LIHTSALT JA PRAKTILISELT: Süvaintervjuud ja fookusgrupid Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut maria.murumaa@ut.ee
Uurinud internetitarbimisega seonduvat Kujutletavaid online-auditooriume Kokkupuuteid online-ahistajatega Õpetajate IKT-kasutust Telesaadete retseptsiooni Noorte meediatarbimist Väljaspool akadeemilist keskkonda Raadiosaate sihtrühma ootuste määramiseks Kooli sisekommunikatsiooni parandamiseks Õpetan muu hulgas Teadustöö aluseid Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodeid
Millal üldse kasutada kvalitatiivset lähenemist? Oleneb uurimisküsimusest UK uuringustrateegia
Mida me teha tahame? Koguda andmeid ning teha nende põhjal üldistusi? Kontrollida, kas mingi teooria tehtud väited kehtivad valitud andmestikul? Leida nähtust selgitav mehhanism, vaadelda, kuidas see avaldub eri kontekstides? Uurida, milliseid tähendusi inimesed maailmale omistavad, tõlgendavad? Induktiivne strateegia Deduktiivne strateegia Retroduktiivne strateegia Abduktiivne strateegia vähe teooriat, vähe uuritud valdkond palju teooriat, palju uuritud valdkond eri teooriate ühendamine (nt teoreetiline selgitus mingile nähtusele või teooria ülekanne mõnda teise valdkonda) uurija ei soovi mõistestikku ja keelt uuritavatele peale suruda, tahab näha läbi uuritavate silmade (Blaikie 2009, Kanger 2014)
Küsimusi, mida küsida planeerimisel: Mis mu eesmärk on? Kas valitud meetodiga saab vastuse uurimisküsimustele? Muljekujunduse võimalik mõju: olenevalt olukorrast inimesed rõhutavad või vaikivad maha isiksuslikke omadusi ja karateristikuid. Püütakse rõhutada neid aspekte, mida peetakse normiks, ühiskondlikuks ideaaliks (Goffman 1959)
Millised on eetilised mõttekohad, lähtuvalt teemast? Privaatsuse kadu vs uuritava hääle kuuldavaks tegemine Psühholoogiline pinge vs võimustamine Millises rollis on intervjuuerija? (insider-outsider) Kuidas tagada konfidentsiaalsus (eriti fookusgruppides)?
Kvalitatiivne lähenemine Intervjuud Standardiseerimata Struktureeritud Semi-struktureeritud Struktureerimata Info andja tüübi kohaselt Informandi-intervjuu Ekspertintervjuu Grupiintervjuu fookusgrupp Lisaks veel muidugi vaatlused, dokumendianalüüs, etnograafia, juhtumiuuringud, visuaalide analüüs jne.
Intervjuude planeerimine: Valim Mittetõenäosuslikud valimid (lumepalli-, sihipärane, vabatahtlik) Kui palju vaja? Andmete saturatsioon: edasine andmekogumine, kodeerimine, analüüs, rikastamine ei anna enam uut teadmist 12 (Guest, Bunce ja Johnson 2006) 15 (Kvale 1996)
Kui pikalt? Et räägiks end lahti; Ei väsiks ja tüdiks
Online intervjuu? Asünkrooniline - sünkrooniline Online-intervjuu ei sõltu ajalistest, finantsilistest, geograafilistest ning füüsilistest piirangutest (Janghorban et al 2014). võimaldab intervjueeritavatel reflekteerida ning seeläbi ka anda läbi mõeldud vastuseid. See omakorda vähendab intervjueeritavate ärevust ja pinget. intervjueerija võib samuti võtta endale aega, enne kui vestluse käiku edasi kujundama ning suunama hakkab (Siibak 2013).
Suhtluspaus intervjueeritava ja intervjueerija vahel võib viibida sekundeid, kuid ka tunde või päevi Mis on kaadris, mis kaadrist väljas? Keerukam tunnetada, millal intervjueeritav tüdima hakkab ja intervjuust loobuda soovib Vastused tulevad aeglasemalt Vastuste pikkuses ja kvaliteedis on märgata muutusi Intervjueerijad peavad tundma keskkonna keelelisi iseärasusi: kordused, lühendid, verbaalsed tunnete kirjeldused, emotikonid, helid, jne
nv-l oli maja täis, nagu wtf, siuke tramm tuli peale. See oli pris hale facerape. Et nagu oo mulle meeldib kekserak või geeeeyyyyy. Pft. Kesk* (=_=) smh
Intervjuukava - struktuur Jäämurdjad, soojendajad Teemaplokid Lõpetamine, kokkuvõte, rääkimata jutud
Paaris/triosmõtlemine, 3 minutit Intervjuu planeerimisel soovitatakse liikuda teemades teatud loogikaga Laiemalt kitsamale teemale Lihtsamalt teemalt keerukamale Üldisemalt teemalt isiklikumaks
Küsimused Võimalikult avatud küsimused täpsustavate küsimuste küsimisega mitte kiirustada, anda vastajale piisavalt aega mõtte sõnastamiseks Sõnastus intervjueeritavale arusaadavaks ja mugavaks Comfortable and competent enough to talk back (Blumer 1969)
Küsimused Kirjeldavad küsimused Palun rääkige, kuidas teist sai meditsiinitöötaja! Meenutage palun viimast korda, kui käisite laulupeol. Tõlgendavad küsimused Kuidas teie mõistate terminit perevägivald? Mis on teie arvates peamine ilukirjanduse lugemise põhjus? Mis teile sotsiaalmeedia juures meeldib ja mis mitte? Miks? Mis Sulle kõigepealt meenub seoses laulupeoga? Miks? Fakti- ja taustaküsimused Mida sa sel teemal oled täpsemalt internetist otsinud? Nimeta palun mõned sinu jaoks meeldejäävamad uudised sel teemal? (Lepik et al 2014, Lepik 2015a, Vihalemm 2014)
Eeldused välja! Millised on need meelelahutusega seotud tegevused, millega loengu ajal internetis tegelete? Kas teil kulub internetile iga kuu palju raha? Kirjelda mõnda värvikat juhtumit, mil sinu jaoks oli kirjanduse hankimine keerulisem kui nägijale õpilasele? (pimedate kooliõpilaste lugemisharjumuste intervjuukava)
Intervjueerimine
Intervjueerimise põhistrateegiad 1. Põhjalik, läbi mõeldud ja testitud intervjuukava 2. Aktiivne kuulamine, spontaansed abiküsimused Järjekord pole oluline, võib teemaplokke ümber paigutada vastavalt sellele, kuidas jutt jookseb Kontroll: vältida, et vastaja jääb liiga pikalt meelisteemale kinni
Intervjuu käigus Julgustada jätkamist: otseste küsimustega (nt mida sa selle all silmas pead?) + mitteverbaalsed ja paraleksikaalsed vahendid Täpsustada: palun räägi algusest/sellest pikemalt/kirjelda lähemalt/mis edasi sai/mida tundsid jne Läheneda kaudselt, teistele inimestele või objektidele suunatud projektsiooni kaudu: mis sa arvad, kuidas sellesse suhtuvad sinu sõbrad/teised inimesed Kasutada ümbersõnastamist ja kokkuvõtteid: sa ütlesid enne/kas ma sain õigesti aru/ niisiis, sa arvad/kas sinu poolt öeldu saaks kokku võtta Püüda vältida emotsionaalseid lisandeid: ju, ka, ometi, just Mitte küsida mitut miks-küsimust järjest Vihalemm 2014
Vältima peaks veel omapoolset märksõnade ja kaardistuste etteütlemist, laske need vastajatel sõnastada viitamist olnud intervjuudele, vastaja peaks saama rääkida oma unikaalsetest probleemidest ja ideedest: eeldamist, et teie maailmad, keelekasutus ja tõlgendused on sarnased, paluda täpsustusi ja näiteid
Aktiivse kuulamise tehnikad 1 mis sina arvad, milline on sinu arvutikasutamisoskus? M3: Keskmine. Et noh tavaliste asjade ja nendega saab kõigiga hakkama, aga siis, kui mingi ulme asju vaja siis paneb päris mõtlema. Mis asi on ulme asi? M3: No kõik need igasugused need programmid, mida ei kasuta igapäevaselt. kas sul tuleb mõni konkreetselt praegu meelde?
Fookusgrupid
Kui palju liikmeid on tavaliselt fookusgrupis? a. Alla viie b. 6-8 c. 8-12 d. 9-10
Milline on fookusgrupi soovitatav kestus, mis annab võimaluse osalejate vastastikusel stimulatsioonil toimima hakata, kuid ei kurna osalejaid väga ära? a. kuni pool tundi b. 0,5 kuni 1 tund c. 1 kuni 1,5 tundi d. 1,5 kuni 2 tundi e. 2 kuni 3 tundi
Fookusgrupi modereerimisel on oluline: a. Vältida agressiivsena tunduvat osalejate poole nimelist pöördumist b. Hoida enesekehtestamisega tagasi liidriks pürgivaid grupiliikmeid c. Jätta küsitluskava paindlikkuse nimel üsna vähestruktureerituks d. Juhtida vestlus kohe alguses "asja juurde"
Miks fookusgrupp? Eeldus inimeste omavaheline vastasmõju kui loomulik keskkond, individuaalintervjuu liiga steriilne Osalejate otsese interaktsiooni jälgimine, fikseerimine, analüüs Intervjueerija/moderaator on tagaplaanil
Kes? Pigem teatud tunnustelt sarnased inimesed kes on nendest sarnasustest teadlikud Kontrastsed juhtumid veidi intensiivsemad juhtumid, mis toovad välja tuua arvamuste vms variatiivsuse/universaalsuse Tüpoloogiatel, struktuuridel põhinev valik Konformsuse vähendamiseks: kui informandid erinevad oma hoiakute poolest, ei tohiks erineda staatuse või hariduse poolest (Vihalemm 2014)
Läbi viimine - algus
Läbi viimine - algus Mängureeglid Turvalise ja sõbraliku keskkonna loomine Konteksti avamine Tutvustusring Miks vajalik?
Läbi viimine - modereerimine FG võlu ja valu grupidünaamika Tempo: peegeldamine, kokkuvõtted ( Kas ma sain õigesti aru, et Peeter arvas.. Ja Marju arvas.? ) Enesekehtestamine ja vestluse juhtimine, vastamisaktiivsuse reguleerimine Tõlkimine või selle vajaduse märkamine
Grupitöö 5 etappi: Forming (olukorra kujunemine) Storming (positsioonide selgumine) Norming (väljakujunemine) Performing (aktiivseim töö) Adjourning (kokkuvõtted, grupi lagunemine) (Tuckman 1965; Tuckman & Jensen 1977)
Läbi viimine - dokumenteerimine Märkmed, mis siis, et diktofonid/nutifonid/ salvestavad! Kaks salvestajat Osalejate toodetud materjalile kohe kõik lisamärkused juurde
Mida jälgida protsessi käigus ja analüüsis? Sõnad, visuaalne väljendus, miimika, kehakeel, prokseemika Kes istub kelle kõrval, kelle vastas, kellest kaugemal, tühi ruum jne Kelle positsioonilt kõneldakse? Reaktsioonid Interaktsiooni tulemusel muutuvad seisukohad Millest ei räägita?
Jätkame homme!
Kvalitatiivne andmeanalüüs
Intervjueerimine, mõned näited
Intervjuukava põhikoolinoorte lugemuse uurimiseks 1. Milline oli viimane raamat, mida lugesid? Miks seda lugesid? 2. Millised on sinu eelistused esi- ja tagakaane disaini, kaanepildi ja raamatu formaadi osas? 3. Kas eelistad tagakaanelt lugeda sisututvustust või katkeid arvustustest? 4. Kas tihedalt riiulile asetatud, ja seega ka raskemini kätte saadavad raamatud, mõjutavad sinu valiku tegemist? 5. Milline on raamatute näituste/väljapanekute mõju sulle kui valijale?
K: Milliste ajalehtede võrguväljaandeid ja milliseid uudisteportaale Te jälgite? V: Õhtuleht, Delfi sageli, Elu24 ja Postimeest iga päev. K: Miks just neid? V: Sellepärast, et seal on paremad uudised ja seal pole ainult poliitikat. K: Mis need paremad uudised on?
Tüdruk2: Ää... Nagu see noh, et noh, et... temal pole selliseid varem olnud. Et rohkem nagu autosse jätmise juhtumeid, aga selliseid koduseid kadumisi nagu ei ole olnud. See on minu meelest arvamus... Intervjueerija: Miks sa nii arvad? Tüdruk2: Sest see nagu... Minu meelest see ei ole fakt. Intervjueerija: Miks? Tüdruk2: Ei tea. Ma arvan nii. Intervjueerija: Mille järgi sa teed vahet faktil ja arvamusel? Tüdruk2: Fakt on nagu... siuke kindlal põhinev. Oota. Ma mõtlen, kuidas öelda seda. Fakt on nagu siuke... täpne siuke nagu, aga arvamus on siuke... kirjeldusi rohkem niukseid. Arvamused nagu. Intervjueerija: Okei. Kelle arvmusi nendes artiklites kajastati?
Mõningad tüüpvead intervjueerimisel
Lühivastused - Kas Sulle on narkootikume pakutud? - Otse vist ei ole - Kas Sul endal on piisavalt informatsiooni narkootikumide kohta? Arvad, et tead kõike, mida teadma peaks? - Ei - Aga midagi ikka tead? - Jah - Kust see info pärit on? - Koolist ja - Kas kodus ka räägitakse? - Ei mu ema pole mulle rääkinud aga noh, ikka ju kirjutatakse ka väga palju sellest...mitte aint koolist - Nii et meediast ka? (Lepik 2015a)
Olete te näiteks oma lapsega interneti ohtudest ja riskidest rääkinud? Ei ole vajalikuks pidanud. Kuidas on aga lastel erinevate asjade allalaadimisega?
Ei küsita täpsustusi Milline on sinu ettekujutus inimesest, kes kasutab rohkem narkootikume, on sõltlane? Nagu Jüri. Ta näeb positiivne välja. Käib ja särab igal pool, on oma eluga rahul Aga mida sina sellest arvad? Mul ükskõik, kuni ta mulle võlgu ei ole Mida muidu, arvad narkootikumidest? Liigub igat asja narkootikumid on no suhteliselt kõik pahad ja ega ei tarvita ka eriti (Lepik 2015a)
Ja kuidas on internetiga? Kas seal on käib niisama infot otsimas või on mängimine ikkagi põhiline? Põhiliselt siiski arvutimängud ja ja mängude leheküljed. Ütleme nii, et arvuti kasutamisel vajab siiski.. siiski nagu kõrvalabi või siis vanemate vendade-õdede näol või vanemate näol. Et Te valite siis ise, millisele lehele laps võib minna? Jah, just nimelt. Enam vähem nii see on. Kas mingisuguseid lasteajakirju või muid ajakirju ka loeb?
Kvalitatiivne andmeanalüüs
Kvalitatiivne andmeanalüüs Kriitika: paradigmasõjad (Cage 1989) subjektiivne, läbipaistmatu, anything goes (Antaki et al 2002) ei võimalda erinevaid tekste täpsetel alustel võrrelda (Kalmus, Masso & Linno 2015) Vastuseks: Ehkki ranged reeglid puuduvad, peab uurimisprotsess olema piisavalt dokumenteeritud, kirjeldatud ja läbipaistev Kvantifitseerimispüüdlusteta (Mayring 2000)
Millest andmeanalüüsis alustada? Kirjutamine on analüüsi osa! Andmed korrastada, dokumenteerida! Transkriptsioonid (märgisüsteemi rakendamine rõhud, pausid, naer, tempo, valjus jne) Korrastatud uurija märkmed AV-materjal
Kui palju transkribeerida? Osa analüüsiprotsessist nii palju kui võimalik Piiratud ressursid nii palju kui vajalik
Kvalitatiivne sisuanalüüs Summeeriv sisuanalüüs Põhistatud teooria Diskursusanalüüs Narratiivianalüüs Vestlusanalüüs Interpretatiivne fenomenoloogiline analüüs Temaatiline analüüs (thematic analysis, Braun & Clarke 2006)
Temaatiline analüüs Teksti temaatiline kodeerimine. Selgitatakse välja teemad ja nende järjestus: mida ja kuidas räägitakse, ning uuritakse andmete looja interpretatsioone (Kalmus, Masso & Linno 2015). Meetod, mille abil identifitseeritakse, analüüsitakse ja esitatakse uurimismaterjalis esinevaid mustreid ja teemasid (Braun & Clarke 2006) Uurija roll aktiivne, selle teadvustamine vajalik
Kood: silt või märksõna, millega tähistatakse tekstilõike. Kodeerimine: teksti osadeks jaotamine Induktiivne avatud, nt in vivo koodid Deduktiivne teooriast tulenev, kodeerimisjuhendil põhinev Kategooria: uurija loodud analüütiline üksus (nn koodiperekond)
Kuidas analüüsile läheneda? Kas teemad/koodid/kategooriad on: Induktiivsed või teoreetilised? Manifestsed või latentsed? Kodeeritud sõna-, rea-, lõigu-, idee-kaupa? Analüüs: materjali pidev tekstisisene ja tekstidevaheline võrdlemine, küsimuste küsimine, süstematiseerimine, liikumine konkreetselt abstraktsemaks
Käsitsi või tarkvaraga?
NVivo: http://www.qsrinternational.com/products_nvivo.aspx MAXQDA: http://www.maxqda.com/
3 peamist keskset analüüsietappi (Strauss & Corbin 1990, Braun & Clarke 2006, Masso 2011, Lepik 2015b) Avatud kodeerimine Hoolikas andmetega tutvumine, sisse elamine Tekstilähedased teemad ja koodid Telgkodeerimine Andmestiku süstematiseerimine Kesksete koodide järk-järguline täiendamine ja täpsustamine Valikuline kodeerimine, laiemale tasandile liikumine Peamiste mõtete suhestamine teistega Üldistused (tüübid, kategooriad, diskursused)
Andmete analüüsimiseks tuleb proovida andmetest distantseeruda. Mida vastaja ütles? Mida öeldu tähendab? Tekstist otsitakse teatud hoiakute, argumentatsiooni vms mustreid. Mustrid pole otseselt välja öeldud intervjueeritavate poolt, vaid need on uurija poolt sõnastatud
N1: no Facebook ongi kõigi jaoks ju huvitavam ju. Orkut on vana juba. Moderaator: Mis te arvate - kas Orkutist kasvatakse samamoodi üle nagu teie ütlesite, et olete reidist kasvanud? M5: see jääb ikka. Osadel on ikka räme sõltuvus sellest, käivad kogu aeg klõpsimas seal, eks. M4: mhmh, mina ka ei usu, et läheb ära N1: niipea kindlasti mitte N4: ei kasva M6: Seal on ju üle terve maailma kasutajaid, reidis oli ju ainult meie noored ja no mõned Vene jorsid ka M2: ja seal olid ju need moderaatorid, kes vaatasid, et ma mingit jama ei postitaks
Koodide tüübid Kirjeldavad ehk nimetavad koodid Koodid on sõnastatud võimalikult intervjuu küsimuse või vastaja teksti lähedaselt (vastaja poolt öeldu sõnastamine nö oma sõnadega). Tõlgendavad ehk analüütilised koodid Erinevad kirjeldavad koodid võib koondada veidi abstraktsema või suurema üldistustasemega koodide alla. Konstruktsioonid ehk mustrid Sõnastatakse seletus (kas märksõna või lühida narratiivse jutustuse vormis), mida ollakse avastanud materjali uurides. Nt: võõrkeel kui kultuuriline kapital versus sotsiaalne kapital. (Lepik 2015b, Laherand 2008)
Koodide seostamine Mõistete ja situatsiooni defineerimine Protsessid, sündmuste jadad, muutused Perspektiivid, individuaalse ja ühiskondliku tasandi tajumine Suhted, sotsiaalne struktuur, vastasmõju, stereotüübid Tüpoloogiad, rühmad, teemade seosed
Töö tekstiga Juhtumiülene (cross-case) analüüsitehnika: vaadeldakse samal ajal mitut analüüsitavat teksti. Jaotusmaterjalid avatud kodeerimine individuaalselt Temaatiline kodeerimine paaris
Niisiis (NB! Pole tingimata lineaarne protsess!) Etapp Andmetega tutvumine, immersion Algsete koodide loomine, killukeste kaose organiseerimine Koodide süstematiseerimine, laiemate teemade otsimine ja hindamine Teemapõhine eesmärgipärane tekstianalüüs Üldisemale kirjeldavale tasemele liikumine, teemade defineerimine ja nimetamine (Braun & Clarke 2006) Mida ma TEEN? Loen korduvalt, teen märkmeid Loon palju esialgseid kirjeldavaid, in vivo, värvi- jms koode Analüüsin koode võrdlus, ühendamine/lammutamine mõttekaartide, tabelite jms abil Tagasi andmetesse! Loen selge fookusega, täiendan temaatilist kaarti Sõnastan täpselt ja võimalikult haaravalt olulised teemad, kirjutan leitu sidusaks tekstiks, mis mitte ainult ei kirjelda leitut, vaid ütleb ka, miks see on huvitav ja oluline uurimisküsimuste valguses
Mõned tüüpvead intervjuude analüüsimisel
Interpretatsioon ainult ühe eristava tunnuse baasil, teised tunnused jäetud tähelepanuta Analüüsija toob välja ühe tunnuse, tsitaatides avaldub aga suurem tunnuste varieeruvus. Üldine tendents on intervjueeritavate arvates ikkagi sinna suunda, et õppelaen võetakse õppemaksu tasumiseks. Kuid ei välistata ka seda varianti, et õppelaenu kasutatakse niisama (lahedamaks) ära elamiseks, või mõne kasuliku ja vajalikuma asja ostmiseks. INT1 - Suurem osa minu tutvusringkonnast võtab seda ikkagi õppemaksu tasumiseks. Sest noortel pole korraga nii suurt summat korraga välja käia, kui pole ka vanemaid, kes toetaksid.... Samas tean ka paari inimest, kes on selle eest omale läpakad ostnud ja üks sõber käis reisimas. Eks see on soodsate tingimustega laen, mida igaüks kasutab enese harimise huvides erinevalt.... INT2 - Eks ikka õppemaksu jaoks ja mõni võtab võibolla niisama ühikas elamiseks või nii. INT3 - Õppelaenu tasumiseks ja lõbutsemiseks ja ostetakse asju, mida muidu pole võimalik osta. No ma arvan, et see on nii ja naa. Kui käid riiklikus koolis, siis võtad lõbutsemiseks või vahendite ostmiseks ehk sülearvuti. Aga kui erakoolis, siis eks see õppelaen kulub enamus õppemaksu tasumisele. Tol hetkel oli see raha nagu rusikas silmaauku. Ilma selleta poleks kindlasti hakkama saanud. INT4 - Paljud noored ju võtavad seda selles mõttes läbimõtlemata lihtsalt kulutamiseks, ostavad mingisuguseid mõttetuid asju ja selles mõttes siis loomulikult ei ole see äärmiselt vajalik. Aga teisest küljest ma saan aru ka osadest inimestest, kes ei võta seda näiteks õppemaksu tasumise eesmärgil ja nad ei võta seda ka elamiskuludeks. (Lepik 2015b)
Kvantifitseerivad järeldused, põhjendamatult laiad üldistused Esimene hüpotees peab paika, kuna 75% kõrgharidusega või seda omandavatest inimestest seostavad näkki pärimusega või hindavad tema välimust selliseks, mis on levinud folklooris Siit võib välja lugeda, et noored (eriti riigiteadusi õppivad) peavad oluliseks oma hääle andmist ning tahavad Eesti arengusse kaasa aidata. Koodid pole eristatavad (või puudub kommentaar nende eristatavuse kohta) Kood 1: üliõpilasesindus ei ole suutnud ennast tõestada Kood 2: esindus on tagasihoidlik (Lepik 2015b)
Loovuurimismeetodid: visuaalne täiendus sõnadele
Tee ja räägi sellest!
Creative research methods Loovuurimismeetodid kvalitatiivsete visuaalsete uurimismeetodite laiemas raamistikus segu traditsioonilistest uurimismeetoditest ning projektiivtehnikatest ja loovatest ülesannetest Inimestel palutakse rakendada oma mängulist või loomingulist tähelepanu millegi loomisele ning selle mõtestamisele (Murumaa-Mengel 2014)
Osalus erinevatel tasanditel: Käsi : Millegi loomine kui tegevus Käsi peas : mõtteprotsessid, mis loomise käigus aset leiavad Peast huulile : mõtete ja tunnete verbaliseerimine Huulilt pähe : teema internaliseerimine ja pikaajaline mõju
Uuringute näiteid Gauntlett (1997) uuris laste keskkonnateadlikkust, kasutades grupiintervjuusid ja paludes lastel teha videod ümbritsevast keskkonnast ning sealsetest probleemidest Bolton, Pole ja Mizen (2004) palusid Suurbritannia töötavatel noortel pildistada oma töökohti, et mõista, millisena noored tööelu tajuvad ja millised on kaasaskäivad tähendused Radley, Hodgetts ja Cullen (2005) uurisid kodutute inimeste seas kodulinna tajumist, süvaintervjuud + osalejad pildistasid kohti ja tegevusi, mis omasid neile isiklikku tähendust Gauntlett (2007) uuris inimeste identiteete, palus osalejatel luua Legoklotside abil metafoorne kujutis sellest, kuidas nad tunnevad end esmaspäeva hommikul ja reede pärastlõunal. Samuti paluti neil panna klotsidest kokku näiteks põrgulik poiss-/tüdruksõber või boss põrgust
Eestist
Puudused-eelised lapsik ja naiivne uurija peab mõistmiseks olema uuritavale kõrge subjektiivse läheduse määraga enesekindlus, oskused stereotüübid mõtlemisprotsessi pikendamine, teistmoodi mõtlemine uuritavate aktiivsem roll võimalik pöörata tähelepanu mõtetele ja arvamustele, mis võivad olla pealiskaudsemal lähenemisel nähtamatud mängurõõm
Töötab hästi: nendes gruppides, kus madal verbaalne eneseväljenduse võimekus Nt lapsed, vaimupuudega inimesed jne Keeruliste tundlike teemade puhul Nt negatiivsed elukogemused, riskikäitumine jne
Mis edasi? Kuidas analüüsida? Kolm lähenemist kujutiste lugemine uurija poolt (Kress & van Leeuwen 1996) osaleja lisab tõlgenduse osalejate võimustamine uurija tööriistade tutvustamise kaudu
Esimesel päeval tehtud joonistuste analüüs
Allikad 1. Antaki, C., Billig, M., Edwards, D., & Potter, J. (2003). Discourse analysis means doing analysis: A critique of six analytic shortcomings. Discourse Analysis Online, 1 2. Blaikie, N. (2009). Designing social research. Cambridge, Malden: Polity Press. 3. Blumer, H. (1969) Symbolic Interactionism; Perspective and Method. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hal 4. Braun, V., & Clarke, V. (2006). Using thematic analysis in psychology. Qualitative research in psychology, 3(2), 77-101.l 5. Bolton, A., C. Pole ja Mizen,P. (2001). Picture this: researching child workers. Sociology, 35(2), 501 518. 6. Gage, N. L. (1989). The paradigm wars and their aftermath a historical sketch of research on teaching since 1989. Educational researcher, 18(7), 4-10. 7. Gauntlett, D. (1997). Video Critical: Children, the Environment and Media Power. London: John Libbey. 8. Gauntlett, D. (2007). Creative Explorations. New Approaches to Identities and Audiences. London: Routledge. 9. Goffman, E. (1959). The presentation of self in everyday life. 10. Guest, G., Bunce, A., & Johnson, L. (2006). How many interviews are enough? An experiment with data saturation and variability. Field methods, 18(1), 59-82. 11. Janghorban, R., Roudsari R.-L. & Taghipour, A. (2014) Skype interviewing: The new generation of online synchronous interview in qualitative research. International Journal of Qualitative Studies on Health and Well-Being, 9. URL: http://www.ijqhw.net/index.php/qhw/article/view/24152
12. Kald, I. (2014). 1. ja 2. klassi laste online-riskikogemused ja toimetulekustrateegiad. Magistritöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/42387. 13. Kalmus, V., Masso, A. & Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanalüüs. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/kvalitatiivnesisuanalyys 14. Kanger, L. (2015). Teooria roll teadustöös. Teadustöö alused, loengumaterjalid. Tartu Ülikool. 15. Kress, G. R., & Van Leeuwen, T. (1996). Reading images: The grammar of visual design. Psychology Press. 16. Kvale, S. 1996. Interviews: An Introduction to Qualitative Research Interviewing. Thousand Oaks, CA, USA: Sage Publications. 17. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 18. Lepik, K. (2015a). Intervjuuerimine ja aktiivne kuulamine. Sissejuhatus meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetoditesse, loengumaterjalid. Tartu Ülikool. 19. Lepik, K. (2015b). Intervjuude kodeerimine. Teadustöö seminar loengumaterjal. Tartu Ülikool 20. Lepik, K., Harro-Loit, H., Kello, K., Linno, M., Selg, M., & Strömpl, J. (2014). Intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas http://samm.ut.ee/intervjuu 21. Lonkila, M. (2004). Grounded Theory as an Emerging Paradigm for Computer-assisted Qualitative Data Analysis. Rmt: U. Kelle, G. Prein, K. Bird (toim.), Computer-Aided Qualitative Data Analysis. Theory, Method and Practice. London: Sage Publication. Lk. 41-51.
22. Masso, A. (2011). E-kursuse "Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid II materjalid. Tartu Ülikool. URL: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17890/mkum_ii_materjalid.pdf?sequence=1 23. Mayring, P. (2000). Qualitative Content Analysis. Forum Qualitative Sozialforschung / Forum: Qualitative Social Research, 1(2), Art. 20. 24. Murumaa-Mengel, M. (2015). Drawing the threat: a study on perceptions of the online pervert among Estonian high-school students. Young: Nordic Journal of Youth Research, 23(1), 1-18. http://you.sagepub.com/content/23/1/1.abstract 25. Murumaa-Mengel, M. (2014). Loovuurimismeetodid. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/loovuurimismeetodid 26. Radley, A., Hodgetts, D. ja Cullen, A. (2005). Visualising homelessness: a study in photography and estrangement. Journal of Community and Applied Social Psychology, 15, 273 295. 27. Siibak, A. (2013). Meetodite rakendatavusest Internetis. Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid, loengumaterjal. Tartu Ülikool. 28. Strauss, A. C. & Corbin, J. (1990). Basics of Qualitative Research: Grounded Theory Procedures and Techniques, London etc: Sage. 29. Tuckman, B. W. (1965). Developmental sequence in small groups. Psychological bulletin, 63(6), 384. 30. Tuckman, B. W., & Jensen, M. A. C. (1977). Stages of small-group development revisited. Group & Organization Management, 2(4), 419-427. 31. Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas. http://samm.ut.ee/fookusgrupi-intervjuu
maria.murumaa@ut.ee