JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA
|
|
- Brice Gordon
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks Mis on väärtused? Väärtuskasvatus koolis Riikliku õppekava väärtuste analüüsi alused Kehalise kasvatuse ainekava tööversiooni analüüs väärtuste aspektist Väärtused kehalise kasvatuse ainekava kirjelduses ja eesmärkides Väärtused kehalise kasvatuse ainekava õppesisus ja õpitulemustes Prioriteetsed väärtused kehalise kasvatuse ainekavas... 12
2 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks Hariduse olemus on sügavalt eetiline, kuna toetub arusaamale sellest, kes on inimene ja kuidas peaks elama. Haridus (saksa k. Bildung) tähendab mitte ainult teadmiste andmist, vaid ka inimese kasvatamist ja kujundamist. Inglise filosoof ja esseist Bertrand Russell kirjutas 1920-ndatel aastatel, et see, millist haridust me tahame anda oma lastele, sõltub sellest, milliseid iseloomuomadusi peame ideaalseks. Noorte inimeste väärtuskasvatuse puhul on koolil suur roll, kuigi on selge, et oma moraalsed arusaamad saab laps kodust ja väljaspool kooli on teisigi olulisi mõjutajaid. Siiski on kooli käes võimsad hoovad. See on ainus koht, kus me saame tegeleda süsteemse ja teadmistepõhise väärtuskasvatusega, mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud õpetajad. Seetõttu on väärtuste integreerimine ainekavadesse väga oluline. Ent vähemalt sama oluline, kui mitte olulisemgi, on õpetajate koolitus ja õpivara koostamine. Samas leitakse, et selleks, et õpetajate koolituses ja täiendkoolituses hakataks õpetajaid väärtuskasvatuseks ette valmistama, on vaja ainekavadesse väärtused ja väärtuskasvatus sisse tuua. Samuti on lugu õpikutega ja muude õppevahenditega (ka õpetajate raamatutega), mis tuginevad õppekavas kirja pandule. Meie käsitlus lähtub sellest, et väärtustele tuleb pöörata tähelepanu kõigis ainekavades. Kuigi mõnes aines on väärtusi, mille üle õpilastega arutleda, rohkem kui teises, on kõigi ainete kaudu võimalik kujundada õpilaste väärtusi kui voorusi (sisseharjutatud käitumiskalduvusi). Ainekavade analüüsimiseks väärtuste aspektist moodustasime töögrupi koosseisus: - TÜ eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutrop ja töötajad Nelli Jung, Kristi Lõuk, Laura Lilles, Mats Volberg, Aire Vaher, Kadri Lutt, Triin Pisuke, Mari-Liis Tina ja Triin Paaver. TÜ filosoofia osakonna doktorant Aive Pevkur ja teadur Marek Volt. - TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse juhataja Anita Kärner, töötajad Pille Kõiv, Maria Jürimäe, Liisa Aru, Pihel Kutsar ja Juta Jaani. - TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Halliki Harro-Loit, TÜ pedagoogika osakonna dotsent Jüri Ginter. Oma analüüsi tegemisel lähtusime soovist aidata ainekavade tegijatel väärtustele tähelepanu pöörata ja olla peegliks, kust näeb, kuidas väärtuste käsitlemine on õnnestunud Mis on väärtused? Sõna väärtus tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab väärt olema. Sõna kasutus on lai. Kõige levinum määratlus on, et väärtused on soovide objektid, mis juhivad meie toimimist. Mõnikord kasutatakse sõna väärtus kitsalt kui sünonüümi sõnadele hea ja väärtuslik, mõnikord kogu hinnanguliste terminite skaala kohta. Kitsama tähenduse puhul on väärtuse 1 Töö osana toimus ainekava tegijatele 19. märtsil 2009 konverents Väärtused ainekavades, mille raames arutati analüüse ka valdkondlikes seminarides. Lisainfot ja ettekannete tekste saab lugeda aadressil 2
3 vastandiks halb või antiväärtus, laiema tähenduse puhul on vastandiks fakt, millega viidatakse sellele, et väärtusi ei tunta mitte samal moel nagu empiirilisi fakte. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab öelda, et teda on väärt omada, saada või teha, et asjal on mingi omadus, mis teeb ta väärtuslikuks. Väärtused on suhtelised, nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtus on miski, mis tagab indiviidi heaolu ja õitsengu (E. J. Bond) 2. Shalom Schwartzi ja Wolfgang Bilsky 3 järgi on personaalsed väärtused inimeste universaalsete vajaduste kognitiivsed representatsioonid, mis koosnevad 5 erinevast tunnusest, sisaldades 1) uskumusi, 2) püüeldavaid seisundeid või käitumisi, 3) on konkreetsete situatsioonide ülesed, 4) juhivad valikuid või käitumise ja olukordade hindamist, 5) neid võib reastada vastavalt suhtelisele tähtsusele. Vajadused, mille rahuldamist kõik indiviidid ja ühiskonnad soovivad, on: indiviidide ja bioloogiliste organismide vajadused, sotsiaalse koostoime vajadused, ellujäämise ja heaolu vajadused. Schwartzi väärtuste süsteemis on motivatsioonilised eesmärgid välja toodud: võim, saavutus, hedonism, stimulatsioon, enesesuunamine, universalism, heategemine, traditsioon, konformsus, turvalisus. Väärtuste olemus Väärtused jagunevad seesmisteks ja instrumentaalseteks. Puhtalt seesmised väärtused on hüved, seisundid vms, mida me soovime nende endi pärast, sõltumata sellest, kas nad aitavad kaasa meie heaolule (nt ilu, hea tahe, õnn, lihtsad rõõmud). Puhtalt instrumentaalsed väärtused on midagi, mida me soovime kui vahendit millegi jaoks (nt raha on vahend teiste hüvede saavutamiseks, ravim tervise toomiseks). Kolmandaks jaotuseks võib pidada kombineeritud väärtusi (nt teadmine ja tervis on head iseenesest, aga head ka kui vahendid teiste hüvede saavutamiseks). Filosoofid vaidlevad ka selle üle, kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed. Kas mingid asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Väärtuste tüübid Väärtusi on mitut tüüpi: bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu, tervis, keskkond, jt), sotsiaalsed-poliitilised väärtused (vabadus, õiglus, sallivus, kultuuriline mitmekesisus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, patriotism, keel, demokraatia jt), moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst), jne. Voorused on iseloomutäiused, sisseharjutatud käitumiskalduvused, mille tulemuseks on harjumuspärased teod. Tavapäraselt on voorusi jagatud kahte tüüpi: moraalsed ja 2 Bond, E.J. Reason and Value. Cambridge University Press, Schwartz, S.H, Bilsky, W. Toward a Universal Psychological Structure of Human Values. Journal of Personality and Social Psychology, 1987, 53. Schwartz, S.H, Bilsky, W. Toward a Theory of the Universal Content and Structure Values: Extensions and Cross-Cultural Comparisons. Journal of Personality and Social Psychology, 1990, 59. 3
4 mittemoraalsed, kusjuures eristuse kriteeriumiks võetakse see, kas voorused on intuitiivsed või seotud moraaliprintsiipidega. See on üks võimalik jaotus. Moraalsed voorused: ausus, heasoovlikkus, sallivus, mittepahatahtlikkus, õiglus, kohusetundlikkus, tänulikkus, jne Mittemoraalsed voorused: loovus, ettevõtlikkus, vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, musikaalsus, puhtus, teravmeelsus, jne. Pluralistliku ühiskonna väärtused Väärtusi võib reastada vastavalt nende suhtelisele tähtsusele. Kui me võtame aluseks pluralismi, siis selle järgi pole ükski väärtus absoluutne selline, mida ei saaks mõnes olukorras teine väärtus üles kaaluda. See tähendab, et me ei saa paika panna, milline väärtus on kõige tähtsam. Me teame, et on palju objektiivseid väärtusi, st asju, mida me hindame, ent missugust väärtust peame eelistama, kui mõlemat objektiivset väärtust kaitsta ei saa, sõltub kontekstist. Kui inimestel on valik erinevate väärtuste vahel, siis on tähtis, et nad suudaksid teha mõtestatud valikuid, mõelda järele, mis tagajärjed on ühe või teise väärtuse kõrgemale seadmisel. Kuna ühiskonnas tehakse palju valikuid koos, on vaja õppida ka oma eelistusi põhjendama ja teiste ees kaitsma, osates leida argumente oma eelistuse kasuks. Seetõttu peaks väärtuskasvatus koolis valmistama noort inimest ette mitte ainult häid käitumistavasid järgima vaid ka oma väärtuste ja valikute üle arutlema Väärtuskasvatus koolis Väärtuskasvatus on väga kompleksne. Kuigi väikene laps õpib alul käskude ja keeldude (indoktrineerimise) ning eeskujude jäljendamise kaudu, muutub isiksuse kasvades järjest olulisemaks refleksioon ja arutlemine. Samas on väärtuste kui vooruste kujunemisel väga tähtis, missugune on keskkond kas see võimaldab positiivsete väärtuste järgi tegutseda ja kas heade tegude eest saadakse positiivset tagasisidet ning halbadele tegudele järgnevad negatiivsed sanktsioonid. Väärtuskasvatus peaks täitma nelja ülesannet: 1) õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused avalduvad?), 2) suunama reflekteerima väärtuste üle (kas need on head väärtused? millised võivad olla nende väärtuste järgi tegutsemise tagajärjed?), 3) võimaldama voorusi praktiseerida (harjutades kujuneb iseloom), 4) olema peegliks, andma tagasisidet (toetades moraalset arengut). Väärtuskasvatuse meetodeid on erinevaid. Kaasaegses haridusfilosoofilises diskussioonis tuuakse välja kolm levinumat meetodit: 4
5 Ratsionaalse arutluse kaudu (aluseks võivad olla narratiivid või ühine arutlemine juhtumite üle). Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist). Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid. Tegelikult kujundab iga õpetaja õpilaste väärtusi, olgu teadlikult või ebateadlikult. Õpetaja on oma käitumisega õpilastele jäljendatavaks eeskujuks. Seetõttu peavad õpetajad kriitiliselt reflekteerima selle üle, milliseid väärtusi nad edasi kannavad ja õpilastes kujundavad. Õpetajate endi väärtustest oleneb nii õpimeetodite kui hindamismeetodite valik, aga ka õpilaste ja kolleegidega suhtlemise viis. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on ärgitada õpilasi saama teadlikuks oma väärtustest, anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda ja toetada õpilaste moraalset arengu, nende isikliku moraalikoodeksi väljakujunemist. Igas õppeaines on võimalik panna õpilasi mõtlema ja arutlema teatud oluliste väärtuste üle. Väärtuste peale mõtlemine ja valikute nägemine ja teadvustamine aitab kujundada teadlikult toimivat inimest. Tähtis on, et õpilasele antaks aega mõelda selle üle, miks üks või teine väärtus on oluline. Kui lihtsalt edastada teadmist, et see on oluline, ei pruugi see veel õpilasele omaseks saada. Seetõttu on vajalik lasta õpilasel ise selle teadmiseni jõuda. Käitumiskalduvused ehk voorused kujunevad läbi praktika. Kooli kontekstis tähendab see, et õpilase arusaam demokraatiast ei kujune mitte niivõrd ühiskonnaõpetuse tunnis, kus ta saab teada, mis on demokraatia, vaid koolis valitsevate suhete läbi, iseotsustamist praktiseerides. Tähtis on saada demokraatia kogemus et õpilane saab pidevalt võimaluse oma arvamus välja öelda, et teda kuulatakse, et ta saab koos teistega osaleda otsustamises ja et selle tulemusena midagi muutub. Samuti tuleb mõelda sellele, missugune on õpikeskkond, klassi sisekliima ning suhtumine õpetamisse ja õppimisse. Sageli on tunnis õpetatavast aga hoopis tähtsam see, mis toimub väljaspool tunde. Ühine ettevalmistus olümpiaadideks, koolipeo kavandamine, kooli ajalehe tegemine või isegi klassikoosoleku läbiviimine on sageli väärtuskasvatuse seisukohalt hoopis mõjukamad. Kui uskuda, et iseloom kujuneb läbi harjutamise, siis on õpilastele vaja anda võimalusi heade iseloomuomaduste kujunemiseks. Kogu õpiprotsess peaks olema koolis kujundatud läbi väärtusprisma. Mida enam anname koolis õpilastele võimalusi ise valida ja otsustada, kaasa mõelda, oma arvamust välja öelda, esitada küsimusi ning oskusi töötada grupis, koosolekuid läbi viia, seda enam arendame neid iseloomuomadusi, mida me neis näha tahame. Väärtuskasvatus ja hindamine Kuigi õpilase väärtuselist arengut ei saa hinnata samamoodi kui teadmiste omandamist, on ometi võimalik hinnata seda, kas õpilane oskab väärtusi ära tunda, nende üle arutleda ja 5
6 põhjendada väärtuskonfliktide puhul ühe väärtuse eelistamist teistele, st oma valikut. Väärtuste hindamine peaks toimuma tagasisidestamisena, kus õpilasele antakse mõista, kas ta teab, arutleb ja käitub ootuspäraselt. Paljudes riikides 4 on väärtuskasvatusest saanud kogu koolis toimuva kompass. Seda on iseloomustatud kui pööret teadmistekeskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Ideaalsel juhul arendavad õpetajad ja koolijuhid välja kogu kooli hõlmava väärtuskasvatuse, pöörates tähelepanu oma kooli põhiväärtuste sõnastamisele, väärtuskasvatuse lõimimisele õppekavasse, nn varjatud õppekavale, tunnivälisele tegevusele ja koostööle eri huvigruppide vahel. Sellise kompleksse väärtuskasvatussüsteemi toimimist saab mõõta hindamismudeli abil, mis võimaldab oma tegevust analüüsida ja paremini suunata. 5 Eestis on senini koolis pööratud tähelepanu eelkõige teadmiste omandamisele. Ometi pole see, milliseid iseloomuomadusi ja väärtushinnanguid lastes ja noortes kasvatakse, sugugi vähemtähtis Riikliku õppekava väärtuste analüüsi alused Õppekavaanalüüs väärtuste aspektist tähendab kokkupuutumist kõige põhilisema küsimusega: Mis on hariduse sisu milliseid väärtusi see kannab? Õppekava alusväärtused on need ühiskonna ühisväärtused, mida haridus peab edasi kandma ja järeltulevates põlvkondades kujundama. Teiseks lähtub õppekava küsimusest: Mis on kasvatuse eesmärk? Millist inimest (milliste iseloomuomadustega, hoiakutega inimest) me tahame kasvatada? Senine õppekava vaid deklareerib, milliseid väärtusi tuleb edastada, aga pöörab liiga vähe tähelepanu sellele, kes, kus ja kuidas peaks neid asju käsitlema. Õppekava üldväärtused, mis üldosas kajastuvad, peaksid ütlema, missugust inimest (milliste iseloomuomadustega, hoiakutega inimest) me tahame kasvatada. Meie arvates peaksid üldosas kajastuma need ühendavad alusväärtused, mida väljendavad nii Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul kui ka Euroopa Liidu alusdokumendid. Neid väärtusi võib tinglikult jagada järgmiselt: Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu); Sotsiaalsed väärtused (vabadus, demokraatia, õigus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, emakeel, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, sooline võrdõiguslikkus). Ainekavades kajastatud väärtused peavad minema kokku üldosa väärtustega. 4 Vt nt USA-s käivitunud iseloomukasvatuse programmi: Character Education Partnership, või Soome projekt Suomen Tammi 5 Praegu on väljatöötamisel sellised väärtuskasvatuse hindamisalused, mis sobivad väärtuskasvatuse tulemuslikkuse mõõtmiseks Eesti oludes ja millest võib kasu olla ka õpilaste hindamisel. Nende aluste väljatöötamiseks teeb TÜ eetikakeskus koostööd paljude osapooltega, s.h koolijuhid, õpetajad, ülikoolide haridusteoreetikud, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. 6
7 Ainekava tööversioonide analüüsimisel lähtusime järgnevatest küsimustest: Millised väärtused on kajastatud ainekava üldosas (lühikirjeldus, eesmärgid, kirjeldus)? Kuidas on neid käsitletud: kas väärtused on seal kui tunnetus- ja käsitlusobjektid või kui hoiakud/iseloomuomadused või voorused? Kas üldosas reflekteeritakse selle üle, mida saab isiksuse kasvatamiseks just selle aine spetsiifikat arvestades teha? Kas ainekava sisuosa (õpitulemused ja õppesisu) peegeldab ja selgitab üldosas kajastatud väärtusi? Kas ainekava osad on väärtuste aspektist omavahel kooskõlas? Näiteks, kas aine sisu sisaldab varjatud väärtustena hoopis midagi erinevat sellest, mis on deklareeritud üldosas? Millised väärtused tõusevad ainekava lugeja jaoks esile prioriteetsena? Kas need kattuvad nendega, mis võiksid selle ainekava jaoks prioriteetsed olla? Ainekava analüüsides pidasime otstarbekaks eristada: 1) väärtused kui tunnetus/käsitlus/arutlusobjektid 2) väärtused kui sisseharjutatud käitumiskalduvused Käitumiskalduvuste puhul on tegemist ühe komponendiga pädevustest, mille juures on oluline, kuidas teadmised, oskused ja suhtumised/väärtushinnangud koos toimivad. Üks ja sama väärtus võib olla mõnikord nii käsitlusobjektiks kui ka käitumiskalduvuseks. Näiteks võiks eesti keele ja kirjanduse tunnis rääkida aususest internetist ei tohi tekste niisama maha kopeerida, vaid tuleb ausalt öelda, kes on selle autor. Samas kasvatame selle kaudu ka ausust kui käitumiskalduvust. Ausa inimese kasvatamiseks ei piisa aga ilmselt aususe kui väärtuse üle arutlemisest või sellele tähelepanu juhtimisest. Vaja on seda voorust harjutada, sest iseloom kujuneb läbi harjutamise, nagu Aristoteles osutas. Õpetajad peavad reageerima vastavalt soovitud käitumist tuleb vastavalt hinnata, et motiveerida sellist käitumist. Meenutagem Õpetaja Lauri, kes ütles Tootsile: Tee kasvõi pool õppetükki, aga tee ise!. Väärtuskasvatus ainetunnis sisaldab kahte liiki tegevusi (mis võivad olla omavahel seotud). Ühelt poolt saab ainetunnis õpetada väärtusi märkama ning nende üle reflekteerima: väärtused kui tunnetus/käsitlus/arutlusobjektid. Teiselt poolt ei tähenda väärtustest teadlik olemine veel, et nende järgi elatakse. Näiteks inimene võib teada, et tervis on hea (on väärtus), aga ikkagi eelistab harrastada ebatervislikke eluviise. Põhjus on selles, et mingi teine väärtus, nt mõnu on väärtuste hierarhias kõrgemal kohal või takistab inimest tahtenõrkus. Hariduse eesmärk on mitte ainult teadmiste andmine, vaid ka isiksuse kasvatamine, mille puhul on oluline iseloomuomaduste kujundamine. 7
8 2. Kehalise kasvatuse ainekava tööversiooni analüüs väärtuste aspektist 2.1. Väärtused kehalise kasvatuse ainekava kirjelduses ja eesmärkides Väärtuste analüüsi aspektist on ainevaldkonna lõimingus loetletud (1.4.) mitmed voorused: tervise ja kõrge kehalise töövõime väärtustamine tervisliku eluviisi järgmine oskus seada eesmärke ja valida vahendeid kehalise töövõime tõstmiseksliigutuste ilu märkamine keskkonnahoidlikkus rahvuskultuuri hindamine jms. Õppeaine lühikirjelduses (2.1.1.) lisanduvad eelpoolmainitud väärtustele veel: sallivus ausa mängu põhimõtete järgimine ehk õiglus vastutustundlikkus iseseisvus (või iseseisev otsustusoskus) Ainevaldkonna eesmärkides (2.1.2.) sisaldub ausus ja lugupidamine (nõuete vastu) loovus ja ettevõtlikkus lugupidamine (kaaslaste suhtes) koostöövalmidus n.ö. Reeglina käsitletakse kehalise kasvatuse ainekava üldosas väärtusi kui hoiakuid/iseloomuomadusi ja vooruseid mitte kui tunnetusobjekte. St kehalise kasvatuse aines reeglina ei arutleta väärtuste üle (nt järgib Ausa mängu põhimõtteid versus arutleb nende üle). Tuleb aga lisada, et ainevaldkonna eesmärkides kajastatavad iseloomuomadused/voorused on pelgalt taotlused, ja see jätab lahtiseks küsimuse, kas neid taotlusi rahuldatakse indoktrineerimise või nende üle arutlemise kaudu (või mõlemal viisil). Kommentaarid: Kehalise kasvatuse esmased väärtused. Kas kehaline kasvatus on selleks, et anda inimesele vajalikud pädevused kontrollimaks oma füüsilist tegevust elu jooksul? Motiveerida liikuma? Suunata võistlema? Õppima etteantud spordialadega tegelemiseks miinimumoskusi? Vaimse õpikoormuse tasakaalustamine. Üldosas määratletakse kehaline kasvatus kui aine vaimse õpikoormuse tasakaalustamiseks. Kas selline sõnakasutus peegeldab 8
9 kehalise kasvatuse kui abimehe staatust või on kehaline kasvatus siiski üks komponent tervikliku isiksuse kasvatusest? 6 Probleem seisneb selles, et kui kehalist kasvatust nähakse (nt ainevaldkonna lühikirjelduses) peamiselt kehalise koormuse pakkujana ja vaimse õpikoormuse tasakaalustajana, siis tuleb lihtsalt õpilasi panna (n-ö mitte-vaimselt) jooksma, hüppama, mängima, ja igasuguste teoreetiliste eesmärkide (teadmised spordiajaloolist, kehakultuuri oskusteave jms) seadmine kehalisele kasvatusele pole õigustatud (sest aega on nagunii vähe ja lapsed on vaimselt koormatud). 7 Anatoomiline sõnavara. Õppeaine kirjelduses (2.1.3.) puudub osutus anatoomiliste teadmistele juurutamisele. Samuti ei ole ainevaldkonna üldosas (lõimingus) selgelt näha, kas ja kuidas seostakse kehalise kasvatusega teadmisi inimese anatoomiast. Ainevaldkonna eesmärkides on küll kirjas, et õpilane oskab kasutada elementaarseid enesekontrollivõtteid ja jälgib oma kehalise vormisoleku taset ja oskab iseseisvalt kasutada treeninguvõtteid, suudab kavandada treeningut oma kehalise võimekuse arendamiseks, ent eeltoodud ei nõua piisavalt anatoomilise teadmise kinnistamist. Kui kehalise kasvatuse üheks prioriteediks on enese keha tundmaõppimine, võiks anatoomilise teabe rõhutamine olla iseenesestmõistetav sest see annab õpilasele sõnavara (oskuse ja võime) oma keha kirjeldamiseks. Pealegi on n-ö tulevast elu silmas pidades teatud optimaalse anatoomilise sõnavara kasutamisoskus märksa kasulikum, kui teadmised võimlemis- vms sporditerminoloogiast. Keha on inimesega kogu aeg kaasas ja kehaga toimuv nõuab verbaalset väljendust. Esteetilised väärtused ja soorituse/liikumise/liigutuse ilu. Kuigi esteetilist pädevust on nimetatud ainevaldkonna lõimingus, ei ole kehalise kasvatuse ainevaldkonna eesmärkides ühtegi esteetilist taotlust (nt liigutuse/liikumise ilu). 6 Tasakaalustamine vihjab, et kehaline kasvatus on midagi sekundaarset, mingi primaarse vaimse asja ajamisel, ja et miski on tasakaalust ära. Siin kumab läbi hoiak, et lapsed on ju nagunii kogu aeg arvuti taga. Tasakaalu sõnavara kasutamine justkui nõuaks, et kehalise kasvatuse ainekava kirjutajad võivad osutada teaduslikele vms uurimustele, mis selgitavad kaasaegse ühiskonna õpilase tõelisi vajadusi. Robustselt võetuna: mitu tundi peab X vanuses õpilane vaimselt pingutama ja mitu tundi füüsiliselt pingutama, et valitseks tasakaal. 7 Vaimse õpikoormuse mõiste on kahtlane ja selle kasutamine kehalise kasvatuse tähendust pisendav. Vaimse tasakaalustamise konnotatsiooniks on ebavaimne või mittevaimne, isegi kui peamiselt kasutame nende asemel sõnu kehaline ja füüsiline. See põlistab mõtet, et kehaline kasvatus ei ole vaimne, et seal ei mõtelda üldse. Liiatigi ei ole küsimus mitte vaimses, vaid selles, et enamikes teistes õppeainetes õpilased lihtsalt istuvad ega liiguta end. N-ö vaimselt pole nagunii kõik õpilased sisse haaratud (ei tööta kaasa), ent neile on ka vaja kehalist aktiivsust. 9
10 Võimekus/töövõime/vormisolek. Õppeaine lühikirjelduses (2.1.1) seisab lause oskus hinnata oma kehalise võimekuse/töövõime taset. Ainevaldkonna eesmärkides (2.1.2) aga oskab kasutada elementaarseid enesekontrollivõtteid ja jälgib oma kehalise vormisoleku taset. Jääb mõnevõrra ebaselgeks, kas võimekuse/töövõime tase ja vormisoleku tase on kehakultuuriteaduslikult samatähenduslikud mõisted. Väljend võimekuse/töövõime tase on suhteliselt neutraalne, ent sõnal vormisolek on tippspordile (või kaalujälgimisele ) vihjav kaastähendus Väärtused kehalise kasvatuse ainekava õppesisus ja õpitulemustes Vooruste kujundamise viisid. Ainevaldkonna eesmärkides üheksast taotlusest on ca 50% keskendunud teatud vooruste/hoiakute kujundamisele, aga sisuosas puuduvad pikemad näpunäited, soovitused, printsiibid vms, kuidas nende voorusteni/hoiakuteni jõuda. Juhul kui mingi muu eraldiseisev dokument neid juhtnööre ei sätesta, võiks kaaluda nende lisamist iga õppeastme õppetegevuse nõuetesse. Tühimik üldosa ja õpitulemiste vahel. Õppeaine kirjelduses sätestatakse, et teadmisi (kehalisest aktiivsusest, liikumisohutusest jms) edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilise tegevuse käigus, ent sisuosas ja õpitulemustes seisab, et õpilane mõistab mõtestab (vt 2.4.1) ja mõtestab lahti. Seega, teadmiste edastamise ja õpilase mõistmise, mõtestamise ja lahtimõtestamise vahele jääb määratlemata tühimik, mille kohta ei ole õpetajale antud ühtegi juhtlõnga, printsiipi, soovitust vms. 8 Uued voorused sisuosas. Õppetegevuse nõuetes sisaldub heatahtlikkus, kuigi ainekava üldosas sellist voorust otseselt nimetatud pole. Sama lugu ka viisakusega I ja II kooliastme õppesisu tantsu osas. II kooliastmes toetatakse õpilaste tahteomaduste (püsivus, julgus, heatahtlikkus, abivalmidus jne) kujunemist (vt ), ent õppekava üldosas ei kirjutata tahteomadustest ega ka püsivusest, julgusest, abivalmidusest. Lisaks mainitakse hindamisnõuete juures korduvalt püüdlikkust. Sallivus ja erinevuste respekteerimine kehalises kasvatuses ja kogu õppekava alusväärtustes: Ilmneb sallivuse kui väärtuse mõiste kitsenemine. Ainekava eesmärkides taotletakse, et õpilane on koostööaldis, suhtub lugupidavalt oma kaaslastesse, on tolerantne nende eripärade suhtes, mis on kooskõlas sisuosas punktis 8 Samuti vajaks täpsustamist, mida see mõistmine, mõtestamine ja lahtimõtestamine konkreetselt tähendab? Kas õpilane peab oskama teema üle arutleda või võib ta piirduda tumma arusaamisega sellest, kuidas asjad on? 10
11 (nõuded õppetegevusele) kasutatud fraasiga eripära respekteerimise vajadus. Ent sealsamas seisab suunavad õpilasi mõistma kehaliselt arengult erinevaid kaaslasi, mis annab märku sallivuse objekti kitsenemisest üksnes kehalistele erinevustele. Kehalise kasvatuse ainekava ei tohiks jätta muljet, et sallimine ja respekteerimine on ainult kehaline (ainult füüsiliste erinevuste vastu), justkui võiks kehalise kasvatuse ainetunnis diskrimineerida kaasõpilasi nende mitte-kehaliste erinevuste alusel. Kohati tundub et kehalise kasvatuse ainekava tahab kaitsta helgeid päid (eelkõige reaalteadustes nõnda mõistetud) kehalise väärkohtlemise eest. Kas pole nii, et kehalises kasvatuses ollakse aldis diskrimineerimisele ja sallimatusele just seetõttu, et seal hakatakse kompenseerima ( tagasi tegema ) ebaedu muudes õppeainetes? Kui reaalained kalduvad taastootma halbu hierarhiaid õpilaste lahterdamist lollideks ja tarkadeks, siis peaksid humanitaarained koos kehalise kasvatusega sellele vastu hakkama. Sallivuse kujundamine on edukas siis, kui see on kogu õpetamise eesmärk ja seda ei delegeerita kitsalt mõnele konkreetsele õppeainele (nt kehalisele kasvatusele). Eeldusel, et sallivus on seatud üldiseks väärtuseks, tuleks vaadata, kas seda väärtust juurutatakse niihästi nt matemaatika kui kehaline kasvatuse puhul. Rivi väärtus. Esimese kooliastme puhul tekitab küsimus, milliseid väärtusi kujundatakse rivikorra harjutuste kaudu (rivistumine viirgu ja kolonni; harvenemine ja koondumine; tervitamine; loendamine; pöörded paigal jne). Mingi ühe tunnuse alusel diskrimineerimise välistamiseks on soovitav varieerida rivistamise printsiipe, et pikkuse järjekorras ei paistaks olevat ainuvõimalik n-ö loomulik rivistamise printsiip (miks mitte ka lühiduse järgi, suurima jalanumbri järgi ). Lisaks kerkib III kooliaste puhul küsimus, milleks sisaldab see rivikorra harjutusi, kui õpitulemustes seda ei nõuta? Vastutustundlikkuse objekt. Ainekava eesmärkides seisab taotlus suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse (elu)keskkonda. Mida on sellega (käitumiskalduvuse taotlusega) silmas peetud? Sisuosa lugedes ei selgu mille suhtes ja kuidas selline vastutustundlikus saavutatakse. Soolised aspektid. Ainevaldkonna üldosa (eesmärgid) on sooliselt neutraalne. Kuid aine III kooliastme õpisisu tantsuosa normeerib ühetähenduslikult, et noormehed peavad olema jõulised ja huumoriküllased, tütarlapsed väärikad ja emotsionaalsed. See on kultuuriajalooline sattumuslikkus ning ei tuleks toonitada, et teatud tantsud ja 11
12 liikumised on seotud konkreetsete sugudega. Selgitust vajaks ka sõnapaar noormeestele enesekohased. Kas ja kuidas see eristub näiteks mõistest noormeestele kohased? Õpilase enesemääramine. Mil määral võimaldab aine toetada õpilase enesemääramist (otsustamist, milline ja kuidas on mulle parim viis liikuda) ja kuivõrd on see aine normatiivne (kuivõrd määratakse ette alad, mida tuleb osata)? 2.3. Prioriteetsed väärtused kehalise kasvatuse ainekavas Kehalise kasvatuse ainekava lugedes tundub üldiselt domineerivat, et kehaline kasvatus on väga oskuste ja reeglite keskne: oskab-teab-järgib. Nt lapsevanemal võib jääda mulje, et kehalises kasvatuses õpitakse eelkõige reegleid (printsiipe jms) ja nendele allumist, mis läheb ilmselt vastuollu lapsevanema kujutlusega, et kehalises kasvatuses mängitakse sportmänge ja joostakse. Oskuste suur roll on aine spetsiifikat arvestades kindlasti õigustatud, ent praegu jätab see liialt tahaplaanile kolm aspekti: Liikumisrõõmu otsimise/kogemise edendamine ja lõõgastusoskuse rõhutamine. Samas võib nõustuda, et kehalise kasvatuse vaimse õpikoormuse tasakaalustamise ja tervikliku inimese kujundamise soov eeldab, et kehalise kasvatuse väärtusprioriteedid ei tohiks olla liiga nirvaanalikud. Samas tuleks kehalise kasvatuse ainekava kujundamisel tähele panna, et see ei muutuks liiga võitluslikuks (sest kogu õppimine kaldub niigi olema üks võitlus ja konkurents). Kuigi kehalise kasvatuse ainekava üldosast võib välja lugeda loovuse aspekti, ei jää õppekavast muljet, et kehaline kasvatus võiks edendada loovust/loomingulisust (harva erandina loovtants). Esteetilise väärtuse aspektist analüüsituna tuleb tõdeda, et ainekavas ei rõhutata piisavalt soorituse ilu märkamist. 9 See ei pruugi tähendada et soorituse ilu peaks olema eraldiseisev hindamise aspekt/objekt (lisaks absoluuttulemusele, õigele tehnilisele sooritusele ja püüdlikule pealehakkamisele). Ent õpetaja võiks olla võimeline sellele osutama. See oleks ka võimalus tõsta mõnede õpilaste enesehinnangut. 9 Tõsi, seda soorituse/liigutuse ilu ongi raske määratleda, see jääb sageli absoluutselt hea tulemuse (nt kergejõustikus, korvpallis) ja tehniliselt õige soorituse vahelise alale (on olemas ilusaid inimesi, kes jooksevad koledalt, ja see ei tähenda, et nad jookseks kuidagi tehniliselt valesti). 12
13 Kehalises kasvatuses võiks liikumise ilu olla nähtavaks tehtud ka väljaspool võimlemist ja tantsu (nt sportmängudes, jooksus jm). Esteetilistest väärtustest on nimetatud ainult ilu, ent esindamata on nt harmoonia, ühtsus, graatsilisus ( liikuv ilu on üks traditsioonilisemaid graatsilisuse määratlusi). 13
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA
More informationKonstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana
Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Aleksandra Sooniste Kaasava hariduse põhimõtete järk-järguline juurutamine Eesti haridussüsteemi ja eesmärk lõimida aastaks
More informationÕpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More informationAKTIIVÕPE VÄÄRTUSKASVATUSES
AKTIIVÕPE VÄÄRTUSKASVATUSES Kui tänast konverentsi hakati organiseerima, paluti mul sõnastada oma ettekande pealkiri ning see sai mõninga järelemõtlemise järel ka tehtud. Tahtsin teiega jagada ühte oma
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More informationKäsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.
More informationKRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA Noorsootöö eriala Virge Kuris KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES Lõputöö Juhendaja: pedagoogikamagister Reeli Liivik Tartu, 2013 Summary Author: Virge
More informationLASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö
More informationT-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi
Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.
More informationSTRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK
1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika
More informationFilosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas
Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega Lõimimise võimalustest õppekavas Arne Rannikmäe Õppekava lõimimise (lõimitud õppekava) teema on esile tõusnud seoses üleminekuga curriculumtüüpi õppekavale.
More informationII osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium
Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne
More informationRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud
More informationBo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?
Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright
More informationSPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS
1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks
More informationTEISMEIGA INTERNETIS.
TEISMEIGA INTERNETIS tiiu.meres@pk.ee Kõne alla tulevad teemad: Teismeea arenguülesanded: kuidas üle seksualiseeritud eneseesitus kasuks tuleb (ehk miks nad seda teevad? ) Miks täiskasvanute hoiatused
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava Nele Hulkko KOOLIJUHTIDE ARVAMUSED HUVIJUHIST KUI NOORE ARENGU TOETAJAST ÜLDHARIDUSKOOLIS ÜHE MAAKONNA
More informationHea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm
Hea lugeja! Hoiad käes hea valitsemise käsiraamatut vabaühendustele, mis loodetavasti ei sisalda mitte üksnes meeldivaid lugemishetki, vaid pakub ainet ka tõsiseks järelemõtlemiseks ning näpunäiteid, mida
More informationTeiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga
Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Soome, Kanada Saskatchewani provintsi, Inglismaa, Saksamaa Thüringeni liidumaa ja Hongkongi näitel I. ÕPPEKAVA STRUKTUUR (KOOSTISOSAD, OTSUSTUSTASANDID)
More informationNoorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1
NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationEESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL
doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,
More informationTARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi
TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8
More informationÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI
ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry
More informationTEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster
TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine
More informationTAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL OTT KAGOVERE TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Andres Luure, PhD Tallinn 2011 EESSÕNA Teemani, mida käsitlen
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Juta Koks ÕPPEMATERJALID LÄBIVA TEEMA TERVIS JA OHUTUS LIIKLUSE ALATEEMA KÄSITLEMISEKS III KOOLIASTMES magistritöö
More informationSotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus
1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE
More informationASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND
ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND 2008, Kaunas Autorid: Zina Baltrenienė,
More informationPille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011
More informationLASTE ÕIGUSTE TAGAMINE
LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and
More informationToetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta
EUSE SUUNISED MITMEKESISUSE KOHTA Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Elukestva õppe
More informationSISSEJUHATUS 6 SELGITUSEKS ÕPETAJARAAMATU KASUTAJALE 8 PORTFOOLIO KUI KARJÄÄRIÕPPE TÖÖVAHEND 10 KARJÄÄRIÕPETUS JA EETIKA 12
KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ELUKESTEV ÕPE Valikaine õpetajaraamat Kutseõppeasutusele 2007 Õpetajaraamat on koostatud Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskuse poolt rakendatava
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Helen Luik HOOLDUSKLASSIS KASUTATAVAD ÕPPEMEETODID Magistritöö Läbiv pealkiri: Juhendaja: Kristel Palgi Kaasjuhendaja:
More informationHeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast
HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti
More informationKultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes
Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Merle Jung - Tallinna Ülikooli saksa keele didaktika dotsent Aigi Heero - Tallinna Ülikooli saksa kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Tänu üha mitmekultuurilisemaks
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationTÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP
EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö
More informationLAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Sirje Pint LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: dotsent Karmen Toros, PhD Tallinn 2016 RESÜMEE
More informationKÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta.
KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. SISSEJUHATUS Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste ja õpetajate
More informationEetikakeskuse panus eetiliste probleemide käsitlemisse Eesti meedias
E TEGEMISED 165 Eetikakeskuse panus eetiliste probleemide käsitlemisse Eesti meedias 2001 2006 52 Kristi Lõuk Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Sissejuhatus Tallinna Ülikooli rektor, toonane Eesti
More information1 Ui. ISSN / HARIDUS.
1 Ui. ISSN 0235-9146 4 / 2 0 0 3 HARIDUS http://haridus.opleht.ee ÜLDINE TEOLOOGI AKU RSU9 REISID Põnevad ekskursioonid õpilastele ja õpetajatele Riia hind ai 160.- Riia-Sigulda-Cesis ai 390.- Riia-Vilnius-Kaunas
More informationTartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu
More informationTeadushuvihariduse juhendaja koolituskursuse näidis Koostanud Merike Kesler/Mai 2017
Teadushuvihariduse juhendaja koolituskursuse näidis Koostanud Merike Kesler/Mai 2017 Algne struktuur arutelu ja plaanide taustaks -> lõpliku mahu, eesmärgid ja sõnastuse otsustab kursuse korraldaja Maht:
More informationNOOR PUUDEGA LAPSE PERES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY
More informationAgressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks
Jesper Juul Paraku vaadatakse sellist agressiivsust üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele. Me peame
More informationINTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......
More informationKEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja
More informationLiivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendaja Andrus Org (MA)
More informationTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste Instituut. Hariduskorralduse õppekava. Jaana Sepp
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Hariduskorralduse õppekava Jaana Sepp Õpetajate ja koolipsühholoogide hinnangud psühhomeetriliste testide vajalikkusele kaasava hariduse
More informationÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Liis Kreegipuu ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES Magistritöö Juhendaja: Dagmar Kutsar,
More informationPERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Baile Orb PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 05 Soovitan suunata kaitsmisele...
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL
ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL Koostanud AIRI KUKK Autorid MAIRE KEBBINAU URVE AJA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS
More informationMeedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee
Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist
More informationKÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg
KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja
More informationMILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1
MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 AASA MUST, OLEV MUST 21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi. (Alvin
More informationTallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Merje Leemets VEEBIPÕHISED LOODUSALASED LISAÜLESANDED LASTEAIA KOOLIEELIKUTE RÜHMALE Magistritöö Juhendaja: magister Tea Välk Autor:..........
More informationJuhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,
More informationMARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA OSAKOND MAGISTRITÖÖ MARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS Tarmo Tirol Juhendaja: mag. phil. Eduard Parhomenko Tartu, 2005 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Ajalooline
More informationVaimne tervis kui vaimne heaolu
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) Zrinka Laido, Lauraliisa Mark Vaimne tervis kui vaimne heaolu kui vaimne
More informationÕpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma
More informationASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012
More informationCV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet.
CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet www.europassikeskus.ee Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Tihti peetakse
More informationÕpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!
Õpetajate Leht Ilmub 1930. aasta septembrist Reede, 22. veebruar 2008 NR 7 12 krooni Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver 268 inimese hulgas, kes tänavu presidendilt riikliku teenetemärgi said, olid ka
More informationTALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Ele Priidik SOTSIAALSE TARKVARA RAKENDAMISEGA SEOTUD INFOPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE METOODIKAD Magistritöö Juhendaja: Kai Pata Autor:......2008 Juhendaja:......2008 Instituudi
More informationKaasava KAASAVA. noorsootöö NOORSOOTÖÖ. käsiraamat KÄSIRAAMAT
KAASAVA Kaasava NOORSOOTÖÖ noorsootöö KÄSIRAAMAT käsiraamat Va ljaandja: Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti bu roo Koidula 13a, 10125 Tallinn http://euroopa.noored.ee / http://www.mitteformaalne.ee
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee
More informationErinevad õpetamismeetodid ja nende kasutamisest võimlemiselementide õpetamisel
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Gert Voomets Erinevad õpetamismeetodid ja nende kasutamisest võimlemiselementide õpetamisel Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
More informationTartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö
Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Inga Kukk Kõnekeelsus õpilaskirjandites Magistritöö Juhendaja lektor Kersti Lepajõe Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...5 1. Keel...7
More informationMuutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3
ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES
More informationLOOMADE POOLT Kadri Taperson
LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT (2016) 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We
More informationMida vana ja uut on Nordplus programmis
Mida vana ja uut on Nordplus programmis 2018-2022 www.nordplusonline.org www.haridus.archimedes.ee/nordplus Anne Hütt 10.11.2017 Tallinnas MIS EI OLE MUUTUNUD... OSALEVAD RIIGID Taani Soome Rootsi Norra
More informationAndekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides
Tartu Ülikool Teaduskool Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides Koostajad: Hillar Saul, Viire Sepp, Monika Päiviste Tartu 2007 Toetas Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Ülikool
More informationIndrek Otsus Ott Kiivikas
Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Lugupidamisega Indrek Otsus Aprill 2012 Kuus aastat on liiga lühike aeg, et tuua muutusi kulturismi treenigumetoodika või toitumise põhimõtetesse, aga
More informationIndividuaalsed üleminekuplaanid. Toetus üleminekul koolist tööellu. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur
Individuaalsed üleminekuplaanid Toetus üleminekul koolist tööellu Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Käesoleva raporti ja sellele lisatud interaktiivse CD on koostanud ja välja andnud Euroopa Eripedagoogika
More informationEESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL Bakalaureusetöö (8ap) Kadri Tonka Juhendaja:
More informationSülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk
Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk 2009 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Metodoloogia... 6 1.1. Varasemad uurimused sülearvutite kasutamise
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationPISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT
PISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT Project Consortium: Australian Council For Educational Research (ACER) Netherlands National Institute for Educational Measurement (CITO groep) Educational
More informationKODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT
KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo
More informationPOISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele ja üldkeeleteaduse osakond Mari Teesalu POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES Magistritöö Juhendaja professor Martin Ehala
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711
More informationKUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS *
AKADEEMIA 8/1997, lk 1679 1701 KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * Charles S. Peirce Tõlkinud Tiiu Hallap I Igaüks, kes on tutvunud mõne tavapärase moodsa loogikakäsitlusega 1, mäletab kahtlemata neid kahte
More informationPERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationMITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela
More information