EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 3 (21) Märts 2010 LEHES Tervitus! Alur Õunpuu... lk1 Vägi meie kätes Carlos Annacondia... lk2 Lõpeta kohtumõistmine... Kathie Walters... lk3 Julgustus hoolimise võti Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender... lk4 Märtrite Hääl... lk5 Alur Õunpuu, pastori kt Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Piibli raamatus on Markuse evangeeliumis lugu sellest, kuidas Jeesus vaigistab tormi. Lugu on järgmine: Ja samal päeval, kui õhtu käes oli, ütles Jeesus neile: Lähme üle teisele poole. Ja kui nad rahva olid lasknud ära minna, võtavad nad tema paati, nõnda nagu ta oli; ja ka teisi paate oli temaga. Siis tõusis kange tuulispea ja lõi laineid paati, nõnda et paat juba täitus. Ja tema ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume? Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: Ole vait ja vaga! Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks. Ja ta JEESUS VAIGISTAB TORMI! ütles neile: Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku? Ja nad lõid väga kartma ning ütlesid üksteisele: Kes see siis õieti on, et ka tuul ja meri kuulevad tema sõna? (Markuse 4:35-41) Arvan, et enamus inimesi on kogemas või kogenud olukorda, kus nad tunnevad oma elus tugevat tormi, mis lööb laineid nende paatidesse. Oled sa usklik inimene või mitte, olenemata sellest tulevad sündmused, mis meie elusid ühel või teisel viisil raputavad. Võib olla oled tundmas, et sinu paat on elutormide käes saanud väga palju kannatada ja on tulnud hirm kas paat mitte ei ole uppumas? Kõik tormid ei ole sugugi alati pahad, mõnel tormil on väga hea mõju, millest tihtilugu ei saa aru ennem, kui see on möödas. Läbi minnes elutormidest saame kaasa väärtuslikke õppetunde: a) Meil tuleb usaldada seda, mida Jumal on öelnud. Kui Jeesus ütles: Sõitkem vastaskaldale!, siis järelikult polnud lained eluohtlikud, sõltumata sellest kui hirmutav kõik välja nägi. Jumala sõna, tema tõotused on see millele sellises olukorras toetuda. See küll ei säästa meid märjaks saamisest, kuid ta hoiab meid uppumast. b) Ärgem unustagem, kes on meiega paadis. Kui Jeesus suudab vaigistada tormi, siis Tal on võime ka seda ennetada. Lastes meil siiski läbi minna tormist on see ju tegelikult olukord kus me võime näha, et ei ole probleemi, mida Tema lahendada ei suudaks. Kui jüngrid nägid, et asi oli hull ja nad tundsid end jõuetutena selles olukorras, äratasid nad Jeesuse ülesse. Ja tema ei olnud mitte jõuetu, vaid lahendas olukorra ära. Jeesusel on vägi meid aidata. Ka selliste kogemuste kaudu õpime Teda paremini tundma. Ja kui võtame õppust nendes olukordades, kasvame me tugevamaks. ÄRGE KARTKE, USUME JEESUSESSE, KES ON MEIE PÄÄSTJA! Tervitades, Alur Jimmy rantšo... lk7 Lastele... lk7 PIIBLIKOOL 12.03 13.03 LASTEKESKUS Sinu toetus on väga oodatud, annetada saad: MTÜ Kaks Kala a/a 221044984819 meie telefonid: Kai 5373 6152 Kati 509 7878
2 Kristlik elu Carlos Annacondia Füüsilised tervenemised on üks tunnustähtedest, mille Jumal inimestele annab. Kui mina tunnistan tervenemise imet meie koosolekutel, siis mu hing hõiskab mitmetel põhjustel. Üks põhjustest on see, et ma näen muutust inimestes, kes tulevad kohale valudes, kuid lahkuvad rõõmuga. Iga tunnustäht, mis toob esile Jumala väe, näitab inimesele vajadust pöörduda tema poole. Teine põhjus, miks ma rõõmustan, on see, et hinged saavad päästetud, kui nad näevad Jumala imesid. Sageli tulevad uskmatud meie koosolekutele vaatama, kas imed on ikka ehtsad. Kui nad tunnistavad mingit tervenemist, parandavad nad meelt oma pattudest. Me kõik peaksime igatsema olla Jumala poolt kasutatavad teiste inimeste tervendamisel, et Tema eesmärgid saaksid nende elus täide viidud. See ei ole raske ega müstiline; me peame vaid tegema end kättesaadavaks. Käte pealepanemine On mitmeid viise, kuidas haigete eest palvetada. Ühte kõige levinumat viisi mainitakse Markuse 16:18 haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks. Mul on kogemust sellega oma teenistuses ja ma olen näinud sadu inimesi tervenemas, kui ma oma käed nende peale panin. Selles on vägi, kui me puudutame teist inimest oma kätega. Jeesus tervendas paljusid haigeid, neid puudutades. See ei olnud tema ainus meetod, kuid see oli esimene, mida ta kasutas, alustades oma teenistust siin maa peal. Vaatame seda stseeni, mida Markuse 1:31 kirjeldab. Jeesus oli Peetruse kodus, kus Peetruse ämm oli voodis palavikus. Jeesus läks tema juurde, võttis tema käe ja aitas ta üles. Palavik lahkus momentaalselt. Luuka evangeeliumis on sellele loole lisatud veel üks detail. Siin Jeesus kummardus tema kohale ja sõitles palavikku ning Vägi meie kätes ta sai koheselt terveks (vt Luuka 4:39). Nendes paralleelkirjakohtades me näeme Jeesuse suhtumist selle haige naise suhtes. Ta tuleb tema juurde, kummardub tema kohale, võtab tema käe, sõitleb palavikku ja naine paraneb momentaalselt. Vaid üks lihtne Jeesuse puudutus oli piisav tema tervendamiseks. Mis juhtub, kui ma panen oma käed haige inimese peale ja ma ei usu päriselt, et see inimene saab terveks? See inimene ilmselt ei saa terveks. Me vajame usku, et liikuda haigusest tervisesse. Me peame mõistma, et see vägi ei ole meie füüsilistes kätes see on võidmises ja Püha Vaimu väes, mis voolab läbi meie käte. Piibel kinnitab seda Apostlite tegudes 19:11 Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi. Kui sa palvetad tervenemise pärast, siis tee seda uskudes, et Jumal teeb imesid. Inimesed, kelle eest sa palvetad, tunnevad ära sinu usu ja jumaliku meelevalla. See omakorda aktiveerib nende usu oma tervenemise suhtes ja nad saavad vabastatud. Üldiselt, kui ma oma krusaadidel haigete eest palvetan, palun ma neil kohe teha asju, mida nad varem teha ei saanud. Inimesed, kes ei saanud oma käsi tõsta, tõstavad need Jumala poole; inimesed, kes ei saanud käia, nüüd käivad või jooksevad. Teised katsuvad kohti oma ihus, kus olid olnud tsüstid või kasvajad ja hakkavad momentaalselt nutma. Need inimesed panevad oma usu tegudesse. Iga katse proovida tervenemise reaalsust, näitab usku. Siis palun ma neil tulla lavale jagama tunnistust sellest, mis just toimus, nii et nemad inspireerivad usku teistes, kes ei ole oma imet veel kätte saanud. Palveta riiete üle Mõnikord ei ole võimalik puudutada inimest otseselt. Kuid Jumal võib kasutada taskurätikut, riide eset või muud eset, mille üle me oleme palvetanud, et tuua tervenemist. Üks näide minu enda kogemusest: Üks ema tuli krusaadile, mida me pidasime La Boca piirkonnas, Buenos Airese linnas. Tema poeg oli äärmiselt haige. Ta oli Argerichi haiglas, vaid mõne kvartali kaugusel paigast, kus meie olime. See ema tõi ühe oma poja taskurätiku, et me võiks tema eest palvetada. Poiss oli pöördumatus koomas ning ühendatud hingamisaparaatidega. Ema tuli usus saama palvet oma poja eest, vaatamata sellele, et arstid olid kuulutanud poisi ajusurmas olevaks. Aga Jumal, kes tema usku austas, ei teinud seda. Kui naine läks tagasi haigla intensiivravi osakonda, asetas ta rätiku poisi otsaesisele. Poiss ärkas ja hakkas rääkima. Selle peale hakkasid teised naised, kes olid oma laste juurde tulnud, selle räti üle kaklema. Mulle räägiti, et niipea, kui nad selle teiste laste peale asetasid, tervenda Jumala vägi ka nemad. Mõned päevad hiljem tuli see ema meiega oma tunnistust jagama ning et anda Jumalale au selle suure ime eest, mida nad said kogeda. Ma olen kuulnud ja näinud paljusid sarnaseid tervenemise ja vabastuse imesid. Igal koosolekul on inimesi, kes toovad esemeid või rõivaid, näiteks taskurätte või pidžaamasid, mis kuuluvad inimestele, kes oma haiguse tõttu ei saa ise krusaadile tulla. Need esemed on tavaliselt õnnistuseks vaevatutele, peale seda, kui nende üle on palvetatud. See fenomen on kirjas ka Sõnas: Ja Jumal tegi iseäralikke vägevaid tegusid Pauluse käte läbi, nii et ka tema naha pealt võetud higirätikuid ja põllesid viidi haigete peale ja tõved lahkusid neist ning kurjad vaimud läksid välja. (Apostlite teod 19:11-12). Ma tõesti usun, et üks lihtne riidetükk, mida Püha Vaim on võidnud, võib tervendada haigeid ja vabastada rõhutuid. Pea meeles, et Jumal tahab tervendada ja kuigi paljudel kordadel võib haiguse taga olla deemonlik sidumine, on kordi, kus Jumal nende hädade kaudu õpetab meid katsumusi võitma. Miks kõik ei saa terveks? Igal õhtul tuleb meie krusaadidele inimesi, kes on füüsiliselt ja vaimselt haiged. Koosoleku jooksul jagatakse paljusid tunnistusi tervenemistest ja vabastustest. Need lood inspireerivad inimeste usku. Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 Kuid sadadest inimestest, kes krusaadile tulevad, saavad tavaliselt vaid väike osa terveks. Sageli küsitakse minult, et miks. Vastuseks, vaatame, mis juhtus, kui Jeesus külastas Betsata tiiki (vt Johannese 5). Suur hulk vigaseid inimesi oli seal pimedaid, jalutuid ja halvatuid. Kuid Jeesus suunas oma tähelepanu vaid ühele. Ta tuli selle invaliidi juurde ja küsis talt: Kas sa tahad terveks saada? Kui Jeesus oleks füüsiliselt täna meiega, siis me ilmselt küsiksime talt, miks ta tervendas ainult selle ühe mehe, kui seal oli nii palju teisi haigeid. Sel ja ka teistel juhtudel, tuleb meil uskuda Jumala suveräänsusesse. Ma ei saa öelda, et terveks mittesaamise põhjus on usu puudus. Ma olen näinud paljusid inimesi tulemas meie koosolekutele ilma mingisuguse usuta ja Jumal tervendas nad sellegi poolest. Mõned on tulnud üles lavale hõisates, värisedes ja öeldes: Ma ei uskunud. Ma tulin siia lihtsalt sinu üle nalja tegema ja Jumal tervendas mind. Enamikes kirjakohtades Piibel viitab, et Jeesus tervendas kõik haiged. Ja paljud läksid temaga kaasa, ja tema tegi nad kõik terveks (Matteuse 12:15). Ja igaüks rahvast püüdis teda puudutada, sest temast läks vägi välja ja parandas kõik. (Luuka 6:19) Ma uurisin neid tekste, püüdes leida vastust küsimusele, mida minult sageli küsitakse. Üks asi, mida ma mõistsin, oli see, et kõik need inimesed olid läinud otse Jeesuse juurde, otsides tervenemist. Tänapäeval lähevad paljud krusaadidele või kogudustesse, et leida ühte või teist inimest, selle asemel, et otsida Suurt Arsti, meie Isandat Jeesust Kristust. See on viga. Nad tahavad tervenemist, aga mitte teda, kes tervendab. Ma tean, et see on tõde, sest ühel mu viimastest krusaadidest juhtus midagi uskumatut. Koosolekute lõpus tulen ma alati lavalt alla, et inimeste eest palvetada. Aga sel õhtul, kui ma hakkasin palvetama ja inimeste peade peale käsi panema, haarasid nad mul käest kinni ja peaaegu tirisid mind enda poole. Ma ei olnud kunagi midagi sellist kogenud kõigi oma teenimise
Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 3 Kristlik elu aastate jooksul. Kui ma tagasi koju läksin, rääkisin ma oma naisele, mis sellel koosolekul oli juhtunud. Suure tarkusega ütles ta: Mäletad kui me alles pöördusime? Kellel me palusime enda eest palvetada? Meie nõtkutatud põlved tunnistasid meie sõltuvust Jumalast. Me ei ole kunagi sõltunud kellegi puudutusest. Kui inimesed otsivad tervenemist Jeesuselt, siis nad saavad terveks. Aga kui nad otsivad Annacondiat, siis mitte. Sellepärast ma kordan oma koosolekutel: Siin on Jeesus. Kui nad saavad aru, millest ma räägin, siis saavad nad terveks. Me oleme tunnistanud hämmastavaid tervenemisi, nagu üks veteran Falklandi saarte sõjast, kes tuli ühele meie teenistusele. See noor mees oli kaotanud pool on koljust ühes lahingus ning arstid olid asendanud selle plaatina plaadiga. Jumal vormis selle luu uuesti meie koosolekul, kuid mitte ainult seda. See plaatina plaat kadus ära. See ime ei puudutanud mitte ainult tema peret vaid tervet naabruskonda. Sinu patud on andeks antud Ma näen alatasa tervenemise imesid, mida Jumal teeb, eriti käte pealepanemise kaudu. Aga ma mõistan, et paljud haigused on patuelu tagajärg. Andestuse puudus on üks tervenemise takistus. Ka patt võib olla takistuseks. Üks parimaid näiteid sellest on kirjas Markuse 2:1-12. See on lugu halvatust, kelle sõbrad toovad Jeesuse juurde. Kuna nad ei pääsenud rahvahulga tõttu Jeesuse juurde, otsustasid nad teha katusele avause ja lasta raam, koos oma halvatud sõbraga sealt alla. Taastame selle loo uuesti. Mehe sõprade usk pidi olema suur. Need sõbrad teadsid, et Jeesus võib tervendada halvatu, kuid väga raske oli oma sõpra temani viia rahvahulk ei lasknud neil ligi pääseda ja nad kandsid seda meest kanderaami peal. Peale mitmeid katseid, võis keegi soovitada: Kuidas on katusega? Me võime katuse avada ja lasta ta sealt köite abil alla. Võib-olla see halvatu ütles: Läbi katuse? Hea küll, ma tõesti tahan, et Jeesus palvetaks mu eest. Ma teen mida vaja, et see võiks juhtuda. Ta sõbrad pidid mõõtma täpse paiga, kuhu oli vaja avaus teha ning siis lasid nad raami alla. Äkitselt nägi Jeesus, kuidas seda halvatut alla lasti. Ta võis tajuda halvatu ja tema sõprade usku. Nende pingutused tema kohale toomiseks, rääkisid usust. Ja Jeesus ütles talle: Poeg, sinu patud on andeks antud (s.5). Kujuta ette, mida ta sõbrad ja rahvahulk ilmselt mõtlesid. Mida sina mõtleksid? See on tore küll, aga halvatu vajab ju tervenemist, mitte andestust. Loomulikult Jeesus teadis täpselt, mida inimesed tema ümber mõtlesid. Aga Jeesus tundis kohe oma vaimus ära, et nood nõnda mõtlevad iseeneses, ja ta ütles neile: «Miks te seda kõike arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda halvatule: «Sinu patud on andeks antud!» või öelda talle: «Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!»? (Markuse 2:8-9) Jeesus teadis, mis oli selle halvatud mehe südames. Ta teadis, et seal oli barjäär, mis peatas tervenemise: patt. Seega Jeesus eemaldas selle barjääri ning tervendas ta seejärel. Sageli on Jumala, tema õnnistuste ja meie vahel barjäärid. Meil kõigil olid barjäärid enne Issanda juurde tulemist; minul olid ja ilmselt sinul ka. Me vajame Püha Vaimu teenimist, et kätte saada vaimulikku vabastust ja tervenemist. Saatan tõi patu maailma ja selle tulemusel tulid haigused ja surm. Kristus tuli, et hävitada kuradi teod ning üks neist on haigused. Seetõttu me võime tõeliselt uskuda, et ta tervendab meie haigusi täna. Kristus kandis meie patud ja meie haigused. Võta see vastu ja sa võid saada terveks. Usu seda ja sinust võib saada ka palveväe koda teiste tervenemiseks. Ilmus SpiritLed Woman e-ajakirjas 17.veebruar 2010 Tõlkinud Tiina Usin Carlos Annacondia on tunnustatud kui kõige märkimisväärsema ärkamise juht kaasaegse maailma ajaloos Argentiina ärkamine. Ta teenib massiivsetel krusaadidel kogu Lõuna-Ameerikas. Lõpeta kohtumõistmine välimuse järgi Kathie Walters Mul oli hiljuti hämmastav kogemus, mida Jumal kasutas selleks, et mulle midagi õpetada. Ma olin olnud kodust mõned päevad eemal. Külastasin Rose Weinerit, oma lähedast sõpra, kes elab Ganiesville s Floridas. Rose l ja tema mehel Bobil oli teenistus, mis ehitas kogudusi Ühendriikide ja teiste maade ülikooli linnakutesse. Nad jüngerdasid ja õpetasid välja sadu noori inimesi, et viia evangeeliumi teistesse maadesse. Minu teismeline tütar, Faith, oli jäänud koju oma sõbrannaga, et maja ja koduloomade eest hoolt kanda. Tüüpilise lapsevanemana, olin ma andnud palju juhiseid, kuidas kanda hoolt maja, aia, loomade ja basseini eest; aga ma usaldasin Faith i, kes on väga hoolikas ja võimeline neid juhiseid järgima. Ma helistasin mõned korrad ja kõik oli hästi. Ma olin täielikult ettevalmistamata selle šoki jaoks, mille ma sain, kui koju jõudsin. Kõik tundus esialgu hästi. Koerad tulid joostes, et mind tervitada, nagu tavaliselt. Aga kui ma autost välja astusin ja kummardusin neid silitama, jäi mu pilk pidama Faithi tšau-tšaul, Koal. Muidu on ta ilusat, beeži värvi. Nüüd oli tema kasukal pikk roosa triip kuni saba otsani välja. Mõtlesin, et mis temaga juhtunud on. Kui ma sisse läksin, leidsin Faithi seismas treppidel, laialt naeratades. Momentaalselt naeratasin talle vastu. Siis ma nägin seda: laia, erku, kärtsroosat triipu, mis kaunistas tema ilusaid blonde juukseid. Faith, mis sinuga juhtus? hüüdsin ma. Mõtlesin, et mingi kohutav eksitus oli juhtunud. Haley, minu sekretäri tütar, liitus temaga, naeratades laialt. Tema tumedad juuksed olid nüüd sügavrohelised ühe poole pealt ja sinised teiselt. Ma läksin endast välja. Faith naeris minu reaktsiooni peale, kuid minu jaoks ei olnud roosad juuksed naermise asi. Ma kurjustasin ja raevutsesin, kuni ta nõustus värvi maha pesema nii enda juustest, kui ka koeralt. Olles aga mõnda aega seda vaadanud, otsustasin ma, et see värv ei olnudki kõige hullem. Ma lubasin tal seda mõned päevad juustes hoida. Hiljem hakkasin ma tema juustest ja oma külastusest Rose i juurde, mõtlema. Kui olin Rose i juures, helistas üks sõber talle, et rääkida raamatust, mida ta oli hiljuti lugenud ning milles oli loetletud põhjuseid, miks me ei ole täiemahulises ärkamises. Autor süüdistas tule puudumist juhtidel, kes olid teinud vigu ja kes olid rajalt eksinud erinevate tõdede ülerõhutamise tõttu. Rose i ja tema abikaasat oli samuti selles raamatus mainitud, koos teiste minule hästi tuntud inimestega. Ma olen kindel, et see autor tõi need juhid ja nende teenistused esile selle tõttu, et tundis muret Kristuse Ihu pärast, aga mind kurvastas see mõte, et tema tahtis olla politseinik, kes püüdis meid kõiki paika panna. Sellest olukorrast mõtlemine tuletas mulle meelde Faith i juukseid ja minu reaktsiooni sellele. Ma olin olnud nii hõivatud keskendudes tema välimusele, et olin unustanud kõik need asjad, mida Faith oli selle nädalavahetuse jooksul teinud, et meie kodu eest hoolitseda. Need ei olnud väikesed asjad. Basseini eest hoolitsemine oli raske töö, sest meie piirkond oli saanud üleujutuste poolt kannatada ja bassein oli mudast vett täis. Meie suure maja koristamine, ei ole samuti kerge kuid see oli korras ja puhas, kui mina saabusin. Meil on kolm telefoni liini, kuhu inimesed kogu aeg helistavad. Faith oli kõigi nende eest hoolt kandnud. Ta oli hoolt kandnud ka teenistuse kontori eest. Meie koer oli paar päeva enne mu reisi saanud ühelt autolt löögi ning vajas palju tähelepanu. Temaga oli kõik hästi. Lisaks sellele, et ta hoidis kõik minu asjad korras, oli Faith aidanud ka ühte perekonda koguduses, kes oli üleujutuses
4 Kristlik elu Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 kõik oma vara kaotanud. Kõik, mis nende majast järele jäi, oli mitme sentimeetri paksuse mudakihi all. Faith oli käinud neil abis koristamas. Ta oli toonud koju kolm suurt kotitäit pesu, et seda nende jaoks pesta. Ma olin kõigest sellest mööda vaadanud selle roosa juuksesalgu pärast! Tänu Jumalale tema lõputu armu ja pika meele eest. Ma mõtlesin kõigile erinevatele raamatutele, mis on kirjutatud selleks, et esile tuua vigu, mida mu sõbrad ja paljud teised teenistused on ühel või teisel korral teinud. Muidugi, vead nagu Faith i roosad juuksed olid väljapaistvad. Enamik inimesi oleks võinud seda näha. Aga kuidas on kõigi nende tuhandete noortega, kes said päästetud ja täidetud Vaimuga nende teenistuse kaudu Ameerika ülikoolides ja paljudel teistel maadel? Kuidas on nende tuhandete lastega, kes pühendusid Jumala kutsele oma elus? Paljud said tõelise kutsumise taju mu sõprade teenistuse ja ilmutuse kaudu. Nad on andnud oma elud evangeeliumi jaoks! Ma imestan, et mitte midagi sellest ei mainita nendes raamatutes. Kord rääkis Rose mulle ühest väga heldest kingitusest, mis oli temale ja Bobile antud nende Hiina töö jaoks. Kui ma seda kuulsin, siis ka mina tundsin end õnnistatuna. Ma tahtsin kirjutada sellele usuõpetajale, keda sageli maha tehakse, kuid kes selle kingituse oli neile andnud ja öelda talle: Sa õnnistasid mind, sest sa õnnistasid mu sõpru. Samamoodi, kui ma kuulsin nendest negatiivsetest asjadest, mis raamatus olid kirjas, siis oli mul suur himu sellele autorile kirjutada ja öelda: Sa tegid mulle haiget, sest ta tegid mu sõpradele haiget. Ma ei tea ühtki teenistust, mis on mõnda aega juba eksisteerinud, mis ei oleks vigu teinud, öelnud midagi rumalat või aegajalt vales suunas läinud. Kuid Jeesus on Suur Karjane. Tema karjatab oma lambaid ja tema teab, mida ta teeb. Veelgi enam, me võime usaldada Püha Vaimu, et tema veenab ja muudab Jumala rahvast. See ei ole meie töö ühteteist muuta! Ma võin välja tuua asju, mis sinu juures on valesti, aga mul ei ole väge seda muuta. Kui Püha Vaim veenab asjades, siis temal on vägi seda muuta. Suur vahe! Järgmisel korral kui sul on kiusatus näha ainult silmnähtavaid vigu teises inimeses või organisatsioonis, siis ütle endale roosad juuksed. Võib-olla need lihtsad sõnad tuletavad sulle meelde, et on palju imelisi asju, mida sa oled unustanud selle inimese või teenistuse juures. Võib-olla need sunnivad sind isegi käe oma suule panema nagu Iiob, kui Jumal temalt küsis: Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? (Iiob 38:4) Pea meeles, Jeesus ei ole unustanud neid imelisi asju. Ta armastab meie juhte väga! Kui meie jätkuvalt neid kritiseerime, võib ta nõuda: Kus olid sina, kui ma äratasin oma Poja hauast? Kus olid sina, kui ma tõin esile koguduse esmavilja? Võib-olla mu tütre juuste näide on selle ülelihtsustamine, kuid minu jaoks on see sama printsiip. Kathie ja tema abikaasa, David Walters, on Good News Ministries kaasasutajad, Maconis, Georgia osariigis. www.goodnews.netministries.org. Ilmus SpiritLed Woman e-ajakirjas 17.veebruaril 2010 Tõlkis Tiina Usin JÄRJEJUTT Lawrence J. Crabb, jr. ja Dan B. Allender 10. VÕIMALUSED JULGUSTAMISEKS Kaaskristlastega kohtumised on mõeldud selleks, et anda meile võimalust üksteist tähendusrikkalt julgustada. See on meie võtmekirjakoha mõte, mis on esitatud kirjas heebrealaste 10: 24-25: Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist- ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. Meie osadus on siiski liiga sageli rutiinne ja igavalt tavaline. See on võibolla piisavalt soe, kuid mitte rikkalikult julgustav. Mõnikord ei kujuta omavahel vestlevad kristlased endast midagi rohkemat kui endasthuvitatud, murelikke inimesi, kes viisakalt üksteise kaitsekihte müksavad. Selles pole midagi eriti julgustavat. Õnneks on meie tegelik kogemus tihti parem. Kirikuskäimine või osalemine kesknädalases piibliõppegrupis mõjutab meie elu suurel määral. Seda kirjutades tunnen ma end ikka veel rõõmsana ja laetuna, sest mul oli hiljutise Julgustus hoolimise võti reisi ajal võimalus külastada ühte kirikut ja seal toredasti aega veeta. Inimesed olid sõbralikud, pastori jutlus juhtis mind oma läbinägeva lihtsusega Issandale lähemale ja üks lahke abielupaar kutsus mind pühapäevasele õhtusöögile. Ma sain julgust järgimaks sõnakuulelikkuse rada innukamalt. Taolistel puhkudel kajastavad mu tundmusi sellise laulu sõnad nagu Kui põnevil olen kui Jumala imelise rahvaga kokku ma saan. Mõnikord kulgevad asjad siiski teisiti. Käesurumised tunduvad ebasiirastena ja jutlus lajatab vastu pead kui isa-ema hurjutamine. Eemalviibiv heldinud vagaduse näoilme, mida soololaulja välja plingib, tundub tehisliku ja teatraalsena. Lapsed konutavad rahulolematult oma istmetel näidates oma vastumeelsust vanemate näpistuste suhtes sellega, et tõusevad pingis pooleldi püsti. Me ei saa ise julgustatud ega julgusta teisi. Mõnikord pole kirikusse minek meeldivam kui hambaarsti juures käimine. Sellest pole midagi kasu, kui me teeskleme, et kirikuteenistused kujutavad endast alati põnevat ülistamise, õppimise ja osaduse aega. Kristlased, kaasarvatud pastorid, pühapäevakooliõpetajad ja kirikuabilised võivad olla ärritavad, isekad, väiklased, ebaausad, riukalikud, kohtlased, külmad, tundetud, nüridad ja kõrgid. Ja siiski oodatakse meilt, et me leiaks võimalusi üksteise julgustamiseks kui me Jumala imelise rahvaga kokku saame. Kuidas? Kui meie jutuajamised koosnevad mõttetust vadistamisest, hapunäolisest nurinast ja kergemeelsetest labasustest, kuidas me siis leiame võimaluse sinna julgustavaid sõnu vahele torgata? Et vastata sellele küsimusele praktilisel moel, pean ma siinjuures rääkima kahest punktist: 1. Võimalused julgustamiseks mööduvad märkamatult, kui me inimestega rääkides ei vali teadlikult oma eesmärgiks neid teenida. 2. Varjatud võimalused julgustamiseks tulevad päevavalgele siis, kui me väljendame tundlikku huvi inimese võimalike vajaduste vastu. EESMÄRK TEENIDA Siiamaani on suur osa meie arutluskäigust rõhutanud vajadust säilitada inimestega rääkides ühemõtteline motivatsioon. Me peaksime aktiivselt püüdma üksteist teenida. Probleem on muidugi selles, et sellisest ideaalist on kaugelt kergem rääkida kui seda ellu rakendada. Minu hool on selles, et tuua idee teenimiseesmärgist alla sellisele tasandile, kus me seda järgmisel pühapäevahommikul kasutada saaksime. Meelt võib kujutada kui kassettmagnetofoni, mis kogu aeg mõnda kassetti mängib. Mõnikord me ise kuuleme vaimset kassetti, mis käib, teinekord aga mitte. Puhuti on see nii valjuks keeratud, et kogu meie teadvus on haaratud omaenda mõtetest, blokeerides igasugustest välistest allikatest tulevad mõjud. Kui see juhtub, kaotame me kontakti reaalsusega. Tavaliselt me säilitame oma mõtete kassetti valjuse siiski tasemel, kus see on just veidike meie teadliku tähelepanu ulatusest madalamal. Teisisõnu, inimesed ei pööra tavaliselt sellele tähelepanu, mida nad antud ajahetkel mõtlevad. Kui ma läheksin kellegi juurde, kes peale teenistust kirikust välja jalutab ja küsiksin järsku ta käest. Millest sa praegu endamisi mõtled?, oleks koheseks vastuseks väga tõenäoliselt ebalev kokutamine: Oh, ma ei tea ma ei mõelnud eriti millestki. Kuid ta mõtles ometi millelegi. Meie meeled on harva tühjad. Kassetmakk mängib kogu aeg teatud hulka mõtteid. Ja kui me keskendume sellele, saame me teadlikuks vähemalt mõnedest sõnadest tollel kassetil. Kuigi me ei tarvitse olla sellest teadlikud, mida me antud ajahetkel iseeneses mõtleme, kontrolli-
Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 5 Kristlik elu / Märtrite Hääl vad need sõnad, mis meie meeli täidavad, paljutki sellest, mida me teeme ja tunneme. Suur osa meie käitumisest on meie ebateadliku mõttetöö otsene tulemus. Seepärast on oluline häälestuda oma mõttetöö lainele ja kuulata mida me endale räägime. Seejärel tuleb need mõtteavaldused, mis peegeldavad valesid eesmärke ja viivad isekale käitumisele teadlikult asendada nende mõtteavaldustega, mis peegeldavad õigeid eesmärke ja viivad omakasupüüdmatule käitumisele. Võtame näiteks selle, mis võib toimuda ühel pühapäevahommikul mõnes evangeelses koguduses. Sajad inimesed valguvad parkimisplatsilt kirikuhoonesse. Vanemad suunavad oma lapsi pühapäevakooli ruumidesse, sõbrad vahetavad reipaid tervitusi, naised siluvad oma juukseid ja mehed seavad lipsud otseks: kristlased kogunevad kokku. Oletagem, et sinna oleks üles seatud eriline mikrofon, et kinni püüda mõtteid, mis kõigi nende inimeste meeltes just teadvuse taseme piiril ringi liiguvad. Kui me salaja pealt kuulaksime, siis mida me kuuleks? Oo ei! Sealt tuleb Fred oma autoga. Kui ta mind näeb, küsib ta seda komitee aruannet, mida ma veel ära teinud pole. Ma lähen parem kiirelt sisse ja istun maha. Mulle ei meeldi,et mu mees on sellel ärireisil. Nii ebamugav on ilma temata kirikusse tulla. Hea küll, ma istun taha ritta ja kaon niipea kui teenistus lõpeb. Ma väga loodan, et tänane jutlus on parem kui mõne viimase nädala jooksul. Täna peaks olema tõesti hea päev. Mingeid töid pole ootamas. Mulle meeldib meie kogudus ja täna kell kolm tuleb telest jalgpallimäng. Seega ma jõuan pere välja lõunale viia ja ikkagi avalöögiks koju tagasi. Mulle tõesti meeldib olla kristlane. Ma kahtlen, kas ma peaksin siin kirikus käimist jätkama. Mul pole siin üldse sõpru ja jutlused ei aita eriti. No ma palvetan veel selle pärast ja vaatan kuidas täna läheb. Vaata seda noort õnnelikku perekonda. Selle peale on valus mõelda, aga minu lapsed on üles kasvanud, kodust läinud, päästmata ja oma elu vussi keeranud. Sa poiss, kuidas ma sooviks aega mõne aasta võrra tagasi pöörata. No ma ei saa siin praegu nutma hakata. Olgu peale, naerata- sealt tuleb Nancy et tere öelda. Inimesed arvavad,et mul pole kunagi mingeid vaimulikke probleeme. Ma pean seda kinnitama ja kõigele mis juhtub piiblipäraselt reageerima. Kui sellised kassetid kogunevate pühade vaimsetes makkides vaikselt mängivad on võimalused selleks nigelad, et nende poolt koosveedetud ajal mingi tõeline julgustamine aset leiaks. Tõsi on see, et enamik meist tuleb kogudusse ilma mingi kavatsuseta teisi julgustada. Ja need mõtted, mida me mõtleme, peegeldavad selle kavatsuse puudumist. Kõik mida me teeme või ütleme on mõeldud mingi eesmärgi saavutamiseks. Inimesed on teleoloogilised olendid. See tähendab et meie eesmärgid kontrollivad meid. Kui me tahame muuta seda, mida me teeme, siis tuleb meil kõigepealt muuta seda, mida me saavutada püüame. Laiemas mõttes jagunevad kõik meie eesmärgid kahte kategooriasse: me kas manipuleerime teisi omaenda ego upitamise nimel või selleks et end kaitsta. Või siis me teenime teisi, et austada Jumalat ja suurendada teiste heaolu. Sõnad, mida me endile räägime, kas me siis oleme nendest teadlikud või mitte, peegeldavad (ja mõnes mõttes ka määravad ära) need eesmärgid, mida me taotleme. Üksildased inimesed näiteks taotlevad tihti seltsilise leidmise eesmärki. Seetõttu on nende kassetid seotud ootusega leida sõbralikku vastuvõttu. Samuti ka hülgamise ärahoidmise või oma suhtlemisalase mõju hindamisega. Nad ei otsi võimalusi julgustamiseks. Selle tagajärjel nad neid ka ei leia. Me ei julgusta kedagi enne, kui me pole läbikaalutletult oma mõtete eest hoolt võtnud. Peame määratlema kassetid, millel esinevad muud eesmärgid peale julgustamise ja asendama need uute vaimsete kassettidega, mis teenimise eesmärki peegeldavad. Heebrea kirja autor ütleb meile konkreetselt, et me mõtleksime sellele, kuidas üksteist julgustada (HE 10: 24-25). Me peaksime julgustamise küsimusele tähelepanu pöörama teadlikult, tahtlikult ja vaimse distsipliiniga. Mõelge mis juhtuks kui mingis kirikus ainult kümme usklikku valiksid tahtlikult mängida sellist kassetti nagu: Ma tean, et paljud inimesed on koormatud ja valudes. Kellele ma saaks armastuse ja hoolivuse sõnu edasi anda? Kogudus, kuhu nad kuuluvad hakkaks kogema julgustuse reaalsust. Pakistani kristlane pääses rünnakust eluga Pakistani kristlane, 26-aastane Riaz Masih, sai oma nelja vanema venna käest peksa peale seda, kui oli keeldunud vastu võtmast altkäemaksu, selleks et ta võiks islami usku pöörduda. Open Doors USA ja Compass Direct uudised kirjutasid, et Masihi vanemad, kes olid olnud kristlased, surid kui ta oli veel noor poiss. Peale nende surma, kasvatas üks moslemi vaimulik, Moulvi Peer Akram-Ullah, tema ja ta vennad üles. Üksteise järel maksti lastele selleks, et nad pöörduksid islami usku ning ütleksid oma kristlikust usust lahti. Sellest alates on nad püüdnud veenda ka Masihit. Akram Ullah ja Masihi vennad pakkusid talle 1 miljon ruupiat (u 120 000 EEKi), suurt maja ja naist, kelle ta ise valib. Masih lükkas pakkumise tagasi, mispeale ta vennad hakkasid teda peksma pambuse keppidega, kuni ta kaotas teadvuse. Vennad jätsid ta seepeale maha, arvates et ta on surnud. Imekombel jäi Masih ellu ning leidis varjupaika ühest kristlaste kodust. Praegu on inimõiguste organisatsioon, Rays of Development, teda aidanud finantsiliselt, meditsiiniliselt ja moraalse toetusega. Masih ütleb: Kuna mu perekond avastas, et ma olen veel elus ja peidan end kusagil, on nad asunud mind otsima. Kui nad mind leiavad tahavad nad mind kindlasti tappa. Palveta Masihi turvalisuse eest ning tema usu eest sel ebakindlal ajal. Maroko: Kristlased arreteeritud 4.veebruaril astusid Maroko militaarvõimud sisse ühele kristlikule koosolekule ning arreteerisid 18 inimest. Märtrite Hääle kontaktide andmeil, konfiskeerisid võimud ka Piibleid ja isiklikke esemeid. Meid üllatasid üle 60 maroko sandarmi, kes ründasid maja, kus me olime just alustanud oma piiblitundi, rääkis kontakt. Üksteist usklikku (kaasaarvatud üks ameeriklane), kaks mittekristlast ja viis last arreteeriti Maroko valitsuse poolt 14 tunniks. Peale 14 tunnist kinnipidamist, saadeti ameeriklane maalt välja ning teised vabastati. Võimud jätsid tagastamata ameeriklase sülearvuti, Piiblid, raamatud, veel üks sülearvuti, digifotoka, ja mobiiltelefoni, mis kuulus teistele arreteeritutele. See on esmakordne meie praeguse Maroko koguduse ajaloos, mil Maroko valitsus kasutas sellist leegioni, et rünnata nii väikest kristlikku kogunemist, lisas Märtrite Hääle kontakt. Kogu aeg nad kordasid, et see oli tellitus isiklikult uue Maroko justiitsministri, Mohamed Maciri, poolt ning kõrgeima kindrali, Housni Benslimane, poolt. Märtrite Hääl julgustab sind palvetama Maroko usklike eest. Palveta, et Jumal kaitseks neid usklikke ning annaks neile rahu nendes uutes väljakutsetes. Palveta ka, et võimud annaks neile konfiskeeritud esemed tagasi. Palu, et Jumal tõmbaks need tagakiusajad osadusse iseendaga. Meie Maroko vennad ja õed on palunud usklikke läänes võtta sõna nende kasuks, rääkis Todd Nettleton, Märtrite Häälest. Nad usuvad, et rahvusvaheline tähelepanu ja surve võib tuua muutuse, selleks et nad saaks oma isikliku omandi tagasi ning et edaspidine kristlik tegevus oleks kaitstud. Tõlkis Tiina Usin
6 Kristlik elu Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 Kui mulle esmakordselt selgeks sai, et iga sõna mille ma välja ütlen peaks olema valitsetud teenimismotiivist, hakkasin ma tööle selle nimel, et uut vaimsete kassettide kollektsiooni luua. Igal õhtul kui ma töölt koju tulin jäin ma mõneks hetkeks autosse ja kordasin enesele: Minu eesmärk uksest sisse astudes on teenida oma perekonda. Ma küll loodan, et mind tervitavad õnnelik naine, veetlevad lapsed ja töökorras külmkapp, kuid hoolimata sellest, mida ma seespool välisust avastan jääb mu eesmärgiks armastuses oma perekonda teenida. Paljude meeste jaoks pole hirmuäratavamaid hetki kui peale tööpäeva koju saabudes. Kui nad roidunult välisuksest sisse komistavad, käib nende vaimses magnetofonis lint, millelt kostavad sellised sõnad nagu: Ma loodan, et hamster jälle klosetipotti ei kukkunud või Kui mu naine oma raske päeva üle virisema hakkab, siis peale sellist päeva nagu minul täna oli olen ma valmis tema jutu peale lihtsalt minema kõndima. Sedasorti mõtted ärgitavad mehi ennast igava vaikimise kaitsekihti mässima. Need võivad viia külma endassetõmbumisse või televiisorisse või ajalehtedesse süvenemisse. Ennastkaitsev manipuleerimine tuleb loomulikuna, teenijalik meelsus ei tule. Teenimismeelne suhtumine nõuab hoolikat harimist. Kui me oma mõtlemisele hoolikat tähelepanu ei osuta ja ei vali seda, et kohandada end teenimise eesmärgile selle läbi, et me õigeid vaimseid kassette mängime, siis me kaldume paratamatult kaitsekihilt- kaitsekihile tüüpi osadusse. Kui me tahame oma õdede ja vendadega Kristuses koosveedetud aega muuta julgustamise ajaks, siis esimene nõue on et me muudaks julgustamise oma eesmärgiks. SÕNALINE TUNDLIKKUS VAJADUSTE SUHTES Kui meie eesmärgiks on teenida, siis me otsime aktiivselt võimalusi julgustamiseks. Aga kuidas me need ära tunneme? Mida me tegema peaksime? Kas me peaks potensiaalse julgustatava juurde minema, panema talle paljutähendavalt käe õlale ja kaastundlik pilk silmis ütlema: Tere, ma tulin sind julgustama!? Kuidas täpselt seda ülesannet täita: leida ja ära kasutada võimalusi julgustamiseks? Julgustus ilmneb efektiivsemalt, kui võimalused on pigem leitud kui loodud. On viga pidada julgustamist elavalt dramaatiliseks mõttevahetuseks kus kogu emotsioonide gamma välja lööb. Kindlasti esineb ka selliseid juhtumeid ja need võivad tähendusrikkad olla. Kuid julgustamine leiab sagedamini aset siis kui näiliselt on tegemist väga tavalise jutuajamisega. Kui keegi juhtuks neid väheseid sõnu kuulma, peaks ta neid ebaolulisteks. Kuid midagi juhtub: inimene saab julgustatud. Peame meeles: julgustuse vägi ei seisne esmalt mitte sõnades. See seisneb sõnade taga olevas motivatsioonis. Kui me alustame tavapärast vestlust tundliku kõrvaga, teenimismeelsete mõtetega ja armastava südamega, siis ei tule meil julgustamisvõimalustest puudust. Sellegipoolest- kuidas me neid võimalusi leiame? Igas inimgrupis on suurel arvul neid, kes antud ajahetkel maadlevad erinevate muredega erinevas tõsidusastmes: süütunne seksuaalfantaasiate tõttu, ärevus läheneva arstivisiidi pärast, tihedast päevakavast tulenev kurnatus, üksildustunne, mida süvendas parima sõbra hiljutine ümberkolimine, rahamured, pahameel tõrjuva abikaasa suhtes, pettumus vanemates, kes ülimalt heldekäeliselt nõuandeid jagavad- nimekiri on lõputu. Ülejäänud inimesed, kelle meeled ei ole fokuseeritud mingile käesolevale probleemile, neil on ikkagi omad asjad, mida nad kardavad varsti halvemuse poole pööravat. Väga vähesed meist reklaamivad oma koormaid avalikult. Ja ma arvan, et see on hea. Emotsionaalsed liputajad, kes peavad oma närvitõve ettekandmist vooruseks, teevad ka inimlikust haavatavusest ebajumala. Kristlik osadus ei ole mõeldud olema turuplatsiks, kus isiklikke probleeme ilmutada. Pigem on seal võimalik teistega jagada Kristuse elu tähtsust meie elu jaoks. See nõuab enesepaljastamist ja avatust, aga mitte kui eesmärki omaette. See on vahend, mille kaudu Kristust paremini tundma õppida. Kuid enamik meist kaldub oma muresid ühiskondlikult vastuvõetavate maskide taha varjama. Me hoiame neid maske paigas, et vältida kriitikat ja hukkamõistu, mida me kardame siis järgnevat kui me paljastaks selle, mida me tõeliselt tunneme. Kuid maskid teevad midagi rohkemat kui kaitsevad, nad ka eraldavad. Varsti tunneme end äralõigatuna suhetest, mida meie loomus igatseb. Meie kaitsed mitte ainult ei tõrju tagasi hülgamist, vaid ka eemaldavad meid armastuse mõjualalt. Oma kaitsete taga igatseme olla tuntud ja aksepteeritud. Nii me siis anname õrnu vihjeid selle kohta, mis meie sees toimub, otsides mõnda märki, et kuulaja on tähelepanelik, tundlik ja aksepteeriv. Nagu pelglik ujuja, kes oma varba vette kastab, et kindlaks teha, kas vesi on piisavalt soe, nii ka meie ilmutame endast piisavalt, et kuulaja suhtumise soojust proovida. Kuidas sul läheb?, võib sõber esitada tavapärase küsimuse. Tegelikult on nii, et mu pea on paks otsas, lapsed nääklesid terve kirikutee ja ühel mu vanematest on ilmnenud hirmutekitavad meditsiinilised sümptomid. Kuid ma vastan: Oh, kõiki asjaolusid arvesse võttes päris hästi, ma arvan. Võibolla mu sõber vastab: Jah, tänapäeval on päris raske oma asjad joones hoida. Hea küll, kena oli sind näha! Ta jäi ilma võimalusest julgustada. Võimalus ei olnud nii silmatorkav kui kiri valgusreklaamil, kuid see oli ikkagi olemas. Minu spontaanses vastuses peitus kutse asja lähemalt uurida. Kutse oli varjatud, sest ma polnud põrmugi kindel, kas mu sõber on tõesti sellest huvitatud kuidas ma ennast tunnen. Kui ta oleks aktiivselt otsinud võimalust julgustada, oleks ta võibolla mõistnud, et Oh, kõiki asjaolusid arvesse võttes päris hästi on väga erinev vastus kui Jaa, tõesti hästi! Kuidas sul endal läheb? Kompiva sõnastuse eesmärk oli edasi anda sõnum, et kui mu sõber mind julgustada tahab, olen ma innukalt ja avatult valmis seda vastu võtma. Asja tuuma võib kokku võtta järgneva fraasiga: julgustajad peavad välja arendama oskuse kuulata sõnade taha. Sõnad annavad tihti edasi mitte ainult avalikku, nähtavat sõnumit vaid ka peent varjatud sõnumit. Ja varjatud sõnumid on need, mida me kuulama peame. Siinjuures kehtib ka tähtis hoiatus: mitte iga ütelus ei kanna endas peidetud vajadust. Ei ole midagi vähem julgustavamat kui niinimetatud julgustaja, kes oma ohvrit varitsedes igasse sõnasse probleemi sisse loeb. Kuidas sul läheb? Tänan, hästi. Hästi? Kas sa mõtled seda tõsiselt? Kuidas sul tegelikult läheb? Kuigi on olemas selge oht, et igal tavapärasel kohtumisel nähakse teise hinges sügavat valu, siis ometi on suurem oht selles, et igapäevase lobisemise alt ei suudeta tõelisi muresid märgata. Nüüd lähemalt sõnade taha kuulamise oskusest. Ühel pühapäevahommikul peale teenistust pillab sõber märkuse: Täna polnud tõesti suurem asi jutlus. Millised võimalikud sõnumid tema märkuse taga luuravad? Võibolla ta ei mõelnudki midagi rohkemat kui ta ütles- võimalik et jutlus oli keskpärane. Kuid mis neis sõnades veel võib varjul olla? Siin on mõned võimalikud variandid: Jutlus tabas kümnesse, kuid ma ei taha tegelda oma patuveendumusega. Mul on pastori vastu isiklik vimm. Ükskõik mis ta ka ei räägiks, mina sellega nõus ei ole. Ma tahan, et mulle antaks ka võimalus õpetada või jutlustada. Koguduse ees seismine on nagu autasu. Ma olen sülitsi probleemidega, millest pastor kunagi ei räägi. On raske heaks kiita jutlust, mis räägib Eelija võitlusest Baali preestritega kui sa tõsiselt abielulahutust kaalud. Inimene kes on julgustusteenistusele pühendunud peab kuulama. Selle asemel et teise jutu ajal oma vastust läbi mõelda, kuulab ta inimest. Aktiivne kuulamine nõuab kontsentreeritud jõupingutust. See märkab näomoonutusi, länguvajunud õlgu, vaikseid ohkeid, elutut hääletooni ja niiskeid silmi. Märkus, et tänane jutlus polnud suurem asi, peaks andma tõuget asja üle hoolikalt järele mõelda. Võibolla on see võimalus julgustamiseks mida sa palunud oled. Võibolla mitte. Kui esimeseks sammuks on pöörata tähelepanu võimalikele varjatud sõnumitele, siis mis on teine samm? Mida peaks julgustaja ütlema, kui ta kahtlustab, et keegi annab teada oma varjatud murest? Tundlikud kuulajad vastavad märkustele sõnadega, mis väljendavad huvi rohkem kuulda. Need on ütlused, mis infole ukse avavad. Ust avavad sõnad kannavad kahte sõnumit: 1. Ma olen huvitatud kõigest, mis sul öelda on. 2. Ma aksepteerin sind hoolimata sellest, mida sa ütled. Vastuseks märkusele: Tänane jutlus polnud tõesti suurem asi, võib julgustaja välja pakkuda ühe järgnevatest ukseavajatest : Mis mõttes?
Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 7 Lastetöö Ma tahaks kuulda, mida sa sellega silmas pead. Ahaa? Polnud suurem asi või? Ahsoo, sul polnud sellest eriti abi? Liiga tihti annavad inimesed vastuseks mitte ust avavaid, vaid ust sulgevaid fraase. Ust sulgevad fraasid (sõnad mis sulgevad tee edasisele sügavamale mõttevahetusele), annavad edasi tundliku huvi puudumist selle vastu, mis teises inimeses toimub. Nad vihjavad ka kriitikale, mille kaudu ähvardab hülgamine. Ust sulgevad fraasid jahutavad indu edasiseks aruteluks andes edasi tundetust ja kriitikameelset huvipuudust. Nad ajavad julgustamisprotsessi nurja suurendades hirmu hülgamise ja üksinduse ees. Kristlastevahelistele vestlustele peaks olema iseloomulik osavõtlik tundlikkus. Me peame inimest pidama millekski rohkemaks kui aineühendite kogumiks, mis raseduse ajal koondub ja surmaga laiali laguneb. Inimesed on isiksused, olendid, kes kannavad endas Jumala kuju. Inimesed on langenud kuid väärtuslikud. Me puutume iga päev kokku ainukordsete olenditega, kelle lõplik saatus on aukartust äratav- selleks on kas igavene au või igikestev meeleheide. Otse välja öeldes- inimesed on seda väärt, et neid kuulata. Karikatäis külma vett, mis antud kõige vähemale Jumala loodute hulgast on märkimisväärne tegu. Meie kutsumus ja eesõigus on saada kaasa haaratud teiste inimeste ellu eesmärgiga ergutada neid armastusele ja headele tegudele. Kui meie eesmärgiks on teenimine ja kui me sõnaliselt väljendame tundlikkust vajaduste suhtes kuulates sõnade allteksti ja vastates ust avavate fraasidega, siis me hakkame ära tundma võimalusi julgustamiseks. Seal kus kristlased kogunevad on neid võimalusi külluses. KOKKUVÕTE Kus kristlased kokku tulevad, seal on loendamatuid võimalusi üksteise julgustamiseks, kuid tihti neid ei märgata. Et kellegi julgustamise võimalust ära tunda, peavad inimesed täitma kahte tingimust: 1) Teistega suheldes peavad nad endile teadlikult meelde tuletama, et nende eesmärk on julgustada; 2) Nad peavad mõistma, et inimesed tavaliselt oma muresid avalikult ei ilmuta. Sagedamini annavad nad vihjeid, et asjad pole nii nagu nad peaksid olema. Kui julgustaja kahtlustab, et vend või õde jagab temaga oma varjatud vajadust, peab ta tundlikult vastama. Ust avavad fraasid annavad edasi aksepteerivat huvi selle vastu, mida teine inimene öelda tahab. Ust sulgevad fraasid annavad edasi igavlevat või kriitilist osavõtmatust selle vastu, mis teist inimest häirib. Järgneb Tõlkinud Aare Luup Kui Jimmy oli väike poiss, tahtis ta saada kauboiks. Ta veetis lugematuid tunde teleka ees vaadates kauboifilme ja nende kordusi. Ta oli kindel, et ühel päeval elab ta rantšos, kannab suurt kauboi mütsi ja tulistab püssidega just nii nagu tema kauboist kangelasedki. Kui ta oli seitsme aastane, ütles ta isale: Isa, suureks kasvades tahan ma saada kauboiks. Kas sa aitaksid mind kauboiks saada? Muidugi, poeg ütles isa ning naeratades oma väikesele kauboile. Aastad möödusid, Jimmy kasvas Jimmy rantšo toredaks nooreks meheks ning nagu arvata võis, kasvas ta oma lapsepõlve fantaasiatest välja ning hakkas huvituma spordist, tüdrukutest, õppimisest ja valmistama ennast karjääriks ärimaailmas. Ühel päeval läks Jimmy jälle isa juurde ja ütles: Isa, ma tahan minna ülikooli ja saada hea hariduse. Kas sa aitaksid mind? Isa ütles: Ülikooli? Poeg, sa ei saa minna ülikooli. Kui sa olid seitsme aastane, siis sa ütlesid, et tahad saada kauboiks. Ma juba ostsin sulle rantšo Texases, koos 50 pealise vasika karjaga. Mul pole rohkem raha, et sa ülikooli saaksid minna. Tegelikult pead sa hakkama rantšo eest hoolitsema. See on sinu oma. Aga isa! ütles Jimmy. Ma olin ju vaid laps, kui ma seda ütlesin. Ma ei teadnud siis seda, mida ma nüüd tean! Ma ei taha rantšot! Ma tahan haridust! Oled sa kunagi mõelnud, miks Jumal ei vasta su palvetele täpselt nii, nagu sina tahad, et Ta vastaks? Võib-olla see on sellepärast, et me oleme nagu Jimmy. Jumala lastena me alati ei tea, mis on meile parim. Selle asemel, et nuriseda vastamata palvete üle, me peaksime olema tänulikud, et Jumal alati ei vasta meie palvetele sel viisil, nagu meie tahaksime. Kui ta seda teeks, siis me võiksime sattuda olukorda, nagu Jimmy hariduse asemel on meil rantšo. Jumal teab täpselt mida sa vajad, isegi kui sa ise ei tea. Piibel õpetab, et kui sa ei tea, kuidas palvetada, siis Püha Vaim tuleb appi ja palvetab sinu eest (Rm 8:26-28). Tõlkis Tiina Usin RISTSÕNA LAHENDUSEKS ON KUNINGAS, KES LASI KOLM MEEST HEITA TULISESSE AHJU. TOREDAT LAHENDAMIST JA SIND OOTAB ÜLLATUS PÜHAPÄEVAKOOLIS. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9 10. 11. 12. 13. 1. MEES, KES ELAS KOLM PÄEVA KALA KÕHUS 2. AADAMA NAINE 3. ÜLEKÄIGURADA, RAHVA KEELES...TEE 4. KODULIND 5. AGA KUI KELLELGI TEIST ON PUUDU..., SEE PALUGU JUMALALT, KES ANNAB HELDELT EGA TEE ETTEHEITEID JA TALLE ANTAKSE. JAAKOBUSE 1:5 6. 20. MÄRTS ON... ALGUS 7. AED, KUS ELASID ESIMESED INIMESED 8. KES TULI TAANIELILE LÕVIDE AUKU APPI? 9. JEESUSESSE USKUDES JA PATUD ANDEKS PALUDES, PÄRIME...ELU 10. USK,..., ARMASTUS NEED KOLM, SUURIM NEIST ON ARMASTUS 11. 12 KUUD 12. KES AHVATLES EEVAT PATULE? 13. SADEMED Marvi Õunpuu
8 Koguduse info / Reklaam / Kuulutused Nelikaare / Märts 2010 / nr 3 TÄHTPÄEVAD SÜNDMUSED KIRIKUNALJAD Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud. Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal; sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega. Laul. 145:14-16 Märts 03.03. Kairis Kontus 08.03. Kalmer Koppel 14.03. Enel Soosaar 15.03. Merli Rauk 17.03. Karmen Benno 19.03. Ingrid Heinala 22.03. Krista Lehissaar 25.03. Vilmi Katugin 28.03. Frantseska Vakkum 31.03. Uljana Kask Rohket Jumala õnnistust! NELIKAARE KIRIKU TEGEVUS 07. MÄRTS, pühapäev Kõnelevad Külli Liiv, Vello Usin Laste õnnistamine 12.03 13.03 Energize piiblikool 14. MÄRTS, pühapäev Kõneleb Nikolai Rütkinen Issanda surma mälestamine 19. MÄRTS, reede, Ülistusõhtu, algus kell 19.00 21. MÄRTS, pühapäev Kõnelevad Aivar Arge, Tõnu Usin 28. MÄRTS, pühapäev Kõneleb Alur Õunpuu Aastaaruande koosolek Koosolekud toimuvad Kaare tn. 6, I korruse saalis Jumalateenistus igal pühapäeval algus kell 11.00 Pühapäevakool igal pühapäeval algus kell 11.00 Osadusõhtu igal teisipäeval algus kell 19.00 Osadusgrupp igal kolmapäeval algus kell 19.00 Palvehommik igal kolmapäeval algus kell 10.00 (koos Issanda surma mälestamisega) Vendade osadus igal reedel algus kell 18.00 Palveõhtu igal reedel algus kell 19.00 Noortekas igal laupäeval algus kell 18.00 Pastori kt. kõnetunnid toimuvad eelneval kokkuleppel. Alur Õunpuu 533 16153, alur.ounpuu@gmail.com Iga kuu teisel pühapäeval Issanda surma mälestamine Iga kuu kolmandal pühapäeval misjoniohver Igal pühapäeval avatud kohvik, müügil vaimulik kirjandus ja avatud raamatukogu. Koguduse koduleht: www.nelikaare.ee EKNK Orissaare Kogudus Kuivastu mnt 14, Orissaare Pühapäev Jumalateenistus kell 11 Esmaspäev Palveosadus kell 19 Teisipäev Naisteosadus kell 19 (Rita Lauge kodus) Neljapäev Osadus kell 19 07.03. algab kursus VAIMULIK KASVAMINE Kursus toimub igal pühapäeval algusega kell 16.00 17.30. Õppetunde on kokku 10. Tundide teemad on järgmised: 1. PÄRITOLUDEST; 2. PÄÄSTMINE; 3. VEERISTIMINE; 4. ISSANDA SURMA MÄLESTAMINE; 5. PALVE; 6. PÜHA VAIM; 7. PÜHA VAIMUGA RISTIMINE; 8. KOGUDUS; 9. SÕNA; 10. KÜMNIS LASTEKESKUS Sinu toetus on väga oodatud, annetada saad: MTÜ Kaks Kala a/a 221044984819 meie telefonid: Kai 5373 6152 Kati 509 7878 Koguduse juhatus Pastori kt.: Alur Õunpuu. Juhatuse esimees: Tõnu Usin. Juhatuse liiked: Kalmer Koppel, Aivar Arge, Ain Vares Ülistus: Aivar Arge, Kalmer Koppel, Virge Siirak, Karin Reisko Lastetöö: Angela Koppel, Marvi Õunpuu, Sirli Kallas, Aave Aagver, Kristel Arge Noortetöö: Tiina Usin Nelikaare teenistused Pildiraadios igal pühapäeval 15.00 www.pereraadio.com Ateist oli kõndimas metsas, ta naeratas kõige selle ilu pärast, mis teda ümbritses ja ütles: Milliseid looduslikke imesid on evolutsiooni jõud loonud. Sel hetkel kuulis ta jõe äärest tulevat krabinat. Ta läks asja uurima ning nägi suurt grisli karu tema poole sammumas. Mees pistis jooksu nagu nool ja kui ta oli julgust kogunud, et selja taha vaadata, nägi ta, et karu oli väga kiiresti liginemas. Ta püüdis kõigest jõust kiiremini joosta, kuid komistas ja kukkus maha. Kui ta püüdis üles tõusta, hüppas karu talle rinnale ja tõstis ühe käpa üles, et meest lüüa. Ateist karjatas: Jumal küll! Aeg peatus, karu kangestus, mets vaikis. Isegi jõe liikumine peatus. Ere valgus paistis mehe üle ja taevast kostus hääl: Sa oled eitanud minu olemasolu kõik need aastad, sa õpetad teistele, et mind pole olemas ning isegi loomingu olemasolu omistad sa kosmilisele juhusele. Kas sa ootad, et mina aitaksin sind sellest kitsikusest välja? Kas ma peaksin sind pidama usklikuks? Ateist vaatas otse valgusesse ja ütles: See oleks minust silmakirjalik, kui ma paluksin sul äkitselt kohelda mind kui kristlast, aga kas sa võiksid äkki selle karu teha kristlaseks? Väga hästi! ütles hääl. Valgus kadus, jõgi hakkas taas voolama ning kõik metsa hääled taastusid. Ja siis laskis karu oma parema käpa alla ning viis kaks käppa kokku, kummardas oma pea ja ütles: Issand, ma olen väga tänulik selle toidu eest, mida ma sööma hakkan. Tõlkinud Tiina Usin Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Koguduse kuukiri Toimetus: Helle Piisk, Kalmer Koppel, Tiina Usin, Veljo Puujalg, Ain Vares Info: tel. 507 0563, 520 3537 e-mail: ajakiri@nelikaare.ee Trükk, küljendus: Väljaandmist toetab: Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kuressaare Kogudus Kaare tn. 6, Kuressaare Telefon +372 454 9479, 5331 6153 e-mail: info@nelikaare.ee a/a 221011046162 Hansapank Koguduse sekretär: Helle Piisk Tel. 507 0563, e-post: helle.leib@tt.ee