TALLINNA ÜLIKOOL FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA RAKENDUSLINGVISTIKA ÕPPETOOL MARE KITSNIK

Size: px
Start display at page:

Download "TALLINNA ÜLIKOOL FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA RAKENDUSLINGVISTIKA ÕPPETOOL MARE KITSNIK"

Transcription

1 TALLINNA ÜLIKOOL FILOLOOGIATEADUSKOND ÜLD- JA RAKENDUSLINGVISTIKA ÕPPETOOL MARE KITSNIK ÕPPIJAKEELE UURIMISE JA ARENDAMISE VÕIMALUSI EESTI VAHEKEELE KORPUSE PÕHJAL (EITUSE VÄLJENDAMISE NÄITEL) MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: PhD PILLE ESLON TALLINN

2 Sisukord Sissejuhatus Teise keele uurimine ja arendamine Baasmõisted Teise keele omandamise uurimisest Korpused uus võimalus teise keele uurimiseks Teise keele õpetamise arendamisest Eesti keele kui teise keele uurimine Eituse väljendamine eesti vahekeele korpuse tekstides Eituse väljendamisest eesti keeles Eitus öeldises Verbi eitava kõneliigi vormid Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel 41 öeldisega Eitus aluses Eituse väljendusvõimalused alusfraasis Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel 73 alusfraasis Eitus sihitises Eituse väljendusvõimalused sihitises Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel 86 sihitisfraasis Eitus määruses Eituse väljendusvõimalused määruses Õppijakeeles esinevad kõrvalekalded eituse väljendamisel 98 määrusfraasis Sidendid Eituse väljendamine sidendite abil Eitust väljendavate sidendite kasutamine õppijakeeles Kokkuvõte 114 Summary. 119 Bibliograafia 121 2

3 Sissejuhatus Viimasel ajal on maailmas populaarsust kogumas õppijakeelekorpused, mis on loonud palju uusi võimalusi teise keele omandamise uurimiseks ja keeleõppe arendamiseks. Selline korpus on loodud ka Tallinna Ülikooli üld- ja rakenduslingvistika õppetoolis (Eesti vahekeele korpus (EVKK) Estonian Interlanguage Corpus) 1. Magistritöö eesmärk on näidata EVKK võimalusi eesti keele kui teise keele uurimisel ja keeleõppe arendamisel. Töö teema on uudne, sest Eestis ei ole varem õppijakeele korpuspõhiseid uurimusi tehtud. Töö aktuaalsus seisneb selles, et eesti keele kui teise keele õpe vajab arendamist suurte andmekogude analüüsi ja tulemuste teadusliku mõtestamise alusel, sest vaid nii on võimalik kirjeldada eesti keelt kui teist keelt õppijate vajadustest lähtudes keeleõppes jääb väheseks põhjendada vigu mõistega traditsiooniliselt raske teema (nt sihitise käänded, infinitiivide kasutus jne). Magistritöö ülesanne on analüüsida eesti keele kui teise keele õppijate eituse kasutust Eesti vahekeele korpuse tekstides: leida eituse korrektsed/mittekorrektsed kasutusnäited; välja selgitada normipärasest keelekasutusest kõrvalekallete põhilised tüübid, määrata nende tekkepõhjused ning pakkuda välja teemad, millele tuleks eituse õpetamisel rohkem tähelepanu pöörata. Küsimus on selles, mida keeleõppija vajab eesti kirjakeele vahenditest, et ta saaks eitusega väljendada vastupidist (negatiivset) seisukohta või millegi puudumist, kummutada millegi tõelevastavust või keelata midagi teha. Analüüsi käigus kontrollitakse töös püstitatud hüpoteesi: õppijatele valmistavad eitava kõneliigi puhul raskusi verbivormide moodustamine, eitava lause aluse ja sihitise käänded, eituspartikli mitte, eitavate asesõnade ja liitelise eituse kasutamine. Eitavate asesõnade ja liitelise eituse puhul esinevad nii otsesed vead kui eesti keele eitusvõimaluste vähene kasutamine õppijakeeles. See tekitab küsimuse disproportsioonist tegeliku keelekasutuse ja ainekavas, õpikutes ning õppematerjalides pakutava keeleainese vahel. Töö on kvantitatiivne (eituse kasutusnäidete hulga väljaselgitamine) ja kvalitatiivne (eitusvigade analüüs). Eituse väljendusvõimaluste kirjeldamisel eesti keeles on aluseks 1 ( ) 3

4 olnud Eesti Keele Grammatika II (1993), Eesti keele käsiraamat (1997), Joel Sanga doktoritöö Eitus eesti keeles (Sang 1983), Krista Kerge käsiraamat Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule (Kerge 2001) ning Mati Erelti ja Helle Metslangi seisukohad (1998). Eitusvigade analüüsis on kasutatud õppijakeele universaalide alla kuuluvaid veatüüpe: ärajätmine (omission errors), üleüldistamine (overgeneralization errors) ja ülekanne (transfer errors). Uurimismaterjal on saadud EVKKst, milles magistritöö autor märgendas aasta kevadel eituse korrektsed ja mittekorrektsed kasutusnäited, kokku sõnet: 1172 sõnet (10,5%) algtaseme tekstidest, 8567 sõnet (77,0%) kesktaseme ja (12,5%) kõrgtaseme tekstidest. Kesktaseme tekstide suur ülekaal valimis on objektiivne paratamatus, mis põhjustatud ühelt poolt keeletasemete tasakaalustatamatusest EVKKs ja teisalt asjaolust, et magistritöö autorit huvitasid kõige rohkem kesktasemel eesti keele õppija vajadused. Eraldi märgenduse sai eituse väljendamine öeldise, aluse, sihitise, määruse ja sidendite vahendusel. Märgendatud tekstide autoritest on 99,1% emakeel vene keel ja 0,9 % valgevene keel. Autorite kodune keel on 100% vene keel. Tekstide autoritest on 67% keskharidusega, 29% kõrgharidusega, 4% põhiharidusega. Autorite hulgas on 83% naisi ja 17% mehi; neist 93% elab Tallinnas ja Harjumaal ning 7% Ida-Virumaal. Kõige rohkem on informantide hulgas 18 26aastaseid inimesi (61%), üle 40aastaseid on 26,5%; vanuses 26 40aastaseid on 8,2% ja alla 18aastaseid 4,5%. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist ja kokkuvõttest. Esimese peatüki esimeses osas on toodud baasmõistete lühikokkuvõte, teine osa annab lühiülevaate maailmas levinud teise keele omandamise uuringutest, kolmas osa korpuste kasutusvõimalustest teise keele uurimisel, neljas teise keele õpetamise arendamisest korpuste abil ja viies eesti keele kui teise keele uuritusest. Teises peatükis käsitletakse eituse väljendamist Eesti vahekeele korpuse tekstides: esimeses osas kirjeldatakse eituse väljendamist öeldisega, teises osas eituse väljendamist alusega, kolmandas osas sihitisega, neljandas määrusega ja viiendas sidendite abil. Vaadeldakse eituse väljendusvõimalusi ja õppijakeele kõrvalekaldeid. Iga osa lõpus tuuakse välja olulisemad kõrvalekallete rühmad ja antakse hinnang nende tekkepõhjustele. Kokkuvõttes on esitatatud õppijakeele analüüsi tulemused. Sellest johtuvalt on pakutud välja mõningad ideed eituse edasiseks uurimiseks ja õpetamiseks, et tõhustada eesti keele kui teise keele omandamist. 4

5 1. Teise keele uurimine ja arendamine 1.1. Baasmõisted Teiseks keeleks (K2, second language ) nimetatakse keeli, mida inimene omandab peale emakeele (K1). Teise keele uurimisega hakati põhjalikumalt tegelema 20. sajandi teisel poolel, kui seoses Interneti arenguga suurenesid plahvatuslikult inimeste suhtlemisvõimalused väljaspool kohalikku keelekogukonda (Ellis 1997: 3). Teise keele omandamine (TKO, second language acquisition) on uurimisvaldkond, mille eesmärk on kirjeldada ja analüüsida, mille poolest erineb K2 omandamine K1 omandamisest. Uurimise eesmärgil kogutakse õppijakeelt (learner language) K2 õppijate produtseeritud kirjalikke ja suulisi tekste ning analüüsitakse seda erinevatest aspektidest (mil määral õppijakeel erineb sihtkeelest, kuidas erineb eri K1ga õppijate K2, mille poolest erineb keel õppimise eri etappides, kuidas õppijad ise oma keelekasutust analüüsivad jne). TKO uuringud keskenduvad keele vormilisele küljele (hääldus, sõnavara, grammatika jne), mitte niivõrd kommunikatiivsele kompetentsusele. TKO identifitseerib K2 omandamist mõjutavaid väliseid ja sisemisi faktoreid. Üheks väliseks faktoriks on sotsiaalne miljöö, milles õppimine toimub - see mõjutab õppijate võimalust kuulda ja rääkida õpitavat keelt, samuti suhtumist sellesse keelde. Teine väline faktor on keelesisend (input) - keelenäidised, mida õppijad näevad ja kuulevad, ning milleta keele omandamine pole võimalik. Üks oluline uurimisküsimus on see, missugune sisend mõjub keele omandamisele paremini, kas lihtsustatud õppetekst või emakeelekõnelejate autentne keelekasutus. Sisemiste faktorite hulka kuuluvad: õppijate eelnev keeleõppimiskogemus (nad on õppinud vähemalt K1); üldised teadmised maailmast, mis aitavad mõista K2 sisendit, ja kommunikatiivsed strateegiad, mis aitavad K2 teadmisi efektiivselt kasutada. On ka võimalik, et õppijail on teadmine selle kohta, kuidas keel üldiselt töötab, ja need teadmised aitavad tal omandada iga järgmist keelt (Ellis 2000: 4 6). Üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks K2 omandamise uurimisel on veaanalüüs. Vead (errors) on õppijakeeles esinevad kõrvalekalded sihtkeele kasutusnormist. Vigade esinemine on õppijakeele iseloomulik joon. TKO uuringutes identifitseeritakse vead ja otsitakse nende tekkepõhjusi. Selleks võrreldakse õppija loodud lauseid sihtkeele normatiivsete lausetega, mis ei ole alati lihtne, sest mõnikord pole võimalik üheselt aru 5

6 saada, mida õppija on soovinud väljendada. Tavaliselt peetakse vea tekkepõhjuseks lünka õppija K2 teadmistes ta ei tea, kuidas korrektselt väljenduda. Samas pole kõik kõrvalekalded keelenormist põhjustatud teadmiste puudulikkusest. Juhtumeid, kui õppija pole oma teadmisi mingil põhjusel rakendanud, nimetatakse eksimusteks (mistakes) (Ellis 2000: 17). Vigade ja eksimuste eristamiseks kontrollitakse õppijakeele järjekindlust: kui õppija loodud tekstides esineb pidevalt sama kõrvalekalle, siis on see viga; kui kõrvalekalle varieerub õige kasutusega, võib tegemist olla ka eksimusega. Et eristada viga ja eksimust, lastakse õppijal oma vigu parandada. Kui ta seda suudab, siis oli tegemist eksimusega, vastasel juhul veaga. Vigu ja eksimusi ei ole alati võimalik selgelt eristada. Õppijakeel on süsteemne. Seda iseloomustavad teatud ühisjooned, mis ilmnevad erinevat emakeelt kõnelevate õppijate puhul ja olenemata sellest, kas teist keelt omandatakse keelekeskkonnas või õppetunnis. Õppijakeele universaalide alla kuuluvad kolme liiki vead: a) ärajätmine (omission errors) kui õppija ei kasuta mingit sihtkeele obligatoorset elementi (nt lauses *Aednik kasvab lilli on mõeldud sõna kasvatama, kuid ära jäetud kausatiivsust näitav liide -ta-; lauses *Poiss lülitas arvuti ja hakkas arvutimängu mängima on ära jäetud abisõna sisse; *Eile ma olen kodu on ära jäetud lihtmineviku vorm ja kasutatud selle asemel olevikku); b) üleüldistamine (overgeneralization errors) vead, milles õppija kasutab mõnd sihtkeele reeglit mittekohaselt (nt lauses *Tema elumuutused polnud nii järske (Õige: polnud nii järsud) kasutab õppija reeglit eitus nõuab partitiivi ka predikatiivi puhul, kus see pole võimalik); c) ülekanne (transfer errors) õppija kannab K1st üle struktuure, mis ei kattu K2 struktuuridega ja see põhjustab kõrvalekaldeid K2 normist (nt lauses *Mulle pakuti tulla homme uuesti kannab vene emakeelega õppija üle vene keele rektsioonimalli pakkuma mida teha?, mille kasutamine eesti keeles pole aga võimalik) (Ellis 2000: 19). K2-le on iseloomulikud ka teatud universaalsed arengumudelid. Näiteks läbib õppija uut grammatilist struktuuri omandades järgmised etapid: 1) ei kasuta uut vormi, 2) hakkab uut vormi kasutama, 3) üleüldistab vormi kasutust, 4) mõnikord moodustab segavorme, 5) kasutab korrektselt. Õppijakeele iseloomulik tunnus on ka U-kujuline õppimine (Ushaped learning). See tähendab, et kui õppeprotsessis tegeldakse uue struktuuri 6

7 omandamisega, võib õppija mingil etapil seda korrektselt kasutama hakata. Teatud aja möödudes võib õppija arengus tagasi langeda ja hakata jälle tegema vigu, mida ta tegi antud struktuuri õppimise algetapil. Põhjuseks on asjaolu, et õppija peab pidevalt uute teadmiste lisandudes olemasolevaid teadmisi ümber struktureerima (Ellis 2000: 23). Õppijakeel on varieeruv. Ükskõik millisel arenguetapil õppijad on, kasutavad nad kord ühe grammatilise vormi üht, kord teist varianti. See tähendab, et ka üks veatüüp võib varieeruda teise veatüübiga. Samuti võib mingi veatüüp varieeruda korrektse keelekasutusega. Siinkohal tuleb silmas pidada, et õppijakeele varieeruvus ei lükka ümber väidet õppijakeele süsteemsusest ja süstemaatilisusest, sest ka varieeruvus on süsteemne ja sõltub - kontekstist (üks lingvistiline vorm vallandab teise kasutamise nt on uurimused tõestanud, et sihtkeelepäraselt kasutati inglise keele verbi be koos asesõnalise subjektiga, aga nimisõnalise subjekti korral kalduti verbi be ära jätma (Teacher not here); - situatsioonist õppijad sarnanevad siin emakeelekõnelejatega, st kasutavad formaalsemas situatsioonis korrektsemat keelt; - psühholingvistilistest teguritest nt kui õppijal on aega oma teksti ette valmistada, teeb ta üldjuhul vähem vigu. On ka võimalik, et õppijakeele erinevatele arenguastmetele on iseloomulikud erinevad varieeruvuse liigid (Ellis 2000: 25 27). Aegade jooksul on teise keele omandamise uurimisel lähtutud eri aspektidest ja loodud mitmeid teise keele omandamise teooriaid. Järgnevalt vaadeldakse lühidalt põhilisi neist. 7

8 1.2. Teise keele omandamise uurimisest Psühholingvistiliste aspektide mõju teise keele omandamisele TKO-alases tegevuses on domineerinud psühholingvistilised uuringud, mis tegelevad teise keele omandamisega seotud mentaalsete struktuuride ja protsessidega. Nende uuringute põhjal on loodud teise keele omandamise teooriaid, mille hulgast tuntuim on vahekeele teooria (interlanguage theory), mille mõiste looja on Larry Selinker (1972, 1992). Vahekeel on õppija loodud lingvistiliste reeglite süsteem, mis ühendab õppija K1 ja K2 ning mis on aluseks K2st arusaamisele ja K2 produtseerimisele. See tähendab, et õppija K1 mõjutab K2 omandamist mitmeti, põhjustades nii positiivset kui negatiivset ülekannet. Positiivse ülekande puhul kannab õppija üle struktuure, mis esinevad K1s, ja see hõlbustab K2 omandamist. Negatiivse ülekande puhul kannab õppija emakeelest üle struktuure, mis ei kattu K2 struktuuridega, ja see põhjustab kõrvalekaldeid sihtkeele normist. Varem arvati, et negatiivne ülekanne ongi põhiline eduka keeleõppe takistaja. Seetõttu keskenduti lähte- ja sihtkeele erinevuste kirjeldamisele, mille tulemusel keeleinterferentsi peeti teise keele omandamise põhiküsimuseks. Interferentsivaldkondade väljaselgitamiseks ja kirjeldamiseks kasutati kontrastiivanalüüsi (Lado 1957, James 1981). Larry Selinker käsitleb vahekeele mõistet uut moodi kognitiivses raamistikus. Üks peamisi vastuväiteid eelnenud lähenemisele vahekeele kohta on see, et vead ei ilmu sugugi alati seal, kus neid kontrastiivanalüüsi alusel võiks oodata. Kognitiivne teooria ütleb, et mõnedes tingimustes ülekanne ilmneb, aga teistes mitte. Selinkeri järgi on ülekanne kognitiivne protsess. On välja selgitatud mõned kognitiivsed piirangud, mis juhivad K1 teadmise ülekannet need on õppija arusaam, mida saab üle kanda, õppija arengutase jms (Selinker 1992). On ka leitud, et õppijatel on üsna selge arusaam selle kohta, mida saab üle kanda ja mida mitte. Õppijad kalduvad kergemini üle kandma neid jooni, mida nad peavad oma emakeeles üldiseks ja vähem neid, mida nad peavad oma K1s unikaalseks. On ka leitud, et kõneaktide (palve, keeldumine jt) omandamisel ei kanna õppija alguses vastavaid struktuure K1st üle, vaid loodab mingile lihtsustatud variandile. Keeletaseme tõustes proovib ta rääkida vastavalt K1 normile. Sama tendentsi on täheldatud ja grammatiliste struktuuride omandamise uuringutes. Seega võib öelda, et vahekeele arengu stardipunkt pole mitte õppija emakeel, mille reegleid ta hakkab asendama K2 reeglitega pigem konstrueerivad õppijad ise oma sisemisi reegleid. Nad võivad küll kasu saada emakeele reeglitest, aga ainult siis, kui usuvad, et see neid aitab või et reeglid on ülekantavad. Õppijakeele grammatikale on iseloomulik kivinemine (fossilization). 8

9 Selinkeri väitel jõuab ainult 5% õppijaist emakeele kõnelejatega sama mentaalse grammatika tasemele. Tagasilibisemine madalamale tasemele on õppijakeele tüüpiline nähtus, mida emakeele omandamisel ei esine (Ellis 2000: 31 35, 51 53). Üks kõige ebaselgemaid alasid K2 omandamisel on teadlikkuse roll õppimisel. Uurijatel pole selles küsimuses täielikku üksmeelt. Näiteks Stephen Krashen väidab, et tuleb eristada omandatud K2 teadmist (implitsiitseid keeleteadmisi) ja õpitud teadmisi K2 kohta (eksplitsiitseid teadmisi). Esimesed arenevad alateadlikult, kui õppija suhtleb, teised K2 teadliku õppimise kaudu ja ei lähe kunagi üle omandatud teadmisteks (Krashen 1981). Sellele seisukohale räägib aga vastu skill-building theory (Andersen 1984, viidatud Ellis 2000 järgi), mille järgi õppijad suudavad saavutada grammatilise korrektsuse õpitud teadmisi praktikas kasutades. Richard Schmidt eristab kaht liiki teadlikkust: tahtelisus ja tähelepanu. Tahtelisus on õppija teadlik otsus õppida midagi K2 kohta. Tähelepanelik õppija võib saada palju teadmisi K2 kohta ka siis, kui lihtsalt jälgib autentset keelekasutust. Oluline on siinjuures märkamine et midagi omandada, peab seda enne märkama (Schmidt, Frota 1986, viidatu Ellis 2000 järgi). Lingvistiliste aspektide mõju teise keele omandamisele Kui interferentsiteooria osutus jõuetuks seletama teise keele omandamise kõiki raskuspunkte, pöördusid uurijad keeleuniversaalide poole. Päevakorras seisis küsimus, kuidas sõltub teise keele omandamine eri keeltes esinevatest sarnastest grammatilistest mudelitest. Näiteks omandavad inglise keele relatiivlausete moodustamise kergemini need K2 õppijad, kelle emakeeles on relatiivlaused olemas. Lisaks sellele on olemas grammatilise nähtuse nn ligipääsetavuse hierarhiad, mis mingil määral ennustavad, kuidas õppijad üht või teist nähtust omandavad. Nii saab inglise keeles lisada relatiivlause matriitslause lõppu või sisestada pealausesse. Õppijad alustavad omandamist esimesest tüübist, sest see on kergemini omandatav (Ellis 2000: 63 64). Naom Chomsky, universaalse grammatika (UG) mõiste looja, on kindel, et inimesel on sünnipärane universaalne grammatikateadmine, mis saab aluseks emakeele omandamisele. Ilma selleta ei suudaks lapsed K1 omandada, sest keeleõppimise ajal saadav sisend pole piisav, et ise keelereegleid luua. Lapsekeele arengus puudub negatiivne tagasiside ja seega ei ole võimalik ilma sisemise keeleteadmiseta otsustada, mis on keeles võimatu. UG teooria järgi eksisteerivad printsiibid, mis kehtivad kõikides keeltes ja parameetrid, mis keeleti erinevad. Parameetreid peetakse binaarseteks: neis esineb alati kaks võimalust, nt keel kas lubab sõnajärge muuta või mitte (Chomsky 1965). 9

10 TKO uurijaid huvitab eelkõige see, kas ka täiskasvanud keeleõppijad omandavad sihtkeelt samalaadselt emakeele omandamisega. Selles suhtes on erinevaid arvamusi. - Teise keele omandamine täiskasvanul on analoogne emakeele omandamisega õppijad seavad emakeele parameetrid K2 järgi ümber ja on võimelised saavutama emakeelekõneleja taseme. - Õppijad kasutavad üldisi õppimisstrateegiaid ja ei omanda K2 täielikult (näiteks võivad kasutada reegleid, mis on universaalses grammatikas keelatud). - Täiskasvanud keeleõppija tugineb vaid osaliselt universaalsele grammatikale näiteks ainult neile parameetritele, mis on olemas tema emakeeles. K2 omandamisel vajalikke parameetreid on ta võimeline ümber lülitama otseste instruktsioonide ja veakorrektsiooni abil. - Täiskasvanud inimesel on olemas topeltligipääs universaalsele grammatikale tänu millele saab ta kasu nii universaalsest grammatikast kui üldistest õpistrateegiatest. Samas võivad õpistrateegiad blokeerida universaalse grammatika operatsioone, põhjustades võimatuid vigu ja takistavad täieliku keelekompetentsi saavutamist. Täiskasvanud õppija saab olla täielikult edukas vaid siis, kui loodab ainult universaalsele grammatikale (Ellis 2000: 65 69). Lingvistilisest küljest peetakse K2 omandamisel oluliseks veel keelestruktuuride markeeritust. Keeletüpoloogias nimetatakse markeerimata struktuurideks neid, mis on maailma keeltes tavalised ja markeeritud struktuurideks neid, mis on iseloomulikud ainult osale keeltest. Mõned uurijad arvavad, et õppijad omandavad vähem markeeritud struktuurid enne kui markeeritud. Samas ei ole kindel, kas varast omandamist mõjutab keelestruktuuride markeeritus või näiteks keelendi esinemissagedus. On ka tõendeid, mis näitavad, et õppijad omandavad enne just sagedasemaid (olgugi markeeritud) struktuure. Arvatakse ka, et õppijad kalduvad rohkem üle kandma emakeele markeerimata struktuure. (Ellis 2000: 70). Sotsiaalsete aspektide mõju teise keele omandamisele K2 omandamisega seoses on olulised ka sotsiaalsed faktorid, mis seletavad erinevusi õppimise kiiruses ja keele omandamise tasemes. Elaine Tarone arvates on vahekeeles olemas stilistiline kontiinum, mille ühel poolusel on hoolikas stiil (õppijad kontrollivad teadlikult oma keelekasutust ja tunnevad vajadust väljenduda korrektselt) ja teisel poolusel vernakulaarne stiil (kasutatakse vabas vestluses, kui õppija tunneb end lingvistiliste vormide valikul suhteliselt vabana). See 10

11 käsitlus seletab õppijakeele varieeruvust ja näitab, et õppija keelekasutus ehitatakse üles põhimõtteliselt samadest printsiipidest lähtudes kui emakeeles. (Tarone 1988, viidatud Ellis 2000 järgi). Kuid mitte alati pole õppijad hoolika stiili järgimisel korrektsed. Mõnikord tuleb ette, et õppijad on vernakulaarset stiili kasutades tunduvalt korrektsemad, eriti mõne grammatilise nähtuse puhul, millel on suhtluseesmärgi täitmisel oluline roll. Raske on ka kindlaks teha sotsiaalseid faktoreid, mis määravad stiili valiku (Ellis 2000: 38). Howard Giles on välja pakkunud sotsiaalse kohanemise teooria, mis näitab, kuidas sotsiaalne grupp mõjutab K2 omandamist. Sotsiaalne kohanemine tähendab, et kui inimesed tahavad rõhutada sotsiaalset kohesiivsust, muudavad nad suheldes alateadlikult oma keelekasutust sarnasemaks. Kui aga tahetakse rõhutada sotsiaalset eraldatust, muudetakse keelekasutus alateadlikult erinevamaks. Kui sotsiaalsed tingimused on sellised, et õppija on motiveeritud muutma oma keelekasutust emakeele kõnelejate sarnaseks, saavutatakse ka kõrge professionaalsuse tase. Kui sotsiaalsed tingimused julgustavad õppijat säilitama oma sotsiaalset seisundit, on õppimine vähemedukas (Beebe, Giles 1984, viidatud Ellis 2000 järgi). John Schumann on välja pakkunud akulturatsiooni mudeli, mille järgi on teise keele omandamisel oluline sihtkeelt kasutava rahvaga kontakti leidmine ja nende kommete ning väärtushinnangute omaksvõtmine. Õppimisele mõjub hästi kui sihtkeele esindajad ja teise keele õppijad tajuvad end sotsiaalselt võrdsetena, mõlema poole soov on, et K2 grupp assimileeruks sihtkeele grupiga. Seejuures on teise keele omandajatel on palju kontakte sihtkeele esindajatega, mõlemal poolel on teineteisesse positiivne suhtumine. Vastasel juhul kaldub õppijate K2 pidžiniseeruma (Schumann 1978, viidatud Ellis 2000 järgi). Bonny Peirce`i järgi on keeleõppimine edukas siis, kui õppija suudab endale konstrueerida sotsiaalse identiteedi, mis võimaldab tal näha oma õigust diskursuses osalemiseks. Õppijad on võistlejad, kes võistlevad enda maksmapanemise eest, ja investeerijad, kes ootavad oma jõupingutuste eest häid tulemusi. Edukad õppijad on need, kes peegeldavad kriitiliselt oma haaratust emakeelega kõnelejate hulka ja kes on valmis väljakutseks enda sotsiaalse identiteedi loomisel (Peirce 1995, viidatud Ellis 2000 järgi). Diskursuslike aspektide mõju teise keele omandamisele Diskursuslike aspektide mõju K2 omandamisele on uuritud tekstiloome reeglitega seoses. On vaadeldud, kuidas diskursus mõjutab õppijakeele vealiike ja keelekompetentsi arengut (vt Krashen 1981, Long 1983, Swain 1995). 11

12 Diskursuse reeglistik määrab, kuidas emakeelekõnelejad vestlust juhivad, nt kas komplimendile tuleb vastata ja kuidas. Kui neid reegleid ei järgita, toob see kaasa mitte ainult registrivaliku vea, vaid ka eksimuse sotsiaalsete rollide määratuse vastu (sobib ei sobi). Teatud mõttes on diskursuse reeglite omandamine on sarnane grammatiliste reeglite omandamisega: õppija keeletaseme tõustes vigade arv väheneb. Õppija areneb kiiremini, kui saab osaleda emakeelekõnelejatega samas diskursuses. Tihti ei ole see aga võimalik, sest emakeelekõnelejad kalduvad võõrkeeleõppijaga rääkides kasutama spetsiaalset lihtsustatut keelt nn välismaalase kõnet. See nähtus võib olla kahte liiki: ebagrammatiline ja grammatiline. Ebagrammatilist kõnet iseloomustab teatud vältimisstrateegia (nt inglise keeles ei kasutata koopulaverbi, mineviku asemel kasutatakse olevikku), ebagrammatilisus on sotsiaalselt markeeritud (väljendab tihti vähest respekti adressaadi suhtes). Selline keel sarnaneb tegelikult õppijakeelele. Pole aga siiski tõenäoline, et õppijad omandaksid keelekeskkonnas sellise keele. Grammatiline kõne on normikohane, aga aeglasem, lihtsustatum (nt välditakse kõrvallauseid, kasutatakse põhivorme) ja viimistletum (selgem ja pikemate pausidega) kui emakeelekõnelejate tavaline keelekasutus. Inimesed tunduvad intuitiivselt teadvat, kuidas arusaadavamalt kõnelda (Ellis 2000: 43 45). Sisend peab Stephen Krasheni arvates olema grammatiliselt jõukohane (natuke raskem kui õppija hetketase), et keele omandamine toimuks (Krashen 1981). Michael Long on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid peab oluliseks ka inimestevahelist läbirääkimist tähenduste osas, mille käigus õppija saab ka negatiivset tagasisidet (Long 1983, viidatud Ellis 2000 järgi). Diskursus annab õppijale võimaluse end väljendada. Merrill Swaini arvates on jõukohasel väljundil oma osa keeleõppes, aidates õppijail näha lünki oma teadmistes ja testides hüpoteese, mis võimaldab neil teadlikult analüüsida oma väljendusoskust (Swain 1995, viidatud Ellis 2000 järgi). Stephen Krasheni järgi on rääkimine omandamise tulemus, mitte selle põhjus. Ta väidab, et ainuke viis, kuidas õppija õpib oma väljundist, on muuta see autosisendiks (Krashen 1981). Individuaalsete erinevuste uurimine teise keele omandamisel Inimesed erinevad võime poolest keeli õppida. Seda võimet on peetud nii üldise intelligentsi osaks kui eraldi võimeks keeleandeks. Uuringud on näidanud, et keeleandel on tugev seos keeleomandamise edukusega. Lisaks keeleandele on oluline ka õpimotivatsioon, mis mõjutab jõupingutuste suurust, mida õppija on nõus keele õppimiseks tegema. Eristatakse järgmisi motivatsiooni liike: 12

13 instrumentaalne motivatsioon (õppijal on keeleõppeks mingi väline põhjus, nt eksami sooritamine); integratiivne motivatsioon (õppijal on huvi vastava rahva ja kultuuri vastu); resultatiivne motivatsioon (motivatsiooni tekitavad edu ja edukus); tõeline motivatsioon (huvi õpitava materjali ja ülesannete vastu) (Ellis 2000: 75 76). Keeleõppimise edukus sõltub ka kasutatavatest õppimisstrateegiatest. Need võivad olla käitumuslikud (nt sõnade valjusti kordamine) või mentaalsed (nt uue sõna tähenduse mõistmiseks kasutatakse lingvistilist või situatsioonilist konteksti). Üldiselt on õppijad oma strateegiatest teadlikud ja oskavad neid kirjeldada. Edukaid keeleõppijaid intervjueerides on selgunud, et nad oskavad õppimise ajal pöörata tähelepanu nii keelenähtuste vormile kui tähendusele. Samuti osalevad nad õpiprotsessis aktiivselt, on teadlikud isiklikust õpistiilist ja paindlikud sobiva õpistrateegia valikul (eri osaoskuste omandamisel on vajalikud eri strateegiad nagu ka õppimise eri etappidel). Eriti vilunud on edukad õppijad metakognitiivsete strateegiate rakendamisel (õppeprotsessi planeerimine, jälgimine ja hindamine). Siiamaani pole aga suudetud kindlaks teha, kuidas erinevad õpistrateegiad on seotud teise keele omandamise psühholingvistiliste protsessidega (Ellis 2000: 76 78). Juhendamise osa teise keele omandamisel Üks TKO-uuringute eesmärke on parandada keeleõpet. Tähelepanu keskmes on küsimus, missugust efekti omab õpetamine K2 omandamisel. On uuritud, kas grammatika õpetamine mõjutab õppija vahekeele arengut või mitte, kas õppija omandab need struktuurid, mida talle õpetatakse, kas õppija õpib paremini, kui saab kasutada oma õpistiili. Uuritud on ka õpistrateegiate kasutamise õpetamist ja selle tõhusust (Carroll, Swain 1993). Traditsiooniliselt on K2 õppe pedagoogiline rõhuasetus olnud vormile suunatud, mis leiab kajastust keeleõppe meetodites. Grammatika-tõlkemeetodi ja audiolinguaalse meetodi abil on püütud kujundada grammatikateadmisi. Kommunikatiivse meetodi rakendajad lähtuvad seisukohast, et õppija ei vaja grammatikat, vaid oskust suhelda, mille käigus omandatakse ka grammatika (vt Kingisepp, Sõrmus 2000). Vormiõpetuse tõhusust keeleõppes on uurinud Teresa Pica ja jõudnud järeldusele, et kui struktuur on lihtne nii vormilt kui vormi-funktsiooni vastavuselt, siis võib vormiõpetusest kasu olla. Kui keelestruktuur on vormilt lihtne ja väljapaistev, kuid funktsionaalselt keerukas, siis võib ära õppida vormimoodustuse, samas aga ei anna see midagi olulist 13

14 vormi kasutamisele. Kui keelestruktuuril puudub väljapaistvus ja tema funktsioon on väga keerukas (nagu inglise keele artiklid), siis pole vormiõppest teise keele omandamisel üldse kasu (Pica 1983, viidatud Ellis 2000 järgi). Üldiselt on selgunud, et rohkem kasu on olnud üksikute keelendite kui süsteemi õpetamisest. On arvatud, et õppijatel on sisemine õppekava, mis järjekorras nad midagi tegelikult omandavad ja seda pole võimalik väljastpoolt eriti mõjutada. Mõned uurimused on aga näidanud, et kuigi juhendatud ja juhendamata õppimise puhul polnud erinevust korrektsuses, oli juhendatud grupi õppimiskiirus suurem. On ka väidetud, et kiiremini omandatakse need struktuurid, mida tegelikus keelekasutuses sageli kuuldakse. Seega on teise keele omandamisel juhendamisest kasu vähemalt mõnede keelestruktuuride puhul. Uuritud on ka, kummast on rohkem kasu, kas sisendipõhisest (õpitavat struktuuri sisaldavate tekstide kuulamine/lugemine ja küsimustele vastamine) või väljundipõhisest (harjutuste tegemine) õppest. Uuringud on tõestanud, et just sisendipõhine õpe võib teise keele omandamisel olla väga tõhus (Ellis 2000: 84). On uuritud ka, kuidas arendada õppijates võimet teadlikult märgata sihtkeele mõningaid lingvistilisi jooni. Kas selleks piisab korrektsete keelenäidiste esitamisest või on vajalik välja tuua ka negatiivsed näited. Üldiselt arvatakse, et positiivne esitus võib aidata õppijal hakata kasutama mõnd rasket konstruktsiooni, kuid pole piisav, et destabiliseerida vahekeelt ja ära hoida kivinemist. Positiivse esiletoomine ei välista õppija jaoks, et vigane keelekasutus pole võimalik (Ellis 2000: 85). Viimasel ajal on grammatikat hakatud vaatama uutmoodi: ei piirduta grammatiliste vormide analüüsimisega, vaid lisatakse grammatilise tähenduse ja kasutuse analüüs (Larsen-Freeman 2001). 14

15 1.3. Korpused uus võimalus teise keele uurimiseks Traditsiooniliselt on teise keele omandamist uuritud kolmel viisil: keelekasutuse andmete (eksperimendi teel saadud ja loomulik keelekasutus), metakeeleliste kommentaaride ja eneseanalüüsi abil. Enamasti on uuringu mõttes tõhusad olnud eksperimentaalsed ja eneseanalüüsi andmed. Loomuliku keelekasutuse andmetest pole seni märkimisväärset kasu saadud. Üheks põhjuseks on kindlasti olnud uurimismaterjali väikesemahulisus, mis tekitavad küsitavusi üldistuste tegemisel (Granger 2004: 6). Nüüdseks on korpuslingvistika allharuna tekkinud õppijakeele korpused selles vallas olukorda muutmas. 1980ndate aastate lõpul hakati looma esimesi korpusi, mis sisaldavad keeleõppijate loodud kirjalikke ja suulisi tekste. Neid korpusi nimetatakse õppijakeele korpusteks (learner language corpus) või vahekeelekorpuseks (interlanguage corpus); nende abil on õppijate keeleandmete kogumine ja analüüs muutunud palju kergemaks, täpsemaks ja võimalusterohkemaks. Lisaks õppijakeele korpustele saab teise keele õppe arendamist, eriti keelelist variatiivsust silmas pidades, kõrvutada õppijakeele andmeid K1 kirjakeele korpuste andmetega. On ilmunud suur hulk vastavasisulist kirjandust, antakse välja erialaajakirju nagu Language Learning & Technology, International Journal of Corpus Linguistics jt. Ilmunud on monograafilisi uurimusi ja kollektiivseid töid, mis käsitlevad korpuste kasutamist teise keele õppes vt Biber ja Conrad (2001), Sinclair ja Renouf (1988), Widdowson (1983), Willis (1990), Nesselhauf (2005) jt. Regulaarselt toimuvad rahvusvahelised teadusüritused. Näiteks alates aastast on iga kahe aasta järel kokku kutsutud rahvusvaheline konverents Teaching and language corpora (TALC). 2 Õppijakeele korpus Õppijakeele korpus on autentse õppijakeele elektrooniline kogu, mis on koostatud vastavalt teise keele õppimise/õpetamise eesmärkidele ja lähtub kindlatest disainipõhimõtetest. Õppijakeelekorpuses on diskursusenäited, mitte üksikud sõnad või laused. Tegu on terviktekstide koguga. Seetõttu ei ole õppijakeelekorpus vigade korpus, vaid elektrooniliselt töödeldud tekstide kogu, mis sisaldab nii ekslikku kui korrektset keelekasutust. Üldised õppijakeelekorpuse koostamise kriteeriumid on samad, mis kirjakeele korpuste puhul. Lisaks sellele võib õppijakeelekorpustest leida metainfot õppija emakeele, keeletaseme, õppimiskonteksti, ülesande täitmise ajalimiidi, abimaterjalide 2 Infot aasta konverentsi kohta vt aadressilt ( ). 15

16 kasutamise, ülesande täitmise situatsiooni (näiteks eksam), teema (määrab kasutatava leksika), teiste osaliste või pealtvaatajate/-kuulajate olemasolu kohta (Granger 2004: 10). Õppijakeele korpused võivad olla kasutajale nähtavad tekstikoguna või märgendatuna. Õppijakeele korpuste märgendamisel kasutatakse samu märgendusvõimalusi, mis on kasutusel kirjakeele korpuses (levinum on sõnaliikide märgendamine (part of speech tagging ehk POS). Üldiselt võib öelda, et mida madalam on õppijate keeletase, seda väiksem on ka automaatse märgenduse õigsuse protsent (automaatne märgendaja ei tunne vale sõna või vormi ära). Tõenäoliselt on see ka üheks põhjuseks, miks täielikult märgendatud korpuste uurimusi on vähe. Olemasolevad näitavad suurt potentsiaali keeleõppe tarvis (Granger 2004: 18). Teine võimalus õppijakeele korpuste märgendamisel on kasutada spetsiifilist vigade märgendamist, mis annab suured võimalused õppijakeele täpsemaks uurimiseks. Vigade märgendamise puhul on enne vaja otsustada, mis valida märgendamise aluseks, kas vigade liik (näiteks grammatilised, leksikaalsed vead jne), vigade allikas (inter- ja intralingvaalsed vead), diskursuse markerid jne. Üldiselt võib öelda, et praegu kasutatakse õppijakeele korpuste märgendamisel mitmeid erinevaid süsteeme, kuid selgelt on näha liikumist standardiseerimise suunas (Eslon, Metslang 2007). Õppijakeele korpusi maailmas Õppijakeele korpused on kiiresti leviv korpuse tüüp. Tänaseks on neid loodud erineva sihtkeelega õppijatekstidest. Õppijakeele korpused erinevad mahult, eesmärkidelt (teaduslik uurimistegevus, keeleõpikute andmeallikas, keeleõppesüsteemide väljatöötamise alus jms), juurdepääsuvõimalustelt (on vabalt kasutatavad, piiratud juurdepääsuga ja tavakasutaja jaoks suletud korpused). Suuremad õppijakeelekorpused maailmas on loodud inglise keele baasil:, The Cambridge Learner Corpus 3, Longman Learners' Corpus 4 ja International Corpus of Learner`s English (ICLE) 5 Longman Learners' Corpus (LLC) sisaldab erinevatel keeletasemel olevate õppijate tekste (kokku 10 miljonit sõnet). Korpus on loodud õpikukirjastuse juurde kommertseesmärkidel ja korpusele puudub vaba juurdepääs. 3 ( ) 4 ( ) 5 ( ) 16

17 The Cambridge Learner Corpus (CLC) on osa Cambridge International Corpusest (CIC). Korpuses on anonüümsed tekstid inglise keele eksamitöödest üle maailma (kokku 20 miljonit sõnet). Korpuses on märgendatud grammatikavead. Korpus on loodud õpikukirjastuse juurde kommertseesmärkidel ja korpusele puudub vaba juurdepääs. International Corpus of Learner`s English (ICLE) sisaldab 19 erineva emakeelega õppijate esseesid (kokku 2 miljonit sõnet). Korpuses on märgendatud grammatikavead. Korpuse põhjal on läbi viidud palju teaduslikke uurimusi. Lisaks inglise õppijakeele baasil koostatud korpusele on korpusi loodud ka teiste keelte alusel, nt FRIDA, Andraspråkets StrukturUtveckling, PELCRA jt. FRIDA sisaldab prantsuse õppijakeele tekste (kokku sõnet), mis pärinevad autentsetest keelekasutussituatsioonidest (seminarid, vaba tekstiloome ülesanded jms). Vead on märgendatud ja vea olulisus hinnatud. Vaba juurdepääs korpusele puudub. Rakendatud on automaatset veatuvastamise programmi (vt Vandervelten-Faltin 2003). Andraspråkets StrukturUtveckling korpus (ASU) sisaldab rootsi sihtkeelega õppijate kirjalikke ja suulisi tekste (kokku sõnet), mis on kogutud õpingute erinevatel etappidel ja mille alusel saab uurida sihtkeele struktuuri arengut. Korpus kuulub koos teiste rootsi õppijakeelekorpustega SVANTE korpusesse, mis on omakorda lülitatud üldisesse rootsi keelepanka (Eslon, Metslang 2007). Eesti vahekeele korpus EVKK on eesti keele kui K2 õppijate kirjalike tööde kogu, mis on koostatud ning elektrooniliselt töödeldud kindlal uurimistöö eesmärgil. EVKK on avatud ehk monitorkorpus, millesse saab tekste pidevalt lisada. Korpus on ükskeelne aasta mai seisuga on korpuse maht sõnet. Praegu toimub keelevigade käsitsi märgendamine veaklassifikatsiooni alusel, mis töö käigus pidevalt täieneb. Ühelt poolt saab korpust kasutada tekstiarhiivina (ilma märgenduseta), teiselt poolt märgendatud variandina, kus keeleviga on välja toodud ja lingvistiliselt tõlgendatud. Tekstikogust saab leida samaliigilisi vigu, näha neid kitsamas kontekstis (süntagma), lauses või konkreetses terviktekstis. Jälgida saab ka mingi sõna vigaseid esinemisnäiteid ning sama vealiiki ühes tekstis, ühes tekstitüübis või kõikides korpuses olevates tekstides. Samuti on võimalik seostada infot keelevigade kohta õppuri sotsiaalse päritolu, staatuse, hariduse, soo, vanuse, 17

18 emakeele ja eesti keele kui teise keele valdamise tasemega. Korpuses sisalduvaid materjale saab statistiliselt töödelda (vt Eslon, Metslang 2007: ). Õppijakeele korpuspõhine uurimine Õppijakeele korpusi kasutatakse sageli uurimistöödes, mille esimene faas on intuitsioonil põhineva hüpoteesi püstitamine, teine korpusuuring ja kolmas kontrolleksperiment. Tavaliselt hõlmab õppijakorpuste lingvistiline uurimine üht kahest metoodilisest lähenemisest: arvutipõhine veaanalüüs või kontrastiivne vahekeeleanalüüs. Arvutipõhine veaanalüüs erineb varasemast veaanalüüsist mahuliselt. Samuti on võimalik analüüsida vigu täiskontekstis ja koos mittevigase keelekasutusega (Granger 2004: 14). On võimalik uurida mingite kindlate grammatiliste vormide ja nende funktsioonide omandamist (nt Housen 2002). Samuti on palju uuritud, mis vead on erineva emakeele, hariduse ja keeletasemega rühmadel samad, mis erinevad. Vigade uurimise eesmärk on veatüübi identifitseerimine, seletamine ja võimaluste pakkumine veaohtliku teema õppimiseks. Kontrastiivne vahekeeleanalüüs hõlmab õppijakeele ja emakeelekõneleja või erinevate õppijakeelte omavahelist kvantitatiivset ja kvalitatiivset võrdlust. Eesmärgiks on võimalikult täpselt välja selgitada õppijakeelele iseloomulikud tunnused, sh õppijakeele universaalsed nähtused. Ei keskenduta ainult otsestele leksikaalsetele või grammatilistele vigadele, vaid ka sellele, missugune õppijakeel ei ole, kuna ka otseste sihtkeelest kõrvalekaldumisteta tekst mõjub tihti mitteemakeelsena. Näiteks iseloomustab õppijakeelt väiksem sõnavara. Tavaliselt piirduvad keeleõppijad sagedussõnastiku esimese 1000 sõnaga ja kasutavad neid seetõttu rohkem (Cobb 2003: 402). Õppijakeelt iseloomustab samuti mõnede väljendite üle- ja teiste alakasutamine. Näiteks rootslaste inglise keele vahekeelt iseloomustab suur modaalverbide ülekasutamine ja teiste modaalsuse väljendusvõimaluste (määrsõnad, modaaltähenduslikud adverbid jm) alakasutamine (Ajmer 2004: 55). Selliste nähtuste üheks põhjuseks võib pidada ka õppematerjalides käsitletavate teemade ühekülgsust (Meunier 2002: 135). Õppijakeele tunnuseks on ka registri interferents (näiteks suulise kõne eripära ülekandmine kirjalikku keelekasutusse) (Ajmer 2004: 55). Sagedased on veel juhtumid ebatavaliste kollokatsioonidega, mis on tavaliselt edasijõudnud õppija üks põhilisi vigu (Nesselhauf 2005). Keele omandamise madalamal tasemel see nii tõsine probleem pole tõenäoliselt piiratud sõnavara tõttu. Kontrastiivse vahekeeleanalüüsi probleemid on sageli põhjustatud sellest, et on raske leida õppijakeelekorpusele analoogset emakeelekorpust ja seetõttu kasutatakse kirjakeele 18

19 üldkorpust. Tegelikult ei ole aga päris õige võrrelda võõrkeeleõppijate (mitteelukutseliste kirjutajate) tekste emakeelsete professionaalide kirjatöödega. Kontrastiivanalüüs peab tuginema ka hästi läbitöötatud teooriale (näiteks edasijõudnud õppijate puhul on tõenäoline, et nende erinevus emakeelsest kõnelejast jääb suures osas väljapoole morfosüntaksi ja on seotud hoopis semantika, diskursuse ja pragmaatikaga. Probleeme tekitab samuti küsimus, mis ikkagi on kõrvalekalle standardist (nt inglise keel ja selle standardid) (Tan 2005). 19

20 1.4. Teise keele õpetamise arendamisest Teise keele õpetamise arendamiseks on aegade jooksul välja töötatud erinevaid õppemeetodeid (vt Kingisepp, Sõrmus 2000). Viimasel ajal on ka K2 õppematerjalide loomisest kujunenud omaette tööstusharu (Ranalli 2003). Psühholoogilised, pedagoogilised ja lingvistilised uuringud arendavad pidevalt arusaama teise keele õppimisest, seega peavad muutuma ka õppemeetodid ja -materjalid. Viimasel ajal on hoogustumas keelekorpuste (nii kirjakeelekorpuste kui ka õppijakeele korpuste) andmete kasutamine uurimistöös, et saadud tulemusi rakendada K2 õppematerjalide (ainekavade, õppekomplektide, sõnastike, grammatikate, elektrooniliste õppevahendite) ja õppemetoodika arendamiseks. Kirjakeele korpuste kasutamine Kirjakeelekorpuste uurimistulemused on võimaldanud paremini kirjeldada autentset keelekasutust (keelt, mida emakeelekõnelejad tegelikult kasutavad). Korpuslingvistika on aidanud selgitada sõnade ja grammatiliste struktuuride täpset esinemisssagedust keeles ning tõestanud, et keel ei koosne üksiksõnadest, vaid kahe- kuni seitsmesõnalistest ühikutest, milles sõnavara ja grammatika on omavahel tihedalt seotud (vt Partington 1998). Samuti on leitud, et igale tekstitüübile on iseloomulik spetsiifiline grammatiliste struktuuride läbipõimumine (Biber, Conrad 2001). Autentse keele võrdlemisel traditsioonilistes teise keele õpikutes kasutatava keelega on selgunud nende erinevus. Õpikutekstides on tihti kasutatud spetsiifilist õpikukeelt, mis erineb autentsest keelest sõnavara ja grammatiliste struktuuride poolest ning mida väljaspool õppeklassi ei tarvitata (Römer 2004). On leitud, et kõige suuremad erinevused õpikukeele ja autentse keele vahel kuuluvad suulisesse diskursusesse kõnekeel on tunduvalt erinev kirjalikust keelekasutusest (vt Tan 2003). Samuti põhineb õpikutes käsitletavate grammatiliste konstruktsioonide valik tavaliselt traditsioonidel (õpetatakse seda, mida on alati õpetatud) ja intuitsioonil (õpetatakse seda, mida autor õigeks peab), mitte sihtkeele empiirilistel uurimustulemustel. Kuigi üldiselt ollakse ühel meelel selles, et korpuste andmed avavad huvitavaid kirjeldavaid ja pedagoogilisi perspektiive (Granger 2002: 21), jätkub arvamustevahetus küsimuses, mil määral peaks korpusuuringute tulemusi keeleõppes rakendama. On välja kujunenud kaks peamist suunda mõõdukas ja tugev. Tugeva suuna esindajate (D. Willis, J. Sinclair jt) arvates on keelekorpused parim õppematerjal ja ilma nendeta pole 20

21 üldse mõtet rääkida sisulisest keeleõppest. Selle suuna esindajad on välja töötanud täielikult korpusepõhise ainekava, milles kajastub leksikakeskne lähenemine (lexical approach). Selle pakkusid a. välja J. Sinclair ja A. Renouf 1988), kes uurisid korpuse sõnakasutuse konkordantse ja koostasid nende andmebaasi, mis kirjeldab iga käsitletava sõna semantilist välja, erinevat e diskursuste sagedust ja süntaksi. Samuti tõid nad välja fraasid, mis esinesid nii sageli, et funktsioneerisid sarnaselt isioomidega. Leksikakeskset lähenemist arendasid edasi D. ja J. Willis, kes kirjutasid aastal uudse õpikusarja Collins Cobuild English Course, mille eesmärk oli näidata, et grammatika ja leksika vahele ei saa tõmmata selget piiri ning sõnu tuleb õpetada fraaside koosseisus. D. Willise arvates on teise keele omandamiseks vaja näha suurt hulka keelenäiteid reaalses kontekstis, saada üksikasjalikku infot kollokatsioonide, idioomide, kinnistunud ja poolkinnistunud väljendite ning nende erinevate varieerumisastmete, suhtelise esinemissageduse, esinemiskoha ja formaalsusastme kohta. Selleks, et keelendeid veatult kasutada, ei pea õppija oskama neid detailselt analüüsida. Kui õppijad omandavad kinnistunud väljendeid, saavad nad sellest implitsiitset kasu ka grammatika omandamise eesmärgil (vt Willis 1990). Mõõduka lähenemise pooldajad (R. Carter, H. Widdowson jt) hoiatavad korpuste võimaluste ülehindamise eest. Korpuste uurimistulemusi ei saa pidada ainumääravaks, sest sõna või konstruktsiooni esinemissagedus keeles ei kattu selle olulisusega pedagoogilises aspektis. Puuduseks peetakse ka asjaolu, et korpusepõhised õppematerjalid võivad osutuda õppijaile üle jõu käivalt raskeks. H. Widdowson väidab, et juhul, kui tekst on õppija jaoks liiga keeruline, pole tegemist autentse materjaliga, sest puudub võimalus autentseks reageeringuks (Widdowson 1983). Mõõduka lähenemise pooldajate arvates tuleb korpuste uurimisest saadud teadmiste põhjal täiustada õppekavu ja õppematerjale headest keeleõppepõhimõtetest lähtuvalt, näiteks lihtsustades keerukaid nähtusi. Samuti peaksid õpikud modelleerima autentset keelekasutust. Kõige suuremat, võib isegi öelda, et revolutsioonilist mõju on korpusuuringud seni avaldanud sõnastike koostamisele. On tekkinud uued korpusepõhised õppijasõnastikud, kus lisaks tavapärasele leksikaalsele ja grammatilisele infole esitatakse teavet tähenduspiirangute, kollokatsioonide, grammatiliste mudelite, stiili, registri ja kasutussageduse kohta ning luuakse seosed sõna struktuuri, kasutamise ja tähenduse vahel. Näiteks esitatakse sõnastikus Longman Dictionary of Contemporary English (1995) sõna koos korpuse põhjal välja selgitatud tüüpiliste kollokatsioonidega ja 21

22 leksikaalgrammatilise infoga (information about, information on, provide information, additional information, gather/collect information jne) (vt Meunier 2002: 125). Samuti antakse soovitusi sõna kasutamiseks (millal kasutada ja millal mitte). Näiteks asesõnaga that seoses selgitatakse, et seda kasutatakse suulises kõnes umbes kaks korda sagedamini kui kirjalikus, et vestluses jäetakse asesõna that tihti ära pärast põhisõnavara kõige tavalisemaid verbe think, say, see jt, et kirjalikus keelekasutuses oleneb asesõna that funktsioneerimine stiilist (akadeemilises kirjutises ei jäeta ära) jne (Meunier 2002: 127). Ka teise keele grammatikad on saanud kasu korpuste andmeanalüüsist kasu, kuid revolutsioonilist läbimurret pole seni veel toimunud. Kõige märgatavam muutus on olnud leksikaalgrammatilise info lisandumine. Näiteks on korpusepõhiselt koostatud Longman Grammar of Spoken and Written English (Biber jt 1999), mis rajaneb nii kirjalikul kui suulisel autentsel keelekasutusel. Sõnastikus antakse iga grammatilise mudeli kirjeldus nelja registri seisukohalt (vestlus, ilukirjandus, uudised, akadeemiline proosa), näidates seoseid iseloomulike ja muude grammatiliste tunnuste vahel. Sellised grammatikad sobivad edasijõudnud õppijaile, kellel on algteadmised lingvistikast. Palju autentseid, korpustest pärit näiteid on kasutatud ka grammatikaõpikus Exploring Grammar in Context (Carter jt 2000). Kõige vähem on korpusuuringute tulemused jõudnud ainekavadesse ja õpikutesse, kuigi esimesed muutused selles suunas on juba näha. Kõige märgatavam on olnud mõju leksika osas, kuna korpuste andmed võimaldavad objektiivsemat sõnavara valikut. Rohkem tähelepanu on hakatud pöörama eri tüüpi sõnakombinatsioonidele (püsiühendid, kollokatsioonid, fraasikatked jms) ja erinevate žanrite keeleerinevustele. Edukaid näiteid võib leida järgmistest populaarsetest inglise keele õppesarjadest: Headway, Cutting Edge, Innovations (Ranalli 2003: 5-7). Mitmed ettepanekud õppekava muutmiseks pole aga rakendunud. Näiteks inglise keele alusel on soovitatud õpetada irregulaarseid verbe lähtudes nende tegelikust kasutussagedusest (Grabowski, Mindt 1995), asendada lausepõhine grammatika diskursuspõhisega, mis peaks paremini rahuldama kommunikatiivse kompetentsi kujunemise vajadusi (Byrd 1997) jms. Õppijakeele korpuse analüüsitulemuste kasutamine 22

23 Õppijakeele korpuse uurimistulemused võimaldavad kindlaks määrata teise keele omandamise raskuspunkte teel sihtkeele poole. Korralikult märgendatud korpuse abil saab põhjaliku ülevaate nii õppijakeele kõrvalekalletest kui korrektsest keelekasutusest. Samuti on võimalik jälgida sama keeletaseme õppijate, sama emakeelega õppijate tüüpvigu jne. Seega sisaldab õppijakorpus hindamatut infot õppematerjalide autorite, sõnastike ja grammatikate koostajate, tulevaste õpetajate koolitajate jt jaoks. Korpusest saab kerge vaevaga leida näiteid teise keele kasutuse kohta: milliseid sõnu ja keelestruktuure kasutatakse õnnestunult, milles eksitakse. See info aitab täpsemalt valida õpinguteks pakutavaid õppeteemasid. Õppijakeele korpuse abil saab ka jälgida, mida on eri taseme õppijad omandanud, millega on seotud tagasiminekud jne. Sellega seoses on mitmed õppijakeele korpused loodud just õpikukirjastuste juures kindlatel kommertseesmärkidel. Samuti on korpusest võimalik saada abi keeleeksamite ülesannete koostamisel, vigade raskusastme hindamisel. Kõige paremaid tulemusi annab keeleõppe jaoks õppijakeele korpuste ja kirjakeele korpuste uuringutulemuste koos kasutamine. Viimasel ajal on suurt populaarsust kogumas arvutipõhine keeleõpe (computer assisted language learning). On loodud palju interaktiivseid keeleõppesüsteeme, mille koostamisel on kasutatud ka õppijakeele korpuste uuringutulemusi: nt Free Text 6, mis õpetab koostama prantsuse keeles viit liiki tekste, võimaldab kontrollida kirjutatud tekstide õigsust, saada vajalikku täiendavat infot viidetest grammatikareeglitele ja sõnastikule (vt Eslon, Metslang 2007). Õppemetoodika Korpusuuringud on avaldanud suurt mõju õppemetoodika arengule. Kui traditsioonilistes keeleõpikutes esitatakse grammatikareeglid enamasti deduktiivselt esitamineharjutamine-kasutamine (present-practice-produce), siis Michael Lewis on välja pakkunud uue mudeli jälgimine hüpoteeside tegemine katsetamine (observehypothesize-experiment) (Lewis 1993). See tähendab, et teise keele omandamisel peavad õppijad saama võimaluse K2 kuulata ja lugeda, et luua üldine ettekujutus toimivast keelest). Sellele mudelile vastab uudne korpusepõhine õppemetoodika andmepõhine õpe (Data-Driven Learning, DDL), mille esimesena pakkus välja Tim Johns (1991). Andmepõhine õpe tähendab seda, et õppijatest saavad uurijad, kes korpusi ja 6 ( ) 23

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.

More information

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:

More information

SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES

SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES ESUKA JEFUL 2015, 6 3: 197 213 SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES David Ogren Tartu Ülikool Eesti keele sõnajärg, infostruktuur ja objektikääne David Ogren Kokkuvõte. Objekti kääne eesti

More information

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine

More information

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult

Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........

More information

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Veronika Rogalevitš Veebipõhise kursuse disain ja tehniline teostus Infokirjaoskuse kursuse näitel Magistritöö Juhendaja: Sirje

More information

Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö

Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Inga Kukk Kõnekeelsus õpilaskirjandites Magistritöö Juhendaja lektor Kersti Lepajõe Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...5 1. Keel...7

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity

EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard

More information

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

Sireliis Vilu. Õpilaskirjandite stiil ja stiilivead. Bakalaureusetöö. Juhendaja dotsent Kersti Lepajõe

Sireliis Vilu. Õpilaskirjandite stiil ja stiilivead. Bakalaureusetöö. Juhendaja dotsent Kersti Lepajõe Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Sireliis Vilu Õpilaskirjandite stiil ja stiilivead Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Kersti Lepajõe Tartu 2015 Sisukord Sisukord...

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 4037-2:2015 RÖNTGENI JA GAMMA REFERENTSKIIRGUS DOSIMEETRITE JA DOOSIKIIRUSE MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMISEKS JA NENDE KOSTE MÄÄRAMISEKS SÕLTUVANA FOOTONI ENERGIAST Osa 2: Kiirguskaitseline

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL

TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrei Andrejev TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks

More information

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. keele allkeeled. Tiit Hennoste Karl Pajusalu

Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. keele allkeeled. Tiit Hennoste Karl Pajusalu Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR EestiEesti keele allkeeled Tiit Hennoste Karl Pajusalu Eesti keele allkeeled Õpik gümnaasiumile Eesti keele allkeeled Õpik gümnaasiumile Tiit Hennoste Karl Pajusalu

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Jaanika Vint MITTETRADITSIOONILISE ÕPPIJA ÕPIOSKUSED KÕRGKOOLIS KUTSEÕPETAJA ÕPPEKAVAL ÕPPIMISEKS bakalaureusetöö

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata

More information

Tallinna Pedagoogikaülikool Üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetool. Ruth Mägi

Tallinna Pedagoogikaülikool Üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetool. Ruth Mägi Tallinna Pedagoogikaülikool Üld- ja rakenduskeeleteaduse õppetool Ruth Mägi LEKSIKONID EHK ELEKTROONILISED SÕNASTIKUD Referaat Juhendaja Margit Langemets Tallinn, 2004 1 SISUKORD 0. Sissejuhatus 3 1. Elektrooniline

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Karl Gustav Adamsoo Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel Bakalaureusetöö

More information

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA

More information

11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8

11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8 ISSN 0235 07771 AKADEEMIA 11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8 Võõrkeele suhtlusstrateegiad.... Tiit Hennoste, Triin Vihalemm Kõneleva arhitektuuri ideest Krista Kodres Tähenduse lineaarne ja hierarhiline struktuur....

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10555-5:1999 Steriilsed ühekordselt kasutatavad intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid. Osa 5: Üle nõela paigaldatavad perifeersed kateetrid Sterile, single-use intravascular

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711

More information

TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS

TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL OTT KAGOVERE TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Andres Luure, PhD Tallinn 2011 EESSÕNA Teemani, mida käsitlen

More information

Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde

Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Jana Smidt Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde Seminaritöö Juhendajad: Olev Must, Karin Täht, Mari-Liis Mägi Läbiv pealkiri: Akadeemilise motivatsiooni

More information

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu

More information

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,

More information

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud

More information

FACEBOOKI KASUTAMINE ÕPIKOGUKONNA TOETAMISEKS

FACEBOOKI KASUTAMINE ÕPIKOGUKONNA TOETAMISEKS TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut FACEBOOKI KASUTAMINE ÕPIKOGUKONNA TOETAMISEKS Magistritöö Autor: Kristel Tereping Juhendaja: Dr. Terje Väljataga Autor:....... 2015 Juhendaja:..... 2015 Instituudi

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.

More information

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava HUUMORI ERI VORMIDE KASUTAMINE EESTI KEELE ÕPETAMISEL 4. KLASSIS Magistritöö Juhendaja: MA Ene Hiiepuu Haapsalu 2014 ANNOTATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL

More information

Euroopa keeleõppe raamdokument:

Euroopa keeleõppe raamdokument: COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L EUROPE Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine Haridus- ja Teadusministeerium Tartu 2007 Originaal: Common European Framework of Reference for Languages:

More information

TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE

TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Kadri Kivi TAVAKOOLI II KLASSI LASTE KIRJALIKU TEKSTI LOOME OLUPILDILE TOETUDES NING ÕPETAJATE HINNANGUD LASTE TEKSTIDELE Magistritöö

More information

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012

More information

Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte

Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil Tõendusmaterjali kokkuvõte Kliinilineküsimusnr 8 1. Kliinilise küsimusetekst: Kas astma diagnoosiga püsiravi vajavatele patsientidele tuleks ravi tiitrimisel (step-up)

More information

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid

More information

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Radioloogiauuringute vastuste lühendite ja lühendamise korpuslingvistiline analüüs

Radioloogiauuringute vastuste lühendite ja lühendamise korpuslingvistiline analüüs Radioloogiauuringute vastuste lühendite ja lühendamise korpuslingvistiline analüüs Eola Valdre 1, Peeter Ross 2,4, Katrin Tsepelina 1, Kaarel Veskis 1, Tarmo Vaino 1, Heiki-Jaan Kaalep 3 Eesti Arst 2014;

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist

More information

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,

More information

ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL

ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL Koostanud AIRI KUKK Autorid MAIRE KEBBINAU URVE AJA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS

More information

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) Erki Parri 5. veebr. 2014 ThoracolumbarInjuryClassification and SeverityScore( TLICS) Eelnevatel klassifikatsiooni süst. on piiratud prognostiline väärtus Kirurgilise

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia instituut Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL Seminaritöö Juhendaja: Aavo Luuk

More information

John Louis Rodriquez ÕPETAMISE STRATEEGIA VÄLJATÖÖTMINE TEEMA "TERMOPINDAMISE PROTSESSID" KÄSITLUSEKS LÕPUTÖÖ

John Louis Rodriquez ÕPETAMISE STRATEEGIA VÄLJATÖÖTMINE TEEMA TERMOPINDAMISE PROTSESSID KÄSITLUSEKS LÕPUTÖÖ John Louis Rodriquez ÕPETAMISE STRATEEGIA VÄLJATÖÖTMINE TEEMA "TERMOPINDAMISE PROTSESSID" KÄSITLUSEKS LÕPUTÖÖ Tallinn 2009 Käesolevaga tõendan, et antud lõputöö on minu, John Louis Rodriquez, poolt kirjutatud.

More information

Sid on kumulatiivne formatiiv, kus mitmus koos osastava käände tunnusega

Sid on kumulatiivne formatiiv, kus mitmus koos osastava käände tunnusega MITMUSE OSASTAVA SID- JA SI-LÕPU VARIEERUMISE KASUTUSPÕHINE ANALÜÜS ANN METSLANG 1. Sissejuhatus Sid on kumulatiivne formatiiv, kus mitmus koos osastava käände tunnusega väljendub segmenteerimatult, nt

More information

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Projekt STEPS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes (Strengthening Engagement in Public health Research

More information

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö

More information

DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25

DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 25 MARI METS Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes

More information

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines 20 aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines aastat ravimistatistikat Eestis 20 Years of Estonian Statistics on Medicines Tartu 2015 Toimetanud Edited by: Ravimiamet Estonian

More information

Põhjuslikkusest meditsiinis * Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituut

Põhjuslikkusest meditsiinis * Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituut Põhjuslikkusest meditsiinis * Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituut Kokkuvõte: Põhjuslikkus on universaalne lähenemine maailmas toimuvate nähtuste mõistmiseks ja mõjutamiseks. Filosoofia on

More information

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

Rahvusvaheliste suhete teooriad Lakatosi teaduslikus uurimisprogrammis: reflektiivsete julgeolekuteooriate programmiline paigutus ja progressiivsus

Rahvusvaheliste suhete teooriad Lakatosi teaduslikus uurimisprogrammis: reflektiivsete julgeolekuteooriate programmiline paigutus ja progressiivsus TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Magistritöö Lauri Luht Rahvusvaheliste suhete teooriad Lakatosi teaduslikus uurimisprogrammis: reflektiivsete

More information

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES TARU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Karo-Andreas Reinart RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES Bakalaureusetöö Juhendaja: doktorant Allan Teder Tartu 2015 Soovitan

More information

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Merle Jung - Tallinna Ülikooli saksa keele didaktika dotsent Aigi Heero - Tallinna Ülikooli saksa kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Tänu üha mitmekultuurilisemaks

More information

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL

TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mona Laas TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

haridusprogramm Nordplus

haridusprogramm Nordplus Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus 2012-2017 www.nordplusonline.org http://haridus.archimedes.ee/nordplus Hannelore Juhtsalu 23.01.2017 Tallinnas NORDPLUS eesmärgid OSALEVAD RIIGID

More information

STATISTILINE OLULISUS VALIMIVÕTT JA VALIMIMAHT

STATISTILINE OLULISUS VALIMIVÕTT JA VALIMIMAHT STATISTILINE OLULISUS VALIMIVÕTT JA VALIMIMAHT STATISTILINE OLULISUS. STATISTILISE ANALÜÜSI MEETODID EPIDEMIOLOOGILISTES UURINGUTES 1. Mida annab meile statistiline analüüs? Statistilisel analüüsil on

More information

Eesti keele objekti vormivaheldust kirjeldatakse tavaliselt kolme põhi reegli

Eesti keele objekti vormivaheldust kirjeldatakse tavaliselt kolme põhi reegli FINIITVERBI MÕJU OBJEKTI KÄÄNDELE DA-INFINITIIVIGA OBJEKTIKONSTRUKTSIOONIS DAVID OGREN Eesti keele objekti vormivaheldust kirjeldatakse tavaliselt kolme põhi reegli abil. Nimelt esineb totaalobjekt ainult

More information

Ainsuse pika ja lühikese sisseütleva valiku olenemine morfofonoloogilistest tunnustest korpusanalüüs 1

Ainsuse pika ja lühikese sisseütleva valiku olenemine morfofonoloogilistest tunnustest korpusanalüüs 1 Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014), 127 147 doi:10.3176/esa60.06 Ainsuse pika ja lühikese sisseütleva valiku olenemine morfofonoloogilistest tunnustest korpusanalüüs 1 ANN METSLANG Annotatsioon. Kui

More information

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 AASA MUST, OLEV MUST 21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi. (Alvin

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL

PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Baile Orb PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 05 Soovitan suunata kaitsmisele...

More information

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Siret Liiv LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE

More information

Tartu Ülikool Geograafia Instituut

Tartu Ülikool Geograafia Instituut Tartu Ülikool Geograafia Instituut PUBLICATIONES INSTITUTI GEOGRAPHICI UNIVERSITATIS TARTUENSIS 91 MAASTIK: LOODUS JA KULTUUR. MAASTIKUKÄSITLUSI EESTIS Toimetanud Hannes Palang ja Helen Sooväli Tartu 2001

More information

ÜLDKÜSIMUSE LIHTVASTUSTE FUNKTSIOONID *

ÜLDKÜSIMUSE LIHTVASTUSTE FUNKTSIOONID * Keevallik 12/30/08 2:18 PM Page 33 ÜLDKÜSIMUSE LIHTVASTUSTE FUNKTSIOONID * LEELO KEEVALLIK Sissejuhatus Üldküsimuse vastusekujude poolest on maailma keeled jaotatud tüpoloogiliselt kolme liiki. Esimeses

More information

Evolutsiooniline epistemoloogia. I osa: ideedeajalooline kujunemine ja põhilised koolkonnad

Evolutsiooniline epistemoloogia. I osa: ideedeajalooline kujunemine ja põhilised koolkonnad Evolutsiooniline epistemoloogia. I osa: ideedeajalooline kujunemine ja põhilised koolkonnad Indrek Peedu Usuteaduskond, Tartu Ülikool Selle artikli eesmärgiks on käsitleda evolutsioonilise epistemoloogia

More information

Tartu Ülikooli Narva kolledž. Programm Keeleõppe arendamine

Tartu Ülikooli Narva kolledž. Programm Keeleõppe arendamine Tartu Ülikooli Narva kolledž Programm Keeleõppe arendamine 2007 2010 Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega Õppematerjal koolituskursuse Õppekeele oskuse

More information

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Riina Purkart LEMMIKLOOMA OSTU/MÜÜGI KUULUTUSTE MÕISTMINE LIHTSUSTATUD ÕPPE 9. KLASSIS Bakalaureusetöö Läbiv pealkiri: Tarbetekstide

More information

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö

More information

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Psühholoogia instituut Signe Noppel KOGEMUSTE ROLL KLIINILISTE PSÜHHOLOOGIDE ASJATUNDLIKKUSE OMANDAMISEL JA SÄILITAMISEL Magistriprojekt kliinilises psühholoogias Juhendaja:

More information

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.

More information