Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid ja koolid 20. sajandil Montessori-pedagoogika Steiner-pedagoogika Sudbery-Valley kool, -pedagoogika Freinet` pedagoogika Koduõpe ja koduõppe-koolid Humanistlike pedagoogiliste süsteemide levik ja mõju
Alternatiivkoolide v alternatiivhariduse jagunemine (Rahvusvahelise Haridusentsüklopeedia järgi) Esimene jaotusviis omandivormi alusel: riigi- ja eravalduses olevad koolid, lasteaiad. Teine jaotusviis koolis, lasteaias viljeldava pedagoogika alusel: traditsioonilised, reformpedagoogilised, progressiivsed, fundamentalistlikud jm koolid. E-S Sarv 2009 3
Alternatiivkoolide taotlus Alternatiivkoolide taotlused, õpetuslikkasvatuslikud eesmärgid on üldjuhul mitmekihilised ja mitmemõõtmelised ning kaugeleulatuvad. Eelkõige püütakse maksimaalselt arvestada lapse arengu ealisi vajadusi, kasvatuslike ja õpetuslike mõjude kaugemaid, kogu elu kestel ilmnevaid tagajärgi. Olenevalt kooli maailmavaatest, filosoofiast humanistlik või biheivioristlik lähenemine õppe-kasvatusprotsessile. E-S Sarv 2009 4
Humanistlikke pedagoogilisi süsteeme ja koole 20. sajandil
Montessori pedagoogika E-S Sarv 2009 6
Montessori pedagoogika Inimene kui universumi osa; Arengu täpne kirje puberteedini; tähelepanu jt arengutsoonid ning nende kasutamine õppes ; täpne vaatlus õpetaja(te) poolt; Mitmeealised rühmad (3 aastakäiku koos) loomulik koosareng ja vastastikune õpe; Vabas töös (ca 2-3-tunnine periood päevas) ühendatakse individuaalne ja rühma-, iseseisev ja juhendatud õpe; enesejuhtimise saavutamine; Eluks vajalike alusoskuste treening ja kõigi meelte kasutamine õppes; Täpselt väljatöötatud, ealiselt sobivad ja konkreetse suunitlusega õppevahendid, õppekomplektid - kõlbulikud nii iseseisvaks kui koosõppeks. Perspektiivseim meetod eriti andekate õpetamiseks nö tavakoolis koos teistega neile kohase tempoga Vaata: Lillard, Angeline. 2005. Montessori: The Science behind the Genius. Oxford University Press. http://www.montessori.edu/ E-S Sarv 2009 7
Montessori-pedagoogika II Klassitoa piirkonnad: praktiline tegevus eluõpe meeled kultuur teadus, loodus keeled matemaatika Perspektiivseim meetod koduõppeks, eriti andekate laste õpetamiseks neile kohase tempoga koos teistega, ka tavakoolis, laste enesejuhtimisvõime ja tööoskuste arendamiseks. Vaata: Haines, A., Baker, K., Kahn, D. Optimal Developmental Outcomes: The Social, Moral,Cognitive, and Emotional Dimensions of a Montessori Education. - http://www.montessorinamta.org/namta/pdf%20files/outcomes.pdf Lillard, Angeline. 2005. Montessori: The Science behind the Genius. Oxford University Press. http://www.montessori.edu/
Rudolf Steiner e Waldorf-koolid, Steiner- e Waldorf-pedagoogika
Steiner- e Waldorf-koolid pedagoogika aluseid Inimese tajumine globaalses ja kõiksuse kontekstis. Elukaare arvestamine kitsalt võttes tähendab see koolieelse ja kooliaegse (õpi)kogemuse ja (õpi)keskkonna (võimalike) mõjude arvessevõtmist inimese elu erinevate etappide kontekstis. Füüsiliste, psüühiliste ja intellektuaalsete aspektide arvestamine inimese arengu ja õppe seisukohalt. Inimese ja looduse rütmide arvestamine ja õppimises, arengu toetamises ärakasutamine. Kompleksne õpe kunstide, käsitöö, kogemise jpm sidumine õppetervikuks. E-S Sarv 2009 10
Värviline geomeetria Vaata nt: GidleyJennifer M. 2008. Turning Tides: Creating Dialogue between Rudolf Steiner and21st Century Academic Discourses. - http://www.steineroz.com/sites/default/files/pdf/gidley_steiner_project_report_20080608.pdf Vaata ka käesoleva loenguseeria III osa. E-S Sarv 2009 11