Tallinna Ülikool Informaatika Instituut
|
|
- Godwin Farmer
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Anne Zimbrot IFmm-09 Projektimeeskonna motiveerimine Projektijuhtimise arvestustöö Tallinn 2009
2 Projektimeeskonnalt oodatakse etteantud aja jooksul piiratud vahenditega kindla ülesande täitmist. Üldjuhul on töö pingeline, inimesed väsivad ja tüdivad. Projektijuhil on tema ametist tulenevalt kohustus oma meeskonna liikmeid ergutada ning tööle innustada. Oma töös keskendun projektimeeskonna motiveerimisele. Kirjeldan, mis on motivatsioon; miks inimestel tekib demotivatsioon; keda ja millal tuleb motiveerida; miks on motiveerimine oluline; milliseid vigu selle käigus tehakse ja kuidas neid vältida saaks. Mis on motivatsioon? Võõrsõnade leksikoni (2000) järgi on motivatsioon käitumise põhjendus, huvitatus, motiivide kogum, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima. Psühholoogid arvavad, et inimest panevad tegutsema tema vajadused (nt Maslow teooria). Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksistentsi konkreetsetest tingimustest ja mis ilmneb isiksuse aktiivsuse allikana. Motiiv on inimest aktiivsusele ergutav impulss, mis on seotud teatud vajaduste rahuldamisega. Motivatsioon on kogum aktuaalselt toimivaid motiive, mis ajendab inimest ühele või teisele toimingule. Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjustab inimese tegevuse jõudu, suunda ja kestust, paneb inimese käituma kindlal viisil. Motiveerimine on inimese suunamine kindlale tegevusele. (Projektijuhtimise käsiraamat, ptk Motiveerimine) Autorid pakuvad mitmeid motivatsiooni definitsioone: motivatsioon kui oskus suurendada oma (või kellegi teise) energiat, et saavutada midagi positiivset. (Landsberg 2003: 12); teise inimese inspireerimine ja julgustamine, et ta teeks head tööd ja tahaks anda endast parima. (Brenner 2007: 16); motivatsiooni aspekte saab kirjeldada kahe omavahel põimunud protsessiga: eesmärgi seadmine ja selle poole püüdlemine. (Chen ja Gogus 2008: 291) Seega on motivatsioon inimese (eelkõige sisemised) ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsiooniteooriad Toetudes Petersoni (2007: 60 63) artiklile projektimeeskonna motivatsioonist, toon ära neli motivatsiooniteooriat, mis võivad aidata projektijuhil valida enda meeskonnale sobiliku lähenemise. McGregori X- ja Y-teooria X-teooria kohaselt on meeskonnaliikmed inimesed, kes vajavad pidevat järelevalvet, nad ei taha tööd teha, neid tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks karistada ning neile ei tohi anda täiendavat vastutust. Seevastu Y-teooria järgi tahavad inimesed tööd teha, nad tunnevad sellest naudingut, on valmis osalema, neid ei pea kontrollima, nad otsivad pidevalt täiustumist või võimalusi. Projektijuhid, kes rakendavad X- ja Y-teooriat, peavad olema väga paindlikud, kui määravad oma meeskonna liikme ühte või teise kategooriasse, sest iga inimene võib 2
3 muutuda, tema tööharjumused ja entusiasm võivad muutuda töötatud aja jooksul, iga projekti raames ning erinevaid ülesandeid täites. Herzbergi KITA-motivatsioon KITA ehk kick-in-the-pants lähenemine põhineb sellel, et on kahte tüüpi väliseid motivaatoreid: positiivseid ja negatiivseid. Projektijuht peaks kasutama piitsa (negatiivne) ja präänikut (positiivne), et saavutada soovitud tulemus. Positiivne KITA innustab võistluslikule käitumisele, mis tekitab võtjaid ja kaotajaid. Alternatiivne lahendus oleks luua kollektiivne võistlus, kus kogu meeskond võistleb projekti eesmärgi, objekti ja tiimi edu nimel. McClellandi saavutuse, kuuluvuse ja võimu motivatsioon McClellandi saavutuse motivatsioon on ajendatud soovist olla edukas. Saavutus, isiklik ambitsioon ja vajadus olla oma töös hea on omased inimesele, kes on saavutusele orienteeritud. Nad oskavad tõenäolisemalt paremini eesmärki defineerida ja seda saavutada. Kuuluvuse motivatsioon on ajendatud suhetest ja vajadusest teistega koos hästi töötada. Sellise motivatsiooniga inimesi tõmbab sõbralik õhkkond ja nad pingutavad tiimi ühtsuse, edu ja normide nimel. Selline käitumine suunab inimese teiste aitamisele, samal ajal edendades kollektiivset pingutust. Selle meetodiga saab motiveerida "rahvameest" või seda, kes eelistab töötada rühmas. Võim motiveerib seda, kes tahab domineerida ja manipuleerida eesmärkide, juhiste ja otsustega. Inimesed, kes ihkavad võimu, on valmis panustama riskantsetesse ja võistluslikesse olukordadesse. Võimumotivatsioon viib inimese loomulikku rada pidi liidriks. MBTI isiklik lähenemine Myers-Briggsi tüübi indikaator (MBTI) võimaldab identifitseerida iga inimese eelistusi motivatsioonitaktika kohta. Selleks on olemas küsimustik, kus inimene vastab ise enda kohta käivatele küsimustele. MBTI annab vastused 4 tunnusele: kontaktivajadus teiste inimestega, realistlikkus, loogiline lähenemine ja otsustamise mõjud. Nende nelja elemendi kombinatsioon aitab defineerida inimese isiksusetüübi. Kui projektijuht teab seda, siis see aitab tal rakendada kõige tõhusamat motiveerimise viisi, mis stimuleerib igaüht individuaalselt, seejuures luues toimiva töösuhte või -keskkonna. Demotivaatorid Varem või hiljem tekib projektimeeskonna liikme(te)l tunne, et enam ei taha, ei saa, ei jaksa, ei viitsi. Põhjusi võib selleks olla mitu ning need erinevad iga liikme puhul. Esimestena meenuvad üle- ja/või alatunnid, töö ühetaolisus, infopuudus, usaldamatus, bürokraatia, ebareaalsed tähtajad, meeskonna lõhkumine. Projektijuhi kohus on märgata grupiliikme(te) vähest motiveeritust ja püüda kõrvaldada selle põhjusi. Merike Lees uuris Eesti ettevõtete näitel, mis põhjustab projektimeeskondades probleeme. Tuli välja, et inimeste suhtumise, tööstiili ja töörütmi erinevused. Hierarhia-probleem tuleb mängu ettevõtetes, kus on üle 50 töötaja (Lees 2007: 45 46). 3
4 Projektijuhtimise käsiraamatus (ptk Motiveerimine) pakutakse välja sammud, mille abil saab motivatsiooniprobleeme määratleda. Esimene samm on diagnostika võtme leidmine iga töötaja jaoks. See tähendab vastuste leidmist järgmistele küsimusele: mis mõjustab konkreetset töötajat; milliste vajaduste rahuldamine vallandab tema energia ja loovad jõud; mis paneb teda liikuma ja muutuma. Teine samm on määrata organisatsioonile omased motivatsiooniprobleemid. Siin tuleb uurida organisatsiooni kultuuri ja juhtimist. Kui selles valdkonnas ei ole kõik korras, siis on organisatsioonis märgata järgmisi tunnuseid: töötajad on rahulolematud; kurdavad tühiste asjade pärast; ei ole võimelised koostööks; oma vead veeretatakse teiste kaela, süüdistatakse üksteist; sage töölt puudumine; ei osata kasutada aega; peetakse pikki suitsu- ja kohvipause; tööga ei jõuta tähtajaks valmis. Kui töötajad ei tunne ennast motiveerituna, siis tasub uurida, mis on juhtunud või juhtumas, et nende motivatsioon on kadunud. Scholtes (2001: 403) soovitab selleks esitada lihtsaid küsimusi. Kas motivatsiooni kadumise taga on isiklikud põhjused või mõni tööga seotud seik? Kas need põhjused on ajutised või kroonilised? Kui põhjused on isiklikku laadi, siis mida võib organisatsioon töötajate heaks teha, et neid rasketest aegadest üle aidata? Kui motivatsiooni kadumist on põhjustanud tööga seotud asjaolud, siis milles need seisnevad ja mida võiks firma ette võtta? Kui organisatsiooni üldised motivatsiooniprobleemid ei ole lahendatud positiivselt, siis individuaalne motiveerimine projekti eesmärkide saavutamiseks on keerukas. Projektijuhi käitumine võib olla grupile suur motivaator või ka mõjuda demotiveerivalt. Projektijuhtimise käsiraamat soovitab projektijuhil ennast analüüsida ja silmas pidada, et: teised võivad tema käitumist tõlgendada erinevalt sellest, mida ta kavatses; ta on teadlik, kuidas tema käitumine võib mõjustada teiste inimeste käitumist; kui tema käitumine ei ole positiivne ja tulemusrikas, siis saab ta seda muuta; tema reaktsioon on alati mõjustatud olukordadest, kus ta asub. Tiimi liikmete tööeetika ja suhtumise teadmine on projekti edu saavutamisel kriitilise tähtsusega. On tähtis, et projektijuht näitab isiklikku eeskuju. Enesekindel, edukas, positiivse suhtumisega võib meeskonna moraali ja suhtumise ülesehitamisel imet teha see võib olla nakkav. Kui liikmed näevad, et projektijuht on hea meeskonnamängija, samas liider, reageerib tiim positiivselt. (Brenner 2007: 18) 4
5 Motiveerimise protsess Miskipärast kiputakse ära unustama, et projektijuht on juht. Peale aja ja raha juhtimise tuleb juhtida ka neid inimesi, kes moodustavad projektimeeskonna. Projektijuhi kutsestandardis ptk kirjas olevad nõuded eeldavad, et projektijuhil on olemas meeskonna loomise, konfliktide käsitlemise, läbirääkimise ja personaliarendusega seotud oskused ja teadmised. Nende hulka saab arvata ka motiveerimise. Projektimeeskonna motiveerimine on projektijuhi üks põhilisi ülesandeid. Motiveerimata meeskonnaga on suur tõenäosus, et projekt ebaõnnestub. Projekt ei ole üksnes skoop, töö, tunnid, maksumus ega tulu. See on samuti inimesed, kes selle projekti kallal töötavad. Inspireeritud ja motiveeritud meeskond on suur eelis, et saavutada projekti puhul edu. Projektijuht teab kindlasti, et sõna team akronüüm Together Everyone Achieves More (eesti k: koos saavutavad kõik rohkem) on tõsi ning peaks püüdlema sinnapoole, et meeskond töötaks kui üks mitte mitu inimest eesmärgi saavutamise nimel. (Brenner 2007: 16) Kommunikatsioon Et teada saada, mis projektimeeskonnas toimub, tuleb selle liikmetega suhelda. Kommunikatsiooni käigus peaks välja tulema iga inimese mured ja rõõmud ning sellele infole tuginedes saab teda juba ka motiveerida. Tähtis on projekti liikmeid informeerida. Teadmine aitab keskenduda projekti eesmärgile, annab selgema pildi inimese rollist projektis ning individuaalsetest eesmärkidest ja kogu meeskonna omast. Inimesed peavad olema informeeritud, info valdamist tajutakse teatava staatuse märgina. Hästi korraldatud sisekommunikatsioon aitab töötajatel tunda end tegevusse kaasatuna, motiveerituna ja rahulolevana. (Malmberg 2005: 73) Projektijuhi hea suhtlemine, samuti liikmete omavaheline suhtlus aitab suurendada tiimi töösuhet sel ajal, kui töötatakse ühise suure eesmärgi nimel. Informeeritud projekti liikmed naudivad tööle tulekut, naudivad seda, mida nad projekti juures teevad ja tunnevad naudingut, kui töö saab hästi tehtud. Kommunikatsioon on rohkem kui ainult rääkimine. See võib samahästi olla kirjalik. Kommunikatsioon võib olla üks-ühele (inimeselt inimesele), rühmapõhine, kirjalik (aruanded, e-kirjad). See võib olla ametlik või mitteametlik. (Brenner 2007: 18) Peale rääkimise ja kirjutamise on sama tähtis ka kuulamine. Brenner (2007: 19) pakub välja kuulamise akronüümi. LISTEN: L look, jälgi hääletooni ja kehakeelt; I involvement ja interest, huvitu teisest inimesest; S summarize, sõnasta kuuldud info vestluskaaslasele ümber; T territory, hinda ruumi õigesti; E empathy, kuula, mida vestluskaaslane "ridade vahel" ütleb; N nod, nooguta kinnitamaks, et saad aru. Lepitamine Aeg-ajalt tuleb ette, et mõned tiimi liikmed ei ole milleski ühel meelel ega suuda vaidlust omavahel ära lahendada. Siinkohal tuleb mängu projektijuht, kes kuulab mõlemad pooled ära ja aitab neil sellisele arusaamisele jõuda, mis on projektile kasulik. Mida kiiremini erimeelsus ära lahendatakse, seda töenäolisemalt püsib projekt graafikus. (Brenner 2007: 19) 5
6 Inspiratsioon ja julgustamine Inspiratsiooni saab samuti akronüümi abil lahti seletada. INSPIRE: I identify, identifitseeri ühine visioon; N nurture, toida loovust ja innovatsiooni tõhusa juhtimise kaudu; S share, jaga kohustusi ja edu; P prepare, valmista ette tegevusplaan, kasutades osavõtvat stiili; I improve, paranda projektimeeskonnas suhtlemist ja usaldust; R reward, tunne ära ja tunnusta hea tööd; E enable, võimalda teistel teha nende parim ja aidata üksteisel leppida. (Brenner 2007: 19) Manipuleerimine Manipuleerimisega võib saavutada lühiajalisi eesmärke. Pikemas perspektiivis kaob ära usalduslik suhe projektijuhi ja grupiliikmete vahel. Projektijuhil ja grupi liikmetel on oluline ära tunda juhud, mil nendega manipuleeritakse (ära kasutatakse). Manipuleerimist iseloomustavad järgmised tunnused: vale informatsiooni edastamine info salastamine tendentslike väidete esitamine kontaktide vähendamine suhtlemise viimine emotsionaalsele tasandile. (Projektijuhtimise käsiraamat, ptk Motiveerimine) Töömotivatsioon Selleks, et kedagi motiveerida, on vaja teada, mis on töömotivatsioon ja kuidas nii indiviid kui ka meeskond töötab. Chen ja Gogus eristavad kaht tüüpi motivatsiooni: individuaalset motivatsiooni meeskonna kontekstis (ingl motivation in teams) ja motivatsiooni meeskonna tasandil (ingl motivation of teams). Teoreetilisest seisukohast võttes aitab selline jaotus luua üldise teooria töömotivatsioonist ja käitumisest. See aitab välja tuua sarnasusi ja erinevusi, kuidas motiveeritud käitumine avaldub erinevatel tasemetel, võimalikul vastastikusel mõjul või indiviidi ja meeskonna vahelises suhetes, samuti kui mitmetasandilised ajalised järgnevused ning individuaalse ja meeskonna motivatsiooni tulemused. (Chen ja Gogus 2008: 288) Töötaja motivatsiooni defineeritakse sageli seesmiste jõudude kaudu, mis suunavad, annavad energiat ja hoiavad jõus tööga seotud pingutust. Täpsemalt, töömotivatsioon koosneb kolmest põhikomponendist: 1. eesmärgi genereerimine (valida, kus ja kuidas jaotada pingutust); 2. eesmärgi püüdmine (eesmärgi poole püüdlemise ajal pingutuse reguleerimine); 3. motivatsiooni seisundid (uskumused seoses töökeskkonnaga ning indiviidi huvi ja suutlikkus selles keskkonnas tõhusalt toimida). Põhiline ühisjoon töömotivatsiooniteooriatel on, et töötajad on eesmärgist ajendatud. Peamine erinevus individuaalse ja meeskondliku eesmärgistatud protsessi puhul avaldub koordineeritud tegevuse ja liikmetevahelise mõttevahetuse kaudu. See tähendab, et individuaalse taseme eesmärgi protsessid on enamasti kognitiivse iseloomuga, samal ajal kui 6
7 tiimi tasemel on juures ka jagatud kognitsioon ja seetõttu ka suurem sotsiaalne komponent. (Chen ja Gogus 2008: 290, 292) Tabel 1. Mitmetasandilise motivatsiooni avaldumine. Allikas (Chen ja Gogus 2008: 294) Element Individuaalne tase Meeskonna tase 1. Tõhusus Inimene usub enda võimetesse korraldada ja täide viia tegevusi, mida on vaja ettenähtud saavutuseks. 2. Volitus Inimene usub enda autonoomiasse ja võimekusse teha tähendusega tööd, mis võib mõjutada tema organisatsiooni. 3. Pühendumus meeskonnale (organisatsioonile) Indiviidi samastumise ja seotuse tugevus kindla kollektiiviga. 4. Eesmärgile pühendumine Indiviidi otsustavus saavutada eesmärk. 5. Õiglus Millises ulatuses indiviid tunneb, et teada on õiglaselt koheldud. Meeskonna jagatud uskumus ühendatud võimekusest korraldada ja ellu viia tegevusi, et tulemuseks oleks etteantud tasemel saavutus. Meeskonna jagatud uskumus oma autonoomiasse ja võimekusse teha tähendusega tööd, mis võib mõjutada nende organisatsiooni. Meeskonna jagatud uskumus samastumise ja seotuse tugevuse kohta kindla kollektiiviga. Meeskonna jagatud uskumus saavutada eesmärk. Meeskonna jagatud uskumus, kui õiglaselt meeskonda tervikuna koheldakse. Kui kontseptsioonilt on individuaalne ja meeskonna motivatsioon sarnased, on põhierinevus nende vahel meeskonnaliikmete jagatud tunnetus, mis puudutab ühise tegutsemise fookuspunkti. Arvatakse, et sellised jagatud tunnetused või uskumused tekivad aja jooksul, kui meeskond jagab kogemusi ja suhtleb ülesande täitmise käigus. (Chen ja Gogus 2008: 295) Et täielikult mõista motivatsiooni meeskonnas individuaalsel ja rühma tasandil, on tähtis aru saada ajalistest järgnevustest ja tulemustest. Põhiküsimus on, kas samad motivaatorid mõjuvad indiviidile ja tema meeskonnale. Teisisõnu, kas organisatsioonid, juhid ja tiimijuhid peaksid kasutama erinevaid, üksteist täiendavaid või võistlevaid strateegiaid, et motivatsiooni tasanditele igal tasemel kaasa aidata. (Chen ja Gogus 2008: 301) Mida peab projektijuht motiveerimise juures meeles pidama? Enamik autoreid on seisukohal, et teisi motiveerida saab ainult inimene, kes on ise motiveeritud. (Landsberg 2003: 12, Malmberg 2005: 71, Projektijuhtimise käsiraamat) Stimuleerides projektimeeskonna sooritust, peab projektijuht suutma rakendada palju oskusi, muu hulgas head suhtlemisoskust ja võimet teisi koolitada, otsusvõimet, näitama eeskuju ning looma positiivse, motiveeriva keskkonna. (Peterson 2007: 60) 7
8 Projektiliikmete eripärade mõistmine Iga liige tunneb ennast olulisena, kui tema enesehinnangut tõsta. Seda saab teha lihtsate vahenditega, näiteks tema sünnipäeva meeles pidades, tänada hea töö eest, isegi märku andes, kui väiksed ülesanded on korralikult täidetud. Kui tunnustada rahaliselt, siis tuleb tasu maksta õiglaselt, arvestades iga inimese oskuste taset ja nende panust projekti. (Brenner 2007: 18) Eesmärgile keskendumine Selleks et inimesi motiveerida, peab olema kindlaks määratud eesmärk, mida soovitakse saavutada. Projektijuhi motivatsioonilise tegevuse eesmärk on panna inimesed tahtma projekti eesmärki saavutada. Selle juures on keerukaim küsimus, kuidas panna erinevaid inimesi tahtma saavutada üht ja sama eesmärki. (Projektijuhtimise käsiraamat, ptk Motiveerimine) Motiveeritus tähendab seda, et projekti eesmärgid ja projektijuhi isiklikud eesmärgid on suures osas kokkulangevad. Kõige olulisem motivatsioonitegur on eesmärk ise. Eesmärk peab olema: sõnastatud positiivselt selge ja konkreetne põhjendatud jagatud alaeesmärkideks saavutatav (reaalne ja mõistetav). Motivatsiooniallikad Inimesi ergutavad, innustavad ja panevad tööle väga erinevaid asjad, mis ühele on oluline, võib teisele tunduda tähtsusetu. Töötaja motivatsiooniallikad sõltuvad otseselt isiklikust ja organisatsiooni sise- ja väliskeskkonnast. Seetõttu ei saa ühegi teise organisatsiooni positiivset kogemust otseselt üle kanda. Tähtis on just oma projektimeeskonna liikmete eripära arvestada. Projektijuhi ülesanne on motivatsiooniallikad koostöös meeskonnaga teadvustada. See eeldab juhilt inimeste tundmist, head meeskonnatööd ja suhtlemisoskusi, millele aitab kaasa empaatiavõime. Efektiivne motiveerimine eeldab teadmisi mitmesugustest motiveerimise võimalustest. Mida suuremad on teadmised, seda suurem on tõenäosus, et leitakse töötajale sobivad motiveerivad tegurid. Organisatsioonilt eeldatakse oma filosoofia väljendamist nii, et töötaja teaks, kas ta leiab selle organisatsiooni eesmärgiavaldusest rahulolu. Sellest saavad alguse kindlad väärtused ja tegutsemisviisid, mis on töötaja motivatsiooni üldine alus. Tähtsaks peetakse kompleksset lähenemist töötajate motiveerimisele. (Personalijuhtimise käsiraamat, ptk Tunnustamine ja motiveerimine) Keskendumine tööandja väärtusele töötaja jaoks võib olla olulisem kui töötaja väärtusele tööandja jaoks. On 4 tegurit, mis töövõtjale korda lähevad: 8
9 1. seesmine rahulolu mis inimesele töö enda ning organisatsiooni kultuuri ja elu juures rahuldust pakub; 2. rahaline tasu põhipalga ja muude soodustuste kombinatsioon; 3. kasvuvõimalused võimalused areneda ja karjääri teha; 4. tunnustus mitterahaline tasu. (Mayo 2004: 143) On 3 tööle ergutamise viisi: 1. välised motiveerimisvahendid ehk stiimulid. Need võivad olla nii majanduslikud (palk, preemia, kindlustused, töövahendid) kui ka sotsiaalsed (edutamine, karjäär, töö rikastamine, töökeskkond); 2. sisemised motivatsioonivahendid ehk motivaatorid on seotud nn psühholoogilise tasuga. Inimene rakendab oma võimeid, teadmisi ja oskusi ning areneb selle kaudu, saab tunnustust ja tähelepanu; 3. tahe ehk pühendumus on sisemise motivatsiooni edasiarendus: sihikindel, kõigutamatu ja otsustav tahtepingutus, mille on tinginud isiklik valik ja otsus. (Malmberg 2005: 23) Personalijuhtimise käsiraamatus antakse tõlgendus sisemisele ja välimisele motivatsioonile. Sisemine motivatsioon tegevusega ollakse hõivatud tegevuse enese pärast, tegevuse sooritus pakub naudingut, tegutsemine on vabatahtlik, teadlik ning vajaduseta materiaalse tasu järele. Väline motivatsioon tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna kas välisest või sisemisest innustamisest, lubadusest või hoiatusest. Kõrge sisemise motivatsiooni säilitamiseks, tööga rahulolu ja kõrge efektiivsuse saavutamiseks peab inimene teadma, millised on tema tehtava töö tulemused, tundma vastutust tulemuste eest ning aru saama töö mõttekusest. Sisemine motivatsioon võib olla olulises seoses mittemateriaalsete allikatega, väline aga materiaalsete allikatega. Töötaja, kellel on tugev sisemine motivatsioon, väärtustab kindlasti rohkem inimsuhteid ja pehmeid väärtusi. Töötaja, kes on orienteeritud välisele motivatsioonile, huvitub eelkõige materiaalsetest allikatest. Sisemise motivatsiooni rõhutamise kõrval ei ole väline motivatsioon siiski oma tähtsust minetanud oluline on pakkuda kindlale isikule väärilisi ja märkimisväärseid tasusid. Seega on juhi üks eesmärke leida õige tasakaal materiaalsete ja mittemateriaalsete motivatsiooniallikate vahel. Motiveerimise allikana on tähtsal kohal ka töökeskkond: huvitav töö, mis pakub väljakutseid ja iseseisvust toetav tööõhkkond. Töötajatele on motiveeriv tööülesannete laiendamine kaasamine arengurühmadesse, oluliste otsuste vastuvõtmisesse. (Personalijuhtimise käsiraamat, ptk Motivatsiooniallikad) Eelistused erinevad üldisest keskmisest, peale kõigi jaoks ühise tuuma on soovitatav jätta töötajale võimalikult suur valikuvabadus. Kui sisemisele ja välisele motivatsioonile juurde panna ka KITA põhimõtetest tulenevad positiivne ja negatiivne motivatsioon, saab joonistada skeemi. 9
10 Joonis 1. Motivatsiooniallikad. Allikas: Targo Tennisberg Personalijuhtimise käsiraamatus tuuakse ära motiveerimise kesksed rõhuasetused. Töötajaid motiveerib pigem tulemusele suunatud väljakutset pakkuv ülesanne kui lisatasu. Hästi tehtud tööd peab tunnustama juhtkond, kolleegid või avalikkus. Motiveeriv on kuulumine mainekasse organisatsiooni, seega professionaalse uhkuse loomine. Olulised tegurid on rahuldust pakkuv ja innustav töökeskkond, vahendid ja ressursid töö tegemiseks. Heaks motivatsiooniks peetakse enesearendamise ja karjäärivõimalusi. Lisaväärtuse annab töötajatega mitteformaalsete (mitte ainult tööalaste) suhete arendamine (nt väljasõidud, seltsielu), huvitavad töökaaslased. Inimesi tegutsema motiveerides tuleb leida kõigepealt valdkonnad, kus organisatsiooni vajadused ja eesmärgid ületavad individuaalsed vajadused ja eesmärgid. See võimaldab luua võidan võidan kokkulepped. Kokkulepe on oma olemuselt psühholoogiline leping juhi ja alluva vahel. (Personalijuhtimise käsiraamat, ptk Tunnustamine ja motiveerimine) Organisatsiooni edu põhineb töötajate austamisel ja nende positiivsel motiveerimisel. Positiivne motivatsioon seostub eesmärkide realiseerimisega, samas esineb ka negatiivset motivatsiooni, mis on seotud hirmuga ebaõnnestumise ees. Töötajad ootavad liidritelt ka toetavat emotsionaalset tagasisidet empaatiat. Kui liidrid mõjutavad emotsioone positiivselt, toovad nad töötajates välja nende parimad omadused. Mida enam väärtustatakse inimese rolli, seda olulisemaks muutub juhi võime töötajaid inspireerida ja motiveerida. Töötajate väärtustamine on projekti edukuse seisukohalt määrava tähtsusega. 10
11 Motivatsioonisüsteem Projektijuhtimise teooriad rõhutavad projektijuhi ja tema meeskonna motivatsioonisüsteemi olulisust. Eesti ettevõtetes pole eriti motivatsioonisüsteemi. Projektijuht töötab kuupalga eest, pole vahet, mitu projekti ta selle aja sees ellu viib. Tavaorganisatsioonides jääb mulje, et projektijuhtimise meetod on vana hea talgutöö meetod inimressursile ei kulu sentigi. (Lees 2007: ) Põhiküsimuseks kujuneb, kuidas suudetakse tagada tasakaal inimeste motiveerituse, tunnustamis- ja motiveerimissüsteemi arendamisel ning süsteemi integreerimisel teiste juhtimisvaldkondadega. Süsteem saab tervikuna muutuda reaalseks üksnes siis, kui personalil on motivatsioon õppida ja areneda ning nad on kaasatud süsteemi loomisesse ja on teadlikud loodud võimalustest oma organisatsioonis. Personalijuhtimise käsiraamatus (ptk Tunnustamine ja motiveerimine) on kirja pandud mõned ideed motivatsioonisüsteemi koostamiseks. Töötajate vajadused on väga erinevad, sõltudes indiviidi, perekonna ja kultuurilistest väärtustest: tarvis on teha oma asutuse tegelikust olukorrast lähtuvad uuringud. Inimesed soovivad töötada meeldivas töökeskkonnas, kus nad on kaasatud ja hinnatud: määrata personali osalus, kaasamine ja liikmete roll meeskonnatöös. Motiveeriv on suurem vastutus ja sellega kaasnevad väljakutsed: määrata vastutusvaldkonnad ja võimalikud väljakutsed. Töötajad väärtustavad juhtide juhendamist, nõustamist ja arendustegevust: leida võimalused nende tegevuste pakkumiseks. Töötajatele on tähtis, et neid koheldakse ja tunnustatakse õiglaselt ja võrdsuse põhimõttest lähtudes: vaja on fikseerida ühtsed kokkulepped ja arusaamad. Töö peab pakkuma väljakutseid, rahuldust ning olema tähenduslik: fikseerida tasu (materiaalne ja mittemateriaalne) positiivse tegevuse eest. Töötaja areng ja õppimine on kõrgelt väärtustatud: mille kaudu ja kuidas seda asutuses tehakse. Vead, mida motiveerimisel tehakse Projektijuht puutub kokku väga paljude erinevate isiksustega, asjatundlikkuse tasemetega ja staažiga, muu hulgas ka inimeste taustaga, kultuuriga ja isiklike kogemustega. Ning projektijuht võib teha motiveerimisel vigu. Peterson (2007: 64 65) on ära toonud vead, mida projektijuht võib teha ja pakub ühtlasi välja ka lahenduse, kuidas seda viga vältida või parandada. Mis motiveerib mind, see motiveerib teisi ka. Selle tulemusena on projektimeeskonna need liikmed, kellele see motivaator ei mõju, tavaliselt pettunud. Lahendus: teha selgeks, mis kellelegi mõjub. 11
12 Inimesi motiveerib peamiselt raha. Projektijuhil on alati liiga vähe raha, et seda motivaatorina kasutada. Lahendus: keskenduda muudele motivaatoritele kui seda on raha. Projekti liikmetele meeldib saada ametlikku tunnustust. Kõik teavad, et "kiida avalikult, laida nelja silma all". Siiski peab projektijuht teadma, et kõik ei talu avalikku kiitust. Silmas tuleb pidada, et kedagi kiites ei tuleks kelleltki teiselt sama asja kohta negatiivset tagasisidet. Lahendus: laiem heakskiit avalikule tunnustusele peab olema tiimi ühine asi. Motiveeri neid ägeda hüüdlausega. Ainult jõulise hüüdlausega väga kaua ei motiveeri. Lahendus: sloganite kasutamine peaks keskenduma keskkonnale, mitte projektile. Individualiseeri! Hea projektijuht on tugev ergutaja. Pidev edu tõotamine võib tiimile tüütuks muutuda või on sellel ainult marginaalne mõju. Lahendus: tööta koos meeskonnaliikmetega situatsioonid läbi, selgitusi ja arusaamu rakendades tuleks kindlustada õppimisvõimalus, millest tulevikus õppida ja mida muuta. Meeskonnaliikmed on professionaalid, neid ei peagi motiveerima. Paljud projektijuhid suhtuvad oma meeskonda kui haritud ja kogemustega professionaalidesse ning arvavad, et nad ei vaja järelevalvet ega tuge. Siiski ei ole kõik sisemise käivitusega ja paljud töötavad paremini, kui neid motiveerida. Lahendus: kohtle meeskonda kui professionaale, aga edenda motiveeritud keskkonda, mida saab teha ainult projektijuht. Ma motiveerin neid siis, kui probleem tekib. Oodates probleemi kerkimist, võib mõne tiimiliikme jaoks olla juba liiga hilja. Selline projektijuhtimise stiil on väga eemalolev. Lahendus: ära oota probleemide tekkimist, et hakata oma meeskonda motiveerima. Selle asemel keskendu meeskonnale ja selle liikmete individuaalsetele vajadustele. Ma kohtlen kõiki ühtmoodi. See meeldib inimestele ja on motiveeriv. Üks asi sobi kõigile, kõik ei pruugi seda hinnata või heidutab mõnda liiget. Lahendus: liikmeid on vaja motiveerida lähtuvalt tema isikupärast, soovidest ja käivitajatest. Kokkuvõtteks Motiveerimine on teise inimese (või enda) inspireerimine ja julgustamine, et ta teeks head tööd ja tahaks anda endast parima. Teist saab motiveerida ainult see, kes on ise motiveeritud. Kuigi vaikimisi on projektijuhi kohustus on kõiki projekti liikmeid innustada, võiksid siiski ka projektikaaslased üksteist motiveerida. 12
13 Motiveerima peaks kõigis projekti etappides. Kui probleem on juba tekkinud ja projektijuht peab hakkama tagajärgi likvideerima, on motiveerimisega juba hiljaks jäädud. Motiveerida võib igal pool: koosolekutel või projektiliikmega personaalselt suheldes. Tähtis on meeles pidada, et tuleb kasutada kõiki kommunikatsiooni elemente: rääkimist, kuulamist, kirjutamist. Motiveerimine on tähtis, et saavutada projekti lõppeesmärk saada õigel ajal ettenähtud summaga tulemus, millega klient on rahul. Et selline tulemus saavutada, peab projektijuht liikmeid inspireerima tegema tööd nii hästi kui võimalik. Kui see õnnestub, siis on projekt korda läinud. 13
14 Kasutatud allikad Brenner, Dorothy Ann Achieving a Successful Project by Motivating the Project Team. Cost Engineering. vol 49, nr 5, lk Chen, Gilad; Gogus, Celile Motivation in and of Work Teams. A Multilevel Perspective. Work Motivation: Past, Present and Future. Editors Ruth Kanfer, Gilad Chen, Robert D. Prichard. Lk Kutsestandard "Projektijuht II, III, IV, V" [ ] Landsberg, Max Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn : Varrak. Lees, Merike Projektijuhtimine väljakutsed ja võimalused. Tallinn : Äripäeva Kirjastus. Mayo, Andrew Ettevõtte inimväärtus. Kuidas mõõta ja juhtida inimkapitali. Tallinn: Pegasus. Malmberg, Kristi Tahte tekitajad. Kuidas luua motiveerivat töökeskkonda? Tallinn : Äripäeva Kirjastus. Personalijuhtimise käsiraamat. Võrguväljaanne. Tallinn : AS Äripäev [ ] Peterson, Tonya M Motivation: How to Increase Project Team Performance. Project Management Journal, vol. 38, nr 4, lk Projektijuhtimise käsiraamat. Võrguväljaanne. Tallinn : AS Äripäev [ ] Scholtes, Peter R Juhi käsiraamat. Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni. Tallinn : TEA Kirjastus. Tennisberg, Targo Juhtimisviisid ja motivatsioon. [ ] Vääri, Eduard; Kleis, Richard; Silvet, Johannes Võõrsõnade leksikon. Kuues, uuendatud trükk. Tallinn : Valgus. 14
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationTÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP
EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö
More informationSTATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala Reete Sahtel JU-3-S-E-tal STATOIL FUEL & RETAIL EESTI AS TEENINDUSJAAMADE TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU JA TÖÖMOTIVATSIOON Lõputöö
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationPERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata
More informationSPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS
1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks
More informationKiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid, turud, tehnoloogiad,
Sissejuhatus Autorid: Tiia Tammaru, Ruth Alas Peatükk: Õppimine ja innovatsioon 17 1 1 Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid,
More informationTÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrei Andrejev TÖÖRAHULOLU JA SEDA KUJUNDAVAD TEGURID EESTI RAAMATUKOGUDE NÄITEL Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks
More informationPERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVEERIMINE OÜ HOTELL TARTU NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Sigrit Parts PERSONALI TÖÖRAHULOLU JA MOTIVEERIMINE OÜ HOTELL TARTU NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.
More informationNoorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1
NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationTÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Karmen Lehtla TÖÖTAJATE PÜSIVUST MÕJUTAVAD TEGURID ETK NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Maris Zernand-Vilson
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES
More informationTAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Mona Laas TAGASISIDESTAMISE MÕJU TÖÖTULEMUSTELE CREATIVE UNION I NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationHea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm
Hea lugeja! Hoiad käes hea valitsemise käsiraamatut vabaühendustele, mis loodetavasti ei sisalda mitte üksnes meeldivaid lugemishetki, vaid pakub ainet ka tõsiseks järelemõtlemiseks ning näpunäiteid, mida
More informationTEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster
TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine
More informationORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON ICOSAGEN GRUPP NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Andrus Viru ORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON ICOSAGEN GRUPP NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Maret Ahonen Tartu 2012 Soovitan suunata
More informationPERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Baile Orb PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 05 Soovitan suunata kaitsmisele...
More informationAkadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Jana Smidt Akadeemilise motivatsiooni skaala adapteerimine eesti keelde Seminaritöö Juhendajad: Olev Must, Karin Täht, Mari-Liis Mägi Läbiv pealkiri: Akadeemilise motivatsiooni
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationJUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS
Eesti-Roosti suitsidoloogia Instituut JUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Juhendi tekst valminud Ravikindlustuse eelarvest
More informationÕpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More information3.3 Projekti rakendamine. Ban Uppa! juures : Millega? Kellega? Millal? Kus? Kuidas? Tegevuste plaani kavand (Kommentaarid teretulnud!
Ban Uppa! juures : Tee üles! Ban Uppa! uus projekt Koostanud Dali ja Matto Veebruar-märts: Aprill: Mai: Juuni: Juuli: August: September: Oktoober detsember: Detsember: Jaanuar veebruar: Tegevuste plaani
More informationKAASAMISE. käsiraamat AMETNIKELE JA VABAÜHENDUSTELE
KAASAMISE käsiraamat AMETNIKELE JA VABAÜHENDUSTELE Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele Käsiraamatu väljaandmist rahastasid Siseministeerium ja Riigikantselei Autorid: Hille Hinsberg, Urmo
More informationTartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Riigiteaduste Instituut Magistritöö Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL: ÜHISKOND. ORGANISATSIOON. INDIVIID. Juhendaja: Tiina Randma-Liiv PhD Tartu
More informationKÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg
KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja
More informationASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Sotsiaalteaduskond. Tööstuspsühholoogia instituut. Kadri Lipp
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Kadri Lipp INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI ÜLIÕPILASTE OOTUSED TÖÖLE JA TÖÖANDJATELE Magistritöö Juhendaja: Velli Parts,
More informationBo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?
Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Karin Kiis
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Karin Kiis Töö autonoomsuse ja tööprotsessi kaasatuse mõju 30-50 aastaste meeste ja naiste eluga rahulolule Eestis
More informationKODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT
KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT KODANIKUÜHENDUSTE ÜHISKONDLIKU MÕJU HINDAMINE KÄSIRAAMAT Koostaja: Jaan Aps Heateo Sihtasutus Tallinn 2012 Käsiraamat valmis ühe väljundina Heateo
More informationHANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Kaisa Karba HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Harald Kitzmann
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationJuhtimine. Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! TEADMISTE KAUDU EDUKAKS!
Juhtimine mai 2014 nr 5 (107) Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! Dokumentide vastuvõtt 26. juuni - 4. juuli 2014 Bakalaureuseõpe TEADMISTE KAUDU EDUKAKS! Magistriõpe
More informationTEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ann Helen Turgan TH3 TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2017 Soovitan
More information(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)
Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside
More informationLASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö
More informationASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND
ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND 2008, Kaunas Autorid: Zina Baltrenienė,
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja
More informationTARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi
TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8
More informationToetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta
EUSE SUUNISED MITMEKESISUSE KOHTA Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühendus Elukestva õppe
More informationNOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2017 SISUKORD Mis on Noorte Tugila? 3 NEET-noored kui ühiskonna väljakutse ja sihtgrupp 5 Jõustamine 6 Noorsootöö
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationLASTE ÕIGUSTE TAGAMINE
LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and
More informationKaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS
Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS Projekt STEPS Kaasatuse tugevdamine rahvatervise uuringutes (Strengthening Engagement in Public health Research
More informationToomas Tamsar. Innukas. Töö kohandamine ehk job crafting aasta suundumused tööturul. Töövaidluse lahendamine töövaidlus komisjonis ja kohtus
jaanuar 2015/41 Töö kohandamine ehk job crafting 2015. aasta suundumused tööturul Töövaidluse lahendamine töövaidlus komisjonis ja kohtus Tööandjate manifest Kuidas Pärnumaa majandusel läheb Innukas Toomas
More informationIT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid
IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor
More informationGLS JUHTIMISKONVERENTSILE!
Tere tulemast GLS JUHTIMISKONVERENTSILE! Meil on au, et oled otsustanud need kaks päeva meiega veeta. Nagu sa varsti avastad, siis Global Leadership Summit (GLS) on nii palju enamat, kui lihtsalt konverents:
More informationHeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast
HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti
More informationTeadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid. Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid. Uuringu 3.1. raport
Teadus- ja arendusasutuste juhtimis- ja majandamismudelid Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid Uuringu 3.1. raport Töögrupi juht: professor Maaja Vadi Autorid: Anne Reino, Krista Jaakson, Kaisa
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationSotsiaalne kompetentsus Helve Saat & Hele Kanter
Sotsiaalne kompetentsus Helve Saat & Hele Kanter Traditsiooniliselt on igapäevases klassitunnis fookuses akadeemiline õppekava. Vähem pööratakse tähelepanu suhetega seonduvatele teadmistele ja oskustele,
More informationSTRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK
1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika
More informationIGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.
More informationSA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks sisekommunikatsiooniks.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SA Viljandi Haigla kommunikatsioonistrateegia koostamise lähtealused: võimalused ja takistavad tegurid efektiivseks
More informationÕpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
More informationCV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet.
CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet www.europassikeskus.ee Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Tihti peetakse
More informationÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI
More informationMeedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee
Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste
More informationSotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus
1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Kaisa Kaup
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Kaisa Kaup Personali arendamine koolituste kaudu Viljandi Maavalitsuses 2011 2012 Bakalaureusetöö Juhendaja: Kristiina Tõnnisson, Ph.
More informationT-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi
Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.
More informationNAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Astrit Vanaveski NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL Bakalaureusetöö Õppekava Ärindus, peaeriala turundus
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationKORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö
More informationEURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Sigrid Jamnes EURES TEENUSE TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISE PARENDAMINE EESTI TÖÖTUKASSA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Raigo Ernits Pärnu 2015 1 Soovitan suunata
More informationTiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta
on ingliskeelse internetipõhise üllitise 'Introduction to Combination Therapy' tõlge, üks viiest juhisest, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingutele. Eestikeelses brošüüris tehtud muudatuste
More informationAVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Riigimajanduse õppetool Ardon Kaerma AVALIKU SEKTORI ASUTUSE STRATEEGILISE ARENGUKAVA ALUSED (PÕHJA-EESTI PÄÄSTEKESKUSE JÄRELEVALVETEENISTUSE NÄITEL)
More information3. Noorsootöötaja toetab noorte õppimist - millist õppimist, miks ja kuidas?
3. Noorsootöötaja toetab noorte õppimist - millist õppimist, miks ja kuidas? Selle peatüki läbitöötamise järel suudad...... paremini märgata ja väärtustada noorte õpikogemusi ning õppimise mitmekülgsust,
More informationNõustamise alused Abimaterjal õppenõustamiskeskustele
Nõustamise alused Abimaterjal õppenõustamiskeskustele Tartu, 2010 2 Sisukord Eessõna... 5 1. Nõustamine ja konsulteerimine laste arengu toetamisel Kristiina Tropp... 7 Sissejuhatus... 7 Nõustamise olemus
More informationRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More informationAdaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;
Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury
More informationVaimne tervis kui vaimne heaolu
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) Zrinka Laido, Lauraliisa Mark Vaimne tervis kui vaimne heaolu kui vaimne
More informationNOOR PUUDEGA LAPSE PERES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY
More informationTartu ülikooli juhtimise hea tava
Tartu ülikooli juhtimise hea tava Sisukord Juhtimise hea tava taustaks... 1 Juhtimise hea tava koostamise protsess... 2 Juhi töö eripära ülikoolis ja hea tava... 3 1. Juht ja töötajad / isikutevahelised
More informationJUHTIMINE. Sotsiaalne juhtimine. Mart Murdvee Juhtimispsühholoogia. Juhtimise ajalugu.
1 JUHTIMINE on element või funktsioon, mis tagab antud struktuuri (organiseeritud süsteemi) säilimise, selle tegutsemisreziimi stabiilsuse ning eesmärkide ja programmide realiseerimise. 2 Sotsiaalne juhtimine
More informationMobiiliäpid turunduses must auk?
Turundus Facebook`is raiskab aega? Mobiiliäpid turunduses must auk? Väärarusaamad Facebooki võludest Mobiiliäppide võlud ja valud Nipid Facebookis ellu jäämiseks Koostanud: Aiki Arro Mida siit leiad? Kas
More informationNoorsootöö identiteet ja tulevik
Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationKiusamine ja ahistamine Vaimse tervise hoidmine
Kiusamine ja ahistamine Vaimse tervise hoidmine Külli Luuk Tervise Arengu Instituut /Allikad: Merle Tambur Taimi Elenurm/ MIS ON TÖÖKIUSAMINE? ... Töökiusamine on ebaeetiline ja vaenulik käitumine, mis
More informationTeeLeht aasta suuremad teetööd. Korruptsioon ja Maanteeamet. Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid. Tuhandete kilomeetrite võrra targemaks
Nr 80 APRILL 2015 MAANTEEAMETI AJAKIRI 2015. aasta suuremad teetööd Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid liiklusohutus vajab mõtteviisi muutust Veolubade taotlemine kolib e-teenindusse Korruptsioon
More informationMeeskonnatöö mängude kogumik
Meeskonnatöö mängude kogumik ver. 1.95 aprill 2010 See mängude kogumik on sündinud paljude inimeste ühise panuse tulemusel ja areneb pidevalt edasi. Suur tänu Teile kõigile! Uku Visnapuu koostaja Tartu,
More informationÄRIPROTSESSID JA NENDE KVALITEET TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES TIETO ESTONIA AS
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Helen Pildre ÄRIPROTSESSID JA NENDE KVALITEET TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES TIETO ESTONIA AS Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor Kurmet Kivipõld
More informationKEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor
More informationSaatesõna eestikeelsele väljaandele
Saatesõna eestikeelsele väljaandele Originaali tiitel: Appendix: Techniques and Methods of Policy Analysis Katarína Staroòová Raamatust: How to be a better policy advisor? Miroslaw Grochowski, Michal Ben-Gera
More informationSTRUKTUURIÜKSUSE TULEMUSLIKKUSE JUHTIMINE KOORDINATSIOONI ABIL EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUPIDAMISOSAKONNA NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Ave Sepik STRUKTUURIÜKSUSE TULEMUSLIKKUSE JUHTIMINE KOORDINATSIOONI ABIL EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUPIDAMISOSAKONNA NÄITEL Magistritöö
More informationJuhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,
More informationMARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA OSAKOND MAGISTRITÖÖ MARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS Tarmo Tirol Juhendaja: mag. phil. Eduard Parhomenko Tartu, 2005 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Ajalooline
More informationTURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks
More informationTURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Marie Evart TURUNDUSKESKNE LÄHENEMINE VÄRBAMISELE JA TÖÖANDJA SOOVITAMISEGA SEOTUD TEGURID Magistritöö
More informationAvaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise
Avaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise L e h e k ü l g 2 Ühtne hindamismudel (CAF) Avaliku sektori organisatsioonide parendamine läbi enesehindamise CAF 2013 L e h e k ü l g
More informationFOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Gertha Teidla-Kunitsõn FOORUMTEATER JÕUSTAMISMEETODINA Bakalaureusetöö Juhendaja: Mare Leino, Ph.D Tallinn 2013 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Teiste
More informationInnovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit
More informationKonstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana
Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Aleksandra Sooniste Kaasava hariduse põhimõtete järk-järguline juurutamine Eesti haridussüsteemi ja eesmärk lõimida aastaks
More information