CURARE. Kodutohter. Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL

Size: px
Start display at page:

Download "CURARE. Kodutohter. Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL"

Transcription

1 CURARE EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 61 APRILL 2015 Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI Kodutohter

2 Tere, armas lugeja! Sisukord Esimesed kevadekuulutajad on oma kaherattaliste sõpradega Tartu tänavatel juba pikemat aega põristanud ning viimaks tuleme talvepuhkuselt tagasi ka meie. Kuigi tõtt öelda tegelikult mitte päriselt. Ehk märkate värsket Curaret lehitsedes, et midagi on teistmoodi. Kui ei, siis jätame jutu sinnapaika. Kui jah, siis ma ütlen teile, et nii peabki olema. Nimelt otsustasime anda seekord sulepea inimestele, kes esindavad valdkondi, mis on meile suhteliselt võõrad. Meie õnneks olid nad valmis väljakutse vastu võtma. Nõnda juhtuski, et suure osa käesolevast Curarest moodustavad külalisautorite kirjatükid. Oma mõttemaailma ja elutarkust jagavad meiega juurakad, kunstiajaloolased ja psühholoogid. Isegi leedukad ütlevad sõna sekka. Meil jääb üle ainult kuulata. Seepärast keetke endale tass geneerilist kevadist teed, valage see termostopsi, otsige õue päikeselises sopis mõnus pink ja hakake pihta. Meie soovime teile nagu ikka head lugemist Luulenurk A&O Ilma alguseta pole lõppu. Ilma anatoomiata pole arsti Vaim ja tervis Ehk mõtisklus teadveloleku tervendavast mõjust ja selle teaduslikust tõestusest Kultuur ja meditsiin Sulavad kellad ja geeniused kunstiajalugu armastab meditsiini Kuula juristi Ühisturu konvergentsi turgutamisest kuni Aafrika abivajajate päästmiseni Üle Läti Sõprussuhted peaaegu naaberriigiga Residentuur Terves kehas terve vaim Kodutohter Aprilli eri P.S. Detsembrikuus oli kotkasilmaks Marija Liisa Tõnissoo, kes märkas Kikast ning püüdis ta kinni. Aprillis pääses Kikas jälle vabadusse. Otsime kotkast! P.S.P.S. Kui te imestate, miks on esikaanel virmalised, siis. Põhjused. Peatoimetaja Martti Vaske Küljendaja Signe Toom, Bruno Saar Keeletoimetajad Hannelore Markson, Liis Zovo, Minna Kuslap Kaanepilt Meriliis Metsamäe Luuletus Raymond Alan Margus Fotograafid Mari Einberg Kaasa aidanud Raymond Alan Margus, Liis Puis, Mann Randaru, Kuldne Kolmik, Getter Õigus Tiraaž 500 Trükk Areal Disain OÜ Aadress Pepleri 32, Tartu Kommentaarid, ettepanekud ja artikliideed on oodatud aadressile eays.curare@gmail.com. Martti Vaske IV kursus Curare peatoimetaja Curare väljaandmist toetab:

3 Oota Heitke siia pikali, akna poole asetagem pea, miks on siin nii jahe? Ja inimesi nii mitu? Rabeleda mitte, olge palun nii hea, Kas peab see ürp olema seljas mul nii kitsavõitu? Üks piste, hingetõmme ja kadunud mu aru, Kümme, üheksa, kaheksa- Ongi kõik, manalateele minek, hüvasti maailm, kahju, homme pidi olema võrratu suveilm. Ennäe, ongi valgus tunneli lõpus, Äratus! Õhulend, huulilt libiseb üksik roppus, avage silmad, mu härra operatsioon on läbi. von Hipokraat

4 A&O Ilma alguseta pole lõppu. Ilma anatoomiata pole arsti. 4 Arstitudengitel ja ka sertifitseeritud arstidel on esimesest kursusest hästi meeles ladinakeelse anatoomiatermini tuupimine. Kuigi paljude jaoks tundus see tõelise piinamismeetodina, siis õpiti enneolematu innuga, kuna just need sõnad on meie tuleviku vundament. Vaatamata asjaolule, et anatoomia on arstiteaduse baasiks, rõhutakse õppekavas ainele üha vähem. Kelly Hiibus I kursuse tudengid Kes minevikku ei mäleta, elab teadmatuses Anatoomia ainekavas on toimunud mitmeid muutusi. Alles hiljaaegu oleme jõudnud olukorrani, kus kolme ja poole prekliinilise õppeaasta jooksul puutume inimkeha ehitusega kokku vaid esimesel aastal aastal võeti Riigikogus vastu kõrgharidusreform, mis tähendas ka muutust arstiteaduskonna õppekavas alates aastast. Kõigi heameeleks kliiniliste õpingute praktika maht kahekordistus, kuid selle tagajärjeks oli osade õppeainete liigutamine või kaotamine. Surmava hoobi sai kliiniline anatoomia aine, mis andis ülevaate haiguslike seisundite tekkepõhjustest kliinilis-anatoomilstele alustele tuginedes. See oli ka õpilaste ainus võimalus õppekavasiseselt korrata inimkeha ülesehitust enne kliinikumi astumist. Anu Parvelo Keidi Suursaar Samas tuleb nentida, et aine eemaldamine õppekavast sai alguse just õpilaste tagasisidest, mille üldpilt oli üsna negatiivne, kuna see jäi hindamisskaalal erinevates kriteeriumites üheksal korral kümnest allapoole keskmist. Täpsematel selgitustel jäi aga eriti silma õpetamismeetodite nõrk kvaliteet ning õppetöö ja eksami lahknevus. Kuigi arstiteaduse õppekava on nüüdseks kliinilise anatoomia võrra vaesem, siis selle aasta sügisel oli üliõpilastel üle mitme aasta taas võimalus osaleda lihaste preparatsioonikursusel. Lisaks sellele ootab huvitatud tudengeid kevadel veel ees kurikuulus süvapreparatsioonikursus. Tuleks aga rõhutada, et anatoomia õppejõud korraldavad neid aineid oma heast tahtest ja vabast ajast. Sealjuures on suur osa preparatsioonist valikainena, kuid enamik meist mõistab, kui arendav ja vajalik see on. Anatoomia ainekavas on toimunud mitmeid muutusi. Muutused paarikümne aasta taguse ajaga on silmnähtavad. Õppejõud kirjeldavad, kuidas nad kümneid aastaid tagasi joonistasid õpilastele käsitsi skeeme ja õpikuid polnud kusagilt saada. Praeguseks on loengud õpilastele pigem tungivalt soovituslikud ja justkui viiteks õppematerjalidele, kuna suureks rõõmuks ja mugavuseks on kogu teave kergesti omandatav õpikutest ja internetist. Samas oli sel ajal põhirõhk just käelisel tegevusel ehk preparatsioonidel, kuid nüüdseks on enamik õpet pigem teoreetiline. Meie praeguse praktikumis veedetud nelja akadeemilise tunni asemel oli nädalas kuus tun- di praktikume ja anatoomia oli ära jaotatud kolme semestri peale. Kuigi teadmiste omandamiseks on rohkem võimalusi, siis on ka ajalised nõudmised õpilastele ja õppejõududele tunduvalt suurenenud ning teadmiste hulk pole sugugi vähenenud. Probleem hüüab tulles Õppekava muutuste tõttu Varem 3 semestrit 6 akadeemilist tundi nädalas Loengud kui peamine infoallikas Rohkem prepareerimist, põhjalikum lihasteõpe Rõhk käelisel tegevusel Organid kohtumeditsiini kaudu, kvaliteetsed peavad üliõpilased omandama kogu teabe kaks korda kiiremini kui mõned aastad tagasi. Sealjuures ei suuda nad kogu teadmiste hulka tõhusalt omandada ja puudub võimalus ainet õppejõu käe all uuesti kliinilise anatoomia näol korrata. Veel suuremaks probleemiks on aga õppejõududel lasuv koorem. Nimelt puuduvad anatoomias doktorandid ja noored lõpetajad ei ole motiveeritud ülikooli õpetama asuma. Selle tulemuseks on olukord, kus pole piisavalt anatoomiateadmiste edasiandjaid ning enamik praegu töötavatest õppejõududest on ülikoolis töötanud aastakümneid ja on lähenemas pensionieale. Nende töölt lahkumine oleks aga katastroofiline noorematele töötajatele, kellele tähendaks see praeguse koormuse mitmekordistumist ja suure tõenäosusega ka mingil määral õppeaine järjekordset reformimist. Kui saad võtta kinni mao peast, pole ülejäänu muud kui lihtsalt köis. Akanite ühiskonna vanasõna Meie probleemi mao peaks Nüüd 2 semestrit 4 akadeemilist tundi nädalas Teave internetist ja õpikutest Süva- ja lihaste preparatsioon valikainetena Rõhk iseseisval õppel Organid annetatult ja tihti vanad

5 A&O 5 Probleemid Vähe õppejõude, suur koormus Madal palk, pole tööturul konkureeriv Väga väikese aja jooksul suur kogus termineid Liiga vähe aega prepareerimiseks ja käelise tegevuse omandamiseks on üliõpilaste soovimatus tulla õppejõuna anatoomia instituuti töötama. Arstiteaduskonnas õppimist alustavatel noortel on suured unistused haiglas patsientide ravimisest. Vähestel mõlgub mõtteis idee teoreetilise anatoomia õpetamisest arstihakatistele, rääkimata siis selle teostamisest. Üsnagi demotiveeriv aspekt õppejõuks asumisel on palk, mis jääb arsti omast tublisti alla. Kõiki hulljulgeid, keda madal palk ei heiduta, ootab lisaks ees üüratu töökoormus, mis nõuab kannatlikkust ja pühendumust. Meie tänased ennastohverdavad õppejõud on tulnud siia mitmel põhjusel. Residentuurijärgsete valikute te- Õppejõud Elle Põldoja. kaader ja suur austus aine vastu. Anatoomia on küll teoreetiline, kuid siiski käega katsutav ja väga põhjalikult uuritud ala. Ebakindlusele ja teadmatusele seal kohta pole. Üliõpilased peavad omandama kogu teabe kaks korda kiiremini kui mõned aastad tagasi. gemise ajal oli tol ajal Eestis teine süsteem. Lõpetajatele polnud piisavalt töökohti ja tihtipeale suunati nad teiste linnade haiglatesse. Selle asemel eelistasid nad õppejõukohta Tartus, tundes hirmu võõra linna ees või soovides olla pere lähedal. Motivaatoriks oli ka ülikooli anatoomia instituudi kõrgetasemeline õppejõudude Otsi lahendust, kus sa saad... Mao pea maharaiumiseks oleks instituuti vaja uusi õppejõude. Esimese kursuse tudengeid saaksid õpetada nii vanemad üliõpilased, erialaarstid kui ka uued motiveeritud õppejõud. Nende lahendustega kaasneb aga mitu probleemi. Tudengeid ei saa tööle võtta, kuna neil puudub bakalaureusekraad, mis Tartu ülikooli seaduse järgi peab olema enne õpetama asumist omandatud. Seda arstiteaduskonnas lihtsalt ei eksisteeri ja kraadi loomine ei ole ka tulevikus mõistlik. Mõni arst on oma tööaja jooksul käinud anatoomia instituudis õpetamas, kuid enamasti pole neil piisavalt aega oma igapäevase töö juurest lahkumiseks ja selleks eeldatakse nende endi motiveeritust. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks anatoomiat õpetada külalislektoritega, kelleks oleksid erinevad erialaarstid, kuid sellega on väga raske tagada õpetamise ühtlast kvaliteeti ja õppekavade täpsust. Võimalik oleks ka noorte õpetajate motiveerimine ja töökoha pretensioonikamaks muutmine. See on võimalik ainult siis, kui tehakse kardinaalseid muutusi instituudis, alustades õppejõudude koormuse vähendamisest ja palga tõstmisest. Ettevalmistus on tarkuse vennapoeg Õppejõud panevad noortele südamele, et senikaua, kuni probleem on aktuaalne, saavad õpilased nii enda kui ka õppejõudude koormust vähendada kodus ise ettevalmistudes. Selle tulemusel muutuvad praktikumid tudengite ja õppejõudude vaheliseks dialoogiks ja suureneb teadmiste omandamise tõhusus. Artikli kirjutamisel täname koostöö eest lektor Aade Liigantit ja vanemassistent Elle Põldoja.

6 VAIM JA TERVIS 6 Meditatsioon mitte ainult hipidele! ehk mõtisklus teadveloleku tervendavast mõjust ja selle teaduslikust tõestusest Helena Hanso Psühholoogiatudeng Psühholoogia maailmas on laineid löömas aina kuumenevad teemad meditatsioon ja teadvelolek ehk mindfulness. Räägitakse mindful revolution ist 1 sellest, kuidas üha enam inimesi on avastamas enda jaoks meditatsiooni positiivset mõju. Oma vaimustust teadveloleku praktikast jagavad kuulsused David Lynch ist Oprah ni. Kodumaal on aga juba kümnetesse koolidesse pilootprojektina sisse viidud vaikuseminutite programm 2, mille eesmärk on õpilastele stressirohke koolipäeva sees lõdvestumistkeskendumist soodustavaid meeleharjutusi pakkuda. Juba ammu peab enda jaoks igapäevast mediteerimist oluliseks lisaks Tiibeti munkadele hulk läänemaailma sõdureid, sõjaveterane, tippsportlasi ja suisa vange. Meditatsiooni kohta antakse välja aina enam käsiraamatuid ja teadusartikleid. Mis siis teeb selle populaarsust koguva, kuid paljude jaoks siiski võõrapärase tegevuse nii hinnatuks? Kust tuleb põlistel paganatest põhjamaalastel, või veelgi enam nii veendunult teadususku rahval üldse selline mõte?! Mõte põimida enda igapäevaellu harjutusi, millest tulenevast meelerahust näivad esmapilgul andvat tunnistust vaid kaugete linnade tänavaid kaunistavad hiiglaslikud Buddha kujud, kelle poolavatud silmadest kiirgub salapärane tarkus... või hommikumaade mägede tuultes laperdavad palvelipud... Pole ju sugugi välistatud, et meist nii mõnegi meeles seostub veel meditatsiooniga kuvand kuudepikkusest karvakasvamist soodustavast koopaisolatsioonist või siis hoopis jalgade kaela taha väänamisest ja muudest üleinimlikest asenditest, milles kannatada ja püüdlikult Om-mantrat laulda. Meditatsiooniga on tõepoolest seotud laialdane hulk eelarvamusi, stereotüüpe ja stigmasid. Meditatsiooniga on seotud laialdane hulk eelarvamusi, stereotüüpe ja stigmasid. Üks levinumaid eksiarvamusi seoses meditatsiooniga kipub olema see, et mediteerimise põhieesmärk on saada pea mõtetest tühjaks ja hoida seda nii kogu harjutuse käigus. Selline uskumus aga põhjustab paratamatult stressi ja pinget, sest üldjuhul ei ole täielik mõttetühjus, vähemalt algaja mediteerija puhul, kergesti saavutatav ega isegi võimalik. Selliseid nn tühjusemeditatsioone on küll olemas, ent need on pigem suunatud kogenud praktiseerijatele. Esialgu soovitatakse siiski taolise nn passiivse meditatsiooni asemel tegeleda aktiivse meditatsiooniga, mille arendamiseks on mitmeid tehnikaid. Näiteks on levinud viisideks keskendumine enda hingamisega seonduvatele aistingutele, kehaaistingutele või kuulmismeele kaudu saadavale teabele. Tuleb tõdeda, et eelnimetatutele lisandub veel terve pikk nimekiri vähem või rohkem eriskummalisena näivaid tegevusi, mis kõik aitavad tuua tähelepanu käesolevale hetkele ja mida kõike saab meditatsiooniks lugeda. Meditatsioon ongi pigem nn vihmavarjutermin, kuhu alla mahub palju eri liiki meeleharjutusi, teiste seas ka mindfulness, mis on ingliskeelne tõlge budistlikust paalikeelsest terminist sati. Eesti keeles on sel heal lapsel mitu nime: tähelepanelik teadvelolek, meelevirgus, ärksameelsus, meeletäius (siin edaspidi:

7 7 VAIM JA TERVIS teadvelolek). Teadveloleku näol on tegemist lääneliku, mittesektantliku, teaduspõhise meditatsiooniliigiga, mis tuleneb 2500-aastase ajalooga budistlikust praktikast nimega vipassana 3. Kitsamas tähenduses seisneb see meeleharjutustes, mis aitavad inimesel keskenduda parasjagu käesolevale momendile ning tajuda kohalolekut ja vahetult saadavaid impulsse ja kogmusi, vähendades muu hulgas rumineerimist ja ka üleliigset murelikku tulevikule mõtle- Regulaarsetel mediteerijatel paraneb keskendumisvõime, mälu ja unekvaliteet. mist. Mindfulness i tuumaks on kohaloleku täielik tajumine. Selle tehnika praktiseerimise käigus õpitakse keskenduma teatud kindlal viisil, mille on hästi sõnastanud Kabat-Zinn 4 kavatsuslikult, käesolevas hetkes ja hinnanguvabalt. Teadveloleku harjutused on seotud pigem erapooletu vaatlemisega kui tähelepanu koondamisega pikaks ajaks ühele objektile. Esialgu keskendutakse küll hingamisele, ent kui tähelepanu on juba piisavalt stabiilne, saab mediteerija juba jälgida mistahes füüsilisi või mentaalseid aistinguid, mis hetkest hetkesse muutuvad ja millele hinnangu andmisest mediteerija hoidub. Teadveloleku meistrite arvates toimib enamik inimestest paljudes eluaspektides autopiloodisarnases olekus, mis on harjumuse tõttu omaseks, enesestmõistetavaks ja nii ka teadvustamatuks muutunud. Teadveloleku pooldajad ja arendajad väidavad, et elukvaliteedi parandamiseks ja kannatuste vähendamiseks tuleb meil loobuda autopiloodirežiimist oma elus ning olla tähelepanelik ja aktsepteeriv igas olevikuhetkes 5. Teadveloleku taseme tõstmiseks soovitatakse regulaarset teadveloleku meditatsiooni praktiseerimist, kusjuures kogenumad saavad seda teha juba igapäevategevuste käigus ega pea tingimata eraldama selleks vaikset ajahetke omaette. Meditatsiooni tervendav mõju Psühholoogiatudengina on mulle südamelähedased aina lisanduvad teaduslikud tõestused sellest, kuidas teadvelolekul põhinevad teraapiaprogrammid aitavad inimestel ületada mitmeid erinevaid vaimse tervise muresid. Näidatud on muu hulgas sügavasse depressiooni tagasilangemise tõenäosuse negatiivset seost mindfulness i praktiseerimisega 6 ning maniakaalsete sümptomite vähenemist biopolaarsetel patsientidel 7. Samuti on meditatsiooniga seostatud ärevushäirete, paanikahäire ja sotsiaalfoobia sümptomite vähenemist 8. Meditatsioonist saavad abi ka täiesti tavalised terved inimesed, kes ühegi häirega kimpus ei ole eelkõige on meditatsioonil märgatavaid mõjusid stressi- ja ärevusetaseme madaldamisel. Samuti on leitud, et pikaajaline meditatisoonipraktika parandab tähelepanuga seotud ajualasid, iseäranis seoses ootamatute stiimulitega 9. Lisaks on kinnitusi sellest, et regulaarsetel mediteerijatel paraneb keskendumisvõime, mälu ja unekvaliteet. Greenberg jt 10 aga tõestasid teadveloleku positiivset mõju kognitiivsele paindlikkusele. Teadveloleku meditatsioon soodustab immunomodulatoorset tegevust. Kui aga vaadata meditatsiooni meditsiini kontekstis, on paljutõotavaid leide samuti küllaldaselt. Meditsiinimaailmas on tulemuslik olnud MBSR ehk mindfulness-based stress reduction. See on 8 10-nädalane programm, mis õpetab mitmekesiseid meditatsioonitehnikaid, sh teadlikku kehaskänneerimist, istumis- ja kõndimismeditatsioone ning joogaharjutusi. MBSRprogrammis osalemine on olnud resultatiivne mitmete tervisehäirete puhul, sealhulgas krooniliste valude, vähi ja südamehaiguste korral 11. Need leiud on innustavad, ent nende autorid peavad vajalikuks ka jätkuvat teadustööd, iseäranis võrdlevaid uuringuid senisest rangema metoodikaga. MBSR-programm loodi aastal Massachussetsi Ülikooli meditsiinikeskuses, täienduseks meditsiinilisele abile eeskätt krooniliste terviseprobleemide puhul. Teiste seas tõestasid Kabat- Zinn jt 12, et regulaarne meditatsioon on seotud valu intensiivsuse olulise vähenemisega ja ka igapäevase valuga toimetulekuvõime suurenemisega ning emotsionaalsete vaevuste vähenemisega. Paranemine oli stabiilne ka 4 aasta pärast tehtud järelkontrollis 13. MBSRist on abi saanud ka toesehaigust fibromüalgiat põdevad patsiendid, kel see avaldab soodsat mõju valu intensiivsuse, unehäirete, väsimuse ja psühholoogilise distressi näitajatele, ja kelle töövõime paraneb 14,15. Teadveloleku meditatsioon soodustab immunomodulatoorset tegevust ärevus- ja

8 VAIM JA TERVIS 8 meeleoluhäiretega patsientidel, täpsemalt märgati olulist IgG, IgM, C3 ja C4 kontsentratsioonide suurenemist ning monotsüütide arvu langemist 16. Kui rinna- või eesnäärmevähiga patsiendid osalesid MBSR-programmis, vähenes neil meeleolude kõikumine, ärevus, stress, uneprobleemid ja tõusis elukvaliteet 17. Teistelgi eri liiki ja eri staadiumeis vähihaiguste põdejatel on täheldatud paranemist depressiooni, ärevuse, viha, segaduse ja stressisümptomite osas 18 ning tulemused püsisid ka 6 kuu pärast. Kuigi see vajab veel edasist uurimist, näitas Carlsoni jt 19 uurimus, et operatsioonijärgsetel vähipatsientidel paranes MBSRprogrammis osaledes immunoloogiline profiil. Edasist uurimist huvilistele ning soovitusi algajatele mediteerijatele Vaikseks igapäevaseks keskendumiseks aja leidmine jäi kõlama meeldivaid kõrvaltoimeid pakkuvalt? Neile, kel huvi enda elu teadvelolekupraktikaga rikastada püüda, on alustamiseks hulgaliselt võimalusi. Algajale meditatsioonihuvilisele oleks minu arvates heaks esimeseks sammuks juhendatud meditatsioonid, mida pakub näiteks netikeskkond Headspace 20. Kes vajab motivatsiooniks ja toeks teisi meditatsioonihuvilisi enda ümber, võiks teada, et meditatsiooniõhtuid ja -hommikuid korraldab nii Tartus kui ka Tallinnas Budakoda 21, kus aeg-ajalt pakutakse ka lühikursusi ja koolitusi. Sama keskus pakub ka võimalust asi tõsisemalt ette võtta: aasta-aastalt korraldab Budakoda ka mõnepäevaseid vaikuselaagreid, kus on võimalus jätta pikaks nädalavahetuseks selja taha kool või töö, sõbrad-tuttavad ja lausa seegi, milleta enam elu ette ei kujuta nutiseadmed ja internet koos kogu oma lõputu uudistevoo ja sotsiaalmeedia ahvatlustega. Neile vähestele aga, kes peaksid tundma tõmmet istuda vaikuses ja süüvida endasse 10-päevase retriidi käigus, soovitaksin vipassana laagrit, mida korraldatakse kümnetes riikides üleilma, Eestile lähimateks paikadeks on Lõuna-Rootsi ja Sankt-Peterburg. Samuti toetavad teadvelolekut mitmed kehalised praktikad, alates erinevatest joogastiilidest ja lõpetades vabastava Meditatsiooniõhtuid ja -hommikuid korraldab nii Tartus kui ka Tallinnas Budakoda. tantsuga, milleks on Tartus piisavalt võimalusi, et igaüks saab leida sobiva. Kui uurida algajalt mediteerijalt, mis on meeleharjutuste juures suurimaks proovikiviks, vastatakse üsna sageli, et tähelepanu ei püsi harjutusel, et mõtteid on liiga palju või et uni tuleb peale. Igasugu mõtted, tunded ja aistingud võivad püüda kogu tähelepanu endale ja nii ununeb, et taheti hingamisele keskenduda. See kõik on loomulik, kui alles tutvume ja kohaneme uue keskendumisviisiga, mida varem pole proovinud. Kui mõte on kõrvale läinud, soovitatakse lihtsalt teadlikkus hingamisele või kehaaistingutele tagasi tuua ning kannatlikult ja rahulikult seda korrata. Iga korraga läheb kergemaks ja asja tuum pole ju keeruline hoida teadlikkust sellel, mis käesoleval hetkel toimub. Alustamisraskused on loodetavasti siiski mööduv nähtus. Olles tutvunud meditatsiooni loendamatute positiivsete mõjudega kehale ja meelele, võib igaüks ise mõtiskleda, mis oleks, kui lisaks enda tihedasse päevakavasse mõne teadvelolekuminutigi ja kui ajapikku püüaks kujundada sellest igapäevase harjumuse, õppides seeläbi ise leevendama stressi, toetama ja arendama oma tervist ja heaolu... Niimoodi saaks sammukese lähemale tervemale ja terviklikumale elule. The gift of learning to meditate is the greatest gift you can give yourself in this lifetime. Sogyal Rinpoche 1 com/2014/02/04/this-is-proof-thatmindfu_n_ html com/what-is-mindfulness-meditation.html 4 Kabat-Zinn, J. (1994) Wherever you go, there you are: Mindfulness meditation in everyday life. New York: Hyperion. 5 Segal, Z. V., Williams, J. M. G., & Teasdale, J. D. (2002). Mindfulness-based cognitive therapy for depression. New York, NY: Guilford Press. 6 Chiesa A, Serretti A (2011) Mindfulness based cognitive therapy for psychiatric disorders: A systematicreview and meta-analysis. Psychiatry Res 187, 3, Miklowitz DJ, Alatiq Y, Goodwin GM, Geddes JR, Fennell MJV, et al. (2009). A pilot study of Mindfulness-based cognitive therapy for bipolar disorder. International Journal of CognitiveTherapy 2, 4, Miller, J., Fletcher, K, & Kabat- Zinn, J. (1995). Three year follow-up and clinical implications of a mindfulness meditation-based stress reduction intervention in the treatment of anxiety disorders. General Hospital Psychiatry, 17, Chiesa A, Serretti A (2010). A systematic review of neurobiological and clinical features of mindfulness meditations. Psychological Medicine 40, Greenberg J, Reiner K, Meiran N. (2012). Mind the Trap : Mindfulness Practice Reduces Cognitive Rigidity. PLoS ONE 7(5). 11 Shigaki, C. L., Glass, B., & Schopp, L. H. (2006). Mindfulness-based stress reduction in medical settings. Journal of Clinical Psychology in Medical Settings, 13(3), Kabat-Zinn, J., Lipworth, L., & Burney, R. (1985). The clinical use of mindfulness meditation for the self-regulation of chronic pain. Journal of Behavioral Medicine, 8(2), Kabat-Zinn, J., Lipworth, L., Burney, R., & Sellers, W. (1987). Four-year follow-up of a meditation-based program for the self regulation of chronic pain: Treatment outcomes and compliance. The Clinical Journal of Pain, 2, Kaplan, K. H., Goldenberg, D. L., & Galvin-Nadeau, M. (1993). The impact of a meditation-based stress reduction program on fibromyalgia. General Hospital Psychiatry, 15, Singh, B. B., Berman, B. M., Hadhazy, V. A., &Creamer, P. (1998). A pilot study of cognitive behavioral therapy in fibromyalgia. Alternative Therapies in Health and Medicine. 4(5), 114, Rodríguez-Peña, F. M., Manzaneque, J. M., Vera, F. M., Godoy, Y. A., Ramos, N. S., Blanca, M. J., Fernández, A., Enguix, A. (2014). Assessment of immune parameters in anxious and depressive patients after a mindfulness meditationprogram: A pilot study. Ansiedad y estrés, 20(1), Tacon, A. M., Caldera, Y. M., & Ronaghan, C. (2005). Mindfulness, psychosocial factors and breast cancer. Journal of Cancer Pain and Symptom Palliatio, 1(1), Speca,M., Carlson, L. E., Goodey, E., &Angen,M. (2000). A randomized, wait-list controlled clinical trial: The effect of a mindfulnessmeditation-based stress reductionprogram on mood and symptoms of stress in cancer outpatients. Psychosomatic Medicine, 62(5), Carlson, L. E., Speca, M., Patel, K. D., &Goodey, E. (2004). Mindfulness-based stress reduction in relation to quality of life, mood, symptoms of stress and levels of cortisol, dehydroepiandrostrone-sulfate (DHEAS) and melatonin in breast and prostate cancer outpatients. Psychoneuroendocrinology, 29(4), K S a

9 KULTUUR JA MEDITSIIN 9 Kaader Mischa Badasyani projekti Save the date tutvustusvideost. Sulavad kellad ja geeniused kunstiajalugu armastab meditsiini TÜs kunstiajaloo lõpetanud ja praegu TLÜs kultuuriteadusi studeeriv Kaarin Kivirähk viib Curare lugejad kujuteldavale ekskursioonile, kus tutvutakse arstiteadusest huvituva kunstiga ja jutustatakse lugusid kunstimaailmast alates romantismist kuni psühhoanalüüsi ja queer-kunstini. Kaarin Kivirähk Kunstiajaloo tudeng Magistriõpe Minu õppejõu ja legendaarse kunstiajaloolase Juhan Maiste klassikaline kolme A nali on selline, et kunstiteadlasel peab edukaks eluks olema abikaasa, kelle amet algab A tähega kas siis Arst, Advokaat või Arhitekt. Viimasel ajal asendab Maiste arhitekti sageli hambaarstiga, aga see pole hetkel oluline. Idee on see, et Maiste peab arste kunstiteadusele väga lähedal seisvateks isikuteks kahjuks küll siinkohal pigem rahalises mõttes. Tegelikult on aga meditsiini- ja kunstiteadusel muidki ühendavaid faktoreid. Võime alustada Leonardo da Vincist, kes joonistas üles inimkeha anatoomiat. Alustame lühiekskursiooni meditsiini ja kunsti ühistesse huvialadesse. Järgnege mulle ja ärge üksteist silmist kaotage! Huvi keha vastu Siin näete te meie kaasaegset kunstnikku. Tõenäoliselt ei tea ta arstiteadusest tuhkagi ja umbes sama suure tõenäosusega tegeleb ta ühiskondlike küsimustega. Sotsiaalne on tänapäeva kunstile omistatavatest omadussõnadest üks kõige vihatuim ja kritiseerituim, kuid samas ka kindlasti üks kõige populaarsemaid. Väga suur osa meie kaasaegsest kunstis tegeleb sotsiaalsete teemadega: teate küll, näiteks naiste õigustega, kapitalismi vastasusega või sellega, miks kunstnike olukord ühiskonnas nii hirmus on. Aga meile, head ekskursioonil osalejad, praegusel ajal sotsiaalne kunst pigem huvi ei paku. Meie otsime üles hoopis kunsti, mis huvitub meditsiinist. Ja loomulikult on arstide ja kunstnike suurim ühisosa väljendunud huvis inimkeha vastu. Näiteks on praegu Kumus üleval näitus Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris, kus näeb Kunstiteadlasel peab edukaks eluks olema abikaasa, kelle amet algab A tähega kas siis Arst, Advokaat või Arhitekt. inimkeha väga erinevaid varjundeid. Seda peab küll mainima, et kui arstiteaduse esmane eesmärk on saavutada terve inimkeha, siis kunstnikud tahavad seda tervet keha pigem ületada. Paljud performance-kunstnikud on muutnud omaenda keha seda muundades, sellega erinevaid katseid või vaatemänge läbi viies kunstiteoseks. Kuid teisalt ärge heituge! Ilusa keha armastajatele on kunstimuuseumid täis kujutisi tervisest pakatavatest ja pontsakatest inimkehadest. Muuseas, üks eesti kunstnik, 1990ndatel tuntust kogunud René Kari tegi ühel hetkel oma maaliloominguga lõpparve ja hakkas tegelema ülimalt tervisliku kehakunstiga, meenutades 63-aastaselt tänu võimsale päevitusele ja tugevalt väljajoonistunud lihastele mõnd vintsket antiikset pronkskuju. Meedias lõi laineid ka see, et kunstnik sai oma

10 KULTUUR JA MEDITSIIN 10 Salvador Dali, Mälu püsivus kehaprojekti jaoks kultuurkapitalilt ja kunstnike liidult toetust, et sõita USAsse Miami Beachile päevitama. Seksist pole midagi huvitavamat Aga kunstnikud pole piirdunud ainult inimese kehaga, vaid vaadanud ka inimese sisse. Psühhoanalüüs on kunstiteaduses üks olulisemaid meetodeid ja sellest on välja kasvanud terved koolkonnad kunstnikke ja kunstiajaloolaseid. Üks minu õppejõud jagas kunagi kellegi kuulsa mehe mõtet, mis käis umbes nii: intelligent on see inimene, kes on leidnud enda jaoks midagi huvitavamat kui seks. Õppejõud lisas irooniliselt, et tema arvates psühhoanalüütikud seda seksist huvitavamat asja veel leidnud pole. Ouch! Olgu selle viimasega kuidas on, aga fakt on see, et inimese alateadvusega seotud küsimused huvitavad kunstnikke siiani. Kuulsaimad psühhoanalüüsi praktiseerijad kunstiajaloos olid kindlasti aastatel ülisuurt populaarsust nautinud sürrealistid. Paljud tea- vad ehk Salvador Dalí unenägudest ja alateadvusest inspireeritud teoseid, kus Sigmund Freudi teooriate kohaselt on igal elemendil mingi alateadvuslik tähendus. Vaatame näiteks Dalí üht kuulsaimat maali Mälu püsivus, mis kujutab esiplaanil Hispaania kuumuses sulavaid kellasid. Noh, psühhoanalüüsist lähtuvalt sümboliseerivad need kellad lõtva peenist. Dalí probleemiks võis teatud versioonide kohaselt olla salajas hoitud homoseksuaalsus või ka impotentsus. Nii huvitas teda naistest rohkem masturbeerimine, mida kujutab ka tema üks teine väga kuulus maal Suur masturbaator. Jah, seksist huvitavamat asja pole psühhoanalüüsi austajad vist tõesti leidnud, kuid teisalt kas me saame seda neile pahaks panna? Kas kunstnik on diagnoos? Järgnevalt näete te geeniust. Ta on kunstnik suure algustähega, tema jaoks pole argised küsimused olulised, ta on boheemlane ja ta loob kunsti. Tegelikult mõtles sellise geeniuse stereotüübi välja romantism 19. sajandil. Üks romantismi suuri ideolooge oli filosoof Arthur Schopenhauer, kes kirjeldas oma töödes geeniust piinliku täpsusega toonase loodusteaduse reegleid järgides. Mõned geeniuse iseloomuomadused Schopenhaueri järgi: geeniusel peab kindlasti olema suurem aju ja seega ka suurem pea kui tavalisel inimesel; geeniuse ajuosad peaksid olema teistsugused: ajus domineerib valgeollus, mis erinevalt tavainimesest, kelle ajus domineerib argiküsimuste peale mõtlev hallollus, tegeleb ainult esteetika ja kunsti küsimustega, seega on geeniuse oskus argiolukordades toime tulla raskendatud; tema keha on peaga võrreldes vähem arenenud. Kindlasti oleks tänapäeva arstidel väga põnev sellist inimliigi isendit uurida! Meile võib see kõik tunduda üsna naeruväärne, aga tol hetkel mõjus Schopenhaue- r e i t s 1 n s k n v m t p v g s j I o m l j h k t k k t n v t t s k l M s P g Marc Quinn, Rase Alisson Lapper Trafalgari väljakul. A s T d k d d k

11 11 KULTUUR JA MEDITSIIN ri idee usutavalt. Mõelgem, et sellisest inimese keha ja iseloomu vahelistest otsestest seostest on ju ainult üks samm frenoloogiani, mis oli 19. sajandil väga populaarne ning kas ei mõtle ka meie sageli tänapäeva kunstnikest (ja kohati mõtlevad nad ka endast) sarnases vaimus? Olgu, pea suurus meie jaoks enam eriti tähtis pole, kuid ka tänapäeval peetakse kunstnikku sageli vaeseks boheemlaseks, argiküsimustes käpardiks, aga see-eest suureks loojaks, tujukaks erakuks, kelle kunst Kumu näitus Surm ja ilu, Anton Villi teosed. Intelligent on see inimene, kes on leidnud enda jaoks midagi huvitavamat kui seks. teenib igaviku huve. Võin kinnitada, et tegelikult on kunstnikud enamasti kõige tavalisemad inimesed. Mõnede kunstnike tööd tegelevad niivõrd argiste küsimuste ja lausa bürokraatiaga, et teevad igale tavainimesele silmad ette. Ja keegi mainis kunagi, et viimane boheemlane oli kunstnik Amadeo Modigliani. Muuseas, ta suri aastal 1920 Puuded ja rasked haigused Aga lähme nüüd tagasi sotsiaalse kunstniku juurde. Tegelikult ei seisagi ta meditsiiniküsimustest eriti kaugel, sest väga palju leidub kunstnikke, kes ühendavad oma loomingus ühiskondlikud ja meditsiinilised teemad. Arstide jaoks on puuded, suguhaigused või vähk lihtsalt järjekordsed rasked haigused, mis nende patsiente kimbutavad. Ühiskonnas vaadatakse aga sageli selliste inimeste peale viltu. Või veelgi enam, näiteks inimese seksuaalsus pole arstide jaoks ju tänapäeval üldse mingi probleem, ühiskonnas jällegi on homoseksuaalsed või transsoolised endiselt pigem allasurutud grupiks. Üks tuntumaid näiteid kunstist, mis juhib tähelepanu teistsuguse kehaga inimeste olukorrale, oli skulptuur Londoni peaväljakul Trafalgaril aastatel Skulptor Marc Quinni teos kujutas rasedat kaaskunstnikku Alison Lapperit, kes sündis ilma käteta ja väga lühikeste jalgadega. Quinni eesmärk oli eksponeerida teistsugust inimkeha, seades selle pjedestaalile, kuhu puuetega inimestel (muuseas ka rasedatel) tavaliselt pääsu pole aasta kaasaegse kunsti tippsündmusel, Veneetsia biennaalil, anti peaauhind tol hetkel juba vähki surnud saksa kunstnikule Christoph Schlingensiefile, kelle näituse üks osa oli dokumentatsioon tema võitlusest haigusega. Tõenäoliselt on keerulisi haiguseid põdeva- tel kunstnikel iseendal lihtsam konditsiooniga toime tulla, kui saavad selle oma loomingusse integreerida ja publikuga jagada. Samuti juhivad haigustest rääkivad teosed sageli tähelepanu ka sellistele teemadele, millest sageli ei räägita ja aitavad vähendada mõne haiguse tabuks kuulutamist ühiskonnas. Tegelikult on kunstnikud enamasti kõige tavalisemad inimesed. Queer-kunst Muidugi täiesti omaette teema on queer-kunst, mille keskmeks on seksuaalsusega seotud küsimused ning aegajalt ka AIDS ja HIV. Muuseas, maikuus avataval Veneetsia biennaalil näeb Eesti paviljonis Jaanus Samma projekti NSFW. Esimehe lugu, mis samuti tegeleb geiteemadega. Küll aga pigem ajaloolises kui meditsiinilises võtmes, esitledes publikule hurmava teatraalsusega Nõukogude aja geikultuuri selle märgilise isiku Esimehe loo läbi. Samma projekt on aga mõnede queer-kunsti esindajate loominguga võrreldes üsna malbeke. Näiteks Saksamaal tegutseva performancekunstniku Mischa Badasyani viimane projekt Save the Date seisnes selles, et ta seksis aasta jooksul iga päev uue mehega. Tema kunstniku meeneks olid loomulikult isiklikud kondoomid. Kas pole mitte armas? Igal juhul peaks tulevasi arste see kondoomide osa rõõmsaks tegema, sest vähemalt on kõik need mehed suguhaiguste eest kaitstud. Huvitav fakt on veel see, et olen sattunud lugema mitmeid artikleid, kus leitakse, et kunsti õppimine mõjub meditsiinitudengitele professionaalses plaanis väga arendavalt. See laiendab nende maailmapilti ning õpetab mõtlema kastist väljapoole. Lisaks on avaldatud arvamust, et kunsti parem tundmine arendab visuaalset mõtlemist, mis jällegi on tulevastele arstidele ülimalt oluline. Selle tõdemusega ma meie kujuteldava ekskursiooni ka lõpetan ja edasi võite juba ise ringi vaadata.

12 KUULA JURISTI 12 Ühisturu konvergentsi turgutamisest kuni Aafrika abivajajate päästmiseni Medeia Džaparidze Õigusteaduse tudeng Kõigepealt sooviksin tänada ühte innukat Curare lugejat, kelle huvil ja palvel sündis artikkel. Uhkelt tsiteeritud Ernest Hemingway lauset, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt ühte eestlast, võib parafraseerida, et igas sadamas on eesti arst a statistika järgi oli enam kui iga neljas (25,9%) arst töötanud välismaal ja enam kui iga kolmas (37,4%) soovis välismaale tööle minna, peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale. Eesti tervishoiutöötajate tööleminek välisriikidesse muutub üha lihtsamaks. Tubli ja kõrge ekspluateerimisvõimega eesti arst on teretulnud igale poole. Nüüdseks vaadatakse Soome kõrval enam ka Iirimaa ja Inglismaa poole. 1 Tervishoiutöötajate migratsioon 2 on kahtlemata läbinäritud teema. Sellegipoolest pühendan artikli ülevaatele kuidas ja kuhu võiks minna. Eemaldudes tavapärasest hingevalu põhjustavast arstide lahkumise leinast, vaatan olukorrale teise pilguga. Nimelt ei pea töötamine välismaal olema ilmtingimata halb asi. See ei pea kestma kogu elu ja loodetavasti jõuavad ühel hetkel veel töö- ja maksuvõimelised talendid koju. Nooremate või vanemate arstide õppimishimu ei pea piirduma kohaliku õppeja tööpraktika kitsaste võimalustega. Miks mitte minna mujale, seal uurida, õppida juurde ning tulla tagasi siis targema ja kogenumana. Võtmetähtsusega on välja selgitada see, kuidas saada oma kvalifikatsioonile tunnustus ka vastuvõtjariigis. Üldiselt võib kutsealad jagada kaheks: reguleeritud ja mitte. Reguleeritud kutsealadel saavad töötada vaid kindla kvalifikatsiooniga inimesed. Reguleeritud ametikohtadel ja kutsealadel võib pädev asutus teha välisriigi kvalifikatsiooni eelnevat kontrolli. Mõne sellise kutseala puhul on samaväärseks tunnistatud kvalifikatsioonide nimekiri olemas, teiste puhul otsustatakse samaväärsuse üle igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse läbitud õpingute pikkust ja sisu. Selliste reguleeritud kutsealade hulka kuuluvad muu hulgas ka arstid 3. Praktikas tähendab see seda, et välismaale minekuks ei piisa vaid soovist. Arvestama peab paberimajandusega ja võimalike kutsesobivustestidega. Niisiis leiab alljärgnevalt lühidalt ja üldistatult, kus ja kuidas endale mujal maailmas töökohta leida. Oluline on aga meeles pidada, et töö otsimine ja kandideerimine vajab eeltööd. EUROOPA Kindlasti mäletavad kõik juba koolis õpitud Euroopa majandusruumi aluspõhimõtteid aastal Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga loodud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) 4 eesmärk oli rajatud neljale põhivabadusele: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Isikute vaba liikumine tähendab ka töötajate vaba liikumist ehk igal Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul on võimalus vabalt valida töökohta kõigis liikmesriikides, ilma et teda diskrimineeritaks päritolu tõttu. ELi ja EMPi kodanikel ei ole vaja tööluba (v.a mõned uued liikmesriigid, kelle puhul rakendatakse üleminekuperioodi) ja nad võivad töötada vabalt valitud kutsealal. Seda õigust võib piirata vaid avaliku korra, julgeoleku ja rahvatervise kaalutlustel, samuti riigivõimu otsese teostamisega seotud töökohtade puhul avalikus teenistuses. Arstide järele on tööturul suur nõudlus. Seda kinnitas ka Euroopa Komisjoni teenistus Eurooopa vabade töökohtade seire põhjal, kui nimetas aastal suure nõudlusega töökohtade seas ka meditsiinitöötajad. Tööpuudus on andud tööd nii mõnelegi tööjõud vahendavale ettevõttele, kellega on paljud arvatavasti kokku puutunud juba tudengieas. Kuid võimalused ei pea piirduma Soome või Rootsiga nagu tavaliselt pakuvad ko-

13 13 KUULA JURISTI halikud vahendajad. Euroopa Liidu töötajate vaba liikumise põhimõtte toetamiseks loodi EURESi võrgustik, kuhu on koondatud Euroopa riiklikud tööturuasutused. ELi regulatsioonidest ei ole siingi puudu. Arsti kutseoskuse miinimumnõuded ja nõutavad töökogemused leiab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2005/36/EÜ 5. Samuti loetleb direktiiv ELi liikmesriikide õppeasutusi, kelle omistatud kutset ja eriala liikmesriigid tunnustavad. Üldjuhul on liikmesriikidel kohustus tunnistada arsti kvalifikatsiooni, kui alused selleks on täidetud 6. Sisuliselt tagab direktiiv vaba liikumise põhiõiguse. Reguleeritud kutsete kandjate puhul on pädevad asutused, kes kontrollivad, kas isik täidab vabaks liikumiseks vajalikke nõudeid ehk kas tal on direktiivis nimetatud õigused teise riigi tööturule sisenemiseks 7. Meil on selleks Terviseamet. Siirdumiseks teise riigi tööturule, peab tervishoiutöötaja taotlema Terviseametilt tõendit tema koolituse ja töökogemuse vastavuse kohta direktiivis sätestatule ja hinnangut oma reputatsioonile. Lisaks tööpakkumistele on EURESi lehel välja toodud konkreetse riigi kohustuslikud lugemismaterjalid, nagu vajalikud registreerimisprotseduurid ja maksustamine. Inimeste vaba liikumine on küll EMPi kodaniku üheks põhivabaduseks, kuid see vabadus tähendab üldjuhul formaalsete nõuete täitmist. Seega on väga oluline tutvuda eelnevalt soovitud vastuvõturiigi tööturule sisenemise tingimustega, samuti täpsustada meie Maksuja Tolliameti kodulehelt välismaal töötamise tagajärjed 8. EURES on välja toonud omadused, mis aitavad kaasa tööotsingule Euroopas: Keeleoskus liikmesriikidel on lubatud esitada nõudmisi keeleoskusele, kui see on töökohal vajalik. Haridust tõendavad dokumendid ja CV Europassi keskuse veebilehelt leiab teavet, kuidas teha enda kutseoskused selgelt ja lihtsalt arusaadavaks terves Euroopas. Kvalifikatsiooni kehtivus teavet kutseoskuse tunnustamise kohta Euroopas saab ENIC NARIC keskusest. Teadmised õigustest ja kohustustest Euroopas praktilist teavet tööhõive- ja sotsiaalküsimuste kohta saab Euroopa Komisjoni veebilehelt. Pereliikmed ja sotsiaalkindlustus Euroopa kodanike pereliikmetel on välismaal õppimisel ja töötamisel võrdsed õigused kohalike töötajatega. USA Olen eelnevalt kuulnud kuulujutte, et Euroopa arstid ei saa mitte mingil juhul töötada USAs. Et mitte kombata pimeduses, saatsin kirja USA saatkonnale palvega olukorrale selgust tuua. Vastuseks soovitati lugeda USAs töötamise kohta U.S. Citizenship and Immigration Services i 9 veebilehelt 10. Kokkuvõtlikult võib välja tuua neli sammu: 1. The Educational Commission for Foreign Medical Graduates (ECFMG) sertifikaadi taotlemine. The ECFMG hindab USAst või Kandast väljaspool õppinu haridustaset ja ettevalmistust, mis võimaldaks isikul läbida USAs residentuuri. Lähemalt võib selle kohta lugeda 2. Tunnistamisele järgneb kolm aastat kestev akrediteeritud residentuuri programm USAs või Kanadas. Programmi peab läbima vaatamata omandatud hariduskraadile kodumaal. Uurida võib selle kohta atching Program ist. 3. Kõik arstiteaduskonna lõpetanud peavad taotlema tööluba seal osariigis (-riikides), kuhu kavatsetakse jääda töötama. Lisanõudeks oli märgitud, et isikul peab olema 1 3 aastane töökogemus kodumaal juba enne tööloa taotlemist Ameerikas või Kanadas. 4. Sisenemist USA tööturule reguleerib U.S. Citizenship and Immigration Services, a Bureau of the U.S. Department of Homeland Security. Tegemist pole kindlasti kõige lihtsama ettevõtmisega, kuid julgematele hoian pöialt. AASIA Leida midagi üksikasjalikumalt Aasia kohta on pigem raske. Abi saamiseks pöördusin Aasiaga Seotud Inimeste Andmebaasi (ASIA) poole, kuid nemadki jäid hätta. Aasia on lai ja kirev, mistõttu sõltub suurel määral kvalifitseerimiseprotsess riigiti. Näiteks Singapuris peab taotlema läbi Singapore Medical Counsil i arstliku registratsiooni ja litsentsi. Huvilised võivad uurida võimalikke tööpakkumisi rahvusvaheliste tööpakkumiste lehtedelt, muu hulgas näiteks British Medical Journal i ja Global Medical Careers i 12 kodulehed pakuvad nii mõndagi. AAFRIKA Miks mitte minna Mustale Mandrile abivajajatele toeks. Kõige mõistlikum oleks tutvuda Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO programmidega 13, kuivõrd minek omal käel on pigem riskirohke. Näiteks otsitakse Zimbabwe troopiliste haiguste spetsialisti 14. Rahvusvaheliste tööpakkumiste lehtedelt võib välja lugeda, et üldjuhul peab läbima kohustusliku praktika ja seejärel taotlema tööluba pädevas asutuses ehk protsess on enam-vähem nagu mujalgi. KOKKUVÕTE Meie praegust ühiskonda ei nimetata ilmaasjata transnational migration i ajastuks. Võimalusi avastamiseks on palju (eriti Euroopas). Patt oleks neid mitte kasutada. Arsti töö põhineb meditsiiniteaduste valdamisel ja mida laiaulatuslikumad on teadmised, mida innovaatilisemad ideed, seda hõlpsamini saab tagada tohterdamise head kvaliteeti. Oluline on aga meeles pidada, et töö otsimine ja kandideerimine vajab eeltööd. Igal riigil on oma spetsiifika. Kuigi mõningaid üldistusi võib teha, siis üksikasjalikum protsess sõltub ikka vastuvõtjariigist Medical migration 3 Vabariigi Valitsuse määrus Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli. akt/ Hõlmab Euroopa Liidu liikmesriike, Šveitsi ning kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riiki (Norra, Island ja Liechtenstein). 5 :255:0022:0142:et:PDF 6 Art 23 lg Ütlen etteruttavalt, et sellest ei piisa. USA entusiastidele soovitaks lugeda lähemalt American Medical Association lehelt ama-assn.org/ama/home.page c=1000&jobinfo_uid_c=30873&vaclng=en

14 ÜLE LÄTI 14 Sõprussuhted peaaegu naaberriigiga Mul oli hea võimalus osaleda veebruari lõpul rahvusvahelisel seminaril Sloveenias. Korraldajariik oli kokku kutsunud umbes paarkümmend tudengit Euroopa eri riikidest. Kohal olid nii arstitudengid kui ka muude erialade esindajad. Seminari põhiteema oli Noored, tervis ja keskkond. Liis Puis IV kursus O salevatest riikidest kõige lähem Eestile oli Leedu. Kuigi kohapeal õnnestus meil, tagasihoidlikel eestlastel, kohe sõbraks saada kõigi teiste riikide esindajatega, siis kõige soojemad suhted kujunesid muidugi meie peaaegu naabritega - leedukatega. On Klaudija Daugėlaitė Medical and Veterinary Genetics, Lithuanian University of Health Sciences naljakas, kuidas meie riikide kultuur ja üleüldine taust on tegelikult üsna erinevad (olgugi et oleme mõlemad Balti riigid), aga siiski leitakse silmapilgselt ühine keel ja kogu leedukate rahvuslik olemus on meile kuidagi väga omane. Isegi nii omane, et nii mitmelgi korral üritasime kogemata teise Eesti arstitudengiga leedukate poole pöörduda eesti keeles, poole lause pealt siis meenus, et eesti keel siiski pole omavaheliseks suhtuseks kõige parem lahendus. Seminaril pidid iga riigi esindajad tutvustama ka oma organisatsioone. Leedukate LiMSA (Lithuanian Medical Students Association) on struktuurilt üsna sarnane meie oma EAÜSi ehk EstMSA-ga. Kui meie EAÜSis on 9 töögruppi (millest hetkel küll on aktiivsed 8), siis leedukate arstitudengite organisatsioonis on 6 töögruppi. Eriti vaimustatud olid nad sellest, et meil on päris oma ajakiri! Kui ma tutvustasin neile rohkem, millega Curare töögrupp tegeleb ja milline meie ajakiri välja näeb, siis tekkis neil koheselt huvi ka meile artikleid kirjutada. Üks artikkel on kohe teie ees. Loodetavasti ei jää see viimaseks! Head lugemist ja targaks saamist! Silence, X chromosome! W omen have two large, full of genes X chromosomes. Meanwhile, men have a Y chromosome hiding a few genes and only one X chromosome. If X-linked genes were expressed equally in both, men and women, there would be almost twice as much X-linked gene prod-

15 15 ÜLE LÄTI ucts in female organisms than in male. Most of the genes located in X chromosome are not associated with reproduction and do not determine sex, so the difference would disturb metabolic balance in one or the other sex. Mammals and other species with XY determination of sex have developed a system which allows equal expression of X-linked genes in both men and women organisms. This process is called X chromosome inactivation. It is important to know how X chromosome inactivation is happening in female organism. Somatic cells of every woman contain only one active X chromosome. Inactivation occurs in the early development stage when embryo has only a few cells. X inactivation could be divided into three stages: initiation, spreading, maintenance. Initiation occurs during the development of the embryo. Every X chromosome has X inactivation center called Xic. The number of Xic in the chromosome is counted and one chromosome is selected for inactivation by chance, the second one stays active. Spreading is a process during which X chromosome is compressed and inactivated. The gene that marks Xist is located in the inactivation center of X chromosome and codes RNA surrounding X chromosome and starts compressing the chromosome. The process starts in Xic and continues to both ends of the chromosome until it is inactivated. When the spreading is completed, chromosome is called a Barr body. Maintenance stage starts after the Barr body is formed. Barr body is replicated in the same way as other chromosomes b u t b o t h copies of replicated Barr body stays tightly compressed and inactive. Maintenance process continues during all lifetime of an individual. When embryonic cells undergoes X chromosome inactivation, all cells derived from it have the same inactivated X chromosome. Inactivation of X chromosome can be seen morphologically in cats. The gene for orange or non-orange fur colour is located on the X chromosome. The alleles in orange colour loci determine whether the fur is orange or not. Female cat can have a mutation of orange gene on the X chromosome and the gene for black coat on the other. The piebald gene is on a different chromosome. When expressed the piebald gene is responsible for the white spots on calico cats. As the result the pied female cat Male cats can only be ginger or nonginger. will have three coat colours: white, black and ginger. Since Y chromosome does not have any locus for orange gene, male cat cannot have both orange and non-orange genes together, so male cats can only be ginger or non-ginger. However, there is one group of genes that escape inactivation. In human population it is located on the top of the short arm of X chromosome called pseudoautosomic region (PAR). This region is homologous to the region on Y chromosome. Joining and recombination between X and Y chromosomes in this region is essential for male fertility. Genes in PAR are noticed on both Y and X chromosomes that results in the same amount of the gene products in male and female organisms. Thus, PAR genes escape inactivation due to the unnecessary gene compensation. One more interesting thing is the role of DNA methylation in X chromosome inactivation. Methylated CpG islands are known for silencing transcription. The biggest number of methylated CpG islands in the genome is found on the inactivated X chromosome. Methylation is important for maintaining silenced transcription of inactivated X chromosome. The most important role of DNA methylation might be the control of Xist expression as it is crucial for X chromosome inactivation. Developmental studies revealed that spermatozoa and egg cells are methylated differently in the promotor region. It might be that methylation is not the main reason causing Xist to switch on and off but it may serve as a notable marker for this process. All in all, species that determine sex through XY chromosomes have developed the magnificent process of X chromosome inactivation in order to compensate for an unequal amount of X-linked gene products in male and female organisms. As women have two X chromosomes, inactivation process occurs in only their cells. Yet a lot about this process remains a secret until more research will be conducted. Vocabulary Xist (angl. X-inactive specific transcript) RNA gene on the X chromosome. It influences X inactivation process the most in placental mammals. Xic (angl. X chromosome inactivation center) sequences at this center control silencing of X chromosome. Barr body inactivated X chromosome. Allikad: e /docencia/genclin/ content/recursos_classe_ (pdf)/revisionspdf/xchromoinac.pdf com/sites/ /student_view0/chapter24/x_inactivation.html com/read/medical-genetics-jorde-4th/chapter-5/x-inactivation

16 RESIDENTUUR 16 Terves kehas terve vaim Mari Einberg IV kursus Pärast lõpueksami edukat sooritamist on maailm tõesti meie ees valla. Mitte ainult selles mõttes, et kus me oleme, vaid ka, mida me teeme - lõpuks saame keskenduda just endale ning kõige südamelähedasemale valdkonnale. Seekord tutvustame psühhiaatria eriala. Oma residentuuris oldud ajast räägib 2. aasta lastepsühhiaatria resident Lee Kaldvee. Miks valisite enda erialaks just lastepsühhiaatria? Olin psühhiaatria erialast huvitatud enne arstiõppesse asumist, sest psüühikahäirete maailm on paeluv ja igal patsiendil on rääkida oma lugu. Ülikooli ajal töötasin abiõena Psühhiatriakliiniku lasteosakonnas seal mõistsin, et lapsed ja noorukid on need, keda suudaksin kõige paremini aidata. Pooled täiskasvanute psüühikahäiretest on alanud enne 14-eluaastat ja kolmveerand enne 24-eluaastat. Lapse usalduse võitmine ja tema arengu jälgimine on minu jaoks rikastav kogemus. Arstitudengite seas levib nii mõnegi õppejõu ja eksami kohta hirmujutte. Näiteks hiljuti sain teada, et kardioloogia residentuuri eksamil tuleks olla valmis niiti nõelaaugust läbi panema ja jengat mängima. Lee Kaldvee. Kas enne residentuuri minekut kuulsite ka Teie veidraid või naljakaid kuulujutte sisseastumiseksamist või residentuurist endast? Kas need vastasid tõele? Sisseastumiskatseid pole vaja peljata kandideerijaid voodi külge ei seota ja nende peal psühhoanalüüsi ei rakendata. Kõige veidram kuulujutt on see, et psüühikahäirete ravi on kui sõelaga vee vedamine keegi pole näinud kedagi, kes on terveks saanud. Õnneks tegelikkus nii pessimistlik pole ja osad patsiendid paranevad isegi raviannustega, millel efekti tegelikult olla ei tohiks. Lisaks liiguvad kuuldused, et leidub patsiente, kes peavad Raja tänavat oma koduks on olnud au neist mitmeid kohata. Milline on tavaline psühhiaatria residendi päev (kui palju patsiente vastu võtate, kas koormus on suur)? Tavaline päev algab koos kolleegidega kohvi joomisega ja maailmaasjade üle arutamisega. Seejärel algavad koosolekud. Statsionaaris töötades on patsiente keskmiselt 4 7. Ambulatoorses töös käib vastuvõtul umbes 6 12 patsienti. Kuus on keskmiselt kolm 12-tunnist valvet. Psühhiaatriakliinikus on tehtud kokkulepe, et residendid nädalavahetustel ja pühadel valvama ei pea. Oskusliku ajaplaneerimise korral on koormus mõistlik ja aega jääb üle ka. Mis on kõige raskem psühhiaatri töö juures ja mis toob kõige enam rõõmu? Psühhoosid, rasked meeleoluhäired ja isiksusehäired ei allu alati medikamentoossele ravile. Need olukorrad on rasked, kus patsiendi ja tema lähedaste soovid erinevad kardinaalselt. Ravimite kõrvaltoimed võivad olla väga ebameeldivad, mistõttu peab laveerima ravimi piisava efektiivse annuse ja kõrvaltoimete talutavuse vahel. Raske on taluda psüühilist pinget ja tööd mitte koju kaasa võtta. Mind rõõmustab see, kui näen positiivset muutust patsiendi elus. Naeratus tuleb näole, kui generaliseerunud ärevushäirega patsient teatab rõõmsalt, et ta ei viitsi enam pisiasjade pärast muretseda; kui skisofreeniahaigel tekib haiguskriitika ja ta võtab hea meelega ravimeid; kui anoreksiahaigel tekib uuesti söögiisu ning unistused. Milline inimene sobiks hästi psühhiaatriks? Psühhiaatriks kasvamise juures on kindlasti kõige tähtsam suur huvi antud eriala vastu. Ilma entusiasmita ja kireta on läbipõlemine kiire tulema. Mõnikord tuleb endas maha suruda maailmaparandamise instinkt ja keskenduda sellele, mida just antud momendil on võimalik teha ja milleks patsient just nüüd valmis on. Oluline on empaatia ja soov haigete mõttemaailma mõista ja aktsepteerida neid sellisena nagu nad on. Ka enda vaimne tervis on tähtis, kuna pole võimalik ravida teisi, kui enda psüühika on ebastabiilne. Mis Teid siiamaani residentuuris olles on kõige rohkem üllatanud? Igapäevaselt üllatavad patsiendid. Kütkestav on töötada erialal, kus saab kohtuda nii karismaatilise seltskonnaga nagu ennast multifilmitegelasteks või jumalateks pidavad patsiendid. Ääretult heasüdamlikud kolleegid üllatasid mind tohutult tore on töötada kollektiivis, kus ka esimese aasta residendi arvamust ja panust hinnatakse. Kas värske arstiteaduskonna lõpetaja on valmis selleks, mida psühhiaatriaresidendilt oodatakse? Mida soovitaksite noortele psühhiaatriahuvilistele, et rohkem valmis olla? On valmis sisse elamiseks antakse aega, juhendajad on toetavad ja mõistvad. Ainult teooriast ei piisa, psühhiaatriks kasvamine toimub koostöös patsientidega. Kindlasti aitab kaasa arstidega valvetes kaasas käimine.

17 17 KODUTOHTER Miks lehmapiim inimesele ei sobi? Mille vastu aitab mee-tampoon? Katrin Köbas III kursus Kuidas ravida soolatüükaid? Aga katkiseid suunurkasid? Mis on skisofreenia? Facebooki gruppides ja internetifoorumites ringi luusides leiab nendele küsimustele hulgaliselt vastuseid. Vastuseid, mis tuginevad osaliselt vanavanemate tarkusele, osaliselt kes teab millele. Siinkohal on toodud mõned nopped internetikasutajate soovitustest haiguste ravimisel. * * Eesmärk ei ole kellegi üle naerda ning Curare ei vastuta spontaansete naerupahvakute eest. Andmekaitse eesmärgil on eemaldatud isiku- ja kohanimed. Borrelioos. See passib mu käe peal pikemat aega ja vaatab minuga tõtt. Homöopaatia terad on ka. Rääkige minuga. Midagi seltsiks. Mida veel Mina prooviks paastumist. See on ainus võimalus anda kehale endale aega ja vahendeid, et viia organismist välja kõik see, mis ei sobi. Toortoidule üle minnes vabaneb borrelioosist. Samuti aitab hobumadar ja maarjaohakas. Mul on küsimus soolatüügaste kohta. Peagi 8-aastaseks saaval pojal mõne kuuga ühe jala varbad soolatüükaid täis kasvanud. Millest, no ei saa aru! Ainult ühel jalal. Samas need selliste kohtade peal, et plaastritega kodus ravida ei õnnestu. Peame külmutamise tee ette võtma, aga millest on selline jama tekkinud? Minna Lõika värvimata lambavilla lõngast kuni 10 cm pikkused jupid, nii palju kui soolatüükaid on. Iga tüüka peal tee lõngale kolm tavalist sõlme ja pane lõnga-jupid täiskuu ajal raudkivi alla ja tüükad kaovad uskumatult kiiresti. Nii tegi minu ravitsejast kadunud vanaema mulle ja nii olen ka oma lastel soolatüügastest ja konnasilmadest lahti saanud. Minul soovitas üks vanamemm panna iga soolatüüka peale lambapabul. Sain neist lahti nädalaga, nii et see pesemata lõnga värk võib aidata. Ju siis lamba rasv või mis iganes on soolatüügastele raviva toimega. Võta tükike vorsti, hõõru sellega soolatüügast ja sööda mõnele külakassile. Kaovad märkamatult. Millist nõu anda inimesele, kes on olnud mitu kuud ravil skisofreenia diagnoosiga? toitumisspetsialisti juurde. Skisrofreenia pole haigus. See inimene vajab abi šamaanilt. Vaim soovib tema kaudu kõneleda. Seda pole vaja haiglas ravida.

18 KODUTOHTER 18 Lugedes foorumis beebide kohta ja lugedes teiste vanemate muresid, jäi silma üks asi. Miks beebil läheb kaka limaseks? Kas see on tingitud viirusest või on see loomulik asjade kulgemine? Tatt ilmselt, beebi enamik ajast selja peal Ei pea olema kohe haigus, eritised lihtsalt liiguvad ja kanalid puhastuvad. Kuidas saab 6-kuusel kõige paremini nohust lahti? Kui saab rinda, siis tilguta piima ninna. Mul on selline mure, et neeruvaagna põletik juba kaks korda see aasta, kuigi käin soojalt riides ja üritan toituda tervislikult. Mida peaks sööma ja jooma, et saaks tervemaks? Paleo toitumine ja eridieet, et neere mitte koormata. Ainult keedetud, hautatud, mitte midagi praetud. Leesika tee. Mis toidud soodustavad luude paranemist, kui inimesel on olnud umbes kuu aega tagasi luumurd? Süüa tuleks suvikõrvitsat. Rohelisi jooke tee endale. Aga luumurdude puhul peaks kindlasti mõtlema ka neile põhjustele, miks luu murdus. Niisama ei lähe ükski luu katki. Peab olema mingi suurem põhjus, et Elu peatas tavapärase toimimise ja kinkis järelemõtlemise aega. On üsna suur tõenäosus luumurru kordumisele, kui jätab selle peenemal tasandil oleva põhjuse muutmata. Ensüümid ka kiirendavad paranemist. Võib julgelt mitmekordseid koguseid võtta. Kuidas saada energiat? Mul mitu päeva selline väsimus. Järvamaal on selline koht nagu Kirna, seal pargis on mingid energiapuud mis pididki energiat anda. Aga selle eest pidi vist maksma. Hea asi on nõgeseseemnete tinktuur. Iga kord kui metsa lähed, kaeva peopesaga ainult peotäis mulda ja pane leiba maasse. Aga see täpselt puu juurde, kuhu selja toetad. Ja hoia pudeliga vett kaasas, millega leiba kasta. Ja loodus lahendab sinu probleemid, hoiab sind ja ootab tagasi. Probleem järgmine mu õel on pärmseen. Kuidas seda saaks ravida? Ehk keegi jagab veel oma kogemusi ja kuidas kodune ravi kulges? Jogurt. Peale ja sisse. Ei antibiootikumidele! Mee tampoon aitab ka väga hästi. Tuleb muuta kogu organismi mehhanismi, mõtlemist, elustiili, toitumist ja immuunsüsteemi tõsta. Suhkur, pärm, piimatooted tuleb menüüst ära jätta! Juustu söömine aitab ka. Pärmseen kukub naisorganites vohama seetõttu, et soolestik ajab üle ääre. Vaja on soolestikus oma isiklik mikrofloora taastada ja see on pikk protsess, mis eeldab toitumisharjumuste muutmist ja mikroelementide tasakaalu taastamist. See on kohati ka keeruline, sest parasiidid mõjutavad inimese psüühikat ja sunnivad talle omi tahtmisi peale. On olnud palju jutte selle ümber, et kloriid mõjub halvasti. See pidavat käbinääret (kolmandat silma) hävitama ja ei tea mida veel. Kuna mul täiega nohu, nina seest kuiv, valulik ja nuuskan verd, siis laatsaretist anti soodium kloriidi 0,9% lahust. Mida teha? Võtta või mitte võtta, selles on küsimus. Kuigi sisetunne ütleb, et mitte võtta, aga samas see nina niisama ka paremaks ei lähe. Küüslaugu mahla olen mina pannud suurte varvaste vahele ja ka peale. Seal on nina punktid ja aitab sama hästi kui ükskõik milline ninarohi. Pane mõlemasse ninasõõrmesse vatitopsuga mett. Aitab päris tõhusalt.

19 19 KODUTOHTER l Kas keegi teab soovitada, kuidas looduslikult astmat ohjes hoida? Alustaks kõigi piimatoodete ärajätmisega ja vaataks paari kuu pärast, mis veel astmast ja bronhiitidest järel on. Suurt midagi, ma pakun. Kanep on meeldivam. Vähemalt kolm isiklikku tuttavat on ravinud astma täielikult välja kanepi suitsetamisega. Ja seda on ka teaduslikult tõestatud. Teine nipp on teelusikatäie konjaki suus hoidmise abil eeterlik elujõud üles pumbata (eeldab eelnevat karsket eluviisi) / / Samas igasugu vaktsineerimised ja lääne meditsiini rohud vaid kustutavad eeterlikku sisemist tuld ehk neid tarbides oled nagu mädanev lihatükike, mida säilitusained ei lase otseselt roiskuma minna. Mida me Ebola vastu teha oskame peale mingi energeetilise kaitse? Ebola vastu olen oma peret kindlustanud niiviisi, et ei kasuta tablette jms, vaid toitume ravimtaimedest ja muudest eesti toitudest. Ka psühholoogiline eelhäälestus on oluline. Kui endale pidevalt korrutada: Kõik surevad, mina suren kah, siis nii ka läheb. Kui aga võtta neid ebolaid nagu iga-aastaseid tobedaid linnugripi-seagripi laadseid hirmujutte, siis ei hakka nad ka nii kergelt külge. Pisikesel, kes on 1,5 nädalat noor, on kõht kinni. Rinnapiima ta ei saa. Oskab keegi öelda, kuidas saaks pisikesel koduste vahenditega tujukese paremaks? Need litsentseeritud arstid ei kõlba kuhugi. Ja loomset kraami ikka lapsele ei annaks küll. See ei sobi talle. Kuulake, mida räägin olen toitumise asjatundja! Ärge rikkuge oma lapsi loomse kraamiga ära. Praegusele generatsioonile loomne kraam ei sobi. / / Emapiim on loomulikult parim lapsele, aga kui seda ei ole, siis parim on seedripähkli piim. Loomade piim rikub lapse DNA-d. Lehma piim ei sobi inimesele üldse. Seal sees veisteks kasvamise programm ja kui inimlapsed seda kraami tarbivad, siis hakkavad nad kiiremini kasvama ja arenema. / / See pärsib ka vaimset arengut. Pealegi tekitab see organismi lima ja lima kuhjumine teeb haigustele kergesti vastuvõtlikuks. a Kui haigused on põhjustatud tagasihoitud emotsioonidest, siis miks sünnivad näiteks haiged lapsed? Nemad pole ju milleski süüdi. Kas see haige laps peab siis vanemaid süüdistama oma haiguses? Laps on valinud vanemad, kelle juurde sünnib. Oma haigusega on ta võtnud raske ülesande olla õpetajaks oma vanemate arenguteel. See on sealpool loori sõlmitud kokkulepe. Kuidas saada võitu tugevast köhast, mille sain nüüd haigestumisega kaasa. Vahepeal tuleb selline hoog, et tunne nagu köhiks kopsud seest välja. Arstile minna ei taha kirjutab jälle neid antibiootikume. Google.ee, seal peaks piisavalt olema materjali loodusliku ravi kohta. Männikäbimoos aitab hästi. Sibulapiim aitab superhästi. Paned ca 1 klaasi piima suurema kooritud sibulaga keema. Kui keema läheb tõstad tulelt ja kaane alla seisma mõneks ajaks. Võtta 1 spl iga paari tunni tagant. Pole just väga meeldiva maitsega, kuid aitab. ) - i Oskab keegi soovitada mingit tõhusat kreemi, asja vms, mis aitab katkiste suunurkade vastu? Okaspuu vaik. Mina ravisin suunurgad terveks uriiniga tupsutades. See ei ole nali. Kolme päevaga sai kõik korda, suuri rahalisi väljaminekuid ei teki ja ravim on käeulatuses. Nii et tasub katsetamist.

20

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Travel List I Estonian with English captions

Travel List I Estonian with English captions Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,

More information

Fotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008

Fotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008 Originaali tiitel: Harri Rinne Laulava vallankumous Viron rocksukupolven ihme First published in Finnish by WSOY under the imprint Johnny Kniga 2007, Helsinki, Finland Toimetanud Evi Laido Kujundanud Mari

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist

More information

MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL?

MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL? X I V A V A T U D Ü H I S K O N N A F O O R U M X I V A V A T U D Ü H I S K O N N A F O O R U M MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL? T A L L I N N, 2 9. M A I 2 0 0 9 Toimetanud Mari-Liis Jakobson

More information

Ülikoolis alustab üle 3200 uue tudengi

Ülikoolis alustab üle 3200 uue tudengi September 2013 nr 8 (2419) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Meditsiinitudengid vahetavad Tartus rahvusvahelisi kogemusi Riina Saarma teab elurõõmu valemit Algab seminarisari erivajadusega tudengite

More information

15 : SUVI. tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama,

15 : SUVI. tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, Margus Kiis, Martin Oja, Joonas Sildre, Kristina Paju, Helen Tammemäe, Anna-liisa Unt,

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

HIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused

HIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused [Type text] HIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused Süvaintervjuude kokkuvõte Kristi Rüütel, Liis Lemsalu Tallinn 2017 Käesolevat uuringut rahastas Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjoni

More information

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik nr 1 (59) talv 2014 anikuühiskonnast EMSLi ajakiri kod Terves kehas hea kodanik ARUTLUS KRISTJAN PUUSILD, jooksufilosoof ja MTÜ Elujooks eestvedaja Teet Suur / Virumaa teataja Valida joostes elu Meid ümbritsevad

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

Signe Leht. MateMaatika iii. arvutamine. Töölehtede komplekt. Toimetulekuõppe II III arengutase

Signe Leht. MateMaatika iii. arvutamine. Töölehtede komplekt. Toimetulekuõppe II III arengutase Signe Leht MateMaatika iii arvutamine Töölehtede komplekt Toimetulekuõppe II III arengutase 1 ÜKS RÄÄGI! MIDA ON PILDIL ÜKS? VÄRVI! JOONISTA 1 MAJA! 1a MITU? ÜKS MITMES? ESIMENE VÄRVI IGAS REAS ERINEV!

More information

Kliinilised ravimiuuringud Eestis ja Euroopas

Kliinilised ravimiuuringud Eestis ja Euroopas Kliinilised ravimiuuringud Eestis ja Euroopas Katrin Kiisk 1, Ülle Toomiste 1 1 Ravimiamet Nüüdisaegse arstiteaduse aluseks on põhimõte, et inimeste ravimiseks kasutatakse võimaluse korral tõestatult tulemuslikke

More information

Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida.

Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida. (2442) INDREK LILLEMÄGI: Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida. SÜGISPÄEVADE KAVAS ON SADA ERI SÜNDMUST KULLASSEPAD TOOVAD OSKUSED KOJU KÄTTE PEAHOONE ON NÄINUD KÜMNEID ÜMBEREHITUSI 2 TOIMETAJA

More information

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

LOOMADE POOLT Kadri Taperson

LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT (2016) 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright

More information

tartu ja maailma kultuurileht kolmekümnes Number : PÖÖriPÄeV 2013 #30

tartu ja maailma kultuurileht kolmekümnes Number : PÖÖriPÄeV 2013 #30 tartu ja maailma kultuurileht KOLMEKÜMNES number : PÖÖRIPÄEV 2013 #30 2 : KOLMEKÜMNES NUMBER : PÖÖRIPÄEV 2013 Esikaanel Ziggy Wild. Foto: Renee Altrov. Mihkel Kaevats on luuletaja, kelle kodu on tihtipeale

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

ГУ ISSN Vikerkaar 1/1988

ГУ ISSN Vikerkaar 1/1988 ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?:

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA VILISTLASTE UURING Koostanud Helina Riisalu, oktoober2017 Sisukord Selgitused... 1 Vastanute ülevaade... 2 Õpingutega seotud välismaal viibimine... 4 Töötamine õpingute ajal...

More information

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus 1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks Jesper Juul Paraku vaadatakse sellist agressiivsust üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele. Me peame

More information

SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST

SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.

More information

#23 : sügis. Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta!

#23 : sügis. Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta! tartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne KOLMAS number : sügis 2012 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta!

More information

AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG

AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG 1 JUHTKIRI TREFFNERIST JA TEISED MOONDUJAD,,ISTU, VIIS Möödunud nädalal täitus üks minu suur unistus sain oma silmaga näha ja kõrvaga Kõigile neile,

More information

Indrek Otsus Ott Kiivikas

Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Lugupidamisega Indrek Otsus Aprill 2012 Kuus aastat on liiga lühike aeg, et tuua muutusi kulturismi treenigumetoodika või toitumise põhimõtetesse, aga

More information

KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR

KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR 2 : KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : VISUAALKULTUUR TOIMETUS JUHTKIRI Pisut errorit meie igapäevakitši Küberilmastumis-

More information

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor

More information

Avasta. Maailma 2017/2018

Avasta. Maailma 2017/2018 Avasta Maailma 2017/2018 YFU tänab kõiki toetajaid, kes andsid oma panuse YFU ettevõtmiste õnnestumiseks! Balsnack suupisted YFU üritustele Balti Veski tervituspakid välisõpilasi vastu võtnud Eesti peredele

More information

CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet.

CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet. CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet www.europassikeskus.ee Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Tihti peetakse

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Ideelabor sai uue värvilise kuue

Ideelabor sai uue värvilise kuue Veebruar 2015 nr 2 (2435) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Ülikool kutsub virtuaaltuurile Tudengite esindajad räägivad muutustest ülikoolis Kuidas õpetada arusaamisega lugemist? Ideelabor sai uue

More information

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv

More information

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY

More information

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö

More information

REKTOR VAATAB ÕNNESTUMISTELE JA VÄLJAKUTSETELE TAGASI

REKTOR VAATAB ÕNNESTUMISTELE JA VÄLJAKUTSETELE TAGASI (2456) REKTOR VAATAB ÕNNESTUMISTELE JA VÄLJAKUTSETELE TAGASI AASTA ÕPPEJÕUD IVO LEITO ÕPETAB TUNNETUSLIKULT BAKALAUREUSETÖÖDE JUHENDAJAD ON ÜLEKOORMATUD VANEMAD PEAVAD LAPSI MEEDIA EEST KAITSMA 2 TOIMETAJA

More information

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,

More information

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3 ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe

More information

Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands

Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands EMCDDA 2004 selected issue In EMCDDA 2004 Annual report on the state of the drugs problem in the European Union and

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

Armu teile ja rahu Jumalalt, JEESUS VAIGISTAB TORMI! PIIBLIKOOL LASTEKESKUS. Tervitus! Vägi meie kätes. Lõpeta kohtumõistmine

Armu teile ja rahu Jumalalt, JEESUS VAIGISTAB TORMI! PIIBLIKOOL LASTEKESKUS. Tervitus! Vägi meie kätes. Lõpeta kohtumõistmine EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 3 (21) Märts 2010 LEHES Tervitus! Alur Õunpuu... lk1 Vägi meie kätes Carlos Annacondia... lk2 Lõpeta kohtumõistmine... Kathie Walters... lk3 Julgustus hoolimise võti

More information

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed www.communityparticipation-hu.nl

More information

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas! Õpetajate Leht Ilmub 1930. aasta septembrist Reede, 22. veebruar 2008 NR 7 12 krooni Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver 268 inimese hulgas, kes tänavu presidendilt riikliku teenetemärgi said, olid ka

More information

milleks see mulle see pole ju münt 2 RAUD

milleks see mulle see pole ju münt 2 RAUD REIN RAUD magava kuninga linnas surub uni ministrite laugudele kohtunik teeskleb pehmes tugitoolis süvenemist keerulisse kaebusse ja ametnikud haigutavad mida kõrgem seda laiema suuga apteeker norskab

More information

Poiss, keda kasvatati nagu koera

Poiss, keda kasvatati nagu koera Poiss, keda kasvatati nagu koera Bruce D. Perry Maia Szalavitz POISS, KEDA KASVATATI NAGU KOERA Lood lastepsühhiaatri märkmikust Mida traumeeritud lapsed võivad meile õpetada kaotusest, armastusest ja

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

Patsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel

Patsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel Patsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel Kadi Lubi 1, Triin Vihalemm 1, Pille Taba 2 Eesti Arst 2014; 93(2):76 82 Saabunud toimetusse: 01.11.2013 Avaldamiseks

More information

Tiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta

Tiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta on ingliskeelse internetipõhise üllitise 'Introduction to Combination Therapy' tõlge, üks viiest juhisest, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingutele. Eestikeelses brošüüris tehtud muudatuste

More information

A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS

A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS KARUPOEG PUHH Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel Värsid tõlkinud Harald Rajamets Illustreerinud E. H. Shepard Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel

More information

leoter-muusiko-kin ю ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi,

leoter-muusiko-kin ю ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi, ISSN 0207 6535 leoter-muusiko-kin ю ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 8 VII aasitalkäik Esikaanel: Velda Otsus Sarah Bernhardana

More information

Meedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee

Meedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste

More information

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia instituut Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL Seminaritöö Juhendaja: Aavo Luuk

More information

B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14

B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14 1 B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14 Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga: Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid

More information

KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS *

KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * AKADEEMIA 8/1997, lk 1679 1701 KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * Charles S. Peirce Tõlkinud Tiiu Hallap I Igaüks, kes on tutvunud mõne tavapärase moodsa loogikakäsitlusega 1, mäletab kahtlemata neid kahte

More information

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu

More information

Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta

Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta EUSE SUUNISED MITMEKESISUSE KOHTA Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Elukestva õppe

More information

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

MAAILM TOIMUB. Tiit Kärner

MAAILM TOIMUB. Tiit Kärner MAAILM TOIMUB Tiit Kärner Woland: Kui jumalat ei ole, kes siis, küsin ma, juhib inimese elu ja üldse korraldab kõike maa peal? Bezdomnõi: Inimene ise juhibki. Mihhail Bulgakov, Meister ja Margarita Meie

More information

Infektsioonhaigused 21. sajandil

Infektsioonhaigused 21. sajandil Infektsioonhaigused 21. sajandil Irja Lutsar Eesti Arstide Päevad 04. 04. 2014 Infektsioonhaigused läbi aegade: Inglismaa ja Wales Infektsioonhaigused 20.sajandil Läkaköha Eestis Difteeria Eestis Mida

More information

ORGANITRANSPLANTATSIOON: AINA SUURENEV LÕHE OOTENIMEKIRJA JA OLEMASOLEVATE SIIRDEORGANITE VAHEL

ORGANITRANSPLANTATSIOON: AINA SUURENEV LÕHE OOTENIMEKIRJA JA OLEMASOLEVATE SIIRDEORGANITE VAHEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM BRIGITA SLAVINSKAITE SAARE 11.A KLASS ORGANITRANSPLANTATSIOON: AINA SUURENEV LÕHE OOTENIMEKIRJA JA OLEMASOLEVATE SIIRDEORGANITE VAHEL JUHENDAJA SIRJE KALJULA 1. SISSEJUHATUS Autor

More information

TÄNUSÕNAD PIIRID PUUDUVAD

TÄNUSÕNAD PIIRID PUUDUVAD EESSÕNA Elame ühiskonnas, kus iga päev tarvitatakse mitmesuguseid uimasteid. Paljud austraallased tarvitavad retseptiravimeid, käsimüügirohte ja ka legaalseid aineid nagu näiteks tubakas ja alkohol. Praegusel

More information

6 nädalat. Meditsiinilinnaku II ehitusetapp sai rohelise tule. Kliinikumi avamisest täitus 205 aastat

6 nädalat. Meditsiinilinnaku II ehitusetapp sai rohelise tule. Kliinikumi avamisest täitus 205 aastat Prof Endel Tünder 80 LK 2-3 Ortopeedid õppisid residente juhendama LK 6 Hematoloogia ja onkoloogia kliinik uues majas LK 8-9 ARVAMUS: Õpetamise võlust LK 11 SISELEHT nr 114 mai 2009 www.kliinikum.ee/leht

More information

Valmisolek on kõik* Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM

Valmisolek on kõik* Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM NR 124 (3) / APRILL/MAI ALGUS 2016 Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM Valmisolek on kõik* 26. aprill kell 13.34. Sellist pärastlõunat

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46 2 : NELJAKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2015 Esikaanel Mirtel Pohla. Foto: Tõnu Tunnel

More information

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines 20 aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines aastat ravimistatistikat Eestis 20 Years of Estonian Statistics on Medicines Tartu 2015 Toimetanud Edited by: Ravimiamet Estonian

More information

Oleks see ainult üks asi olnud : Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide. võrdlev analüüs

Oleks see ainult üks asi olnud : Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide. võrdlev analüüs Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond Liset Marleen Pak Oleks see ainult üks asi olnud : Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil

More information

Ei ole üksi ükski maa. Ülevaade kodanikuühiskonnast 2 ( e p

Ei ole üksi ükski maa. Ülevaade kodanikuühiskonnast 2 ( e p L L Ülevaade kodanikuühiskonnast neli korda aastas Väljaandmist toetatakse riigieelarvest ÜÜ S U D N U L U T TE E HH IN GUTE JA S I H T AS S A U T U U S S T T T T T E E EMSL on avalikes huvides tegutsevate

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

Projektinõustamise. käsiraamat

Projektinõustamise. käsiraamat Projektinõustamise N O O R T E O S A LU S J A A LG AT U S E D käsiraamat î Oled Sa noorsootöötaja, noortejuht, vabatahtlik noorteühenduses, koolitaja, õpetaja või tegutsed mõne noorteprogrammi juures?

More information

Kaastööd VÄRSKE RÕHU TOIMETUS

Kaastööd VÄRSKE RÕHU TOIMETUS VÄRSKE RÕHU TOIMETUS Peatoimetaja: Lauri Eesmaa Toimetajad: Auri Jürna, Matis Song Kujundaja: Lilli-Krõõt Repnau Keeletoimetaja: Triin Ploom Kaastööd LUULE: auri.jyrna@va.ee PROOSA: matis.song@va.ee ARVUSTUSED

More information

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo

More information

SOOLINE VÕIMUSUHE SOOSIB AHISTAMIST

SOOLINE VÕIMUSUHE SOOSIB AHISTAMIST (2466) SOOLINE VÕIMUSUHE SOOSIB AHISTAMIST PERSOON: ANNELI SARO ROLLID TÖÖL JA VABAL AJAL TÖÖ SUNNIB TUDENGEID SAGELI ÕPINGUID KATKESTAMA VAIMSE TERVISEHÄDA KORRAL ABI OTSIMINE POLE HÄBIASI 2 TOIMETAJA

More information

Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!!

Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!! Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!! Illuminaatide superrassi projektide ja Montauki eksperimentide ohver Michael Andrew Pero III (Andy Pero), teise nimega Hr X lugu 1 See on minu lugu ja

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE KAHEKSAS number : OKTOOBER 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #38

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE KAHEKSAS number : OKTOOBER 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #38 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE KAHEKSAS number : OKTOOBER 04 HIND / VABALEVIS TASUTA # : KOLMEKÜMNE KAHEKSAS NUMBER : OKTOOBER 04 Esikaanel ajateenistuja. Foto: Renee Altrov KAASAUTORID TOIMETUS

More information

omaan Kristjan Indus

omaan Kristjan Indus omaan Kristjan Indus /ganges@gmail.com/ 19.jaanuar - 5.veebruar 2008 käisid kaheksa EGS Noorteklubi rändajat järjekordsel välisekspeditsioonil. Sedakorda Omaani Sultanaadis. Mis seal näha oli, mis teel

More information

#21: suvi. Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta!

#21: suvi. Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta! tartu ja maailma kultuurileht KAHEkümne esimene number : suvi 2012 Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital Trükk: Printall Tiraaž: 4000 Tasuta!

More information

TeeLeht aasta suuremad teetööd. Korruptsioon ja Maanteeamet. Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid. Tuhandete kilomeetrite võrra targemaks

TeeLeht aasta suuremad teetööd. Korruptsioon ja Maanteeamet. Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid. Tuhandete kilomeetrite võrra targemaks Nr 80 APRILL 2015 MAANTEEAMETI AJAKIRI 2015. aasta suuremad teetööd Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid liiklusohutus vajab mõtteviisi muutust Veolubade taotlemine kolib e-teenindusse Korruptsioon

More information

Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte

Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte Kliinilineküsimusnr 8 1. Kliinilise küsimusetekst: Kas astma diagnoosiga püsiravi vajavatele patsientidele tuleks ravi tiitrimisel (step-up)

More information