U K. Paneme sinna U (push(u)) K Võtame K välja (pop()) Pinu on tühi.
|
|
- Claude Summers
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Ühes rakenduses on andmete töötlemisel harva vaja kasutada kõiki loenditel tehtavaid operatsioone korraga. Lisaks võivad erinevad loenditüübid olla juba keeles olemas ja vajadust neid kirjeldatud viisil üles ehitada tegelikult ei ole. õige tihedamini on vaja elemente lisada ja eemaldada loendi otstes. Sellest lähtuvalt on kujunenud 3 enim kasutatavat lineaarset andmestruktuuri koos iseloomulike omaduste ja operatsioonidega: pinu, järjekord ja dekk. Just selllised lineaarsed struktuurid on kõige efektiivsemad. Järgnevas peatükis kirjeldatakse nimetatud andmestruktuuride ülesehitust, realiseerimise võimalusi ning kasutamisvõimalusi. Magasin e. pinu Magasin e. pinu (stack) on lineaarloend, kuhu elemente lisatakse ja kust elemente kustutatakse ühest ja samast otsast, pinu tipust (top). Andmete kättesaamine toimubki sel teel, et element eemaldatakse pinust. Nimi magasin tuleb sarnasusest automaadi magasiniga. es pole magasini näinud, siis selgituseks sobib ka tsekkide toppimine ora otsa nagu kunagi kooli sööklates, apteekides ja poodides tehti (mida te võib-olla samuit näinud ei ole :) ). õigil toodud näidetel on ühisteks omadusteks tšeki või padruni, mis esimesena sisse või ora otsa pandi, saab kätte kōige viimasena ja vastupidi viimasena paigaldatud eseme saab kätte esimesena (kui just mitte lõhkuma hakata). See ongi magasini pōhimōte. Sellist tüüpi struktuuri kutsutakse inglise keeles ka last-in-first-out (LIFO) struktuuriks (mõiste ja tööpõhimõte pole kasutusel ainult tarkvara juures, vaid ka riistvaras ja mujal). Pinu operatsioonid 1. Lisada element pinusse (push) 2. Eemaldada element pinust (pop) Lisaks: 3. Uue pinu loomine. 4. ontroll, kas pinu on tühi. 5. ontroll, kas pinu on täis (ruum uute elementide lisamiseks on otsa saanud). Igasugused muud variandid nagu näiteks pinu keskele elemendi lisamine või keskelt vaatamine ja kustutamine on keelatud. Ettenähtud ei ole ka pinu läbimist. ui juba andmeid on kasutada vaja, siis eemaldatakse vastav element pinust. Väljakujunenud terminoloogia kohaselt räägitakse pinu tipust (top) ja põhjast (bottom) ning teda kujutatakse vertikaalse struktuurina. Näide: asutame pinu sõna tagurpidi pööramiseks: Tühi pinu Paneme sisse tähed UI I U Võtame I välja (pop()) Paneme sinna (push()) U Võtame U välja (pop()) U Paneme sinna U (push(u)) Võtame välja (pop()) I U Paneme sinna I (push(i)) Pinu on tühi. Väljundiks on IU Pinu kasutamine una pinu on üsna spetsiifiline struktuur, siis leiab ta kasutamist peamiselt erinevates arvutiteaduslikes rakendustes. Näiteks protseduuride väljakutsete organiseerimine. Nö pooleli jäänud alamprogramm pannakse pinusse koos oma muutujate komplektiga. Ja selliselt kõik pooleli jäänud alamprogrammid üksteise otsa. ui nüüd ühe alamprogrammi Inga Petuhhov TLÜ 1/7
2 täitmine lõpeb, siis võetakse tema asemel pinust eelmine alamprogramm, mis lõppenu välja kutsus jne kuni pinu tühjaks saab (vahepael võidakse vajaduse korral ka uusi alamprogramme juurde lisada). ompilaator töötleb aritmeetilisi avaldisi pinu abil. Näiteks saab sulge mugavalt uurida. Seega on võimalik sarnaselt ka ise mõnda avaldise interpretaatorit koostada. Üldiselt saab pinu kasutada igasuguse info tagurpidi pööramiseks. Loomulikult ei pea üks pinu element olema üksik täht, vaid nagu see on üldse loendite korral kirjed, millel on ühtne struktuur. Poola notatsioon (Polish notation) 1951 a pakkus Poola loogik Jan Lukasiewicz välja, kuidas panna kirja loogikaavaldisi sulge kasutamata. Notatsioon levis ka algebrasse ja mujale, kus operaatoreid-operande kirja vaja panna. Süsteem sai nimeks Poola notatsioon (Polish notation). irjapildi idee on selles, et kui operaatorid panna operandide ette või järele ja kui operaatori poolt töödeldavate operandide hulk on üheselt määratud, saab hakkama sulge kasutamata. Algselt pandi operaatorid operandide ette. Edasi viidi operaatorid operandide järgi ja seda kutsutakse pööratud Poola notatsiooniks (reverse Polish notation). okkuvõttes võib öelda, et nii loogika kui ka aritmeetikaavaldisi saab kirja panna kolmel erineval kujul: prefiks (+ab), postfks (ab+) ja infiks (a+b) kujul. Need on alternatiivsed mõisted Poola ja pööratud Poola kujule. Meeldetuletuseks: operaator on teisisõnu tehtemärk, operand aga see, millega opereeritakse mingi väärtus. Näide: Infiks notatsioon on(a*b)+c,sama avaldis postfiks notatsioonis oleks ab*c+ Aritmeetika-avaldiste arvutamine Aritmeetika-avaldiste arvutamiseks muudetakse nad kompilaatorite poolt tihti sulgudeta postfiks notatiooni. Seejärel kasutatakse pinu avaldise väärtuse leidmiseks. Pinus hoitakse operande. Arvutusreeglid on väga lihtsad: 1. Töötle avaldises olevaid operaatoreid ja operande vasakult paremale 2. ui tegemist on operandiga, lisa ta operandide pinusse. 3. ui tegemist on operaatoriga, võta pinust välja kaks operandi ja rakenda neile vastavat operaatorit. Ainus koht, kus aritmeetikaavaldiste puhul probleem tekib on miinus-märgi kasutamine. Tavaliselt lahendatakse see nii, et miinust loetakse unaarseks operaatoriks ja käsitletkse koos arvuga. Lahutamine pannakse aga kirja a+(-b), ehk postfiksnotatsioonis: a-b+ (kus miinus kuulub b-ga kokku) i tehnika sõltub kasutamiseesmärgist ja programmeerimiskeelest. On tüüpiliselt kaks võimalust: 1. Staatiline meetod kasutades massiivi. Sel juhul on pinu maht piiratud massiivi elementide arvuga (kui massiiv ise on staatiline). Pinu tipu meeles pidamiseks tuleb arvet pidada täidetud massiivielementide üle. Tegemist on staatilise mälukasutusega. Pinu elemendid on füüsiliselt järjestikku. 2. Dünaamiline meetod kasutades ühe viidaga loendit. Sel juhul tuleb otsustada, kumba pidi viidad jooksevad, et push ja pop protseduure lihtsam kirjutada oleks. Piisab ühest viidast pinu tipule, et temaga peamisi operatsioone teha. Massiiv Massiivi lahter sisaldab infot pinu ühe elemendi kohta. Tühja pinu tähistab pinu tipu (indeksi) võrdumine 0 (nulliga). ui uus element lisatakse pinusse, suurendatakse tipu väärtust ühe võrra ja uus element salvestatakse massiivi vastavasse lahtrisse. Elemendi eemaldamiseks tuleb elemendi väärtus sellest lahtrist, kuhu tipp näitab, välja võtta ja tippu nihutada koha võrra ettepoole (-1). Tipu väärtuse järgi saab jälgida, et pinu ei täituks üle ega alla. Ehkki tehniliselt on kõik massiivi lahtrid suvalisel hekel indeksite kaudu ligipääsetavad, tuleb seada nö loogiline tõke ja toimetada pinuga ainult tema tipu indeksi kaudu, teda vajaduse korral suurendades või vähendades. Ainus element, mida pinust võtta võib on see, mis paikneb tipu indeksiga määratud lahtris. Ühe viidaga loend Dünaamilise realisatsiooni korral ei pea elemendid paiknema füüsiliselt järjestikku, vaid järgnevusseose määravad lingid ehk viidad. Et loendiga on seotud üks väline aadress, milleks on loendi esimese elemendi mäluaadress, võiks see sama aadress sobida ka pinu tipule ligipääsemiseks. Edasi on oluline, et pinusse oleks mugav elemente juurde lisada ja neid sealt eemaldada (pinu põhioperatsioonid). Ilma et peaks selleks kogu loendit algusest lõpuni läbi käima. i seisukohast on kokkuvõttes mugavam, kui elemendid viitavad olemasoleva pinu poole (nö alla poole). (Miks see nii on, mõtle ise välja.) Inga Petuhhov TLÜ 2/7
3 Top Pilt nr 1 Pinu ühe viidaga loendina. Algoritmiliselt on lisamine ja kustutamine selged üldise loendite jutu juurest. Sisuliselt on siis tegemist elemendi lisamisega loendi algusesse ja elemendi kustutamisega loendi algusest Järjekord e. saba Järjekord e. saba (queue) on lineaarloend, kus elementide lisamine toimub alati loendi ühes otsas ja elementide eemaldamine teisest otsast. Reeglina pääseb andmetele vaatamiseks ligi vaid selles otsas, kust toimub eemaldamine. Järjekord on igapäevases elus üsna tavaline andmestruktuur. Näiteks eksisteerib järjekord arsti juurde ja meil on vaja opereerida selle järjekorra andmetega. Iga inimese andmed moodustavad selles järjekorras ühe ühiku. Inimese seisukohast vaadatuna toimub järjekorras olemine selliselt, et inimene tuleb vastuvōturuumi ja nähes seal teisi inimesi, esitab küsimuse "es on viimane?". Seejärel jätab ta vastanud inimese näo meelde ja on valmis järgmisele tulijale vastama, et tema ise nüüd viimane on. Pärast seda, kui tema järele tuleb vähemalt üks inimene, jälgib ta ainult seda, millal tema ees olev isik vastu vōetakse. Mis toimub järjekorras peale teda enam huvi ei paku. üll on aga kogu järjekord väga huvitatud sellest, et mitte keegi vahele ei trügiks. Järjekorda kutsutakse inglise keeles ka first in first out (FIFO) struktuuriks: kes esimesena järjekorda lisatakse (first in), see teenindatakse samuti esimesena (first out). Järjekorra operatsioonid 1. Lisada element järjekorra lõppu. 2. Eemaldada element järjekorra algusest Lisaks: 3. Uue tühja järjekorra loomine. 4. ontroll, kas järjeord on tühi. 5. ontroll, kas järjekord on täis. Nagu näha, on operatsioonid sarnased pinuga. Põhimõtteline vahe ongi selles, kuhu elemente juurde panna ja kust ära võtta. Terminoloogias räägitakse tavaliselt järjekorras olemisest, järjekorra algusest ja lõpust ning visuaalselt kujutatakse järjekorda horisontaalse struktuurina. Järjekorra kasutamine Järjekorda kasutatakse siis, kui andmed saabuvad kindlas järjekorras ja see järjekord on oluline ka nende töötlemisel. Näiteks operatsioonisüsteem paneb saabunud käsud järjekorra lõppu ja võtab neid järjekorra algusest täitmiseks (ajajaotussüsteemide puhul). Paljud tegeliku elu probleemid taanduvad järjekorra kasutamisele. Näiteks süsteem, mis lubab lennukile pileteid broneerida. Broneerimissoovid saabuvad erinevaist paigust erinevatel ajahetkedel, samas järjekorras tuleks need soovid ka rahuldada. es veidigi varem seda kohta tahtis peab selle saama. Järjekorral võib olla ka veidi teistsugune iseloom. Näiteks tuuakse välja järgmised erilised järjekorrad: Mitme teenindajaga järjekord (Multiple server queue); Prioriteetidega järjekord (Priority queue); Piiratud pikkusega järjekord (Bounded length queue). Inga Petuhhov TLÜ 3/7
4 Nime järgi on võimalik neile reaalelust mingeid vasteid leida. Pikemalt nendest selles kursuses juttu ei tule (välja arvatud prioriteetidega ehk eelistusjärjekorrast) i tehnika sõltub kasutatavast programmeerimiskeelest. On tüüpiliselt kaks võimalust, täpselt nagu oli pinu puhulgi: 1. asutades massiivi. 2. asutades viitadega loendit. Oma olemuselt vastab järjekord rohkem teisele variandile. Massiiv Massiivina realiseerides peab olema kaks indeksit (algus ja lõpp), mille abil järjekorda meeles pidada. Algusesse lisatakse ja lõpust eelmadatakse. ui algus ja lõpp on tagurpidi (lõpp<algus), siis on järjekord tühi. Et massiiv otsa ei saaks, tuleb siis, kui järjekorra algus massiivi lõppu jõuab, tuua ta uuesti massiivi algusesse. Ühe viidaga loend Enne realiseerimisele asumist tuleks teha mõned põhimõttelised otsused: Mitu viita järjekorraga siduda? Ilmselt on kasulik, et viitasid oleks kaks üks algusele (esimene) ja teine lõpule (viimane). Põhjus on järjekorra eripäras, sest ligi on vaja pääseda nii järjekorra algusele kui ka lõpule. Mis pidi panna jooksma viidad? Selleks tuleks joonistada ühe viidaga nimistu ja proovida, kas lisamine ja eemaldamine õnnestuvad. Info Info Info Head Tail Info Info Info Head Tail Pilt nr 2 Järjekord, 2 varianti. Pildil 2 näidatud variantide erinevused on selles, et esimesel juhul jooksevad viidad selliselt, nagu me endale sabas seismist ette kujutame iga järgmine seisja vaatab eelnevale kuklasse või peab meeles tema aadressi (täpselt nagu hambaarsti ukse taga). Teise variandi puhul on eelmise seisja viit suunatud järgmisele (seisjad on tagurpidi, seljaga järjekorra alguse poole). Lisamise ja eemaldamise puhul tekib tavaliselt vajadus abiviida järele. Elemendi lisamine variandi 1 puhul on lihtne. eeruliseks osutub aga elemendi eemaldamine algusest, sest selleks tuleb tsükliga kogu järjekord lõpust algusesse läbi käia ja osuti peatada eelviimasel (tegelikult algusest teisel) elemendil. Edasi on võimalik järjekorras esimene ülejäänud sabast valutult eraldada. Tuleks otsida parem tee ja nagu selgub on kasulikum hoida järjekorda nö tagurpidi nagu variandi 2 puhul joonistatud - eelmine viitab järgmisele ja saba lõppu tähistab (inimesed on sabas teist pidi pööratud). Selline viitade ümberpööramine annab elemendi eemaldamiseks palju parema võimaluse. Inga Petuhhov TLÜ 4/7
5 Realistasioon Pythonit kasutades Abstraktne andmetüüp Seoses pinu ja järjekorraga tuleks meeldetuletada ka mõiste abstraktne andmetüüp (Abstract Data Type ADT). ADT kirjeldab operatsioonide hulga, mida antud andmetüübiga teha saab ja operatsioonide tähenduse (semantika), kuid ei kirjelda ei andmetüübi enda ega operatsioonide realisatsiooni. Selline abstraktsus (üldistus) on kasulik järgmistel põhjustel: Lihtsustub vastavat andmetüüpi kasutatavate algoritmide üleskirjutamine ning ka programmeerimine, sest ei pea pidevalt mõtlema sellele, kuidas täpselt üks või teine operatsioon realiseeritakse (vt Poola notatsiooni juures esitatud algoritmide kirjeldusi). una ADT-d saab tavaliselt realiseerida mitmel viisil, siis tekib võimalus vajaduse korral realisatsiooni muuta samal ajal muutmata ADT-d kasutava algoritmi loogikat. Tuntumad ja vajalikud ADT-d on tihti keeltes realiseeritud ja teinekord ei olegi vaja hädasti mõtelda sellele, kuidas ADT-d ennast üles ehitada (ehkki kasulik on ikka teada, mis karul kõhus, et otsustada sobivama realisatsiooni üle). ADT-de operatsioonid annavad võimaluse neist algoritmidest rääkida kergemini ka tavakeeles. Pinu Pinu ADT liides (interface) oleks tüüpilisi operatsioonide nimetusi kasutades järgmine: init Uue tühja pinu algväärtustamine push() Lisa uus element pinu tippu. pop() ustuta ning tagasta element pinu tipust. See on viimasena lisatud element. isempty() ontroll, kas pinu on tühi. Üks võimalus pinu realiseerimiseks on kasutada Pythoni listi. Sisuliselt on listil olemas just need operatsioonid, millega pinu teha saab, kui nimed on erinevad. Saavutamaks kooskõla tavalise pinu (stack) ADT-ga on sobilik luua uus klass stack ka kirjeldada liideses nimetatud operatsioonid listi vahendeid kasutades. class Stack : def init (self): self.items = [] def push(self, item): self.items.append(item) def pop(self): return self.items.pop() def isempty(self): return (self.items == []) onstruktor init lisab pinusse tühja listi nimega item. Push lisab listi append-meetodit kasutades uue väärtuse listi lõppu. Pop eemaldab listi lõpust viimase väärtuse ja tagastab selle. IsEmpty tagastab true, kui list item on tühi. Esialgu võivad kõik uued meetodid mõttetud tunduda, sest sisuks ikka vaid üks lause, kuid sellist liidese standartseks ümberdefineerimist peetakse tarkvaraarenduses ja arvutiteaduses heaks tooniks. Peamine mõte seisnebki nö standratse liidese loomises kasutades tavapärasteid pinu operatsioonide nimesid. Pinuga tuttav inimene mõistab pinu-klassi kasutavat koodi kindlasti paremini kui Pythoni originaalkäske listi kallal. Eriti siis, kui Python veel tema kodune keel ei ole. Teisalt võib olla ka vajalik eristada seda, et ADT toodab üks inimene/team ja kasutab teine. Nad ei tohiks olla üksteisest rohkem sõltuvad, kui ainult ADT liidese ulatuses. Tootja peab tagama ADT töökindluse ja läbi liidese esitatava funktsoinaalsuse. asutaja tohib ADT-d kasutada vaid liidese kaudu. Tulemuseks on see, et tootja võib muuta realisatsiooni liidese taga ilma et see mõjutaks kasutaja poolt loodud tarkvara toimimist. Inga Petuhhov TLÜ 5/7
6 Geneeriline andmetüüp (Generic data structure) irjeldatud andmetüüp stack on geneeriline (üldine) andmetüüp. See tähendab, et ei ole paika pandud, millist tüüpi andmeid pinus hoida tuleks. Seda saab otsustada alles siis, kui pinu juba kasutuses on. Et Pythoni listi võib lisada erinevat tüüpi andmeid segamini, saab sama teha ka antud pinuga. Näited pinu kasutamisest on veebilehel. Siin vaid üks pisike tsükkel, mis juba olemasolevast pinust kõik andmed välja võtab ja ekraanile trükib: while not pinu.isempty() : print pinu.pop(), Järjekord Järjekorra ADT liides on järgmine (sisluliselt sarnased operatsioonid pinuga, kui traditsiooniliselt teised nimed): init Tühja pinu loomine. insert Uue elemendi lisamine remove Viimati lisatud elemendi kõrvaldamine ja väärtuse väljastamine isempty ontroll, kas saba on tühi. Edasi on vaja meetodid realiseerida ja järjekord ehk saba on kasutatav. Dekk e. kaheotsaline järjekord Dekk (deque, double-ended queue) on lineaarloend, kus elementide lisamine ja eemaldamine on lubatud mõlemast otsast. Samuti on mõlemast otsast lubatud juurdepääs andmetele. Dekki nimetatakse magasini ja järjekorra üldistuseks. Üldistus tähendab seda, et eemaldamine ja lisamine on lubatud dekki mõlemast otsast. Terminoloogias räägitakse deki vasakust ja paremast otsast ja kujutatakse teda horisontaalselt. Eristatakse veel kahte piiratud varianti: piiratud väljundiga (output-restricted deque) ja piiratud sisendiga (inputrestricted deque) dekki. St, et vastav tegevus piiratakse ühe deki otsaga. Deki operatsioonid: 1. Lisada element järjekorra algusesse. 2. Lisada element järjekorra lõppu. 3. Eemaldada element järjekorra algusest 4. Eemaldada element järjekorra lõpust. Lisaks: 5. Uue tühja deki loomine. 6. ontroll, kas dekk on tühi. 7. ontroll, kas dekk on täis. asutamine Sobib siis, kui pinu või järjekorra võimalused piiratuks jäävad. Võimalik on kasutada nii massiivi kui ka viitadega loendit, kuid massiivi puhul muudab olukorra ebamugavaks see, et lisada peab saama mõlemasse otsa. Seetõttu on viitadega loendi kasutamine loomulikum. uid juba järjekorra realiseerimisel sai selgeks, et igasugune ühe viidaga loend hästi ei sobi viitade ühtpidi suunatuse tõttu. õigi operatsioonide mugavamaks korraldamiseks tuleks kasutusele võtta hoopis kahe viidaga loend. ui meil on selged operatsioonid kahe viidaga loendi peal, siis rohkem probleeme ei tohiks ka deki haldamine tekitada. indlasti peab dekiga seotud olema 2 viita vasakule ja paremale otsale, et lisamisi ja eemaldamisi mõlemas otsas mugavamalt teha. Inga Petuhhov TLÜ 6/7
7 Info Info Info Head Tail Pilt nr 3. aheotsaline järjekord, mis moodustatakse kahe viidaga loendi abil. Ringjärjekord Ringjärjekord (Circular queue) on andmestruktuur, mille erisuseks on see, et viimane ja esimene element on omavahel seotud. Mõne rakenduse seisukohalt on just selline järjekord parim. Samal ajal saab ringjärjekorra abil imiteerida ka tavalist järjekorda, ainult et järjekorraga on seotud vaid üks viit, mis korraga nii algusele kui lõpule näitab. Ring Pilt nr 5. Ühe viidaga ringjärjekord. Algust (ja lõppu) tähistab viit Ring. a sellise struktuuri puhul on realisatsiooniks kasutatavad nii massiiv kui ka viitadega nimistu. Massiivi abil ringloendi realiseerimisel soovitatakse kasutada elemendi indeksi määramiseks täisarvulist jagamist (jagatakse tegeliku elementide arvuga). Sel juhul pääseb andmete nihutamisest mööda massiivi. Piiriks võib saada näiteks täisarvulise indeksimuutuja ületäitumine. Realiseerimiseks viitadega loendi abil piisab ühe viidaga ringloendist, kus järjekorra algust ja lõppu tähistab üks väline viit. Võrdleme üldiste lineaarloendite realiseerimist massiivi ja viitadega 1. Viida jaoks tuleb elemendis eraldada lisaks üks või kaks välja, mis mälu võtab. ui aga loendeid on mitu, siis saavad nad kasutada vaheldumisi sama mälupiirkonda. Viitadega realisatsioon on tavaliselt efektiivsem, sest pole vaja igaks juhuks mälu eraldada. 2. Elemendi lisamine vahele on lihtsam selleks tuleb vaid uus element tekitada ja viidad ringi tõsta. Massiivi puhul tuleks aga nö paremal paiknevad elemendid enne edasi nihutada. 3. Elemendi eemaldamiseks on samuti vaja ainult viidad ringi tõsta, massiivi puhul aga mälupesade sisud ringi kirjutada. 4. Suvalise k-nda elemendi poole pöördumine on järjestikuse paiknemise puhul lihtsam ja kiirem aeg on konstantne, viitadega struktuuri korral sõltub pöördumise aeg k suurusest, st tuleb teha k kordust, et õiget elementi kätte saada. 5. Viitadega realisatsiooni korral on kergem organiseerida nimistute ühendamist ja nimistute lõhkumist mitmesse ossa, mis hiljem iseseisvalt kasvada/kahaneda saavad. 6. Viitadega realisatsiooni korral saab lineaarloendit organiseerida palju keerulisemaid struktuure: näiteks linkides iga loendi elemendiga terve uue loende. 7. Loendi läbimine toimub tavaliselt kiiremini järjestikulise paiknemise (massiivi) korral. Inga Petuhhov TLÜ 7/7
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationData Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen
Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More information(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)
Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationKasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist
3. Kasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist Selle peatüki materjali põhiosa omandatakse praktiliste tööde käigus, samuti on selle kohta olemas ulatuslik ja mitmekesine eestikeelne kirjandus. Seetõttu
More informationTARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi
TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationGraafikud ja animatsioonid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6..5 Graafikud ja animatsioonid Toome ära ainult kõige sagedasemad vead ja väikesed nõuanded. Kahemõõtmelised X-Y telje graafikud Tavaliseks X-Y telje graafiku
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist
More informationMeeskonnatöö mängude kogumik
Meeskonnatöö mängude kogumik ver. 1.95 aprill 2010 See mängude kogumik on sündinud paljude inimeste ühise panuse tulemusel ja areneb pidevalt edasi. Suur tänu Teile kõigile! Uku Visnapuu koostaja Tartu,
More informationÜLDISTATUD TEISENDUSKAUGUSE RAKENDAMINE SÕNEDE SARNASUSE HINDAMISEKS
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut Informaatika eriala Reina Käärik ÜLDISTATUD TEISENDUSKAUGUSE RAKENDAMINE SÕNEDE SARNASUSE HINDAMISEKS Bakalaureusetöö (10AP) Juhendaja:
More informationLev Võgotski teooria täna
Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,
More informationIsikuandmete kaitse delikaatsetes registrites
Isikuandmete kaitse delikaatsetes registrites Jan Willemson, Arne Ansper, Monika Oit Versioon: 1.0 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 2 Ülevaade olemasolevatest delikaatsetest registritest 4 2.1 Justiitsministeerium.......................
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee
More informationPraktilised meetodid programmeeritava loogikakontrolleri tarkvara testimiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Informaatika aluste õppetool Praktilised meetodid programmeeritava loogikakontrolleri tarkvara testimiseks Magistritöö Üliõpilane:
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationTAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL OTT KAGOVERE TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Andres Luure, PhD Tallinn 2011 EESSÕNA Teemani, mida käsitlen
More informationKultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad
Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,
More informationMS Excel 2007 jätkukursus
MS Excel 2007 jätkukursus Tallinn 2008 2 Erinevate andmetüüpide sisestamine, probleemid ja vead Positiivsed numbrid Tavaliselt kirjutad ikka positiivseid numbreid ehk lihtsalt 1 või 2. Siin pole plussmärki
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711
More informationTALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Sirle Budris MULTIMEEDIUMIPÕHISTE ÕPIOBJEKTIDE KOOSTAMINE. Magistritöö
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Sirle Budris MULTIMEEDIUMIPÕHISTE ÕPIOBJEKTIDE KOOSTAMINE Magistritöö Juhendajad: Kai Pata, PhD Andrus Rinde Autor:........... 2008 Juhendaja:........... 2008 Juhendaja:...........
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma
More informationBo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?
Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright
More informationHeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast
HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti
More informationKöögikubu juhtimine mikrokontrolleri baasil
INFORMAATIKATEADUSKOND Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut Köögikubu juhtimine mikrokontrolleri baasil Microcontroller-based kitchen hood control Üliõpilane: Juhendaja: Alfred Hiie dots. Mihhail
More informationLASTE ÕIGUSTE TAGAMINE
LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity
EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard
More informationKataloog - failide haldamise viis. Kataloog on loogiline struktuur, mis hõlmab mingite
Aja kvantimine - on vaja kindlalt paika panna, kui kaua mingi protsess saab protsessoriaega kasutada. Aja kvantimisel antakse igale protsessile protsessoriaega ajakvandi q (1..200 ms) jagu. Round Robini
More informationTARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,
More informationKUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS *
AKADEEMIA 8/1997, lk 1679 1701 KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * Charles S. Peirce Tõlkinud Tiiu Hallap I Igaüks, kes on tutvunud mõne tavapärase moodsa loogikakäsitlusega 1, mäletab kahtlemata neid kahte
More informationBRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES
TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationMITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela
More informationONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Anna Haritonova ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES Lõputöö Juhendaja: Maret Güldenkoh, MBA Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationSubjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1
Acta Semiotica Estica IX Subjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1 Ott Puumeister Liberaaldemokraatlikus kontekstis nähakse indiviidi
More informationMobiiliäpid turunduses must auk?
Turundus Facebook`is raiskab aega? Mobiiliäpid turunduses must auk? Väärarusaamad Facebooki võludest Mobiiliäppide võlud ja valud Nipid Facebookis ellu jäämiseks Koostanud: Aiki Arro Mida siit leiad? Kas
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationAndmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid
Andmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid Ver 2.14 (04. märts 2012) Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.Kasutusjuhtude mudel...3 3.Kontseptuaalne andmemudel...14 4.Tegevusdiagramm...43 5.Seisundidiagramm
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES
More informationIT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid
IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor
More informationГУ ISSN Vikerkaar 1/1988
ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?:
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationHIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused
[Type text] HIVi nakatunute infektsionisti ravilt lahkumise põhjused Süvaintervjuude kokkuvõte Kristi Rüütel, Liis Lemsalu Tallinn 2017 Käesolevat uuringut rahastas Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjoni
More informationLOOMADE POOLT Kadri Taperson
LOOMADE POOLT Kadri Taperson LOOMADE POOLT (2016) 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We
More informationArmu teile ja rahu Jumalalt, JEESUS VAIGISTAB TORMI! PIIBLIKOOL LASTEKESKUS. Tervitus! Vägi meie kätes. Lõpeta kohtumõistmine
EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 3 (21) Märts 2010 LEHES Tervitus! Alur Õunpuu... lk1 Vägi meie kätes Carlos Annacondia... lk2 Lõpeta kohtumõistmine... Kathie Walters... lk3 Julgustus hoolimise võti
More informationInnovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit
More informationKatre Kõvask: Ühtne tarkvara hoiab kõvasti meie aega kokku. Premia Foodsi juhatuse esimees. Mobile Loyalty lahendus, mis tagab konkurentsieelise
Mobile Loyalty lahendus, mis tagab konkurentsieelise Komplekteerimisest võidab nii klient kui ka ettevõtja LK 16 LK 26 Kaardipilt annab hea ülevaate klientidest, varadest ja logistikavõrgust LK 32 ÄRIRAKENDUSTE
More informationSÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES
ESUKA JEFUL 2015, 6 3: 197 213 SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES David Ogren Tartu Ülikool Eesti keele sõnajärg, infostruktuur ja objektikääne David Ogren Kokkuvõte. Objekti kääne eesti
More informationNoorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1
NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule
More informationKÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationFotod. Arno Saar, 2008 Harri Rinne and WSOY Järelsõna eestikeelsele väljaandele. Harri Rinne, 2008 Tõlge eesti keelde. Sander Liivak, 2008
Originaali tiitel: Harri Rinne Laulava vallankumous Viron rocksukupolven ihme First published in Finnish by WSOY under the imprint Johnny Kniga 2007, Helsinki, Finland Toimetanud Evi Laido Kujundanud Mari
More informationprobleemidest tuleb rääkida kohe LK 34 Mobiilisõbralik koduleht toob kliendid teie juurde
EMT ja Elioni ärikliendiajakiri Sügis 2015 Heli Sadam: probleemidest tuleb rääkida kohe LK 8 LK 4 Kus peitub maaettevõtluse elujõud LK 30 Soomlase kogemus Eestis: kiire ja paindlik töötempo, kuid olematu
More informationTartu Ülikool Geograafia Instituut
Tartu Ülikool Geograafia Instituut PUBLICATIONES INSTITUTI GEOGRAPHICI UNIVERSITATIS TARTUENSIS 91 MAASTIK: LOODUS JA KULTUUR. MAASTIKUKÄSITLUSI EESTIS Toimetanud Hannes Palang ja Helen Sooväli Tartu 2001
More informationKursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Informaatika õppekava Kursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain Bakalaureusetöö Autor: Kerttu Tihti Juhendaja: Hans Põldoja Autor:......
More informationTÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP
EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö
More informationIndrek Otsus Ott Kiivikas
Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Lugupidamisega Indrek Otsus Aprill 2012 Kuus aastat on liiga lühike aeg, et tuua muutusi kulturismi treenigumetoodika või toitumise põhimõtetesse, aga
More informationKORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö
More informationSPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS
1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks
More informationMARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA OSAKOND MAGISTRITÖÖ MARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS Tarmo Tirol Juhendaja: mag. phil. Eduard Parhomenko Tartu, 2005 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Ajalooline
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.
More informationJuhtimine. Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! TEADMISTE KAUDU EDUKAKS!
Juhtimine mai 2014 nr 5 (107) Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! Dokumentide vastuvõtt 26. juuni - 4. juuli 2014 Bakalaureuseõpe TEADMISTE KAUDU EDUKAKS! Magistriõpe
More informationEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Marko Prede UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE VALIMINE JA RAKENDAMINE KONETEX GRUPP OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Rode Luhaäär Tallinn 2015
More information*** Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
AFANASSI FET *** Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga Sosin, arglik hingamine. Põõsais trillerdus, suikvel ojavetel tine hõbesillerdus. Öine valgus, varjusummad lõpmatuna häos, peente varjundite lummad
More informationDEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:
More informationPrivaatsus sotsiaalvõrgustikes. Privacy in Social Networks. Bakalaureusetöö. Autor: Polina Rubtsova. Juhendaja: Birgy Lorenz. Autor:...
TALLINNA ÜLIKOOL INFORMAATIKA INSTITUUT Privaatsus sotsiaalvõrgustikes Privacy in Social Networks Bakalaureusetöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Birgy Lorenz Autor:...... 2011 Juhendaja:...... 2011
More informationAvasta. Maailma 2017/2018
Avasta Maailma 2017/2018 YFU tänab kõiki toetajaid, kes andsid oma panuse YFU ettevõtmiste õnnestumiseks! Balsnack suupisted YFU üritustele Balti Veski tervituspakid välisõpilasi vastu võtnud Eesti peredele
More informationenn põldroos silm veresoonega jutud tallinn
enn põldroos silm veresoonega jutud tallinn Kujundanud ja illustreerinud autor Keeleliselt toimetanud Sirje Ratso Tekst ja illustratsioonid Enn Põldroos 2006 silm veresoonega silm veresoonega Trepikoda
More informationTiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta
on ingliskeelse internetipõhise üllitise 'Introduction to Combination Therapy' tõlge, üks viiest juhisest, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingutele. Eestikeelses brošüüris tehtud muudatuste
More informationMONDAY, JANUARY 29, 2007
MONDAY, JANUARY 29, 2007 ASPECTS OF ACUTE AND CHRONIC PAIN: Practical lectures and case-scenarios, Sweden Postoperative analgesia and outcome: back to square one, Sweden Extending regional techniques at
More informationRahakoti funktsionaalsuste ID-kaardile ja nutitelefonile lisamise analüüs
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Rahakoti funktsionaalsuste ID-kaardile ja nutitelefonile lisamise analüüs Bakalaureusetöö Üliõpilane: Ardo
More informationAASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG
AASTAST 1925 HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM JUUNI 2016 MIILANG 1 JUHTKIRI TREFFNERIST JA TEISED MOONDUJAD,,ISTU, VIIS Möödunud nädalal täitus üks minu suur unistus sain oma silmaga näha ja kõrvaga Kõigile neile,
More informationIdeelabor sai uue värvilise kuue
Veebruar 2015 nr 2 (2435) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Ülikool kutsub virtuaaltuurile Tudengite esindajad räägivad muutustest ülikoolis Kuidas õpetada arusaamisega lugemist? Ideelabor sai uue
More information11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8
ISSN 0235 07771 AKADEEMIA 11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8 Võõrkeele suhtlusstrateegiad.... Tiit Hennoste, Triin Vihalemm Kõneleva arhitektuuri ideest Krista Kodres Tähenduse lineaarne ja hierarhiline struktuur....
More informationSTATISTILINE OLULISUS VALIMIVÕTT JA VALIMIMAHT
STATISTILINE OLULISUS VALIMIVÕTT JA VALIMIMAHT STATISTILINE OLULISUS. STATISTILISE ANALÜÜSI MEETODID EPIDEMIOLOOGILISTES UURINGUTES 1. Mida annab meile statistiline analüüs? Statistilisel analüüsil on
More informationNutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet
Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete
More informationTÄNUSÕNAD PIIRID PUUDUVAD
EESSÕNA Elame ühiskonnas, kus iga päev tarvitatakse mitmesuguseid uimasteid. Paljud austraallased tarvitavad retseptiravimeid, käsimüügirohte ja ka legaalseid aineid nagu näiteks tubakas ja alkohol. Praegusel
More informationLAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA
More informationomaan Kristjan Indus
omaan Kristjan Indus /ganges@gmail.com/ 19.jaanuar - 5.veebruar 2008 käisid kaheksa EGS Noorteklubi rändajat järjekordsel välisekspeditsioonil. Sedakorda Omaani Sultanaadis. Mis seal näha oli, mis teel
More informationEesti Mets. Hunti. toidavad jalad
Eesti Mets M E T S A N D U S A J A K I R I I L M U N U D A A S T A S T 1921 T A L V 4 / 2 0 1 7 Hunti toidavad jalad H I N D 4. 9 0 Uudne ehitusmaterjal ristkihtliimpuit Jõulupuule antakse vormi punase
More informationVajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida.
(2442) INDREK LILLEMÄGI: Vajame inimesi, kes oskaksid iseseisvalt õppida. SÜGISPÄEVADE KAVAS ON SADA ERI SÜNDMUST KULLASSEPAD TOOVAD OSKUSED KOJU KÄTTE PEAHOONE ON NÄINUD KÜMNEID ÜMBEREHITUSI 2 TOIMETAJA
More informationB.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14
1 B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14 Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga: Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid
More informationSÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST
SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More informationArvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine
Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid
More informationFOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Gertha Teidla-Kunitsõn FOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA Bakalaureusetöö Juhendaja: Mare Leino, Ph.D Tallinn 2013 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Teiste
More informationINTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......
More informationTeeLeht aasta suuremad teetööd. Korruptsioon ja Maanteeamet. Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid. Tuhandete kilomeetrite võrra targemaks
Nr 80 APRILL 2015 MAANTEEAMETI AJAKIRI 2015. aasta suuremad teetööd Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid liiklusohutus vajab mõtteviisi muutust Veolubade taotlemine kolib e-teenindusse Korruptsioon
More informationÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI
More informationleoter-muusiko-kin ю ISSN ENSV Kultuuriministeeriumi,
ISSN 0207 6535 leoter-muusiko-kin ю ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kinokomitee, ENSV Heliloojate Liidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu 8 VII aasitalkäik Esikaanel: Velda Otsus Sarah Bernhardana
More informationVARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.
More informationAdaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;
Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury
More information15 : SUVI. tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama,
tartu ja maailma kultuurileht VIIETEISTkümnes number : SUVI 2011 Kolleegium: Kaisa Eiche, Indrek Grigor, Põim Kama, Margus Kiis, Martin Oja, Joonas Sildre, Kristina Paju, Helen Tammemäe, Anna-liisa Unt,
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationKaastööd VÄRSKE RÕHU TOIMETUS
VÄRSKE RÕHU TOIMETUS Peatoimetaja: Lauri Eesmaa Toimetajad: Auri Jürna, Matis Song Kujundaja: Lilli-Krõõt Repnau Keeletoimetaja: Triin Ploom Kaastööd LUULE: auri.jyrna@va.ee PROOSA: matis.song@va.ee ARVUSTUSED
More informationNoorsootöö identiteet ja tulevik
Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee
More informationLülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri
Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) Erki Parri 5. veebr. 2014 ThoracolumbarInjuryClassification and SeverityScore( TLICS) Eelnevatel klassifikatsiooni süst. on piiratud prognostiline väärtus Kirurgilise
More information