Osteoartroos Maria Üprus Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog 21.03.2014
Mõiste Osteoartroos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus ehk liigese jäigastumine. OA haarab kogu liigest: subkondraalset luud, ligamente, liigesekapslit, sünoviaalmembraani ja periartikulaarseid lihaseid. Liigesekõhre ja kõhrealuse luu lammutamise ja sünteesi tasakaal häirub, ülekaalus on kõhre destruktsioon koos põletikuliste episoodide ehk reaktiivse sünoviidiga. Kõhr kaob, tekib subkondraalne skleroos ning muutused luukoes ja sünoviaalkestas. R.Birkenfeldt
Sissejuhatus Haigus haarab lisaks liigeskõhrele ka sünoovia ja subkondraalse luu, mistõttu haiguse teke on keerukam kui vaid liigeskõhre biokeemiline kahjustus. Nature Reviews Rheumatology 6, 625-635 (November 2010) doi:10.1038/nrrheum.2010.159
Sissejuhatus Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 OA haige olemasolu. Elanikkonna vananemisega haigestumine pidevalt suureneb. Erinevail haigusperioodidel võivad OA puhul olla ülekaalus degradatsiooni või põletiku protsessid, mis teeb diagnoosimise, diferentsiaaldiagnoosi ja ravi määramise küllaltki keeruliseks. Osteoartroosi ravijuhend Eestis, R.Birkenfeldt
Sagedamini haaratud liigesed
Klassifikatsioon Ajalooliselt on osteoartroosi jagatud primaarseks ja sekundaarseks artroosiks Sekundaarne artroos tekib eelneva liigest kahjustanud seisundi järgselt (nt.trauma, põletik) Sekundaarne artroos võib tekkida suhteliselt noortel indiviididel. C.J.Lozada
Klassifikatsioon Primaarne artroos on rohkem seotud vananemisega ja esineb tüüpiliselt enam eakatel patsientidel. Ta on oma olemuselt idiopaatiline ja tekib eelnevalt tervetes liigestes. Osad kasutavad terminit ainult labakäte liigeste artroosi korral, teised laiendavad seda ka põlvede, puusade, lülisamba artroosile. Nt.koksartroosi korral usutakse, et enamik primaarse artroosi juhtumeid on seotud kaasasündinud või arenguliste defektidega, mis on jäänud diagnoosimata. C.J.Lozada
Haiguse riskitegurid Vanus Haigestumine kasvab vanusega. 50 60 a vanuste hulgas on OA haigeid 30%, üle 75 a vanuses 80%. Sugu, rass Mehed-naised haigestuvad ühepalju, v.a gonartroos ja DIP-artroos. Mustanahalistel naistel on gonartroosi 2 korda sagedamini Mehaaniline ülekoormus liigesekõhrele suur kehamass, raske füüsiline töö, töö püstiasendis, korduvad stereotüüpilised liigutused, tippsport Mikrotraumad ja põrutused Keha staatika häired Endokriinhaigused: diabeet, akromegaalia, menopaus Perifeersed vereringehäired Pärilikkus R.Birkenfeldt
Sümptomid Artroosi algus on aeglane ja märkamatu. Põhikaebuseks on liikumisel tekkiv krigin ja liigesvalu. Hommikune liigesejäikus kestab kuni 30 minutit. Valu on mehaanilist tüüpi. Hommikuti tunnevad haiged end paremini. Esinevad nn stardivalud liikuma hakates. Nn.geeli fenomen pärast pikka puhkust liigesvedelik pakseneb, liigese liigutamine on raskendatud Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel.
Valu mehhanismid artroosi korral Kombineeritud valu, mida põhjustavad: Osteofüütide areng Subkondraalse luu ülekoormus, mis viib liigese sisese rõhu tõusule Sünoviit Lihasväsimus Liigese kontraktuur Liigese efusioon ja liigeskapsli venitus Meniskide vigastus Periartikulaarsete bursade põletik Psühholoogilised faktorid Krepitatsioonid Tsentraalne valu sensitisatsioon Lülisamba artroosi puhul ka närvijuurte kompressioon C.J.Lozada
Prognoos Sõltub, millised liigesed on haaratud ja haiguse staadiumist. Ei ole olemas efektiivset ja tõestatud haiguse kulgu modifitseerivat ravi. Kaasajal on ravi eesmärgiks sümptomite leevendamine. On näidatud, et gonartroos progresseerub kiiremini : Vanemaealistel Kõrgema kehamassi indeksiga Varus-deformatsiooniga Suurem hulk haaratud liigeseid Pärast endoproteesimist üldiselt hea prognoos, edukuse määr puusa- ja põlveliigese endoproteesimisel üle 90%
Diagnoosimine Kliiniline pilt ja radiograafiline leid tüüpilistel juhtudel. Spetsiifilisi laborianalüüside kõrvalekaldeid ei esine. Ägeda faasi valgud on artroosi patsientidel tavaliselt normi piires. ESR võib olla veidi kiirenenud, kui on tegu erosiivse artroosiga. Sünoviaalvedelikus on leukotsüüte tavaliselt alla 2000/µL, rohkem on mononukleaare.
Artroos sekundaarse sünoviidiga Perioodiliselt võivad osteoartrootilises liigeses tekkida põletikunähud, mida nimetatakse sekundaarseks reaktiivseks sünoviidiks. Sel ajal toimub intensiivsem kõhre lagundamine koos liigeskesta põletikuga. Põletikuline valu ei vähene puhates, lisandub öövalu, tugevneb hommikune liigesvalu ja jäikus. Klassikalised põletikusümptomid. CRP ja ESR tõus tagasihoidlik.
Sagedasemad artroosivormid
Puusaliigese artroos Kuni 43% artroosi juhtudest, 34%-l kahepoolne. Valud kubemes, kiirguvad ka põlve. Valu tekib käimisel ja trepist laskumisel. Väljakujunenud haigus - stardivalud, rahuloleku valu, reie- ja tuharalihaste atroofia. Haigel tekib lonkamine, kahepoolse koksartroosi puhul pardikõnnak. Iseloomulik puusaliigese siserotatsiooni piiratus ja valulikkus. Radioloogiline leid
Põlveliigese artroos 33%-l artroosi juhtudest, tavaliselt kahepoolne ja sagedamini naistel. Valu lokaliseerub põlveliigese eesmisse ossa ja võib kiirguda säärde, põlve painutamine raske. Trepist laskumine! Objektiivselt: palpatsioonil valu, liigeskapsli paksenemine, painutamisel liigesesisene krigin. Järkjärgult tekib luulistest vohanditest põhjustatud liigese paksenemine ja deformatsioon. Lihasatroofia. Võib tekkida kerge painutuskontraktuur.
Labakäe liigeste polüartroos Tekivad DIF-liigestele Heberdeni sõlmed ja PIF-liigestele Bouchardi sõlmed. (kuni 70%) Kaebused: valu ja survetunne sõrmedes. Valulikkus suureneb pärast kokkupuudet külma vee vm jaheda keskkonnaga. Sageli võib tekkida reaktiivne sünoviit. Diagnoosi kinnitab röntgenoloogiline leid. Sõrmedel võib täheldada üksikutes interfalangeaalliigestes varianti, mida nimetatakse erosiivseks osteoartroosiks. Seda iseloomustavad nii artriidi (erosioon) kui ka artroosi (skleroos, osteofüüdid jt) komponendid. Naistel ca 12 korda sagedamini kui meestel.
Lülisamba osteoartroos Spondüloos, mille puhul esineb lülikehade osteoartroos diskide degeneratsiooni ja osteofüütide tekkega ja lülikaarte (apofüsaarsete) liigeste spondülartroosi liigesepilude kitsenemisega ja osteofüütide tekkega. Kuni 60%-l Mehaaniline valu. Osteofüütide surve närvijuurtele põhjustab neuralgiaid, paresteesiaid, pareese ja lihaste spasme. Tulemusena võib kujuneda spinaalstenoos. Spondülartroosist tingitud valu eristamiseks koksartroosist on kohane puusaliigese siserotatsiooni test. Piltuuringud: röntgen, KT, MRT
Tänan tähelepanu eest!