ÕPETAJA MITMEKEELSES KOOLIS
|
|
- Mariah Patrick
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Tartu Ülikooli Narva Kolledž MAGISTRIEKSAM Õppekava HUMANITAARAINETE ÕPETAJA MITMEKEELSES KOOLIS Eesti keel Tudengi käsiraamat
2 Koostajad: Anna Džalalova, Sergei Džalalov, Ene Kurme, Nelli Randver, Enda Trubok, Natalja Zorina. Toimetaja: Olga Burdakova. Magistrieksam. Õppekava Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis. Narva, Käsiraamat on mõeldud Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis eriala üliõpilastele magistrieksamiks valmistumisel. Raamat annab ülevaate eksami eesmärkidest ja sisust, sisaldades enesekontrolliks näiteid eksami tüüpülesannetest ja -testidest, mis on varustatud võtmega.
3 SISUKORD MAGISTRIEKSAM 4 Eksami eesmärgid 4 Eksami formaat 4 NÕUDED MAGISTRIKRAADI TAOTLEJALE 5 Temaatiline miinimum 5 SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID 8 TESTI NÄIDE 12 Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised) 12 Testi lahendamise juhend 12 Ülesannete näited 12 Test Metoodiline kompetents (oskused) 15 Testi lahendamise juhend 15 Ülesannete näited 15 Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused) 18 Testi lahendamise juhend 18 Ülesannete näited 18 Test Uurimiskompetents 19 Testi lahendamise juhend 19 Võti enesekontrollimiseks 20 TESTIDE TULEMUSTE HINDAMINE 20 KONSULTATSIOONID 22
4 3
5 М AGISTRIEKSAM Eksami eesmärk: selgitada välja magistrikraadi taotleja kutseteadmiste ja -oskuste tase ning valmisolek iseseisvaks pedagoogiliseks ja teadustegevuseks. Eksami ülesanded: selgitada välja, mil määral üliõpilane teab ainedidaktika metodoloogilisi ja teoreetilisi aluseid, õpetamise eesmärke, sisu, meetodeid, metoodilisi võtteid ning õppevahendeid; pedagoogiliste eesmärkide rakendamise iseärasusi erinevates õppeainetes; oskab kavandada pedagoogilist tegevust ning rakendada metoodilisi teadmisi praktikas (oskab välja selgitada õppetunni / ülesande eesmärke, anda hinnangut õppetunni materjali valikule ja hulgale, õpetaja ja õpilaste tegevusele); tunneb psühholoogilis-pedagoogilisi protsesse, arvestab õpilaste arenguga seotud iseärasuste ja seaduspärasustega, oskab juhtida õppeprotsessi, juhendada õpilaskollektiivi ning valdab pedagoogilise suhtlemise võtteid. tunneb pedagoogika uurimismeetodeid ja teadusteksti koostamise, analüüsi ja argumenteerimise metoodikat, oskab lahendada ainealaseid pedagoogilisi ja psühholoogilisi probleeme. Eksamil kontrollitakse järgmisi kompetentse: Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents Metoodiline kompetents Uurimiskompetents Eksami formaat Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused) 25 minutes pedagoogilis-psühholoogiliste ülesannete lahendamine (3 ülesannet). Esimene päev Metoodiline kompetents (oskused) Metoodiline kompetents (oskused) 25 minutes 45 minutes metoodiliste ülesannete lahendamine (4 ülesannet) tunnikonspekti koostamine Uurimiskompetents 60 minutes lühikese teadusliku teksti kirjutamine etteantud žanris Teine päev Metoodiline kompetents ja pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (teadmised) 95 minutes 70 küsimust, valikvastustega test 4
6 N ÕUDED MAGISTRIKRAADI TAOTLEJALE Temaatiline miinimum Miinimumteadmised ja -oskused magistrikraadi taotlemiseks teemadest lähtuvalt: Temaatiline miinimum 1 Eesti keele õpetamise metoodika Keele omandamine Eesti keele õpetamise metoodika (I III) Ülevaade Eesti haridusseadustest. Riikliku õppekava koostisosad. Ainekava. Eesmärgid ja pädevused. Ainetevaheline lõimimine. Läbivad teemad. Tunnitüübid. Eesti keele tunni ülesehitus. Tunni osade ülesanded. Tunnikava koostamine ühe õppetunni kohta. Keskkond võõrkeeleõppe toetajana. Füüsiline, sotsiaalne ja vaimne keskkond keeleõppeks. Põhikooli esimese, teise ja kolmanda astme õpilaste ealisi eripärasusi ning õpetamismeetodite valik sellest lähtuvalt. Didaktiline materjal. Õppevahendite koostamise nõuded. Õppematerjali analüüs. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. Lugemine. Lugemisstrateegiad. Lugemisülesanded. Lugemistunni liigid Meetodid ja metoodilised võtted. Otsene ja kaudne vigade parandamine ja hinnangu andmine. Suulise ja kirjaliku töö hindamine. Aktiivõpe. Aktiivõppemeetodid. Mäng. Mängu liigid. Kasutamise võimalused. Mängulised elemendid eesti keele tunnis. Rühmatöö. Vestlus. Diskussioon. Dispuut Osaoskused ja nende arendamine. Ajakirjandus ja televisioon eesti keele tunnis Elektroonilise meedia vormid: Eesti TV kanalid, video, raadio. Keeleõpe meedia abil. Autentne videomaterjal ja selle kasutamine. Meediatekstiga / elektroonilise meediavormiga kaasnevad tegevused: vaatamiseelne, vaatamisaegne, vaatamisjärgne etapp. Kuulamiseelne, kuulamisaegne, kuulamisjärgne etapp. Lugemiseelne, lugemisaegne, lugemisjärgne etapp. Metoodilised põhivõtted. Keele omandamise uurimise ajalugu ja teooriad: biheiviorism, nativism (generativism), kognitivism. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. Keele omandamise perioodid emakeeles ja teises keeles, hoidjakeel, esimese ja teise keele omandamise võrdlus. Olulisimad keele õpetamise meetodid ja nendega seostuvad teooriad, vigade analüüs. Teise keele pragmaatika omandamine, sotsiolingvistilised faktorid, eesti keele omandamine. 5
7 Riiklik õppekava. Kirjanduse ainekava. Muukeelse kooli eesti keele ja kirjanduse õpikud. Järjepidevus õpikutes. Muukeelses koolis käsitletavad eesti autorite teosed. Kirjanduse õpetamise põhimeetodid ja nende seos kirjandusuuringutega. Kirjandusteose analüüs. Kirjandusteose vastuvõtmine õpilase poolt. Lugemise neli etappi: häälestamine, lugemine, analüüs, süntees. Kirjandustunni ülesehitus. Tunnitüübid. Kirjanduskursuse läbiviimise meetodid: loengumeetod, vestlus, arutelu ja teose analüüs. Autentsed, adapteeritud tekstid ja tõlked. Ilukirjanduslik stiil. Otsene ja kaudne tõlge kirjandusteose lugemisel. Luuletuste käsitlemine. Proosateksti käsitlemine. Pildi ja videomaterjali kasutamine. Meediatekstide kasutamine kirjandustundides. Ajakirjanduslik stiil. Rahvaluule kirjandus- ja keeletundides. Õpikutes olevad eesti rahvaluuletekstid. Lisamaterjal, töölehed. Kirjalikud tööd: kirjand, essee, referaat, refereering. Tunnetusprotsessid. Psüühika ja teadvus, psüühika funktsioonid. Inimese närvisüsteem. Mälu, mõtlemine, taju ja tähelepanu. Õpilase mõtlemise, mälu, taju ja tähelepanu arenguga seotud küsimused; erinevad teooriad ja uurimismeetodid. Isiksus ja individuaalsed erinevused. Isiksuse mõiste psühholoogias. Isiksuse struktuur. Isiksuse omadused. Temperament. Iseloom. Võimed. Inimtegevuse mõiste ja struktuur. Vajadused ja motiivid. Tegevuse regulatsioon. Inimeste individuaalsete erinevuste märkamine ja arvestamine; struktureeritud ülevaade isiksuse uurimise erinevatest. tasanditest ja viisidest ning intelligentsuse põhilistest käsitlusviisidest ning intelligentsusega seotud põhilistest uurimisküsimustest ja -tulemustest; intelligentsus ja kooliedukus. Õpilase areng ja keskkond. Kognitiivne areng. Keeleline areng. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng (sh sotsiaalsed oskused) ja nende arendamine koolis. Moraalne areng. Hariduslikud erivajadused. Pärilike ja keskkonnategurite mõju arengule. Kultuurierinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Erinevad õpikeskkonnad: formaalsed (kool, lasteaed) ja mitteformaalsed (kodu, sõbrad, meedia, suhtlusvõrgustikud); muutuv arengukeskkond. Koolivägivald. Õppimine ja õpetamine. Õppimise määratlused, õppimisteooriad ning nende rakendused. Õppe ja kasvatuse eesmärgistamine. Õppemeetodid ja strateegiad. Õpioskused. (Õpi)motivatsiooni olemus, põhimõisted ja mudelid. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad. Õppedistsipliin ja klassi ohjamine. Õppekava kui õppimise plaan, selle komponendid ja rakendumise tasandid. Üld- ja valdkonnapädevused, läbivad teemad / üldoskused, nende arengu toetamise võimalused aineõppes/üldõpetuses ja aineüleselt. Hindamine (õppe) kavandamise osana. Õppijat toetav hindamine ja tagasisidestamine. Suhtlemine õppe-kasvatustöös. Suhtlemine on õpetaja põhitöövorm ja -vahend. Õpetaja suhtlemispädevus. Kirjanduse õpetamise metoodika Psühholoogia ja üldkasvatusteadus 3 4 6
8 4 Psühholoogia ja üldkasvatusteadus Suhtlemise mudelid, teooriad ja kontseptsioonid. Õpetaja suhtlemise strateegiad ja suhtlemisstiilid. Konflikti juhtimine. Läbirääkimised vanemate ja koolispetsialistidega. Pedagoogiline nõustamine ja arenguvestlus. Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemise vahendid. Tagasiside. Suhtlemise raskuste ja barjääride ületamine. Õpetaja identiteet ja juhtimine. Kooli areng ja õpetaja roll. Õpetaja kutsestandard. Õpetaja õigused ja kohustused. Õpetaja eetika. Klassijuhatamine ja meeskonnatöö koolis. Kooli juhtkond, kooli sisehindamine, kultuur ja arengukava. 7
9 S OOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). Test Metoodiline kompetents (oskused). PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE KOMPETENTS (TEADMISED JA OSKUSED) Allik, J., Mõttus, R., Realo, A Intelligentsuse psühholoogia. TÜ Kirjastus. Bachmann, T. Maruste, R Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Butterworth, G., Harris, M Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus. Cohen, L., & M., Manion, L Research Methods in Education. 6 th Edition. Routledge: London & New York. Eggen, P. & Kauchak, D Educational psychology: Windows on classrooms, 7th/9th ed. New Jersey: Pearson. Gleitman, H., Fridlund, A. J., Reisberg, D Psychology. 5 th ed. New-York. London: Norton and Company. Gordon, Th Õpetajate kool. Väike Vanker. Hirsjärvi, S., & Huttunen J Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Jürimäe, M., Kärner, A., Tiisvelt, L Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Õpetajakoolituse õppematerjal. Eesti Ülikoolide Kirjastus McKay, M. 2000, Suhtlemisoskused: kehakeel, tutvuste sõlmimine, peresuhted, seksuaalsuhted, partneri mõjutamine, suhted tööl / Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning; (tõlkinud Triin Tael; toimetanud Katrin Kern) Tartumaa: Väike Vanker. Kera S Kuidas elab kooliklass? Klassijuhatajast ja klassijuhatamisest. Kirjastus ILO. Kikas, E Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Kidron, A Psu hholoogia po hisuunad. Tallinn, U hiselu. Kidron, A Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsu hholoogia / Anti Kidron. Mondo. Krips, H Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Krull, E Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Toim. Toom Õunapuu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse.tü Kirjastus. Lefrancois, Guy R Psychology for teaching. Belmont: Wadsworth/Thomson Learning. Pollard, A. & Triggs, P Reflektiivõpe koolis: Käsiraamat koolidele ja kolledžitele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Põhikooli riiklik õppekava (PRÕK) Vabariigi Valitsuse 06. jaanuari 2011.a määrus nr 1. Rogers, B Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat. Tallinn. Tuulik, M Kasvatusõpetus. Tallinn. 8
10 Shaffer, D Developmental psychology: childhood and adolescence. Belmont: Wadsworth / Thomson Learning. Tuulik, M Õpetaja eetika. Tallinn: M. Tuulik, ([Põltsamaa]: Vali Press). Tuulik, M Õpetaja kutse-eetika. Tallinn: M. Tuulik, ([Põltsamaa]: Vali Press). Õpetaja V kutsestandart. URL: Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine Toimetajad E. Krull, Ä. Leijen, M. Lepik, J. Mikk, L. Talts, T. Õun. Eesti Ülikoolide Kirjastus. Woolfolk, A Educational psychology (10 12 th Ed.). New Jersey: Pearson Education International. Бизяева А. А Психология думающего учителя: педагогическая рефлексия. Псков: ПГПИ им. С. М. Кирова. Глейтман Г Основы психологии. Санкт-Петербург, Речь. Крайг Г Психология развития. Санкт-Петербург: Питер. METOODILINE KOMPETENTS (TEADMISED JA OSKUSED) Aher, S., Kala, U. (koostajad) Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn: Riigi kooliamet. Argus, R Lastekeelest ja selle uurimisest. Oma Keel, nr 1, lk Asser, H., Küppar, M Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn. Buehl, D [tõlkija Tiina Nurm] Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tartu: Sulemees. Didaktika. Haridusleksikon Toim. Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus. Duffy, Thomas M., Donald J. Cunningham Constructivism: Implications for the design and delivery of instruction. In D. H. Jonassen, (Ed.) Handbook of Research for Educational Communications and Technology. NY: Macmillan Library Reference USA. Eesti keele ja kirjanduse kabinet koolis: [artiklite kogumik] [koostanud ja eessõna: V. Rukki] Tallinn. Fisher, R Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: Atlex. Gümnaasiumi Riiklik Õppekava. Hennoste, T., Vihalemm, T Võõrkeele suhtlusstrateegiad. Akadeemia, nr 8. Joassoone, D., Peterson, E Video ja televisioon lõimitud keele- ja aineõppe toetajana. Põhikoolile ja gümnaasiumile. Tartu. Jonassen, D. H Evaluating Constructivist Learning. Educational Technology, 31(9), lk Kadakas, M Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest koolis. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Kirjastus Argo. Kallas, R Eesti kirjanduse õpetamine vene õppekeelega gümnaasiumis. Kooliuuenduslane 1, lk Kallas, R Eesti kirjanduse õpetamise traditsioon XX sajandi vene õppekeelega koolis. Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Karlep, K Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. TÜ Eripedagoogika osakond. Kask, K Meedia mõju. Tallinn: AS Bit. Kera, S Kuidas elab kooliklass? Tallinn: Ilo. Kidron, A õpetamistarkust. Tallinn: Andras & Mondo. Kikerpill, T., Kingisepp, L Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn. Kivi, L., Sarapuu, H Keel ja kõne. Laps ja lasteaed. Koost. Kivi, Lilian jt. Tartu, AS Atlex
11 Krall, I.,Sõrmus, E Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn. Krull, E Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Krull, E Õppetunni mudel. Haridus 11 12/2008. Kõverjalg, A Kutseõppe didaktika ja psühholoogia. Tallinn: Valgus. Kõverjalg, A Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus. Kärtner, P Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn. Kärtner, P Kuulamisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P Kõnelemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P Lugemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P Sõnavara õpetamine. Tallinn. Kärtner, P Kümme aastat eesti keele kui teise keele õppematerjale Retsensioonid ja ülevaateartiklid. Tallinn: OÜ Talmar&Põhi. Leht, K.1977.Kirjandusõpetuse küsimusi V. Tallinn: Kirjastus Valgus. Leppik, P Õppimine on tõesti huvitav. Õpiprotsessi psühholoogilisest mõtestamisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Leppik, P Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme. Õpetamine kui looming. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Leppik, P Õpetajatöö seoses tundide analüüsiga. Tartu Ülikooli Kirjastus. Liimets, H Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: TPÜ Kirjastus. Lindgren, H. C., Suter, W. N Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu. Maisla, D Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Marsh, Colin J., Willis, G Curriculum: Alternative Approaches, Ongoing Issues. Pearson / Merrill Prentice Hall. Mehisto, P. jt Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn. Mehisto, P Keelekümbluse käsiraamat. Tallinn: Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit. Metsa, A Sulle, õpetaja! Eesti suhtluskeele õpik kesktasemele. Tallinn: Kirjastus Tea. Mitting, V Muusika kasutusvõimalusi eesti keele ja kirjanduse tunnis. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Nannetti. R. L. Võõrkeelte õppimise käsiraamat. Nootre, S Kirjanduse kõnetus: Kirjastus Avita. Pedastsaar, T Õpi- ja õpetamisviisid. Õppevahend TÜ õpetajakoolituse üliõpilastele.tartu. Peterson, E Video võõrkeeletunnis. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn. Peterson, E Keeleõpetaja metoodikavihik. Oskuslikuks lugejaks aga kuidas? Tartu: Atlex. Peterson, E., Joassoone, D Video ja TV keeleõppe toetajana. I ja (II ) osa. CD. Pollard, A., Triggs, P Reflektiivõpe keskkoolis. Käsiraamat koolidele ja kolledžitele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Põhikooli Riiklik Õppekava. Raadik, S Mängime õppides I. Tallinn. Raadik, S Mängime õppides. Draamakasvatus II. Tallinn: AS Bit. Rannut, Ü Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ Kirjastus. 10
12 Rannut, Ü Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ Kirjastus Salasoo, T Morfoloogiliste tunnuste esmakasutus ühe lapse keeles. Keel ja Kirjandus, nr 4, lk Salumaa, T., Talvik, M Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn. Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A Aktiivõppe meetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko. Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A Aktiivõppe meetodid II. Tallinn: Merlecons ja Ko. Salumaa, T., Talvik, M Aktiivõppe meetodid III, IV. Tallinn: Merlecons ja Ko. Sarv, S Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist. Tallinn. Emakeel ja teised keeled III Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena toimetised I. Tartu. Zabrodskaja, A Vene-eesti koodivahetus Kohtla-Järve vene emakeelega algkoolilastel. Tallinna Ülikooli Eesti filoloogia osakonna toimetised 6. Villand, L Kirjandiõpetuse teooria ja praktika. Tallinn. Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis. Artiklite kogumik Tartu Ülikooli Kirjastus. Гуслова М. Н Инновативные педагогические технологии. Москва. Кашлев С. С Интерактивные методы обучения. Минск: ТетраСистемс. Кукушкин В Дидактика. Ростов-на Дону. Осмоловская И. М Нагдлядные методы обучения. Москва: Академия. 11
13 T ESTI NÄIDE Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). Test Metoodiline kompetents (oskused). Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). Test Uurimiskompetents. Test METOODILISED JA PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILISED KOMPETENTSID (TEADMISED). TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamise aeg on kuni 95 minutit. Test sisaldab 70 ülesannet. Teil on test ja maatriks (tabel). Kirjutage oma nimi igale tabeli lehele. Valige õige vastusevariant ja märkige tabelisse vastav täht. Näiteks: А B C D (C õige vastus). Kui tegite vea, kirjutage nii: А B C D (C viga, D õige vastus). Kui muutsite oma valikut veelkord, ei ole vaja midagi parandada ega maha kriipsutada. Kirjutage oma vastus lisalahtrisse. Ärge testimaterjalidele midagi kirjutage! Kontrollitakse ainult tabeleid. Ülesanded 1 50 (Metoodiline kompetents: teadmised) Valige oma vastuse variant ja märkige taabellisse vastav täht. (1) Keelekümblus on (2) Keeleõppemetoodika on (А) (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) Kanadas välja töötatud kakskeelse hariduse tugevaid vorme, mille järgi vähemalt 50% õppekavast õpetatakse teises keeles. Inglismaal välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi kogu õppekava õpetatakse teises keeles. Saksamaal välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi 75% õppekavast õpetatakse teises keeles. Soomes välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi kogu õppekava õpetatakse teises keeles. lühiajaline ja ajaliselt maksimaalselt mahukas õppimine. õpetus osaoskustest, tunni planeerimisest, materjalide valikust, hindamisest ja keeleõppemeetodite võrdlusest. filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. õpetus, mis käsitleb pedagoogika olemust, seaduspärasusi, avaldumisvorme ja tema osa ühiskonnas. 12
14 (3) Aktiivõppe meetod on... (А) loeng (4) Metoodiliste võtete hulgas võib eristada... (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) individuaalne töö maailmakohvik etteütlus kontrollitud, osalise kontrolliga ja vabu võtteid kontrollimata, täieliku kontrolliga, kujundava hindamisega võtteid kontrollitud, täieliku kontrolliga ja vabu võtteid vabu võtteid, osalise kontrolliga ja kontrollimata võtteid (5) Rühmatöö meetodid on... (А) maailmakohvik, ring, ümarlauavestlus. (6) Õpetaja kutsestandard, professionaalsuse taset näitavad nimetused on... (7) Ainedidaktika on... (8) Õpiväljundid on... (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) (А) (B) etteütlus, ümberjutustus, frontaalne küsitlus. Venni diagramm, kujundav hindamine, iseseisev töö. funktsionaalne kirjaoskus, läbivad teemad, elulähedane õpe. noorem õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, õpetaja metoodik. õpetaja kandidaat, pedagoog, põhikohaga õpetaja, kohakaaslusega õpetaj. esmane kutse, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja, õpetaja-õppejõud. kogemusteta õpetaja, kogenud õpetaja, lektor. täiskasvanupedagoogika, õpetus täiskasvanute õpetamisest ja õppimisest. ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni. vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. õpitulemused-õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused, hoiakud, mis kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. 13
15 (C) (D) ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni. suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt. Ülesanded (Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents) Määratlege ja märkige ära, millisesse tunnetussüsteemi kuuluvad järgmised väljendid. (51) Kui ma tulevikku vaatan, tundub see (A) audio mulle ähmane. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (52) Saša muutub kurdiks, kui mina (A) audio rääkima hakkan. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (53) Maša on enne järjekordset ettekannet (A) audio ärevil. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (54) Miski ütleb mulle, et ma eksin. (A) audio (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse Valige üks vastus (55) Kalduvust hinnata inimese kogu käitumist nende omaduste järgi, mis meile tema juures peamistena tunduvad, nimetatakse. efektiks. (56) Milline neist ei ole kooperatiivse õppimise meetod? (57) Biheivioristlik lähenemine vaatleb isiksust, kui: (A) (B) (C) (D) (A) (B) (C) (D) (E) (F) (A) (B) (C) (D) primaarsuse oreooli platsebo pügmalioni õpetaja küsimustele vastamine paaristööna vastastikune küsitlemine tehtud tööde analüüs tööjaotusega rühmatöö ühisõppimine rühmas loeng-vestlus oma käitumise tagajärgede mõtestajat (arusaajat) erinevate situatsioonide kognitiivset interpreteerijat konflikti teadvustamata jõudude ja reaalsuse vahel inimestevahelist vastastikust mõjutamist 14
16 Test «METOODILINE KOMPETENTS (oskused)» TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamiseks on aega kuni 70 minutit. Test sisaldab 5 ülesannet. Ülesanded 1 4: Te peate lahendama järgmised metoodilised ülesanded: analüüsima tunnikava, võrdlema tunnikavasid, valima optimaalse plaani ja põhjendama oma valikut, analüüsima harjutusi ning hindama neid metoodiliselt, parandama vigu jne. Ülesanne 5: Valige auditooriumis olemasolevate õppevahendite hulgast optimaalne vahend.ja koostage tunnikonspekt, arvestades läbivat teemat. Kasutage õppetunnis oma valmistatud didaktilist materjali. 1. ülesanne 1. Tutvuge 8. klassi ülevaatega. 2. Nimetage, milliseid diferentseeritud ülesandeid kasutate tööks ühe teksti lugemisel. Võite lähtuda Bloomi taksonoomiast. 3. Milliseid interaktiivseid võtteid kasutate selles klassis keeletunnis? SITUATSIOON 8. klassis on 24 õpilast. Nende hulgas on 6 hariduslike erivajadustega õpilast (HEV): kaks individuaalse õppekava alusel õppivat õpilast, üks uusimmigrant, kes ei valda ei vene ega eesti keelt ja kolm keeleliselt väga heal tasemel õplast, kes on iseseisva mõtlemisega. 2. ülesanne 1. Tutvuge tunni põhiosa etappidega. 2. Sõnastage nende alusel keeleline, eneseväljenduslik ja isiksust arendav eesmärk. Märkige, mis tüüpi eesmärgiga on tegemist.. Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Eesmärk Õppimin 1. Töö uue materjaliga Jaotab õpilased rühmadesse ja annab A1 paberid ning markerid. Tutvustab rühmatöö ülesandeid. Aega on 10 minutit. Otsustage, kuidas jaotate ülesanded. Rühma ülesandeks on vastata küsimustele. Selleks võib kasutada telefonides interneti veebilehte Iga rühm saab jaotlehed andmetega Võrumaa kohta, kust võite leida vastuseid. Moodustavad rühmad tunni alguses saadud numbrite järgi. Töötavad rühmas. Leiavad vastused küsimustele eesmärk: eesmärk:... eesmärk: 15
17 . Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Eesmärk Nüüd vaadake õpikust tabelit, kuidas avaldada tänu ja tänusõnadele vastata. Iga rühm peab läbi mõtlema, kuidas avaldada tänu ja sellele vastata, kui hakatakse autasustama. Tutvuvad individuaalselt õpiku materjaliga. Otsustavad, kuidas tänu avaldada eesmärk:... eesmärk:... eesmärk: eesmärk:... eesmärk: 3. ülesanne 1. Lugege läbi tunni organiseerimise ja häälestamise osa. 2. Nimetage, mis ülesandeid häälestamine selles tunnis täidab. 1. Tunni organiseerimine (2 minutit). TUNNI KÄIK Õpetaja ja õpilased tervitavad. Korrapidaja teatab kuupäeva ja puudujad. Seejärel toimub väikene vestlus eelmise päeva sündmustest, et aktiviseerida õpilasi eesti keeles rääkimiseks. 2. Häälestamine (10 minutit). Tahvlil on tunni teema sõnamõistatusena L _ d p d. Iga rida saab nimetada kolm tähte. Nii saadakse tunni teema Lapsed ja probleemid. Õpetaja tutvustab tunni eesmärke ja tunni tegevust. Sissejuhatus teemasse. Õpilased panevad 3 minuti jooksul kirjutama sedelitele probleeme, mis nende arvates noortel esinevad. Seejärel tehakse kokkuvõte. Tahvlile kinnitatakse kõik probleemid, mida õpilased pakuvad. Tehakse järeldus, mille või kellega on need probleemid seotud (SÕPRADEGA, KOOLIGA, VANEMATEGA). Õpetaja kirjutab A1 paberile need sõnad. Õpetaja küsib õpilastelt, mida nende arvates tunni jooksul õpitakse. Koos sõnastatakse eesmärgid. 5. ülesanne Koostage vabalt valitud õppekirjanduse põhjal vastavale klassile tunnikava teemal "Meenutusi suvest". Kasutage näidismudelit. Õpetaja nimi: Klass / rühm: Kuupäev: 1. Tunni teema: 1. Tunni eesmärgid Eneseväljenduslik eesmärk: Keeleline eesmärk: Isiksust arendav eesmärk: 2. Tunni tüüp: 3. Õppevahendid: TUNNIKAVA 16
18 TUNNIKAVA 5. Tunni käik: Häälestamine Õppimine Peegeldumine e tagasiside õpilaste poolt Koduse töö andmine Tunni lõpetamine Aeg Osaoskused TUNNI OSAD Märkused Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus TUNNI ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmsi tähelepanu) HÄÄLESTUS ÕPPIMINE (jaguneb osadek REFLEKSIOON 1. järeldused, 2. teema laiendus (kodutöö), 3. uute eesmärkide püstitamine. 17
19 Subtest «PSÜHHOLOOGILIS-PEDAGOOGILINE KOMPETENTS (skills)» TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamiseks on aega kuni 25 minutit. Test sisaldab 3 ülesannet. Lugege läbi pedagoogilise suhtlemise situatsiooni kirjeldus. Teie ülesandeks on analüüsida antud situatsiooni ning vastata küsimustele. 1. Ülesanne Situatsioon: Mari on üldiselt edukas viienda klassi õpilane. Paraku on tal aga üks mure, mis takistab tal olla edukas, õppida ainult viitele. Nimelt ei suuda ta klassi ees esineda ja nii mõnelgi korral on teda haaranud lausa paanika. Küsimused tudengitele: Millise õppimisteooria abil on antud situatsiooni võimalik selgitada? Palun tehke seda. Millest võib olla selline hirm tingitud? Tooge näiteid erinevate põhjuste kohta. Millised oleksid võimalused niisuguse hirmu vähendamiseks või kõrvaldamiseks? 2. Ülesanne Situatsioon: Paul armastab sekeldusi enda ümber, ta on väga suhtlemisaldis. Ta eelistab olla tähelepanu keskpunktis. Daniel eelistab vaikust ja üksiolemist. Tal on raske uusi tutvusi luua. Tähelepanu keskpunktis olemine häirib teda. Küsimused tudengitele: Määratlege, millistest temperamenditüübi omadustest on juttu järgmistes näidetes. Põhjendage oma vastust. 3. Ülesanne Analüüsige järgmist õpetaja ja õpilase vahelist dialoogi E. Berne transaktsiooni analüüsist lähtuvalt. Selgitage transaktsiooni analüüsi skeemi põhjal, miks peitub selles situatsioonis konflikt. Dialoog: Õpilane: Millise peatüki ma pean järgmiseks tunniks ära õppima? Õpetaja: Millise peatüki! Millise peatüki! Ma olen ju tunnis kõigest sellest juba rääkinud. 18
20 TESTI LAHENDAMISE JUHEND Test «UURIMISKOMPETENTS» Testi lahendamiseks on aega kuni 60 minutit. Test sisaldab ühte ülesannet. Teile on antud soovitusliku kirjanduse loetelust teaduslik artikkel. Teie ülesanne kirjutada etteantud žanris (kokkuvõte, annotatsioon, teesid, retsensioon) teaduslik tekst, arvestades teadustöö nõudeid (kirjanduse loetelu, tsitaadid, viited jne). ARTIKLID REFEREERIMISEKS Gordon, T., Burch, N Õpetaja ja õpilase efektiivse suhte mudel. Õpetajate kool. Väike Vanker. Lk Hausenberg, A.-R. jt Keeleoskus. Keeleoskuse mõõtmine. Tallinn: Tea. Lk Hausenberg, A.-R. jt Retseptiivsete oskuste kirjeldus. Keeleoskuse mõõtmine. Tallinn: Tea. Lk Laak, M., Olesk, S Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist. Keel ja Kirjandus. 10. URL: Ruus, V.-R., Mikser, R Õppekava. Haridusleksikon. Toimetaja Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus. Lk
21 V ÕTI ENESEKONTROLLIKS Test METOODILISED JA PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILISED KOMPETENTSID (teadmised) VÕTI 1 A B C D 2 A B C D 3 A B C D 4 A B C 5 A B C 6 A B C 7 A B C 8 A B 51 A B C 52 A B C 53 A B C 54 A B C 55 A B C D 56 A B C D E F 57 A B C D E F Oodatav vastus: Test METOODILINE KOMPETENTS (oskused) Vastused enesekontrolliks 1. ülesanne 1. Uusimmigrant õpilase jaoks vaatle, korda, taasesita, kirjelda, nimeta, kogu, jäta meelde, defineeri, kanna nimestikku, tuleta meelde. 2. Individuaalse õppekava alusel õppivatele õpilastele tunne ära, paiguta, sõnasta ümber, too näiteid, jutusta, kirjelda, esita, tee kokkuvõte, vali, järjesta, illustreeri, kujutle, kontrolli / lahenda, raamista teadaolev info 3. Keeleliselt väga heal tasemel õpilastele võrdle poolt / vastu, määra prioriteedid / järjesta, järelda, otsusta, määra tase, hinda, kritiseeri, vaidle, õigusta, veena, väärtusta, ennusta, tee ettepanek, korrasta, formuleeri, kavanda, loo. 4. Interaktiivsetest võtetest paaristöö (tugevam nõrgem õpilane), iseseisev töö teatmeteostega, individuaalne töö diferentseeritud töölehtedega, rühmatöö, mõttekaart, seinasõnaraamat. 20
22 Oodatav vastus: 2. ülesaane 1. Isiksust arendav eesmärk: Oskab teha koostööd / Suudab arvestada kaasõpilastega / Õpib aega optimaalselt kasutama. 2. Isiksust arendav eesmärk: Oskab kasutada teabevahendeid / Tutvub Võrumaa vaatamisväärsustega. Keeleline eesmärk: Oskab vastata küsimustele täislausetega. 3. Keeleline eesmärk: Tänamise keeleliste väljendite õppimine / Tänusõnade kasutamine kindlates keelesituatsioonides. Isiksust arendav eesmärk: Tunneb eesti kultuuriruumile omast tänuavaldamise viisi / Oskab leida tunnustamist väärivaid aspekte / On positiivne.eneseväljenduslik eesmärk: Teab, kuidas tänu avaldada ja tänusõnadele vastata. 4. Keeleline eesmärk: Kasutab tänusõnu kindlas keelesituatsioonides. Eneseväljenduslik eesmärk: Oskab tänu avaldada ja tänusõnadele vastata. Oodatav vastus: 1. Häälestamine 3. ülesaane häälestatakse eesti keelele; tekitatakse huvi õpitava vastu; sissejuhatus tunni teemasse; tunni teema ja eesmärkide väljaselgitamine; töise õhkkonna loomine. Test PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE KOMPETENTS (teadmised) Vastused enesekontrollimiseks 1. ülesaane Vastus: Sellise hirmu põhjuseks võib olla õpetaja negatiivne hinnang Mari varasemale sooritusele, mistõttu kardab tüdruk igat järgnevat esinemist klassi ees. Samuti võis Mari saada oma klassikaaslaste naerualuseks / tunda alaväärsust oma kaasõpilaste ees, kes teda näiteks mõnitasid. Põhimõte: Mari on teistele esinedes tunda saanud ühte negatiivset kogemust, mida ta seostab nüüd iga esinemisega. Seetõttu ei suuda ta esineda ilma, et tunneks hirmu. Tekkinud hirmutundest saab üle ainult järk- järgulise ületamisega. Näiteks lastakse õpilasel esialgu esineda ainult õpetajale. Kindlasti peab toimuma õpetaja poolne tunnustamine ja positiivsetele asjadele tähelepanu juhtimine. Järgmise esinemise juures on kuulajateks, lisaks õpetajale, veel mõned sõpradest klassikaaslased. Kindlasti ei tohi õpilase esinemist halvustada, vaid esinejas peab tekitama positiivseid emotsioone. Seejärel toimub esinemine juba suuremale rühmale. Sellise tegevusega peaks õpilane olema mõne aja pärast suuteline esinema juba kogu klassile ning paaniline esinemishirm on möödunud. Vastus: ekstravertsus introvertsus. 2. ülesanne 3. ülesanne Vastus: Õpilane pöördub Täiskasvanu tasandilt Täiskasvanu tasandil õpetaja poole. Õpetaja vastab omalt poolt Vanema tasandilt õpilasele Lapse tasandile. Skeemil need transaktsioonid ristuvad ja transaktsioonilises analüüsis nimetatakse seda konfliktseks situatsiooniks. 21
23 T ESTIDE TULEMUSTE HINDAMINE Üliõpilase eksamitulemus on positiivne, kui igast testist on lahendatud vähemalt 51%. K ONSULTATSIOONID Eksamiks valmistumiseks toimuvad sügis- ja kevadsemestril rühmakonsultatsioonid. Individuaalseid konsultatsioone üksikute testide kohta viivad läbi konsultandid. Konsultatsioonide ajakava ja teemad Sissejuhatav konsultatsioon: Magistrieksami formaat Sissejuhatav konsultatsioon: Magistrieksami sisu. veebruar Sissejuhatav konsultatsioon: test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). veebruar Praktiline konsultatsioon: test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). märts Praktiline konsultatsioon: test Metoodiline kompetents (oskused). märts Praktiline konsultatsioon: test Uurimiskompetents Konsultatsioon Päev enne eksamit. Konsultandid Moodul Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (teadmised ja oskused) Anna Džalalov, psühholoogia lektor, PhD Sergei Džalalov, psühholoogia assistent Natalja Zorina, psühholoogia lektor, PhD Nelly Randver, psühholoogia assistent Moodul Metoodiline kompetents (teadmised ja oskused) Enda Ttubok, eesti keele assistent Ene Kurme, metoodik, MA Moodul Uurimiskompetents Mart Rannut, eesti keele dotsent, PhD 22
24
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationTartu Ülikooli Narva kolledž. Programm Keeleõppe arendamine
Tartu Ülikooli Narva kolledž Programm Keeleõppe arendamine 2007 2010 Õpetajakoolituse üliõpilaste ettevalmistus tööks eesti keelest erineva emakeelega lastega Õppematerjal koolituskursuse Õppekeele oskuse
More informationÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL
ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL Koostanud AIRI KUKK Autorid MAIRE KEBBINAU URVE AJA ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI
More informationJuhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus
Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Versioon 2.0 Kordustrükk 2013 Koostajad Anne Villems, Ene Koitla, Kerli Kusnets, Lehti Pilt,
More informationENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL Magistritöö Autor: Kairi Osula Juhendaja: PhD Katrin Niglas Autor:.........
More informationRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud
More informationTALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Klassiõpetaja õppekava HUUMORI ERI VORMIDE KASUTAMINE EESTI KEELE ÕPETAMISEL 4. KLASSIS Magistritöö Juhendaja: MA Ene Hiiepuu Haapsalu 2014 ANNOTATSIOON TALLINNA ÜLIKOOL
More informationKäsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Egle Loid Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine Magistritöö Juhendaja: dots. Henn Voolaid Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...3 1.
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationTEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster
TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul Katrin Poom-Valickis Kaia Köster Autonoomiat toetavad tegevused (Reeve & Jang, 2006 põhjal) Õpilaste tähelepanelik kuulamine
More informationAdaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;
Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia. 2000-2002. Ann Tamm University of Tartu, Estonia ; ann.tamm@kliinikum.ee 1.The initial material was the PhD thesis by Ewa Roos ( Knee Injury
More informationINTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD Magistritöö Autor: Liina Vaimla Juhendaja: Hans Põldoja Autor:...... 2014 Juhendaja:......
More informationKultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes
Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes Merle Jung - Tallinna Ülikooli saksa keele didaktika dotsent Aigi Heero - Tallinna Ülikooli saksa kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Tänu üha mitmekultuurilisemaks
More informationERIPEDAGOOGIKA BAKALAUREUSEEKSAMI KORDAMISMATERJALID
ERIPEDAGOOGIKA BAKALAUREUSEEKSAMI KORDAMISMATERJALID Bakalaureuseeksamil peab üliõpilane demonstreerima oma teadmisi järgmiste eripedagoogika bakalaureuseõppekava moodulite ainete osas: eripedagoogika
More informationTeiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga
Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Soome, Kanada Saskatchewani provintsi, Inglismaa, Saksamaa Thüringeni liidumaa ja Hongkongi näitel I. ÕPPEKAVA STRUKTUUR (KOOSTISOSAD, OTSUSTUSTASANDID)
More informationÕpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht- loovtegevuse õpetaja õppekava Anu Sarnit Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul
More informationSUUNISED ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE
VET@WORK: TÖÖKOHAPÕHISES ÕPPES OMANDATUD OSKUSTE JA KVALIFIKATSIOONI TUNNUSTAMINE JA VALIDEERIMINE RIIKLIKUL JA EUROOPA TASANDIL Projekt nr 2014-1-IT01-K2202-002629 VET@WORK SUUNISED ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava Nele Hulkko KOOLIJUHTIDE ARVAMUSED HUVIJUHIST KUI NOORE ARENGU TOETAJAST ÜLDHARIDUSKOOLIS ÜHE MAAKONNA
More informationJohn Louis Rodriquez ÕPETAMISE STRATEEGIA VÄLJATÖÖTMINE TEEMA "TERMOPINDAMISE PROTSESSID" KÄSITLUSEKS LÕPUTÖÖ
John Louis Rodriquez ÕPETAMISE STRATEEGIA VÄLJATÖÖTMINE TEEMA "TERMOPINDAMISE PROTSESSID" KÄSITLUSEKS LÕPUTÖÖ Tallinn 2009 Käesolevaga tõendan, et antud lõputöö on minu, John Louis Rodriquez, poolt kirjutatud.
More informationASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND
ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND 2008, Kaunas Autorid: Zina Baltrenienė,
More informationTeadushuvihariduse juhendaja koolituskursuse näidis Koostanud Merike Kesler/Mai 2017
Teadushuvihariduse juhendaja koolituskursuse näidis Koostanud Merike Kesler/Mai 2017 Algne struktuur arutelu ja plaanide taustaks -> lõpliku mahu, eesmärgid ja sõnastuse otsustab kursuse korraldaja Maht:
More informationJUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA
JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks...2 1.1. Mis on väärtused?... 2 1.2. Väärtuskasvatus koolis... 4 1.3. Riikliku õppekava väärtuste
More informationUimastihariduse alused
Uimastiharidus inimeseõpetuses Erle Põiklik Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist Uimastihariduse alused Uimastiharidus seob ühtseks tervikuks uimastitega seotud teadmiste edasiandmise,
More informationII osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium
Riigihange 034118 Riikliku Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamine PRAXIS, TARTU ÜLIKOOL, BALTI UURINGUTE INSTITUUT, HILL&KNOWLTON, GEOMEDIA RIP 2008-2013 Vajadus ja teostatavusuuringu lõpparuanne
More informationTallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Veronika Rogalevitš Veebipõhise kursuse disain ja tehniline teostus Infokirjaoskuse kursuse näitel Magistritöö Juhendaja: Sirje
More informationLiivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendaja Andrus Org (MA)
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja Juta Koks ÕPPEMATERJALID LÄBIVA TEEMA TERVIS JA OHUTUS LIIKLUSE ALATEEMA KÄSITLEMISEKS III KOOLIASTMES magistritöö
More informationKonstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana
Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana Aleksandra Sooniste Kaasava hariduse põhimõtete järk-järguline juurutamine Eesti haridussüsteemi ja eesmärk lõimida aastaks
More informationTravel List I Estonian with English captions
Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written
More informationÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE
Kinnitan Eero Kalberg /Direktor/ 15.03.2004 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend Kehtna 2003 SISUKORD SISSEJUHATUS...4 1 ÕPILASTE KIRJALIKE
More informationFilosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas
Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega Lõimimise võimalustest õppekavas Arne Rannikmäe Õppekava lõimimise (lõimitud õppekava) teema on esile tõusnud seoses üleminekuga curriculumtüüpi õppekavale.
More informationLÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE
LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE Tallinn 2010 3 LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE Eestikeelne ning Eesti oludele mugandatud väljaanne Peeter Mehisto, María Jesús Frigolsi ja David Marshi teose Uncovering CLIL: Content
More informationEakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Karl Gustav Adamsoo Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel Bakalaureusetöö
More informationPille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011
More informationErinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs
Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs Rootsi, Taani, Hollandi, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel Maria Jürimäe, Regina Soobard, Ulla Kamp, Katrin Vaino, Regina Herodes,
More information5 * * ( 3 * 1 & )"3*%645&)/0-00(*", 4*3""."5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF
5 * * ( 3 * 1 & )"3*%645&)/0-00(*", 4*3""."5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF TIIGRIÕPE: HARIDUSTEHNOLOOGIA KÄSIRAAMAT Koostajad Kai Pata & Mart Laanpere VALMINUD TIIGRIHÜPPE SIHTASUTUSE TOETUSEL 2009 Kai
More informationDEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology IDX70LT Margarita Aravina 100257IAPMM DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS Master s thesis Supervisor:
More informationBioloogilise evolutsiooni teema käsitlemise tulemuslikkus erinevate õppemeetoditega
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Rolf Saarna Bioloogilise evolutsiooni teema käsitlemise tulemuslikkus erinevate õppemeetoditega Magistritöö Juhendaja: Anne
More informationTALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Ele Priidik SOTSIAALSE TARKVARA RAKENDAMISEGA SEOTUD INFOPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE METOODIKAD Magistritöö Juhendaja: Kai Pata Autor:......2008 Juhendaja:......2008 Instituudi
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationHariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne
Hariduslikud erivajadused Euroopas (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS Teemaväljaanne Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur Käesoleva raporti on koostanud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur koostöös
More information11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8
ISSN 0235 07771 AKADEEMIA 11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8 Võõrkeele suhtlusstrateegiad.... Tiit Hennoste, Triin Vihalemm Kõneleva arhitektuuri ideest Krista Kodres Tähenduse lineaarne ja hierarhiline struktuur....
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 17.06.2014 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrolluuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationMida vana ja uut on Nordplus programmis
Mida vana ja uut on Nordplus programmis 2018-2022 www.nordplusonline.org www.haridus.archimedes.ee/nordplus Anne Hütt 10.11.2017 Tallinnas MIS EI OLE MUUTUNUD... OSALEVAD RIIGID Taani Soome Rootsi Norra
More informationKRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA Noorsootöö eriala Virge Kuris KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES Lõputöö Juhendaja: pedagoogikamagister Reeli Liivik Tartu, 2013 Summary Author: Virge
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Helen Luik HOOLDUSKLASSIS KASUTATAVAD ÕPPEMEETODID Magistritöö Läbiv pealkiri: Juhendaja: Kristel Palgi Kaasjuhendaja:
More informationLev Võgotski teooria täna
Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,
More informationTARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut Marietta Lõo Praktiliste tööde tegemise mõju füüsika ainekava õpitulemuste saavutamisel soojusjuhtivuse teema näitel Magistritöö Juhendajad:
More informationÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI
ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI Õppe individualiseerimine ja õpitugi Project Quality Education for Children at Social Risk. Individualisation and learning support. Supported by the Estonian Ministry
More informationPOISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele ja üldkeeleteaduse osakond Mari Teesalu POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES Magistritöö Juhendaja professor Martin Ehala
More informationTeema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses
Tartu Ülikool Haridusuuenduskeskus Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses Autorid: Katri Lamesoo Angela Ader Silver Sillak Helle Kont Ragnar Pärtelsohn
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava. Maris Aruküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Maris Aruküla HARIDUSLIKU ERIVAJADUSEGA ÕPILASTE ÕPPE KOORDINEERIJA TÖÖ TAVAKOOLIS EESTI NÄITEL: TÖÖKORRALDUS
More informationTartu Ülikool Arstiteaduskond Õendusteaduse osakond
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Õendusteaduse osakond Jaana Veski PATSIENDIKESKSUS TÄISKASVANUTE INTENSIIVRAVIS KOOLITUSINTERVENTSIOON PERSONALILE Magistritöö õendusteaduses Tartu 2010 Juhendaja: Ilme Aro,
More informationSISSEJUHATUS 6 SELGITUSEKS ÕPETAJARAAMATU KASUTAJALE 8 PORTFOOLIO KUI KARJÄÄRIÕPPE TÖÖVAHEND 10 KARJÄÄRIÕPETUS JA EETIKA 12
KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ELUKESTEV ÕPE Valikaine õpetajaraamat Kutseõppeasutusele 2007 Õpetajaraamat on koostatud Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskuse poolt rakendatava
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Jaanika Vint MITTETRADITSIOONILISE ÕPPIJA ÕPIOSKUSED KÕRGKOOLIS KUTSEÕPETAJA ÕPPEKAVAL ÕPPIMISEKS bakalaureusetöö
More informationJaan Krossi romaanide Taevakivi ja Keisri hull käsitlusvõimalusi kirjandustundides
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele õppetool Marju Mändmaa Jaan Krossi romaanide Taevakivi ja Keisri hull käsitlusvõimalusi kirjandustundides Õpetajakoolituse magistritöö Juhendaja professor
More informationMuutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3
ISSN 1736-6186 Töölehtede erinumber Nr. 30 / Suvi 2013 Summer fruits Autor: Stephen Bowler Allikas: http://www.flickr.com/photos/50826080@n00/6080858244/ (CC BY-NC-SA 2.0) Paremad palad: Soovitused m-õppe
More informationT-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi
Maitstes suppi 2 Tere tulemast ute sarja lugejaks! Nii mõnigi teist on ilmselt mõtelnud, mida võiks tähendada inglise keeles käsiraamatut tähistav sõna T-Kit? Me pakume sellele vähemalt kahte seletust.
More informationTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste Instituut. Hariduskorralduse õppekava. Jaana Sepp
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Hariduskorralduse õppekava Jaana Sepp Õpetajate ja koolipsühholoogide hinnangud psühhomeetriliste testide vajalikkusele kaasava hariduse
More informationÕppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Õie Merimaa Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine Magistritöö Juhendaja:
More informationTallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Merje Leemets VEEBIPÕHISED LOODUSALASED LISAÜLESANDED LASTEAIA KOOLIEELIKUTE RÜHMALE Magistritöö Juhendaja: magister Tea Välk Autor:..........
More informationEESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL
doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava Anne Mereküla DOWNI SÜNDROOMIGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE TASEME MÄÄRAMINE M/PAC1 FORMULARIGA Magistritöö
More informationTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste instituut. Kutseõpetaja õppekava. Maria Jürisson
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Maria Jürisson KUTSEÕPETAJATE ARVAMUSED TÄIENDUSKOOLITUSEL OSALEMISE PÕHJUSTEST NING ÕPITU RAKENDAMISEST ÕPPETÖÖS
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava. Katrin Tomberg-Tohter
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava Katrin Tomberg-Tohter PÕHIKOOLI LÕPETAVATE LIHTSUSTATUD ÕPPEASTME ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE OOTUSED NOORTE
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationSTRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK
1. Praktika 2. Näited STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE HINDAMISTE LÄBIVIIMISE TÖÖVIHIK 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Meetodid ning ülevaade 3 3. Hindamisülesande püstitus ja küsimused ning hindamismetoodika
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity
EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard
More informationKas kui hästi tahta, võib iga teema tundlikuks muuta? Eesti õpetajate kogemused tundlike teemadega ajalootunnis
Tundlikud teemad ajalootunnis KATRIN KELLO, MAARIS RAUDSEPP Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 5(2), 2017, 106 132 doi: https://doi.org/10.12697/eha.2017.5.2.05 Kas kui hästi tahta, võib iga teema tundlikuks
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES
More informationNoorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1
NR Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK ja TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1 2011. aasta esimese MIHUSe eesmärk on juhatada ka noortevaldkonnas sisse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Vabatahtlikule
More informationSigne Leht. MateMaatika iii. arvutamine. Töölehtede komplekt. Toimetulekuõppe II III arengutase
Signe Leht MateMaatika iii arvutamine Töölehtede komplekt Toimetulekuõppe II III arengutase 1 ÜKS RÄÄGI! MIDA ON PILDIL ÜKS? VÄRVI! JOONISTA 1 MAJA! 1a MITU? ÜKS MITMES? ESIMENE VÄRVI IGAS REAS ERINEV!
More informationTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava Kersti Rüütli LASTEAIA VÄÄRTUSHINNANGUTE NÄHTAVUS SELLE PRAKTIKAS JA KESKKONNAS ÜHE LASTEAIA
More informationLev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval
Oluline on pidada meeles seda igapäevast tõde, et laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega, mitte lihtsalt käske/keelde täites, toonitab Karl Karlep. Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval
More informationÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteadus (humanitaarained) Keit Heinmets ÕPETAJATE HINNANGUD ARVUTIPÕHISTELE KONTROLLTÖÖDELE VÕRRELDES PABERKANDJAL KONTROLLTÖÖDEGA
More informationTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste instituut. Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Sirli Meriste
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Sirli Meriste ESMAABI ALGÕPETUS EELKOOLIEALISTELE LASTELE - ABIMATERJAL LASTEAIAÕPETAJALE
More informationTALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Gerda Ruberg ROBOOTIKA KASUTAMINE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTES: ABIVAHEND ÕPETAJALE Bakalaureusetöö Juhendaja: MSc Elyna Nevski Tallinn 2016
More informationSotsiaalne kompetentsus Helve Saat & Hele Kanter
Sotsiaalne kompetentsus Helve Saat & Hele Kanter Traditsiooniliselt on igapäevases klassitunnis fookuses akadeemiline õppekava. Vähem pööratakse tähelepanu suhetega seonduvatele teadmistele ja oskustele,
More informationTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste instituut. Haridusteadus (humanitaarained) õppekava. Liis Leilop
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteadus (humanitaarained) õppekava Liis Leilop II JA III KOOLIASTME ÕPILASTE HINNANGUD KOOLIST VÄLJALANGEVUSE RISKIFAKTORITELE
More informationKiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid, turud, tehnoloogiad,
Sissejuhatus Autorid: Tiia Tammaru, Ruth Alas Peatükk: Õppimine ja innovatsioon 17 1 1 Kiiresti muutuv maailm eeldab pidevat valmisolekut muudatusteks ning muutumisvõimet. Muutuvad kliendid, konkurendid,
More informationSülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk
Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk 2009 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Metodoloogia... 6 1.1. Varasemad uurimused sülearvutite kasutamise
More informationMis saab Eesti IT haridusest?
Uuringuprojekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Infotehnoloogia Kolledž Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mis saab Eesti IT haridusest?
More informationKinnitatud Tallinna 21. Kooli direktori a. käskkirjaga nr 2-3/55 TALLINNA 21. KOOLI KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND
Kinnitatud Tallinna 21. Kooli direktori 06.10.2016.a. käskkirjaga nr 2-3/55 TALLINNA 21. KOOLI KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD 1. Kirjalikud õpilastööd... 3 1.1 Essee... 3 1.2 Referaat...
More informationSISEHINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE LÄÄNEMAA ÜLDHARIDUSKOOLIDES
TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ Haldusjuhtimise osakond SISEHINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE LÄÄNEMAA ÜLDHARIDUSKOOLIDES Magistritöö Juhendaja: PhD Eve Eisenschmidt Haapsalu 2008 TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ Riigiteadused Töö
More informationIKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias
IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias 2017 Uuringu tellis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi meetme Kaasaegse ja uuendusliku õppevara
More informationEESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10555-5:1999 Steriilsed ühekordselt kasutatavad intravaskulaarsed (soonesisesed) kateetrid. Osa 5: Üle nõela paigaldatavad perifeersed kateetrid Sterile, single-use intravascular
More informationAndekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides
Tartu Ülikool Teaduskool Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides Koostajad: Hillar Saul, Viire Sepp, Monika Päiviste Tartu 2007 Toetas Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Ülikool
More informationErasmus+ teabepäev VILJANDI KAJA TAMMETALU - PÄRNU MAI KOOLI ÕPPEALAJUHATAJA HANNO SAKS - PÄRNU MAI KOOLI IT JUHT
Erasmus+ teabepäev 28.11.2016 VILJANDI KAJA TAMMETALU - PÄRNU MAI KOOLI ÕPPEALAJUHATAJA HANNO SAKS - PÄRNU MAI KOOLI IT JUHT Pärnu Mai Kooli rahvusvahelised projektid Erasmus+ projekt 2014-2016 Exploring
More informationÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Liis Kreegipuu ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES Magistritöö Juhendaja: Dagmar Kutsar,
More informationKutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Tiina Kalda Kutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel Magistritöö
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationÕpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses
TARTU ÜLIKOOL Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Katrin Marjapuu Õpetaja käitumise seostest Põlva maakonna õpilaste motivatsiooniga kehalises kasvatuses Magistritöö Kehalise kasvatuse ja spordi
More informationharidusprogramm Nordplus
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogramm Nordplus 2012-2017 www.nordplusonline.org http://haridus.archimedes.ee/nordplus Hannelore Juhtsalu 23.01.2017 Tallinnas NORDPLUS eesmärgid OSALEVAD RIIGID
More informationEuroopa keeleõppe raamdokument:
COUNCIL OF EUROPE CONSEIL DE L EUROPE Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine Haridus- ja Teadusministeerium Tartu 2007 Originaal: Common European Framework of Reference for Languages:
More informationTartu Ülikool. Eesti keele õppetool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Inga Kukk. Kõnekeelsus õpilaskirjandites. Magistritöö
Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Inga Kukk Kõnekeelsus õpilaskirjandites Magistritöö Juhendaja lektor Kersti Lepajõe Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...5 1. Keel...7
More information