LIHTSALT JA PRAKTILISELT: Süvaintervjuud ja fookusgrupid. Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
|
|
- Amice Walsh
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 LIHTSALT JA PRAKTILISELT: Süvaintervjuud ja fookusgrupid Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
2 Uurinud internetitarbimisega seonduvat Kujutletavaid online-auditooriume Kokkupuuteid online-ahistajatega Õpetajate IKT-kasutust Telesaadete retseptsiooni Noorte meediatarbimist Väljaspool akadeemilist keskkonda Raadiosaate sihtrühma ootuste määramiseks Kooli sisekommunikatsiooni parandamiseks Õpetan muu hulgas Teadustöö aluseid Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodeid
3 Millal üldse kasutada kvalitatiivset lähenemist? Oleneb uurimisküsimusest UK uuringustrateegia
4 Mida me teha tahame? Koguda andmeid ning teha nende põhjal üldistusi? Kontrollida, kas mingi teooria tehtud väited kehtivad valitud andmestikul? Leida nähtust selgitav mehhanism, vaadelda, kuidas see avaldub eri kontekstides? Uurida, milliseid tähendusi inimesed maailmale omistavad, tõlgendavad? Induktiivne strateegia Deduktiivne strateegia Retroduktiivne strateegia Abduktiivne strateegia vähe teooriat, vähe uuritud valdkond palju teooriat, palju uuritud valdkond eri teooriate ühendamine (nt teoreetiline selgitus mingile nähtusele või teooria ülekanne mõnda teise valdkonda) uurija ei soovi mõistestikku ja keelt uuritavatele peale suruda, tahab näha läbi uuritavate silmade (Blaikie 2009, Kanger 2014)
5 Küsimusi, mida küsida planeerimisel: Mis mu eesmärk on? Kas valitud meetodiga saab vastuse uurimisküsimustele? Muljekujunduse võimalik mõju: olenevalt olukorrast inimesed rõhutavad või vaikivad maha isiksuslikke omadusi ja karateristikuid. Püütakse rõhutada neid aspekte, mida peetakse normiks, ühiskondlikuks ideaaliks (Goffman 1959)
6 Millised on eetilised mõttekohad, lähtuvalt teemast? Privaatsuse kadu vs uuritava hääle kuuldavaks tegemine Psühholoogiline pinge vs võimustamine Millises rollis on intervjuuerija? (insider-outsider) Kuidas tagada konfidentsiaalsus (eriti fookusgruppides)?
7 Kvalitatiivne lähenemine Intervjuud Standardiseerimata Struktureeritud Semi-struktureeritud Struktureerimata Info andja tüübi kohaselt Informandi-intervjuu Ekspertintervjuu Grupiintervjuu fookusgrupp Lisaks veel muidugi vaatlused, dokumendianalüüs, etnograafia, juhtumiuuringud, visuaalide analüüs jne.
8 Intervjuude planeerimine: Valim Mittetõenäosuslikud valimid (lumepalli-, sihipärane, vabatahtlik) Kui palju vaja? Andmete saturatsioon: edasine andmekogumine, kodeerimine, analüüs, rikastamine ei anna enam uut teadmist 12 (Guest, Bunce ja Johnson 2006) 15 (Kvale 1996)
9 Kui pikalt? Et räägiks end lahti; Ei väsiks ja tüdiks
10 Online intervjuu? Asünkrooniline - sünkrooniline Online-intervjuu ei sõltu ajalistest, finantsilistest, geograafilistest ning füüsilistest piirangutest (Janghorban et al 2014). võimaldab intervjueeritavatel reflekteerida ning seeläbi ka anda läbi mõeldud vastuseid. See omakorda vähendab intervjueeritavate ärevust ja pinget. intervjueerija võib samuti võtta endale aega, enne kui vestluse käiku edasi kujundama ning suunama hakkab (Siibak 2013).
11 Suhtluspaus intervjueeritava ja intervjueerija vahel võib viibida sekundeid, kuid ka tunde või päevi Mis on kaadris, mis kaadrist väljas? Keerukam tunnetada, millal intervjueeritav tüdima hakkab ja intervjuust loobuda soovib Vastused tulevad aeglasemalt Vastuste pikkuses ja kvaliteedis on märgata muutusi Intervjueerijad peavad tundma keskkonna keelelisi iseärasusi: kordused, lühendid, verbaalsed tunnete kirjeldused, emotikonid, helid, jne
12 nv-l oli maja täis, nagu wtf, siuke tramm tuli peale. See oli pris hale facerape. Et nagu oo mulle meeldib kekserak või geeeeyyyyy. Pft. Kesk* (=_=) smh
13 Intervjuukava - struktuur Jäämurdjad, soojendajad Teemaplokid Lõpetamine, kokkuvõte, rääkimata jutud
14 Paaris/triosmõtlemine, 3 minutit Intervjuu planeerimisel soovitatakse liikuda teemades teatud loogikaga Laiemalt kitsamale teemale Lihtsamalt teemalt keerukamale Üldisemalt teemalt isiklikumaks
15 Küsimused Võimalikult avatud küsimused täpsustavate küsimuste küsimisega mitte kiirustada, anda vastajale piisavalt aega mõtte sõnastamiseks Sõnastus intervjueeritavale arusaadavaks ja mugavaks Comfortable and competent enough to talk back (Blumer 1969)
16 Küsimused Kirjeldavad küsimused Palun rääkige, kuidas teist sai meditsiinitöötaja! Meenutage palun viimast korda, kui käisite laulupeol. Tõlgendavad küsimused Kuidas teie mõistate terminit perevägivald? Mis on teie arvates peamine ilukirjanduse lugemise põhjus? Mis teile sotsiaalmeedia juures meeldib ja mis mitte? Miks? Mis Sulle kõigepealt meenub seoses laulupeoga? Miks? Fakti- ja taustaküsimused Mida sa sel teemal oled täpsemalt internetist otsinud? Nimeta palun mõned sinu jaoks meeldejäävamad uudised sel teemal? (Lepik et al 2014, Lepik 2015a, Vihalemm 2014)
17 Eeldused välja! Millised on need meelelahutusega seotud tegevused, millega loengu ajal internetis tegelete? Kas teil kulub internetile iga kuu palju raha? Kirjelda mõnda värvikat juhtumit, mil sinu jaoks oli kirjanduse hankimine keerulisem kui nägijale õpilasele? (pimedate kooliõpilaste lugemisharjumuste intervjuukava)
18 Intervjueerimine
19 Intervjueerimise põhistrateegiad 1. Põhjalik, läbi mõeldud ja testitud intervjuukava 2. Aktiivne kuulamine, spontaansed abiküsimused Järjekord pole oluline, võib teemaplokke ümber paigutada vastavalt sellele, kuidas jutt jookseb Kontroll: vältida, et vastaja jääb liiga pikalt meelisteemale kinni
20 Intervjuu käigus Julgustada jätkamist: otseste küsimustega (nt mida sa selle all silmas pead?) + mitteverbaalsed ja paraleksikaalsed vahendid Täpsustada: palun räägi algusest/sellest pikemalt/kirjelda lähemalt/mis edasi sai/mida tundsid jne Läheneda kaudselt, teistele inimestele või objektidele suunatud projektsiooni kaudu: mis sa arvad, kuidas sellesse suhtuvad sinu sõbrad/teised inimesed Kasutada ümbersõnastamist ja kokkuvõtteid: sa ütlesid enne/kas ma sain õigesti aru/ niisiis, sa arvad/kas sinu poolt öeldu saaks kokku võtta Püüda vältida emotsionaalseid lisandeid: ju, ka, ometi, just Mitte küsida mitut miks-küsimust järjest Vihalemm 2014
21 Vältima peaks veel omapoolset märksõnade ja kaardistuste etteütlemist, laske need vastajatel sõnastada viitamist olnud intervjuudele, vastaja peaks saama rääkida oma unikaalsetest probleemidest ja ideedest: eeldamist, et teie maailmad, keelekasutus ja tõlgendused on sarnased, paluda täpsustusi ja näiteid
22 Aktiivse kuulamise tehnikad 1 mis sina arvad, milline on sinu arvutikasutamisoskus? M3: Keskmine. Et noh tavaliste asjade ja nendega saab kõigiga hakkama, aga siis, kui mingi ulme asju vaja siis paneb päris mõtlema. Mis asi on ulme asi? M3: No kõik need igasugused need programmid, mida ei kasuta igapäevaselt. kas sul tuleb mõni konkreetselt praegu meelde?
23 Fookusgrupid
24 Kui palju liikmeid on tavaliselt fookusgrupis? a. Alla viie b. 6-8 c d. 9-10
25 Milline on fookusgrupi soovitatav kestus, mis annab võimaluse osalejate vastastikusel stimulatsioonil toimima hakata, kuid ei kurna osalejaid väga ära? a. kuni pool tundi b. 0,5 kuni 1 tund c. 1 kuni 1,5 tundi d. 1,5 kuni 2 tundi e. 2 kuni 3 tundi
26 Fookusgrupi modereerimisel on oluline: a. Vältida agressiivsena tunduvat osalejate poole nimelist pöördumist b. Hoida enesekehtestamisega tagasi liidriks pürgivaid grupiliikmeid c. Jätta küsitluskava paindlikkuse nimel üsna vähestruktureerituks d. Juhtida vestlus kohe alguses "asja juurde"
27 Miks fookusgrupp? Eeldus inimeste omavaheline vastasmõju kui loomulik keskkond, individuaalintervjuu liiga steriilne Osalejate otsese interaktsiooni jälgimine, fikseerimine, analüüs Intervjueerija/moderaator on tagaplaanil
28 Kes? Pigem teatud tunnustelt sarnased inimesed kes on nendest sarnasustest teadlikud Kontrastsed juhtumid veidi intensiivsemad juhtumid, mis toovad välja tuua arvamuste vms variatiivsuse/universaalsuse Tüpoloogiatel, struktuuridel põhinev valik Konformsuse vähendamiseks: kui informandid erinevad oma hoiakute poolest, ei tohiks erineda staatuse või hariduse poolest (Vihalemm 2014)
29 Läbi viimine - algus
30 Läbi viimine - algus Mängureeglid Turvalise ja sõbraliku keskkonna loomine Konteksti avamine Tutvustusring Miks vajalik?
31 Läbi viimine - modereerimine FG võlu ja valu grupidünaamika Tempo: peegeldamine, kokkuvõtted ( Kas ma sain õigesti aru, et Peeter arvas.. Ja Marju arvas.? ) Enesekehtestamine ja vestluse juhtimine, vastamisaktiivsuse reguleerimine Tõlkimine või selle vajaduse märkamine
32 Grupitöö 5 etappi: Forming (olukorra kujunemine) Storming (positsioonide selgumine) Norming (väljakujunemine) Performing (aktiivseim töö) Adjourning (kokkuvõtted, grupi lagunemine) (Tuckman 1965; Tuckman & Jensen 1977)
33 Läbi viimine - dokumenteerimine Märkmed, mis siis, et diktofonid/nutifonid/ salvestavad! Kaks salvestajat Osalejate toodetud materjalile kohe kõik lisamärkused juurde
34 Mida jälgida protsessi käigus ja analüüsis? Sõnad, visuaalne väljendus, miimika, kehakeel, prokseemika Kes istub kelle kõrval, kelle vastas, kellest kaugemal, tühi ruum jne Kelle positsioonilt kõneldakse? Reaktsioonid Interaktsiooni tulemusel muutuvad seisukohad Millest ei räägita?
35 Jätkame homme!
36 Kvalitatiivne andmeanalüüs
37 Intervjueerimine, mõned näited
38 Intervjuukava põhikoolinoorte lugemuse uurimiseks 1. Milline oli viimane raamat, mida lugesid? Miks seda lugesid? 2. Millised on sinu eelistused esi- ja tagakaane disaini, kaanepildi ja raamatu formaadi osas? 3. Kas eelistad tagakaanelt lugeda sisututvustust või katkeid arvustustest? 4. Kas tihedalt riiulile asetatud, ja seega ka raskemini kätte saadavad raamatud, mõjutavad sinu valiku tegemist? 5. Milline on raamatute näituste/väljapanekute mõju sulle kui valijale?
39 K: Milliste ajalehtede võrguväljaandeid ja milliseid uudisteportaale Te jälgite? V: Õhtuleht, Delfi sageli, Elu24 ja Postimeest iga päev. K: Miks just neid? V: Sellepärast, et seal on paremad uudised ja seal pole ainult poliitikat. K: Mis need paremad uudised on?
40 Tüdruk2: Ää... Nagu see noh, et noh, et... temal pole selliseid varem olnud. Et rohkem nagu autosse jätmise juhtumeid, aga selliseid koduseid kadumisi nagu ei ole olnud. See on minu meelest arvamus... Intervjueerija: Miks sa nii arvad? Tüdruk2: Sest see nagu... Minu meelest see ei ole fakt. Intervjueerija: Miks? Tüdruk2: Ei tea. Ma arvan nii. Intervjueerija: Mille järgi sa teed vahet faktil ja arvamusel? Tüdruk2: Fakt on nagu... siuke kindlal põhinev. Oota. Ma mõtlen, kuidas öelda seda. Fakt on nagu siuke... täpne siuke nagu, aga arvamus on siuke... kirjeldusi rohkem niukseid. Arvamused nagu. Intervjueerija: Okei. Kelle arvmusi nendes artiklites kajastati?
41 Mõningad tüüpvead intervjueerimisel
42 Lühivastused - Kas Sulle on narkootikume pakutud? - Otse vist ei ole - Kas Sul endal on piisavalt informatsiooni narkootikumide kohta? Arvad, et tead kõike, mida teadma peaks? - Ei - Aga midagi ikka tead? - Jah - Kust see info pärit on? - Koolist ja - Kas kodus ka räägitakse? - Ei mu ema pole mulle rääkinud aga noh, ikka ju kirjutatakse ka väga palju sellest...mitte aint koolist - Nii et meediast ka? (Lepik 2015a)
43 Olete te näiteks oma lapsega interneti ohtudest ja riskidest rääkinud? Ei ole vajalikuks pidanud. Kuidas on aga lastel erinevate asjade allalaadimisega?
44 Ei küsita täpsustusi Milline on sinu ettekujutus inimesest, kes kasutab rohkem narkootikume, on sõltlane? Nagu Jüri. Ta näeb positiivne välja. Käib ja särab igal pool, on oma eluga rahul Aga mida sina sellest arvad? Mul ükskõik, kuni ta mulle võlgu ei ole Mida muidu, arvad narkootikumidest? Liigub igat asja narkootikumid on no suhteliselt kõik pahad ja ega ei tarvita ka eriti (Lepik 2015a)
45 Ja kuidas on internetiga? Kas seal on käib niisama infot otsimas või on mängimine ikkagi põhiline? Põhiliselt siiski arvutimängud ja ja mängude leheküljed. Ütleme nii, et arvuti kasutamisel vajab siiski.. siiski nagu kõrvalabi või siis vanemate vendade-õdede näol või vanemate näol. Et Te valite siis ise, millisele lehele laps võib minna? Jah, just nimelt. Enam vähem nii see on. Kas mingisuguseid lasteajakirju või muid ajakirju ka loeb?
46 Kvalitatiivne andmeanalüüs
47 Kvalitatiivne andmeanalüüs Kriitika: paradigmasõjad (Cage 1989) subjektiivne, läbipaistmatu, anything goes (Antaki et al 2002) ei võimalda erinevaid tekste täpsetel alustel võrrelda (Kalmus, Masso & Linno 2015) Vastuseks: Ehkki ranged reeglid puuduvad, peab uurimisprotsess olema piisavalt dokumenteeritud, kirjeldatud ja läbipaistev Kvantifitseerimispüüdlusteta (Mayring 2000)
48 Millest andmeanalüüsis alustada? Kirjutamine on analüüsi osa! Andmed korrastada, dokumenteerida! Transkriptsioonid (märgisüsteemi rakendamine rõhud, pausid, naer, tempo, valjus jne) Korrastatud uurija märkmed AV-materjal
49 Kui palju transkribeerida? Osa analüüsiprotsessist nii palju kui võimalik Piiratud ressursid nii palju kui vajalik
50 Kvalitatiivne sisuanalüüs Summeeriv sisuanalüüs Põhistatud teooria Diskursusanalüüs Narratiivianalüüs Vestlusanalüüs Interpretatiivne fenomenoloogiline analüüs Temaatiline analüüs (thematic analysis, Braun & Clarke 2006)
51 Temaatiline analüüs Teksti temaatiline kodeerimine. Selgitatakse välja teemad ja nende järjestus: mida ja kuidas räägitakse, ning uuritakse andmete looja interpretatsioone (Kalmus, Masso & Linno 2015). Meetod, mille abil identifitseeritakse, analüüsitakse ja esitatakse uurimismaterjalis esinevaid mustreid ja teemasid (Braun & Clarke 2006) Uurija roll aktiivne, selle teadvustamine vajalik
52 Kood: silt või märksõna, millega tähistatakse tekstilõike. Kodeerimine: teksti osadeks jaotamine Induktiivne avatud, nt in vivo koodid Deduktiivne teooriast tulenev, kodeerimisjuhendil põhinev Kategooria: uurija loodud analüütiline üksus (nn koodiperekond)
53 Kuidas analüüsile läheneda? Kas teemad/koodid/kategooriad on: Induktiivsed või teoreetilised? Manifestsed või latentsed? Kodeeritud sõna-, rea-, lõigu-, idee-kaupa? Analüüs: materjali pidev tekstisisene ja tekstidevaheline võrdlemine, küsimuste küsimine, süstematiseerimine, liikumine konkreetselt abstraktsemaks
54 Käsitsi või tarkvaraga?
55 NVivo: MAXQDA:
56 3 peamist keskset analüüsietappi (Strauss & Corbin 1990, Braun & Clarke 2006, Masso 2011, Lepik 2015b) Avatud kodeerimine Hoolikas andmetega tutvumine, sisse elamine Tekstilähedased teemad ja koodid Telgkodeerimine Andmestiku süstematiseerimine Kesksete koodide järk-järguline täiendamine ja täpsustamine Valikuline kodeerimine, laiemale tasandile liikumine Peamiste mõtete suhestamine teistega Üldistused (tüübid, kategooriad, diskursused)
57 Andmete analüüsimiseks tuleb proovida andmetest distantseeruda. Mida vastaja ütles? Mida öeldu tähendab? Tekstist otsitakse teatud hoiakute, argumentatsiooni vms mustreid. Mustrid pole otseselt välja öeldud intervjueeritavate poolt, vaid need on uurija poolt sõnastatud
58 N1: no Facebook ongi kõigi jaoks ju huvitavam ju. Orkut on vana juba. Moderaator: Mis te arvate - kas Orkutist kasvatakse samamoodi üle nagu teie ütlesite, et olete reidist kasvanud? M5: see jääb ikka. Osadel on ikka räme sõltuvus sellest, käivad kogu aeg klõpsimas seal, eks. M4: mhmh, mina ka ei usu, et läheb ära N1: niipea kindlasti mitte N4: ei kasva M6: Seal on ju üle terve maailma kasutajaid, reidis oli ju ainult meie noored ja no mõned Vene jorsid ka M2: ja seal olid ju need moderaatorid, kes vaatasid, et ma mingit jama ei postitaks
59 Koodide tüübid Kirjeldavad ehk nimetavad koodid Koodid on sõnastatud võimalikult intervjuu küsimuse või vastaja teksti lähedaselt (vastaja poolt öeldu sõnastamine nö oma sõnadega). Tõlgendavad ehk analüütilised koodid Erinevad kirjeldavad koodid võib koondada veidi abstraktsema või suurema üldistustasemega koodide alla. Konstruktsioonid ehk mustrid Sõnastatakse seletus (kas märksõna või lühida narratiivse jutustuse vormis), mida ollakse avastanud materjali uurides. Nt: võõrkeel kui kultuuriline kapital versus sotsiaalne kapital. (Lepik 2015b, Laherand 2008)
60
61
62
63 Koodide seostamine Mõistete ja situatsiooni defineerimine Protsessid, sündmuste jadad, muutused Perspektiivid, individuaalse ja ühiskondliku tasandi tajumine Suhted, sotsiaalne struktuur, vastasmõju, stereotüübid Tüpoloogiad, rühmad, teemade seosed
64 Töö tekstiga Juhtumiülene (cross-case) analüüsitehnika: vaadeldakse samal ajal mitut analüüsitavat teksti. Jaotusmaterjalid avatud kodeerimine individuaalselt Temaatiline kodeerimine paaris
65 Niisiis (NB! Pole tingimata lineaarne protsess!) Etapp Andmetega tutvumine, immersion Algsete koodide loomine, killukeste kaose organiseerimine Koodide süstematiseerimine, laiemate teemade otsimine ja hindamine Teemapõhine eesmärgipärane tekstianalüüs Üldisemale kirjeldavale tasemele liikumine, teemade defineerimine ja nimetamine (Braun & Clarke 2006) Mida ma TEEN? Loen korduvalt, teen märkmeid Loon palju esialgseid kirjeldavaid, in vivo, värvi- jms koode Analüüsin koode võrdlus, ühendamine/lammutamine mõttekaartide, tabelite jms abil Tagasi andmetesse! Loen selge fookusega, täiendan temaatilist kaarti Sõnastan täpselt ja võimalikult haaravalt olulised teemad, kirjutan leitu sidusaks tekstiks, mis mitte ainult ei kirjelda leitut, vaid ütleb ka, miks see on huvitav ja oluline uurimisküsimuste valguses
66 Mõned tüüpvead intervjuude analüüsimisel
67 Interpretatsioon ainult ühe eristava tunnuse baasil, teised tunnused jäetud tähelepanuta Analüüsija toob välja ühe tunnuse, tsitaatides avaldub aga suurem tunnuste varieeruvus. Üldine tendents on intervjueeritavate arvates ikkagi sinna suunda, et õppelaen võetakse õppemaksu tasumiseks. Kuid ei välistata ka seda varianti, et õppelaenu kasutatakse niisama (lahedamaks) ära elamiseks, või mõne kasuliku ja vajalikuma asja ostmiseks. INT1 - Suurem osa minu tutvusringkonnast võtab seda ikkagi õppemaksu tasumiseks. Sest noortel pole korraga nii suurt summat korraga välja käia, kui pole ka vanemaid, kes toetaksid.... Samas tean ka paari inimest, kes on selle eest omale läpakad ostnud ja üks sõber käis reisimas. Eks see on soodsate tingimustega laen, mida igaüks kasutab enese harimise huvides erinevalt.... INT2 - Eks ikka õppemaksu jaoks ja mõni võtab võibolla niisama ühikas elamiseks või nii. INT3 - Õppelaenu tasumiseks ja lõbutsemiseks ja ostetakse asju, mida muidu pole võimalik osta. No ma arvan, et see on nii ja naa. Kui käid riiklikus koolis, siis võtad lõbutsemiseks või vahendite ostmiseks ehk sülearvuti. Aga kui erakoolis, siis eks see õppelaen kulub enamus õppemaksu tasumisele. Tol hetkel oli see raha nagu rusikas silmaauku. Ilma selleta poleks kindlasti hakkama saanud. INT4 - Paljud noored ju võtavad seda selles mõttes läbimõtlemata lihtsalt kulutamiseks, ostavad mingisuguseid mõttetuid asju ja selles mõttes siis loomulikult ei ole see äärmiselt vajalik. Aga teisest küljest ma saan aru ka osadest inimestest, kes ei võta seda näiteks õppemaksu tasumise eesmärgil ja nad ei võta seda ka elamiskuludeks. (Lepik 2015b)
68 Kvantifitseerivad järeldused, põhjendamatult laiad üldistused Esimene hüpotees peab paika, kuna 75% kõrgharidusega või seda omandavatest inimestest seostavad näkki pärimusega või hindavad tema välimust selliseks, mis on levinud folklooris Siit võib välja lugeda, et noored (eriti riigiteadusi õppivad) peavad oluliseks oma hääle andmist ning tahavad Eesti arengusse kaasa aidata. Koodid pole eristatavad (või puudub kommentaar nende eristatavuse kohta) Kood 1: üliõpilasesindus ei ole suutnud ennast tõestada Kood 2: esindus on tagasihoidlik (Lepik 2015b)
69
70 Loovuurimismeetodid: visuaalne täiendus sõnadele
71 Tee ja räägi sellest!
72 Creative research methods Loovuurimismeetodid kvalitatiivsete visuaalsete uurimismeetodite laiemas raamistikus segu traditsioonilistest uurimismeetoditest ning projektiivtehnikatest ja loovatest ülesannetest Inimestel palutakse rakendada oma mängulist või loomingulist tähelepanu millegi loomisele ning selle mõtestamisele (Murumaa-Mengel 2014)
73 Osalus erinevatel tasanditel: Käsi : Millegi loomine kui tegevus Käsi peas : mõtteprotsessid, mis loomise käigus aset leiavad Peast huulile : mõtete ja tunnete verbaliseerimine Huulilt pähe : teema internaliseerimine ja pikaajaline mõju
74 Uuringute näiteid Gauntlett (1997) uuris laste keskkonnateadlikkust, kasutades grupiintervjuusid ja paludes lastel teha videod ümbritsevast keskkonnast ning sealsetest probleemidest Bolton, Pole ja Mizen (2004) palusid Suurbritannia töötavatel noortel pildistada oma töökohti, et mõista, millisena noored tööelu tajuvad ja millised on kaasaskäivad tähendused Radley, Hodgetts ja Cullen (2005) uurisid kodutute inimeste seas kodulinna tajumist, süvaintervjuud + osalejad pildistasid kohti ja tegevusi, mis omasid neile isiklikku tähendust Gauntlett (2007) uuris inimeste identiteete, palus osalejatel luua Legoklotside abil metafoorne kujutis sellest, kuidas nad tunnevad end esmaspäeva hommikul ja reede pärastlõunal. Samuti paluti neil panna klotsidest kokku näiteks põrgulik poiss-/tüdruksõber või boss põrgust
75 Eestist
76 Puudused-eelised lapsik ja naiivne uurija peab mõistmiseks olema uuritavale kõrge subjektiivse läheduse määraga enesekindlus, oskused stereotüübid mõtlemisprotsessi pikendamine, teistmoodi mõtlemine uuritavate aktiivsem roll võimalik pöörata tähelepanu mõtetele ja arvamustele, mis võivad olla pealiskaudsemal lähenemisel nähtamatud mängurõõm
77 Töötab hästi: nendes gruppides, kus madal verbaalne eneseväljenduse võimekus Nt lapsed, vaimupuudega inimesed jne Keeruliste tundlike teemade puhul Nt negatiivsed elukogemused, riskikäitumine jne
78 Mis edasi? Kuidas analüüsida? Kolm lähenemist kujutiste lugemine uurija poolt (Kress & van Leeuwen 1996) osaleja lisab tõlgenduse osalejate võimustamine uurija tööriistade tutvustamise kaudu
79 Esimesel päeval tehtud joonistuste analüüs
80 Allikad 1. Antaki, C., Billig, M., Edwards, D., & Potter, J. (2003). Discourse analysis means doing analysis: A critique of six analytic shortcomings. Discourse Analysis Online, 1 2. Blaikie, N. (2009). Designing social research. Cambridge, Malden: Polity Press. 3. Blumer, H. (1969) Symbolic Interactionism; Perspective and Method. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hal 4. Braun, V., & Clarke, V. (2006). Using thematic analysis in psychology. Qualitative research in psychology, 3(2), l 5. Bolton, A., C. Pole ja Mizen,P. (2001). Picture this: researching child workers. Sociology, 35(2), Gage, N. L. (1989). The paradigm wars and their aftermath a historical sketch of research on teaching since Educational researcher, 18(7), Gauntlett, D. (1997). Video Critical: Children, the Environment and Media Power. London: John Libbey. 8. Gauntlett, D. (2007). Creative Explorations. New Approaches to Identities and Audiences. London: Routledge. 9. Goffman, E. (1959). The presentation of self in everyday life. 10. Guest, G., Bunce, A., & Johnson, L. (2006). How many interviews are enough? An experiment with data saturation and variability. Field methods, 18(1), Janghorban, R., Roudsari R.-L. & Taghipour, A. (2014) Skype interviewing: The new generation of online synchronous interview in qualitative research. International Journal of Qualitative Studies on Health and Well-Being, 9. URL:
81 12. Kald, I. (2014). 1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad. Magistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut Kalmus, V., Masso, A. & Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas Kanger, L. (2015). Teooria roll teadustöös. Teadustöö alused, loengumaterjalid. Tartu Ülikool. 15. Kress, G. R., & Van Leeuwen, T. (1996). Reading images: The grammar of visual design. Psychology Press. 16. Kvale, S Interviews: An Introduction to Qualitative Research Interviewing. Thousand Oaks, CA, USA: Sage Publications. 17. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 18. Lepik, K. (2015a). Intervjuuerimine ja aktiivne kuulamine. Sissejuhatus meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetoditesse, loengumaterjalid. Tartu Ülikool. 19. Lepik, K. (2015b). Intervjuude kodeerimine. Teadustöö seminar loengumaterjal. Tartu Ülikool 20. Lepik, K., Harro-Loit, H., Kello, K., Linno, M., Selg, M., & Strömpl, J. (2014). Intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas Lonkila, M. (2004). Grounded Theory as an Emerging Paradigm for Computer-assisted Qualitative Data Analysis. Rmt: U. Kelle, G. Prein, K. Bird (toim.), Computer-Aided Qualitative Data Analysis. Theory, Method and Practice. London: Sage Publication. Lk
82 22. Masso, A. (2011). E-kursuse "Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid II materjalid. Tartu Ülikool. URL: Mayring, P. (2000). Qualitative Content Analysis. Forum Qualitative Sozialforschung / Forum: Qualitative Social Research, 1(2), Art Murumaa-Mengel, M. (2015). Drawing the threat: a study on perceptions of the online pervert among Estonian high-school students. Young: Nordic Journal of Youth Research, 23(1), Murumaa-Mengel, M. (2014). Loovuurimismeetodid. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas Radley, A., Hodgetts, D. ja Cullen, A. (2005). Visualising homelessness: a study in photography and estrangement. Journal of Community and Applied Social Psychology, 15, Siibak, A. (2013). Meetodite rakendatavusest Internetis. Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid, loengumaterjal. Tartu Ülikool. 28. Strauss, A. C. & Corbin, J. (1990). Basics of Qualitative Research: Grounded Theory Procedures and Techniques, London etc: Sage. 29. Tuckman, B. W. (1965). Developmental sequence in small groups. Psychological bulletin, 63(6), Tuckman, B. W., & Jensen, M. A. C. (1977). Stages of small-group development revisited. Group & Organization Management, 2(4), Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas.
83
Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationTravel List I Estonian with English captions
Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written
More informationHuman-computer Interaction: sissejuhatus
Human-computer Interaction: sissejuhatus Laur Kanger 19.03.2013 Intervjuu kava analüüs Jagunege neljastesse gruppidesse Analüüsige üksteise intervjuukavasid Proovige leida igast kavast vähemalt kolm (suuremat
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationLAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity
EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika Maia Markus SOTSIAALTÖÖTAJATE KOGEMUSED OSALEMISEST SOTSIAALTÖÖ UURIMUSTES Magistritöö Juhendaja:
More informationData Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen
Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The
More informationLugejate arusaamad Telegram.ee-st kui alternatiivmeedia väljaandest
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Jaanus Vogelberg Lugejate arusaamad Telegram.ee-st kui alternatiivmeedia väljaandest Bakalaureusetöö
More informationAuditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel Magistritöö (30
More informationTARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationEESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL
doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja
More informationEESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10555-5:1999 Steriilsed ühekordselt kasutatavad intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid. Osa 5: Üle nõela paigaldatavad perifeersed kateetrid Sterile, single-use intravascular
More informationAdaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;
Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury
More informationГУ ISSN Vikerkaar 1/1988
ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?:
More informationBo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?
Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: hariduskorraldus. Kadri Haavandi
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: hariduskorraldus Kadri Haavandi ÕPETAJA KUVAND ALGAJATE ÕPETAJATE VAATENURGAST PÄRNU ÕPETAJATE NÄITEL Magistritöö Juhendaja:
More informationLev Võgotski teooria täna
Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,
More information5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut 5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL Bakalaureusetöö Koostaja: Inga Kald
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.
More informationNutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet
Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Jaanika Vint MITTETRADITSIOONILISE ÕPPIJA ÕPIOSKUSED KÕRGKOOLIS KUTSEÕPETAJA ÕPPEKAVAL ÕPPIMISEKS bakalaureusetöö
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist
More informationIGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.
More informationÕpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
More informationKÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar
More informationNoorsootöö identiteet ja tulevik
Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationTARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi
TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8
More informationMeedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee
Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste
More informationNõustamise alused Abimaterjal õppenõustamiskeskustele
Nõustamise alused Abimaterjal õppenõustamiskeskustele Tartu, 2010 2 Sisukord Eessõna... 5 1. Nõustamine ja konsulteerimine laste arengu toetamisel Kristiina Tropp... 7 Sissejuhatus... 7 Nõustamise olemus
More informationSÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST
SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
More informationPille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011
More informationSÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES
ESUKA JEFUL 2015, 6 3: 197 213 SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES David Ogren Tartu Ülikool Eesti keele sõnajärg, infostruktuur ja objektikääne David Ogren Kokkuvõte. Objekti kääne eesti
More informationLAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Siret Liiv LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE
More informationNOOR PUUDEGA LAPSE PERES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More informationSPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS
1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks
More informationTARTU LOOVETTEVÕTJATE LOOME- JA MAJANDUSPRAKTIKAD: PINGE JA KOOSKÕLA Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TARTU LOOVETTEVÕTJATE LOOME- JA MAJANDUSPRAKTIKAD: PINGE JA KOOSKÕLA Bakalaureusetöö Kristiina Pruul Juhendaja:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ISO 4037-2:2015 RÖNTGENI JA GAMMA REFERENTSKIIRGUS DOSIMEETRITE JA DOOSIKIIRUSE MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMISEKS JA NENDE KOSTE MÄÄRAMISEKS SÕLTUVANA FOOTONI ENERGIAST Osa 2: Kiirguskaitseline
More informationMeeskonnatöö mängude kogumik
Meeskonnatöö mängude kogumik ver. 1.95 aprill 2010 See mängude kogumik on sündinud paljude inimeste ühise panuse tulemusel ja areneb pidevalt edasi. Suur tänu Teile kõigile! Uku Visnapuu koostaja Tartu,
More informationPRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD
PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD Uuringu teoreetilised ja empiirilised lähtealused Maria Murumaa-Mengel Pille Pruulmann-Vengerfeld Katrin Laas-Mikko SISUKORD SISUKORD... 8 SISSEJUHATUS...
More informationPatsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel
Patsiendid infootsijana: väljakutsed, võimalused ja ohud Parkinsoni tõvega patsientide näitel Kadi Lubi 1, Triin Vihalemm 1, Pille Taba 2 Eesti Arst 2014; 93(2):76 82 Saabunud toimetusse: 01.11.2013 Avaldamiseks
More informationTÄNUSÕNAD PIIRID PUUDUVAD
EESSÕNA Elame ühiskonnas, kus iga päev tarvitatakse mitmesuguseid uimasteid. Paljud austraallased tarvitavad retseptiravimeid, käsimüügirohte ja ka legaalseid aineid nagu näiteks tubakas ja alkohol. Praegusel
More informationKUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS *
AKADEEMIA 8/1997, lk 1679 1701 KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * Charles S. Peirce Tõlkinud Tiiu Hallap I Igaüks, kes on tutvunud mõne tavapärase moodsa loogikakäsitlusega 1, mäletab kahtlemata neid kahte
More informationSTRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK
1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika
More informationDEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:
More informationT-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi
Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationKEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor
More informationAudio-visuaalne kuuldelis-vaateline Auditiivne kuuldeline
Auditiivne kommunikatsioon - raadio Õppematerjal kursusel Teoreetiline ja didaktiline tugi kursuse Meedia ja mõjutamine õpetamiseks gümnaasiumis Urmas Loit, TÜ ajakirjanduse lektor Audio-visuaalne kuuldelis-vaateline
More informationÕpetajate-õpilaste interaktsioon ja sisuloome suhtlusportaalides: õpetajate arvamused ja kogemused
Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 2(2), 2014, 176 199 doi: http://dx.doi.org/10.12697/eha.2014.2.2.07 Õpetajate-õpilaste interaktsioon ja sisuloome suhtlusportaalides S. Räim, A. Siibak Õpetajate-õpilaste
More informationTiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta
on ingliskeelse internetipõhise üllitise 'Introduction to Combination Therapy' tõlge, üks viiest juhisest, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingutele. Eestikeelses brošüüris tehtud muudatuste
More informationSaatesõna eestikeelsele väljaandele
Saatesõna eestikeelsele väljaandele Originaali tiitel: Appendix: Techniques and Methods of Policy Analysis Katarína Staroòová Raamatust: How to be a better policy advisor? Miroslaw Grochowski, Michal Ben-Gera
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma
More informationEESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL Bakalaureusetöö (8ap) Kadri Tonka Juhendaja:
More informationKoha vaimne reostus: Raadi
93 Koha vaimne reostus: Raadi Karin Bachmann Sissejuhatus See kirjutis on kokkuvõte Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst Mental pollution of the place case study Raadi. Töö juhendaja oli arhitekt
More informationLASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö
More informationBRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES
TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationIT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid
IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor
More informationSÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus
More informationTURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee
More informationJUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS
Eesti-Roosti suitsidoloogia Instituut JUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Juhendi tekst valminud Ravikindlustuse eelarvest
More informationLOOMADE POOLT Kadri Taperson
LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT (2016) 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationHIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused
[Type text] HIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused Süvaintervjuude kokkuvõte Kristi Rüütel, Liis Lemsalu Tallinn 2017 Käesolevat uuringut rahastas Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjoni
More informationASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND
ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND 2008, Kaunas Autorid: Zina Baltrenienė,
More informationKultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad
Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,
More informationRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud
More informationFotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008
Originaali tiitel: Harri Rinne Laulava vallankumous Viron rocksukupolven ihme First published in Finnish by WSOY under the imprint Johnny Kniga 2007, Helsinki, Finland Toimetanud Evi Laido Kujundanud Mari
More informationOleks see ainult üks asi olnud : Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil põhinevate memoraatide. võrdlev analüüs
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond Liset Marleen Pak Oleks see ainult üks asi olnud : Ühel vaimude väljakutsumise situatsioonil
More informationENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........
More informationB.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14
1 B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14 Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga: Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid
More informationNoorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1
NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule
More informationTÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP
EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö
More informationKursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Informaatika õppekava Kursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain Bakalaureusetöö Autor: Kerttu Tihti Juhendaja: Hans Põldoja Autor:......
More informationnr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik
nr 1 (59) talv 2014 anikuühiskonnast EMSLi ajakiri kod Terves kehas hea kodanik ARUTLUS KRISTJAN PUUSILD, jooksufilosoof ja MTÜ Elujooks eestvedaja Teet Suur / Virumaa teataja Valida joostes elu Meid ümbritsevad
More informationJuhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,
More informationKUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR 2 : KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : VISUAALKULTUUR TOIMETUS JUHTKIRI Pisut errorit meie igapäevakitši Küberilmastumis-
More informationProjekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!!
Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!! Illuminaatide superrassi projektide ja Montauki eksperimentide ohver Michael Andrew Pero III (Andy Pero), teise nimega Hr X lugu 1 See on minu lugu ja
More informationSotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus
1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE
More informationAASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG
AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG 1 JUHTKIRI TREFFNERIST JA TEISED MOONDUJAD,,ISTU, VIIS Möödunud nädalal täitus üks minu suur unistus sain oma silmaga näha ja kõrvaga Kõigile neile,
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut kasvatusteaduste õppekava
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut kasvatusteaduste õppekava Triin Spitz EAKATE HINNANG OMA SUHTEVÕRGUSTIKELE. PIDEPUNKTE SOTSIAALPEDAGOOGI TÖÖKS EAKATE SIHTRÜHMAGA
More informationROMA RAHVUSEST NOORTE OLUKORD EESTI VABARIIGIS: HARIDUS JA TÖÖKESKKOND
ROMA RAHVUSEST NOORTE OLUKORD EESTI VABARIIGIS: HARIDUS JA TÖÖKESKKOND LÕPPARUANNE Civitta Eesti AS Tellija: Tallinna Tehnikaülikool 2014 1 SISUKORD SISUKORD... 2 Sissejuhatus... 3 1. Üle-eestiline uuring
More informationIngrid Matela. Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Ingrid Matela Asenduskodude üleminek
More informationA. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS
A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS KARUPOEG PUHH Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel Värsid tõlkinud Harald Rajamets Illustreerinud E. H. Shepard Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel
More informationSubjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1
Acta Semiotica Estica IX Subjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1 Ott Puumeister Liberaaldemokraatlikus kontekstis nähakse indiviidi
More information(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)
Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside
More informationArvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine
Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid
More information