Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets

Size: px
Start display at page:

Download "Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets"

Transcription

1 Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Merje Leemets VEEBIPÕHISED LOODUSALASED LISAÜLESANDED LASTEAIA KOOLIEELIKUTE RÜHMALE Magistritöö Juhendaja: magister Tea Välk Autor: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tallinn 2007

2 Sisukord Sissejuhatus Arvuti ja lapsed Arvutiga õpetamise poolt Arvutiga õpetamise vastu Arvutisõltuvus Koolieeliku valmidus arvutiga õppimiseks Kooli ootused lasteaialt Loodusõpetuse tähtsus inimese kujundajana Loodusõpetuse olemusest Loodusõpetuse õpetamisest algklassides Eesti Vabariigi algusaastatel ( ) Kooliuuendusliikumine Eesti vabariigis ja loodusõpetus üldõppe raames Loodusõpetus Eesti koolides Nõukogude perioodil Loodusõpetus üldhariduskoolis inglisekeelsetes riikides ehk science Loodusteadused ja loodusõpetus Üldhariduskooli riikliku õppekava loodusõpetuse probleeme Loodusõpetuse eesmärgid ja õpipõhimõtted Loodusõpetuse didaktika üldküsimusi Loodusõpetus kui avastusõpetus Katse ehk eksperiment ja laboratoorne tegevus Teadusliku uurimistöö protsessid ja etapid Teaduslik mõtlemine Terminoloogia Loodusõpetuse metoodika elemente Õppekäigud Katsed Vaatlemine Didaktilised mängud Õpimapid ehk portfoliod Werkstattunterricht ehk töökojaõpetus Mõistekaart Teaduskeskus Näitlikustamine Ainekesksus lasteaias Alushariduse ja noorema kooliastme loodusõpetuse ainekavade võrdlus Kehtiva ainekava võrdlemine uue õppekavaga Loodusõpetuse lõimumise võimalused lasteaia vanemas rühmas Lõimumine emakeelega Lõimumine matemaatikaga Alusharidusele mõeldud multimeedia õppematerjale Virbits Alguse asi I Alguse asi II Liiklusmäng Siia-sinna läbi linna Perekond Tiibused

3 3.6. Kustuti Jalgrattamäng Loodusalaste lisaülesannete prototüübi kirjeldus Teema Sügis Alateema Aedviljad Alateema Puud Alateema Lilled Alateema Seened Alateema Linnud Teema Talv Alateema Linnud Alateema Imetajad Alateema Koduloomad Alateema Kes kus elab? Teema Kevad Teemad, mis vajaksid käsitlemist Loodusalastes lisaülesannetest tulenev kasu Lasteaiaõpetajate anketeerimise analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Summary LISA LISA

4 Sissejuhatus Oleme olukorras, kus e-panga, e-valimiste, e-kooli, e-õppe, e-politsei ja muude e -de tingimustes oskab peaaegu iga koolieelik arvutit käsitseda. Kaiser Family Foundation i uuringust aastal selgub, et 31% lastest vanuses 3. eluaastast ja nooremad kasutavad juba arvuteid. (About Kids Health, 2005) Seega on arvuti kaasamine lasteaia õppeprotsessi tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema. Laste huvi arvuti vastu on vaja rakendada õppeotstarbel, oluline on last õpetada suhtuma arvutisse kui töövahendisse mitte mänguasja. Midagi on selles valdkonnas ka ära tehtud koolieelikutele on lasteaedadesse jõudmas emakeelne Virbits, olemas on Alguse asi I, Alguse asi II ning liiklusmäng Liikluskool. Lugematul arvul on internetist leida võõrkeelseid mänge, mis on mõeldud kasutamiseks alates teisest-kolmandast eluaastast. Enamasti on sellised Internetis levivad mängud loodud ärilistel eesmärkidel ja pole didaktiliselt küllalt läbi mõeldud. Pealegi ei sobi paljud programmid meie lasteaedadele just nende keelelise erinevuse tõttu. Needki vähesed olemasolevad materjalid on orienteeritud emakeele ja matemaatika oskuste arendamisele. Programmiarendajate huviorbiidist on kahjuks välja jäänud looduse teema, mis annab lapse emotsionaalsel ja keskkonnateadlikkuse kasvatamisel palju võimalusi. Seetõttu on minu magistritöö peatähelepanu pööratud just lasteaia loodusõpetuse ainekavale, mis haakub suures osas ka kooli algastme loodusõpetuse ainekavaga. Momendil oleme olukorras, kus hetkel kehtib veel vana õppekava ja välja on töötatud uus raamõppekava. Seetõttu analüüsin kahe õppekava loodusainelist kattuvust ja rakendan oma ülesannetes teemasid, mis leiavad käsitlemist nii praegu kehtivas kui ka uues õppekavas. Magistritöö eesmärgiks on luua veebipõhiste loodusalaste lisaülesannete prototüüp, mis haakub lasteaia raamõppekavaga ning on tihedalt integreeritud emakeele ning matemaatika baasteadmistega. Ülesandeid saab kasutada ka 1. ja 2.klassi õpilaste iseseisvaks tööks ja näitlikustamiseks. Eesmärgist tulenevalt olen püstitanud järgmised ülesanded: tuua välja arvuti abil õpetamise poolt- ja vastuargumendid ning käsitleda arvutikasutamisega kaasnevaid probleeme; leida arvuti kaasamise võimalusi loodusõpetuse metoodika ning didaktikaga; 4

5 luua loodusalaste lisaülesannete prototüüp; uurida lasteaiaõpetajate valmisolekut arvuti abil koolieeliku õpetamiseks ja olemasolevaid tehnilisi võimalusi lasteaedades Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa lasteaedade baasil. Ajalooliselt on antud teema praktiliselt käsitlemata. Uuringuid lasteaias laste õpetamisest arvutiga minu andmetel pole Eestis läbi viidud. Samuti pole 100% kindlaid väiteid arvuti kahjulikust mõjust lapse arengule ei arvutiga õpetamise pooldajatel ega vastuväitjatel. Üha rohkem ja rohkem arvuteid jõuab kodudesse, koolid on juba kõik arvutiseeritud ja internetiseeritud, paljudel lasteaedadel on oma kodulehekülg, seega ka kindlasti arvuti või rohkem. Lisada lasteaia kodulehekülgedele õppematerjale on hea mõte kui last huvitab või õppetöö vajab pikemat harjutamist, saab Internetis paiknevate ülesannetega tegeleda ka kodus ema-isa juhendamisel, hiljem juba iseseisvalt. Kui laps juba veedab oma vaba aja arvuti ees, siis saab ta tegeleda vähemalt millegi arendavaga. Väike inimene vajab normaalseks arenguks midagi südamlikku ja kaunist, mitte mõttetut digitaalset sõjamängu. Sobilike digitaalsete õppematerjalide leidmise, kohandamise ja programmeerimise osas peaks sekkumine toimuma riiklikul tasandil. Vastavad institutsioonid peaksid rohkem tähelepanu pöörama sobilike digitaalsete õppematerjalide loomisele, ei saa lootma jääda üksikute erafirmade ja entusiastide peale. 5

6 1. Arvuti ja lapsed Tänapäeva kultuur on nn simulatsioonikultuur, kus otsitakse elamusi ja enamik neist saadakse meedia kaudu. Koolides tuleks meedia liike kasutada nii õppetöö objekti kui materjalina. Lugemisoskuse kõrval tuleb pidevalt arendada kirjaoskust, näiteks õpetada kunstiõpetuses pilditöötlusprogramme, viimistleda emakeelekirjandeid ja loovtöid tekstitöötlusprogrammides ning avaldada parinad neist netis. Kirjaoskuse üks osa on arvutiprogrammide kui töövahendite tundmine. (Pyhtilä, P. 2003) Põhikool peaks arendama üldist arvutialast kirjaoskust tekstitöötlust, arvuti kasutamist teabe hankimiseks internetist ning elektroonilise posti kasutamist. Alustada on otstarbekas klassi loodusõpetuse tundides, et edastada näitlikku materjali. (Umborg, J. 2002) Teadliku arvutialase kirjaoskuse arendamise alustamine võib toimuda juba lasteaias, seda enam, kui suuremas osas arvutit omavates kodudes koolieelikud juba arvutit mängimiseks kasutavad. Aastal 2009 on Eesti integreerunud Euroopa ja globaalse haridusruumiga. Haridussüsteem tagab kõigile õppureile paindlikumad võimalused võimetekohaseks ja vajadustele vastavaks arenguks. Traditsiooniliste õppemeetodite kõrval väärtustatakse koolis kaasaegseid õpilasi motiveerivaid õppemeetodeid, sh projektipõhist õppimist virtuaalsete õpiühisuste kontekstis ning suhtlus- ja õpioskuste arendamist IKT kaasabil. E-õpe on muutunud tänu suurenenud käepäraste IKT vahendite hulgale ning kvaliteedile koolide õppekorralduse osaks. Koolis omandatavad oskused ja teadmised kujundavad õppija eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskusi ning loovust nii, et ta suudab ja tahab ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda ning on valmis muutustega kohanemiseks pidevalt õppima. Haridussüsteem tagab haridusprotsessi arengu, seire ja kvaliteedi. (E-õppe arengukava üldhariduses aastatel ) Seega on Tiigrihüppe Sihtasutusel selge visioon üldhariduskooli ITK-alasest tulevikust, momendil puudub veel samalaadne strateegia alushariduse osas Arvutiga õpetamise poolt Üheks õpetamise oluliseks aspektiks on võime langetada usaldusväärseid ja objektiivseid hinnanguid õpilase õpiedukuse kohta. Teadmiste kontrollimine ja hindamine suunab õpilaste tähelepanu sellele, mis on õpitud materjalis oluline, suurendab õpihuvi, stimuleerib õppeotstarbelist kordamist ja sunnib õpilast järjekindlalt töötama. Üks võimalus muuta 6

7 teadmiste kontrollimine õpilastele meeldivamaks, huvitavamaks ja objektiivsemaks, on kasutada arvutite abi. Arvutite abil tunnis vastata eelistavad õpilased põhjendasid oma valikut väidetega, et on hea ennast ja oma teadmisi hinnata, omaette on rahulikum, keegi ei sega, ei näe ega kuule pealt, arvuti ei ärritu valede vastuste puhul nagu õpetaja ja kaasõpilased, ei hakka ka halvustama. Eeliseks loeti ka seda, et vastuste kontroll on kiirem ning vastata saab mitu õpilast korraga. Paljud õpilased tõid oma eelistuse põhjenduseks, et arvutiga kontroll on ausam. Uut osa sooviks õpilased omandada arvuti abil, kuna viimane võimaldab palju üle korrata ja nii saab materjal selgemaks. Samuti saab ise kõike proovida, arvuti aitab igati, materjal jääb paremini meelde, saab valida, mida ja kui suures mahus omandada ja arvuti ei eksi kunagi. (Luik, P. 1998) aastal viidi Kose Gümnaasiumis läbi eksperiment, mille abil püüti tõestada nii õpilastele kui õpetajatele arvutiõppe eeliseid. Selleks moodustati 8. klassi õpilastest kaks gruppi, millest üks grupp luges tavalist trükiteksti ja teine sedasama teksti hüpertekstina. Õpilaste ülesanne oli jätta tekstist meelde võimalikult palju faktilist materjali. Võrreldes kahe rühma lugemise funktsionaalsust, selgus, miks õpetajad ei soovi arvutit ainetunnis kasutada. Lugemisele vahetult järgneval reflekteerimisel olid hüperteksti lugenud õpilaste tulemused oluliselt tagasihoidlikumad kui tavalist teksti lugenud lastel. 24 tundi hiljem aga osutus pilt vastupidiseks. Kui tavateksti rühma laste küsitlustulemused vastasid unustamisteooriale (enamik õpilasi mäletas loetust kuni 40% vähem), siis hüperteksti lugejad oskasid vastata paremini kui vahetult pärast lugemist ehk mäletasid kuni 50% rohkem. (Matiisen, K. 2003) Arvutitega õppimise eelised: on kasutatav nii individuaalsel lähenemisel kui ka grupitöös, otstarbekas nii aeglaste kui ka kiire taibuga õpilaste puhul, arvuti ei väsi ega tüdine, õpetajal on võimalus tegeleda nendega, kes vajavad eraldi suunamist, arvuti on eksimatu ja objektiivne (Marandi, T. 1996), spetsiaalne tarkvara teeb võimalikuks lapsepärasema, kergema ja efektiivsema õppimise, stimuleeritud õppekeskkond annab enammotiveeritud õpilasi ja õpetajaid, võimaldavad diferentseeritud õpetust, võimaldab kohest tagasisidet selgeksõpitu ja puuduste kohta, positiivne tagasiside tõstab õpimotivatsiooni, 7

8 võimaldab puuetega lastel osaleda õppetöös, võimaldab õppida väljaspool kooli, on abiks suhtlemisraskustega õpilastele, (Arro, M. 1997) poisid õpivad põnevate arvutimängude kaudu rohkem kui tundides, tüdrukud harjutavad ruumilist mõtlemist, (Gurian, M., Ballew, A. C. 2004, 129) suurenevad õpilase võimalused ise tegutseda, otsustada, valida, muudab õppetöö vaheldusrikkamaks, võimaldab multimeedia kaudu kogeda palju niisugust, mida oma silmaga kunagi ei näe. Austraalia koolides tehtud uurimused on näidanud, et arvuti abil õppivad õpilased on orienteeritud pikemaajalistele ülesannetele, leiavad, et igavana tunduvad ülesanded on nüüd huvitavamad, on agaramad diskussioonides osalema, esitavad rohkem küsimusi, parandavad oma oskust kasutada trükitud materjale, muutuvad iseseisvamateks ja julgevad riskida (kantakse üle ka neile tegevustele, mis pole arvutiga seotud). (Arro, M. 1997) Poisid võtavad arvuti õppevahendina paremini omaks kui tüdrukud. Nende jaoks on arvuti päris hea motivaator. Tüdrukud üldiselt pelgavad tehnikat, kuid selleski osas on muutuseid märgata. Tänu tehnika arengule on erivajadustega lastel võimalus end väljendada, ning õppimisvõimalused on interneti avastamisega suurenenud. Tänapäeva ühiskonnas on rohkem infot kui eelnevatel põlvkondadel ja seeläbi oleme targemad kui kunagi varem, kuid ei tohi unustada, et teadmiste väärkäsitlemisel on kurjad tagajärjed. (Aruksaar, R., 2006) Huvitava metoodika arvutil õppimiseks, ja just väikelastele, on välja töötanud Norra professor Arne Trageton. Nimelt väidab professor, et lapsel on arvutit kasutades lihtsam kõigepealt kirjutama ja alles seejärel kirjutatut lugema õppida. Peatähelepanu pööratakse esialgu kirjutatu sisule, mitte niivõrd õigekirjale. Tragetoni arvates toob tema metoodika õpimisse rohkem mängu ja lapsele huvi pakkuvaid elemente. Omakirjutatud lugudest pannakse kokku ajalehti ja raamatuid, mis tänu trükikirjale näevad välja nagu päris. Lootus on, et selline õpetus toob lapsed taas raamatutele lähemale. Metoodikal on kokkulangevaid jooni Hea alguse metoodikaga, mis omakorda on väga lähedane Johannes Käisi propageeritule. 8

9 A. Trageton (2003) väidab: Arvutiga kirjutamine on normaalne suhtlemisvahend enamikus töökohtades kontrastiks domineeriva käsitsikirjutamisega 60 aasta eest. Meie projektis alustame kirjutamist arvutitel 6-aastate lastega ja viivitame korrektse käekirja õpetamisega 8-da eluaastani. 6-7aastastele on käsitsi kirjutamine raske, igav ja keeruline tehniline protsess. Mehaaniline toimemehhanism pole selles eas veel täiesti arenenud, eriti poistel, sõnade kirjutamine arvutil on lastele lihtsam. Lapsed õpivad samu tähevorme, kui kõikides raamatutes. Nad keskenduvad sisule nende kirjutatud sõnumites, mitte tähtede kujule ja õpivad rääkima, arutlema, kirjutama ja lugusid lugema. Meie projekt seisneb trükkimises, parema keele õppimises ja heas töövahendis, et dokumenteerida organiseeritud õppimise kvaliteeti põhikooli alumises astmes, kus kunstitegevused, mäng ja töö on domineerivateks meetoditeks Arvutiga õpetamise vastu Infotehnoloogia kiire ja laiahaardelise arenguga on kaasnenud ka selle protsessi võimalike negatiivsete mõjude ja tagajärgede uurimine. Eelkõige nähti ohtu selles, et arvuti tekitab staatilist elektrit ning kuvari katoodkiiretoru töötamisel tekib nii ioniseeriv kui ka mitteioniseeriv kiirgus. Kuvari väreleva kujutise tõttu prognoositi tõsiste silmakahjustuste kiiret sagenemist. Arvutite pideva täiustamisega on aga kiirgus viidud minimaalseks ja kujutiste kvaliteet ekraanil on võrreldav hea televiisori omaga. Sellele vaatamata on terviseprobleemid jätkuvalt päevakorral, kuigi rõhuasetus on märgatavalt muutunud. Üldlevinud on arvamused, et arvutid on ohtlikud ekraanikiirguse tõttu, madalsageduslik elektronmagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses. Meie tänaste teadmiste kohaselt on see tähtsusetu. (Soon, A. 2003) ekraanilt lugemine mõjub halvasti silmadele, arvutid võivad ohtlikud olla Carpal Tunneli sündrooni tõttu (masinakirjutajate jt kutsehaigus, kel käed pidevalt ühes asendis) (Arro, M. 1997), arvutid põhjustavad närvi- ja lihashaiguste sagenemist õpilastel aastal professor Hubert Kahni juhendatud teaduslik-praktilise uurimuse Töötingimused üldhariduskoolide arvutiklassides ja õpilaste terviseuuring käigus hinnati 30 üldhariduskooli 9

10 arvutiklassi hügieeni ja ergonoomia seisukohalt ning küsitleti neis töötavaid õpilasi. Närviarst uuris 414 ja silmaarst 125 arvutiga töötavat õpilast. Võrdlusrühma moodustasid õpilased, kes ei olnud üldse arvutiga tegelenud närviarst 133 ja silmaarst 144 õpilast. Arvutiga töötavate õpilaste ja võrdlusrühma terviseuuringute tulemuste võrdlemine näitas, et need on paljuski sarnased, ja pole alust väita, et meie üldhariduskoolides rakendatav arvutiõpe kahjustaks tervist. Sama tulemust kinnitas ka silmade uuring silmahaiguste ja refraktsioonihäirete osas arvutikasutajatel ja mittekasutajatel erinevusi ei ole. Kuigi arvutiga töötamine väsitab silmi, ei ole see lühinägevuse tekkes otsustav tegur. (Kahn, H., Moks. M, 2000, 16) Pedagoogikaspetsialistidele tekitab probleeme, et arvuti ei suuda teha otsuseid nagu inimene, arvuti ei suuda õpetada väärtusi, arvuti ei suuda osutada õpilasele vajalikku isiklikku tähelepanu, arvutitel baseerub koolisüsteem muutub automatiseerituks, kaob soojus ja sõbralikkus, mis inimestele omane, (Arro, M. 1997) varajasest kokkupuutest mehaaniliste stimulaatoritega võivad tekkida (eriti poistel) tähelepanuprobleemid, sest arvuti teeb aju eest töö ära ega lase vastavatel ajupiirkondadel (oimusagar ja vasak ajupoolkera) areneda, kui noort aju mõjutatakse mehaaniliste stimulaatoritega, ei arene kujutlusvõimega seotud ajufunktsioonid eelkõige paremas ajupoolkeras, mehaanilised stimulaatorid aeglustavad lugemis-, kirjutamis- ja rääkimisoskuse arenemist, (Gurian, M., Ballew, A. C. 2004, 130) arvuti loob mikromaailma, kus on lapsel pärast raske või lausa võimatu välja rabeleda, arvuti allutab lapse endale, tema tegevusvabadus on piiratud, arvuti soodustab ühekülgse maailmavaate kujunemist, arvuti eksimatus mõjub lapsele traumeerivalt, soodustab madala enesehinnangu ja alaväärsuskompleksi kujunemist. Kõik see võib juhtuda, kui arvutit koolitöös liiga palju rakendatakse või kehva tarkvara kasutatakse. Seega ei tohi arvutit koolitöös olla liiga palju, endiselt peab jääma kehtima vahelduse printsiip. Arvutit tuleb kasutada mõistlikult, et see ei mõjutaks inimsuhteid, 10

11 peenmotoorikat ja üldisi motoorseid oskusi, verbaalset ja sotsiaalset arengut ega loomulikku õpiprotsessi. (Gurian, M., Ballew, A. C. 2004, 131) Piret Kirsipuu (2005) väidab: Tõsine oht lapse kõne ja keele arengule on televiisor, video ja paraku ka juba arvuti. Uurimuse tulemustest on selgunud, et peale lasteaiapäeva veedab enamik lapsi aega televiisorit vaadates või arvutimänge mängides. Kuna eestikeelsete kanalite pealt eriti midagi ei tule, või on eetriaeg ebasobival ajal ja lastesaade lühike, vaadatakse saksa kanalitelt animafilme, niisamuti Cartoon Networki. Multifilmide väärtus on aga alla igasugust arvestust. Tegelaskujud on hirmuäratavad ja inetud. Üldised on filmides võitlusstseenid, kaklused, väljendid pole isegi mitte inglisekeelsed, vaid pigem släng. Ja samas lisab, et lapsevanema kohus oleks jälgida, mida ja millal laps vaatab. Kõnearengu seisukohalt peaks laps vaatama emakeelseid saateid, mis oleksid sõbralikud, mille keelekasutus oleks korrektne, kõnepruuk grammatiliselt õige, puuduks liigne släng. Arvuti taga istumiseks on lapsele ilmtingimata vaja panna ajapiirang. Toodud eri autorite seisukohad annavad küllaltki põhjaliku ülevaate arvuti abil õppimise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Üks on aga selge kui arvuteid kasutatakse niivõrd laialdaselt kõigil elualadel, ei saa ka koolitöö selles osas mingi erand olla, miks siis mitte ka lasteaed. Küsimus on vaid selles, kuidas neid võimalikult efektiivselt rakendada ja kuidas vältida negatiivseid ilminguid, mida tehnika rohke kasutamine endaga kaasa toob. Siin on suur töö ära teha lasteaiaõpetajatel, kes peaksid lapsi suunama arvutit kasutama töövahendina. Oluline on ka lastevanemate teavitamine arvuti eelistest ja puudustest õppeprotsessis Arvutisõltuvus Arvutitel on suur potentsiaal luua uusi väärtusi, aga ka raisata nii inim kui finantsressursse. Ühest küljest lihtsustavad arvutilahendused, näiteks tekstiredaktorid, e post, foorumid, on-line uudised jne oluliselt mitmete inimeste tööd ja omavahelist suhtlemist. Teisest küljest aga tekitavad mängud ja jututoad ohtlikku sõltuvust, mis võib kahjustada kasutajate vaimset ja ka füüsilist tervist. Nagu mitmel teisel puhul ei ole ka arvutisõltuvus väga kerge tekkima ja nii võib enamik inimesi PC d probleemideta kasutada ning elu raskendamise asemel suurendab see tunduvalt valiku ja tegutsemisvabadust. 11

12 Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib inimest arvutiga liigselt tegelema. Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutisõltlane kipub külastama tavatult ja mõttetult palju internetikauplusi, kasutama arvutialast sõnavara ka muus, sageli sobimatus kontekstis, eralduma sotsiaalsest elust, mis võib kaasa tuua probleeme perekonnas, aga ka sõpruskonnas ja töökohas. Samuti võib arvutisõltuvuse puhul esineda hirmu, kui inimene on arvutist kas või ajutiselt eraldatud. Hetkel ollakse arvamusel, et arvutisõltuvuse puhul annavad head raviefekti analoogsed meetodid, mis muude sõltuvusseisundite ravis. Igal juhul tähendab see, et taolise seisundi möödumine iseeneslikult on vähetõenäoline ja abi tuleb otsida raviasutusest. (Soon, A. 2003) Inimeseti on arvutisõltuvuse tekkimise tõenäosus erinev. Kõige kergemini näivad arvutitest sõltuvusse jäävat koduperenaised, kontoritöötajad, teismelised ja üliõpilased ühesõnaga need, kellel on aega, võimalusi ja oskusi pea piiramatuks arvutite kasutamiseks või kes kannatavad liiga väheste suhtlemisvõimaluste all. Siiski ei saa arvutisõltuvust lugeda vaid nimetatud gruppide probleemiks, selle küüsi võivad sattuda nii noored kui vanad, nii mehed kui naised. Interneti ja arvutite levik uutele elualadele aga võib endaga kaasa tuua sõltuvuse veelgi laiema leviku. Uute ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamise tõttu muutub arvutite käsitsemine järjest lihtsamaks, võimaldades isegi neil, kellel otsene tehnoloogiahuvi puudub, sattuda sõltuvusse arvutimeelelahutusest ja Internetist. Niisugusest hälbimisest annavad tunnistust teatud psühholoogilised ja füüsilised nähud. Psühholoogilised sümptomid: sõltlane tunneb end arvutit kasutades hästi või lausa eufooriliselt, selle intensiivse kasutamise lõpetamine näib võimatuna, sõltlane kulutab järjest rohkem aega arvutile, sõbrad ja perekond hakkavad jääma unarusse, arvutist eemal olles tunnevad sõltlased end depressiivsete ja kergesti ärrituvatena, perekonnale ja tööandjatele valetatakse oma arvutikasutusharjumuste kohta, tööl, koolis või kodus tekivad probleemid. Füüsilised sümptomid: karpaalkanali sündroom (tekitab öiseid valusid ja tuimust sõrmedes), silmade kuivus, sagedased peavalud, 12

13 seljavalud, ebaregulaarne toitumine, vähene hoolitsemine isikliku hügieeni eest, unehäired, muutused magamisharjumustes. (Kaha, A. 2002) Kindlalt võib väita, et arvutisõltuvus ei teki koolis või lasteaias arvutil õppeülesandeid lahendades. Koolis on arvutikasutus reguleeritud sotsiaalministri 7.juuni 2001.a määrusega nr 57 Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele, milles on sätestatud, et Õpitegevus alg- ja põhikoolis ning gümnaasiumis korraldatakse õpilaste vanusest lähtuvalt. Pideva õpitegevuse käigus ekraani jälgimise kestus ei tohi ületada: klassini 15 minutit; klassini 25 minutit; klassini 30 minutit. (Elektrooniline Riigiteataja, 2002) Lasteaiaealiste laste arvutikasutust reguleerib sotsiaalministri 25. oktoobri a määrus nr 64 Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine, kus on määratud, et lasteasutuse teleriekraani diagonaal peab olema vähemalt 54 cm. Teler paigaldatakse 1-1,3 m kõrgusele põrandast. Ruum peab võimaldama teleri vaatamist 4,5 m kauguselt; laste poolt personaalarvutite kasutamine peab olema kooskõlastatud tervisekaitsetalitusega. (Õigusaktide andmebaas ESTLEX, 2000) Arvutisõltuvuse tekkimisel tuleb kõne alla vaid kodune kontrollimatus. Vastutustundetute vanemate puhul, kes ei teadvusta või lihtsalt pole teadlik ohust, on arvuti heaks lapsehoidjaks. Laps on nõus tundide kaupa mängima arvutimänge, mis on küll atraktiivsed, kuid samas ei oma mingit last arendavat tegurit. Paljud neist on lisaks veel vägivaldsed ja ebamoraalsed, mistõttu tuleks hoolikalt jälgida, millega noor arvutihuviline tegeleb. Paljud vanemad oskavad küll öelda, millised programmid on nende laste lemmikud, kuid ei tea piisavalt palju programmide sisust. Teine viga on osta juhuslikult allahindluses olevaid programme, mis võivad osutuda ealiselt sobimatuteks. Seetõttu peab vanem eelnevalt ise tutvuma tarkvaraga. Nad peavad kindlustama, et väikestele lastele mõeldud arvutiprogrammid julgustaksid dialoogi ja interaktiivsust vastukaaluks lihtsalt osutamisele, klõpsimisele ja hiire liigutamisele. (How to prevent harmful impact of computer on your children) 13

14 Turu-uuringute AS viis aasta oktoobrikuus 6-14.a. laste hulgas läbi Omnibuss-uuringu, et selgitada välja laste interneti kasutamise harjumusi ja teavitada ohtudest. Uuringus osales 145 last (122 perest) üle Eesti. Uuringutest tuleb välja, et peaaegu iga päev kasutab 6-8.a. lastest internetti 47% ja 9-10 a. lastest ligi 71%. Jututubade ja suhtlusprogrammide kasutamise põhjuseks toodi välja vaba aja veetmise ja niisama lobisemine, olulise põhjusena aga sotsiaalse kuuluvuse tunnet. 62% lastest (9-10 a. poisid) arvasid, et interneti kaudu on hea sõpru leida, kellega hiljem ka kohtuda võiks. 47% lastest tunnistas, et neil on sõpru, kes on käinud täiskasvanutele mõeldud lehekülgedel. 16% lastest arvas, et internetis on teiste laste norimine ja kiusamine lubatud. Võõraste täiskasvanutega on internetis suhelnud 5% 6-14a. lastest. Uuringust selgus ka, et üldjuhul vanemad huvituvad sellest, mida nende lapsed internetis teevad, eriti 6-10a. laste vanemad. (Tõnumaa, Ü., 2006) Arvutikasutuse reguleerimise osas peaksime eeskuju võtma Soome Vabariigist, kus Sotsiaal-ja terviseministeerium soovitab oma kodulehel rääkida laste nõuandlates emadele ja isadele pärast lapse 2 aastaseks saamist arvuti ja meedia headest ning halbadest külgedest. Samadel teemadel soovitatakse vesteldakse vanematega iga kord, kui nad tulevad nõuandlasse. (Lapset ja tietotekniikka 2004) Samal veebilehel (Lapset ja tietotekniikka 2004) juhitakse täiskasvanute tähelepanu sellele, et enne kooli minekut võib infotehnoloogia olla seotud suurema riski kui võimalusega lapsele. Samas nenditakse, et vanemate ja laste koos tegutsemine internetis ja arvutite õppimine annab lapsele tähtsa sotsiaalse kapitali. Infotehnoloogia võib õpetada võrdsust, aktiivsust ja anda võimaluse otsustamiseks. Soome Eduskunna tuleviku töögrupp andis jaanuaris 2003 vanematele juhtnöörid, kuidas piirata peredes infotehnoloogiat ja meediat: sisuline juhendamine ja kokkulepped lepitakse kokku, mida võib vaadata ja mängida, otsustatakse, ostetakse, hääletatakse koos, mida valida, pakutakse lastele ka muid tegevusi ja hobisid, hulga piiramine lepitakse eelnevalt kokku kui palju programme võib vaadata, ajaline piiramine kui kaua võib arvutit kasutada, tehniline piiramine lapselukk (TV), filterprogrammid (internet). (Lapset ja tietotekniikka, 2004) 14

15 Lapse arvuti võiks olla elutoas, see annab talle võimaluse tihemini küsida ja arutada. Mitte üksi blokeerimine, füüsiline karistamine ega võlujõud ei too kõige tähtsamat mõistmist. Seda saab tekitada vaid hea sõna ja kannatlikkusega. (Kender, H. 2007) Austraalia veebilehekülg Young Media Australia soovitab õpetada lapsi olema kriitilised Interneti kasutajad. Oluline on, et laps teaks ja järgiks järgmiseid reegleid: kunagi ei tohi Internetis teistele anda enda ega oma sõprade nime, täita küsimustikke isiklike andmete kohta, kunagi ei tohi saata oma pilte Interneti teel, sest keegi võib neid kasutada ebamoraalsetel eesmärkidel, kui laps või nooruk soovib kohtuda näost näkku oma uue on-line sõbraga ole sellest teadlik, kunagi ei tohi vastata sõnumitele või meeldetuletustele, mis on peibutav, kõlvatu või agressiivne. Julgusta last sellisest juhtumist rääkima, aruta olukorda rahulikult ja saada koopia igasugusest sellisest sõnumist oma teenusepakkujale, lubatud on kasutada ainult neid jututubasid, mis on mõeldud just sinu lapse vanusegrupi jaoks, ole kriitiline informatsiooni suhtes, mida leiad Internetist. Internetis leiduv info on pärit erinevatest allikatest ja kõik nad pole usaldusväärsed. (The internet: benefits, dangers and strategies, 2006) Kahjuks pole leidnud sellist lastele ja vanematele mõeldus eestikeelset veebilehekülge, kus teavitataks arvutiga seonduvatest probleemidest. Arvutiga seonduvate probleemide vältimiseks on oma lastele piirangud kehtestanud ka tarkvarakorporatsiooni Microsoft ideoloogiline juht ja suuromanik Bill Gates argipäevadel 45 minutit ja puhkepäevadel 1 tund ekraaniaega. Pole välistatud, et just isiklikud kogemused viisid Microsofti omaniku uue toote arendamisele. Programm võimaldab lapsevanematel mitte ainult jälgida veebilehekülgi, mida nende lapsed külastavad, vaid ka nende kirjavahetust. On väga oluline, et vanemad teaksid, mida lapsed internetis näevad ja oleksid valmis sellest lastega rääkima. (Глава Мicrosoft запретил своим детям долго пользоваться компьютером, 2007) 15

16 1.4. Koolieeliku valmidus arvutiga õppimiseks Kõlbeliselt terve edu saavutamise motiiv on seotud lapse töökusega aastaste laste töökus areneb paremini, kui laps saab kogemuse, et edu saavutamine on seotud raskuste ületamisega. Töökus areneb siis, kui on töörahuldus, sh ka tänu sellele, kuivõrd laps suudab ennast pingutades oma edu vajadusi rahuldada. Tegevuse stiimuliteks on need vajaduste rahuldamise viisid, mis tekitavad lapsel positiivseid emotsioone seoses pingutamise tagajärgedega. (Kera, S. 2004, 36) Eelkoolieas omandab laps õppimise elemente. Õppimine sisaldub nii või teisiti igas tema tegevuses. Kuid lapse enda jaoks saab õppimine eri tegevuseks alles siis, kui ta saab ülesande ära õppida midagi uut. Õppeülesande eristamine kujuneb alles koolieelse ea lõpuks. Seoses sellega tekib lastel oskus tähelepanelikult kuulata ja täpselt täita täiskasvanute juhtnööre, tärkab huvi ülesannete täitmise viiside vastu, kujunevad enesekontrolli esimesed vilumused. (Ealine ja pedagoogiline psühholoogia, 1979, 43) Tänapäeva kool ei alusta õpetamist tühjalt kohalt. Ta arvestab, et lapsed tulevad 1. klassi vajalike eelteadmistega ning vilumustega ja, mis peaasi, arenenud taju ja mõtlemisega, mis võimaldab süstemaatiliselt vaadelda tundmaõpitavaid esemeid ja nähtusi, eristada olulisi iseärasusi, arutleda ja järeldusi teha. See eeldab lapse vaimse arengu kindlat taset. Lapsel peab olema sihipärane ja liigendatud taju, ta peab tundma mõtlemise üldistatud vorme ja põhilisi loogika operatsioone, sõnalis-loogilist mälu. Peale selle peavad lapsed valdama õppimiseks vajalikke oskusi. (Ealine ja pedagoogiline psühholoogia, 1979, 52) Uurimistulemustest on selgunud, et lapse nägemisteravus saavutab eluaastaks täiskasvanuga võrdse teravuse (või isegi ületab selle). On päris arusaavad, et selles vanuses aitavad nägemisteravust arendada kõik tegevused, kus laps peab midagi jälgima. Vanemad saavad kaasa aidata, kui juhivad tähelepanu ka kaugetele objektidele. Üldteada on ka see, et laps peaks silmaläätse lihaste arendamiseks pärast kauaaegset lähedase eseme vaatlust fokuseerima silma mõnele kauguses asuvale esemele ja vastupidi. (Leppik, P. 2000, 29) Lapse üldise arengu seisukohalt ei tohiks vanemad ja kool lapse käelist tegevust alahinnata. Käelise tegevusega on seotud lapse intellektuaalne areng. Et lapsel algab mõtlemine alati konkreetsetest esemetest või tegevustest, siis loob mitmekülgne käeline tegevus eelduse mõtlemise arenguks. Vanemate jaoks on seega väga tähtis luua käeliseks tegevuseks tingimused. 16

17 (Leppik, P. 2000, 29) käeliste liigutuste täpsust ja koordinatsiooni (koos nägemisega) aitab arendada ka töötamine arvutihiirega. Õpitava materjali näitlikustamine ja visualiseerimine mitmekesistab õppimisprotsessi. Õpetusprogrammide ja õppelindistuste kasutamine lisab paindlikkust õppijale kohast ja ajast sõltumata. (Lindberg, 2001, 47 ) Mõtlemise liigitus: sõnalis-loogiline mõtlemine peetakse inimese üheks põhiliseks mõtlemisliigiks. Selle aluseks on mitmesugused mõisted ja loogilised struktuurid, mis saavad toimida vaid tänu keelele. Lapsel saab tõelisest (abstraktsest) mõtlemisest rääkida alles siis, kui on omandatud piisavalt sõnavara ja mitmesuguseid mõisteid. näitlik-kujundlik mõtlemine seisneb mingi olukorra või selle muutuse ettekujutamises. näitlik-efektiivne mõtlemine on otseses seoses nägemistajuga. On päris selge, et lapse mõtlemine algab just näitlik-efektiivsest mõtlemisest. Viimane saab aga areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida ja kuulata). (Leppik, P. 2000, 51) Hea näitena väikelapse valmidusest arvutiga õppimiseks ja kasutegurist võib tuua eelpool kirjeldatud A.Tragetoni metoodika tulemustest. Põhikooli 3.klassi lõpus tehtud loovkirjutiste ja kirjutamisoskuse testide tulemustest võib järeldada, et arvutil kirjutajate tulemused olid kõrgemad. Eriti suur erinevus oli poiste tulemuste osas võrreldes käsitsi kirjutajatega (arvutil kirjutajatel 2,16 palli, käsitsi kirjutajatel 1,78 palli neljast võimalikust). Samuti oli arvutilõppinute käekiri parem algusest peale käsitsi kirjutanutest (arvutil kirjutajatel 2,74 palli, käsitsikirjutajatel 2,45 palli). Ainsaks testiosaks, milles käsitsikirjutajad olid paremad, osutus 1 minuti jooksul kirjutatud sõnade arv (arvutilkirjutajad 4,35 palli, käsitsikirjutajad 4,91 palli). (Targeton, A. 2003) Ivika Kivi (2002) viitab oma magistritöös artiklile, kus väidetakse, et Suurbritannia Newcastle i ülikooli teadlased jõudsid peale katset kasutada algklassides läbimõeldult infotehnoloogiat järeldusele, et laste lugemisoskus kasvas kuni viis korda ja aritmeetilised võimed paranesid umbes kolm korda kiiremini kui keskmiselt. Niisiis vastupidi väidetavale kartusele, et infotehnoloogia kasutuselevõtt pärsib laste lugemisoskust, on hoopis võimalik oluliselt lihtsustada ja kiirendada laste õppimist. Arvuti on paratamatult meie igapäevaelu osa. Laste uudishimu arvutiga tegelemise osas tuleb rakendada täiskasvanute suunamisel ja kontrollimisel arendava eesmärgi nimel. 17

18 1.5. Kooli ootused lasteaialt Laste kiirem areng ja suurem infotulv suunavad lapsi teadmisi ja oskusi omandama. Et see ei toimuks stiihiliselt ja valikuta, on arukas korrastada lapse õpitegevus vastavalt tema vanusele ja rakendada selleks sobivaid õpimeetodeid. Laste laiemat informeeritust arvestatakse ka koolis rakendatavates õppekavades, mis nõuavad nendelt kõrgemat arengutaset. Selleks, et koolis edukalt toime tulla, eeldab ettevalmistus kooliks lapse nende näitajate arengut, mis mõjutavad tema intellektuaalseid toiminguid, sh õppimist koolis. (Kera, S. 2004, 68) Varases lapsepõlves õppimist ja kasvatamist selgitavate teooriate alusel määratletakse eelõpetus eelkoolipedagoogikana kui täiskasvanute ja laste ühistegevus, täiskasvanute vaheline koostööprotsess ja laste omavaheline suhtlemine. Eelkoolipedagoogika väärtustab last aktiivse tegutsejana rühmakaaslaste hulgas, samuti täiskasvanu toetust ja vastutust nii laste kui ka eelõpetuse suundumuste eest. Õppimise keskmes on laps, kellele uute asjade omandamise idee avaneb oma tõlgenduste ja tähenduste kaudu. (Hujala, E. 2004, 23) Eeva Hujala (2004) toob kokkuvõtteks õppimispedagoogikast uuenevas eelõppes välja järgmised teesid: lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on hea olla, õppimine on lapse enda tegevuse tulemus, lapsed õpivad koostöö ja suhtlemise kaudu, laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes, lapsed õpivad mängu kaudu, lastel on sünnipärane vajadus teada ja selgusele jõuda, iga laps õpib oma individuaalses rütmis. Paljud lapsevanemad loodavad, et pannes oma lapse heasse kooli (heade õpetajate kätte), kindlustavad nad oma lapse eduka arengu. See on sügavalt ekslik arvamus, kui lapsega ei ole koolieelsel ajal tegeletud. Ka väga hea õpetaja ei suuda kompenseerida puudujääke, mis on 18

19 varasemal perioodil tekkinud kool ei ole kõikvõimas. Kool saab arendada seda, kuhu kooli alguseks on jõutud. (Leppik, P. 2000, 179) Kooliõpetajad tahavad, et lasteaiarühmas arendataks paremal tasemel lugemis- ja kirjutamis-, matemaatika- ja eneseväljendusoskust. (Talts, L., Sikka, H. 2003) Laps saab koolitööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju. See tähendab, et laps oskab pildi järgi jutustamisel näha asju omavahelistes seostes, neid seoseid seletada, mitte ei nimeta kujutatut üksikult. Tähtis on silmamõõdu areng, õieti küll oskus haarata hulki. Koolivalmiduse vaimsesse aspekti kuuluvad vaatlusoskus oskus kuulata, uurida, koondada tähelepanu ka igavamale tegevusele, tajude diferentseeritus ja mõtestatus oskus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest, kujutlused ruumist (all, üleval, peal, kohal jt.) ja ajast (eile, täna, homme, nädalapäevade nimetused, aastaaegade tunnused), oskus järjestada esemeid suuruse, pikkuse laiuse ja kõrguse järgi, s.o jada seaduspärasuste tunnetamine, võrdlemine ettepoole (paremale) ja tahapoole (vasakult); selleta on lapsel raske lahti mõtestada häälikute järjekorda sõna kokkulugemisel ja naturaalarvude rea seaduspärasusi, oskus anda esemetele, nende tunnustele ühine nimetus, jutustada oma lemmiktegevusest või sündmusest pildi ja/või saripildi järgi. (Neare, V. 1996) Väidetavalt saab laps koolis paremini hakkama, kui talle juba lasteaias on saanud osaks plaanipärane kasvatus, ta on saanud olla aktiivne ja tegevusest innustunud pedagoogiliselt pädevate täiskasvanute toel. Selles kasvatustegevuses õpib ta teadmistesse suhtumise viise ja õpib õppima. Nii valmistub ta kooliks arvatavasti kõige paremini. (Bratherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L. 2001, ) Lapse vaimseks arenguks on võimalik kasutada ka multimeedia abi. Keegi ei vaidlusta kvaliteetsete lastesaadete positiivset mõju. Heaks näiteks on ETV saade Saame kokku Tomi juures, kus on kasutatud rohkesti heatasemelisi animafilme. Mitmekülgselt arendavad on loodusfilmid. Ka arvutiprogrammid on siin teretulnud, tähtis on vaid jälgida mida ja kui kaua kasutada. 19

20 2. Loodusõpetuse tähtsus inimese kujundajana Parim vahend ja keskkond lapse arenguks on loodus. Läbi aegade on tuntud pedagoogid väga kõrgelt hinnanud looduse osatähtsust inimese kasvamisel. Johannes Käis, kes praeguseks jälle au sisse tõstetud, väitis, et Loodusõpetuse väärtust algõpetusel on seni hinnatud ühekülgselt, nähes selles päämiselt ainet, mis arendab mõistust ja annab kasulikke, elus tarvisminevaid teadmusi. See on ainult üks osa tema ülesannetest; nende kõrvale seame teised, veel tähtsamad kasvatuslikud ja hariduslikud väärtused, mida pakub loodusõpetus uues koolis. Loodusõpetuse alahindamine ja tema raamide üleliigne kitsendamine meie kooli süsteemis tooks kahju kogu kasvatustööle, jättes kasutamata mõjuvaimad loomulikud tegurid noorte vaimlises arendamises. (Käis, J. 1996, 160) Auväärne looduse- ja koolimees Villem Voore on öelnud, et loodus on inimesele kõik. Loodus on suur inimese kasvataja: ta kasvatab headust, õiget suhtumist. Kui laps looma või taime armastab, siis ta armastab ka inimest, ja see on väga oluline. Kahjuks paljud ei mõista seda hinnata. Võimaluse piires peaks ikka rohkem liikuma looduses. Ja kasutatagu inimesta abi, kes õpetaksid loodust nägema ja mõistma. Aga tegelikult ei saa vanas inimeses õiget suhtumist enam kasvatada. Seda tuleks teha maast madalast, lasteaiast alates. (Remmel, J. 2003) Loodusõpetuse õpetamise juhtmõte on loodusteadusliku mõtteviisi arendamine võimalikult laial alusel, integreerides kõiki loodusteadusi. Loodusõpetuse õpetamine on seda efektiivsem, mida rohkemate meeltega (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) uuritavat tajume. Loodusõpetuse kaudu kujundatakse lastes huvi ümbritseva vastu ning tähelepanelikku ja säästvat suhtumist keskkonda. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmesuguste keskkonnaprobleemidega vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus, mürareostus jm. igaühe käitumisest sõltub ümbritseva seisund. Oluline on lapsi jõudumööda kaasa haarata lähiümbruse keskkonnaprobleemidega tegelemisse. Oluline on lasta lapsel sageli looduses viibida, seal aktiivselt tegutseda, ringi liikuda, vaadelda, uurida, kogeda, selle kaudu õpib laps loodust ning looduses toimuvaid seaduspärasusi tundma. Omades teadmisi loodusest ning selles toimivatest omavahelistest seostest, hakkab laps loodust väärtustama ja armastama ning hoidma. Hoida saab vaid seda, mida tunned ja armastad. 20

21 Õppinud lapsena loodust tundma, on inimesel täiskasvanuna huvi ümbritseva looduse vastu suurem ning temas kujunevad loodussäästlikud hoiakud. (Norman, M. 2005) J. Käis (1996) on toonud loodusõpetuse osas välja loodushoiu kui inimese ühe olulise kõlbelise omaduse kujundamise vajalikkuse: Loodusearmastus juhib meid ka looduskaitse mõttele: meie ei luba rikkuda ja asjata hävitada seda, mis meile armas, veel vähem võime endale lubada elusolevale valu teha, küll aga tunneme neile kaasa ja tahame nende eest hoolitseda. Kaastundmus ja teiste eest hoolitsemine on kõlbelised väärtused, mida inimeses kõrgelt hindame ja seega noortes arendama peame. Looduse tundmaõppimise läbi arenevad kahtlemata kõik lapse meeled, laps peab suutma oma tähelepanu koondada, mille tulemusena areneb üks väga oluline oskus vaatlusvõime. Ümbritsevat analüüsides ja sünteesides areneb mõtlemisprotsess. Ennekõike võimaldab looduse tundmaõppimine arendada loogilise mõtlemise kujunemise eeldusi. Läbi selle tundmaõppimise õpib laps looma seoseid, arenevad mitmed tahtelised omadused: püsivus, järjekindlus, põhjalikkus, täpsus Loodusõpetuse olemusest Loodusõpetuse õpetamisest algklassides Eesti Vabariigi algusaastatel ( ) aastal laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale. Kehtestati ajutised õppekavad, kus pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ning maateaduse tundmaõppimisele aastal kehtestati uued õppeplaanid maa- ja linnaalgkoolidele. Maakoolides algas õppetöö hiljem ja lõppes varem, rohkem eraldati tunde matemaatikale ja loodusõpetusele klassil oli tunniplaanis 3 tundi kodulugu, mille ülesandeks oli laste tutvustamine kodukoha ümbrusega. Õpilasi õpetati ümbrust vaatlema, tähele panema, endale nähtust aru andma ja oma tähelepanekuid teistele edasi andma. Kodulugu pidi panema aluse 4.klassis algavatele ajaloo-, matemaatika- ja loodusõpetuse tundidele. (Andresen, L. 1995, 169) aastal puudus 1. ja 2. klassi õppeplaanist loodusõpetus eraldi õppeainena. 3.klassis käsitleti lihtsamaid füüsikalisi ja keemilisi nähtuseid, kodumaa tähtsamaid kiviliike ja mineraale ning üht bioloogilist ühiskonda (taimed, loomad), näiteks metsa. (Karik, H., Saar, A., Sirel, K. 2001, 7) 21

22 Kooliuuendusliikumine Eesti vabariigis ja loodusõpetus üldõppe raames Kooliuuenduse kõrgaeg Eesti Vabariigis langes kolmekümnendate aastate algusesse. Vana kool ei pööranud küllaldaselt tähelepanu loodusteaduste õpetamisele, ei valmistanud noori ette eluks ega tööks ühiskonnas. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Esile tõsteti üldõpetuse põhimõtet, mille järgi kooli algastmes tuli elu-, loodus- ja kultuurinähtusi tundma õppida mitte üksikute ainete kaupa, vaid komplekselt, eluliste tegevuste kaudu. Ideaalseks õppeaineid ühendavaks õppetegevuseks peeti algkooli algastmes kodulugu. (Andresen, L. 1995, 172) Loodusõpetus Eesti koolides Nõukogude perioodil Loodusõpetuse õppimine omas suurt tähtsust. Teadmised vee, õhu, kivimite, mulla, taimede ja loomade kohta aitasid õpilastel veenduda looduse mitmekesisuses. Õppematerjal, mis käsitles looduse komponentide vahelisi seoseid, suunas õpilasi juba maast-madalast tunnetama looduse terviklikkust. Loodusõpetuse kursus valmistas õpilasi ette süstemaatiliste loodusteaduslike ainete omandamiseks kooli kesk- ja vanemas astmes. Enamik õppematerjalist olid oma sisu poolest mõisted, mis ilmselgelt olid algklassi õpilastele ülejõu käivad ja igavad. Nii õpetati kivimeid põgusalt 2. klassis ja põhjalikumalt 3.klassis alateemadega Eesti NSV maavarad ja NSV Liidu maavarad. Õhu ja atmosfääri õppematerjali sisu hõlmas 3 põhiküsimust: õhu kui atmosfääri peamise koostisosa füüsikalised omadused ja koostis, meteoroloogilised elemendid ning meteoroloogiliste elementide režiim. Hüdrosfääri kohta omandatavad teadmised olid samuti sisu poolest enamasti mõisted. Suure osa mõistetest moodustas Eesti ja Nõukogude Liidu veekogude nimetused, lisaks nendele leidmine ja näitamine kaardilt. 1. klassi loodusõpetus oli sarnane tänapäevase loodusõpetuse ainekavaga: aastaaegade vaheldumine, taime- ja loomariik, kaasa arvatud koduloomad, köögiviljad, teraviljad ja teised kodulähedased elusorganismid. (Nilson, O., Raik, A., Riisalo, I., Tiits, A., Tiits, H., 1982) 22

23 Loodusõpetus üldhariduskoolis inglisekeelsetes riikides ehk science Science on selline loodusõpetus, mis käsitleb kõigi põhiliste loodusteaduste elemente - Physical Sciense füüsikat ja keemiat, Biological Sciense bioloogiat, Earth Sciense geograafiat, geoloogiat ja astronoomiat ning Health Sciense terviseõpetust. Suurbritannia üldhariduskoolis on algklassides kolm prioriteetset õppeainet emakeel, matemaatika ja Science. Seejuures on üldõpetuslikul õpetamisel kesksel kohal Sciense, kust emakeel ja matemaatika saavad ainest konkreetseteks rakendusteks. (Karik, H., Saar, A., Sirel, K. 2001, 7) Ka Saksamaal on levinud science-tehnology tüüp õpetus, loodusteadusi ja tehnika aluseid õpetatakse klassini eraldi õppeainena. See sobib hästi arvuti võimaluste tutvustamiseks ja kasutamiseks õppematerjalide näitlikustamisel. (Umborg, J. 2002) aastal hakati katseliselt ka Eesti koolides kasutama loodusõpetuse uut programmi, mis oli analoog science programmile. Science i eesmärk on õpetada loodusteaduse mõtteviisi ja meetodit. Selle kaudu püütakse loodusõpetusse uuesti tagasi tuua vaatlust, katset, tulemuste ülesmärkimist ehk protokollimist ja muud, mis J. Käisi loodusõpetuses oli Eesti algkoolis täiesti loomulikuna kunagi juba olemas ja moodustab ka tänapäevase science i üldaluse. (Rõõmussaar, P. 1994) Loodusteadused ja loodusõpetus Loodusõpetuses peaks õpetama lihtsal moel, mida on kindlaks teinud loodusteadused. Loodusteadusteks loetakse matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat, geoteadusi ja meditsiini. Matemaatikat võib pidada niihästi loodusteaduseks kui ka iseseisvaks, isearenevaks teaduseks. Koolis ongi matemaatika õppeainena loodusõpetuse suhtes iseseisev. Seega tuleks loodusõpetuses käsitleda kõigi eelpool nimetatud teaduste elemente ja võimalikult integreeritult. Loodusõpetus sisaldab teadmisis, millest hilisemas spetsialiseerumises kasvavad välja sellised õppeained nagu füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia. Õpetuse lähtekohaks on võetud põhimõtted: tutvu tundmatuga, lähemalt kaugemale või konkreetsemalt abstraktsemale. (Brotherus, A., Hytönen, J., Krokfors, L., 2001, 116) Seega ei ole loodusõpetus lihtsalt üks paljudest õppeainetest, vaid kompleksne ja rohkesti laboratoorseid vahendid nõudev õppeaine. 23

24 2.2. Üldhariduskooli riikliku õppekava loodusõpetuse probleeme Loodusõpetus on olnud kiiresti muutuva sisuga õppeaine. Johannes Käisi aegade kodulooline vaatlusõpetus on ajapikku asendunud erinevate loodusteaduslike ainete algkursusega, mille maht on omakorda kiiresti kasvanud. Tänaseks on muutunud juba mõeldamatuks, et kõike, mida inimkond valdab, suudetakse koolihariduse käigus põlvkonnalt põlvkonnale edasi anda. Eelmise sajandi algul ja keskpaigaski piirduti esimeste klasside loodusõpetuses koduümbruse taimede ja loomade välimuse, eluavalduste ja vastastikuste seoste tundmaõppimisega. Nüüd peavad niisama vanad lapsed tutvuma taime- ja loomariigi süstemaatikaga ning kasutama täpseid botaanika- ja zooloogiamõisteid. Tänane koolilaps õpib juba teises klassis naha ehitust ja seedeelundkonna elemente, kolmandas koostab vooluringi ja analüüsib õhu koostist. Õppeteemade hulka on tulnud palju sellist, millest algkooli ealised polegi võimelised aru saama, sest nende areng ei ole abstraktse mõtlemise tasemeni jõudnud. (Timoštšuk, I. 2003) Mõnda loodusõpetuse õpikut vaadates tundub, et see on mõeldud pigem täiskasvanutele kui algklassilapsele. Põhiline on info esitamine, selle mitmekülgse mõtestamise, kordamise, kinnistamise ja kontrollimise võimalustele pole pahatihti mõeldud. Info hulk on õpikutes nii palju kasvanud ja keerukuse aste suurenenud, et jääb mulje, nagu oleks 21. sajandi algkoolilaps mitu korda targem eelmise põlvkonna koolilapsest. Paraku kinnitab õppimis- ja arengupsühholoogia, et tänane laps on endiselt lihtsalt laps ja paljud keerukad loodusteaduslikud faktid pole talle arusaadavad ega tema vanuses omandatavad. Asi poleks nii halb, kui tänane loodusõpetus poleks nii õpikukeskne. Peale õpiku ja töövihikute muid õppevahendeid peaaegu polegi. Õpetajad tunnevad puudust ka kõige lihtsamaid loodusuuringuid võimaldavatest õppevahenditest. Minimaalseimagi komplekti olemasolu koolis pole tagatud. Multimeedia võimaluste kasutamisest algklasside loodusõpetustunnis pole mõtet rääkidagi. (Timoštšuk, I. 2003) Multimeediat on võimalik kasutada üldhariduskooli keskastme loodusõpetuse tundides, koolidesse on jõudnud õpitarkvara pakett Multimeedia õppevahendid loodusteadustes. I osa. Komplekt sisaldab järgmisi teemasid: aine olekud, keemilised ja füüsikalised nähtused, lihtained, liitained ja segud, vaatame aatomit ning perioodilisusetabelit. Multimeedia vahendite abil saab muuta nähtamatu nähtavaks, mis omakorda soodustab abstraktsetest mõistetest arusaamist. See on oluline juhtudel, kus vaadeldav nähtus on kas liiga väike või liiga suur, liiga kiire või aeglane või ohtlik vaatlejale. Sama õppekomplekti osa katseid vastavalt ainekavale on 24

25 võimalik demonstreerida ka algklasside loodusõpetuse tundides, lasteaialastele jääb arvatavasti antud komplekti materjal liiga keeruliseks ja ka vähe atraktiivseks. Multimeedia õppevahendi kasutamisel töötavad õpilased individuaalselt, valides ise materjali läbivõtmise tempo. Nii saavad vähem edukad õpilased materjali piisavalt korrata, ilma et see häiriks edukamate õpilaste tööd. Motivatsiooni suurendavad õpilaste tähelepanu köitvad visuaalsed efektid ja animatsioonid. Kindlasti on oluliseks teguriks multimeedia õppevahendite uudsus, võrreldes traditsiooniliste õppevahenditega, ning sellest tulenev õpilaste entusiasm ja huvi. (Väärtnõu-Järv, H. 2001) Loodusõpetus vajaks tunduvalt põhjalikumat ainekava, isegi kohustuslikust suuremas mahus, ning õpetajale teatud valikuvabaduse jätmist. Konkreetse ainekava koostamine sõltub siis juba õpetaja ettevalmistusest ning õpilaskontingendist. Oma praktilises töös tõlgendab iga õpetaja ainekava küll erinevalt, kuid selle täpsem esitus riiklikul tasemel oleks õpetajatele suureks abiks. Kindlasti oleks vaja ainekava struktureerida kohustuslikuks miinimumiks, eriti soovitatavaks ja huviliste osaks. Seegi teeks õpetajate töö selgemaks ja kergemaks Loodusõpetuse eesmärgid ja õpipõhimõtted Alushariduse raamõppekava ei tunne mõistet loodusõpetus, kuna aga eelkooliealiste laste õpitegevuste sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis on õigustatud pöörata erilist tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasutele. Seega on otstarbekas kasutada ka koondmõistet loodusõpetus. Loodusõpetus on õpetus last ümbritsevast looduslikust keskkonnast. Loodusliku keskkonna all mõistame kogumit elusa ja eluta looduse tegureist, mis mõjutavad biosüsteemi. Loodusõpetus pole üksnes loomade ja taimede tundmaõppimine, vaid ka põnev teekond, mõistmaks maailmas valitsevaid seaduspärasusi. (Timoštšuk, I. 2005, 185) Lapsi õpetades on esmatähtis nende isikupäraste huvide ja võimetega arvestamine. Seejuures tuleb kasutada ka eakohaseid huvi äratavaid õpivõtteid. Kõikide õpitegevuste juures tuleb ära kasutada laste loomupärast uudishimu ja tegutsemislusti ning mängulisust. Loodusõpetuse sisu ja eesmärgid muutuvad pidevalt, käies kaasas inimkonna arenguga. Mida kaugemasse minevikku vaatame, seda enam võime märgata, et rõhuasetus oli loodusobjektide äratundmisel ja faktide äraõppimisel. Tänaseks on olukord muutnud. Praeguseks on loodusõpetuse olulisemad eesmärgid: 25

26 looduses valitsevate seoste ja seaduspärasuste mõistmine, tähelepanelikkuse ning huvi ja vastutustunde kasvatamine looduses suhtes. Õpisisu ja eesmärkide teisenemine on tingitud vajadusest aidata inimestel võimalikult paremini toime tulla pidevalt muutvas ja kiire tehnoloogilise arenguga maailmas. Lastele tuleb vahendada teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil neid ümbritsevas maailmas toime tulla. Laiemas mõttes on oluline, et kujuneksid nii-öelda teadusliku kirjaoskusega inimesed, kes suudavad teha inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsuseid nii igapäevaelus kui ühiskonna tasandil. Loodusõpetuse eesmärgiks lasteaias on õppida: ümbritsevat maailma märkama, märgatu kohta küsimusi esitama (probleeme püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletusi tegema ja kontrollima), märgatust ja kogetust järeldusi tegema, õpitut igapäevaelus kasutama. (Timoštšuk, I. 2005,186) Õppe sisuks on lapse igapäevase elu kogemustega seotu. Loodusvaldkonnaga on tihedalt seotud järgmised teemad: kodukoha loodus: kodupaiga mets- ja koduloomad, taimed ja seened, öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses, aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ja tegevustes, ilmastik: erinevad ilmastikunähtused, inimese mõju loodusele, loomad: erinevad elupaigad ja viisid, välimus kasv areng, taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv ja areng, valguse, temperatuuri, vee õhu ja toitainete tähtsus taimedele ja loomadele Loodusõpetuse didaktika üldküsimusi Tänapäeval on õpetamist ja kasvatamist kirjeldav pedagoogika mõistete süsteem arenenud kasvatusteaduste mõistete süsteemiks. Selle raames on aine õpetamise metoodika asendunud ainedidaktikaga, mistõttu ka loodusõpetuse õpetamise metoodikast on saanud loodusõpetuse didaktika. Kui õpetamise metoodika tegeles valdavalt vastuse otsimisega küsimusele Kuidas 26

27 õpetada?, siis ainedidaktika küsib kõigepealt Mida ja milleks õpetada? ja alles seejärel Kuidas õpetada?. Mõistete kujunemise teooria Protsess Õpetamise eesmärgid Õppesisu Õpetamine Õppimisteooria Loodusõpetus Aine Õpetamise teooria Joonis 1. Loodusõpetuse didaktika mudel Matemaatika didaktika mudelist võib tuletada loodusõpetuse didaktika mudeli (joonis 1). Sellelt võib näha, et didaktika koosneb mitmest omavahel seotud komponendist. Komponentidest ja komponentide vahelistest seostest moodustuv süsteem jaotub kaheks alamsüsteemiks: teoreetiliste aluste süsteem otsib vastust küsimusele Mida ja milleks õpetada? ja tehnoloogiline süsteem küsimusele Kuidas õpetada? Esimeses alasüsteemis püütakse õpetamise eesmärkidest lähtuvalt põhjendada õppesisu valikut. Õppesisu koosneb kahest osas: protsessist sõnalised, käelised ja mõttelised tegevused, mis aitavas lapsel ainet arusaadavaks teha see võetakse mõistet kujundamise teooriast ja ainest mõisted, terminid, otsused, reeglid, sümbolid jm see võetakse loodusõpetusest. Teoreetiliste aluste alamsüsteemis luuakse igale haridusastmele oma õppesisu, viimane esitatakse ainekavana. (Noor, E., Sikka, H. 2004, 12-13) Loodusõpetus kui avastusõpetus Kogu loodusõpetus on oma olemuselt avastuslik. Õppides tegemiste kaudu, mõistab laps õpitut paremini kui vaid kuulates või vaadates. Tehes kasutab laps oma erinevaid meeli isikupärasel 27

28 moel. Kogemuste kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Loodust kirjeldades ei saa alati kasutada täpselt samu sõnu kui inimese tegevust kirjeldades. Küll aga saab looduses toimuvat võrrelda inimühiskonnas toimuvaga. Sõnadel on omad tähendused, kui me ei saa lastele mingit loodusteaduslikku mõistet või terminit täpselt selgeks õpetada, sest see on nendele omandamiseks veel liiga keeruline, siis kasutame võrdlemist juba tuntud nähtusega või asjaga. Loodusõpetuse eesmärke järgides tuleb seletada, et puu oksa ei tohi murda, sest puu võib haigestuda. Kuna lapsed on emotsioonidest väga mõjutatavad, siis võiks arutleda, mis võib juhtuda kui keegi on haige. Selline seoste ahel annab samaväärse kasvatusliku efekti, seejuures väärarusaama tekitamata. (Timoštšuk, I. 2005,187) Inimene saab teadmisi teda ümbritsevast keskkonnast tuleneva info põhjal, kusjuures vahendajaks on meeleelundid. Meelte järjestamine tähtsuse järgi on vaieldav. On käsitlusi, kus peetakse kõige tähtsamaks kompimist. Praeguses infoühiskonnas on inimesele siiski kõige tähtsam info sissevoolu kanal nägemine. Meeled ja meeleelundid peaks olema loodusõpetuses läbiv teema. Nende spiraalsel käsitlemisel saaks igas klassis järjest raskemaid teemasid juurde tuua. (Karik, H., Saar, A., Sirel, K. 2001) Katse ehk eksperiment ja laboratoorne tegevus Loodusõpetus vajab laboratoorset tegevust. Selleks sobib nii väike katse kui ka pikem eksperimenteerimine. Laboratoorne tegevus huvitab õpilasi, aga siiski tasub hoolega läbi mõelda, et katse ka tulemuse annaks. Demonstratsioonkatse, mida viib läbi õpetaja, peab olema hästi jälgitav ja toimuma kõrgemal alusel. Kindlasti ei tohi sellist katset läbi viia mingi efekti pärast, mida õpetaja ei saa jõukohaselt selgitada näiteks õpilaste eelteadmiste vähesuse tõttu. Lisaks demonstratsioonkatsetele peab leidma võimalusi katseteks, mida sooritavad õpilased ise. Sel juhul peab õpetaja kõiki katse sooritajaid nägema ja suutma tagada ohutuse. (Karik, H., Saar, A., Sirel, K. 2001, 11) Teadusliku uurimistöö protsessid ja etapid Vaatamata sellele et lasteaias ja algklassides uurimistööd selle sõna otseses tähenduses ei tehta, peaks õpetaja teadma teadusliku uurimistöö olemust. Teadusliku uurimistöö avastuslik 28

29 lõpptulemus ei ole planeeritav ega prognoositav, sest see on looming, kus suur osa mängib intuitsioonil. Uurimistöö võiks sisaldada järgmiseid etappe: vaatlemine, küsimuste esitamine, võrdlemine, mõõtmine, protokollimine, järjestamine, rühmitamine, klassifitseerimine ajalis-ruumiliste seoste äratundmine ehk lihtsamalt millal, kus? prognoosimine järeldamine mudeli formuleerimine ja rakendamine andmete interpreteerimine ehk tõlgendamine hüpoteesi püstitamine muutuvate suuruste identifitseerimine eksperimenteerimine hüpoteesi kontrollimiseks. Uurimistöö algab peaaegu alati vaatlusega ja selle põhjal küsimuste esitamisega. Koolieelikutele ja algklasside õpilastele on see jõukohane tegevus. Samuti on oskusliku juhendamise korral jõukohased võrdlemine, mõõtmine, järjestamine ja rühmitamine. Hea võimalus on küsimuste esitamise oskuse arendamiseks. Tähelepanu võiks pöörata ka protokollimisele, prognoosimisele ja järelduste tegemisele. (Karik, H., Saar, A., Sirel, K. 2001, 11-12) Teaduslik mõtlemine Süsteemset ja tõest looduspilti on vaja selleks, et uut infot tulemuslikult talletada ja vajadusel edukalt kasutada. Kogu inimkonna teadmine on oma paljususe tõttu liigitatud valdkondadesse, millel on oma sisemine loogika. Juba kooli esimestes klassides õpivad lapsed loodust tundma loodusteaduslikku sõnavara ning sellele teadusharule iseloomulikke võtteid kasutades. Seejuures tuleb arvestada laste iga ning võimeid. Teaduslikule mõtlemisele on eelkõige iseloomulik: 29

30 huvi, tähelepanelikus, probleemi püstitamine, oletuste tegemine, oletuste kontrollimine, järelduste tegemine. Lasteaiaealine laps tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab paljusid asju enda ümber. Ta suhtub tähelepanelikult sellesse, mis on seotud tema igapäevase elu ja tegemistega. Küsides küsimusi, püstitab ta lihtsamaid või keerulisemaid probleeme ning pakub oletusi erinevate nähtuste või asjade kohta. Laps tegutseb oma oletusi kontrollides ja teeb oma tegudest järeldusi. Seega tegutseb ta samuti nagu teadlane. Vahe on selles, et teadlane spetsialiseerub ühele kindlale uurimissuunale, aga laps avastab tervet maailma. (Timoštšuk, I. 2005,188) 2.5. Terminoloogia Loodusõpetuse õppimisel on eriti tähtis vaadeldavate objektide ja nähtuste teaduslikult õige käsitlemine. See eeldab õpetajalt looduse kohta rikkalikke teadmisi. Laste teadmised taimedest, loomadest ja loodusest põhinevad sageli ebaadekvaatsetest allikatest. Kahjuks on paljudest praegusajal ilmunud loodusalastes raamatutes küllaltki palju nii fakti- kui ka sisulisi vigu. Ilmunud on raamatuid, milles on kasutatud 19. sajandi eesti kooliõpikute ja bioloogiaalaste raamatute tekste. Vanaaegne tekst ja vananenud terminoloogia võivad aga last eksitada. Õpetaja ülesandeks on korrigeerida loodusõpetuse kursuses laste seniseid teadmisi ja kasutada läbimõeldult lisakirjandust, vältimaks ebateaduslike arusaamade süvenemist. Nii lasteaia kui algklasside loodusõpetuses pööratakse suurt tähelepanu rühmitamisele ja aastaajalistele muutustele looduses. Nende muutuste uurimisel vajab laps teadmisi objekti kohta mille muutusi ta jälgib. Bioloogiliste objektide rühmitamisel juhitakse tähelepanu looduses valitsevale korrapärale. Üksikute objektide uurimiselt minnakse üle üldistamisele. Probleeme tekitavateks mõisteteks on näiteks taim, loom (isegi täiskasvanute hulgas), vili, seeme, talveuni. Bioloogiliste objektide vaatlemisel tuleb olla küsimuste esitamisel terminites täpne. Terminite õiget kasutamist tuleb nõuda ka lastelt, vajadusel vastuseid korrigeerides. Õigete mõistete kasutamine on lapse sõnavara kujunemisel oluline tegur. Vigu tuleb vältida seepärast, et lisaks 30

31 emotsionaalsele seosele loodusega peavad lastes kujunema ka teadmised, mis ei lähe loodusteadustega vastuollu Loodusõpetuse metoodika elemente Alushariduses on ajast aega kasutatud empiirilise üldistamise õpiteooriat. Selle järgi saab lapsel mõiste kujunemine alguse uuritavate objektide vahetust meelelisest tajumisest. Erinevate objektide sarnaste tunnuste ja omaduste paljukordsest vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu jõuab laps lõpuks üldistuseni ning fikseerib selle mõistena. Empiirilise üldistamise õpiteooria juhib mõiste kujunemist konkreetselt üldise, lähemalt kaugema, kergemalt raskema, lihtsamalt keerulisema ja meeltega tajutavalt abstraktse suunas. Mida noorem on laps, seda enam sobib talle uute teadmiste hankimisel kirjeldatud õppimisviis. Viimasel paaril aastakümnel on aga hakanud poolehoidjaid leidma ka teoreetilise üldistamise õpiteooria, mille järgi lapse mõtlemine liigub abstraktselt konkreetse, üldiselt üksiku ja keeruliselt lihtsama suunas, seega lapse suhtes kaugemalt lähemale. Paljuski on see õpiteooria empiirilise õpiteooria vastand. Kui siiani lasteaias seda õpiteooriat peaaegu ei kasutatud, siis nüüd on tema sugemeid hakatud kasutama näiteks matemaatikas geomeetriamõistete käsitlemisel. (Noor, E., Sikka, H. 2004, 42-43) Õppemeetod on õpetaja ja lapse koostegevuse viis, mille abil lapsed omandavad ainealaseid teadmisi ning tegevuste sooritamise oskusi ja vilumusi Õppekäigud Eluta ja eluslooduse õpetamisel on eriti vajalik laste vahetu kontakt ümbritsevaga. Seetõttu kandub õpitegevuse põhiraskus klassiruumist välja kooliaeda, parki, metsa aga ka koollimaja teistesse ruumidesse nagu töökotta. Seal on võimalik tundma õppida loodusobjekte, inimese tööd ja tööriistu, teha ilmastiku- ja fenoloogilisi vaatlusi. Rohkesti on võimalusi kujundada säästlikku suhtumist loodusesse ning arusaamist, et igal olendil on looduses oma koht ja igal loodusobjektil oma väärtus. Väga tähtis on looduses viibides õpetaja isiklik eeskuju, õpetajapoolse hinnangu andmine inimeste väärtegudele ja nende tagajärgedele. Õppekäikude eesmärgiks on: 31

32 rikastada laste teadmisi, avardada nende silmaringi, tutvustada lastele kodukoha lähemat või kaugemat ümbrust, loodust ning kultuurilugu, ajaloolisi mälestusmärke, ettevõtteid jmt; õpetada lapsi liikuma looduses, nägema huvitavat ja ilusat ka seal, kust harilikult möödutakse ükskõikselt; suurendada laste veendumust loodus- ja keskkonnakaitse vajalikkusest, arendada neis distsipliini ja kollektiivsustunnet väljaspool kooli; kasvatada lastes füüsilist vastupidavust ja tahtejõudu ning lähendada lapsi ja õpetajaid. (Toom, M. 1998) Õppekäigu puhul on oluline, et vahetu kokkupuude reaalse keskkonnaga tekitab lastes positiivse elamuse, mis sööbib mällu ja vallandab lapse vaimsed võimed. Arenevad lapse tähelepanu ja vaatlusvõime. Laps püüab hiljem õppekäikudel kogetust väljendada oma tegevuses, mis omakorda arendab tema loomingulisi võimeid. Oluline on ka see, et viibimine looduses ja värskes õhus arendab lapse kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. Õppekäigu järel toimub kinnistav vestlus arendav kõige paremini laste loogilist mõtlemist, õhutab võrdlema erinevaid nähtusi, eraldama olulist ebaolulisest, tegema loogilisi järeldusi. (Lehtla, M., 1998) Tallinna Lasnamäe lasteaedades aasta novembris läbi viidud ankeetküsitluste põhjal võib väita, et õppekäikude korraldamisega kaasneb ka rida probleeme ühistransport on kallis ja laste vedamiseks ebamugav, ühest sõidukist teise ümberistumine on tülikas, õppekäigul puudub lastel võimalus kasutada tualetti, meie kliimas segab plaanitud õppekäiku sageli halb ilm jms. Enamik küsitluses mainitud probleemidest ja antud soovitustest on objektiivselt põhjendatud ning nendega tuleb paratamatult arvestada. (Sarapuu, H., Lehtla, M. 2005) Enamasti viiakse loodusalaseid õppekäike läbi lasteaia vahetus ümbruses. (Õunmaa, R. 2006) Hea on olukord sellistes lasteaedades, kus ligiduses asub õpperada, mis annab võimaluse lastele tõesti tutvustada mingeid konkreetseid õpiobjekte, enamasti taimi. Kahtlen aga, kas lapsed oma õppekäikudel ka linde ja loomi vaadelda saavad. 32

33 Katsed Loodusõpetuses korraldatavate katsete eesmärgiks on võimaldada kogeda loodusega seotud nähtusi ning saada uut teavet. Vahetu kogemus on õppides seda olulisem, mida väiksem on õppija. Mida väiksemad on lapsed, seda raskem on nende huvi ühe seiga juures pikka aega keskendunult hoida. Eelkoolieas on otstarbekam teha selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemusi on kerge jälgida. Katset planeerides tuleb lähtuda selle eesmärgist mida lapsed peavad peale katset teadma või oskama. Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt. Katseid võib korraldada nii individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades Vaatlemine Kuna me õpetame lapsi loodust tundma, siis esmaseks vahendiks on looduse vaatlemine. Kui lapsel tekib loodusnähtuse või objekti vastu huvi, siis suunab ta sellele tähelepanu ja on võimeline eesmärgipäraselt ja üksikasjalikult vaatlema. Lihtsamate vaatlusülesannete puhul võib motivaatoriks olla mõni emotsionaalne ülesanne või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, tuleb õpetajal vaatlust juhtida. Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule, seejärel tuleb vaadelda objekti osade kaupa. See vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Tavaks on saanud, et looma vaadeldakse ja kirjeldatakse alates peast ja taime alates juurest. Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavaid andmeid. Seega tuleb vaadeldavat võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Kõiki meeli teadmiste omandamisel kasutada on vaja selleks, et aidata õppijal mitmekesiseid mälu- ja tunnetusseoseid tekitada. (Timoštšuk, I. 2005,192) Vaatlusi võib teha ka kuulmisaistingu abil. Kahjuks rikub linnas asuv lasteasutus tihtipeale laste keskendumist loodushäältele. Kuna muusika üks tähtsamaid elemente on vaikus, siis võiks matkadel metsa lapsi suunata kuulama vaikust looduses, keskenduma tuule vuhinale, puude kohinale, lehtede sahinale või häälekama linnu laulule. Kui maa on kuiv, võiks heita selili, sulgeda silmad ja kuulata looduse tasuta antavat kontserti. (Vienola, V. 2003, 12) Väga oluliseks vaatlusvaldkonnaks loodusõppes on ilmavaatlus. Ilmavaatluste tegemisel kehtib kaks põhinõuet vaatlus toimub igakord ühes ja samas kohas ning ühel ja samal kellaajal. Koha 33

34 ja aja määrab kindlaks õpetaja. Ilmavaatluste käigu vaadeldakse ja kirjeldatakse traditsiooniliselt aastaaega, kuud, päeva, kellaaega, õhutemperatuuri (soe jahe külm), pilvisust (pilves, osaliselt pilves ja pilvitu), tuult (tugev-nõrk) ning sademeid (vihm, udu, lumi). Sügisese ilmavaatlustega võib kaasneda rändlindude vaatlus. Vaatlusandmed märgitakse tabelisse või piltskeemi. Ilmavaatluste tarvis on soovitatav rühmaruumi akna taga hoida termomeetrit, kuigi seda tunda pole eelkooliea õppe-eesmärgiks. Termomeetri roll igapäevaelus on märgatav ja seepärast võiks õhutemperatuuri iseloomustavate sõnade külm, kuum jahe jne kõrval vaadata ka termomeetri skaala näitu selleks, et harjutada lapsi mõistma, milleks termomeetrit kasutatakse ning miks on oluline teada õhutemperatuuri Didaktilised mängud Mäng on lapsepärane tegevus. Mängu teooriates on viimastel aastakümnetel esitatud mõte, et lapse mäng ei ole vaid lõbu, meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Mida noorem õpilane, seda mängulisem võiks olla õppetegevus. Siiski ei tohiks mängudega liialdada. Õppimine on raske töö, kui aga kogu õpitegevus mänguliseks muuta, ei valmista me last õppimiseks kui pingutust nõudvaks tööks ette. Paljud lapsevanemad ootavad lasteaialt eelkõige tunni moodi tegevust, sest nad on siiralt veendunud, et just sellisest õppest on nende laste arengule kõige rohkem kasu. Vanemate ootused on sageli õigustatud nn koolikatsetega seal nõutakse lastelt üsna tihti lugemisoskust, kirjutamist ja arvutamist, mille õppimiseks näib olevat parim süstemaatiline treenimine. Sellistele ootustele vastu tulles on loodud töölehti lasteaedade jaoks, kasutatakse ka algklasside töövihikuid. Nii võib tekkida olukord, kus õppimine mängu kaudu jääb tagaplaanile ning põhiliseks õppimisviisiks kujunev töövihikute täitmine. Kahjuks pole ka raamõppekavas otseselt kirjas, et koolieelses eas on oluline just õppimine mängu kaudu. (Jürimäe, M., Treier, J. 2004) Alushariduse seisukohalt on olulisimad õppemängud, need on seotud teatud eesmärkide saavutamisega. Õppemängudes saavad lapsed neile meelpärase tegevuse mängu kaudu kinnistada ja süvendada saadud teadmisi, harjutada teatud oskusi ning tegutsemisi. Tavaliselt on õppemängud seotud vaimsete võimete arendamisega. Õppemängu kasutatakse laste 34

35 süstemaatilisel õpetamisel nii organiseeritud tegevustes kui ka vabal ajal. Õppemängud aitavad eeskätt täpsustada ja süvendada laste teadmisi ning võimaldavad neid rakendada uutes tingimustes. (Ugaste, A. 2005, 164) Üheks õppemängu peamiseks elemendiks on õppeülesanne, mille moodustavad teadmised ja oskused, mida tahame harjutada, süvendada või kinnistada. Igas õppemängus võib olla üks või mitu õppeülesannet ning need peavad olema vastavuses lapse ea, huvide ja õppemotiividega. Õppeülesanded võivad olla näiteks järgmised: võrrelda ja välja valida esemeid või pilte erinevate või ühesuguste tunnuste alusel; klassifitseerida ja jaotada esemed või pildid liigi, materjali jt tunnuste järgi; määrata ese/olend ühe või mitme tunnuse järgi; meelde jätta mingisugune fakt või teatud esemete kogus, mängijate rühm või määrata muutused, mis leidsid aset laste äraolekul. (Ugaste, A. 2005, 165) aastal viidi Tallinnas, Tartus ja seitsmes väiksemas linnas ning alevis läbi uurimus mängu ja mänguasjade kohta. Tulemuste analüüsist selgus, et lapsevanemad peavad nii poiste kui tüdrukute osas oluliseks sporti ja liikumist, raamatuid, joonistamis- ja maalimisvahendeid ning mänge lugema ja kirjutama õpetamiseks. Palju oli toonitatud ka arvuti- ja videomängude positiivset mõju lapse arengule. (Tuuling, L., Karu, M., Saar, A. 1997) Õpilase üldise arendamise seisukohalt on suur tähtsus elektroonilistel mängudel, mida saab mängida personaalarvutil. Viimased arendavad just noorema ja keskmisegi kooliea õpilaste koordinatsiooni, reageerimiskiirust, käelist tegevust, otsustamisvõimet, ettenägemisoskust, riskijulgust, üldistamist, detailide nägemise oskust jne. nad on emotsionaalse tagapõhjaga, mitmesuguse raskusastmega, võimaldavad kordamist, omavahelist võistlust jne. (Leppik, P. 2000, 222) Õpimapid ehk portfoliod Portfoolio on üks võimalus lapse arengu analüüsimiseks. See on töökaust, mis dokumenteerib õppeprotsessi kulgemist ja kuhu kogutakse töönäiteid, mis iseloomustavad õppeprotsessi õnnestumist, lapse oskuste tugevaid külgi ja üldist edenemist. Portfoolio peab rõhutama lähtumist lapsest, isetegemist ja individuaalsust. (Almann, S., Luuri, J., Mänd, M., Reinap, L. 2001) Teatud aja jooksul kogunenud tööde hulgast mingi kindla kriteeriumi alusel välja valitud 35

36 tööde teemal vesteldakse lapsega. Vestlus on see osa, millest saab õpilase kohta palju uut ja huvitavat teavet nii ainealaselt kui üldisemalt Werkstattunterricht ehk töökojaõpetus Suurema klassiruumi olemasolu korral on selline meetod rakendatav igas koolis. Idee pärineb Saksamaalt Kasseli ülikooli õpetajate ettevalmistamise moodusest. Klassiruumi erinevatesse osadesse on paigutatud erinevate õppeainete vahendid tööülesannetega. Õpetaja kasutab üldõpetuse meetodi rühmatöö varianti nii, et jagab õpilased eri nurkadesse ja mõne aja pärast vahetab rühmad. Nurkade sisustamine võiks toimuda õpilaste abiga mõne aasta jooksul. Kui õpilase töödest valitakse parimad mõne nurga alaliseks sisustamiseks, on see väga innustav. Töökojaõpetusega on väga sarnane Hea Alguse metoodikaga. Hea Alguse metoodikal töötav lasteaiarühm või kooliklass kujutab endast aktiivset õpikeskkonda. Rühmaruum jaguneb tegevuskeskusteks, mille avariiulitelt saab iga laps iseseisvalt võtta tegutsemiseks vajaliku asja. Metoodika püüab suunata last aktiivsele tegutsemisele ja probleemide lahendamisele ning õpetab last iseseisvaid otsuseid langetama ja õigeid valikuid tegema. Programm Hea Algus rajaneb terviklikul metoodikal, mis on suunatud lastele alates sünnist kuni 10 eluaastani. (Hansen, K. A., Kauftmann, R. K., Burke Walsh, K., 2003) Antud töö kontekstis pakub huvi teaduskeskus, kus lapsed saavad uurida looduslikke objekte ja teha avastusi. Lapsed õpivad looduses, nähes enda ümber loodust, taimi, puid, loomi. Õpetaja ülesanne on rõhutada teaduslikkust ja looduse seaduspärasusi Mõistekaart Mõistekaart on õppetöös vahend, mis tugineb kognitiivpsühholoogia teooriale ja on kasutusel olnud juba umbes 20 aastat. Mõistekaardi koostamise võtted, mis kasvasid välja J. D. Novaki aastal avaldatud töödest ja seejärel täiustusid tema õpilaste omades, olid algselt mõeldud selleks, et uurida õpetajate suuliste selgituste korral tähendusliku õppimise edukust ja tulemuslikkust algkooli loodusteaduste tundides. Praeguseks on mõistekaart leidnud üha laiemat kasutust, laienenud on selle kasutamisvaldkonnad, alates õpilaste teadmiste taseme määramisest enne mingi teema õppima asumist ja lõpetades teadmiste kontrolliga teema lõpul. (Parts, A., Rannikmäe, M. 1999) 36

37 Teaduskeskus Kogu maailmas on väga populaarseks saanud teaduskeskused. Prantsusmaal Poitiers is on ehitatud igas vanuses lastele teaduskeskus Futuroscope, mille võimalused ei ammendu ühe-kahe päevaga. Huviliste võimalikult mugavamaks teenindamiseks on ehitatud lisaks tehnikasaavutusi tutvustavatele paviljonidele ka hotellidekompleks. Ka Tartus (Ahaa!) ja Tallinnas (Energeetika teaduskeskus) on lastele mõeldud keskused olemas. Põhiline on ülesehitus efektidele, kusjuures didaktiline külg jääb suhteliselt nõrgaks. Teaduskeskuseks võib lugeda ka Tallinna Loomaaeda. Maalaste võimalused Tallinna või Tartu teaduskeskuseid külastada on väga kesised, seega oleks väga vajalik luua väikesi teaduskeskusi, pannes rõhku nende didaktilisele tasemele Näitlikustamine Näitlikustamise printsiip didaktikas kõik, mida on võimalik meelte abil tajuda, tuleb tajumiseks ka esitada on metoodilise võttena teadmiseni jõudmise üheks vahendiks. Näitlikustamise viisid ja võtted toetuvad omandamise ealistele iseärasustele. Mõtlemise arengu seaduspärasused on eriti olulised näitlikustamise printsiibi rakendamisel lasteaias ja algklassides, kus tegeletakse alles konkreetsete objektide ja nähtustega ning nende omadustega. Käsitletava printsiibi rakendamisel kasutatavaid materjale näitvahendeid jagatakse esiteks: teiseks: esemelised reaalsed objektid või nende realistlikud kujutised, sümboolsed graafikud, joonised, sõnalised näiteks seletav jutustus, naturaalsed loomuliku päritoluga objektid, kunstlikud objektide mitmesugused reproduktsioonid. Juhitud tunnetusprotsess, nagu õppetöö puhul on otstarbekas kasutada keskkonnastiimulite vaheldumist, soodustab tähelepanu püsimist omandataval objektil. Seda on võimalik teha näitlikustamise võtet rakendades. Mida rohkem erinevaid seoseid suudame äsjaomandatu ja pikaealises mälus oleva vahel luua, seda paremini teave kinnistub. (Timoštšuk, I. 1998) 37

38 2.8. Ainekesksus lasteaias Eestis pole laste kooliks ettevalmistamise praktikas tänaseni kindlat süsteemi välja kujunenud. On lasteaedade võrgustik, kuid puudub kooliks ettevalmistamise riiklik regulatsioon, puuduvad ka selgesõnalised otsused, mis kohustaksid lasteaia- ja kooliõpetajaid tegema koostööd ning lähtuma omavahel kooskõlla viidud eesmärkidest. Lapsevanemad ja ka lasteaiad pingutavad kõigest väest selle nimel, et kooli minev laps oskaks lugeda ja arvutada. Mõnigi kord eiratakse seejuures lapsekeskse pedagoogika põhimõtteid, millest olulisim on õppimine mängu kaudu. Lapsele omased õppimis- ja suhtlemisviisid asenduvad iga hinna eest lugema ja arvutama õppimise kuiva ja üksluise treeninguga. Tagajärjeks on laste väsimus, vastumeelsus õppimise vastu, koolistress juba enne kooli. (Talts, L., Sikka, H. 2003) aastal testiti Jõgeva- ja Tartumaal 1.klassi õpilasi. Uuringu tulemusena saab väita, et esimeses klassis on tüdrukud oma vaimsete võimete poolest poistest üle, üldise vaimse võimekuse peamisteks tunnusteks on verbaalne võimekus ning loogiline mõtlemine. Samas ei ole vaimne võimekus kooliedu kindel tagatis. Juba algkoolis hakkab silma, et väiksema võimekusega, kuid kohusetruu ja töökas õpilane jõuab tihti kaugemale kui laisk andekas. Õpetajate testivastustest selgub, et nii lugemis-, kirjutamis- kui ka arvutamisoskus on esimesse klassi astuvale lapsele õpiedukuse seisukohalt väga oluline. Teiste sõnadega lugemine ja arvutamine võiksid olla lapsel selged juba enne kooli. Esimeses klassis on väga tähtis koht lugemisoskusel see on töökorraldustest aru saamise ning uue materjali omandamise alus. Ka matemaatikatunnis on oluline lugeda ja mõista töökorraldusi ning ülesannete sisu. (Kivit, M. 2002) Kahjuks jääb lugema ja arvutama õpetamise varju loodusõpetuse ja keskkonnakasvatuse alane töö. Sellele viitab oma bakalaureusetöös Riina Õunmaa (2006): Hüpotees (6-7 aastaste laste loodusalased teadmised on nõrgad ja lasteaias tehtav looduskasvatuslik töö on nõrk) leidis osaliselt kinnitust. Lapsed tunnevad vähe kohalikke taimi, kuid hästi kohalikke loomi. Lasteaiaõpetajad tunnevad hästi looduse õpetamiseks vajalikku metoodikat, kuid ei kasuta seda piisavalt ning kõigis valdkondades. Loodusteadmiste tase algastmes on madalam, kui ta olla võiks. 38

39 2.9. Alushariduse ja noorema kooliastme loodusõpetuse ainekavade võrdlus Nagu selgub tabelist 1 kannavad alushariduses neli põhisuunda taime ja loomariigi mitmekesisus, pidev muutumine looduses, elusorganismide omavahelised suhted ning nende suhted eluta looduse ja elukeskkonnaga, inimene ja loodus. Sarnased teemad vaadeldavates ainekavades annavad hea võimaluse seostada ülesanded algõpetuse ainekavaga. Seega on loodusalased didaktilised ülesanded kasutatavad nii lasteaia koolieelikute rühmas kui ka algklassides illustreeriva ja mängulise materjalina. Tabel 1. Loodusõpetuse ainekavade võrdlemine. Loodusõpetus eelkoolieas (6-7 aastased Vastavus põhikooli noorema astme lapsed) loodusõpetusega Taime- ja loomariigi mitmekesisus: kodukoha taimed, taimed erinevates kliimavöötmetes, kodukoha loomad, loomad erinevates kliimavöötmetes. Organismide rühmad ja kooselu: taimed, loomad, seened, mikroorganismid, kooslus, liik, toiduahel, kodukoha loodus, taimed ja loomad. Pidev muutumine looduses: Aastaajad: aastaringi rütmilisus, aastaaegade vaheldumine looduses tööd looduses areng taimeriigis kasv ja areng loomariigis. seoses soojuse ja valguse muutusega, taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Elusorganismide omavahelised suhted, nende Organismid ja elupaigad: 39

40 suhted eluta looduse ja elukeskkonnaga: eluks vajalikud tingimused eluskooslused, elukeskkonnad, kohastumine erinevates kliimavöötmetes, Maa. ained ja olekud. Inimene ja loodus: looduse rütm ja inimese eluring, esivanemate looduskäsitlus ja rahvakalender, maa ajalugu ja ürgloodus, looduskaitse ning ökoloogilise mõtteviisi kujundamine, elukutsed. (Alanurm, 1999) maismaataimed ja loomad, nende mitmekesisus, välisehitus, toitumine ja kasvamine, veetaimed ja loomad, erinevus maismaaorganismidest, toataimed, koduloomad, organismide nõuded elukeskkonnale, kodukoha loodus, taimed ja loomad. Inimese meeled ja avastamine: elus ja eluta asjad ja materjalid, vedelikud ja tahked ained. Inimene: välisehitus, inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine, hügieen kui tervist hoidev tegevus, inimese seosed loodusega erinevates elupaikades. (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, 2002) Kehtiva ainekava võrdlemine uue õppekavaga Uues riikliku õppekava projektis on loodusõpetus asendatud valdkonnaga Mina ja keskkond. Inimene ja keskkond on integreeritud õppeaine, mis sisaldab tervisekasvatust, ühiskonnaõpetust ja loodusõpetust. Ainesisu integreerimisel on lähtutud inimesest ja tema keskkonna terviklikkusest. Keskkonda käsitletakse ühtsena, koosnevana loodus- ja sotsiaalsest keskkonnast. Nii looduskeskkond kui ka sotsiaalne keskkond üheskoos mõjutavad inimese käitumist. 40

41 Loodusõpetuse osas õpitakse mõistma looduse kui süsteemi toimimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, arendatakse tahet ja valmisolekut mitte kahjustada looduskeskkonda. Loodusõpetus toetab kirjutamise, lugemise, teksti mõistmise ja nii suulise kui kirjaliku teksti loomise oskuste arengut. (Riiklike õppekavade materjale, 2006) Valdkonna alushariduse õppe- ja kasvatuseesmärkideks on, et laps: omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; väärtustab Eesti rahvakultuurile omaseid traditsioone; teab, et on olemas erinevad kombed ja traditsioonid; märkab nähtusi ja muutusi looduses ning esitab küsimusi märgatu kohta; väärtustab keskkonda hoidvat ja säästvat mõtteviisi. Valdkonna Mina ja keskkond sisuks alushariduses on: üldinimlikud väärtused, terviklik mina, tervislik eluviis, liiklus ja turvalisus, kombed ja traditsioonid, taime, seene ja loomariik, elukeskkond, inimene ja loodus. Eelnevatest haakub momendil kehtiva riikliku õppekavaga (tabel 1) 50% teemadest: kombed ja traditsioonid, taime-, seene- ja loomariik, elukeskkond ning inimene ja loodus. Analüüsides valdkonda Inimene ja keskkond algklasside õppesisu, leidsin samuti praeguse õppekavaga haakuvaid teemasid. 1.klassis - aastaajad; taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel. Sügise teemas haakuvad viljapuud, põõsad, aedviljad, lehtpuud, taimede osad, rändlinnud, paigalinnud. Talve teemas okaspuud, loomad talvel, talveuni. Kevadel muutused taime- ja loomariigis, kodu- ja metsloomad, loomade välisehitus, kevadlilled. Suve teemas veekogud. Teemas aastaajad taimed ja loomad erinevatel aastaaegadel. 2. klassis elukeskkonnad. Teemas käsitletakse organismide suhteid keskkonnaga ja organismidega, organismide mitmekesisust. Keskkondadest tulevad vaatluse alla põld, mets, soo 41

42 ning veekogud samuti keskkonnahoid. Õpitakse teravilju, juurvilju, ravimtaimi, põõsaid, veetaimi, seeni, taimtoidulisi loomi ning kiskjaid, kalu ja kahepaikseid. 3.klassis elusa ja eluta looduse tunnuseid ja rühmitamist. Teema sisaldab selgrootute (putukad) ja selgroogsete (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) loomade tundmist ja iseloomustamist, õistaimede ja okaspuude tundmaõppimist. Eluta looduse osas ainete omadusi, tahke ning vedelat aine olekut. (Riiklike õppekavade materjale, 2006) Täielikult langevad kokku praegu kehtivas õppekavas ning uue õppekava projektis järgmised teemad: aastaajad, nende sesoonsus, taimeriigi mitmekesisus, loomariigi mitmekesisus Loodusõpetuse lõimumise võimalused lasteaia vanemas rühmas Johannes Käis on rõhutanud, et laps algkooli nooremas astmes, seda enam lasteaias, ei tunne huvi üksikute õppeainete vastu. Seega tuleks algklassides käsitleda aineid integreeritult üldõpetuse põhimõttel. Üldõpetuse tuumaks on kodulooline vaateõpetus (ehk kodulugu). See on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. Mis vaateõpetuses esile toodud, väljendatakse keeleliselt, kinnitatakse lugemispalade käsitlemisel, võetakse kokku kirjandid, töötatakse läbi arvutamisel, kujutatakse mitmel viisi käe abil, kasutatakse luuletiste ja laulukeste õppimisel, elatakse uuesti läbi dramatiseerimisel, mängudes. (Käis, J. 1996, 187) Uues riiklikus õppekavas on väljatoodud, et Õppesisu lõiming (integratsioon) võimaldab üldhariduse sisu organiseerimist maailmavaateliseks tervikuks vastavalt seatud õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele üldhariduskoolis. Ainekavade korrastamisel on püütud arvestada vertikaalse ja horisontaalse integratsiooniga õppeainete ühiste ja lähedaste õpiteemade ja mõistete kaudu. Aineülene integratsioon on kujundatud läbivate teemade kaudu, mis aitab tagada erinevates õppeainetes omandatud teadmiste terviklikkust. (Üldised kommentaarid Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava projekti juurde, 2006) sama põhimõtet saab rakendada ka alushariduses. 42

43 Loodusõpetus on ideaalne aine integreerumisvõimaluste poolest teistesse ainetesse, võimalused praktiliselt piiramatud. Loodusõpetus uues riiklikus õppekavas on küll asendunud valdkonnaga Mina ja keskkond, kuid loodusalased teemad on säilinud ja kodulooprintsiip kehtib. Et laps tajub asju tervikuna, on seoste leidmine ja osadest terviku loomine ehk integratsioon ehk lõimumine igati loomulik ja vajalik. Integratsiooni abil on võimalik luua süsteem, mille kaudu tagatakse põhieesmärgi saavutamine lapse kehaline, sotsiaal-emotsionaalne, kõlbeline ja vaimne areng. (Põlluste, M. 2003) Nagu näha jooniselt 2, on kogu lasteaia õppetegevus omavahel väga tihedalt seotud ning pole tegevust, mille käigus ei saaks kasutada koduloolist printsiipi või õpetada loodusalaseid teadmisi. VAATLEMINE JA UURIMINE KUULAMINE JA KÕNELEMINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE KODULOOLISEL PÕHIMÕTTEL TEEMADE KÄSITLEMINE VÕRDLEMINE JA ARVUTAMINE KUNSTI- TEGEVUS MUUSIKA- TEGEVUS LIIKUMIS- TEGEVUS Joonis 2. Alushariduse tegevuste lõimumine Õppe- ja kasvatusvaldkonnad moodustavad terviku üksnes omavahelistes seostes. Ainevaldkondade seosed kujundatakse temaatiliste rõhuasetuste toel. Pole kindlat järjekorda ega täpseid juhendeid, kuidas valdkondi omavahel siduda, sest lõimitud õpetamine on valitud 43

44 teemade loogiline seostamine. Eranditult iga õppe- ja kasvatusvaldkond (kõne ja keel, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) kui terviku üks osa on tervikliku teemakäsitluse seisukohalt oluline. Üht valdkonda ei saa eelistada teistele. Tervikliku teemakäsitluse loomiseks on vaja, et üks valdkond toetaks teist, aitaks õpitut kinnistada ja edasi arendada. (Põlluste, M. 2003) Clenn Doman (1992, 65), kes on uurinud ajukahjustustega laste ja väikelaste võimet lugema õppida, väidab: Eeldades, et eelnevatel aastatel on laps saanud kõik vajaliku, tuleks talle viienda ja kaheksanda eluaasta vahel pakkuda õppematerjale, mida praegu kasutatakse kaheksandast neljakümnenda eluaastani. See on iga, kus laps omandab õpitu kõige kergema vaevaga ja teadmised talletuvad alaliseks säilitamiseks Lõimumine emakeelega Lugema- ja kirjutamaõppimise meetodeid on läbi aegade olnud mitmeid. Eestis on kõige pikemaajalise traditsiooniga olnud häälikumeetod, mille puhul hakatakse hääldama seda häälikut, mida täht märgib. Lugemist hakatakse seostama häälikute reastamisega. Analüütilise ehk tervikust lähtuva meetodi puhul pakutakse lugemismaterjali terviklikumal kujul kui üksikud tähed. C.Doman (1992) rõhutab, et keele ühikuteks pole mitte tähed vaid sõnad. Terviksõna abil õppimine tugineb nägemismälule ja seda soovitatakse just varaseks lugemaõppimiseks, mil laps maailma avastamise rõõmus uurib pilte, sõnu, märke. Sõna loetakse nagu pilti, haarates seda tervikuna. Eelpool nimetatud Norra professor Arne Tragetoni (2003) meetod seisneb arvuti abil kirjutama ja alles seejärel kirjutatu lugema õppimises. Tema väitel on lapse jaoks lugemine keerulisem kui kirjutamine. Ükskõik millise meetodi kirjutama- ja lugemaõpetamiseks lasteaiaõpetaja valib, kas ühe eelpool nimetatutest, akvaariumimeetodi, kuubiaabitsa vm, kodu ja perekond, kodukoha loodus, keskkond ja säästlikkus võivad ja peavadki olema alushariduse õppeprotsessis läbivad teemad. Tavaliselt alustatakse teema käsitlemist vahetu vaatluse või õppekäiguga. Uue avastamiseks ja teadasaamiseks on need enamasti igati õigustatud. Kui vähegi võimalik, tuleks lapsed viia otseselt neid huvitava asja, sündmuse või nähtuse juurde, et nad saaksid vaadelda ja uurida, katsetada ja avastada. 44

45 Vaatlemine ja uurimine võib jätkuda tubastes tingimustes. Selleks sobivad teemakohased pildid, joonised, illustratsioonid, teatmeteosed, mulaažid, mänguasjad, herbaariumid jne. vaadata võib videofilme ja slaide, abiks on ka lastele sobivad arvutiprogrammid. Tihti võimaldab uus vahend vaadelda asja uuest seisukohast, uutest seostest, mis muudab teadasaamise täpsemaks ja selgemaks. (Põlluste, M. 2003) Lapse kõne arengu oluliseks eelduseks on nägemise, kuulamise ja kompimise normaalne kooskõlastatud areng (Kirsipuu, P. 2005), loodus annab selleks piiramatul hulgal võimalusi. Taimede ja loomade vaatlemisel, linnulaulu või tuule kohina kuulamisel, kivi kompimisel jm. saadud muljed annavad ainet jutuajamiseks, aruteluks, jutustamiseks, lugemiseks ja oma arvamuste ülesmärkimiseks lastele võimetekohasel viisil. Lapsed räägivad, mida nad teada said, tähele panid, tundsid ja kogesid. Looduskeskkonnas on mõttekas õppida tundma ka värvuseid Lõimumine matemaatikaga Alati saab vaadeldavat objekti või nähtust iseloomustada matemaatiliste mõistet toel (suurus, kuju, asetus, arv jm). laps tajub objektide sarnasusi ja erinevusi, olenevalt teema sisust võrdleb, loendab, arvutab, rühmitab, järjestab, rühmitab, kaalub ja mõõdab. Tuntud loodusuurija ja paljude fantastiliste loomaraamatute autor Gerald Darrell jutustab oma autobiograafilises teoses Minu pere ja muud loomad raskustest matemaatikaga kuni koduõpetaja taipas, et poisile on vaja läheneda loomade keeles. Skorpionide ja sitikate abil läks arvutamine tunduvalt tõhusamalt. Tegevused, millele toetub matemaatika õppimine, on vaatlemine, suuruste võrdlemine, hulkade võrdlemine, rühmitamine, järjestamine, loendamine ja arvutamine. Kõige suuremaid matemaatiliste mõistete kinnistamise võimalusi pakub meile ümbritsev loodus, ehitised, transport. Koduloos saab laps iga päev küllaldaselt erinevaid muljeid. Teda suunatakse arvude juurde muljete mõjul, tunnete kaudu. Kõigis õppetegevustes omandatut saab kinnistada igapäevastel jalutuskäikudel koduasulas, metsas, veekogu ääres. Ei ole vaja osta kalleid õppevahendeid ega materjale, sest koduümbruses ja looduses on kõik vajalik olemas, seda on vaja ainult avastada, märgata, osata kasutada ning lasta lastel endil leida. Tee arvude maailma kulgeb mitmekesise tegevuse kaudu ning tihti laste endi algatusel. Tasapisi muutub lapse tegevus avaramaks, avastusterikkamaks, loovamaks. Lapsed on nagu väikesed teadlased, kes uurivad ja jätavad endale meelde kasulikke matemaatikateadmisi ning omandavad 45

46 vilumusi ümbritsevaga vahetult suheldes. Nad püüavad aktiivselt oma ümbruse kohta teadmisi saada, mõista maailma vaatlemise ja katsetamise teel. Tähtis on see, et laps saaks aktiivselt osaleda, sest oskused, mis tal arenevad, on vajalikud kogu eluks. (Kauk, T., Reinla, S. 1999) 46

47 3. Alusharidusele mõeldud multimeedia õppematerjale Eestikeelsete ja kodumaiste õppemängude valik on kesine. Siit tulenebki see, et lapsel ei ole valikut ja mängitakse mänge, mida vanem vendki. Tihti ei vaevu lapsevanemad otsima lastele internetist harivaid, kasulikke ja arendavaid mänge, sageli pole nad neist ka teadlikud. Paljusid neist on võimalik allalaadida vabavarana ja täisversioonina oma arvutisse. Arvutimängude valdkond on küllaltki uus ja kiiresti arenev ning lapsevanemad ei jõua ajaga kaasas käia. Lasteaiaõpetajatel on selles osas võimalik neid aidata. Et laps arvutist sõltuvusse ei satuks, küllalt liiguks, looduses oleks, käsitööd teeks ja inimestega kõneleks, selle eest peavad hoolitsema teda ümbritsevad täiskasvanud Virbits Eesti Kunstiakadeemia ja Tiigrihüppe Sihtasutus arendavad üheskoos EKA E-Meedia Keskuse poolt väljatöötatud projekti "Virbits". Tegemist on CD-ROMil paiknev eestikeelne virtuaalne aabits. See on arvutimäng, mille eesmärgiks on koolieelikute ja 1. klassi õpilaste ettevalmistamine lugemiseks-kirjutamiseks ning lapsevanemate ja õpetajate töö hõlbustamine lastele lugemise õpetamisel. Arvutiprogramm rikastab aabitsat mänguliste harjutuste ja interaktiivsete ülesannete näol ning tutvustab lapsele (ja tema vanemale) arvuti harivat funktsiooni. Virtuaalne aabits jätkab sisu poolest eesti lugemisdidaktika peamist arenguliini, toetudes kesksena häälikanalüüsi traditsioonile ja arvestades mitmete keeledidaktikute ja lapsepsühholoogide nõuandeid. Tähele pannakse ka logopeedide ühingu algatatud kehtiva õppekirjanduse analüüsi tulemusi. Virbitsa rahvuskultuurilise tausta kindlustab nii seos õpetustraditsiooniga kui ka harjutusmaterjali sisu. Piiratud ressursse ja samas õpetajaskonna töötraditsioone arvestades on Virbitsa projektis püütud ühe ja sama algmaterjali põhjal arendada välja võimalikult mitmekesine, eri variante ja raskusastmeid sisaldav ja seega suure kasutusalaga harjutuste kogu. Virbits ei lähe vastuollu teiste õppematerjalidega ning selle sisu on seotud alushariduse ja põhiharidus riikliku õppekavaga. (Kivi, I. 2002) Programm võimaldab tutvuda kujundi-värvi-loendamis-rühmitamisharjutustega sobib alustada 4-5-aastaselt, õppida numbreid eelkooliealistele, 47

48 läbida hääliku- ja täheharjutused hea materjal koolieelikule ja 1.klassi õpilastele, täiustada õpioskusi ja sõnavara võimalik kasutada veel teiseski klassis. Õppematerjali vahendavad virbuskid ehk virbukesed, mida on kuus lisaks lastele veel vanaisa ja tita. Välimuselt meenutavad virbuskid jänese ja nahkhiire ristandit, mis mind täiskasvanuna häiris. Lapsed on selles osas kindlasti tolerantsemad. Kujunduses on kasutatud heledaid rõõmsameelseid toone. Kohati on harjutusele eelnevad selgitused liiga pikad Alguse asi I Alguse Asi I on eestikeelne animatsioonidega last hariv arvutiprogramm. See on mõeldud pere kõige pisematele (3-7 aastastele) arvuti klaviatuuri ja tähtede ning numbrite tundmaõppimiseks. Programmi kasutamine ei eelda lapselt lugemisoskust, kuna teda juhendavad ja tegevusi kommenteerivad eesti keeles kõnelevad animeeritud tegelased - papagoi ja robot. Programm sobib kasutamiseks ka lasteaed-algkoolidele. (Alguse asi I, 2002) Programmi poolt pakutavad harjutused: klahvide tundmaõppimine, tähtedega tutvumine, sõnade mõistatamine, numbrite õppimine , arvutamine 10 piires. Programm on kujundatud tagasihoidlikule taustale, mis ei juhi põhitegevuselt tähelepanu kõrvale. Animatsioonidega pole liialdatud, tegemist on õppeprogrammi, mitte animafilmiga. Kindlasti mõjuks papagoi ja roboti asemel mõni kohalik loomake loomulikumalt ja valmistaks suuremat äratundmisrõõmu. Sõnamängus ja numbrite õppimisel ilmuvad tähed isegi lasteaia lapse jaoks liiga aeglaselt. Klaviatuuri klahvide harjutusel ei näe erilist mõtet enamusel klahvidest on ekraanile ilmuv märk nagunii näha. Heliefekte, mis tähtede ekraanile ilmumisega kaasnevad, ei oska kuidagi antud tähega seostada õnneks saab neid välja lülitada. 48

49 3.3. Alguse asi II Alguse Asi II on mõeldud algklasside õpilastele ja neile, kellele Alguse Asi I on liiga lihtsaks jäänud. Last juhendavad ja tema tegevust kommenteerivad eesti keeles kõnelevad animeeritud tegelased, eelmisest osast tuttavatele papagoile ja robotile lisandub võlur. Programmi poolt pakutavad harjutused: matemaatika - arvutamine kuni 100-ni, neli põhitehet, kirjatähed - 3D animeeritud piltide mõistatamine, kasutades kirjatähti, lipud - meie lähinaabrite ja suuremate riikide lippude ära arvamine, võõrkeel - inglise ja saksa keele sõnade õppimine. Matemaatika ülesannetele etteheiteid pole, tehete kordumine pole märgatav. Ka on lapsele huvitav jälgida valede ja õigete vastuste suhet. Palju parem, võrreldes I osaga, on sõnade mõistatamise ülesanne animeeritud pildid püüavad tähelepanu, ka on pildid loomutruud ja äratuntavad. Positiivne on kirjatähtede kasutamine, sest programm on mõeldud eelkõige algklasside õpilastele, aga kiri on liiga väike ja koormab lapse silmi. Sama kehtib võõrkeele osa sõnade suuruse kohta. Sõnade kontroll ja vigade parandamise võimalus on väga head, korduvate tegevuste kaudu saab kirjapilt selgeks. Kõnesüntesaatori kasutamine hääldamise õpetamiseks ei ole kõige targem valik, hääldus on ebaloomulik. Lippude ülesanne on iseenesest vahva, poistele meeldib, aga leidsin kaks sisulist viga küsitakse riike, aga vastuseks on õiged Ameerika ja Inglismaa Liiklusmäng Siia-sinna läbi linna Kirjeldatav projekt - Liiklusmäng "Siia-sinna läbi linna" - on teostajate andmetel unikaalne kogu maailmas, analoogi ei ole suudetud leida. Uuenduslikuks muudab elektroonilise mängu see, et ühel andmekandjal on koos Kool ja Mäng. Seega on lapsel võimalus õppida ja seejärel oma värskeid teadmisi praktikas proovida. Tegemist on last arendava tootega, kus punktide saamiseks ei ole vajalik "tapmine ja tagaajamine". (Siia-sinna läbi linna, 2002) Mäng on interaktiivne vahend liiklemise õppimiseks, mille eesmärgiks on vähendada liiklusõnnetuste sagedust lastega, muutes liiklemise neile huvitavaks, arusaadavaks ja turvaliseks. Mäng koosneb kahest osast: liikluskoolist ja liiklusmängust. Kooliosas selgitatakse, kuidas erinevates liiklusolukordades käituda. Et tegelaseks on jalakäija, siis koosneb tegevus 49

50 peamiselt tee ületamisest fooriga ja foorita ülekäigukohtades ja maanteel. Liiklusreeglite õppimiseks tasubki kõigepealt liikluskool läbi vaadata. Iga olukorraga käib kaasas selgitav tekst. Ülesandeid jagab ja tegevust juhib roosa jänes, kelle tekst ilmub ekraanile ka kirjana, kiri on kirjatähtedes ja väikese suurusega. Taustaks kõlab lisaks jänku selgitustele ka võrdlemisi tüütu süntesaatorimuusika, mida saab välja lülitada vaid jutuga koos. Mängu peamine võlu on kena kujundus ja eestikeelsus. Huvi ja liiklusteadmisi pakub ta ilmselt peaasjalikult lasteaia- ja võibolla kuigipalju ka algklassiealistele. Suuremate laste jaoks on ta juba kindlasti liiga lihtne ja lühike aastal peeti üle-eestilised võistlused Perekond Tiibused 21.novenbril 2006 tutvustati Lastekaitse Liidus Kadri Uguri loodud veebikeskkonda perekond Tiibuseid. Lastel on võimalus Tiibuste pere tegemisi jälgides kaasa mõelda. Veebikodus elab perekond Tiibus. Isa Juhan räägib oma tööst ja ka muudel teemadel, talle meeldib ka ajalehti lugeda. Ema Anne õpetab erinevates olukordades käituma ja oma soove väljendama. Tütar Leene käib koolis. Poeg Tauno on lasteaialaps, kelle kõnepruuki on tekkinud ebaviisakaid sõnu. Vanaema on juba üsna vana ja teab lugusid möödunud ajast. Veebikeskkonna loomisel mõeldi, et oluline on põlvkondade vaheline side, seepärast elabki veebikodus vanaema. Klikkides veebilehel inimeste ja asjade peal, jõuame isegi salmiku sisuni - seal on jutte, joonistusi ja muud huvitavat. (Meediaharidus läbi Tiibuste pere, 2006) Koolieelikutele on antud keskkond siiski liiga keerukas tekst on kirjatähtedes ja pikk, kasutada saab foorumit, aga see eeldab juba kirjutamis- ja trükkimisoskust Kustuti Eesti keeles on välja antud erinevat tuleohutuse alast materjali, kuid Kustuti laadne mäng oma konkreetsete situatsioonide lahendamisele põhineva ülesehituse ja mängulisusega on loojate teada hetkel ainuke Eestis. (Tuleohutuse õppeveeb, 2004) Mäng on keskendunud tuleohutusele kodus ja koolis ning ennekõike juhtumitele, kus tulekahju avastaja saab suurema õnnetuse ära hoidmiseks veel midagi ette võtta. "Kustuti" sisaldab väikest osa sellest, mida igaüks peaks hädaolukorras teadma. 50

51 Kahjuks ei sobi sellisel kujul lasteaedadele, sest mäng eeldab korralikku lugemisoskust ja tekst on ka algklassilapsele liiga väike Jalgrattamäng Jalgrattamäng on mõeldud 6-10aastastele pisikestele jalgratturitele. See on samm edasi esimesest liiklusmängust Siia-sinna läbi linna. Kes on esimeses mängus jalakäijana liiklemise selgeks saanud, võib Jalgrattamängus õppida juba jalgrattaga liiklemist. Lisaks mängule on võimalik lahendada teste, mis on koostatud jalgratturi eksamitestide põhjal. Samuti on mängule lisatud Jalgratturi põhitõed ning liiklusmärkide tutvustus. 51

52 4. Loodusalaste lisaülesannete prototüübi kirjeldus Loodusalaste lisaülesannete prototüüp on loodud eesmärgil mitmekesistada eelkooliealiste laste õppimisvõimalusi. Ülesannete loomisel on kasutatud programmi Macromedia Authorware 7.0. Kasutatud programm annab head võimalused mitmekesiste ülesannete loomiseks ja on suhteliselt lihtsalt omandatav. Programmi puuduseks loen FlashPlayeri installeerimise vajalikkust arvutisse, väiksemate oskustega arvutikasutaja puhul võib see saada takistuseks ülesannete avamisel ja kasutamisel. Prototüübi aluseks on võetud Sirje Kiisa ja Merike Olti koostatud Mudilaste töövihik I. Mihklipäevast jõuludeni, Mudilaste töövihik II. Uuest aastast suveni, Amino Põldaru ja Merike Olti Lasteaia emakeel ning Lasteaia matemaatika. Töövihikutest on arvesse võetud teemade järjekorda, tutvustatud taime- ja loomaliike, tähtede õpetamise järjekorda. Kuna tegemist on prototüübiga, siis pole taotluseks niivõrd süstemaatiliste teadmiste andmine kuivõrd erinevate ülesandetüüpide ja võimaluste kasutamine. Siiski on ülesanded struktureeritud ja plokkidesse jaotatud nii, et neid oleks võimalik ka praegusel kujul õppetöös kasutada. Loodusalased lisaülesanded on avalikuks kasutamiseks paigutatud Väike-Maarja lasteaia Kiltsi liitrühma koduleheküljele lingi TARKUSETERA alla. Allalaadimise kiiruse vähendamiseks on ülesanded jagatud aastaaegade kaupa teemadeks, igas aastaajateemas omakorda alateemad. Alateemasse on paigutatud 10 erineva raskusastmega ülesannet. See on optimaalne ülesannete kogus ühes plokis, kuna lapse töövõimest ja nägemishügieenist tulenev maksimaalne ühekordse harjutuskorra kestus on 10 minutit. Lapse tähelepanu on selles vanuses küllalt lühiajaline ja hajutatud, seega peaksid mängud olema huvitavad, jõukohased ja paraja pikkusega. Samu tegevusi tuleks sooritada korduvalt, st need saaksid lapsele tuttavaks ja pakuksid lapsele rahuldust. (Kuusmann, M. 2004) Prototüübi ülesanded on taotluslikult koostatud mitte liialt mängulised, koolis on õppimine tõsine töö ja koolieelikuid peab selleks vähehaaval ette valmistama. Ülesannete tekst on Sügise osas ka peale loetud, sest ei saa eeldada, et laps kindlasti lugeda oskaks. Teksti silmadega jälgides ja samal ajal kuulates jäävad sõnade kirjapildid meelde ja vähehaaval õpib laps ka lugema. Ülesannete lahendamiseks ei ole kasutatud ajalimiiti, sest lapsed on väga erineva töötamise kiirusega. Ka ei loeta kokku õigete lahenduste punkte, see võib tekitada alaväärsustunde nõrgemate õpioskustega lastes. Teadmisi ei hinnata, seetõttu olen kaasanud ülesannetesse ka selliseid liike, mida ainekavas otseselt ei ole nimetatud, kuid mis teemaga 52

53 haakuvad. Lapsel on alati võimalus eelmise ülesande juurde tagasi pöörduda või ülesannet lahendamata edasi liikuda. Veebipõhiste lisaülesannete eeliseks teiste õppeprogrammide ees loen kodus kasutamise võimalust arvuti ja internetiühenduse olemasolu korral. Ülesannete taustaks on valitud mahedam heleroheline, see on loodusteemaga hästi sobituv ja silmadele kõige rahustavam (joonis 3). Kõikide ülesannete juures on kasutatud ainult fotomaterjali, mis välistab võimaluse, et taim või loom pole äratuntav. Arvesse on võetud C. Domani (1992) soovitust, et lugema õppimisel peaks väikelapsele mõeldud kiri olema kirjutatud suuremõõtmeliste selgete trükitähtedega, soovitavalt punaselt, sest see värvus köidab kõige enam lapse tähelepanu. Joonis 3. Teema Sügis sisukorra kujundus 4.1. Teema Sügis Jooniselt 3 selguvad teema alateemad. Sisukorrast on võimalik ülesannete juurde jõuda nii linkides kui nuppe kasutades. Nupud on kujundatud lihtsad ja üldtuntud sümboleid kasutades. Navigeerimine nuppude abil saab selgeks mõne korraga. Igas alateemas on 10 ülesannet. Ülesannete tööjuhend on peale loetud, mis hõlbustab tööjuhendist arusaamist Alateema Aedviljad Teema algab üldtuntud aedviljade piltide ja nimetustega. Kasutatud on kolme tüüpi ülesandeid vastavusse seadmine, valikvastusega ülesanne ja kirjutamine. 53

54 Esimeses ülesandes on lapse tööks õige pilt lohistada õige sõna juurde. Selles ülesandes vastab igale pildile üks sõna. Ülesande lahendamise käigus peab laps õige nimetuse leidmiseks sõna kokku lugema. Samas võib laps ülesandega hakkama saada ka siis, kui taipab, millise tähega aedvilja nimetus algab. Teises ülesandes jääb ühel aedviljal nimetus puudu. Raskendavaks teguriks on ka olukord, kus tomati pildil on rohelised tomatid. Kolmandas ülesandes on puudu juba kaks nimetust. Sisse on toodud vähem levinud aedviljad nagu lillkapsas ja paprika. Lapse abistamiseks on mõlema pildi alla kirjutatud aedvilja nimi. Neljandas ülesandes on järgmiseks raskusastmeks olukord, kus kõik kujutatud aedviljad algavad sama algustähega ja kaks pilti jääb ilma nimetuseta. Nüüd ei aita enam algustähe märkamisest, vaid sõna tuleb tõesti kokku lugeda. Viiendas ülesandes lisanduvad uued aedviljad porrulauk ja spinat (joonis 4). Lapsed ei pea küll ainekava järgi neid aedvilju teadma, kuid tervislikust toitumisest lähtudes võiks laste teadmised aedviljade osas olla võimalikult mitmekesised. Joonis 4. Aedviljade tundmise ülesanne. Kuuendas kuni kaheksandas ülesandes tuleb lapsel kolmest võimalusest valida õige pildil kujutatud aedvilja kohta. Üldtuntud aedviljadele lisanduvad spargel ja pekingi kapsas. Ülesande lahendamisel on korratud üle ka eelnevalt vähetuntud aedviljadena sisse toodud porrulauk, spinat ja spargel. Igat käsitletud aedvilja on võimalik kas oma aias kasvatada või poest osta. Vale või õige valiku peale järgneb ka reageering (joonis 5). 54

55 Joonis 5. Valikvastusega ülesanne ja võimalik reageering. Üheksas ja kümnes ülesanne toetavad lapse kirjutamisoskuse arengut. Võimalik on katsetada viiel korral. Õige vastuse puhul järgneb reageering (joonis 6). Joonis 6. Ülesanne kirjutamisoskuse kohta Alateema Puud Sama põhimõtet on rakendatud ka teistes alateemades - ülesanded muutuvad kergemast raskemateks, uute liikide juurde on toodud nimetused. Käsitletud on nii okas- kui lehtpuid. Vähemlevinud puuliikidest on kasutusele võetud lehis ja jugapuu. Mõlemad on levinud mõisaparkides ja haljasaladel, lehise teeb eriliseks sügisel okaste langetamine, jugapuud on vaja tunda tema mürgisuse tõttu. Selleks on jugapuu juurde lisatud ka hoiatav pealuu-märk (joonis 7). 55

56 Joonis 7. Pealuu hoiatab jugapuu mürgisuse eest. Esimesed kuus on vastavusse seadmise ülesanded, kus lisaks puude välimuse ja lehtede järgi äratundmisele tutvustatakse ka puude vilju. Seitsmes ja kaheksas ülesanne eeldavad lapse nutikust kujutatud puudele on vaja leida ühine nimetus (joonis 8). Joonis 8. Ühise nimetuse leidmine piltide juurde. Viimased kaks ülesannet on valikvastustega. Jugapuu puhul rõhutatakse veelkord tema mürgisust (joonis 9). Joonis 9. Oluline on õpetada lapsi tundma ohtlikke taimi. 56

57 Alateema Lilled Lillede alateemas on enamus ülesandeid vastavusse seadmine. Lisaks lillede nimede õppimisele on antud teema hea õpetamaks lapsi värvuseid tundma. Lillede nimetustel ülesannetes 2-6 on abistav funktsioon. Juurde tulevad ka asukoha seosed paremal ja vasakul. Eesti keel on väga rikas lillede nimedest, mis on seotud ühe või teise loomaga, sealt ka mõte kasutada ühes ja samas ülesandes nii loomade kui taimede pilte (joonis 10). Pildi taga peitub ka spikker, kui ülesanne lapsele suurt raskust valmistab. Joonis 10. Lillede nimede mõistatamine Kaks viimast lillede teema ülesannet arendavad loogilist mõtlemist ja kirjutamisoskust. Tegemist on matemaatilise liitmisega, kus looma ja taime nimest liitmise teel uus taim saab (joonis 11). Kõikidele kirjutamisülesannetele järgneb vastavalt vastuse õigsusele reageering. Joonis 11. Sõnade liitmine. 57

58 Alateema Seened Seente teemas on rõhutatud söögiseente ja mürgiste seente olemasolu ning tundmist. Kõikidele seentele on lisatud nimed, et laps neid paremini meelde jätaks ja tundma õpiks. Teemadeks on veel seenenimede seotus puude ja loomadega. Tähelepanu ergutamiseks on osa ülesandeid tavapärasest tagurpidi pööratud ei ole vaja lohistada pilti, vaid märki pildile (roheline ruut söögiseentele, pealuu mürgistele seentele) Alateema Linnud Loomade teema on lastele kindlasti kõige huvitavam. Paljud linnud on lastele nimepidi tuttavad. Kas neid ka looduses näha on saadud ja kas linnulaulu omanikku tuntakse? Ülesannetele, kus tegemist ühe linnuliigiga, on juurde pandud ka lindude hääled. Puudutatakse ka elupaikade asukohti, ränd- ja paigalinde. Peamurdmist valmistavad kindlasti kolm viimast ülesannet, aga siin on hea võimalus teha koostööd ema või isaga. Alates lindude teemast lisanduvad loendamise ülesanded (lõimumine matemaatikaga) Teema Talv Talve teemast alates pole tööjuhendit peale loetud, eeldan, et selleks ajaks on laste lugemisoskus juba suurem või aitab nägemismälu tööülesandest aru saada. Lisanduvad valikülesanded pildi peale klõpsamisega. Vale valiku puhul antakse ka selgitavat informatsiooni ja õiget vastust aitab meelde jätta valede variantide kadumine ekraanilt Alateema Linnud Matemaatilistest oskustest on kasutatud ülesannetes rühmitamist paremale ja vasakule ning loendamist. Veelkord on toodud sisse mõisted ränd- ja paigalind. Tutvustatud on peaaegu kõiki Eestis elavaid tihaseliike. Sobival juhul on lisatud lindude hääled. Kõikidele vähem tuntud lindudele on lisatud nimi. Varem käsitlemata teema on Kes mida sööb? 58

59 Alateema Imetajad Ülesandes Kes mida sööb? on vargsi sisse toodud toitumisahel (ülesanded 4 ja 5). Loomaliikidest on vähem tuntud saarmas, kobras, mäger, nirk, kõigile neile on lisatud ka nimetus. Küsimusi on talvevarude kogumise ja talveuinaku ning talveks värvuse muutmise kohta. Rästikule on lisatud ka pealuu-märk mürgisuse kohta Alateema Koduloomad Matemaatikast on sisse toodud järjestamisülesanded järjesta suuruse järgi alustades kõige väiksemast või kõige suuremast (joonis 12). Uue ülesandena on häälikute leidmine pildil oleva looma nimest. Õige aukoha leidmist lihtsustab ette antud esitäht. Koduloomadena on ülesandeplokki toodud lemmikloomapoes müüdavad deegu, tšintšilja, rott, siniaara, viirpapagoi ja lembelind. Joonis 12. Suuruse alusel järjestamine Alateema Kes kus elab? Teemas käsitletakse külmadel ja soojadel maadel elavaid loomi. Asukoha seostuste leidmiseks tulevad kasutusse paigutused üles ja alla. Abiks on loomade nimede esitähed ja piltide all peituvad nimetused. Lemming on lastele kindlasti täiesti tundmatu loom, arktilisele tundrale aga väga iseloomulik. Et lastel ei tekiks ühekülgset arusaamist troopiliste ja arktiliste maade loodusmaastikest, on kasutatud mitme ülesande taustaks iseloomulikke fotosid. Taustaks on kasutatud ka Aafrika kaarti (joonis 13). 59

60 Joonis 13. Aafrika kaardi kasutamine ülesandes Teema Kevad Teemas on momendil kaks alateemat kevadekuulutajad ja loomad, kindlasti lisan selle teema alla looduskaitse. Ülesannetes korratakse üle talveund magavaid loomi, kuulatakse linnulaulu, sobitatakse kokku lillesid nende nimetustega, järjestatakse suuruse alusel. Tutvustatakse näsiniint ja tema mürgisust. Uus on ülesannetest Kes kuidas liigub? ja looma ning linnu kehaosade nimetused. Kevade teemasse sobivad ülesanded pesitsemise ja arenemise kohta, seda võimalust on ka ära kasutatud. Ülesandele konna arenemise kohta on lisatud ka rohukonna pulmalaul Teemad, mis vajaksid käsitlemist Momendil on täiesti käsitlemata suve teema. Siia sobivad alateemad oleksid suvelilled, teraviljad ja nende kasutamine, ravim- ja mürktaimed, marjad, söödav ja mittesöödav, liblikad. Kevade teemasse võib lisada looduskaitse, puude ja põõsaste õied, oluline on kahepaiksete ja roomajate tundmine, sest kõik need loomaliigid on looduskaitse all. Talve teemasse sobivad jäljed lumel, toalilled. Eraldi ülesanded võib teha loodushuvilistele, kuhu on kogutud ülesandeid paljudest põnevatest maailma loomadest ja taimedest. Käsitleda saaks ka tervislikku toitumist, inimese kehaehitust, siseelundeid jm. Lasteaias käsitletakse üht ja sama teemat kogu nädala vältel, kinnistamiseks sobiks sel juhul 5 ülesannete plokki teema kohta, igaks päevaks üks. 60

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised

More information

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015 Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:

More information

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI

More information

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk 2009 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Metodoloogia... 6 1.1. Varasemad uurimused sülearvutite kasutamise

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA

More information

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The

More information

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.

More information

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Marietta Lõo Praktiliste tööde tegemise mõju füüsika ainekava õpitulemuste saavutamisel soojusjuhtivuse teema näitel Magistritöö Juhendajad:

More information

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

More information

Lev Võgotski teooria täna

Lev Võgotski teooria täna Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,

More information

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master

More information

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL

LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE LUGEMISOSKUSE KUJUNEMISEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Siret Liiv LAPSE LUGEMISOSKUSE KUJUNDAMINE VÄIKELAPSE EAS JA LAPSEVANEMATE ROLL VARAJASE

More information

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:

More information

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta.

KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. SISSEJUHATUS Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste ja õpetajate

More information

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Gerda Ruberg ROBOOTIKA KASUTAMINE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTES: ABIVAHEND ÕPETAJALE Bakalaureusetöö Juhendaja: MSc Elyna Nevski Tallinn 2016

More information

ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks

ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks Koostaja: Kristi Vinter Illustraator: Eva Herrera Kujundaja: Kairi Kullasepp Kaanefotod:

More information

5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL

5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut 5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL Bakalaureusetöö Koostaja: Inga Kald

More information

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3 ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe

More information

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne

More information

Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID

Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendaja Andrus Org (MA)

More information

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava HUUMORI ERI VORMIDE KASUTAMINE EESTI KEELE ÕPETAMISEL 4. KLASSIS Magistritöö Juhendaja: MA Ene Hiiepuu Haapsalu 2014 ANNOTATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL

More information

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1

MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 MILLIST KIRJAOSKUST VAJAB TÄNAPÄEVA INIMENE? 1 AASA MUST, OLEV MUST 21. sajandi kirjaoskamatud pole mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei võta õppust ega tee järeldusi. (Alvin

More information

Travel List I Estonian with English captions

Travel List I Estonian with English captions Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Ele Priidik SOTSIAALSE TARKVARA RAKENDAMISEGA SEOTUD INFOPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE METOODIKAD Magistritöö Juhendaja: Kai Pata Autor:......2008 Juhendaja:......2008 Instituudi

More information

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne

More information

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine

More information

ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA

ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteadus (humanitaarained) Keit Heinmets ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA

More information

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

OMA HALDJARIIKI KAITSTES OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis

More information

1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE OSKUSTEGA

1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE OSKUSTEGA Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõppe õppekava Natalia Doroshenko 1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö

More information

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks

Agressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks Jesper Juul Paraku vaadatakse sellist agressiivsust üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele. Me peame

More information

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut Referaat XP vs. RUP Autor: Martin Mäe Juhendaja: Erik Jõgi Tartu, Sügis 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS...3 XP...4 RUP...6 KOKKUVÕTE...8

More information

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright

More information

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks...2 1.1. Mis on väärtused?... 2 1.2. Väärtuskasvatus koolis... 4 1.3. Riikliku õppekava väärtuste

More information

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala

Pille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011

More information

POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES

POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele ja üldkeeleteaduse osakond Mari Teesalu POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES Magistritöö Juhendaja professor Martin Ehala

More information

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas!

Õpetajate Leht. Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver. Austatud haridusrahvas! Õpetajate Leht Ilmub 1930. aasta septembrist Reede, 22. veebruar 2008 NR 7 12 krooni Ideedest ei tule puudust Sirje Tohver 268 inimese hulgas, kes tänavu presidendilt riikliku teenetemärgi said, olid ka

More information

Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana

Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Aleksandra Sooniste Kaasava hariduse põhimõtete järk-järguline juurutamine Eesti haridussüsteemi ja eesmärk lõimida aastaks

More information

Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas

Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega Lõimimise võimalustest õppekavas Arne Rannikmäe Õppekava lõimimise (lõimitud õppekava) teema on esile tõusnud seoses üleminekuga curriculumtüüpi õppekavale.

More information

INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE

INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE INTERNETI MÕJU PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTELE SISUKORD RESÜMEE... MÕISTED... JOONISTE JA TABELITE LOETELU... SISSEJUHATUS... 1. INTERNETI TEOREETILISED KÄSITLUSED... 1.1. Sotsiaal-kognitiivne

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava Nele Hulkko KOOLIJUHTIDE ARVAMUSED HUVIJUHIST KUI NOORE ARENGU TOETAJAST ÜLDHARIDUSKOOLIS ÜHE MAAKONNA

More information

Mis saab Eesti IT haridusest?

Mis saab Eesti IT haridusest? Uuringuprojekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mis saab Eesti IT haridusest?

More information

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning

More information

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......

More information

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Mari-Liis Haas AÜSA4 MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA Lõputöö Juhendaja: lektor Valter Parve Kaasjuhendaja: lektor Kandela

More information

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry

More information

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule

More information

IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias

IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias 2017 Uuringu tellis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi meetme Kaasaegse ja uuendusliku õppevara

More information

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Õie Merimaa Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Magistritöö Juhendaja:

More information

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35

NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee

More information

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne Hariduslikud erivajadused Euroopas (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS Teemaväljaanne Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Käesoleva raporti on koostanud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur koostöös

More information

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring. Uuringuaruanne TNS Emor. Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuring Uuringuaruanne 2014 Tellija: Riigi Infosüsteemi Amet Täitja: TNS Emor Kuupäev: 05.12.2014 TNS Emor Sisukord Sissejuhatus 3 1. Nutiseadmete

More information

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,

More information

LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST

LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Helen Hein LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST Magistritöö

More information

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Nele Roosi KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL Magistritöö Juhendaja: Professor

More information

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:

More information

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Sirle Budris MULTIMEEDIUMIPÕHISTE ÕPIOBJEKTIDE KOOSTAMINE. Magistritöö

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Sirle Budris MULTIMEEDIUMIPÕHISTE ÕPIOBJEKTIDE KOOSTAMINE. Magistritöö TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Sirle Budris MULTIMEEDIUMIPÕHISTE ÕPIOBJEKTIDE KOOSTAMINE Magistritöö Juhendajad: Kai Pata, PhD Andrus Rinde Autor:........... 2008 Juhendaja:........... 2008 Juhendaja:...........

More information

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES

LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA

More information

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........

More information

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Karl Gustav Adamsoo Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel Bakalaureusetöö

More information

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Ursula Valgur ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE Magistritöö Juhendaja: MA Ene Varik Tallinn 2012

More information

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury

More information

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö

Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL. Seminaritöö Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia instituut Diana Aronia ENESEKOHASTE TUUMIKHINNANGUTE MÕÕTMINE VABATAHTLIKULT LISAKOHUSTUSI VÕTNUD ÜLIÕPILASTEL Seminaritöö Juhendaja: Aavo Luuk

More information

Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel

Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel Magistritöö Autor: Elin Karuoja Juhendaja: Dr Mart Laanpere Autor:...... 2016 Juhendaja:...... 2016 Instituudi

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Helen Luik HOOLDUSKLASSIS KASUTATAVAD ÕPPEMEETODID Magistritöö Läbiv pealkiri: Juhendaja: Kristel Palgi Kaasjuhendaja:

More information

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY

More information

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Sotsioloogia, sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö eriala Eva Mägi KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV Bakalaureusetöö Juhendaja: Dagmar Kutsar

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Karin Kalson-Repp ABIMATERJAL PÕLVA LASTEAED LEPATRIINU ÕPETAJATELE PUUDE AASTARINGSEKS KÄSITLEMISEKS

More information

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing

More information

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS 1 SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS Joe Noormets, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool 4.3 Eestvedajad ja vabatahtlikud Organisatsioon vajab toimimiseks mitmesuguseid asju. Kõige aluseks

More information

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Veronika Rogalevitš Veebipõhise kursuse disain ja tehniline teostus Infokirjaoskuse kursuse näitel Magistritöö Juhendaja: Sirje

More information

ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES

ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Liis Kreegipuu ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES Magistritöö Juhendaja: Dagmar Kutsar,

More information

Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame

Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame ISSN 1736-6186 Kool õpetamisasutusest õpiruumiks Kevad 2009 Paremad palad: Kaks probleemi e-õppes: emotsioonid ja eesmärgid lk 4-5 Alati avatud uuele lk 6-7 Kas ka ämmaemandaks võib saada veebipõhiselt

More information

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Juta Koks ÕPPEMATERJALID LÄBIVA TEEMA TERVIS JA OHUTUS LIIKLUSE ALATEEMA KÄSITLEMISEKS III KOOLIASTMES magistritöö

More information

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL

SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille

More information

ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL

ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL Koostanud AIRI KUKK Autorid MAIRE KEBBINAU URVE AJA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS

More information

5 * * ( 3 * 1 & )"3*%645&)/0-00(*", 4*3""."5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF

5 * * ( 3 * 1 & )3*%645&)/0-00(*, 4*3.5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF 5 * * ( 3 * 1 & )"3*%645&)/0-00(*", 4*3""."5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF TIIGRIÕPE: HARIDUSTEHNOLOOGIA KÄSIRAAMAT Koostajad Kai Pata & Mart Laanpere VALMINUD TIIGRIHÜPPE SIHTASUTUSE TOETUSEL 2009 Kai

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA

More information

Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga

Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Soome, Kanada Saskatchewani provintsi, Inglismaa, Saksamaa Thüringeni liidumaa ja Hongkongi näitel I. ÕPPEKAVA STRUKTUUR (KOOSTISOSAD, OTSUSTUSTASANDID)

More information

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil

Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Jelena Strebeleva Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Eripedagoogi käsiraamat Jelena Strebeleva Laste arendamine ja õpetamine didaktiliste mängude abil Eripedagoogi käsiraamat Tartu,

More information

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses

Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi

More information

Noorsootöö identiteet ja tulevik

Noorsootöö identiteet ja tulevik Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee

More information

Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs

Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs Rootsi, Taani, Hollandi, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel Maria Jürimäe, Regina Soobard, Ulla Kamp, Katrin Vaino, Regina Herodes,

More information

LASTEAIA ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS TÜRI KESKLINNA LASTEAIAS

LASTEAIA ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS TÜRI KESKLINNA LASTEAIAS Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Anneli Must LASTEAIA ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS TÜRI KESKLINNA LASTEAIAS bakalaureusetöö

More information

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) Erki Parri 5. veebr. 2014 ThoracolumbarInjuryClassification and SeverityScore( TLICS) Eelnevatel klassifikatsiooni süst. on piiratud prognostiline väärtus Kirurgilise

More information

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE This text is an informative guide addressed to social care professionals working with children and young people in alternative care. Designed to complement the booklet Children and

More information

Erinevad õpetamismeetodid ja nende kasutamisest võimlemiselementide õpetamisel

Erinevad õpetamismeetodid ja nende kasutamisest võimlemiselementide õpetamisel TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Gert Voomets Erinevad õpetamismeetodid ja nende kasutamisest võimlemiselementide õpetamisel Bakalaureusetöö Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava

More information

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast

HeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti

More information

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna

Ajakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)

More information

Taotlus doktorantuurikoha eraldamiseks

Taotlus doktorantuurikoha eraldamiseks Taotlus doktorantuurikoha eraldamiseks 1. Õppekava: Haridusteadus 80338 2. Projekti pealkiri eesti keeles: Mudel STEM õppeainete relevantsuse suurendamiseks digitaalse kirjaoskuse kujundamisele suunatud

More information

Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides

Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides Tartu Ülikool Teaduskool Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides Koostajad: Hillar Saul, Viire Sepp, Monika Päiviste Tartu 2007 Toetas Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Ülikool

More information

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku

More information

LASTE TEADMISED VIHMAST, PILVEDEST JA VIKERKAAREST NING NENDE ARENG

LASTE TEADMISED VIHMAST, PILVEDEST JA VIKERKAAREST NING NENDE ARENG Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Tiivi Marken LASTE TEADMISED VIHMAST, PILVEDEST JA VIKERKAAREST NING NENDE ARENG Magistritöö Juhendaja: Eve Kikas,

More information

Kutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel

Kutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Tiina Kalda Kutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel Magistritöö

More information

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus

Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus. Sotsiaalne kaasatus 1998. AASTAL OTSUSTASID EUROOPA NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON HAKATA ÜHISELT TEGELEMA EUROOPA NOORSOOTÖÖTAJATE KOOLITAMISEGA NING SÕLMISID VASTAVA PARTNERLUSLEPINGU. MITMEL ALALEPINGUL PÕHINEVA PARTNERLUSE

More information

KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES

KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA Noorsootöö eriala Virge Kuris KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES Lõputöö Juhendaja: pedagoogikamagister Reeli Liivik Tartu, 2013 Summary Author: Virge

More information