6/1999 september 22 Krooni

Transcription

1 6/1999 september 22 Krooni Vananemine Eesti moodi Laserid geene uurimas ja diskot illumineerimas Baskid vabadusvõitlejad või terroristid Kohutav, ent sümpaatne siga Reportaaž päikesevarjutuselt Iidne mäng male Uudisveerud

2

3 milline sa oled? SAAME TEADA: Kas allmaailm õn ikka paras paik põrgu jaoks Maa kihtide tegelikust kujunemisest südamikuni välja Magma-ja moondeprotsessidest Mandrite triivist hiigelkonveieril Kasvu-ja külmhoone aegadest Liustike võimutsemisest ja nende jälgedest Ookeanide ja madalmerede kujunemisest Riffide tekkest Jõgede, järvede ja soode elukäigust Tuule toimest ja tema maisest loomingust ning palju muudki f -"EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU ETTETELLIMINE toimetusest üksikisikutele ning koolidele ja teistele asutustele kuni k.a. 25. oktoobrini. MEIE AADRESS: Tallinn, Narva mnt. 5. Tel või ,faks , horisont@datanet.ee Erinumbri ettetellimishind 25 krooni. Tellimisel tasuda kohe kohapeal sularahas või ülekandega Optiva Panka: Perioodika AS ajakiri "Horisont" a/a , kood 720.

4 TOIMETUSE LEHEKÜLG ILMUB AASTAST NUMBRIT AASTAS. TOIMETUS: INDREK ROHTMETS, peatoimetaja REIN VESKIMÄE, tegevtoimetaja ja reaalteadused KÄRT JÄNES-KAPP, sotsiaal-ja humanitaarteadused TIIU KUKK, keeletoimetaja KERSTI TORMIS, kujundus Faks horisont@datanet.ee TOIMETUSE AADRESS: Narva mnt. 5, Tallinn HORISONT AVALDAB KÄ REKLAAMI. REKLAAMIHINNAD (koos käibemaksuga): Tagakaas l/l 4 värvi 6300 kr Esi-ja tagakaane sisekülg ning nende vastasleheküljed l/l 4 värvi 4900 kr Ülejäänud leheküljed l/l 4 värvi 4250 kr mustvalge 2100 kr Toimetusest saab osta Horisondi varemilmunud numbreid. «Horisondi» ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital TÄHELEPANU! Toimetuse telefoninumbrid õn muutunud! Uues HORISONDIS õn silmatorkaval kohal sead kodused notsud ja nende Aafrikas elavad kummalise välimusega ohtlikud sugulased, tüügassead. Juha Vaiste õn meie ajakirja lugejatele tuttav maailmaränduri ja teaberohkete reisijuttude autorina. Tüügassigasid õn ta Aafrikas vaadelnud oma arvukatel matkadel aastakümnete kestel ja avastanud nende loomade kohutava sarvilise maski tagant põneva ning aruka eluka, kellel jätkub piisavalt uudishimu, et oma kärssa kä inimeste maailma toppida. Usutavasti ei jäta kedagi külmaks durrellilikult jutustatud lood Põhjala mehe kohtumistest kuumade savannide reibaste kärsakandjatega. Viimasel ajal peetakse Eestimaal aru, et kas seapidamine tasub end ära. Siga õn selleks, et sealiha toota. Ent ajad õn tõesti kiiresti muutumas ja muu hulgas õn tõsiselt teisenemas kä kodunotsu staatus. Šotimaal sündinud utt Dolly tõusis aujärjele esimese kloonitud imetajana, kuid vaevalt saavutab samasuguse kuulsuse üks nimetu notsu kusagilt kõrgtehnoloogia firma seafarmist, kes juba lähiaegadel õn sunnitud oma neerud inimkonna hüvanguks ohverdama. Ent seekord mitte piruka valmistamiseks, vaid selleks, et mõni päästmatult haige inimene saaks oma elu (ja igati täisväärtuslikult) jätkata. Teistelt liikidelt pärinevate elundite siirdamine ehk ksenotransplantatsioon õn kohe-kohe tõelisuseks saamas. Rahvalik väljend vennaihu omandab tänu moodsale biotehnoloogiale hoopis uue tähenduse. Praegusel hetkel ootab üle kogu maakera siirdamiseks sobivat südant või neeru või maksa või kopsu ümmarguselt haiget. Nende ootamisaeg õn piiratud ning nende pääsemine sõltub juhusest, tihtipeale juhusest, mis kellelegi teisele tähendab katastroofi, elupäevade lõppu. Inglise firma Imutran uurijad usuvad, et uue sajandi esimese kümnendi lõpuks rahuldavad eriotstarbelised seafarmid inimkonna üha kasvava vajaduse doonor elundite järgi. Nii et sigu tasub pidada. Sügis toob karge õhu ja rahu ning pakub rohkem võimalusi mõtisklemiseks kui kirev, just nagu kuhugi tormav, kevad ja suvi. Küllap pakub kä HORISONT teile meeldivaid rahulikke hetki ning annab ainet mõtete veeretamiseks. Ja ärge unustage, tellimuste uuendamise aeg uueks, aastaks õn kohe käes! Trükk As Printall, Tatari 64, Tallinn Popular-scientificjournal «Horisont» (Horizon). Published since In Estonian. 8 numbers per year. Copyright «Horisont»

5 SELLES NUMBRIS Rein Veskimäe e LASERS//OITST... NÄGEMISE TAASTAMISENI, VÄETAMISEST RÄÄKIMATA... Eesti laserifirmat ESTIA tuntakse kogu maailmas, sest seal tehakse uskumatult efektseid asju. UUDISVEERUD PÖÖRDUMATULT VANANEV RAHVAS... Rahvastiku vananemine ja iga üksiku inimese vananemine õn põhimõtteliselt erinevad asjad. Andrus Mölder EUSKAL HERRIA Prantsuse Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahel jagunenud Baskimaa ja baskide saatusest ja taotlustest. Peep Kaiv PÄIKESEVARJUTUSED JA MAAILMALÕPUD...22 Eestlased käisid täisvarjutust vaatamas Ungaris. MEILE VASTAB okeanoloog Tiit Kutser Hergi Karik KAS ELU- JA SURMAVEE BUUM JÄTKUB KÄ KOLMANDAL AASTATUHANDEL? Vett õn juba kaugetel aegadel kasutatud ravimina, kuid kas selleks sobib igasugune vesi? Mart Kuurme ÜKS MOMENT - JÕUMOMENT! Katsest, mille tulemusi ennustab enamik inimesi valesti. Vastuse saamiseks tasub endal proovida. KERGE KÜSIDA Valter Heuer MALE ESIMESED SAMMUD Male sündis Indias tuhandete aastate eest. Seesuguseks, nagu me täna teda tunneme, muutus male alles Uue Aja alguse Euroopas. Juha Vaiste # SÜMPAATNE SIGA Alles siis, kui satute Aafrika savannis vastamisi tüügasseaga ning saate lähemalt tema toimetamisi vaadelda, tajute, et meie metssea sarviline sugulane kuulub kahtlemata Musta Mandri põnevaimate elukate hulka. Enn Kasak ANTIIKASTROLOOGIAST (5) sajandil jõuame astroloogiaga Kreeka kaudu Rooma. Ilse Sinivee INTERNETIÜHENDUSE LOOMINE 8 Henn Käämbre TEEME ISE HOLOGRAMME 11 Tõnu Laas ANEKDOOTE, TSITAATE JA MUID KILDE 12 RISTSÕNA 14 Martin Gardner KAS KANNIBALISM ÕN MÜÜT? 15 Tõnu Tõnso RATSUKÄIGUD MALELAUAL 16

6 BpBi/tt ; i * - ^ ak - w JW 11 REIN VESKIMÄE Ööklubis ATLANTIS Tärtus Emajõe ääres õn niisuguse nimega üldtuntud paik, kus saab puhkehetki veeta ja end mõnusalt tunda. Kui koos muusikaga kaasneb veel läbimõeldud valguslaikude etendus, loovad need tantsupõrandal otse kosmilise tunde, millest saab tõelise kaifi. Niisugust lasers/ton/d õn Atlantises korduvalt esitatud ja see pole kusagilt kaugelt tellitud ega laenatud, vaid lärtu laserifirma ESTIA loodud. Ent üks asi õn efektne kiirte mäng tänaval, majadel, seintel, puudel, öisel taeval... või Atlantises, teine asi manada suurele tasapinnalisele ekraanile pildid nagu televiisoriekraanilegi. Esmakordselt täideti firmas ESTLA niisugune tellimus Vene-Kanada ühisfirmale Laser Show Ltd kujutiste tekitamiseks 12x8 m ekraanile. Seejärel demonstreeriti pilte samal viisil vabas õhus Füüsika Instituudi sünnipäeval paar aastat tagasi. Kõikide nende trikkide taga õn laserid, täppismehaanika-ja optikaseadmed, tehnika viimane sõna. Skaneerimine pinnale toimub akusto-optiliste kristallide abil. Kristallidele rakendatud pinge muutus muudab nende murdumisnäitajat ja nii saab suure kiirusega (sagedusega 500 OOG hertsi) suunata laserikiirt. Kuigi ekraanil kiirgab üks punkt korraga, jäädvustab silm sellise sageduse juures terve pildi. Kui Võrus toimus järvekontsert, siis telliti kallis laser show välismaalt. Tärtu mehed oleksid teinud selle palju parema, ja mitu korda odavamalt, ent kodus õn tihti raskem kuulus olla kui laias maailmas. Laser väetajaks Kui palju oleme kuulnud hädaldamist, et põllumehe elu õn meil kurvavõitu. Väljaminekud õn suuremad kui sissetulekud. Põld, kõige alus, nõuab oma. See tahab korralikku harimist ja väetamist. Mullaramm õn aga eriti kallis ja seda niisama pillata õn kurjast. Kui veel põud kimbutab, nagu läinud suvel, õn lugu üpris kehv. Kiim kiratseb kuivuse käes ja ega toitki jõua lehtedesse, kui mullas pole piisavalt niiskust. Kujutame nüüd ette, et põllul sõidab moodne traktor, mille peal õn laseri- ja arvutisüsteem. Sealt saadetakse erineva lainepikkusega laserikiiri igale taimele või taimepuhmale. Tägasipeegeldunud kiired kannavad andmed toiduvarude kohta "taimeköögist" arvutisse, mis analüüsib toitainete kontsentratsioone köögikappides taimelehtedes, ja vajadusel annab otsemaid käsu pihustada sinnasamasse mulda, kuhu nende taimede juured õn kinnitunud, vajaliku koguse väetiselahust. "Muinasjutuvestja? mõtlete võib-olla nüüd. Kanada põldudel võib seesuguseid seadmeid koos traktoritega juba liikumas näha. Ja mis kõige kummalisem, see süsteem õn tellitud Eestist, laserdiagnostika firmast EDI (juht Sergei Babitšenko). Aga unikaalne laser lainepikkuse kiire ümberlülitamisega selle süsteeemi jaoks õn konstrueeritud ja valmistatud ESTLAs. Kuigi niisugune kõrgtehnoloogia maksab omajagu ja meie vaesuse juures selle kasutamine kodupõldudel pole veel mõeldav, õn kokkuhoid ja lõpptulemus saagi näol sealpool ookeani nähtavasti niisugused, mis säärase investeeringu peagi ära tasuvad. Tõsi, õn kä teine, vahest pisut odavam variant: sondeerida laserikiirega kogu põldu lennukilt, ja puistata sealt vajaduse korral väetisi ühteviisi üle terve põllu. Niisuguseidki tellimusi õn ESTLA mehed täitnud. Viljapõldude jaoks õn see väetamisviis ainuvõimalik. Traktorilt väetatakse kirjeldatud viisil ikka puuviljaistandusi ja juurviljavälju, kus tarktorid mahuvad ridade vahel sõitma taimedele haiget tegemata.

7 Geeni- ja lasertehnoloogia: sümbioos geenipassi koostamisel "Poole miljoni leheküljeline geeniraamatukogu". Sellist pealkirja kandis üks "Horisondis nr ilmunud artiklitest, mille autoriks õn Tärtu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi professor Andres Metspalu. Sellest saab teada, mis õn genoom (see õn geeni- kogum, kogu geneetiline informatsioon, mis peitub ühe elusorganismi kromosoomides) ja mis õn Inimese genoomi projekt (HGP). Selgub, et see õn ülemaailmne programm, mille täitmisega tegelevad paljud riigid, uurides inimese genoomi üksikuid geene, mida õn kokku ligi 100 OOG, ja koostavad iga üksiku inimese geenikaardi. Milleks seda vaja õn? Prof. Metspalu sõnadega võib vastata nii: "Lähtudes tõsiasjast, et vähemalt 5-6 protsenti alla 25aastastest noortest inimestest põevad haigusi, millel õn oluline geneetiline põhjus ja ligi 60 protsenti inimestest haigestub elu jooksul mõnda geneetiliselt määratud haigusesse, siis saab selgeks, et HGP puudutab meid kõiki. Eelkõige muudab see projekt arstiteadust, tehes võimalikuks ülemineku haiguse tagajärgede ravilt haiguste ennetamisele ja nende põhjuste ravile. Eestis juhib kõikide inimeste geenipasside koostamist sihtasutus Geenikeskus, kuhu kuulub kä Andres Metspalu ise. Selle ülesande täitmisel etendavad olulist osa Tärtu biotehnoloogiafirma Asperi tellimusel ESTLAs loodud laseritel baseeruv aparatuur, millega saab määrata meist igaühe geenikogumit. Analüüsi eeltingimusena õn vaja tilka verd, millest eraldatud pärilikkusainet, DNAd

8 Laseroptika "Made in Estonia" uuritakse laserikiirtega. Nimetatud tegevuses õn ühendatud kaks kõrgtehnoloogiat: geeni- ja laser- tehnoloogia. lärtu teadlaste ühistöö tulemusena võib selles osas Eestist saada proovikivi kogu Euroopale. Niisugusel aparatuuril, nagu nüüd õn valminud Asperi ja ESTLA koostöös inimese genoomse informatsiooni kindlakstegemiseks, puuduvad kommertsiaalselt kättesaadavad analoogid mujal maailmas. See võimaldab ühe esimesena Euroopa riikidest alustada Eesti elanike geenipasside koostamist juba enne aastat. Prillid nurka! Kas nüüd kohe seda teha maksab, aga põhimõtteliselt õn see võimalik. Selleks töödeldakse silma nagu optilist tehisläätse, esmalt uurides, kust ja kui palju laseriga maha lõigata, et ta õigesti valguskiiri murdma hakkaks. Kümmekond minutit juveliiritööd ja töntsiks jäänud silm õn taas sama heas korras kui lapsepõlves. TU võite arsti juurest lahkuda ning prillid igaveseks unustada. USAs ja Jaapanis õn selline ravimine juba üsna populaarne. Poole tunni jagu aega nõudev kahe silma noorendamiskuur maksab 2000 dollarit. Ehk liiga kallis? Tõepoolest, mitte kõigile jõukohane. Kuid välismaailmas maksavad kä prillid palju. Need võivad aga ära kaduda või puruks minna. Nii et tasub mõelda, kumb investeering õn kasulikum, kui silm enam ei seleta. Mis ülesanne õn sellega seoses siis ESTLAl? Ta õn koostööpartneriks ühele Tällinna firmale Neweks, valmistades neile laseroptikat ja muud vajalikku maailmas laialt kasutatava silmakirurgialaseri (eksimeerlaseri) tootmiseks. Neid kompaktseid eksimeerlasereid õn juba aastaid edukalt müüdud välisriikidesse. Optika üks ESTLA leivanumber Kui siseneda Tärtus Riia maanteel asuvaisse ESTLA ruumidesse, võib näha kõrgeid kappe, mille kümned sahtlid õn täis optikat: sfäärilisi ja silindrilisi läätsesid, mitmesuguste mõõtmetega prismasid, igat sorti kumeruse ja nõgususega peegleid ja läbipaistvaid õhukesi kilesid, igaühel juures neid iseloomustavad suurused ehk isikupass, kus kirjas nende omadused, otstarve, materjali koostis jm. Kõik need andmed õn ära toodud kataloogides, viimased riputatud üles Internetti, kust iga optilisi seadiseid vajav firma võib neid näha ja vastavalt vajadusele endale tellida. Tellida kä niisuguseid valguskiiri murdvaid ja peegeldavaid erikujul isi klaasist keskkondi, mida kataloogis üldse pole, aga tellimise peale ometi siin tehakse Internet õn ESTLAle üks ideaalne võimalus enese teadvustamiseks ja tutvustamiseks, et edaspidi juba tihedamaid kontakte luua ja usaldust võita hoopis keerukamate laserisüsteemide tegemiseks, milles väga olulist osa etendab optika. Nii õn loodud esmakontakte lähemate riikide firmadega Skandinaaviamaadest, Inglismaalt ja Saksamaalt. Aga jõutud otsapidi kaugemalegi Jaapanisse, USAsse ja Austraaliasse. Ja mis eriti oluline, võidetud nende usaldus, et lõppude lõpuks täita tellimus mitte üksnes optika osas, vaid teha valmis mingi eriotstarbeline laserisüsteem, mille jaoks esialgu vaid optikavahendeid tuldi nõudlema. Eksimise ahtad piirid Rõiki neid optilisi seadiseid saevad, lihvivad ja poleerivad väljaõppinud ja kogemustega mehed poolkäsitsi, et siis läätse või prismat täppisaparaadi all mõõta ja kontrollida tema sobivust ettenähtud vajadusteks. Alustati nullist. Nüüdseks õn mõni mees seda tööd teinud juba ligi 20 aastat, õppimas õn käidud Moskvas ja Ukrainas. Kui vaja, kaetakse spetsiaalses vaakumkambris optilised pinnad raskmetallide oksiididest kiledega, et saada laseroptikas väga nõutud, niinimetatud selgindatud optilised

9 Nii saab alguse järjekordne laserseade. Lasershow ettevalmistamine staadionil. Esiplaanil vasakul ESTIA juht Jevgeni Berik. detailid. Algmaterjal saadakse USAst, Venemaalt ja mujalt ilmast. Sealt hangitakse kä kõrgekvaliteetset kvartsi ja mäekristalle. "Erisugustel materjalidel õn üksteisest erinevad omadused. Seepärast peab teadma, kuhu mingi materjal sobib. Ja iseenesele aru andma sellestki, kas meie teadmised ja tehnilised tingimused ikka võimaldavad pakutud tellimustööd täita. Sest tegemist õn keeruka ja äärmist täpsust nõudva tööga," kinnitab Vladimir Birjukov, kes juhib optikalabori tegevust. Mis õn siis ESTIA? See õn Eestis asuv erafirma, mis viitab sellele, et seal tegeldakse seadmete loomisega, mille koosseisu kuulub kas enda ehitatud või vahel kä mujalt ostetud laser, ja aetakse Eesti asja. Alustati aastal tolleaegse Eesti TA Füüsika Instituudi (praeguse Järtu Ülikooli Füüsika Instituudi) rüpes. Juhtima asus teda kohe Jevgeni Berik, akadeemik Karl Rebase kutsel aastal Moskvast Tärtusse saabunud noormees, oma ala tunnustatud spetsialist. "Sel ajal ei arendatud instituudis mitte ainult laseritega seotud teoreetilisi suundi, nagu ühele teadusasutusele kohane, vaid ehitati nende uurimiseks kä lasereid oma käte ja mõistusega. Samal ajal õppisime neid müüma ja lepingutega raha teenima. See oli vajalik kogemus uue firma loomisel, kuigi inimesed õn suurelt jaolt needsamad, kes kuulusid meeskonda juba instituudi päevil, meenutab möödunut Berik. Lasereid valmistasime isegi Karksi kolhoosis. Majanduslikult oli see tol ajal kasulik ja võimaldas arendada instituudi materiaalset baasi, osta lasereid, ehitada uusi tootmishooneid, arendada uurimistegevust edasi maailmatasemel."

10 Nelja laseriga diagnostikaseade geneetikateadlastele. Fotod ESTIA arhiivist Nii kasvaski ESTLA välja Füüsika Instituudist. Alustati sellest, milles tunti ennast keige enam kodus olevat laserite ja optikaga. Kui algul kasutati Venemaa ja Ukraina turgu, siis aasta algusest jõuti Lääne turule. Eerik sõitis Saksamaale kaheks päevaks, ent jäi sinna pooleteiseks kuuks. Huvi siinse firma vastu oli seal nii suur, et ei saanudki varem tulema. Pärast seda õn ta pea igal aastal elanud mitmeid kuid Lääne-Euroopas, et tutvustada ESTLA tegevust ja võimalusi ning sõlmida tööalaseid kontakte. Müncheni, Berliini, Oxfordi ülikooli ja teiste teadusasutuste tellitud laserisüsteemid, mida kasutatakse konkreetses ning väga spetsiifilises teaduslikus tegevuses, äratasid usaldust mujalgi. Paindlik töökorraldus ning tellimuste kiire täitmine õn hoidnud ESTLAt elus seniajani. Värvilaser kõige alus Tööpõhimõte õn ESTLAs ehitatud laserisüsteemidel ühesugune olgu siis vaja sondeerida merd, põldu, DNA-molekule, füüsikut huvitavat kristalli või muud. Nad õn sarnased, kuid igaüks siiski oma eripäraga, kokku pandud olenevalt kasutaja soovist ja eesmärkidest. Üldpõhimõtteks õn neil süsteemidel suunata laserikiir mingisse keskkonda ja analüüsida seda arvuti abil selleks otstarbeks koostatud programmi järgi, et teada saada, kas meri õn puhas või taimed väetatud. Inimesed, kes neid süsteeme loovad, tunnevad füüsikat ja tehnikat, kui vaja, ehitavad lasereid ja teevad koostööd teiste firmadega. Lasereid õn mitut tüüpi. Nendeta ei saa enam läbi köögis, autos, tööstuses, muusika salvestamisel ja taasesitamisel. Neid kasutatakse sirgete joonte määramiseks ehitustel, metallide lõikamisel, diagnostikas, meditsiinis, sidepidamisel ja paljudel muudel elualadel. Olenevalt eesmärgist, vajatakse erisuguse võimsusega mingi kindla lainepikkusega kiirgust andvat laserit. Näiteks Horisondis" 6/98 oli juttu kollaseid ja rohelisi kiiri andva vaskaurude laseri ehitamisest Füüsika Instituudis dr. Rein Kingu juhtimisel. Koostöös ESTLAga valminud seadet kasutatakse edukalt ravi eesmärkidel Tärtu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikus. Üldjuhul tuginetakse ESTLA tegevuses siiski värvilaseritele. Seda seetõttu, et nende kiirguse lainepikkust saab sujuvalt ja kiiresti muuta vastavalt arvutis olevale programmile. Keskkonna sondeerimisel õn see hädavajalik. Sest iga aine molekul annab enda olemasolust keskkonnas märku vastukiirgusega vaid sel juhul, kui talle langeb kindla lainepikkusega laserikiir. Seega lainepikkuse muutmisel ei suuda laserikiirte valvsa "silma" alt varju jääda mis tahes gaasis, vedelikus või tahkes kehas, mis tahes loomses või taimses organismis olev või varjule pugenud molekul. Mingi lainepikkusega kiirgusele reageerib ta igal juhul. Just nende ergastatud molekulide kiirguse registreerimisel saab näiteks teada isegi seda, millisest kohast pärit naftaga õn merd reostatud, ning kiirguse intensiivsuse järgi kindlaks määrata kä nafta koguse merepinnal või väetise koguse mullas. ESTLAtee Et tehnoloogiliste protsesside modelleerimisel ja rakendamisel mitte maha jääda, ttileb pidevalt teha investeeringuid. Kui riik ei investeeri, võime ajast maha jääda. Et riiki aga arendada, tuleb kaugemale mõelda. Kust siis raha saadakse? Peamiselt tuleb ise teenida, aga tuge võib saada kä Innovatsioonifondist. Koostöös Füüsika Instituudiga õn ESTLAle antud rahalist toetust Euroopa Liidustki. Seda ei tule ette alati ja kõigiga. Usaldus! Mis muud! Kas selles tegevuses võiks peituda Eesti NOKIA alged? Firma juht õn teisel arvamusel. Mitte NOKIA, vaid Microsofti võimalused. Näiteks tikuvabriku rajamine, milleks oleks vaja teha tohutuid investeeringuid, ehitada suuri tootmishooneid ja palgata palju inimesi, oleks NOKIA tee. Et aga valmistada midagi unikaalset, läheb vaja tunduvalt väiksemaid summasid ja üksikuid tarku (!) inimesi, kes võivad töötada isegi metsatalus. Esimesel juhul müüme produkti, teisel juhul teadmisi. Hea riista maksumusest võivad 90 protsenti moodustada teadmised ning vaid kümnendiku kätetöö ja materjalid. "Kui Eesti ühiskond soovib kõrgtehnoloogiliselt areneda, tuleb häid ideid ja neist meil puudus ei ole siinsamas oma riigis rakendada. Kuid tavaliselt võtab see raha puudumisel palju aega, idee võib koos selle esitajaga kusagile mujale kaduda või hoopis vananeda. ESTLA õn seetõttu Eestile kasulik firma, et siin suudame oma ideid kohe realiseerida, müüa neid koos mõne unikaaalse seadmega ja teenida selle pealt tunduvalt rohkem kui palja idee teistele vabatahtliku loovutamisega," avab oma firma eelised Jevgeni Eerik. Võib-olla seetõttu oleks Eesti jaoks õigem ja jõukohasem just Microsofti tee, mida mööda astub edukalt laserifirma ESTLA.

11 ARSEENIMÜRGITUS? MIDA KÜLL EPSTEIN Miina teadlased õn leidnud tõendeid toetamaks hüpoteesi, mille kohaselt taimestik võis põhjustada dinosauruste massilist suremist Sichuani vesikonna basseinis. 70. aastate algul avastati Sichuani vesikonnas palju dinosauruste fossiile. Ainuüksi Zigonis leiti kolme ruutkilomeetri raadiuses rohkem kui 100 fossiili. Valdavalt olid need herbivoorid e. taimetoidulised. Hiina paleontoloogid uurisid 50 Juura ajastust pärit dinosaurust, kelle fossiilid leiti Sichuanis läbi viidud väljakaevamiste käigus. Li Kui, Chengdu Rolütehnilise Kolledži muuseumi kuraatori sõnutsi õn arseeni, kroomi ja kä teiste mikroelementide sisaldus fossiilsetes luudes silmatorkavalt kõrge. Näib, et dinosaurused toitusid mürgiseid elemente sisaldavatest taimedest. Sama piirkonna taimfossiilide uurimine näitas nende märkimisväärset arseenisisaldust. Arvatavasti kannatasid dinosaurused kroonilise arseenimürgituse all, eeskätt tänu toitumisele seda elementi sisaldavatest taimedest ning mürgiste ühendite akumulatsiooni tagajärjel saabuski surm. Analoogsete järeldusteni jõudis kä teine grupp teadlasi Pekingi ülikoolist ja Rahvuslikust Geoloogiliste Uuringute Keskusest Põhja- Hiinast Shanxi provintsist pärit rohke fossiilse materjali läbiuurimise järel. Rohket arseenisisaldust õn täheldatud kä dinosauruse munades. ise arvaks sellest kärast, mis õn puhkenud tema aju kuju ja suurust käsitlevate uurimuste ümber? Pärast suure teadlase surma aastal mõõdeti, kaaluti ja pildistati tema aju väga põhjalikult ning jõuti järeldusele, et see õn igati keskmiste mõõtmetega. Selle aasta juunis nimekas ajakirjas The Lancet ilmunud artikkel aga väidab, et tegu õn ikkagi "erakordse ajuga". Nimelt jõuti vanade andmete ülevaatamisel seisukohale, et Einsteini suuraju piirkonnad, mis vastutavad matemaatilise (assotsiatiivse) mõtlemise ja ruumitaju eest, õn keskmisest suuremad ning tavalisest erinevalt kurdunud. Kahjuks pole enam võimalik Einsteinilt küsida, et kas ta kasutas oma teooriate loomisel just aju kiirupiirkonda. Tema geeniuse olemusele heidavad aga mõningast valgust kä tema enda kirjutised. Näiteks õn Epstein korduvalt väitnud, et Newtoni maailmapildi kummutajaks sai ta tänu oma aeglasele arengule. Ta õppis väga hilja rääkima ning maadles veel kaua aega lausete koostamisega, mis tundus talle esialgu ületamatult keeruline. Teadlane leiab, et sel ajal kui teised tema eakaaslased olid juba kahtlusteta täiskasvanute maailmas valitsevad reeglid omaks võtnud, esitas tema ikka veel lapselikke küsimusi. Ja tõepoolest, need küsimused, mis Einstein oma teooriaid luues enese ette püstitas, olid ju väga lihtsad. Vastused kukkusid aga üpris keerukad välja. Ja veel. Oluliseks tõukeks oma maailmapildi loomisel sai Einsteinile üks raamat, pärast mille lugemist ta jõudis kiiresti oma relatiivsusteooriani. See oli Daved Hume'\ traktaat inimloomusest, A Treatise of Human Nature, milles too 18. sajandi mõtleja, suur skeptik, väitis, et me ei saa maailma tunnetamisel loota millelegi muule, kui vaid oma kogemusele. Ta väitis ise, et just siis taipas ta, et kui me tahame luua teooriat aja ja ruumi kohta, siis peab see seisma konkreetsetel eksperimentidel; just need võivad meid viia ümbritseva maailma mõistmisele. Mis puutub aga The Lanceti s ilmunud artiklisse, siis leiab terve skeptikute armee, et vara õn veel rääkida sellest, nagu võiks aju kaalu ja välimuse põhjal oletada midagi selles peituva geniaalsuse kohta. Õigupoolest olekski üpris jube, kui aju skaneerimisel saadud pildi abil võiks igaühele meist koostada täpse "võimete kaardi". MAAKERA KÄIB ÜHA AEGLASEMALT "New Scientist" Väga palju õn räägitud globaalsest kliima soojenemisest ja sellega seotud ohtudest. Hiljuti aga selgus, et üha palavamaks paigaks muutuv Maa kaotab tasapisi pöörlemiskiirust, kusjuures põhjuseks õn toosama globaalne kliimasoojenemine. Kliimamuutuste tulemusel teisenenud tuulte muster õn viimase 50 aasta jooksul aeglustanud maakera nõnda, et see pöörleb nüüd ööpäevas keskmiselt pool millisekundit aeglasemalt, kusjuures pöörlemiskiiruse aeglustumine jätkub tempos 0,5 millisekundit ühe sajandi kohta. Avastati kä otsene seos atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu ja maakera pöörlemiskiiruse aeglustumise vahel 0,1 kraadine soojenemine toob kaasa 0,07 millisekundit pikeneva ööpäeva. "New Scientist"

12 HEA UUDIS SALAKUULAJATELE Spioonide varustusse ilmub varsti mikrofon, mida pole palja silmaga näha. See uudne seade hakkab helisid püüdma täiesti teistsugusel põhimõttel kui kõik senised mikrofonid. Tavalises mikrofonis panevad helilained võnkuma membraani, mis muudab saabunud mehaanilised signaalid elektrilisteks. Võnkuv membraan vajab ruumi, mis omakorda seab piirangud mikrofoni mõõtmete vähendamisele. Saksa audiofirma Sennheiser eestvõttel loodud mikrofonis pole aga ühtegi liikuvat detaili. See aparaat mõõdab hoopis õhuosakeste liikumisel tekkivat jahutusefekti. Mikrofonis õn keskseks osaks imepeenikeste kuumaks aetud plaatinaniitide paar. Helilainete põhjustatud õhuliikumine jahutab hetkeks erinevalt niite ning need temperatuurierinevused muudetakse elektrilisteks impulssideks. Uudne mikrofon võib olla väga väike ning selle abil saadud helisalvestus õn puhtam kui tavalise membraanmikrofoni puhul. "New Scientist" ASTRONOOMID NÕUAVAD KOSMOSE PUHASTAMIST Lõpuks tehti esimesed sammud rahvusvaheliste kokkulepete suunas, mis nõuavad lähikosmose puhastamist kõikvõimalikust rämpsust ja raadiomüra allikatest. Viinis kogunes ÜRO komitee, kes tegeleb kosmose rahuotstarbelise kasutamisega, ning koostas dokumendi, mis üritab leida lahendusi kuhjunud probleemidele. Iga aasta saadetakse orbiidile üle 100 uue satelliidi, millest paljud tekitavad nõrku signaale kä selles sagedusalas, mis õn reserveeritud raadioastronoomidele. Seda kommenteerides sõnas Rahvusvahelise Astronoomiaühingu peasekretär Johannes Andersen, et kui keegi toimetaks töötava mobiiltelefoni Kuule, muutuks see seal Maa pealt vaatlusi teostava astronoomi jaoks üheks kõige eredamaks Universumist lähtuvaks raadiokiirguse allikaks. Muret tuntakse kä venelaste plaanide pärast toimetada orbiidile suuri peegleid, millega tahetakse valgustada polaaraladele jäävaid linnu. Seni õn säärased katsed läbi kukkunud, pole aga mingit garantiid, et neid ei jätkata. Igatahes käsitleb dokument Maa ümber tiirlevast purunenud kosmosetehnikast moodustunud rämpsu samasuguse reostusena nagu omavoliliselt rajatud prügimäge. Järgnevalt kavatsetakse jõuda juba konkreetsete rahvusvaheliste lepinguteni, mis keelavad kosmilise ruumi saastamise ükskõik millisel viisil. JÄÄKILPI PEIDETUD OHT "Science" Kliima soojenemise tulemusel polaarjääst välja sulavad iidsed mikroorganismid võivad põhjustada ohtlikke epideemiaid. Sellise hoiatusega tulid uurijad välja pärast ürgse viiruse avastamist Arktika jääkilbist. Sügavalt Gröönimaa liustikust leitud viirus õn väga lähedane tänapäeval laialt levinud taimehaiguse tubaka mosaiiktõve tekitajale. Leiust johtuvalt oletavad teadlased, et jääs võib peituda kä näiteks iidseid gripi-, lastehalvatuse- või rõugeviiruste tüvesid. Seda, kui elujõulised need võiksid olla, ei osata täpselt ennustada, nende olemasolu õn aga igati võimalik. Leitud tubaka mosaiiktõve tekitajad olid igathes nakatamisvõimelised ning pärinesid jääkihist vanusega 500 kuni aastat. Jääst väljasulanud viirused võivad kanduda õhu ja merevee kaudu kõikjale üle meie planeedi. Iidsed mikroorganismid teevad peavalu kä evolutsiooniuurijatele. Kui jääst ilmub tänapäevaste viiruste sekka pidevalt kä erineva vanusega iidseid liike, kes vahetavad nüüdisaegsetega pärilikkusainet, õn tänapäevased viirused ju lihtsalt vaid üks segapuder erineva vanusega DNAst või RNAst. Kõikvõimalike sugupuude ehitamine muutub seega nende puhul mõttetuks. SIGADELT INIMESELE "New Scientist" Elundite siirdamise uurimisega tegelevad teadlased usuvad, et juba mõne aasta pärast aitavad sigadelt pärinevad südamed ja neerud muidu surmale määratud inimesi taas elule. Teiselt poolt kardetakse, et koos seasüdamete ja muude elunditega võivad inimesele kanduda ohtlikud retroviirused. Seepärast arvatakse, et inimene, kes õn saanud looma elundi, peab hulk aega viibima karantiinis ning hoiduma kuni kaks aastat seksist, samuti loobuma laste saamisest. Suurbritannias Cambridge'is asuva biotehnoloogiafirma Imutran õn viimasel ajal põhjalikult uurinud säärast viiruste ülekandumise võimalust inimesele. Kõikjal üle maailma õn korraldatud katseid 160 patsiendiga (nende verel lasti operatsiooni ajal voolata läbi sea elusate koekultuuride) ning pole leitud mingeid märke viiruste ülekandest. Praegu tegeldakse Imutranis sea elundite katsesiirdamisega ahvidele ning usutavasti tehakse esimesed operatsioonid inimestel lähema kahe aasta sees. Kanadas õn igatahes juba koostamisel kümneliikmeline vabatahtlike rühm. Kä õn näiteks Ühendriikides edukalt puhastatud mõnede patsientide verd, tõsi, kehaväliselt, seamaksarakkudest saadud koekultuuride abil. Samal ajal õn elavnenud kõikvõimalikud kontrollorganid. Koostatakse põhimõttelisi dokumente, kuidas suhtuda nn. ksenotransplantatsiooni. Kindlaks tuleb määrata kä operatsioonijärgse ravi ning patsien-

13 tide hooldamise kord nii, et patsientide inimõigused ja vaba tahe poleks piiratud. Tõsist muret tuntakse kä patsientide immuunvastuse mahasurumiseks mõeldud äärmiselt kangete ravimite pärast. Nimelt tuleb sea elundite inimesele siirdamise korral inimese immuunsüsteem kahe kolmandiku ulatuses "välja lülitada". See võib omakorda tunduvalt kergendada inimrakkude ründamist kõikvõimalike sea viiruste poolt. Õn mis õn, optimistid usuvad, et ainult loomadelt ja eelkõige sealt pärit elundid, võivad meid välja aidata järjest kasvavast doonorelundite puudusest. Hinnangute kohaselt ootab praegu üle kogu maailma juba 180 OOG inimest mõne elundi siirdamist, mida pole kohe aga mitte kusagilt võtta. Sea elundid võiksid selle defitsiidi 10 aasta jooksul nulliks muuta. "New Scientist" DIEEDI KAUDU TARGEMAKS Kas arukus oleneb teatud keemiliste ainete tasakaalust ajus? Nii see näib olevat. Nimelt avastati, et IQ testide tulemused olid sõltuvuses kahe aine, N-atsetüülaspartaadi (NAA) ja koliini taseme vahekorrast ajukudedes. Juba varem oli leitud, et mõningate ajutegevuse häirete korral muutub kä nimetatud ainete hulk. NAAd esineb ainult närvirakkudes ning see vastutab tõenäoselt neuronite normaalse elutegevuse eest. Koliini esineb närvirakkude membraanides. Kui neuronid saavad hulgaliselt kahjustatud, kahaneb NAA hulk ning kasvab koliini tase. Ajuvigastustega patsientidel kahanevad selle tulemusel ümbritseva tajumisega seotud funktsioonid. New Mexico (USA) ülikoolis korraldatud katsed, mis hõlmasid 26 tudengit, andsid esialgu küllaltki selge ja üllatava tulemuse. Nimelt avastas uurimuse korraldanud neuroteadlane William Brooks kindla seose nimetatud ühendite taseme ja üliõpilaste IQ vahel. Madal koliinitase ja suur hulk NAAd andis kõrgema IQ kui nende ainete vastupidine omavaheline suhe. Sellest järeldub, et teatud tingimustel võib eridieediga oma vaimseid võimeid kohendama hakata. Mitmed Brooksi kolleegid aga leiavad, et vara õn veel sääraseid võimalusi arutama hakata. Katsed vajavad kordamist, sest IQ mõõtmine nii, et tekiksid tõepoolest võrreldavad tulemused, õn tegelikult väga keeruline. OOKEANID KAOVAD "New Scientist" Miljardi aasta pärast õn meie koduplaneet kuiv ja paljas nagu Marss, ennustavad Jaapani geoloogid. Nimelt õn nad välja arvutanud, et seoses mandrite triiviga kaob praegu maakoorde viis korda rohkem vett, kui seda sealt taas maapinnale tagasi jõuab. Vesi koguneb teadlaste arvates lõpuks 400 kilomeetri sügavusele maakoore alla mineraalikihtidesse. Praegu kaob ookeanivesi maa alla nn. subduktsioonipiirkondades, seal kus ookeanilaamade servad sukelduvad mandrilaamade alla. Maailmamerre naaseb vett vulkaaniliste allikate ja ookeanide keskel asuvate riftivööndite kaudu, kus maakoor uut laamaserva kasvatab. Seni arvati, et need voolud õn tasakaalus. Tokyo Tehnoloogiaülikooli uurijad aga leidsid, et igal aastal kaob 1,12 miljardit tonni vett maa alla, tagasi paiskub sellest aga vaid 0,23 miljardit tonni. Jaapanlaste hinnangul õn Maailmamere pind viimase 750 miljoni aasta jooksul langenud 600 meetri võrra. Jaapanlaste seisukohad õn suuri laineid löönud, mis siis, et ennustus puudutab väga kauget aega. Õigupoolest õn selle aja peale kä Päike tunduvalt oma mõõtmeid kasvatanud ning kä omalt poolt Maa üpris ebamugavaks elupaigaks muutnud. KUUMAL AJAL TULEVAD POISSLAPSED "New Scientist" Münsteri ülikooli (Saksamaa) bioloog Alexander Lerch ennustab, et tuleva aasta kevadel sünnib tavalisest palju enam poisslapsi, sest käesoleva aasta suvi oli igal pool Euroopas ebatavaliselt kuum. Sigimisbioloogid õn juba kaua aega kahtlustanud, et temperatuuril õn oma mõju kõikide imetajate, sealhulgas kä inimese, soo määramisele viljastamisel. Lerch uuris aastail Saksamaal sündinud laste soolist vahekorda ja ilmastiku kõikumisi ning leidis, et pärast kuumaperioode sünnivad enamasti poisid, külmade aegade järel õn aga oodata tüdrukuid. Sellel nähtusel võib olla kaks põhjust. Esiteks võib kuumus kuidagi pärssida just X-kromosoomi kandvaid spermatosoide. Teiseks aga võivad soojad ilmad inimesi ergutada tavalisest rohkem seksiga tegelema ning tõenäosus, et munarakk viljastatakse kohe pärast irdumist, kasvab. Selle puhul sünnib tavaliselt poisslaps, sest Y-kromosoomi kandvad spermatosoidid õn kiiremad ja liikuvamad kui X-kromosoomiga spermid. Kui spermatosoidid jäävad naise kehha ovulatsiooni ootama, siis võidavad "rünnaku" tavaliselt tugevamad ja massiivsemad X-kromosoomiga spermid. "Tiede 2000"

14 Eesti Demograafia Assotsiatsiooni ja Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse eestvedamisel osalesid eesti teadlased projektis "Rahvastiku vananemine ÜRO Majanduskomisjoni liikmesriikides". Selle tulemusel valminud töö "Eesti rahvastiku vananemine õn esimene põhjalikum ülevaade, mis selles vallas Eestis kunagi tehtud. Rahvastiku vananemine oli üheks peamiseks arutlusteemaks nii Euroopa Rahvastikukonverentsidel Genfis 1993 ja Budapestis 1998 kui kä Rahvastiku- ja Arengukonverentsil Kairos aastal. Miks? Sest kuigi rahvastiku vananemine vormib hetkel arenenud riikide ühiskonda ja olusid, tabab see varem või hiljem kä kõiki teisi rahvaid. Mis õn vananemine? Vananemine puudutab ühtviisi nii rahvastikku kui kä iga üksikut inimest. Rahvastiku vananemine ja indiviidi vananemine õn siiski põhimõtteliselt erinevad asjad. Iga sündinud laps, kui teda just ei taba enneaegne surm, jõuab teatud aja möödudes paratamatult raugaikka. Selline, üksikindiviidide rutiinselt korduv vananemine, õn toimunud ja toimub kogu aeg ning pole teada, et see protsess ajaloos kuidagi muutunud oleks. Individuaalse vananemise käigus läbib inimene aja kulgedes erinevaid eluetappe, millel igaühel oma eripära ja tähendus. Ihatud elufaasist hakkab vananeva indiviidi elujõud vähenema ning lõpuks ta sureb. Kõigest hoolimata õn taoline indiviid kindlasti täiuslikum, kui oleks mis tahes üksikut elufaasi pidevalt elav surematu. Rahvastiku vananemine õn aga hoopis teistlaadne nähtus. Sellist rahvastiku vananemist, nagu see tänapäeval aset leiab, pole ajaloos varem kogetud. Töiseks rahvastiku vananemine ei alanda rahvastiku elujõulisust. Vana rahvastik ei tähenda degradeerumist, vaid rahvastiku erilist vanusjaotust, mis avab ühiskonna arenguks uued (teistsugused) võimalused ning pigem õn tegemist rahvastiku elujõu tugevnemisega. Ning kui käsitleda rahvastiku vananemist kitsamalt ja

15 kvantitatiivselt, siis ei ole see kä pöördumatu. Kuna sündimus, suremus ja ränne pidevalt muutuvad, pole püsiv kä rahvastiku vanuskoostis. Inimkonna ajaloos õn ikka aset leidnud ebakorrapärased rahvastiku vananemis- ja noorenemisperioodid. Mõnikord, eeskätt tõsiste rahvastikukriiside (sõjad, epideemiad) korral, õn need olnud eriti märkimisväärsed. Rahvastiku vananemine/noorenemine õn neil puhkudel olnud siiski ajutine, teatud aja möödudes õn protsess peatunud ning pöördunud hiljem teises suunas. Nende lühiajaliste vananemiste ja noorenemiste kõrval tuleb eristada demograafilise arengu erilist perioodi, mil muutused õn põhimõttelised ning nihked rahvastiku vanusjaotuses palju ulatuslikumad. Thgemist õn demograafilise üleminekuga, mille käigus vahetub rahvastiku taastetüüp tervikuna. Ühtlasi teiseneb traditsioonilisele rahvastikutaastele omane vanuspüramiid selle ülemineku käigus modernsele taastetüübile iseloomulikuks vanuspuuks (vt. joonis). Seda ajaloos ainulaadset teisenemisprotsessi tuntaksegi demograafias rahvastiku vananemisena. Vanuspuu Eesti 2040 Vanuspüramiid Eesti 1834 Ülalt ja alt Demograafilise ülemineku vältel voolib rahvastiku vanusjaotust nii sündimus kui kä suremus. Suremuse vähenemine, eriti eakamates vanusrühmades, kasvatab nende indiviidide arvu sünnipõlvkonnas, kes elavad vanurieani, ja põhjustab vananemise ülevalt. Sündimuse langus vähendab nooremate vanuserühmade osatähtsust ja toob kaasa vananemise altpoolt. Sellest, kuidas ühiskond suudab kohaneda rahvastiku arengusuundumustega, sõltub tulevik.

16 Mõned varem, teised hiljem Demograafiline üleminek tabab lõpuks kõiki rahvaid, ent mitte ühekorraga. Samavõrra ebasünkroonselt kulgeb kä rahvaste vananemine. Eesti kuulub nende Lääne-ja Põhja-Euroopa maade hulka, kus demograafiline üleminek algas varakult, 19. sajandi keskpaiku sajandist hakkas Peterburi-Trieste tinglikust joonest läänes elavate rahvaste seas levima euroopa abiellumistüüp, mille puhul abiellutakse suhteliselt hilja ning suhteliselt palju naisi jääb vallaliseks. Just seda peetakse üheks põhjuseks, miks saja aasta pärast või veidi hiljem vallandus neil aladel varajane demograafiline üleminek. Eestis ilmnesid euroopa abiellumistüübi kujunemise märgid Põhjasõja järel, 18. sajandi esimesel poolel. Meie alad olid idapoolseimad, kuhu see nähtus ulatus. Kuid Eesti-Vene piir ei tähista mitte ainult abiellumistüübi erinevust, vaid märgib kä suurimat demograafilise ülemineku alguse ajavahet, mida Euroopa naaberrahvaste juures õn täheldatud: kõigi Venemaa naaberriikide hulgas Valgest merest Musta mereni erines just Eesti sündimuse tase kõige rohkem Venemaa omast. Väiksemad olid erinevused meist põhja pool, Soome ning Venemaa vahel, samuti kä lõunas Leedu ja Poola ning Venemaa vahel aastatel oli sündimus Venemaal tunduvalt kõrgem kui Eestis, aastateks erinevused koguni kasvasid. Eesti ja Venemaa demograafilise arengu ajavahet õn hinnatud ligikaudu poolele sajandile. See ajaline nihe mõjutas vägagi tuntavalt Eesti rahvastiku arengut pärast Teist maailmasõda ja mõjutab veel 21. sajandilgi. Miks? Eeskätt seepärast, et pärast sõda jõudis parasjagu kõrgtasemele Venemaa väljarändepotentsiaal. (Eesti oli vastava etapi läbinud märksa varem rahvastiku väljaränne algas 19. sajandi teisel poolel, ligikaudu paar aastakümmet pärast demograafilise ülemineku käivitumist. Mitme asjaolu koosmõjul suundus väljaränne Eestist eelkõige itta. Euroopa mastaabis oli väljaränne silmapaistvalt intensiivne selle tulemusel elas ligikaudu 15-20% eestlastest Esimese maailmasõja eel Vene impeeriumi avarustes, väljaspool oma etnilist asuala.) Uus geopoliitiline olukord lõi soodsad tingimused selle väljarändepotentsiaali realiseerumiseks uute läänekolooniate, sh. Eesti, suunas. Teisisõnu erinev demograafiline areng hoogustas intensiivset sisserännet Venemaalt ja teistest NSVL piirkondadest Eestisse. Seda objektiivset protsessi võimendasid veelgi Eesti rahvastikukaod sõja ning järgnenud sotsiaalsete ümberkorralduste käigus, samuti venestamine ja sovetiseerimine. Poolesajandiline ajaline nihe Eesti põliselanike ning välispäritolu rahvastiku demograafilises arengus õn ühtlasi kä põhjuseks, miks mitmetes teisteski endistes NSVL vabariikides kujunenud suhteliselt suured slaavi päritolu immigrantide grupid ei erine oma vananemisarengu poolest kohalikust põlisrahvast nii suurel määral kui Eestis. Eesti põlisrahva ja sisserännanute vananemisprotsessi lahknevus torkab silma isegi Balti riikide, eriti Leedu, taustal. Venemaa ja Eesti erinev demograafiline arengutase ning sellest tulenev intensiivne sisseränne pärast Teist maailmasõda õn oluliselt mõjutanud Eesti rahvastikku ja selle vananemist ning kujundanud siin märkimisväärsed erinevused teiste arenenud rahvastikuga Euroopa riikidega võrreldes. Kes õn vanur? Rahvastiku vananemist mõõdetakse kõige sagedamini selle järgi, kui suur õn 65aastaste ja vanemate (60 eluaastat õn aluseks riikides, kus see õn pensioniea piiriks) inimeste osatähtsus rahvastikus. Kui see kasvab ühiskonnas seni mittekogetud tasemele (kiirelt suureneb muidugi kä vanurite absoluutarv), siis ongi käes rahvastiku vananemine. Vahel kasutatakse vananemise mõõtmiseks kä rahvastiku keskmist vanust. Kõikide nende näitajate puhul lähtutakse tavapärasest arusaamisest, et vanuri iga algab siis, kui inimese sünnist õn möödunud teatud arv aastaid. Vanurrahvastiku (65aastased ja vanemad) osakaal kogurahvastikus mõnedes Euroopa riikides Riik Albaania 5,6 Austria 15,3 Belgia 16,3 Eesti 13,8 Island 11,4 Itaalia 17,1 Kreeka 16,0 Leedu 12,4 Läti 14,0 Makedoonia 8,5 Moldaavia 9,0 Poola 11,5 Portugal 14,9 Prantsusmaa 15,4 Rootsi 17,4 Soome 14,5 Suurbritannia 15,7 Šveits 14,9 Taani 15,0 Türgi 4,9 Ungari 14,3 Venemaa 12,1 Vanurite osakaal, % Ibgelikult õn vanuriea alguse ümber palju polemiseeritud ja arvatavasti need vaidlused niipea ei lõpe, seda enam, et ühiskonna arengu käigus tundub muutuvat kä vanuriiga. Nii õn näiteks pakutud selle aluseks mingit kindlat surmamomendile eelnevat perioodi inimese elust. Sel juhul määrab vanuriea keskmine eluaastate arv (näiteks 10 või 15), mis jääb teatud vanusest surmahetkeni elada. Rahvastiku vananemist näitab sel juhul keskmise vanuriea alguse tõus. Kuna aga iga indiviidi sotsiaalne, psühholoogiline ja bioloogiline vananemine kulgeb isemoodi, õn seatud kahtluse alla kronoloogilise vanuse kasutamine üldse.

17 Esimest korda ajaloos Töiste rahvastikuteadlaste seisukohtade taustal paistab silma inglise demograafi Peter Lasletti käsitlus, mis seob vananemise uue, nn. kolmanda elufaasiga põlvkonna elutsüklis. Lasletti käsitlus toetub tõsiasjale, et esmakordselt inimkonna ajaloos ületab enamus sünnipõlvkonnast vanuriea piiri. Demograafilise ülemineku eelsetel aastatuhandetel katkes inimese elu reeglina enne vanaduspõlve saabumist, vanaks elas väga vähe inimesi ning põlvkonna elutsüklis kolmandat elufaasi üldse ei kujunenudki. Lasletti arvates sõltub ühiskonna edasine areng sellest, kuivõrd suudetakse kolmandasse elufaasi jõudnud rahvastikuosa integreerida ühiskonda. Aastatuhandeid oli ju tavaks kindlustada vanuritele teenitud vanaduspõlv, aga mitte luua neile tegevusvõimalusi. Sellisel juhul muutub aga too kolmandasse elufaasi jõudnud rahvastik ühiskonnale koormaks, eriti majanduslikus mõttes, ohtu satub kä tänase elustandardi säilimine. Halvimal juhul võivad tekkida suured vastuolud täisealiste ja vanurite põlvkondade vahel. Märgatav osa vananemist käsitlevast teaduskirjandusestki õn pühendatud just sellega kaasnevatele sotsiaalsetele probleemidele, seda enam, et ühiskonna kohanemine uue olukorraga läheb vaevaliselt. Kui aga lähtuda seisukohast, et inimene õn sotsiaalarengu eesmärk (mitte kruvike masinavärgis), siis tähendab üha suurema arvu inimeste jõudmine vanuriikka ju tsivilisatsiooni suurimat triumfi. Mis puudutab Eestit, siis meil pole (peamiselt suhteliselt madala keskmise eluea tõttu) kolmanda elufaasi rahvastik veel õieti välja kujunenudki. Nõnda toob rahvastiku vananemine Eesti moodi küll kaasa kõik uued probleemid, mis kerkivad mis tahes vananeva ühiskonna ette, kuid ei kasuta ära aeglases põlvkondade vaheldumises potentsiaalselt sisalduvaid eeliseid. (Laslett õn määratlenud kolmanda elufaasi rahvastikuosa väljakujunemise järgmiselt: vanurite osatähtus täisealises elanikkonnas peab olema 25% ning vanurieani elulejate osatähtsus 50%. Mõlemad kriteeriumid olid Eestis praktiliselt täidetud juba Tõise maailmasõja eel, kuid vanurite osatähtsus stabiliseerus just selle, nn. kvalifikatsioonitaseme vahetus läheduses, ning õn püsinud sellisena käesoleva ajani.) Kes õn vanavanur? Rahvastiku vananemine toob kaasa muutused kä vanurite endi hulgas: suureneb eriti eakate ehk vanavanurite osatähtsus ning kä vanurite üldine keskmine vanus. Tävapäraselt loetakse vanavanuriteks 75-aastased ja vanemad, kuid sageli õn aluseks kä 80 või isegi 85 eluaastat. Sisuliselt tähistab mõiste vanavanurid niisugust rahvastikurühma, kes kõrge ea tõttu ei tule oma igapäevastega toimetustega enam hästi toime. See ei tähenda hoopiski mitte invaliidsust, pigem vajab vanavanur lihtsalt abi mõne kodutöö tegemisel või ühiskondliku toimingu sooritamisel. Umbes samalaadset sõltumist teistest inimestest õn igaüks kogenud lapsepõlves. Just vanavanuritega seoses kerkivad üles mitmed sotsiaalsed probleemid, mida ühiskond varasemas ajaloos pole üldse kogenud või mis õn lahenduse leidnud leibkonna raames. Peter Lasletti metodoloogiat rakendades tähendab vanavanuriseisus üleminekut kolmandast elufaasist neljandasse. Vanavananemine ei kulge ilmtingimata sünkroonselt rahvastiku üldise vananemisega vanavanurite osatähtsus suureneb kiiremini siis, kui vanurite osakaal kogurahvastikus hakkab stabiliseeruma, üldine vanurite osakaalu tõus rahvastikus hoiab muudel võrdsetel tingimustel vanavanurite osakaalu kasvu tagasi. Vanavanurite osakaal vanurite hulgas õn Eestis 20. sajandil pidevalt kasvanud: 75-aastaste ja vanemate osatähtsus õn sajandi jooksul kahekordistunud, 85-aastaste ja vanemate inimeste oma aga peaaegu kolmekordistunud. Niisiis tuleb ühiskonnal kohaneda paratamatu rahvastiku vananemisega, mida ei saa suunata. Küll saab ühiskond teataval määral mõjutada vananemises ilmnevaid hälbeid näiteks liiga suurt soolist ebaühtlust ja pehmendada nende võimalikke negatiivseid tagajärgi. Selleks peab aga vastav rahvastikupoliitika olema plaanitud ligikaudu kolme põlvkonna pikkuse ajavahemiku ehk ca aasta peale ette. Vananemisest Eesti moodi Eestis ulatub perekonna piiramise algus tõenäoliselt aastatesse aastast (esimene rahvaloendus) langes sündimus peaaegu lineaarselt, aastate lõpus kukkus see allapoole taastenivood. Käsitletava ajavahemiku jooksul vähenes sündimus ligikaudu kaks korda. Nii kuulub Eesti nende riikide hulka, kus sündimus jäi taastenivoost madalamaks juba enne Teist maailmasõda. Suremus hakkas Eestis pidevalt langema enam-vähem samal ajal kui sündimuski, 19. sajandi keskpaiku. Sündimuse ja suremuse üheaegne vähenemine eristab Eestit teistest maadest, kus sündimusüleminek algas samal ajal, kuid suremusintensiivsus oli hakanud langema märksa varem. Kuna sündimus ja suremus langesid Eestis tähelepanuväärselt ühel ajal, mille poolest Eesti õn võrreldav Prantsusmaaga, jäi rahvastiku kasv ehk demograafiline plahvatus siin tagasihoidlikuks. Ühtlasi ei olnud seda tüüpi ülemineku käigus kogunenud demograafiline potentsiaal just märkimisväärne ning see ei mõjutanud eriti oluliselt ja pikalt vananemist demograafilisele üleminekule järgneval perioodil, mille poolest Eesti erineb paljudest teistest

18 maadest, kus sündimus hakkas langema tunduvalt hiljem kui suremus ning demograafilise ülemineku käigus kogunes suurem demograafiline potentsiaal. Tõise maailmasõja eel sisaldas Eesti rahvastiku vanusjaotus endas vaid 11-protsendilist kasvupotentsiaali ning Eesti oli selle näitaja poolest Prantsusmaa järel arvatavasti üks madalaima tasemega riike maailmas. Rahvastiku vananemise seisukohast õn oluline, kui suur õn arvukaim sünnipõlvkond ning millal see kujunes. (Üldjuhul sündide absoluutarv demograafilise ülemineku alguses tõuseb vaatamata sündimuse langusele. Selle põhjuseks õn reproduktiivses eas vanemate, kuid veelgi enam imikute ja laste suremuse vähenemine. Hiljem kahaneb muidugi kä sündide absoluutarv. Nende kahe etapi vaheldumisajal tulebki üldjuhul ilmale suurim sünnipõlvkond.) Eestis kasvas sündide aasta keskmine arv rohkem kui 100 aastat, kuni aastateni. Pööre langusele sai teoks 19. sajandi viimasel kümnendil. Kogu Eesti Vabariigi territooriumi hõlmava arvukaima sünnikohordi suuruseks õn pakutud ca aastail sündis Eestis aastas peaaegu kaks korda vähem lapsi. Enamiku demograafilise ülemineku pioneerrahvaste juures jäi üleminekuaegse suurima sünnikohordi jõudmine vanuriikka ja sellega kaasnema pidanud rahvastiku vananemine Tõise maailmasõja järgse baby-boomi varju, mille tulemusena kujunesid mitmed sama suured või suuremadki kohordid kui ülemineku ajal. Eestis sõjajärgset baby-boomi ei täheldatud aastate lõpuks oli Eesti rahvastiku sündimus püsinud veidi allpool taastetasandit juba peaaegu 40 aastat. Alles aastate alguses langes esimese Euroopa riigi Ungari sündimus Eesti tasemele. Sõjajärgsed sünnipõlvkonnad olid Eestis ca kaks korda väiksemad kui suurimad üleminekuaegsed kohordid 19. sajandi lõpul. Kõige selle tulemusena ei toimunud Eestis sõjajärgset rahvastiku noorenemist altpoolt, nagu Põhja-ja Lääne-Euroopas. Tõise maailmasõja järel domineeris Eestis sisseränne aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid välissündinud 26,3%, välispäritolu rahvastik (välissündinud ja nende teine põlvkond) koguni 36% Eesti rahvastikust. See näitaja õn Euroopas peaaegu rekordiline, ühtlasi kä kõrgeim endiste NSVL vabariikide hulgas. Sissesõitu ute arvukamad põlvkonnad, kes asusid Eestisse aastate lõpul ja aastatel, hakkavad nüüd jõudma vanuriikka eelseisval aastakümnel leiab aset plahvatuslik mitte-eestlaste vananemine. Eesti rahvastiku omanäolise vananemisprotsessi üks tegur õn olnud suremuse stabiliseerumine aastate lõpuni pikenes Eestis järjekindlalt nii meeste kui naiste eluiga ning selle ajani oli olukord igati võrreldav Põhja- ja Lääne-Euroopaga, Eesti edestas niihästi Ida- ja Lõuna- Euroopa maid kui kä teisi NSVL vabariike. (Kuigi aastad oli süngeim periood eesti rahva ajaloos 20. sajandil, otseseid sõja- ja represseerimiskaotusi kõrvale jättes keskmine eluiga tolgi ajal kasvas. Sellist näilist vastuolu saab seletada rahvastikuprotsesside inertsusega põlvkondade elujõud ei murenenud nii lühikese aja jooksul, repressioonidest ning elutingimuste halvenemisest tulenevad muutused rahvastiku tervises ilmnesid alles paari aastakümne pärast.) aastate alguses Eesti rahvastiku keskmise eeldatava eluea kasv praktiliselt lõppes. Suremuse langus mitte ainult ei peatunud, vaid keskmine eluiga stabiliseerus kaasaja vaatevinklist väga madalal tasemel. Riikides, kus keskmine eeldatav eluiga õn kasvanud kä viimastel aastakümnetel, õn käsikäes suremuse alanemisega kasvanud kä vanurite osakaal Eestis aga ei ole rahvastiku vananedes vanurite osatähtsus samas tempos tõusnud. Vanurite (60 ja enam eluaastat) osakaal rahvastikus kasvas Eestis jõudsalt aastateni (aastail protsendilt 16 protsendini ehk kaks korda 60 aastaga). Edaspidi õn intensiivne sisseränne Eestisse ning suremusarengu stagnatsioon hoidnud vanurite osatähtsuse küllaltki stabiilsena. See õn Eesti rahvastiku vananemise tähelepanuvääriv omapära Euroopa maade ja rahvaste hulgas teist analoogilist näidet pole. Selle kogu rahvastikku iseloomustava stabiilsuse taga peitub märkimisväärne sisemine mitmekesisus, mis väljendub erinevustes põlisrahvastiku ja sissesõitnute, aga samuti piirkondade vahel. Rahvastikuprognoosi kohaselt leiab Eestis aset teatud ajutine liigvananemise periood, kui suurimad sissesõitnute põlvkonnad jõuavad vanuriikka. Vanurite arvu suhteliselt kiire kasv langeb kokku juba alanud rahvastiku vähenemisega. Seegi õn arvatavasti üks Eesti omapära. Nii ÜRO kui Eesti demograafid prognoosivad, et vanurite osatähtsus tõuseb Eestis käesolevalt tasemelt, mis õn ca 18 protsenti kogu rahvastikust, protsendini aastaks Aastad õn kujunemas kõige intensiivsemaks Eesti rahvastiku vananemise perioodiks, mil igal aastal astub "vanuriseisusesse" ligikaudu 6000 inimest. Niisugune juurdekasv ületab senise maksimumi aastatest (vanuriikka jõudis suurim sünnipõlvkond sajandivahetusest) ca 1500 vanuri võrra. Ida-E u roopa suremuse stagnatsiooni eripära õn liigsuureks rebenenud meeste ja naiste keskmise eluea vahe, mille poolest Eesti õn omakorda Ida-Euroopas liidrikohal. Vanuriikka jõudnud kohortide sooline tasakaal õn rikutud. Meeste varasem surm kõrvu meeste ja naiste erineva vanusega abiellumisel õn põhjustanud ülipika naiste lesepõlve Eestis. Lisaks tuleb arvestada, et vanuriikka õn jõudnud aastatel sündinud aastate sündimusrežiimi juures jäi aga ligikaudu neljandik naistest lastetuks. Praeguste vanurite perestruktuuri õn moonutanud veel kä sõda ning repressioonid. Lõpptulemusena õn Eesti üks neist maailma riikidest, kus elab suhteliselt palju üksikuid vanu naisi, kel pole lähedasi sugulasi. KALEV KATUSE, LUULE SAKKEUSE, ASTA PÕLDMA ja ALLAN PUURI vanuriuuringuga tutvus KÄRT JÄNES-KAPP

19 Elame küll infoajastul, kuid tegelikult õn viimase paarikümne aastaga info ühtlasi ühekülgsemaks muutunud. Rahvusvahelisel tasemel toodab" uudiseid ainult 4-5 suurt agentuuri. Nii ongi tekkinud olukord, kus tarbijani jõuab ühelaadne, s.t. kindla agentuuri nägu" info. Tihti õn see ülimalt kommertslik, pealiskaudne ja suurriikidekeskne ning sobib hästi kokku juba loodud stereotüüpidega. Meie teadmised maailmast õn äärmiselt riikidekesksed. Isegi Eesti entsüklopeedia annab näiteks üksnes Kataloonia hispaaniakeelse ning Bretagne! prantsuskeelse vaste ning lootusetu õn leida Sotimaa põlist, gaelikeelset nimetust. Kuigi eestlastena olime kõigest kaheksa aastat tagasi faktilise omariikluseta, ei teadvusta me, et enamikul maailma rahvastel ei ole omariiklust kä praegu või pole seda kunagi olnudki (omariikluseta rahvaid õn maailmas üle 20 korra enam kui omariiklusega rahvaid, ainuüksi erinevaid keeli õn hinnanguliselt ). Nüüdisaegne maailm õn täis vägivalda, mille põhjuseks sageli rahvuskonfliktid. Seejuures õn konfliktikoldeid palju enam kui pidevalt uudistest läbi jooksvad kriisid Türgis, Sri Lankal, Kaukaasias, millistele õn nüüdseks siis lisandunud Kosovo. Veel mõned sajandid tagasi oli rahvuskonflikte palju vähem, sest rahvaste eneseteadvus ei olnud nii kõrge kui kaasajal. Laiemalt tuntud õn Türgi sajanditepikkune genotsiid vähemusrahvuste vastu olgu või näiteks armeenlaste korduv massiline (miljonini küündiv!) tapmine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul või senikestev väljakuulutamata sõda kurdide vastu (ametlikult kurde polegi, õn mägitürklased, kurdi keele rääkimine õn Türgis seadusega keelatud ja rangelt karistatav!). Palju vähem teatakse, et taolist ebainimlikku suhtumist vähemusrahvustesse tuleb ette hoopis lähemal Euroopas, kä Lääne-Euroopas. Lääne-Euroopa kõige karmima rahvuspoliitikaga riik Prantsusmaa ei tunnista oma territooriumil ühegi põlise vähemusrahvuse olemasolu. Samas moodustavad bretoonid, korsiklased, baskid, katalaanid ja provanssaalid kokku enam kui 7% Prantsusmaa elanikest. Ametlikult räägivad nimetatud rahvad prantsuse keele dialekte, kuigi tegelikult kuulub näiteks bretooni keel teise keelerühma ja baski keelel pole teadaolevalt üldse sugulasi. Briti saartel valitseb kõikide põlisrahvaste seas tänapäeval inglise keel. Iirlastest ja kõmridest räägib emakeelt vähem kui viiendik, Šotimaa elanikest gaeli keelt aga vähem kui 2%. Põhjuseks inglaste sajanditepikkune totaalne surve kõikidele Briti saartel allutatud rahvastele. Näiteks Walesis ei tohtinud veel aastate alguses rääkida avalikus kohas uelsi ehk kõmri keelt! Selline jõhker ahistamine õn tundmatu isegi NSV Liidus elanud rahvastele. Koguni demokraatia musternäidiseks peetavas Rootsis oli vähemusrahvuste tagakiusamine veel üsna hiljuti igapäevane. Nüüdseks õn avalikkuse ette jõudnud aastakümneid kestnud ja alles aastatel lõppenud sundsteriliseerimise kampaania, mille peamised ohvrid valiti välja mitterootslaste seast. Vähemusrahvuste ahistamisjuhtumeid õn aga Rootsis teisigi. Nii näiteks oli kuni aastate alguseni keelatud Põhja-Rootsis nn. Tornio piirkonnas elavatel põlissoomlaste! oma emakeele kasutamine. Soome keele rääkimist koolis karistati aga samal viisil nagu tsaari-venemaa koolides karistati venestamise kõrgajal õpilasi näiteks eesti keele kasutamise eest!!! Selliste näidete jada võiks jätkata... Maailm õn seda täiuslikum ja huvitavam, mida rohkem õn seal eripära. Looduse hoidmisel saadakse sellest hästi aru. Paljusid ohustatud liike kaitstakse spetsiaalsete programmide alusel. Inimeste eripärade, sh. erinevate keelte säilimise nimel aga millegipärast midagi erilist ette ei võeta. Ometigi peab UNESCO kõikide Euroopa omariikluseta rahvaste keeli, v.a. katalaani keelt, väljasuremisohus olevaks. Sari Riigita rahvad püüab täita üht tühimikku meie teadmistes, tutvustades Euroopa omariikluseta rahvaid ning nende rahvuslippe. Avalugu baskidest ei ole juhuslik see väike rahvakild Euroopa edelanurgas õn oma vaimujõu tõttu mõjukam mitmestki palju suuremast ja omariiklusega rahvast. Baskide viimaste aastate aktiivsus õn väljunud koguni Baskimaa raamidest. Nii näiteks peavad baskiorganisatsioonid arvestust Euroopa ohus olevate keelte kohta, avaldavad pidevalt otsest ja moonutamata infot vähemusrahvaste olukorrast ja pingekolletest ning tutvustavad Euroopa ja Aasia väikerahvaste rahvuskultuuri. ANDRUS MÖLDER EUSKALHERRIA ANDRUS MÖLDER Euskal Herria ehk Baskimaa asub Pürenee poolsaare kirdenurgas Biskaia lahe ääres. Baskide kodumaa moodustavad seitse traditsioonilist provintsi Bizkaia, Gipuzkoa, Araba ja Nafarroa (eesti keeles tuntud Navarra nime all) asuvad tänapäeval Hispaania Kuningriigi territooriumil ning Lapurdi, Nafarroa Behera ja Zuberoa Prantsuse Vabariigi territooriumil. Baski provintsid kuuluvad kolme erineva poliitilise staatusega gruppi. Kaks neist õn Hispaania alluvuses Baski Autonoomne Piirkond (baski keeles Euskal Autonomia Erkidegoa, lüh. EAE), mille moodustavad Bizkaia, Gipuzkoa ja Araba, ning Nafarroa Autonoomne Piirkond (baskikeelne lühend NAE). Prantsusmaa baski provintsid kuuluvad Pyrenees Antlantiques' departemangu (mis omakorda kuulub Aquitaine'i ehk Akvitaania regiooni) ning neil puudub

20 satsioonidele. Näiteks veeküsimused kuuluvad Gipuzkoa provintsis Põhja-Hispaania Hüdrograafia Föderatsiooni, Naffaroa provintsis aga hoopis Ebro Hüdrograafia Konföderatsiooni kompetentsi. Vaade Bilboa linna peatänava ümbrusele õhust. igasugune autonoomia. Tegelikult õn kä Baski Autonoomse Piirkonna autonoomia paljuski nimeline. Kogu ala hõlmavad mittepoliitilised institutsioonid puuduvad peaaegu täiesti. Ainus taoline õn Baski Keele Akadeemia (baski Euskaltzaindia). Samas puudub näiteks üksnes autonoomset piirkonda hõlmav katoliku kiriku üksus, mistõttu usuliselt alluvad baskid kahele erinevale kirikule Gipuzkoa ja Naffaroa koos mitme mittebaski piirkonnaga kuuluvad ühte ning Araba ja Bizkaia koos teiste mittebaski aladega teise usukogukonda. Olgu siinkohal meenutatud, et isegi Stalin ei kaotanud Baltimaades piirkondlikke usuorganisatsioone. Kä Hispaania sõjaväes puuduvad piirkondlikud, sealhulgas baskide rahvusüksused. Ning igapäevastes eluvaldkondades alluvad baski provintsid tihti erinevatele Hispaania piirkondlikele organi Euskal Harria Kogu Baskimaa baskikeelne nimetus õn Euskal Herria. Viimane õn tuletatud sõnadest Euskara (baski keel) ning herri (eesti keeles maa), millele õn lisatud lõppu artikkel. Ekslikult arvatakse vahel Baskimaa baskikeelseks nimetuseks Euskadi. Ibgelikult õn Euskadi ja Euzkadi poliitilised terminid, mis võeti kasutusele 19. sajandi lõpus ning tähistavad tänapäeval üksnes Baski Autonoomset Piirkonda. Prantsusmaa koosseisus olevaid baski provintse nimetavad baskid ise Põhja-Baskimaaks (baski Ipar Euskal Herria ehk Ipparalde) ning Hispaania koosseisus olevaid Lõuna-Baskimaaks (baski Hego Euskal Herria ehk Hegoalde). Eesti keelde õn baskide ja Baskimaaga seotud nimed jõudnud valdavalt hispaania keele vahendusel, mistõttu õn neil väga vähe ühist algupärandiga. Nii pärineb baskide kui rahva nimi hispaaniakeelsest sõnast vascones. Isegi baski provintside ja linnade nimed õn eesti keelde tulnud hispaania keele vahendusel: näiteks Navarra, mis õn Naffaroa provintsi hispaaniakeelne nimi. Bilbao linna nimi kõlab baski keeles Bilbo, Vitoria õn hoopis Gasteiz ja San Sebastian Donostia. Baskimaa pindala õn km2 ning seal elab kokku ligikaudu 2,9 miljonit inimest. Üksnes neist õn baskikeelsed ligikaudu Lõuna-Baskimaal ja Põhja-Baskimaal. Kuigi me oleme harjunud baske pidama eeskätt Hispaania alamateks, õn tegelik olukord selline, et Prantsusmaa baski provintsides moodustavad baskikeelsed elanikud protsentuaalselt suurema osa rahvastikust kui Hispaania baski provintsides (vt. tabel). Baskimaa keeleline olukord õn viimase saja aastaga märkimis-

21 Baski keele mitterääkijaid ei peeta Baskimaal baskideks, kuigi nad võivad olla sündinud Baskimaal ning nende esivanemad võivad olla olnud baskid. väärselt halvenenud. Veel aastal rääkis baski provintsides baski keelt 54% elanikest, kusjuures Gipuzkoa ja Bizkaia olid peaaegu täiesti baskikeelsed. Peamiselt hispaanlaste massilise migratsiooni tulemusena õn nüüdseks baskikeelse rahvastiku osakaal Baskimaal langenud alla veerandi. Seejuures õn Põhja-Baskimaal toimunud keelelised muutused tunduvalt väiksemad kui Lõuna-Baskimaal. Eriti murettekitav õn olukord põlises baski provintsis Bizkaias, kus 130 aastaga õn baskikeelsete elanike osakaal vähenenud viis korda! läolisele suundumusele aitab kaasa kä valitsev haridussüsteem. Näiteks 1991/1992. aastal õppis vaid 22,2% 6-14aastastest baskikeelsetes koolides, 58,3% aga õppeasutustes, kus baski keelt üldse ei õpitud (!). 19,5% käis koolides, kus õppekeel oli hispaania, kuid toimusid kä baski keele tunnid. Olukorra tõsidusest annab märku fakt, et aastal rohkem kui inimese hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et tänaval rääkis baski keelt üksnes 42% baskikeelsest elanikkonnast. 58% baskidest eelistas avalikes kohtades kasutada kas hispaania või prantsuse keelt. Põhja-Baskimaal tarvitatakse kõrvuti baski keelega veel ühte põlist omariikluseta rahva keelt paar tuhat inimest räägib seal keelt, mis rahvusvaheliselt tuntud kui Occitan, Langue d'oc ja Provengal (eesti keeles tuntud provanssaali keelena). Meile vahest tuntuim provanssaali keele dialekt õn Gascogne'i dialekt ning tuntuim provanssaal õn kaskoonlane d'artagnan. (Gascogne'i nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast Vasconia, mis õn omakorda tuletatud sõnast vascones ning tähendab baskid.) Keelekasutus Baskimaal Territoorium Rahvaarv Emakeel baski keel Osaliselt baski keelt kasutavad Baski Auton. Piirkond 2,084 milj. 24% 8% 68% Põhja-Baskimaa 0,237 milj. 27% 9% 64% Lõuna-Baskimaa 2,603 milj. 22% i% 71% Euskal Herda 2,846 milj. 23% 1% 70% Bask õn üksnes see, kes oskab baski keelt Baskid nimetavad ennast ise euskaldun (mitmuses euskaldunäk). Sõna tuleneb baskikeelsest euskara ning -dun liitest, mis tähendab kes õn. Kirjanduslikult tõlgitakse sõna euskaldun kui keegi, kes õn bask või keegi, kes räägib baski keelt. Euskaldun tähistab seejuures üksnes baski keele rääkijaid. Baski keele mitterääkijaid ei peeta Baskimaal baskideks, kuigi nad võivad olla sündinud Baskimaal ning nende esivanemad võivad olla olnud baskid. Selline suhtumine ilmestab kujukalt baskide rahvustunnet ilma baski keeleta ei ole kä Baskimaad! Samal ajal puudub baski keeles termin, mis tähistaks lihtsalt etnilist baski või Baskimaal sündinut. Viimaste puhul õn kasutatud inglise keele mõjudega neologisme nagu euskotar või euskal herritar. Baski keel õn isoleeritud keel, millel ei ole kindlalt teada ühtegi sugulast. Tfeiste Euroopa keeltega võrreldes õn baski keel suhteliselt harjumatu, mistõttu seda peetakse ülimalt keeruliseks. Baskid ise ei pea sellist suhtumist õigustatuks. Kä mitmed rahvusvaheliselt tuntud lingvistid (sealhulgas inglased) väidavad, et tegemist õn rohkem müüdi kui tegelikkusega, sest: baski keele hääldus õn lihtne, kirjapilt süstemaatiline, puuduvad grammatiline sugu, verbiklassid, nimisõnaklassid, ebareeglipärased verbid ja ebareeglipärased nimisõnad. Siiski õn baski keeles mitmeid omapärasid, millest vahest tuntuim õn see, et nende arvusüsteem põhineb arvul 20! Mittebaskikeelsed Baski keele ametlik staatus õn erinev Põhja- ja Lõuna-Baskimaal, aga kä Lõuna-Baskimaa piirkondades. Kui kolmes Baskimaa Autonoomse Piirkonna provintsis õn baski keel ametlik keel, siis Nafarroa provintsis õn baski keelel seadusega tagatud ametlik staatus üksnes kolmes piiratud keeleareaalis. Seejuures õn nimetatud keeleareaalid rangelt piiritletud baski keelt rääkivate inimeste asualaga. Ei saa jätta märkimata, et kuigi baski keel eksisteerib ametlikult kõrvuti hispaania keelega, ei ole sel kusagil hispaania keelega võrdset staatust. Juhtivaks keeleks õn ikkagi hispaania ning baskidel õn suuri raskusi ajada ametlikke asju oma keeles isegi nende oma autonoomse administratsiooni all! Eestlastel õn sellist olukorda suhteliselt lihtne ette kujutada, sest oli ju meilgi nõukogude perioodil emakeele kasutamine raskendatud ning enamus mitte-eestlasi ei vaevunud õppima sõnagi kohalikku keelt. Tüleb aga lisada, et Lõuna- Baskimaal õn baskide keeleline ahistamine tunduvalt rängem, sest kui Eestis oli nõukogude perioodi viimastel aastatel eestlasi natuke üle 60%, siis Baskimaal õn baske vähem kui veerand elanikkonnast. Ning kä Lõuna-Baskimaal ei suvatse keskvõimu tuge tundev rahvas, s.t. hispaanlased, kohalikku keelt õppida. Põhja-Baskimaal ehk siis Prantsusmaa poolel puudub baski keelel igasugune ametlik staatus. Absurdina mõjuva diskrimineerimise näitena võib tuua järgmise fakti. Kui baskil õn Prantsusmaa kodakondsus, ei ole tal õigust kasutada Prantsusmaa kohtutes baski keelt.

22 Kui baskil õn aga Hispaania kodakondsus, võib ta seda teha, sest ametlikult õn baskid rahvana tunnustatud üksnes teisel pool piiri, s.t. Lõuna-Baskiniaal. Baskimaa ja vägivald Rääkides baskidest ja Baskimaast, ei pääse mööda aastaid kestnud vägivallast, mida ühed nimetavad relvastatud vabadusvõitluseks, teised aga terrorismiks ja separatismiks. Kiitmata siinkohal heaks vägivalda, tuleb siiski tunnistada, et omajagu õigus õn mõlemal poolel. Igal juhul õn vägivalla statistika küllaltki kurb. Aastatel õn baskide ja Hispaania keskvõimu vahelises võitluses hukkunud ligikaudu 800 inimest. Politseiaktsioonide käigus õn surma saanud 119, valitsuse poolt poolametlikult toetatud surmaeskadronid õn tapnud 67, kadunuks õn jäänud 5 inimest. ETA (.Euskadi Ta Askatasuna, tõlkes Isamaa ja vabadus) õn tapnud 617, küsitluste-piinamiste käigus politseis õn surnud 7 inimest, Hispaania ja Prantsusmaa vanglates õn hukkunud 11 baskist poliitvangi, politsei õn arreteerinud inimest (sealhulgas 5806 aastatel ), vanglates istub 616 poliitvangi, poliitilisi pagulasi õn ligikaudu 2000, röövituid 78. Õn ilmselge, et igasugusel vägivallal õn alati põhjus. Ei saa väita, et baskide elu nende oma kodumaal oleks meelakkumine. See ongi põhjus, miks osa inimesi ei näe muud väljapääsu, kui pidada oma vabaduse eest relvastatud võitlust. Maailma suuremate massiteabevahendite suhtumine nimetatud võitlusse õn loomulikult väga ühepoolne, s.t. baske hukkamõistev ja Hispaania keskvõimu toetav. Samas ei saa taolist ühest suhtumist pidada kuigivõrd adekvaatseks. Tfegelikult õn ETA tegevus osaliselt võrreldav meie enda metsavendade tegevusega aastatel. Selle vahega, et metsavennad ei läinud teadlikult hävitama võõrvõimu sõjaväelasi kui liiga tugevat vastast. ETA õn hävitanud (hetkel Pilt Baski iseseisvuslaste Hispaania valitsusele adresseeritud amnestianõudmistega. kehtib ETA poolt ühepoolselt väljakuulutatud vaherahu) kahte tüüpi inimesi esiteks keskvõimu neid esindajaid, kes eriti märkimisväärsel määral õn ohuks baskide olemasolule ning teiseks kvislingeid, s.t. kohalikke reetureid, kes eriti agaralt viivad ellu Hispaania keskvõimule meelepärast poliitikat. Ei saa kä väita, et vägivald oleks üksnes baskidepoolne. Hispaania õn aastate jooksul organiseerinud lausa valitsuse tasandil baski iseseisvuslaste juhtide salajast mõrvamist. Laiema avalikkuse ette jõudis see aga alles aastal. Kuigi nimetatud küsimustes toimusid kä kohtuprotsessid (osa pole lõppenud käesolevakski ajaks), õn farsiks muudetud kohtulahendid keskvõimule igati soodsad peale mõne Hispaania poliitiku sunnitud lahkumist poliitikamaastikult ei ole toimunud midagi, mida saaks pidada karistuseks. Kuivõrd baskid ETA tegevust toetavad, see õn vaieldav. Õn loomulik, et Hispaania keskvõim püüab igati näidata, et vähe. Samavõrra püüavad baski rahvuslased tegelikkust võimendada. Tfeada õn kaks fakti, mille ümberlükkamine õn väga raske kõik Baskimaa suuremad poliitilised parteid peale Herri Batasuna (HB) õn ennast ETAst distantseerinud ja mõistavad vägivalla hukka. HB õn aga teatud elanike hulgas püsivalt populaarne. Nii näiteks sai ümbernimetatud HB viimastel valimistel Baski Autonoomses Provintsis ligikaudu 25% baskide häältest ning mõnel pool osutus toetus isegi 50% lähedaseks. Lisaks ETAle õn baskidel veel teinegi pidevat relvavõitlust pidav organisatsioon Põhja-Baskimaal tegutsev Iparretarrak (IK). IK võitluse omapäraks õn asjaolu, et rünnatakse üksnes omandit, mitte inimesi. Peamisteks objektideks, mida kahjustatakse, õn turismi vaatamisväärsused, kuna need aitavat kaasa Põhja-Baskimaa prantsusepärastamisele. Siiski õn IK tegevus suhteliselt harv, kuivõrd Põhja-Baskimaal õn baskide rahvuslik meelestatus prantslastepoolse sajanditepikkuse tegevuse tõttu vägagi madal. Viimastel aastatel õn seoses rahvuskonfliktidega mitmel pool maailmas olnud palju juttu nn. topeltstandarditest, s.t. sellest, et mis ühele poolele lubatud, õn teisele keelatud, ja vastupidi. Täolised topeltstandardid ei eksisteeri aga kaugeltki ainult poliitikatasandil, vaid elavad sügavalt kä meis endis. Eespool ei võrreldud baskide võitlust metsavend-

23 SELLES NUMBRIS Enn Kasak ANTIIKASTROLOOGIAST (5) 1 Ise Sinivee INTERNETIÜHENDUSE LOOMINE 8 Henn Käämbre TEEME ISE HOLOGRAMME 11 ANEKDOOTE, TSITAATE JA MUID KILDE 12 RISTSÕNA 14 Martin Gardner KAS KANNIBALISM ÕN MÜÜT? 15 Tõnu Tõnso RATSUKÄIGUD MALELAUAL 16 Enn Kasak Antiikastroloogiast Kolmandal sajandil e.kr., umbes samal ajal, kui Berossos pidas oma astroloogia kooli, mõtiskles Aristarchos heliotsentrilise maailmasüsteemi üle, olles eelnevalt näidanud, et Päike õn Maast palju suurem. Egiptuse Aleksandria suures raamatukogus, keset poolt miljonit teost, töötasid astronoomid Aristillos ja Timoharis, kelle vaatlusandmeid kasutas Apollonius oma epitsüklite teooria väljatöötamiseks. Astroloogilised ideed kandusid Kreeka filosoofiasse, mõjutades stoikute koolkonna rajajat Zenonit. Stoikute arvates õn inimene mikrokosmos ehk väike maailm(akord), mis õn makrokosmose ehk suure maailma(korra) peegeldus. Need ideed muutusid Kreekas üldtuntuks Ateena poeedi Arotose sule läbi, kes avaldas kaks astronoomilist ja kaks astroloogilist poeemi.

24 Esimene teadaolev Kreeka horoskoop. Tegemist õn Antiochus I kroonimishoroskoobiga 7. juulist 62 e.kr. Jupiter, Merkuur, Mars ja Kuu õn kujutatud konjunktsioonis Lõvi tähtkujus. Tõisel sajandil töötas Rhodose saarel Nikea päritolu Hipparchos, suurim antiikaja astronoomidest, kelle töö ja vaevaga õn kinni makstud suur osa Claudius Ptolemaiose hilisemast kuulsusest ja absoluutsest autoriteedist. Hipparchos kontrollis temani jõudnud kaldea tabeleid väga põhjalike vaatlustega. Enamus tema astronoomilistest suursaavutustest ei mahu selle kirjatüki raamidesse. Nii määras ta õigesti Kuu kauguse; avastas aastaaegade ebavõrdse pikkuse ja kevadpunkti pretsessiooni; koostas tähekataloogi (u tähte), mille tegemise ajendiks oli 133. a. e.kr. Skorpioni tähtkujus süttinud noova. Kataloogist pärineb muu hulgas kä tänapäevani kasutatava taeva- koordinaadistiku idee ning tähesuuruse mõiste. Kuna Hipparchos kasutas kaldealaste andmeid, õn väga tõenäoline, et kevadpunkti pretsessiooni kohta sai ta esimese teabe kaldea astronoomi Kidenase (Kidinnu) kirjutistest, kuid igatahes kontrollis ta seda omapoolsete vaatlustega. Hipparchose vaatlustulemused sundisid planeetide liikumise kirjeldamiseks kasutusele võtma täiendavaid matemaatilisi keerukusi. Siiski loobus ta otsustavalt heliotsentris- mi ideest ja arendas edasi Apolloniuse epitsüklitel põhinevat geotsentrilist planeedisüsteemi, mille hiljem võttis kasutusele kä Ptolemaios. Pole välistatud astroloogia mõju sellise fataalse ja põhimõttelise otsustuse tegemisel. Kriitiline mõtlemine Kreeka kultuuriruumis tekitas kahtlusi kä astroloogia suhtes, selle näilisest ratsionaalsusest hoolimata. Esimene teadaolev aktiivne astroloogia kriitik oli filosoof Karneades. Tündub, et need protsessid peatas Kreeka langemine Rooma võimu alla samal sajandil. Roomlaste enneterikas ning suhteliselt ebakriitiline maailmavaade tegi astroloogia neile kergesti omaksvõetavaks. VARASEST ROOMA ASTROLOOGIAST Augustuse mündid, millel õn kujutatud tema sodiaagimärki Kaljukitse seostes mitmesuguste poliitiliste teadetega. Näiteks paremal ülal hoiab kaljukits gloobust. See sümboliseerib maailmavalitsemist. Roomlaste arvates oli astroloogia välismaine, täpsemalt idamaine kunst, mis pärines Kaldeast. Astroloogilisi elemente võib leida juba poeetide Plautuse ja Enniuse töödest III II sajandist e.kr., kusjuures Ennius õn esimene astroloogilistest märkidest kirjutanud ladina kirjamees. Ajalugu õn nendegi töödega karmilt ümber käinud, meieni õn jõudnud vaid katked. Pliniuse andmetel tungis kaldea astroloogia Rooma ida poolt pärinevate vangide ja orjade kaudu. Etruskidelt pärinev ennete ja ennustamise kunst lõi astroloogia laiale levikule soodsa pinnase. Ei tohi

25 väita, nagu poleks tähetarkuse levik Roomas vastuseisu kohanud aastal e.kr. aeti astroloogid segastel asjaoludel Roomast välja, kuid nad olid juba jõudnud horoskoopidega varustada mitmeid olulisi persoone, ning rohkem suuri aktsioone nende vastu enam ette ei võetud. Skeptikuid siiski oli, tuntuimad neist õn Lucretius, Cicero ja Caesar. Cicero kirjutab, et ta õn kuulnud kaldealasi ennustamas nii Pompeiusele, Crassusele kui kä Caesarile endale. Kõigile neile töötati pikka iga ja surma alles kõrges vanaduses keset leinavat perekonda. Orjameelsete ennustuste taga nägid mõned roomlased siiski kä mingit tutvumist väärivat ideed, liiatigi levis lugusid kä rabavalt õigetest ennustustest. Pikapeale hakkasid mõned roomlased kä ise astroloogiaga tegelema, kusjuures filosoofilist tuge pakkus neile stoikute õpetuse levik. Esimene tuntum "päris rooma astroloog oli uuspütagoorlane P. Nigi- dus Figulus. Levinud loo põhjal sai ta oma nime pärast Kreekas käimist, kuna ta väitis siis, et Maa pöörleb nagu pottsepakeder, sellest siis hüüdnimi Figulus (Pottsepp). Tä jäi Cicero sõbraks, hoolimata selle skeptitsismist, ning suri aasta enne Julius Caesari tapmist. Figuluse töödest pole palju teada, talle omistatakse tagantjärele mitmesuguseid õigeid ennustusi, kuid tema kohta õn säilinud kä analüütilist kriitikat. Kui Maniliust lugedes tekib tunne, et tegemist oli puhta teoreetikuga, siis Figulus oli vastukäivatest andmetest hoolimata päris kindlasti praktiseeriv astroloog. MARCUS MANILIUS Esimene põhjalik ja hästi säilinud astroloogiline poeem pärineb Maniliuselt. Autori elust pole midagi teada, tema nimigi õn põhjustanud palju poleemikat. Tfeadmata õn kä kõnealuse kirjatöö loomise täpne aeg, kuid arvatavasti toimus see meie ajaarvamise esimesel või teisel aastakümnel. Tfeos koosneb viiest raamatust, neist viimane õn lünklik ja lõpetamata, sest täitmata jäävad mitmed autori lubadused - puudub kaks korda lubatud kokkuvõte ja teises raamatus lubatud ülevaade planeetide mõjust. Valmis raamat andnuks ilmselt võimaluse horoskoobi täielikuks interpreteerimiseks, säilinud osa alusel õn see kahjuks võimatu. Tfekst õn ladina keeles ja heksameetris, millega õn kriitikute arvates päris kenasti toime tuldud. Esimeses raamatus antakse ülevaade elementaarsest astronoomiast, kusjuures aluseks olev materjal õn ilmselt kaldea päritolu ning pärineb Hippar- chose-eelsest ajast. Mitmesugustelt varasematelt autoritelt pärinev sodiaagimärkide sümboolika õn mõneti eklektiline ja erinev tänapäevasest. Praegu kasutuses olevat sümboolikat pole leitud kirjatöödes, mis oleks dateeritud enne Bütsantsi keisririiki. Raamat lõpeb ülevaatega komeetidest ning näidetega nende mõjust ajaloosündmustele. Järgmised neli raamatut õn puhtastroloogilised. Mikro- ja makrokosmose analoogia ning kooskõla õn nendes tähtsal kohal. Maniliuse arvates juhib maailma ja inimelu saatus, mida mitte kuidagi muuta ei anna. Inimene alustab suremisega juba esimesest elupäevast peale ning tema lõpp õn täielikult määratletud algusega. Manilius liigitab sodiaagimärke mitmesugustel alustel mehelikud ja naiselikud, inimlikud ja loomalikud jne. Ainulaadne õn märkide jaotus tegevuse alusel, mis näib tulenevat märkide piktograafilisest esitusest: Jäär, Lõvi ja Ambur õn jooksvad, Kaksikud, Neitsi ja Veevalaja õn seisvad, Sõnn, Kaalud ja Kaljukits õn istuvad ning Vähk, Skorpion ja Kalad õn lamavad tähtkujud (teised autorid liigitavad märke peamiselt *nende loomuse alusel). Igale sodiaagimärgile omistab autor ühe suurtest jumalatest või jumalannadest ning see ei lange kokku planeetide tavapäraste kodudega. Et tegemist õn meie mõistes astroloogi, mitte astronoomiga näitab kardinaalpunktide asend MC (kesktaevas) langeb kokku seniidiga ning IMC nadiiriga. Sama vea teevad hiljem veel paljud astroloogid. Majade tähendus pole Maniliuse ajaks veel välja kujunenud, kuid nende arv õn juba fikseerunud. Majade tähtsuse rõhutamisega astutakse suur samm hilisema astroloogia suunas. Poeemis kasutatakse kä spetsiaalmärke, näiteks õnnepunkt paikneb horoskoobis Kuust sama kaugel kui astsendent Päikesest. Astsendendi enda määramisel tõotab autor mitte kasutada vulgaarset meetodit, mille järgi iga märk tõuseb horisondilt kaks tundi, kuid väljapakutud meetod langeb vulgaarsega sisuliselt kokku. Sodiaagi jaotamisel kasutab Manilius märkide jagamist kolmeks dekaaniks, kusjuures igale dekaanile vastab omakorda uus märk. Seega esimesed kümme kraadi Jääras õn Jäära täiendava mõju all, järgmised kümme kraadi Sõnni mõju all jne. Kasutatakse kä palju keerulisemat jaotust. Iga märk jaotub omakorda kaheteistkümneks lõiguks, mis haarab ekliptikal kaks ja

26 pool kraadi. Iga lõik jaguneb omakorda viieks poolekraadiseks alaks vastavalt viiele planeedile (kõrvale õn jäetud Päike ja Kuu). Sellega meetodi keerukused veel ei lõpe, kuid eeltoodust piisab illustreerimaks arusaama Maniliuse süsteemist kui vahendist mitmekesiselt tõlgendatava horoskoobi loomiseks. lündub, kuid tekstilünkade tõttu siiski kindlalt väita ei saa, et planeetide mõju, mis õn nii tähtis hilisemates tekstides ja kä Mesopotaamiast pärinevates varastes tekstides, pole Maniliuse jaoks olnud kuigi oluline. Enamus kommentaatoreid arvab, et selline süsteem õn pärit hilisest Babülooniast või hoopis hellenistlikust Egiptusest. Täpselt sellist süsteemi küll leitud pole, kuid hilisele Kaldeale viitavad märkide jagamise võtted ning Egiptusele ja Nechepso-Petosirisele (vt. "Horisont" nr. 4) viitab näiteks kuuvarjutuste mõju sodiaagimärkidele. Eraldi väärib märkimist veel neljandas raamatus toodud astrogeograafia, mis analoogiliselt Babüloonias kasutusel olnuga seostab erinevad Maa piirkonnad kindlate sodiaagimärkidega (vt. joonis). Võimalik, et Seleukiidide ajastu Babüloonia astroloogia jõudis Maniliuseni Berossose tõlgete kaudu. Igal juhul õn Maniliuse tekstiga jõudnud meieni olulisem osa esimesest teadaolevast põhjalikust astroloogilisest maailmakäsitlusest. Hellenistliku Egiptuse astroloogias kasutusel olnud Petosirise ring kaheksa majaga. EUROOPA AASIA ü u PÄRSIA BABÜLON T ^ KARTAAGO TT] EGIPTUS LIIBÜA Maniliuse astrogeograafia. Maa erinevatel regioonidel õn kujutatud neile Maniliuse poolt omistatud sodiaagimärkide tänapäevased sümbolid. Heptagramm, mis näitab, kuidas nädalapäevad õn seotud astroloogiliste planeetidega. Noolte kulgemise suund näitab päevade kulgu. Kui aga liikuda piki välist ringjoont, saame Kuust alates klassikalise planeetide järjekorra geotsentrilises maailmasüsteemis 2> 9? O d H h. Sellist kokkulangevust õn peetud kä astroloogia ja geotsentrilise maailmasüsteemi üheks kinnituseks.

27 EESTI LADINA (Dies...) PRANTSUSE INGLISE SAKSA E Lunae Lundi Monday Montag T Martis Mardi Tüesday Dienstag K Mercurii Mercredi Wednesday Mittwoch N Jovis Jeudi Thursday Donnerstag R Veneris Vendredi Friday Freitag L Saturni Samedi Saturday Samstag P Solis Dimanche Sunday Sonntag Nädalapäevad olid seotud analoogsete planeedijumalatega kõikidel suurematel Euroopa rahvastel. Jupiterile vastab näiteks Germaani Donar või Skandinaavia Thor (äikesejumal), Marsile Ziu või Tyr, Venusele Freyja, Mercuriusele Wodan. HILISEMAST ROOMAAEGSEST ASTROLOOGIAST Keisririigi perioodil oli astroloogia Roomas kodunenud, sellest ajast õn meieni jõudnud hulk raskesti kontrollitavaid lugusid. Nii näiteks olevat Tiberiuse nõuandja, astroloog Thrasylluse võitnud keisri sümpaatia, nähes läbi valitsejapoolse kavatsuse teda tappa. Rooma valitsejate ja astroloogide suhetest õn kirjutatud palju raamatuid, säilinud õn kä dokumentaalset materjali. Antiookiast pärinev Vettius Valens (u ) kogus mõnisada horoskoopi ajavahemikul oma kokkuvõtvasse astroloogilise antoloogiasse. Seda materjali kasutas ta teooria ja praktika erinevate külgede illustreerimiseks. Enamus horoskoope pärineb aastatest , see tähendab tema enda aktiivsest tööperioodist. Horoskoobid sisaldavad planeetide positsioone, astsendendi ja õnnepunkti asendit mingi isiku sünnihetkel. Mõnikord õn toodud kä teisi kardinaalpunkte, ainult kord õn mainitud kä märkidega koos tõusvaid-loojuvaid tähti (näiteks Maniliuse viiendast raamatust haarab just see olulise osa). Enamus andmeid puudutab idapoolse Rooma Kreeka, Lähis-Ida ja hellenistliku Egiptuse tähtsaid isikuid. Antoloogia ei sisalda praktiliselt üldse konkreetseid ennustusi, arvatavasti oli kõnealuste isikute elu enamasti teada ja juureldi põhiliselt selle üle, kuidas vastav teave horoskoobis peituda võiks. Kogumik näitab, kui levinud oli praktiline astroloogia meie ajaarvamise kahel esimesel sajandil. Horoskoopide koostamise metoodika varieerub tugevasti, näiteks tuleb ette kä kaheksa maja süsteemi kasutamist (vt. "Horisont" nr. 4). Tfeose teises osas teeb Vettius Valens üldistusi. Näiteks seostab ta neli sodiaagimärkide trigooni planeetide ja nelja elemendiga. Jäär, Lõvi ja Ambur kuuluvad esmaselt Päikesele, seejärel Jupiterile ja Saturnile, elemendiks õn neil tuli. Sõnn, Neitsi ja Kaljukits kuuluvad Kuule, Veenusele ja Marsile, elemendiks õn Maa. Õhu trigoon Kaksikutest, Kaaludest ja Veevalajast kuulub Saturnile, Merkuurile ja Jupiterile ning vee trigoon Vähist, Skorpionist ja Kaladest kuulub Marsile, Veenusele ja Kuule. Antakse kä pikem spetsiaal- või sensitiivpunktide kirjeldus. Astroloogiliste majade süsteem hakkab sarnanema klassikalisega. Vettius Valensist alates õn astroloogil hea tahtmise korral võimalik kirjanduse kaudu õppida, kuidas horoskoope teha. Astroloogia pole enam salateadus, selle võib teatud tasemeni omandada igaüks, kes soovib. CLAUDIUS PTOLEMAIOS Antiigi tähtsaimaks astronoomiks ja astroloogiks peetud Ptolemaios elas ja töötas Aleksandrias 2. sajandil. Kuigi astronoomia ja -loogia polnud tollal eraldi mõistetena kasutusel, tegi Ptolemaios siin selget vahet ning kirjutas kummastki eraldi raamatu. Türna kuulus Almagest (fj /jaormariki) G&vxa^ic,) sisaldab enamust tolleaegsetest astronoomilistest teadmistest ning oli 15 sajandit tähtsaim astronoo- miaraamat maailmas. Autori arvates õn see aga vaid astronoomiline sissejuhatus peamisele raamatule astroloogilisele Tetrabiblosele ehk nelikraamatule (KXavSiov nroxsfiaiov /uaorinatikfjg TETpafti(}\ov

28 (TVVTa^ecogy Tänapäevased uuringud õn näidanud, et Ptolemaios tugines Almagestis kolm sajandit varem elanud Hipparchose töödele, mida ta oma arusaamist mööda ja parimate kavatsustega täiendas, moonutades aeg-ajalt kä vaatlusandmeid ning kirjeldades vaatlusi, mida ei saanud olemas olla. See oli kõik vajalik astroloogilise tõe huvides, mida ta üritaski kirja panna Jfetrabibloses. Ptolemaiose astronoomilised ja kosmoloogilised vaated õn kaunis hästi teada igale asjahuvilisele, kuid tema astroloogiline tegevus õn meie ajal märksa vähem tuntud. Nagu astronoomias, oli Ptolemaios kä astroloogias pigem süstematiseerija kui leiutaja, tema tööd saab võrrelda Vettius Valensi omaga, kuid oli sellest põhjalikum ning sai võrratult kuulsamaks ja autoriteetsemaks. Nagu tollal kombeks, ei leia me viiteid ega saa enam kindlaks teha, mis ja kus kohast õn kokkuvõte varasemast ning mis õn autori omalooming. Kä Ibtrabibloses püüab Ptolemaios säilitada teadlase hoiakut, püüdes vältida müstitsismi või jumalate sekkumist. Esimeses raamatus käsitleb ta astro- looga mehaanikat, jaotades selle kaheks: univer- NW EUROOPA Tuli Mehelik SW. LIIBÜA 'Vesi Naiselik KARTHAGO' X Ristuvate mõjude piirkond PARSIA LOUNA-AASIA Maa Mehelik Ptolemaios jagas kä asustatud maailma neljaks osaks ilmakaarte järgi, kusjuures mingi piirkonna regioone juhivad sellele elemendile (tuli, õhk, maa või vesi) vastavad üksikud sodiaagimärgid. säälne astroloogia (astrogeograafia) ja isikuastro- loogia (meditsiiniline või horoskoobiline). Universaalse astroloogia käsitluse annab ta teises raamatus, isikuastroloogia kolmandas ja neljandas. Kaks viimast raamatut õn omakorda kolmeks jaotatud: kõigepealt siinniended, siis sünnihetk ja lõpuks see, mis tuleb pärast sündi. Planeetide ja sodiaagimärkide mõjusid seletab autor füüsikaliste põhjustega, ehkki mõju iseloom langeb kokku varasemate astroloogide töödega. Nagu Vettius Valens, nii jagab kä Ptolemaios Sodiaagi neljale elemendile alluvaks neljaks trigooniks, suutmata põhjendada just nimelt sellist valikut. Seejärel jagab ta asustatud maailma samuti neljaks osaks ilmakaarte järgi ning postuleerib nende läheduse kindlaksmääratud trigooniga (vt. joonis lk. 6). Järgnevalt väidab ta: mingi piirkonna regioone juhivad sellele elemendile vastavad üksikud sodiaagimärgid. Nii kuulub näiteks naiselikule maa elemendile Lõuna-Aasia, aga selle regioonidest Babülooniat juhib Neitsi, Pärsiat Sõnn ning Indiat Kaljukits. Maa keskosa lähedased piirkonnad õn täiendavalt mõjutatud diagonaalis paiknevast elemendist. Nii loodud andmebaasi abil seletab Ptolemaios ära maailma rahvaste iseloomu. Näiteks Hispaania allub Amburile, olles seega sõltumatu, lihtne ning puhtuse- armastaja. Kreeka õn oma keskse asupaiga tõttu lisaks tulele täiendavalt mõjutatud maa elemendist, mistõttu kreeklased õn sõbralikumad ja filosoofiasse kalduvad. Maailma ajalugu mõjutavad kõige rohkem päikesevarjutused, seejärel Saturni, Jupiteri ja Marsi seisakud. Kui arvesse võtta, millises märgis see seisak toimub, saamegi teada, millist maad järjekordne sündmus puudutab. Astroloogilises meditsiinis (iatromathematica) kinnitab Ptolemaios Universumi kui makrokosmose ja inimese kui mikrokosmose, seega kä inimese organite ja sodiaagimärkide kooskõla ning ühtekuuluvust (vt. "Horisont nr. 4). Horoskoobilises astroloogias annab ta otsustused, mis vastavad juba kujunenud traditsioonidele. Nii fikseerib ta majade klassikalised tähendused, samuti planeetide kodud ning eksiilid. Kõike seda üritab ta ratsionaalselt seletada. Näiteks Veenus domineerib Kalades, sest see õn kevade ja alguse märk ning õn alla surutud Neitsis, sest see õn sügise märk. Planeediaspektidest tunnistab ta nelja vastas-, kolmandik-, neljandik- ja kuuendikseisu, seostab neid märkidega ning püüab nende mõju selgitada, lähtudes matemaatilis-

29 * y p nr* U ^ ^^ual^trr' ««K OM p «tu*' p^v* <r- o «K Axv^-Vw^ fjkx-yy, K~ «ANc-^Tu ~ l^f-4^ ^ T» JM C y MA -tvw HN \.ma.. -»f r» c l s. o Rhetoriuse horoskoop 497. aasta kohta. geomeetrilisest harmooniast. Komeedid ning teised ebareeglipärased taevanähtused õn kindlalt halva tähendusega. Ptolemaiose fatalistlik astroloogia õn kooskõlas stoikute maailmavaatega. Ttetrabiblos õn teoreetiline, mitte praktiline käsiraamat. Ometigi õn ta täpne astronoomilises mõttes ning võimaldab arvutada välja kõik astroloogia tehnilised elemendid suurima ajastule vastava täpsusega, nii nagu sobib mehele, kelle kasutada olid praktiliselt kõik antiiksed astronoomilised teadmised, millest enamus õn nüüdseks kaduma läinud. Tfetrabiblos õn Loebi klassikalises raamatukogus välja antud ingliskeelse paralleeltõlkega ning sellisena kä meie asjahuvilisele kättesaadav. Teggemist õn teosega, mis lõpetab astroloogia esiajaloo ning õn olnud aluseks kõikidele klassikalistele astroloogia suundadele. ASTROLOOGIAST ANTIIKAJA LÕPUL Antiikse astroloogia areng jõuab lõpule 4. sajandil ning seda seostatakse Sitsiilia päritolu Rooma astroloogi Julius Firmicus Matemuse kahe raamatuga. Esimene neist Matheosis Libri VIII ehk Astroloogia teooria võtab kokku kogu antiikse tähe- tarkuse, ning tema teine, umbes kümme aastat hiljem kirjutatud teos De Errore Profanarum Religionum kritiseerib ebausku ja astroloogiat kristlikust seisukohast, sest vahepeal õn autorist saanud kristlane. Matheosise kirjutamist alustas ta 334. aasta paiku ning De Errore kirjutamist 346. aasta paiku. Autori kohta õn teada üksnes seda, mida ta ise oma raamatutes väidab. Kui Tfetrabiblos kippus olema pigem teoreetiline raamat, siis Firmicus Maternuse teos õn veelgi põhjalikum praktilise astroloogia käsiraamat. Enne kristlaseks saamist õn autor mõjustatud uusplatonismist ja stoitsismist ning sellisena sobib ta hästi esindama antiigi lõppu. Ta tunneb hästi materjali ning püüab jääda ratsionaalseks, nagu Ptolemaios, kaldumata müstikasse ja ebausku. Firmicus Maternuse terminoloogia oli eeskujuks keskaja lääne astroloogiale. Oleme jõudnud antiikastroloogia lühiülevaate lõppu. Ajalises mõttes peaks siia kuuluma kä kristluse ja astroloogia vahekord antiigis, kuid sisulises mõttes õn loogilisem see jätta keskaja astroloogia juurde. ENN KASAK (1954) õn Õigusinstituudi dotsent. Füüsika-matemaatikakandidaat.

30 INTERNETI ÜHENDUSE LOOMINE ILSE SINIVEE Internetiga tegelemiseks peab kasutatavas arvutis olema modem, samuti õn vajalik telefoniühenduse olemasolu. SISSEHELISTAMISTEENUS Internetis surfamiseks ja/või elektronpostiga tegelemiseks peab kasutama kas Interneti püsiühendust või sissehelistamisteenust. Kuna püsiühendus õn seni veel suhteliselt kallis, kasutavad eraisikud enamasti sissehelistamisteenust. Seda pakuvad paljud firmad. Nende nimed õn toodud aadressil Klõpsates loetelul huvipakkuva firma nimel, tuuakse ekraanile vastava firma internetiteenuste loetelu, teenuste lühiiseloomustus ja hinnakiri. Kui teenus õn tellitud, tuleb arvutis selle kasutamiseks üht-teist paika sättida. Kõigepealt õn vaja teha Windows'95 ('98) ekraanil topeltklõps ikoonil My Computer. Ekraanile avatakse kaust My Computer, milles teha topeltklõps ikoonil Dial-Up Networking (võrk sissehelistamisega). Avanenud kaustas Dial-Up Networking teha topeltklõps ikoonil Make New Connection (moodustada uus ühendus). Make New Connection toob ekraanile üksteise järel dialoogikastid, mille lahtritesse tuleb sisestada kasutatavate seadmete andmed. Lahtrite juures olev ingliskeelne tekst selgitab, milliseid andmeid õn vaja. Kastide alläärel õn nupud Back, Next ja Cancel, millel klõpsates saab tuua ekraanile vastavalt eelmise või järgmise kasti, nupul Cancel klõpsates aga ühenduse moodustamise katkestada. Esimeses Make New Connection kastis tuuakse kasutatava modemi andmed. Kastis õn kaks lahtrit. Ülemisse lahtrisse tekstiga Type a näme for the Computer sisestada meelepärane nimi moodustatava ühenduse jaoks, näiteks Võrgutamine vms. Lahtrisse Select a device (valida seade) õn juba sisestatud kasutaja arvutisse installeeritud modemi nimi. Pärast nupul Next klõpsamist ilmub ekraanile kast, kuhu sisestada andmed selle telefoni kohta, millele helistatakse (Type the phone number for the Computer you want to call)- Selleks õn sissehelis- tusteenust pakkuva firma vastava telefoni number. Lahtrisse Telephone number tipitakse sisse telefoninumber. Kui helistatakse Tallinnast, jätta lahter Area code (linna kood) tühjaks. Lahtrisse Country code (riigikood) õn juba sisestatud Eesti andmed, s.t. Estonia/372. Seda õn vaja vaid siis, kui helistatakse välismaalt. Mittevajalike andmete eemaldamiseks klõpsata kaustas Dial-Up Networking uue ühenduse ikoonil ja valida kausta failimenüüst käsk Properties. Ekraanile tuleb dialoogikast, milles klõpsata tingimusel Use area code and Dialing Properties (kasutada linna koodi ja helistamismääran- guid). Tingimuse ees kaob "linnuke" ning linna ja riigikoodi lahtritesse enam andmeid ei nõuta. Seadmise lõpetab klõps kastis nupul OK. Pärast kastis nupul Next klõpsamist tuuakse ekraanile kast, kus teatatakse, et uus ühendus õn moodustatud. Klõpsates kastis nupul Finish (lõpetamine) tekib kausta Dial-Up Networking selle ühenduse ikoon. Sissehelistamiseks teha topeltklõps uuel ikoonil. Ekraanile tuleb dialoogikast Connect To (ühendada), mille lahtrisse User näme õn kasutajanimi juba sisestatud. Firma poolt määratud parool sisestada dialoogikast! lahtrisse Password. Parooli sisestamisel tulevad lahtrisse tähtede asemel tärnid, kuna parool ei ole mõeldud kõrvalistele lugemiseks. Et edaspidistel sissehelistamistel parooli ei tarvitseks enam lahtrisse sisestada, klõpsata tingimuse Save password (parool salvestada) ees paikneval kontroiikastil. Sinna tuleb "linnuke". Lahtrisse Phone number õn teenust osutava firma number juba sisestatud. Lahtri Dialing from (koht, kust helistatakse) paremas otsas õn noolega nupp, millel klõpsates avaneb selle all helistamiskohtade loetelu. Lahtrisse uue helistamiskoha nimetuse seadmiseks vajutada nupule Dial Properties (helis- tamistingimused). Ekraanile tuleb dialoogikast Dialing Properties. Vajutada selles tingimuse / am dialing from (helistamiskoht) all nupule New (uus koht), tippida lahtrisse sobiv tekst ja vajutada nupule OK.

31 Pärast nupul Connect (ühendada) klõpsamist alustatakse helistamisega. Ekraanile tuleb dia- loogikast Connecting to..., kuhu tuuakse teated ühenduse moodustumise kohta. Pärast Internetti sisselogimist paigutatakse kast nupuna käivitusriba paremasse otsa teiste nuppude kõrvale. BRAUSERI SEADISTAMINE Internetis surfamiseks ja elektronpostiga tegelemiseks kasutatakse brauserit (sirvijat). Enne uue ühenduse esmakordset kasutamist tuleb sirvija konfigureerida (seadistada). Allpool vaadeldakse seda Netscape Communicator 4.5 näitel. Netscape Communicatori kasutamiseks moodustatakse kasutajaprofiil ja seatakse menüüsse proxy serveri andmed. Kõik vajalikud andmed kasutaja nimi, kasutaja elektronposti aadress, vastavate serverite Interneti aadressid jt. annab teenust osutav firma. KASUTAJAPROFIILI MOODUSTAMINE Kasutajaprofiili moodustamiseks valida Windowsi käivitusmenüüst käsud Netscape Communicator /Utilities/User Profile Manager. Ekraanile tulevad üksteise järel dialoogikastid New Profile Setup uue kasutajaprofiili moodustamiseks. Kastide alläärel õn nupud Bach (eelmine), Next (järgmine) ja Cancel (katkestada), viimases aga Next asemel Finish (lõpetada). Esimese kasti lahtrisse Full Näme sisestada kasutaja ees- ja perekonnanimi ning lahtrisse address tema elektronposti aadress. Nime võib jätta sisestamata, aga elektronposti aadress õn vajalik. Pärast nupule Next vajutamist tuleb ekraanile järgmine dialoogikast. Selle lahtrisse Profile näme tippida uue kasutajaprofiili nimetus. Nimetus võib olla suvaline, kuid enamasti valitakse selleks kasutaja eesnimi. Kasti alumises lahtris õn kataloogi nimi, kuhu andmed salvestatakse. Selle lahtri sisu ei ole vaja muuta. Klõpsates nupul Next, tuleb ekraanile dialoogikast Mail and Discussion Groups Setup elektronposti ja vestlusgrupi andmete määramiseks. Kui selle dialoogikastide grupi andmed ei ole veel täpselt teada, võib lahtrid jätta esialgu täitmata. Pärast seda, kui profiil õn moodustatud, saab andmed sisestada Netscape Communicatori menüüsse Preferences (määrangud). Kasti lahtritesse Your näme sisestada kasutaja nimi, address tema elektronposti aadress ja Outgoing mail (SMTP) server väljasaadetava posti serveri Internetiaadress, näiteks Vajutada nupule Next järgmise kasti ekraanile toomiseks ja sisestada selle lahtritesse Mail server user näme kasutajanimi ning Incoming Mail Server (SMTP) sissetuleva posti serveri Internetiaadress, näiteks Kasti allosas paiknevate tingimustega POP3 ja IMAP saab valida postiteenuse protokolli. Protokolli POP3 puhul salvestatakse saabunud post kasutaja arvuti kõvakettale, IMAP puhul jääb aga post Interneti teenust osutava firma serverisse. Kuna enamasti kasutatakse protokolli POP3, õn tingimuses Mail server type (postiserveri tüüp) selle ees juba "linnuke". Klõps nupul Next toob ekraanile dialoogikasti uudisteserveri News (NNTP) ja selle pordi määramiseks. Serveriks võib olla näiteks news.kfbi.ee ja pordi numbriks 119. Pärast klõpsu nupul Finish seadistamine lõpetatakse ja ekraanile tuleb profiilihalduri dialoogikast Profile Manager. Selles õn äsjamoodustatud kasutajaprofiili nimi. Kui soovitakse moodustada veel teisigi kasuta- japrofiile, vajutada kasti paremal äärel asuvale nupule New (uus). Nupu Rename abil saab muuta valitud profiili nime, nupuga Del ete aga kustutada.

32 Kui kohe pärast kasutajaprofiili moodustamist soovitakse käivitada Netscape Communicator, vajutada kasti alläärel olevale nupule Start Communicator. Nupu Ex/Y abil profiilihaldur suletakse. PROXY SERVER Internetis väljaspoole Eestit surfamiseks ja kä selle surfamise kiirendamiseks tuleb Netscape Communicatori menüüsse seada Interneti-teenust osutava firma proxy serveri andmed. Selleks valida käsud Edit/Preferences (määrangute seadmine). Ekraanile tuleb dialoogikast Preferences. Kasti vasakul äärel õn seatavate määrangute kategooriad, paremal pool aga määrangud, mille kategoorianimel õn kursor. Kategooria Mail Server määrangute abil valitakse elektronposti server. Lahtritesse Outgoing mail server (väljasaadetava posti server) ja Incoming mail server (saabuva posti server) sisestatakse vastavate serverite Inter- netiaadressid. Kui kasutajaprofiil õn moodustatud, õn nendesse lahtritesse andmed juba sisestatud. Kui aga profiili moodustamisel andmed jäid sisestamata, saab seda teha siin. Proxy määrangute seadmiseks klõpsata dialoogikastis Preferences kategoorial Proxy. Kasti parempoolse osa tingimuste abil saab valida, kas teha konfiguratsioon käsitsi (Manual proxy configuration) või automaatselt (Automatic proxy configuration). Klõpsata tingimuse Automatic proxy configuration ees paikneval kontrollsõõril, kuna automaatse konfigureerimise puhul ei tarvitse kasutaja firma serveri andmete muutmisel vastavaid andmeid ise muuta. Tingimuse all paiknevasse lahtrisse Configuration location sisestada Interneti- teenust osutava firma proxy serveri konfiguratsioonifaili Internetiaadress (URL). Seejärel vajutada dialoogikastis nupule OK. ILSE SINIVEE õn arvutiõpetaja. Mitmete arvutiõpetuse raamatute autor.

33 TEEME ISE HOLOGRAMME!? Ise? Hologramme? Mis te nüüd, ütleb kindlasti asjatundlikum lugeja. Selleks õn ju kõigepealt vaja hirmkallist ja teab-kui-raskesti hangitavat laserit ja mida kõike veel. Siiski, siiski, viimasel ajal õn meilgi müügile ilmunud välgumihklisuurused taskulaserid laserviibad1. Kindlasti õn paljud jälginud ettekan- deid-loenguid, kus lektor ei kasuta enam tavapärast kaardikepp!, vaid osutab vajalikku punkti kaardil, grafoprojektori projektsioonil jmt. pisikese helepunase valgustäpiga, mida tekitab miniatuurne peoshoitav pooljuhtlaser laserviip. Nüüd õn kaks ameeriklast, Stephen Michael ja Frank DeFreitas näidanud, et holograafiakatseteks kõlbab väga hästi toosama väike ja odav laserviip (ajakiri Photonics Spectra, veebr. 1999, lk. 23). Seni arvati, et taskulaseris kiirgavate pooljuhtdioodide koherentsipikkus (kiire teepikkus, kus valguslained jäävad võnkuma ühises rütmis) õn liig lühike kolmemõõtmelistest esemetest hologrammide valmistamiseks. Michael ja DeFreitas tegid kindlaks, et taskulaseri koherentsipikkus ulatub siiski paarikümne sentimeetrini, mõnel mudelil koguni paari meetrini, ja võimaldab saada täiesti korralikke hologramme, koguni "silma tegevaid" portree- hologramme. Nad õn oma leidudest ilmselt üsna vaimustuses ning peavad seda holograafia arengus lausa pöördeliseks. Michael jagab oma koduleheküljel laserviibaga hologrammide valmistamiseks ja vaatlemiseks üksikasjalikke õpetusi. Nendega hoolikast tutvumisest tulekski huvilistel alustada. Toodud õn kä seadise koostamiseks vajalike detailide põhjalik hinnakiri (koos aadresside jm. kontaktandmetega). DeFreitas oma kogemusi tasuta ei jaga, pakub 5 dollari eest (+ saatekulud) müüa sellekohast brošüüri, mida saab tellida otse tema kodulehekülje kaudu. Samas toob autor ära oma holograafiakatsetuste üksikasjaliku ja pidevalt täiendatava päeviku. Entusiasti õhinal tipitut õn köitev lugeda isegi siis, kui ise ei kavatse asjaga tegelema hakata. Muidugi õn holoamatörism siiski hulga keerukam kui fotoamatörism. Edasi teeme lühikokkuvõtte sellest, mida koduse holograafiakabineti rajamiseks vaja läheb. Esmajärjekorras muidugi laserviipa. Laserviip õn väikese võimsusega (1-5 mw) pooljuht-dioodlaser koos kiirt formeeriva ja koondava läätsega. Tema toiteallikaks õn pisikestest 1,5 V galvaanielemen- tidest (elektronkella elemendid) koostatud patarei. Komplektist piisab laseri paaritunniseks pidevaks tööks. Kui kasutada laserviipa pikemat aega hologrammide säritamiseks-vaatlemiseks, õn võimalik toiteallikane kasutada kä suurema mahtuvusega, näiteks AA suurusega elementidest koostatud patareid, ühendades selle juhtmete kaudu laserviibaga. Kuid tuleb olla ettevaatlik, et mitte segi ajada polaarsust ega kasutada liig suure vooluga (väikese sisetakistusega) elemente: dioodlaserid, nagu kõik pooljuhtdioodid, õn väga õrnad tööparameetrite ületamise suhtes ning põlevad kergesti ja kiiresti (sekundi murdosadega) läbi. Eelnevalt tuleks viiba originaalpatarei parameetrid täpselt kindlaks teha ning neist juhinduda. Et taskulaser pidevalt valgust annaks, võib tema lüliti näiteks pesulõksuga alla vajutada. Elektroonikapoodides, kaubamajades, isegi pudi-padi turgudel õn müügil väga erinevat tüüpi ja eri hinnaga viipu. Mitte iga tüüp ei pruugi sobida holokatsetusteks (konsultatsiooni saamiseks heitke pilk Michael! internetitekstile Peale laseri õn vaja holograafiaseadise aluseks vappekindlat holograafialauda. Kuna hologramm õn olemuselt ülipeen interferents- muster, peab tema jäädvustamiseks kogu seade säritusaja jooksul (see aga ulatub mõnest sekundist mõne minutini) praktiliselt täiesti paigal olema. Muidu interferentsmuster väreleb, hägustub ja holografeerimine nurjub. Laua maksimaalsed lubatud võnkeamplituudid ei tohi ületada taskulaseri valguse lainepikkuse (umbes 635 nm) tühiseid murdosi, s.o. umbkaudu 0,1 mikromeetrit. Küllaldase inertsuse tagamiseks kasutatakse lauaks harilikult pakse kiviplaate, nii suurema hauaplaadi mõõdus, kaaluga mõnesajast kilost tonnini. Plaat asetatakse võnkumiste summutamiseks omakorda väiksematest õhukummidest (sobivad näiteks muruniiduk-traktori esirataste omad) moodustatud padjandile. Siiski, saab läbi kä hõlpsamalt. Paljud holoamatöörid asetavad padjandile lihtsalt cm sügavuse liivakasti. Holograafiaseadise statiivideks (laserile, kimbu hajutusläätsele, fotoplaadi hoidjale

34 Laserviip Hajutav Fotoplaat ANEKDOOTE, TSITAATE JA MUID KILDE Ese Tõenäosus õn muutnud moodsa teaduse tõe kasiinoks. - Bart Kosko hajusloogika (fuzzy logic) kohta. jne.) kasutatakse siis liivasse pistetud torujuppe (näiteks plastik-veetorust lõigatuid), mille külge monteeritakse vastavad kinnitised. DeFreitas väidab, et tema brošüüris kirjeldatakse koguni holoseadist, mis mahub kingakarpi (shoebox holography). Tõenäoselt rakendab ta paksust vahtkummist alust vibrosummutiks. Edasi läheb vaja mõningaid optikadetaile: kiirt hajutavat läätse, keerukamates skeemides peegleid jne., mille hankimine ei tohiks ülejõukäi- vaid raskusi valmistada. Raskeim probleem õn aga veel ees: hologrammi jäädvustamiseks õn vaja spetsiaalseid fotomaterjale (tasafilmi või fotoplaate), mis eriti peeneteralised ja sensibiliseeritud just laseri punasele valgusele, samuti kemikaale nende töötlemiseks. Neid tuleb vastavatest firmadest tellida. Väikseim komplekt läheb maksma mõnesaja krooni ringis. Nõu saab jällegi Michael! koduleheküljelt. Ja lõppeks, tööruumiks vajate pimikut, soovitav keldrikorrusel, kus põrand vähem väriseb. Tavaline punafiltriga pimikulamp holokabinetti ei sobi, peab olema rohelise erifiltriga lamp, et mitte kalleid fotomaterjale ära valgustada. Väike hoiatus: kä laserviip õn siiski laser, selle kiirt otse silma sihtida ega kä silma peegeldada ei tohi. Kuigi nõuetekohaselt õn laserviip üliväikese võimsusega, õn siiski parem karta, kui kahetseda. Endavalmistatud hologramm koduseinal või näitusel kas poleks põnev?! HENN KÄÄMBRE 1 11ngl. k. laser pointer. Ei tahaks siiski keelde jätkuvalt aiva võõrterminoloogiat kuhjata, pakuksin eestikeelse vastena välja laserviipa. Võiks kä olla laserosuti, laserosutaja, lasernäitur vms. Esimene meenutab häirivalt kellaosutit, viimased õn jälle pikavõitu, seepärast jään vähemalt järgnevas laserviiba juurde. Matemaatikaüliõpilane läks statistikast kontrolltööd tegema. Kuivõrd vastused oli kõik õige/vale, siis otsustas ta vastamiseks münti visata (kull või kiri). Statistika professor vaatas, kuidas tudeng kõik need kaks tundi muudkui viskas mündi üles, püüdis kinni, kirjutas vastuse, viskas mündi üles... jne. Kui kontrolltööks ettenähtud kaks tundi olid läbi saanud, olid kõik tudengid peale ühe, oma tööd ära toonud. Professor jalutas selle üliõpilase laua juurde ja lausus: "Kuulge, ma näen, et te pole selleks statistika kontrolltööks õppinud. Te pole isegi oma küsimustikku avanud! Kui te vastuste saamiseks ainult münti loobite, miks see teil siis nii kaua aega võtab?" Tudeng vastab oma münti edasi visates: "Shhhh! Ma kontrollin oma vastuseid!" K: Mida ütleb üks footon teisele? V: Ma olen haige ja väsinud sinuga interfereerumast. Matemaatik Richard Glass õn kirjutanud, et kui tema veel kolledžis õppis, kuulas ta kä psühholoogia kursust. Psühholoogia lektoril oli kombeks eksamil esitada üks küsimus selliselt: "Küsi endalt üks küsimus ja vasta sellele." Kuivõrd loo autor oli matemaatik, küsis ta endalt: "Lahendada järgnev diferentsiaalvõrrand (võrrand kustutatud) järgmistel tingimustel (tingimused kustutatud)." Ja jätkas võrrandi lahendusega. Järgmisel päeval läks see tudeng matemaatika osakonda, et ühe oma professoriga kokku saada. See ütles talle: "Mine minema, ma olen sinu lollaka psühholoogia eksami hindamisega ametis." Tudeng sai suure austuse osaliseks ning see psühholoogia professor ei esitanud eksamil enam kunagi sellist küsimust. Statistikud õn nagu bikiinid - see, mida nad näitavad, õn väga sugestiivne, kuid see, mida nad varjavad, õn ülioluline. - Aaron Levenstein Olete te kuulanud poliitikuid, kes väidavad, et kui nemad valitakse, hakkavad kõik keskmisest kõrgemat palka saama?

35 "Õn valed, neetud valed ning statistika." - Mark Twain Statistik õn inimene, kes siis, kui tal pea õn ahjus ning jalad jääs, ütleb, et keskmiselt tunneb ta end hästi. Maailmas õn kahte sorti inimesi: ühed, kes ei tee matemaatikat, ja teised, kes ei muretse selle pärast (et nad ei tee). Insenerid armastavad lahendada probleeme. Kui mitte ühtegi probleemi pole parasjagu käepärast, loovad nad neid ise. Harilikud surelikud ei saa sellest kontseptsioonist aru; nad arvavad, kui see pole katki ära paranda seda. Insenerid arvavad, kui see pole katki, pole sel lihtsalt piisavalt palju vidinaid küljes. Tegelikult võib selle kohta öelda kä nii, kui see pole katki, peavad insenerid selle lahti võtma, et teada saada, miks? Maa hakkab kiiremini pöörlema tänu metsade mahavõtmisele. Nii nagu iluuisutaja pöörlemiskiirus suureneb, kui ta tõmbab oma käed keha ligi, võib kä kõrgete puude maharaiumine panna meie planeedi ohtlikult kiiresti pöörlema. Järgmised meeldivad ideed teaduse kohta õn saadud esseedest, eksamitelt ja lihtsalt pealtkuuldud vestlustest klassiruumides. Gravitatsiooniseadus ütleb, et pole aus hüpata üles ilma tagasi maha kukkumata. Talki leitakse kaljudelt ja lastelt. Kui inimesed käivad pidevalt ringiratast, ütleme me, et nad õn hulluks läinud. Kui planeedid teevad sedasama, ütleme me, et nad õn orbiidil. Vikerkaared õn lihtsalt vaatamiseks, mitte päriselt aru saamiseks. Võib-olla tehakse mingil heal päeval kä selline avastus, kuidas teha magneteid, mis näitaksid igas suunas. Vibratsioon õn liikumine, mis ei suuda teha otsust, millises suunas ta minna tahab. Kohutavalt suur raskus rõhub Maa keskpunkti poole, sest meie päevil tatsab nii suur inimhulk siin Maa peal ringi. Paljud minevikus surnud loomad muutusid fossiilideks, samal ajal kui teised eelistasid muutuda naftaks. Geneetika seletab, miks sa näed välja nii nagu sinu isa ja kui sa ei näe nii välja, siis, miks sa peaksid. Mõned hapniku molekulid aitavad tulel põleda, samal ajal kui teised aitavad teha vett. Seega õn vahetevahel vend venna vastu. Mõned inimesed ütlevad, et nad võivad päikese järgi kellaaega öelda. Kuid mina pole seal kunagi olnud võimeline mingeid numbreid nägema. Sir Isaac Newton leiutas gravitatsiooni. Paralleelsed sirged ei lõiku mitte kunagi, kui sa just üht teisega kokku ei seo. Algebra oli Eukleidese naine. Benjamin Franklin tegi elektrit, hõõrudes kasse vastukarva. Pulgakujulistel magnetitel õn lõuna-ja põhjapoolus, hobuserauakujulistel magnetitel õn ida- ja lääne- poolus. Kui vesi külmub, võib selle peal kõndida. See õn just see, mida Kristus ammu aega tagasi talvel tegi. Sensuaalne giid osakondades-õppetoolides. Ära VAATA midagi füüsika laborites. Ära MAITSE midagi keemia laborites. Ära NUUSUTA midagi bioloogia laborites. Ära PUUDUTA midagi meditsiini laborites. Ja lõpuks kõige tähtsam: Ära KUULA midagi filosoofia osakonnas. Lõuna-Ameerikas õn külmad suved ja kuumad talved, aga kuidagi tulevad kä nemad toime. Koostanud TÕNU LAAS (1969), Tartu Ülikooli doktorant. Füüsikamagister. Paljud raamatud väidavad nüüd, et meie päike õn täht. Kuid kuidagi teab kä tema, kuidas muutuda päevaajaks päikeseks tagasi.

36 Y vald Põhjanael...ja 0 Tinakaar teäne taheaasta ornung Y nr Y jood 4...minek planeet 4 Aafrikas linn sünoodiline... ägafingl} ngdalil TägTpunkt liiter uraan loba särav nutt astrol. algkodu Y ASTROLOOGIA RISTSÕNA rahvakalendri tähtpäev 2...aasta;...kuu teatme teos Y Y Y linn sllmens uusmerenvlase Y Y troopiline-. punane 4 faksv) 3...Jumal pea raadius Y toru maadeä kaupluses Y Y Akadi Satj^pus e enrtmtoli - 1 nõre Y...kera sodiaagi partel kiskja teat.nurk, Y kaalium...aasta;...kuu keel gramm Akadi Zeus teie+oal 5 punkt aevasf-l *sopot Y_ linrt.. Oom Ida päevad Y kalendris : fingl.t) okkaid avar ehk ' lävel 4 gallium HB Plats genlt ema mine. (soome) valitseja S.'k.) näita huuds. 3oolalinr Päikese Ees-... anum Y Ida "tee füüsik tefitmm üp.. väärikus Y Y Y vändekohus ool-pig. Ml Y^ liim viinamari" V E.laete- Mijanlku eesnimi raadlolokaator Y keem.el Isat. makse Y Y ESP 6 äišb i kütus Y > fosfor 4 Y E.ujuja (p.n.y viga V lõikan luuleteos Lahendusi ootame aadressil Tallinn, Narva mnt. 5. Pange kirja kä kõige enam meeldinud kirjutis selles numbris. Lahendajate vahel loosime traditsiooniliselt välja järgmise aasta "Horisondi" tellimuse. ROOMA NUMBRITE-ristsõna lahendus: MCMXCIX 1999 ROOMA NUMBRITE RISTSÕNA lahendamise eest andis loos "Horisondi" aasta tellimuse LAINE REELENDILE Viljandist. Parimaks artikliks tunnistasid ristsõnalahendajad viiendas numbris Mihkel Jõeveeru artikli "Gammakiirguse sähvatused surmaoht tsivilisatsiooni kohal"

37 KAS KANNIBALISM ÕN MÜÜT? MARTIN GARDNER Kultuuriantropoloogid vaidlevad paljude asjade üle. Osa neist toetub tänaseni kaduvale äärmusliku kultuurirelativismi traditsioonile, mille kohaselt õn keelatud väärtushinnangud ükskõik millise kultuuri kohta. Näiteks hoiab selline seisukoht ära natside antisemitismi hukkamõistmise või Ameerika orjakaubanduse, sest mõlemad olid muutunud mingi piirkonna kultuuri osaks. See keeldub kä hukka mõistmast tänases Aafrikas laialt levinud kombe eemaldada noortelt naistelt kliitor, sest see õn osake sealsest kultuurist. Enamik antropolooge ei nõustu siiski säärase tolerantsusega. Väga vihaseid vaidlusi õn peetud kä kannibalismi üle. Enamik antropolooge õn veendunud, et kannibalism oli veel hiljuti laialt levinud ning seda kohtab tänaseni mõningates maakera nurkades. Seda uskumust õn kaitstud sadades raamatutes ja tuhandetes artiklites. Väiksem osa eriteadlasi õn vastupidisel seisukohal. Nad kinnitavad väsimatult, et ei ole ega pole olnud kultuuri, kus surnute või vaenlaste söömine oleks juurdunud tava. Keegi ei taha sellega väita, nagu ei oleks erandlikes olukordades inimesi söödud. Õn teada juhuseid, kus merehädalised või sissepiiratud õn viimases hädas hukkunuid söönud, et mitte ise surra. Keegi ei ürita ümber lükata kä teateid loodusrahvaste seas esinevast võidetud vaenlaste (nende kehaosade) rituaalse ärasöömise kohta. Nii loodeti vastase jõudu endale saada. Keegi ei eita kä patoloogiliste mõrtsukate kirge oma ohvrite kehaosi süüa. Viimaseid juhuseid teatakse tänase päevani välja. Põhiküsimus õn hoopis: kas mõnes kultuuris õn inimesesöömine olnud tavaline igapäevane komme? New Yorgi Ülikooli teadlane William Arens õn kindel, et sedalaadi kannibalism õn täielik folkloor. Mingi rahva inimesesööjateks kuulutamine johtub vaid soovist teda halvustada. Arens! väitel pole ükski arvestatav antropoloog viibinud isiklikult kannibalistliku pidusöömingu juures. Jutud inimsööjatest pärinevad naiivsetelt misjonäridelt ja kergeusklikelt maadeuurijatelt, kes võtsid tõena vaenujalal olevate hõimude süüdistusi teineteise suhtes. Peaaegu kõik nüüdisajal kasutusel olevad antropoloogiaõpikud kõnelevad kannibalismist kui levinud kombest. Mõned väidavad isegi, et Mehhiko atsteekidel oli inimesesöömine oluline valgu hankimise viis. Kujutlus ürgmetsades elavatest kannibalidest levib kä meedias ning kõikvõimalikes anekdootides. Kas olete näiteks kuulnud juttu katoliiklasest-kannibalist, kes reedeti sööb vaid kalamehi, või hambaarstist, kes plombeeris inimsööja hammast, sel ajal kui viimane sõi, või inimsööjast, kes läks psühhiaatri juurde ja kurtis, et õn inimestest tüdinenud? Sõna kannibal tuleneb nimetusest kariib, Lääne-lndia saarestiku asukas. Juba Kolumbus nimetas neid inimsööjateks, jutustades edasi vaid nende naabrite, aravakkide käest kuuldud lugusid. Arens kirjeldab sadu juhuseid, kuidas üks kultuur või rahvas kuulutab oma naabrid inime- Üks H.Standeni raamatust pärit gravüüre. Autor ise õn viigilehega mees, kes õn käed palveks kokku pannud. sesööjateks. Vanad hiinlased uskusid, et korealased õn kannibalid, korealased aga arvasid sama hiinlaste kohta. Atsteegid aga arvasid, et neid vallutama saabunud hispaanlased söövad inimesi. Jäme ots jäi siiski hispaanlaste kätte, kes kirjeldasid arvukates raamatutes oma vastaseid kõige kohutavamate kannibalidena. Samal ajal pole ühtegi rahvast, kes ise oleks ennast inimesesööjatena esitlenud. Klassikalised ütlused kannibalismi kohta pärinevad Vana-Kreeka mütoloogiast ning Homeroselt. Herodotos kirjeldab inimesi söövat rändhõimu, nimetades neid androfaagideks. Keskajal uskusid kristlased, et juutidel õn komme rituaalselt süüa kristlaste vastsündinuid. Ja ime küll, tänase päevani usutakse veel, et arvukad salaseltsid USAs korraldavad rituaalseid lapsesöömisi. Äärmiselt lennukalt kirjeldas Brasiilias elanud nn. Tupinamaba inimesesööjate võikaid tegusid ja eluolu 16. sajandi rännumees sakslane Hans Standen. Tema jutustusi ja nende põhjal loodud gravüüre õn lõputult paljundatud järgnevate sajandite jooksul. Kannibalid ilutsevad paljudes nüüdisaegsetes entsüklopeediates, kusjuures kogu seal esitatav materjal tugineb mitme sajandi tagustele seisukohtadele. Kindlateks inimesesööjateks õn liigitatud Põhja-Ameerika indiaanlasi irokeese ning Austraalia ja Uus-Meremaa aborigeene. Huvitav tõsiasi õn, et ükski uurija, kes ohtralt inimesesööjatest kõneleb, pole ise olnud selle tegevuse tunnistajaks. Arens! sõnade kohaselt ise küll inimesesööjate keskel viibides õn nendel, nn. uurijatel, alati õnnestunud jääda kõrvale tollest võikast protseduurist. Arensil õn küll arvukalt vastaseid, ent tasapisi hakkab kasvama kä nende uurijate leer, kes tema positsioone jagab. Õli õn tulle küll kallanud mõned arheoloogilised leiud, inimluud ja luufragmendid, millel näikse olevat liha lahtikraapimise jälgi. Ent neid võib pidada kä Ioomahammaste jäetud jälgedeks, ning vastav vaidlus pole veel kaugeltki lõppenud. Olemata küll antropoloog, kaldub minu sümpaatia Arens! poole, lõplik tõde aga võib kä sellel puhul jääda kahe leeri vahepeale. Küllap õn asi selles, et kommetest johtuvat inimesesöömist tuli muiste tunduvalt harvemini ette, kui seda üldiselt õn usutud, teisalt aga polnud see komme vahest nii mütoloogiline, kui Arens näidata üritab. MARTIN GARDNER õn maailmakuulus teaduse populariseerija ja ajakirja Scientific American kolumnist. Artikkel pärineb ajakirjast Skeptical Inquirer.

38 Enigma RATSUKÄIGUD MALELAUAL TÕNUTÕNSO Peaaegu kõik matemaatikahuvilised teavad ülesannet, kus tuleb ratsukäike tehes käia läbi kõik malelaua ruudud, nii et ühelegi ruudule ei hüpataks kaks korda. Õn olemas aga kä teine ülesanne ratsukäikudega malelaual: tuleb leida kõige pikem tee, mille ratsu võib läbida ilma ühelgi väljal kaks korda peatumata ja iseenda liikumisteed lõikamata. 3x3 ruudustikus õn sellise tee pikkuseks 2 käiku, 4x4 ruudustikus 5 käiku, 5x5 ruudustikus 10 käiku (vaata joonist). ffl 55 2 käiku 5 käiku 10 käiku Leia kõige pikem tee, mille ratsu saab niiviisi läbida 6x6 ruudustikus. "Horisondis" nr. 4 ilmunud kahe kuubi ülesande vastus Selleks, et esitada kuupäevi 01 kuni 31, peavad mõlema kuubi tahkudel olema numbrid 0, 1 ja 2. Et ühel kuubil õn 6 tahku ja kahel kuubil kokku 12 tahku, siis jääb ülejäänud seitsme numbri jaoks vabaks 12-6 = 6 tahku. Seega võib tunduda esmapilgul, et ülesanne õn lahendamatu. Et aga ühte ja sama tahku saab kasutada numbrite 6 ja 9 esitamiseks, siis saab kuuele tahule panna 7 numbrit. Et pildilt õn näha valgel kuubil olevad numbrid 3, 4 ja 5, siis selle kuubi peidetud tahkudel peavad olema numbrid 0,1 ja 2. Et mustal kuubil õn näha tahud numbritega 1 ja 2, siis selle kuubi ülejäänud tahkudel peavad olema numbrid 0, 6 (ehk 9), 7 ja 8. "Horisondis" nr ilmunud ülesande lahendasid õigesti AIRA LÕHMUS Tartust ja KALJU KIPPAR Tallinnast. Neist viimane saab kä kogumiku "Universum"

39 RIIGITA RAHVAD lusega mitte asjata. Just erinevas suhtumises meie endiga seonduvasse (antud juhul metsavendlusesse) ja teiste rahvastega seonduvasse (antud juhul ETA tegevusse) tulevad välja topeltstandardid meis enestes. Adekvaatne suhtumine eeldaks seda, et kui me kiidame heaks metsavendade tegevuse (vägivalla) Eestis, siis me aktsepteerime kä baskide relvavõitlust Hispaania keskvõimu vastu. Ja vastupidi kui me suhtume hävitavalt ETA tegevusse, siis ei saa me tunnustavalt suhtuda kä meie oma kunagistesse metsavendadesse. Rahvusvahelise massimeedia või poliitikute ametlik suhtumine ei puutu siinkohal üldse asjasse, sest rahvusvahelisel tasandil kehtivad oma mängureeglid, mis paraku ei arvesta asju mitte õiguse ja õigluse seisukohast, vaid lähtuvalt printsiibist "eesmärk pühendab abinõu". Igaühe isiklik suhtumine õn aga piirangutest vaba ja lähtub südametunnistusele lisaks kindlasti kä informeeritusest. Ikurrina Baski rahvuslipu lõi aastal baski rahvuslane Sabino Arana. Lipu nimeks sai Ikurrina, mis tähendab baski keeles lipp, kuid õn põhiliselt kasutusel siiski vaid baski rahvuslipu kohta. Töiste lippude puhul kasutavad baskid enamasti hispaaniakeelset sõna bandera. Esimest korda heisati Ikurrina 14. juulil 1894 Bilbo ühes rahvuslikus majas, mis kandis nime "Euskeldun Batzokija. Ikurrina loodi algselt üksnes ühe piirkonna Bizkaia jaoks, kuna aga lipp muutus kiiresti populaarseks, tunnustasid baskid Baski rahvuslipu Ikurrina lõi aastal baski rahvuslane Sabino Arana. seda peagi kogu Baskimaa sümbolina. Tõise Hispaania Vabariigi ajal ( ) aktsepteerisid Ikurrinat kõik Hispaania demokraatlikud parteid. 1936, kui loodi Baski Autonoomne Valitsus (baski keeles Lehendakari), kuulutati Ikurrina seadusega kaitstud ametlikuks baski lipuks. Franco diktatuuri ajal oli Ikurrina kasutamine Hispaanias keelatud ning sellesse suhtuti kui separatismi sümbolisse. Peale diktatuuri lõppu Ikurrina seadustati uuesti baskide ametliku lipuna. Prantsusmaa võimu all oleval Põhja-Baskimaal õn Ikurrinat pidevalt avalikult heisatud ning peale Töist maailmasõda õn teda kasutatud koos Prantsusmaa lipuga kä ametlikult. Ajalooliselt õn Bizkaia lipp olnud punane. Kui Sabino Arena lõi uue lipu, tahtis ta anda sellele kindlat tähendust. Nii jäi punane värv tähistama Bizkaiat või Baskimaad tervikuna, roheline püha Andrease rist tähistas Baskimaa vabadust ning ühtlasi kä baskide vabaduse sümbolit Gernika tamme. Valge rist tähistas jumalat. Püha Andrease rist õn baskide rahvussümboolikas olnud kasutusel kä enne Ikurrinat, sealhulgas Bilbo linna lipul ja Bizkaia merelipul. Bizkaia vana merelipp. Bizkaia vana merelipp Püha Andrease risti kasutamine õn seotud looga, mida ühed peavad legendiks ja teised tõestitoimunud ajaloosündmuseks. Nimelt olla aastal 867 Püha Andrease päeval toimunud bizkaialaste (juhid Lõpe Fortzn ja Sancho de Estigiz) ning Leoni Kuningriigi sõjaväe (juht Leoni kuningas Ordonno II) vahel Padura-nimelises kohas suur lahing. Võitlus olnud nii äge, et Saint Pierre and Miquelon'! ametlik lipp. Küllaltki huvitav õn baskide rahvuslikult meelestatud partei Merri Batasuna lipp, mis põhineb Ikurrinat. Lippu kasutavad kä mitmed parteiga seotud organisatsioonid, sealhulgas ETA-militarra.Herri Batasuna lipp ei ole traditsiooniline, kuid ta õn oma vikerkaarevärvidele sarnase värvikombinatsiooniga silmale ilus vaadata. kivid värvusid verest punaseks. Lahingupaika aga hakati sellest päevast alates kutsuma Arrigorriaga punaste kivide koht. Algselt olid Ikurrina originaalmõõtmed 500x280 cm ning lipul olevate ristide laius oli 20 cm suurendati ristide laiust 43 cm-ni et need oleks paremini nähtavad. Tänapäeval õn Ikurrina tavalised mõõtmed 2,5:1,4, kuid kasutatakse kä lippe, mille pikkuse ja laiuse suhe õn 3:2. Ikurrinat kasutavad rahvuslipuna kä väljaspool Baskimaad elavad baski kogukonnad ning Ikurrina õn üks Saint Pierre and MiquelonT (Prantsusmaa koloniaalvaldus) lipu elemente (koos tükikesega bretoonide rahvuslipult). ANDRUS MÖLDER (1970) õn finantsanalüütik, kelle hobiks õn aastast 1986 olnud väikerahvad, sealhulgas nende sümboolika.

40 PÄIKESEVARJUTUSED JA MAAILMALÕPUD PEEP KAIV 10. augusti õhtu Balatoni lähistel oli nukker maailm kippus lõppema pilves ilmaga. Soome linnuvaatlejad olid jaotunud üle kogu täisvarju vööndi Euroopa osa Inglismaast Bulgaariani. TU ni Ülikooli astrofüüsik Harry Lehto helistas kõik hobikaaslased läbi: vaid Ida-Rumeenias ja Bulgaarias õn lootust. 11. augusti varahommik telgiriie krabiseb. Valgenedes, kuigi vihm õn üle, ei võta keegi tõsiselt TUrtu astrofüüsiku Jaak Jaaniste optimistlikke arutlusi pilvede healoomulikkuse ja äramineku küsimuses. Aga me vaatasime ja vaatasime ning nad hakkasidki minema ja, nagu Jaak oli öelnud läksidki ära! Urmas the Sisask aitas loitsimisega kaasa. TUnd enne varjutuse algust helistas Harry uuesti kõigile linnusõpradele: pilves õn Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Ungari, välja arvatud Balatoni ümbrus; selge Rumeenia. Ja nii oligi. Öösel pesti maa korralikult puhtaks, hommikul kuivatati ära ja lõunaks serveerisid ungarlased Kötce vaatlusbaasis meile täisvarjutuse absoluutselt selges (7ndas) taevas. Reportaaži lõpetuseks Päike oli üle ootuste aktiivne. Päikesekroon aga sedavõrd hele, et nähtavale tulid vaid heledamad tähed, mistõttu osa kavandatud vaatlusi jäi tegemata. Veenus ilmus nähtavale juba enne täisvarjutuse algust ja peatselt kä Merkuur. Kroon ise oli uhke ja mõneti ebatavalinegi. Pange tähele niitteradiaalseid kiiri. Vaatluspaigal viibis üks jaapanlane, neli soomlast ja 98 eestlast. Kä krants, kes küll kaks kriitilist minutit maadligi püsis, oli soomeugrilane. Päikesevarjutus õn iga-aastane asi. Maal õn neid toimunud mitukümmend miljardit (varem oli kuu lühem). Enamasti pole need küll täielikud, kuid 2-5 varjutust aastas õn garanteeritud. Rääkida siin mingist "mõjust, tähendab laskumist Kötce küla kuke tasemele, kelle kiremine tõepoolest väljendas kui mitte hirmu, siis vähemasti hämmingut. Mis saab sellel kõigel olla pistmist maailma lõpuga? Väidetakse (vähimagi tõestuse või selgituseta), et Maale õn varjutus hukatuslik koos planeetide paha seisuga. Päikese aga ajavat viimane tasakaalust välja. Juuresoleval joonisel õn näha planeetide asend 11. augustil Kui see õn "rist" või "anomaalne gravitatsiooniline situatsioon, siis nii halvasti defineeritud kujundi korral võib küll väita, et Päike õn olnud anomaalses seisundis umbes 2,5 miljardit aastat ja teist sama palju mitteanomaalses. Ikka veel teisitimõtlejatele esitame Päikese aktiivsust iseloomustavad Wolf! arvud aasta 1. kuni 31. augustini: Niisiis Päike, teades, et tema lemmikplaneedil õn oodata täisvarjutust, tõmbus diskreetselt tagasi. Rääkides planeetide gravitatsioonidest mõjust Maale, peetakse silmas tõusu ja mõõna. Need õn teatavasti suurimad iga täis- ja noorkuu ajal, seega kaks korda kuus. Veenus jääb loodete tekitajana Kuule alla korda, Jupiter korda, Marss ligi miljon korda ja ülejäänud planeetidest ei tasu ammugi rääkida. "Tfeadjad võiksid teada, et Nii paistab täisvarjutus palja silmaga. TAIR-300, Kodak Gold 400,1/60 s. Foto PEEP KAIV füüsikas õn asju, mis õn täiesti kindlad, ja õn asju, mida me veel ei tea. Kui Isaac Newtonile ja Albert Einsteinile lisandub veel üks geenius, kes teeb täiesti uue, veel üldisema füüsika, siis eelkäijatele ta vaid näitab kätte täpsema koha (kehtivusala). Eeltoodud arvud jäävad muutumata. Aga miks mitte vaadata planeetide ebatavalisi asendeid. Hollandi astronoom Jean Meeus arvutas välja aastateks päevad, mil Päike, Kuu ja viis palja silmaga vaadeldavat planeeti paiknevad Maalt vaadates vähem kui 30kraadisel taevaalal. Neid juhte õn 40. Vähem kui 20 sisse õn planeedid mahtunud vaid kolmel korral: 6. okt a. kell ' 15. sept a. kell "08' 5. veebr a. kell ' Aastani 3000 seda enam ette ei tule. Tänavu, kui Pluuto välja jätta, oli nurk 100 ja 5. mail aastal saab olema 26. Jätnud Päikese ja Kuu mängust välja, leidis Meeus, et 5000 aasta jooksul õn viis planeeti kuuel korral taevas vähem kui lokraadise läbimõõduga grupis (aastad 332, 710, 1186, 2040, 3808 ja 4959). Nautigem neid vaatepilte. PEEP KAEV (1934) õn Tällinna Itehnikaülikooli füüsikainstituudi vanemteadur, Tällinna Tähetorni juhataja. Fiiüsikamatemaatikakandidaat.

41 Päikesesüsteemi "pealtvaade" 11. augustil 1999 (mõõtkava ei vasta tegelikkusele). Viimane päikesekiir Kuu mägede vahelt enne täisvarjutuse algust koos Päikese kromosfääri ja sisekrooniga moodustab "briljantsõrmuse" Objektiiv MTO-500,film Fuji Superia 400, säriaeg 1/250 sekundit. Foto TÕNIS EENMÄE Varjutuse algfaas Eestis. Näha õn kaks päikeselaiku. Pildistatud läbi õhukeste pilvede Laimjala tähetornis. Foto LEO KATUGIN 9 mm Ml Jean Meeusi joonised Päikese, Kuu ja viie lähima planeedi "kokkutulekutest" vaadatuna Maalt. Iga pildi laius õn 36 ja kõrgus 7. Horisontaalne joon õn ekliptika.

42 MEILE VASTAB OKEANOLOOG Tiit Kutser Tiit Kutser õn sündinud aastal Tallinnas lõpetas Tallinna Spordiinternaatkooli (TSIKi) ujumise erialal ja 1990 Tartu Ülikooli geo- füüsikuna. Töötanud nooremteaduri, teaduri ja vanemteadurina Eesti Mereinstituudis ning tema eelkäijas Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudis aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Tartu Ülikoolis teemal "Ranniku- ja sisevete seisundi hindamine passiivse optilise kaugseire meetoditega". Peamised uurimisalad: kaug- sondeerimine ja mereoptika. Foto RAUNO VOLMAR "Eesti Päevaleht" Veega saite sinasõbraks juba varases nooruses. Kas kä merega? Kaugetest maadest ja palmisaartest õn vist kõik poisikesed mere ääres jalutades unistanud. "Päris" meremeheks saamise plaane pole mul olnud. Rohkem õn mind huvitanud elu vee all ja mere kallastel. Merega seotud seiklusjutud ja reisikirjad olid mu lemmiklektüür juba üsna varakult. Suureks unistuste täitumiseks oli akvaariumi soetamine ja igasuguste taimede-loomade kasvatamine kodus. Kui aus olla, siis erinevalt õest-vennast, kartsin ma varases nooruses vett kohutavalt. SÕbrunemine veega algas vist kusagil koolimineku eas, kui mind esimest korda ujulasse kursustele viidi. Treeningu vormi võtsid veeprotseduurid Tällinna 46. Keskkoolis, kus ma üritasin kunstnikuks õppida. Varsti võlus aga vesi mind rohkem kui kunst. Mida noorepõlve "veeprotseduurid" Teile andsid? Pealegi tõid nad Teile küllalt palju edu? Mõnda Eesti meistritiitlit ma eriliseks eduks ei nimetaks. Eriti kui arvestada seda, et minust loodeti rohkemat. Kas enamat saavutamast takistas laiskus, streikima hakanud süda, põlvetrauma või sõjavägi, õn tagantjärele raske öelda, aga tore aeg minu elus oli see kindlasti. Rasked treeningud Õpetasid, et ükskõik, mis alal peab tulemuste saavutamiseks päevast päeva tööd tegema. Ujumisvõistlustel käimine aitas mingil määral rahuldada kä minu kustumatut rännukirge.

43 MEILE VASTAB Ometi läksite õppima lärtu Ülikooli, merest ja ujulatestki kaugemale? Miks mitte ei jätkanud perekonna traditsioone mõnel tehnilisel alal Tällinnas? Vaatamata sellele, et mu vanemad õn tehnikainimesed (ema autoinsener, isa laevaehitusinsener) ja kä mind huvitavad igasugused tehnilised süsteemid (lennukid, autod, elektroonika, jne.), õn loodus mind alati rohkem köitnud. Geograafia ja bioloogia olid mu lemmikud juba enne, kui neid koolis õpetama hakati. Õppima tahtsin ma tegelikult minna Moskva Ülikooli. Okeanoloogia tundus olevat just see õige eriala, kus oleks saanud omandada teadmisi nii geograafiast, bioloogiast, füüsikast kui keemiast. Okeanoloogia erialale oli aga Eestile eraldatud ainult üks koht. Paari eksami järel oli selge, et väikesed teoreetilised võimalused, mis mul alguses olid, õn luhtunud. Kuna Tartu Ülikooli füüsikaosakonnas oli tulemas järelkonkurss ning juba sooritatud eksamite tulemused sobisid sinna täpselt, siis saigi minust füüsikatudeng. Kolmandal kursusel tegin loomuliku valiku geofüüsika kasuks, mis õn kõige "looduslähedasem füüsika haru. Geofiiüsikuna hariduse saanud lõi ikka välja vana armastus tagasi mere äärde ja nüüd juba uurijana. Eks geofüüsika eriala valiku taga oligi soov merele saada. See soov teostus kä küllalt ruttu. Juba kolmandast kursusest alates olid mu kursuse- ja diplomitööd seotud praeguse uurimistemaatikaga. Suviti osalesin ekspeditsioonidel Eesti järvedel ja Läänemerel. Kuna külalislektori ja -uurija töö tõttu tuli tihti Helsingis käia, olin lisaks Tärtule mõnda aega kä sealse ülikooli doktorant. Mida olete merest enam teada saanud, kui varem teised teadsid doktorikraadi ei antud ju teiesugusele noorele mehele niisama. Suurem osa inimkonnast elab veekogude kaldal ja nende (eriti rannikualade) seisund puudutab otseselt või kaudselt paljusid inimesi. Rannikumeri ja järved õn nii ruumiliselt kui ajaliselt väga "kirjud" paigad. Laeva või paadi pardalt mõnes punktis vee omadusi uurides võime saada merest kui tervikust üsna väära pildi. Pealegi õn laevalt teostatavad uuringud väga kallid ja aeganõudvad ning saadud tulemused õn hetkeväärtused, mis ei võimalda meil jälgida meres toimuvaid protsesse. Üks võimalus veekeskkonna seisundi hindamisel õn kaugsondeerimine lennuvahendilt või satelliidilt. Minu eesmärgiks väitekirja koostamisel oli leida uurimisviise, kuidas hinnata fütoplanktoni, lahustunud orgaanika ja tahkete osakeste kontsentratsioone Läänemere ja Eesti järvede vees, kasutades kaugsondeerimist. Tulemused õn olnud igatahes nii head, et võitsite rahvusvahelise konkursi ja olete nüüd juba valitud kolmeks aastaks teaduri kohale Austraaliasse. Kuhu ja mida tegema? Uueks töökohaks õn CSIRO (Commomvelth Scientific and Industrial Research Organisation endise Teaduste Akadeemia tüüpi katusorganisatsioon) mereosakond. Põhiliseks töö-ja elukohaks õn Hoburt Täsmaania saarel, aga lühemat või pikemat aega tuleb ilmselt viibida mitmetes teisteski Austraalia osades. Austraallased otsisid rannikumere kaugsondeerimise kogemustega inimest. Nii et olen uuel tehnilisel tasemel jätkamas senitehtud tööd. Tbadusliku poole pealt õn minule uueks väljakutseks oluliselt teistsuguste optiliste omadustega vesi ning satelliidipiltide kasutamine. Kogu maailmas õn probleemiks korallide seisundi hindamine ning kaugseire võimalik kasutamine sellel otstarbel. Tühandete kilomeetrite pikkune Suur Vallrahu ja loendamatu hulk väiksemaid riffe teevad korallide olukorra tundmise Austraalia jaoks eriti oluliseks. Ihatud panust selle probleemi lahendamisel kaugseire abil oodatakse minultki. Millist teadussaavutust peate kõige olulisemaks, mis kunagi tehtud? Minu arust õn teadus nagu lõputu protsess, mida võib võrrelda Lego klotsidest ehitamisega. Paljud panevad sellesse ehitusse oma klotsikese. Mõnedel õnnestub leida pisut originaalsem klots või uudsem viis varasemaid klotsikesi liita. Milline neist õn aga nii oluline, et ilma temata kogu konstruktsioon koos ei püsi, õn üsna raske öelda. Milline oleks Teie vapideviis? Rasketes olukordades õn mind aidanud: "Rahu. Ainult rahu. Usun, et see iseloomustab mind kä üldisemalt.

44 KEEMIA KAS ELU- JA SURMAVEE BUUM JÄTKUB KÄ KOLMANDAL AASTATUHANDEL? Igapäevaelust tuntud vesi õn ainulaadne, tavatu ja hämmastav aine. Looduses õn ta kõige levinum. Vesi õn enamiku toiduainete ja elusorganismide peamine koostisosa. Inimkeha massist moodustab vesi kaks kolmandikku. Vee omadused (jää õn veest kergem, veel õn suur soojusmahtuvus ja pindpinevus jne., vt. Jüri Krustok. Imepärane vesi. Horisont" nr ) õn ebatavalised ja tingituna neist õn elu Maal üldse võimalik. Vett õn juba kaugetel aegadel kasutatud kä ravimina, kuid kas selleks sobib igasugune vesi? Aktiivvesi aastail põhjustas sensatsiooni aktiivvesi elu- ja surmavesi, mis avaldab elusorganismidele biotoimet. Selle saamismeetod õn tegelikult ammuunustatud vana, sest juba veerand sajandit varem oli täheldatud, et vee elektrolüüsil moodustub katoodi ümbrusse vesi, mis soodustab haavade paranemist. Seekordse buumi põhjustasid asjaarmastajad, keda hämmastas, et vee elektrolüüsil poorse vaheseinaga elektrolüüseris muutub katoodi ümbruse vesi aluseliseks ja anoodruumis happeliseks. Ilma poorse vaheseinata elektrolüüsil niisugust erinevust ei täheldata, sest alus ja hape neutraliseeruvad vastastikku. Puhast destilleeritud vett ei saa elektrolüüsida. Puhas vesi ei juhi elektrivoolu. Looduslikud veed sisaldavad lisandina lahustunud sooli ja siis muutub vesi elektrijuhiks. Looduslikus vees õn tavaliselt katioonid Na +, K+, Ca2 +, Mg2 + ning anioonid Cl, C032, HC03, S042 jt. Lahustunud sooli õn enamasti alla 1 g/l. Vee elektrolüüsil eraldub katoodil vesinik ja anoodil hapnik. Elektrolüüsil eralduva H2 ja 02 mahuvahekord peaks olema 2:1. Tegelikult aga eraldub 02 vähem, sest hapniku arvel tekib veel vesinikperoksiidi H202. Kuidas saadakse aktiivvett? Selleks kasutatakse elektrolüüserit, mille ehituse skeem ongi näha joonisel. Elektroodid asuvad teineteisest umbes mm kaugusel. Katood elektrood) soovitatakse valmistada terasest, anood (" + " elektrood) grafiidist. Katoodi materjaliks ei soovitata roostevaba terast, sest lahasesse võivad sellest sattuda nikkel- ja kroomioonid, mis õn tervisele kahjulikud kui aktiivvett kasutatakse seespidiselt ravimiseks. Sobivaimateks oleksid muidugi plaatinaelektroodid. Aktiivvee saamiseks eraldatakse katood- ja anoodruum poolläbilaskva diafragmaga. Selleks sobib presentriie, poorne polümeerkile, asbest või poorklaas. Diafragma kasutamisel õn katoodi ümbruse elektrolüüdi (katolüüdi) keskkond aluseline, ph õn piirides 8,0 kuni 11; anoodi ümbruse elektrolüüdi (anolüüdi) keskkond aga happeline, ph õn 2,8 kuni 5,5. Elektrolüüsil kattub katolüüt valge kirmega, anolüüt õn selge. TUnda võib kloori-ja osoonilõhna. Presentkotti jääv anolüüt kallatakse eraldi nõusse. Ülejäänud vedelik õn katolüüt. Elu-ja surmavee koostis ja omadused Katolüüti nimetatakse eluveeks või kä elavaks veeks. See õn leeliseline vedelik. Seismisel sadenevad vees rasklahustuvad kaltsiumi- ja magneesiumiühendid (hüdroksiidid, karbonaadid). Elektrolüüserit tootvad firmad reklaamivad, et eluvesi vabaneb radionukliididest. See õn vaid osaliselt õige, sest radioaktiivsed strontsiumiühendid sadestuvad, kuid tseesiumi ja kaaliumi radionukliidid jäävad lahusesse. Väidetakse, et eluvesi õn stimulaator, mis aktiveerib organismi bioprotsesse, ainevahetust ja rakkude regeneratsiooni, kuid võib sel juhul soodustada kä vähirakkude kasvu. Eluvesi pidavat parandama enesetunnet ning soodustama haavandite ja põletike ravi. Välisajakirjades õn avaldatud lugejate teateid nagu elustaks eluvesi närbunud lilli ja seemnete leotamine selles kiirendalcs idanemist. Jõulukuuse hoidmisel eluvees tekivad paari nädala jooksul võsud, okkad Katolüüt Katood Anood Patarei, aku või alaldi Anolüüt Presentümbris Klaaspurk ei varise ning kuusk püsib kaua. Anolüüti nimetatakse surmaveeks ehk kä elutuks veeks. Miks siis nii? Aga seepärast, et selles keskkonnas hävivad kõik mikroorganismid. Ja just seetõttu, et anoodil eralduv kloor lahustub osaliselt vees, osaliselt reageerib veega ja moodustub pleegitavate omadustega hüpokloorishape. Samuti eraldub anoodile hapniku kõrval osooni. Osoon, vaba kloor ja nimetatud hape õn aga tugevad oküdeerijad ja neil õn desinfitseeriv toime. Sõltuvalt anoodi materjalist satub anolüüti kä mitmesuguseid lisandelemente ja ühendeid. Grafiitanoodi korral moodustub lahusesse veel kolloidne grafiitoksi id. Elu- ja surmavee koostisse kuulub mitmeid ühendeid. Ihatud raviefekti võivad põhjustada aga mikrokogustes esinevad lisaained. Aktiivvee uurimist takistab nende ebastandardsus. Seetõttu õn raske võrrelda erinevatel katsetel saadud vee omadusi ja aktiivsust. Firmade reklaamiprospektides soovitatakse aktiivvett kasutada ravimina ligi saja haiguse korral. Umbes 15 aastat tagasi avaldati venekeelseis populaarteaduslikes ajakirjades mitmeid artikleid aktiivvee poolt ja vastu ning hoiatati aktiivveega iseravimise eest andis NL Farmakoloogiakomitee siiski loa aktiivvee välis- ja seespidiseks kasutamiseks ravimina. Tänaseks õn aktiivvee kasutajaid Saksamaal ja Austrias, Poolas ja Jaapanis, Indias ja Iisraelis. Võibolla niikaua, kuni ilmub järgmine lummutav imeravim. HERGI KARIK (1929) õn Itillinna Pedagoogikaülikooli keemiaprofessor.

45 FÜÜSIKA ÜKS MOMENT JÕUMOMENT! MART KUURME Kool läks käima ning jälle õn aeg oma elukogemused kaalukausile panna. Seekord õn vaatluse all jõu pöörav toime. Keegi õn välja mõelnud ukse, mida nüüd miljardid käed päevast päeva kilplase kombel kinni panevad ja lahti teevad. Ikka nii: tõmbad tuleb, lükkad läheb. Olen küll näinud, kuidas hajameelne sõber toast väljudes uksele koputas, aga pole märganud, et keegi ust lahti teha ei oska. Lihtne värk see jõu pöörav toime. Siiski, parim kaal teadmiste mõõtmiseks õn katse. Katsevahendiks õn üksainus ese kas rull kirjutusmasinalinti, niidirull või mõni muu taoline asjake. Tähtis õn, et tal oleks kaks võlli, millest väiksemale õn keritud niiti või paela. Katse, mida nendega teha saab, võib huvitava füüsika arsenali lisada (kui ta sinna veel ei kuulu). Mida teha? Mis muud, kui võtta lindi või niidi otsast kinni ja tõmmata. Tõmmata tuleks nii, et lint või niit jookseb rulli teljest allpool. Enne katsetamist õn alati mõistlik endalt midagi küsida mis juhtub, kui ma nii teen? Kui te nüüd tõesti kavatsete seda katset teha, fikseerige palun mõte, mis teil praegu peas õn kuhupoole hakkata rull liikuma. Variandid? Palun! 1. Rull hakkab veerema sinnapoole, kuhu tõmmata. 2. Rull hakkab veerema teisele poole. 3. Rull ei veere, vaid libiseb tõmbamise suunas. Tõmbasite? Kas hüpotees pidas paika? Kui jah, siis soovitan katset jätkata. Kui hüpotees täkke ei läinud, tuleks samuti jätkata. Sest kohe näete, et kõik kolm vastuse varianti õn õiged! TLileb ainult muuta nurga suurust tõmbejõu ja laua vahel. Lauaga paralleelselt või väikese nurga all tõmmates hakkab rull käele järele tulema. Paraku arvab valdav enamus inimesi, et rull hakkab veerema teisele poole! Selgituseks peab teadma vaid ühte füüsika mõistet jõumomenti. Jõumoment = jõud x jõu mõjusirgc kaugus toetuspunktist M = Fxd Vaatleme kolme juhtu. 1. Tõmbame linti paralleelselt (joon. 1) või väikese nurga all lauaga (joon. la). Peale tõmbaja jõu mõjuvad rullile veel kolm jõudu: Maa külgetõmbejõud, laua elastsusjõud ja veerehõõrdejõiid. Aga kõigi nende kolme jõu momendid õn nullid, sest nende mõjusirged lähevad läbi punkti, kus rull lauale toetub. Joonisel õn see punkt O. M = F x 0 = 0 Seega ainuke jõud, mis rulle pöörab, õn tõmbaja jõud F. Kui toetuspunkt õn all ja rulli tõmmatakse paremale, pöördub kä rull paremale (joon. la). See käib samamoodi nagu posti ümberlükkamine. Kui paned posti püsti ja tõmbad seda nöörist paremale, siis ta ju kukub paremale (joon. 2). 2. Tõmbame nüüd linti sellise nurga all, et tõmbejõu F mõjustage läbib toetuspunkti O. Sel juhul õn kä see jõumoment võrdne nulliga (joon. 3). Kuna jõud ei pööra, siis rull ei veere, vaid libiseb tõmbajale järele nagu kelk. 3. Kui aga tõmmata paelast nii, et tõmbejõu mõjustage läbib lauda toetuspunktist paremalt, veereb rull vasakule (joon. 4). Põhjalikumalt saab selliste asjadega tegelda Tällinna Reaalkooli 10. klassis. MART KUURME (1948) õn Tällinna Reaalkooli füüsikaõpetaja, pedagoogikamagister. martk@real.edu.ee NE! "Horisondis nr tuleb lk. 19 esimese lõigu algus lugeda "õhus kui gaaside segus leidub alati gaasilises olekus vett ehk veeauru". Kummale poole rull veereb? Tõmbaja jõud F Maa külgetõmbejõud Veerehõõrdejõud Laua elastsusjõud Joonis 1 Joonis la Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4

46 MILLISED VIIRUSED JA BAKTERID VÕIVAD VÄHKI TEKITADA? Saksa Vähiuurimise Keskuse (Heidelberg) hinnangul saab ligikaudu 15% kasvajatest maailmas seostada viirustega. Veel 15% puhul õn viiruste kaasosalus mõeldav ja käesoleval ajal uuritakse seda võimalust üksikasjalikumalt. DNA-viirustest (geneetilise info kandja õn DNA) esinevad kogu maailmas inimese papilloomi viirused, tüüp 16 ja 18. Mõned nendest viirustest põhjustavad üksnes süütuid tüükaid, teised õn aga seotud pahaloomuliste kasvajatega, eelkõige emakakaelavähi tekkimisega. Diskuteeritakse nende osaluse üle pärasoole ja ülemiste hingamisteede kasvajate tekkimises. Kõikidel mandritel, rohkem siiski Aasias ja Lõuna-Aafrikas õn levinud inimese B-hepatiidi ja C-hepatiidi viirus, mis põhjustavad maksapõletikku. Viiruste pikaajalisel pesitsemisel maksarakkudes võivad need aga kasvajalisteks muutuda. Aasias ja Aafrikas ringleb inimese herpesviiruste rühma kuuluv Epsteini-Barri viirus, mis õn tuntud palaviku, kurguvalu ja lümfisõlmede haigestumisena kulgeva ägeda nakkusliku mononukleoosi tekitajana. Kuid immuunsüsteemi talitluse häirumisel võib see viirus põhjustada Aafrikas levinud lümfisõlmede kasvajat Burkitti lümfoomi ja Kagu-Aasias sageli kohatavat nina-neeluvähki. Idamaade ja Aafrika elanikel ning aidsihaigetel kogu maailmas diagnoosi tava Kaposi sarkoomi, nahal ja nahaaluses vohava pahaloomulise kasvaja tekkes võib peaosa kuuluda inimese herpesviirusele tüüp 8. Retroviirustest (pärilikkusaine RNA) tuleb nimetada inimese T-rakulise leukeemia viiruse tüüpi 1, mis Aasias ja Aafrikas põhjustab täiskasvanute verevähki leukeemiat. Kasvajate tekkimist seostatakse kä mitme bakteriga. Inimese maos elunev Helicobacter pylori esineb kõikjal ja õn kaasosaline limaskestaga seotud lümfoomi ning teatava maovähivormi tekkes aastal tunnistas Maailma Tbrvishoiuorganisatsioon Helicobacter pylori vähkitekitavaks ehk kantserogeenseks teguriks. Ilmselt igal pool võib leida bakterit Chlamydia pneumoniae, mille osatähtsuse üle arterioskleroosi kujunemises vaieldakse. Nüüd kahtlustatakse seda bakterit veel teatava lümfoomi arengu vallandamises. Edasised uuringud peavad tooma selguse. Kasvajate tekkimiseks võivad tõuke anda kä hulkraksed organismid. Troopilises Aasias ja Aafrikas, iseäranis Niiluse orus, õn levinud harilik vereimiuss Scbistosoma haematobium, kes tungib organismi läbi naha ja parasiteerib peamiselt rindkere ja kusepõie veenides, põhjustades kuseteede, eriti põie kahjustumisega iseloomustuvat haigust bilhartsioosi. See tõbi õn sageli põievähi arenemistaustaks. Pärast nakatumist eespoolnimetatud viiruste või bakteritega pole põhjust tunda paanilist hirmu kasvaja ees. Vähki haigestub üksnes väike, et mitte öelda tühine osa nakatunutest. Pealegi õn nakatumise ja vähktõve ilmnemise vahel pikk ajavahemik, kasvajaviiruste puhul aastat. Mõnel juhul saab juba teha viirusevastaseid kaitsepookimist (B-hepatiidiviirus), teisel juhul avaneb see võimalus ilmselt lähitulevikus (inimese papilloomi viirus). meedik HARRI JÄNES KUI PALJU VÕIB EKSIDA, KUI USALDADA PÄIKESEKELLA? Õn kokku lepitud, et tõeline keskpäev saabub, kui päike õn kõige kõrgemas asendis sellel päeval (astronoomid ütlevad ülemises kulminatsioonis). Päikesekell mõõdab paratamatult Päikese asendit taevas ehk tõelist päikeseaega. Vastavalt kokkuleppele õn ööpäevas 24 tundi ning kell õn keskpäeval 12. Aga oh õnnetust, Maa aastapikkune tee ümber Päikese pole ringikujuline ja sellepärast liigub Päike aasta jooksul ebaühtlaselt. Tõeline päikeseööpäev võib varieeruda kuni 50 sekundit, tõeline keskpäev nihkub aastas üle poole tunni. Igas suuremas linnas kujunes keskaja lõpuks välja kohalik aeg, mis õn tegelikult aasta kohta keskmistatud päikeseaeg. Neljal päeval aastas 15.04, 14.06, ja õn tõeline keskpäev tõepoolest kohalikul keskpäeval. Päikesekell valetab kõige rohkem 3. novembril siis saabub tõeline keskpäev peaaegu 16 ja pool minutit enne kohalikku keskpäeva, 12. veebruaril aga rohkem kui 14 minutit pärast kohalikku keskpäeva. Kohalik aeg kõlbas üpris hästi mingi linna ja selle lähema ümbruse jaoks. Kahjuks aga teeb kohalik keskpäev ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Kui kahe linna geograafiline pikkus erineb 15 kraadi, saabub läänepoolsemasse neist kohalik keskpäev tund aega hiljem. 19. sajandil hakati rohkem

47 Põhjapoolkera talvel. Päiksele lähemal olles, liigub Maa kiiremini. Põhjapoolkera suvel, Päiksest kaugemal olles, liigub Maa aeglasemalt. ja kiiremini reisima, võeti kasutusele raudtee. USA raudteedel kasutas näiteks iga kompanii oma kodukoha kohalikku aega. Mõnes jaamas võis näha kuni kuut erineva näiduga kella. Elu sunnil lepiti aastal kokku Maa jaotamises 24 ajavööndiks. Kogu vööndis kehtib ühesugune aeg (nn. vööndiaeg), mis vastab vööndi keskkoha kohalikule ajale ja erineb naabervööndi ajast 1 tunni võrra. Minutiosutid näitavad igal pool ühte ja sedasama. Maailmaajaks loetakse Inglismaa, Greenwichi meridiaani aega. Eestis kehtib praegu Ida- Euroopa aeg, mis õn kaks tundi maailmaajast ees. Kohalik keskpäev Tällinnas saabub kell 12.21, Tärtus 12.13, Narvas ja Kuressaares Kuressaares korrektselt paigaldatud päikesekell näitab 12. veebruaril keskpäeva Ida- Euroopa aja järgi. Nii et täpse päikesekellaga võib asjatundmatu isik näiteks Kuressaares kolmveerand tunniga petta saada. KAS KALAMARJA TASUB NAUTIDA? astronoom ENN KASAK Kalamari õn kalade munarakkudest valmistatud kulinaarne hõrgutis. Kalade munarakkudes õn rikkalikult rebu ning tegemist bioloogilises kõnepruugis niinimetatud polületsitaalsete munarakkudega. Sõltuvalt kala liigist küünib söödavate marjaterade läbimõõt keskmiselt 0,5-5 mm-ni. Munades õn kõik vajalik arenevale organismile olemas ja seetõttu õn see kõigile sobiv toit. Ja nii see ongi, sest lisaks erinevatele veteelanikele hindavad kä inimesed juba ammustest aegadest seda rooga. Kalamarja õn mitut sorti. Hinnatuim õn must ehk tuurlastelt saadud kalamari ja punane ehk lõhilastelt eraldatud kalamari. Musta kalamarja nimetatigi algselt kaaviariks. Viimasel ajal kasutatakse kaaviari nimetust kä teiste kalamarja sortide puhul. Lisaks eelnimetatutele süüakse veel kä tursa, koha, haugi, latika, merivarblase ja muude kalade marja või nendest valmistatud tooteid. Hõrgutise valmistamise tehnoloogia õn suhteliselt lihtne. Püütud kaladest eraldatakse kiiresti kelmega seotud munarakkude kogumid, sidekude sõelutakse välja ja mari soolatakse. Muide, soolamine ongi kalamarja põhiline töötlemisviis. Ibine märksõna, mis iseloomustab kalamarja hoidistamist, õn madal temperatuur. Tügeva kesta puudumine ning toitaineterikkus soodustavad soojas selle delikatessi kiiret riknemist. Soola lisatakse kalamarjale sõltuvalt valmistamis- ja säilitamisviisist 3-12%. Soolakoguse vähendamiseks õn kalamarja kas pastöriseeritud või sellele lisatakse täiendavat konservanti boorhapet. Et boorhapet ja booraksit (E284, E285) lisaainetena enam eriti kasutada ei soovitata, siis asendatakse neid nüüdisajal üha rohkem kaaviari säilitamisel sorbiinhappe sooladega (E201-E203). Muide, kaaviar ongi ainus toidutoode, millele boorhapet või booraksit lisada lubatakse. Tfeatud kalaliikide marja konserveerimisel lisatakse tootele väheses koguses kas õli või glütserooli, selleks et vähendada marjaterade omavahelist kokkukleepumist. Heidame nüüd pilgu kalamarja biokeemilisele koostisele. Vaatamata soolamisel toimunud vee osalisele kaotusele, õn kaaviaris koguseliselt ikkagi kõige rohkem vett. Hinnatava teise koha koostisainete edetabelis pälvivad valgud, mida erinevad kalamarja sordid sisaldavad 22-33%. Oluline õn seegi, et kalamari sisaldab sobivates vahekordades kõiki inimesele vajalikke asendamatuid aminohappeid. Mainimata ei saa jätta kä suhteliselt kõrget küllastamata rasvhapeterikast rasvasisaldust (6-18%). Ja see loetelu ongi põhitoitainete suhtes ammendav, sest süsivesikuid kalamarjas ei ole. Mineraalainetest õn kaaviaris rohkesti fosforit, sajagrammine kaaviariports rikastab toituja organismi 0,3-0,4 g fosforihulgaga. Vitamiinidest sisaldab kaaviar rohkesti B-rühma vitamiine. Vitamiin B12 sisaldus õn seejuures märkimisväärselt suur, küündides mikrogrammini sajagrammises kalaniarjakoguses. Järelikult kolm-neli teelusikatäit kalamarja katab täiskasvanu vitamiin B12 ööpäevase vajaduse. Mikroelementidest väärib kaaviaris mainimist koobalti, mangaani, raua, seleeni ja tsingi sisaldus. Kalamarja nautimisel tasub siiski teatud asju meeles pidada. Esiteks, siseveekogudest püütud kalade, näiteks haugide, marja soolamisel-säilitamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest nõrk soolsus ei pruugi hävitada laiussi vastseid ning sellise kalamarja söömisel võib saada seedekulglasse ohtliku ja ebameeldiva allüürniku. Tteiseks, nagu kõikides munarakkudes nii õn kä kalamarjas rohkesti kolesterooli: mg/100 grammis. Järelikult neile, kes soovivad toiduga saadavat kolesteroolikogust piirata, igapäevane maiustamine kalamarjaga ei sobi. Ja lõpetuseks, kalamarjas õn rohkesti kä nukleiinhappeid. Viimasest faktist lähtuvalt ei peaks see delikatess kuuluma näiteks podagrahaigete menüüsse. bioloog URMAS KOKASSAAR

48 KAS KATK ÕN MÖÖDUVA AASTATUHANDE HAIGUS? Ainult inimestel levinud rõugetest õn inimkond 20. sajandil vabanenud, aga katk, mida põevad kä mõned loomaliigid ning mida leidub looduses, pole alla andnud. Teadlased vaidlevad tänini kä katkuvaktsiini kasutamise ning efektiivsuse üle... Katk ehk pestis õn inimeste ja loomade nakkushaigus, mida tekitab pulgakesekujuline bakter Yersinia pestis (avastati 1896). Looduskoldelise haigusena põevad katku peamiselt närilised rotid, hiired, suslikud, oravad jt. Katku levitavad haigetelt närilistelt verd imenud kirbud, kõige sagedamini rotikirp Xenopsylla cheopis. Katkuhaigelt inimeselt võib tõbi tervele kanduda piisk- või puutenakkusena. Toidu kaudu nakatutakse ohtlikust piirkonnast pärit pooltoore jänese- või ümisejaliha söömisel. Koduloomade katk inimesele ei kandu, erandiks õn kaamelikatk. Inimeste haigestumine katku algab päeva pärast episootia puhkemist rottide hulgas. Inimesekatku lõimetusaeg õn mõni tund kuni 12, enamasti siiski 2-5 päeva. Haigus algab äkki vappekülma, palaviku (39-41 C) ja piinava peavaluga. Haige õn rahutu, sonib ja vähkreb asemel. Sagedaim haigusvorm õn muhkkatk, mis areneb katkubakteri levimisel mööda lümfiteid. Bakter põhjustab kubeme, kaenlaaluste, harvem kaela lümfisõlmede mädapõletikku. Põletikuliselt suurenenud, kuni 10 cm läbimõõduga valulikke lümfisõlmi õn hakatud nimetama katkumuhkudeks. Kopsukatk õn kiiresti kulgev kopsupõletik, mis põhjustab kopsukoe kärbumist. Haige röga sisaldab palju katkutekitajaid. Kopsukatk õn väga nakkav ja epideemiate ajal surrakse sellesse perekondade kaupa. Septiline haigusvorm tekib vere nakatumisel katkubakteriga. Sõltumata haigusvormist, esineb alati verevalumeid ja kudede kärbumist siseelundites, sisenõristusnäärmetes, suurte veresoonte seintes jm. Naha verevalumis õn tumedat värvust, sellest siis nimetus "must surm". Katkuhaige isoleeritakse tänapäeval nakkushaiglasse. Ravimisel kasutatakse antibiootikume, võideldakse üldiste mürgitusnähtuste vastu, manustatakse südametegevust tugevdavaid ja hingamist ergutavaid arstimeid. Enamik ravimata kopsukatkuhaigetest sureb 48 tunni jooksul, 60% muhkkatkuhaigetest haiguspäeval. Katku läbi põdemisel kujunev immuunsus õn nõrk, mistõttu tuleb ette korduvaid haigestumisi. Haiguskoldes viibijaid vaktsineeritakse katku vastu. Juba 3. sajandil e. Kr. teatas Rufus Efesosest muhkkatku epideemiast praeguse Liibüa, Egiptuse ja Süüria territooriumil. Hiinas oli katk 224. aastal e. Kr. Esimene teadaolev pandeemia vallandus 6. sajandil Egiptuses, nõudis inimelu ja läks ajalukku Justianuse katkuna. 14. sajandi pandeemiat aga mäletatakse "musta surmana, mille ohvriks langes üle 500 miljoni inimese. Sellel ajal, aastal kasutati Veneetsias esimest korda karantiini, vältimaks nakkuse levikut. Eestisse õn katkuepideemiad jõudnud korduvalt. Eriti laastav oli viimane, aasta taud, mil Mandri-Eesti lääneosas suri 75% elanikest. Alates aastast pole katk Eestit puudutanud, kuigi Euroopas ja Venemaal õn katkupuhanguid esinenud korduvalt. Tällinna kaitsesid epideemiatõrje abinõud, eeskätt range karantiini rakendamine. Looduslikke katkukoldeid leidub Aasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas aastal jahmatas maailma kaks katkupuhangut Indias. Üks algas kasvava roti-ja kirbunuhtlusega Maharashtra osariigi külades. Rotte suri silmatorkavalt palju, kuid ametivõimud ei pööranud sellele tähelepanu ja 26. augustil tuligi teade esimesest muhkkatku haigestunust. Mõne päeva jooksul registreeriti 15 külas 90 katkujuhtu. Hoopis ähvardavani aga oli teine puhang Gujarati osariigi sadamalinnas Suratis, kus 22. septembril 1994 teatati ametlikult katku puhkemisest. Esialgu olid ülekaalus kopsukatkujuhud. Ajakirjanduse andmetel suri Suratis üle 200 inimese haigusesse, mille nähud olid kõrge palavik ja verine röga. Maailma Terviseorganisatsioon teatas 71 st kopsukatku haigestunust ja 52st surmajuhust. Kui üldsus kuulis kopsukatkuepideemiast, põgenes linnast mõne päeva jooksul vähemalt inimest. Nende hulgas oli kä nakatunuid ning katkujuhte esines mitmes India piirkonnas, eriti Delhis. Ühtekokku leiti rohkem kui 5000 katkukahtlast haiget, 693 juhul kinnitas diagnoosi seroloogiline või bakterioloogiline uuring, 56 haiget suri. Maailma Terviseorganisatsiooni abiga saadi olukord kontrolli alla. Saksamaal, Austrias, Suurbritannias ja Nepaalis esinenud oletatavad katku]'uhud aga ei leidnud kinnitust. Kogu lugu õn õpetlik. Sajandeid surma külvanud rõuged õn likvideeritud, kuid katk pole hoopiski minevikumälestus. meedik HARRI JÄNES Käthe Kollwitzi litograafia, 1921

49 ESIMESED SAMMUD VALTER HEUER Pärsia mängurid kahe tuhande aasta tagusest ajast male eelkäijat, šatrandzi mängimas. Võistlusmale tekkis 19. sajandi teisel poolel, esimeste matadooride kobavad rajad õn nüüd kaetud asfaldiga, aga nende teod olid avatumad kui hilisemate põlvkondade omad. Järelikult pakuvad nad palja huvi kõrval kä vajalikku eelinfot edasise arengu mõistmiseks. Kui lisada, et neli aastat (1847) enne esimest rahvusvahelist maleturniiri avaldas Viini keiserlik-kuningliku raamatukogu kustos Anton Schmid 402-leheküljelise annotatsioonidekogu Literaturdes Schachspiels või et juba aastal pani Oxfordi heebrea ja araabia keelte professor Thomas Hyde oma tööga Mandragorias seu Hsitoria Shahiludii aluse mängu teaduslikule uurimisele, peaks kä malekauge inimene mõtlema jääma: tasub veel palju kaugemale tagasi vaadata! Viimased aastad olen kulutanud nn. Kerese ja Botvinniku juhtumile, mida välismaal õn nimetatud 20. sajandi malemüsteeriumiks (Ühendriikides näiteks kä John Kennedy mõrva analoogiks). Nende aastate vältel õn õnnestunud mitmesugustele saladokumentidele ligi pääseda, Botvinniku enda ja teiste sõjajärgsete tegelastega suhelda. Lõpuks, kä mina olin aastal maleklubi instruktorina küll väike, ent tähelepanelik asjaosaline. Kõik ponnistused kinnitavad seda, millesse olen algusest peale uskunud Keres ei müünud ennast Botvinnikule maha aastal õnnestus tippajakirjas New in Chess avaldada vastavasisuline kirjutis, mida õn nimetatud ainsaks analüüsiks paljude spekulatsioonide kõrval, kuid millele kä endiselt reageeritakse: Minu arvates oli see ikka nii... Paraku õn kõige olulisem dokument, Kerese kiri Molotovile (1945) kadunud või ära peidetud. Kui Moskva KGB arhiivist teatatakse meie Kultuuriministeeriumile, et seal Kerese materjalid puuduvad, ent just samal ajal ujub esmakordselt välja paber, mille järgi Keres oli julgeoleku arvates karistust vääriv rahvavaenlane, tekivad tõesti mingid kahtlused. Moskvas endas käivat aktsioon selle kõige viimase saladuse päevavalgele toomiseks. Olevat inimesi, kellele kä seitse lukku midagi ei loe. Kahtlane küll, aga et nii kaua õn oodatud, võib veel oodata. Õigemini, otsustasin antud aega kasutada algselt planeeritud Kerese-triloogiale sissejuhatava raamatu lisamiseks, mida tema mälestus peaks väärima. Siin mõned tutvustavad lühiekskursid.

50 Asjade algus 13. sajandi lõpul kuulutas Lombardia munk Jacobus de Cessolis oma malejutlustes: "See mäng leiutati, kui Babüloonias valitses Evilmeroch, liiderlik, ebaõiglane ja julm inimene, kes oma isa Nebukadnetsari laiba 300 osaks tükeldas ja 300 raisakulli ette viskas. Selle mängu leiutas üks filosoof, Xerxes, nagu teda kaldealased kutsusid või Philometer kreeklaste järgi, mis tähendab sedasama kui mõõdu või õigluse sõber. Kuigi kä 20. sajandil õn male päritolu otsitud isegi taevatähtedest, maksab praegu siiski teadmine, et kauge algvariant tšaturan- ga, pärineb Indiast. Tõise kodumaa leidis male Bagdadi kalifaadis, nüüd šatrandzi nime all. Esimesed teated õn vihjelised ja poolikud. Araabia kirjanduses vilksatab see mäng esmakordselt umbes aastal 700, juba pärast Muhamedi surma, oli seega prohvetile tundmatu. Türna järgi viibivad inglid kolme mängu juures kui mees lõbutseb naisega, kui hobused võidu ajavad ja kui võisteldakse vibulaskmises. Vabaks anti siiski kä uus ajaviide: Kui varandust ei ähvarda kahju, palvet halvakspanu, siis õn malemäng hea tegevus kahele sõbrale. Niiviisi ta järjest leviski, ilmusid kä esimesed meistrid, kes tänu oma oskusele leidsid tee õukonda. Vanu käsikirju uurinud suurmeister Averbach järeldab: lõppmängus jõudsid araablased hämmastava meisterlikkuseni. Õn aeg vastata küsimusele: missugune oli satrandz? Esiteks. Tolleaegse mängulaua ruudud olid ühevärvilised. Laud oli harilikult nahast. Koraan keelas valmistada kujusid, mis võisid visata elusolendite varje. Allati pidi viimsepäevakohtus õigeusklikult nõudma varju elustamist, aga et see polnud võimalik, ootas tee põrgusse. Araabia nupud olidki lihtsad abstraktsioonid! Tänapäevane kuningas oli šahh, lipp fersan (nõunik), vanker rukh (selle sõna tähenduse üle vaieldakse siiani), oda fil (elevant), ratsu faras, ettur baidaq. Laual paiknesid nad praeguse skeemi kohaselt. Kuningas, ratsu ja vanker liikusid, nagu nad tuhat aastat hiljem liiguvad. Viimasele reale jõudnud ettur võis moonduda üksnes lipuks, mis tugevasti erineb praegusest, ta võis korraga astuda ainult ühe välja diagonaalis. Fil liikus samuti diagonaalis, aga korraga kaks välja (kä üle oma või võõra viguri), ja tundub seetõttu fersanist mõjusamana. Tõgelikult pääses vana oda üldse vaid kaheksale väljale, osutudes kõige abitumaks viguriks. Satrandzis polnud avangul säärast tähtsust nagu nüüdismales. Pikkamööda veenduti, et targem õn mängu alustada aja kokkuhoiu mõttes teatavast kindlast seisust. Iga selline seis (tabija) kandis oma nime: tiivuline, tark, vool jne. Aastal 711 randusid araablased Hispaanias, järgmisel sajandil langes nende kätte Sitsiilia. Nõnda mõjutasid nad kahest suunast Euroopat, kes ise jaksas veel vähe luua ning oli "hoopis paremini varustatud antenniga võõra vastuvõtmiseks". qvesto LIBR.O E DAIM# PARARE GlOCARE A SCACHI ET DE L PART1TE. Esimeste teadaolevate Euroopa maleõpikute seast leiame itaallase Damiano aastal Roomas ilmunud teose"questo libro e imparare giocare a scachi et dele partiti" Viis hägusat sajandit Siiani diskuteeritakse esimese dateeritud viite üle male kohta Euroopas. Kord väidetakse, et selleks õn kellegi Kataloonia krahvi testament (1010), kus ta pärandab kloostrile oma malendid. Samas arvatakse, et selleks võib olla kä Cõrdobas elanud juudi õpetlase ja luuletaja, laialt ringi rännanud Abraham Ibn Esra heebreakeelne luuletus (arvatavasti 12. saj.), kus õn esimesena jäädvustatud õhtumaal kasutatavad mängureeglid ja nuppude nimetused. Tüma töö võib olla tõendiks, et juudid etendasid üsnagi suurt rolli male levikul Euroopas. Muide, kui kirik püüdis uut mängu mitu korda keelata, siis rabid leidsid, et seda võib mõtlemisvõime tugevdajana isegi sabati ajal mängida. Pärast üht Frankfurdi geto suurt põlengut keelati seal 14 aastaks kõik män-

51 IIIIM liv Üks vanimaid malemängu käsiraamatuid Euroopast, mille koostamist algatas ja ergutas 13. sajandi lõpul Hispaania kuningas Alfonso XTark. ctk cfmr wptmto eri qtic Ivi tsev tirfijttdm? tttbetes qtv Kiu <t fcermm uri outaiie vutue. (Tfncs lemo&cs qu: temed fcr Wana» cl jeen y riete: gnc cifct Uit » *''t 1 < Z ~.i... ««. i«.* itt (*> i >m t_* 1 *1 - gud, ainult mitte male. Kardinal Petrus Damiani, kivist inimeseks kutsutu, kes kuulutas, et minu grammatika õn Jeesus Kristus, sai kuulsaks kõrgema vaimulikkonna pahede ründajana. Selleläbi õn ta kä maleajalukku läinud. Aastal 1061 kirjutas kardinal paavstile: Ma peatan sule, sest punastan häbist, et pean kirjutama veel põlastusväärsemast lõbustusest kui jaht ja linnupüüdmine. See õn kirglik täringute ja male harrastamine. Olin kord teekaaslaseks lugupeetud Firenze piiskopile. Jõudnud õhtul võõrastemajja, eraldusin presbüteri kongi, tema aga läks külaliste hulka. Järgmisel hommikul ütles kutsar mulle, et piiskop oli eesistuja malelaua taga. Ma valisin soodsa tunni, et selle mehega tõrelda. Jä vastas, et ei keeldu karistusega oma pattu lunastamast. Mina laususin siis: Kas see oli vastav sinu kohustustele mängida terve õhtu rahva hulgas malet, määrides kätt, jumala sulast ja suud, jumala ja rahva vahetalitajat, nõialõbuga? Piiskop oli tark ja alistuv. Määrasin talle järgmised karistused. Kolm korda pidi ta puhtaks pesema kaheteistkümne kerjuse jalad, andma neile raha ja toitma neid. Kerjuste jalgade pesemine pidi puhastama piiskopi patustanud käed; võõraste jalgade huultega puudutamine lepitama jumalaga, keda ta oli solvanud pisaraid vääriva mõnitusega. Selle kirjelduse osalised kerkivad elavalt meie silmade ette, ühtlasi võime kohe järeldada, et male pidi juba tollal oma uues kodus õige tavaline ajaviide olema, ja paraku kä seda, et mängiti panuse peale, muidu oleks saanud piiskop ennast kaitsta. Kuulus medievist Jacques Le Goff kinnitab, et "selles meeletus ühiskonnas oli mängul eriline võlu. Olles looduse meelevallas, andis ta end rõõmuga juhuse kätte: täringud klõbisesid igal laual. Ise paindumatute sotsiaalsete struktuuride vang, lõi see ühiskond mängu sotsiaalsest struktuurist endast. Idast päritud male transformeerus ühiskonna peegliks pärast seda, kui dominikaanlane Cessolis XIII sajandil õpetas, mismoodi võib tema mängimisel moraliseerida. Tõepoolest, tolle munga malejutlused muutusid väga populaarseks, neid töötati kümneid kordi ümber (üks paremaid olevat vend Stephanuse oma Järtust, mis kä trükki jõudis). Väidetakse, et Cessolisi kirjapandud jutlused olid

52 tollal kõige levinum lektüür Piibli kõrval. Praegusele lugejale õn see üsna igav tekst, küll annab tema tollane menu kinnitust selle kohta, et male pidi tuttav olema kä lihtrahvale. Peale alati tsiteeritud Damiani filipika ei ole meieni jõudnud aga ainsatki konkreetset kirjeldust selle mängu ja selle mängijate kohta. Mis rääkida lihtrahvast, ei tea kä ühtki tollase meistri nime, ilmselt õn nad ajaloost lihtsalt välja lülitatud. Kaasaegsed kroonikud pöörasid kogu tähelepanu selle maailma vägevatele. Nõnda tunneme nüüd nimepidi mängu- himulisi võimukandjaid, mitte oma oskusega hiilanud tavalisi surelikke. Paraku peab kä tunnistama, et male muutus Euroopas üha labasemaks hasartmänguks. Et partii ise kulges aeglaselt, eelistati ülesannete lahendamist. Tekkisid oma ala spetsid, kes kihlvedude abil suurt raha kokku lõid. Selleks muudeti mõnd tuntud ülesannet vaevumärgatavalt, ent sealjuures muutus lahendus täiesti teiseks. Kihlveod olid ilmselt väga ägedad: kui raha otsa lõppes, pandi mängu isegi oma ihuliikmed. Muide, nende nõksuülesannete kohta õn säilinud isegi kirjalikke õpetusi, kuidas naiivikuid alt vedada. Muidu võime malekirjanduse alla fikseerida vaid kaks ülesannete kogu seda poole aastatuhande vältel. Mingi muutus, mingi refom oli vältimatu. Orleans'i neitsi või noored poeedid? Cessolis oli öelnud, et malekuninganna naiselik nõrkus ja tagasihoidlikkus käsivad tal hoiduda kuninga lähedusse. Korraga omandas just see nõrk malend õiguse liikuda otse või diagonaalis üle kogu laua. Aga kõike annab seletada. 18. sajandi algul, kui uus male oli juba ammu juurdunud, leidis Prantsuse aka-1 deemik Nicolas \ Freret: kuninganna vangipõlv sobis Ida kommete ja sealsete naiste loomuga, Läänes peab tal olema täielik liikumisvabadus, võimalus end mõjuvalt v, väljendada. Mis sellest, et Araabias oli see vigur kandnud nõuniku nime! Kä abitu oda sai jõudu kõvasti juurde, nüüd kuulus tema valdusse iga samavärviline diagonaal algusest lõpuni. Nende kahe malendi löögitugevuse tohutu kasv tähistas plahvatust šatrandz lakkas olemast, sündis mäng, mida praegu oskame pidada ainsaks õigeks maleks. 20. sajandil õn uue lipu (daami) sündi seotud isegi Jeanne d'arci eeskujuga: nagu Orleans'i neitsi päästis Prantsuse kuninga, nõnda hakkas maledaam kaitsma oma hädist valitsejat. Selle väite esindajad toetusid oletusele, et uus male sündis Prantsusmaal ehk just Lorraine'is, Jeanne d'arci kodukandis. Sealsed inimesed kogesid esimesena tema kangelastegusid. Järelikult võis keegi nende hulgast saada kä impulsi uue kangelanna aretamiseks ruuduliselgi laual. Skeptik muidugi muigab, aga sellise konstruktsiooni toetajatel õn täiendavaid argumente: Nancys olnud male au sees. Üldse, male, armastus ja inimlikud kired olid tollal punti seotud, mismoodi võis siis säärasest naisest selles män- guski mööda vaadata. Kuid see pole veel kõik. Psühhoanalüütik ja Freudi biograafia autor Ernest Jones kuulutas aastal, et maletaja alateadlik motiiv pole võitlushimu, vaid veel varjatum tung isamõrvaks". Seetõttu polnud tal kä kahtlust, miks viiesaja aasta sest maledaamile nii suur vägi anti. "Selleks et rünnakul isale (vasil tase kuningale) ema (omaenda daam, eesti lipp) mõjuvamat abi osutaks. Tõukejõuks olevat olnud esmakordselt üle Atlandi ulatuvad merereisid, mis senistest kaheksa korda pikemad, ja täpselt samavõrra pikenes ju uue maleviguri käiguulatus. Kõik siin ilmas oleks nagu malega seotud! Suurmeister Ricardo Calvo õn värskelt välja tulnud maisema väitega: asja tegi ära noorte poeetide rühmitus Valencias, 15. sajandi viimasel veerandil. Jteravmeelitsetakse, et see pidi olema naisi austav rühmitus, aga kes poeetidest neid ei austa. Igatahes pidi kõik toimuma ühe hoobiga ja vastsed mängureeglid levisid väga kiiresti. Vanas males olid domineerinud ülesanded, uus pidi endale teed rajama partiide kaudu. Tõesti, mitu sajandit närtsinud partiimale osutus ühtäkki ülihuvitavaks. Šatrandz Euroopas pole meile pärandanud ainsatki päris täieliku mängu" näidet, kuna uue male jäljed jäädvustad alatiseks juba tema imikueas. Muidugi aitas

53 kaasa trükikunst, nüüd levis teave palju kiiremini ja oli kä kergemini kättesaadav. Esimene maleõpik Veel aastal märgati kuulsa Monserrate i kloostri raamatukogus katalooniakeelset Francesch Vicenti maleteost aastanumbriga 1495, kuid prantslaste okupatsiooni ajal raamatukogu rüüstati ja see eksemplar läks kaotsi. Hiljem pole ühtki teist avastatud ja nüüd teame vaid nähtavasti kõige esimese maletrükise autori nime. Küll õn säilinud paar eksemplari Luis de Lucena tööst. Lucena oli tähtsa Aragoonia ametniku poeg, õppis kuulsas ülikoolilinnas Salamancas, reisis Itaalias ja Prantsusmaal. Türna töö õn pühendatud kroonprintsile, kes suri aastal 1497 nõnda määratakse kä võimalik ilmumisaeg. Oletatakse, et pühendus oli seotud lootusega leida kaitset enda ja oma juudi perekonna Hispaaniast pagendamise või inkvisitsiooni eest. Rohkete puulõigetega kaunistatud inkunaabel kuulub varasema trükikunsti meistritööde hulka, tema esimene osa arutleb armastuse üle, teine ja paksem (87 lehekülge) käsitleb puhtalt malet. Huvi pakuvad üldised nõuanded. "Kui Tfeie (s.t. kroonprints) õhtul ainsa küünla valgusel mängite, tehke, et see ikka Tfeie vasaku käe pool seisaks, siis pimestab vähem. Kui Tfeie mängite päeval, proovige partnerit valguse vastu seada, mis Tbile väga kasulik. Selles mängus teeb Tfeie vastasele kä kahju, kui ta õn kõvasti söönud ja joonud. Thleb Tfeil aga kaua mängida, õn mõistlik veidi suupistet võtta, et pea nõrgaks ei läheks. Tfeie jook olgu vesi ja mitte mingil juhul vein. Panus olgu nõnda Malemängijad Madalmaade maalikunstniku van Leydeni ( ) lõuendilt. väike, et selle kaotamine ei rõhu, sest muidu oleks häiritud leidlikkus ja segi aetud mälu. Kui panusele ei mängita, peab puudutatud nupuga käima." Uue male pioneerid polnud põhimõtteliselt sugugi rumalamad kui meie Lucena resümeerib: "Lõpuks õn tähtis Tfeie mängu hästi korraldada, sest siin seisab selle teaduse täiuslikkus. Seejärel peab teadma, millal õn aeg tegutsemiseks ja millal mitte, et end siis rahulikult tagasi hoida. Ja edasi: "Läbi murtakse alati liputiival ja mitte kuningatiival, mida suurima hädaohuni ohutuses ja jõus hoitakse. Sest nii sageli kui Tfeie oma kuninga paljastate, võite Tfe oma mängu kaotada. Kui Tfeie kuninga aga kindla hoiate, võite ilma kartuseta oma teiste meestega võidelda vaenlase vastu, kes ei saa siis muud teha, kui ennast kaitsta. Sealjuures jääte lahinguvälja valitsejaks. Nendeks juhtudeks, kus vaja praktiliselt õppida, kavatsen üles tähendada kõik paremad avangud, mida Roomas ja kogu Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias olen mängijaid mängimas näinud ja mida olen ise suutnud üles seada. Seejärel toob autor 12 avanguvarianti (kapiitlit) ja resümeerib: "Kõik, mis õn öeldud, võib sissejuhatuseks olla, kui tahetakse kartlikkusest vabaneda ja endale maletaja väljanägemist anda. Kõlab üsna tänapäevaselt, ent tegelikult ilmneb konkreetsetes variantides kombineerimistahtest hoolimata naiivne saamatus ei osata veel kasutada tulist lippu ega tema vastu võidelda. Tfeisalt võib imestada, et nõnda lühikese aja jooksul pärast uue male sündi õn juba üsna kaugele jõutud. Vahest saab Lucenast ja teistest pioneeridest kõige paremini aru, kui vaadata praegusi algajaid: samasugused mõistatused, samasugused impulsiivsed otsustused.

54 36 horisont 6/1 999

55 Päike küpsetas halastamatult Zim- babwes Matobo rahvuspargis paljaste kaljude vahele surutud laagripaika. Kaljude kohale sündinud tõusvates õhuvooludes keerlesid tasapisi üha kõrgemale ja kõrgemale kaks raisakotkast. Naabruses asuva vorstipuu okste vahel, paari meetri kõrgusel maapinnast ootas mõnd ettevaatamatut putukat poolemeetrine sinise pea ja kuldsete silmadega uhke puuagaam. Paar pikasabalisi maaoravat otsis meie söögilaua alt sinna pudenenud leivapuru. Oli keskpäev ning ma asusin parajasti oma matkapliiti suure kivist välikamina peale sättima, et toitu valmistada, kui tajusin silmanurgast liikumist. Pöörasin ringi ja seisin silmitsi tüügassea emisega, kes oli hiirvaikselt otse välikamina juurde ilmunud. Sea ilme oli sõbralik. Ilmselgelt oli see kärsakandja varemgi matkajatelt toitu lunimas käinud ning selles tegevuses edukas olnud. Sea kärss liikus rahutult ja sõõrmed ahenesid ning avardusid, et täpselt välja selgitada, kust need magusad lõhnad pärinevad. Meid lahutas vaid paar meetrit. Siga tegi veel paar kõhklevat sammu ning jäi ninaga vedades mind üksisilmi jõllitama. Sõnasin oma uuele kärsakale sõbrale lahkel häälel: "Ära parem tule! See pasta pole sinu jaoks." Ilmselt ei saanud siga soome keelest aru või ei tahtnud ta oma kõrvu uskuda, igatahes ligines ta veel sammukese võrra. Ibidulõhn oli liiga kütkestav. Tõmbasin oma kaamera monopoodi lahti ning koputasin selle eksprompt loodud seatõrjevahendiga emisele õrnalt otsmikule. Koputuse tulemus oli hämmastav: sika viskas end räntsti küljeli Tüügassead külastavad tihti laagripaikasid, et matkajatelt toitu lunida. Mkuzi rahvuspark. ANNE PETÄINEN Tüügasseaemis naudib mudavanni Mkuzi rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis. ANNE PETÄINEN maha ning paljastas oma ümara hõredate karvadega kaetud kõhu. Mõne kodu kutsu puhul oleks säärane käitumine olnud mõeldav, et aga metsik tüügassiga end nõnda ülal peab, oli mulle enam kui üllatav. Ometigi mõistsin ma mida minult oodati ning sügasin kepiotsaga notsu kõhtu ja jalgu. Külaline sulges mõnu pärast silmad ja tõi kuuldavale rahulolevaid ruigeid. Paari minuti pärast pidin vastse sõbra sügamise lõpetama, sest pasta sai valmis. Ibgisin teda kepiga juba veidi nõudlikumalt. "Tõuse üles! Meie hakkame nüüd sööma ja pastat ei jätku kahjuks kõigile. Me ei teadnud, et meile tuleb külalisi." Küljeli lebades silmitses siga mind oma kaunite ripsmete alt. Ilmselt sai ta minu jäigast kõneviisist aru, et sügamist ei tule ja kä süüa ei pakuta. Tä tõusis vastumeelselt püsti ja löntsis telgi taha juurikaid tuhnima.

56 ledad pikad karvatupsud, "põskhabe. Kultide pead ehib kolm paari suuri tüükaid, mis kaitsevad silmi, suud ja kärssa. Kä emistel õn tüükad, kuid need õn palju väiksemad. Tüügassiga tüüpilises toitumisasendis. Nakuru rahvuspark Keenias JUHA VAISTE Savanniderõngassabad Tüügassead õn tavalised paljudes Aafrika rahvusparkides ja kaitsealadel aastatel hävitati Aafrika lõunaosas elanud alamliik kõrbe-tüügassiga. Nii nagu paljude teistegi Lõuna-Aafrika loomade puhul sai kä kõrbe-tüügasseale saatuslikuks buuride taltsutamatu tapahimu. Neid loomi aga leidub tänaseni Somaalias, Etioopias ja Keenias. Somaalia ja Keenia kõrbetes tulevad nad toime palju karmimates ja kuumemates oludes kui ükski teine sigalane maakeral. Tävaline ehk savanni-tüügassiga tunneb ennast hästi kõikjal rohtlates ja põõsastikes Lõuna- Aafrika põhjaosast alates kuni Sahelini välja. Tõsi, tüügassead õn küll minema peletatud kõikjalt, kus kasvatatakse vilja või karja, sest nad õn koduloomadele tõsised toidukonkurendid. Tüügassiga õn tõeliselt groteskse välimusega loom. Enamasti peetakse teda inetuks, ent, nagu öeldakse, ilu õn vaataja silmis. Nende loomadega harjudes, muutuvad nad lausa kauniks. Tüügassigade pea õn kehaga võrreldes hiigelsuur. Pikka ja külgedelt kokkusurutud pead toetavad tugev kael ja võimsad õlad. Nende loomade tagakeha õn aga üllatavalt sale ja graatsiline. Kihvad õn nii emistel kui kä kultidel, viimastel õn need aga alati suuremad kui emistel. Vana kuldi kihvad võivad kasvada ligemale inimese käsivarre jämeduseks kaardunud relvadeks, millele lisaks turritab kärsa esiosas veel paar peenemat kihva. Suurem osa tüügassea hallist nahapinnast õn karvutu. Et sead püherdavad meeleldi mudaaukudes, oleneb nende värvus enamasti sellest, mis värvi mudas nad viimati õn aega veetnud. Kogu selja ulatuses ehib neid loomi turris karvadest hari, mis õn kõige kõrgem turja piirkonnas. Suunurkadest kasvavad neil välja he Siga hüäänide allüürnikuna Olime Keenias Maasai Maras pildistamas tähnikhüäänide pereelu. Hüäänide kodu asus otse tee veeres: mõnesajal ruutmeetril oli näha mullahunnikuid ja kümmekond urusuuet. Olime avanud oma väikebussi katuse ning üritasime istmetel seistes jäädvustada nende põnevate loomade askeldusi. Urgudest piilusid meid mitmes eri vanuses hüäänikutsikad, kes ei suutnud kuidagi oma uudishimu varjata. Pikas rohus löntsivad täiskasvanud loomad aga ei pööranud meile mingit tähelepanu. Lähimatest hüäänidest lahutas meid vaevu kümmekond meetrit. Äkki kadus kogu rahu. Kaks täiskasvanud looma kargas järsku püsti just nagu elektrilöögist. Nende kõrvad tõusid kikki ning turjakarvad turri. Nad urisesid ja näitasid hambaid kellelegi, kes lähenes meie selja tagant. Kä meie pöördusime kiiresti ringi ning nägime lähemale traavivat tüügassiga. Mõtlesime, et selle looma päevad õn küll loetud, sest hüäänid astusid jäikadel jalgadel tüiigasseale vastu. Meil ei jäänud muud üle kui olla tragöödia tunnistajateks. Siga ei lasknud end aga millestki segada, paistis, et ta isegi ei märka urisevaid tähnilisi kiskjaid. Lõpuks siiski ta peatus umbes kümne meetri kaugusel hüäänidest ning heitis neile pilgu ja, imede ime, kadus meie vaateväljast. Emis oli sukeldunud sealsamas rohutuustide vahel asuvasse

57 urgu. Vaat, kus lugu, tüügassiga elab koos hüäänidega samas uru- süsteemis! Kui siga oli vaateväljast kadunud, langesid hüäänide turjakarvad ning hambad peitusid taas mokkade taha. Nad otsisid endale löntsides sobiva uinakupaiga ning lasid silma taas looja. Nende ilmest peegeldus, et just äsja olid nad tohutute jõupingutustega ohtliku vaenlase minema peletanud ning õn puhkuse igati ära teeninud. Tõsi, hüäänid teadsid hästi, et tüügassiga pole neile ega nende kutsikatele ohtlik. Sama hästi teadsid nad, et koopasse peitunud siga ei tasu mingil juhul rünnata. See tähendaks sügavaid haavu koonule ning häbiväärset taganemist. Lõvi õn ehk ainuke kiskja, kes mõnikord üritab näljaga tüügassiga koopast oma küünte vahele saada. Lõvi õn kä ainuke lihasööja, kes suudab täiskasvanud tüügassea nii maha murda, et pääseb ise saatuslikest haavadest. Suur osa tüügassigade põrsastest aga satub erinevate savannikiskjate lõugade vahele. Täiskasvanud tüügassiga aga õn kohutav vastane igale kiskjale. Uurijad õn näinud, kuidas tüügasseakult teeb sõidu sisse hüäänkoertele ja hüäänidele ning isegi leopradidele ja geparditele. Kä inimesel õn parem agressiivselt käituvast tüü- gasseast eemale hoiduda. Tüügassiga jookseb kiiresti ja graatsiliselt. Oma võimsaid kihvasid kasutab ta nii pistodade kui kä teravate nugadena. Pideva kasutamise tulemusena õn hambad aina väga teravaks ihutud. Tüügassiga pole sugugi ainus sigalane, kes kiskjatele vastu astub. Kõik sead Ameerika pekaaridest meie metsseani välja õn vintsked vastased ükskõik millisele ründajale. Armastus esimesest ruigest Tüügassead elavad savannides, poolkõrbetes ja isegi kõrbetes. Vihmaperioodil söövad nad mitmesuguseid heintaimesid, kuivaperioodil taimede maa-aluseid osi. Nagu ülejäänud sigalased, ei ütle kä tüügassead ära kõigest muustki, mis põske pista kõlbab: viljadest, seemnetest, tõukudest, tigudest ja raibetestki. Nende lemmiktoit õn madal, mahlakas rohi, mida nad söövad tüüpilises "põlviliasendis" tegelikult õn esijäsemed paindunud kämblaliigesest. Seepärast õn rohtu nosiv tüügassiga üpriski naljakas vaatepilt: tagumik püsti, liigub siga poolroomates otsusekindlalt mööda karjamaad oma pika kärsaga järjekindlalt rohtu rebides. Põrsad püsivad emise juures niikaua kuni suudavad iseseisvalt toime tulla. Esimesena ajab ema minema noored kuldid, "neiud" jäävad aga tihti veel hulgaks ajaks emise juurde ning liiguvad koos mammaga väikese perekondliku rühmana. Omavahel suguluses olevate emiste karjad moodustavad lõdvalt seotud klanni. Säärase klanni reviir võtab savannis enda alla tavaliselt mõned ruutkilomeetrid. Kuldid peavad algul toime tulema väikeste "mehiste" karjadena ning hiljem hoopis üksi. Sellepärast hukkub neid kä palju rohkem kui emiseid: nelja aasta Emis koos nelja põrsaga Mkuzis. JUHA VAISTE

58 jooksul õn ühe pesakonna põrsastest ühe kuldi kohta elus keskmiselt neli emist. Täiskasvanud kuldid rändavad vabalt mööda emisteklanni piirkonda. Kui kult tunneb lõhna järgi, et mõnel naabruses asuva karja emisel õn saabunud innaaeg, liitub ta emiste rühmaga ning tõrjub teisi kulte sealt eemale. Oma väljavalitut ajab ta otsustavalt taga, hammustab õrnalt, et kirge õhutada, laksutab hambaid ning ajab end auruvedurina puhkides vahtu. Emis põgeneb alguses õudusega innuka kosilase eest, tegelikult õn see aga vaid teesklus. Peagi kummutab kult ujeda mõrsja vastupanu. Emis ei suuda enam ulja vahtu pritsiva rüütli lähenemiskatsetele vastu seista ning alistub rõõmsalt vingudes. Viie kuu pärast sünnib kusagil maa sisse kaevatud koopas kahest-kolmest või isegi kuni seitsmest-kaheksast põrsast koosnev pesakond. Emis koos sabas jooksva põr- sakarjaga õn uhke vaatepilt. Tüügassead õn kergejalgsed jooksjad, kes liiguvad pea uljalt püsti, selg sirge ja saba lipuna lehvimas. Püsti aetud saba näitab kõrges savannirohus teistele karjaliikmetele, et siin ma olen! Kuival aastaajal vajavad sead iga päev vett, ning tänu oma kiiretele jalgadele suudavad nad läbida suuri vahemaid joogikohtade ja karjamaade vahel. Sama tähtis kui joomine, õn mudas püherdamine. Mudakiht jahutab nahka ning kaitseb seda armutu päikese ning lugematute tiivuliste vereimejate eest. Tüügassead õn liikvel vaid päeval, ööseks poevad nad mõnda koopasse peitu. Peidupaikadena kasutavad nad teiste loomade kaevatud urge. Sigadel pole kindlaid pesapaikasid, hämaruse saabudes poetakse esimesse sobivasse koopasse. Kui seal õn juba keegi ees, otsitakse uus. Kui kaks tüügassiga saavad savannis juhuslikult kokku, astuvad nad aeglaselt teineteisele vastu pea püsti ja kõrvad lidus. Kärsad koos nuhitakse teineteist hoolikalt. Eriti tähelepanelikult nuusitakse suunurkades asuvaid erilisi näärmeid. Kui elukad pole vareni kohtunud võib ette tulla jõukatsumist laubad lüüakse kokku ning selgitatakse surumisega, kumb õn kangem. Varasemast tuttavad sead lahkuvad tavaliselt pärast nuhutamist teineteisest rahulolevalt. Kohutav kult Istusime oma telgi ees Paise Bay kaitsealal St. Lucia Wetlands rahvuspargis. St. Lucia õn maailma ürglooduse mälestusmärkide hulka liigitatud unikaalne rannikupiirkond. See India ookeani kaldal Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mosambiigi piiril paiknev loodusmaastik moodustub luidetest, luitemetsadest ja luidetevahelistest laguunidest. Ühtäkki kuulsime telgi tagant nõrka krabinat ning läksime vaatama. Kümmekonna meetri kaugusele jäävast põõsastikust oli välja ilmunud täiskasvul!ne tüü- gasseakult, kes jõllitas meid üleolevalt. Täiskasvanud tüügasseakult võib kaaluda tublisti üle saja kilo, ning meie külaline paistis olevat eriti täiskasvanud. Eluka vägevad elevandiluukollased kihvad kaardusid kahele poole hiiglaslikku peakolakat. Meile tundus, nagu seisaksime vastastikku elevandiga, kel millegipärast õn kasv kinni jäänud. Surusin tugevamini oma "seatõrjumiskeppi", mis teatavasti pole Vägevakihvalise kuldi suursugune profiil. JUHA VAISTE muud kui kaamera monopood, ja astusin sissetungijale paar sammu vastu. Mõistsime kohe, et tegu õn ohtliku külalisega, kellest tuleks võimalikult kiiresti vabaneda, enne kui loom ennast liiga kindlalt tundma hakkab. Siga vaatas minu lähenemist üllatavalt rahulikult, ragistades vaid veidi oma hammastega. Mitte just ähvardavalt, kuid hirmuäratavalt siiski. Sirutasin oma veidi värisema hakanud käe koos kepiga ettepoole. "No kas sa saad minema!" Kult silmitses mind vaid oma väikeste verd täis valgunud silmadega. Ei see lähe kuhugi. Millegipärast tundus mulle, et siga, kurinahk, nagu muigaks minu üle. Mui tekkis juba tõsine hirm, kujutage vaid ette, viie meetri kaugusel sinust seisab hiigelsuur ja ohtlik metselukas ning muigab, noh, onku, astu veel sammu lähemale! Kõht läks alt õõnsaks. Juba kujutasin ette, kuidas "Helsingin Sanomates" ilmub järelehüüe. Suri tüügassea rapituna LÕuna-Aafrikas. Jätsin selle sammu tegemata, ning astusin tagasi oma tooli juurde. Kui taas ümber pöörasin, oli telgitagune tühi. Kult askeldas juba viiskümmend meetrit eemal meie naabrite poolt põõsa alla visatud toidujäätmete kallal.

59 Eddie Fischer sai hakkama täisringiga. Sina võid suuta veelgi enamat. Mike Demaree tahtis pildile saada tervet Eddie tiiru. Iseenesest raske ülesanne, katsu sa üles võtta kiiresti liikuvat objekti, mis õn hämaras ruumis ning tagant tugevasti valgustatud. Hulk võimalusi altminekuks, kas pole? Kuid Mike õn ikka olnud peaga poiss, liiatigi kasutas ta uut EOS 300. Automaatrežiimil EOS 300 hoidis ainulaadse 7 teravustamispunkti kaudu Eddie't rumist*»,üpunhi kindlalt fookuses, särituse eest hoolitses 35-osaline valgusmõõdik. Tulemus õn teie ees: välja tuli pilt, mille üle rõõmustaksid profidki! Aga kui meenutada EOS 300 eelkäijaid, ÕN LOODUD PILTIDE JAOKS siis pole vast eriliseks imestamiseks põhjust. N-ö pühapäevapildistajadki kasutavad EOS 300 aina enam, sest see aparaat õn varustatud profifotograafide nõudmiste kohaselt: automaatne 7 teravustamispunkti süsteem, 35-tsooniline särimõõdik ja teravus-sügavuse kontroll, mis näitab pildi teravustatud osa. Seda aparaati õn ülimalt kerge käsitseda, mis tähendab, et küllap kasutad teda tihedamini ja avardad seeläbi kä kogu aeg oma oskuste piire. Tahad sa selle aparaadi kohta rohkem teada saada? Küsi infot Canoni ametlikult EOS 300 edasimüüjalt. (j^cvhoti MÜÜK, HOOLDUS JA REMONT: AS Kontoritehnikakeskus OVERALL Tallinn: Lootsi 11, tel: (2) ; Tartu: Riia 24A, tel: (27) ; Viljandi: Tallinna mnt 99, tel: (243) ; Pärnu: Rüütli 51, tel: (244) ; Rakvere: Laada 8-48, tel: (232) ; Kuressaare: Põik 2, tel: (245) MÜÜK: TALLINN: Tallinna Kaubamaja, Gonsiori 2; Fotomax, Pärnu mnt 16; Fotomax, Aia 5; Morgan Foto, Pärnu mnt 32; Morgan Foto, Estonia pst 5; Primo (Kristiine kaubanduskeskuses), Endla 45. TARTU: Rüütli Foto, Rüütli 18; Kodaki fotoäri, Aleksandri 4; Kodaki fotoäri, Kalda tee 30; Kodaki fotoäri, Kivilinna kaupluses; AS Asko Foto, Struve 8A; AS Asko Foto, Riia 66; Tartu Kaubamaja, Riia 2; Filman, Küütri 3. PÄRNU: OÜ Pärnu Filter, Rüütli 14. VILJANDI: Morgan Foto, Tallinna mnt 11. RAKVERE: Astroteh OÜ, Koidula 1. JÕGEVA: Jõgeva fotostuudio, Suur 24. VALGA: Kodaki fotoäri, Kesk 10. PÕLVA: Põlva Foto, Kesk 10. VÕRU: Võru Foto, Jüri 23A; Võru Foto, Lembitu 2. OTEPÄÄ: Otepää fotoäri, Lipuväljak 22A.

60 Wc /o?o AJAKIRI ÄRIELU NUMBRID & FAKTID Majandusajakiri Ärielu ilmub aasta algusest ning järgmise aasta jaanuaris saab ajakiri kuueaastaseks. Ajakiri ilmub üks kord kuus. 4 Tavaline maht õn 100 lehekülge, aastas ilmub paar-kolm leheküljelist erinumbrit. Oleme vanim ja mahukaim (põhimõtteliselt kä ainus oma sektoris) majandusajakiri Eestis, mis õn keskendunud ettevõtjatele ja majandushuvilistele. LUGEJAD Balti Meediateabe AS-i uuringute järgi õn umbes 55% lugejatest Tallinnast ja Põhja-Eestist, 25% Tartu piirkonnast ja Lõuna-Eestist ning umbes 19% lugejatest jääb Lääne-Eesti piirkonda. Lugejate vanuse struktuur vastab ajakirja ootustele: üle 30% lugejatest õn aastased, 28% aastased, üle 13% ajakirja lugejaid õn aastased. Tegevusala järgi õn 22% juhid, 23% kontoritöötajad, üle 10% õn füüsilisest isikust eraettevõtjaid. REKLAAMIANDJAD Ajakirjade rühmas üldse õn Ärielu viimastel aastatel konkurentsitult parim reklaami kanal. Seda kinnitavad erinevate turu-uuringute firmade uuringud. ES Turu-uuringute AS-i läbi viidud 300 edukama ettevõtte küsitlemisel osutus mainekamaks ajakirjaks Ärielu. AJAKIRJA TUGEVAD KÜLJED Ajakirjas kirjutavad professionaalsed oma valdkonda tundvad analüütikud. Ärimehed õn kõrgelt hinnanud ajakirja kainelt kriitilist suhtumist majandusse ning analüüsi. Sellist majandusvaldkondade teemade katvust eripärase vaatenurgaga ei leia mitte ühestki teisest ajalehest ega väljaandest. Ärielus õn esindatud kõigi põhiliste majandusvaldkondade rubriigid alates rahandusest ja lõpetades turismiga. Uudset aspekti lisavad ajakirjale suhtekorralduse, reklaaminduse, turunduse ja juhtimise rubriigid, mida teised väljaanded sellises mahus ei käsitle. Numbris õn põhjalik isikuintervjuu ning ajakirja põhilugu, mis analüüsib majanduses parasjagu aktuaalset protsessi või probleemi. Kompetentsus, põhjalikkus, konservatiivsus ja neutraalsus ~ need õn meie ajakirja märksõnad. ÄRIELU - a näed avaramalt ja kaugemale Ajakiri Ärielu õn nüüd vaid telefonikõne kaugusel. Helista ja telli ajakiri veel oktoobrikuu jooksul, siis saad novembri-ja detsembrinumbri tasuta ning Sinule kehtib aastatellimuse soodushind 348 krooni kä aastal Lähem info tellimisest , Ahtri 6,10151, Tallinn, tel , e-post: arielu@inrekopress.ee