Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga

Similar documents
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA

Maitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja

Teema Keskkond ja jätkusuutlik areng ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses

Mida vana ja uut on Nordplus programmis

Käsiraamatu Füüsikalt geograafiale koostamine

Kaasatuse tugevdamine rahvatervise. Gerli Paat Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

Hariduslikud erivajadused Euroopas. (2. osa) PÕHIKOOLIJÄRGNE HARIDUS. Teemaväljaanne

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Kultuurhariduse osakond. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja õppekava. Nele Hulkko

TALLINNA ÜLIKOOL. Haapsalu Kolledž. Klassiõpetaja õppekava

haridusprogramm Nordplus

KRISTLIK HARIDUS EESTI ÜHISKONNAS JA LASTEVANEMATE EELISTUSTES

Kultuuridevahelise pädevuse arendamine keeleõppes

Erinevate OECD riikide hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs

ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE MITME KULTUURILISES ÕPIKESKKONNAS: KEELEKÜMBLUS PROGRAMMI NÄITEL

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

IKT-haridus: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused üldhariduskoolis ja lasteaias

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse pedagoogi õppekava. Kersti Rüütli

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade arendus

Juhtpõhimõtted kaasava hariduse. kvaliteedi arendamisel Soovitused praktikutele

Euroopa keeleõppe raamdokument:

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika õppekava

Mis saab Eesti IT haridusest?

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Eripedagoogika õppekava. Anne Mereküla

Konstruktivistlik õpikäsitlus maailmavaatelise mitmekesisuse mõismise toetajana

From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement

LASTEKAITSETÖÖTAJATE TÕLGENDUSED HINDAMISEL LAPSEVANEMAKS OLEMISEST

Filosoofiaõppe praktiline lõimimine teiste ainetega. Lõimimise võimalustest õppekavas

TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut. Ele Priidik. Magistritöö

Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond. Merje Leemets

Uimastihariduse alused

Õpilaste käitumise arendamine aktiivse vahetunni abil ühe kooli näitel õpetajate hinnangul

KÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd

SPORDIORGANISATSIOON JA -KORRALDUS

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine

INTERAKTIIVSE SISUPAKETI LOOMINE UDUTU ABIL: VÕIMALUSED JA KITSASKOHAD

DEVELOPING METHODS FOR ANALYSIS AND EVALUATION OF REGRESSION TESTING PROCESS

Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus

Individuaalsed üleminekuplaanid. Toetus üleminekul koolist tööellu. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Kooli digiküpsuse hindamise vahend Digipeegel

ÕPPE INDIVIDUALISEERIMINE JA ÕPITUGI

Teadushuvihariduse juhendaja koolituskursuse näidis Koostanud Merike Kesler/Mai 2017

ÕPIABI VAJADUS JA ÕPIABI TEENUS SPETSIALISTIDE, LAPSEVANEMATE JA LASTE KÄSITUSTES

ENESEKONTROLLITESTIDE KASUTAMINE ÕPPEPROTSESSIS KURSUSE STATISTIKA JA ANDMEANALÜÜS NÄITEL

Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Eakate digipädevus hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel

Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad

Indikaatorid. kaasava hariduse edendamiseks Euroopas. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: klassiõpetaja

LAPSE ABIVAJADUSE HINDAMINE LASTEKAITSESEADUSE KONTEKSTIS JÕGEVAMAA NÄITEL

Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Haridusteaduste Instituut. Hariduskorralduse õppekava. Jaana Sepp

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Riigiteaduste Instituut. Magistritöö. Laidi Surva VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDAMINE KOLMEL TASANDIL:

PISA 2006 LOODUSTEADUSLIKU KIRJAOSKUSE RAAMDOKUMENT

T-Kit käsiraamat Õppetegevuse hindamine noorsootöös. Maitstes suppi

Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond

Kutsekeskharidust omandavate õpilaste arvamused bioloogiaalaste teadmiste olulisusest eriala omandamisel

KOKKUVÕTE OECD EESTI HARIDUSSÜSTEEMI RESSURSIKASUTUSE ÜLEVAATE OLULISEMATEST SÕNUMITEST NING SOOVITUSTEST 1

Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele

TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut. Marietta Lõo

LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPE

TEACH-project Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine haridusasutuses II moodul. Katrin Poom-Valickis Kaia Köster

Liivia Rebane TEISE JA KOLMANDA KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSED JA NEID MÕJUTAVAD TEGURID

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava

Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringute plaan aastal

EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL

Infootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid

Projektinõustamise. käsiraamat

Muutuste tuules ISSN Paremad palad: Töölehtede erinumber. Nr. 30 / Suvi Soovitused m-õppe rakendamiseks lk 3

KEHTNA VALLA NOORTE INFO- JA MEEDIAPÄDEVUS POLIITIKAGA SEOTUD INFORESSURSSIDE LEIDMISEL, HINDAMISEL JA KASUTAMISEL

5 * * ( 3 * 1 & )"3*%645&)/0-00(*", 4*3""."5,PPTUBKBE,BJ 1BUB.BSU -BBOQFSF

Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta

Õppemooduli Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? modifitseerimine ja evalveerimine

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond

II osa. Hariduslik integratsioon. Tellija: Rahandusministeerium

Noorsootöö muutuvas maailmas NOORTE VABATAHTLIK TEGEVUS ETTEVÕTLIKKUS MIHUS 06/11 1

ESIMESED SAMMUD VÄIKESTE LASTE MEEDIAKASVATUSES EESTIS. Uurimistulemusi ja soovitusi õpetajakoolituse arendamiseks

POISTE JA TÜDRUKUTE SOORITUSE ERINEVUS GÜMNAASIUMIASTME EMAKEELEÕPPES

SISEHINDAMISSÜSTEEMI RAKENDAMINE LÄÄNEMAA ÜLDHARIDUSKOOLIDES

ASSIST Mobilization of the Community Towards Secure School KAASLASE NÕUSTAMISE JUHEND

KÄSIRAAMAT A M E T N I K E L E J A VABAÜHENDUSTELE KAASAMINE. avalikus sektoris ja vabakonnas. KIRJUTASID Urmo Kübar ja Hille Hinsberg

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

1. KLASSI LASTE ENESEHINNANGUTE SEOSED ÕPETAJATE JA VANEMATE USKUMUSTEGA JA LASTE TEGELIKE OSKUSTEGA

Noorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine

NOORTE TUGILA Programmi kirjeldus. Kerli Kõiv Heidi Paabort Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

Kursuseprogrammide haldamise keskkonna nõuete analüüs ja disain

Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides

1 Ui. ISSN / HARIDUS.

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk

PERSONALI KOOLITAMINE JA ARENDAMINE MTÜ TANTSUKOOL LAGUUN NÄITEL

Tallinna Ülikool Informaatika Instituut

Sotsiaalne kompetentsus Helve Saat & Hele Kanter

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma

SISSEJUHATUS 6 SELGITUSEKS ÕPETAJARAAMATU KASUTAJALE 8 PORTFOOLIO KUI KARJÄÄRIÕPPE TÖÖVAHEND 10 KARJÄÄRIÕPETUS JA EETIKA 12

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALTERNATIIVIDE VÕRDLE- MISMETOODIKATE ANALÜÜS PÄRNU- JA VILJANDIMAAL AJAVAHEMIKUL TEHTUD ARUANNETE PÕHJAL

SUUNISED ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Lenneli Noobel

Nõustamise alused Abimaterjal õppenõustamiskeskustele

AKU. Arvuti kasutamine uurimistöös

Transcription:

Teiste riikide õppekavade võrdlus Eesti riikliku õppekavaga Soome, Kanada Saskatchewani provintsi, Inglismaa, Saksamaa Thüringeni liidumaa ja Hongkongi näitel I. ÕPPEKAVA STRUKTUUR (KOOSTISOSAD, OTSUSTUSTASANDID) EESTI RIIKLIK ÕPPEKAVA (2002) Koostisosad Eesti riiklik õppekava on koostatud põhikoolile ja gümnaasiumile koos. Riiklik õppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja läbivatest teemadest. 1 Põhikoolile ja gümnaasiumile ühises õppekava üldosas esitatakse: riikliku õppekava lähtealus ja põhimõtted; kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid; pädevuste kujundamise käsitlus; õpetuse integratsiooni alused; kohustuslike õppeainete ja valikõppeainete loend ning tunnijaotusplaan kooliastmeti; õppe- ja kasvatusprotsessi korraldamise ning õpitulemuste hindamise alused; kooliastmete õppekorraldus ja üldpädevused. Kuna riikliku õppekava alusel koostab iga kool oma õppekava, on üldosas ära toodud kooliõppekava ülesehitus ja koostamise alused. Ainekavades on esitatud kooliastmeti õppe-eesmärgid, õppetegevused õppeaine eesmärkide saavutamiseks, õppesisu ja nõutavad õpitulemused kooliastmeti. Gümnaasiumi osas on ainekavad koostatud kursustena. Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Kohustuslikud läbivad teemad on: keskkond ja säästev areng; tööalane karjäär ja selle kujundamine; infotehnoloogia ning meedia; turvalisus. Otsustustasandid Eesti riiklik õppekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, õppekavade arendamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Riikliku õppekava koostamisel ja arendamisel lähtutakse õigusaktidest, hariduspoliitilistest dokumentidest, teadusuuringutest, Eesti ja rahvusvahelistest koolikogemustest, rahvusvaheliste organisatsioonide hariduspoliitilistest dokumentidest ning soovitustest. 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888846 (09.2008) 1

Riikliku õppekava alusel koostavad õppeasutused oma õppekava, arvestades seejuures riikliku õppekavaga seatud piiranguid. Kooliõppekava koostamisel lähtutakse ka koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse. SOOME RIIKLIK ÕPPEKAVA Koostisosad Soomes esitatakse põhikooli 2 ja keskkooli vanema astme 3 õppekavad eraldi. Mõlema õppekava alguses on antud ülevaade, millistel seadustel ning määrustel õppekavad põhinevad, järgneb ülevaade õppekava struktuurist. Teises peatükis antakse ülevaade põhihariduse väärtustest, missioonist ja struktuurist, keskhariduse õppekavas aga keskhariduse rollist ja põhiväärtustest. Järgnevas peatükis on välja toodud õppekava rakendamise põhimõtted, kus esitatakse õpikäsitlus, nõuded õpikeskkonnale ja tegevuskultuurile ning räägitakse kasutatavatest õppemeetoditest. Keskkooli õppekavas antakse ülevaade ka õpingute struktuurist, mille kohaselt jagunevad keskkooli vanemas astmes ained kolme gruppi: kohustuslikud kursused, süvaõppe (eri-) kursused ja rakenduslikud kursused. Neljandas peatükis antakse ülevaade õpilaste nõustamisest, mille alla käib kooli ja kodu koostöö, õpilaste heaolu tagamine ning õpilaste nõustamine ja juhendamine. Põhikooli õppekavas on kirjeldatud veel õpilase individuaalse õppeplaani koostamist ja klubilise tegevuse korraldamist, keskkooli õppekava puudutab ka erineva keele- ja kultuurirühma õpetamist (põhikooli õppekavas on vastav peatükk 6). Põhikooli õppekava viiendas peatükis antakse ülevaade eriabi vajavate õpilaste õpetamisest. Välja on toodud tugivormide kirjeldus; osakoormusega erivajadusi arvestav õpe; erivajadusi arvestavale õppekavale üle viidud õpilaste õpetamine; individuaalse õppekava alusel ja tegevusvaldkonniti õpetamine. Põhikooli õppekava seitsmes peatükk ja keskkooli õppekava viies peatükk avavad õppeeesmärgid ja hariduse sisu. Mõlemas õppekavas on välja toodud läbivad teemad (põhikooli õppekavas koos integratsiooniga), keskkooli õppekavas eelneb neile ülevaade hariduse üldeesmärkidest. Ka ainete sisu on esitatud erinevalt. Põhihariduse õppekavas esitatakse aine kirjeldus, väljundipõhised õpieesmärgid ja põhisisu. Keskhariduse õppekavas on välja toodud aine lühikirjeldus, õppe-eesmärgid, hindamise põhimõtted ning kohustuslike ja süvaõppekursuste kirjeldused. Põhikooli õppekava kaheksas peatükk ja keskkooli õppekava kuues peatükk käsitlevad hindamist. Põhikooli õppekavas jaguneb peatükk kolme ossa: pidevhindamine, kokkuvõttev hindamine ja haridust tõendavad dokumendid. 2. http://www.oph.fi/ops/english/pops_net_new_5.pdf (09.2008) 3 http://www.edu.fi/julkaisut/english/lops_2003_engl.pdf (09.2008) 2

Keskkooli õppekavas esitatakse hindamise eesmärgid, kursuste hindamine, ainekavade hindamine, keskkooli õppekava täitmine ja haridust tõendavad dokumendid ning nendes sisalduv informatsioon. Põhikooli õppekava üheksanda peatüki sisuks on juhendamine vastavalt erivajaduste pedagoogika nõuetele. Peatükk käsitleb õpetamist võõrkeeles ja keelekümblusõpet riigikeeltes, rahvusvahelisi keeltekoole ning Steiner-koole. Mõlema õppekava lõpus on lisana valitsuse määrused rahvuslike kasvatuseesmärkide kohta ning tunnijaotusplaanid, keele omandamise tasemete skaala ning Soome Rahvusliku Haridusnõukogu soovitused immigrantide õpetamiseks emakeeles. Otsustustasandid 4 Soome õppekavad rajanevad põhikooli ja keskkooli seadustel ning määrustel. Need õigusaktid määravad näiteks õppesisu põhiainetes, tundide jaotuse, õppeaja kestuse. Hariduspoliitika elluviimise ning rakendamise eest vastutavad Soome Haridusministeerium ja Soome Koolivalitsus. Soome Koolivalitsus määrab põhihariduse eesmärgid ja sisu riiklikus tuumõppekavas, mis on juhtnööriks kooliõppekava koostamisel. Tuumõppekavas on fikseeritud lisaks erinevate ainete sisule ja eesmärkidele ka läbivad teemad, õpilaste hindamine, õpinguteks tugikeskkonna loomine, õpilaste nõustamine ja heaolu, kooli ja kodu koostöö. Kooliõppekavad, mille alusel toimub koolis õppe- ja kasvatustöö, koostatakse lähtudes kooli ja kohaliku kogukonna spetsiifikast ning tuginedes riiklikule tuumõppekavale ning eespool mainitud õigusaktidele. Lastevanematel on võimalus osaleda kooliõppekava koostamisel. 4 http://www.oph.fi/english/page.asp?path=447;4699;4847 (09.2008) 3

INGLISMAA ÕPPEKAVA Koostisosad Riiklik õppekava kehtib kõikidele kohustuslikus koolieas olevatele õpilastele ning õppetöö on korraldatud neljas õppeperioodis (key stages 1-4) 5. Õppekava on määratletud järgmiste mõistete kaudu: Õppeprogrammid (programmes of study) sätestavad miinumumi, mida õpilased peavad teadma, aru saama ja oskama igas aines igal õppeperioodil. Koolid võivad õpetada ka aineid ja kasutada materjale, mida pole antud õppeprogrammides kirjas. Õpetajad kasutavad õppeprogramme oma töökavade (schemes of work) koostamiseks. Kuigi riiklikus õppekavas on täpselt määratletud õppeained, võivad koolid neid õpetada oma äranägemise järgi. Tunnijaotusplaanid ja tundide ning õppeainete organiseerimine ei ole rangelt ette kirjutatud ning iga kool saab need ise valida. Õpitulemused (attainment targets) esitavad õpilaste oodatavad sooritusstandardid. Õpitulemused teevad kindlaks selged elemendid erinevates ainetes, et aidata õpetajatel planeerida, juhendada ja hinnata õpilaste tööd. Õpitulemused koosnevad kaheksast suureneva raskusastmega taseme kirjeldusest, millele lisandub veel üks kirjeldus, et aidata õpetajatel eristada eriliselt väljapaistvat sooritust (exceptional performance). Õppekava läbiv õppimine (learning across the curriculum) I-II kooliastmes (1-2 key stages) või aineülesed aspektid (cross curricular aspects) III-IV kooliastmes (3-4 key stages); Üldised nõuded õpetamisele (general teaching requirements) I-II kooliastmes (1-2 key stages): kaasamine (inclusion); keelekasutus (use of language õigekeelsus, eneseväljendamine), IKT; tervis ja ohutus. Spirituaalse, moraalse, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamine III-IV kooliastmes (3-4 key stages); Funktsionaalsed oskused inglise keeles, matemaatikas ja IKTs III-IV kooliastmes (3-4 key stages); Enesekohased, õppimise ja mõtlemise oskused III-IV kooliastmes (3-4 key stages). 5 http://www.inca.org.uk/1303.html#5.3.4%20formulation%20of%20curriculum (09.2008) 4

Riiklik õppekava ei kehti mittekohustuslikule haridusele (alates vanusest 16). Selle taseme õpilased saavad võtta kas kutseõppe või akadeemilise õppe kursusi (või kombineeritult). Selle kooliastme õppekava sõltubki õpilaste kursuste ja riiklike eksamite valikust. Otsustustasandid Inglismaa haridussüsteemi iseloomustab detsentraliseeritus. Vastutus erinevate aspektide eest on jagatud keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste (local authorities), kirikute ja vabatahtlike haridusasutuste vahel. Üleüldine vastutus hariduspoliitika eest Inglismaal lasub riigisekretäril. Õppekava arendamise ja hindamise eest on Inglismaal vastutav Kvalifikatsiooni- ja Õppekavakeskus (The Qualifications and Curriculum Authority) 6, mis on vastutav riigisekretäri ees. Asutuse peamiseks ülesandeks on teostada järelevalvet ning arendada riiklikku õppekava ning sellega seotud hindamist, teste ja eksameid. Kooli juhtkond peab kindlustama, et õpe vastab riiklikule õppekavale ning viib läbi teisi õppekavas kehtestatud ülesandeid. Juhtkond peab iga aasta tegema ülevaate selle kohta, milline on õppekava sisu, kuidas see on esitatud erinevates eagruppides ning õppeperioodidel ning kuidas seda õpetatakse. 6 http://www.qca.org.uk/ (09.2008) 5

SAKSAMAA ÕPPEKAVA THÜRINGENI LIIDUMAA NÄITEL Koostisosad Thüringeni Liidumaal jaguneb koolisüsteem järgnevalt: 1.-4. klass on algkool (Grundschule) Pärast neljandat klassi saab minna põhikooli (Regelschule) või gümnaasiumisse: 5.-10. klass on põhikool 5.-12. klass on gümnaasium. Thüringeni õppekavad esitatakse erinevatele kooliastmetele eraldi: Grundschule, Regelschule ja Gymnasium. Kui algkooli õppekavas on esitatud ainekavad ja üldosa eraldi, siis põhikooli ja gümnaasiumi õppekavades on üldalused ainete juures. Algkooli õppekava üldosas antakse ülevaade kooli õppe- ja kasvatustöö põhialustest, avatakse läbivad teemad ning pädevused (Kompetenzen). Pädevusi on neli: aine-, sotsiaal-, enesekohane- ja meetodipädevus (Sach-, Sozial-, Selbst- und Methodenkompetenz). Algkooli õppekavas esitatakse ka ainete õpitulemused ja sisu. Aine sisu juures on esitatud ka kommentaarid ja märkused, mis annavad soovitusi ja toovad näiteid sisu rakendamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekaval eraldi üldosa ei ole. Õppe- ja kasvatustöö, aineülesed teemad ja pädevused avatakse iga aine juures eraldi. Eraldi dokumendina on esitatud tunnijaotusplaan, kus on koos erinevate kooliastmete tunnijaotusplaanid. Samuti on eraldi esitatud läbivate teemade tutvustus koos soovitustega nende lõimimiseks ainealaste elementidega. Põhivaldkondi konkretiseerivad teemad on: vägivallatuse, tolerantsuse ja rahu kasvatus; keskkonnakasvatus; terviseõpetus; suhtlemine meediaga ja IKT; elukutse valik; liikluskasvatus. Otsustustasandid 7 Hariduselu korraldamine on Saksamaal antud liidumaadele, mis tähendab, et Saksamaal on 16 erinevat haridussüsteemi (-struktuuri) ning õppekava. Õppekava arendamise ja rakendamise eest on vastutavad liidumaade haridus- ja kultuuriministrid. Õppekava arendustöö eest riiklikul tasandil on vastutav Liidumaa (riikliku) kooli ja täiskasvanuhariduse instituudi 7 http://www.inca.org.uk/1432.html (09.2008) 6

õppekava arenduse osakond (Curriculum Development Department of the Federal (National) Institute for School and Adult Education). Regionaalsel tasandil arendavad õppekava spetsiaalsed komisjonid, mille liikmed nimetab vastava liidumaa haridus- ja kultuuriminister. Õppekava komisjoni kuuluvad õpetajad ja direktorid. Neid nõustavad kooliesindajad, kasvatusteadlased ning vähemal määral ka ainespetsialistid kõrghariduslikest institutsioonidest. Õppekava komisjonid kohtuvad tavaliselt kord kuus. Õppekavasid arendatakse paralleelselt konkreetse koolitüübi lõikes kõikides ainetes. Kui õppekava on rakendamiseks valmis, teeb vastava liidumaa haridus- ja kultuuriminister vajalikud õiguslikud ja organisatoorsed muudatused (nt tunnijaotus). Tavaliselt on õppekavad piisavalt üldised andmaks õpetajatele vajaliku pedagoogilise vabaduse. Samamoodi mõjutab kooliõppekava arendamist koostöö lastevanemate ja teiste sidusgruppidega, kooli traditsioonid, projektipäevad jne. Õppekava suunised fikseerivad ligikaudu 70% kooliajast; ülejäänud aeg on kooli korraldada. Thüringenis on õppekava arendavaks institutsiooniks Thüringeni õpetajakoolituse, õppekavaarenduse ja meedia instituut (Das Thüringer Institut für Lehrerfortbildung, Lehrplanentwicklung und Medien) 8. 8 http://www.thillm.de/thillm/index.html (09.2008) 7

KANADA ÕPPEKAVA SASKATCHEWANI PROVINTSI NÄITEL Koostisosad 9 Saskatchewani tuumõppekava kaks suurimat komponenti on kohustuslikud õppevaldkonnad, mis moodustavad õppekavale raamistiku, ning kuus õppimise ühiskategooriat (common essential learnings) 10. Kohustuslikke õppevaldkondi on seitse: keeled, matemaatika, kunstiharidus, terviseõpetus, kehaline kasvatus, loodusõpetus ja sotsiaalained. Igal valdkonnal on omad teadmised, oskused ja väärtused, mis on olulised erinevatel haridusastmetel. Õppimise ühiskategooriad on kuus vastastikuses seoses olevat valdkonda, mis sisaldavad teadmisi, oskusi, hoiakuid ja võimeid ning mis on olulised kõikide ainete puhul. Siia alla kuuluvad: kommunikatsioon (Communication); aritmeetilised oskused (Numeracy); kriitiline ja loov mõtlemine (Critical and Creative Thinking); tehnoloogiline kirjaoskus (Technological Literacy); enesekohane ja sotsiaalne areng (Personal and Social Development); iseseisev õppimine (Independent Learning). Tuumõppekava juhendid sisaldavad eesmärke, materjale, meetodeid ja ettepanekuid nende kategooriate sidumiseks iga õppevaldkonnaga. Tuumõppekava võimaldab kooli valikutele (Locally-determined Options) eraldatud ajaga järgida kohaliku kogukonna eelistusi ja vajadusi lasteaiast 12. klassini. Õpilaste erinevate vajaduste rahuldamiseks tuleb õppeprogrammid kohandada õpilaste õppimiserinevustega. Kohandamismõõde (Adaptive Dimension) aitab õpilastel saavutada kursuste eesmärke, suurendada õpilaste õppimist ja iseseisvust, vähendada vahet saavutuse ja võimekuse vahel (achievement and ability), edendada positiivset enesehinnangut/minapilti ja kuuluvustunnet ning valmidust õppida. Kohandamismõõde läbib kogu õppekava ja õpetamist. Aluspõhimõtted (Initiatives) Õpetamine ja hindamine (Instruction and Evaluation) Tuumõppekava aluspõhimõtted ja komponendid avalduvad, tõlgenduvad ning rakenduvad (expression, interpretation, and implementation) läbi õpetamise ja juhendamise (instructional 9 http://www.education.gov.sk.ca/adx/aspx/adxgetmedia.aspx?docid=&mediaid=440&filename=core curr_ptac_2007.pdf (09.2008) 10 Üldpädevused (Ene-Silvia Sarv) http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id =106972/sarv.pdf (09.2008) 8

practice). Selleks on vaja erinevaid lähenemisi õppele ning hindamistehnikaid, mis vastavad õppekava eesmärkidele ja õpilaste vajadustele. Allikapõhine õppimine (Resource-based Learning) Allikapõhine õppimine sisaldab erinevate materjalide (trükitud, uus meedia jne) ja ka inimressursi kasutamist õppimise toetamiseks. See pakub õpilastele võimaluse valida, uurida ja avastada erinevaid allikaid nii oma kogukonnas kui ka sellest väljaspool. Allikapõhine õppimine on vahend, mida õpetajad saavad kasutada elukestva õppimise hoiaku ja oskuste arendamiseks. Õpe pärismaalaste ja mestiitside perspektiivist (First Nations and Métis Content and Perspectives) Pärismaalaste ja mestiitside (kultuuri) sisu sissetoomine õppekavasse on kasulik kõikidele õpilastele. Kultuuriliselt asjakohane õppekava annab kõikidele õpilastele tähendusrikka õppimiskogemuse, tõstab lugupidamist Kanada kultuuri vastu ning toetab üleüldisi inimõigusi. Sooline võrdõiguslikkus (Gender Equity) Saskatchewani haridus püüab vähendada soolisi eelarvamusi, mis piiravad õpilaste valikuid. Ainult sool põhinevad ootused piiravad õpilaste arengut. Nii poisid kui tüdrukud vajavad julgustust, et uurida erinevaid valikuid, mis põhinevad pigem võimetel, oskustel ja huvidel. Multikultuuriline haridus (Multicultural Education) Multikultuuriline haridus on interdistsiplinaarne haridusprotsess, mis edendab mõistmist, empaatiat ja konstruktiivseid ning harmoonilisi suhteid erinevatest kultuuridest pärit inimeste vahel. See julgustab igas vanuses õppureid nägema erinevaid kultuure kui õppimisallikat. Karjääriplaneerimine (Career Development) Karjääriplaneerimine pöörab tähelepanu eelkõige kolme pädevuse arendamisele: enesejuhtimine, töömaailmaga tutvumine, elu ja karjääri planeerimine. Otsustustasandid 11 Kanadal kogu riiki hõlmavat haridussüsteemi ei ole. Hariduselu korraldamine on põhiseaduse järgi antud kohalikele administratiivüksustele provintsidele ja territooriumitele. Iga provints lähtub hariduse korraldamisel oma seadustest, mille väljatöötamise ja rakendamisega tegeleb provintsi haridusministeerium (Saskatchewanis on selleks Saskatchewan Learning). Kanada keskvalitsusel on võimalik haridusotsustusi mõjutada vaid kaudselt. Iga provints (või territoorium) omab kontrolli kõikide haridussüsteemi aspektide üle kuni keskkooli lõpuni. 11 http://www.inca.org.uk/1207.html (09.2008) 9

Samuti puudub Kanadal riiklik õppekava. Kohalik haridusministeerium loob õppekavasuunad, mis on kooskõlas hariduspoliitikaga ning mille on tavaliselt koostanud ministeeriumi juures tegutsevad õpetajate töörühmad. Iga provintsi haridusminister kuulub ka Riiklikku Sekretariaati, Kanada haridusministrite nõukokku (National Secretariat, the Council of Ministers of Education), mis aeg-ajalt viib läbi riiklikke projekte õppekavas ja hindamises. Kanada neli lääne provintsi ja kolm põhja territooriumit (Manitoba, Saskatchewan, Alberta, Briti Columbia, Yukoni Ala, Nunavut ja Loodealad) on koostanud nn koostööprotokolli (the Western and Northern Canadian Protocol) hariduses lasteaiast kuni 12. klassi lõpuni. Tegemisel on mitmeid koostööprojekte nagu näiteks ühise õppekava raamistiku arendamine koos õpitulemustega matemaatikas, keeltes ning võõrkeeltes. Õppekava uuendamine võetakse ette siis, kui õppekavad on aegunud. Õppekava Hindamise Programm (The Curriculum Evaluation Programme) jälgib regulaarselt õppekava efektiivsust, et regulaarselt viia sisse uuendusi õppekavasse. Saskatchewan Learning vastutab tuumõppekava koostamise eest. Provintsi haridusministeerium peegeldab õppekavas oma regioonile spetsiifilist kultuurilist ja ajaloolist pärandit, paneb paika standardid ning annab vajalikud ressursid. Õppeasutused koostavad kooliõppekava vastavalt provintsi juhtnööridele. Kui kõik õpilaste vajadused ei saa täidetud läbi provitsi tehtud kursustel, siis mõned kursused võib teha ka kohalikul tasandil. Kohalikult arendatud ja muudetud kursused ja alternatiivse hariduse programmid nõuavad provintsi tasandil heakskiitu, kui õpilased saavad aine eest hinde. Kohalikult muudetud kursused ja alternatiivhariduse programmed kiidavad heaks the Saskatchewan Ministry of Education, Training and Employment regionaalsed bürood. The Official Minority Language Office on vastutav prantsuse keele õppekava ja materjalide arendamise eest prantsuse keelekümblusprogrammide jaoks lasteaiast kuni 12. klassini. Sama büroo valmistab ka juhendmaterjalide soovitusliku nimekirja, et toetada prantsuse keele õppekava rakendumist. 10

HONG KONGI ÕPPEKAVA Koostisosad Hong Kongi õppekavad põhinevad järgmistel dokumentidel 12 : Learning for Life, Learning through Life Reform Proposal for the Education System in Hong Kong (avaldatud 2000. aasta septembris). Haridusreformi programm, mida valitsus on alates 2000. aasta oktoobrist ellu viinud ning mis põhineb Haridusnõukogu (Education Commission) soovitustel. Learning to Learn The Way Forward in Curriculum Development (avaldatud 2001. aastal). CDC suunised õppekavade arendamiseks Hong Kongis järgmiseks kümneks aastaks. Basic Education Curriculum Guide - Building on Strengths (avaldatud 2002. aastal). CDC koostatud materjal, mis aitab õpetajatel ja koolijuhtidel viia ellu õppekavareformi. The New Academic Structure for Senior Secondary Education and Higher Education - Actions for Investing in the Future (EMB 2005). Kaheksa õppevaldkonna juhendid (CDC 2002) õpieesmärgid ja sisu, pedagoogika, näited jne. Ainekavade juhendid Õppekavad koosnevad järgmistest osadest: Kaheksa õppevaldkonda (hiina keel, inglise keel, matemaatika, personal, sotsiaal- ja humanitaarained (social and humanities education), loodusõpetus, tehnoloogia, kunstiõpetus, kehaline kasvatus). Keskkooli vanema astme (Senior secondary) õppekavas on neli kohustuslikku ainet (hiina keel, inglise keel, matemaatika ja humanitaarained). Valikaineid on keskkooli osas kokku 20, millest õpilased valivad kaks kuni kolm. Iga õppevaldkonna juurde käivad juhendid, kus esitatakse õpieesmärgid ja -sisu, tunnijaotusplaanid, õpetamis- ja õppimisstrateegiad, õpilaste hindamine jne. Üheksa üldoskust (generic skills): Koostööoskused (collaboration skills), suhtlemisoskused (communication skills), loovus (creativity), kriitilise mõtlemise oskused (critical thinking skills), IKT oskused (information technology skills), aritmeetilised oskused (numeracy skills), probleemilahendamise oskused (problem solving skills), enesejuhtimise oskused (selfmanagement skills), õpioskused (study skills). Üldoskused on oskused ja võimed, mis aitavad õpilastel omandada, konstrueerida ja rakendada teadmisi. Üldoskusi arendatakse läbi õppimise ja õpetamise igas aines või õppevaldkonnas ning kantakse erinevatesse õpisituatsioonidesse. 12 http://www.edb.gov.hk/index.aspx?nodeid=2365&langno=1 (09.2008) 11

Väärtused ja hoiakud (values and attitudes). Teadmiste ja oskuste kõrval on väga tähtsal kohal ka väärtused ja hoiakud nagu näiteks vastutus, kohusetunne, ausus ja rahvuslik identiteet, mis aitavad arendada eesmärke nii elus kui ka õppimises. Positiivsete väärtuste ja hoiakute juurutamine läbi kohaste õpi- ja õpetamisstrateegiate täiustavad õppimist. Otsustustasandid Õppekava reforme viiakse läbi, et motiveerida õpilasi õppima, parandada nende teadmisi ja oskusi ning arendada positiivseid väärtusi ja hoiakuid elukestvaks õppeks ja tervikliku inimese arenguks. Õppekavaarenduse Nõukogu (The Curriculum Development Council, CDC) on eraldiseisev valitsust (Hong Kong Special Administrative Region Government) nõustav kogu, mis teeb ettepanekuid koolide õppekavade arendamise kohta alates lasteaiast kuni keskkooli vanema astmeni. Kogusse kuuluvad koolidirektorid, praktiseerivad õpetajad, lastevanemad, tööandjad, akadeemikud kõrgkoolidest, spetsialistid ainega seotud valdkondadest, esindajad HKEAAst (Hong Kong Examinations and Assessment Authority) ja VTCst (Hong Kong Institute of Vocational Education), samuti ka spetsialistid EMBst (Education and Manpower Bureau). Kogu ülesanneteks on panna paika õppekavapoliitika üldsuunad, sõnastada õppevaldkondade arengusuunad ja kaardistada arengustrateegiad ning anda nõu õpivahendite arendamiseks. Õppekavaarenduse Instituut (The Curriculum Development Institute, CDI) on Haridusbüroo (Education Bureau) osakond, mis tegeleb Hong Kongi õppekava arendamise juhtimisega ja teeb koostööd kohalike ja rahvusvaheliste õppekava arendavate partneritega. Lisaks pakub CDI tuge Õppekavaarenduse Nõukogule ning toetab koole õppekava suundade ja uuenduste rakendamisel. Õppekava Instituut tagab koolidele sidusa, avatud ja tasakaalus õppekava koos paindliku õppekavaraamistiku ja mitmekülgsete õppekavamudelitega, aitab kaasa soovitud õpikeskkondade ja mitmekesise õppevara arendamisele, loob ja edendab õppekavaarenduse alast teadmist läbi järjepideva monitooringu, uuringute ja hindamise ning annab edastab efektiivset/tõhusat õppekava praktikat. CDI kooliõppekava arendusmeeskonnad pakuvad tuge koolidele oma õppekava loomisel. Koolid ja õpetajad koostavad keskse õppekava alusel oma kooliõppekava, et aidata õpilastel saavutada õpieesmärke (teadmised, üldoskused, väärtused ja hoiakud). Vajalik on ka õppekavade monitooring, et kindlustada õpieesmärkide täitmine ning et õpilastel oleks võimalus õppida tuumelemente. Haridusnõukogu nõustab haridussekretäri (the Secretary for Education) üleüldistes hariduse eesmärkides ja suundades. Haridusbüroo ülesanneteks on koostada, arendada ja üle vaadata hariduse üldsuunad, programmid ja seadusandlus. KASUTATUD MATERJALID Das Thüringer Institut für Lehrerfortbildung, Lehrplanentwicklung und Medien (2008) http://www.thillm.de/thillm/index.html (09.2008) 12

Education Bureau. The Government of the Hong Kong Special Administrative Region http://www.edb.gov.hk/index.aspx?nodeid=2365&langno=1 (09.2008) Finnish National Board Of Education (2003). National Core Curriculum For Upper Secondary Schools 2003. http://www.edu.fi/julkaisut/english/lops_2003_engl.pdf (09.2008) Finnish National Board Of Education (2004). National Core Curriculum For Basic Education 2004. http://www.oph.fi/ops/english/pops_net_new_5.pdf (09.2008) Finnish National Board Of Education (2008) http://www.oph.fi/english/page.asp?path=447;4699;4847 (09.2008) International Review of Curriculum and Assessment Frameworks Internet Archive (2008). England : Curricula (age 3-19) http://www.inca.org.uk/1303.html#5.3.4%20formulation%20of%20curriculum (09.2008) International Review of Curriculum and Assessment Frameworks Internet Archive (2008). Germany : Curricula (age 3-19) http://www.inca.org.uk/1432.html (09.2008) International Review of Curriculum and Assessment Frameworks Internet Archive (2008). Canada : Curricula (age 3-19) http://www.inca.org.uk/1207.html (09.2008) Riigi Teataja (2002). Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. 01. 2002. a määrusega nr 56 (RT I 2002, 20, 116), jõustunud 1. 09. 2002. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888846 (09.2008) Saskatchewan Learning. Core Curriculum Principles, Time Allocations, and Credit Policy. http://www.education.gov.sk.ca/adx/aspx/adxgetmedia.aspx?docid=&mediaid=440&filename=corec urr_ptac_2007.pdf (09.2008) 13

II. EESMÄRKIDE JA ÕPITULEMUSTE SÜSTEEM Eesmärgid ja õpitulemused on erinevatel riikidel erineval üldistusastmel, samuti erineb nende suhestatus ja jaotus. Antud materjalis on terminite aims ja goals all mõeldud laiemaid üldeesmärke; terminid objectives või targets on tõlgitud õppe- või õpieesmärkide või õpitulemustena, mis tähistavad neid teadmisi ja oskusi, mida õppija peab omandama teatud aja jooksul ning olema võimeline demonstreerima. Õpi- või õppe-eesmärgid on konkreetsemad kui üldeesmärgid. Nii õppekava üldeesmärkidele kui ka konkreetsematele õpija õppe-eesmärkidele tugineb ainete sisu, hindamine, õpetamismeetodid jne. EESTI ÕPPEKAVA Eesti riikliku õppekava eesmärkide süsteem on jaotatud õppetasemeti ja kooliastmeti. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppeja kasvatustegevuse eesmärgid, mis on esitatud õppekava üldosas. Kooli õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujundamine, kes: suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt; väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele; püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd. Ainekavades esitatakse õppe-eesmärgid ja nõutavad õpitulemused (ainepädevus) kooliastmeti. Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või - valdkonnas tulemuslikult toimida. Õppekava taotleb õpilastel: 1) üldpädevuste kujundamist. Üldpädevusteks on õpipädevus, tegevuspädevus, väärtuspädevus ja enesemääratluspädevus. Üldpädevused täpsustatakse riiklikus õppekavas kooliastmeti. 14

Näide 1. I kooliastmel taotletavad üldpädevused I kooliastme lõpuks õpilane: suhtub endasse positiivselt; on viisakas, täidab lubadusi; suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga; käitub loodust hoidvalt; hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest, tahab olla terve; tahab olla aus ja õiglane, mõistab oma-võõras-ühine tähendust; mõistab, et inimeste soovid ja võimalused on erinevad, tunnustab kaaslaste õigust olla erinev; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; hindab oma perekonda, klassi ja kooli, oskab olla hea kaaslane; tunneb ja austab oma kodupaika, kodumaad, riiki, Eesti riikluse sümboleid ja nendega seostuvaid käitumisreegleid; teab oma rahvuslikku kuuluvust, suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest; oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust, tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest; püüab konflikte rahumeelselt lahendada; oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid, nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada, lugeda lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; oskab ohutult liigelda, vältida ohtlikke olukordi, ohuolukorras abi kutsuda; teab, kuhu oma murega pöörduda; oskab käivitada ja kasutada lihtsamaid arvutiprogramme; oskab õppida üksi ja koos teistega, paaris ja rühmas; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; oskab koostada päevakava ja seda järgida, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ja puhkamise vahel; oskab end häälestada õppeülesandega toimetulemisele, oma tegevusi õppeülesande täitmisel mõtestada. 2) õppeainepädevuste kujundamist. Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. Näide 2. Põhikooli matemaatika õppe-eesmärgid Põhikooli matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: saab ettekujutuse matemaatika kohast inimtegevuses; õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema, rühmitama, loendama, mõõtma jne); õpib arvutama peast, kirjalikult ja taskuarvutil; 15

omandab esmase ruumikujutluse; õpib tundma põhilisi tasandilisi ja ruumilisi kujundeid ning oskab rakendada õpitut praktikas; õpib üldistama ja loogiliselt arutlema; õpib reaalsuse situatsioone matemaatiliselt kirjeldama, analüüsima, lahendama ning tulemusi interpreteerima; arendab oma matemaatilisi võimeid, intuitsiooni ja leidlikkust; hakkab objektiivselt hindama oma matemaatilisi teadmisi ja huve ning arvestab neid edasise tegevuse kavandamisel; tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest. Näide 3. I kooliastme matemaatika ainekava õpitulemused 3. klassi lõpetaja teab ja tunneb: nelja aritmeetilise tehte komponentide ja resultaatide nimetusi; naturaalarvude järjestust 1-st 10 000-ni; naturaalarvude ehitust kümnendsüsteemis; tehete järjekorda avaldises; õpitud mõõtühikuid ja nendevahelisi seoseid; kella ja kalendrit; lihtsamaid tasandilisi ja ruumilisi kujundeid (ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, silinder, koonus); peast korrutustabelit. 3. klassi lõpetaja oskab: lugeda ja kirjutada naturaalarve 10 000-ni; määrata arvu asukohta naturaalarvude seas; võrrelda arve; peast liita, lahutada, korrutada ja jagada arve 100 piires; kirjalikult liita ja lahutada neljakohalisi arve; liita ja lahutada ühenimelisi arve; määrata tehete järjekorda avaldistes; leida võrdustes tähe arvväärtust proovimise teel ning andmete ja otsitava vaheliste seoste kaudu; leida võrratustes tähe arvväärtust proovimise teel; koostada ühetehtelisi tekstülesandeid; analüüsida ja lahendada ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid; joonlauda või sirklit kasutades joonestada etteantud pikkusega sirglõiku, joonestada kolmnurka, nelinurka ja ringjoont; võrrelda sirglõike mõõtmise teel ja arvutada murdjoone pikkust. 3) valdkonnapädevuste kujundamist. Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused, mille toetamine on kooli ülesandeks. Valdkonnapädevuste hulka kuuluvad looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, tehnoloogiapädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus. Läbiva teema kohta esitatakse õppe-eesmärgid kõikidele kooliastmetele ühtselt ja kujundatavad pädevused kooliastmeti. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega. 16

Näide 4. Läbiva teema keskkond ja säästev areng õppe-eesmärgid Läbiva teema keskkond ja areng õpetamisega taotletakse, et õpilane: omandab teadmisi loodusest kui terviklikust süsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende sõltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest; teadvustab inimese sõltuvuse loodusvaradest ja -ressurssidest; teadvustab keskkonna- ja globaalprobleeme, on keskkonnaküsimustega tegelemisel vastutustundlik; teadvustab sotsiaalse keskkonna mitmetahulisust; mõistab ja hindab keskkonda säästvat eluviisi; omandab keskkonda hoidvad väärtushinnangud ja käitumisnormid, osaleb keskkonnaettevõtmistes. Näide 5. I kooliastme kujundatavad pädevused läbivas teemas keskkond ja säästev areng. 3. klassi lõpetaja: tunneb huvi looduse vastu; suhtub loodusesse ja kaasinimestesse austusega; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, teadvustab end tarbijana; hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi; tunneb oma koduümbruse keskkonnaprobleeme, püüab toimida keskkonda hoidvalt ning vältida enda ja teiste tervise kahjustamist. 17

SOOME ÕPPEKAVA Soome õppekavad rajanevad põhihariduse ja keskkooli ülemastme seadustel ja määrustel ning nendes dokumentides on sõnastatud ka hariduse üldeesmärgid. Soome põhihariduse seadus (Basic Education Act 628/1999) määrab ära hariduse üldeesmärgid; keskhariduse üldeesmärgid on sätestatud Valitsuse määrusega nr 955/2002. Põhihariduse eesmärgid: 1. Kasvamine inimesena ja ühiskonnaliikmena. Õpetamise ja hariduse eesmärgiks on toetada õpilase kasvamist tasakaalustatud ja terve enesehinnanguga inimeseks ning keskkonda kriitiliselt hindavaks ühiskonnaliikmeks. 2. Vajalikud teadmised ja oskused. Õpetus peab andma õpilasele laia üldhariduse ning stiimuli oma maailmavaate avardamiseks. Oluline on ka õpilase kognitiivsete ja kommunikatsioonioskuste arendamine. 3. Elukestev õpe ja haridusliku võrdsuse edendamine. Oluline on koostöö kodu, vanemate ja hooldajatega andmaks õpilasele just talle sobivat tuge. Õpikeskkond peab andma õpilasele võimalused õppida nii indiviidina kui grupi liikmena. 4. Spetsiaalsed õppe-eesmärgid on koostatud ka õpilastele väljaspool kohustuslikku kooliiga. Välja on toodud alushariduse, vabatahtliku täiendava alushariduse, täiskasvanu põhihariduse ja immigrantide hariduse eesmärgid. Keskhariduse eesmärgid: 1. Keskkool kui õpikeskkond. Keskkool peab olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt ohutu ning pakkuma interaktsiooni nii kooli sees kui ka kogukonnaga. 2. Hariduse eesmärgid. Õpilane õpib austama erinevaid kultuure, inimõigusi, demokraatiat, võrdsust ja säästvat arengut. 3. Vajalikud teadmised ja oskused. Õpilase teadmisi ja oskusi süvendatakse ning õpilasele antakse head üldteadmised inimese, ühiskonna, kultuuride ja looduse kohta. Õpilane omandab head sotsiaalsed ja koostöö oskused, mis aitavad tal toime tulla nii iseseisvalt kui ka grupis. 4. Elukestev õpe ja enesearendamine. Õpetus arendab õpilase õpioskusi ning võimet hinnata oma õpioskusi. Õpilast õpetatakse oma valikuid tegema ning nende eest ka vastutust võtma. Õpilasele selgitatakse elukestva õppe tähtsust. 5. Täiskasvanuhariduse eesmärgid. Täiskasvanuharidust arendatakse sarnaselt üldharidusele. Eesmärgiks on tagada täiskasvanud õppurile nii üldharidus kui ka õpi-, keele-, kommunikatsiooni ja IKT oskused nii edaspidisteks õpinguteks kui ka töötamiseks. Läbivate teemade juures on mõlemas õppekavas toodud eesmärgid, mille vahendusel tagatakse teema õppimine. Keskkooli õppekavas on esitatud läbivate teemade ühised eesmärgid, põhikooli õppekavas läbivate teemade põhisisu. Läbivad teemad on õppekavades erinevad. 18

Näide 6. Põhikooli õppekava läbiva teema Kasvamine isiksusena eesmärgid: Õpilased: Jõuavad arusaamisele oma füüsilisest, psühholoogilisest ja sotsiaalsest kasvamisest ja oma erilisusest isiksusena. Õpivad hindama oma tegevuste eetilisust ja aru saama heast ja halvast. Õpivad aru saama esteetilise kogemuse olulisusest elu kvaliteedile. Õpivad toimima grupi ja ühiskonna liikmena. Soome õppekavades ei ole mitmel tasemel pädevuste süsteemi. Põhikooli õppekavas esitatakse aine kirjeldus, õppe-eesmärgid, põhisisu ning hea taseme kirjeldused. Näide 7. Matemaatika ainekava 1.-2. klassi õpieesmärgid Õpilased: Õpivad keskenduma, kuulama, suhtlema ja arendama oma mõtlemist; nad ammutavad rahulolu ja naudingut arusaamisest ja probleemide lahendamisest.; Omandavad mitmekülgseid kogemusi matemaatiliste mõistete erinevaks esitamiseks; mõiste loomise protsessis on keskseteks aspektideks suuline ja kirjalik keel, vahendid ja sümbolid; Saavad aru, et mõisted loovad struktuurid; Saavad aru naturaalarvu mõistest ning õpivad nendele vastavaid elementaarseid arvutamisoskusi; Õpivad tõestama oma lahendusi ja tulemusi piltide või vastavate mudelite või vahendite abil, kirjalikult või suuliselt ning leidma sarnasusi, erinevusi, reeglipärasusi ja põhjus-tagajärg seoseid nähtuste vahel; Omandab kogemusi tekkivate ja väljakutset pakkuvate ning õpilaste vaatenurgast oluliste matemaatiliste probleemide vaatluste tegemisel. Hea taseme kirjeldused määratlevad selle teadmiste ja oskuste taseme, mis paneb aluse õpilase hindamisele. Õpilase progressi, oskusi ja käitumist hinnatakse kooskõlas õppekava eesmärkide ja hea taseme kirjeldustega. Keskkooli osas on aine lühikirjeldus, õppe-eesmärgid ja hindamise põhimõtted. Sellele järgnevad kohustuslike ja süvaõppekursuste õpieesmärgid ja põhisisu. Näide 8. Gümnaasiumi matemaatika õppe-eesmärgid ja ühe kitsa kursuse õpieesmärgid Õppe-eesmärgid: Matemaatika kitsa kursuse õppe-eesmärkideks on, et õpilased: oskavad kasutada matemaatikat abivahendina igapäeva elus ja sotsiaalsetes tegevustes; Geomeetria Õpieesmärgid: Kursuse eesmärgiks on, et õpilased: omandavad praktikat geomeetriliste 19

saavutavad positiivse õppimiskogemuse matemaatikaga töötades ja õpiksid usaldama oma võimeid, oskusi ja mõtlemist; leiaksid julguse kasutada katsetavat, avastuslikku ja loovat õppimist; omandavad niisugused matemaatilised oskused, teadmised ja suutlikkused, mis loovad piisava aluse edasisteks õpinguteks; mõistavad matemaatika tähtsust nähtuste kirjeldamise, selgitamise ja modelleerimise ning järelduste tegemise vahendina. kujundavad ülevaate matemaatilise teadmise olemusest ja selle loogilisest struktuurist omandavad praktikat meedia kaudu tulnud matemaatilise informatsiooni saamisel ja analüüsimisel ja hindavad selle usaldusväärsust; tutvuvad matemaatika tähtsusega kultuuri arengus; õpivad kasutama kujundeid, valemeid ja mudeleid õppimise mõtlemise toetamiseks; kujundite ja kehade vaatluste tegemisel ning lahenduste joonistamisel ; tugevdavad oma oskusi tasandiliste kujundite ja ruumiliste kehade joonistamisel; teavad, kuidas lahendada praktilisi ülesandeid geomeetria abil. 20

INGLISMAA ÕPPEKAVA Õppeperioodide 1-2 kaks suuremat eesmärki kooli õppekavadele on välja toodud 1996. aasta haridusseaduses, mis sätestab, et kõik koolid peavad tagama tasakaalustatud ja laiapõhjalise õppekava, mis: edendab õpilase hingelist, moraalset, kultuurilist, vaimset ja füüsilist arengut nii koolis kui ka ühiskonnas; valmistab õpilasi koolis ette täiskasvanuelu võimalusteks, vastutusteks ja kogemusteks. Õppeperioodidel 3-4 peab õppekava noortel inimestel võimaldama saada: edukateks õppijateks, kes naudivad õppimist ja enesearengut; enesekindlateks isiksusteks, kes elavad ohutut, tervislikku ja täisväärtuslikku elu; vastutustundlikeks kodanikeks, kes annavad positiivse panuse ühiskonda. Eesmärkide saavutamisele aitab kaasa õppekava läbiv õppimine esimeses kuni kuuendas klassis (loovus, IKT aineõpetuses, hingeline, moraalne, sotsiaalne ja kultuuriline areng, võtmeoskused ja mõtlemisoskused, eelarveoskused ja ettevõtlusharidus ning jätkusuutlikku arengut toetav haridus) ja aineülesed aspektid seitsmendas kuni üheteistkümnendas klassis (identiteet ja kultuuriline mitmekesisus, tervislik eluviis, osalemine kogukonnas, ettevõtlus, globaalne dimensioon ja säästev areng, tehnoloogia ja meedia, loovus ja kriitiline mõtlemine). Õpitulemused sätestavad teadmised, oskused ja arusaamised, mille erinevate võimete ja küpsusastmega õpilased peaksid omandama iga õppeperioodi lõpuks. Õpitulemused koosnevad kaheksast suureneva raskusastmega taseme kirjeldusest (descriptions of increasing difficulty), eriti silmapaistva soorituse kirjeldus (description for exceptional performance) kaheksandast tasemest kõrgemal. Iga taseme kirjeldus kirjeldab tegevuste tüüpe ja ulatust, mida õpilased sel tasemel töötades peaksid näitama. Tasemete kirjeldused annavad aluse õpilaste tegevuse hindamiseks õppeperioodidel 1-3. Õppeperioodil 4 on riiklikud kvalifikatsioonid (national qualifications) peamiseks vahendiks soorituse hindamiseks riiklikus õppekavas. Enamikult õpilastelt oodatakse tulemusi järgnevalt: Õppeperiood 1 1-3 Vanuses 7 2 Õppeperiood 2 2-5 Vanuses 11 4 Õppeperiood 3 3-7 Vanuses 14 5/6 Õpetajatele on hindamiseks koostatud ka juhendmaterjal Assessment and Reporting Arrangement, mille võib leida aadressil http://www.qca.org.uk/eara/. 21

Tasemete kirjeldused ei ole mõeldud hindamaks üksikuid töid, pigem on need sooritusaspektid (aspects of attainment), mis põhinevad õppeprogrammidel ning mida õpetajad peavad hindama, et koostada ühtne pilt õpilase edasijõudmisest. Õpetajate töökavade koostamine peaks algama õppeprogrammist ning õpilaste vajadustest ja oskustest. Tasemete kirjeldused aitavad määrata edasimineku (progression) määra õppeperioodi iga aasta kohta. Kuna õpetajad peavad igal aastal andma lastevanematele ülevaate laste arengust, saab ülevaate alusena kasutada ka tasemete kirjeldusi (QCA 2008) 13 Sarnaselt eeltoodud maadega jagunevad ka Inglismaa õppekavas õpitulemused erinevatesse kategooriatesse. Näiteks inglise keeles on erinevad õpitulemused kolmes kategoorias rääkimine ja kuulamine, lugemine ning kirjutamine, võõrkeeltes kuulamine ja vastamine, rääkimine, lugemine ja vastamine ning kirjutamine (õppeperioodil 3 lisanduvad veel hiina ja jaapani keele tasemete kirjeldused). 13 http://curriculum.qca.org.uk/key-stages-1-and-2/values-aims-and-purposes/about-the-primarycurriculum/index.aspx (09.2008) 22

THÜRINGENI (SAKSAMAA) ÕPPEKAVA Thüringeni õppekavad esitatakse kooliastmetele eraldi (Grundschule, Regelschule ja Gymnasium). Kui algkooli õppekavas on esitatud üldosa ja ainekavad eraldi, siis Regelschule ja gümnaasiumi õppekavades on üldalused ainete juures. Ainekavades esitatakse iga aine laiemad õppe-eesmärgid. Näiteks saksa keele õppe-eesmärgiks Regelschules on õpilaste kommunikatiivsete oskuste ja võimete arendamine. Kehalise kasvatuse õppe-eesmärgiks on õpilaste kehaliste võimete arendamine ja parandamine. Omavahel on tihedalt seotud neli pädevust: aine-, sotsiaal-, enesekohane- ja meetodipädevus (Sach-, Sozial-, Selbst- und Methodenkompetenz), aineülesed teemad (vägivallatuse, tolerantsuse ja rahu kasvatus, keskkonnakasvatus, terviseõpetus, suhtlemine meediaga ja IKT, elukutse valik ja liikluskasvatus) ning ainete sisu. Kõik need peavad toetama elukestvaks õppeks vajalike oskuste arendamist (õppimise õppimine ehk õpipädevuse arendamine - Lernkompetenz). Pädevused on üksteisest sõltuvuses, üksteist täiendavad, läbipõimunud ning hierarhiliselt võrdsed. Algkoolis antakse pädevuste kirjeldus ja aineüleste teemade kirjeldus üldosas ja juhendid sisuga integreerimiseks ainekavades. Regelschule s kui ka gümnaasiumis näidatakse iga pädevuse ja aineülese teema seostamist aine sisuga ainekavas. Näide 9. Väljavõte pädevuste arendamisest Regelschule kehalises kasvatuses. Õpilased laiendavad oma ainepädevust: õppides spordispetsiifilisi teooriaid omandama, rakendama ja hindama. Õpilased arendavad oma enesekohast päevust: õppides nii kaotama kui ka võitma. Õpilased täiendavad oma sotsiaalpädevust: tegutsedes koostöös, teisi abistades ning abi vastu võttes. Õpilased ehitavad üles oma meetodipädevuse: õppides ennast või teisi vaadeldes, liigutuste tegemisel vigu ära tundes ja parandades. Õppe-eesmärkidele järgnevad täpsemad õpieesmärgid koos õpisisu ja kommentaaridega. Kui võimalik, on ära näidatud ka vastava õpieesmärgi seos mõne teise aine või aineülese teemaga. Mõne õpieesmärgi juures on märgitud ka vaba ruum (FREIRAUM), mida õpetaja võib kasutada aine sügavamaks õpetamiseks vastavalt õpilaste huvidele ja vajadustele. 23

Näide 10 Matemaatika ainekava õpieesmärk (Gymnasium) Õpieesmärgid ja sisu Kommentaarid Suurused Rahaväärtus-, aja-, pikkuse-, massi-, pindalaja ruumalaühikute tundmine ja rakendamine. Siin peab algkoolis õpituga (rahaväärtus, ajaühikud, pikkus, mass, ruumala) seostama. Sp Ge Antud näite juures saab konkreetset õpitulemust lõimida kehalise kasvatusega (Sp Sport) ning aineülestest teemadest terviseõpetusega (GE Gesundheitserziehung). 24

SASKATCHEWANI (KANADA) ÕPPEKAVA Tuumõppekava iga kohustuslik õppevaldkond esitab K-12 (K-12 on termin, mida kasutatakse hariduses ja haridustehnoloogias Kanadas, USAs kui ka teistes maades ning mille all mõeldakse riigikoolide klasse alates lasteaiast kuni 12. klassini) valdkonna üldise eesmärgi (aim). Näiteks kehalise kasvatuse üldine eesmärk on elukestev tegutsemine, matemaatika valdkonna üldine eesmärk on ette valmistada isikuid, kes väärtustavad matemaatikat ning selle rolli ühiskonnas, inglise keele üldiseks eesmärgiks on aidata õpilastel keelest aru saada ja seda väärtustada ja kasutada enesekindlalt ning asjatundlikult erinevates õpisituatsioonides, suhtlemisel ning isiklikuks rahuloluks. Üldistele eesmärkidele järgnevad õppe-eesmärgid (goals või objectives). Detailsemad õppeeesmärgid K-12 kõikidele ainetele teevad kindlaks teadmise, arusaamise, oskused ja hoiakud, mida õpilased peaksid arendama ja näitama 12. klassi lõpuks. Näiteks K-12 matemaatika eesmärgid on loogiline mõtlemine, numbritaju (number sense), ruumiline taju ja matemaatiline hoiak (mathematical attitude). Terviseõpetuse K-12 õppe-eesmärgid on omandada ja hinnata tervisealast informatsiooni, teha tarku otsuseid tervise parandamiseks ning rakendada neid otsuseid nii enda kui ka perekondade ja kogukondade füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu parandamiseks. Inglise keele eesmärgiks on võimaldada õpilastel kasutada keelt oma mõtete ja ideede väljendamiseks, arendada õpilaste inglise keele oskusi funktsionaalselt mõtlemisvõimega, laiendada õpilaste teadmisi ja inglise keele kasutamist, arendada kuulamisoskust ja ka rõõmu kuulamisest, rääkimisest, lugemisest, kirjutamisest, vaatamisest ja esitlemisest, arendada õpilaste oskusi aru saada, vastata ja väärtustada erinevaid tekste nii suulisi, kirjalikke kui ka teistes vormides. Tuumõppekava seitsme kohustusliku õppevaldkonnaga seotakse sobival viisil kuus õppimise ühiskategooriat kui ka aluspõhimõtted. Kuus õppimise ühiskategooriat koosnevad omavahel seotud teadmistest, oskustest ja väärtustest, mis on vajalikud kõikide õppeainete õppimiseks. Õppimise ühiskategooriad ei ole eraldiseisvad osad, vaid sisalduvad juba õppekavas ning arenevad järk-järgult läbi õppekava. Ühiskategooriaid küll vaadeldakse, kuid ei hinnata. Eraldi on välja töötatud iga kategooria jaoks eraldi eesmärgid, mida saab arvestada aine eesmärkide koostamisel lisaks ainespetsiifilistele eesmärkidele. Need eesmärgid on jagatud vastavalt klassidele: K-5, 6-9 ja 10-12. Õppimise ühiskategooriad on kommunikatsioon, aritmeetilised oskused, kriitiline ja loov mõtlemine, tehnoloogiline kirjaoskus, enesekohane ja sotsiaalne areng ja iseseisev õppimine. 25

Näide 11. Erinevate õppimise ühiskategooriate eesmärkide lõimimine aine eesmärkidega Kujundab arusaama peamistest ilmaga seotud kontseptsioonidest läbi laiaulatusliku keelelise kogemuse (Kommunikatsioon) - K-5 loodusõpetus. Kujundab arusaama, et tehnoloogia kujundab ühiskonda kui ka ühiskond kujundab tehnoloogiat (Tehnoloogiline kirjaoskus) - 10. klass loodusõpetus. Kujundab oskuse omandada teadmisi, vaadates inimesi kodus ja ühiskonnas kui teadmiste allikat (Iseseisev õppimine) - K-5 humanitaarained visuaalsete kunstide suund. Õpitulemused (outcomes) teevad kindlaks, mida õpilased peaksid teadma ja tegema ning millest aru saama iga kindla klassi lõpuks ning on tihedalt seotud õppe-eesmärkidega. Näiteks uues matemaatika ainekavas, mis töötati välja 2007. aastal, on õpitulemuste omandamise kontrollimiseks esitatud indikaatorid (indicators). Indikaatorid on nimekiri aspektidest, mida õpilased peavad teadma või oskama teha, et näidata õpitulemuse omandamist. Need on mõeldud selgitamaks õpitulemuse laiust ja sügavust. Matemaatika õpitulemused ja indikaatorid on jagatud nelja teemasse arv, mustrid ja seosed, kujund ja ruum ning statistika ja tõenäosus. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et matemaatilised mõisted on seotud nii teemade vahel kui ka teemade sees. Matemaatika ainekava näeb ette ka seitset protsessi, mis hõlmab õpetamist, õppimist ja matemaatikaga tegelemist. Need protsessid keskenduvad kommunikatsioonile, seoste nägemisele, vaimsele (mental) matemaatikale ja hindamisele (estimating), probleemi lahendamisele, arutlemisele, visualiseerimisele ja tehnoloogiale. Need protsessid integreeritakse matemaatikatundi, et aidata õpilastel matemaatikast aru saada. Seosed nende protsessidega on ära toodud õpitulemuste juures. Näide 12. Matemaatika esimese klassi õpitulemus teemal kujund ja ruum Õppe-eesmärgid Ruumiline taju Matemaatiline hoiak KUJUND JA RUUM Õpitulemused Oodatakse, et õpilased: Võrdlevad keskkonnas tasapinnalisi kujundeid ruumiliste kujundite osadega. [C, CN, V] Saavutusindikaatorid (achievement indicators) Järgnevaid indikaatoreid võib kasutada, et otsustada, kas õpilane on saavutanud vastava õpitulemuse: a) Tunnevad ära keskkonnas ruumilisi kujundeid, millel on sarnaseid osasid antud tasapinnaliste kujunditega. 26