Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!

Size: px
Start display at page:

Download "Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!"

Transcription

1 Õpetajate Leht Ilmub aasta septembrist Reede, 22. veebruar 2008 NR 7 12 krooni Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver 268 inimese hulgas, kes tänavu presidendilt riikliku teenetemärgi said, olid ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande ja Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja Tiia Luuk. Mõlema teeneid hinnati Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse direktor Anne Rande ütleb, et see ei ole tunnustus ainuüksi talle, vaid kogu majale, kõigile töötajaile. On loomulik, et autasu tuli, selleks on 20 aastat vaeva nähtud. Niisugust keskust, mis lastekirjandusega nii mitme kandi pealt tegeleb, ei ole mujal Euroopas ja vististi kogu maailmas. Anne Randest sai toonase ENSV Riikliku Laste ja Noorte Raamatukogu juht täpselt 21 aastat tagasi. Tulin õnnelikul ajal tööle, sest siis hakkas kõik muutuma, mõte sai vabalt joosta. Vastsel direktoril ideedest puudust ei olnud, ta tahtis rajada polüfunktsionaalse keskuse, kus oleks teave kogu eesti lastekirjanduse kohta. Eeskujusid otsis piiri tagant. Olin vist esimene ja ainus raamatukoguhoidja, kes aastatel nii palju välismaal käis. Peagi hakkas ta raamatuoksjonitelt ennesõjaaegset kirjandust kokku ostma. Tänaseks on meil Eesti parim lastekirjanduse valik, 90% enne aastat ilmunud raamatutest on olemas. Ent raamatukogu on ainult üks meie rollidest, rõhutab ta. Peale selle täidab keskus arhiivraamatukogu ülesandeid, kogudes ja säilitades igast eestikeelsest lasteraamatust ühe eksemplari aastast ka originaalillustratsioone, koostab lastekirjanduse andmebaase, tegeleb sellealase uurimistöö, arendus- ja koolitustegevusega, korraldab kirjanduslikke suurprojekte. Tänu uuele, 7. jaanuaril avatud Pika tänava majale on keskusel ka lastekirjanduse muuseum ehk varakamber ja kunstigalerii. Laste vaimse kultuuri paradiis Pärast sööklaks ehitatud ruumides töötamist tähendab vanalinna renoveeritud maja Anne Rande sõnul kõige julgemate unistuste täitumist. Võitlesin selle eest 20 aastat. Hästi palju oli takistusi ja tõkkeid, meid ei väärtustatud, kõrgemal pool isegi ei teatud meie olemasolust. Aga me ei andnud alla. Minu ajal on olnud 14 kultuuriministrit, alles 12. neist Urmas Paet tuli, vaatas ja otsustas anda lastele selle imelise hoone. Maja on kiiresti omaks võetud, iga päev käib siin üle 200 inimese. Juunijuulini on kõik ekskursiooniajad kinni, kunstigalerii on reserveeritud aastani. Anne Rande ei kujuta lapse elu raamatuta ette. Ta usub, et lugemise trend tuleb tagasi. Tema arvates võiksid täiskasvanud lapsele palju rohkem anda just raamatu kaudu, tulla ostukeskusesse mineku asemel koos lapsega hoopis raamatukokku Lasteraamat määrab palju iga inimese elus. Täiskasvanu Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja Tiia Luuk leiab, et õpetaja peab õpilase eeldused üles leidma, ükskõik milliseid meetodeid ta selleks kasutab. Olümpiaad on üks võimalus. RAIVO JUURAKU foto ei võta esimest raamatut pihku, kui pole seda lapsena teinud. Raamat aitab elada juba pisikesest peale, annab teadmisi, loob identiteedi, sisendab turvalisust, tekitab tunde, oi kui ilus on elu, oi kui tore on elada. Raamatuni võib jõuda mitmel moel, kas või musitseerides või tantsides. Meil on klaver, laps paneb end kirja ja tuleb mängib, uksed on lahti, kõik kuulevad. Kord kuus hakkame korraldama tantsuõhtuid. Minu unistus on poiste luuleklubi, kus nad saavad filosofeerida ja näitleja juhendamisel luulet lugeda. Anne Rande peab oma elutööd tehtuks laste vaimse kultuuri paradiis on loodud, aga ideed pole kaugeltki otsas. Selle maja võimalused toovad nii palju mõtteid pähe. Tõusen öösel ja kirjutan need üles, et hommikuks ei ununeks, teinekord turgatab mõte autoga sõites, taas haaran pliiatsi mul on kott väikseid lipikuid täis. Kõige toredam on Anne Rande sõnul see, et kolleegid tulevad tema mõtetega kaasa ja head ideed saavad teoks. Tööd ja tahet on vaja Tiia Luuk õpetab Tallinna Reaalkoolis ajalugu ülikooli lõpetamisest saadik. Algusest peale on ta teinud rohkem, kui tingimata peaks, täites igasuguseid lisaülesandeid aastatel oli ta tegev rajooni komsomolikomitee juures tegutsevas noorte õpetajate nõukogus. Probleemid olid täpselt samad nagu praegu, arutasime, kuidas noort kaadrit kooli tuua ja seal hoida. Sai välja pakutud õppetoetuste süsteem. Suved möödusid õpilasmaleva tähe all aastatel tulid ajaloo ainenõukogu, osalemine uue ainekava väljatöötamises, õpikukäsikirjade retsenseerimine, ajaloo riigieksamite hindamine, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi Tallinna sektsiooni juhtimine aastast on Tiia Luuk olümpiaadikomisjoni esimees aastast on reaalkooli õpilased jõudnud üle-eestilisel ajaloo-olümpiaadil esikümnesse aastal saavutasid Tiia Luugi õpilased Glen Roosaar ja Hannes Vinnal esimese ja teise koha. Samal aastal tõid kaks 6. klassi õpilast kaksikvõidu piirkonnavoorus. Kuidas nii heade tulemusteni jõuti? Tööd ja tahet on vaja, ütleb õpetaja. Kõige aluseks on õpilaste endi huvi, tahe veel lisaks lugeda. Vahetult enne olümpiaadi arutame eelmiste aastate tööd läbi, et nad teaksid, mis laadi küsimused võivad tulla. Mulle meeldis väga, kuidas üleriigilisse vooru pääsenud gümnasistid materjali üheskoos läbi töötasid ja siis oma konspektide ja küsimustega minu juurde tulid. Tallinna Reaalkoolis on olümpiaadid populaarsed. Ajaloo-olümpiaadi koolivoorus osaleb 160 õpilast. See ei ole sunduslik, rõhutab õpetaja, õpilased võtavad endale vabatahtlikult lisakohustuse. Eelmisel laupäeval toimunud piirkonnavooru pääses 40 reaalkooli õpilast. Tiia Luuk leiab, et õpetaja peab õpilase eeldused üles leidma, ükskõik milliseid meetodeid ta selleks kasutab. Olümpiaad on üks võimalus. Õpilane, kelle hinded polegi võib-olla kõige paremad, võib üllatada suure lugemusega. Talle pakub rohkem huvi see, mida õppekavas pole ette nähtud. Kurb on kuulda, et mõnes Tallinna koolis ei teatagi olümpiaadi toimumisest. Tiia Luuk õpilaste vähese ajaloohuvi üle ei kurda. Tõsi, paar aastat tagasi huvi Eesti vanema ajaloo vastu pisut rauges, aga nüüd pole see enam probleem. Seda, et poliitika nooremate klasside õpilasi ei köida, peab õpetaja loomulikuks. Ajalugu tuleks lapsele lähemale tuua, põhikoolis võiks seda õpetada lugudepõhiselt, praegu pole põhikoolis õpitu gümnaasiumis enam meeles. Selle üle on kõikidel tasanditel palju vaieldud, elame-näeme. 18. sajand ja renessanss Tänapäeva laps ei lepi kuiva õpikuteabega, vaid ootab tunnis analüüsi, pilte, dokumente. Kõike seda Tiia Luuk ka pakub. Tüütan oma õpilased ära, soovitades lugeda lisaks veel üht või teist teemaga seonduvat ilukirjandusteost. Uutest õpikutest meeldivad mulle Mart Laari ja Lauri Vahtre Lähiajalugu ja Eesti ajalugu, kus on toodud kirjanduse ja filmide loetelu. Õpetaja peab väga oluliseks sõnalist suhtlemist. Pole õige teha gümnaasiumis ainult kirjalikke töid. Suuline arvestus nõuab küll aega see tuleb leida väljaspool tundi, aga annab ka väga palju juurde ja, mis peaasi, õpilastele meeldib. Üle hulga aja on Tiia Luugil jälle põhikoolis tunnid. Kui lasen Jeanne d Arcist või Napoleonist vabatahtliku ettekande teha, on kümme õpilast klassi ees, kõik tahavad midagi öelda. See elavdab tundi, rõõmustab ta õpilaste innukuse üle. Õpetaja ütleb, et mõnikord on õpilased temast targemad. 24 tunnist ööpäevas jääb väheks, et end kõigega kurssi viia. Aga kui on mahti lugeda, eelistab ta midagi renessansihõngulist või 18. sajandist. Eriline armastus on Prantsusmaa. Eesti ajaloost köidab 20. sajand, eriti Eesti Vabariigi aeg, millest olen kuulnud oma vanavanematelt ja vanematelt. HARIDUSDIALOOG Missuguseid kodanikke kasvatab kool? Kaarel Haav: Eestis antakse autoritaarset kodani kuharidust. Sulev Valdmaa Eesti koolid kujundavad niisuguseid kodanikke, nagu süsteem võimaldab. LK 6 7 ELU JA INIMESED Henn Pärn otsib ja leiab lepitust Henn Pärn: Mul on oma maailmavaade, aga ega läbirääkijad pea seda omaks võtma, ega nad minuga lepi, nad lepivad omavahel. LK 9 HARIDUSTEAVE Lapsehooldus puhkus ja ametijärk Vaike Parkel: Keegi ei kaota lapsehoolduspuhkusel olles oma ametijärku, vaid jätkab töötamist endistel tingimustel ja endiste õigustega. LK 23 VÕÕRKEELED LK Austatud haridusrahvas! Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister Soovigem üksteisele õnne, et meil on juba 90 aastat oma riik. Neid auväärseid inimesi, kes Eestiga algusest peale koos on astunud, pole kahjuks enam palju. Enamik meist mäletab teiste mälestusi ja tunneb ise alles 16-aastast Eestit. See võib tunduda poisikeseiga, kuid just nii vanad olid paljud poisid, kes Vabadussõjas Eesti eest võitlesid ja oma elu andsid. Ma ei tea, kui targad nad olid, kuid kõlbelised väärtused ja isamaa-armastus pidi neil olema. Võiksime täna koos mõelda sellele, kuidas kool ja lapsevanemad suudaksid tarkuse kõrval rohkem noorte hinge harida, kõlbelisi väärtusi tähtsustada. Seda on vaja, kui soovime end inimesena ja kodanikuna oma riigis hästi tunda. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

2 PÄEVATEEMA Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 REPLIIK Karl Kello Täna on peetripäev. Kuum kivi visatakse vette (mida see siis ka peaks tähendama). Õhus on igatahes tun da kevade hõngu. Eelmisel nädalal nähti mõnel pool juba sinililli. Homme on Konstantin Pätsi sünni aastapäev, vahepeal tuntud kui Nõu kogude armee ja sõjalaevastiku päev. Ülehomme on madisepäev ja Eesti iseseisvuspäev. Iseloomulik, et kui sügisene madisepäev meenutab üht meie suuremat kaotust muistses vabadusvõitluses, siis talvine madisepäev sai iseseisva Eesti riigi sünnipäevaks. Mis on muidugi sümboolne: kui sügisele järgneb vali tali, siis pärast talve puhkeb kõik loodu uuele elule. Elame tähelepanuväärsel ajal nii oli veel mõnikümmend aastat tagasi kombeks kõrgetest kõnepultidest maha hüüda, pidades silmas, et kommunism on käega katsuda. Valdav osa publikumist pani seda sisimas loomulikult naeruks, aga paradoksaalsel kombel tabasid need ütelused otse naelapea pihta. Meile oli tõepoolest antud elada tähelepanuväärsel ajal. Vaid kümmekonna aastaga sattusime Aasia mõjusfäärist Euroopasse, paigalt liikumata. Mitte iga põlvkond pole juhtunud elama kahe ühiskondliku formatsiooni, kahe aastatuhande, kahe märgimaailma piiri peal. Nii juhtubki, et iga kord, kui Tartus käies tuleb sõita üles Riia mäest, kisub pilgu vasakule tõdemaks, et no tõesti pole teist enam seal. Keda? Eks seda pronksi valatud Saksa agenti, kes organiseeris Venemaal bolševistliku riigipöörde. Ja kellel õnnestuski suuresti hävitada Vene aadel-, vaimulik-, haritlas- ja talupoegkond, kes aga suure ja rikka Vene riigi lõpliku laostamisega siiski hakkama ei saanud ning keda vaatamata kõigele Venes senini pjedestaalil peetakse. Aga iga kord on ka tuline kahju, et meil ei jätkunud omal ajal tahet teha teoks andekas idee koguda kõik kohalikud Leninid üle Eesti ühte koh ta kokku, möödasõidetavasse paika põllu peale, nii pronksi valatud kui ka graniiti tahutud, nii tohutu suured kui ka õige pisikesed, elusuuruses kodused Leninid. Ei rohtunuks sinna rahva rajad, sest vajame pidevalt kinnitust, et kutsumata külaline on avalikkuse pilgu all ega oota kusagil varjus vaikselt oma uut võimalust. Juba on kasvanud peale põlvkond, kes pole linna peal pronks-leninitki näinud. Just noortele, nii eesti- kui ka venekeelsetele, oleks niisugune teemapark vajalik. Lisaks ligitõmbav turismiatraktsioon: iga nurga taga uus Lenin, uues poosis, korduv ja kordumatu: soni peas ja soni peos (või anekdootlikult üks soni käes, teine peas). Loomulikult kõlanuksid seal eesti heliloojate kantaadid Leninile. Loomulikult saanuks seal igaüks lugeda eesti luuletajate tulikirjas lauluridu Leninist. See olnuks tõhus märk enesekindlast iseseisvusest. Nii jätnuksime naerdes hüvasti valusa minevikuga. Küllap olnuks see paljuski naer läbi pisarate, aga ikkagi naer. Naer on terviseks. Naer teeb tugevamaks kui nutt ja hala. Igal pool on parem kui kusagil mujal Kas Eestis on hea elada? Kõikvõimalikud küsitlused on näidanud eestlaste rahulolu kasvu. Ei toimu massilist väljarännet meie pehmelt öeldes viletsa kliimaga maalt, kuigi piirid on ammu avanenud ning dokumenti näitamata võib sõita Tallinnast otse Brüsselisse. Norrasse ehitajaks siirdunud po litseinikud tulevad juba tagasi. Ka EURES-e (tööturuameti Euroopa töövahenduse võrgustiku) juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul on Eesti elanike huvi minna välismaale tööle võrreldes paari aasta taguse aja ga vaibunud (EPL, ). Kas see näitab, et ära mindi ajutiselt ja eelkõige majanduslikel kaalutlustel ning et juured on tugevalt Eestimaal kinni? Alles areneva Eesti areng algab inimestest endist. Arvan, et seda Kui senini on koolieelsed õppeasutused oma õppekavade koostamisel aluseks võtnud aastast kehtiva alushariduse raamõppekava, siis praeguseks on riigikogus teisele lugemisele jõudmas koolieelse lasteasutuse seaduse, erakooliseaduse ning huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), mis peaks olema uue, valitsuse määrusega kehtestatava koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eeldus. Uus õppekava on haridus- ja teadusministeeriumis juba ette valmistatud ning esitatakse valitsusele päras 165 SE vastuvõtmist. 1. septembrist, kui uus seadus vastuvõtmise korral kehtima hakkab, jääb lasteaedadele veel kuus kuud, et viia oma õppekavad sellega kooskõlla. Vähem ettekirjutusi Seadusemuudatust riigikogus tutvustades ütles Tõnis Lukas, et õppekava muutmistel on tuginetud aastal läbi viidud rakendusuuringus tehtud ettepanekutele. Eesmärgiks muuhulgas muuta õppe- ja kasvatustegevus paindlikumaks, täpsustada lapse arengu eeldatavate tulemuste kirjeldusi ja kooskõlastada kuue-seitsmeaastaste laste arengu eeldatavad tulemused põhikooli esimese astme ainekavadega. Esimene oluline muudatus eelnõus ongi õppekava nimetuse muutmine. Teiseks esitatakse laste arengu eeldatavad tulemused nüüd ainult 6 7-aastastele, sest on mõistetud, et koolieelses eas arenevad lapsed ebaühtlaselt ning lapse arengutulemuste esitamine vanuste kaupa seaduse tasandil ainult raskendaks õpetajal lapse individuaalse arengu toetamist. Küll esitatakse vanuselised arengutulemused õpetajale mõeldud käsiraamatus. Seadusega on reguleerimata jäetud ka õppe- ja kasvatustegevuse maht ning ajaline korraldus. Uue õppekava määruse eelnõus pole Tõnis Lukase sõnul enam planeeritud õppe- ja kasvatustegevuse nädalatabelit, mis takistaks paindliku on väga oluline uskuda, mitte lüüa kibestunult käega ning jätta näiteks valima minemata, kuna niikuinii on kõik poliitikud ühesugused. Igaühe heaolu sõltub eelkõige ikka temast endast. Ka teistes, n-ö arene numates riikides kritiseeritakse oma kodumaad, selle valikuid ja poliitikat (vähemalt demokraatlikes riikides, kus seda lubatakse avalikult teha). Kahjuks on vähe uuritud, mida arvavad Eestis elamisest siinsed lapsed ja noored. Kas ka neile siin meeldib? Eelmisel aastal Euroopa ja Põhja-Ameerika 35 riigi aastaste õpilaste hulgas läbi viidud koolimeeldivuse uuringu tulemused olid eestlaste jaoks masendavad kooli suhtuti väga negatiivselt ning veel vähem kui Eesti lapsed soovisid koolis käia vaid ühe riigi õpilased. Koolieelse lasteasutuse seadus on muutmisel Anu Mõttus rühma tegevuskava koostamist juba õppeasutuses endas. Nii seaduseelnõu üle peetud arutelul riigikogu kultuurikomisjonis kui ka selle esimesel lugemisel riigikogus esitati HTM-i alushariduse peaeksperdile Heda Kalale ja minister Tõnis Lukasele ohtralt küsimusi. Esmajärjekorras puudutasid need väidet, et uus seadus ei too kehtima hakates kaasa mingeid lisakulutusi. Ei tekita lisakulusid? Tõsi ta on, et kulutusi ei too kaasa 165 SE kehtima hakkamine, küll aga selle alusel vabariigi valitsuse määrusega kehtestatav uus koolieelse õppeasutuse riiklik õppekava. Ka praegu kehtivas seaduses on kirjas, et lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustöö ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe vastavalt õppekavale. Erinevus on aga selles, et kui alushariduse raamõppekava kohaselt alustati eesti keele õppega viieaastaselt, siis uue õppekava järgi tehakse seda juba kolmandast eluaastast. Vastates Jaak Aabi küsimusele, nentis ka Tõnis Lukas, et eesti keele õppe soodustamine koolieelsetes lasteasutustes, sealhulgas tõenäoliselt ka sobivate õpetajate leidmine ja koolitamine, nõuab riigilt lisatoetust: See on omavalitsustega läbirääkimise teema. Kas see raha antakse mingi üldise toetuse sees või just ainult selleks asjaks, on kokkuleppe küsimus. See eraldatakse teatud eelarvereal või integratsiooni sihtasutuse kaudu. Meie lasteaedadesse on juurde vaja ka eripedagooge. Seda kitsaskohta peaks tuleval aastal aitama leevendada tõukefondide rahaga loodavad maakondlikud nõustamiskeskused. Arutelu jätkub Mitmeid küsimusi tekitas seadusemuudatuse 16 lõige 5, mis ütleb, et lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja sellekohase tõendi. Nimetatud säte on ka seni seaduses olnud. Eripedagoogide väljatöötatud lapse individuaalse arengu hindamise kaart annab sellest põhjaliku ülevaate alates lasteaeda tulekust koolivalmiduse hindamise leheni ja võiks anda koolile olulist infot lapse individuaalseks toetamiseks. Samas väljastatakse kaart vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ainult lapsevanema nõusolekul. Tõnis Lukase sõnul ei saaks see ka olla aluseks lapse kooli võtmisel või mittevõtmisel. Keskerakond on esitanud seaduseelnõu kohta ka parandusettepaneku, mis puudutab eralasteaedade rahastamist. Kultuurikomisjon pole viimase suhtes oma otsust veel langetanud. Arutelu jätkub 10. märtsil kultuurikomisjoni istungil, kuhu on kutsutud ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Mängides targemaks Tallinna Mahtra Lasteaia juhataja Pille Kibur, kes on alushariduse nõukogu liikmena uue õppekava eelnõuga hästi kursis, peab selle juures kõige olulisemaks muutuseks lapsest lähtuva õppetöö esiplaanile seadmist. Ei ole seda sundi, et ka lasteaias valitseks koolilik töökorraldus. Muidugi töötasid paljud lasteaiaõpetajad sel põhimõttel ka praegusest õppekavast lähtuvalt, uus aitab aga tõenäoliselt kõigil õppetegevust ja mängu integreerida. Seal on rõhutatud, et õpitakse kogu päeva jooksul ja mänguliselt, õpetaja on lapse abistaja ja suunaja, mitte käskude ja keeldude andja. Me ei taha lasteaeda koolitundi, kus lapsed istuvad laua taga ja peavad küsima, millal Kuid kas väsimus ja pinge, mida õpilased kurdavad, näitab üksnes koolisüsteemi puudulikkust? Ehk tuleneb see hoopis kiirete muutuste virvarris närviliseks muutunud vanemate närvilisusest? Ei saa ju lahutada kooli perest ja ühiskonnast Kas uuringus osalenud lastele, kellele koolis käimine tähendab eelkõige pinget ja peavalu, meeldib siin elada? Mida nad sellele küsimusele vastaksid? Puudub neil ju võrdlusmoment ning seetõttu peaks nende jaoks justkui tingimusteta meeldima oma kodumaal elada. Aga kas see nii ka on? Arvan, et need küsimused on tähtsad ja väärivad selgitamist. Kohati tundub, et kodumaatunne on justkui loom, kes on konstantselt talveunes ning keda tuleb aeg-ajalt togida, et näha, kas ta ikka hingitseb. Trotslikult keeldun eestlases nägemast kodumaatut kosmopoliiti, kelle jaoks on väärtuste hierarhias esikohal (ja ainsal kohal) majanduslik heaolu. Kuigi see võib praegusel laenude ja liisingute ajastul nii tunduda. Nii naiivselt (mõne arvates võibolla triviaalselt), kui see ka ei kõla, meeldib mulle Eestis elada. Mulle meeldib, et ma võin öelda seda, mida mõtlen, ning et poliitiline korrektsus ei ole eestlaste väärtustes esikohal. Mitte et teiste tunnetega ei peaks arvestama, aga kui üritada rääkida üksnes väga korrektselt, ettevaatlikult ja iga sõna hoolega kaaludes, ei öeldagi lõpuks midagi. Arvan, et Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt oleks üpris halb, kui noor inimene teisiti arvaks, iga hinna eest siit lahkuda sooviks ning kibedusega oma juurtele mõtleks. Nagu ütles Kaljo Kiisa kehastatud Johannes populaarses kodumaises seriaalis Õnne 13: Igal pool on parem kui kusagil mujal. Kristi Helme Tallinna Mahtra Lasteaia vene rühmades õpitakse juba praegu eesti keelt mängides. RAIVO JUURAKU foto ometi mängida saab. Tore oleks, kui laps ei saaks arugi, et õppetöö toimub. Siis võib muidugi tekkida probleem, et kui vanem lapselt kodus küsib, kas ta täna midagi õppis ka, on vastuseks: Ei, me ainult mängisime. Sellest vastuolust peaksid aitama üle saada arenguvestlused ja koostöö lapsevanematega. Et nemadki mõistaksid: õppetöö käib isegi siis, kui taldrikuid lauale pannakse ning loendatakse, mitu last ja mitu taldrikut. Õppekavasse lisanduvad ka mõned sealt varem puudunud teemad. Rohkem pööratakse tähelepanu näiteks tervise- ja keskkonnakasvatusele. Pille Kiburi sõnul on küll nende lasteaia moto juba täna Mängides targemaks ja lasteaia õppekavas on mängulisuse ja integreerimisega arvestatud, aga sedagi annab veel huvitavamaks teha. Lisandunud on õppematerjali ning õppekavade uuesti üle vaatamine ja parandamine ei tee kunagi paha. Jah, loomulikult on õppekava arendamine tähtis, aga meie lasteaedade peamine probleem on ka Pille Kiburi hinnangul ikkagi õpetajate puudus. Õpetajad lähevad nii välismaale kui ka lihtsalt teisele erialale ikka suurema palga peale. Viimasel ajal on uus trend: lasteaiatööle veel truuks jäänud õpetajad töötavad mitmes majas. Aga pole normaalne, et inimene teeb iga päev 12 tundi tööd ühes majas 6 ja teises 6. See tapab tervise. Paraku peab sellegi üle õnnelik olema, et nad üldse lasteaeda on jäänud: muidu peaks rühmad lihtsalt kinni panema. 2

3 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht PÄEVATEEMA hästi! Kutseõppesse tulevad noored põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise järel. Meile on eriti oluline noore tööalane ettevalmistus põhikoolis. KÜSIMUS JA VASTUS Millised on kutseõppe tänased väljakutsed? Prognoosige, milline on kutseharidus aastal Tarmo Loodus: Aastal 2015 on gümnaasiumis 50 kohustuslikku ja 40 valikkursust, osa neist ametiõpe. RAIVO JUURAKU foto Kutseõppe väljakutsed Tarmo Loodus, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Kutseõppe edendajate ühingu liikmed pidasid eelmisel nädalal Narva Kutsehariduskeskuses arenguseminaril Kutseharidus aastal 2015 kolm päeva aru kutsehariduse tuleviku üle. Selle valdkonna arengukava lõpeb sel aastal ja nii on ülim aeg järgmisse arengukavasse oma mõtteid pakkuda. Tegelikult küsida: milline on kutseharidus aastal 2015? Ja ega vastata nii lihtne olegi. Moevooludega kaasa minnes tõdeme, et meil on vaja kõrgtehnoloogiat valdavaid kalli töökohaga töölisi. Seega on õppeprotsessis oluline teaduspõhisus, vajame ju tarkade masinate juhte. Või on vaja ka teistsuguseid töömehi? Neid, kes oskavad torusid parandada, leiba küpsetada? Seega on õppeprotsessis peamine rõhk tööoskustel. Regionaalpoliitika Õigus on mõlema tõekspidamise esindajatel. Aastal 2015 vajame sellist kutseõppesüsteemi, mis pakub ametiõppe võimalusi erinevate vajaduste, võimete ja tasemega inimestele. Ja seda võimalikult oma maakonnas. Kui palju kedagi vaja on, see on prognooside ja riigi arenguperspektiivi küsimus. Kutsekoolid reageerivad piirkonna tööturu vajadustele üsna paindlikult. Kutseõpe maakonnas on reaalne regionaalpoliitika. Viljandis õppinud kokk jääb tõenäoliselt Viljandisse ega põruta kohe pealinna kokkama. Kutsekoolide võrgustik annab maakonnakoolidele koostöös rakenduskõrgkoolidega võimaluse õpetada ka keerulisemaid erialasid. Nii saab kohalik ettevõtlus kvaliteetset tööjõudu, normaalsemalt edeneda. Piirkonna arenev ettevõtlus ongi ju kutsehariduse üks olulisi eesmärke. Kool on vahend selle unistuse täitmiseks! Arenguseminaril jäi kõlama mõte, et haridus- ja teadusministeerium ei pea koolituskohtade arvu koolides ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognooside põhjal jagama, vaid ka ise tulevikku planeerima, riigi prioriteete ellu viima. Koolituskohtade arv on koolivõrgu ja paikkonna ettevõtluse mõjutamise vahend. Oluline teema on kutseõppe lõpetanute kvaliteet ehk töötegemise oskused. Neid, kes tahavad heaks töömeheks saada, on vähe. Ja neil läheb Töötegemise oskus ja distsipliin Töötamise (ka õppimise) oskused kujunevad põhikoolis, eriti algklassides. Head töömeest iseloomustab distsipliin, kinnipidamine tööajast, etteantud ülesande tähtajaline täitmine esimesel katsel jne. Kas meie koolid toetavad seda? Mõelge järelevastamine, õpiabi, konsultatsioonitund, lapsevanematele pidev õiguse andmine lapse kasvatamata ja õpetamata jätmisel, individuaalne õppekava jms. Leian, et nii tööharjumusi ei kasvata. Pigem teeme karuteene kõigile õppeprotsessis osalejatele. Et ühiskasulik töö ja enese järelt koristamine on ka keelatud ning kodus tehtav kehaline töö haruldane, olemegi olukorras, kus noortelt on võetud võimalus õppida koolis vastutustundega töötama (õppima), oma tegude eest ise vastutada. Ja nii ongi tööandjad imestunud koolilõpetajate ükskõiksest suhtumisest oma töösse. Ümberkasvamine on aga keeruline. Kutseharidus ootab põhikoolilt muutusi, suuremat tähelepanu tööoskuste kujundamisele, tähelepanu käsitöö ja tööõpetuse tundides toimuvale, keha ja vaimu koostegevuse arendamisele. Tehnoloogiaõpet füüsikas, keemias ja bioloogias. Oleme ühise eesmärgi nimel valmis koos tegutsema, pakume oma õppebaase, vajadusel ka õpetajaid. Kutse- ja gümnaasiumiharidus Õpilasi jääb vähemaks. Konkurents õppijate pärast gümnaasiumi ja kutsekooli vahel aina teravneb. Õnneks on kutseharidus järjest populaarsem on kõik kutseõppeasutused Euroopa Liidu rahaga korda tehtud, meil on tänapäevane sisustus, hea tasemega õpetajad. On aeg vastasseis lõpetada ja koostööle asuda. Gümnaasiumis on mõistlik rakendada eelkutseõpet. See tugevdab gümnaasiume ja annab õppijale võimaluse hiljem kiirendatud korras amet õppida. Kutsekoolid saavad aga rohkem gümnaasiumijärgse õppe õpilasi. Haridusministeerium peab ainult õppekavad ümber hindama: aastal 2015 on gümnaasiumis 50 kohustuslikku ja 40 valikkursust, osa neist ametiõpe. Ametikoolis on põhikoolijärgses õppes 40 üld- ja 80 ametiõppe kursust. Aastal 2020 on meil gümnaasium, kus õpitakse ülikooli minekuks või tööleasumiseks. Et kutseharidus ei jääks viimase vaguni rolli Olav Aarna, Kutsekoja juhataja Olles asunud koostama Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks , on väga ajaja asjakohane esitada küsimus kutseõppe tänastest väljakutsetest, st sõnastada põhiprobleem ja luua tulevikuvisioon. Poliitilise retoorika tasandil on vajadus liikuda teadmiste- ja innovatsioonipõhise Eesti suunas muutunud aksioomiks. Ometi ei näita tegelikkus erilisi märke selles suunas liikumisest. Põhiprobleemiks on siin, kuidas muuta haridussüsteem, sh kutseharidussüsteem Eesti teadmiste- ja innovatsioonipõhise arengu veduriks. Orienteerumine vaid tänase tööturu vajadustele ja eilsele õppemudelile jätab meid (viimase) vaguni rolli. Kindlasti on tõsine väljakutse muuta kogu kutseõpe läbivalt pädevuspõhiseks. Äraseletatult tähendab see, et kõigi õppekavade koostamise aluseks on kutsestandardid ja olulisel määral ka vastavad riiklikud õppekavad ning samadele standarditele tuginevalt toimub ka kutse omistamine. Tähtis roll on siin Euroopa kvalifikatsiooniraamistikul ja uueneval kutsete süsteemil kui liidesel tööturu ja kutseharidussüsteemi vahel. Eelnevaga seotud oluline väljakutse on ka kutseõppeasutuse lõpetamise ja esmase kutse omistamise ühitamine. See on kõige otsesemalt seotud tervikliku kutseõppe kvaliteedisüsteemi loomisega, mille keskmes on iga kutseõppeasutuse pidevalt toimiv, usaldusväärne ja jätkusuutlik sisehindamise süsteem. Lammutamist ootavad mõttetud ja isegi kahjulikud vaheseinad üldharidussektori, kutseharidussektori ja kõrgharidussektori vahel, mis pikka aega on takistanud haridussüsteemi terviklikku toimimist. Aastaks 2015 on kutseharidus ühiskonnas väärtustatud ning tööandjate poolt ja rahvusvaheliselt tunnustatud. See vastab teadmiste- ja innovatsioonipõhise Eesti arenguvajadustele, st loob eeldused selliseks arenguks ning moodustab tervikliku ja sidusa osa elukestva õppe süsteemist. Ja lõpuks, kutseõppeasutuse lõpetamine ja esmase kutse omistamine on ühitatud. ANDRES PUNG, HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja: Kutseõppel on palju väljakutseid. Detailidesse laskumata nimetan neist kaht, mis sisaldavad endas paljusid teisi need on demograafilise situatsiooni radikaalne muutus lähiaastatel ja nõudlusele vastava kvaliteetse kutseõppe võimaluste loomine muutuvas olukorras. Põhikooli on lõpetamas järjest vähem noori ning kui suhe gümnaasiumis ja kutseõppes jätkajate vahel jääb enam-vähem samaks (70 : 30), siis aastaks 2015 õpib kutseõppeasutustes peaaegu poole vähem noori kui praegu. Samas suureneb kordades täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe vajadus, mis on eriti aktualiseerunud seoses ühiskonnas üha enam teadvustuva vajadusega majanduse restruktureerimise järele. Kui praegu osaleb meil elukestvas õppes vaid 7% täiskasvanutest, siis näiteks eesrindliku majandusstruktuuriga Põhjamaades on see protsent 30 kandis. See võrdlus näitab väga kujukalt ära koolitusmahud, milleni meilgi tuleb lähiaastatel jõuda. Ning kutseõppeasutustel on siin oluline panus. Rõõmustab, et juba eelmisel aastal kasvas kutseõppeasutustes täiendus- ja ümberõpet läbivate inimeste arv hüppeliselt peaaegu ni, mis on ligikaudu 6000 õppijat rohkem kui aastal. Valitud suund teadmistepõhisele ühiskonna- ja majanduskorraldusele eeldab kõrgel tasemel, võiks isegi öelda tulevikku suunatud kutseõppevõimaluste loomist. Selleks on vaja tänapäevaseid õppebaase ja -seadmeid, aga veelgi enam konkurentsivõimelisi õpetajaid-juhendajaid ning õppevahendeid. Ees seisavad väga töised aastad, kus kõigis eelnevalt mainitud aspektides tuleb saavutada põhimõtteliselt uus tase. Kui Eesti suudab tagada aastaks 2015 nõudlusele vastavad kutseõppevõimalused nii algajatele õpipoistele kui ka vilunud meistritele, on suudetud ambitsioonikale väljakutsele vääriliselt vastata. REIN OSELIN, Paide Kutsekeskkooli direktor: Sündimuse vähenemisest tulenev õppijate arvu langus võib tähendada tugevat võitlust õpilaste pärast. Arvan, et suurim väljakutse on mõtteviisi muutus: parim pole mitte koolide konkurents, vaid koostöö selle nimel, et õpilasel oleks võimalikult palju valikuid. Eesti noored on orienteeritud gümnaasiumidele ja kõrgkoolidele. Majanduse restruktureerimise vajadus sunnib kogu hariduskorraldust ümber vaatama, alates riigi ja omavalitsuse poliitikast kuni kutsesuunitluseni. Kutsehariduse roll selles protsessis on pakkuda kvaliteetset õpet riigile vajalikel erialadel aastaks on kutseharidus tervikliku haridussüsteemi osa. Lisaks sellistele levinud erialadele nagu kokad, teenindajad, ehitajad õpetatakse ka tehnoloogia ja teadusega seonduvaid (automaatika, arvutijuhtimisega tootmisvahendid, materjalide töötlus). Õigupoolest saab seda kõike teha kutsekoolides juba praegu, kuid 5 6 aasta pärast püüdleb kutsekooli kaudu eduka karjääri ja eneseteostuse poole palju rohkem noori kui täna. Siis õpetavad neid praktilise kogemusega spetsialistid kõikidelt elualadelt. Mina tahan küll olla osaline aasta kutsehariduses. NEEME RAND, Kuressaare Ametikooli direktor: Kutsehariduse oluline toimenäitaja on lõpetanute konkurentsivõime tööturul, vähem tähtis pole ettevalmistus elus toimetulekuks, mille alla kuulub ka õppimisvõime. Tänane väljakutse on homsete vajaduste võimalikult täpne prognoos. Milliseid oskusi ja teadmisi tööandja lõpetanult eeldab? Millised on tuleviku erialad? Hea ettevalmistusega töötajad annavad ettevõttele konkurentsieelise. Efektiivne töö nõuab vilumust, vilumus tekib aga ainult korduva harjutamisega, mida enamikul juhtudel on kõige mõistlikum teha kutseõppeasutuses. Et demograafilisest olukorrast tulenevalt mahuvad viie aasta pärast kõik põhikoolilõpetajad gümnaasiumi ja seejärel kõrgkooli, on oht, et Eestis kiputakse eeltoodud põhimõte unustama. Avalikke või kommertsteenuseid tarbides eeldame, et meid teenindab tõeline professionaal. Aga kui sageli kohtame nendel ametikohtadel üldkeskharidusega noori? Kas on mõistlik veeretada koolitaja roll ettevõtja või kliendi õlgadele? Ja mis see kõik maksma läheb? Lapsevanemad kipuvad täpselt teadma õnne valemit. Aga kuidas me teame, kas presidendile ust avades on meie laps õnnelikum ettevõtja, pankuri või hoopis portjeena? aastaks on kutseõpe ajakohane, atraktiivne ja paindlik, nii tipptegijast meister kui ka algaja leiavad sobiva õppimisvõimaluse. Kutsekooli läheb vähemalt 40 protsenti põhikoolilõpetanutest ja rakenduskõrgkooli astujatest on 50 protsendil kutsekeskharidus. Kogu teise taseme haridus on ühe koolipidaja haldusalas ja pole välistatud, et kutseõppeasutused on munitsipaliseeritud. 3

4 ARVAMUS Õpetajate Leht 22. veebruar MÕTE Lembit Pallas, TTÜ matemaatikainstituudi dotsent Statistika näitab tagasiminekut nii matemaatika riigieksami sooritamise kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Tekib küsimus, kas seda protsessi on võimalik peatada. Või veel parem anda sellele vastupidine suund aasta matemaa tika riigieksamil osales 5513 eksaminandi. Võrdluseks: kirjandit kirjutas eksaminandi. Veel nukram paistab olukord, kui analüüsida matemaatika riigieksamist osavõtu dünaamikat aastate lõikes: aastal valis matemaati ka riigieksami 7207, aastal 7127 ja aastal 6289 õpilast aastal on matemaatika riigieksami valinud napilt üle 5000 õpilase. Samal ajal näitab ka kogutud keskmine punktisumma langustendentsi aastal oli matemaatika riigieksami keskmine tulemus 56,2, aastal 52,03, aastal 50,65 ja aastal 49,3. Mullukevadisi kehvasid tulemusi püüti põhjendada mõne ülesande halva sõnastusega. Pigem oli põhjus siiski selles, et eksaminandid ei suutnud ülesandest välja lugeda seda, mida oleks vaja olnud. Tundub paradoksaalne, aga nn heaoluühiskondades on reaalainete õppimine kehvemal järjel kui mõnelgi arengumaal. Atraktiivsemad riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, saavad endale seda lubada, sest reaalainetes tugevad ja hea ettevalmistuse saanud noored Indiast, Hiinast, Taist siirduvad meeleldi tööle kõrge elatustasemega riikidesse. Meie siin Maarjamaal pürime elatustasemelt Euroopa viie esimese riigi hulka. Ometigi ei saa loota, et ühes sellega kasvab Eestimaale Aasiast ja mujalt tulnud reaalainetes hea ettevalmistuse saanud noorte töölesoovijate hulk. Peame eelkõige oma jõududega hakkama saama ja tagama, et meil oleks piisavalt korraliku reaalteadmiste pagasiga gümnaasiumilõpetanuid. Matemaatikata on mugavam Hoobasid, millega tõsta noorte huvi reaalainete sealhulgas matemaatika õppimise vastu, ei ole just palju. Jutt sellest, et parem matemaatikaoskus tagab suuremad võimalused ja kõrgema lähteplatvormi pea kõikides valdkondades, kus vähegi reaalset mõtlemist vaja on (kus ei ole?), on suhteliselt üldine. Tänapäeva pragmaatilises maailmas elav noor küsib, mida ma determinandiga peale hakkan, milleks mulle elus siinust vaja läheb jne. Matemaatika õppimine ei ole lihtne. Läheb vaja nii mõnegi valemi päheõppimist, iseseisvat mõtlemist, tööd, järjepidevust. Pealegi ei saa matemaatika õppimisel rakendada absoluutselt vaba loovuse põhimõtet. Ees on reeglid, valemid, st raamid, mille eiramine viib mõttetuseni. Matemaatika erineb humanitaarainetest suuresti selle poolest, et iga uus fakt, teoreem, valem tugineb paljudele eelnevalt õpitud faktidele. Kui eelnevas on lüngad, tekib arusaamisega raskusi. Nii hakkabki noor pidama end rohkem humanitaarainete õppijaks. See ei nõua nii suurt pingutust, on mugavam. Kas kohustuslik eksam parandaks olukoda? Viimasel paaril kuul on tekitanud poleemikat matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmine. Kas see parandaks matemaatikaoskuse üldist taset? Arvamusi on seinast seina. Isegi nii väikeses kollektiivis, nagu seda on Tallinna Tehnikaülikooli matemaatikainstituut. Ühed arvavad, et matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmisel pole mõtet, sest milleks matemaatika näiteks nendele, kes tulevikus valivad muusiku, kunstniku või mõne muu matemaatikast kauge elukutse. Arvatakse, et kõik õpilased ei olegi suutelised matemaatikat arusaamise tasemel õppima ja milleks neile matemaatika riigieksam. Teised on seisukohal, et tuleb pöörduda tagasi vana süsteemi juurde. Loobuda matemaatika riigieksamist üldse ja taastada kõrgkoolides matemaatika sisseastumiseksam. See annaks igale kõrgkoolile võimaluse kehtestada miinimumtase, mille ületamata jätmine jätaks tudengikandidaadi kõrgkooli ukse taha. Pealegi oleks seda miinimumtaset võimalik teaduskonniti diferentseerida. Kolmandad pooldavad matemaatika riigieksami kohustuslikuks muutmist, põhjendades oma arvumust sellega, et sellisel juhul peavad kõik gümnaasiumiõpilased matemaatika õppimisse tõsisemalt suhtuma, olgu võimed kui tahes tagasihoidlikud. Keskmisele hindele see vaevalt positiivset mõju avaldaks, kuid kokkuvõttes üldist matemaatikahariduse taset vabariigis parandaks ikkagi. Vajame noorte matemaatikaõpetajate plejaadi Ühes asjas ollakse täielikul üksmeelel: olukord on aasta-aastalt halvemaks läinud. Seda nii matemaatika faktiteadmiste kui ka nende rakendamise oskuste poolest. Selleks et üliõpilased oleksid võimelised kohustuslikke matemaatikakursusi omandama, tuleb kõrgkoolis üha enam gümnaasiumi matemaatikakursust korrata. Juba mitmendat aastat toimub TTÜ-s matemaatika täiendusõpe, mis sisuliselt kujutab endast gümnaasiumi matemaatika teistkordset õppimist. Matemaatikaõpetajate kaader vananeb ja kvalifitseeritud matemaatikaõpetajatest tuntakse puudust. Samuti on matemaatikatundide arv paljudes koolides (kolm tundi nädalas) praegu kehtiva matemaatika õppekava selgeksõppimiseks liiga väike. Olukorra parandamise esimene eeldus oleks järelikult noorte võimekate matemaatikaõpetajate koolitulek. Mitte ühe või kahe, vaid terve plejaadi. Kui noor õpetaja koolis alustab, ei ole ta veel professionaal. Selleks kujunemiseks kulub aastaid. Kui lisada siia teine sama utoopiline eeldus, et matemaatikatundide minimaalne arv nädalas oleks mitte kolm, vaid näiteks viis, alles siis võiks loota, et huvi matemaatika õppimise ja ka riigieksami sooritamise vastu hakkaks suurenema. Õigemini mitte huvi, vaid võimaluste ja vajaduse tunnetamine. Siis oleks mõtet hakata arutlema teemal, kas muuta matemaatika riigieksam kohustuslikuks. KIRJAD Õpetaja on tugi Kui suured inimesed kutsuvad väikesi korrale, lõpetavad väikesed enamasti pahanduse tegemise. Kui aga suured ise teevad oma lähikondsetele kõike seda, mida nad lastele keelavad, kasutavad ka väikesed neid võtteid teiste väikeste, aga miks mitte ka suurte peal edasi. Lapsed on nagu peeglid, kust võid näha iseennast. Ainult tark inimene julgeb neisse vaadata, sest julgeb mõista, enda tehtut neis näha ja hinnata. Õpetaja töö on seotud just julgusega neisse peeglitesse vaadata. Ainult tõeline õpetaja vaatab sinna rõõmuga. Ka temal tuleb vahel eksimisi ette, kuid soov paremaks/targemaks saada, midagi uut leida ja seda mõista on eksimishirmust suurem. Õpetajaks olemine ei hakka haridusest. Õigupoolest ei pruugi haridusel õpetajaks olemisega peale selle, et tööle minnes tuleb juhtkonnale oma haridust tõendavad paberid esitada, üldse midagi pistmist olla. Ja pabereid pole tänapäeval sugugi raske hankida. Loeb see, kes sa oled diplomiteta, mida õigeks pead, mis sul lastele öelda on. Sõnum peab olema igas õpetajas, sest eesmärgita pole kuhugi teele asuda, püüelda, midagi saavutada. Õpetajatöö on nagu reis, millel on lähtekoht ja sihtpunkt. Või oleks õigem öelda, et see on nagu palverännak. Ja need, kes tunnevad, et see küll püha, kuid väga künklik ja mõõnu täis tee on liiga ränk, peaksid sellest juba eos loobuma. Hea õpetaja on autoriteet, kuid autoriteet ei kasva aastatega õpetajale selga nagu sammal puudele. Autoriteet kuulub neile, kes selleni ei püüdle neile, kes armastavad seda, mida teevad, kulutavad sellele iga killu iseendast, tahtes ise areneda ning kuhugi jõuda oma palverännaku lõpp-punkti. Õpetaja jääb elu lõpuni tokiks taimele, kes kõrgustesse püüdleb ja kasvada tahab. Vahel juhtub sedagi, et toetav tokk läheb lehte. Pigem kasvab puutokk aga läbi taime, kellele toeks ta pandud on. Ja tokk on kõigil meeles eriti taimel, kes temale toetus. EVE TALAS, Kohila lasteaia Männi noorempedagoog Kas olla pedagoog või andragoog? Tõdemus, et iga õpetaja võiks andragoogikaga lähemat tutvust teha, tekkis Tartu Kutseharidus keskuses andragoogi kvalifikatsioonikursusel, mille korraldas täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras. Läksin kursusele kõhklusega. Tehnikavaldkonna õpetaja koolituse olin ülikoolis äsja läbinud, milleks täiskasvanukoolitajaks saamise nimel veel 400 tundi koolipinki nühkida? Nüüd võin öelda, et nii asjalikku koolitust pole ammu kohanud selles olid ühel meelel kõik õppegru pi liikmed. Väga õnnestunud oli KUI MINA OLIN VEEL VÄIKENE MEES Raul Meel Esimese klassi poiss aasta suve lõpul tulid meie küla kolme tallu elama vene sõjaväelased, kes rajasid Kuusiku lennuväebaasi õppelendude polügooni külast põhja pool paiknevatele sooheinamaadele, mis jäid minu kodust vaid pooleteise kilomeetri kaugusele. Meie naabertalus Andresel elas siis üle 20 sõduri ja kaks ohvitseri. Mõne aasta pärast, kui sõjavägi oli polügooni maha jätnud, käisid poisi kesed sealt lõhkemata kuulipildujakuule (trasseerkuulid, soomust läbistavad süütekuulid, 14,5 mm) ja kahurimürske (20 mm) otsimas. Neid, mida kutsuti leekkuulideks, tagusid suuremad poisid tantsuõhtuil kiigetule juures kivi peal haamriga põlema fosforne tuli põles sisinal, aga ei plahvatanud. Polügoonilt lennurünnaku sihtmärkide ümbert võis leekkuulidest rohkem leida neile väga sarnaseid lõhkekuule. Neid oli ohtlik haamriga lüüa: kui ükskord üht niisugust kahekäehaamriga lõin, lendas lõikavalt suur metallikild mu püksisäärest läbi. Ehmusin juhtunust tõsiselt ja edaspidi panin sääraseid plahvatajaid ainult lõkkesse. Lõkkes plahvatavad lõhkekehad võisid ka ohtlikud olla kui ei loetud plahvatusi õigesti ja mingi mürsk või lõhkekuul millegipärast viivitas lõhkemisega. Kui arvati, et ta on juba lõhkenud, aga tema ootas ja varitses, et plahvatada siis, kui keegi tuleb laialipillutatud tukke kokku lükkama. Kui ma esimesel koolinädalal ükskord tavalisest varem koolist ära sain, läksin kohe koos vanemate poistega polügoonile kuule ja mürske otsima. Tõin neid sealt mütsitäie ja peitsin ära. Oli aasta Ootasin kevadeni, kuni ükskord aprillis läksid isa ja ema kahekesi Raplasse ja koduhoidjaks kutsuti hea tuttav vanatädi, kelle hooleks jäi eelkõige mu kolme ja poole aastane õde. Vend oli siis kuue ja poolene, mina hiljuti saanud kaheksaseks. Saime vennaga loa minna metsa vaatama, kas ehk saaks korjata männi seemnekäbisid. Teadsin küll, et aeg on seemnekäbide korjamiseks liiga hiline, kuid mul oligi muu mõttes. Tegime karjamaa lagedale väikese lõkke ja poetasin sinna viis mürsukest. Kiirustasime mitmekümne sammu kaugusele kivi taha varju ja ootasime plahvatusi. Meie lõke põles juba madalaks, kuid mürsukeste lõhkemiskärgatusi ei tulnud ega tulnud. Päikesevalguses ei paistnud elavat leeki enam peaaegu üldse. Ütlesin lektorite valik. Oma ala tippe on alati huvitav jälgida, ka oli lektorite hulgas praktikuid väljastpoolt formaalhariduse süsteemi. Avastus, et andragoogika läheneb õppijale ja õppimisele paljuski teise nurga alt kui pedagoogika, oli äärmiselt värskendav. Kuna kutsekooliõpetaja tegeleb aina enam just täiskasvanutega (kaugõpe, täienduskoolitused, uus töökohapõhine õppevorm nn õpipoisikoolitus), oli kursus meile suureks toeks igapäevatöös täiskasvanud õppijatega. Ka tavalises üldhariduskoolis võiks andragoogika põhitõdedega rohkem arvestada, eriti gümnaasiumiastmes. Võimalikult lai arvestamine õppija soovide ja ootustega, õppija elulise kogemuse integreerimine õppeprotsessi, iseseisva õppimise maksimaalne toetamine jne muudaks üldhariduskooli õppijasõbralikumaks. Õpilasena koolis käies oleksin andragoogilisi meetodeid rõõmuga tervitanud. Ja teiseks kui räägime elukestvale õppele üleminekust, annab ka see põhjuse andragoogika põhimõtete rakendamisega varakult pihta hakata. Igal õpetajal on oma stiil ja kes kui palju andragoogikas õpitut kasutab, on iseasi. Meie õpperühma liikmetele anti võimalus taotleda andragoogi kutsetunnistust. Eestis on praegu 101 kutsetunnistusega andragoogi sama palju kui riigikogu liikmeid. Seda ei ole palju, kuid lisa on tulemas. Soovitan kõigil kutseõpetajatel mõelda andragoogikakursuse läbimisele. VEIKO BELIALS, Luua Metsanduskooli kutseõpetaja Raul Meel (esireas vasakult esimene) ja tema noorem vend Rein aasta juunis emapoolse vanaema matustel. Mürskude leidmiseni jäi siis vaid mõni kuu, plahvatuseni pisut vähem kui aasta. Reinule, et lõke kustub vist ära. Ta kargas selle kahtlustuse peale viivitamata püsti, rebis end mu tagasihoidvast haardest lahti ja jooksis tule poole. Hüüdsin, et ta ei läheks, aga või ta mu keelamisi kuulas. Järgnesin talle sörkides. Mul jäi paar sammu, Rein sorkis juba pulgaga tukkide vahel, kui korraga prahvatas lõkkepõhi meile vastu silmi. Vend sai otsaette väikese killuhaava, millest väljus peen, kuid sammu kaugusele lendav verekaar. Vend hakkas hüüdma: Oi, ma suren! Õnneks oli haavake ohutu. Juhtisin venna kraavi juurde, kus me verejooksu külma vee ja jääkildudega pidama saime. Minu kipitavas lõuaaluse ja kaela nahas leidus metallikillukesi, mida veel aastaid hiljem peene nõelaga välja torkisin. Kõigil pärast sõja poisikestel ei lõppenud niisugused seiklused suure hädata: ühes-teises-kolmandas lähemas külas sai keegi surma, raskeid või kergemaid vigastusi. Hoidsime oma juhtumuse saladuses.

5 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht ARVAMUS Õppekava aluseks peab olema arusaam inimesest Külli Volmer, Waldorf-koolide õppekava arendaja Alljärgnevat kirja pannes toetun oma kaheteistkümne aasta pikkusele õpetajatöö kogemusele Eesti lõunapoolseimas Waldorf-koolis, Johannese Koolis Rosmal. Mulle on see olnud kool, millega mind kõigepealt ühendas tundest lähtuv äratundmisrõõm, hiljem on lisandunud aina põhjalikum arusaamine asja olemusest. Rosmal õpitakse ja õpetatakse numbrilise hindamiseta, suhtumine kooli on positiivne, kedagi ei jäeta istuma, õpitakse ka õues, 3., 5., 8. klassis esitatakse (kogu klassiga!) näitemänge, esinetakse (kogu klassiga!) kooli kuupidudel ja pühade tähistamisel. Klassiõpetaja on seal 1. kuni 8. klassini lisaks õpetuse jagamisele ja sotsiaalse elu korraldamisele õpilase esmane tugiisik ja ainetevahelise integratsiooni võtmeisik. Sellised on esimesed silmaga nähtavad eripärasused. Keha, hing ja vaim Miks on Rosmal õpe just nii korraldatud? Sest meie õppekava aluseks on selline arusaam inimesest, nagu Rudolf Steiner selle ligi sada aastat tagasi oma inimeseõpetuses välja töötas. Hilisemad aastad on lisanud tema käsitusele palju kooliomaseid metoodilis-didaktilisi aspekte ning ajakohasust, kuid praeguseni on keskendus õppijal kui tervikul, tema kehal, hingel, vaimul. Pedagoogiline küsimus on, missuguses suhtes on need osad erinevas vanuses omavahel Külli Volmer tegi haridusfoorumil Väimelas puust ja punasena ette, kuivõrd suur ülekaal on meie õppekavas õpilase intellekti arendavatel ainetel: õpilase pea on võrreldes tema kehaga ülisuur. RAIVO JUURAKU foto ning kuidas õpetada inimest terviklikult. Waldorf-koolides püütakse toetada võrdselt nii keha, hinge kui ka vaimu arengut. Taotletakse tasakaalu. Eesti Waldorf-koolid on suutnud nii toimida juba 18 aastat. Ka riikliku õppekava üldosa väidab üheselt, et inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus, kuid täpsemad vihjed selle kohta, mida terviklikkuse all mõeldakse, see dokument ei anna. Ma pole küll suur statistika austaja, kuid väikese uurimuse huvides tuli protsentarvutused ette võtta. Uurisin riikliku õppekava kaudu edendatavat inimpilti klassi ainejaotuskava alusel. Selle ea valisin põhjusel, mis õpetajaile hästi teada kõige raskem periood õpilase elus, kõige rohkem emotsioone, kõige suuremad käitumisprobleemid, drastiline väljalangus. Hingeharidusega tegelevaiks aineiks lugesin kunsti ja muusika, motoorikat ja üldist liikumist ning oskusi arendavaiks tööõpetuse ja kehalise kasvatuse. Ülejäänud ained pistsin kõik intellektile ehk õpilase peale suunatud patta. Mõistuse ja tunnete arendamine tasakaalust väljas Vabandan siinkohal kõigi kolleegide ees, kes oma ainet südamega andes ka tõeliselt tundeid kaasata suudavad, kuid ainemahtusid ja tunniplaani segaputru vaadates on näha, et kohusetundlikulgi õpetajal tunnetele panustamiseks eriti aega ei jää. Pigem on pilt selline, et ka muusikast on 9. klassiks järele jäänud vaid muusikateooria ja referaadid, kunstist kunstiajalugu ehk siis peale mõeldud ained. Pilt sai järgmine: 85% õppekavast on suunatud intellekti arengule ehk peale. Tunde- ja tahtekasvatusele jääb 15%. Tunde- ja tahteinimene on seega lihtlabaselt näljas... Kuidas käitub indiviid, kellel on nälg? Praktikas me sellist intellektuaalset vesipead muidugi luua ei suuda. Toimib looduslik iseregulatsioon, ehk mis liigne, see ära! Aga sellest püüdlusest, sellest igapäevasest ponnistusest sünnivad kõigile tuttavad nähtused: üheks päevaks (hinde jaoks) õppimine, kontrolltööks õppimine, uskumatult hästi välja arenenud lühiajaline mälu, tegeliku õpihuvi puudumine. See on üks kivi, mille all vähid peidus on õppekava proportsioonid on paigast ära! Ainult veendunud materialist saab tunnijaotuskavva kirjutada üheainsa muusikatunni nädalas. See on selge sõnum nii õpilasele kui ka lapsevanemale: saate aru küll, tegelikult pole see tähtis! See on lihtsalt üks väike kahetsusväärne rudiment, eksikombel säilinud dinosaurus, mõistetamatu komme, ütleme, Vana-Kreeka algelisest kultuurist... Meie riiklik õppekava tekitab minus kui lapsevanemas umbusku. Selle koostamise alustena on mainitud õigusakte ja hariduspoliitilisi dokumente. Aga inimene?! Lapsevanemana tahan teada, missugusest inimkäsitusest lähtub kool, kuhu ma oma lapse saadan, ning kuidas see õppekava kaudu rakendub. Millest me lähtume? Kui te nüüd arvate, et tulen Steineri inimeseõpetust teilegi soovitama, siis eksite. Meist keegi ei tea lõplikku tõde. Küsimus on selles, kas üritame teadvustada alust, millest me õppekava koostades lähtume. Kas koolikogukonnad (suurepärane väljend Euroopa Komisjonilt!) ei peaks tulema kokku arutlemaks, missugune on nende ühine arusaam inimesest ning sellest lähtuva õpetuse ja kasvatuse iseloomust? Uskuge, need arusaamad on erinevad! Aga mitte nii erinevad, et nad ühtluskooli tema parimas tähenduses täiesti välistaksid. Kuniks oleme inimesed ja õpime koolis, on ühisosa olemas. Kas ja miks naised hariduses domineerivad? Eve Kasekamp, Tapa Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Et õpetajatena töötavad põhili selt naised, on viimase aasta riikliku poliitika tulemus. Riiklikult on toetatud protsessi, et kooli ikka vähem mehi tööle tuleks ja jääks. Pärast sõda oli koolis vähe mehi objektiivsetel põhjustel kogemustega pedagooge oli langenud, ükskõik siis kummal pool rindejoont. Järgnev represseerimislaine vähendas nende arvu veelgi. Õpetajaks õppima läksid alates aastatest valdavalt tütarlapsed, sest korraga polnud kool enam piisavalt mehelik koht. Sotsialistlik realism tõstis esikohale musklis töölise, mutrivõti või kellu käes. Nõukogude Eesti hariduspoliitika kujunes niisuguseks, et pärast 8-klassilise kooli lõpetamist läks keskkooli 2/3 tüdrukutest ja vaid 1/3 poistest. Kes keskkooli ei läinud, siirdus tehnikumi või kutsekooli. Pärast keskkooli lõpetamist tegid tütarlapsed edukalt sisseastumiseksamid Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja kohusetundlike õppuritena ka lõpetasid. Kui poisse reaalainete teaduskondades oligi, siis ühed langesid välja ebakorrapäraste elu- ja õpiviiside tõttu, teised rajasid oma karjääri parteitööle ja olid kooli jaoks n-ö kadunud hinged. Kui taaskehtestati Eesti Vabariik, tekkis korraks lootus, et Eesti koolihariduses on võimalik muuta nihkes olukorda, kus kasvavat ja arenevat noort suunavad enamasti naised. See olnuks ka võimalik, kui oleks tähtsustatud haridust ja kooli ning kindlustatud pedagoogile pisut üle Eesti keskmise palk, mis väärtustaks õpetaja rasket tööd ja tõstaks tema prestiiži. Selle asemel algasid arutelud heast ja halvast õpetajast ning sellest, et Eesti õpetaja ei tee Euroopa kolleegidega võrreldes piisavalt tööd. Seejärel hakati haridust bürokratiseerima, mis praegu eeldab õpetajalt iga oma sammu kirjalikku fikseerimist. Kõik see tõukas mehi koolist veelgi kaugemale. Eesti ühiskonda vaevab edukuse sündroom. Kiirustatakse ikka paremini elama, rohkem kulutama. Poodlemiseks on vaja raha, mida õpetajal ei ole. Kellel raha pole, on tunnistatud luuseriks. Kuid Eesti mees, eriti noor mees, ei taha olla luuser. Arenenud maade probleem UNESCO koostatud Haridus kõigile kavas on üks eesmärk kindlustada aastaks 2015 kõikidele lastele, eriti tüdrukutele ning rasketes tingimustes elavatele ja rahvusvähemustesse kuuluvatel lastele, juurdepääs kvaliteetsele kohustuslikule tasuta algharidusele (UNESCO, 2004). Milline on olukord praegu? Eestis on ülikooli astujatest enamik naised. Ka tavakoolis on enamuses tüdrukud. Kas Eestis on naisi rohkem kui mehi? Eesti Statistikaameti andmetel oli aasta 1. jaanuaril Eestis naisi tõepoolest võrra rohkem kui mehi. Kuid arvestades, et Eesti naiste eluiga on meeste omast ligi kümme aastat kõrgem, polegi see vahe suur. Ikkagi, miks on Eestis (ja ka mujal arenenud maades) naiste osatähtsus hariduses suurem, olgu siis õpetajate või õpilastena? Eestis on viimase rahvaloenduse andmetel 62% naistest ja 57% meestest omandanud keskhariduse (Kui haritud oleme? Eesti Statistikaamet, 2000), mis on iseenesest väga kõrge näitaja. Naiste haridustase on Eestis natukene kõrgem kui meestel, meeste protsent ületabki naisi ainult põhihariduse osas põhjuseks see, et mehed omandasid elukutse juba pärast põhikooli ja lahkusid seega haridussüsteemist. Gümnaasiumilõpetajatest on umbes 60% naised. Üheksakümnendatel suurenes Eestis sooline erinevus ülikooli astujate hulgas pidevalt, 2004/2005. õppeaastal oli ülikooli vastu võetud naiste osatähtsus kõigis õppeastmetes üle 50%. Peaaegu tasakaalus oli see ainult doktoriõppe puhul (Haridus. Eesti Statistikaamet, 2006). Naised omandavad kõrghariduse poolteist korda sagedamini kui mehed. Arenguriikides on olukord hoopis teistsugune hariduseta on ca 15 miljonit last Ida-Aasias ja Vaikse ookeani saartel, kellest pooled on tüdrukud. Globaalselt ca 100 miljonit last ei ole algkooli nimekirjaski, neist 55% tüdrukud (United Nations Girls Education Initiative, UNGEI, 2006). Näiteks Hiinas ei käinud aastal koolis 2,7 miljonit last, 83% nendest oli tüdrukud, ning igal aastal tootis Hiina ca 2 miljonit kirjaoskamatut (neist 80% tüdrukud). Naiste osakaal vähenes kõrgema astme koolides, mis on vastupidine arenenud maailmale. Jaapanis valitses suur ebavõrdsus aastatel: vanemad arvasid, et tütred ei vaja professionaalset ametit ja naisi oli ülikoolis ainult 35%. Kindlasti on andmed selle aja jooksul muutunud, kuid näited ilmestavad hästi olukorda arenguriikides. Indias pääseb koolile ligi 90% lastest kuid siiski on haridus tüdrukutele puudulikult kättesaadav sotsiaalsetel ja kultuurilistel põhjustel. UNESCO Haridus kõigile toodud eesmärgis oli esile tõstetud just tüdrukute harimine probleemsetes piirkondades. Tüdrukute haridusse investeerimisel on praktiline kasu. Koolitatud naine tagab tulevikus emana ka pere haridustraditsioonid. Väärtustab nii ennast kui ka oma peret. Haritud naised on teadlikumad pere planeerimisel, vähem on soovimatuid rasedusi, rasedate ja imikute surmasid, tervislik seisund on parem ja tõenäosus saada terveid lapsi suurem. Suure HIV-i riskiga piirkondades on nii vähem HIVpositiivseid naisi. Väheneb ka laste tööjõu kasutus (UNGEI, 2006). Mida ette võtta hariduse feminiseerumise vastu? Teatud määral võiks abi olla eraldi koolidest või klassidest poiste ja tüdrukute jaoks. Poiste õppe edukusele mõjuks positiivselt mo tiveerimine, individuaalne tegelemine, naisõpetajate arvu vähendamine. Meesõpetajate osakaalu tõus tasakaalustaks soorolle. Naisõpetajad toovad kooli rohkem tüdrukuid, meesõpetajad looks parema distsipliini. Tuleks kaotada osaliselt piirid naiste valdkondade ja meeste valdkondade vahel. Ring saab täis Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid kirjutab 13. jaanuari Postimehes artiklis Kui kauaks veel Eesti meest? : Me oleme kujundanud hariduse-, palga- ja, mis eriti oluline, ka väärtuste süsteemi selliselt, et võimalikult suur hulk eesti mehi ihkaks teha mittetootvat tööd. Milline on see mittetootev töö Eestis, võib igaüks oma teadmiste piires ette kujutada. Eesti mees ei taha olla ka spetsialist, kes toodab tervist või haritud tööjõudu, sest ta ei taha vaevarikka õppimise järel saada luuseriks. Pigem lahkub noor ülikoolidiplomiga spetsialist Eestist ja läheb oma ühika toakaaslastest kokkuklopsitud brigaadiga välismaale ehitajaks, sest juhtumisi on neil olnud õnne töötada suviti ehitaja käealustena. Feminiseerunud kool ei arvesta asjaoluga, et keskastme poisid vajavad õpetamisel tüdrukutest erinevat metoodikat, ja seetõttu loobuvad poisid õppimisest, sest neil ei kujune õppimisharjumust. Veel kord Kersti Kaljulaidu tsiteerides: Eesti haridussüsteem ei kanna keskkoolidiplomini piisavalt reaalainetes haritud mehi. Ülikooli üldse satuvad pigem naised kui mehed. Ring saab jälle täis. 5

6 HARIDUSDIALOOG Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Eesti koolid kujundavad pigem autoritaarseid kui demokraatlikke kodanikke Kaarel Haav, Audentese Rahvusvahelise Ülikooli õppejõud Käesoleva artikli peamine eesmärk on akadeemilise vaikiva oleku häirimine demokraatiahariduse küsimustes. Minu seisukohad ei ole lõplikud ega muutumatud, olen valmis neid akadeemilise diskussiooni käigus korrigeerima. Mul ei ole palju lootusi akadeemilise suletuse avamise võimalikkuse suhtes. Kuid kaalul on meie noorte ja kogu rahva tulevik. Aastal 2005 avaldas EL-i haridusinfo süsteem Eurydice ( ülevaate ühiskonnaõpetuse olukorrast. Eesti kohta esitas sinna andmed Mare Oja REKK-ist. Ka see ülevaade näitab, et Eesti kodanikuharidus on Euroopa Nõukogu programmide ja teiste maade tavadega üldjoontes kooskõlas. Paraku pole rõõmustamiseks põhjust, sest ka puuduste osas on kooskõla. Osalemine ja väärtused tagaplaanil Euroopas on kujunenud arusaam, et kodanikuõpetuses tuleb pidada silmas kolme põhilist eesmärki: poliitiline kirjaoskus (literacy), hoiakud ja väärtused, aktiivne osalemine. Paraku piirdutakse Eesti ja mõne teisegi EL-i riigi kodanikuõpetuses vaid poliitilise kirjaoskuse teemadega: õpitakse tundma inimõigusi, põhiseadust, poliitilisi ja sotsiaalseid institut sioone. Aktiivse osalemise poolest on Eesti EL-i mõnest liikmesriigist ees, sest meie õpilastel on õigus moodus tada vabatahtlikke ühendusi ja osaleda kooli hoolekogus, erinevalt näiteks Suurbritanniast, Iirimaast, Prantsusmaast ja Itaaliast, kus keskkoolinoored ei kuulu kooli nõukogudesse. Õppurite hoiakuid ja väärtusi ei käsitleta meie ühiskonnaõpetuse tundides aga üldse. Eurydicest põhjalikuma võrdleva ülevaate õpilaste poliitilistest teadmistest, oskustest ja tegevustest annavad Rahvusvahelise Haridussaavutuste Hindamise Assotsiatsiooni (IEA) uuringud (viimati 2001 ja 2002), kus Eesti kohta on teinud ülevaateid Anu Toots ja tema kolleegid. Ka IEA uuringutest ei leia me midagi Eesti ega teiste maade noorte väärtuste kohta. 6 Demokraatia kui probleem Demokraatlik kodanikuharidus eeldab ka demokraatia enda käsitamist keeruka sotsiaalse probleemina. Midagi taolist me aga Euroopa Nõukogu mudelites ja IEA uuringutes ei kohta. Demokraatlike riikide peamisi poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid institutsioone käsitatakse probleemivabalt, seostamata neid eri jõurühmade või sotsiaalsete subjektide huvidega. Sama puudus on ka Eesti ühiskonnaõpetusel. Peamiste sotsiaalsete dilemmade (suhted inimese ja ühiskonna, õpilaste ja õpetajate, hierarhia ja demokraatia, vabaduse ja võrdõiguslikkuse, õigluse ja efektiivsuse jne vahel) analüüsist hoidutakse. Kui neid siiski käsitatakse, siis enamasti lihtsustatult. Majanduses, poliitikas ja ka hariduseski käsitatakse inimest valdavalt üksikindiviidina, mitte sotsiaalse subjektina sotsiaalsetes hierarhiates (grupi liikmena). Sellest puudusest on vaba Advig Kirise jt koostatud Õigusõpetus (2007). Igas ühiskonnaõpetuse õpikus peaks olema taolise psühholoogili se redukt sionismi kriitika. Paraku kohtab seda üliharva. Tagajärg on, et aktiivsete kodanike asemel kasvatatakse, endale seda teadvustamata, riigitruid, seadustele ja võimudele kuulekaid kodanikke, kes ei saa aru oma kohast ja võimalustest sotsiaalsete gruppide ja institutsioonide süsteemis. Võib öelda ka, et sellistes maades (ka Eestis) antakse autoritaarset kodani kuharidust. Eelnimetatud puudusi oleks võimalik ületada, kui ühiskonnaõpetuse ainekava ja õpikute koostamise aluseks võetaks sotsioloogiline teooria ja selle peamised dilemmad. Sotsioloogia (ühiskonnaõpetus ladina ja kreeka keeles) ei keskendu üksikisikutele, vaid inimestevahelistele suhetele, eriti institutsionaliseeritud suhetele (sotsiaalsete subjektide suhted riigis, institutsioonides ja organisatsioonides). Vähemalt sellised sotsioloogia põhimõisted nagu sotsiaalne subjekt (indiviid, grupp, klass) ja struktuur (institutsioon, organisatsioon) oleks igaühel vaja keskkoolis omandada, vastasel juhul on väga raske ühiskonda adekvaatselt mõista. Sotsiaalsed subjektid ja struktuurid riigis, majanduses ja hariduses moodustavad ühiskonna terviklikuks mõistmiseks hädavajaliku ja piisava mõistete süsteemi. Ühiskonnaõpetuse probleemid Eesti üldhariduses on üldiselt samad, mis teisteski EL-i maades. Mujal arutatakse neid probleeme aga palju, meil pea üldse mitte. RAIVO JUURAKU foto Ühiskonnaõpetus 2005 Seni on Eestis ühiskonnaõpikuid kirjutanud siiski peamiselt politoloogid, mitte sotsioloogid. Näiteks aastal ilmunud Ühiskonnaõpetuse üks autor on politoloog Anu Toots Tallinn Ülikoolist (kaasautor on Katrin Olenko TÜ-st), kes on kirjutanud mitmeid selleteemalisi raamatuid ka varem. Tema kui politoloogi puhul on isegi mõistetav, et õpikus on väga pikalt kirjutatud ühiskonnast, riigist ja demokraatiast. Neid teemasid käsitleb kaks kolmandikku trükise mahust. Riigi institutsioone on kirjeldatud asjatundlikult, kohati detailideni. Vähene on aga nende institutsioonide sotsioloogiline analüüs kõigi peamiste sotsiaalsete subjektide, sealhulgas õpilaste kui ühe huvigrupi aspektist. Ehkki rohkem kui 200 lehekülge Tootsi ja Olenko raamatust käsitleb demokraatiat ja riiki, ei ole need mõisted ise rahuldavalt ja kompaktselt avatud. Kolmas peatükk algab paljulubavalt Abraham Lincolni mõttega, et demokraatia on rahva valitsemine rahva osavõtul ja rahva jaoks. See osutabki esindusdemokraatia põhilisele probleemile: kas valitud vähemus toimib enamuse (masside) või vähemuse (eliidi) huvides. Tagajärjeks võib olla valitseva eliidi ja rahva võõrandumine ja vastandumine. Selle vältimiseks ei piisa ainult esindusdemokraatia (poliitilisest) mudelist, näiteks kord nelja aasta järel toimuvatest valimistest. Vaja on ka osalusdemokraatiat, vabade kodanike, gruppide ja institutsioonide regulaarset kontrolli riigiasutuste ja nende tegevuse üle. Juba selle peatüki pealkirigi eitab seda probleemi: Demokraatia kui rahva võim. Adekvaatsem oleks Demokraatia kas rahva võim?. Eesti lähim ajalugu on täis näiteid selle kohta, kus riigi valitsejad on käitunud elitaarselt ja enamusele vastandunud, mistõttu tuleks õpilastele tutvustada mõisteid ja teooriaid, mis aitaksid seda probleemi ja vastuolu mõista. Ka Eesti poliitilises praktikas rakendavad poliitikud oma otsuste põhjendatuse ja mõjukuse suurendamiseks osalusdemokraatiat. Näiteks seadusloomes on hea tava kutsuda osalema kõiki sotsiaalseid gruppe, keda vastav seadus otseselt puudutab. Seda tava rakendatakse ka meil, kuigi vahelduva järjekindlusega. Näiteks haridusseaduste arutamisel küsitakse ka meil õpilaste ja üliõpilaste esindusorganisatsioonide arvamusi. See põhimõte näitab huvigruppide võimalust poliitikas (ka seadusloomes) osaleda ja enda huve kaitsta. Kõne all olev raamat kirjutab pikalt seaduste menetlemise tehnilistest protseduuridest, mainimata üldse seda huvigruppide esindajate kaasamise tava, rääkimata Eesti praktika hindamisest (Praxise monograafia, 2004). Demokraatia õpikus oleks vaja esitada näiteid õpilasesinduste kogemustest suures poliitikas. Kas nad on oma osalemise võimalustega rahul või mitte? Praktikas pole peamine probleem võimaluste puudumine, vaid demokraatiahariduse nõrkus, oskamatus oma õigusi ja võimalusi kasutada. Õpilane ja tavaline kodanik, kes ei osale poliitilistes institutsioonides, ei leia vastust ühiskonnaõpetuse ainekava eesmärkidele. Raamat pole kirjutatud kodanike seisukohast, ei näita, kuidas hinnata poliitiliste parteide ja institutsioonide tegevust, kuidas poliitikas osaleda ja poliitilisi protsesse mõjutada. Kuigi raamatu autorid on riigiteadlased, ei anna nad ka riigi rahuldavat määratlust. Eesti entsüklopeediast võime lugeda, et riik on ühiskonna institutsioon, ühiskonna ajaloolise arengu tulemus. 19. sajandi lõpust peetakse riigi kolmeks tunnuseks rahvast, territooriumi ja avaliku võimu institutsioone. Tootsi ja Olenko Ühiskonnaõpetus kirjutab võimust ja selle institutsioonidest, mainitakse ka territooriumi, kuid rahvast mitte. Riigi ja rahva seostamiseks võtavad autorid appi kodanikuühiskonna mõiste. Seda käsitletakse aga kord avalikust võimust ja majandustegevusest eraldiseisvana, kord seostatuna (lk 34 35). Kodanikuühiskonna laiem käsitlus aga sisaldab nii avalikku kui ka erasektorit, inimeste osalust ka nende sektorite organisatsioonides (Robert Dahl). Puuduvad teemad ja probleemid Lisame veel mõned teemad, mis on teiste EL-i riikide kodanikuhariduses olulised, kuid meie ainekavades ja õpikutes puuduvad täielikult. Väärtustest on nimetatud raamatus juttu seoses poliitiliste ideoloogiatega, mitte sotsiaalsete subjektide (näiteks tööandjad ja töövõtjad) ja otsustamise mudelitega (autoritaarne, demokraatlik, partnerlus). Õpilaste väärtustest ei räägita midagi, kuigi koolid peaksid toetama humanistlikke ja demokraatlikke väärtusi. Vene koolinoorte autoritaarsete väärtuste probleem ilmnes äärmiselt teravalt aasta aprillis Tallinnas. Tegelikult on väärtusi uuritud Eestis üsna palju ja kaua (vt nt Eesti elavik, 2004). Õpilaste demokraatlik praktika ja osalemine kooli juhtimises. Eesti koolinoortel on need võimalused vähemalt seaduste järgi täiesti head, neid aga ei tunta ega osata kasutada. Ühiskonnaõpetus peaks võimaldama noorte praktikat ja kogemusi teooriaga seostada, mida käesolev raamat kahjuks ei tee. Euroopa Liidu maades on selles vallas palju tehtud. Eestis on vaja käsitleda ka üleminekut totalitarismilt demokraatiale. Kas autoritaarsuse vaheastme kaudu? Vaadeldav raamat ei kirjuta Eesti ülemineku probleemidest ühtegi sõna. Sotsiaalteadusliku hariduse puudumine üldharidussüsteemis. Haridusministeeriumi arengukava järgi ei kavatseta lähiaastatel sotsiaalteadusliku hariduse (ühiskonnaõpetuse) taseme tõstmiseks üldhariduskoolides midagi teha. Järgmisel aastal hakatakse vene koolides õpetama ühiskonnaõpetust eesti keeles. Sellega seoses on vaja töötada vene koolide jaoks välja uued õpperaamatud, mis arvestaksid vene noorte rahvushoiakuid, vene kultuuri, ajalugu, riiklikku poliitikat ja sotsiaalteaduste õpikuid. Ühiskonnaõpetuse probleemid Eesti üldhariduses on üldiselt samad, mis teisteski EL-i maades. Mujal arutatakse neid probleeme aga palju, meil pea üldse mitte.

7 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht HARIDUSDIALOOG Eesti koolid kujundavad niisuguseid kodanikke, nagu süsteem võimaldab Sulev Valdmaa, Jaan Tõnissoni Instituudi kodanikuhariduse keskuse juhataja Kaarel Haav soovib oma artikliga häirida akadeemilist vaikust Eesti üldhariduskoolides õpetatava demokraatiahariduse küsimustes. Ma arvan, et see tal ei õnnestu, sest pole valdkonna akadeemikuid, keda häirida. Probleemid seevastu on, ja küllalt tõsised. Arvan, et K. Haava artikli tähelepanekud ainekava ja õpikute osas on õiged. Tuleb aga arvestada, et meie ainekava pärineb praktiliselt aasta RÕK-ist, sest ametniku aastal antud juhtnööri kohaselt tuli selles teha võimalikult vähe muudatusi. Pole siis ime, et meie ainekava just selline on, kuna on sündinud juba ning kannab ilmselgeid aja märke. Näiteks paneb rõhu tollal meie jaoks uudsete teemade entsüklopeedilisele tutvustamisele ega oskagi käsitleda väärtusi, mis neil aegadel olid veel välja vahetamata. Rääkimata tõigast, et dokumendi koostajail puudus tõhus kogemus ja selge ettekujutuski de mokraatlikus ühiskonnas toimimisest ning arusaam, kuidas seda üldhariduskoolis õpetada. Käbi ei saa kukkuda kännust kaugele, kui just... Saadus oli seega üsna Nõukogude-aegse aineprogrammi sarnane. Säilitati aine paiknemine klassiti ja sisu rõhuasetused, varasem kommunistliku ühiskonnakorra indoktrineeritud õpetus asendati demokraatia mitmekülgse käsitlemisega. Nii on see jäänud praeguseni, kusjuures gümnaasiumis õpitav on suuresti põhikoolis õpitu kordamine. (Ühiskonnaõpetuse riigieksami võiks seetõttu suuremate probleemideta teha ära põhikoolis õpitu baasil.) K. Haava artiklis tuuakse välja tõsiasi, et õpik ei püüa kuigivõrd analüüsida suhteid ühiskonnas. See oskus on aga ühiskonnaliikmete jaoks väga oluline. Just ühiskonnaõpetus on võtmeaine, mis aitab kõikides teistes ainetes omandatud oskusi ja teadmisi kaasates õpilasel sotsialiseeruda. Mõistetavalt ei saa õpik sisaldada kõige ajakohasemaid kaasusi, tüüpilisi aga küll. Nii või teisiti kannab analüüsioskuste kujundamise põhiraskust õpetaja ning temast sõltub see, kuidas tunnis ühiskonnaõpetuse skeletile liha ümber pannakse. Mine sinna, ei tea kuhu, too seda, ei tea mida! Näen asjassepuutuvalt ühe suurema probleemina tõsiasja, et Eestis on jõutud hariduse juhtimise struktuuride ja vastutusalade reformimise teel olukorda, kus paljude vajalike asjade eest ei vastutagi keegi. Ainsaks institutsiooniks, mille puhul oleks loogiline, et selle juures toimuks ainealane töö, on REKK. Selle eeldus on näiteks ülemaaliste ainenõukogude töötamine eksamikeskuse egiidi all. Ainenõukogud nõustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust alushariduse, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste aineõpetuse ning õppekirjanduse ja õpilaste hariduslike erivajaduste küsimustes ( ekk.edu.ee/vvfiles/3/ainenoukogude_ ylesanded_tqqkord.pdf ). Samas pole HTM-il ega REKK-il loetletud küsimustes sisulisi rolle miks neid asutusi siis nõustada? Aga keda siis peaks nõustatama? REKK-i kodulehelt ei õnnestu leida ainenõukogude koosolekute protokolle vaatamaks, mis nõu aineõpetuses antakse. Need pole kättesaadavad või on hoopis koostamata. Ise aastaid ühiskonnaõpetuse ainenõukogusse kuulununa tean, et vähemalt selles ainenõukogus arutati aineõpetuse küsimusi väga tagasihoidlikult. Tihti piirdub ainenõukogu roll püüuga jagada õpikuturgu, näidates kirjastustele ja autoritele kas rohelist või punast tuld. Sestap ongi K. Haava artiklis esinevad probleemid tõesed, kuna nendega pole keegi tegelnud isegi mitte arutamise tasemel. REKK oma praegusel kujul ei aita kahjuks kuidagi kaasa Eesti hariduse uuenemisele, selle asutuse ülesanded ja struktuur pigem tsementeerivad hetkeolukorda olgu see siis hea või halb. Eestis ei toimugi koordineeritud aineuuenduslikku tööd, õppeainetel puudub vastutustundlik peremees. Kuni ühiskonnaõpetuse ainekava (alates kontseptsioonist) on nüüdisajastamata, pole õpikuid mõtet kritiseeridagi. Teisest küljest tuleb tõdeda, et kui praegused õpikud on liigselt akadeemilised, laskuvad kohati ülemäära detailidesse, on ülearu keerukad, siis ei ole tõesed pareeringud, et ainekava kirjutab detailideni ette. Mis saab kaevust vastu kajada? Kui vaatame, mis ainekavas kirjas on, ei ilmne kusagilt, kui detailselt tuleks õpikus midagi lahti kirjutada. Pigem on see õpiku kontseptsiooni küsimus ning peegeldab autorite ettekujutust koolitunnis toimuvast ja õpiku rollist õppetöös. Kaarel Haava hinnangute ja seisukohtadega nii praeguse ühiskonnaõpetuse loomuse kui ka õpikute osas olen üldjoontes nõus. Meil ei soodustata dilemmade käsitlemist, mis ometi ongi meid ümbritsev igapäevaelu. Kahtlus, et meil antakse autoritaarset kodanikuharidust, leiab autori võtmes esitatuna pigem kinnitust. Elavat diskussiooni eeldavad õppeained nõuavad uusi oskusi ka õpetajalt. Nõustun teistegi väidetega, kuid ometi ei tohi siin teha üldistusi. Seda põhjusel, et ühiskonnaõpetuse õpetajate hulgas on kindlasti neid, kes ei lase ennast ainekavast ega õpikust kammitseda, vaid teevad oma aine õpilastele vajalikuks ja huvitavaks, suutes tunnis ka diskussiooni ja muud huvitavat korralda. Loodan seetõttu, et ühiskonnaõpetuse riigieksami populaarsuse taga pole ainuüksi selle suhteline lihtsus (võrreldes kas või ajaloo riigieksamiga, mis oma sooritajaskonda samas tempos kaotab), vaid ka huvi ühiskonnaelu vastu. Pealt justkui kullakarvaline, aga seest? Õpetaja määrabki ühiskonnaõpetuse näo koolis. Õpetajakoolituse kaudu saab seetõttu mitmeid puudujääke ja mahajäämusi n-ö jooksvalt korrigeerida. Püüdsin Internetis vaadelda, kuidas on ühiskonnaõpetajate koolitus TÜ-s ja TLÜ-s korraldatud. Tartu Ülikoolis toimuva kohta polnud kahjuks võimalik ettekujutust saada, TLÜ õppekavasid vaadates aga ilmneb, et ühiskonnaõpetuse õppekava ei olegi olemas. Õpetajaid selle aine tarvis valmistatakse ette ajaloo õppekava raames. Eraldi ühiskonnaõpetuse ainekava ajaloo õppekavas ka ei ole. Kahe aine ühiskavasid on aga kokku seitse nimetust, neist üks tegelikult ühiskonnaõpetuse tekstide kasutamise õpetamiseks võõrkeele tunnis ( initems, otsingusõna ühiskonnaõpetus ). Kavasid uurides on ilmselge, et ühiskonnaõpetus on selles koosluses statisti rollis. Iga õppekava juures toodud kohustusliku kirjanduse loend on rohkem kui üllatav. Aine ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse didaktika I kohustusliku kirjanduse nimekirjas on kaheksa nimetust pluss märge kõik ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpikud. Ühtegi ühiskonnaõpetuse allikat pole nimistus toodud ei Eestis välja antuid ega mingitki valikut Euroopa Nõukogu rikkalikust loendist. Muudest allikatest rääkimata. Mismoodi on tudengil üldse võimalik saada ülevaade ühiskonnaõpetuse didaktikast? Läbi peab mõtlema, kas ühiskonnaõpetuse nõukogude ajast jätkuv sundabielu ajalooga on tänapäeval enam õige. Minu meelest endisel kombel mitte. Ühiskonnaõpetuse eesmärgid, nagu Kaarel Haav viitab, on selleks liiga olulised. Oma kogemusest võin tuua näiteid, kus ühiskonnaõpetuse eesmärke saavutavad edukalt geograafiaõpetaja, bioloogiaõpetaja, võõrkeeleõpetaja. Euroopa Nõukogu rõhutab praegu, et kõikide ainete õpetajad on koolis mitmel viisil ühtaegu ka ühiskonnaõpetuse õpetajad. Seega tuleks kõikidele üliõpilastele, sõltumata nende omandatavast erialast, anda kõrgkoolis ülevaade ka ühiskonnaõpetuse alustest. Kokkuvõttena arvan, et Kaarel Haava tõstatatud ühiskonnaõpetuse probleemid on tõsiselt võetavad ning nende üle peab aru pidama. Probleemide lahendus ei seisne vaid parema ainekava koostamises või jõuja asjakohasema õpiku kirjutamises. Väga oluline on kujundada ühiskonnaõpetuses uus kontseptsioon, leida õppeaine(te)le Eesti koolis peremees, vaadata ümber riigieksamitega seonduv ning siduda eluga ja muuta sisuliseks ühiskonnaõpetuse õpetajate ettevalmistus kõrgkoolides. Kõik saab heaks, kui lõpp saab heaks Meil pole pärast aasta riikliku õppekava vastuvõtmist ühiskonnaõpetuse alal pea mingisuguseid muutusi toimunud, kui küsitava väärtuse ja toimega riigieksami rakendamine aines välja arvata. (Ja miks pidi see küll taas ajaloo riigieksamiga nii ühte nägu saama?) Eurydice andmebaasist leiab infot Läti ja Soome kohta, kus öeldakse, et seoses uue õppekava rakendumisega toimusid neis riikides muudatused ka ühiskonnaõpetuse alal ( portal/eurydice/pubpage?pubid=055 EN&fragment=11&page=1). Mõlemal pool tugevnes selle aine positsioon õppekavas. Tasub uurida, kas ja kuivõrd tõene see info on. Õpetlik oleks teada, kuidas naabritel õnnestus ühiskonnaõpetuse positsioone tugevdada ning milliseid sisulisi muudatusi tehti. Õppe- ja ainekavasid peaks uuendama / üle vaatama umbes iga kümne aasta järel, sest kiired muutused meid ümbritsevas elus lausa nõuavad seda. SAMAL TEEMAL ANU TOOTS, TLÜ võrdleva halduspoliitika professor Õpikuautorit tuleks rohkem usaldada Olen Kaarel Haavaga nõus, et probleeme on ja nendest pole vabad minu tehtud õpikudki. Paraku seavad õigusnormid (RÕK, õppekirjanduse määrused) õpikukirjutajatele väga ranged piirangud. Kohustub ju autor kajastama kõiki märksõnu, mis RÕK-is kirjas. Kindlasti peaks autoreid teemade ja nende omavaheliste proportsioonide valikul rohkem usaldama. Samas sellega, et IEA uuringutes pole midagi Eesti õpilaste väärtustest, ma nõustuda ei taha. Näiteks. 9. klassi õpiku teises trükis on IEA uuringu andmeid kasutatud illustratsioonidena just hoiakute ja väärtuste juures. Viimase uuringu lõppraportis Noorte kodanikukultuur muutuvas ühiskonnas on hoiakutele ja kodanikukäitumisele pühendatud üle poole kogu raamatust. Väärtused ja käitumisvalmidus on tähtsaim osa ka IEA rahvusvahelistes uuringuraportites. MARI SUURVÄLI, Ühiskonna - õpetajate Seltsi esimees, TÜ Pärnu kolledži õppejõud Vaikiv akadeemiline olek Kas Eesti koolid kujundavad pigem autoritaarseid kui demokraatlikke kodanikke; pigem niisuguseid kodanikke, mida süsteem võimaldab, või hoopis..., see sõltub suuresti kooli asupaigast ja õpetajast. Enamiku Kaarel Haava artiklis toodud mõtetega olen päri. Eriti on muret teinud üldhariduskoolides õpitava demokraatiahariduse ja aktiivse kodaniku kasvatamise võimalikkus meie koolisüsteemis. Junior Achievementi Arengufondi pakutavad programmid on jäänud ikka ainult valikaine võimaluseks, kuigi on ennast igati tõestanud ning õppurite poolehoiu võitnud. Probleemid on olemas ja tõsisemad, kui esmapilgul paistab. Nii Kaarel Haava kui ka Sulev Valdmaaga tuleb nii ainekavade kui ka õpikute koha pealt nõustuda. Rõhk on ju seaduskuuleka, lojaalse kodaniku kujundamisel, mis on ka mõistetav, vaadates ajale, millal ainekava tehtud ja kes on olnud tegijad. Aeg on tõesti küps muutusteks. Nii on ka Ühiskonnaõpetajate Selts pöördunud haridus- ja teadusministeeriumi poole küsimusega, millal ja kuidas oleks seltsil võimalik õppekava ja ainekavade tegemisel osaleda. Õppekavast võime pea igas vanuseastmes ja aines läbiva teemana lugeda ettevõtlikkuse arendamise vajadusest, praktikas sõltub see suuresti õpetaja entusiasmist ja koolijuhi hoiakust. Milliseid õpimeetodeid ühiskonnaõpetuse tunnis kasutatakse, oleneb samuti õpetaja pagasist. Häid võimalusi oma pagasit täiendada on pakkunud Tõnissoni Instituut eesotsas Sulev Valdmaaga. Tahan märkida projekti Kodanik, mis on õpilaste poolt väga oodatud, kuid õpetajale ja koolile tülikavõitu. Ja nii õpetamegi vaikselt seaduskuulekaid, rahumeelseid kodanikke. Sulev Valdmaal on õigus ühiskonnaõpetus on õpetaja nägu. Muutus tuleb siis, kui suudame õppekava muuta, kui ühiskonnaõpetus ei ole enam pelgalt ajalooõpetaja pärusmaa. Protsessid on ühiskonnas niivõrd kiiresti muutunud ja ootused homsetele tegijatele, kes täna on alles koolis, erinevad oluliselt sellest, mida õpikud ja õppekavad soosivad: vaikivat akadeemilist olekut. IVAR RAIG, akadeemia Nord juhtimis- ja kommunikatsiooniteaduskonna õppejõud Õpik peab valmima meeskonnatööna Kas õpiku autor on sotsioloog, ajaloolane, politoloog või majandusteadlane, polegi ehk oluline. Tähtis on, et ta läheks süvitsi. Paraku on selliseid Eestis vaid ühe käe sõrmede jagu. Kõige parem, kui nad kirjutaksid õpikuid koos. Enamik Ameerika õpikuid on valminud meeskonnatööna. Kahtlen, kas sotsioloogid üksinda on piisavalt pädevad ühiskonnaõpetuse õpikut kirjutama. Eestlased on aga enamasti individualistid. Koostöö on väga vaevaline. 7

8 ELU JA INIMESED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Laste maailm on päikeseline Linda Järve Olivia Saar on 35 aastat töötanud lasteajakirjanikuna, siis mõneks ajaks ametit vahetanud ja nüüd tagasi lastekirjanduse juures. TEA Kirjastuses välja antud lasteraamatud on viimasel ajal kõik tema kui vanemkonsultandi käest läbi käinud ja nende väljaandmine süsteemseks kujunenud. Kolleegid-kirjanikud on selle üle, et Olivia Saar nüüd lastekirjanduse väljaandmisega tegeleb, väga rõõmsad, sest temast paremini ei tundvat seda valdkonda keegi. Kahju on aga, et tal endal nüüd loominguks vähem aega on. Kirjutada oleks ju veel nii paljust. Üle 25 lasteraamatu on ilmunud, mälestused Humalapuu täiskasvanutele samuti. Juba ainuüksi põgus loetelu praegu poodides saada olevate lasteraamatute pealkirjadest annab tunnistust, kui muljekirev on kirjaniku maailm: Igal puul on elujooned, Klaasikillumäng, Kuldne kuljus loogapuul, Kure sukad, Laulvad liivad, Lõvi Lõrr ja jänes Jass, Mis värvi on kodu, Naerulohkudega maailm, Vihmavarjude vikerkaar igaüks võib loetelusse mõne oma lemmiku lisada. Tema luuletusi on viisistanud Hans Hindpere, Heino Kaljuste, Raimond Lätte, Ants Sõber, Eino Tamberg, Ülo Vinter, Kustas Kikerpuu, Maret Mölder jt. 8 Mälestusi kirjutamas Kui kokku saime, oli Olivia Saar just naasnud Soomest, Loviisa linnakesest, mida enamasti aatomielektrijaamaga seostatakse. Ta oli seal kuu aega kirjanike ja kunstnike külalisateljees Humalapuule järge kirjutamas. Tõe näoliselt jääb raamatu pealkirjaks Kanarbikukartus. Kui esimene mälestusteraamat rääkis kirjaniku lapsepõlvest kuni pedagoogilisse instituuti tulemiseni, siis uus raamat on ajakirjanikutööst Pioneeris ja Tähekeses ning pereasjadest. Loviisa oli kirjutamiseks rahulik koht. Külalisateljee asub linna keskel suures korteris. Keegi sinna segama ei tule. Väikelinnas elab inimest. Olivia Saar ütleb, et see meenutas natuke Pärnut. Omapärane oli väga hästi hooldatud ja säilinud puitarhitektuur. Igal suvel korraldatakse Loviisas lahtiste uste päevad, kuhu üle Soome tulevad kokku puitarhitektuuri imetlejad ja restaureerijad. Lisaks vaatamisele ja imetlemisele tehakse siis remondi- ja restaureerimistöid. Esimese asjana näidati loomekorterisse tulijale signaallampi ja selle juures olevat totsikut tablettidega. Kui aatomielektrijaamaga seotud häire hakkab töötama, siis tuleb võtta tablette. See totsik oli igas majas, ju ta siis mingi kaitse on, nendib Olivia Saar. Aga tore oli see, et mu saabumise ajal oli Loviisas kõik veel jõulueelne ja -meelne. Hommikupoolikutel kirjutasin. Pärastlõunal käisin sealses väga KOOLITUSREISID HARIDUSTÖÖTAJATELE PETERBURIS aprillini (koolid, lasteaiad) seminar Arengu toetamine ja võimaluste loomine. Hind 3800 krooni. Bussisõit, hotell kesklinnas ja giid hinna sees. STOCKHOLMIS maini (lasteaiad) seminar Pedagoogika arengusuundi EL-i maades Hind 2415 krooni. STOCKHOLMIS juunini (koolid) seminar Pedagoogika arengusuundi EL-i maades. Hind 2415 krooni. Laevakruiis, linnaekskursioon, tõlkimine hinna sees. SLOVAKKIAS juulini (koolid, lasteaiad) seminar Pedagoogika arengusuundi EL-i maades. Hind 4800 krooni. Bussisõit ja hotellid hinna sees. NB! Korraldame haridustöötajatele tellimisel kahepäevaseid koolitusreise Setumaale ja Lätti. LÄHEM INFO HTM-i koolitusluba Reisisaatja ja lektor Ervin Laanvee. Väljastatakse koolitustõend või tunnistus. LogoServ Koolitus, tel , info@logoserv.ee. Kolleegid-kirjanikud on selle üle, et Olivia Saar nüüd lastekirjanduse väljaandmisega tegeleb, väga rõõmsad, sest temast paremini ei tundvat Eestis seda valdkonda keegi. KALEV TOMINGASE foto heas raamatukogus soome lastekirjandust uurimas. Tahtsin üldpilti saada, millega nemad tegelevad. Nüüd jääb Loviisas kirjutatu mõneks ajaks jälle seisma. Kuu ajaga ju raamatut valmis ei kirjuta, kirjutatu aga tahab veel seedimist. Isiklikke asju on ju ikka keeruline kirja panna. Suurt rõõmu on Olivia Saarele aga teinud oma ajakirjandustööst pajatamine. Nii palju igasuguseid fakte on meelde tulnud, mida enam ei mäletata: nii lustakaid kui ka kõikvõimalike kontrollidega seotud. Ja küll oli tore, et neis lasteväljaannetes ilmus palju lastekirjandust. Sädemest Pioneeri ja Tähekeseni aastani töötas Olivia Saar pioneerilehes Säde. Sinna sattus ta otse instituudi suunamiskomisjonist. Kuigi tööpakkumisi oli kolm: Rakvere Pedagoogiline Kool ootas tagasi oma endist õpilast, Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool vajas eesti keele õpetajat ja Sädeme toimetus suleseppa. Viimases oli ta juba veidi kirjutanud ja seepärast arvas komsomoli keskkomitee sekretär Raoul Viies komisjonis, et neiu tuleks suunata sinna. Nii läkski. Olivia Saar meenutab: Kaks meie kursuse tüd - rukut saadeti Saaremaale. Üks nuttis haledalt: mõtle, mind saadetakse välja, oi-oi. Ja kadestas mind, et küll mul veab. Nüüd aga ütleb ta, et on õnnelik Saaremaale sattumise pärast. Kogu ta elu on Saaremaaga seotud. Tal on pere, ta ei taha Tallinna lärmi ja suuruse poole vaadatagi. Elu teeb vahel ootamatuid pöördeid... Pioneeri toimetusse kutsus Olivia Saart peatoimetaja asetäitjaks Holger Pukk. Ma töötasin kõige kauem Holger Pukiga koos ja mu mälestusteraamatus on tema peaaegu peategelane. Tal on kaks haruldast raamatut, Tarkuseterad ja sügava alltekstiga Tsirkus. Nüüd anname me TEA-s välja Holgeri lastejutud, mis ta tütar Piret Mäeniit pealkirja Isevärki ivad all kokku pani. Holgerist kui peatoimetajast räägin ma raamatus väga palju. Ta oli väga rahulik, alati Pioneeri eest väljas. Temaga oli asju hea ajada, arutleda, ta ei läinud endast välja ja kuulas sind, mis on oluline. Tal oli põhimõte, et Pioneeris peab vähemalt pool ajakirjast olema ilukirjandus. Seetõttu kujunesid meil kontaktid kirjanikega a tegime koos ka Tähekest, sest Pioneeril ja Tähekesel oli ühistoimetus. Ja paljud mu toonased kolleegid on tuntud kirjanikud: Heljo Mänd, Jaan Rannap, Rein Põder, Leelo Tungal... Loomingulist rahvast oli Pioneeris alati ja see lõi erilise meeleolu. Mäletan Mart Helme ja Lembit Rattuse tööajast diskussioone, üldist vaimsust, rohkeid kohtumistel käimisi ja kirjanikelt kaastööde tellimist... Elupöörded Pärast aastal Pioneerist lahkumist töötas Olivia Saar Eesti Raamatuühingus. Seni, kuni raamatuühing lõpetas oma tegevuse uutes majandustingimustes finantside puudumise tõttu. Ka seal tuli tal loomulikult kirjandusega tegelda, hoida kontakte rajooniühingutega, korraldada kohtumisi ja üritusi. Jätkusid sidemed lastekirjanikega, aga ka näitlejatega, kes luule- ja kirjanduskavasid esitasid. Kuigi nõukogude ajal sai pensionile 55-aastasena, ei ole Olivia Saar päevagi erus olnud. Raamatuühingu töö lõppedes kutsuti ta kohe Tallinna lastehaiglasse. Oma hämmastuseks olin seal 14 aastat infopunktis informaator. See ei haakinud minu elu ja huvidega, rohkem niisugune ametnikutöö. Alguses oli väga raske küsijatele seletada, mis haigete lastega toimub ja kuidas nende seisund on. Seal on ju päris raskeid haigeid. Aga oli ka rõõmu, kui vanemad läksid terve lapsega haiglast ära. Tööd tegin kohusetundlikult, kollektiiv oli väga kena ja nii sai ka see elupool nähtud. Sain kogemusi lastega suhtlemises, nägin haigete, vanemate ja arstide probleeme. Lastehaigla toredad arstid tegid ikka lausa imet a augustis pidin puhkusele minema, kui helistas Silva Tomingas ja kutsus TEA Kirjastusse. Mõtlemisaega ta mulle ei andnud. Kui seda oleks olnud, ega ma siis oleks julgenud tulla: kolm sarja, iga kuu kolm raamatut tundus suure koormana. Lastekirjanduse varalaekad TEA Kirjastus hakkas lasteraamatuid välja andma kindlate sarjadena, nii suurematele kui ka väiksematele lastele, nii luulet kui proosat. Olivia Saar peab seda oluliseks ja põhjalikuks ettevõtmiseks, mis tõenäoliselt on nüüdseks, juba pärast 56 raamatu ilmumist nii lastejuttude kui lasteluule varalaekas, kirjandusmaailma oma jälje jätnud. Talle teeb rõõmu, et ka kujunduslikult näevad raama tud kenad välja, on heal paberil ja rikkalikult illustreeritud. Hiljuti toimunud konkursil 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2007 valiti 15 kirjastuse esitatud 36 raamatust väl ja viis ja meie kirjastuse raamatutest sai sinna neli: kunstnikud Piret Mildeberg, Catherine Zarip, Viive Noor ja Regina Lukk-Toompere. Võit nud trükised osalevad maailma kau neimate raamatute konkursil Leipzigis, valikut eksponeeritakse Frankfurdi, Göteborgi ja Balti raamatumessil. Autorile on suur rõõm, kui ta raamat on ilusas mundris. Lastekirjandus haarab praegu mu aja ja tähelepanu, aga see on ka kogu elu mu huviala olnud. Väga meeldiv on teha valikkogusid mingil teemal. Ka autorid on kenasti suhtunud palvesse anda välja valimik aastaid tagasi ilmunust. Olivia Saar ütleb, et tal on TEA Kirjastuses väga tore kolleeg Eve Leete, kes alustas keeletoimetajana ja on nüüd lastekirjanduse osakonna juhataja. Ta on asjadega kursis, loonud väga hea kontakti kirjanikega, oma töösse sisse elanud ja keeletark. Sel aastal lõpetatakse lasteraamatute varalaeka väljaandmine teismelistele. Senise kolme sarja asemel jääb ilmuma kaks. Põhjuseks on ilmselt tõsiasi, et mida suuremaks laps saab, seda rohkem ahvatlusi tal on ja raamat jääb sageli ostmata. Olivia Saarele teeb rõõmu, et väikelapsi suunatakse lugema nii lasteaedades kui ka kodudes. Tihti ostetakse kingituseks terve sari. Tundub, et see oleneb palju kodust, vanematest, vanavanematest, kes oskavad raamatut veel hinnata ja väärtustada ning annavad raamatuarmastuse edasi oma väikesele järglasele. Eriti märgatav on vanaemade lugemisharjumus ja -armastus. Töörõõm hoiab tööl Kunagised koolikaaslased Rakverest ütlevad Olivia Saarele sageli, et kuigi tal lastekirjanduses hästi läheb, on ta oma põhiala jätnud unarusse. Kui ma Rakveres õpetajate seminaris käisin, oli mu joonistusõpetaja Riho Lahi tuntud humorist ja karikaturist Kihva Värdi. Riho ütles mulle: Sina lähed joonistamist õppima. Sain Virumaal akvarellitegemises teise koha, Tallinnas Kunstihoones olid pildid väljas. Aga ma ütlesin Lahile, et ei saa kunstiinstituuti sisse, sest seal peab inimest joonistama. Olen mõelnud, et kui nüüd koju jääksin ja päris vaba oleksin, prooviksin kindlasti joonistada. Kojujäämise aeg pole veel kätte jõudnud. Huvi oma töö vastu ja rõõm sellest, kui jälle ilus raamat ilmub, on head stiimulid. Meeldib seegi, et lastekirjanikud omavahel palju suhtlevad ja koos käivad. Taastuda on aidanud rohke liikumine ja loodus, ka väike onnikene lillede ja põõsaste keskel Viimsi vallas. Reisimine on muljetele lisa andnud: Siber, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Volgamaad, paljud Euroopa linnad on nähtud, New Yorgiga ühel külaskäigul põhjalik kultuuritutvus tehtud. Olivia Saare südamele eriti armas paik on Vahase saar imekaunis vaikuse saar, kus Albert Uustulndi juures sai suviti oldud järjepanu. Luuletused sünnivad ikka loodusest, ilusast ilmast, rõõmsast tujust. Metsa või mereranda minnes kaob kirjaniku must meeleolu. Olivia Saart vaadates ei tule pähegi, et tema vanusenumber kinganumbrist juba üle kahe korra suurem on. Kuigi ta on kolmekordse pedagoogilise haridusega, pole ta õpetajaks olnud rohkem kui praktikaajal. Senini ajab teda naerma, et Rakveres tuli praktikaajal isegi ajutiselt koolidirektor olla ja ahju parandada. Praktikatunde on ta andnud palju, aga elutee viis õpetajaametist eemale. Oma töökäigule tagasi mõeldes tõdeb ta: Nüüd uues ühiskonnas ja kollektiivis, uutes oludes oma tööd tehes avastan sarnasusi kunagise lasteajakirjaniku tööga. Algusimpulss on mul pärit tollest ajast. Õnn on olnud töötada lastega. Laste maailm on päikeseline. Kuigi neil on nii oma rõõmud kui ka kurbused, on see maailm ikkagi päikeselisem kui täiskasvanute oma ja selles olla on ju väga vahva.

9 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht ELU JA INIMESED Nii töövõtjate kui ka tööandjate seadusetundmise tunnistab riiklik lepitaja Henn Pärn heaks. Henn Pärn otsib ja leiab lepitust Virve Liivanõmm Olud Eesti tööturul on nagu õhuakrobaatidel tsirkusekupli all. Kui kaitsevõrk on all, siis akrobaadid nii tööandjad kui ka töövõtjad on aeg-ajalt valmis ühest trapetsist lahti ja teisest kinni haarama, et uus trikk sooritada. Nii kõneleb riiklik lepitaja Henn Pärn uue töölepingu seaduse eelnõust, mis Pärna meelest soosib kurnava töösuhte või vananenud tootmise säilitamist mis tahes hinna eest. Lepitaja ise on elus palju kordi trapetsist lahti lasknud, uut ja huvitavat kogenud. Lepitaja institutsioon loodi Eestis aastal. Peale Pärna on seda ametit pidanud Leonhard Tammik ja Raivo Paavo. Lepitaja kinnitab ametisse vabariigi valitsus, ta lahendab kollektiivseid töötülisid. Eesmärk on tagada ühiskonnas sotsiaalne stabiilsus. Streik ei tule kasuks töövõtjatele ega tööandjatele, traumeerib kõiki teisi, on lepitaja veendunud. Kui protestiaktsioon siiski teoks ja rahu mõnes eluvaldkonnas seeläbi rikutud saab, on riik midagi valesti teinud, kehvad seadused kehtestanud? Henn Pärn ütleb, et riik ei pruugi süüdi olla, aga riik on huvitatud, et Mõned ütlevad, et lepitaja peab seda kõike võtma kui mängu, aga päris nii see siiski ei ole. Alati pead endalt küsima, kas sa ikka tegid kõik, ja alati peab sul kuklas tiksuma teadmine, et seekordne katse ei pruugi õnnestuda. sotsiaalne stabiilsus püsiks ja just sellepärast on riik lepitaja ametisse pannud. Tal ei ole Eesti oludes ehk eriti palju tööd, sest ametiühinguid, kellest me kuuleme, on õige vähe vedurimehed, autojuhid, arstid, õed, ehk ka õpetajad. Töövõtjate eest välja astujaid napib ja juhuseid, kus lepitaja saaks kahe osapoolega rääkida, ei tulegi palju ette. Pärn küsib, kas Prantsusmaal on ametiühinguid rohkem kui Eestis, ja vastab ise, et seal on neid sama palju ja küsimus polegi nende arvus. Küsimus on elulaadis ja kultuuris, pika aja jooksul kujunenud hoiakutes. Eesti inimesed on suhteliselt kannatlikud. Meil ei ole senimaani ühtki ulatuslikku, ühiskonnaelu halvanud streiki olnud, kuigi läbirääkimised on teinekord käinud päris noateral. Mina hindan seda väga, et Eesti on saanud läbi ilma streigikogemuseta. Need riigid, kus tihti streigitakse, ütlevad, et sellest pole muud tolku, kui et järgmine tuleb kogemustele toetudes eelmisest räigem. Majanduslikku võitu ei ole kummalgi osapoolel, kõik on kahjumis kuni järgmise korrani, siis juba n-ö täisrelvis. Lepitaja leiab tee Tee all tuleb siin mõista uut lähenemisnurka, mida lepitajal kui vahemehel on teinekord kergem leida kui tülitsevatel osapooltel. Kuni sinnamaani välja, et lepitaja ise koostab uue leppe, millele vaenutsejad käe alla panevad. Lepitaja poole pöördub tavaliselt töövõtja, kes pole rahul töö tasustamise või töö- ja puhkeajaga, aga nõu tuleb ikkagi anda ka tööandjale. Mis mehed-naised ummikusse ajab, kas karakteritest johtuv või kehv seadusetundmine? Pärn räägib, et üks pikem lepitamisprotsess, mis kestis üle kolme aasta, jõudis lahenduseni, kui delegatsioonide juhid said ära vaheta tud. Eelmised kaks lihtsalt ei klappinud omavahel. Ka praegu on käsil protsess, kus osapooled on teinud vigu ja nüüd lihtsalt jonnivad vastakuti. Kardan, et ka siit ei tule lahendust puht inimlikel põhjustel. Omanik ütleb, et tema on teinud kõik mis võimalik, loonud ideaalsed töökohad ja tingimused, aga töövõtjad pole sellest hoolimata muud teinud, kui kahjustanud tema mainet. Pärn tunnistab, et see on tal üks keerulisemaid lepitamiskatseid, ja ta ei mõista muud kosta, kui et eks elu näitab, mis sellest asjast saab. Lepitaja ei saa isegi seda öelda, millises valdkonnas vaidlus käib. Tal on üldse palju teavet, mida ta RAIVO JUURAKU foto kunagi edasi rääkida ei või. Pärn arvab, et peab terve elu vait olema. Sagedamini avaldavad pahameelt need, kes saavad palka riigieelarvest. Eesti on väga kiiresti arenenud just viimastel aastatel, kui kinnisvaraarendajad ajasid terve Eesti majanduse kiiva ja palgad tõusid just riigisektoris, teised ei jõudnud järele. Liiatigi menetletakse riigieelarvet väga pikka aega. Nii ei õnnestunudki viimati õigesti prognoosida õpetajate palka, mis pidi poliitilisest otsusest johtuvalt ennaktempos kasvama, riigieelarves kasvaski, aga aeglustuva majanduskasvuga Eestis osutus lõpuks ikkagi keskpäraseks (pluss 22% loodetud 30% asemel toim). Lepitaja ja Eesti Haridustöötajate Liidu kõnelused õpetajate jätkuva palgatõusu üle aastal 2009 ja sealt edasi veel kolme aasta jooksul on juba käimas. Ehk nagu Pärn ütleb: Rondik juba helistab! Mitte küll just EHL-ile viidates tunnistab lepitaja, et eestkõnelejate elu pole kergete killast, nad on delegatsioonide ja uusi palganumbreid ootavate inimeste väga suure surve all, lepitajal on teinekord neist üsna kahju, sest avalikkus tihtilugu ei mõista, kui suure töö eestkõnelejad ühele või teisele kompromissile jõudes on ära teinud. Neil on palju raskem kui riiklikul lepitajal, tunnistab Pärn. Kui tülitsenud osapooled on kokku leppinud, lepingule käed alla pannud, läheb see koos kõikide lisadega sotsiaalministeeriumi kollektiivlepingute registrisse, on seal kõigile kättesaadav, ja toimib sellest hetkest nagu seadus. Nii on läbirääkijad lepitaja juures tegutsenud nagu väike parlament ja see pole enam sugugi naljaasi. Kirik keset küla Henn Pärn on elektriinsener, aastaid loovalt tegutsenud Eesti kütuseäris, juhtinud Eesti Tööandjate Keskliitu, kuulunud Res Publica ridades riigikokku, jätkuvalt IRL-i liige. Villu Reiljan ütleks, et riiklik lepitaja on meil kallutatud mees. Kuidas ta end kreenist välja painutab? Pärn naerab, et siinne loetelu ei ole ammendav. Ma olen perekonnainimene, kristlane, mängin kolm korda nädalas võrkpalli. Inimene täidab ju elus alati mitut rolli, aga ta ei saa seda teha korraga. Tuleb ikka selgelt vahet teha, mida sa parajasti teed. Mul on oma maailmavaade, aga ega läbirääkijad pea seda omaks võtma, ega nad minuga lepi, nad lepivad omavahel. Oluline on, et minu arutluste käik oleks neile vastuvõetav ja arusaadav. Muide, kui ma lepitajaks kandideerisin, olid just ametiühingud energiliselt minu poolt. Kõik tunnevad kõiki Eestis on ju kõik omavahel sugulased või hõimlased, kursuse- või malevakaaslased, see ei pruugi alati kasuks tulla. Mitmeid ameteid pidanud ja rahva hulgas laialt liikunud Pärn ütleb, et tema juures lepitust otsinute hulgas ei ole olnud praktiliselt kedagi, keda ta enne poleks tundnud. Ja see tuleb kasuks, sest lisab jutuajamistele usaldusväärsust ja lubab Pärnal jõuda algpõhjusteni, mis on vaenutsejad lepitaja juurde toonud. Pärn täpsustab, et siin ei tohi talle midagi saladuseks jääda ja need, kes südant puistavad, peavad olema kindlad, et lepitaja nende avameelsust ei kuritarvita. Õhtuti ütleb Pärn siis väga rahuliku näoga televiisoris, et täna ei lepitud milleski kokku, aga küllap homme lepitakse. Ons Pärn väga hea enesevalitseja? Mõned ütlevad, et lepitaja peab seda kõike võtma kui mängu, aga päris nii see siiski ei ole. Alati pead endalt küsima, kas sa ikka tegid kõik, ja alati peab sul kuklas tiksuma teadmine, et seekordne katse ei pruugi õnnestuda. Transporditöötajatega oli viimati nii, et teisipäeval kell 12 pidid delegatsioonide juhid lepingu parafeerima, kell 10 teatas üks neist, et tal on null lootust selleks volitatud saada, aga kell 12 ta siiski tegi seda. Mida mina ja veel paljud inimesed vahepeal kahe tunni jooksul ette võtsime... Okei, see sai tehtud. Järgmisel päeval kell neli pidime lepingu allkirjastama tingimusel, et ühe poole ametiühingu üldkogu selle heaks kiidab. Käisin seal, kõik sujus väga hästi. Kell pool kolm teatati, et üldkogu läks midagi otsustamata laiali. Aga kell neli kirjutasid mõlemad pooled ikka lepingule alla. Henn Pärn ei arva, et lepitaja töö eeldaks midagi, mida mõni teine töö ei eelda, või et see peaks tegijat kohutama. Mina olen seitse korda elu jooksul kardinaalselt tööpõldu vahetanud, pole kogenud igavust ega abitust. Elust enesest Kord küsis üks esimese klassi poiss kooli tulnud kirjaniku käest ootamatult: Kuidas teil endal praegu läheb? Küsimus meeldis kirjanikule väga. Kuidas läheb Henn Pärnal, kui ta parajasti kedagi ei lepita? Minul läheb väga hästi, sest mul on õnnestunud elada nii, et ma ise dikteerin tempo. Nagu Tartu maratonil, kus mind ei heiduta, kui keegi minust mööda läheb. Sõidan distantsi läbi väga hea enesetundega, olen sõitnud 16 korda. Aja valin jõukohase, see kuulub minu elustiili juurde. Abikaasa on alati finišis ja muretseb, kas ma ka ikka jõuan sinna. Mina ei häbene tunnistada, et olen õnnelik. Varases lapsepõlves oli mu elu väga keeruline. Isa viidi Siberisse, ema jäi üksinda. Kui olin 7-aastane, läks meie kodu põlema. Saime vennaga raskeid põletushaavu, kaks nädalat olin teises ilmas, pool aastat vaakusin elu ja surma vahel. Pärast seda viidi meid isale Siberisse järele, seal juhtus nii mõndagi. Lugesin kokku surmasuus olen olnud seitse korda. Ja ikkagi on kõik väga hästi. Foto- ja videovõistlus Kas me elame loovas linnas? 15. veebruaril käivitas Briti Nõukogu 16 Euroopa riigis veebipõhise foto- ja videovõistluse, et leida kõige loovamad linnad ja linnaosad osavõtjate silmade läbi. Osalemiseks riputage oma pildid ja videod meie veebilehele britishcouncil.org/. Võistlus kestab 13. märtsini ja võitja selgitab rahvahääletus. Osaleda võivad kõik, kellel on oma arvamus sellest, mis muudab linnad loovaks, ning kes soovivad oma loomingut (linnafotodel või lühikestel videoklippidel) teistelegi vaatamiseks pakkuda. Soovime teada, millistes linnades inimestele meeldib elada ja miks nad arvavad, et just need linnad on loovad. Mis on see eriline miski, mis annab linnale konkurentsieelise, mis teeb linna kohaks, kus on mõnus elada, õppida ja töötada. Võistlusega alustas Briti Nõukogu oma uut rahvusvahelist programmi, mis käivitus Eestis, Leedus, Lätis, Norras, Poolas, Rootsis, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Taanis, Tšehhi Vabariigis, Ukrainas, Ungaris ja Venemaal. Programmi eesmärk on siduda eri riikide noorte loovate inimeste arhitektide, kunstnike, uurijate, ekspertide, arvamusliidrite, ametnike ja poliitikute ideed ning aidata neid ideid kasutada konkreetsete linnade juhtimisel ja planeerimisel, et linnad muutuksid atraktiivsemaks nii elanike kui ka külaliste jaoks. Loovate linnade veebipõhine fotoja videovõistlus on avatud kõigile soovijatele, nii harrastusfotograafidele kui tunnustatud disaineritele. Korraldajad soovivad näha töid, milles kajastuks autorite armastus oma linna vastu, soov keskkonda parandada või tuua välja linnade seni peidus olnud väärtused. Parimaks hääletatud video autor saab 2000-eurose ning parima foto autor 1000-eurose auhinna. Briti Nõukogu annab mõlemas kategoorias välja ka eriauhinnad. Info võistluse, reeglite, ja programmi kohta: britishcouncil.org/. KÜLLIKE TOHVER, Briti Nõukogu Avati hariduse virtuaalkeskkond Havike EENeti ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koostööna on valminud haridu se virtuaalkeskkond Havike. Veebikeskkond pakub kasutajatele mitmekesist eelpaigaldatud tarkvara valikut. Näiteks leiab Havikesest Joomla programmi, mille abil saab kool ehitada nii kodulehte kui ka foorumit, klassikalist wikit esindab MediaWiki tarkvara ja veebipõhist e-õppe keskkonda Moodle. Tarkvara nimekiri hakkab pidevalt täienema. Uue teenuse eesmärk on pakkuda võimalikult laia valikut õpitegevust toetavat tarkvara ja propageerida Eestis valmistatud ja eestindatud veebirakendusi. Hõlpsalt kasutatava menüüga juhtpaneel võimaldab ka mittespetsialistidel tarkvara paigaldamisega toime tulla. Havike on kasutajatele tasuta. Kasutama on oodatud haridus-, teadus- ja kultuuriasutused ning nende valdkondade projektid. Havikese konto saamise soov tuleb saata EENetile e-postiga, teenuse kasutamise kohta sõlmivad asutus ja EENet lepingu. Vaata ka ANNE MÄRDIMÄE, EENet 9

10 ÜLDHARIDUS Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Soome põhihariduse ja keskkooli õppekavadest Edgar Krull, TÜ üldpedagoogika professor Eestis on aeg-ajalt kerkinud üles diskussioonid Soome üldhariduskooli õppekavade teemal. Arvamused on seinast seina, kuid ükski neist ei rajane tõsisel analüüsil. Silmatorkavaim erinevus lähenemisel üldhariduskooli õppekava arendamisele on see, et Soome õppekavad on koostatud põhikoolile ja keskkooli vanemale astmele (keskkool jaotub Soomes üldharidus- ja kutsehariduskeskkooliks) eraldi. Eraldi õppekavad toovad selgemini esile erinevused põhihariduse kindlustamise ning keskhariduse omandamise olemuses ja ideoloogias. Erinevus on ka Soome põhikooli õppekava erakordne paindlikkus emakeelse õppe tagamisel ja muude hariduslike erivajaduste arvestamisel. Igale õpilasele on võimalik rakendada individuaalne õppekava. Tegutsevad ka Steiner-koolid. Soome õppekavad rajanevad põhihariduse ja keskkooli ülemastme seadustel ja määrustel ning moodustavad nendega loogilise terviku. Näiteks fikseerib Soome põhihariduse seadus (1998/2004) põhihariduse eesmärgid ja rakendamise põhimõtted, kohaliku omavalitsuse rolli põhihariduse kindlustamisel, õppeaja kestuse, õppesisu põhiainetes, tundide jaotuse, õppekava variatsioonid hariduslike erivajadustega arvestamiseks, haridusuuendustele suunatud koolieksperimentide korra, õpilaste hindamise põhimõtted ja koormusnäitajad, õpilaste õigused ja kohustused (sh distsiplineeritud käitumiseks ja vastutuse üleastumisel). Kuigi Soome õppekavade ladusas ja hõlpsasti loetavas keeles kirjutatud tekst on hästi liigendatud, ei leia neist liigset paragrahvideks ja lõigeteks jaotamist. Õppekavad on raamõppekavad, mille põhjal kohalikud omavalitsused või teised koolide haldajad kindlustavad kooliõppekavade koostamise. Lisaks on mõlemad õppekavad esitatud üleõppeaineliste põhimõtete ja ainekavade integraalse tervikuna, vältimaks üldosa ja ainekavade isoleeritust ja kooskõlastamatust. Õppekavadest võrdlevalt Mõlemad õppekavad algavad ülevaatega koolis rakendatava õppekava kujunemise põhimõtetest, arvestades kõigi osapoolte, sh lapsevanemate ja laste endi huve. Välja tuuakse põhihariduse kindlustamise lähtealused (väärtused, missioon ja korraldus), keskhariduse jaoks aga selle roll ja baasväärtused. Kava käsitleb ka hariduse andmist/ omandamist kui protsessi ning edastatakse lühidalt, mida mõistetakse õppimise all, esitatakse nõuded õpikeskkonnale ja kasutatavatele õppe meetoditele ning avatakse toimiv kultuurikontekst. Lisaks antakse keskkooli õppekavas ülevaade õpingute struktuurist kohustuslike, spetsialiseerumis- ja integreerivate rakenduslike kursustena. Põhihariduse õppekavas defineeritakse õppimine kui aktiivne ja eesmärgipärane tegevus, kus õpilased töötlevad ja interpreteerivad õpitavat oma mälustruktuuride valguses. Keskkooli õppekava annab suunised õpetamiseks: ehkki õppimise seaduspärasused on samad igaühe puhul, oleneb see, mida õpitakse, iga õpilase individuaalsest varasemast teadmisest ja lähenemisviisidest, ning kasvatustöös tuleb nende asjaoludega arvestada. Õpitud konkreetne oskus või teadmisannus ei saa automaatselt kasutamisvalmiks teistes situatsioonides. Käsitletakse ka õpinguteks tugikeskkonna loomist ja õpilaste nõustamist. Sinna kuuluvad mõlemas õppekavas ühisteemadena kodu ja kooli koostöö, õpilasnõustamine ja juhendamine ning õpilaste heaolu kindlustamine. Põhikooli õppekavas lisandub loetletule õpilase individuaalse õppekava/plaani koostamine ja klubilise tegevuse korraldamine. Viies, kuues ja üheksas teema on peatükkidena kajastatud vaid põhikooli õppekavas. Eriabi vajavate õpilaste õpetamine hõlmab alateemadena tugivormide kirjeldust; osaliselt erivajadusi arvestava hariduse kindlus tamist; õpilaste õpetamist, kes on arvel või viidud üle erivajadusi arvestavale õppekavale; individuaalset õppekava ja aktiivsusvaldkonniti õpetamist. Kultuuri- ja keelerühmade õpetamine esitab õppekava nõuded saamidele, roomadele (mustlastele), viipekeele kasutajatele ja immigrantidele. Õpetus vastavuses eripedagoogilise lähenemise nõuetega või eripedagoogilise süsteemi või printsiipidega täpsustab nõuded ja korra õpetusele võõrkeeles või keelekümblusõppele rahvuskeeltes (eesmärkide, põhisisu ja hindamise tähenduses), rahvusvahelistele keelekoolidele ja Steiner-koolidele. Viimaste puhul lubatakse suuremate vabadust õppeainete eesmärkides ja sisus, lõpphindamise nõuetes erandeid õppeainete lõikes ei lubata. Läbivad teemad Õpieesmärgid ja hariduse sisu (7. ja 5. peatükk) toovad välja õppekavasid läbivad teemad. Keskkooli õppekavas eelneb ülevaade hariduse üldeesmärkidest. Põhikoolis on läbivad teemad kasvamine isiksusena; kultuuriline identiteet ja internatsionalism; meediaoskused ja kommunikatsioon; osalev kodanik ja ettevõtlikkus; vastutus keskkonna, heaolu ja jätkusuutliku tuleviku eest; ohutus ja liiklus; tehnoloogia ja inimindiviid. Keskkooli õppekava läbivad teemad on aktiivne kodanik ja ettevõtlikkus; ohutus ja heaolu, jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet ja kultuuride tundmine, tehnoloogia ja ühiskond ning kommunikatiivne ja meediakompetentsus. Mõlemas õppekavas on toodud eesmärgid, mille vahendusel tagatakse teema õppimine. Põhikooli õppekavas tuuakse lisaks ära põhisisu, mille baasil läbivaid teemasid käsitletakse. Keskkooli õppekava piirdub metoodiliste näpunäidetega. Erinevalt meie a õppekavast ei ole Soome õppekavades mitmel tasemel pädevuste süsteemi. Põhihariduse õppekavas on esitatud aine kirjeldus, väljundipõhised õpieesmärgid ja põhisisu. Keskkooli jaoks on toodud ära aine lühikirjeldus, õpetamise eesmärgid ja hindamise põhimõtted, millele järgnevad kohustuslike ja spetsialiseerimiskursuste kirjeldused. Kursuste kirjeldused koosnevad lühiülevaatest, õpieesmärkide sõnastustest ja põhisisu kirjeldustest. Põhikooli õppekava näeb ette emakeeleõpingud soome, rootsi, saami, rooma jt keeltes. Õppida võimaldatakse ka viipekeeles. Hindamisest 8. ja 6. peatükk käsitlevad hindamist. Põhihariduse õppekavas käsitletakse teemat jooksva ja lõpphindamise ning aruandlusele ja haridust tõendavatele dokumentidele esitatavate nõuete tähenduses. Jooksev hindamine on avatud hindamise rolli; klassist klassi liikumise; individuaalse õppekava alusel õpingute hindamise; õppeainete hindamise; tööoskuste, sh õpioskuste; sotsiaalse käitumise; enesehindamise; eripedagoogilist lähenemist vajavate õpilaste ja immigrantõpilaste hindamise tähenduses. Põhihariduse lõpphindamine on avatud selle rolli, põhimõtete ja hinnatavate ainete loeteluna. Keskkooliõpilaste hindamise temaatika on avatud viie alajaotusena: hindamise eesmärgid; kursuste hindamine (hindama volitatud isikud ja hindamiskriteeriumid, õpiedukuse jälgimine, õpingute tunnustamine); kohustuslikest, spetsialiseerimis- ja rakenduskursustest koosnevate ainekavade hindamine; keskkooli õppekava täitmine (sh kordushindamine ja hinnangute korrigeerimine) ning haridust tõendavad dokumendid ja neis kajastuv informatsioon. Kui üldiselt analüüsitavates õppekavades teistele haridusdokumentidele ei viidata, siis keskkooli õppekava hindamist käsitlevas osas osutatakse keskkooli vanema astme määrusele tervenisti kaheteistkümnel korral! Õppekavade lõpus on lisadena valitsuse määrused rahvuslike kasvatuseesmärkide ja õppetundide jaotuse kohta õppeainetes, keele omandamise tasemete skaala ning Soome Rahvusliku Komplekt MALLE Komplekt MG MÖÖBEL IGASSE KOOLIRUUMI Haridusnõukogu soovitused immigrantide õpetamiseks emakeeles. Põhihariduseelse õppe rahvusliku raamõppekava ja vabatahtliku täiendava põhihariduse rahvusliku raamõppekava (mõeldud 10. klassile) eesmärk on suurendada kõigi põhikoolilõpetajate väljavaateid edasisteks õpinguteks. MÜÜGIJUHID Tõnis Tali Põhja-Eesti Tel tonis.tali@jalax.ee Egon Hiob Lõuna-Eesti Tel egon.hiob@jalax.ee Kas rakendada ka Eestis? Probleemid Soome õppekavadest eeskuju võtmisel ei tulene niivõrd üldkultuurilistest kui hariduskorralduse traditsioonide erinevustest ja arengutasemest. Soome õppekavad on terviklikud, loogiliselt üles ehitatud mahukad dokumendid (esimene 319 ja teine 261 lk). Õppekavades on vaidlusi tekitavad probleemid, nt üldhariduse ideoloogiline ja strateegiline suunitlus, õpetatavad põhiaineid, tunnijaotus jmt reguleeritud ülimuslike dokumentidega, mis viitab ulatuslikule, pikaajalisele ja professionaalsele arendustööle. Soome üldhariduskooli raamõppe kavad on orgaaniline lüli koolide igapäevatöö korraldamisvajaduse, seda vajadust riigi tasandil kajastavate haridussea duste ning riigi haridusideaalide vahel. Püüdes leida eeskujusid ja ideid meie õppekava arendamiseks, tuleb mõista Soome üldhariduskooli eripära ja laiemat hariduspoliitilist tausta, milles neid õppekavasid kasutatakse. Alus tuseks tuleks õppida õppekavasid põhjalikumalt tundma. Selle hõlbustamiseks tasub kaaluda mõlema dokumendi tõlkimist eesti keelde. Õppekavade soome- ja ingliskeelsed versioonid leiab Soome Haridusameti võrgulehelt SOOME INSTITUUT ja MTÜ ELLU korraldavad kevadvaheajal 17. ja 18. märtsil Rapla Keskraamatukogu saalis Lasteaia t 5 koolijuhtidele, õpetajatele, klassijuhatajatele, koolipsühholoogidele, sotsiaalpedagoogidele, lastekaitsetöötajatele, sotsiaaltöötajatele koolides, linnades, valdades, õpilaskodudes ja riigikoolides koolitusseminari Las ma olen laps!. Koolitus sellest, kuidas aidata lapsel kasvada lapsena läbi kogu lapsepõlve. Kuidas aidata murekoormaga last, kui peres on kriis? Kuidas abistab Soome kool lapsi, kui peres on kriis? Lahutatud pere lugu psühholoogi pilgu läbi. Abi ja tugi mures lastele. Kuidas linn, vald ja kool saaksid aidata murekoormaga last? Kriisiabi mapi kasutamine koolis. KOOLITUSE LEKTORID: Saara Kinnunen sotsiaalpsühholoog ja Soomes väga hinnatud pereterapeut, paljude raamatute autor; Jaana Vasama eripedagoog, Soome Instituudi juhataja, endine koolijuht; Monika Loit-Kilgas psühholoog, MTÜ Psühholoogiline kriisiabi OONYKS; Piia Peterson Keila linna sotsiaal- ja tervishoiunõunik. 17. märtsi lõuna ajal Saara Kinnuneni äsja eesti keeles ilmunud raamatu Las ma olen laps esitlus. KOOLITUSSEMINARI MAKSUMUS on 2000 kr (kuni 1. märtsini registreerujatele 1600 kr). Hinnas jaotusmaterjalid, igale koolile üks kriisiabi mapp, kohv ja lõunasöögid. Osavõtuks palume registreerida 10. märtsiks. INFO JA REGISTREERIMINE: ellu@ellu.ee, tiialister@hot.ee. Telefonid , , Meie kodulehekülg Sööklamööbli komplekt KALLE pinkidega/toolidega AS Jalax Aadress Pärnu mnt 160 c Tallinn Telefon Faks E-aadress jalax@jalax.ee 10

11 Võõrkeeled Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 NR 7 Õppimisest Amsterdami Ülikoolis Anneli Veispak, Leuveni Ülikooli doktorant Anneli Veispaki sõnul oli välismaal õppides kõige raskem harjuda teadusliku inglise keelega. Pärast Tallinna Pedagoogikaülikooli eripedagoogika eriala lõpetamist aastal otsustasin minna õppima Amsterdami Ülikooli. Vahetasin Eesti õppejõudude mõistmise ja toe välismaise ülikooli kõrgete nõudmiste ja intensiivse õppetöö vastu. Olles sügavalt huvitatud inimese närvisüsteemi arengust, iseärasustest ja funktsionaalsetest defektidest, otsustasin valida magistriprogrammi, mis esmasel vaatlusel minu bakalaureusekraadile loogilise järjena ei tundunud. Valisin kognitiivse neuroteaduse. Jäädes lootma oma õppimisvõimele ja keeleoskusele, otsustasin proovida. See magistriprogramm toimis esimest aastat rahvusvahelise (ingliskeelse) eraldi programmina ning kuulus teaduste teaduskonna (Faculty of Science) interdistsiplinaarse instituudi (Institute of Interdisciplinary Studies) alla. Kognitiivne neuroteadus ühendab terve hulga distsipliine, liites neurobioloogia, farmakoloogia, geneetika, eksperimentaalpsühholoogia, psühhiaatria, programmeerimise, lingvistika ja kasvatusteaduse üheks tervikuks. 500 lehekülge nädalas Mitmekesine õppekava tõi kokku erineva erialaga noori paljudest riikidest. Õppetöö toimus enamasti seminarina, kus võimalust jääda vaikseks pealtvaatajaks ei antud kellelegi. Aktiivne ja vältimatu diskussioon lõi olukorra, kus ettevalmistamata loengusse minemine ei tulnud kõne allagi. See oleks lisaks järje kaotamisele lihtsalt piinlik olnud. Ja järge kaotada ei tohtinud mingil juhul, sest aega tagasi pöörata ning uuesti lugedes samale teemale veel üks pärastlõuna kulutada ei olnud kellelgi. Tööd oli tõesti palju. Kõige raskemaks osutus teadusliku inglise keelega harjumine ning tohutu lugemisvara ja -kohustus. Kiirematel aegadel tuli lugeda umbes 500 lehekülge teaduslikku teksti nädalas, mis võttis algul kogu aja. Mõne kuu jooksul tekkiv vilumus lubas hiljem natuke hinge tagasi tõmmata ning olla selektiivsem. Siis võis isegi meelde tulla, et viibin põhjamaade Veneetsias filosoofide pelgupaigas, mis on maailma vabameelsuse ja liberalismi pealinn. Kuna Amsterdami Ülikool on võõrustajaks paljudele välistudengitele, on seltsielu äärmiselt elav ning lõbus. Tagantjärele on kahju, et ei jõudnud selles aktiivsemalt osaleda. Liigne bürokraatia Omades nüüdseks kogemust Eesti ja Hollandi ülikoolist, võin julgelt öelda, et nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte on mõlemal süsteemil küllaga. Isegi kui Hollandis jagub ühele indiviidile rohkem tähelepanu ja aega, on süsteem tervikuna oluliselt paindumatum kui Eestis. Hoolimata sellest, et kõik minu kursusekaaslased Amsterdamis olid üle maailma vabatahtlikult kokku tulnud, kulutanud palju raha ja aega ning head tahet, et seal olla, olid kõik meie loengud muudetud rõhutatult kohustuslikuks ning üleastumised sanktsioneerituks. Üliõpilaste jaoks uhkust riivav usaldamatus ülikooli poolt. Kuigi Amsterdami ülikool on jõukam kui Tallinna oma ning suudab üliõpilastele pakkuda paremaid tehnilisi võimalusi, näivad asjad Eestis lihtsalt libedamalt ja efektiivsemalt töötavat. Tallinnas võib inimene oma elu pargipingil istudes ning mobiiltelefoni omades ära elada, kõik need täidetud paberid ja keerulised traadita Internetti pääsemise konfiguratsioonid (mida ühest ruumist teise liikudes tuleb muuta) tundusid Hollandis täiesti tarbetud ja frustreerivad. Tallinna pedagoogikaülikool näis ette valmistavat spetsialiste Eesti jaoks, samas kui Amsterdami Ülikool valmistas meid ette tegutsema maailma mastaapides. Kui Eestis oli mul tihti tunne, et üliõpilastelt oodatav alahindab nende intellektuaalset võimekust, siis Amsterdamis oli liigutud teise äärmusesse. Oodati palju ning üldine meelsus ei lubanud iialgi kurta. Läinud sinna omal initsiatiivil, pidid olema valmis kõik puudujäägid teadmistes iseseisvalt kompenseerima. Kõige raskem oli tulla toime teadusliku inglise keelega. Pedagoogikaülikool ei nõudnud ega andnud oskust kasutada võõrkeelseid allikaid. Samuti olid Eestis välislektorite loengud pigem harukordsed kui tavalised. Selle kõige tagajärjel puudub paljudel Eesti üliõpilastel oskus teaduslikku võõrkeelt lugeda, kuulata, aru saada ning selles kirjutada. Teaduse keel on aga inglise keel. Ja kui soovime teada ja aru saada, mis toimub mujal, ning iseeneste mõtteid teistele tutvustada, on inglise keele oskus teaduslikul tasemel äärmiselt vajalik. Häid mõtteid, mida edasi anda, on ju palju. Plussid ja miinused Amsterdami Ülikoolis oli raske mõista, mida õppejõud meilt ootavad. Milline vastus eksamil toob maksimaalsed punktid ning hea hinde. Enamik eksameid olid n-ö avatud, kus tohtis kõiki materjale kasutada. Keerukus peitus aga asjaolus, et otseseid vastuseid küsimustele materjalides ei leidunud. Hästi vastata sai ainult analoogiate alusel õpitut analüüsides. Eksam, mille läbimiseks ei ole teist teed peale õppimise ja selgekssaamise, paneb inimese efektiivsemalt kasutama aega ja energiat eksamiks valmistumisel. See, milliseid vastuseid täpselt oodati, jäi aga tabamatuks. Õppejõud, kes üht teemat käsitledes ootas konstruktiivseid ja ruumisäästvaid vastuseid, võis järgmise teema puhul leppida ümmarguse ning kõikehaarava kirjeldusega. Välisüliõpilased, kes ei olnud hollandlaste iseloomu kultuurilist mõistmist emapiimaga kaasa saanud, olid sunnitud õppejõudude ootusi kohvipaksu pealt ennustama. Lubatud põhjalik tagasiside jäi aga tihti tulemata. Tallinnas seevastu oli alati selge, mida tegema peab, ning ka tagasiside, iseasi, kui konstruktiivne, oli käepärast. See inimlik arusaamine, vastutulelikkus ja toetus, mida kogesin oma Eesti õppejõudude puhul, Amsterdamile ei laiene. Samas õppisin ühe aastaga Amsterdamis rohkem kui kolmega Eestis. Võta siis nüüd kinni, milline võiks olla hea kompromiss. Avatud Meele Instituut kutsub osalema avatud kursustel VÕRRATU VÕÕRKEELEÕPE: aktiivõppemeetodite kursus võõrkeeleõpetajatele RWCT baasil I moodul 7. ja 8. märtsil, II III moodul kokkuleppel; 60 tundi; Tallinnas MÄNGULINE VÕÕRKEELEÕPE: aktiivõppemeetodite kursus võõrkeeleõpetajatele 14. ja 15. märtsil Pärnus ARMASTAN INGLISE KEELT: aktiivõppemeetodite kursus inglise keele õpetajatele 18. ja 19. aprillil; 16 tundi; Pärnus 22. ja 23. augustil; 16 tundi; Tartus Info ja registreerimine tel , tartu@ami.ee, 11

12 VÕÕRKEELED Inglise keel Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 TEA Kirjastus soovitab õpik YEP aasta juunis ilmunud inglise keele eelkursus 6 9aastastele. Õppekomplekt sobib nii lasteaeda kui ka kooli, samuti koju. Lustakas õpik-värvimisraamat karuperekonnast. Õpik tutvustab igapäevaeluga seotud sõnavara ja arendab käelist tegevust joonistamisevärvimise abil. Põhjalik õpetajaraamat üksikasjali töölehtede ja õpetaja CD-ga. Rohkelt pilte värvimiseks, harjutusi Wow! 3 Õppekomplekt 3. klassile. k Eesti poisist Chrisist seiklemas Värvikas ja fantaasiaküllane õpik Ice-cream Islandil. Õpiku tekstid haaravad lapse kõiki meeli ja julgustavad teda oma kujutlusvõimet kasutama. Lustakad ja detailirikkad pildid on joonistanud Kaie Lilleorg. Õpiku lõpus on eesti-inglise ja inglise-eesti sõnastik. k koos õpilase CD ja CD-ROM-iga. Töövihik Diferentseeritud õpet võimaldav lihtsustatud töövihik koos õpilase CD ja CD-ROM-iga. Põhjalik õpetajaraamat üksikasjalike tunnikirjelduste, töölehtede ja õpetaja CD-dega. Sõnavara-, grammatika- ja kuulamistestid. Kõikide harjutuste ja testide vastused. õpetajaraamat 12

13 VÕÕRKEELED 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht TEA Kirjastus soovitab KEY English 7 töövihik lihtsustatud töövihik p pp k erineva raskusastme, stiili ja žanriga tekstideg Noortepärane õpik Rohkelt teavet inglise keelt kõnelevate maade kohta. Palju paaris- ja rühmatööd ning rollimänge. Õpiku lõpus on eraldi grammatikaosa ning eesti-inglise ja inglise-eesti sõnastik. Muhedad pildid on joonistanud Josh Merle Tootsi. k koos õpilase CD ja CD-ROM-iga. Töövihik Diferentseeritud õpet võimaldav lihtsustatud töövihik koos õpilase CD ja CD-ROM-iga. Põhjalik õpetajaraamat lisateemade ja -harjutuste, töölehtede ning õpetaja CD-dega. Sõnavara-, grammatika-, kirjutamis- ja kuulamistestid ning suulised testid. Kõikide harjutuste ja testide vastused. InTouch 1 & 2 Õppekomplekt 10. klassile. k koos õpilase CD/CD-ROM-iga. Laia teemaderingiga õpik Mitmekesine valik tekste ja kuulamisülesandeid ning eraldi grammatikaosa. Ohtralt kultuurialast teavet ja nõuandeid. Rännakud inglise keelt kõnelevatesse riikidesse ja tutvumine Eesti eluoluga. Palju uurimuslikke ülesandeid. Samm-sammulised juhised kirjutamisülesannete tegemiseks. Õpiku lõpus on eesti-inglise ja inglise-eesti sõnastik. Põhjalik õpetajaraamat lisaharjutuste, töölehtede ning õpetaja CD-dega. Sõnavara-, grammatika-, kirjutamis- ja kuulamistestid ning suulised testid. Kõikide harjutuste ja testide vastused. Inglise ärikeel aasta augustis ilmuvad - 3. klassi õppekomplekt Wow! 3-7. klassi õppekomplekt Key English klassi õppekomplektid In Touch 1 ja In Touch 2 Ülejäänud õppekomplektid ilmuvad järk-järgult järgmisteks õppeaastateks. Tippjuhi inglise keel Paindlik õppevahend inglise asjaajamiskeele õppijale Business English for Business Leader on inglise ärikeele õppekomplekt, mis arvestab tänapäeva ärikeskkonda ja avab ingliskeelse ärimaailma Eesti vaatevinklist. Õpikus on 15 peatükki, mis käsitlevad ettevõtte töökorraldust ja juhtimist, motivatsiooni ja ärieetikat, tootmist, turundust ja müüki, finantssüsteemi ja kommunikatsiooni. Õpik pakub erialast sõnavara ja praktilisi väljendeid. Mitmekesised tekstid, harjutused, uuringunäited, ülesanded ja rollimängud aitavad õppijal omandada kogu materjali elavalt ja aktiivselt ning annavad enesekindluse igas olukorras hakkama saamiseks. Õpiku teemasid avatakse konkreetsete ettevõtete näitel. Juba esimesest peatükist leiab õppija tekste Eesti ettevõtetest Baltika Groupist, AS Nordic Foodsist jt, vaadeldakse ka näiteks Vene-Saksa gaasijuhtme teemat. Audio-CDle salvestatud intervjuud ja ettekanded vahendavad kohalike spetsialistide seisukohti ja teadmisi. Euroopa Liidu temaatikat käsitletakse Eesti vaatenurgast lähtuvalt. Inglise keele õppimise vajalikkuses pole vist kedagi tarvis veenda. Samuti on palju neid, kel on vaja inglise keeles asju ajada kutset vormistada, kaupa tellida, konverentsist osa võtta, mõnele ebameeldivale küsimuselegi vastata. Sestap pole kooli, kus inglise keelt ei õpetataks, ning palju on neidki koole, kus pühendatakse terve kursus just nimelt ingliskeelse asjaajamise õpetamiseks. Kogenud inglise keele õpetajate ja metoodikute Nora Tootsi ja Dia Virkuse koostatud H&T for Business People hõlmab igapäevase asjaajamise erinevaid valdkondi. Õpiku tekstid ja ametlikus suhtluses kasutatavad väljendid on valitud nii, et kasutaja saab peale keeleteadmiste ka mitmesugust infot: mis tüüpi ettevõtteid on olemas, kuidas saata kutseid ja neile vastata, kuidas korraldada konverentse jpm. Omaette osa õpikust moodustab viimane peatükk, mis käsitleb kirjavahetust. Kirjanäidised ja arvutis täidetavad kirjablanketid leiab kasutaja õpikuga kaasas olevalt CD-ROMilt. Raamatu lõpus on mitmesuguseid harju- Samas ei jää kõrvale teised riigid ja globaliseeruv maailm. Nii on õpikus leidnud koha tekst Iiri firmast, mis toodab kosmeetikat vetikatest, ja Inglise ettevõttest, mis toodab kruusidest pliiatseid, Soome firmast Stora Ensost jpt. Business Leaderis on tasakaalustatud kohalik ja globaalne. Business Leader on õppekomplekt, millesse kuulub peale raamatu ka audio-cd ja CD-ROM. Audio-CDle on salvestatud intervjuusid, ettekandeid ja arvamusavaldusi, mille abil harjutada kuulamisoskust. Iga kuulamisteksti saadab üks või mitu ülesannet õpikust. CD-ROM on ühest küljest alternatiivne õppevahend, teisalt on seal materjali, mida õpikusse pole pandud. CD-ROMil on arvutis täidetavad ja sealsamas kontrollitavad harjutused, inglise-eesti ja eesti-inglise ärisõnastik, mida saab kasutada paralleelselt harjutuste täitmisega. Lisaks on CD-ROMil ärikirjade näidised, mida õppija saab alla laadida ja kirja põhjana kasutada, ning kõik õpiku ülesannete vastused ja kuulamistekstid. j j g ka kinnistamiseks, aga ka rühmatööks või aruteluks. Audio-CDl on õpiku dialoogide salvestised, mida kuulates õpitakse hääldust ja intonatsiooni ning mis kergendavad keeleõpet neil, kel pigem kuulmis- kui nägemismälu. 13

14 VÕÕRKEELED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 KIRJASTUSKOOLIBRI SOOVITAB Front line English Determiners Ken Singleton 64 lk; m-v; pehme kaas; ilmub 2008 Võõrkeele grammatika õpetamisel soovitatakse paralleelide toomist emakeelega, et mõista keele omapära ja tunnetada keelte sarnaseid jooni. Grammatikaraamatute sarjas Front Line English on varem ilmunud õpikud English Tenses, Prepositions, Modal Verbs ja Reported Speech. Kõik sarja raamatud on oma põhistruktuurilt sarnased: sissejuhatus, kus on antud kasutusjuhend, põhiosa temaatiliste õppetükkidena, iga õppeteema on varustatud grammatikaharjutustega, kus kinnistatakse äsjaõpitut. Lisatud on enesekontrollitestid; vastused nii harjutustele kui ka testidele on antud raamatu lõpus. Writing in Plain English Michael Haagensen 110 lk; m-v; pehme kaas; ilmunud 2008 Raamat on kasutatav nii üldise kirjutamise käsiraamatuna kui ka teatmikuna, mis pakub konkreetseid lahendusi küsimustele, millega tööalaselt inglise keeles kirjutavad inimesed sageli kokku puutuvad. Kasulike näidete abiga käsitleb raamat kõiki kirjutamise elemente alates grammatikast ja kirjavahemärkidest kuni eri liiki tekstide vormistamiseni. Väärtuslik abimees võib see raamat olla nii riigiametnikele kui ka suuremate ja väiksemate ettevõtete töötajatele, samuti gümnaasiumiõpilastele ja üliõpilastele, kes alles õpivad end inglise keeles kirja teel väljendama. Quick Smart English. Pre-Intermediate Quick Smart English. Intermediate Quick Smart English. Advanced lk; värviline; pehme kaas; ilmunud 2007 Quick Smart English is a radical, rapid course in English language communication for students at Pre- Intermediate, Intermediate and Advanced level. QSE has a strong fuctional, grammatical and lexical framework. QSE provides extensive practice of all four language learning skills. QSE is based on stimulating and controversial topics to promote real discussion in class about subjects that really matter to students. There is a unit-by-unit Glossary. QSE text and authentic Extended reading sections range from reportage to fiction and are drawn from a wide range of English-speaking world sources. QSE Textbook materials are supported by a full range of Workbook activities, including Pronunciation and Progress checks. QSE audio materials are on 2 CDs. QSE includes a full Teacher s Guide with unit-by-unit teaching notes and activity answer key. Rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid Briti Nõukogus Kaarin Truus, Briti Nõukogu eksamite koordinaator Eestist Suurbritanniasse õppima minejate hulk on viimastel aastatel järjest kasvanud 2007/08. õppeaastal läks bakalaureuseõppesse üle kahesaja noore. Märgatavalt on suurenenud ka Briti Nõukogus rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite sooritajate arv. Eelmisel aastal ulatus eksaminandide arv aastas üle 550. Kaheksa tegevusrohke aasta jooksul on laienenud ka pakutavate eksamite nimistu. Suurenenud huvi eksamite vastu võib seostada tõigaga, et pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga muutus Suurbritannia haridus Eesti õpilastele hõlpsamini kättesaadavaks ja taskukohasemaks. Tunnistus kahe nädalaga Suurbritannia statistikaameti Hesa (Higher Education Statistics Agency) andmetel nõuab enamik õppeasutusi välisüliõpilastelt rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele eksami tunnistust, nt IELTS või Cambridge i inglise keele eksamid: Certificate in Advanced English (CAE), Certificate of Proficiency in English (CPE). Kõiki neid eksameid saab teha Briti Nõukogus. Populaarseim eksam on endiselt IELTS, sest sellele saab kiiresti registreerida, eksamit on võimalik sooritada kuus korra ning tunnistuse saab kätte juba kolmteist päeva pärast eksami sooritamist. Eksami miinus on tema suhteliselt lühike kehtivusaeg kaks aastat, kuid samas on võimalik eksamit jälle uuesti teha ja alternatiivseks variandiks olev TOEFL-i eksam kehtib sama kaua. Kui soovitakse eluaegse kehtivusega tunnistust, tuleks ikkagi teha kas CAE või CPE. Lisaks Euroopa riikidele, Austraaliale ja Uus- Meremaale tunnustab seda eksamit sisseastumisel rohkem kui paarsada USA ülikooli. Vajalik on eelnevalt tutvuda eksami toimumise aegadega ja registreeruda Internet Electronic Service i (IES) vahendusel. Meie kodulehekülg www. britishcouncil.ee annab täpsed juhised, mida registreerumiseks teha ja kuidas ette valmistuda. Selleks on välja töötatud spetsiaalsed ettevalmistusmaterjalid koos lindimaterjaliga (How to Prepare for IELTS, Specimen Materials Briti Nõukogus saavad eksameid sooritada ka kõige pisemad. for IELTS jt), mis sisaldavad lisaks lugemis- ja kirjutamisoskust arendatavatele ülesannetele ka kuulamisharjutusi ja näidisintervjuusid. Briti Nõukogust saab ka infot proovieksamite ja eksami ettevalmistusseminaride kohta. Cambridge Assessment (endise nimetusega University of Cambridge Local Examinations Syndicate) on aastast olnud maailma juhtivaid eksamikeskusi, pakkudes väga erinevaid eksameid rohkem kui saja viiekümnel maal. First Certificate in English (FCE B2), Certificate in Advance English (CAE C1) ja Certificate of Proficiency in English (CPE C2) tulemused ei aegu, eksamid on heaks enesekontrollivahendiks, olles samaaegselt väga olulised keeletõendid oma tuleviku planeerimisel. Tartu Ülikooli Narva kolledž oli Eestis esimene kõrgkool, mis hakkas andma oma inglise keele eriala lõpetanutele lisaks ülikooli diplomile ka rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge i keeleeksami tunnistust Certificate in Advanced English (CAE) aastast alustasime kõige noorematele õppuritele mõeldud testide ettevalmistamist, mis peaksid lisaks keeletaseme kontrollimisele valmistama lapsi ette ka teiste keeleeksamite sooritamiseks. Eksamid ka pisikestele Cambridge Young Learner Tests (CYLT) on valminud koostöös Homertoni Kolledžiga Suurbritannias ja koostatud lastele vanuses Testid ei eelda kindla kursuse läbimist, kuna eelnevalt on ettevalmistamise käigus tutvutud väga erinevates maades kasutusel olevate õppematerjalidega. Siiski võiks tutvuda vastava käsiraamatuga Cambridge Young Learners Handbook, mis sisaldab ülevaatlikult nii sõnavara, teemavaldkondi kui ka grammatilisi struktuure. Teste on võimalik teha kolmel tasemel: Starters, Movers ja Flyers. Testi eri osades (Reading & Writing, Listening) on vaja värvida, joonega ühendada, pilte järjestada, leida sobivaid sõnu, pilte, vms. Testid on lastepärased ja lustlikud, võttes aluseks tegevuse, mida sellises vanuses lapsele meeldib teha. Hoolimata mängulistest elementidest, EATE Summer Seminar 2008 Pärnu College of Tartu University, 22 August August 2008 The Summer Seminar of the Estonian Association of Teachers of English will be held in Pärnu College of Tartu University (35 Ringi Street, Pärnu) August EATE Summer Seminar opens 22 August (registration 9.30) and closes 23 August The participation fees: early bird registration ( before ) EATE members 450 kroons, non-members 550 kroons) after kroons for members and 650 kroons for non- members will cover the tuition, photocopied materials and refreshments. Allecto, Dialogue, Studium and Koolibri are going to sell various teaching materials and fiction. You can get information about accommodation Please pre-register (participant s name, your institution and its postal address if they pay your participation fee) with Erika Hunt erika.hunt00@gmail.com. The sooner, the better. The participation fee should be paid to Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts, EÜP by 10 August Summer seminar information will be updated soon. Keep checking for the latest information on our website. We hope the summer will be as nice and warm as usually during our summer seminars. So don t forget to bring your fans and bottles of water! We look forward to meeting you in Pärnu. EATE Committee saab anda hinnangu lapse teadmistele ja teha seda positiivse emotsiooni loomisega (vastavalt soorituse tasemele on värvilisel tunnistusel teatud arv märke, mitte aga tavapärane hinne). Tegemist on ju alles keeleõppimist alustava lapsega ja seega ei ole siin tavapärast hindamissüsteemi kasutatud. Meie esimene CYLT eksam toimus aasta mais ja kolmteist 8 9-aastast õppurit sooritas esimese taseme (Starters) eksami. Tunnistused andsid pidulikult kätte meie direktor Küllike Tohver ja parajasti Eestis külaskäigul viibiv Ukraina Briti Nõukogu direktor Terry Sandell. Grupi valmistas ette MTÜ Noorteühendus IYC Jevgenia Djatchuki juhendamisel aasta kevadel teeb grupp ka Movers i taseme eksami. Eksamisooritajate tase kõrge Suhteliselt uus eksam on juba õpetajakutset omavatele või selleks valmistujatele mõeldud Teaching Knowledge Test (TKT). Eksam pakub õpetajatele võimalust kontrollida oma erialateadmisi. Eksam kontrollib keele õpetamise metoodika tundmist. Koolituskeskus Kastaalia OÜ Larissa Jekimova juhtimisel alustas aastal ka spetsiaalsete ettevalmistusgruppide tööga ja on praegu ainuke koolituskeskus, mis seda võimalust pakub. Seni on enamik eksami edukalt sooritanutest saanud ettevalmistuse just koolituskeskus Kastaaliast. Uued grupid on komplekteerimisel ( Lisaks eespool toodule on Briti Nõukogu võimaldanud soovijatel ka kaugõppeeksameid sooritada. Nii õpib mitu noort Londoni ülikoolis kaugõppes ja selle asemel, et sõita Suurbritanniasse eksamisessioonile, võib kokkuleppel ülikooliga sooritada eksameid meie keskuses. Briti Nõukogu garanteerib eksami administreerimise ja eksamitööde edastamise vastavalt ettenähtud eeskirjadele. Kui võrrelda eksami sooritajate ettevalmistatust aastaid tagasi ja praegu, on tase kahtlemata palju tõusnud. Enamik noori tuleb eksamit sooritama, teades täpselt, millist tulemust on vaja, ja selle nimel on ka vaeva nähtud. 14

15 Autoriõigus: kirjastus Studium, ISBN veebruar 2008 Õpetajate Leht VÕÕRKEELED Koos õpetajatega väärt õppekomplekti luues Helen Talalaev, TEA kirjastuse inglise keele õppematerjalide projektijuht Mida ootab õpetaja inglise keele õppekomplektilt? Ammendavat ja kõikehaaravat õppematerjali, mis oleks piisavalt vaheldusrikas, et õpilastel ikka jätkuks õpirõõmu. Õpetajate sõnul peaks töövihikus olema rohkesti eritüübilisi harjutusi, millega kõiki osaoskusi tõhusalt arendada. Hea oleks, kui komplektis leiduks ka teste ning muid lisamaterjale, näiteks elektroonilisi õppevahendeid. 2008/2009. õppeaastaks ilmuvadki just sellised 3., 7. ja 10. klassi inglise keele õppekomplektid. 3. ja 7. klassis on kasutusel kaks töövihikut, millest üks on mõeldud enam tuge vajavale õpilasele. Kuulamismaterjalid, keelemängud, testid ja nende lahendused ning põhjalikud õpetajaraamatud koos töölehtedega võimaldavad tundi kiiresti ette valmistada. Õpilase CD-d ja CD-ROM-id muudavad põnevaks koduse iseseisva töö. Õppekomplekte koostades on peale põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava lähtutud ka Euroopa keeleõppe raamdokumendist ning õpetajale antakse palju nõuandeid keelemapi koostamise kohta. Õppekomplektide näidispeatükke katsetasid oma tunnis kokku ligi 80 kooli õpetajad. Alljärgnevalt annan õpetajate kogemustest ja arvamustest lühiülevaate. Õpilasele rohkesti lisategevust Yep, inglise keele eelkursuse õpikvärvimisraamat tutvustab 6 9-aastastele inglise keelt koos vahva karuperega, kes õpetajate sõnul lastele väga meeldib. Rohkesti lisategevust pakkuvad, värvimiseks mõeldud pildid valmistavad lastele rõõmu ja tekitavad tegutsemistahet. Õpetajaraamat oma põhjalike tunnikirjeldustega on õpetajat toetav ideede allikas. Rohkete laulude, luuletuste ja sõnavaraga CD aitab tuua tundidesse elevust. Sisuliselt on Yep hea ettevalmistus 3. klassi õpikule. Wow! 3, inglise keele 3. klassi õppekomplekti kohta ütles Evelin Palmiste Palivere Põhikoolist, et eelkõige paelus õpilasi värvikirev trükk ja detailirohked pildid. Õpiku pildid ja tekstid olid nende meelest põnevad ja humoorikad ning panid laste fantaasia hästi tööle. Õppekomplekti on illustreerinud Kaie Lilleorg, kelle käe all sünnivad Jäätisesaare vahvad tegelased. Töövihiku suurim pluss on Palmiste sõnul see, et uued sõnad on koos häälduse ja tõlkega kohe teema alguses. Suurepärased on ka leheservades olevad sõnade hääldused ja tõlked. Ülle Ehanurm Oru Koolist arvab õpetajaraamatu kohta järgmist: Kuna olen ka noorte inglise keele õpetajate praktikajuhendaja, on selline sammsammuline juhend väga teretulnud ja toetav. Hea, et on arvestatud eri õpistiilidega õpilastega. Haapsalu Gümnaasiumi õpetaja Ruth Kampmann usub, et õpilase CD-ROM on noorele väga oluline. Ehanurme arvates vähendavad testidekogu illustratsioonid pinget. Palmiste rõhutab, et lisamaterjalid võimaldavad tunde mitmekesistada, arendada enam kõneoskust ning täita kiiremate õpilaste tunniaega paremini. Aeglasematele lihtsustatud töövihik Inglise keele õppekomplekti Key English 7 puhul kiitis Leena Punga Lähte Ühisgümnaasiumist komplektis leiduvaid häid küsimustikke inglise keele õppimise kohta. Sain ka ise huvitavat infot õpilaste arvamustest. Töövihiku ülesanded on hästi kooskõlas õpiku tekstiga. On kasulik, et õpilased ise peavad näidete alusel grammatikareegleid tuletama! Järelikult pole nn enesehindamise küsimustikest abi mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajatele. Reet Leidik Luunja Keskkoolist rõõmustab lihtsustatud töövihiku üle. Selge eestikeelne juhend harjutuste juures, suur kiri ja hõre pai gutus. Jõukohased ülesanded. Kindlasti on iga inglise keele õpetaja olnud olukorras, kus mõni õpilane lihtsalt ei liigu mingil põhjusel nii jõudsalt edasi kui teised. Just nendele õppijatele ongi lihtsustatud töövihik mõeldud. In Touch 1 & 2, 10. klassile mõeldud inglise keele õppekomplekti kohta ütles Leidik, et õpikus on tähelepanu pööratud sellisele tähtsale teemale nagu silent letters. Palju on aga harjutusi sõnavara omandamiseks. Grammatika reeglistik on hästi antud. Punga sõnul on õpiku plussideks meeldivad illustratsioonid ja tasakaal eri osaoskusi arendavate ülesannete vahel. Leidiku meelest on õpetajaraamat äärmiselt detailne ja õpetajat abistav. Sisu ja tunnikava annab edasi kõik, mis vaja. Seega on ka gümnaasiumiastmes õpetajaraamatust palju abi see aitab tunde ette valmistada ning annab samas rohkesti lisamaterjali, mille abil mõnda teemat põhjalikumalt käsitleda ja tundi pisut vaheldust tuua. Tööjuhised ingliskeelseks Õpetajatel oli ka kriitilisi märkusi. Näiteks ei meeldinud õpetajatele eestikeelsed tööjuhised, seetõttu muudame need ingliskeelseks. Ainult lihtsustatud töövihikutes jäävad eestikeelsed tööjuhised alles, 3. klassi töövihikus anname esialgu eesti- ja ingliskeelsed tööjuhised koos, hiljem jätame eestikeelsed ära. Samuti arvati, et grammatikaharjutusi on vähevõitu. Autorid kirjutavadki praegu keeleteadmisi kinnistavaid harjutusi juurde. Tõeliselt hästi toimiv õppekomplekt sünnib mitme osapoole koostööna. Inglise keele õpetajate arvamus on meile tähtis, sest nemad teavad ju kõige paremini, mis meie õpilastele ja õpetajatele sobib. Seetõttu täname õpetajaid mõtteavalduste, ettepanekute ja kriitiliste märkuste eest just nii saame lõpuks koostada väärt õppematerjalid. I LOVE ENGLISH Seeria I LOVE ENGLISH uuendatud õppekomplekt 7. klassile ilmub 2008/2009. õppeaastaks. Komplektis on õpik, töövihik, lihtsustatud töövihik, testid, õpetajaraamat, kasse ja CD. Koolituspäevad õpetajatele augustis-septembris. UUENDAMISEL 10 PLAKATIT INGLISE KEELE KLASSI cm Kuulamis- ja kirjeldamisoskust arendavad sõnakaardid SPELL AND EXPLAIN klassile ja klassile 5,5 x 8 cm, pakis 36 kaarti Harjutused Exercises Short Football Stories Kirjastus Studium Riia 15b, Tartu tel: , faks: LEARN THE ENGLISH TENSES Lühilood inglise ja eesti keeles Short Football Stories Short School Stories Short Witch Stories Short Pony Stories Lauamäng põhikooli vanema astme õpilastele Komplektis mängu alus (42 x 30 cm) ning 3 x 54 lausekaarti. Lühikesed jalgpallilood Lühikesed koolilood Lühikesed nõialood Lühikesed ponilood 14,8 x 21 cm, 96 lk Iga raamatuga on kaasas CD ingliskeelsete lugudega, harjutused ja sõnastik. Suurepärane materjal inglise keele tunni rikastamiseks. e-post: myyk@studium.ee 15

16 VÕÕRKEELED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 TEA Kirjastus soovitab Vene ärikeel kesktasemele Vene keel Vene keele õppekomplektid põhikoolile ja gümnaasiumile Русский язык: быстро и весело! Русский язык: быстро и успешно! Praegu on kasutusel Inga Manguse põhikooli 6., 7., 8. ja 9. klassi vene keele õppekomplektid Русский язык: быстро и весело!. Autor on õpikute koostamist jätkanud, valminud on 10. ja 11. klassi ning valmimas 12. klassi komplekt. Gümnaasiumiastmele mõeldud õppekomplektid Русский язык: быстро и успешно! on üles ehitatud ühtse metoodika järgi ning koosnevad õpikust, töövihikust, õpetajaraamatust ja audio-cdst. Русский язык: быстро и успешно! 10. klassi õppekomplekt: vene keel detektiivžanri kaudu Õpiku tekste seob ühtne süžeeliin, moodustades tervikteose. Süžee aluseks on saladus, mille peategelane Andres peab lahendama. Ta sõidab Venemaale pärandust otsima algul Moskvasse, hiljem Peterburi. Otsingutel tutvub ta erinevate inimestega, leiab üles Venemaal elavad kauged sugulased ja satub huvitavatesse seiklustesse. Kõik õpikus kirjeldatud sündmused toimuvad Venemaa ajaloolisel ja kultuurilisel taustal. Õpik on vormilt kui kirjandusteos, värviliste illustratsioonide ja piltidega. Õppematerjal on jaotatud peatükkideks, mille alguses on selle kokkuvõtlik kirjeldus. Tekstid on piisavalt lühikesed, sisult lihtsad ning jõukohased nii grammatika kui ka sõnavara osas, põhinedes enamasti dialoogidel ja polüloogidel. Iga teksti lõpus on mina-vormis ülesanded ning iga peatüki lõpus ülesanne sündmuste käigu äraarvamiseks. Rubriigis Для особо любознательных! on lisamaterjal, mis ei ole peatüki põhiteemaga seotud. Grammatika on esitatud töövihikus. See koosneb tundidest, mis on ühendatud teemadeks: asesõnad, nimi- ja omadussõnade ainsus ning mitmus, järgarvsõnad, määrsõnad, omadussõna võrd-, g,, g aspektipaarid, tegumood jm. Töövihiku lõpus on kogu õpitud materjali hõlmavad grammatikatabelid. Sõnavara toetub põhikoolikursusele. Audio-CD-l on täiendav kultuurilooline materjal. 11. klassi õppekomplekt: jälle midagi uut Õpilasi ootab nn karjäärikursus, kus nad pannakse mõtlema oma tulevase elukutsevaliku, karjääri ja saatuse üle. Õpik on jaotatud kaheks osaks. Esimeses osas on kolm teemat: Мир профессий saadakse teada, millised elukutsed on olemas ja millega nende esindajad tegelevad. Ищу работу tegeldakse elukutse ja ameti otsingutega: loetakse töökuulutusi, selgitatakse välja töökohtadele kandideeri- mise nõuded, tehakse kindlaks väljavalitud töö ja elukutse sobivus. Прохожу собеседование jagatakse näpunäiteid töövestluseks: kuidas riietuda ja käituda, milliseid vigu vältida jne. Teises osas on viis teemat: Человек-техника tutvutakse tehnika-, arvuti- ja autosõnavaraga. Человек-природа vaadeldakse inimest ümbritsevat keskkonda, räägitakse geograafilistest mõistetest, kliimast, ilmast, loodusest ja loomadest. Человек-человек käsitletakse psühloogiat, kirjeldatakse oma tundemaaila, õpitakse aru saama inimese hingelistest, rjatud probleemidest. Человек-знак tutvutakse märkide aailmaga: liiklusmärgid, Interneti-tähised, vud, piktogrammid jms; korraldatakse utelu reklaami ja selle mõju üle. Человек-художественный образ õpikse aru saama vanasõnadest ja kõnekäändest, kirjutama juttudele uusi lõppe ja õtlema välja tekste. Õpikus on palju rollimänge. Peaaegu iga teema lõpeb aruteluga, milleks omandatakse vastava valdkonna sõnavara ja vajalikud väljendid; teema lõpus kirjutab õpilane peatükis käsitletud teemaga seotud essee. Grammatika on antud kompaktselt tabelitena. Töövihiku harjutused on grammatikateadmiste kinnistamiseks. Põhirõhk on neil grammatikateemadel, mis valmistavad eesti lapsele raskusi. Kuulamisharjutused aitavad õpitust paremini aru saada. 12. klassi õppekomplekt: reis keelemaailma Sarja viimases õpikus on kõne all keeled ja keeltega seotud maailm. Tehakse retk viide maailma: kõne-, äri-, info-, teaduse- ja kunstimaailm. Käsitletakse keele erinevaid stiile kõne-, asjaajamis-, ajakirjandus-, teadusja ilukirjanduskeelt. Deutsch für uns jätkab uuenduskuuri Eelmisel aastal sai uue kuue saksa keele õppekomplekt algajatele Deutsch für uns. Nüüd on jõudnud kätte aeg teha noorenduskuur ka teistele osadele. Muudatuste põhimõtted jäävad suures osas samaks: värskendada õpikute väljanägemist, tuua illustratsioonidesse värvi, parandada õppematerjalide kujundust. Kus vaja, päevakohastatakse ka sisulist külge. Lisaks väljanägemise ja sisu uuendamisele võetakse ka järgmistes osades kasutusse tänapäevased infokandjad: kuulamismaterjal salvestatakse CDdele ja kontrolltöid ei trükita enam vihikusse, vaid pannakse CD-ROMile. CD-ROMil olevaid teste saab teha arvutis, saades kohe teada, kas vastus on õige või vale. Samas saab kontrolltööd ka välja printida ning klassis kasutada. 16 Need uuendused on leidnud õpetajate heakskiitu. Endiselt jätkatakse ka paberil töövihikute traditsiooni, kuna harjutuste kirjutamist kinnistamise otstarbel on kasutajad samuti pidanud väga vajalikuks. Autor ja kirjastus on väga tänulikud kõigile, kes algajate õpiku uuendatud väljaande kohta oma arvamust on avaldanud ja hea nõuga abiks olnud. Soovime jätkuvat koostööd saksa keele õpetamisel ja omandamisel! Ja huvi äratamiseks selle keele vastu võiks argumendina kõlada ka küsimus: millist keelt kõneldakse emakeelena Euroopa Liidus kõige rohkem? Anu Schulz, õppekomplektide autor Kaasaegne praktiline õppekomplekt teeb ärikeele õppimise ja kasutamise lihtsaks ning avardab teadmisi nii vene keele kui ka ärimaailma vallas. Õppekomplekt on valminud Läti (Z. Saveljeva, S. Guštšina) ja Eesti (I. Mangus) autorite koostööna ning koosneb õpikust ja audio-cdst. Lisana on TEA kodulehelel ärikirjade näidised ( Õpiku materjal on jaotatud 10 peatükiks igaühes on ärikeele terminid, nende tõlkevasted, oskussõnavara, erinevates olukordades kasutatavad sobivaimad väljendid, tõlkeharjutuste vastused, vene-eesti ja eestivene sõnastik ning kuulamistekstid. Peatükk on liigendatud rubriikideks. Rubriigis Это полезно знать õpetatakse kasutama vene ärikeele pöördumis- ja viisakusvorme, pidama läbirääkimisi, koostama ärikirju jne. Rubriigist Советуем написать leiab harjutusi, mis aitavad koostada ametikirju. Rubriigis Вспомните tuletatakse meelde grammatikateadmisi ning õpetatakse neid kasutama ärikeele valdkonnas. Teavet vene ärikeeles kasutatavate viisakusväljendite ja kõnekeele etiketi kohta saab rubriigis Это полезно знать ; esitatakse äriühingute liigid, nende tõlkevasted ja lühendid; tutvustatakse Venemaa ettevõtluse vorme. Rubriik Переводим с русского на русский õpetab kasutama venekeelses ärimaailmas kasutatavat kõnekeelt. Rubriigis Сделай себя сам saab õppija kindlaks teha, millised ärimehele vajalikud iseloomuomadused tal on, millistest on vajaka ning milliseid tuleb veel arendada. Rubriigis Вместе великие дела õpitakse ärikeele sõnavara ning harjutatakse saavutama venekeelse ärietiketi omandamisel parimaid tulemusi. Rubriigis Ролевая игра mängitakse omandatud teadmised praktilise tegevuse kaudu läbi, täites erinevaid rolle. Rubriigis Большие люди leidub tekste ja infot tuntud ärimeeste kohta. Sõnavara on esitatud nii, et õppija töötaks pidevalt ka sõnaraamatuga. Rubriigis Советуем написать on grammatika ja sõnavara kinnistamiseks mõeldud harjutused. Õpitakse õigesti täitma vajalikku äridokumentatsiooni. Rubriigist Бизнес в афоризмах saab lugeda, mida arvavad äritegemise kohta kuulsad inimesed. Rubriigis Право на инициативу saab rakendada oma teadmisi ärikirjade kirjutamisel ja lepingute sõlmimisel. Iga peatüki lõpust leiab õppija uued sõnad (nimi-, omadus- ja tegusõnad on antud eraldi). Õpiku lõpus on eesti-vene ja vene-eesti ärikeele sõnastik. Audio-CDle on salvestatud õpiku ülesannetega seotud dialoogid ja tekstid ning kuulamis- ja rääkimisülesanded. Saksa keel Tallinna Ülikooli keelekeskuse õppejõud Õie Kirs: Mina olen püüdnud oma tunnid nii üles ehitada, et enamik tööd toimuks neis suuliselt. Ühist aega oleks kahju kirjutamisele raisata. Kirjatööd jäävad aga koduseks tööks. Suuliselt õpitu vajab kindlasti käega läbikirjutamist ja kinnistamist. Seda võimaldab õpiku juurde kuuluv töövihik. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Asta Vaal: Tooksin esile õppekomplekti metoodilise järjepidevuse: õpilane on sunnitud endale teadvustama, et kui tal on probleeme uuest tekstist arusaamisega, siis on tal eelmiste õppetükkide sõnad lihtsalt õppimata jäänud.

17 VÕÕRKEELED 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht TEA Kirjastus soovitab Berlitzi keeleõppematerjalid Berlitz grammatika teisest vaatevinklist Keeleõppes mängib grammatikareeglite tundmaõppimine olulist rolli, kuid nii mõnelegi keeleõppijale on reeglite selgekssaamine märksa keerulisem kui näiteks sõnade õppimine. Berlitzi keeleõppemetoodika, mis lähtub kommunikatiivse keeleõppe ideest, on kogu maailmas juba enam kui sada aastat aidanud huvilistel tõhusalt keelt õppida. Kuidas Berlitzi käsiraamatud grammatikat õpetavad? Eelkõige on tegemist funktsionaalse grammatikaga: reegleid selgitades näidatakse, milliseid nähtusi või protsesse need väljendavad. Käsiraamatu kasutaja ei pea tundma grammatikamõisteid: kõik terminid, mida käsiraamatus kasutatakse, on sealsamas eesti keeles selgelt ja lihtsalt ära seletatud. Käsiraamatutes on palju informatsiooni grammatiliste vormide ja struktuuride kohta ning selle kohta, kuidas neid suhtlemisel kasutatakse. Erilist tähelepanu on pööratud veaohtlikele tarinditele. Iga reeglit illustreerib mitu praktilist näidet tänapäeva keelest. Näited on võimaluse korral seotud väikeseks dialoogiks või jutukeseks. Kõik näitelaused on tõlgitud eesti keelde ja vaatlusalune nähtus on kaldkirjas välja toodud. Berlitzi grammatikakäsiraamatute sarjas on ilmunud itaalia, hispaania, prantsuse ja saksa keele grammatika. Sellel aastal on oodata ka inglise keele grammatikat. PASSWORDI perekond täieneb ühe liikme Sõnastikud võrra turule jõuab Junior Password Veebruari lõpul ilmub TEA Kirjastuselt uus inglise-eesti seletav sõnaraamat Junior Password Passwordi perekonna seni noorim liige. Junior Password on mõeldud vähese inglise keele oskusega kasutajale, ta sobib kõigile neile, kes saavad aru lihtsamatest ingliskeelsetest tekstidest ning oskavad end selles keeles mõningal määral ka väljendada. Junior Passwordis on umbes märksõna, iga märksõna juures on eestikeelne tähendus ning ingliskeelne näitelause, mis selgitab, kuidas sõna kontekstis käitub ja kuidas seda õigesti kasutada. Kui sõna tähendus konteksti mõjul muutub, on toodud ka näitelause tõlge. Selles sõnaraamatus on suurt tähelepanu pööratud sõnade omavahelistele seostele, kasutaja käsutuses on hulk märkusi, mida keelt õppides ja rääkides silmas pidada. Lisaks põhiosale sõnastikule on raamatus mahukas lisaosa inglise keele lühigrammatika ja värviline pilt- sõnastik. Grammatikaosas käsitletakse nimisõnade mitmust ja sugu, omadussõnade ja määrsõnade võrdlusastmeid, eessõnade kasutamist, ajaväljendeid ja vastandsõnu, ebareeglipäraseid tegusõnu, põhi- ja järgarve, mõõtühikuid, Briti ja Ameerika inglise keele erinevusi, kohanimesid ning lühendeid. Piltsõnastik on mõeldud abistama kaheksa teema visuaalsel meeldejätmisel. Junior Passwordi sissejuhatavate tekstide seas on ka põhjalik juhend, mis õpetab sõnaraamatut kasutama, sest selle sõnaraamatu kasutajal, õpilasel, ei pruugi olla sõnaraamatute tarvitamisel pikaaegseid kogemusi. Kasutajajuhend algab tähestiku harjutamisega ja sealt liigutakse sammhaaval edasi sõnaartikli poole. Iga uue mõiste tutvustamisel on abiks vastav Junior Passwordi näide. Sõnaraamat sisaldab hästi struktureeri- tud sõnaartikleid ning sobib õpilasele tema esimeseks inglise-eesti sõnaraamatuks ja õpetajale õpilaste sõnaraamatute kasutamise harjumuse kujundamiseks. Junior Passwordi nimi vihjab sellele, et keeleoskuse arenedes on kasutajat ees ootamas Passwordi perekonna keskne liige, Inglise-eesti seletav sõnaraamat Password. Mõlemad sõnaraamatud on kasutaja käsutuses nii paberil kui ka elektrooniliselt. Passwordi sõnaraamat on Eesti kasutajale juba ammu tuttav: sõnaraamatu esmatrükk ilmus aastal ja sellest ajast peale on ilmunud mitu kordustrükki aastal nägi ilmavalgust Passwordi uuendatud ja täiendatud variant, mis ilmus ka CD-ROMil. Passwordi perekond elab mõnuga oma elu ja täieneb tulevikus veelgi, plaanis on ilmutada päris väikestele kasutajatele mõeldud Baby Password ja edasijõudnutele mõeldud Advanced Password. TEA KOOLISÕNASTIKUD uue põlvkonna sõnastikud! aastal ilmumas veel Inglise-vene Eesti keel Eesti-vene (eesti õppekeelega koolidele) Eesti-prantsuse Eesti-vene (vene õppekeelega koolidele) Tellimine: 17

18 VÕÕRKEELED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Kuidas elad, vene keel? Jelena Laanjärv, Saue Gümnaasium Tatjana Palusaar, Rapla Vesiroosi Gümnaasium Vladimir Barinov, Kärdla Ühisgümnaasium Pole saladus, et eesti noorte vene keele oskuse tase langeb iga aastaga, vaatamata sellele, et paljudes koolides on vene keel valitud viimastel aastatel teiseks õpitavaks võõrkeeleks. Meil on tekkinud hea õpikuvalik, on kvalifitseeritud õpetajad ja, mis kõige olulisem, õpilased, kes soovivad vene keelt õppida. Mida lähemal Tallinnale, seda motiveeritumad on õpilased. Nad tahaksid saada selgeks eelkõige suhtluskeele, kuid selleks tuleb õppida ka reegleid. Teame ju kõik, et kahe või enama võõrkeele oskus võimaldab ukse õppe- ja töömaailma märksa laiemalt lahti lüüa. Ometi ei saada koolis keelt pahatihti isegi suhtlustasandil selgeks. Praegused aastased eesti noored ei valda vene keelt nii hästi kui inglise keelt. Miks nii? Puudub keelepraktika Arvame, et põhjus on keelepraktikas inglise keel on kõikjal meie ümber. Kui õpilasel on nädalas 2 3 keeletundi, grupid on suured ja õpetaja ei jõua alati kõiki suuliselt küsitleda, on seda liialt vähe, et keel selgeks saada. Lastel puudub elementaarne keelepraktika. Vene keel jääb kaugeks ja kuivaks teooriaks paberil, mis ei anna tulemust oskust keelt kasutada kõnes ja kirjas. Kui puudub praktiline tulemus, kaob lapsel huvi õpitava vastu. Paljud õpivad siis vaid hinde, mitte teadmiste pärast ning lihtsalt tuubivad vajaliku teksti pähe. Elus sellest aga kasu pole. Poes, kohvikus ja teatrikassas suheldes taskus olevale spikrile loota ei saa. Keelepraktikata keelt aga korralikult selgeks ei saa! Eesti õpilane vajab integreerumist ehk keelekümblust. Laagris keel selgeks Igal oma aine pärast südant valutaval õpetajal on kaks võimalust: ta kas muutub probleemi suhtes ükskõikseks ja laseb mõisa köiel lohiseda või otsib teid ja mooduseid, et motiveerida õpilasi rasket keelt õppima, pakkudes võimalusi vahetuks suhtlemiseks selles keeles. Töö on paljud Eestimaa vene keele õpetajad kokku viinud Puškini Instituudiga Tallinnas, mille juhid Inga Mangus ja Andrei Krasnoglazov on ulatanud õpetajatele oma abikäe. Kaks viimast aastat on instituudi (varem haridusministeeriumi) kaudu korraldatud eesti õpilastele pääs rahvusvahelisse vene keele laagrisse Moskovija, mis asub 40 km kaugusel Moskvast Solnetšnogorskis. Kolmenädalane laager toimub juulis ja on eesti õpilastele tasuta. Laagris toimuvad keeletunnid, teatri- ja kontserdikülastused, ekskursioonid Moskvasse jms. Õpilased esinevad konkurssidel ja üritustel, kus tutvustavad oma maad ja rahvast, kandes rahvarõivaid. Huvi laagri vastu on gümnasistide hulgas suur möödunud kevadel laekus Puškini Instituuti 90 võistlustööd teemal Mida ma tean Venemaast või Miks tahan osaleda keelelaagris. Sõita sai aga ainult üheksa õpilast. Eesti õpilased avastasid, kui imeline on Venemaa, venelased said teada, et eestlased on hästi sõbralikud. Sellise positiivse emotsiooniga saabusid meie õpilased tagasi Eestisse. Ka sel aastal sõidab üheksa õpilast kolmeks nädalaks Moskovija keelelaagrisse. Manguse ja Krasnoglazovi teine projekt koostöös Pihkva linnavalitsusega võimaldab samuti õpilasvahetust ja kahe riigi koostööd vene keele õpetamisel. Professor Krasnoglazovi sõnul sõidab esimene grupp eesti õpilasi Pihkvasse juba veebruari lõpus. Lütseumis nr 15 õpitakse süvendatult inglise keelt ja õpilastel on võimalus suhelda kahes keeles. Eesti poolele on sõit tasuta, rahastavad idanaabrid. Peale keeleõppe on kavas põhjalik kultuuriprogramm. Infot saab vabariikliku vene keele pedagoogilise nõukogu või kohalike omavalitsuste kaudu. Mõeldakse ka õpetajale Puškini Instituudis mõeldakse ka õpetajatele. Eriti oluline on see nn ääremaadel töötavatele kolleegidele, kes on tihti oma probleemidega üksi jäetud. Kaks gruppi õpetajaid on Puškini Instituudi abiga juba käinud täienduskursustel Moskvas. Kolmas grupp sõidab nädalaks Venemaa pealinna mai lõpus. Möödunud aasta aprillis korraldas tollal Puškini keskus koos vene keele õpetajate pedagoogilise nõukoguga oma esimese konverentsi. Kohal olid õpetajad üle Eesti, paljud huvitavad metoodilised võtted prooviti kohapeal praktikas ära. Esimene õnnestumine tõi kaasa julguse korraldada selle aasta aprillis taas konverents teemal Interaktiivsed meetodid vene keele kui võõrkeele tunnis. Kõik huvilised on oodatud nii kuulama kui ka esinema. Oktoobris toimusid vene keele päevad Baltikumis. Puškini Instituudi kutsel olid oma oskusi ja teadmisi meile näitama tulnud Moskva Riikliku Ülikooli õppejõud. Demonstreeriti õpetamisvahendeid ja -võtteid. Esitleti Venemaal välja antud õppekirjandust vene keele kui võõrkeele õpetamise teemal. Integreerumine ühisüritustel Kui koolid soovivad premeerida lapsi konkurssidel, olümpiaadidel, kooli või maakonna üritustel osalemise eest, siis kirjutades avalduse Puškini Instituudile, on võimalik hankida kirjastuselt Belõi Gorod tasuta toredaid raamatuid suurematele ja väiksematele, õpilastele ja õpetajatele. Puškini Instituudist leiab ka metoodilist kirjandust. Väga teretulnud on üritused, festivalid, konkursid, kus osalevad nii eesti kui ka vene õpilased ning suhtlemiseks tuleb mõista vene keelt. 12. oktoobril toimus Tallinnas Tõnismäe Reaalkoolis õpilasvõistlus Russkaja retš. Ürituse ainuke puudus oli, et osavõtvat rahvast oli liiga palju. Eesti tagasihoidlik ja pikaldane temperament pani meie lapsi algul küll vene õpilaste sekeldamist ja lõbusat melu hämmastusega vaatama, kuid lõpuks tõdeti, et pole neil venelastel häda midagi, täitsa normaalsed noored. Täpselt nagu meie, ainult tsipake julgemad ja aktiivsemad. Lõpptulemusena jäid lapsed väga rahule ja avaldasid soovi sellisel ühisüritusel teinekordki osaleda. Võrdväärselt hästi said hakkama nii Tallinna, Hiiumaa, Rapla, Saue, kui ka väikese ja tubli Juuru kooli lapsed. Teeme omalt poolt kõik, et selliseid ürituse rohkem oleks ja võimalikult palju meie õpilasi neist osa võtta tahaks! Puškini Instituudis tehakse väga palju vene keele õpetajate abistamiseks ja õpilaste keeleõppe parandamiseks. Loomulikult sõltub palju ka õpetajast endast, kuid ometi on hea teada, et uppuja päästmine ei ole ainult uppuja asi ja alati on keegi, kes appi ruttab. Kui me kõik koos pingutame, üritame ja alla ei anna, võib varsti vastata, et vene keel elab hästi! A. S. Puškini nim Riiklik Vene Keele Instituut (Moskva) ja Puškini Instituut (Tallinn) korraldavad seminari Uued võimalused vene keele õpetamisel võõrkeelena Tartus, Pärnus, Tallinnas. Kursuse lõpus tunnistus. Osalemistasu 590 krooni. Registreerimine ja info tel , e-aadress info@pushkin.ee. AVITA soovitab Õppekomplekt «Приглашение в Россию. Наш адрес Autor: Jelena Korchagina Baastaseme (A2) võõrkeele nõuetele vastav uus õppekomplekt «Приглашение в Россию. Наш адрес on kahes osas, kummaski on õpik ja töövihik ning komplekti kuulub ka CD. Mõeldud on see nendele põhikooliõpilastele, kes õpivad edasi vene keelt kui B-võõrkeelt. Komplekti koostamisel arvestas autor psühholoogia, lingvistika ja psühholingvistika viimaseid uurimusi. Õppekomplekt on interaktiivne, püüab luua venekeelset keelekeskkonda, et igapäevaelus hakkama saada. Interaktiivsetes õpikutes kasutatakse tavametoodikast põhimõtteliselt erinevat õpetamise tehnoloogiat. Alusprintsiibiks on elava keelekeskkonna taasloomine. See n-ö provotseerib õpilasi suhtlema ning seetõttu paraneb õppeprotsessi tulemuslikkus 35%. Interaktiivse õpiku peamised omadused on kõikide tekstide autentsus, probleemide olemasolu ning loovus. Sellised tekstid motiveerivad õppijat, mõjutavad tema aktiivsust ning soodustavad suhtlusolukordade teket õppeprotsessis. Õpiku visuaalsed komponendid ja kõrge trükitehniline tase aitavad omakorda kaasa kommunikatiivsusele. Komplekti ülesehitus on tuttav: õppematerjal on süstematiseeritud samal moel, nagu see oli elementaartasemelgi. Samuti on säilinud sellised rubriigid nagu näiteks Снежный ком, Кто быстрее?, Моя энциклопедия, uued on Простые советы, Справка, Речевой этикет jt. I osas Одноклассники jätkavad õpilased suhtlema õppimist ning räägivad iseendast ja sõpradest, sh välimusest, iseloomust, huvidest, harjumustest, koolist ja klassikaaslastest. II osa Дела домашние suhtlusteemad hõlmavad perekonda ja kodu, koduloomi jm. Samuti õpitakse jutustama Venemaast ja Eestimaast. Eesmärk on saada aru venekeelsest tekstist nii kõnes kui ka kirjas, omandada vene keele grammatika peamised põhitõed. Iga osa lõpeb lauluga. Muusika on üldiselt hea vahend suhtlemiseks vajaliku tausta ja meeleolu loomiseks tunnis. Laulud on tänuväärsed ennekõike hääldamisega seotud probleemide lahendamisel (sõnarõhud, kõneintonatsioon, meloodika ja kõne kiirus). Õpikus on grammatika antud süstemaatiliselt, iga keeleõpetuslik teema on omaette lehe külgedel, olles seotud peatüki teemaga. Õpilased õpivad käänete nimetusi, käänamist, sõnaliike nad omandavad minimaalse grammatilise terminoloogia. Õpiku lõpus on nimi-, omadus- ja asesõna käänamise tabelid. Jätkub tegusõna oleviku-, mineviku- ning tulevikuvormide õppimine. Iga tund algab kokkuvõttega, kus on kirjas, mida uut õpitakse, mida korratakse, mida loetakse, ja uue sõnavaraga. See annab õpilasele ettekujutuse, mis teda selles peatükis ootab, aga õpetajale võimaluse oma tööd planeerida. Õppetüki alguses on teemakohane vene vanasõna, mis tunni jooksul lahti seletatakse, ja teemakohane päevaküsimus, mille vastuseni tunni lõpus jõutakse. Kõik see aitab õpilastel kõnet arendada ja üldistusi teha. Õpikus on palju tekste nii lugemiseks kui ka kuulamiseks, neid on ilukirjanduslikke, aga ka kultuuriloolisi. Õpikus on mahukas kultuurilooline materjal (nt rubriigid Моя энциклопедия, Знакомимся с русской живописью ), mis on esitatud õpilasele eakohases vormis. Õpik on värviküllane ja illustratiivne, lõpus on tekste kodus lugemiseks, harjutuste vastused ning vene-eesti sõnastik info@avita.ee tel faks

19 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht VÕÕRKEELED Vene keele õppimine järjest populaarsem Irina Külmoja, TÜ vene keele õppetooli professor Ljudmila Vedina, TÜ vene keele lektoraadi juhataja Ljudmila Vedina (vasakul) ja Irina Külmoja testijate koolitusel Peterburi Ülikoolis. Huvi vene keele õppimise vastu, mis langes oluliselt aastate keskel, on viimastel aastatel taastumas. Tänapäeva Eesti Vabariigis toimib vene keel kultuuri ja kirjanduse keelena, õppimis- ja õpetamiskeelena, vähemal määral teadus-, teenindus- ja ärikeelena. Koolides õpitakse vene keelt teise või kolmanda võõrkeelena. Eesti koolides näitab vene keele õppijate arv mõõdukat kasvutendentsi. Võrreldes aastatega valivad paljud õpilased vene keele riigieksamiks. Riigieksamite statistika andmetel on vene keele (võõrkeelena) eksaminandide arv kolme viimase aasta jooksul olnud järgmine: a 485, , Mitmekesised kursused Ka Tartu Ülikooli keelekeskuses, kus õpetatakse paljusid võõrkeeli (kokku 19), täheldatakse suurenevat huvi vene keele õppimise vastu. TÜ keelekeskuses saab õppida vene keelt nii eriala- kui ka üldkeelena. Lähtudes eri teaduskondade ja erialade vajadustest, pakub keelekeskus erineva suunitluse ja tasemega kursusi. Vaatamata vene keele puudumisele õppekavadest, tellivad mõned teaduskonnad vene keele kursust, pidades seda kõrghariduse vajalikuks komponendiks (nt filosoofia-, sotsiaalteaduste- ja õigusteaduskond). Erialakeeltest saab praegu õppida meditsiini, majanduse ja õigusteaduse vene keelt. Paljud tudengid valivad vene keele kursuse vabaainena, et õppida eriala sõnavara ning lugeda erialakirjandust, teised soovivad omandada suhtlusoskust. Vene keele õppijate hulgas on palju välisüliõpilasi. Aastatega on nende arv kasvanud: a 77, , , , inimest. Keelekeskus pakub mitut vene keele kursust inglise keele baasil: Russian for Beginners (tasemed A1 ja A2), Intermediate Course of Russian, Russian in Cultural Context, Practice for TORFL (tasemed A2, B1 ja B2). Viimaste aastate jooksul on suurenenud soov õppida vene keelt algtaseme (A1 ja A2, EN keeleoskustaseme skaala järgi) üldkeele rühmades. Üliõpilased lähtuvad reaalse elu nõudlusest ning saavad aru, et vene keele valdamine aitab paljuski kaasa hea töökoha leidmisel. Eluliselt vajalik Seoses Euroopa ühise majandusruumi väljakujunemisega on kasutusele tulnud terminid turunduskeeled ja marketingikeeled. Kuigi Venemaa ei kuulu Euroopa Liitu, kuulub vene keel kahtlemata nn turunduskeelte hulka, omandades seega rahvusvahelise staatuse. Samas ei ole kadunud kuhugi ka teine oluline põhjus, miks valib uuenenud Euroopa kodanik vene keele teiseks või kolmandaks võõrkeeleks huvi vene kultuuri vastu. Suure naaberrahva keelena, milles on loodud omapärane ning huvitav kirjandus ja kultuur, mis on oluliseks kontaktkeeleks nii Venemaaga kui ka enamiku teiste SRÜ riikidega suhtlemisel, väärib vene keel õppimist. Nii tulevadki paljud TÜ eesti ja välisüliõpilased igal semestril õppima vene keelt eri taseme keelerühmadesse. Nagu ka teiste võõrkeelte puhul, kasutatakse keelekeskuses vene keele õpetamisel uut tehnoloogiat, mis laiendab oluliselt keeleõppe võimalusi: osa tunde viiakse läbi uues ReLANpro keelestuudios, on loodud kolm veebipõhist kursust rohkete interaktiivsete harjutustega. Vene keelt ja kirjandust õpetatakse Tartu Ülikoolis ka erialana, st valmistatakse ette vene ja slaavi filolooge, kes saavad nii praktilise keeleoskuse kui ka keeleteoreetilise ettevalmistuse. Saadakse teadmisi ka vene ja teiste slaavi rahvaste kirjandusest. Peale vene keele õpetatakse poola ja tšehhi keelt, keelekeskuse kursustest on võimalik juurde valida ukraina, leedu ja läti keelt, mis on slavistidele samuti olulised. Oma keeleoskust saavad filoloogid parendada semestri või kahe jooksul vahetusüliõpilasena Venemaa (Sankt-Peterburgi, Voroneži, Venemaa Riiklikus Humanitaarülikoolis Moskvas), Poola ja Tšehhi ülikoolides. Rah - vus vahelise üliõpilaste ja õppejõudude vahetusprogrammi Erasmus alusel saab minna 3 5 kuuks Itaalia (Genova, Milano, Padova), Ungari, Soome, Hispaania jt maade ülikoolidesse. Slaavi filoloogidest tudengid (sh avatud ülikooli õppijad) kasutavad kõiki neid võimalusi aktiivselt. Tugev traditsioon TÜ filosoofiateaduskonda kuuluval slaavi filoloogia osakonnal on tugev õpetamis- ja teadustraditsioon. Vene keele õpetamist alustati kohe pärast ülikooli taasavamist a. Osakonna õppejõududeks on olnud paljud Euroopa või maailma mainega teadlased nii 19. kui 20. sajandil. Üle 30 aasta töötas siin 20. sajandi kuulsamaid humanitaarteadlasi, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna looja, professor Juri Lotman. Ka praegune õppejõudude koosseis on oma ettevalmistuselt heal tasemel, kõigil õppejõududel on teaduskraad. Osakond on edukalt läbinud teadustöö evalveerimise ning saanud rahvusvaheliselt komisjonilt kõrge hinnangu. Üliõpilasteks võetakse nii vene kui ka eesti kooli lõpetanuid, st et vene keelt õpetatakse võõr- ja emakeelena. Bakalaureuseõppesse sisseastumiseksameid ei ole. Arvesse lähevad keskkooli riiklike lõpueksamite tulemused emakeeles ja võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse), lisandub veel ühe riigieksami hinne, milleks on vene keel (võõrkeelena) eesti koolide abiturientidele ning eesti keel (teise keelena) vene kooli lõpetanuile. Peale riikliku koolitustellimuse alusel õppijate võetakse üliõpilasi ka tasulisse statsionaarsesse õppesse (riigieelarvevälised kohad) ja avatud ülikooli. Nominaalne õppeaeg bakalaureuseastmes on kolm aastat, mille järel võib jätkata õpinguid kaheaastases magistriõppes. Vastavalt uuele õppekavale saavad ka õpetajakoolituse lõpetanud magistrikraadi. Magistriõppesse pürgijad peavad sooritama sisseastumiseksami, millel tuleb näidata oma kirjandus- ja keeleteadusliku analüüsi oskusi. TÜ vene ja slaavi filoloogia osakonna magistriõppesse võivad astuda ka teiste kõrgkoolide bakalaureuseõppe lõpetanud, kui nad on läbinud vajalikud eeldusained. Sisseastuja soovil võib keeleteaduslikult analüüsitav tekst olla vene, poola või tšehhi keeles. Kõik vene ja slaavi filoloogia osakonna õppekavad akrediteeris rahvusvaheline komisjon a tingimusteta. Tasemeeksam testimiskeskuses Kaks aastat tagasi käivitus vene ja slaavi filoloogia osakonna ning keelekeskuse ühisprojekt Vene keele testimissüsteemi loomine Tartu Ülikoolis, mis sai EL-i tõukefondi, Eesti Riikliku Arengukava, Tartu Ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi toetuse. Projekti käigus said seitse õppejõudu vene keele testija kvalifikatsiooni ning a aprillis avati TÜ vene keele testimiskeskus. Testimiskeskuses saavad kõik soovijad testida oma vene keele taset ning edukalt tasemeeksami sooritanutele väljastatakse Vene Föderatsiooni Haridusministeeriumi tunnistus, mis kehtib ka Euroopa haridussüsteemides. Tunnistus võimaldab õppida Venemaa kõrgkoolides ja tõsta oma konkurentsivõimet nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tööjõuturul. Üha enam pööratakse koolis tähelepanu õpilaste keskkonna-, info- ja mitmekultuurilisele pädevusele. Need suunad on kuulutatud prioriteetseteks paljude EL-i maade reformitavas hariduses. Mitmekultuurilisuse põhimõtte realiseerimine on võimalik vaid siis, kui osatakse mitut võõrkeelt. Üheks neist võiks olla vene keel. koolituskogemus aastast 1976 KIRJASTUS ARGO SOOVITAB Ilana Faiman grammatika.ru Vene keele grammatika töövihik eesti õppekeelega koolidele. 184 lk Inglise Kolledži vene keele õpetaja koostatud praktiline töövihik eesti õppekeelega koolide õppuritele. Kogumik käsitleb eesti õpilastele üht raskemini omandatavat vene keele grammatika valdkonda käändeid. Iga teema algab antud käänet puudutavate reeglitega, järgnevad erinevad näited, tabelid käändelõppudega, harjutused ning dialoogid ja lisalugemine. Harjutuste juures on viited erinevate sõnastike lehekülgedele, mitme harjutuse tegemisel tuleb minna mõne nimeka muuseumi või kohviku kodulehele, et leida sobivaid lisamaterjale, tõlkida teksti või ette valmistada dialoogi. Töövihiku retsensent on TLÜ kasvatusteaduste dotsent Natalia Maltseva-Zamkovaja. Täiendõppekeskus Veebileht saksa keele õpetajatele telefon e-post tk@tlu.ee Aasta tagasi loodud Eesti Saksa Keele Õpetajate (ESÕS) IT-grupp on oma tegevusega ennast igati õigustanud. ESÕS-i kodulehekülg on igapäevase sisuka töö nauditav tulemus. Oleme uhked, et saksa keele õpetajaid puudutav info ja erialaselt vajalik materjal on kindlas kohas väljas. Eriline teene selles on veebilehe administraatoril Anneli Kesksaarel. IT-grupp on oma südameasjaks võtnud ka arvutipõhise saksa keele õpetamise propageerimise, kuna nii on võimalik muuta õpetamine ja õppimine mitmekesisemaks ja nüüdisaegsemaks. Loomulikult pole e-õpe kohustus, vaid tore ja ennast ära tasuv võimalus. Nii täiendavad IT-grupi liikmed igal teisipäevaõhtul oma teadmisi live-online-istungil, kus tutvustatakse ja jagatakse kogemusi veebipõhiste vahendite kasutamisest võõrkeelte õpetamisel. Novembri lõpus õnnestus kahel IT-grupi liikmel tänu SA Archimedes stipendiumile osaleda rahvusvahelisel Web2.0 praktilisel kursusel Viinis, kus live-online-istungitel virtuaalselt koos õppinud seltskond sai reaalselt omavahel tuttavaks ja praktiliselt õpiti paljud veebipõhised töövahendid üle, katsetati live-online-projekte jne. Nii on Astrid Sildnik ja Aimi Jõesalu läbi viinud oma õpilastega live-online-saksa keele tunde, osaledes nii ka etwinningu-projektides a sai teoks koolitus ESÕS-i eestseisuse liikmetele ja kontaktisikutele Eesti Rahvusraamatukogus ja etwinningu sügiskoolis. Hiljuti lõpetas Kauksi Põhikooli saksa keele õpetaja Irina Ševtšenko oma õpilastega sarnase projekti teemal Meine Welt. Deine Welt. etwinningu projekti Koos! Ge meinsam! Gemensamt! Together! tehes kulub küll rohkem aega ja energiat, aga õpilaste õpimotivatsioon on märgatavalt tõusnud ja õpetajatel on olnud meeldiv võimalus teineteiselt live-online-ruumis või meili teel ülikiiresti juurde õppida ja kogemusi vahetada. Ka SA Tiigrihüpe tunnustab väga meeldivalt iga etwinningu projektiga tegelevat õpetajat ja õpilast! Kutsume saksa keele õpetajaid siinkohal veel kord üles osalema informatiivsetel etwinningu koolitustel ning looma etwinningu projekte ( ee/etwinning). IT-grupi liikmed on jaganud kolleegidele kogemusi Interneti-põhistest võimalustest, veebipõhistest tööriistadest, live- online-võimalustest. Elektrooniliste õppematerjalide konkursil Sõna ja tä hendus saavutas esikoha Tallinna Liiva laia Gümnaasiumi õpetaja Anneli Kesk saar tööga Valik õppemänge. Aimi Jõesalu Põlva Keskkoolist võitis etwinningu projektiideede konkursil a sügisel esimese koha projektiideega Virtuaalreisid. Anneli Kesksaare juhendamisel valminud õpilaste multifilmid pälvisid rahvusvahelist tähelepanu, jõudes European Schoolneti välja kuulutatud slearningawardil saja parema töö hulka (560-st). ESÕS-i aastakonverentsil kuulutab ITgrupp koostöös AS Tiigrihüppega välja e-konkursi teemal Reklaam saksa keelele, kus võistlejad võivad oma töös kasutada erinevaid veebipõhiseid tööriistu. Edasiseks väljakutseks on seekord Eestis oktoobris toimuva Baltikumi saksa keele õpetajate konverentsi IKT-poolne ettevalmistamine koostöös Viini lektorite Michael Goriany ja Angelika Guettl- Strahlhoferiga. Konverentsil on plaanis demonstreerida online-keskkonna kasutusvõimalusi saksa keele õpetamisel. AIMI JÕESALU, ANNELI KESKSAAR, ASTRID SILDNIK, IT-grupi liikmed 19

20 VÕÕRKEELED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Saksa keele olümpiaadi eelvoor Tallinnas Eesti koolides on Euroopa Liidu enim kõneldava keele, saksa keele õppijaid paarikümne tuhande ringis, paljud õpivad ka täiskasvanuna. Õppematerjali on mitmesugust kasutatakse nii Saksamaal kui ka Eestis väljaantud õpikuid. Täiskasvanuile, aga ka gümnaasiumiõpilastele on mõeldud Anu Schulzi loodud õppematerjalide sari Deutsch für uns, mille esimene osa, algajate õpik, on käesoleva kooliaasta alguseks uue väljanägemise saanud. Küsisin saksa keele õpetajailt, Tallinna Ülikooli õppejõult Õie Kirsilt ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetajalt Asta Vaalalt, kuidas nad õppekomplekti oma igapäevatöös kasutavad. Praktiline õppekomplekt Õie Kirs kasutab õpikut Deutsch für uns algajate kursusel. Olen seda õppekomplekti kasutanud eelkõige põhjusel, et sellega saab suhteliselt kiiresti edasi liikuda. Iga peatükk algab aktiivseks omandamiseks mõeldud sõnavaraga, mis on tõlgitud eesti keelde. Seega pole vaja kulutada eraldi aega tõlkimisele ega sõnade vihiku pidamisele. Hea on ka see, et õpikus on rohkesti paaristööks mõeldud harjutusi. Nii saavad õppijad keelt aktiivselt harjutada. Sagedane vestluspartnerite vahetamine loob õppetunnis lõbusa meeleolu. Kirs on püüdnud tunnid üles ehitada nii, et enamik tegevust toimuks suuliselt. Kirjatööd jäävad koduseks ülesandeks. Suuliselt õpitu vajab õppejõu sõnul kindlasti käega läbikirjutamist ja kinnistamist. Seda võimaldab õpiku juurde kuuluv töövihik. Kirs hindab ka seda, et õpiku juurde kuulub CD-ROM, millel on mitu varianti kontrolltööde tegemiseks jaanuaril toimus Tallinna Inglise Kolledžis saksa keele olümpiaadi Tallinna piirkonnavoor. Olümpiaadil osalesid klassi õpilased. Õpilased pidid 90 minuti jooksul kirjutama arutleva kirjandi etteantud teemal (teema saatis teaduskool). Tore, et Tartu Ülikool andis jälle võimaluse olümpiaadi piirkonnavoorude korraldamiseks. Varasemate aastatega võrreldes oli rõõmsaks üllatuseks saksa keele huviliste suur arv 53. See on arvatavasti seotud asjaoluga, et eelnevatel aastatel pidid õpilased kirjutama uurimistöö, mis on küllaltki aeganõudev ja spetsiifiline ülesanne. Tihtipeale ei näita see ka õpilase tegelikku keeleoskust. Loomulikult on ka uurimistöö või referaadi koostamine huvitav ja arendav, kuid selline võistlus võiks eksisteerida paralleelselt nn tavalise keeleolümpiaadiga. Takistavaks asjaoluks paljudele 12. klassi õpilastele oli ka vahetult enne olümpiaadi toimuv rahvusvaheline keelediplomi (Sprachdiplom II) eksam, mille kõrvalt jäi uurimistöö tegemiseks vähe aega. Tänavusel saksa keele olümpiaadil oli õpilastel võimalik näidata, kui palju nad suudavad suhteliselt lühikese ajaga kirjutada ettevalmistamata teemal, kasutamata sõnaraamatuid jm abivahendeid. Ja suutsid küll! Keskmiseks sõnade arvuks kujunes koguni 600. Tartu Ülikooli kehtestatud lävendi ületasid Tallinna õpilastest lausa 29! Arvestades meie üldist saksa keele madalseisu saksa keelt valitakse esimeseks võõrkeeleks üha vähem, oli rõõmustav lugeda nii palju toredaid ja heas saksa keeles väljendatud mõtteid. Väga head taset näitasid nii saksa keele süvaklasside õpilased kui ka saksa keelt A-, B- ja C- keelena õppijad kohta jäid jagama Paul Kuuse, Mihkel Kõrbe ja Jana Lillo Kadrioru Saksa Gümnaasiumist. Avaldame tänu kõikidele tarkadele osavõtnud õpilastele ja nende tublidele õpetajatele! Tallinna piirkonnavoorus osalesid Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Lasnamäe Gümnaasiumi, Pelgulin na Gümnaasiumi, Rocca al Mare Koo li, Sikupilli Keskkooli, Tallin na Humanitaar gümnaasiumi, Tallin na Inglise Kolledži, Tallinna Saksa Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgüm naa siumi, Tallinna Õis mäe Humanitaar güm naasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi õpilased. ELLEN LIIV, MARE LILLEMÄE, HELLE KASESALU, saksa keele õpetajad Saksa keel millise õpikuga alustada? Kristiina Toome, TEA kirjastuse õppekirjanduse osakonna juhataja Nii saab neid kõigepealt harjutada ühiselt õpperuumi suurel ekraanil ja hiljem kontrolltööna teha. See lihtsustab oluliselt õppejõu tööd. Tore, et CD- ROM-il on kontrolliga ülesanded, mis tänapäevastavad õppeprotsessi. Käsitletakse igapäevaelu Asta Vaal kasutab Anu Schulzi algajatele mõeldud õpikut juba kuuendat aastat, õpetades saksa keelt täiskasvanud algajatele, ning kasutab alates sellest sügisest ka uut väljaannet. Õpetajana olen selle õpikuga väga rahul ja seda on ka minu õpilased. Õpiku tugevuseks peab Vaal tõsiasja, et iga õppetüki alguses on välja toodud aktiivne sõnavara koos tõlgetega. Hea on tema sõnul ka materjali esitamine järjepidevalt õpilane on sunnitud endale teadvustama, et kui tal on uue teksti mõistmisega probleeme, on tal mingid eelmiste õppetükkide sõnad lihtsalt õppimata jäänud. Dialoogid käsitlevad igapäevaelu ja tegelikkust, mistõttu õpilastele meeldib väga töötada ka töövihikuga pean vajalikuks mainida, et harjutusi tehakse täiesti vabatahtlikult. Algajate õpikut kasutavad Vaala sõnul agaralt ka need, kes on kunagi saksa keelt päris palju õppinud, kuid kelle õpingutesse on tekkinud pikem paus. Algajate kursuse täienduseks kasutan sama sarja edasijõudnute õpikuid. Ka nendele osadele annan positiivse hinnangu. Puudusena toob õpetaja välja vähese laulude arvu, sest õpilastele meeldib neid kuulata ja kaasa laulda. Õpiku autor ja kirjastus tänavad kõiki õpiku kasutajaid, soovivad neile saksa keele õppimisel edu ja on väga tänulikud neile, kes õppekomplekti kohta arvamust on avaldanud ja sellega aidanud kaasa sarja Deutsch für uns õpikute paremaks muutmisele aasta võõrkeelte riigieksamid Kersti Sõstar, REKK-i keeleosakonna juhataja Kätte on jõudnud 2007/2008. õa teine pool, mille lõpetavad 9. ja 12. klassi õpilaste jaoks lõpueksamid. Millised on inglise, prantsuse, saksa ja vene keele eksami osad, ajaline kestus ja ülesandetüübid? Eri võõrkeelte ainespetsialistid on teinud viimased kaks aastat väga tihedat koostööd selle nimel, et lõpueksamid oleksid võrreldavad nii sisu kui ka vormi poolest. Koostööle kohustab põhikooli ja gümnaasiumi a riikliku õppekava (RÕK) ning võõrkeelte ainekava. Kaasa aitab ka a välja antud Euroopa Nõukogu (EN) keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine, mille tõlge eesti keelde jõudis a detsembris lugejani. Nõuded keeleoskusele RÕK seab eesmärgiks, et põhikooli lõpuks saavutab õpilane A-keeles EN keeleoskustaseme B1 ning gümnaasiumi lõpuks jõuab vähemalt ühes võõrkeeles EN keeleoskustasemele B2. Raamdokumendis kirjeldatakse vastavaid tasemeid nii üldisemalt kui ka väga üksikasjalikult eri osaoskustes (kuulamine, lugemine, rääkimine, kirjutamine). RÕK määratleb põhikooli ja gümnaasiumi õpitulemused keeleteadmistes, raamdokument kirjeldab keelepädevust tasemeti täpsemalt. RÕK ei sea eesti keelele vene ja muu õppekeelega koolis aluseks EN keeleoskustasemeid, kuid vastavalt RÕK-ile taotletakse eesti keele õpetusega vene õppekeelega üldhariduskoolis, et gümnaasiumi lõpuks saavutab õpilane keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal keelekeskkonnas iseseisvalt toimida ning haridusteed eestikeelses õppeasutuses jätkata. Selline eesmärgipüstitus on ligilähedane EN keeleoskustaseme B2 kirjeldusele. Probleemsem on nõutav keeleoskustase põhikooli lõpuks, kuid projekt, mille käigus kirjeldatakse keeleoskustasemed eesti keele kui teise keele jaoks, on praegu töös. Tase B1: üldised oskused EN keeleoskustasemele B1 (vt Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine, ptk 4 ja 5 download&id=5700) jõudnud õppuri üldised oskused on järgmised. 1) Kuulamine: õpilane mõistab otse sõnalist faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel; tabab nii peamist sõnumit kui ka spetsiifilisi üksikasju, kui hääldus on selge ja tuttavlik; mõistab olulisemat selgest kirjakeelsest jutust ja lühikestest lugudest tuttavatel teemadel, millega puutub igapäevaselt kokku tööl, koolis, vabal ajal jne. 2) Lugemine: õpilane loeb otsesõnalisi faktipõhiseid tekste rahuldava arusaamisega, kui teema kuulub tema huvivaldkonda. 3) Rääkimine: õpilane oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires, väljendades mõtteid lihtsate lausete järjendina. 4) Suuline suhtlus: õpilane saab üsna hästi hakkama vestlusega nii tüüpilisel kui ka ebatüüpilisel teemal, kui see puudutab tema tööasju või huvialasid; oskab vahetada, üle küsida ja kinnitada infot; tuleb toime vähem tüüpilises olukorras ja oskab selgitada, milles seisneb probleem; oskab väljendada mõtteid mõnel abstraktsel või kultuuriteemal (nt filmid, raamatud, muusika); tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus reisiolukordades; on võimeline ettevalmistuseta astuma vestlusse, kui kõneaine on tuttav; oskab avaldada arvamust, anda ja küsida infot igapäevaelu või isiklike asjade kohta (nt perekond, harrastused, töö, reisimine, päevasündmused). 5) Kirjutamine: õpilane oskab kirjutada tuttaval teemal otsesõnalisi seotud tekste, ühendades lühemaid lauseid lihtsa järjendina. 6) Sõnavara ulatus: piisav igapäevaste kõneteemade jaoks (perekond, huvialad, töö, reisimine, päevasündmused), kuigi vahel võib ette tulla kaudset väljendust. 7) Sõnakasutus: õpilane valdab põhisõnavara, kuid teeb märkimisväärseid vigu, kui on vaja väljendada keerukamat mõtet või kui kõneaine ja olukord on võõras. 8) Grammatika korrektsus: õpilane valdab grammatikat hästi, aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab ise parandada; kasutab tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt, ehkki emakeele mõju on märgatav; tuleb ette vigu, kuid need ei takista mõistmist; oskab tavaolukorras üsna õigesti kasutada tüüpkeelendeid ja moodustusmalle. 9) Hääldus on selge ja arusaadav, kuigi aeg-ajalt on märgata võõrast aktsenti ja hääldusvigu. 10) Õigekirjaoskus: õpilane oskab üsna arusaadavalt kirjutada; kirjutamine, kirjavahemärgistus ja teksti paigutus on sedavõrd korrektne, et ei sega jälgimist. Tase B2: üldised oskused Üldised oskused, mida EN keeleoskustasemele B2 jõudnud õppurilt nõutakse, on järgmised. 1) Kuulamisel mõistab õpilane kirjakeele suulisi tekste nii vahetus suhtluses kui ka ringhäälingus ja nii endale tuttavatel kui ka tundmatutel teemadel, mis on tavalised isiklikus, avalikus, haridus- või töösuhtluses; ainult suur müra, vestluse ebatavaline ülesehitus ja/või idioomide rohkus võib arusaamist kahandada; mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu (RÕK: standardkeel), kuid ka oma erialase väitluse põhisisu nii konkreetse kui ka abstraktse teema puhul; suudab jälgida pikka juttu ja keeruka sisuga vaidlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad. 2) Lugemine: õpilane loeb suuresti iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist ning kasutades sobivaid abimaterjale; tal on suur aktiivne lugemissõnavara, kuid raskusi võib olla haruldaste idioomide mõistmisega. 3) Rääkimine: õpilane oskab esitada selgeid, järjekindla teemaarendusega kirjeldusi ja ettekandeid; tuua välja olulisemad seisukohad ja väiteid kinnitavad üksikasjad; esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid mitmesugustel oma huvivaldkonna teemadel; kommentaaride ja asjakohaste näidete toel mõttekäike laiendada ja põhjendada. 4) Suulises suhtluses väljendub õpilane ladusalt, korrektselt ja mõjusalt mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel; oskab mõtteid selgelt siduda; kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt üsna õiget keelt ega pea sõnumit lihtsustama; oskab valida sobiva registri. 5) Kirjutamine: õpilane oskab kirjutada selgeid üksikasjalikke tekste oma huvivaldkonna teemade piires, sünteesides ja hinnates mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike. 6) Sõnavara ulatus: õpilane valdab üldiste kõneainete ja oma tegevusala piires ulatuslikku sõnavara, oskab korduste vältimiseks väljendust enamasti varieerida, kuid sõnavara lüngad võivad siiski põhjustada takerdumist või kaudset väljendust. 7) Sõnakasutus on üldjoontes täpne; aeg-ajalt võib küll sõnavalikul eksida, kuid see ei takista suhtlust. 8) Grammatika korrektsus: õpilane valdab grammatikat hästi, aeg-ajalt ettetulevaid vääratusi, juhuslikke vigu ning lauseehituse lapsusi suudab ise parandada. 9) Hääldus ja intonatsioon on selge ja loomulik. 10) Õigekirjaoskus: õpilane oskab kirjutada selgelt ja arusaadavalt, järgides teksti paigutamise ja liigendamise tavasid; kirjutamine ja kirjavahemärgistus on üsna korrektne, ehkki vahel on märgata emakeele mõju. Vastavalt haridusministri 16. no - vemb ri a määruses nr 40 Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused sätestatud õpitulemuste välishindamise süsteemi eesmärkidele ning riigieksamile esitatavatele nõuetele on spetsialistide ühistöö tulemusena valminud võõrkeelte (inglise, prantsuse, saksa ja vene keel) ning eesti keele kui teise keele lõpueksamite kirjeldused, mis on üleval REKK-i kodulehel märksõnade Üldharidus/Välishindamine/Riigieksamite materjalid 2008 all a riigieksami ülesehitus Riigieksam hindab eksaminandi keeleoskust nelja osaoskuse (kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine) ning keelepädevuse (sõnavara-, grammatika-, semantika-, ortograafiapädevus) mõõtmise kaudu. Kirjutamisosa koosneb kahest ülesandest kogupikkusega 320 (± 10%), e k 280 (± 10%) sõna. Lühema ülesandena võivad olla konkreetsele lugejale suunatud või alusmaterjalile toetuvad ülesanded, mis määravad täpsemalt, miks, kellele ja mida peab kirjutis teatama (pool)ametlik kiri (kõik keeled), lühiartikkel (saksa ja vene keel) või isiklik kiri (prantsuse keel); pikem ülesanne on teemakirjutis kirjeldav, analüüsiv või arutlev kirjand ühel etteantud teemal (kõik keeled) või aruanne/ülevaade (inglise ja vene keel). Kuulamisosa ülesanded mõõdavad arusaamist teksti peamisest mõttest,

21 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht VÕÕRKEELED Tabel a võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele (lüh e k) riigieksami ülesehitus Eksamiosa Kestus Maks punkte kirjutamine 90 min 20 Vaheaeg 30 min II osa kuulamine 35 min / e k 40 min 20 III osa lugemine 50 min 20 IV osa keele struktuur 40 min 20 KOKKU eksami kirjalik osa 245 min / e k 250 min 80 V osa suuline osa 15 min / e k 20 min 20 teksti detailset mõistmist, teksti põhjal järelduste tegemist. Tekstideks võivad olla uudised, argivestlused, keskustelud, koosolekud, teadaanded, intervjuud, usutlused, küsitlused, ülevaated/ kokkuvõtted, juhised, lühisõnumid/ teated, loengud. Tekstide kogupikkus on umbes 1500 (e k ) sõna. Kuulamisosa koosneb 32 (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kolme (e k nelja) ülesande vahel. Tekste kuulatakse kaks korda. Ülesandetüüpideks võivad olla sobitamisülesanded (kuuldu ja kirjaliku loetelu kokkusobitamine, teema ja teksti kokkusobitamine), info ülekandmise ülesanded (lausete, tabelite, skeemide täiendamine kuuldu põhjal), valikvastustega ülesanded (õige-väär vastusega küsimus, etteantud variantidest õige leidmine), lühivastusega ülesanded (teksti või tekstilõigu üldine mõistmine). Lugemisosa ülesannetega mõõdetakse valikulist ja detailset ning ka kogu teksti mõistmist. Tekstideks võivad olla kirjad ja teated (erakirjad, ametlikud kirjad, dokumendid, lugejakirjad, lühisõnumid jms), uudised, artiklid, arvustused, reportaažid, intervjuud, reklaamtekstid ja kuulutused, korraldused, olmetehnika kasutusjuhised, ilukirjanduskatked. Tekstide kogupikkus on umbes 1100 (e k ) sõna. Lugemisosa koosneb (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kolme-nelja ülesande vahel. Võimalikeks ülesandetüüpideks on sobitamisülesanded (pealkirja/väite/ küsimuse/teema ja tekstilõigu kokkusobitamine; sõnade/väljendite/lausete/ tekstilõikude sobitamine teksti; sõnade ja nende ükskeelses sõnastikus oleva määratluse kokkusobitamine), info ülekandmise ülesanded (lausete täiendamine loetu põhjal), valikvastustega ülesanded (õige-väär-tekstis info puudub vastusega küsimus või etteantud variantidest õige leidmine), järjestamisülesanded (tekstilõikude järjestamine terviklikuks tekstiks), lühivastusega ülesanded (teksti või tekstilõigu üldine mõistmine). Keelestruktuuri osa koosneb 40 (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kolme-nelja (e k kahe) ülesande vahel. Ülesandetüüpidena võivad olla avatud lünga, valikvastuste ja pangaga lünkülesanded või grammatikavigade leidmine ja parandamine. E k kasutatakse valikvastustega lünk- ja sobitamisülesandeid. Saksa, prantsuse, vene ja eesti keele eksami kirjalikus osas muudatusi ei ole, inglise keele riigieksami kirjalikus osas on muudatus see, et seni kasutusel olnud vastuslehti enam ei kasutata. Suuline osa kestab võõrkeeltes 15, e k 20 minutit. Kui prantsuse, saksa ja vene keeles on esimese hinnatava ülesande, monoloogi aluseks 150-sõnaline lugemistekst ja aega selle ettevalmistamiseks prantsuse ja saksa keeles 10, vene keeles 6 minutit, siis inglise keeles on monoloogi aluseks väide, mis lähtub ühest õppekavateemast. Väide tõstatab probleeme ning eeldab enda ja teiste seisukohtade põhjendamist; monoloogi ettevalmistamiseks on aega 3 minutit. Nii lugemistekstile kui ka väitele põhinevale monoloogile järgneb suunatud vestlus. Teiseks ülesandeks on kõikides võõrkeeltes rollimäng. Eesti keele eksami suuline osa koosneb nagu ikka kolmest osast: 1) pildi kirjeldamine ja täpsustavatele küsimustele vastamine; 2) diskussioon; 3) otsustamine. Kesktaseme eksamiga ühitatud gümnaasiumi riigieksami valinud õpilaste suulise osa vastused lindistatakse. Teistele eksaminandidele on lindistamine vabatahtlik. Põhikooli lõpueksami ülesehitus Põhikooli lõpueksam hindab eksaminandi keeleoskust nelja osaoskuse (kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine) ning keelepädevuse (sõnavara-, grammatika-, semantika-, ortograafiapädevus) mõõtmise kaudu. Kuulamisosa koosneb 15 (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kahe (e k nelja) ülesande vahel. Kuulamisosa tekstide kogupikkus on umbes 600 (e k 1200) sõna. Tekste kuulatakse kaks korda. Salvestatud kuulamisosa kogupikkus on 15 minutit (e k 35 min). Kuulamisülesannete tekstideks võivad olla uudised, argivestlused/keskustelud, teadaanded/lühisõnumid, juhised, intervjuud, ülevaated. Tüübilt võivad ülesanded olla sobitamisülesanded (kuuldu ja kirjaliku loetelu kokkusobitamine, teema ja teksti kokkusobitamine), info ülekandmise ülesanded (lausete, tabelite või kaartide täiendamine kuuldu põhjal), valikvastustega ülesanded (õige-väär vastusega küsimus, etteantud variantidest õige leidmine), järjestamisülesanded (lausete järjestamine kuuldu põhjal) või lühivastustega ülesanded (teksti või tekstilõigu üldine mõistmine). Eesti keele eksami ülesandetüübid on kas valikvastustega (õigeväär valikuga küsimused, etteantud variantidest õige leidmine) või avatud lüngaga ülesanne. Lugemisosa koosneb samuti 15 (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kahe (e k kolme) ülesande vahel. Tekstide kogupikkus on kõikides keeltes umbes 600 sõna. Lugemisülesande tekstideks võivad olla kirjad ja teated (erakirjad, teadaanded, lühisõnumid), meediatekstid (uudised, artiklid/ülevaated, kuulutused, reklaamtekstid, intervjuud), ilukirjandustekstid, e k ka juhised. Tüübilt võivad ülesanded olla sobitamisülesanded (pealkirja/väite/ küsimuse/teema ja tekstilõigu kokkusobitamine; sõnade/väljendite/lausete sobitamine teksti), info ülekandmise ülesanded (lausete või tabelite täiendamine loetu põhjal), valikvastustega ülesanded (õige-väär vastusega küsimus, õige-väär-tekstis info puudub vastusega küsimus, etteantud variantidest õige leidmine); järjestamisülesanded (lausete või tekstilõikude järjestamine terviklikuks tekstiks); lühivastustega ülesanded (teksti või tekstilõigu üldine mõistmine). Eesti keele eksamitöös kasutatakse pangaga lünkülesandeid ja valikvastustega ülesandeid (õige-väär valikuga küsimus, etteantud variantidest õige leidmine). Keelestruktuuri osa koosneb võõrkeeltes 30 (e k 20) üksikküsimusest, mis jagunevad kahe-nelja ülesande vahel. Ülesandetüübid on kas lünk- (avatud, valikvastustega, pangaga lünk) või järjestamisülesanded. Eesti keeles kasutatakse valikvastustega lünkülesannet ja sobitamisülesannet. Kirjutamisosa koosneb kahest konkreetsele lugejale suunatud või alusmaterjalile toetuvast ülesandest, mis määravad täpsemalt, miks, kellele ja mida peab kirjutis sisaldama. Kahe ülesande kogupikkus on 170 sõna (1. ülesanne 50 (± 10%), (± 10%) sõna). Võõrkeeltes võib lühemaks ülesandeks olla küsimustiku täitmine, küllakutse kirjutamine, kaardi või teate kirjutamine; pikemaks ülesandeks ühest teemast lähtuv isiklikku laadi kirja kirjutamine, jutukese kirjutamine etteantud teemal pildist, pildiseeriast või sisupunktidest lähtuvalt. Eesti keeles on lühemaks ülesandeks isiklikke andmeid sisaldava ankeedi täitmine, pikemaks ülesandeks ühest teemast lähtuv 100-sõnalise isiklikku laadi kirja kirjutamine. Suulise osa pikkus koos 5-minutilise ettevalmistusajaga on 15 minutit ning see koosneb kahest ülesandest: 1) pildi kirjeldamisest (u 2 min, õppuril toetavad küsimused) ja suunatud vestlusest pildist lähtuval teemal õpilase ja intervjueerija vahel (küsimused ainult õpetajal); 2) situatiivsest kahekõnest (rollimäng). Eesti keeles on suuline osa minutit pikk ning hinnatavad osad pärast enesetutvustust 1) pildi järgi jutustamine ja vestlus piltide teemal; 2) vestlus üldistel teemadel. Eesti keele lõpueksami osade järjekord on pisut erinev: kirjutamine, pärast väikest pausi kuulamine, lugemine, keele struktuur. Algtaseme eksamiga ühitatud põhikooli lõpueksami valinud õpilaste suulise osa vastused lindistatakse. Teistele õpilastele on lindistamine vabatahtlik. Lõpetuseks Kõik kasutatavad ülesandetüübid on tuttavad varasematest eksamitöödest, kuid veebruari jooksul loodame REKK-i kodulehe eksamimaterjalide rubriiki üles panna elektroonilise kogu miku, mis sisaldab näiteid iga ülesandetüübi kohta. Praegu on pooleli projekt, mille käigus kirjeldatakse EN raamdokumendist lähtuvalt keeleoskustasemed eesti keele kui teise keele jaoks. Elektroonilises kogumikus sisalduv materjal aitab kindlasti arendada ka eesti keele lõpueksamitöid ja laiendada neis kasutatavate ülesannete tüüpide valikut. Tabel a põhikooli võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele lõpueksami ülesehitus Eksamiosa Kestus Maks punkte I osa kuulamine 15 min / e k 35 min 15 / e k 20 II osa lugemine 35 min /e k 30 min 15 / e k 20 III osa keele struktuur 20 min / e k 30 min 15 / e k 20 IV osa kirjutamine 40 min 15 / e k 20 KOKKU eksami kirjalik osa 110 min / e k 135 min KOKKU 60 / e k 80 V osa suuline osa 15* min / e k min 15 / e k 20 * Eksaminandil on eksamikomisjoni ees ettevalmistuseks aega kuni 5 minutit. Cambridge i Ülikooli kirjastus kutsub algklassiõpetajaid Euroopa Liidu dokumentides rõhutatakse vajadust, et iga Euroopa Liidu kodanik peaks valdama lisaks emakeelele vähemalt kahte võõrkeelt. Mitmekeelsus on kujunenud võtmesõnaks ning oluline on rõhutada, et kõik keeled on võrdselt väärtuslikud. Eestis on mitmekeelsuse toetamiseks välja töötatud erinevaid dokumente, kuid jääb mulje, et tegutseme selle eesmärgi saavutamiseks liiga vähe. Kogu maailmas alustatakse esimese võõrkeele õppimist üha nooremas eas, ka juba lasteaias. Seejuures ei ole esimene õpetatav võõrkeel sugugi alati inglise keel, vaid ka teised keeled, nagu saksa, prantsuse, hispaania või soome. Maailmas, ka Eestis, on läbi viidud uuringuid, mis näitavad, et kui esimese võõrkeelena ei õpita mitte inglise keelt, vaid mõnda muud keelt, ja inglise keelt õpitakse teise võõrkeelena, on suur tõenäosus, et õpilane räägib keskkooli lõpeta des kahte võõrkeelt kesktasemel. Alusta des aga inglise keele õppimist esi mese võõrkeelena, ei jõuta teise keele õppimisega kesktasemele. See on tingitud mitmest asjaolust. Meil on võimalus inglise keeles emakeele rääkijaid iga päev televisiooni vahendusel kuulata. Selgitamist ei vaja tõsiasi, et mida tihedamas kontaktis me ühe või teise keelega oleme, seda kiiremini selle omandame. Samuti on oluline, et keerulise grammatikaga keelte õppimine annab lapsele head oskused võõrkeele omandamiseks, mis omakorda aitab järgmisi võõrkeeli edukalt omandada. Sellest järeldub, õppepäevale Cambridge Primary Day 11. märtsil kell Briti Nõukogu ruumides. Esineja Sab Will, suurte kogemustega inglise keele õpetaja ja mitmete õppematerjalide autor. Tutvustatakse täiesti uut õpikusarja Kid s Box. Osavõtjaid palun registreerida aadressil aetsarv@hot.ee. AUTENTNE INGLISE KEEL eelkooli, algklassidesse, põhikooli, gümnaasiumisse või täiskasvanutele. Õpikute esitlus, seminar või praktiline workshop koolis kohapeal! TÄPSEM TEAVE: Aet Sarv, Cambridge University Press Eesti esindaja, või aetsarv@hot.ee. EDASIMÜÜJAD: Allecto, Juhkentali 8, Tallinn; tel , allecto@online.ee. Dialoog, Turu 9, Tartu; tel , tartu@dialoog.ee. Saksa keele õpe lasteaias et kui soovitakse, et laps valdaks täiskasvanuna rohkem kui ühte võõrkeelt, tuleb tema võõrkeeleõpinguid alustada mõne nii-öelda raskema keele õppimisest. Eelmise aasta oktoobris alustati Harjumaa kolmes lasteaias Loo ja Saue lasteaias ning Viimsi lasteaias Piilupesa pilootprojektiga, mille eesmärk on õpetada mängides, lauldes, liikudes ehk kõiki meeli kasutades ja loominguliste meetodite abil saksa keelt juba eelkoolieas. Võõrkeele õppimine lasteaias on erinevalt õppimisest koolis eelkõige mänguline ning lähtub lapse vajadusest ja käitumisest. Lapselt ei nõuta kohe võõrkeeles rääkimist, vaid kuulamist, aruaamist ning öeldule reageerimist. Õpetaja räägib võimalusel ainult võõrkeeles, andes lastele mõista, et ta saab nendest aru, kui nad emakeeles räägivad. Võõrkeele õpetamine varajases lapseeas on üks osa lapse arendamise tervikust. Tähtis on tekitada teiste keelte ja kultuuride vastu huvi ning positiivseid emotsioone. Võõrkeeleõpetus lasteaedades annab väärtusliku panuse üldisesse kasvatusse ja soodustab lapse positiivset hoiakut teiste kultuuride suhtes, avardab emakeeles loodud maailma pilti. Projekti Saksa keel lasteaias toe tab Tallinna Saksa Kultuuri ins tituut/goethe Instituut. ANNE LIND, Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja, Tallinna Goethe-Instituudi keeleosakonna juhataja HELGI ORG, MARI EERME, EVE TEDER, saksa keele õpetajad Saksa keele tund Saue lasteaias Midrimaa. 21

22 VÕÕRKEELED Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 Saksa keel meie elu ja armastus Krista Savitsch, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts (ESÕS) sai mullu 15-aastaseks aasta oli murranguline, sest pärast suuri jõupingutusi jõudsime paljudes valdkondades väga heale tasemele. Loovus ja ideeküllus a märksõnad meie tegevuses olid seltsi liikmete initsiatiiv ja omaalgatus, veebipõhisus, loovus ja ideeküllus, ühtsus ja teotahe ning koostöö a oktoobris osalesid saksa kee le õpetajad Lätis Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsil, kus innovaatilised kolleegid Aimi Jõesalu Põlva Keskkoolist ja Astrid Sildnik Kose Gümnaasiumist tulid ideele moodustada seltsi juurde IT-rühm. Rühma toimekaks liikmeks sai ka Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Anneli Kesksaar. 1. jaanuaril 2007 loodud rühma ülesanne on seltsi veebilehe administreerimine, haldamine ja aktualiseerimine, samuti e-projektide algatamine ja seltsi liikmetele arvutikoolituste organiseerimine. IT-rühma tunnustatakse 29. veebruaril Tartus seltsi aastakonverentsil tiitliga aasta tegu a said paljud saksa keele õpetajad proovida veebipõhist registreerumist üritustele, veebipõhist hääletust (e-hääletust) ja info leidmist seltsi kodulehelt. Kodulehe külastatavus oli äärmiselt suur. Terve aasta jooksul jõudis meie kodulehele külastajat. Meie hulgas on palju õpetajaid, kes ei pea paljuks oma uute ideede ja mõtetega välja tulla. Tore mõte oli õpetaja Anneli Kesksaare idee teha laste suvelaagris õpilastega multifilmi. Saksa keele õpetajate ideed on avaldatud ka artiklites seltsi erialaväljaandes DiE (Deutsch in Estland) a detsembris ilmus ajakirja 25. number. Saksa keele õpetajad on alati seltsi ürituste vastu suurt huvi tundnud ja seltsi tegemisi igati toetanud. Tublisid tegijaid on seltsi liikmete hulgas olnud aastate jooksul palju a tunnustati õpetaja Piret Steinbergi tiitliga aasta tegija a pärjatakse tiitliga aastate tegu ajakirja DiE tublisid tegijaid. Tänuväärse panuse on aastate jooksul andnud Tallinna Ülikooli keelekeskuse lektorid Õie Kirs ja Laine Paavo ning TÜ õigusteaduskonna saksa keele lektor Tiiu Kaarma. Lisaks tublidele IT-spetsialistidele on oma abikäe seltsi tegevusse ulatanud mitmed õpetajad vabatahtlikult õpilaste suvelaagrit ja õpetajate suveseminari korraldades a tegi ESÕS koostööd nii Eesti kui ka välisinstitutsioonidega. 17. märtsil toimunud aastakonverentsi teise osa, Šveitsi päeva sisustas rahvusraamatukogu Šveitsi saal koostöös Šveitsi Helsingi saatkonna ja Präsenz Šveitsiga. Koostöö Suurepärase koostöö eest täname Austria Saatkonda ja Saksa Saatkonda meeldejäänud ürituste ja koosveedetud hetkede eest. Paljud meie üritused said võimalikuks tänu Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi/Goethe-Instituudi ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikat - sioo ni keskuse eraldatud vahenditele. Koostöö eest täname ka Euroopa-projek ti koordinaatorit Peter Wolfi Bürger-Eu ropa e.v-st, Elo Allemanni Tiigri - hüppe Sihtasutusest, HTM-i, Rahvusva helist Sak sa Keele Õpetajate Seltsi, üldhariduskoolide juhtkondi ja saksa keele õpetajaid. Märtsis käidi Helsingis DaF-päeval, aprillis esineti ettekannetega Rootsi saksa keele õpetajate konverentsil. Juulis toimunud rahvusvahelise saksa keele õpetajate seltsi töökohtumisel Grazis töötasid Eesti ja Läti seltside esindajad välja projekti, mis käivitub sel suvel Riias. Tegemist on Läänemere-äärsete maade saksa keele õpetajate suvelaagriga. Septembris kutsuti meie seltsi esindaja Pariisi Euroopa võõrkeeleõpetajate võrgustiku loomise konverentsile. Teguderohke aasta on taas teguderohke. Oma liikmetega kohtume Tartus Kantri hotellis seltsi aastakonverentsil ja Austria päeval. Saksa keelest huvituvate õpilaste naeru ja kilkeid võib kuulda taas Kuremaal juulini ja õpetajate suveseminaril osalejaid võõrustavad augustis Järvamaa õpetajad. Sügis algab meie jaoks VI Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsiga oktoobrini Pärnus, kuhu on oodata 120 saksa keele õpetajat Lätist, Leedust ja Eestist ning välislektoreid kolmest saksa keelt kõnelevast riigist. Tulge vaatama ja osa saama! Miks õpetada eesti koolis soome keelt? Järvi Lipasti, Soome Instituut Annekatrin Kaivapalu, Tallinna Ülikool Kui tahta, et võimalikult paljud oskaksid võimalikult paljusid keeli, tuleb neid õpetada formaalhariduses, sest suurele osale jääb kool ainukeseks keeleõppimise kohaks. Eesti üldhariduskoolis ongi õnneks võimalik lisaks kahele kohustuslikule võõrkeelele õppida ka kolmandat või koguni neljandat, milleks valitakse tihti soome, rootsi, hispaania, itaalia vm keel. Kuna kolmandat võõrkeelt saab õppida valikainena, tähendab see suhteliselt väikest tundide arvu. Soome keele õppijaid lohutab see, et keelesugulus aitab vähemalt õppimise algperioodil natuke kiiremas tempos edasi liikuda. Mitu tuhat õppijat Kutseõppeasutustes õpitakse võõrkeelt vastavalt koolide ja erialade õppekavadele eelkõige teeninduserialade lühikeste erialakeele kursustena. Üldhariduskoolides kuulub soome keel rühma teised keeled ja selle õppijaid on koos rootsi, hispaania, heeb rea, jaapani jt keelte õppijatega vaid natuke üle ühe protsendi keeleõppijate arvust. Samas pole tuhatkond soome keele õppijat Eesti üldhariduskoolides sugugi kehv saavutus. Kutsekooliõpilaste hulgas on soome keele õppijaid umbes kolm tuhat. Igal aastal ootame põnevusega sta - tistikat soome keele õppijate arvu kohta ja joonistame graafikut, et näha, kuhupoole nool näitab. Üldhariduskoolides jääb soome keele õppijaid küll järjest vähemaks, kuid rõõmustavalt on kasvama hakanud koolide arv, kus soome keelt õpitakse. See näitab, et järjest rohkemates koolides saab õppida soome keelt. Selle võimaluse tekkimise tõukejõuks on tavaliselt õpilaste soov ja peaks tunnustama koole, kes on õpilaste soovidele vastu tulnud ja leidnud võimaluse soome keelt õpetada aastal läbiviidud küsitlusest selgus, et paljud lapsed õpiksid soome keelt koguni B-keelena, kui see võimalik oleks. Juuresolevalt graafikult puudub 2005/2006. õa kutsekoolide soome Õppijate Õppeaasta arv / /95 keele õppijate arv, sest sel aastal EHIS-es võõrkeelte õppimise kohta andmeid ei küsitud. Mõned punktikesed tabelis on madalamal, kui olema peaksid, sest vahel juhtub, et kool unustab oma väikse soome keele õppijate rühma EHIS-esse kanda. Vestluses soome keele õpetajatega selgus, et näiteks 2005/2006. õa puudus statistikast paarsada üldhariduskoolide soome keele õppijat. Ka kutsekooliõpetajad on aeg-ajalt märganud, et nende õpilased ametlikus statistikas ei kajastu. Soome keele õppijate Soome keele arv õppijate üldharidus- arv üldharidus- ja kutsekoolides ja 1995/ / / / / / /02 Õppeaasta Õppijate arv 2002/ / /05 Seminarid õpetajatele Väike jääb tihti kahe silma vahele, kuid väiksusel on ka oma plussid. Kuna kõik tunnevad kõiki, on koostöö soome keele õpetamisel just selline nagu keeleharidusstrateegiate visioonis: kõikidesse aruteludesse ja üritustesse on kaasatud Tartu ja Tallinna ülikooli, üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja vabahariduse, ainenõukogu ja soome keele õpetajate seltsi esindajad. Koordinaatorina on toiminud Soome Instituut. Alates aastast toimuvad Soome Instituudi eestvõttel õpetajatele igal kevadel ja sügisel metoodika- ja kultuuriseminarid ning aastast suvised keeleõppekursused. Sellekevadise, 15. ja 16. märtsil Tallinnas toimuva õpetajate seminari teema on Soomes ja Eestis ilmunud uued soome keele õppematerjalid. Soome suursaadik annab vastuvõtul üle suursaatkonna aasta soome keele õpetaja tiitli, Soome Instituudi stipendiumi Tallinna ja Tartu ülikooli soome keele üliõpilastele ning Soome-Eesti Kaubanduskoja stipendiumi kutsekoolide ja üldhariduskoolide soome keele õpetajatele. Õpetajate soome keele suvekursus toimub tänavu koostöös Tartu Rahvaülikooliga Turu lähedal Ruissa los. Õppijatele on aasta tähtsaim sündmus soome keele olümpiaad, mis tänavu toimub 11. aprillil Tartus. Kõige kohta saab täpsemat infot Soome Instituudi kodulehelt / / /08 Üldhariduskoolid Kutsekoolid Õpetajaid napib Soome keele õpetuse taevas on mitu murepilve. Terav probleem on õpetajate vähesus. Soome keele õpetaja paberitega inimesi lõpetab nii Tallinna kui Tartu ülikooli, kuid koolis kohtab neid harva. Üks põhjus, miks kvalifitseeritud soome keele õpetajad oma erialal ei tööta, on sama, mis on iseloomulik kogu Eesti haridussüsteemile võimalus tänu heale keeleoskusele õpetajatööst tasuvamat tööd leida. Veelgi olulisem põhjus (eriti üldhariduskoolides) on väike koormus. Soome keele õpetamine valikainena tähendab ühe õpperühma kohta kaht nädalatundi kolme aasta jooksul. Tavaliselt on ühes gümnaasiumis vaid üks (mõnes üksikus ka kaks-kolm) soome keele rühma. Sellest tulenevalt õpetavad koolides soome keelt enamasti õpetajad, kes põhitööna õpetavad mõnda muud ainet, tavaliselt emakeelt. Kutsekoolides, kus õpperühmi on rohkem, on õpetaja nädalatundide arv suurem, kuid täiskoormusega saavad siiski töötada ainult üksikud suurte kutseõppekeskuste õpetajad. Kõige rohkem soome keele õpetaja eriala lõpetanuid töötab keelekoolides, kus saab täie koormusega töötada. Probleeme tekitab aga osa tööandjate soov sõlmida lühiajalisi, ühe õppeperioodi pikkuseid lepinguid. See jätab õpetajad ilma sotsiaalsetest garantiidest ning suvekuudel ka töötasust. Õppimis- ja töötamisvõimaluste avardumise tõttu on vajadus soome keele oskuse järele taas kasvama hakanud, kuid võimalusi keele õppimiseks on suhtelist vähe ja juhuslikult. Üldhariduskoolid saavad soome keele kursusi pakkuda siis, kui neil juba töötab mõni õpetaja, kes on põhieriala kõrvalt nõus soome keele tunde pidama. Väljastpoolt kooli on õpetajat peaaegu võimatu leida, sest nädalatundide väike arv ei motiveeri. Samas on õpilaste huvi soome keele kursuste vastu kasvanud ja viimasel ajal on tavaline, et kolm-neli koolidirektorit aastas palub soome keele õpetaja leidmisel abi. Tähelepanu õpetajakoolitusele Soome keele õpetajate koolitus tuleks senisest enam kohandada tööelu seatud tingimustele. Vajame rohkem mitme aine õpetajaid mitte ainult põhikooli, vaid ka kõikide teiste kooliastmete ja -tüüpide tarvis. Tartu Ülikoolis on võimalik soome keele õpetaja lisaeriala omandada neil, kelle põhieriala on emakeele ja kirjanduse õpetaja. Selleks peab üliõpilane juba ülikooli astudes teadma, et ta soovib saada ka soome keele õpetajaks, ning kasutama esimesest õppeaastast alates kõik valik- ja vabaained soome keele ainetele. Tallinna Ülikoolis püütakse olukorrale lahendust leida mitme aine õpetaja magistriõppekava arendamisega. Eesmärk on pakkuda tulevastele õpetajatele maksimaalselt paindlikke võimalusi oma huvidele ja kavatsustele vastavate õppeainete õpetajakutse omandamiseks. Selle õppekava raames võivad 2008/2009. õppeaastast alates soome keele õpetaja kutse omandada bakalaureuseõppes soome filoloogiat nii pea- kui ka kõrvalainena õppinud, samuti üliõpilased, kes oskavad piisaval tasemel soome keelt ning soovivad valida soome keele teiseks või kolmandaks kõrvalaineks. Õpetajakoolituses tuleb tähelepanu pöörata sellelegi, et soome keele õpetaja peab olema ette valmistatud tööks põhikooli- ja gümnaasiuminoorte, ametikoolide õppurite, üliõpilaste ja täiskasvanutega. Eriti ametikoolide võõrkeeleõpetus esitab õpetajatele spetsiifilisi nõudmisi, muuhulgas erialakeele oskuses. Juba töötavatele õpetajatele tuleb aga tagada ümberõppe ja lisaeriala omandamise võimalus. Samuti on äärmiselt oluline, et ülikoolid oleksid aktiivsed tutvustama potentsiaalsetele sihtrühmadele pidevalt muutuvaid õppimisvõimalusi. 22

23 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht HARIDUSTEAVE Lapsehoolduspuhkus ja ametijärk Vaike Parkel, Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord, õigemini selle rakendamine, võib tekitada aegajalt segadust, kuna nimetatud kord otseselt ei sätesta, kuidas mõjub tähtajaliselt omistatud vanempedagoogi või pedagoogimetoodiku ametijärgu tähtaja kulgemist lapsehoolduspuhkus. Kuna Internetti kasutatakse suurtes kogustes ja iga päev, on palju uuritud selle mõju inimestele, eriti pööratakse tähelepanu nooremale generatsioonile, kuna nemad on piltlikult väljendades sündinud, arvutihiir peos. Internet on loonud palju uusi suhtlemisvõimalusi, mis on ühest küljest positiivne, kuid samal ajal võib see sotsiaalsest keskkonnast hoopis isoleerida, kui noor suhtlebki vaid arvuti vahendusel. On kasvanud mure, et uued sotsiaalsed kanalid Internetis vähendavad teismeliste sotsiaalseid oskusi ja võimeid. Samas arvavad paljud uurijaid, et need pigem lisavad uusi sotsiaalseid oskusi ja võimeid. Siinkirjutaja magistritöö Interneti/ arvuti kasutamise trendid ning nende võimalikud negatiivsed mõjud lastele ja noortele käigus küsitleti , 7. ja 9. klassi õpilast kogu Eestist, lisaks viidi läbi süvaintervjuud. Muuhulgas ilmnes, et lapsed, kelle kodus puudus Interneti-ühendus, kurtsid, et ei saa sõpradega suhelda. Internet on muutumas väga oluliseks osaks noorte kultuurist. Eriti on kasvanud teismeliste seas huvi Interneti suhtluskanalite (sh jututubade) vastu. Mulje kujundamine jututubades Tänapäeval ei piirdu endast mulje kujundamine enam päris elus suhtlemisega. Eriti on see esile kerkinud Interneti jututubades, kus omavahel kohtuvad võõrad inimesed. Beckeri ja Stampi poolt aastal läbi viidud uuringust selgus, et enamikule Internetis suhtlejatele on jututubade kultuuris väga oluline olla teiste poolt aktsepteeritud ja seetõttu loovad nad endast võimalikult hea mulje. Teine vajadus Interneti-suhtluses on luua ja säilitada suhteid. Endast hea mulje loomiseks demonstreeritakse oma oskusi eri suhtluskanalites. Suhtluskanalites osalejad suhtlevad tavaliselt nendega, kes on mingil moel sarnased, olgu siis soo, ea, huvide või elukoha poolest. Selektiivse identiteedi presenteerimise juures on peamine, et endast avaldatakse ja näidatakse SAMAL TEEMAL Riin Seema Arusaamatus atesteerimisega Epp-Mari Täht Oluline on reaalne töökogemus ÕpL, Nimetatud kord ei saagi reguleerida kõiki elus ettetulevaid üksikjuhtumeid. Sellistel juhtudel tuleb lähtuda seadustest, mis reguleerivad töölepingut ja puhkust, samuti palgaseadusest. Määrus ei saa muuta (ega muudagi) seadusi. Puhkuse ajaks, sh lapsehoolduspuhkuse ajaks, tööleping peatub. Peatumine tähendab, et töötaja ei pea ajutiselt tegema tööd, milles kokku lepiti, ja tööandja ei ole kohustatud teda kokkulepitud tööga kindlustama. Leping n-ö seiskub ja jätkub õpetaja lapsehoolduspuhkuselt naasmisel samadel tingimustel, kus peatus. Seega kui pedagoogil oli enne lapsehoolduspuhkusele minekut vanempedagoogi ametijärk ja palk, jätkab ta tööle naastes vanempedagoo gina selle aja ulatuses, mis tal jäi va nempedagoogi ametijärgu tähtajani enne puhkusele minekut. Keegi ei kaota lapsehoolduspuhkusel olles oma ametijärku, vaid jätkab töötamist endistel tingimustel ja endiste õigustega, sh võimalusega Interneti kasutamise trendid Helena Uri, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö magister seda, mis tundub toetavat positiivse mulje loomist. Interneti suhtluskanalites on näost näkku suhtlusega võrreldes palju enam võimalusi oma identiteediga eksperimenteerida ja manipuleerida ning olla see, kes sa tegelikult pole. Kindlad oma oskustes Tihti aitavad teismelised oma vanemaid arvutiga seonduvate probleemide korral, mitte vastupidi. Ka käesolevas uuringus hindas üle poolte õpilastest enda arvuti-/interneti-oskusi oma vanemate omadest paremaks (56%). Osa arvas end oskajamaks ka arvutiõpetajast (26%). Kuigi intervjueeritavad arvasid, et teavad arvutite/interneti kohta enam kui vanemad, pidavat see eelkõige sõltuma valdkonnast: Pole see sugugi nii, et noored teavad alati vanematest rohkem arvuti kohta. Oleneb väga paljudest asjadest. Kui noor ainult kogu aeg arvutimänge mängib, siis ei tea ta näiteks riistvara, programmeerimise kohta midagi. Väga paljudel klassikaaslastel on tegelikult üsna nõrgad teadmised arvutist. Noored ei pruugi olla jube targad arvutis kui nad pidevalt rate.ee-s on või muudes suhtluskeskkondades, sellisel juhul piirduvadki teadmises sellega, kuidas ennast näidata teistele, mis muljet endast luua. Laste ja noorte liigne enesekindlus võib tuleneda ka sellest, et meedia on järjepidevalt kuvanud noori kui tegijaid Internetiga/arvutiga seonduvas. Häkkerlus ja identiteedivahetus Kui intervjueeritavatelt uuriti, kas nad käivad pornograafilise/seksuaalse sisuga Interneti-lehekülgedel ja tegelevad Interneti-häkkerlusega, tulid nendele kahele küsimusele vastustest välja sarnased trendid. Üldiselt vastati mõlemale küsimusele, et ise ei käi pornograafilise/seksuaalse sisuga lehekülgedel ega tegele häkkerlusega, kuid teised küll! Lisaks pidi nii häkkimine kui ka ebasobivatel lehekülgedel kolamine väga lihtne olema. Uurimusest ilmnes, et õpilasi, kes on taotleda sama või kõrgemat ametijärku ettenähtud korras. Vastupidine oleks ju mõeldamatu näiteks võib juhtuda, et vanempedagoogi või pedagoogi-metoo diku ametijärgu kehtivus lõpeb just lapsehoolduspuhkuse ajal. See tähendaks õpetaja naasmist madalamale ametijärgule ja palgale, mis on vastuolus töölepingu seaduse ja palgaseadusega. Seadus ütleb, et lapsehoolduspuhkusel viibivale töötajale säilitatakse tema ametikoht ja palk. Atesteerimise eesmärk on soodustada pedagoogide karjääri, innustada neid enesetäiendusele ja kvalifikatsiooni tõstmisele, samas võimaldada kasvatada ka oma lapsi ning ühendada pereja tööelu. Asetades lapse puhkuselt naasva õpetaja teistest töötajatest ebasoodsamasse olukorda, kohtleksime lapsi kasvatavat inimest ebavõrdselt. mingil moel arvutihäkkerlusega seotud, oli kokku 10%. Identiteediga eksperimenteerimine Internetis on paljudele noortele tuttav tegevus. Uuringust ilmnes, et Internetis on kellegi teisena esinenud 36% õpilastest; varjunimesid on kasutanud ligi pooled vastanutest; teistega Internetis suheldes on oma vanust muutnud 33% vastanutest. Ka osa intervjueerituid oli oma identiteeti mingil viisil muutnud: Olen ennast vanemaks valetanud. Seda selletõttu, et foorumitesse ei saa kirjutada lapsed alla 12 a selleks peab olema spetsiaalselt vanema luba (vanema allkirjaga faksitud avaldus). Ühel intervjueeritul muudeti vanust tema enda teadmata: Ise ei ole muutnud vanust, aga keegi häkkis minu rate.ee kontole sisse ja pani mulle vanuseks 22. a. Interneti-kiusamine Internetis puututakse aina sagedamini kokku solvavate, ülbete, ebaviisakate, mingil moel häirivate inimestega (5%): Inimesed solvavad rohkem kui päris elus probleemiks on see, et paljud ülbitsevad ja alandavad teisi. Näiteks Runescape is suuremad ja tegijamad (kõrgematel levelitel) ülbavad nendega, kellel mängus halvasti läheb. Kogu asi keerleb selle ümber, et kes on kõige parem see on väga oluline. Siinkohal saabki rääkida uuest nähtusest Interneti-kiusamine, mida ei ole maailmas veel kuigi palju uuritud. On leitud, et see võib muutuda noortele probleemiks, sest kuigi kiusamise ilmingud algavad sageli Internetis, võivad need kanduda kooli. Internetis kogetud negatiivsed intsidendid mõjutavad õpilase toimetulekut koolis. Paljud noored ei pruugi kellelegi rääkidagi oma Internetis kogetud ebameeldivustest. Samuti on Internetikiusamist raskem tuvastada. See, kas uued sotsiaalsed kanalid Internetis vähendavad või suurendavad teismeliste sotsiaalseid oskusi ja võimeid, sõltub paljuski sellest, kui palju on viitsitud nii koolis, kodus kui ka ühiskonnas tervikuna tegelda laste kriitikameele arendamisega nüüdisaegse arvutustehnoloogia suhtes. 17. veebruaril osales minister Tõnis Lukas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõukogu koosolekul. 19. veebruaril toimus Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia suures saalis Eesti Teaduste Akadeemia pidulik koosolek Akadeemia roll riigis. Haridus- ja teadusministeeriumi esindas asekantsler Andres Koppel. Haridus- ja teadusministeerium kutsub üles esitama kandidaate aasta keeleteo auhinnale, millega tunnustame möödunud aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat/tegijaid. Igaüks saab anda oma hääle lemmikkandidaadile või esitada oma kandidaadi haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel ( kuni 29. veebruarini. Esitada võib neid keeletegusid, mis tehti täielikult möödunud aastal või viidi aastal lõpule. Keeleteo auhinna saamiseks võib esitada nii üksikisikuid kui ka ühendusi. Esitajateks võivad olla nii üksikisikud kui ka ühendused aasta keeletegu on palutud valima kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid minister Tõnis Lukase juhtimisel. Lisaks ministrite nimetatavale aasta keeleteole tunnustatakse ka avalikkuse poolt enim hääli saanud keeletegu. MINISTEERIUMIS 20. veebruaril võttis minister Tõnis Lukas osa Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise üritusest Tallinna Pedagoogilises Seminaris. 21. veebruaril viibis Tõnis Lukas suursaadik Margus Laidre kutsel visiidil Londonis. Lisaks töökohtumistele esines minister tervituskõnega Eesti Va bariigi 90. aastapäeva puhul korraldatud Eesti suursaatkonna vastuvõtul. Aasta keeletegu 2007 hääletus avatud Valitsus otsustas tõsta õppekoha baasmaksumust rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja magistriõppes 30%. Baasmaksumuse tõus võimaldab õppeasutustel tõsta õppejõudude palka ning tagada tudengitele õppe kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Õppekoha baasmaksumus bakalaureuseõppes on krooni senise asemel ning magistriõppes krooni senise asemel. Integreeritud õppekavadel ehk arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti- ja ehitusinseneriõppes ning klassiõpetaja õpetajakoolituses on õppekoha baasmaksumus krooni senise asemel. Rakendus kõrgharidusõppes on õppekoha baasmaksumus krooni asemel aasta keeleteo kandidaate saab esitada posti teel (HTM, Munga 18, Tartu, märgusõna keeletegu ), e-aadressil keeletegu@hm.ee või HTM-i kodulehel ( index.php?047968). Ettepanekut esitades tuleb lühidalt nimetada tunnustamiseks esitatav keeletegu ja selle tegija (koos kontaktandmetega) ning kirjeldada keeletegu (kuni ühel A4-leheküljel, selgitades teo olemust ja tähtsust eesti keelele). Arvesse lähevad kandidaadid, mille esitaja teatab oma nime ja kontaktandmed (telefon ja/või e-aadress). Auhinna suurus on aastal krooni. Sellele lisandub raamatupoe kinkekaart krooni väärtuses. Samaväärse kinkekaardi saab ka avalikkuse lemmikuks valitud keeleteo tegija aasta keeleteo auhind antakse pidulikult üle 13. märtsil Athena keskuses Tartus. AIRE KOIK, HTM-i kommunikatsioonibüroo konsultant Kõrghariduse rahastamine suureneb TELLITAVAD KURSUSED teie lasteaeda või maakonda Baasmaksumuse kasv mõjutab nen de õppeasutuste eelarvet, kellelt tellitakse lõpetajaid riikliku koolitustellimuse alusel. Baasmaksumus on ühe õppekoha arvestuslik maksumus, mis sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi. Õppekoha maksumus sõltub ka õppevaldkonna kallidusest, mistõttu õppekoha tegelik maksumus kujuneb baasmaksumuse ja vastava valdkonna koefitsiendi korrutisena. Ülikooliseaduse kohaselt kehtestab valitsus igaks eelarveaastaks riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha baasmaksumuse. AIRE KOIK, HTM-i kommunikatsioonibüroo konsultant Suhtlemiskoolitus personalile: koostöövõimalused lasteasutuses Haridusasutuse kultuur: suhtlemine, suhtumine, avatus Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt Lapse vaatlus, arenguvestlus ja selle psühholoogilised aspektid Mikrokliima töökeskkonnas Koolieelse pedagoogika arengujooni Eestis ning lähimaades Stress ja õpetaja toimetulek Metoodikakursus lasteaiaõpetajale Õpetaja abi roll lasteaias õpi- ja kasvukeskkonna loomisel Suhtlemine loob silla: õpetaja abi valmidus koostööks LÜHIKURSUSED Nõmme Kultuurikeskuses (20 tundi) Poisid ja tüdrukud lasteaias Töö sõimerühmas Õpetaja abi pedagoogiline roll lasteaias Mänguline tegevus muusikatunnis 160-tunnine kursus Nõmme Kultuurikeskuses (HTM-i koolitusluba 4924) Nädalateemade aastaring lasteaias: KEVAD Korraldaja LogoServ Koolitus, Ervin Laanvee. LÄHEM INFO või tel või

24 SÕNUMID Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 ÕNNITLEME Heljo Kreis 80 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ja endise 10. õhtukeskkooli kauaaegset õpetajat ja õppealajuhatajat õnnitlevad kunagised kolleegid. 80 Virve Sooväli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi endine direktor. 75 Helmut Kostabi, Osula Põhikooli kauaaegne õpetaja. 65 Maie Gorlov, Koeru Perekodu kauaaegne kasvataja. 60 Marju Pehlak, Kambja Ignatsi Jaagu Kooli kauaaegne õppeala asedirektor ja õpetaja. Heljo Räni, Tallinna Paekaare Lasteaia juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. 55 Olga Djuženkova, Kohila Gümnaasiumi õpetaja. Valmar Ideon, Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor. Ille Kikkas, Puiga Põhikooli õpetaja. 50 Aimi Jõesalu, Põlva Keskkooli õpetaja. Marje Kerme, Elva lasteaia Murumuna õpetaja, Rein Tammik, EMA Merekooli ja endise Kutsekooli nr 1 õpetaja ja treener. TEISTEST LEHTEDEST OMA SAAR 80 aastat kutseharidust Vana-Antslas esimesel poolel hakati Eestis asutama kutsekoole a avati riigile kuuluvas Vana-Antsla mõisas kodumajanduskool. Mõis oli sel ajal väga heas korras, seda kutsuti Võrumaa Taaniks. Antsla Kodumajanduskooli põhikirja (1932) järgi on kooli asutamise kuupäev 19. veebruar Kooli direktoriks sai Peeter Liebus, kes juhtis seda aastani a tõi kooli kontrollinud revident Vana-Antsla kooli teistele eeskujuks. Kool oli populaarne, ühele kohale kandideeris kolm õpilast. Liebus kirjutas a kohalikus ajalehes Ilmatar: See on paremaks jõuks põllumajanduse kriisiaja üleelamiseks, sest kutseharidust peetakse raskuste äravõtmise abinõuks. Tuleks suuremal arvul juhtida talunoori põllumajanduslikesse kutsekoolidesse, ka Vana-Antslasse. Tänapäevaselt ja värskelt kõlaks see kutse ka praegu a nimetati kool põllu majandus tehnikumiks, a sovhoos teh nikumiks aastast kannab kool Vana- Antsla Kutsekeskkooli nime aastani lõpetas kooli 1601 linakasvatajat ja agronoomi ning aastani 1178 põllumajanduse ja ehituse õpilast. Kooli keskmine õpilaste arv on viimastel aastatel olnud 270. Koolis tegeldakse aktiivselt spordi ja isetegevusega. Kolmel korral on peetud üleeestilisi kutsevõistlusi. Igal õppeaastal toimuvad koolis õpilastööde näitused. Alates a õpetame lisaks põllumajandusele ja ehitusele eluks vajalikke oskusi mõõduka vaimse puudega õpilastele. Erivajadustega õpilased arenevad ja muutuvad koos teistega kiiresti. Väikses koolis teeme kõike koos. Meil on töötanud läbi aegade vilistlased: Endla Marits, Linda Mändla, Jaan Püss, Lembit Muru, Raul Abel, Kaido Juks. Praeguseni on koolile truuks jäänud Vally Koorits, Kristina Kiidron, Siiri Maran, Urve Kaska, Raili Laul. Kool on ja jääb, kuni jätkub kooli tulijaid. Küsimus ei ole nimes ega asukohas, vaid inimestes, kes selles koolis töötavad. On halvemaid ja paremaid päevi. Mul on olnud suur au ja rõõm töötada koos oma kolleegidega ja ma olen neile selle eest väga tänulik. Meie kooli vilistlaste kokkutulek toimub 21. juunil. HELE ANGERJÄRV, Vana-Antsla Kutsekeskkooli direktori kt Laagri Koolis avati savikoda Sõbrapäeval lõigati läbi savipärlikee ja savikoda oligi avatud. Kojas leiab palju rõõmu ja eneseavastamist. Igas inimeses on peidus looming ning just saviga mässates võib tulla esile andekus ja ainulaadne ning kordumatu loovus. Savikoja avamisel sai igaüks oma andekust eksponeerida. Esimene töö oli savitordi kaunistamine. Kõik kohalolijad said näpud saviseks. Saviplaadile kirjutasid ka Kaarma vald võitis kohtus Tallinna linnavalitsust, kes nõudis vallalt krooni Tallinna lasteaedades käivate Kaarma valla laste tegevuskulude katteks. Kaarma vallasekretäri Riina Alliku sõnul on Kaarma vallavalitsus olnud nõus lasteaia kohatasu maksma vaid juhul, kui vallaga on eelnevalt sõlmitud vastav leping. Kui laps käib Tallinnas lasteaias, siis ei ole tema alaline elukoht mitte Kaarma vald, vaid Tallinna linn. Tallinna linnavalitsus nõudis lasteaedades käivate laste tegevuskulude katteks krooni Mustjala vallalt ja 9565 krooni Pihtla vallalt. Mustjala vald otsustas Tallinnale raha ära maksta, Pihtla vald mitte. (19.02.) SAKALA Viljandi Männimäe lasteaia lastele tutvustati sel nädalal Eesti pärimuskultuuri. Nädala jooksul said lapsed tegutseda tantsu ja laulu õpitubades ning neile tutvustati vanu rahvakombeid ja traditsioone. Külla kutsutud Alli Laande rääkis Mulgi keeles ja Mulgi keelest. Lapsevanem Made Uus näitas, kuidas vanal ajal villast lõnga valmistati. Rahvapille tutvustas Marju Varblane. (19.02.) JÄRVA TEATAJA Eelmisel neljapäeval võistles 295 Järvamaa koolinoort Paide kultuurikeskuses võimlemis- ja liikumiskavadega. Kuuest koolist oli parim Paide Laagri Kooli savikoda ootab väikeseid ja suuri huvilisi. Pildil Georg Bogatkin. sponsorid oma nime. Külalisesineja oli kunstnik, Toompeal asuva Boga poti omanik Georg Bogatkin, kes osava meistrina näitas potikedral treimist. Keraamika tegemine algas u aastat tagasi. Põhimõtteliselt pole selle aja jooksul midagi muutunud. Ikka võtad savi kätte, mätsid teda oma sõrmedega ja põletad siis kiviks. Ainult lõkke asemel on meie koolis 21. sajandi elektriahi, mille ostmist toetasid Saue vallavalitsus ja Saue valla volikogu. Vallaametnikud ja sponsorid meisterdasid hiljem savipoti, kuhu pensioniraha koguda. Järgmisel aastal tulevad savikotta ka portselani- ja klaasimaal. Aga juba praegu on neli treiratast ja tööde glasuurimise võimalus. Savi on teraapia. Stressis ja närviline inimene võib kõik oma emotsioonid savisse suruda. Õnnelik olles võid aga luua midagi erilist. Tule vaatama ja tee näpud saviga sõbraks! Tule ja jäta oma näpujälg savisse igaveseks! IRJA KÄNDLER JA RAVE PUHM, Laagri Kooli ja Laagri Huvialakooli õpetajad Suitsetamisvastane HELP-õppekomplekt Gümnaasium, teise koha sai Paide Ühisgümnaasium ja kolmanda Türi Gümnaasium. Võitjakooli kehalise kasvatuse õpetaja Anna Sõõrd on võimlemiskavu õpetanud juba 15 aastat. Võimlemisja liikumispäeva korraldas ta koos Järvamaa noorte spordiliiduga seitsmendat korda. Meie kooli õpilased võtavad tantsimist niivõrd tõsiselt, et kogu talvevaheaeg kulub sellele ära, ütles õpetaja. (19.02.) VIRUMAA TEATAJA Rakvere teatrisse kogunes eelmisel pühapäeval Koolitantsu festivali maakonnavoorule kaheksa tantsutruppi 302 tantsijaga, laval sai näha 22 tantsu märtsini toimuvatele piirkondlikele tantsufestivalidele pääses edasi 11 tantsu. (19.02.) Euroopa Komisjoni suitsetamisvastane kampaania HELP elagem tubakata! on välja töötanud õppekomplekti, mis abistab õpetajaid suitsetamisvastases tegevuses. Komplekti saab tasuta tellida kampaania kodulehelt aastastele suunatud õppekomplekti kuuluvad 18 küsimusest koosnev Euroopa- ja suitsetamisteemaline küsimustik, mille vastused esitavad õpilased ainult oma õpetajale; HELP-i töörühma pöördumine; sotsiaalturundusinstituudi ja tubakatoodete tarbimise piiramise uurimiskeskuse direktori ning HELP-i nõuandekogu juhataja professor Gerard Hastingsi pöördumine; koopia Euroopa noorte manifestist tubakavaba elu nimel; temaatiline infoleht, mis sisaldab kasulikku teavet HELP-i programmi kohta; 30 kampaaniatoodet, sealhulgas käevõrud, pastakad, kaelapaelad, rohelised rullviled ja muud HELP-i sõnumit kandvad meened; HELP-i plakatid. Kogu materjal on saadaval kõigis EL-i ametlikes keeltes, sealhulgas eesti keeles. Komplekti tellimisega võtavad õpetajad endale kohustuse korraldada tund, kus HELP-õppekomplekti kasutades räägitakse tubaka tarbimisega kaasnevatest mõjudest. Õpetajatel, kes tellivad õppekomplekti, palutakse saata foto oma klassist materjali kasutamas; pildid avaldatakse HELP-kampaania kodulehel. Õppekomplekt ei ole pedagoogiline õpetamisvahend, vaid mõeldud innustama ja abistama õpetajaid, kes keskenduvad suitsetamise ja passiivse suitsetamise negatiivsetele mõjudele. PIRET PERT, suhtekorraldusbüroo Corpore konsultant Tere, kevad! alustab taas Taas on algamas loodushariduse ettevõtmine Tere, kevad!. Nagu eelnevatel aastatel, kutsume ka sel kevadel lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning leide teistega jagama. Osalema on oodatud kõigi Internetiühendusega varustatud koolide klassi õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Lapsed tuletavad meelde ja õpivad kevade otsimise käigus selgeks palju looma- ja taimeliike. Vaadeldakse 35 üle Eesti laialt levinud kevadekuulutaja (looma- ja taimeliigi) ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud varakult õitsema hakkavad taimed (sinilill, maikelluke, paiseleht, ülane jne), saabuvad rändlinnud (põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke), esimestena ärkavad liblikad (väike-koerliblikas), kahepaiksed (rohukonn) ning kevadised seened (kevadkogrits). Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva (lindude laul, taimede õitsema hakkamine) ning sisestavad projekti kodulehel asuva vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad on ilmunud Eesti eri paikadesse ning kui kaugele on kevad ühes või teises paigas arenenud, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebi vahendusel jälgida nii osalejad kui kõik teised huvilised. Peale kevadleidude on projekti veebilehel ka eestikeelsed kirjeldused ja pildid kõigi vaadeldavate taime- ja loomaliikide kohta, eelmiste aastate tulemused ja mitmed lisamaterjalid. Lisaks vahetutele loodusvaatlustele sisaldab Tere, kevad! ka teemakohast lisategevust: joonistatakse pilte kevadekuulutajatest, kirjutatakse luuletusi ning toimub kevadfotode konkurss. Jätkub populaarne loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui vastajate rollis juunini toimub tublimatele kevadeotsijatele suvelaager. Kohti on paraku vaid 30 õpilasele ja nii pääsevad laagrisse kümne kõige tublima grupi esindajad. Tere, kevad! toimub juba 13. korda a osales kevadeotsimises üle 4800 lapse 190 koolist ja lasteaiast. Projekt saab teoks Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Tegevus algab 3. märtsil ja kestab mai keskpaigani. Osalemiseks tuleb registreerida projekti veebilehel kevad.edu.ee. Juhendajatel palume grupid registreerida veebruari lõpuks. Lisainfo: kevad.org@irc.ee, telefon , Viktor Muuli. VIKTOR MUULI, projektijuht Mälestame Harkujärve kooli esimest direktorit JAAN KULVERIT ning avaldame kaastunnet lahkunu lähedastele. Endised kolleegid ja vilistlased Aare Ustaal Hea õpetaja on lahkunud, see lahkumine oli meile kõigile ootamatu, aga kahjuks valus reaalsus. Aare Ustaal sündis Tartus. Tema koolitee algas aastal Valga rajoonis, kus ta aastal lõpetas Valga 1. Keskkooli. Õpinguid jätkas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus aastal lõpetas matemaatikaloodusteaduskonna. Esimene töökoht oli Aare Us taalil ENSV Teaduste Akadeemia küberneetika instituut, kus ta töötas inseneri, seejärel vaneminseneri ja noorema teadusliku töötajana a töötas ta NSVL Statistika Keskvalitsuse projektee ri - mis-tehnoloogiabüroo Eesti osakonnas ja seejärel neli aastat riik - likus projekteerimisinstituudis Eesti Projekt peamatemaatiku ja vaneminsenerina a septembrist alates töötas Aare Ustaal ENSV MN Riikliku Plaanikomi tee arvutuskeskuses osakonnajuhatajana. Alates a töötas Aare Ustaal Tallinna Majanduskoolis. Meie kaotusvalu aitab leeven da - da teadmine, et kogu Tallinna Majanduskoolis töötatud 36 aasta jooksul oli Aare väga hea pedagoog ja organisaator. Koolis lisandusid pedagoogitööle mitmed teised ametid. Aastast oli Aare programmeerimise kabineti juhataja, aastast 1978 arvuti Nairi 2 ülem, aastast 1987 arvutustehnika laboratooriumi ning aastast 1993 infotöötluse osakonna juhataja. Võib julgelt öelda, et just Aare kujundas kooli infotehnoloogilise ilme. Kõigil järgmistel on olnud võimalik seda edasi arendada. Erudeeritud ja suurte koge mustega spetsialistina orienteerus Aare arvutustehnika arenedes kiiresti ümber, oli sageli ühe või teise asja tundjate töörühma liige või nõustaja. Aare oli aktiivne spordimees, paljude muude ametite kõrval oli ta aastaid koolis võrkpallitreener, tema sporditööd jäävad meenutama võidetud karikad ja diplo mid. Oma tööde ja tegemistega võitis Aare kõigi kooli töötajate sümpaatia, temaga oli meeldiv nõu pidada, ta oli hea partner, kolleeg, sõber. Aare ei kiirustanud ega rabistanud kunagi, uskus ja usaldas kolleege, võttis kõiki töid väga tõsiselt ja tegi neid hästi. Tallinna Majanduskool poleks ilma Aareta see kool, mis ta täna on. Aitäh, Aare selle kõige eest. Tallinna Majanduskool Päevad põgenevad, kuud kaovad, aastad astuvad mineviku rüppe... Mälestame endist head kolleegi JAAN KULVERIT ja avaldame kaastunnet lähedastele. Eesti Hariduskorralduse Nõukoda 24

25 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht SÕNUMID Lootus Maldur Lubi Mäeharjalt pilgu nüüd heidan tagasi teele see oli tõsine tee. Asjata seal ei astutud, muidu ei mindud. (K. Merilaas) Manalateele on lahkunud Pärnu Ühisgümnaasiumi püsivuse sümboleid füüsika- ja informaatikaõpetaja Lootus Maldur Lubi. Lootus Lubi lapsepõlveaastad möödusid viielapselises peres Tartus. Nagu ta ühes intervjuus meenutas, oli ta tavaline väike poiss, kes kogus marke, tegi vallatust ja lippas sõpradega Emajõe kallastel. Väga varakult lugema-kirjutama õppinud poiss eksis teaduse keerdkäikudesse terveks eluks. H. Treffneri Gümnaasiumi medaliga lõpetanud noormees sai koolist kaasa sügava huvi füüsika ja arhitektuuri vastu. Pärastsõjaaegsete karmide olude tõttu jätkusid füüsikaõpingud kodulinna ülikoolis, sest arhitektuuri sai õppida vaid Tallinnas. Pärast kõrghariduse omandamist aastal määrati noor - mees õpetajaks Pärnu 1. Keskkooli. Sellele koolile jäi ta truuks pensionile minekuni aastal. Pedagoogitöö kõrvalt jätkus huvi astrofüüsika ja programmeerimise, hiljem geenitehnoloogia ja informaatika vastu. Lootus Lubi nime leiame ka praegu kasutusel olevate füüsikaõpikute tiitellehelt. Õpetaja Lubi oli hinnatud pedagoog õpeta - ja-metoodik. Tema teeneid arvuti - õpetuse toomisel Pärnu Ühisgümnaasiumi on raske üle hinnata. Lootus Lubi oli rahulik, vaikse häälega kõnelev õiglane härrasmees, kes nõudis oma küsimustele loogilist vastust, seoste leidmist maailma asjade vahel. Tema tunnid olid huvitavad, küsimused mõtlemapanevad, tihti riukalikud. Hinne 4 temalt oli juba suur tunnustus, 5 -st rääkimata. Lootus Lubi oli õpilaste jaoks väga autoriteetne, ta tundus olevat kuskil kaugel ja kõrgel peaaegu geenius! Lootus Lubis oli peidus soe huumorisäde. Muhedaid kilde ja keerdküsimusi jagus nii tundidesse kui ka vahetundidesse. Temaga sai mõnusalt vestelda mis tahes teemal astronoomiast keeleteaduseni. Tema huvide skaala oli ääretult lai. Veel viimase ajani ei jätnud ta vahele ühtki Pärnus aset leidnud kunsti- või muusikasündmust. Lootus Lubi oli hoo litsev isa oma poegadele. Õpetaja, kellel oli teeneid nii Eesti kui ka Pärnu linna hariduselu edendamises. Selliste inimeste suurus ilmneb tihti siis, kui neid enam meie keskel pole. Ühisgümnaasiumi ajalehes ilmus mõni aasta tagasi olemuslugu armastatud õpetajast pealkirja all Lootus ei kustu. Nüüd peame kurbusega tõdema, et Lootus on siiski kustunud. On jäänud vaid mälestused... Avaldame sügavat kaastunnet Lootus Maldur Lubi lähedastele. Pärnu Ühisgümnaasium Keemiaõpetajate talvepäevad Tartus Eesti Keemiaõpetajate Liidu korraldatud talvepäevadel jagasid õpetajatele väärt teadmisi teadlased, tootjad ja külalised. Aga ka õpetajad õpetajatele. TEADAANDED Lainela puhkekülas saab korraldada kuni 6-päevaseid lastelaagreid P R. Puhkeküla asub Käsmus mere ääres, majutus, palliplatsid, toitlustamine. Tel Hummuli Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi Hummuli Põhikooli, asukoht Hummuli alevik, Hummuli vald, Valga maakond, direktori vaba ametikoha täitmiseks. Kandidaatidele esitatavad nõuded: vastavus haridusministri 26. augusti a määruses nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded sätestatud nõuetele, eesti keele valdamine kõrgtasandil, ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil, arvuti ja Interneti kasutamise oskus, suhtlemisoskus ja meeskonnatöö kogemus, juhtimisalased teadmised ja töös vajaminevate õigusaktide tundmine, majandusalaste üldpõhimõtete tundmine, korrektsus, täpsus ja vastutustunne, kasuks tuleb eelnev juhtimiskogemus, tööleasumine alates 21. aprillist Kandideerimisdokumendid: avaldus, elulookirjeldus (töö- või teenistuskäik), ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad, konkursil osaleja soovil muud dokumendid. Töölepingu tähtaeg: 21. aprill 2008 kuni 20. aprill Dokumendid esitada hiljemalt 10. märtsil 2008 Vastloodud TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) keemia instituudi direktori professor Enn Lusti ettekanne veenis õpetajaid meie keemikute ja keemiateaduse üha kasvavas potentsiaalis. Keemia instituudi kümne õppetooli ja katsekoja koosseisu kuulub 144 töötajat, kellest pooltel on doktorikraad. Tegevad on üks juhtiv teadur, 11 vanemteadurit ja 57 teadurit. Viimase viie aasta jooksul on tehtud üle saja magistritöö, lisaks kaksteist patenti. Peatselt Eestis tööd alustavad seitse teaduse tippkeskust teevad koostööd ülikoolidega. Lust peatus pikemalt energiatootmisel, kus päikesepatareist saadavale energiale võib kas kohe rakenduse anda või kasutada seda elektrolüüserites hapniku ja vesiniku tootmiseks. Viimase võib omakorda mõistlikult ära kasutada mootorikütusena või kütuseelementides. TÜ keemia instituut võimaldab asjast huvitatud õpilastel lähemalt tutvuda uusima aparatuuri ja uurimismeetoditega. Riigi teaduse hetkseisust kõnelnud TÜ professor Ain Heinaru selgitas, kui alusetud on sotsiaalteadlaste süüdistused sotsiaalvaldkondade alarahastamisest. Kui maailmas eraldatakse neile teadustele ja kunstile umbes 5% kogu teadusele tehtavatest investeeringutest, siis Eestis ulatub see 10 12%-ni. Küsimus on, kuidas raha sotsiaalteaduste sees jaotub. Heinaru kõneles ka teaduse üldisest rahastamisest Eestis, mis on tublisti alla EL-i keskmise (esikohal Rootsi ja Soome). TÜ lektor Urmas Kokassaar kõneles õigest toitumisest, nt kuidas süsivesikuid ja rasvasid oma toidusedelis asendades võime oluliselt vähendada toiduga saadavaid kaloreid. Kasutatakse nii süsivesikulisi, valgulisi kui ka rasvapõhiseid asendajaid. Samas, ühest küljest saame vähendada energiaannuseid 5 kcal võrra, teisalt pole me kaitstud ebameeldivate kõrvalnähtude eest (kõhulahtisus, allergiahood jne). Ettevaatlik tuleb olla ka täissünteetiliste magusainete sahhariini, tsüklamiinhappe, aspartaami ja sukraloosiga. Viimane kujutab endast sahharoosi modifitseeritud halogeenühendeid. Olles tavalisest suhkrust sadu kordi magusam ja odavam, on täissünteetiliste magusainete tarbimise kiusatus suur. Liigtarbimisel tekivad aga tervisehäired ja suhu jääb ebameeldiv metallimaitse. Vältimaks täissünteetiliste magusainetega liialdamist on kehtestatud piirnormid: 5 40 mg suhkruasendajat ööpäevas. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemik-ekspert Peep Rausberg tutvustas uurimisvaldkondi (lõhkeained, narkootikumid) ja -meetodeid ning aparatuuri, mida nüüdisteaduse standardite kohaselt kohtuekspertiisis kasutatakse. Mõne narkootilise aine süntees on üsna lihtne, mistõttu on tekkinud põrandaalused narkolaborid. Üks tõhusamaid meetmeid selle ennetamisel on narkootikumide sünteesiks vajalike lähteainete kättesaadavuse piiramine. kell 16 märgusõnaga DIREKTOR Hummuli Vallavalitsusele aadressil Hummuli alevik, Hummuli vald, Valga maakond. Täiendav info vallavanemalt tel , või e-postiga: valter@hummulivv.ee. Ahtme Kool kuulutab välja konkursi direktori asetäitja õppeja kasvatustöö alal vaba ametikoha täitmiseks. Kandidaadile esitatavad nõuded: eripedagoogikaalane kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö staaž hälvikute erikoolis või hälvikute klassi õpetajana ning läbitud 160-tunnine juhtimiskoolitus või muu pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž ning läbitud 160-tunnine eripedagoogika kursus ja 160-tunnine juhtimiskoolitus; riigikeele oskus kõrgtasemel. Kandidaadil esitada komisjonile järgmised dokumendid: kirjalik avaldus, CV (elulookirjeldus), tunnistuse (diplomi) ärakiri kvalifikatsiooni või hariduse kohta, isikut tõendava dokumendi ärakiri, muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid. Konkursil osalejatel esitada dokumendid konkursikomisjonile aadressil Ahtme Kool, Õpetajate 3, Kohtla-Järve hiljemalt a. Infotelefon Tootjalt õpetajale Ott Licht AS-ist Viru Õlu kõneles alkoholiga seotud müütidest, lahates tootmise ja tarbimisega seotud tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Selgus, et alkoho li tarbimise esikümnesse ei kuulugi Ees ti, vaid hoopis Portugal, Luksemburg, Prantsusmaa, Ungari, Hispaania, Tšehhi, Taani. Õpilaste jaoks tuleb kummutada müüt, nagu oleksid lahjad alkohoolsed joogid süütumad kui kanged. Asi pole joogis, vaid etanoolikoguses, mis nende tarbimisel omastatakse. Nii on tühise 400 ml õlle ekvivalent terve klaas veini või 40 ml viina. Füsioloogiliselt langeb alkoholi organismist eemaldamise raskuspunkt maksale. Ligemale 95% tarbitud alkoholist oksüdeerub maksas leiduva ensüümi alkoholdehüdrogenaasi mõjul. Higistamisega vabaneme vaid 1% tarbitud alkoholist. Mõni protsent eraldub ka väljahingatava õhuga. AS Eesti AGA tegevjuhi Andrus Lauri sõnul on võrreldes aastaga gaaside tarbimine Eestis kasvanud seitsmekordseks (nagu firma kasumgi). Vajadus globaalsel tasandil palju poleemikat tõstatanud süsihappegaasi järele on niivõrd suur, et meie oma toodangust jääb lootusetult väheks. Karastusjookide gaseerimisel on süsihappegaasi hakatud asendama mõne tilga vedela lämmastikuga, mis on nii tehnoloogiliselt mugavam kui ka odavam. Kasvuhoonegaasi tarbijaid tuleb iga päevaga juurde. Suuremad neist on praegu Rakvere ja Valga lihatööstus, kus kasu tatakse süsihappegaasi loomade tapaeelseks uimastamiseks. Nii saadakse paremate maitseomadustega nn stressivaba liha. Newcastle i tõppe haigestunud kanade hukkamiseks kulus üle 120 tonni süsihappegaasi. Suurimad kogused seda gaasi tarbitakse metallitöödel ja toiduainete tööstuses kuiva jääna. Kuiva jää ga puhastamisel saab kergesti lahti nt nn grafitikunstnike loomingust. Automootorite võimsuse tõstmiseks on hakatud kasutama naerugaasi (N 2 O). Talvepäevalised said gaaside abil valmistatud jooke ka degusteerida, nt kodusel teel valmistatud karboniseeritud vett. Õpetajalt õpetajale Huvitava näituse oli valmistanud ette Otepää Gümnaasiumi kauaaegne keemiaõpetaja Tiiu Sander, kelle erakogu Eestis väljaantud keemiaõpikutest äratab aukartust. Autor jagas ka kogemusi, kuidas neid kõiki õppetöös kasutada. Teema või ainelõigu käsitlemisel tutvustab õpetaja, kuidas küsimust käsitleti nt pool sajandit tagasi. Seejärel näitab ta, kuidas ise seda teemat koolis õppis. Lõpuks saavad õpilased vaadelda ja võrrelda, millise kasutusel oleva õpiku järgi materjali paremini selgeks saab. Sander kasutab eri autorite õpikuid paralleelselt ka õppetöö individualiseerimiseks ja diferentseerimiseks. Lasnamäe Gümnaasiumi keemiaõpetaja Helle Mürk on loonud tähelepanuväärse iseseisva töö süsteemi, mis kulmineerub teaduskonverentsi stendisessiooni taolise üritusega. Väljapanekutel pole üksnes aineõpetuse tähendus, hinnatakse ka õpilaste loomingulisust. Sellise tööviisi traditsiooniliseks muutmine on aidanud tõsta õpimotivatsiooni. Tallinna 53. Keskkooli õpetaja Vladimir Ossipov tutvustas koos Artur Jõgiga Koolitus inglise keele õpetajatele! 7. märtsil kell toimub Rahvakultuuri Keskuses (Vilmsi 55, Tallinn) kaheosaline koolitus inglise keele õpetajatele Quick Smart English Esineb õppekomplekti üks autoreist Maurice Forget Writing in Plain English Eelmise aasta lõpus ilmunud käsiraamatut tutvustab autor Michael Haagensen. Koolitusest osavõtt on õpetajatele tasuta. Täpsema info nii koolituse kui ka inglise keele õppematerjalide kohta leiate aadressilt VÄRSKA SUVEKURSUSED ÕPETAJALE augustini Hirvemäe puhkekeskuses TTÜ-st uut keemiakohvrit. Kõik ergonoomilised eelised, mis on sarnastel Micro Kit-tüüpi kogudel, on ka tutvustatud kohvritel. Uus jaotusmaterjal kätkeb endas palju võimalusi. Uudselt pakuvad koostajad võimalust kohvreid rentida ning saada kulutatud keemilistele reaktiividele täiendust. Ainus, mida uue õppevahendi puhul napib, on õpilaste visuaalne elamus, sest mikrokoguste puhul jääb kõik meeleliselt tajutav mõnevõrra tagasihoidlikumaks kui klassikaliste keemiakatsete korral. Professor Miia Rannikmäe tutvustas Eestis uue loodusteaduslikule ja tehnoloogiaharidusele pühendatud ajakirja LoTe avanumbrit. Ajakiri hakkab ilmuma kaks korda aastas. Külalistelt õpetajale Talvepäevade külaline oli Läti loodus-, ma temaatika- ja tehnoloogiahariduse rahvusliku projekti meeskond eesotsas doktor Dace Namsone ja Läti Ülikooli keemiateaduskonna dekaani professor Janis Svirkstsisega. Ettekandes tõdeti, et nüüdisaegse õpetuse ja õpikeskkonna suudab tagada vaid haridusministeeriumi, omavalitsuste ja koolide tihe koostöö, mida toetavad Euroopa Liidu fondid. Õpetajate valmisoleku töötada muutunud tingimustes tagab vaid selline täienduskoolitus, millele loob vundamendi tänapäeva paradigmaatiliste seisukohtade tutvustamine. Alles seejärel on mõtet käsitleda õpetamise uusi strateegiaid, meetodeid, viise ja vahendeid. Uusi õppematerjale on lõunanaabrid gümnaasiumi tarbeks koostanud kokku 90. Kõigis loodusteaduslikes õppeainetes ning matemaatikas on neid igale gümnaasiumiklassile 6. Läti olulisim uuendus gümnaasiumi õppekavas on õppetöö diferentseerimine nelja õppesuunana. Humanitaar- ja kutseprofiili (kunst, muusika) valinud õpivad gümnaasiumis integreeritud loodusainete kursust, mistõttu eraldi ainena bioloogiat, füüsikat ja keemiat neil ei ole. Läti kolleegid selgitasid ka võimalusi ja vahendeid kasutada loodusteaduslikes õppeainetes uurimuslikku lähenemisviisi. Talvepäevad õnnestusid. Järgmine keemiaõpetajaid ootav tähtis üritus on Balti keemiaõpetajate suvekool Tõstamaal. Aarne Tõldsepp, EKL president Õpetaja eneseanalüüs: õpin, saavutan eesmärke, kehtestan Looduses õpin ja loon Klassiõpetaja metoodikakursus Lasteaiaõpetaja metoodikakursus Vt lähemalt HTM-i koolitusluba Korraldaja LogoServ Koolitus, tel , Ervin Laanvee. 25

26 TEATED, REKLAAM Õpetajate Leht 22. veebruar 2008 INTEGRATSIOONI SIHTASUTUS on kuulutanud välja projektikonkursi Koolivälise keeleõppe projektid. Konkursi eesmärk on toetada eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate noorte eesti keele omandamist õppekavaväliste tegevuste kaudu ja omaealiste koolituse meetodi abil. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. märts 2008 kell 11. Taotlused tuleb esitada Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutusele Liimi 1, Tallinn, ruum 304. Konkursidokumentatsiooni saab veebilehelt või Konkursi infopäev taotlejatele toimub Integratsiooni Sihtasutuses Tallinnas, Liimi 1, ruum 318, 26. veebruaril kella INFO: Lianne Ristikivi (projektijuht), tel või AJALEHT KOOLITUNNIS HEA ÕPETAJA! Ajaleheleht nr 13 ja 14 esitlus Eesti Ajalehtede Liit ja G4S Eesti esitlevad uut ajalehelehte ja harjutustekogu teemal TURVALISUS TEISIPÄEVAL, 4. MÄRTSIL KELL Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis (Munga 18) NELJAPÄEVAL, 6. MÄRTSIL KELL Kohtla-Järve linnavolikogu saalis (Keskallee 19) LAUPÄEVAL, 8. MÄRTSIL KELL Viljandi Valuoja põhikoolis (Hariduse 2) KOLMAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL KELL Tallinnas Rahvusraamatukogu väikeses saalis (Tõnismägi 2a) Viljandi Paalalinna Gümnaasium pakub alates 2008/2009. õppeaastast tööd ARVUTIHOOLDAJALE, põhikooli ja gümnaasiumi LOODUSAINETE ÕPETAJALE (bioloogia, keemia, füüsika, loodusõpetus). Eeldame vastavust kvalifikatsiooninõuetele (haridusministri määrus nr ). Palume kandideerijail saata 14. märtsiks avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad aadressil Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Paala tee 46, Viljandi; e-kirjaga või tuua Paala tee 46, 1. korrus, sekretäri ruumi. Info tel Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus kuulutab välja järgmised avalikud projektikonkursid MUUKEELSE LAPSE EESTI KEELE ÕPE KOOLIEELSES LASTEASUTUSES (konkursi eesmärk on muukeelse lapse õpetamise toetamine eesti ja vene õppekeelega koolieelses lasteasutuses) UUSIMMIGRANDID EESTI KOOLIEELSES LASTEASUTUSES (konkursi eesmärk on uusimmigrandist lapse õpetamise toetamine eesti õppekeelega koolieelses lasteasutuses) UUSIMMIGRANDID EESTI ÜLDHARIDUSKOOLIS (konkursi eesmärk on uusimmigrandist õpilase õpetamise toetamine eesti õppekeelega üldhariduskoolis) Oodatud on riigi-, munitsipaal- ja eraharidusasutuste projektid. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 25. märts 2008 kell 16. Projektitaotlused tuleb esitada aadressil Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Liimi 1, Tallinn. Konkursidokumentatsiooni ja lisainformatsiooni leiate sihtasutuse koduleheküljelt Ülalnimetatud projektikonkursside tingimusi tutvustatakse infopäevadel Tartu Maavalitsuses (Riia mnt 15, Tartu) kell ; Kohtla-Järve lasteaias Kirju-Mirju (Pärna 36, Kohtla-Järve) kell ; Tallinnas Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) kell Konkurssi toetab haridus- ja teadusministeerium SEMINARIDEL KAVAS: Eraturvafirma ülesanded ja vastutus sisejulgeoleku tagamisel ANDRES LEMBER, G4S Eesti avalike suhete direktor Turvaline foto tänases meedias TOOMAS HUIK, Postimehe fotograaf Mida peaks õpetaja teadma, et informeerida oma õpilasi intervjuude andmisest, ohuteemadest, pildistamisest ja filmimisest avalikus ruumis KÜLLIKI KASK, Tartu Karlova Gümnaasiumi meediaõpetuse õpetaja Palume eelnevalt registreerida telefonil või aadressil Osavõtt on tasuta. Tallinna Kammerkoori Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud pidulik kontsert 24. veebruaril kell 14 Tallinna Mustpeade Majas Dirigendid Darja Pastušenko Aivar Leštšinski Kavas Kreek Mägi Poulenc Schütz Tobias Türnpu Tule ja tähista väärikalt Vabariigi aastapäeva! Sissepääs tasuta! Täname hooaja toetajad: Tallinna linn, Tallinna Prantsuse Lütseum, Kultuurkapital Tallinna 21. Kool otsib oma töökasse kollektiivi INGLISE KEELE ÕPETAJAT. Avaldus koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendi koopiaga palume saata hiljemalt 9. märtsiks postiaadressil Tallinna 21. Kool, Raua 6, Tallinn või e-postiga Info telefonil , Noorte vabariik 23. veebruaril toimub Pärnu kontserdimajas Eesti Vabariigi 90. aasta päevale pühendatud noorte konverents Noorte vabariik. Korraldavad Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasühenduste Liit ja Pärnu linn. TEATED JA REKLAAM Õpetajate Lehes tel

27 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht TEATED, REKLAAM Orissaare Gümnaasium Saaremaal vajab uuest õppeaastast täiskoormusega BIOLOOGIAÕPETAJAT ja osalise koormusega KOOLIPSÜHHOLOOGI. Eeldame kvalifikatsiooninõuetele vastavat haridust. Avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad saata aadressil Orissaare Gümnaasium, Kuivastu mnt 29, Orissaare, Saare maakond. Info tel , tel/faks , e-aadress 1. septembril 2008 avab Keila linnas uksed uus 6-rühmaline lasteaed. Sellega seoses ootab lasteaed oma meeskonda ÕPETAJAID, MUUSIKAÕPETAJAT, LIIKUMISÕPETAJAT, ÕPETAJA ABISID, KOKKA, KOKA ABISID, MAJA PERENAIST, PEREMEEST. Omalt poolt pakume kaasaegset töökeskkonda, konkurentsivõimelist töötasu, lisateenimisvõimalust ringitöö läbiviimisega. CV palume saata e-aadressil Lisainfo telefonil Tallinna lasteaed Sipsik võtab konkursi korras tööle LASTEAIAÕPETAJA. Eeldame väga head suhtlemis- ja koostööoskust, erialale pühendumist, loovust ja valmisolekut meeskonnatööks. Avaldus koos CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiatega palume esitada hiljemalt 10. märtsiks aadressil Tallinna lasteaed Sipsik, P. Süda 6, Tallinn või e-aadressil Info tel , Tallinna lasteaed Sipsik asub kesklinnas P. Süda tänavas. Lasteaed on kuuerühmaline, õppeja kasvatustöö toimub eesti keeles. Kiili Gümnaasium kuulutab välja konkursi järgmistele ametikohtadele: MATEMAATIKAÕPETAJA, INGLISE KEELE ÕPETAJA, MUUSIKAÕPETUSE ÕPETAJA, KOOLIPSÜHHOLOOG. Eeldame vastavust kvalifikatsioonile, soovitavalt erialast töökogemust. Pakume konkurentsivõimelist palka, väga häid töö- ja vabaajatingimusi, vajadusel ametikorterit. Avaldus ja CV saata 20. märtsiks aadressil Kooli 1, Kiili, Harjumaa või e-postiga Täpsem info telefonil Lisainfo Kiili Gümnaasium on kiiresti arenev a renoveeritud üldhariduskool Tallinna piiril. Tänapäevasele ja omanäolisele õpikeskkonnale lisandub Harjumaa esinduslikem spordikompleks. Koolis õpib 400 last, õpetajaid on 35. Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind kuulutab välja konkursi NOORSOOTÖÖTAJA (1,0) ametikoha täitmiseks. Kandideerimiseks esitada avaldus, CV, ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad. Kandidaatidelt eeldame noorsootöö eriharidust või selle omandamist, projektikirjutamise ja -juhtimise oskust, head suhtlemisoskust, loovat mõtlemisviisi, iseseisvust ja algatusvõimet, vähemalt ühe võõrkeele oskust kesktasemel, arvuti kasutamise oskust ja tehnilist taipu, pinge taluvust. Dokumendid esitada hiljemalt 3. märtsiks aadressil Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind, Kesk 30, Elva. Info tel või e-post sinilind@hot.ee. Tartu Linnavalitsus kuulutab välja konkursi Tartu lasteaia Ploomike (asukohaga Ploomi 1, Tartu) JUHATAJA ametikoha täitmiseks tähtajaga Kandidaatidele esitatavad nõuded: vastavus haridusministri 26. augusti a määruse nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 3-s sätestatud koolieelse lasteasutuse juhataja kvalifikatsiooninõuetele: eelkoolipedagoogikaalane kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogilise töö staaž koolieelses lasteasutuses ning läbitud või läbimisel 160-tunnine juhtimiskoolitus või muu pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž koolieelses lasteasutuses ning läbitud 160-tunnine eelkoolipedagoogika kursus ja läbitud või läbimisel 160-tunnine juhtimiskoolitus, teadmised eelarvelise asutuse majandustegevuse põhimõtetest, eesti keele oskus kõrgtasemel, ühe võõrkeele oskus vähemalt suhtlustasandil, juhtimisteadmised, vastutustunne, korrektsus ja täpsus, koostööoskus ja väga hea suhtlemisoskus, arvuti ja Interneti kasutamise oskus ning õpi- ja otsustusvõimelisus, analüüsimis- ja planeerimisvõime. Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus, elulookirjeldus, kvalifikatsiooninõuete täitmist tõendavad dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad. Lisainformatsiooni leiab Tartu linna veebilehelt Dokumendid tuleb esitada Tartu Linnavalitsuse haridusosakonda (Raekoja plats 12, Tartu) hiljemalt 24. märtsil LISATEAVE tel , Meeri Tampere (e-post Meeri.Tampere@raad.tartu.ee). LASTEAED-PEREKLUBI Sa istud mugavas tugitoolis justkui oodates midagi ja äkki mõistad, et soovid unistustele kõrgemat lendu, tunda rõõmu loomisesttahad midagi päris uut ja üllatuslikku. OMA OTSIME Sa asud põnevale teele, sest sind ootab LASTEAED-PEREKLUBI VÄIKE PÄIKE Juhatajat Metoodikut Rühmaõpetajaid Abiõpetajaid Võimlemisõpetajat Muusikaõpetajat Logopeedi Beebide ja väikelaste võimlemisõpetajat Loovusõpetajat (muusika+kunst) Psühholoogi Kokka Koristajat PERRE Nõmme Erakool Tallinnas pakub tööd VENE KEELE ÕPETAJALE koormusega 21 tundi nädalas. Info tel või aadressil nommeerakool@hot.ee. AVAME SÜGISEL! Viimsi Pärnamäe küla Kraavi 1 GSM kuulutab välja avaliku konkursi järgmiste koolieelsete lasteasutuste juhtide vabanevatele ametikohtadele töölepingu tähtajaga 5 aastat: Tallinna Järveotsa Lasteaia (Järveotsa tee 15) JUHATAJA, Tallinna Ümera Lasteaia (Ümera 9) JUHATAJA. Tallinna Haridusamet Kandideerijatele esitatavad nõuded: vastavus haridusministri 26. augusti a määruses nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded sätestatud nõuetele, eesti keele oskus kõrgtasemel, vastutustunne, korrektsus ja täpsus, koostööoskus ja väga hea suhtlemisoskus, arvuti ja Interneti kasutamise oskus, õpi- ja otsustusvõimelisus, analüüsi- ja planeerimisvõime. Konkursil osalemiseks esitada avaldus, elulookirjeldus, kõrgharidust tõendava dokumendi koopia, ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid või nende koopiad, tegevuskava haridusasutuse töö korraldamiseks ja arendamiseks. Dokumendid palume esitada 3. märtsiks 2008 Tallinna Haridusametile aadressil Estonia pst 5a, Tallinn, märgusõna konkurss. Lisainformatsioon telefonil Kostivere Põhikool vajab KOHE põhikohaga LOODUSAINETE ÕPETAJAT. Korteri võimalus (2-toaline). Avaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid saata aadressil Aruküla tee 3, Kostivere, Jõelähtme vald või e-aadressil kostivere.kool@mail.ee. Info tel ,

28 VARIA 22. veebruar 2008 Õpetajate Leht Armastusega Peeter Põllust Maie Tuulik, Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud Peeter Põld on minu õpetaja. Kuulsin temast esmakordselt aastal, ehkki olin pedagoogika valdkonnas töötanud pea 30 aastat. See eesti rahva suurmees oli meie eest ülima hoolega maha vaikitud ja ära peidetud. Miks? 4. septembril aastal, Peeter Põllu muldasängitamise päeval, langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis rahvuslipp poolde vardasse ja Toompea valge saali akendel särasid küünlad. Tuhandete leinajate juuresolekul kanti põrm Tartus Pauluse kalmistule. Oma järelehüüdes kirjutas Juhan Tork, et Eesti rahvas jääb igaveseks Peeter Põllu tänuvõlglaseks. Peeter Põllu mälestamise komitee eestvedamisel asuti seda tänuvõlga kustutama. Algatati üleriigiline korjandus mä les tussamba rajamiseks Toomemäele, otsustati välja anda tema biograafia ja kogutud teosed. Ühteteist jõuti ka ära teha: Tartu üks tänav nimetati ümber Peeter Põllu tänavaks, Tartu linnavolikogu hakkas välja andma Peeter Põllu nimelist uurimistoetust ja ülikooli filosoofiateaduskond Peeter Põllu nimelist stipendiumi, ülikooli mälestusmedalit kaunistasid Johan Skytte ja Peeter Põllu reljeefid ning Pauluse kalmistule rajati Peeter Põllu perekonna hauamonument. Mälestussamba püstitamine Toomemäele, biograafia ja kogutud teoste väljaandmine jäidki vaid plaanideks Eesti iseseisvusaeg sai otsa. Peeter Põllu kirjutised suruti keelatud fondidesse ja kui kuskil ta nimi vilksataski, soditi see musta tušiga loetamatuks. Eesti rahva ideoloog ja õpetaja, keda kaasaegsed nimetasid Eesti rahva südametunnistuseks, tuli rahva mälust kustutada. Koolijuht ja haridusminister Peeter Põld lõpetas Tartu Ülikooli teoloogiakandidaadi kraadiga. Siiralt ja sügavalt usklik, loobus ta ometi kirikuõpetaja kutsest ja suundus haridusalale. Ta teadis väga hästi, et kooliõpetaja amet on majanduslikult palju vähem pakkuv kui maapastori oma. Aated on minu igapäevane leib, on ta selgituseks öelnud. Eestikeelse kooli avamiseks oli vaja keskust, seltsi. Eesti Noor(e)soo Kasvatuse Seltsi (ENKS) asutajad Oskar Kallas, Karl Parts, Anton Jürgenstein, Peeter Põld, Ernst Enno, Jaan Jõgever jt leidsid, et kõigepealt tuleb asutada tütarlastekool. Eesti kool ja selle ülesehitamine oli Peeter Põllu eluülesanne, tunnistas Helmi Põld ühes oma kirjas. Tuli võidelda venestussurvega, aga ka küllalt sügavale juurdunud kadakasakslusega. Tuli õhutada usku oma rahvusliku kooli vajadusesse ja võimalikkusesse. Tuli võita poolehoidu gümnaasiumile kui uuenduskoolile, mis põhines õpetajate ja õpilaste usalduslikul vahekorral. Tuli võidelda ka majandusraskustega. Peeter Põld (teises reas vasakult esimene) Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmetega aprillini 1917 kutsus Peeter Põld kokku esimese rahvahariduse (õpetajate) kongressi, millele juunini järgnes teine. Tema ettekanded andsid mõlemale kongressile sisu ja suuna. Keskne arutlusaine oli eesti rahvuskooli rajamine. 14. mail 1917 asutati Eesti Õpetajate Keskliit ja valiti juhatus. Esimeheks sai Peeter Põld. Samal aastal asutas Peeter Põld ENKS-i organina ajakirja Kasvatus ja Haridus aastal ilmus kuus numbrit. Uued kohustused viisid Põllu toimetusetööst eemale. 1. juulil 1917 alustas tööd Ajutise Maanõukogu valitud maavalitsus. Peeter Põld valiti haridusosakonna juhatajaks. Sellel ametikohal töötas ta novembrini, olles samal ajal ka tütarlastegümnaasiumi juhataja. Veebruaris 1918 algas Saksa okupatsioon ja kui Saksa väed novembris lahkusid, astus tegevusse Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peeter Põld oli selle esimene haridusminister. Esialgu oli ta ministeeriumi ainus töötaja. Tartu Ülikooli juht Ent aeg oli selline, et lahendada tuli hoopis põletavamaid probleeme kui koolielu korraldamine. Kaalul oli noore vabariigi saatus, sest punavägi tungis tagasi Eestisse. Jaan Tõnisson ja Peeter Põld käisid Soomes riigihoidja Svinhufvundilt Eesti sõjaväele relvi muretsemas. Saadi 20 kahurit, 50 kuulipildujat ja 500 püssi. Kui Peeter Põld tagasi jõudis, selgus, et ta oli vabastatud haridusministri ametist ja määratud Tartu Ülikooli kuraatoriks. Haridusministrina oli ta jõudnud töötada vaid kaks nädalat aasta 1. detsembril andis Saksa sõjaväekomando komandör Tar tu Ülikooli üle Eesti Ajutise Valit suse moodustatud komisjonile, mida juhtis Peeter Põld. Töö ülikooli juures katkes siis, kui venelased 21. detsembril 1918 Tartu vallutasid. Peeter Põld lahkus Tartust, astus vabatahtlikult kooliõpetajate roodu ja läks rindele. Mõne aja pärast saadeti rindele pliiatsiga, nähtavasti põlvel rutuga kritseldatud teade, et reamees Põld kutsutakse uuesti ülikooli korraldama. Tema ülesanne oli tsaariaegse ülikooli baasil organiseerida rahvuslik eesti ülikool. Kuraatorina sai ta töötada vaid kolm nädalat, siis tuli põgeneda enamlaste eest. Oma tööd sai ta jätkata aasta jaanuari lõpupäevadel. Kuigi ülikoolil oli ligi 300-aastane ajalugu seljataga, oli ta oma struktuurilt ja olemuselt Eestile üsna võõras. Enne iseseisvust oli õppejõudude hulgas vaid neli eestlast. Üks raskemaid probleeme oligi, kust võtta õppejõude. Ei olnud ühtki küsimust ülikooli keerulises korraldustöös, millest Peeter Põld poleks osa võtnud. Tuli välja selgitada varade seisukord, määrata allasutustele juhid ja töötajad, komplekteerida õppekaader, teha ümberkorraldusi olemasolevates teaduskondades ja asutada põllumajanduse teaduskond, võtta vastu üliõpilasi, töötada välja ülikooli põhikirja eelnõu ning lahendada tuhandeid praktilisi küsimusi selleks, et ülikool võiks aasta sügisel tööd alustada. 4. oktoobril immatrikuleeriti esimesed üliõpilased ja kaks päeva hiljem algas õppetegevus viies teaduskonnas. Aastad olid Peeter Põllu elus eriti vaevarikkad. Lõpmatu arv koosolekuid, nõupidamisi, läbirääkimisi, suur kirjavahetus, kõikvõimalike projektide koostamine, läbivaatamine ja -arutamine kõik see nõudis aega. Pääsu polnud ka kurnavast öötööst kodus kirjutuslaua taga. Oma sõbrale kirikuõpetaja Jaan Varikule kirjutas ta Jõhvi nii: Pead olema ökonoomne. Meie põleme kahest otsast. Nüüd saab teenida suurt asja, tuleb töötada. Esialgu oli ülikooli rektori ja kuraatori amet Peeter Põllu isikus ühendatud aasta veebruaris määrati professor Henrik Koppel rektoriks ning osa juhtimisest läks tema kätte. Peeter Põld jäi kuraatorina vabariigi valitsuse esindajaks ülikooli juurde; tema ülesandeks oli selgitada ülikooli vajadusi nii haridusministeeriumis kui ka riigikogu komisjonides. Nõudis pedagoogilist andekust Palju aega nõudis loengute ja seminaride pidamine. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks alustas aastal ülikooli juures tegevust didaktilismetoodiline seminar. Peeter Põld oli nii selle juhataja kui ka õpetajate kutsekomisjoni esimees. Õpetajakutsele pühendunuilt nõudis ta pedagoogilist andekust. Range selektsioon peaks toimuma nii, et noort inimest kutsele kõlbmatuks ei tunnistataks alles siis, kui ta ettevalmistus juba lõppenud on, arvas Peeter Põld. Ülikooliseaduse rakendumisega 1. detsembril 1925 kuraatori ametikoht kaotati ning Peeter Põld valiti filosoofiateaduskonna dekaaniks, kellena ta töötas ühe kuu, ja seejärel prorektoriks. 1. aprillil 1927 astus Peeter Põld prorektori ametist tagasi, hoolimata sellest, et ülikooli valitsus palus tal tungivalt edasi jääda. Peeter Põllu teeneid tunnustati filosoofia audoktori kraadiga. Ta oli esimene eestlane, kellele Tartu Ülikool andis dr. phil. honoris causa aukraadi, avaldades sellega tehtu eest sügavat tänu. Poliitik Peeter Põld oli aastaid Tartu linnavolikogu esimees ( ), võttis osa Asutava Kogu tegevusest ( ) ning oli Rahvaerakonna haridus- ja kultuuripoliitika peaideoloog. Riigikogus esindas ta oma valijaid aastatel ja Peeter Põld võttis sõna nii kultuuripoliitika, koolivõrgu, koolimajade, õpetajate töö kui ka ülikooli kohta käivates arutlustes. Sõnavõttude ettevalmistamine nõudis palju tööd ja nagu varasematelgi aastatel, tuli nüüdki öötundidest lisa võtta aasta suvel sõitis Peeter Põld koos perega Võsule suvitama. Seal nakatus ta tüüfusesse ja tuli Tartusse tagasi raskelt haigena. 25. augustil viidi ta Toomele sisehaiguste kliinikusse, kus suri 1. septembri pärastlõunal parimais tööaastais, 53 aasta vanuselt. Peeter Põllu elust ja tema kasvatusõpetusest annab ülevaate äsja ilmunud populaarteaduslik monograafia Peeter Põld. Et aga Peeter Põld pole tähtis mitte ainult ajaloolises plaanis, siis toimub 26. märtsil Tallinna Pedagoogilises Seminaris teaduskonverents Peeter Põld ja tänapäev, kus teiste hulgas esineb ka Peeter Põllu pojatütar Rutt Hinrikus. Olete oodatud! Esimene ja ainuke pedagoogikaprofessor 14. septembril 1920 valiti Peeter Põld Tartu Ülikooli pedagoogikaprofessoriks. See oli ajalooline sündmus, sest seni olid pedagoogikat õpetanud kõrvalainena kas filosoofia või mõne muu aine õppejõud. Esmakordselt Tartu Ülikooli ajaloos loodi iseseisev pedagoogika professuur, Peeter Põld oli õppetooli juhataja kuni surmani. Peeter Põllu loengud toimusid peahoones ja tal oli alati suur kuulajaskond. Kõik üliõpilased, kes tahtsid pedagoogikut set, olid tema loengukursusest huvitatud. Just tänu Peeter Põllule oli pedagoogika tol ajal Tartu Ülikoolis väga auväärne distsipliin. Peeter Põllu isiksus on jäänud mulle läbi aegade nii õppejõu kui ka ülikool juhi ideaaliks, on meenutanud tema õpilane Aleksander Elango. Põld ise oli juba väliselt esinduslik ja ilus mees. Seejuures väga hea lektor: hästi süstemaatiline, ikka sügavuti minev, kuid ikka üldarusaadavaks jääv. Pedagoogikaprofessorina pidi Põld lahendama kaks olulise tähtsusega ülesannet: kujundama pe - da googika kui teadusliku eriala õpe tamise süsteemi ülikoolis ja töötama välja keskkooliõpetajate ettevalmistamise korra. Aastatel oli ta Tartu Ülikooli didaktilis-metoodilise seminari juhataja. Hoolimata rohketest kõrvalülesannetest, tegi Peeter Põld silmapaistvat uurimistööd ning ergutas ka oma üliõpilasi teadustööle. Neljal neist, Ants Roosil, Aleksander Elangol, Eduard Oissaril ja Aleksander Kurvitsal, valmisid tema suunamisel magistritööd. Ka Alfred Koort, kelle eriala oli küll filosoofia, uuris pedagoogikaprobleeme. Kõik nad moodustasid Peeter Põllu koolkonna eesti pedagoogikas. Intensiivse õppetöö kõrval valmisid Põllul kahe monograafia käsikirjad, mis ilmusid trükis postuumselt: aastal Üldine kasvatusõpetus ja aastal Eesti kooli ajalugu. Peeter Põllu viimane panus eesti pedagoogika arengusse oli Akadeemilise Pedagoogika Seltsi asutamine ajendatuna sellest, et Tartu Ülikooli oli lisandunud noori pedagoogikateadlasi ja linna koondunud teaduslembeseid kooliõpetajaid, nagu Jüri Parijõgi, Gustav Reial, Johannes Käis. Põhikirja järgi võisid liikmeteks astuda ka pedagoogikahuvilised üliõpilased. Asutamiskoosolekul 6. aprillil 1930 valiti esimeseks esimeheks Peeter Põld, lootuses, et tema juhtimisel hakatakse lahendama meie kooli põletavaid probleeme. Pärast Põllu surma jäi pedagoogika õppetool ülikoolis vakantseks. Sellele kohale ei leitudki sobivat inimest ja nii oli Peeter Põld Tartu Ülikooli esimene ja ka ainuke pedagoogikaprofessor vabariigi lõpuaastateni välja. Õpetajate Lehes avaldatud artiklid on autori õigusega kaitstud teosed. Toimetus jätab endale õiguse vajadusel kaastöid lühendada. Toimetus ei tagasta kaastöid. Lehes ilmunud fotode ja kirjutiste reprodutseerimine, tõlkimine, edastamine ja teistes väljaannetes avaldamine ilma SA Kultuurileht loata on keelatud. Peatoimetaja: TIIA PENJAM. Üldinformatsioon, reklaam: MARJU VEIKAT Faks: Levi: Expresspost AADRESS: Voorimehe 9, Tallinn. E-post: artikkel@opleht.ee. Internetiaadress: Toimetajad: KRISTI HELME , VIRVE LIIVANÕMM , ANU MÕTTUS , ÜLO TIKK , SIRJE TOHVER , RAIVO JUURAK , KARL KELLO Keeletoimetaja: PIRET KLAUS Arvutiladu, korrektuur: ANNE RUMMO VÄLJAANDJA: SA Kultuurileht, Voorimehe 9, Tallinn. TRÜKK: AS Kroonpress, Tähe 133, Tartu. Tellimise indeks TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Jaak Aab, Kaidor Damberg, Mati Heidmets, Janar Holm, Lehte Jõemaa, Martin Kaasik, Veronika Kalmus, Birute Klaas, Peeter Kreitzberg, Agu Laius, Krista Mägi, Agu Ojasoo, Sven Rondik. Lp autorid! Palun teatage meile e-posti teel oma aadress, arveldusarve number pangas ja isikukood. Lisage teave, kas olete liitunud pensionikindlustuse teise sambaga. Sõnumeid toimetus ei honoreeri.

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

Travel List I Estonian with English captions

Travel List I Estonian with English captions Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine

More information

ГУ ISSN Vikerkaar 1/1988

ГУ ISSN Vikerkaar 1/1988 ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?:

More information

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3 ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe

More information

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist

More information

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING

TARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA VILISTLASTE UURING Koostanud Helina Riisalu, oktoober2017 Sisukord Selgitused... 1 Vastanute ülevaade... 2 Õpingutega seotud välismaal viibimine... 4 Töötamine õpingute ajal...

More information

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

TEISMEIGA INTERNETIS.

TEISMEIGA INTERNETIS. TEISMEIGA INTERNETIS tiiu.meres@pk.ee Kõne alla tulevad teemad: Teismeea arenguülesanded: kuidas üle seksualiseeritud eneseesitus kasuks tuleb (ehk miks nad seda teevad? ) Miks täiskasvanute hoiatused

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

Fotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008

Fotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008 Originaali tiitel: Harri Rinne Laulava vallankumous Viron rocksukupolven ihme First published in Finnish by WSOY under the imprint Johnny Kniga 2007, Helsinki, Finland Toimetanud Evi Laido Kujundanud Mari

More information

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne Hariduslikud erivajadused Euroopas (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS Teemaväljaanne Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Käesoleva raporti on koostanud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur koostöös

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma

More information

MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL?

MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL? X I V A V A T U D Ü H I S K O N N A F O O R U M X I V A V A T U D Ü H I S K O N N A F O O R U M MIS OHUSTAB AVATUD ÜHISKONDA TÄNAPÄEVAL? T A L L I N N, 2 9. M A I 2 0 0 9 Toimetanud Mari-Liis Jakobson

More information

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA

More information

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks Jesper Juul Paraku vaadatakse sellist agressiivsust üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele. Me peame

More information

AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG

AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG 1 JUHTKIRI TREFFNERIST JA TEISED MOONDUJAD,,ISTU, VIIS Möödunud nädalal täitus üks minu suur unistus sain oma silmaga näha ja kõrvaga Kõigile neile,

More information

CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet.

CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet. CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet www.europassikeskus.ee Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Tihti peetakse

More information

Mida vana ja uut on Nordplus programmis

Mida vana ja uut on Nordplus programmis Mida vana ja uut on Nordplus programmis 2018-2022 www.nordplusonline.org www.haridus.archimedes.ee/nordplus Anne Hütt 10.11.2017 Tallinnas MIS EI OLE MUUTUNUD... OSALEVAD RIIGID Taani Soome Rootsi Norra

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava Nele Hulkko KOOLIJUHTIDE ARVAMUSED HUVIJUHIST KUI NOORE ARENGU TOETAJAST ÜLDHARIDUSKOOLIS ÜHE MAAKONNA

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 AASA MUST, OLEV MUST 21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi. (Alvin

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk 2009 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Metodoloogia... 6 1.1. Varasemad uurimused sülearvutite kasutamise

More information

Mis saab Eesti IT haridusest?

Mis saab Eesti IT haridusest? Uuringuprojekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mis saab Eesti IT haridusest?

More information

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus 1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE

More information

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela

More information

Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida.

Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida. (2442) INDREK LILLEMÄGI: Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida. SÜGISPÄEVADE KAVAS ON SADA ERI SÜNDMUST KULLASSEPAD TOOVAD OSKUSED KOJU KÄTTE PEAHOONE ON NÄINUD KÜMNEID ÜMBEREHITUSI 2 TOIMETAJA

More information

LOOMING. 6/2013 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub aastast SISU

LOOMING. 6/2013 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub aastast SISU LOOMING 6/2013 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1923. aastast SISU Peep Ilmet Täitsa võimalik... / Luule kulg jt. luuletusi 747 Peeter Sauter Snark 750 Kalle Käsper Mülgas / *Nii kirglikult mind suudles

More information

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs

Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs Rootsi, Taani, Hollandi, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel Maria Jürimäe, Regina Soobard, Ulla Kamp, Katrin Vaino, Regina Herodes,

More information

Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!!

Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!! Projekt Superman Nõrganärvilistel mitte lugeda!!! Illuminaatide superrassi projektide ja Montauki eksperimentide ohver Michael Andrew Pero III (Andy Pero), teise nimega Hr X lugu 1 See on minu lugu ja

More information

15 : SUVI. tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama,

15 : SUVI. tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, Margus Kiis, Martin Oja, Joonas Sildre, Kristina Paju, Helen Tammemäe, Anna-liisa Unt,

More information

*** Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

*** Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga AFANASSI FET *** Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga Sosin, arglik hingamine. Põõsais trillerdus, suikvel ojavetel tine hõbesillerdus. Öine valgus, varjusummad lõpmatuna häos, peente varjundite lummad

More information

Jesper Juul. Sinu tark laps

Jesper Juul. Sinu tark laps Jesper Juul Sinu tark laps Jesper Juul Sinu tark laps Mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. sajandil Tõlgitud raamatust: Jesper Juul Your Competent Child: Toward New

More information

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks...2 1.1. Mis on väärtused?... 2 1.2. Väärtuskasvatus koolis... 4 1.3. Riikliku õppekava väärtuste

More information

milleks see mulle see pole ju münt 2 RAUD

milleks see mulle see pole ju münt 2 RAUD REIN RAUD magava kuninga linnas surub uni ministrite laugudele kohtunik teeskleb pehmes tugitoolis süvenemist keerulisse kaebusse ja ametnikud haigutavad mida kõrgem seda laiema suuga apteeker norskab

More information

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.

More information

leoter-muusiko-kin ю ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi,

leoter-muusiko-kin ю ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi, ISSN 0207 6535 leoter-muusiko-kin ю ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 8 VII aasitalkäik Esikaanel: Velda Otsus Sarah Bernhardana

More information

NOORTE TULEVIKUNÄGEMUSED

NOORTE TULEVIKUNÄGEMUSED NOORTE TULEVIKUNÄGEMUSED Elo-Maria Roots Annotatsioon Artikkel käsitleb noorte tulevikunägemusi, kus peamisteks küsimusteks oli, kuivõrd ja millistel põhjustel väärtustatakse kõrgharidust ning missugusena

More information

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

More information

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja

More information

Signe Leht. MateMaatika iii. arvutamine. Töölehtede komplekt. Toimetulekuõppe II III arengutase

Signe Leht. MateMaatika iii. arvutamine. Töölehtede komplekt. Toimetulekuõppe II III arengutase Signe Leht MateMaatika iii arvutamine Töölehtede komplekt Toimetulekuõppe II III arengutase 1 ÜKS RÄÄGI! MIDA ON PILDIL ÜKS? VÄRVI! JOONISTA 1 MAJA! 1a MITU? ÜKS MITMES? ESIMENE VÄRVI IGAS REAS ERINEV!

More information

HTM-i aasta-analüüs 2016: Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Mart Reinhold

HTM-i aasta-analüüs 2016: Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes. Mart Reinhold HTM-i aasta-analüüs 2016: Täiskasvanute osalus elukestvas õppes Täiskasvanute osalus elukestvas õppes Mart Reinhold 1 Täiskasvanute osalus elukestvas õppes Autor: Mart Reinhold (Haridus- ja Teadusministeerium).

More information

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,

More information

Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas

Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega Lõimimise võimalustest õppekavas Arne Rannikmäe Õppekava lõimimise (lõimitud õppekava) teema on esile tõusnud seoses üleminekuga curriculumtüüpi õppekavale.

More information

tartu ja maailma kultuurileht kolmekümnes Number : PÖÖriPÄeV 2013 #30

tartu ja maailma kultuurileht kolmekümnes Number : PÖÖriPÄeV 2013 #30 tartu ja maailma kultuurileht KOLMEKÜMNES number : PÖÖRIPÄEV 2013 #30 2 : KOLMEKÜMNES NUMBER : PÖÖRIPÄEV 2013 Esikaanel Ziggy Wild. Foto: Renee Altrov. Mihkel Kaevats on luuletaja, kelle kodu on tihtipeale

More information

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik

nr 1 (59) talv 2014 Terves kehas hea kodanik nr 1 (59) talv 2014 anikuühiskonnast EMSLi ajakiri kod Terves kehas hea kodanik ARUTLUS KRISTJAN PUUSILD, jooksufilosoof ja MTÜ Elujooks eestvedaja Teet Suur / Virumaa teataja Valida joostes elu Meid ümbritsevad

More information

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga

Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed. Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed Toimetanud Jean Pierre Wilken, Karin Hanga Lood taastumisest ja ühiskonnas osalemisest - kogemused ja väljakutsed www.communityparticipation-hu.nl

More information

LOOMADE POOLT Kadri Taperson

LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT (2016) 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We

More information

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Siret Liiv LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE

More information

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and

More information

Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets

Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Merje Leemets VEEBIPÕHISED LOODUSALASED LISAÜLESANDED LASTEAIA KOOLIEELIKUTE RÜHMALE Magistritöö Juhendaja: magister Tea Välk Autor:..........

More information

KOKKUVÕTE OECD EESTI HARIDUSSÜSTEEMI RESSURSIKASUTUSE ÜLEVAATE OLULISEMATEST SÕNUMITEST NING SOOVITUSTEST 1

KOKKUVÕTE OECD EESTI HARIDUSSÜSTEEMI RESSURSIKASUTUSE ÜLEVAATE OLULISEMATEST SÕNUMITEST NING SOOVITUSTEST 1 KOKKUVÕTE OECD EESTI HARIDUSSÜSTEEMI RESSURSIKASUTUSE ÜLEVAATE OLULISEMATEST SÕNUMITEST NING SOOVITUSTEST 1 06.04.2016 Koolivõrgu konsolideerimine on esmatähtis ning sellega tuleb jätkata Koolivõrk ei

More information

Avasta. Maailma 2017/2018

Avasta. Maailma 2017/2018 Avasta Maailma 2017/2018 YFU tänab kõiki toetajaid, kes andsid oma panuse YFU ettevõtmiste õnnestumiseks! Balsnack suupisted YFU üritustele Balti Veski tervituspakid välisõpilasi vastu võtnud Eesti peredele

More information

Valmisolek on kõik* Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM

Valmisolek on kõik* Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM NR 124 (3) / APRILL/MAI ALGUS 2016 Fookuses: Kriisid. Mida teeb haiglas töökeskkonnaspetsialist-riskijuht? Lk 3 Niina Allikas 80 Lk 5 KEVADTORM Valmisolek on kõik* 26. aprill kell 13.34. Sellist pärastlõunat

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KUUES number : SEPTEMBER 2015 TELLI MÜÜRILEHT! MUURILEHT.EE/ TELLIMINE HIND 2 #46 2 : NELJAKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2015 Esikaanel Mirtel Pohla. Foto: Tõnu Tunnel

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Jaanika Vint MITTETRADITSIOONILISE ÕPPIJA ÕPIOSKUSED KÕRGKOOLIS KUTSEÕPETAJA ÕPPEKAVAL ÕPPIMISEKS bakalaureusetöö

More information

omaan Kristjan Indus

omaan Kristjan Indus omaan Kristjan Indus /ganges@gmail.com/ 19.jaanuar - 5.veebruar 2008 käisid kaheksa EGS Noorteklubi rändajat järjekordsel välisekspeditsioonil. Sedakorda Omaani Sultanaadis. Mis seal näha oli, mis teel

More information

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Õie Merimaa Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Magistritöö Juhendaja:

More information

noorteseire aastaraamat NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

noorteseire aastaraamat NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE noorteseire aastaraamat 2013 NOORSOOTÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Koostanud ja toimetanud: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, 10145 Tallinn www.praxis.ee Keeletoimetamine: OÜ Päevakera Kujundus

More information

Poiss, keda kasvatati nagu koera

Poiss, keda kasvatati nagu koera Poiss, keda kasvatati nagu koera Bruce D. Perry Maia Szalavitz POISS, KEDA KASVATATI NAGU KOERA Lood lastepsühhiaatri märkmikust Mida traumeeritud lapsed võivad meile õpetada kaotusest, armastusest ja

More information

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry

More information

Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame

Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame ISSN 1736-6186 Kool õpetamisasutusest õpiruumiks Kevad 2009 Paremad palad: Kaks probleemi e-õppes: emotsioonid ja eesmärgid lk 4-5 Alati avatud uuele lk 6-7 Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

CURARE. Kodutohter. Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL

CURARE. Kodutohter. Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL CURARE EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 61 APRILL 2015 Meditatsioon Mitte ainult hipidele! sulavad kellad ja geeniused APRILLI ERI Kodutohter Tere, armas lugeja! Sisukord Esimesed

More information

Juuni Lõpetamised ja suvepuhkuse algus

Juuni Lõpetamised ja suvepuhkuse algus NOVEMBER 2016 TG TG Üritused 2016/17 ÜRITUSTE PAGAS Detsember 12. 16. dets Jõulunädal 13. dets Klassiuste kaunistamine 14. dets Stiilipäev villase (soki) päev 16. dets Päkapikupäev 19. dets 4. tund Jõulukontsert

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)

More information

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia instituut Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL Seminaritöö Juhendaja: Aavo Luuk

More information

Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringute plaan aastal

Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringute plaan aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringute plaan. aastal Jrk Uuringu/analüüsi nimi Tähtajad Kirjeldus nr Hanke kavandatav aeg Uuringu valmimise lõpptähtaeg 1. EÕS (Elukestva õppe strateegia) programm Pädevad

More information

Ülikoolis alustab üle 3200 uue tudengi

Ülikoolis alustab üle 3200 uue tudengi September 2013 nr 8 (2419) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Meditsiinitudengid vahetavad Tartus rahvusvahelisi kogemusi Riina Saarma teab elurõõmu valemit Algab seminarisari erivajadusega tudengite

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

MAAILM TOIMUB. Tiit Kärner

MAAILM TOIMUB. Tiit Kärner MAAILM TOIMUB Tiit Kärner Woland: Kui jumalat ei ole, kes siis, küsin ma, juhib inimese elu ja üldse korraldab kõike maa peal? Bezdomnõi: Inimene ise juhibki. Mihhail Bulgakov, Meister ja Margarita Meie

More information

Armu teile ja rahu Jumalalt, JEESUS VAIGISTAB TORMI! PIIBLIKOOL LASTEKESKUS. Tervitus! Vägi meie kätes. Lõpeta kohtumõistmine

Armu teile ja rahu Jumalalt, JEESUS VAIGISTAB TORMI! PIIBLIKOOL LASTEKESKUS. Tervitus! Vägi meie kätes. Lõpeta kohtumõistmine EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 3 (21) Märts 2010 LEHES Tervitus! Alur Õunpuu... lk1 Vägi meie kätes Carlos Annacondia... lk2 Lõpeta kohtumõistmine... Kathie Walters... lk3 Julgustus hoolimise võti

More information

KOLMEKESI ELUKESTVAS ÕPPES: õppija, kool ja tööandja. Koostanud Triin Roosalu

KOLMEKESI ELUKESTVAS ÕPPES: õppija, kool ja tööandja. Koostanud Triin Roosalu KOLMEKESI ELUKESTVAS ÕPPES: õppija, kool ja tööandja KOLMEKESI ELUKESTVAS ÕPPES: õppija, kool ja tööandja Koostanud Triin Roosalu 2010 Uuringute läbiviimist on toetanud Tallinna Ülikool SA Archimedes Euroopa

More information

haridusprogramm Nordplus

haridusprogramm Nordplus Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus 2012-2017 www.nordplusonline.org http://haridus.archimedes.ee/nordplus Hannelore Juhtsalu 23.01.2017 Tallinnas NORDPLUS eesmärgid OSALEVAD RIIGID

More information

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT

KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

Meeskonnatöö mängude kogumik

Meeskonnatöö mängude kogumik Meeskonnatöö mängude kogumik ver. 1.95 aprill 2010 See mängude kogumik on sündinud paljude inimeste ühise panuse tulemusel ja areneb pidevalt edasi. Suur tänu Teile kõigile! Uku Visnapuu koostaja Tartu,

More information

KAASAMISE. käsiraamat AMETNIKELE JA VABAÜHENDUSTELE

KAASAMISE. käsiraamat AMETNIKELE JA VABAÜHENDUSTELE KAASAMISE käsiraamat AMETNIKELE JA VABAÜHENDUSTELE Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele Käsiraamatu väljaandmist rahastasid Siseministeerium ja Riigikantselei Autorid: Hille Hinsberg, Urmo

More information

A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS

A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS KARUPOEG PUHH Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel Värsid tõlkinud Harald Rajamets Illustreerinud E. H. Shepard Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel

More information