Kaasav haridus kas kõigile sobiv? Anne Kleinberg MD, PhD Tallinna Lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Laste Vaimse Tervise Keskus 15.03.2017
Sissejuhatus Kaasav haridus on vajalik Kaasav haridus on võimalik Kaasav haridus on paljudele sobiv kui selleks on tagatud süsteemsed tingimused Neid, kellele neid tingimusi tagada on palju Neid, kes kaasavat haridust tagada suudavad on vähe Need, kellele see suunatud on ei tea, mida nad võivad tahta või kust seda saab
RAAM Ideaal on justkui teada
Mõiste Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis (HTM) Kaasav haridus tähendab, et kõigil õppijatel on õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Hariduslik erivajadus on vajadus teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õppekeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal) http://primus.archimedes.ee/takistusteta/7.html
Tugiteenused koolis (HTM, Kai Kukk) Vajadusel peab õpilasel olema kasutada järgmised tugiteenused: psühholoogiline eripedagoogiline logopeediline sotsiaalpedagoogiline abiõpetaja isiklik abistaja
Kool kõigile (HTM, Kai Kukk) arvestab iga lapse vajadusi ja huve, kaasatud kõik õpilased iga laps kogeb koolis eduelamust kohandab õpikeskkonna vastavalt õpilaste vajadusele õhkkond koolis on positiivne õppekavad on jõukohased õpilastele koostatakse individuaalsed õppekavad, arvestades nende eripära ja huve
SISU
Vanem ja õpetaja koolist (Eesti lastevanemate liidu pilootuuring, 2016) vanemate hinnang koolile on positiivne. Üle 80% on rahul õpetamise akadeemilise taseme ja õpetaja pädevusega. Leiti, et füüsiline koolikeskkond on kümne aastaga paremaks muutunud. Valdavalt oli vanemate hinnang õpetajate tööle tunnustav, aga samal ajal räägitakse, et koolis on subjektiivset heaolutunnet vähe. Õpetajate põhiprobleem oli, et eriala on muutunud tunni- ja tükitööpõhiseks. Kui räägime koolis subjektiivse heaolu tõstmisest, peamegi mõtlema sellele, et õpetajat ei saa toetada ainult rahaga, tuleb luua ka supervisiooni ja toetuse programmid, mida praegu pole. Teine asi, mis välja tuli, on õpiprotsessi mõtestamine. Eestis mõtestatakse koolis tehtavat väliste mõõdikutega
Lapsevanem HEV-st
Õppimise ja õpetamise emotsionaalne kogemus Meie õppimine lapsepõlves toimub lähedases ja sõltuvas suhtes teise inimolendiga Selle suhte kvaliteet mõjutab sügavalt lootusrikkust, mida on vaja säilitamaks uudishimu ja õppimaks uutest kogemustest, võimet luua seoseid ja avastada nende tähendust See suhe toimib protsessina mitte sisse-välja lülituse põhimõttel Ebakindlusest ülesaamiseks ehk teadmatust teadjaks saamiseks on vaja, et keegi kannab mõnda aega meie ebakindlust ( Salzenberger-Wittenberg I. et al. The emotional experience of learning and teaching, 1999)
Meditsiiniline versus sotsiaalne versus biopsühhosotsiaalne mudel Meditsiinilise mudeli järgi on puudega inimene haige või põdur ning teda peab ravima või terveks tegema. Meditsiinitöötajad panevad inimesele diagnoosi, millega põhjendatakse puudest tulenevaid piiranguid. Mudel võtab puudega inimestelt vastutuse ja võimaluse ise valikuid teha ja otsuseid langetada. Mudel lähtub arusaamast, et puudega inimesed vajavad pidevat ravi. Mudelile on iseloomulik, et puudesse suhtutakse kui ohtu (nt arvatakse, et puudega inimestel on teistest oluliselt suurem risk haigestuda) http://primus.archimedes.ee/takistusteta/7.html Arsti vaatepunktist kallutatud seisukoht ning arstid lähtuvad haritud inimestena biopsühhosotsiaalsest mudelist Tõendi, komisjonide ja diagnoosikeskse õpitud abitusega maailmavaate illustreerimiseks sobib hästi
Tugiisik Meie lasteaed sai tänu Anija vallavalitsuse mõistvale suhtumisele võtta tugiisiku oma koosseisu. Tegime temaga tähtajalise lepingu, mis kehtib, kuni laps meie lasteaias käib. Muret teeb, et HEV-laps vajab enda kõrvale spetsiaalse hariduse ja ettevalmistusega inimest, praegu aga võtame sisuliselt n-ö inimese tänavalt. Kuna koolitused on väga kallid ja tugiisik võetud tööle enamasti lühiajalise lepinguga, tekib küsimus, kas ja kui palju tema koolitamise peale tasub kulutada.alustasingi sellest, et uurisin, kes peaks tugiisikut koolitama. Haridusministeeriumist öeldi, et see on sotsiaalministeeriumi vastutusala, sealt vastati, et vallale on selleks otstarbeks raha eraldatud. Paraku ei ole valdade sotsiaaltöötajad tihti kursis, kuhu ja kuidas raha kasutada, sest osa summasid on sihtotstarbelised. Kuna sotsiaalvaldkonnas on tööd meeletult palju, ei jõua nad sageli kõigesse süveneda. Koolitasimegi tugiisikut oma lasteaia eelarvest. Meie valla lasteaedadest on praegu tugiisik ainult meil, kuigi ka teistes on tuge vajavaid lapsi. Arvan, et riik peaks hakkama tugiisikuid koolitama riikliku tellimuse alusel näiteks kutseharidussüsteemis. Seni tuleks neile pakkuda tasuta koolitusi (Eda-Mai Tammiste Õpetajate leht, 2016; http://opleht.ee/2016/05/anija-vallaharidusfoorumil-raagiti-hev-lastest/).
Laste arv vanusegrupiti aastal 2016 300 000 250 000 u. 50 000 psüühikahäirega last ja noorukit Eestis 271 383 200 000 150 000 100 000 56 556 76 592 64 250 59 938 50 000 14 047 0 0 1-4 5-9 10-14 15-19 Kokku
Olulisemate häirete levimus Autism 1% ehk 2700 autismiga last või noorukit vanuses 0-19a. ATH % ehk 13 500 last või noorukit vanuses 0-19a. Depressioon 5% -10% ehk 13 500 kuni 27 000 last või noorukit vanuses 0-19a. Anoreksia nervosa 5% ehk last või noorukit vanuses 0-19a. 13 500
Kaasav haridus aktiivsus-ja tähelepanuhäirega (ATH) lapsele põhikoolis
Levimus Sümptomeid esineb rohkem kui 10%-l lastest Levimus 5% Eestis 13 500 last või noorukit vanuses 0-19a.
Põhisümptomid Keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkus Liigne impulsiivus Hüperaktiivsus
ATH lapse kirjeldus - ATENTION Annoying Temperamental Energetic Noisy Task incompletion Inattentive Oppositional Negativism
Avaldumisvormid põhikoolieas Füüsiline hüperaktiivsus väheneb, sisemine rahutus, ärrituvus ja närvilisus Õppimisprobleemid seoses keskendumisraskustega Probleemid sotsiaalsete reeglitega, pidevad konfliktsistuatsioonid Pidev negatiivne tagasiside ja madal enesehinnang
Prognoos Varases lapseas avalduvad sümptomid halvemat prognoosi Sõltub vanemate ja lapse õigeagsest abist ADHD ja käitumishäirete koosesinemine Koolist välja langemine Täiskasvanuea isiksusehäired
Eelarvamused Ebapiisav pingutamine Kasvatamatus Rumal olemine Liigne suhkrutarbimine Üleannetus Tähelepanuvajadus Hullus ja imelikkus Mitte mingi abi ei aita Aitavad ainult ravimid
Ravi Esmajärjekorras kõrvaldada antud momendi teravad probleemid Koolitus ja nõustamine Abi kasvatamisel Pedagoogilised meetmed Psühhoteraapia Medikamentoosne ravi
Põhialused edukaks koostööks koolis Süvene ATH olemusse TEADMISED Ümbruse kohandamine KESKKOND Isiklikud ootused HOIAKUD Rutiin KESKKOND Lühikesed kindlaksmääratud lõpuga ülesanded ERIPEDAGOOGILINE METOODIKA Piisavalt pause ERIPEDAGOOGILINE METOODIKA Ülesande selge ülesehitus ERIPEDAGOOGILINE METOODIKA Visuaalsed abivahendid ERIPEDAGOOGILINE METOODIKA Ärritajate vähendamine KESKKOND+ANALÜÜSIVÕIME Jne...
Põhikomponendid Struktuur KESKKOND Keskkonna organiseeritus KOOSTÖÖ ja JUHTIMINE Järjepidevus FINANTSEERIMINE ja JUHTIMINE Süsteemsus ANALÜÜSIVÕIME+KESKKOND+JUHTIMINE Pidepunktid ERIPEDAGOOGIKA+ Motiveerimine OSKUSED+SUPERVISIOON Emotsionaalne kohalolek ISIKUOMADUSED+OSKUSED+SUPERVISIOON
Reaalaja väljakutsed ATH lapse näitel saada teadmised ja oskused oma lapse häirega toimetulekuks leida lapsesõbralik ja kindlate reeglitega kool kohtuda heatujulise ja sihipärase klassijuhatajaga kohtuda kooli sotsiaalpedagoogi või psühholoogiga kohtuda kooli HEV koordinaatoriga jõuda Rajaleidja hindamisele pääseda arsti vastuvõtule ja läbida uuringud koostada puue ja rehabilitatsiooniplaan leida tugiisik ja/või saada suunamine väikeklassi, kus töötab eripedagoogiliste oskustega õpetaja loota, et õpetajatele õpetatakse ülikoolis praktilisi oskusi ATH lapsega toimetulekuks...
Kokkuvõte