Põhifaktid HIVst ja AIDSist
|
|
- Eustace Russell
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Põhifaktid HIVst ja AIDSist Tiia Pertel Tartu Ülikooli tervishoiu instituut Eesti Seksuaaltervise Liit HIV inimese immuunpuudulikkuse viirus (Human Immunodeficiency Virus) RNA-viirus, kuulub retroviiruste sugukonda ja lentiviiruste alamsugukonda Lihtsa ehitusega, rakusisene parasiit, mille peremeesrakkudeks on inimese kaitsesüsteemi rakud - CD4 lümfotsüüdid e CD4 rakud CD4 rakkudesse tungimisega hävitab HIV inimese keha immuun- ehk kaitsesüsteemi, mis kaitseb keha erinevate haigus vastu. 1
2 CD4 T-lümfotsüütide hulk (rakku/mm 3 kohta Üldine graafik HI-viiruse hulga ja CD4 rakkude arvu muutustest ajas ravimata HIVga inimesel Nakatumine Äge HIV-sündroom Viiruse laialdane levik Viiruse paljunemine lümfoidorganites Serokonversioon ehk HIV vastaste antikehade tekkimine Haigusnähtudeta periood Kaasuvad haigused Kehalised nähud e sümptomid Surm HIV RNA koopiaid ml plasma kohta Nädalad Aastad HIV infektsiooni staadiumid Äge primaarne HIV infektsioon: 90%-l sümptomaatiline, kestab ~1-2 nädalat Nähud tekivad 2-4 nädalat peale nakatumist Mittespetsiifilist viirusinfektsiooni meenutav Krooniline sümptomitevaba periood haigusnähud puuduvad, võib kesta aastaid Võib esineda lümfisõlmede suurenemist Varane sümptomaatiline HIV CD4+ rakkude arv alla 300 Üldised nähud (palavik jne) ning infektsioonhaigused HIV-tõbi ehk AIDS 2
3 AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (Acquired ImmunoDeficiency Syndrome) AIDSi iseloomustab CD4-rakkude hulga vähenemine alla kriitilise piiri (alla 200 raku 1 mikroliitri vere kohta) Inimese kaitsesüsteemi töö on tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele ka sellistele, mida terve kaitsesüsteemiga inimesed haruharva põevad ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jm) AIDSi diagnoos ehk HIV-tõbi põhineb kindlatel kokkulepitud kriteeriumitel Tänapäeval ei loeta HIVd enam surmavaks nakkuseks vaid pigem krooniliseks haiguseks, kuna AIDSi tekkimist on spetsiifilise viiruse vastase ravi ehk antiretroviirusraviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata NB! Olulised faktid Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS Inimene on nakkusohtlik praktiliselt nakatumise hetkest, eriti kui nakatumine toimus otse vere kaudu (nt narkootikumide süstimisel ühise süstla kaudu) 3
4 Kuidas HIV levib? HIV levib ühelt inimeselt teisele ainult: vere menstruatsioonivere sperma eelsperma tupevedelike ja rinnapiima kaudu ja ainult siis, kui HIV-ga inimese nimetatud kehavedelikud satuvad terve inimese vereringesse HI-viirus levib HIV-ga inimeselt nakkuseta inimesele Seksuaalvahekorras kondoomita tupeseksi pärakuseksi (hetero- ja homoseksuaalsel) suuseksi (hetero- ja homoseksuaalsel) ajal 4
5 Otse kontaktil HIV-nakatunud verega Narkootikumide süstimisel - ühiste süstalde, nõelte ja filtrite kasutamisel illegaalsete narkootikumide tarbimisel Nakatunud kehavedelikega kaetud nõelte jm meditsiiniliste instrumentide kaudu kutsetegevuse käigus nakatunud Nakatunud vere ülekandel tänapäeval võimalus nullilähedane, kuna kogu doonorveri testitakse HIVsuhtes HIV-nakatunud emalt lootele või imikule Raseduse ajal läbi platsenta Ennetamine: ennetav ravi (zidovudine, nepivarine) Sünnituse käigus Ennetamine: õige sünnitusviisi valik (vaginaalselt või keisrilõikega) Rinnapiimaga toitmisel Ennetamine: toitmine kunstliku rinnapiimaga Risk nakatuda on 15-30%, kõigi ennetusmeetmete rakendamisel väheneb nakatumisrisk 1-2%ni 5
6 HIV ei levi. käteldes ja kallistades HIV-nakatunuga kasutades HIV-nakatunuga samu nõusid, rätikuid jne puutudes kokku HIV-nakatunu pisarate, sülje ja higiga, mädaga (teoreetiline oht, kui segunenud värske verega) kasutades HIV-nakatunuga samu ruume: töökoht ja -vahendid, ujumisbassein, saun, WC, dušširuum jne Kokkupuutetüübid & nakatumisriskid Nahkaläbiva vigastuse korral HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,3% B-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 23 62% C-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk limaskestaga kokkupuutel HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,09% Nakatumisrisk kahjustatud naha kontaktil HIV-positiivse verega kokkupuutel alla 0,09% 6
7 Nakatumisriski vähendavad tegurid Seksuaalvahekorras alati kondoomi kasutamine Kui HIV-ga inimene on antiretroviirusravil HIV-ga emalt lapsele, kui rakendatakse kõiki ennetusmeetmeid Kasutades alati uusi või steriilseid meditsiinilisi vahendeid ning mitte jagades neid teistega Nakatumisriski suurendavad tegurid HIVga inimese infektsioossus tase: Kõrge viiruse hulk organismis: ägeda HIV staadiumis ja AIDSi viimases staadiumis Kui inimesel on ravimitele mittetundlik HIV-tüvi Limaskesta vigastused seksuaalvahekorra ajal või varasemad haavandid Seksuaalsel teel leviva haiguse või mõne põletiku põdemine Menstruatsioon seksuaalvahekorra ajal Füsioloogiliselt on naised enam ohustatud kuna: suurem limaskesta pind haaratud, seemnevedelikus on HIV tase suurem kui tupevedelikus, limaskestale tekivad sagedamini mikro-haavadid 7
8 Nakatumise sotsiaalsetest aspektidest Individuaalsel tasandil on HIV peamised levikuteed: Kaitsmata seksuaalvahekord HIVga inimesega Süstimisvarustuse jagamine HIV-ga inimesega... on suhteliselt madala riskiga järgmised HIV võimalikud levikuteed: HIV-ga emalt oma lapsele viiruse ülekandmine HIVga nakatunud doonorvere ülekandmine Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest 8
9 Kogukonna tasand Kultuur Intiimsuhete dünaamika Omasuguste mõjutused Sotsiaalne tõrjutus Seksiga seotud hoiakud ja väärtushinnangud Hoiakud uimastite tarvitamise suhtes Tervisekäitumine Soolised stereotüübid Koduvägivald Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest Sotsiaalne toetus Sooline vägivald Vägivald Tööhõive Ühiskonna tasand Vaesus Culture Intimate Relationship Dynamics Peer groups Gender Norms Õigusandlus Poliitiline keskkond Family Norms toward Sex Neighborhood Characteristics Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest Social support Tervishoid Norms toward drugs Cultural health practices Stigma Haridus Sõda Sunnitud migratsioon 9
10 Seksuaaltervise määravad Makrotasandil Valitsev seksuaalideoloogia/seksuaalkultuur Haritus inimese seksuaalsusest, informeeritus Teenuste olemasolu ja kättesaadavus Mikrotasandil Inimese isiksuslikud omadused Inimestevahelised suhted Seksuaalsus soojätkamine armastus identiteet nauding Kohandatud naistearst Kai Haldre ettekandest Kasutatud materjalid: Harro M, Rüütel K (2004) HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tervise Arengu Instituut Eesti Infektsioonhaiguste Selts (2003) HIV-infektsiooni diagnostika ja ravi Operario D (2006) loeng Social Context of HIV/AIDS. Principles of risk and transmission, pathways to social action. University of Oxford, United Kingdom 10
Basic facts about HIV and AIDS
Basic facts about HIV and AIDS Tiia Pertel Department of Public Health, University of Tartu Estonian Association of Sexual Health HIV the Human Immunodeficiency Virus) RNA-virus, belongs into the the family
More informationB-viirushepatiidi testimine veredoonoritel. Koostajad: Triin Naadel, Pille Harrison
B-viirushepatiidi testimine veredoonoritel Koostajad: Triin Naadel, Pille Harrison Tartu, 2012 Sisukord B-hepatiidi viirus... 3 HBV testimine ning selleks kasutatavad markerid... 3 Kuidas valida testimiseks
More informationEpstein-Barri ja tsütomegaloviiruse serodiagnostika. Maire Tehvre
Epstein-Barri ja tsütomegaloviiruse serodiagnostika Maire Tehvre EBV Epstein-Barri viirus e. HHV-4 (Human herpesvirus 4) EBV Herpesviiruste perekonnast. Üks tavalisemaid viirusi inimesel. Esineb kogu maailmas.
More informationInfektsioonhaigused 21. sajandil
Infektsioonhaigused 21. sajandil Irja Lutsar Eesti Arstide Päevad 04. 04. 2014 Infektsioonhaigused läbi aegade: Inglismaa ja Wales Infektsioonhaigused 20.sajandil Läkaköha Eestis Difteeria Eestis Mida
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationConsumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis
Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku
More informationHIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile
HIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile Autorid: Siiri-Lii Sandre Epp Kallaste Sten Anspal Marko Sõmer Tallinn 2017 Uuringu teostamiseks andis loa Tartu Ülikooli inimuuringute eetika
More informationB-HEPATIIDI LEVIK SUGULISEL TEEL: JUHTKONTROLLUURING
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut B-HEPATIIDI LEVIK SUGULISEL TEEL: JUHTKONTROLLUURING Magistritöö rahvatervishoius Gerli Paat Juhendaja: Anneli Uusküla, MS, PhD, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi
More informationHPV ja vaktsiin - infomaterjal koolide tervishoiutöötajatele
HPV ja vaktsiin - infomaterjal koolide tervishoiutöötajatele 2018 1 2 2018 Mis on inimese papilloomiviirus (HPV), miks on HPV vastane vaktsineerimine hea, kuidas meid aitab immuniseerimiskavasse lisatud
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationAn Overview of Health Status in Estonia
An Overview of Health Status in Estonia An Overview of Health Status in Estonia Contents 1. Population 2 2. Life Expectancy 3 3. Health Behaviour and Risk Factors 4 4. Self-Perceived Health 9 5. Communicable
More informationTartu Ülikool Tervishoiu instituut ILLEGAALSETE UIMASTITE TARVITAMINE JA KÄTTESAADAVUS EESTIS: TÄHENDUS HIVI LEVIMUSE JA PREVENTSIOONI SEISUKOHALT
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ILLEGAALSETE UIMASTITE TARVITAMINE JA KÄTTESAADAVUS EESTIS: TÄHENDUS HIVI LEVIMUSE JA PREVENTSIOONI SEISUKOHALT Magistritöö rahvatervishoius Ave Talu Juhendajad: Mati
More informationHIV-epideemia Eestis: strateegilise info analüüs
Autorid: Kristi Rüütel Aire Trummal Maris Salekešin Cyril Pervilhac HIV-epideemia Eestis: strateegilise info analüüs Uuring HIV-epideemia Eestis: strateegilise info analüüs Uuring Autorid: Kristi Rüütel,
More informationSeksuaalsel teel levivate infektsioonide levimus ning nendega seotud teadmised, hoiakud, käitumine ja ettekujutused Eesti ajateenijate hulgas
Seksuaalsel teel levivate infektsioonide levimus ning nendega seotud teadmised, hoiakud, käitumine ja ettekujutused Eesti ajateenijate hulgas Uuringu raport Kristi Rüütel, R. David Parker Tallinn 2013
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationAdaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;
Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury
More informationEESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE
1 (10) 1. Akrediteerimisulatus on alljärgnev: Accreditation scope is the following: EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE Lisa SYNLAB Eesti OÜ akrediteerimistunnistusele L159 ANNEX to
More informationSeksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007
Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007 Toimetajad: Airi Põder, Matti Maimets Hea ravijuhise kasutaja Käesolev ravijuhis on koostatud Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti
More informationRiskihindamine ja süstlatorkevigastused
40 Riskihindamine Sissejuhatus Töötajatel, eriti tervishoiu- ja hoolekandesektori töötajatel on oht puutuda töö juures kokku vere kaudu levivate haigusetekitajatega, sageli vigastuse kaudu. Sellised vigastused
More informationNoorte seksuaaltervis ja seda mõjutavad tegurid
Noorte seksuaaltervis ja seda mõjutavad tegurid Kai Haldre MD PhD Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik reproduktiivmeditsiini keskus Eesti Seksuaaltervise Liit EAP 10. aprill 2015 Esimesed seksuaaluuringud
More informationClostridium difficile diagnostika. Paul Naaber
Clostridium difficile diagnostika Paul Naaber Paul Naaber 08.12.2011 Sissejuhatus Grampositiivne anaeroob Moodustab eoseid Virulentsusfaktorid Toksiin A ja B olulised haiguse tekkes binary toxin tähtsus
More informationMitteinvasiivne ventilatsioon kiirabi ja EMO praktikas, ehk morfiinivaba kopsuturse ravi
Mitteinvasiivne ventilatsioon kiirabi ja EMO praktikas, ehk morfiinivaba kopsuturse ravi Arkadi Popov Põhja-Eesti Regionaalhaigla reanimobiil A. Bobrov ja tema aparaat Morfiin ja kopsutuse: kas vennad
More informationNeuroborrelioos puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus
Neuroborrelioos puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus Ülle Krikmann, Irja Kalbe, Siiri-Merike Lüüs, Pille Taba, Anne Õunapuu TÜ Kliinikumi närvikliinik Võtmesõnad: neuroborrelioos, kliiniline pilt,
More informationInimese papilloomiviiruse vastased vaktsiinid
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT Lehte Türk Inimese papilloomiviiruse vastased vaktsiinid Bakalaureusetöö Juhendajad Liisi Võsa, MSc Reet Kurg, PhD
More informationLISA SYNLAB Eesti OÜ akrediteerimistunnistusele nr M003 ANNEX to the accreditation certificate No M003 of SYNLAB Eesti OÜ
LISA SYNLAB Eesti OÜ akrediteerimistunnistusele nr M003 ANNEX to the accreditation certificate No M003 of SYNLAB Eesti OÜ 1. Akrediteerimisulatus on: Accreditation scope is: I. Tallinna labor: 1. Kliiniline
More informationD-vitamiin roll tervises ja spordis. Mart Kull TÜ sisekliinik
D-vitamiin roll tervises ja spordis Mart Kull TÜ sisekliinik Lühidalt tänasest.. Meeldetuletus mis see D-vitamiin (Dhormoon) on ja mida organismis teeb? D-vitamiini ja osteoporoosi seosed D-vitamiin ja
More informationInimese papilloomviirus (HPV)
Inimese papilloomviirus (HPV) Inimese papilloomviirus (HPV) on sugulisel teel edasikanduv viirus, mis levib otsesel kokkupuutel ja kõige sagedamini seksuaalvahekorra käigus. HPV-l on enam kui 100 alatüüpi.
More informationPERINATAALPERIOODI PSÜÜHIKAHÄIRED JA RAVI. Andres Sild, psühhiaater Dr. Katrin Eino jt. materjalide alusel
PERINATAALPERIOODI PSÜÜHIKAHÄIRED JA RAVI Andres Sild, psühhiaater Dr. Katrin Eino jt. materjalide alusel RHK-10 V ptk F1x Ainete tarvitamisega seotud häired F20 Skisofreenia F23 Äge psühhootiline episood
More informationTARTU ÜLIKOOL. Arstiteaduskond Üld-ja molekulaarpatoloogia instituut LIINA SALUR
TARTU ÜLIKOOL Arstiteaduskond Üld-ja molekulaarpatoloogia instituut LIINA SALUR Esimest tüüpi diabeediga assotsieeruvate enteroviiruste vastaste antikehade esinemine rasedatel ja ühes vastsündinute kohordis:
More informationSüdamepuudulikkus: iseloomulikud muutused Rö-pildil ning KT-uuringul. Tatjana Vask
Südamepuudulikkus: iseloomulikud muutused Rö-pildil ning KT-uuringul Tatjana Vask Piltdiagnostika kardioloogias 2012 Täna kavas: Rindkere Rö- ja KT-uuringud südamepuudulikkusega patsientidel Südamepuudulikkusega
More informationVENOOSSE TROMBEMBOOLIA RAVI AASTAL MIS ON MUUTUNUD? Katrin Nõukas TROMBOOSIKONVERENTS
VENOOSSE TROMBEMBOOLIA RAVI AASTAL 2015. MIS ON MUUTUNUD? Katrin Nõukas TROMBOOSIKONVERENTS 27.03.2015 Heal lapsel... NOAC - novel oral anticoagulants - non-vka oral anticoagulants (USAK? - uued suukaudsed
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationThe Estonian H1N1 influenza 2009 outbreak was highly underestimated
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2012, 61, 4, 320 329 doi: 10.3176/proc.2012.4.07 Available online at www.eap.ee/proceedings The Estonian H1N1 influenza 2009 outbreak was highly underestimated
More informationVenoosse tromboosi profülaktika ja ravi raseduse ajal. Kai Sukles Ida-Tallinna Keskhaigla
Venoosse tromboosi profülaktika ja ravi raseduse ajal Kai Sukles Ida-Tallinna Keskhaigla 2010 Kasutatud lühendid VTE- venoosne trombemboolia SVT- süvaveenitromboos KATE - kopsuarteri trombemboolia LMWH
More informationDepressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine
Depressiivsete ja suitsidaalsete kooliõpilaste seksuaalkäitumine Lauraliisa Heidmets¹,², Algi Samm²,³, Merike Sisask¹,², Kairi Kõlves²,⁵, Piret Visnapuu⁴, Katrin Aasvee⁵, Airi Värnik¹,²,³,⁵ ¹Tallinna Ülikool,
More informationTERVED JA TURVALISED SUHTED
Õpetaja juhendmaterjal TERVED JA TURVALISED SUHTED Noorte kohtinguvägivalla ennetamine Tartu 2016 1 Õpetaja juhendmaterjal TERVED JA TURVALISED SUHTED Noorte kohtinguvägivalla ennetamine Tartu 2016 Õpetaja
More informationÄge keskkõrvapõletik - kas ravida või mitte. Eda Tamm SA TÜK Lastekliinik Türi 2012
Äge keskkõrvapõletik - kas ravida või mitte Eda Tamm SA TÜK Lastekliinik Türi 2012 Äge keskkõrvapõletik (otiit, otitis media acuta) Euroopas 268 episoodi/1000 lapse kohta aastas * 90% < 2 aastastest lastest
More informationEmakakaela patoloogia 1.
Günekoloogiline patoloogia Emakakaela patoloogia 1. Ave Minajeva Kirjandus Diane Solomon (Ed), Ritu Nayar. The Bethesda System for Reporting Cervical Cytology: Definitions, Criteria, and Explanatory Notes.
More informationSeksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti
Eesti Arst 2007; 86 (10): 770 777 Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti ravijuhend 2007 I. Omandatud süüfilis Töörühma liikmed Aime Kangur 1, Airi Põder 2, Matti Maimets 3, Helgi Silm 2, Terje
More informationThe Perils of Pathogen Discovery: Origin of a Novel Parvovirus- Like Hybrid Genome Traced to Nucleic Acid ExtracCon Spin Columns
The Perils of Pathogen Discovery: Origin of a Novel Parvovirus- Like Hybrid Genome Traced to Nucleic Acid ExtracCon Spin Columns Samia N. Naccache, Alexander L. Greninger, Deanna Lee, Lark L. Coffey, Tung
More informationVAKTSINEERIMISE JA SÕELUURINGU ROLLIST EMAKAKAELAVÄHI ENNETAMISEL NING VARASEL AVASTAMISEL HETKESEIS JA ARENGUPERSPEKTIIV
VAKTSINEERIMISE JA SÕELUURINGU ROLLIST EMAKAKAELAVÄHI ENNETAMISEL NING VARASEL AVASTAMISEL HETKESEIS JA ARENGUPERSPEKTIIV Terje Raud TÜ Kliinikumi naistekliinik naistearst Eesti Vähiliidu 25. aastapäeva
More informationImmuniseerimiskava alusdokumenti soovitatud muutused aastal tehtud analüüsi põhjal
Immuniseerimiskava alusdokumenti soovitatud muutused 2016. aastal tehtud analüüsi põhjal Koostajad: Marje Oona Eda Tamm Irja Lutsar Tartu, 2016 Lühikokkuvõte HBV vaktsiin B hepatiidi vaktsiin 1. Soovitame
More informationMari-Liis Ilmoja SA Tallinna Lastehaigla
Mari-Liis Ilmoja SA Tallinna Lastehaigla 22.05.2015 24,165 anaesthesias 724 adverse events; 31:1000 53% respiratory Risk factors: infancy, higher ASA status, ENT surgery Perioperative anaesthetic morbidity
More informationDifficult airway management- our experience
Difficult airway management- our experience J. Starkopf, A. Sell, A. Sõrmus, J. Samarütel Clinic of Anaesthesiology and Intensive Care Tartu University Clinics Estonia Clinic of Anaesthesiology and Intensive
More informationKõhre patoloogia. Kõhre vigastused: sport. Kõhre patoloogia. Diagnoos Kõhre vigastused: artroskoopia versus MRT. William Hunter ( )
William Hunter (1718 1783) Kõhre patoloogia Madis Rahu Ortopeedia Arstid/TÜ Sporditrauma Keskus Pärnu 10.11.2016 Hunter W. Of the structure and diseases of articular cartilages. Philos Trans R Soc Lond
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ISO 4037-2:2015 RÖNTGENI JA GAMMA REFERENTSKIIRGUS DOSIMEETRITE JA DOOSIKIIRUSE MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMISEKS JA NENDE KOSTE MÄÄRAMISEKS SÕLTUVANA FOOTONI ENERGIAST Osa 2: Kiirguskaitseline
More informationAssessment of strategic information on men who have sex with men and trans people in Estonia
Assessment of strategic information on men who have sex with men and trans people in Estonia Authors: Dr. Kristi Rüütel PhD Dr. Sergo Chikhladze PhD Dr. Maksym Kasianzcuk PhD 2018 The authors would like
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationNOOR PUUDEGA LAPSE PERES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationTiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta
on ingliskeelse internetipõhise üllitise 'Introduction to Combination Therapy' tõlge, üks viiest juhisest, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingutele. Eestikeelses brošüüris tehtud muudatuste
More informationTeise inimese HI-viirusesse nakatamise kvalifitseerimine
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT Kristi Rickberg Teise inimese HI-viirusesse nakatamise kvalifitseerimine Magistritöö Juhendaja mag iur Andres Parmas 2008 Sisukord Sissejuhatus...
More informationÄge neerupuudulikkus etioloogia ja patogenees. Äge neerukahjustus (ÄNK)( ÄNK olulisus kliinilises praktikas. ÄNK olulisus kliinilises praktikas
Äge neerupuudulikkus etioloogia ja patogenees. Mai Rosenberg, TÜ, T, Sisekliinik Krooniline neeruhaigus (KNH) globaalne probleem Äge neerukahjustus (ÄNK)( Äge neerukahjustus (ÄNK)( ÄNK olulisus kliinilises
More informationMUUD TERVISELE KASULIKKU
X OSA MUUD TERVISELE KASULIKKU Kuna ühe definitsiooni järgi öeldakse, et ELU see on alati surmaga lõppev haigus, siis tuleks tutvustada ka kõige levinumat ohuallikat. Helicobacter pylor aeglaselt, kuid
More informationSÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST
SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
More informationTervise Arengu Instituut Tartu Ülikool Imperial College London
Tervise Arengu Instituut Tartu Ülikool Imperial College London HIV LEVIMUSE JA RISKIKÄITUMISE UURING EESTI KAHE LINNA (TALLINNA JA KOHTLA-JÄRVE) SÜSTIVATE NARKOMAANIDE SEAS UURINGU RAPORT Anneli Uusküla
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationKopsuvälise paikmega TB (KVTB) Ekstrapulmonaalne TB (EPTB)
Kopsuvälise paikmega TB (KVTB) Ekstrapulmonaalne TB (EPTB) Kopsuväline TB A high incidence of EPTB has become somehow synonymous with the HIV infection Kopsuvälised paikmed - 1-7% TB juhtudest Mõjutavad:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 6876:2012 Dentistry - Root canal sealing materials (ISO 6876:2012) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 6876:2012 sisaldab Euroopa standardi
More informationSoolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele
Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele PROJEKTI PARTNERID: Võrdsete võimaluste ombud (Leedu) Sotsiaalkindlustus- ja Tööministeerium (Leedu) Võrdõiguslikkuse Edendamise Keskus (Leedu)
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 16498:2013 Dentistry - Minimal dental implant data set for clinical use (ISO 16498:2013) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 16498:2013 sisaldab
More informationEkstrapulmonaalne TB (EPTB) synonymous with the HIV infection
Kopsuvälise paikmega TB (KVTB) Ekstrapulmonaalne TB (EPTB) A hi h i id f EPTB h b h A high incidence of EPTB has become somehow synonymous with the HIV infection Kopsuväline TB Kopsuvälised paikmed - 10-70%
More informationSÕJATEGEVUSE TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE DEMINEERIMISTÖÖL EESTIS
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituut Knut Hanga SÕJATEGEVUSE TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE DEMINEERIMISTÖÖL EESTIS Magistritöö Juhendaja: Ando Piirsoo Kaasjuhendaja: Shvea Järvet, MA Tallinn 2016
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More informationParanasaalsiinuste kuvamine. Jüri Hirmo Tartu 2010
Paranasaalsiinuste kuvamine Jüri Hirmo Tartu 2010 Michelle A. Michel, MD Professor of Radiology and Otolaryngology Medical College of Wisconsin, Milwaukee RSNA IVP Estonia October 2009 PNS kuvamise meetodid
More informationPakendi infoleht: teave kasutajale
Pakendi infoleht: teave kasutajale Lamictal, 2 mg närimis/dispergeeruvad tabletid Lamictal 5 mg, närimis/dispergeeruvad tabletid Lamictal 25 mg, närimis/dispergeeruvad tabletid Lamictal 50 mg, närimis/dispergeeruvad
More informationTARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND. Kristi Lee NELIPÜHI KIRIKU NOORTE ARUSAAMINE JUMALAST ÜHE KOGUDUSE NÄITEL Magistritöö
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Kristi Lee NELIPÜHI KIRIKU NOORTE ARUSAAMINE JUMALAST ÜHE KOGUDUSE NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Dr (theol) Olga Schihalejev Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Teoreetilised
More informationNOORSOOTÖÖST JA NOORTE TÖÖHÕIVEST
NOORSOOTÖÖST JA NOORTE TÖÖHÕIVEST Töötades tööga Kaasamine läbi tööhoive NOORSOOTÖÖST JA NOORTE TÖÖHÕIVEST SALTO kaasatuse ressursikeskusega seotud trükised on tasuta allalaaditavad aadressil http://www.salto-youth.net/inclusion
More informationPuukborrelioos Saaremaal
Puukborrelioos Saaremaal Ülle Parm 1, 2, Egle Niitvägi 3, Kaido Beljaev 3, Tiiu Aro 4, Evi Aotäht 2, Kai Raska 4, Jevgenia Epštein 4, Marje Oona 5, Irja Lutsar 1 Taust. Puukborrelioosi riskirühmaks on
More informationTARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL. Grete-Katariine Kuum
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT BIOTEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Grete-Katariine Kuum PREIMPLANTATSIOONILINE GENEETILINE DIAGNOSTIKA Bakalaureusetöö Juhendaja
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationRINNAVÄHK JA TARVASTU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLEST
TARVASTU GÜMNAASIUM SELYN LAANDE 11. KLASS RINNAVÄHK JA TARVASTU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLEST JUHENDAJA: MARI JÄRVE SISSEJUHATUS Aina rohkem on naisi, kes haigestuvad rinnavähki ning avastavad
More informationTARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA INSTITUUT TARTU ÜLIKOOL MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND BIO- JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT RNA BIOLOOGIA UURIMISGRUPP Anet Kivihall
More informationVaimse stressi meditsiinilised hilistagajärjed
Eesti Arst 2004; 83 (11): 765 769 Vaimse stressi meditsiinilised hilistagajärjed Mare Tekkel Tervise Arengu Instituut vaimne stress, stressijärgsete haiguste risk, epidemioloogilised uuringud, tervisekäitumine
More informationKaasava KAASAVA. noorsootöö NOORSOOTÖÖ. käsiraamat KÄSIRAAMAT
KAASAVA Kaasava NOORSOOTÖÖ noorsootöö KÄSIRAAMAT käsiraamat Va ljaandja: Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti bu roo Koidula 13a, 10125 Tallinn http://euroopa.noored.ee / http://www.mitteformaalne.ee
More informationTARTU ÜLIKOOLI AASTA VILISTLASTE UURING
TARTU ÜLIKOOLI 2015. AASTA VILISTLASTE UURING Koostanud Helina Riisalu, oktoober2017 Sisukord Selgitused... 1 Vastanute ülevaade... 2 Õpingutega seotud välismaal viibimine... 4 Töötamine õpingute ajal...
More informationKolmapäevaseminar Eliise Annus
Kolmapäevaseminar 18.01.2012 Eliise Annus Sissejuhatus Kasvajalised rakud pärinevad lümfotsüütidest, mis paljunevad peamiselt l/s Ebanormaalsed lümfotsüüdid võivad kuhjuda ka luuüdis, maksas, põrnas, sooles,
More informationAntifibrinolüütikumid-kellele ja. Kristjan Kalling, Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Antifibrinolüütikumid-kellele ja millal? Kristjan Kalling, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 111111 Antifibrinolüütikumid B02A Antifibrinolytics B02AA Amino acids B02AA01 Aminocaproic acid B02AA02 Tranexamic
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More informationNutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet
Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete
More informationComparing Proportions between Two Independent Populations. John McGready Johns Hopkins University
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike License. Your use of this material constitutes acceptance of that license and the conditions of use of materials on this
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 20569:2018 Dentistry - Trephine burs (ISO 20569:2018) EVS-EN ISO 20569:2018 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 20569:2018 sisaldab Euroopa
More informationTeismeliste reproduktiiv- ja seksuaaltervis. teadmised ja käitumine
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut Teismeliste reproduktiiv- ja seksuaaltervis teadmised ja käitumine Magistritöö rahvatervishoius Hille Rätsep Juhendaja: Helle Karro, meditsiinidoktor Tartu Ülikooli sünnitusabi
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 15621:2012 Animal feeding stuffs - Determination of calcium, sodium, phosphorus, magnesium, potassium, sulphur, iron, zinc, copper, manganese and cobalt after pressure digestion by
More informationÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI
ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 7029:2017 Acoustics - Statistical distribution of hearing thresholds related to age and gender (ISO 7029:2017) EVS-EN ISO 7029:2017 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See
More informationTartu Ülikool Geograafia Instituut
Tartu Ülikool Geograafia Instituut PUBLICATIONES INSTITUTI GEOGRAPHICI UNIVERSITATIS TARTUENSIS 91 MAASTIK: LOODUS JA KULTUUR. MAASTIKUKÄSITLUSI EESTIS Toimetanud Hannes Palang ja Helen Sooväli Tartu 2001
More informationIdeelabor sai uue värvilise kuue
Veebruar 2015 nr 2 (2435) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Ülikool kutsub virtuaaltuurile Tudengite esindajad räägivad muutustest ülikoolis Kuidas õpetada arusaamisega lugemist? Ideelabor sai uue
More informationÜhiskonnateaduste instituut Sotsiaal- ja haridusteaduskond
TARTU ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaal- ja haridusteaduskond Annika Laur ELU PEALE LAHKUMINEKUT: ERALDIELAVATE VANEMATE KÄSITLUSED Bakalaureusetöö sotsioloogia erialal Juhendaja: Dagmar Kutsar,
More informationPika ahelaga rasvhapete oksüdatsiooni defekt imikul. Haigusjuhu kirjeldus
Pika ahelaga rasvhapete oksüdatsiooni defekt imikul. Haigusjuhu kirjeldus Kairit Joost¹,², Kalle Kilk¹, Liis Toome²,³, Ursel Soomets¹, Katrin Õunap³,⁴, Riina Zordania² ¹TÜ biokeemia instituut, ²Tallinna
More informationTerve intiimpiirkond. Juhend intiimpiirkonna tervise eest hoolitsemiseks
Terve intiimpiirkond Juhend intiimpiirkonna tervise eest hoolitsemiseks 1 Sisukord Terve intiimpiirkond 4 Tupeinfektsioonid 6 Võimalikud tupe normaalset talitlust häirivad tegurid 7 Tupe haigustekitajad
More informationKoha vaimne reostus: Raadi
93 Koha vaimne reostus: Raadi Karin Bachmann Sissejuhatus See kirjutis on kokkuvõte Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst Mental pollution of the place case study Raadi. Töö juhendaja oli arhitekt
More informationAuditi aruanne (versioon 2,0)
Auditi aruanne (versioon 2,0) PROJEKTI NIMETUS : Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja sugulisel teel levivate haiguste ennetamise projekt 2002-2006 VASTUTAV ASUTUS : Eesti Seksuaaltervise Liit
More informationRAVIMIAMETI STATISTIKA AASTARAAMAT STATISTICAL YEARBOOK OF THE STATE AGENCY OF MEDICINES
RAVIMIAMETI STATISTIKA AASTARAAMAT STATISTICAL YEARBOOK OF THE STATE AGENCY OF MEDICINES 2017 RAVIMIAMETI STATISTIKA AASTARAAMAT STATISTICAL YEARBOOK OF THE STATE AGENCY OF MEDICINES 2017 Toimetanud /
More informationMeedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee
Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 13897:2018 Dentistry - Dental amalgam reusable mixing-capsules (ISO 13897:2018) EVS-EN ISO 13897:2018 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN ISO 13897:2018
More informationPUUKBORRELIOOS EUROOPAS
PUUKBORRELIOOS EUROOPAS Käesolev teabeleht koosneb viiest osast ning on suunatud rahvatervisega ja tervisega laiemas mõistes tegelevale sihtrühmale 1. Puukborrelioosi esineb Euroopas teatud piirkondades.
More information