Kasutatud materjal:

99 LISA 6 Tööleht 6 Teema: Lünktekst Eesmärgid Loed teksti ja õpid selle kohta küsimusi esitama. Kõneled loetust, mõtled loole lõpu ja kuulad tähelepanelikult õpetajat. 1. Loe tekst läbi. Vali lünkadesse sobiv sõna ja mõtle loole pealkiri.. (1) läks peegli ette ja asus (2)... (1), ae, kostis korraga kingariiulilt hüüe. Pane täna meid jalga, eks. Hüüdjateks osutusid (3).. Vaadake, millised te välja näete, porises (1) vastu. Te läigite nii imelikult. Ja üldse on teil üle mõistuse kõrged kontsad all. Teiega on (4) käia. Pane ikka meid jalga! lunisid (3) teatrisse ja (5). edasi. Siis läheme Urjuh! hurjutasid vanaema vildid nurgast. Kas te saate minema, nurjatud! Mis te 1. Liisu, Mati, Mari 2. hambaid pesema, juukseid kammima hullutate lapsest! Pai (1) paneb hoopis meid 3. (isa) kummikud, (ema) peokingad, jalga. Ja me läheme (6) (isa) tanksaapad, istume pingile 4. kummaline, lahe, nõme ning arutame maailmaasju. Seda, et poes on kõik kallimaks läinud ja Vildid ei ole enam moes, tänitasid (3), kes ei mõelnudki 5. kohvikusse, kinno, poodidesse 6. turule, parki, muuseumisse 7. varbad, naba, selg nii lihtsalt alla vanduda. Praegu patseeritakse ikka (3). Talvel aga tuleb ringi käia nii, et (7) paistaks, sest nohune nina ja lõdisemine on moes.

100 Siis lõi kogu jalatsiriiul sumisema nagu mesilastaru. Kõik (8), karjusid läbisegi, kõik nad tahtsid, et (1) just neid jalga paneks. Sõidame maale, hüüdsid botikud. Nemad rääkisid hästi (9) häälega. Bussini on oma pool tundi aega. (1) mõtles veidi järele ja küsis: Mis me seal peale hakkame? Samunegi, et kaevame peenrad üles, teatasid botikud elutargalt. Maal on värske õhk ja (10) mis sa hing veel ihkad! Kisa peale ärkasid üles ka karvased toasussid. Nad ringutasid (11) kombel ning hakkasid kohe manguma: Ära kuula botikuid, nurrusid nad. Pane hoopis meid jalga, siis võime terve pika päeva teleka ees lösutada. Järsku on (12) juba alanud? Mõtle, millest sa, (1), ilma jääd! Suvel ei vahita telekat, ei jätnud botikud jonni. Suvel tehakse (13). Aga sussid ei kostnud musta ega valget. Nemad olid selleks liiga laisad. Botikud panevad varbad higistama, ütlesid hoopis plätud. Ja botikutega ei saa rannas möllata. Mokk maha, vurlekari! kurjustasid botikud. Plätud aga on üks õige sõnakuulmatu rahvas. Juustukad, juustukad! hakkasid nad botikuid (14). Nüüd puhkes ilmatu suur riid ja mürgel. Tahame maale! kisasid botikud. Tahame (15)! karjusid plätud vastu. 8. käimad, jalanõud, jalavarju 9. peenikese, kõrge, jämeda 10. porilombid, roheline muru, loomad 11. inimese, laiskvorsti, kassi 12. multikad, lastefilmid, uudised 13. lõbusaid asju, maatöid, muid asju 14. hüüdma, narrima, norima 15. reisile, randa, maale 2. Kirjuta lühidalt, kuidas lugu võiks lõppeda.

101 3. Kirjuta teksti kohta kolm küsimust. 1) 2) 3) 4. Võrdle enda ja pinginaabri tööd. a) Kuivõrd erinevad teie pealkirjad? b) Missugused sõnad panite lünka ühtemoodi, missugused erinevalt? c) Lugege ette oma loo lõpud. d) Küsige teineteiselt koostatud küsimusi. 5. Arutle paarilisega! a) Iseloomustage jutus olnud jalanõusid. b) Milliseid jalanõusid kannaksid tänase ilmaga? 6. Kuula, õpetaja loeb sulle ette autori kirjutatud jutu. Tõmba joon alla sõnadele, mis on sinu jutus erinevad. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Teksti sisu mõistmine Lugemispalale lõpu mõtlemine Küsimuste moodustamine Tegevus Kuulasin kaaslast hoolega Osalesin aktiivselt arutelus Olin teiste vastu viisakas Paaristöös osalemine Kas lugu Liisu ja jalatsid oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust.

102 Kontroll-leht Tööleht 6 Teema: Lünktekst Liisu ja jalatsid 1. Loe, kuidas autor on selle loo kirja pannud. Liisu ja jalatsid (1) Liisu läks peegli ette ja asus (2) juukseid kammima. (1) Liisu, ae, kostis korraga kingariiulilt hüüe. Pane täna meid jalga, eks. Hüüdjateks osutusid (3) ema peokingad. Vaadake, millised te välja näete, porises (1) Liisu vastu. Te läigite nii imelikult. Ja üldse on teil üle mõistuse kõrged kontsad all. Teiega on (4) nõme käia. Pane ikka meid jalga! lunisid (3) peokingad edasi. Siis läheme teatrisse ja (5) kohvikusse. Urjuh! hurjutasid vanaema vildid nurgast. Kas te saate minema, nurjatud! Mis te hullutate lapsest! Pai (1) Liisu paneb hoopis meid jalga. Ja me läheme (6) parki, istume pingile ning arutame maailmaasju. Seda, et poes on kõik kallimaks läinud ja Vildid ei ole enam moes, tänitasid (3) peokingad, kes ei mõelnudki nii lihtsalt alla vanduda. Praegu patseeritakse ikka (3) (peo)kingades. Talvel aga tuleb ringi käia nii, et (7) naba paistaks, sest nohune nina ja lõdisemine on moes. Siis lõi kogu jalatsiriiul sumisema nagu mesilastaru. Kõik (8) käimad, karjusid läbisegi, kõik nad tahtsid, et (1) Liisu just neid jalga paneks. Sõidame maale, hüüdsid botikud. Nemad rääkisid hästi (9) jämeda häälega. Bussini on oma pool tundi aega. (1) Liisu mõtles veidi järele ja küsis: Mis me seal peale hakkame? Samunegi, et kaevame peenrad üles, teatasid botikud elutargalt. Maal on värske õhk ja (10) porilombid mis sa hing veel ihkad! Kisa peale ärkasid üles ka karvased toasussid. Nad ringutasid (11) kassi kombel ning hakkasid kohe manguma: Ära kuula botikuid, nurrusid nad. Pane hoopis meid jalga, siis võime terve pika päeva teleka ees lösutada. Järsku on (12) multikad juba alanud? Mõtle, millest sa, (1) Liisu, ilma jääd!

103 Suvel ei vahita telekat, ei jätnud botikud jonni. Suvel tehakse (13) maatöid. Aga sussid ei kostnud musta ega valget. Nemad olid selleks liiga laisad. Botikud panevad varbad higistama, ütlesid hoopis plätud. Ja botikutega ei saa rannas möllata. Mokk maha, vurlekari! kurjustasid botikud. Plätud aga on üks õige sõnakuulmatu rahvas. Juustukad, juustukad! hakkasid nad botikuid (14) narrima. Nüüd puhkes ilmatu suur riid ja mürgel. Tahame maale! kisasid botikud. Tahame (15) randa! karjusid plätud vastu. 2. Loe, missuguse lõpu kirjutas autor. Autori variant: Kuulge, hüüdsid korraga peokingad kohkunult, kus siis Liisu on? Aga Liisu oli juba ammu õues. Ja õige kah: suvel on ju paljajalu kõige mõnusam. 3. Kirjuta teksti kohta kolm küsimust. 1) Millised erinevad jalanõud olid Liisu kingariiulis? 2) Kuidas käitusid botikud? 3) Mis tujus oli Liisu? Kasutatud materjal: Markus Saksatamm Tont ja mannapuder- naljajutud lastele, Tänapäev

104 LISA 7 Tööleht 7 A Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

105 B Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

106 C Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

107 D Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

108 E Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

109 F Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

110 G Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

111 H Tööleht 7 Teema: Naljakad pildid Eesmärgid Õpid esitama pildi kohta küsimusi ja vastuste põhjal juttu kirjutama. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Pildi kohta küsimuste moodustamine Erinevate küsisõnade kasutamine Pildi põhjal küsimustele vastamine Mis oli sinu jaoks sellel pildil naljakat? Põhjenda Kasutatud materjal: Edgar Valter Natuke naljakad pildid, Kirjastus ELMATAR 2003

112 LISA 8 Tööleht 8 Teema: Koomiks Eesmärgid Õpid koomiksile teksti kirjutama. Arutled erinevate teemade üle ja avaldad oma arvamust. 1. Vaata pildiseeriat ja kirjuta jutumulli tegelase kõne.

113 Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Koomiksile teksti mõtlemine Arutlemine, arvamuse avaldamine Koomiski väljamõtlemine, tegemine Tegevus Võrdlesin koomikseid omavahel Kuulasin hoolega kaaslast Osalesin aktiivselt arutelus Rühmatöös osalemine Kas töölehel olnud koomiks oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust.

114 Kontroll-leht Tööleht 8 Teema: Koomiks Loe, missuguse koomiksi kirjutas autor. Kasutatud materjal:

115 LISA 9 Tööleht 9 Teema: Lühendid Eesmärgid Õpid tundma erinevaid lühendeid ja nende õigekirja. 1. Loe läbi hea õpetaja retsept. PÕHI: ca 150 g heatahtlikkust 100 g inimlikkust 3 kl kuulamisoskust 100 g tolerantsust 150 g loovust 5 spl autoriteetsust HEA ÕPETAJA RETSEPT TÄIDIS: 100 g õpilaste võrdset kohtlemist 100 g arusaadavaks tegemist 6 tl aine vastu huviäratamist 100 g huumorimeelt 400 g oskust suhelda õpilastega 300 ml oma aine valdamist 400 ml rangust 100 g enesevalitsemist KAUNISTUSEKS: 20 poplaulu tundmine noorte huvialade tundmine moekas riietus VALMISTAMINE: Sega kõik õpetajapõhja koostisosad ning suru õpilastega täidetud klassiruumi. Küpseta u 100 C juures min. Jahuta. Täidiseks vahusta koostisosad ja vala küpsetatud põhjale. Aseta viieks tunniks kooli. Raputa õpetajale ohtralt noorte huvialade tundmist, sh popmuusika teadmisi ning kaunista moeka riietusega. 2. Loe läbi näitelaused. Kirjuta sulgudesse sõna tähendus. Leia sõnaraamatu abil selgitused sõnadele, mille tähendust sa ei tea. a) Kati on veidruste suhtes, vähemuste vastu tolerantne ( ). b) Mati on väga loov ( ). c) Juhani isa on autoriteetne ( ), ta tahab olla oma isa moodi. d) Ta kaotab tihti enesevalitsuse ( ).

116 3. Arutle rühmakaaslastega! c) Milliste hea õpetaja koostisosadega olete nõus? d) Mida retseptis muudaksite? 4. Kirjuta retseptist välja kõik lühendid ja lisa nende tähendused. 5. Leia lühenditele tähendused. 1. a 2. dr 3. e 4. ekr 5. hr 6. jms 7. hrl 8. lk 9. lp 10. nn 11. nr 12. nt 13. ca 14. ptk 15. tk 16. v.a. 17. kl 18. rmt ja muud sellised enne Krituse sündi lugupeetud härra klaasitäis ehk näiteks doktor aasta umbes raamat number harilikult Milline sõna jäi üle? Mis on selle lühend? circa, umbes. peatükk

117 Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Lühendite äratundmine Võõraste sõnade selgitamine Tegevus Leidsin võõraste sõnade tähendused Osalesin aktiivselt arutelus Olin kaaslaste vastu viisakas Rühmatöös osalemine Kas hea õpetaja retsept oli sinu jaoks naljakas? Põhjenda oma vastust.

118 Kontroll-leht Tööleht 9 Teema: Lühendid 1. Loe läbi hea õpetaja retsept. PÕHI: ca 150 g heatahtlikkust 100 g inimlikkust 3 kl kuulamisoskust 100 g tolerantsust 150 g loovust 5 spl autoriteetsust HEA ÕPETAJA RETSEPT TÄIDIS: 100 g õpilaste võrdset kohtlemist 100 g arusaadavaks tegemist 6 tl aine vastu huviäratamist 100 g huumorimeelt 400 g oskust suhelda õpilastega 300 ml oma aine valdamist 400 ml rangust 100 g enesevalitsemist KAUNISTUSEKS: 20 poplaulu tundmine noorte huvialade tundmine moekas riietus VALMISTAMINE: Sega kõik õpetajapõhja koostisosad ning suru õpilastega täidetud klassiruumi. Küpseta u 100 C juures min. Jahuta. Täidiseks vahusta koostisosad ja vala küpsetatud põhjale. Aseta viieks tunniks kooli. Raputa õpetajale ohtralt noorte huvialade tundmist, sh popmuusika teadmisi ning kaunista moeka riietusega. 2. Loe läbi näitelaused. Kirjuta sulgudesse sõna tähendus. Leia sõnaraamatu abil selgitused sõnadele, mille tähendust sa ei tea. a) Kati on veidruste suhtes, vähemuste vastu tolerantne (salliv/ leplik). b) Mati on väga loov (tal on palju häid ideid). c) Juhani isa on autoriteetne (lugupeetud), ta tahab olla oma isa moodi. d) Ta kaotab tihti enesevalitsuse (enesekindlus/ enesekontroll)

119 3. Arutle paarilisega! a) Milliste hea õpetaja koostisosadega olete nõus? b) Mida retseptis muudaksite? 4. Kirjuta retseptist välja kõik lühendid ja lisa nende tähendused. ca - circa, umbes ml milliliiter tl - teelusikatäis sh - sealhulgas g - gramm u umbes C - Celsiuse kraadid kl - klaasitäis (klass, kell) spl - supilusikatäis min - minut 5. Leia sageli kasutatavatele lühenditele tähendused. 1. a 2. dr 3. e 4. ekr 5. hr 6. jms 7. hrl 8. lk 9. lp 10. nn 11. nr 12. nt 13. ca 14. ptk 15. tk 16. v.a. 17. kl 18. rmt 6 ja muud sellised 4 enne Krituse sündi 9 lugupeetud 5 härra 17 klaasitäis 3 ehk 12 näiteks 2 doktor 1 aasta. umbes 18 raamat 11 number 7 harilikult 13 circa, umbes Milline sõna jäi üle? Mis on selle lühend? umbes - u Kasutatud materjal: Ajaleht Õpsik, Jaana Skvortsova Retsept (2012)

120 LISA 10 Tööleht 10 Teema: Piltlikud väljendid RÜHM 1 TÖÖJUHEND 1. Vaata pilti. Mõtle koos kaaslastega välja üks olukord, mis on seotud selle pildiga ja milles kasutate järgmisi piltlikke väljendeid: mett moka peale määrima- meelitama, meeldida tahtma, mesimagusat juttu ajama; keelt hammaste taga hoidma- vait olema. kops läks üle maksa- vihastama, vihaseks saama; n/ / jalgadele tuld andma- ära jooksma. 2. Kui olete mõelnud sellele, millest jutt räägib, siis mõelge ka, kuidas te räägite. Kasutage miimikat ja kehakeelt, hoidke silmsidet, valige sobib kõnekiirus ja valjus. 3. Esinege julgelt, et kõik kuuleksid. Kõik sõnad öelge välja selgelt ja arusaadavalt, kõnelege kuulajate poole näoga, muidu võib te huvitav jutt kuulajatel arusaamatuks jääda.

121 RÜHM 2 TÖÖJUHEND 1. Vaata pilti. Mõtle koos kaaslastega välja üks olukord, mis on seotud selle pildiga ja milles kasutate järgmisi piltlikke väljendeid: auku pähe rääkima- mõjutama, nõusse rääkima; puru silma ajama- petma, välja petma, tüssama; süda sai täis- vihastama, vihaseks saama; n/ / mägesid paigast nihutama- väga suur tahtmine midagi korda saata. 2. Kui olete mõelnud sellele, millest jutt räägib, siis mõelge ka, kuidas te räägite. Kasutage miimikat ja kehakeelt, hoidke silmsidet, valige sobib kõnekiirus ja valjus. 3. Esinege julgelt, et kõik kuuleksid. Kõik sõnad öelge välja selgelt ja arusaadavalt, kõnelege kuulajate poole näoga, muidu võib te huvitav jutt kuulajatel arusaamatuks jääda. RÜHM 3 TÖÖJUHEND 1. Vaata pilti. Mõtle koos kaaslastega välja üks olukord, mis on seotud selle pildiga ja milles kasutate järgmisi piltlikke väljendeid: musta valgeks rääkima- moonutama, valetama; udujuttu ajama- kahtlast või segast juttu ajama; oma käsi puhtaks pesema- süüst puhtaks jääma; n/ / soolasammas- liikumatu. 2. Kui olete mõelnud sellele, millest jutt räägib, siis mõelge ka, kuidas te räägite. Kasutage miimikat ja kehakeelt, hoidke silmsidet, valige sobib kõnekiirus ja valjus. 3. Esinege julgelt, et kõik kuuleksid. Kõik sõnad öelge välja selgelt ja arusaadavalt, kõnelege kuulajate poole näoga, muidu võib te huvitav jutt kuulajatel arusaamatuks jääda.

122 RÜHM 4 TÖÖJUHEND 1. Vaata pilti. Mõtle koos kaaslastega välja üks olukord, mis on seotud selle pildiga ja milles kasutate järgmisi piltlikke väljendeid: maast ilmast rääkima- rääkima tühjast-tähjast; nagu hane selga vesi- täiesti ilma mõjuta; / / ei lausunud musta ega valget- ei öelnud midagi; varvast viskama- ära minema 2. Kui olete mõelnud sellele, millest jutt räägib, siis mõelge ka, kuidas te räägite. Kasutage miimikat ja kehakeelt, hoidke silmsidet, valige sobib kõnekiirus ja valjus. 3. Esinege julgelt, et kõik teid kuuleksid. Kõik sõnad öelge välja selgelt ja arusaadavalt, kõnelege kuulajate poole näoga, muidu võib te huvitav jutt kuulajatel arusaamatuks jääda. Kuidas mul läks? Märgista! Tegevus Sain hästi hakkama Oli natuke raske Tekitas segadust Ei saanud hakkama Piltlike väljendite ja pildi abil dramatiseeringu esitamine Piltlike väljendite ära tundmine Tegevus Osa täitmine Kasutasime piltlikke väljendeid Olin teiste vastu viisakas Rühmatöös osalemine Kas mõni harjutus oli sinu jaoks naljakas? Missugune? Põhjenda oma vastust.