Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala

Size: px
Start display at page:

Download "Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala"

Transcription

1 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Marko Prede UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE VALIMINE JA RAKENDAMINE KONETEX GRUPP OÜ NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Rode Luhaäär Tallinn 2015

2 RESÜMEE Tänapäeva hulgimüügiettevõttes on üha olulisem efektiivne turunduskommunikatsioon. Konkurents määrdeainete hulgimüügis on Eestis väga tihe ja üha enam on vaja tarbijatele kommunikeerida, kuidas konkurentidest eristutakse ja miks just valida neid oma partneriks. Selleks, et edukalt konkurentide seast silma paista, on vaja teha midagi paremini või teistmoodi, kui konkurendid ning, mis kõige olulisem see sõnum ja kuvand edukalt ka kliendini viia. Üheks võimaluseks on edukalt kasutada turunduskommunikatsiooniks uue meedia kanaleid. Selleks, et turunduskommunikatsioon läbi uue meedia kanalite oleks edukas, on vaja teada, milliseid kanaleid ettevõtte kliendid kasutavad info saamiseks ja vahetamiseks ning, millised on erinevate kanalite võimalused. Käesoleva lõputöötöö eesmärk on Konetex Grupp OÜ-le koostada turundustegevuste pakett vastavalt kliendiküsitluste tulemustele ning valida turundustegevusteks välja kõige efektiivsemad uue meedia kommunikatsioonikanalid. Eesmärgi täitmiseks viis autor Konetex Grupp OÜ klientide seas läbi kvalitatiivse küsitluse ajavahemikus kuni Küsimustikus kasutati valikvastuseid, viiepallilist hinnanguskaalat ja lahtiseid vastuseid (lisa 1). Uuriti, millist infot, millisest kommunikatsioonikanalist eelistavad Konetex Grupp OÜ kliendid saada. Küsitlus viidi läbi telefoniküsitluse vormis ja vastajaid oli 60 ettevõtet 224-sest koguvalimist. Lisaks küsitlusele analüüsitakse ka sotsiaalmeedia (k.a Facebook ja Youtube) teoreetilisi võimalusi ja statistikal põhinevaid trende. Läbiviidud uuringu tulemuste analüüsist selgus, et Konetex Grupp OÜ kliendid eelistavad uue meedia kommunikatsioonikanalitest tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimiseks kõige rohkem e-posti, kodulehte ja otsingumootoreid. Sotsiaalmeediat kasutatakse info otsimisel väga vähe 87% vastanutest ei kasuta tööalaase info otsimiseks sotsiaalmeedia kanaleid üldse. Uuringu tulemused kinnitasid töö alguses autori esitatud väidet, et Konetex Grupp OÜ-l ei ole mõistlik ressurssi Facebooki konto haldamiseks kulutada. Autoripoolsed peamised ettepanekud olid kaasajastada ja otsingumootorile optimeerida kodulehekülg, arendada e-posti kaudu infovahetust ning kasutada Google otsingumootori erinevaid võimalusi k.a AdWords kampaaniaid. 2

3 SUMMARY CHOOSING AND IMPLEMETATION OF NEW MEDIA CHANNELS IN THE EXAMPLE OF KONETEX GRUPP OÜ Marketing communication is increasingly important in today's wholesale enterprise. The competition in lubricants' market is very tight in Estonia and it is more and more essential to communicate to customers how the company differs from competitors and why to choose it as a partner. In order to be successfully noticeable, it is necessary to do something better or different than competitors, and what is most important - to take this message and image successfully to the clients. One possibility is to use new media channels for marketing communication. For marketing communication to be successful, it is important to know which are the channels the customers use to obtain and exchange information, and which are the possibilities of different media channels. The aim is to develop a package of marketing activities according to results of the customer survey, and to select the most effective new media communication channels for marketing activities. To reach that goal, the author conducted a qualitative survey among Konetex Grupp OÜ clients between and The choice replies, five point rating scale, and open-ended questions (Appendix 1) were used in the survey. The research was done to discover which information from which communication channels clients preferred to obtain. It was a telephone survey with over 60 respondents from the sample of 224 enterprises. In addition to survey, theoretical possibilities and trends based on statistics of social media (i.e. Facebook and Youtube) were investigated. The analysis of the results of the survey demonstrated that to search for work-related (including lubricants related) information from new media channels, Konetex Grupp OÜ customers prefer , company's website and search engines. Social media is used very little - 87% respondents do not use social media channels at all for work-related information. Survey results confirmed the author's above stated claim that it is not advisable for Konetex Grupp to spend resources on keeping a facebook account. 3

4 Author's main proposals include updating and optimization (SEO) of company's website, developing information exchange via , and using different possibilities of Google search engine (including AdWords campaigns). 4

5 SISUKORD SISSEJUHATUS UUS MEEDIA Internet Sotsiaalmeedia kasutatavus ja trendid Otsingumootorid E-post Veebileht KONETEX GRUPP OÜ TUTVUSTUS Ettevõtte senine turundustegevus KONETEX GRUPP OÜ UURING UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE KASUTAMISE KOHTA Uuringu eesmärk, meetod ja valim Uuringu tulemused Uuringu analüüs ja ettepanekud KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKMATERJALID LISA 1. Ankeetküsimustik LISA 2. Küsimustiku detailsed vastused LISA 3. Konetex Grupp OÜ sooduspakkumise näidis

6 SISSEJUHATUS Turunduskommunikatsioon on tänapäeval üks olulisemaid tegevusi ettevõttes. Konkurentsitihedas majandusruumis on väga oluline teada, milline meediakanal on turunduskanalina kõige efektiivsem. Ettevõte võib toota või pakkuda kui tahes head toodet või teenust, kuid, kui info sellest sihtgrupini ei jõua, pole sellest kõigest suurt kasu. Ettevõttel võib olla pakkuda suurepärast ja innovaatilist toodet, kuid see info on vaja ka tarbijate teadvusesse viia. Informatsiooniajastu positiivseim tunnus on ühtlasi ka ajastu kõige negatiivsemaks tunnuseks. Ühelt poolt pole inimestele kunagi inimkonna ajaloos olnud nii tohutul hulgal informatsiooni väga kergelt kättesaadav olnud. Piisab vaid nutitelefonis otsingumootorisse sisestada huvipakkuv otsingusõna ja vastuseid tuleb rohkem, kui suudaksime läbi lugeda. Sellest tohutust vastustehulgast koorub välja ka infoajasti negatiivne külg info üleküllus. Kuidas me teame, mis on see kõige õigem vastus? Sama kehtib ka erinevate toodete kohta. Unikaalseid tooteid on maailmas väga vähe ja tavaliselt sedagi vaid lühikeseks ajaks. Seega on vaja kommunikatsioonitegevus väga hoolikalt läbi mõelda, et õige sõnum sihtrühmani jõuaks. Probleemiks on see, et Konetex Grupp OÜ pole varasemalt läbi viinud vastavasisulist uuringut, kust selguks, milliseid kommunikatsioonikanaleid (k.s uue meedia kommunikatsioonikanalid), kliendid eelistavad info saamiseks ja vahetamiseks. Samuti pole olemas konkreetset uurimusele ja teoreetilisele osale toetuvad turundustegevuste plaani seoses uue meedia kanalitega. Varasemalt on olnud ettevõttele kättesaadavad erinevad esmastest ja teisestest allikatest saadud majandusnäitajad oma konkurentide kohta. Kasutatud on näiteks äriregistrist saadavaid andmeid, erinevatest artiklitest, konkurentidelt ja teistelt saadud andmeid. Kuid majandusnäitajad aitavad pigem teha krediidi ja hinnastamise otsuseid. Lõpliku otsuse ostuks teeb alati ikkagi inimene või inimesed, kelle kohta seni paljuski täpsem info puudus. Teiseks, kuna ettevõtte turunduslikud ressursid on väga piiratud, ei saa turundusteenuseid sisse osta suures mahus. Käesoleva tööga selgitab autor välja, milliseid tegvusi ning milliseid uue meedia turunduskanaleid ettevõte võiks kasutada. Autor väidab, et hetkel kasutatavatest uue meedia kanalitest peaks ettevõte loobuma sotsiaalmeediale panustatavast ressursist, täpsemalt Facebooki konto edasiarendamisest. Autor kontrollib oma väite pidavust analüüsides kliendiküsitluse tulemusi ning sotsiaalmeedia teooriast, statistikast ning maailmatrendidest lähtuva info põhjal. 6

7 Antud töö eesmärk on Konetex Grupp OÜ-le koostada turundustegevuste pakett vastavalt kliendiküsitluste tulemustele ning valida turundustegevusteks välja kõige efektiivsemad uue meedia kommunikatsioonikanalid, kasutades erinevate allkikate terooriaid ja statistikaid. Lõputöö esimeses peatükis tutvutakse võimaluste ja trendidega autori poolt Konetex Grupp OÜ-le soovitatud uue meedia kanalite kohta. Uuritakse erinevaid teoorial ja statistikal põhinevaid võimalusi ning trende uue meedia kanalite kohta. Käsitletakse ka sotsiaalmeedia (k.a Facebook ja Youtube) teoretilisi võimalusi ja statistikal põhinevaid trende. Teooria ja kliendiküsitluse põhjal annab autor hinnangu oma eelneva väite kohta Facebooki kohta. Lõputöö teises peatükis tutvustatake lühidalt Konetex Grupp OÜ-d. Lõputöö kolmandas peatükis analüüsitakse Konetex Grupp OÜ klientidelt küsitluse kaudu saadud info põhjal nende eelistusi uue meedia kanalite tööalasel kasutamisel. Uuringu meetodiks on kvalitatiivne küsitlus (lisa 1). Koguvalimis on 224 Konetex Grupp OÜ klienti, kes 2014 aasta jooksul kokku sooritasid vähemalt 1000 euro (ilma käibemaksuta) eest oste. Autor küsitleb koguvalimist suvalises järjekorras erinevate ettevõtete tegevusvaldkondade kaupa, kuni igast tegevusvaldkonnast on vastajaid 12 (kokku vastajaid 60). Uringu tulemuste ja teoreetilise osa põhjal esitab lõputöö autor Konetex Grupp OÜ-le ettepanekute paketi, milliseid kanaleid ja kuidas uue meedia kanaleid efektiivselt kasutada. 7

8 1. UUS MEEDIA Uue meedia definitsioone on väga palju, kuid neid seob peamiselt üks tehnoloogiline leiutis internet. Uus meedia (New media ingl. k.) on Cambridge sõnaraamatu järgi tooted ja teenused, mis pakuvad informatsiooni või meelelahutust, tarvitades selleks arvuteid või internetti, kuid mitte traditsionaalseid meetodeid nagu televisioon ja ajalehed (Cambridge Dictionary, ). Oxfordi sõnaraamatu järgi on definitsioon veelgi lühem: uus meedia on massikommunikatsiooni vorm, kus kasutatakse digitaalseid tehnoloogiaid nagu internet (Oxford Dictionaries, ). Peamisteks uue meedia kanaliteks maailmas on töö autori hinnangul e-post, sotsiaalmeedia, blogid, foorumid, kodulehed, Wikipedia, otsingumootorid ja võrguajakirjad. Antud töös keskendub töö autor uue meedia kasutamise võimalustele turunduses. Peamiselt uue meedia kanalid kui kommunikatsioonikanalid. Uue meedia kanali tarbimine eeldab peamiselt internetiga ühenduses olemist. Tänaseks päevaks hakkab näiteks hägustuma piir mobiilside ja interneti vahel. Näiteks on võimalik teha VoIp (Voice over IP ingl. k.) kõnesid kasutades mobiilset internetti. Enimikes telefonides on olemas internet ja seega peab arvestama mobiilsete seadmetega veebilehti ja aplikatsioone tehes üha rohkem. 1.1 Internet Uue meedia kasutamise teevad võimalikuks mitmed tehnoloogilised uuendused viimastel kümnenditel. Kõige tähtsamaks osaks võib lugeda uue meedia kasutamisel internetti ja selle kättesaadavust ning kasutatavust. Miniwatts Marketing Group andmetel on maailmas interneti kasutajate hulk maailmas vahemikus 2000 a. kuni 2014 a. kasvanud 741%, moodustades kogu maailma elanikonnast 42,3%. Sama aja jooksul Euroopas kasvas interneti kasutajate hulk 454,2%, kus internetti kasutab 70,5% elanikkonnast (Internet ). Ka Eestis on interneti kasutamine kasvanud, näiteks 2000 aastal oli internet kättesaadav vaid 7% leibkondadest (Sotsiaal ) 2014 aasta esimeses kvartalis kasutas internetti Eesti aastastest Eesti elanikest 84% (Statistikaamet ). Veel aasta I kvartalis kasutas statistikaameti uuringu järgi aastastest Eesti elanikest internetti 80%. See oli viis protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest näitajast. Kõige aktiivsemalt kasutavad internetti aasta vanused ehk nooremad inimesed. Nende kasutatavuse näitaja on 98%, mis on kõrgem, kui sama vanuserühma EL-i 8

9 keskmine. Noored on alati uuendustele palju avatumad ning see on näha ka interneti kasutamise populaarsusest noorte seas. Vanemad inimesed kasutavad internetti vähem aastastest kasutas internetti 63% (Pärson T. 2014: 355) Õnneks on n.ö digilõhe nooremate ja vanemate seas iga aastaga vähenemas. Põhiliselt kasutavad Eesti elanikud internetti veebiväljaannete lugemiseks, koguni 91% juhtudest. Sama olulisel kohal on ka internetipanga teenuste ja e-posti kasutamine. Eesti inimesed kasutavad aktiivselt ka internetitelefoni, seda pea poole rohkem, kui EL-is keskmiselt (vastavalt 60% ja 33%). Hoogne tehnika areng aitab kaasa üha enam igapäevase suhtluse liikumisele sotsiaalmeediasse. Samuti kasutatakse nutitelefone üha enam sotsiaalvõrgustikes suhtlemiseks ja internetis käimiseks. Foorumitesse ja jututubadesse on teateid postitanud ligi pooled internetikasutajad, enim on see levinud noorte aastaste internetikasutajate seas (Pärson T. Ibid. 2014: 355). Eesti ettevõtted omavad internetiühendusega arvuteid või mobiilsideseadmeid 98% 2012 aasta alguse seisuga. (Soiela M. 2013: 29). Interneti ühenduse osas on absoluutse maksimumi lähedane olukord ettevõtetes. Praktiliselt kõikidel ettevõtetel Eestis on ligipääs internetile olemas. On väga tõenäoline, et see pole 2015 aasta alguseks vähenenud, vaid pigem isegi kasvanud. Seega on Eesti ettevõtetel väga kõrge potentsiaalne ligipääs ja võimalus infot vahetada läbi uue meedia kanalite olemas. Eesti statistikaameti andmed näitavad, et ettevõtete tegevusvaldkonniti on interneti kasutamisega hõivatute osakaal väga erinev. Näiteks finants ja kindlustussektoris kasutab internetiga ühendatud arvuteid üle 90% töötajatest, samas põllumajandus- ja metsandussektoris vähem, kui 20% (Soiela M. Ibid. 2013: 31). See tähendab, et interneti ühendus on küll ettevõtetel olemas, kuid töövahendina internetti võib kasutada vaid üks inimene kogu kollektiivist. Vaadates statistikat nii maailmast kui ka Eestist, võib öelda, et viimastel aastatel on internetiühenduse kättesaadavus hüppeliselt kasvanud. See teeb uue meedia kättesaadavuse üha paremaks ja ettevõtted saavad seda oma turunduslikes tegevustes arvestada. Peamine põhjus, miks ettevõtted üha rohkem digitaalseid turunduskanaleid kasutavad on tarbijate käitumise muutus. Esiteks veedavad rohkem aega internetis ja teiseks on nende käitumismuster ostmise seisukohast muutunud nii, et internetti kasutatakse nii infoallikana kui ka kaupade ja teenuste soetamise kohana (Klapdor 2012: 11). 9

10 1.2 Sotsiaalmeedia kasutatavus ja trendid Sotsiaalvõrgustikud hakkasid internetis kiiresti levima 2000 aastate alguses. Esimeseks juba äratuntavaks sotsiaalvõrgustikuks võib lugeda SixDegrees.com-i, mis toimis alates 1997 kuni 2001 aastani. Oma kõrghetkel oli sinna registreeritud 3,5 miljonit kasutajat (Wikipedia ). Tänaseks päevaks on maailmas väga palju erinevaid sotsiaalvõrgustikke. Näiteks Facebook, Youtube, Twitter, Pinterest, LinkedIn, Instagram, Snapchat, Tumblr, Tinder jne. Need olid vaid näited läänemaailmas levinud sotsiaalvõrgustikest. Aasias on populaarsed lisaks eelpoolmainitutele veel kohalikud sotsiaalvõrgustikud. Näiteks Hiinas Qzone, WeChat, Sina Weibo jne. Sotsiaalmeediat kasutasid algusaastatel peamiselt eraisikud, kuid üsna varsti sai selgeks, et kallist võrgustikku ei saa tasuta ülal pidada. Tasuliseks võrgustikke teha ei saanud, kuna inimesed oleks liitunud sel juhul mõne teise tasuta võrgustikuga. Seega hakati välja mõtlema erinevaid viise, kuidas tasuta liitunutelt kuidagi raha teenida. Peamiseks raha teenimise viisiks sai reklaami müük ja makstud viitamised. Selleks hakati üha enam kaasama ettevõtteid, et ka nemad teeksid oma konto sotsiaalvõrgustikku ning reklaamiksid end seal või telliks tasulise viitamise. See kõik on viinud Scommerce (Social commerce ingl. k.) ehk sotsiaalkommertsi tõusuteele. Lisaks üldlevinud tasulisele viitamisele ja reklaamile, tuleb turule järjest uusi lahendusi, kuidas sotsiaalmeedias raha teenida. Viimastel aastatel on nii maailmas kui ka Eestis kasutatavuse poolest olnud jõudsalt teistest ette kaks turunduskanalina toimivat sotsiaalvõrgustikku - Facebook ja Youtube. Wikipedia andmetel on peale Facebooki veel väga suurte kasutajate arvuga sotsiaalvõrgustikke, kuid neid kõiki ei kasutata veel turunduskanalitena, vähemalt läänemaailmas mitte. Üha rohkem peavad ettevõtted blogisid, pakkudes erinevat infot ja nõu, mis võiksid klientidele huvi pakkuda. Sellised blogid saavad aidata kaasa kodulehe külastuste arvu suurendamisel ja näidata blogi pidavat ettevõtet oma valdkonna eksperdina. Kui mittekommertslikud blogid on tavaliselt avatud foorumi tüüpi, siis ettevõtte poolt peetav blogi on rangelt administreeritud ja kontrollitud. Negatiivsed kommentaarid kustutatakse ja ei lasta oma brändi kohta midagi halba öelda. Selline negatiivsete kommentaaride kustutamine seab positiivsed kommentaarid kahtluse alla ja võib piirata blogi efektiivsust turunduskanalina (Miletsky 2010:144). 10

11 Eesti peamine erinevus võrreldes muu läänemaailmaga seisneb selles, et peale Facebooki ja Youtube on ülejäänud sotsiaalmeedia kanalid vähepopulaarsed ja seetõttu ei ole turunduskanalitena parimaks valikuks. Tähtis on pakkuda läbi sotsiaalmeediakanalite võimalikku parimat teenust. Ettvõte kliendid jagavad läbi võrgustiku nii head kui ka halba infot edasi. Väga oluline on see teha selgeks ettevõtte siseselt. Kõik peavad mõistma oma töölõigu olulisust. Inimesed ei otsi keskpärasust (Kabani 2013: 143). Eestis oli aasta I kvartalis mõnes sotsiaalmeediavõrgustikus konto, kasutajaprofiil või kasutuslitsents 24%-l, EL-is keskmiselt 28%-l ettevõtetest. Aktiivsemalt kasutavad sotsiaalmeedia võimalusi suured ehk vähemalt 250 hõivatuga ettevõtted (44%), kellest viiendikul on ka ametlik sotsiaalmeedia kasutamise kord ning põhimõtted. Väikeettevõtetest on sotsiaalmeediavõrgustikus oma konto vaid viiendikul. Twitterit kasutavad ettevõtted märksa tagasihoidlikumalt seda kanalit peab Eestis oluliseks vaid 5% ja EL-is 10% ettevõtetest. Twitterile, mis USA-s näiteks on palju tõsisem turunduskanal, Eestis panustada ei ole mõistlik. Antud töö autori seisukohta jagavad ka Eesti tuntud turundajad, näiteks oma blogis Kaupo Kalda turundusagentuurist OKIA. Ligi viiendik ettevõtetest on kasutanud sotsiaalmeediakanaleid ettevõtte maine kujundamise, aga ka toodete turustamise, kümnendik ettevõtetest klientide arvamuse ja tagasiside saamise eesmärgil. Kui töötajate leidmiseks on sotsiaalmeediat kasutanud vaid 8% kõigist ettevõtetest, siis suured ettevõtted on teinud seda märksa aktiivsemalt (27%). Sotsiaalmeediakanaleid pole kasutanud 70% ettevõtetest (Eesti ). Facebook-i orgaaniline ulatus on alates 2012 aastast drastiliselt langenud, ulatudes 2014 umbes 6% ligi (Manson. M. 2014: 1). Järgnevalt peatub töö autor kahel Eestis kõige populaarsemal sotsiaalmeediakanalil. Facebook 2015 aasta jaanuari seisuga omab kõige rohkem kasutajaid sotsiaalvõrgustikest maailmas Facebook. Tervelt 1,366 miljardit registreeritud kasutajat üle maailma (Statista, Leading ). Samas näitab Google statistika, et Facebook-i otsitakse ülemaailmselt Googleist üha vähem, jäädes siiski kõvasti kõrgemale huvi näitaja poolest kõikidest teistest sotsiaalmeedia kanalitest. Eestis veel Facebooki suurt langustrendi märgata pole (Google, ). Samas jõuavadki tavaliselt maailma trendid Eestisse väikese viitega. Teisel kohal ja palju stabiilsemate näitajatega huvi osas on Youtube (vt. Joonis1). Joonise skaala 11

12 on selline, kus 10% päringutest annab maksimaalse 100 palli. Viies joon tähistab 100 palli. Helesinine Facebooki tähistav joon 100 palli joont ka 2013 korraks puudutab, enne langustrendi algust. Punane tähistab Youtube ja kollane Twitterit. Joonis 1. (allikas: Google, Interest ) Vanuseliselt kasutavad Facebooki kõige rohkem nooremad inimesed aastaseid on 25%, aastaseid 29%, aastaseid on 22%, aastaseid ainult 15% ning aastaseid vaid 9% kogu kasutajate arvust (Statista, Distribution ) Seega on oluline teada, et kui ettevõtte kliendid on pigem keskealised ja vanemad, siis Facebook ei pruugi olla kõige efektiivsem turunduskanal. Statista andmetele tuginedes on 54% Facebooki kasutajatest nooremad kui 35 aastat. Eestis on Facebooki andmetel täiskasvanute, üle 18 aastaste inimeste, kontosid Facebook pakub erinevaid võimalusi, kuidas oma ettevõtet turundada. Alustuseks tuleb registreerida oma kasutajakonto. Kasutajakonto ehk n.ö Facebooki kodulehekülge saab kujundada sarnaselt veebis asuvale koduleheküljele graafiliselt silmapaistvaks. Facebook on kui elav organism. Ettevõtte Facebooki lehele saab postitada pidevat uudisvoogu ja erinevaid pakkumisi. Uudised ja kampaaniainfo, mida soovitakse edastada, peavad olema võimalikult kiirelt hoomatavad ja tähelepanuäratavad. Kui konto loodud, on kõige olulisem saada omale potentsiaalsete klientide seast võimalikult palju aktiivseid jälgijaid. Kuna Facebook on eelkõige sotsiaalne keskkond, kus inimesed käivad suhtlemas oma pere ja tuttavatega, siis ettevõtetel on väga raske end tohutu infovoo vahele pressida. Lisaks tohutule infovoole on ka Facebook ise teinud ettevõtete elu raskemaks vähendades järjest 12

13 orgaanilist ulatust. See tähendab seda, et isegi kui ettevõttel on suur fännibaas, ei jõua Facebooki postitused nendeni. Orgaaniline ulatus püsib kõrgena siis, kui inimesed ise regulaarselt ettevõtte Facebooki lehte külastavad veebruariks oli orgaaniline ulatus kukkunud 2-6%-ni (Manson. M. Ibid. 2014, 1-2). Selleks, et jõuda inimesteni, peab maksma üha rohkem raha. Variandid on maksta näitamise või klikkamise eest. Makstud ulatuse osakaal on tõsutrendis septembrist 2014 septembrini tõusis makstud postituste näitamiste tase 5% ja tavapostituste näitamiste arv kukkus 50% (Adobe 2014: 13). Flighpath uuringu andmetel tõusis tasuliste näitamise hind 2014 esimesel poolaastal üle kahe korra 4-lt üle 10 USD-ni 1000 näitamise kohta (Lee. J ). Oodatav trend on see, et ettevõtted, kas hakkavad eriti täpselt kampaaniaid Facebookis fokusseerima või valivad mõne teise kanali enda reklaamimiseks. Olenevalt sihtimise täpsusest, pole alati 10 USD 1000 näitamise kohta väga kallis. Mida rohkem on ettevõte ise spetsialiseerunud, seda vähem näitamisi peab edastama. Näiteks Konetex Grupp OÜ-l on meeldivaks Facebooli lehe märkinud 67 inimest ( seisuga) ja neile makstud teadete saatmine ei maksa suurt midagi. Samas H&M Eesti-l on Facebooki andmetel üle meeldimise ja kõigile neile makstud postituse saatmine maksaks umbes 100 eurot postitus. Arvestades, et tegemist on kiirmoeketiga, võib seal iga päev olla uus postitus, mis oleks tasulisena väga kallis. Tarbekaupade pakkujatele on siiski Facebooki fännid (kes on märkinud ettevõtte meeldivaks ja on potentsiaalselt uudisvooga kursis) väga olulised, kuna uuringud näitavad, et Facebooki fänn ostab suurema raha eest kaupa. H&M fänn ostis 429 USD eest kaupa ja mitte Facebooki fänn 179 USD eest aasta jooksul (Syncapse 2013: 10). See on märkimisväärne vahe. Sama uuringu järgi kontoritarbeid pakkuva firma Xerox otusummade vahe fänni ja mittefänni vahel oli kõigest 11% versus H&M puhul ligi 58%. Facebook tasuta turundiskanaliks olemise ajad on juba mõnda aastat möödas ja ettevõtetel tuleb üha rohkem ka selles meediakanalis fokusseerida. Youtube Maailmas populaarsuselt teisel kohal olev sotsiaalmeediakanal ja maailmas kõige populaarsem video veebileht on Youtube. Youtube-s saab ettevõte end reklaamida mitmeti. Tavaliselt tehakse oma videokanal, kus näidatakse erinevaid videosid. On võimalik teha ka ainult audiokanal, kuid tänapäeval on videote tegemine nii lihtsaks tehtud, et kui vähegi võimalik peaks visuaalse poole kanalile lisama. Videokanalit saab kasutada peamiselt kahel viisil: esiteks videokanal, kuhu postitatakse teatud regulaarsusega videosid ja jälgijad 13

14 teavad, et kanalisse ilmub pidevalt uut materjali. Teine variant on kasutada Youtube videokanalit arhiivina, kuhu linkidega suunatakse tarbijaid. Juhul, kui teha videokanal, kuhu hakatakse tihti ja regulaarselt postitama uut materjali, on mõistlik kasutada ka mikrovideoid sekundilisi videoid on hea linkida ja jagada läbi teiste sotsiaalmeediakanalite nagu Twitter, Instagram jt. Tarbijad saavad kiiresti videosõnumeid vaadata sirvides oma sotsiaalmeediakanalite uudisvoogu. Ettevõtted saavad kiiresti saata sõnumeid laiale publikule, eriti, nendes kanalites, kus video automaatselt käivitub, kui uudisvoogu kerida (Rampton J ). Oma videokanalit luues on oluline kujundada see hästi, kasutades näiteks oma ettevõtte logo ja peamisi värviteemasid. Olenevalt ettevõtte poolt valitud sihtrühmast, tuleb ka videote sisu ja stiil valida. Näiteks noortele suunatud kaupade pakkuja võib teha videod, kus on palju noortele mõistetavat huumorit ja slängi ning otseselt toodet ei mainitagi. Toimuks lihtsalt brändi kuvandi loomine. Kui noor liitub ettevõtte kanaliga, siis tõenäoliselt ta jälgib ka seda ja saab vahepeale ka informatiivsemaid klippe lisada. Juhul, kui keskenduda ainult informatiivsete klippide peale, siis noord tüdineksid ja lahkuksid kanalist. Väga oluline on pakkuda vaatajatele sisukaid klippe. Sisu loomine on üheks peamiseks märksõnaks kõikide sotsiallmeediakanalite puhul. Üks võimalus on pakkuda õpetlikke ja häid nõuandeid pakkuvaid klippe. Nõuanded peavad olema võimalikult ettevõtte oma tegevusvaldkonnaga seotud. Häid nõuandvaid klippe jagatakse hea meelega edasi oma sõpradele ja tuttavatele. Nõuandvatest klippidest saab tavaliselt ka väikese seriaali teha. Teatud regulaarsusega tekitatud infovoog on mugavamini jälgitav ka tarbijatele. Kui paisata korraga suures mahus sisukat materjali Youtube, ei jõua enamik inimesi seda kõike korraga läbi vaadata ja on suur võimalus, et osa hoolega valmistatud klippe kaob pidevalt täienevasse Youtube klipivoogu. Inimeste fokuseerimisvõime on tänu suurenevale infovoole järjest vähenemas. Youtube`i laetakse üles igas minutis 300 tundi videomaterjali (Youtube 2015). Selliselt suurest infomahust silma jääda on väga keeruline. Silmapaistvuse seisukohast on oluline ka oma video õigete märksõnadega märgistamine ehk tagimine (tag ingl.k). Õige tag aitab vaatajal just talle huvipakkuvat videot lihtsamini leida. Sama tehnikat kasutatakse ka teistes uue meedia kanalites. Ainult vaatajate arv ei näita ettevõttele veel midagi. Oluline on, et ettevõtte videot vaataksid need, kellele see kõige rohkem huvi pakub, siis on tõenäosus, et vaataja ka ettevõtte tooteid hakkab otsima, suurem. Pikemate videote puhul saab teha ka lühidaid isuäratavaid klippe (teaser ingl.k). Teaser peab meelitama vaatajat pikemat videot vaatama. Teaser võib olla ka animeeritud või rohkem särtsu täis, kui peaklipp. Näiteks võib kasutada tutvustavas lühiklipis kuulsuseid või autoriteete, kes 14

15 kutsuvad videot vaatama. On olemas erineva formaadiga reklaambännerid. Võimalik on video juurde päisesse või mujale lisada bänner. Samuti saab teatud kanalitele lisada oma reklaami, mida näidatakse vastavalt kliendi poolt valitud regioonile enne video käivitamist. Näiteks käivitades mingisuguse video Eestis asuvast arvutist, näitab Youtube just Eesti ettevõtte poolt tellitud reklaami. Saab lisada bänneri, millest vaataja saab klikiga loobuda või bänneri, millest loobuda ei saa. 1.3 Otsingumootorid Üheksakümnendate alguses interneti kiire kasvuga kaasnes probleem, et enam ei jõutud kõiki uusi veebilehti registritesse ja andmebaasidesse sisestada. Vaja oli midagi, mis automaatselt veebilehti otsiks ja kaardistaks. Esimeseks otsingumootoriks loetakse World Wide Web Wanderer programmi 1993 aastast. Algselt kirjutas selle programmi Matthew Gray mõõtmaks veebi kasvamist (MIT 1995). Otsingumootor on arvutiprogramm (tavaliselt otsinguprogrammide-andmebaaside süsteem), mille abil saab veebis infot kiiremini leida. Otsingumootor otsib kindlate tunnustega andmeid FTP-serveritest ja veebist. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele ja teistele objektidele veebis. Mõned otsingumootorid otsivad andmeid veebi ühendatud andmebaasidest või avatud loenditest. Erinevalt veebiregistritest ja -portaalidest, mida hooldavad toimetajad, uuendavad otsingumootorid infot reaalajas, jooksutades veebirobotite abil algoritme. Läbi aegade on olnud otsingumootoreid väga palju, kuid aastaks 2015 on läänemaailmas number üks otsingumootoriks Google aasta aprilli seisuga omab Google kogu maailmas 63,4% osakaaluu (joonis 2). Läänemaailmas on osakaal veelgi suurem, kuid Hiinas on väga populaarne otsingumootor Baidu, mis tänu Hiina suurele rahvaarvule annab ka kõrge teise koha kogu maailma otsingumootorite seas. Google on lausa nii populaarne, et selle otsingumootori nime järgi on paljudes keeltes veebist otsimise tegevus nimeks saanud googeldamine. See on ülim saavutus, mida üks brändi omanik tahta võiks tema brändi nimi muutub nimi-, omadus- või tegusõnaks. Lähimad konkurendid on Yahoo, Bing, Baidu, Yandex jm. 15

16 Joonis 2. Otsingumootorite turuosakaal maailmas protsentides 2015 aprilli seisuga (allikas: Otsingumootori turundus (Search engine marketing - SEM) on tegevus, kus ettevõte reklaamib ennast läbi otsingumootorite pakkudes asjakohast sisu. Otsingumootor annab teatud märksõnu sisestades nimekirja otsitava märksõnaga seotud vasteid. Otsingumootor positsioneerib vasted erinevas järjekorras, eespool võivad olla makstud vastused, mis julgustavad inimest klikkama pakutud lõppsaidile. Vastete järjestus saavutatakse teatud tingimusi täites. Selline suunatud vastuste mehhanism lubab reklaamijal saata täpseid sõnumeid tarbijatele, kes otsivad konkreetset informatsiooni (Klapdor Ibid. 2012: 17). Internet pakub eeliseid sisu paigutamisel, reklaami ostmisel lehtedel, mis on seotud turundaja pakkumistega. Turundajad saavad paigutada veebi reklaami, mis põhinevad võtmesõnadel, mille otsingumootorid esile toovad, kui tarbija on alustanud ostmisprotsessi. Interneti kasutamine turunduses omab ka mõningaid negatiivseid külgi. Tarbijad saavad välja sõeluda enamik sõnumeid, nii neid mida ettevõte tahab, et nähakse, kui ka neid, mida ettevõte sooviks varjata. Internetis turundajatele on ohuks ka see, et keegi võib online sõnumitesse sisse häkkida või kaaperdada neid (Kotler P; Keller K. L. 2012: 540). Kuumaks kasvualaks interaktiivses turunduses on makstud otsingud või pay-per click (maksa iga kliki kohta eesti.k.) reklaamid, kus liigub hinnanguliselt pool internetireklaami rahast. Ligi 35% otsingutes otsitakse tooteid või teenuseid. (Kotler P; Keller K. L. Ibid. 2012: 542). 16

17 Makstud otsingute (SEA Search Engine Advertisement ingl.k.) puhul peavad turundajad arvestama teatud märksõnade ja sõnaühendite kasutamisi nendel juhtudel, kui potentsiaalne klient otsingumootorist midagi otsib. Näiteks kui tarbija midagi otsib Google, Yahoo! või Bing otsingumootorist, siis võib turundaja reklaam ilmuda otsingutulemuste kõrvale. See sõltub, kuidas otsingumootori algoritm hindab otsingusõnade ja reklaami (reklaami, kodulehe jm.) seostumist otsitavaga. Reklaamijad maksavad üldiselt, siis kui inimesed klikkavad lingile, kuid turundajad usuvad, et tarbijad on juba läbi otsingu huvi üles näidanud ja on peamised potentsiaalsed kliendid. Tavaline läbiklikkamine on 2%, mis on palju rohkem, kui tavalistel veebireklaamidel. Kliki hind sõltub sellest, kui kõrgelt link on hinnatud ja võtmesõna populaarsuses järgi. See on viinud populaarseimate n.ö võtmesõnade hinnad ülesse (Kotler P; Keller K. L. Ibid. 2012: 542).Oluline on panustada kõige populaarsematele otsingusõnadele. Inimesed kasutavad üldiselt teatud asjade otsimiseks suhteliselt sarnaseid sõnu. Märksõnasid valides peab hindama nende esinemist keeles, nende esinemist soovitud kontekstis ja nende kaalukust kontekstis. Kõige lihtsama näitena võib tuua sidesõnad, mida esineb palju, kuid nad ei oma olulist kaalu ettevõttele sobivas kontekstis. Google statistika võimaldab samuti näha, millised on enimkasutatavad otsingusõnad või sõnaühendid. Kõige poplulaarsem meetod SEA puhul on PPC (Pay Per Clip ingl.k.) reklaamid ehk maksa kliki kohta, näiteks Google AdWords. Reklaami näitamise eest maksma ei pea, ainult siis, kui keegi klikib reklaamil. Kuna AdWords on üks enamlevinuimaid tööriistu selles vallas, siis autor toob välja ka peamisi vigu, mida peaks vältima AdWordsi puhul, eriti rahvusvaheliste inglisekeelsete lehtede puhul (Siu E ): Liiga levinud märksõnad. Kõige levinumad märksõnad on väga kallid ja suurkorporatsioonid suudavad n.ö ülemaksta. Parem kasutada 5-10 asendussõna, mis on samuti levinumad, kuid mitte tipus. Kui suudetakse tagada positiivne mõõdetav ROI ehk investeeringu tasuvus, siis loomulikult tasub kasutada ka tippsõnasid. Liiga palju võtmesõnasid. See tekitab olukorra, kus otsingumootor hakkab suunama ka asjasse mittepuutuvaid otsinguid lehele. Tasuks piirduda 5-10 sõnaga. Suunata tarbija otse kodulehele. Parem moodus on iga kampaania jaoks teha eraldi maandumisväli, kuhu vastavalt märksõnadele tarbija suunatakse. See tagab efektiivsema tulemuse ja tarbija jõuab kiiremini just teda huvitava kohani kodulehel. See nõuab küll veidi rohkem vaeva kampaania tegemisel, kuid üldiselt tasub ära ning hoiab ära põrkamised, kus klikkaja lahkub kiirelt kodulehelt, ilma ühtegi klikki tegemata. Kasutad võib näieks Unbounce ja LeadPages tööriistu. Negatiivsete võtmesõnade mittekasutamine. Soovitav on lisada mõningaid negatiivseid võtmesõnu, mille eesmärgiks on hoida eemal need klikkajad, kes 17

18 otsivad teistsuguse tagamõttega reklaamitavat toodet, kui reklaamija ise seda soovib. Kuna iga klikk maksab, siis on mõistlik proovida vältida neid, kes tegelikult ostuhuvilised pigem ei ole. Näiteks disankingade müüja ei soovi, et tarbija, kes otsib odavaid kingasid, klikkaks ilma asjata. Erinevate reklaamiversioonide ebavõrdne roteerumine. Soovitavalt võiks reklaamil olla rohkem, kui üks variatsioon, selleks, et mõõta ja analüüsida, milline lähenemine toob enim klikke, oste jm (split testing, A/B testing, multivariate testing ingl.k). Google automaatselt arvab, et ühe versiooni tihedam näitamine on efektiivsem. Mõningal juhul see võibki nii olla ROI seisukohast, kuid see ei võimalda analüüsida erinevate versioonide edukusnäitajaid. Pikas perspektiivis on hea, kui on analüüside alusel võimalik just kõige efektiivsemaid reklaamielemente kasutada. Roteeruvust saab sättida võrdseks Google`i AdWordsi konto suvanditest. ROI ehk investeeringutasuvuse mittemõõtmine. Kui tasuvust ei mõõdeta, siis võib kampaania tekitada küll palju klikkamisi ja liiklust, kuid reklaamija ei saa teada, mis viis ostudeni. Oluline on jälgida, milline klikk viis ka ostuni, millise kampaania puhul. ROI analüüsimisel saab võtmesõnade efektiivsust hinnata ja näha milline kampaania kõige rohkem tarbijatele huvi pakub PPC eelis tavalise otsingu ees on see, et üldiselt tagab see koheselt üpriski suure liikluse vastavale lehele, saab täielikult kontrollida, kuhu tarbija lingil klikates maandub ja saab kiirelt sisu muuta. Samuti on võimalik tasutud lingi kuvamist kontrollida regiooniti. Näiteks, kui erinevas riigis või regioonis on vaja teha erinevaid kampaaniaid. Miinuseks on maksumus ja vähesem usaldusväärsus klikkajate seas ning rahaline kulu. Näiteks WordStreami andmetel oli Google AdWordsi kõige kallim võtmesõna insurance, mis tähendab kindlustus ja selle hinnaks kliki kohta oli 54,91 USD-d. Samuti peab sisu tihedamini uuendama. SEO (Search Engine Optimization ingl.k.) on üpriski sarnane SEA-le, kuid siin ei pea ettevõte midagi maksma. SEO-d loetakse n.ö orgaaniliseks vastuseks otsingumootoris ja selle eest maksma ei pea. Otsingumootorile optimiseerimine on üks olulisemaid asju, mida näiteks kodulehekülje valmistamisel peaks tegema. SEO puhul peab veebilehte selliselt üles ehitama, et otsingumootorite robotitel oleks ettevõttele olulisemaid märksõnu võimalikult lihtne märgata ja indekseerida. Orgaanilisi otsinguvastuseid peavad inimesed usaldusväärsemateks ja seetõttu on võrreldes PPC-ga klikkamiste arv suurem. SEO eelised on pikaajalisus ja usaldusväärsus. Üldiselt soovitatakse SEA-d ja SEO-d kasutada kombineerituna. Otsingumootorid arenevad pidevalt. Google näiteks teatas, et hakkab alates otsingute tulemustes kõrgemale seadma mobiilisõbralikke vasteid, sest üle 60% otsingutest 18

19 tehakse läbi mobiilsete seadmete. Seega peab koduleht ja muu info olema mobiilisõbralik, et orgaanilistes otsinguvastustes ettepoole saada. Sobilikkus mobiilsetele seadmetele on viimastel aastatel erinevatest aspektidest märksõnaks olnud ja trend jätkub. Otsingumootorid on autori arvates väga head tööriistad oma ettevõtte edendamiseks. Isegi kui turunduseelarve on piiratud, võib nutikaid lahendusi teades väikeste kuludega oma ettevõtte kohta infot levitada. 1.4 E-post E-posti juured viivad kaudses mõttes 19. sajandisse välja, kui esimest korda edastati infot kauge maa taha elektrit kasutades arendasid Samuel F. B. Morse, Joseph Henry ja Alfred Vail välja elektrilise telegraafi. Ligi sada aastat hiljem hakati arendama esimesi elektronarvuteid ning 1962 sai AUTODIN serverivõrgustikus vahetada esimesi elektroonseid sõnumeid (Wikipedia, ). Läks veel ligi kolm aastakümmet enne, kui e-post sai üheks üldkasutatavamaks sidepidamisviisiks arenenud riikides. 90- ndate alguseks oli internet kättesaadav ka tavainimestele ja see põhjustas ka e-posti kasutamise tohutu hüppe aastal oli maailmas 1,4 miljardit e-posti kontot, millest ligi 75% kuulus eraisikutele ja 25% ettevõtetele (The Radicati ) oli e-posti kontosid juba 4,1 miljardit kontot. E-posti kasutajate hulgaks arvatakse 2014 aastal ligi 2,5 miljardit era- ja juriidilist isikut aastaks ennustatakse kasutajate kasvu 2,8 miljardini aastal saadeti või saadi iga päev 183 miljardit e-kirja. Eraiskute puhul ennustatakse 3-4% e-kirjade mahu vähenemist igal järgneval neljal aastal. Ärikirjade osas ennustatakse aga 6-7% kasvu igal aastal kuni aastani 2018 (Radicati S. 2014: 4) Seega näitab viimaste aastate statistika, et e-post on vägagi elujõuline infokanal. Lisaks pole vähemalt lähiaastatel olulist langustrendi maailmas näha e-posti kasutajate hulgas. USA-s emarketer Inc. poolt läbi viidud uuringu kohaselt enamik ettevõtteid suurendas oma kulutusi B2B e- posti turundusele. Sama ettevõtte poolt tehtud võrdlusuuring näitab USA ettevõtete eelistamist e-posti turunduskanalina kasutamise vahet B2B (ettevõttelt ettevõttele) kasuks 13%, võrreldes B2C-ga (ettevõttelt lõpptarbijale) (emarketer 2014). Siin võib olla süüdi sotsiaalmeedia, kuna eraisikud on üha rohkem eelistamas isiklikus suhtlemises sotsiaalmeediat e-postile. turundustegevuses on üks odavamaid viise kliendiküsitluste läbiviimiseks, makstes 20-50% vähem kui konventsionaalne turu-uuring (Kotler P; Keller K. L. Ibid. 2012: 110). 19

20 Kliendiküsitluste ja uuringute vastuste analüüsi tulemuste abil saab oma turundusstrateegiat edukalt parandada. E-posti kaudu saab edastada kuukirjasid. Kuukirjade sisu saab valida vastavalt vajadusele. Need võivad olla lihtsalt kuu sooduspakkumised, uute toodete esitlused või hoopiski tehnilisemat infot sisaldavad kirjutised. Näiteks Hewlett-Packard lasi välja e-posti põhise kuukirja Tehnoloogia tööl ( Technology at Work ) fokuseerides olemasolevate klientide hoidmisele. Uudiskirja sisu ja formaat toetus süvauuringutele klientide soovide kohta. Hewlett-Packard mõõtis uudiskirja mõjusid hoolikalt ja leidis, et e-postitused toodete uuenduste kohta aitasid ära hoida sissetulevaid hoolduskõnesid, hoides kokku miljoneid dollareid (Kotler P; Keller K. L. Ibid. 2012: 204). Turundustegevustes kasutatakse peamiselt opt-in e-posti saatmist ehk hulgi e-posti saatmist korraga paljudele adressaatidele. Selline hulgisaatmine jaguneb omakorda kaheks: loaga ja loata saatmiseks. Loaga saatmise puhul on adresaadi omanikult saadud luba e-postitada erinevaid materjale. Kui adresaat on loa andnud, on ka tema suhtumine saadetavasse materjali palju positiivsem. Loata e-posti saatmist peetakse üldiselt rämpspostiks ehk spämmiks. Loa saamiseks üldiselt keegi eraldi küsitlust ei tee vaid lisatakse uudiskirjale link, kuhu vajutades kirja saaja annab märku, et ta ei soovi enam postitusi saada. Autori arvates on soliidsel ettevõttel mõistlik hulgipostist loobumise võimalus alati välja pakkuda. Esiteks sellepärast, et ilma loata või adresaadi heakskiiduta kuukirjade jms. saatmine on rämpspostitamine. Rämpspostitamine mõjub saatva ettevõtte kuvandile negatiivselt. Mõni klient võib lausa loobuda teenuste ja kaupade ostmisest, kui teda masspostitustega välja vihastada. Kuigi, ta võib olla kaupade ja teenuste kvaliteediga rahul, on võimalik, et privaatsuse rikkumine saab ettevõttele saatuslikuks. Teine põhjus on see, et isegi, kui klient rämpspostitava ettevõtte kaupu ja teenuseid edasi ostab, võib temaga meilitsi suhtlemine osutuda väga raskeks. Põhjus on selles, et võidakse ära blokeerida ettevõttes lähtuvad meilid. Sinna meilide sisse võib ka sattuda arveid ja muud personaalselt adresaadile suunatud vajalikku infot. Seda on kinnitanud ka erinevad uuringud (Klapdor Ibid. 2012: 31). 1.5 Veebileht Esimene veebileht avaldati Wikipedia andmetel CERN (Euroopa tuumauuringute keskus) poolt aasta lõpuks oli neid juba üle NetCraft andmetel ulatus 2014 septembris kodulehtede arv miljardini ja siis langes veidi. Ligikaudu 20

21 75% kodutedest ei ole aktiivsed vaid pargitud domeenid või sarnased NetCrafti andmetel. Koduleht on veebilehe kitsendatud variant, mis on ettevõtte või isiku eneseesituse vorm. Antud töös autor kodulehti ja veebilehti eristama ei hakka, kuna enamik statistikat tehakse kogu veebilehtede kohta, millest suure osa moodustavadki kodulehed. Täpsuse huvides kasutab autor mõlemat terminit. Kuigi kodulehti (ja ka veebilehti) tekib juurde ja ka samal ajal kaob, on trend siiski kodulehtede arvu pideva suurenemise suunas. Kasvuruumi on veel palju, sest paljudel ettevõtetel pole oma kodulehte. Maailma mastaabis annavad suurima kasvu kindlasti arengumaad. Jooniselt 3 (lk 22) on näha, et väga populaarsed on meelelahutuslikud ja uudiste veebilehed. Metrix Station mõõdab samuti Eesti veebilehtede külastatavust, kuid seal kuvatakse süsteemiga liitunuid (kattub suures osas TNS Emori tabelites kuvatavate ettevõtetega). Huvitava nüansina toob töö autor välja põrkemäära, mida Metrix Station mõõdab ja tasuta kuvab. Metrix Station andmetest oli näha, et meelelahutuslike lehtede külastamisel oli väga suur põrkemäär ehk lehele tulnu ei teinud seal ühtegi edasist klikki vaid lahkus (allikas: Põhjuseid võib olla erinevaid. Näiteks võis lehe külastaja saada kogu vajaliku info avalehelt. Iseenesest ei saa autori arvates ainult põrkemäära alusel hinnata külastatavuse efektiivsust. Ettevõtte kodulehel võiks külastaja mõningaid klikke edasi teha, sest see näitab sügavamat huvi. Selleks peab avaleht olema piisavalt atraktiivne ja lihtsa ülesehitusega, et külastaja näeks kohe, kuhu edasi suunduda. Nielsen Norman Group-i poolt läbiviidud uuringust selgus, et keskmine külastaja viibib veebilehel vaid sekundit (Nielsen J ) Sama uuringu järgi on kõige kriitilisemad esimesed 10 sekundit, kus veebilehe külastaja otsustab, kas jääda või lahkuda. Üle 10 sekundi lehel viibijatest lahkukjate arv langeb kiiresti ja üle 30 sekundi veebilehel viibijatest jääb sinna juba kauemaks. Autori hinnangul on ülioluline veebilehe avalehe kujundus, sest nii nagu inimesi, hinnatakse ka paljusid teisi asju just esmase mulje järgi. Nii mõnigi sisukas veebileht võib oma halva esmamulje tõttu jääda suurema tähelepanuta ja omada suurt põrkemäära. Autor käsitleb veebilehe graafika osa antud töös veidi hiljem. 21

22 Postimees vene keeles (PM) Delfi Sport (Delfi) EPL (Delfi) Postimees Majandus (PM) Publik (Delfi) Naistekas (Delfi) Õhtuleht (Õhtuleht) Postimehe mobiilikeskkonnad (PM) Elioni portaalid (Elion) Postimees keskkonnad (PM) Delfi kokku (Delfi) Joonis a. 14. nädala veebilehtede unikaalsete külastuste arv nädalas (allikas: Kodulehte tegema hakates on vaja järgmisi tegevusi või asju (Miletsky Ibid. 2010:261): Graafiline disain Programeerimine Turundus Sisu arendus Tootevalik Lehe haldamine Ettevõtte omanikud, kas palkavad kellegi või ostavad teenuse sisse. Konetex Grupp OÜ tellib seoses kodulehega osa kujundustöid sisse, osa asju tehakse oma jõududega. Järgnevalt loetleb autor mõned majasisese kodulehe arendamise plussid ja miinused. Suurimaks plussiks võib lugeda seda, et ettevõtte sisene töötaja teab kõige paremini oma ettevõtte tooteid, teenuseid ja põhimõtteid. Tavaliselt on ka ise kodulehe arendamine soodsam ning säilib täielik kontroll muudatuste üle. Miinusteks võib lugeda seda, et ettevõtte siseselt ei pruugi leiduda piisavalt heade disainimise ja programeerimiseoskustega inimesi ning ettevõttes ei pruugi olla parimat kompententsi turunduslike sõnumite jm. formuleerimiseks. Väljaspoolt, professionaali tellides, saab koduleht tõenäoliselt kiiremini valmis ja on paremini kujundatud ning optimiseeritud. Kasulikuks võib osutuda ka n.ö väljaspoolt maja pilguga ehitatud koduleht. Miinuseks on tavaliselt kallim hind, võrreldes isetehtuga. Hind on muidugi alati vaieldav, pigem tuleks keskenduda hinna ja tulemuse 22

23 suhtele. Sisse ostetud teenuse puhul ei pruugi tööde teostaja kõige paremini mõista ettevõtte kaupade ja teenuste olemust. Kodulehte arendades on vaja teada ka sihtrühma erinevaid demograafilisi andmeid: vanus, sugu, perekonnaseis, rahvus, haridustase, sissetulek, amet, geograafiline asukoht jm. Teadmised oma sihtrühma kohta saab pöörata eduka turundusstrateegia puhul tarbija pikemaajaliseks kodulehel viibimiseks, uute klientide saamiseks ja ettevõtte sissetulekuks (Miletsky Ibid. 2010: 263). Mida paremini oma klienti tunda, seda paremini saab kodulehe sisu vastavalt kujundada. Kuna ettevõttelt ettevõttele (B2B) müügid on rohkem suhetel põhinevad ja müügitsükkel on üpriski pikk, siis B2B müügile keskendunud ettevõtted (näiteks Konetex Grupp OÜ) tavaliselt oma kodulehele e-poe võimalusi ei lisa. 2B2 ettevõtete peamiseks kodulehe eesmärkideks on (Miletsky Ibid. 2010: 44-45): Tugevdada brändi/brändide nime Näidata, et just nemad mõistavad klientide valupunkte ja kodulehe ülesehitus on suunatud valupunktide lahendusi otsustavate isikute poole Tõestada, et just nemad suudavad pakkuda tooteid ja teenuseid eelnimetatud valupunktide leevendamiseks Näidata, et just nemad on antud valdkonna liidrid Suunata kodulehte külastav klient tegutsema ja ühendust võtma müügiesindajaga Kasutada referentse ja lahendatud juhtumeid näitamaks, et just nende teenused ja kaubad on potentsiaalsetele klientidele kasulikud Planeeritud õppevideote näitamine või viitamine Usaldusväärsete uuringute tasuta lugemist võimaldamine Avaldada arvamust Informatiivsete PDF formaadis brošüüride kergeks allalaadimiseks pakkumine Uudiste pakkumine ettevõtte kohta näitamaks, et ettevõte areneb, täieneb ja kasvab Kes me oleme osas juhtivtöötajate biograafiatega äratada usaldust Pakkuda võtmesõnaga lukustatud osas erinevat klientidele vajalikku täpsemat infot (enda arveid, erinevaid faile, ajakavasid ning muud kontoga seotud infot) Esitleda oma tooteid Esitleda ettevõtte kontaktinfot, e-posti aadressid, lingid, telefoninumbrid jne. Lisaks eelnimetatule on oluline ka genereerida liiklust oma lehele, et oleks võimalik erinevaid reklaame oma lehel näidata. Ettevõtted, kes lasevad kuvada oma lehtedel koostööpartnerite reklaami, saavad läbi suure külastatavuse ka reklaamiraha teenida. B2B ja B2C (ettevõttelt tarbijale) müügiga tegelevad ettevõtted saavad lisada ka e-poe võimaluse. Mida tihedam liiklus on lehel, seda tõenäolisem on, et külastatavust saab otseseks kasuks muuta. Kas läbi e-poe, reklaami või muude võimaluste. 23

24 Väga oluline on mõista, et isegi B2B ettevõtted suhtlevad ikkagi inimestega, kes võtavad vastu otsuseid. Seetõttu peab koduleht nägema hea ja maitsekas välja ning olema ülesehitatud võimalikult lihtsalt ja loogiliselt. Väiksemad ettevõtted, kellel pole ressurssi eraldi disainereid ja programmeerijaid palgata, võiksid kodulehe tegemise sisse tellida professionaalidelt. Tänapäeval on kodulehe tegemine üpriski lihtsaks tehtud erinevate tööriistade abil (Edicy, Joomla, Worldpress jne). Samas igapäevaselt kodulehtede tegemisega mitte kokkupuutuv inimene ei pruugi teada erinevaid olulisi nüansse. Eelpoolmainitult peab koduleht olema otsingumootorisõbralik ja hästi kuvatav ka mobiilsetel seadmetel. Vaadates TNSMetrix andmeid, leidis autor, et populaarsemate veebilehtede külastustest tehti ligi pooled läbi mobiilsete seadmete. See on nii Eestis kui ka maailmas kasvav trend. Selle tõestuseks on ka Google otsus alates 21 aprillist 2015 hakata esimestena kuvama mobiilisõbralikke populaarseid veebilehti. Kodulehe graafika ja ülesehitus on sama olulised, kui lehe sisu. Autori arvates käivad graafika ja sisupuu üheskäes. Mida lihtsam ülesehitus, seda parem. Liiga liigendatud koduleht ajab segadusse ja võib põhjustada enneaegse lehelt lahkumise. Kui tarbija ei leia talle piisava aja ja lihtsusega vajalikku infot, liigub ta mujale. Disain on osa kommunikatsioonist. Värvid, kujundid, pildid ja isegi kirja tüüp kõnetab lugejat. Soovituslik on kasutada mitte enamat, kui kolme erinevat kirjatüüpi. Kui võrrelda tänapäevaseid veebilehti 10 ja rohkem aastat tagasi tehtutega, siis võib märgata, et värvide toonid on palju pastelsemaks läinud. Selle põhjuseks on see, et väga erksad kontrastvärvid väsitavad silmi. Pastelseid ja heledamaid toone on palju mugavam vaadata. Loomulikult on ka tänapäeval väga erksaid ja erilahendustega veebilehti, kuid tavaliselt on need disaini või mõne muu loomingulise tegevusega seotud veebilehed. Teema värvidena võiks autori arvates piirduda maksimaalselt nelja põhivärviga, et ei läheks liiga kirjuks. Loomulikult saab vajadusel mängida värvitoonidega. Ajakiri Forbes iga aastal korporatiivseid veebilehti ja 2014 aastal olid kaks esimest kohta määrdeainetega seotud ettevõtete kodulehed. Joonisel 4. on teise koha saanud Eni veebileht, mis on sisukas, puhas ja lihtsalt navigeeritav. 24

25 Joonis 4. Eni kodulehe kuvatõmmis. (Allikas: Olenevalt ettevõtte tegevusalast võib veebilehe kujunduse loomingulisusega rohkem või vähem mängida. Suuremad korporatsioonid püüavad oma veebilehed võimalikult puhtad ja minimalistlikud hoida, kuna infot, mida jagada on palju. Samas moebrändid, disainga ja muude loominguliste tegevustega seotud ettevõtted, kasutavad kunstilisemaid lahendusi. Mõnikord kaldudes isegi äärmustesse, kus tuleb pikalt nuputada, et mingisugust infot leida. Eelpool mainitud navigeeritavus on autori arvates väga oluline. Oma 2006 aastal ilmunud raamatus Prioritizing Web Usability lükkavad Hoa Loranger and Jakob Nielsen ümber kolme kliki reegli. See tähendab, et ilmtingimata ei pea veebilehe külastaja just kolme klikiga vajaliku infoni jõudma. Küll on aga oluline linkide informatiivsus ja loogilisus. Lehe külastaja peab n.ö unustama klikkide lugemise. Erinevat infot sisaldavad alamleheküljed peavad asetsema avalehel nii, et lehe külastaja intuitiivselt leiab õige lingi ülesse. Inimeste silmade liikumine ekraanil on F-kujuline. Esimesed kaks rida loetakse põhjalikumalt, edasi kulgeb liikumine vasakul ülevalt alla (Nielsen J. 2006). Silma hakkavad ka kõik eraldi rõhutatud elemendid, kuid mahukamat teksti sisaldava lehe peal liigub silm F-kujuliselt. Kõige olulisem info peaks kuvatama lehe ülemises esimeses kolmandikus. Allapoole kuvades inimeste vaatamisintensiivsus järjest langeb. Enamik 25

26 inimesi loeb kahte esimest lõiku. Seega on oluline võimalikult vähesega öelda võimalikult palju. Kui vähegi võimalik, võiks toodet või teenust tutvustav lööklause veebilehel olla 7+/-2 sõna pikkune vastavalt Milleri seadusele. Kognitiivse psühholoogi G.A Milleri 1956 aasta uurimus näitab, et inimene suudab meeles pidada lühiajalises mälus just 5-9 sõnalist või märgilist sõnumit. Alati on inimesi, kes soovivad pikemat ja täpsustavat infot lugeda ja selleks tuleb veebilehel võimalus ka luua. Kuid esimese info peab lugeja kätte saama võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Veebilehtede ülesehitus, disain ja info, peavad koos moodustama harmoonilise terviku, mida veebilehe külastajal on mugav ja huvitav lugeda. 26

27 2. KONETEX GRUPP OÜ TUTVUSTUS Konetex Grupp OÜ on Eesti erakapitalil loodud ettevõte, mis tegeleb õlide ja määrdeainete maaletoomise ja hulgimüügiga. Konetex Grupp OÜ on asutatud 2008 aastal. Ettevõte esindab Eestis Kanada suurimat määrdeainete tootjat Petro-Canada, Hollandi õlibrändi 77 Lubricants, Inglismaa õlibrändi Morris Lubricants, Soome õlibrändi Teboil, Soome bioõlide tehast EKO100 ning on kaubamärgi Mobil määrdeainete sõltumatu maaletooja aasta märtsis sõlmiti esindusõiguse leping OOO LLK-International-ga (Lukoil), kelle omanduses on lisaks paljudele teistele brändidele, ka juba varasemalt Konetex Grupp OÜ portfellis olev Teboil. Samuti esindatakse alates 2014 keskmäärdesüsteemide tootjat BEKA. Müüakse keskmäärdesüsteemide komponente ning vajadusel projekteeritakse ja paigaldatakse kogu süsteem ehk pakutakse klientidele terviklahendust. Lisaks määrdeainetele pakub Konetex Grupp OÜ ka autokeemiat ja -tarvikuid, garaaziseadmeid jms. Konetex Grupp OÜ on välja kasvanud firmast Konetex OÜ (praeguse nimega ST Ärigrupp OÜ), mis alustas määrdeainete müümisega 2005 aastal ja tänaseks tegeleb määrdeainetealase koolitamisega. Alustati Rootsi brändi PowerUp aerosoolide ja määretega aastal saadi skandinaavia suurima õlide ja määrdeainete tootja Statoil edasimüügiõigus eestis. Väga kiiresti saavutati suurima edasimüüja mahud Eestis (peale maaletooja Statoil Fuel & Retail AS enda). Loogilise jätkuna lisandus porfelli oma ainumaaletoomisõigusega Inglise õlibränd Morris Lubricants ja Hollandi õlitehas 77 Lubricants tooted saadi Soome brändi Teboil esindusõigus Eestis ja selleks ajaks loobuti konkureerivaks muutunud brändi Statoili määrdeainete edasimüügist. Murdepunktiks võib lugeda aastat 2011, kui saadi Petro-Canada tehase ainuesindaja õigused Eestis. Petro-Canada innovaatilised määrdeained sobisid ideaalselt ettevõtte eesmärgiga pakkuda parimaid ja innovaatiliseimaid määrdelahendusi Eestis lisandusid Konetex nime all aerosoolide seeriad kolis ettevõtte peakontor üüripindadelt vastvalminud oma majja lisandusid tootevalikusse ka Konetex Lubricants määrded (joonis 5.) ja BEKA keskmäärimissüsteemid aasta alguses sõlmiti leping OOO LLK-International-ga, esindamaks Lukoil brändi õlisid ja määrdeaineid Eestis. Konetex Grupp OÜ 1100 m² peamaja asub koos kontori ja laoga ning 27

28 müügisaaliga Tartu linna piiril Õssu külas. Harukontor asub Tallinnas Peterburi tee 90a (allikas: Konetex Grupp OÜ). Joonis 5. (allikas: Konetex Grupp OÜ) 2.1 Ettevõtte senine üldine turundustegevus Ettevõte tegeles esimestele aastatel teadliku turundustööga väga vähe. Peamiselt keskenduti ainult müügitööle. Ettevõtte kasvades on suurenenud vajadus erinevate kaupade ja Konetex Grupp OÜ-ga seotud brändide reklaamimiseks ja turundamiseks. Üks esimesi reklaampindu oli huumorivõtmes Konetex kirjadega Ziguli, mis pargiti Tartu linnas erinevatele nähtavatele kohtadele. Kirjad kutsusid külastama Tartu soodsaimat õlipoodi. Aastatega on turundustegevus muutunud teadlikumaks ja üha organiseeritumaks, kus vajadusel kaasatakse ka erinevaid kujundusettevõtteid jm. Konetex Grupp OÜ kasutab erinevaid võimalusi oma toodete ja teenuste reklaamimiseks.viimastel aastatel kasutatakse päevalehtede erialalisedes ilmuvaid reklaame ja määrdeainete ning õlide teemalisi üldharivaid artikleid. Konetex Grupp OÜ pole pakkunud jaekaubanduse kaudu oma tooteid ja väga laia levikuga (ja ka kallid) turunduskanaleid pole seetõttu kasutatud. Traditsiooniks on saanud ka osalemine Maamessil aastal muretses ettevõte suure telgi Konetex Lubricants logodega spetsiaalselt messidel osalemiseks. Mõned korrad on osaletud ka Lätis põllumajandusmessidel. Messil ollakse väljas oma telgiga, kus on infomaterjalid, tootenäidised ja muu vajalik väljas. Ettevõtte töötajad kutsuvad möödujaid Konetexi kaupadega tutvuma ja vastavad kõikidele tekkinud küsimustele. Pakutakse ka erinevaid suupisteid ja janukustutust. 28

29 Alates 2014 suvest saadetakse ettevõtte klientidele iga kuu laiali sooduspakkumisi ja uute toodete tutvustusi i kaudu ning postitatakse ka Konetex Facebooki lehele. Sooduspakkumiste kestus on 2-4 nädalat või kuni kaupa jätkub. Üha enam kasutatakse oma toodete turustamisel uue meedia kanalite võimalusi, mis ajendaski käesolevat uurimustööd tegema aasta üheks eesmärgiks on kaardistada erinevate turunduskanalite ja tegevuste võimalused. Ettevõte näeb järjest tungivamat vajadust süsteemseks turunduseks, mille infokanalitena nähakse ka uue meedia kanaleid. 29

30 3. KONETEX GRUPP OÜ UURING UUE MEEDIA TURUNDUSKANALITE KASUTAMISE KOHTA 3.1 Uuringu eesmärk, meetod ja valim Uurimistöö autori eesmärgiks oli Konetex Grupp OÜ-le valida välja vastuste analüüsi põhjal kõige efektiivsemad uue meedia kommunikatsioonikanalid ja koostada vastavalt turundustegevuste ettepanekute pakett. Töö koostamisel uuriti ja analüüsiti klientidelt küsitluse kaudu saadud info põhjal nende eelistusi uue meedia kanalite tööalasel kasutamisel. Analüüsiti, millist infot, millisest kommunikatsioonikanalist eelistatakse. Käesolev uuring viidi läbi kuni Autor valis meetodiks täidetava ankeedi Google Forms keskkonnas. Algselt oli vorm mõeldud e-posti teel saadetavana hoidmaks kulusid madalal. Kuna vastajaid oli mõni üksik, siis otsustas töö autor viia läbi küstiluse telefoniintervjuu vormis. Autor küsitles koguvalimist suvalises järjekorras erinevate ettevõtete tegevusvaldkondade kaupa, kuni igast tegevusvaldkonnast oli vastajaid 12 (kokku vastajaid 60). Koguvalimiks oli 224 Konetex Grupp OÜ klienti, kes 2014 aasta jooksul kokku sooritasid vähemalt 1000 euro (ilma käibemaksuta) eest oste. Uuringu meetodina kasutas autor valikvastustega ja lahtiste vastustega küsimustikku. Küsimustik oli eelnevalt kooskõastatud Konetex Grupp OÜ tegevdirektoriga. Küsimustik oli koostatud eesti keeles. Valikvastustega küsimuste eesmärgiks oli panna vastaja valima ette antud vastuste vahel. Lahtiste vastustega küsimusi kasutati võimalikult paljude vabas vormis vastuste saamiseks. Küsimused koostamisel lähtuti uuringu peaeesmärgist. Küsimustik oli jaotatud kolmeks osaks. Esimeses osas tuli vastata küsimusele uue media kasutamise kohta isiklikuks otstarbeks. Teises osas osas tuli vastata küsimusele uue media kasutamise kohta tööalaseks otstarbeks. Kolmandas osas Konetex Grupp OÜ e-posti ja Facebooki postituste jälgimise kohta. Isikliku ja tööalase info otsimise või suhtlemise eristamise eesmärgiks oli analüüsida, kas uue media kanalite kasutamine erinevatel eesmärkidel, omab suuri kasutuserinevusi. Nendest andmetest saab võimalikke potentsiaale ja kasutusmustreid välja lugeda. 30

31 3.2 Uuringu tulemused Mõistmaks kõige paremini uuringu vastuseid, on vaja teada, kes vastajad on. Kui vanad nad on, kus nad elavad ning mis soost nad on. 98,5% vastajatest olid mehed, ainult üks vastaja oli naine. Vanuseliselt oli kõige rohkem vastajaid keskealisi, täpsemalt 92% (36-65aastased). Tervelt 57% vastanutest olid vanemad, kui 45 aastat. Näiteks aastaseid ja 65 aastaseid ning vanemaid inimesi polnud vastajate seas ühtegi (joonis 6). Teie vanus 0% 0% 20% 37% 8% 35% Joonis 6. (allikaas: autori koostatud küsimustik) Kõige rohkem vastanuid elas külas või asulas 60%. Linnas elas vastavalt 22% ja maal 18%. Uuringu tulemustest selgub, et enamik inimesi elab linnast väljas, kokku 78% vastanutest. Siin peab ettevõte kindlasti arvestama, et seoses asukohaga võivad sidekiirused olla madalad ning tegema meediumite valimisel vastavalt sellele otsuseid. Ametikohtade järgi jagunesid vastajad järgmiselt: Juhatuse liige/tegevjuht 48%; Muu amet, kuid tegelen ka määrdeainete ostuga 2%; Ostujuht/varustaja 8%; Tehnikajuht/hooldusjuht/meister 42%. Uue meedia kanalitest kasutataks tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimiseks rohkem e-posti, kodulehte ja otsingumootoreid. Tööalase info otsimiseks kasutab e-posti alati 18%, 31

32 tihti 20% ja mõnikord 28% vastanutest. Harva kasutab 19% ja üldse ei kasuta 19% vastanutest tööalase info otsimiseks. E-posti ei kasuta isiklikuks suhtluseks üldse vaid 3% vastanutest. Isiklikuks suhtluseks kasutab e-posti alati 25%, tihti 37%, mõnikord 23% ja harva 12% vastanutest. Tulemustest on näha, et isiklikuks suhtluseks kasutatakse e-posti tihedamini, kui tööalaselt. See tuleneb ilmselt sellest, et tehnika eest vastutavad isikud on tavaliselt rohkem liikvel ja on vähem kontoris arvuti taga ning kasutavad mobiiliveebi vähe. Kasutatavuse tihedus kinnitab ka maailmatrende, kus e-posti nähakse hea potentsiaaliga B2B turunduskanalina. Isiklikuks tarbeks e-posti suurem kasutamine näitab autori arvates inimeste valmisolekut e-posti kasutada rohkem ka tööalase info vahetuseks. Täpsustuseks- Konetex Grupp OÜ arved saadetakse 100% kõik e-posti, kuid paljudel juhtudel läheb see otse raamatupidajale. Kahel vastajal polnud üldse e-posti kontot. Telefoniintervjuu käigus täpsustava küsimuse korral toodi põhjuseks see, et, pole vajadust, suheldakse silmast silma või telefonitsi. Sotsiaalmeediakanaleid kasutavad isiklikuks suhtluseks kokku vaid 30% küsitlusele vastanuist. Täpsemalt kasutab alati 2%, tihti 7%, mõnikord 10% ja harva 12%. Tööalase info otsimiseks kasutab sotsiaalmeedia kanaleid veelgi vähem vastanutest. Alati ja tihti ei kasuta ükski vastanu, mõnikord kasutab 5% ja harva 8%. 87% vastanutest ei kasuta tööalaase info otsimiseks või vahetamiseks sotsiaalmeedia kanaleid üldse. Vähest sotsiaalmeediakanalite kasutatavust peab Konetex Grupp OÜ kindlasti edaspidi arvesse võtma oma tegevuste arendamisel. Nendest tulemustest leiab ka kinnitust, miks Eesti ettevõtjad ei pea sotsiaalmeedias konto omamist väga vajalikuks. Inimesed ei otsi tööalast infot sotsiaalmeediast ja seetõttu pole ka mõistlik sinna investeerida. Antud töö kontekstis mängib kindlasti suurt rolli ka Konetex Grupp OÜ tegevusvaldkonna ja klientide eripära. Blogisid ja foorumeid kasutavad Konetex Grupp OÜ kliendid üpriski vähe. Blogi kasutatakse isiklikuks suhtluseks mõnikord 2%, harva 15% ja üldse ei kasuta 83%. Tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel kasutab mõnikord 3%, harva 5% ja üldse ei kasuta 92% vastanutest. Eestis pole blogide pidamine nii populaarne, kui mõnes teises lääneriigis. Autor leidis ainult ühe eesti keelse blogi, kus räägiti peamiselt õlidest ja määrdeainetest. Ainukeseks blogi pidajaks määrdeainete teemal Eestis on Konetex Grupp OÜ otsene konkurent Addinol Lube Oil OÜ. Seoses voeautode, traktorite ja masinatega leidis autor samuti väga vähe eesti keelseid blogisid. Seega, kui pole palju emakeelset materjali, siis pole tekkinud ka harjumust blogidest tehnilist infot otsida. Foorumeid kasutab isiklikuks suhtluseks mõnikord 18% ja 27% kasutab harva. Isiklikuks suhtluseks 32

33 või info otsimiseks üldse ei kasuta foorumeid 55% vastanutest. Tööalase info otsimiseks kasutab vastanuist 2% tihti, 13% mõnikord, 8% harva ja 77% ei kasuta üldse. Masinatega seotud foorumeid on võrreldes blogidega rohkem. Enamike tuntud automarkide kohta on foorum ka eesti keeles olemas. Tavaliselt räägitakse seal varuosadest ja masinate omadustest, vahel harva ka õlidest. See kajastub ka autori poolt läbiviidud küsitluse vastustes, kus foorumeid kasutab nii isikliku kui ka tööalase info vahetamiseks rohkem vastajaid, kui blogisid. Kodulehtesid kasutab isikliku info otsimiseks alati 7%, 13% tihti ja 23% mõnikord. 20% vastanutest kasutab harva ja 37% ei kasuta üldse. Natuke üle kolmandiku vastajatest hindab oma kodulehtedel käimist olematuks. Tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimiseks ei kasuta kodulehtede abi 50% küsitlusele vastanutest. 3% kasutab alati, 15% kasutab tihti, 15% kasutab mõnikord ja 17% harva (joonis 7). Kodulehtede kasutamine sõltub paljuski ka sellest, kas klient üldse teab kodulehe aadressi või kui otsingumootorisõbralik see on. Isikliku info jaoks suurem kasutatavus võrreldes tööalase infoga näitab, et paljudel kodulehtedel on potentsiaali veel areneda tuntuse osas. Kuigi küsimustikust ei selgu täpsemad kodulehe kaudu tehtavad päringud, arvab autor, et siin mängib ka rolli millist infot otsitakse. Tavaliselt on jaekaubanduse ja igapäevatarvete kauplused näinud palju vaeva, et võimalikult palju üksikkülastajaid jõuaks nende koduleheni. Näiteks õlisid ja määrdeid ostetakse väga palju margiesindustest, kust osteti ka masin ise. Ettevõte, kes tahab edukalt läbi uue meedia kanalite turustustegevust teha, peab teadma oma nõrkuseid. Kodulehte loetakse ettevõtte n.ö digitaalseks visiitkaardiks. 33

34 Kas kasutate uue meedia kanaleid tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel? *Koduleht+ 15% 15% 17% 3% 50% Ei kasuta Harva Mõnikord Tihti Kasutan alati Joonis 7. (allikas: autori koostatud küsimustik) Wikipediat kasutab küsitlusele vastanutest isiklikuks suhtluseks (loe: isiklikuks info otsimiseks) alati 3%, 7% tihti ja 8% mõnikord. Andmetest on näha, et Wikipedia pole just kõige populaarsem isikliku info allikas Konetex Grupp OÜ klientide seas. Kokku 65% ei kasuta üldse Wikipediat ja 17% kasutab harva isiklikuks tarbeks. Tööalase info otsimiseks kasutab alati Wikipediat samuti 3%. Tihti kasutab 5%, mõnikord 7% ning 15% harva. 70% vastanuist ei kasuta Wikipediat tööalase info otsimiseks üldse. Nendest andmetest võib teha järelduse, et Wikipedia pole kõige esimese kohana inimestel meeles, kust infot otsida. Otsingumootoreid kasutavad käesoleva töö küsitluse andmetel isiklikuks suhtluseks alati 18%, tihti 28% ja mõnikord 19% vastanutest. 10% kasutab harva ja 25% ei kasuta üldse. Tööalase info otsimisel kasutatakse otsingumootoreid veidi vähem. Alati kasutab 18%, tihti 28% ja mõnikord 10% vastanutest. Üldse ei kasuta otsingumootoreid tööalase info otsimiseks 35% vastanutest ja harva kasutab 10% vastanutest. Täpsuse huvides märgib töö autor, et küsitluse käigus esitati pisteliselt otsingumootorite kohta mitteametlik täpsustav küsimus, millist otsingumootorit kasutatakse. Vastused olid kõik, et Google. Seda täpsustavat infot toetab ka teooria osas väljatoodud statistika. Lisaks uuris autor peamiste Konetex Grupp OÜ tegevustega seotud märksõnade viiteid Google otsingumootoris. Selgus, et sõna õli, õlid, mootoriõli, määre, määrded ei andnud otsingumootor 34

35 esimese kümne lehe ehk 200 viite seas, ühtegi korda viidet Konetex Grupp OÜ-le. Ainukesena nende sõnade seeriast andis viite esimese 200 seas sõna mootoriõlid, kus viide ettevõttele jäi esimese kuue leheküle hulka ehk 120 viite sisse. Tihti on just otsingumootor see, kust erinevat infot otsitakse, seetõttu peab otsingumootori optimiseerimisega (SEO- Search Engine Optimization ingl.k.) tõsiselt tegelema. Tihti jõutakse ka teiste ettevõteteni uue meedia kanleid kasutades just otsingumootori kaudu. Konetex Grupp OÜ klientidest kasutab tööalase info otsimisel tihti just otsingumootoreid. Isiklikuks suhtluseks lausa kolmveerand küsitlusele vastanutest. Võrguajakirjandust kasutab alati isiklikuks suhtluseks (loe: isiklikuks info otsimiseks) 3%, tihti 17% ja mõnikord 23% vastanutest. Võrguajakirjandust ei aksuta üldse 34% ja kasutab harva 22% vastanutest. Kaks kolmandikku vastajatest seega kas rohkem või vähem loevad võrguväljaandeid. Eelnevate uue meedia kanalite puhul võis tavaliselt märgata suhtelist sarnasust kasutatavuse osas, mis puudutab isiklik vs tööalane kasutatavus. Võrguajakirjanduse puhul on erinevused päris suured. Tervelt 73% vastanutest ei kasuta võrguajakirjanduse abi tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel. Selline suur vahe tuleneb autori arvates sellest, et päevalehed ja portaalid on lihtsasti ligipääsetavad ja harjumuspärased. Samas näiteks tehnikaalane ajakirjandus pole tasuta eriti kättesaadav. Alati ei kasutanud võrguajakirjandust tööalase info otsimisel ükski vastaja. Tihti kasutas 8%, mõnikord 14% ja harva 5% vastanutest. Konetex Grupp OÜ Facebooki postitusi oli näinud kokku vaid 5% vastajatest ( kolm vastajat), kellest üks märkis, et näeb ettevõtte postitusi tihti, teine vastaja mõnikord ja kolmas vastaja harva. Ülejäänud 95% respondentidest vastasid, et pole Konetex Facebooki postitustega kursis. Konetex Grupp OÜ e-posti teel edastavat kuukirja on kaks kolmandikku vastajatest tihedamini või harvemi lugenud. Täpsemalt siis vastavalt jälgis kõiki postitusi 14%, tihti 28%, mõnikord 18% ja harva luges kuukirja 5%. Üldse polnud kuukirja lugenud 35% vastajatest. Enamik kuukirja lugenuist võttis info teadmiseks, vaid natuke üle kümnendiku ostis kuukirjas olevat kampaaniatoodet (joonis 8). 35

36 Kui lugesite e-kuukirja, kuidas reageerisite? 2% 13% Jagasin infot teistele edasi Ostsin kampaaniatoodet Võtsin info teadmiseks 85% Joonis 8. (allikas: autori koostatud küsimustik) Esimesele lahtine küsimus oli, millisel kujul Konetex Grupp OÜ võiks Teile infot saata? Vastajale selgituseks lisati, et silmas peetakse visuaali ja muu teksti osakaalu, saatmise tihedust jms. Kõige rohkem mainiti, et ei teagi midagi juurde tahta (17-l korral). Osa kliente mainis veelkord, et ei loe kirju või ei saagi kätte. Visuaalset poolt mainis vaid kuus vastajat. Tavalised sooduspakkumised on kujundanud ettevõttes juhiabi, küsides nõu ka tegevdirektori käest. Sooduspakkumise näidis käesoleva töö lõpus, lisas 3 (allikas: Konetex Grupp OÜ). Viis vastajat mainis, et infot piisavalt ja saavad lisa müügiesindajatele helistades. Mainimist väärib ka see, et paljud kliendid pidasid veelkord meeles seda, et neile just meili teel võiks teateid saata. Teisele küsimusele, millist infot võiks Konetex Grupp OÜ saata vastati väga tihti, et ei tea (25 korral). Seitsmel korral mainiti, et müügimeestelt saavad piisavalt infot. 17 korral mainiti, et soovitakse sooduskampaaniate ja toodete hindade kohta infot. Seitsmel korral mainiti, et soovitakse toodete kohta infot (tehnilist). Lahtiste küsimuste eesmärgiks oli saada vabu mõtteid väikese suuna näitamisega, millist infot autor soovib. Selgus, et enamikele klientidele praegune lihtne ja minimalistlik sooduspakkumise vorm on piisav või ei osata midagi tahta. See tulemus iseenesest ei tähenda, et visuaali ei võiks edasi arendada. 36

37 3.3 Uuringu analüüs ja ettepanekud Kliendiküsitluse demograafiliste andmete analüüsi põhjal järeldab autor, et enamik ehk 72% Konetex Grupp OÜ koostööpartnerite inimestest, kes tellivad oma ettevõttesse õlisid ja määrdeaineid on keskealised jäädes vanusevahemikku 36 kuni 55 aastat. Lisaks valimi juhuslikkusele võib see tuleneda sellest, et väga noori inimesi veel ei usaldata tehnikapargi eest vastutama. Seeniorid samas võib olla pole sellisel ametipositsioonil, sest nad tegelevad, kas ettevõtte üldjuhtimisega või ei vastuta nad enam kogu tehnikapargi eest, kuna palju kasutatakse uut elektroonikat ja arvutioskuseid nõudvaid seadmeid, kus oskused võivad jääda vajaka. Enamik vastajatest olid mehed, ainult üks vastaja oli naine, moodustades 1,5% kogu vastajate hulgast. Üldistavalt võib kokku võtta, et Konetex Grupp OÜ klient on keskealine, üle 35 aasta vana meesterahvas, kes elab linnast väljas (kokku 78% vastanutest). Uuringu tulemusi analüüsides, jõudis autor järeldusele, et Konetex Grupp OÜ kliendid eelistavad pakutud uue meedia kanalitest kõige rohkem tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimiseks e-posti, kodulehte ja otsingumootoreid. 87% vastanutest ei kasuta tööalase info otsimiseks sotsiaalmeedia kanaleid üldse. Kuigi kodulehe kasutatavus suuremal või vähemal määral kasutas kokku 50% vastanutest, saab suure tõenäosusega seda parandada koos otsingumootorile optimiseerimisega. Otsingumootorid on võimsad tööriistad ja nende potentsiaali peab kindlasti kasutama. Autori poolt läbiviidud küsitluse andmetel kasutab tööalase info otsimiseks otsingumootorit (sh. Google-it) ligi kaks kolmandikku vastanutest (65%). Kui autor sisestas eelmainituna Google otsingumootorisse Konetex Grupp OÜ põhitegevusega seotud märksõnaasid, siis sõna õli, õlid, mootoriõli, määre, määrded ei andnud otsingumootor esimese kümne lehe ehk 200 viite seas, ühtegi korda viidet Konetex Grupp OÜ-le. Ainukesena nende sõnade seast andis viite esimese 200 seas sõna mootoriõlid, kus viide ettevõttele jäi esimese kuue leheküle hulka ehk 120 viite sisse. Autor soovitab uuendada kodulehte nii, et see oleks otsingumootorisõbralik. Eesmärgiks on, et Konetex Grupp OÜ-le viide oleks peamiste tegevusvaldkondadega seotud otsingutes Eestis top viie hulgas orgaanilistes vastustes. Teooriale tuginedes, peab autor oluliseks just orgaaniliste vastuste seas tipus olemist, kuna inimesed usaldavad rohkem lihtvasteid otsingumootorites. Soovitaks ka läbi viia teatud perioodi jooksul Google AdWords kampaania, kus eelpoolmainitud märksõnade puhul kuvatakse Konetex 37

38 just esimeste seas. Kuna Eestis pole määrdeainete hulgimüüjaid väga palju võib lähemal uurimisel selguda, et makstud kampaania polegi väga kallis. Ülemaailmse kampaania puhul laialt levinud sõnade n.ö ostmine käiks paljudele üle jõu, kuid Eestis ja eestikeelseid sõnu kasutades võib see olla üpriski taskukohane ka väiksemale ettevõttele. Autori soovitus on kasutada professionaalset turundusettevõtet, kelle oskuste hulka kuulub ka Google AdWords kasutamine. Oluline on fokusseerida ja kasutada õigeid märksõnu ning pidevalt mõõta tulemusi. Vastavalt tulemustele tuleb vajadusel muuta kampaaniat. Kodulehe ülesehitusel soovitab autor järgida esimese ülemise kolmandikust ja F- lugemisest tulenevaid paigutusreegleid. Peamine on info kogu lehe struktuur läbivalt kuvada just neid inimese lugemisharjumusi arvesse võttes. Värvitoonides soovitab autor jätkata Konetex Lubricantsi logost ja värvikoodist tulenevate värvide (oranži, musta ja valget) ning nende erinevate varjundite kasutamist. Kodulehe tegemisel tuleb kindlasti jälgida eelpool mainitud otsingumootorisõbralikkust. Selleks soovitab autor kasutada sisseostetud teenust professionaalidelt, kes oskavad optimeerida kodulehte õigesti. Sisu hilisemat mikrohaldamist saab hiljem ka ise teha. Samuti regulaarset statistika monitoorimist. Lähitulevikus tasub tõsiselt kaaluda ka kodulehele tellimusliidese lisamise võimalust. See lihtsustaks olemasolevate klientide tellimusi automatiseerida. Kindlasti on vaja ostukeskkond hästi läbi mõelda ja vajadusel lientidele ka koolitus või õppevideo teha. Kuna enamik kliente on keskealised ja vanemad, siis võib e-poe liides olla alguses paljudele uudne ja harjumatu asi. Youtube soovitab autor kasutada videote hoidlana, mitte eraldi aktiivse kanalina. Autor soovitab edasi kasutada erinevate tehaste turundusvideoid. Lisaks võiks tõsiselt kaaluda ka oma turundusvideote valmistamist. Näiteks mõned eestikeelsed referentsvideod oleks kindlasti ettevõtte kaupade ja teenuste turundamisel abiks. Samuti ettevõtte üldtutvustav video, kus näidatakse peamaja, tootevalikut, räägitakse põhimõtetest ja pakutavatest teenustest. Youtube videoid saab linkida nii kodulehelt kui ka kõikidest muudest sotsiaalmeedia kanalitest. E-posti soovitab autor turunduskanalina edasi kasutada toetudes nii maailmas levivatele trendidele kui ka läbiviidud küsitluse vastustele. Lahtiste vastuste tulemuste põhjal järeldas autor, et suurem osa kliente on praeguse e-postis levitatava kuukirja ja pakkumiste vormi ja info hulgaga rahul ja ei tea, mida võiks muuta või veel juurde tahta info poolest. Mõningal määral soovitaks tehnilist infot, kuid enamus kliente eelistab piirduda hinnainfoga. 38

39 Hinnasõda konkurentidega pole see, kuhu autori hinnangul Konetex Grupp OÜ sooviks minna. Seetõttu on vaja kindlasti jätkata juba alustatud kliendikoolitusprogrammi. See, et täna kliendid on pakutud infoga rahul ei tähenda, et seda ei saaks muuta. Kahe aasta perspektiivis võiks ettevõte läbi viia samasuguse või sarnase küsitluse ja vaadata, kas klientide soovid saadava info osas on muutunud. Viimastel aastatel on majanduses olnud heitlikud ajad, siis kliendid soovivad kokku hoida. Üldiselt hoitakse kõige rohkem kokku kvaliteetsete õlide ja määrdeainetega, mis maksavad keskmist või keskmisest kõrgemat hinda. Pannes kliendid järjekindlusega üha rohkem aru saama ja huvituma ka tehnilisest infost, saab Konetex Grupp OÜ pakkuda klientidele soovitud preemiumkvaliteeti Petro- Canada määrdeainetega. E-postis soovitab töö autor ka edaspidi kuvada lisaks kontaktandmetele ka aeg-ajalt erinevat minimalistlikku reklaaminfot. Peamiselt võiks viidata uudistele või pakkumistele ning uutele Youtube videotele. Üle on vaja ka vaadata e-posti aadressid kuukirja saatmisel. Paljud kliendid ei saa infot kätte, sest kuukirjad lähevad raamatupidajatele, kuhu saadetakse arved. Arvete saajad ja kauba tellijad ei ole alati ühes ja samas isikus ja vastavalt on neil ka tihti erinevad e-posti aadressid. Facebooki postitusi polnud 95% vastajatest näinud. Autori poolt esitatud soovitus, Facebook-i kontole ressursi mitte panemise soovitus leidis toetust uuringu tulemuste näol. Selle suurimaks põhjuseks on see, et Konetex Grupp OÜ pole oma Facebooki kontot reklaaminud ja kutsunud sõbralistiga ühinema. Samas vaadates, kui vähe ettevõtte kliendid oma tööalast infot sotsiaalmeediast saavad, pole suuremahulise Facebooki kampaania korraldamine eriti mõistlik. Eriti arvestades teoorias mainitud orgaanilise ulatuse üha väheneva osaga. Selleks, et hakata edukalt Facebooki kaudu turundustegevusi korraldama, on vaja kedagi kes oluliselt tihedamini, kui 1-2 korda kuus sinna midagi postitaks. Teine võimalus oleks oma jälgijatele info kohalejõudmist parandada, makstes selle eest vastavat teenustasu Facebookile. Autori soovitus, tuginedes kliendiküsitlusele ja maailmapraktikale, on jätkata senist praktikat ja ressurssi minimaalselt Facebookile kulutada. Sotsiaalmedia trende tasub siiski jälgida (k.a Facebook), sest uue meedia kanalid arenevad kiiresti ja võib tulla aeg, kus ka Konetex Grupp OÜ kliendid hakkavad aktiivselt sotsiaalmeediat tööalaselt kasutama. Lähtudes läbiviidud uuringu tulemustest ja teooriast, soovitab autor uue meedia turunduskanalitena kasutada otsingumootoreid, eelkõige Google võimalusi ja kodulehte moderniseerida. Autor soovitab e-posti teel edaspidigi kuukirjasid ja muud infot saata. Soovituslik oleks kindlasti monitoorida erineva sisuga kirjade tagasisidet ja statistikat, kui 39

40 paljud üldse kirja avasid ja edasi klikkisid. E-posti teel saadetava info sagedus võiks jääda üks kuni kaks korda kuus. Samuti soovitab autor koduleht optimiseerida ja kujundust parandada ellnimetatud viisidel. Kindlasti tasub kaaluda Youtube aktiivsemat kasutuselevõttu peamiste turunduskanalite n.ö abikanalina. Uue media kanlite eeliseks on see, et neid saab edukalt kombineerida ja linkida. Kombineerides erinevaid võimalusi saab Konetex Grupp OÜ oma turundustegevust veelgi edukamaks muuta. 40

41 KOKKUVÕTE Lõputöös selgitas autor välja, milliseid uue meedia kanaleid Konetex Grupp OÜ kliendid kasutavad ja eelistavad ning milliseid kanaleid ja kuidas ettevõte edaspidi peaks neid kasutama. Uuringu tulemused ja käsitletud teooria ja maailmatrendid on heaks aluseks ettevõtte turundustegevuste planeerimisel. Lisaks leidis kinnitust, tuginedes uuringu tulemustele, autori väide, et Facebooki kontole pole Konetex Grupp OÜ-l mõistlik lisaressurssi kulutada, kuna enamik klientidest ei kasuta tööalaselt seda uue meedia kommunikatsioonikanalit. Eesmärgini jõudmiseks uuriti ja analüüsiti Konetex Grupp OÜ klientidelt küsitluse kaudu saadud info põhjal nende eelistusi uue meedia kanalite tööalasel kasutamisel. Meetodiks oli kvalitatiivne küsitlus, mis viidi läbi ajavahemikus Analüüsiti, millist infot, millisest kommunikatsioonikanalist eelistatakse ettevõttelt saada. Küsitlus viidi läbi telefoniküsitluse vormis. Koguvalimiks oli 224 Konetex Grupp OÜ klienti, kes 2014 aasta jooksul kokku sooritasid vähemalt 1000 euro (ilma käibemaksuta) eest oste. Autor küsitles koguvalimist suvalises järjekorras erinevate ettevõtete tegevusvaldkondade kaupa, kuni igast tegevusvaldkonnast oli vastajaid 12 (kokku vastajaid 60). Kasutati valikvastuseid, viiepallilist hinnanguskaalat ja lahtiseid vastuseid. Lisaks kliendiuuringu läbiviimisele tutvutati teoreetilist baasi, võimalusi ja trende autori poolt Konetex Grupp OÜ-le soovitatud uue meedia kanalite kohta. Käsitleti ka sotsiaalmeedia Facebook ja Youtube teoretilisi võimalusi ja statistikal põhinevaid trende. Peaaegu kõik vastajatest olid mehed, ainult üks vastaja oli naine, moodustades 1,5% kogu vastajate hulgast. Demograafiliste küsimuste vastuseid üldistavalt kokku võttes saab öelda, et Konetex Grupp OÜ klient on keskealine, aastat vana meesterahvas, kes elab linnast väljas (kokku 78% vastanutest). Uuringu tulemustest selgus, et otsingumootoreid kasutas 65 % vastanutest, kellest alati kasutas 18% ja tihti 28% vastanutest. Autor soovitab kasutada Google AdWord võimalusi ettevõtte reklaamimiseks. Samuti on vaja koduleht muuta otsingumootorile optimeerituks (SEO). Tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimiseks kasutab erineva sagedusega kodulehe abi 50% vastanutest, ülejäänud 50% ei kasuta üldse. Autori hinnangul saab kodulehtede, kui infoallikate kasutatavust tõsta SEO ja kodulehe võimalikult 41

42 kasutajasõbralikuks muutmise abil. E-posti kasutas kokku 81% vastanutest tööalase info vahetamiseks. Üldse polnud e-posti teel edastatavat Konetex Grupp OÜ kuukirja lugenud 35%. Autori hinnangul tulenes see osaliselt sellest, et automatiseeritud saatmisel ei ole piisavalt hästi eristatus arvete saajate (tihti raamatupidaja) ja kauba tellija e-posti aadressid. Uuringust selgus, et 87% vastanutest ei kasuta tööalase info otsimiseks sotsiaalmeedia kanaleid üldse ja vaid 5% vastanutest on Konetex Grupp OÜ Facebooki postitusi näinud. Sellest tulenevalt ei soovita autor Facebooki arendamisele ressurssi kulutada. Facebooki kasutamist ei toeta ka demograafilised andmed vastajate kohta. Enamik Facebooki kasutajaid on pigem alla 35 eluaasta nii Eestis kui ka maailmas, kuid Konetex Grupp OÜ kliendid on enamik üle 35 eluaasta. Vaatamata vähesele sotsiaalmedia kanalite kasutamisele, soovitab autor Youtube videosid kasutada. Neid saab edukalt linkidena lisada kodulehele ja e-posti jalusesse ning mujalegi. Esialgsed kulud oleks minimaalsed, sest osadel esindatavatel tehastel, keda ettevõte esindab, on turundusvideod Youtubes olemas. Läbiviidud uuringu tulemused ja analüüs ning teoreetilise osa käsitlus koos ettepanekutega on heaks baasiks Konetex Grupp OÜ-le tulevastes turundustegevustes. Ettevõte saab edukalt kasutada erinevaid uue meedia kanalite võimalusi oma brändide tutvustamiseks ning toodete ja teenuste paremaks turustamiseks. 42

43 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Adobe Systems Inc. Global Digital Advertising Report Adobe Digital Index Q [Online] _Report/DI_Q314_digital_advertising_report_v5.pdf [ ] 2. Cambridge Dictionary. New Media [Online] [ ] 3. emarketer B2B Marketing: Benchmarks and Best Practices for 2014 [Online] [ ] 4. Google, Interest Over Time. [Online] US#q=facebook%2C%20youtube%2C%20twitter%2C%20instagram%2C%20goo gle%2b&cmpt=q&tz= [ ] 5. Google, Trends [Online] US#q=facebook,+youtube,+twitter,+instagram,+google%2B&cmpt=q&geo=EE [ ] 6. Gray M Measuring the Growth of the WebJune 1993 to June 1995 Massachusetts, MIT [Online] [ ] [ ] 7. Kabani. S The Zen of Social Media Marketing, Dallas, Benbella Books, Inc. 8. Klapdor. S Effectiveness of Online Marketing Campaigns. An Investigation into Online Multichannel and Search Engine Advertising. Munich, Springer Gabler. 9. Kotler P; Keller K. L Marketing Management 14. New Jersey, Prentce Hall. 10. Lee. J The Future of Facebook: Is Paid Reach Declining? [Online] [ ] 11. Manson. M Facebook Zero: Cosidering life after the Demise of Organic Reach. (Ogilvy & Mather) [Online] 43

44 [ ] 12. Miletsky, J.I Principles Of Internet Marketing, Boston, Course Technology Cengage Learning 13. Miniwatts Marketing Group. Internet World Stats [Online] [ ] 14. Nielsen J F-Shaped Pattern For Reading Web Content [Online] [ ] 15. Nielsen J How Long Do Users Stay on Web Pages? [Online] [ ] 16. Oxford Dictionaries, New Media [Online] [ ] 17. Pärson T Eesti statistika aastaraamat 2014 Statistikaamet, Tallinn 18. Radicati S. Statistics Report, [Online] Executive-Summary.pdf [ ] 19. Rampton J Things Your Video Marketing Strategy Should Include [Online] [ ] 20. Siu E Common Mistakes Companies Make With Google AdWord [Online] [ ] 21. Soiela. M. Statistikaamet, Kes, kus ja miks internetti kasutab? Eesti statistika kvartalikiri , Tallinn [Online] [ ] 22. Sotsiaalministeerium, Sotsiaalvaldkonna arengud [Online] editors/ministeerium_kontaktid/statistika/sotsiaalvaldkond/trendid2007- mai_1_.pdf [ ] 23. Statista Distribution of active Facebook users worldwide as of 4th quarter 2014, by age [Online] ( [ ] 44

45 24. Statista Leading social networks worldwide as of March 2015, ranked by number of active users (in millions). [Online] 25. Statistikaamet, Digilõhe noorte ja eakamate vahel väheneb [Online] [ ] 26. Syncapse, The Value of the Facebook Fan 2013: Revisiting Consumer Brand Currency in Social Media [Online] [ ] 27. The Radicati Group Inc Statistics Report, [Online] [ ] 28. Wikipedia The Free Encyclopedia. . [Online] [ ] 29. Wikipedia The Free Encyclopedia. SixDegrees.com [Online] [ ] 30. Youtube Statistics. [Online] [ ] 45

46 LISA 1. Ankeetküsimustik *Required 1. Ettevõtte tegevusvaldkond * o o o o o Põllumajandus Metsandus (lõikus, väljavedu) Tööstus Transport Kaevandus ja teetööd 2. Teie ametikoht * o o o o Juhatuse liige/tegevjuht Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Ostujuht/varustaja Muu amet, kuid tegelen ka määrdeainete ostuga 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks suhtluseks? * Ei kasuta Harva Mõnikord Tihti Kasutan alati Sotsiaalmeedia (Facebook, Youtube, Twitter jne) Blogid Foorumid Koduleht Wikipedia Otsingumootorid 46

47 Ei kasuta Harva Mõnikord Tihti Kasutan alati Võrguajakirjandus 4. Kas kasutate uue meedia kanaleid tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel? * Ei kasuta Harva Mõnikord Tihti Kasutan alati Sotsiaalmeedia (Facebook, Youtube, Twitter jne) Blogid Foorumid Koduleht Wikid Otsingumootorid (Google, Bing jne.) Võrguajakirjandus 5. Palun vastake lühidalt, miks kasutate eriti neid uue meedia kanaleid, mille kohta vastasite, et kasutate tihti või alati. * 6. Kas olete näinud Konetex Grupp OÜ Facebooki postitusi? * 47

48 Ei Harva Mõnikord Tihti Jälgin kõiki postitusi 7. Kas loete Konetex Grupp OÜ e-kuukirja? * Ei Harva Mõnikord Tihti Jälgin kõiki postitusi 8. Kui lugesite e-kuukirja, kuidas reageerisite? Kui ei lugenud, jätke sellele küsimusele vastamata. o o o Ostsin kampaaniatoodet Võtsin info teadmiseks Jagasin infot teistele edasi 9. Millisel kujul võiks Konetex Grupp OÜ Teile infot saata? Kirjeldage lühidalt * (rohkem pilte ja visuaali, rohkem tehnilist teksti, nende segu jne.) 10. Millist infot soovite kõige rohkem Konetex Grupp OÜ-lt? Kirjeldage lühidalt * 11. Teie sugu * o o Mees Naine 12. Teie vanus * o

49 o o o o o Teie elukoht * o o o Linn Küla või asula Maakoht asulast väljas 49

50 LISA 2. Küsimustiku detailsed vastused 1. Ettevõtte tegevusvaldkond 2. Teie ametikoht 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks suhtluseks? [ ] 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks suhtluseks? [Sotsiaalmeedi a (Facebook, Youtube, Twitter jne)] Põllumajandus Juhatuse liige/tegevjuht Harva Ei kasuta Kaevandus ja Juhatuse liige/tegevjuht Harva Ei kasuta teetööd Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Ei kasuta väljavedu) alati Transport Juhatuse liige/tegevjuht Ei kasuta Ei kasuta Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta teetööd Transport Juhatuse liige/tegevjuht Mõnikord Ei kasuta Transport Juhatuse liige/tegevjuht Mõnikord Mõnikord Tööstus Ostujuht/varustaja Mõnikord Ei kasuta Transport Juhatuse liige/tegevjuht Harva Ei kasuta Transport Juhatuse liige/tegevjuht Mõnikord Ei kasuta Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta Tööstus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Harva Ei kasuta teetööd Transport Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta Transport Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta Kaevandus ja Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta 50

51 teetööd Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta teetööd Transport Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta Põllumajandus Juhatuse liige/tegevjuht Harva Harva Põllumajandus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Metsandus (lõikus, Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta väljavedu) Põllumajandus Ostujuht/varustaja Kasutan Ei kasuta alati Metsandus (lõikus, Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Mõnikord väljavedu) alati Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Ei kasuta väljavedu) alati Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Tihti alati Tööstus Ostujuht/varustaja Kasutan Ei kasuta alati Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta teetööd Tööstus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Mõnikord alati Põllumajandus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Harva Kaevandus ja Juhatuse liige/tegevjuht Mõnikord Ei kasuta teetööd Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Harva väljavedu) alati Transport Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Ei kasuta Transport Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Mõnikord Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Harva Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Harva Tihti Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Ei kasuta 51

52 teetööd alati Tööstus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Kasutan alati alati Kaevandus ja Ostujuht/varustaja Mõnikord Ei kasuta teetööd Kaevandus ja Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Harva teetööd Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Harva Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Mõnikord väljavedu) alati Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Ei kasuta väljavedu) alati Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta väljavedu) Transport Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Tihti Kaevandus ja Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Ei kasuta teetööd alati Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta väljavedu) Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Ei kasuta Ei kasuta Põllumajandus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Mõnikord Tihti Tööstus Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Tihti Ei kasuta Metsandus (lõikus, Tehnikajuht/hooldusjuht/meister Kasutan Mõnikord väljavedu) alati Tööstus Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Transport Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta Metsandus (lõikus, Juhatuse liige/tegevjuht Kasutan Ei kasuta väljavedu) alati Põllumajandus Muu amet, kuid tegelen ka Harva Harva määrdeainete ostuga Metsandus (lõikus, Ostujuht/varustaja Tihti Ei kasuta 52

53 väljavedu) Kaevandus ja teetööd Juhatuse liige/tegevjuht Tihti Ei kasuta 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks suhtluseks? [Otsingumootorid] suhtluseks? [Blogid] suhtluseks? [Foorumid] suhtluseks? [Koduleht] suhtluseks? [Wikipedia] Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Harva 53

54 Harva Harva Harva Harva Harva Ei kasuta Mõnikord Tihti Tihti Kasutan alati Ei kasuta Mõnikord Tihti Tihti Kasutan alati Ei kasuta Harva Mõnikord Mõnikord Kasutan alati Harva Harva Kasutan Kasutan Kasutan alati alati alati Mõnikord Mõnikord Tihti Mõnikord Kasutan alati Ei kasuta Harva Kasutan Kasutan Kasutan alati alati alati Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Harva Harva Harva Kasutan alati Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Harva Tihti Tihti Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Mõnikord Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Mõnikord Harva Harva Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Kasutan Ei kasuta Mõnikord alati Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Tihti Harva Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Mõnikord Mõnikord Harva Harva Tihti Harva Tihti Harva Mõnikord Mõnikord Tihti Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Tihti Ei kasuta Harva Tihti Harva Tihti Harva Mõnikord Mõnikord Harva Tihti Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Harva Tihti Ei kasuta Harva Mõnikord Mõnikord Tihti 54

55 Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Tihti Mõnikord Tihti Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Harva Mõnikord Kasutan Ei kasuta Tihti alati Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Tihti 3. Millist uue meedia kanalit kasutate isiklikuks suhtluseks? [Võrguajakirjandus] 4. Kas kasutate uue meedia kanaleid tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel? [ ] 4. Kas kasutate uue meedia kanaleid tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel? [Sotsiaalmeedia 4. Kas kasutate uue meedia kanaleid tööalase (k.a määrdeainetealase) info otsimisel? [Blogid] (Facebook, Youtube, Twitter jne)] Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta 55

56 Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Harva Tihti Tihti Ei kasuta Ei kasuta Tihti Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Kasutan alati Mõnikord Mõnikord Tihti Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Tihti Ei kasuta Ei kasuta Tihti Kasutan alati Mõnikord Harva Mõnikord Tihti Harva Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Harva Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta 56

57 Harva Mõnikord Harva Ei kasuta Harva Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Mõnikord Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Tihti Ei kasuta Ei kasuta Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Tihti Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Tihti Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Harva Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Tihti Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Tihti Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Tihti Ei kasuta Harva Mõnikord Mõnikord Harva Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta 4. Kas 4. Kas 4. Kas 4. Kas 4. Kas kasutate kasutate uue kasutate uue kasutate uue kasutate uue uue meedia meedia meedia meedia meedia kanaleid kanaleid kanaleid kanaleid kanaleid tööalase (k.a tööalase (k.a tööalase (k.a tööalase (k.a tööalase (k.a määrdeaineteal määrdeainetea määrdeainetea määrdeainetea määrdeainetea ase) info lase) info lase) info lase) info lase) info otsimisel? 57

58 otsimisel? [Foorumid] otsimisel? [Koduleht] otsimisel? [Wikipedia] otsimisel? [Otsingumooto [Võrguajakirja ndus] rid (Google, Bing jne.)] Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Harva Tihti Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Mõnikord Tihti Tihti Tihti Tihti Mõnikord Tihti Tihti Kasutan alati Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Tihti Harva Tihti Mõnikord Mõnikord Mõnikord Mõnikord Kasutan alati Mõnikord Mõnikord Kasutan alati Kasutan alati Kasutan alati Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Tihti Mõnikord 58

59 Harva Tihti Kasutan alati Kasutan alati Tihti Mõnikord Tihti Tihti Kasutan alati Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Kasutan alati Harva Ei kasuta Harva Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Mõnikord Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Tihti Harva Tihti Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Tihti Mõnikord Mõnikord Tihti Mõnikord Tihti Mõnikord Ei kasuta Harva Ei kasuta Harva Ei kasuta Harva Harva Ei kasuta Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Ei kasuta Tihti Ei kasuta Harva Harva Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Tihti Ei kasuta Harva Mõnikord Mõnikord Tihti Mõnikord Ei kasuta Harva Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Harva Harva Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Kasutan alati Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Ei kasuta Harva Tihti Kasutan alati Harva Tihti Tihti Ei kasuta Tihti Ei kasuta Tihti Ei kasuta Ei kasuta Mõnikord Harva Tihti Mõnikord 59

60 5. Palun vastake lühidalt, miks kasutate eriti neid uue meedia kanaleid, mille kohta vastasite, et kasutate tihti või alati. 6. Kas olete näinud Konetex Grupp OÜ Facebooki 7. Kas loete Konetex Grupp OÜ e- kuukirja? [] postitusi? [] harjumusest Ei Jälgin kõiki postitusi Ei kasuta midagi kui tahan siis küsin tutvuste kaudu Ei Ei ja tulen teie juurde ja ostan. müügimeeste käest info, ei kasuta netti väga. Ei Ei sealt saan infot, mujalt ei otsi Ei Jälgin kõiki postitusi ei vaata arvutit Ei Ei tutvuste kaudu on kõik ja ühele tarnijale truu. Ei Tihti meeldib kui müügimees käib kohapeal, muud infot ja pahna tuleb väga palju ka muidugi. infot saan müügimeestelt Ei Mõnikord saan müügimeestelt infot. meili tuleb ka palju. Ei Jälgin kõiki postitusi Info tuleb müügimeestelt. ja vanadest teadmistest. Ei Ei internetti kasutab väga vähe Ei Ei Vankooli mees, lähen ise kohale kui vaja midagi on Ei Ei Kogu info saan müügimeeste käest sest nemad teavad kindlaid parameetreid ja ise otsida seda raske. mitukümmend aastat kogemust annavad ka teadmisi, kindlad tooted juba olemas ja muud ei vaata väga. Ei Mõnikord 60

61 Helistan müügimehele kui infot on vaja. Ei Tihti kasutan teadmisi mis on aja jooksul saadud. Ei Mõnikord info on vanadest teadmistest, või käivad ju Tihti Tihti müügimehed siit ja sealt. Saan info müügimeestelt, nii on välja kujunendu aja Ei Ei jooksul Palju infot tuleb sinna. Ei Tihti Facebooki ei ole kõik info on mul olemas, ei otsi kuskilt midagi. Ei Tihti muud pole vaja, vajalik info on olemas Ei Tihti pole väga arvuti inimene, googeldamine annab päris Ei Tihti hästi vastuseid ka eesti keeles. Arved ja pakkumised tihti meili kaudu, muidu vist ei kasutakski i mugavus ja kiirus Ei Jälgin kõiki postitusi Et kontrollida info vastavust Ei Harva kõige kiiremad vastused, päringud e-meilitsi Ei Ei viisakamad kui sotsiaalmeedia kaudu välja kujunenud nii Ei Jälgin kõiki postitusi Mugav, oleme harjunud. Facebook pigem Ei Mõnikord noorematele. ei Harva Harva Need on kõige tõhusamad. Ei Ei googlest saab infot lihtsalt, ja määrdeainete kohta ma Ei Ei infot ei otsigi harjumus Mõnikord Mõnikord otsingumootoritest saab kindlaid ja häid vastuseid, Ei Ei koduluhtedelt üldinfo, kontaktid mugavus Ei Jälgin kõiki 61

62 postitusi Kui tahan siis otsin googlist. Ei Tihti lihtsam Ei Ei vanad tutvused on see koht kust infot saan. Ei Mõnikord müügimehed ka. kui õli on otsas siis hakkan otsima kus odavalt saab Ei Mõnikord kõige informatiivsem, saab palju infot, lihtne otsida Ei Ei SMS vanast harjumusest, kuid viimasel ajal vähem. Ei Tihti Enamik sõpru Facebookis. Googeldades saab kiiresti info kätte. nii vana mees et facebooki ei ole ja meili mees rohkem Ei Jälgin kõiki postitusi Meilide teel tulb infot kõige rohkem sisse. Ei Tihti Meilitsi saab head infot Ei Ei Välja kujunenud, kõige kiirem viis infot leida kui Ei Ei vaja. info on olemas, üldiselt midagi juurde ei otsi, kui Ei Ei vaja siis kasutab palju võimalusi netist. otsekontaktid Ei Harva iga on sobilik kuna igapäevaselt kasutan kõige Ei Ei enam kiireim Ei Tihti tuleb info ise koju kätte, ja juba sissetallatud rajad, ei Ei Tihti pea midagi otsima. lihtsam Ei Mõnikord üldlevinud portaal kust saab kõik info Ei Tihti kõige lihtsam Ei Tihti harjumus Ei Mõnikord harjumus, pole internetiinimene eriti Ei Ei harjumus, lihtsam on Googeldada, kui foorumitest Ei Mõnikord otsida Infot saan müügiesindajalt. Ei Jälgin 62

63 kõiki postitusi kõige kiirem viis. Ei Tihti Välja kujunendu tooted juba ja infot on. Ei Tihti Harjumus Ei Tihti sellele eeldan et vastatakse minu poolt esitatud Ei Ei küsimustele omavad informatsiooni Ei Ei lihtam Ei Mõnikord kõige lihtsam Ei Ei 8. Kui 9. Millisel kujul võiks Konetex Grupp lugesite e- OÜ Teile infot saata? Kirjeldage kuukirja, lühidalt kuidas reageerisit e? Võtsin info Võiks tihemini infot saata. teadmiseks ei ole vaja saata, saan info ise teie käest pole oluline üldse Võtsin info ei soka öelda teadmiseks ei vaata meile Ostsin kui vaja on siis ostame, sente ei loe, kampaania kampaania toodet ostame kui teda vaja toodet on. Võtsin info ei soka midagi tahta teadmiseks Võtsin info praegu on hea küll ju 10. Millist infot soovite kõige rohkem Konetex Grupp OÜ-lt? Kirjeldage lühidalt Õlid, määrdeained Ei tea saan müügimeeste käest piisavalt, neid tuleb uksest ja aknast põhimõtteliselt. kampaania ei oska öelda Ei tea ei oska midagi tahta ei teagi 63

64 teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Ostsin kampaania toodet Ostsin kampaania toodet Võtsin info teadmiseks Ostsin kampaania toodet Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Ostsin kampaania toodet Võtsin info teadmiseks müügimehed suhtlevad piisavalt, Kirja teel pole vaja. ei vaata neid kirju, vana info mis on käes, sellest piisab. ei ole meieni jõudnud need kirjad kindlad tooted välja kujunenud. ei oska midagi tahta vahest on mõnda kampaania asja hea vaadata.aga ega kõike ka vaja ei lähe ei tea ei tea infot niigi palju ei oska midagi tahta olen kampaania ajal kasutanud võimalust. kõiki asju ei ole vaja, võtan teadmiseks e-meili kirjutada, pildid võivad olla ka, müügimees las helistab, kui midagi head pakkuda on tehniline, pildi võivad ka olla, kuid pole väga olulised visuaali ja müügimehe seletused kõrvale... pilti kui juttu, mõlemat. Ei oskagi ei oska öelda ei tea Ei oska öelda igasugustele küsitluse lehtedele ei vasta kunagi. ei tea ei tea ma infot on küll ei oska öelda ei tea. ei oska öelda, kõigega rahul ei oska öelda sooduspakkumisi toodete hinnainfo, tehniline info, omadused Infort uute toodete kohta sooduspakkumisi ja uute toodete 64

65 Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Jagasin infot teistele edasi Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks täpsemalt tahata midagi infot piisaval, küsib müükari käest kui vaja midagi teada. ei uudised iga minuni kirjad ei jõua. ei oska öelda Pole arvamust tehnilist teksti ja hindasid, pildid pole olulised tehniline info, pildid pole tähtsad, hind Ei ole soove Sulevi kaudu saan infot ei tea kord aastas on õli vajadus, vähe autosid, ei oska muud öelda infot on piisavalt Pildid on head, tunneb hiljem toote lihtsamini ära. Piltide ja jutu segu on hea. kampaania tooteid ka vaatan, kui saadate. tootetutvustusi infot on. toodete põhist infot, mida kasutame Ei tea uued tooted, vanade kohta infot, mis toimub, jne. müügimeestelt saan infot piisavalt Ei tea sooduspakkumised, mida üldse pakutakse, kampaaniapakkumised hinnainfot, sooduskampaaniad, huvitavat tehnilist infot õlide määrete kohta ei tea mida vaja seda saan Sulevitl küsida ei tea ei tea ei oska öelda Sooduspakkumisi, uute toodete infot koos hindadega. ei tea 65

66 Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks selgelt arusaadav tehn. info, kampaaniad juurde. meilile kuukirjad minuni ei jõua, vaid kontorisse ei vaata neid kirju üldiselt iga on sobilik kuna igapäevaselt kasutan kõige enam ei oska öelda sama mis on. visuaali rohkem vast midagi kuukirjade kaudu ostnud ei ole, kindlad tooted mida kasutame maili teel ja ega ei oska midagi olemasolevale juurde tahta tekstist piisab, pilt ka muidugi paha ei tee, (kui meil oleks) lühikirjeldus, pakendi pilt ka paha ei tee Kui midagi huvitab ja hind sobib võtan müügiesindajaga ühendust. otsin tooteid mida vaja on, muud pole vaja. teatud toodet mida kasutame on juba välja kujunendu ja ei oska muud tahta. sama nädala pakkumised ei oska öelda ei oska öelda toodetest ei tunne eriti et infost puudus oleks - kui midagi vaja siis küsin kampaaniate kohta kampaaniate kohta uut midagi ja natuke hinda ka müügimehed jagavad piisavalt tehnilist infot. ei tea öelda meid huvitavate toodete sooduskampaaniate infot sooduspakkumised hinnapakkumisi sooviks, tehnilist pole väga vaja, lühikirjeldusest piisab Kui midagi on vaja saan küsida toodet ja hinda müügiesindajalt. infot tuleb piisavalt igalt poolt tehniline info on oluline. 66

67 Võtsin info teadmiseks Võtsin info teadmiseks ei teagi ile meil kuukirjad minuni ei jõua, kuskile raamatupidamisse lähevad sooduskampaaniad sooduspakkumised hinnakirja midagi uut ei oska öelda 11. Teie 12. Teie 13. Teie elukoht sugu vanus Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Linn Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Linn 67

68 Mees Maakoht asulast väljas Mees Linn Mees Linn Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Linn Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Linn Mees Linn Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Linn Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast 68

69 väljas Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Linn Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Maakoht asulast väljas Mees Küla või asula Mees Linn Mees Linn Mees Linn Naine Küla või asula Mees Küla või asula Mees Küla või asula Mees Linn 69

70 LISA 3. Konetex Grupp OÜ sooduspakkumise näidis 70

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED

TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks

More information

Mobiiliäpid turunduses must auk?

Mobiiliäpid turunduses must auk? Turundus Facebook`is raiskab aega? Mobiiliäpid turunduses must auk? Väärarusaamad Facebooki võludest Mobiiliäppide võlud ja valud Nipid Facebookis ellu jäämiseks Koostanud: Aiki Arro Mida siit leiad? Kas

More information

Privaatsus sotsiaalvõrgustikes. Privacy in Social Networks. Bakalaureusetöö. Autor: Polina Rubtsova. Juhendaja: Birgy Lorenz. Autor:...

Privaatsus sotsiaalvõrgustikes. Privacy in Social Networks. Bakalaureusetöö. Autor: Polina Rubtsova. Juhendaja: Birgy Lorenz. Autor:... TALLINNA ÜLIKOOL INFORMAATIKA INSTITUUT Privaatsus sotsiaalvõrgustikes Privacy in Social Networks Bakalaureusetöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Birgy Lorenz Autor:...... 2011 Juhendaja:...... 2011

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL

KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Heli Vatman KLIENDI RAHULOLU JA LOJAALSUSE KUJUNDAMINE INSTRUMENTARIUM OPTIKA OÜ TARTU LÕUNAKESKUSE KAUPLUSE NÄITEL Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse

More information

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut

TARTU ÜLIKOOL. Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas. Sotsiaalteaduste valdkond. Ühiskonnateaduste instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Jaan Koolmeister Profileerimise tajumisest internetis gümnaasiumiõpilaste seas Lõputöö Juhendaja: Andra Siibak,

More information

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel

Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Innovatiivse teenuse väärtusloome Fits.me juhtumi näitel Bakalaureusetöö Koostaja: Kärt Kallaste Juhendaja: Margit

More information

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille

More information

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA

KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö

More information

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES

BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SOTSIAALMEEDIA KASUTAMINE TARTU ÜLIKOOLI ERIALARAAMATUKOGUDE TURUNDUSES TARTU ÜLIKOOLI MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽI RAAMATUKOGU NÄITEL Magistritöö

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid

IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor

More information

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL

NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Astrit Vanaveski NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL Bakalaureusetöö Õppekava Ärindus, peaeriala turundus

More information

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL

SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristjan Vaikjärv SÜNDMUSTE TURUNDUS MTÜ PÜHA LOOMAAED NÄITEL Lõputöö Juhendaja: MSc Helen Ilves Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Sündmusturism ja turundus

More information

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL

MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA

More information

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL

ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Turunduse õppetool Inga Korpõljova ERINEVATE TEGURITE MÕJU HINDAMINE ROHELISES TURUNDUSES KASUTATAVATE ÖKOMÄRGISEGA TOODETE OSTUOTSUSELE EESTI

More information

Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika

Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjandusliku sisu müük internetis: maailma teooria ja Eesti praktika Bakalaureusetöö Lennart Ruuda Juhendaja: Halliki Harro-Loit,

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs

RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetool Ave Annuk RAHVUSVAHELISE BRÄNDI KUJUNDAMINE TARKVARAARENDUSETTEVÕTTES MCRLabs Bakalaureusetöö

More information

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD

PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD Uuringu teoreetilised ja empiirilised lähtealused Maria Murumaa-Mengel Pille Pruulmann-Vengerfeld Katrin Laas-Mikko SISUKORD SISUKORD... 8 SISSEJUHATUS...

More information

Katre Kõvask: Ühtne tarkvara hoiab kõvasti meie aega kokku. Premia Foodsi juhatuse esimees. Mobile Loyalty lahendus, mis tagab konkurentsieelise

Katre Kõvask: Ühtne tarkvara hoiab kõvasti meie aega kokku. Premia Foodsi juhatuse esimees. Mobile Loyalty lahendus, mis tagab konkurentsieelise Mobile Loyalty lahendus, mis tagab konkurentsieelise Komplekteerimisest võidab nii klient kui ka ettevõtja LK 16 LK 26 Kaardipilt annab hea ülevaate klientidest, varadest ja logistikavõrgust LK 32 ÄRIRAKENDUSTE

More information

BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL

BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL Mari Piho BRÄNDI TUNTUS JA KLIENDIPROFIILI ANALÜÜS ETTEVÕTTE 2204DESIGN OÜ NÄITEL LÕPUTÖÖ Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...

More information

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel

Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Meeri Tiirats Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel Bakalaureusetöö

More information

Competitiveness of textile and clothing industry

Competitiveness of textile and clothing industry Competitiveness of textile and clothing industry Results of the survey Tallinn, 26 May 2005 This document has been produced with the financial support of the European Community s BSP2 programme. The views

More information

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL

PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Roman Gorohh PERSONALI MOTIVEERIMINE JA TÖÖRAHULOLU AS NARVA JÕESUU SANATOORIUMI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: assistent Liina Puusepp Pärnu 2013 Soovitan suunata

More information

ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES

ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Anna Haritonova ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES Lõputöö Juhendaja: Maret Güldenkoh, MBA Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL

BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Viktoria Jesjutina BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Tõnu Roolaht Tartu 2013 SISUKORD

More information

PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD

PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD Uuringu metodoloogia ja tulemused Maria Murumaa-Mengel Pille Pruulmann-Vengerfeld Katrin Laas-Mikko SISUKORD SISUKORD... 36 MEETOD JA VALIM... 37 VALIM

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

E-lasteaia lahendus Laagri Lasteaia näitel Implementing E-Kindergarten. The Case of Laagri Kindergarten

E-lasteaia lahendus Laagri Lasteaia näitel Implementing E-Kindergarten. The Case of Laagri Kindergarten Tallinna Ülikool Informaatika instituut E-lasteaia lahendus Laagri Lasteaia näitel Implementing E-Kindergarten. The Case of Laagri Kindergarten Bakalaureusetöö Autor: Elyna Nevski Juhendaja: Kaido Kikkas

More information

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES

RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES TARU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Karo-Andreas Reinart RIIGI MAJANDUSARENGU JA INDIVIIDI SUBJEKTIIVSE HEAOLU HINNANG PALGATÖÖTAJATE LÕIKES Bakalaureusetöö Juhendaja: doktorant Allan Teder Tartu 2015 Soovitan

More information

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel

Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Facebooki kasutuspraktikad ja kasutajate motivatsioon fännilehtedega liitumisel Bakalaureusetöö (6 EAP) Liina Liiv

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Lenneli Noobel Juhtumikorraldus Eesti Töötukassa Lõuna-Eesti piirkonnas Magistritöö Juhendaja: Reeli Sirotkina Juhendaja

More information

Välitöö: Mai 2009 Välja antud: Oktoober 2009

Välitöö: Mai 2009 Välja antud: Oktoober 2009 Flash Eurobarometer The Gallup Organization Flash Eurobarometer European Commission Tarbijakaitse ja tarbijaõigused Eestis.osa Välitöö: Mai Välja antud: Oktoober Käesolev ülevaade on tellitud EÜ Peadirektoraadi

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm

Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm 675.36.5 4. märts 2008 Aruanne Taust Lõplik eelnõu Aruanne ja suunised sotsiaalvõrkude teenuste privaatsuse kohta - Rooma memorandum - 43. koosolek,

More information

Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel

Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel Magistritöö (30

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

BLOGIJA JA REKLAAMIOMANIKU VAHEL KOMMUNIKATSIOONI LIHTSUSTAMISEKS VEEBIRAKENDUSE ANALÜÜS JA PROTOTÜÜBI ARENDAMINE

BLOGIJA JA REKLAAMIOMANIKU VAHEL KOMMUNIKATSIOONI LIHTSUSTAMISEKS VEEBIRAKENDUSE ANALÜÜS JA PROTOTÜÜBI ARENDAMINE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDK40LT Natalja Sentjureva 134312IABB BLOGIJA JA REKLAAMIOMANIKU VAHEL KOMMUNIKATSIOONI LIHTSUSTAMISEKS VEEBIRAKENDUSE ANALÜÜS JA

More information

PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS

PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Kadri Rahkema PÕLLUMAJANDUSTOOTJAST ÄRIKLIENDI TARBIJAKÄITUMINE JA TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕJU OSTUPROTSESSIS Lõputöö Juhendaja: Anne Roosipõld,

More information

LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED NING RAAMATUKOGUDE ROLL MUUSIKAINFORMATSIOONI VAHENDAJANA

LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED NING RAAMATUKOGUDE ROLL MUUSIKAINFORMATSIOONI VAHENDAJANA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad eriala Maiga Parksepp LÄÄNE-VIRUMAA GÜMNAASIUMIDE 9.-12. KLASSIDE NOORTE MUUSIKAINFORMATSIOONI VAJADUSED

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING

VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

Stanley Black & Deckeri ülemaailmne privaatsuspoliitika

Stanley Black & Deckeri ülemaailmne privaatsuspoliitika Stanley Black & Deckeri ülemaailmne privaatsuspoliitika VIIMATI UUENDATUD 27. september 2018 Reguleerimisala. Siinne privaatsuspoliitika kehtib ettevõtte Stanley Black & Decker, Inc. ning selle sidusettevõtete

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

Koolituskeskuste tulevikuvisioonid -Some on kohal

Koolituskeskuste tulevikuvisioonid -Some on kohal Koolituskeskuste tulevikuvisioonid -Some on kohal Koolituskeskuste tulevikuvisioonid -Some on kohal Koostaja: Satu Nurmela Brahea Koolitus- ja Arenduskeskus Turu Ülikool - University of Turku Turun yliopiston

More information

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL

TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ann Helen Turgan TH3 TEENINDUSSTANDARDITE ROLL HOTELLI TEENINDUSKULTUURI ARENDAMISEL NORDIC HOTEL FORUM NÄITEL Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2017 Soovitan

More information

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES

TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Reisikorraldus Annika Kibus TULEMUSLIK MÜÜK LÄBI VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE EESTI SÜNDMUSKORRALDUSAGENTUURIDES Lõputöö Juhendaja: Liia Hokkanen, MA Tallinn 2016 RESÜMEE Käesoleva

More information

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela

More information

INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE

INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE SISUKORD RESÜMEE... MÕISTED... JOONISTE JA TABELITE LOETELU... SISSEJUHATUS... 1. INTERNETI TEOREETILISED KÄSITLUSED... 1.1. Sotsiaal-kognitiivne

More information

SISUKORD HÄID NÄITEID

SISUKORD HÄID NÄITEID MAHETOIDU TURUNDUS SISUKORD HÄID NÄITEID Sissejuhatus 3 Turundustegevuse uuendamine 4 Tootekontseptsioon 5 Tooteportfell 6 Pakend tänapäevasel turul 7 Mahetoote märgistamine 8 Kaubamärgi kujundamine ja

More information

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines

aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines 20 aastat ravimistatistikat Eestis Years of Estonian Statistics on Medicines aastat ravimistatistikat Eestis 20 Years of Estonian Statistics on Medicines Tartu 2015 Toimetanud Edited by: Ravimiamet Estonian

More information

probleemidest tuleb rääkida kohe LK 34 Mobiilisõbralik koduleht toob kliendid teie juurde

probleemidest tuleb rääkida kohe LK 34 Mobiilisõbralik koduleht toob kliendid teie juurde EMT ja Elioni ärikliendiajakiri Sügis 2015 Heli Sadam: probleemidest tuleb rääkida kohe LK 8 LK 4 Kus peitub maaettevõtluse elujõud LK 30 Soomlase kogemus Eestis: kiire ja paindlik töötempo, kuid olematu

More information

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS

ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kalle Lill ETTEVÕTTE SIA ANTTI ARENGUPERSPEKTIIVID LÄTIS Lõputöö Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Organisatsiooni sise-

More information

Juhtimine. Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! TEADMISTE KAUDU EDUKAKS!

Juhtimine. Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! TEADMISTE KAUDU EDUKAKS! Juhtimine mai 2014 nr 5 (107) Juhi Sina majandust! TTÜ majandusteaduskond annab selleks parima hariduse! Dokumentide vastuvõtt 26. juuni - 4. juuli 2014 Bakalaureuseõpe TEADMISTE KAUDU EDUKAKS! Magistriõpe

More information

ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL

ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Kristina Garmatjuk ETNOTSENTRISMI MÕJU EESTI TARBIJATE OSTUKÄITUMISELE NAHAHOOLDUSVAHENDITE NÄITEL Magistritöö Juhendaja:

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma

More information

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas

Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Tartu kuvand reisisihtkohana kohalike ja välismaiste turismiekspertide seas Bakalaureusetöö (4 AP) Autor: Maarja Ojamaa Juhendaja:

More information

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and

More information

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,

More information

Kasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist

Kasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist 3. Kasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist Selle peatüki materjali põhiosa omandatakse praktiliste tööde käigus, samuti on selle kohta olemas ulatuslik ja mitmekesine eestikeelne kirjandus. Seetõttu

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

ÜHTSE EUROMAKSETE PIIRKONNA (SEPA SINGLE EURO PAYMENTS AREA) MAKSETELE ÜLEMINEK EESTI ETTEVÕTETES

ÜHTSE EUROMAKSETE PIIRKONNA (SEPA SINGLE EURO PAYMENTS AREA) MAKSETELE ÜLEMINEK EESTI ETTEVÕTETES TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusarvestuse instituut Finantsarvestuse õppetool Merilin Moora ÜHTSE EUROMAKSETE PIIRKONNA (SEPA SINGLE EURO PAYMENTS AREA) MAKSETELE ÜLEMINEK EESTI ETTEVÕTETES

More information

Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel

Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Suhtlusportaalide kasutajaeelistuste muutumine Orkuti ja Facebooki näitel Bakalaureusetöö Autor: Kaspar Aug Juhendaja:

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

DIGI-TV JA MOBIILTELEFONI KASUTUSVÕIMALUSED AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISEL

DIGI-TV JA MOBIILTELEFONI KASUTUSVÕIMALUSED AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISEL DIGI-TV JA MOBIILTELEFONI KASUTUSVÕIMALUSED AVALIKE TEENUSTE OSUTAMISEL Uuringu lõpparuanne Autorid: Külvi Noor (Poliitikauuringute Keskus Praxis) Triin Mahlakõiv (E-Riigi Akadeemia) Hannes Astok (E-Riigi

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

KUULSUSTE KASUTAMINE SIHTKOHA TURUNDUSES EESTI NÄITEL

KUULSUSTE KASUTAMINE SIHTKOHA TURUNDUSES EESTI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Marit Piirman KUULSUSTE KASUTAMINE SIHTKOHA TURUNDUSES EESTI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja, MSc Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Kuulsuste

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO 4037-2:2015 RÖNTGENI JA GAMMA REFERENTSKIIRGUS DOSIMEETRITE JA DOOSIKIIRUSE MÕÕTESEADMETE KALIBREERIMISEKS JA NENDE KOSTE MÄÄRAMISEKS SÕLTUVANA FOOTONI ENERGIAST Osa 2: Kiirguskaitseline

More information

5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL

5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut 5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL Bakalaureusetöö Koostaja: Inga Kald

More information

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP

TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP EESTI MAAÜLIKOOLI Majandus- ja sotsiaalinstituut Erki Saar TÖÖTAJATE RAHULOLU- JA MOTIVATSIOONIUURING OÜ KÄPP GRUPP NÄITEL EMPLOYEE MOTIVATION AND JOB SATISFACTION IN THE EXAMPLE OF KÄPP GRUPP Bakalaureusetöö

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad

Kultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,

More information

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine

Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid

More information

HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL

HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Marlen Väli HEATEGEVUSE TOETAMINE ETTEVÕTETE POOLT VÄHIRAVIFONDI KINGITUD ELU NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: lektor

More information

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor

More information

Põhikoolijärgsed haridusvalikud

Põhikoolijärgsed haridusvalikud Põhikoolijärgsed haridusvalikud Janno Järve Indrek Seppo Mari Liis Räis 1 Põhikoolijärgsed haridusvalikud Autorid: Janno Järve, Indrek Seppo, Mari Liis Räis (Eesti rakendusuuringute keskus CentAR). Viitamine:

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm

Hea lugeja! Edu ja jõudu valitud teel! Kaidi Holm Hea lugeja! Hoiad käes hea valitsemise käsiraamatut vabaühendustele, mis loodetavasti ei sisalda mitte üksnes meeldivaid lugemishetki, vaid pakub ainet ka tõsiseks järelemõtlemiseks ning näpunäiteid, mida

More information

TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL

TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledž Ettevõtluse osakond Liisi Miller TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI TÕHUSTAMINE SAAREMAA SPORDIKOOLI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus...

More information

Indrek Otsus Ott Kiivikas

Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Indrek Otsus Ott Kiivikas Lugupidamisega Indrek Otsus Aprill 2012 Kuus aastat on liiga lühike aeg, et tuua muutusi kulturismi treenigumetoodika või toitumise põhimõtetesse, aga

More information

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta.

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. SISSEJUHATUS Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste ja õpetajate

More information

Isikuandmete kaitse delikaatsetes registrites

Isikuandmete kaitse delikaatsetes registrites Isikuandmete kaitse delikaatsetes registrites Jan Willemson, Arne Ansper, Monika Oit Versioon: 1.0 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 2 Ülevaade olemasolevatest delikaatsetest registritest 4 2.1 Justiitsministeerium.......................

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS

HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Kaisa Karba HANZA MECHANICS TARTU AS MÕÕDIKUTE ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Harald Kitzmann

More information

Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands

Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands EMCDDA 2004 selected issue In EMCDDA 2004 Annual report on the state of the drugs problem in the European Union and

More information

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg KAASAMINE avalikus sektoris ja vabakonnas KIRJUTASID Urmo Kübar ja

More information

SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST

SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.

More information