Kes on NEET-noor ja kuidas ta kujuneb? Häli Tarum TÜ Ühiskonnateaduste ins4tuut TUGILA arenguprogramm NEET noorte juhendajatele 14.06.2016
Kes on NEET-noor? NEET not in educa,on, employment or training mi#etöötav ja mi#eõppiv noor Vanuserühmad noorte iseseisvumine järjest hilisemas eas: 15-19, 15-24, 15-29- aastased Oht sildistuseks ehk NEET- noored kui ühtne grupp luusereid: Need noored panevad lihtsalt Nipernaadit. Ilmselt elavad nad veel vanemate kulul, teevad mõnikord juhutöid, mõned on õppinud kõrgkoolis või ka ame,koolis mingit miaevajalikku eriala. Teevad vahel väikese väljamaa tööotsa, aga alampalga eest ei kiirusta kodus tööle minema, sest tööl käimise kulud on suuremad kui saadav palk. Eriala puudumine või vale eriala ei võimalda küsida suuremat palka. Heinart Puhkim, EPL 14.12.2015
Kuidas noored tööturu mõttes jagunevad? 15-29a noorte jagunemine, tuhat, 2015 Mi#eakHivsuse põhjused: Õpingud Haigus või vigastus Rasedus/sünnitus- lapsehooldus puhkus Hoolitsemine pereliikmete eest Heitunud kaotanud lootuse töö leida 97 NEET NOORED 127 15-29aastaste seas: 8,9% töötuse määr 15,2% NEET- noored 12.4 hõivatud töötud miteak4ivsed Allikas: Sta4s4kaamet, Ees4 tööjõu- uuring
NEET-noored kui heterogeene rühm 15-29a NEET- noored mi#etöötamise põhjuste järgi, tuhat, 2014 0.9 2.5 Töötud 12.2 MiTeak4ivsed edasiõppimiskavatsusega MiTeak4ivsed: haiged või puudega 12.2 MiTeak4ivsed: hoolitsevad laste või teiste pereliikmete eeest 3.3 2.5 MiTeak4ivsed: heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) muudel põhjustel miteak4ivsed KOKKU 2014a: 33 600 NEET- noort Allikas: Sta4s4kaamet, Ees4 tööjõu- uuring
Eesti NEET-noorte jaotus soo, haridustaseme ja hõivestaatuse alusel protsent 60 50 40 30 20 10 56,2 53,5 46,5 43,8 42,1 33,8 52,3 47,9 5,6 18,3 36,7 15,0 16,0 11,9 8,7 34,3 25,8 31,0 16,9 3,8 0 mees naine põhiharidus keskharidus kõrgharidus hetkel kodune, mitteaktiivne ei ole kunagi töötanud töötu (üle 1 aasta) töötu (alla 12 kuu) töökogemuseta töötu Sugu Haridus Staatus 15-24- aastsed 25-29- aastased Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Sta4s4kaamet, Eesi tööjõu- uuring 2011
NEET-noorte kategooriad 1. Traditsioonilised töötud: lühi- ja pikaajalised. 2. Kä#esaamatud: perekondlikud põhjused, terviseprobleemid, puudega noored. 3. Tegevusetud: vabatahtlikult ei otsi tööd ega soovi omandada haridust à heitunud. 4. Võimaluste otsijad: otsivad ak4ivselt tööd/koolitust, kuid hoiduvad võimalustest, mis ei vasta nende staatusele/teadmistele/oskustele. 5. Vabatahtlikud: reisivad või muud alterna4ivsed tegevused (kunst, muusika, miteformaalne enesetäiendamine), projek4töö. Lühiajalised VS pikaajalised NEET- noored Allikas: Eurofoundi (2012: 24)
Millal ja miks teema tõstatus? NEET- noorte osakaal kõigist noortest vanuserühma järgi 30.0 26.0 25.6 25.0 21.3 20.8 20.2 20.1 % 20.0 15.0 13.9 15.2 15.7 16.5 15.1 10.0 5.0 5.4 5.3 6.8 5.6 6.1 6.3 4.4 6.7 5.4 0.0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 15-19 20-24 25-29 Allikas: Eurostat
Eesti noored Euroopa võrdluses NEET noorte osakaal kõigist noortest vanuserühma järgi, 2015 40.0 35.0 30.0 25.0 25.7 % 20.0 15.0 12.5 14.8 10.0 6.7 5.0 0.0 15-29 25-29 Allikas: Eurostat
NEET- noored ja sotsiaalne tõrjutus
NEET-noored ja sotsiaalne osalus: sotsiaalse suhtluse eesmärgil sõprade, sugulaste või kolleegidega kohtumine Protsent 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% NEET- noor Noor NEET- noor Noor 15-24- aastased 25-29- aastased Mitte kunagi Vähem kui kord kuus Kord kuus Mitu korda kuus Kord nädalas Mitu korda nädalas Iga päev Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Euroopa Sotsiaaluuring 2004 2010.
NEET-noored ja ühiskondlik osalus: osalemine erinevates organisatsioonides, tegevustes ja kultuuritarbimises protsent 100,0 90,0 80,0 70,0 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 10,0 0,0 NEET- noor noor NEET- noor noor 15-24- aastased, 25-29- aastased, käis spordiklubi käis noortekeskuses, noorteklubis osales kogukonna või keskkonna arendamisel külastas ajaloolisi kohti (linnuseid, kirikuid jne) käis kinos või kontsertil käis teatris, ooperis, tantsuetendusel osales ise kultuuriüritusel panustas vabatahtlikuna osales koolitusel, seminaril, konverentsil Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Flash Eurobarometer 2011.
Allikas: Kasearu ja Trumm (2013); Euroopa Sotsiaaluuring 2004 2010. 15-29aastaste noorte eluga rahulolu 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 53 24 23 ei tööta ega õpi (NEET) 69 20 10 töötab või õpib rahulolematu (0-4) ei rahul ega rahulolematu (5-6) rahulolev (7-10)
NEET- nooreks saamise põhjused
NEET-noorte esilekerkimine ühiskonnas Eluteede deinshtutsionaliseerumine ühiskonna arenedes muutuvad inimeste valikuid juh4vad reeglid ja normid nõrgemaks ning elukäigu etemääratus asendub individuaalsete otsustega suurem vabadus ise otsustada, mida teen. Üleminek täiskasvanu ikka: koolist à tööle; vanematekodust lahkumine; perekonna loomine. Suurem paindlikkus ja varia4ivsus à noortel raske orienteeruda ja teha valikuid. Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
NEET-noored ja muutuv põlvkond Üldised muutused noorte põlvkondade hoiakutes, väärtushinnangutes ja käitumises. NEET- noored kui omaete põlvkond: võõrandumine ja tõrjutus reaalsest sotsiaalsest tegevusest. Vähene mo4veeritus ja plaanide puudumine. Täiskasvanuks saamise 2 tasandit (Thomson ja Holland 2002): 1. Individuaalne: isiklik küpsus ja autonoomia 2. Suhete tasand: sotsiaalse vastutuse võtmine ja teiste eest hoolitsemine Noorte autonoomsus järjest varajasemas eas VS sotsiaalsete kohustuste võtmine hilisemas eas à varajane isiklik iseseisvumine ilma sotsiaalse vastutuse võtmiseta loob soodsa kasvupinnase NEET- noorte tekkeks. Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas saadakse NEET-nooreks? probleemid koolis à koolikohustuse eiramine ja koolist väljalangemine à juhutööd à raskused püsiva töökoha leidmisel (puudub eriala) koolitee katkestamine à juhutööd kui strateegiline valik, antud olukorras ratsionaalne käitumine à ins4tutsionaalsetest toetusvõrgus4kest eemale tõmbumine/ väljalangemine probleemid koolis à hariduse omandamise katkemine à passiivne kodusolemine à perekonna juurdekasv õpingute alustamine kõrgkoolis à petumine valitud erialas à alterna4ivsete tegevuste otsimine ja leidmine à loobumine ametlikust töötamisest à ins4tutsionaalsetest suhetest ja toetusvõrgus4kest eemale tõmbumine/ väljalangemine Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Vale sõpruskond, koolikohustuse eiramine ehk valed valikud Neid tundeid oli palju, aga siis oligi see moment, et... kõik tuleb elus nagu läbi proovida, aga need asjad läksid aina hullemaks, lihtsalt ei olnud enam jõudu asju keelata. Endal oli nagu see tahtmine kadunud, et tahan muutuda või midagi, valiks nagu õige seltskonna. Läheks vanast seltskonnast ära ja alustaks kõike nullist. Endal oli nagu see jõud puudu. (Mart, 16) Allikas: Lünekund (2013)
Kuidas NEET noored ise põhjendavad oma elukäiku? Kooli- ja õpikeskkonna sobimatus ja mi#etoetav suhtumine Seal oli matemaa,kaõpetaja, et ma nägin, et ta ei viitsinud tööd teha. Ta oli tüdind ja tülpind ja ta oli nii kuri, et kõik kartsid teda. Ma ei tea, ma olen ülitundlik vist, aga ma nagu hakkasin õudselt selle süsteemi vastu võitlema. Noh, muidugi maksis see mulle endale käae. (Annely, 25- aastane) Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Vanematekodu ja perekonna toe puudumine...käisin psühholoogi juures, see oli päris hull minu jaoks täies, vastuvõtmatu, et ma pean hakkama mingi uue võõra mehega elama. Ma ei saanud koolis hakkama üldse, siis mul suri isa ema ära ehk vanaema, see oli täielik põnts. Siis mul oligi nii raske. Nii suur kool ja nii palju inimesi ja isa ei ole koguaeg seal, kui ma tahaks. (Laura, 21- aastane) Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Lapse sünd kool jäi pooleli eks kõik see puberteediiga, ei viitsinud käia ja lõpuks läksin õpetajatega nii tülli, et ei tahtnudki enam minna. Siis tulin ära ja läksin täiskasvanute kooli [ ] lõpetasin üheksanda klassi kõhuga ja (Tiina, 25- aastane) Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Probleemsed isikuomadused (madal eneseusk, kinnisus suhtlemisel, kalduvus emotsionaalsele ebastabiilsusele, püsimatus) ja probleemilahendusoskuste puudumine Ja siis [pärast koolitust] ma mõtlesin, et oh, ma lähen täiskasvanute gümnaasiumisse õppima ja ma hakkan sotsiaalpedagoogiks. /- - - / Nüüd istun kodus ja midagi ei tee... Ma olen häs, kiire allaandja, kui ma tean, et mul miski ei õnnestu... See on nõme tegelikult, see on üks miinus kindlas,. (Mari, 18) Allikas: Lünekund (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Erialase hariduse puudumine, töökogemuse puudumine Ei ma ei ole miae kuskil tööl käinud. Et eee probleem ongi, et nagu ei saa kuskil tööle, kuna mul ei ole eelnevat töökogemust. Tööandjad tahavad just, et oleks eelnev töökogemus, et noh oleks parem usaldada ja teada ja ei ole vaja õpetada ja Aga noh, mul ei ole seda eelnevat töökogemust. (Kers4n, 18- aastane) Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Puudulikud tööotsimise kogemused ja kõrged ootused Sa ei saa kohe esimesega [tööga] miljoneid teenima hakata, see on ilmselge, aga lihtsalt esiteks see [kassatöötaja] palk oleks liiga väike. Esialgu saaks muidugi vanematega koos elada, aga hiljem ma peaksin oma korterit vaatama hakkama ja see 270, selle eest nagu väga ei... Noh, korteri üüriks võib olla ära, aga selle eest on vaja ju süüa osta ja riideid ja kõik elementaarsed asjad siuksed. Selle raha eest ei tule toime. Vähemalt mina ei tuleks. Võib olla mõni inimene tuleb, inimesed on väga erinevad. (Ivo, 18) Allikas: Lünekund (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Pe#umine valitud erialas ja kõrgkooli õpingute pooleli jätmine: Mulle ei sobinud akadeemiline õppimine pooled olid igavad ja ülejäänud poolt ma teadsin. [ ] Sellest hoolimata on mul üle 200 AP. Mul on neli eriala: ajakirjandus, majandus, filosoofia ja ees, keel. Minu jaoks ei oma see mingit tähtsust, kas mul on see diplom või miae hetkel. (Priit, 25- aastane). Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noored ise põhjendavad oma elukäiku? Püsiv amehkoht ei olegi prioriteet, nö projekhtööst elatumine: Ma ei näe nagu põhjust minna tööle näiteks kuhugile. MiAe et mul töö tegemise vastu oleks midagi, aga lihtsalt kõik asjad toimivad pluss mul jääb aega enda jaoks ja tegeleda asjadega ja mõelda, mis saab homme; ehk mul ei ole vaja rassima minna kuhugi. (Tiit, 27- aastane). Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
NEET-noorte kokkupuuted institutsioonidega Töötukassa: oodatakse abi tööotsingutel, mite ainult toetusraha, vaid koolitused/prak4ka jt teenused. Oluline lähedane/isiklik kontakt konsultandiga. Professionaalne abi (toetused, teenused): vähene kokkupuude, teadlikkus madal, nega4ivsed kogemused. Noorsootööd eraldi esile ei toodud. Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Mis takistab NEET-noore staatusest välja tulemist? Mugavdamine ja elushili omaksvõ#: juhutöötud võimaldavad paindlikku elus4ili. Hirm ja ebakindlus muutuste ees: seotud vähese teadlikkusega oma võimalustest, toetustest ja teenustest. Struktuursed barjäärid: töötuna arvele jätmine ei võimalda miteametlikku töötamist. Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
Kuidas NEET-noori aidata? 1. Ennetada noorte muutumist NEET- nooreks: koolist väljalangemise tõkestamine. 2. Noorte tööturule ja haridussüsteemi taasintegreerimine. Allikas: Kasearu ja Trumm (2013)
NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt 1. Noorte agentsuse/toimimisvõime (inglise k agency) arendamine enesehinnangu tõstmine, noorte oskus sihipäraselt käituda ja otsuseid langetada, mo4vatsiooni tõstmine ja eneseväljendusoskuste parandamine. a) Puhtalt lehelt alustamine vanade probleemide kõrvale asetsemine: Ma ütlen neile [noortele], et mind ei huvita, millega sa oled varasemalt hakkama saanud, okei, sa alustad minuga uues, ja sa võid saada selleks kelleks soovid. Ja enamik neist tavaliselt ka kuulab seda. (NEET- noorte juhendaja, mees) Allikas: Beck (2015)
NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt b) Sotsiaalsete oskuste arendamine posi4ivsed kogemused grupitööst, enesekindluse arendamine, tööturukoolitus - tööturuvõimalustega kurssi viimine. c) Mi#e stereotüüpne lähenemine näiteks kõigil noortel pole nega4ivsed kogemused kooliga, paljudele lihtsalt ei sobi kool kui ins4tutsioon ehk asi pole ala4 õppimisvõimes. Oluline noortega samastuda, empaa4lise suhte tekitamine, sh vanemlik hoolitsus, noorte jaoks kuulsate eeskujude toomine. Allikas: Beck (2015)
NEET-noortega töötamise kogemused Inglismaalt 2. AkHvisieerimine tööturule, haridussüsteemi tagasi toomine võib minna vastuollu agentsuse arendamisega, vajalik nö reaalsuskontroll ehk mis on kohaliku tööturu/haridussüsteemi võimalused. Noorte ebarealistlikud ootused töö ja tuleviku suhtes: Ta ütles mulle, et tead, minust saab muusikaprodutsent. Ma ütlesin vastu, et jah, sinust võib saada, aga kui nüüd aus olla, siis ma ei kujuta eae, et see lähitulevikus juhtuks. Seega, äkki on mingi muu töö, mida sa praegu saaksid teha? Neile [noortele] muidugi ei meeldi, kui ma niimoodi ütlen, aga samas on muid töid, mida nad saaksid praegu teha. Nad võivad alustuseks teha müügitööd või töötada kõnekeskuses, selleks et arendada oma kommunikatsioonioskusi. Või kui neil on näiteks kuns,meel, siis nad võivad ju alustada koopiakeskusest (NEET- noorte juhendaja, mees) Allikas: Beck (2015)
Kogemused noorteni jõudmisel: kuidas intervjueerida NEET-noort? Sildistamise välhmine noor ise ei pea ennast NEET nooreks. Eesmärk kaardistada noorte olukorda, nägemusi ja probleeme. Intervjueeritavale anonüümsuse tagamine. Pigem alustada sellest, millega intervjueeritav hetkel tegeleb, kuidas läheb. Kaardistada elukäik ehk küsida lasteaia, erinevate kooliastmete, töökogemuse ja perekonna kohta: olulisemad sündmused tema elus (miks oluline, kuidas mõjutas elukäiku, mis juhtus, mida arvasid vanemad, kuivõrd sai lähedastelt tuge jne). Vaadates ajale tagasi, mida teeks intervjueeritav teisih? Mida intervjueeritava arvates olukorra parandamiseks hetkel teha saaks? Millist abi vajab? Kuidas näeb oma tulevikku, kuidas see saavutada ja mis on probleemid sinna jõudmisel. Loov lähenemine ehk valmis tehtud küsimuste ja intervjueeritava ühitamine!
Nele on 23- aastane neiu, kes elab Tallinnas. Nele hetkel koolis ei käi ning ka päris töölepingu järgi tööd pole ta kunagi teinud. Elab koos ema ja isaga Mustamäel 3- toalises korteris. Vanemad küll elavad koos, kuid liiga häs4 omavahel läbi ei saa. Tegelikult ei näe Nele neid väga 4h4 ning ega vanemadki üksteist kodus liiga palju ei trehva. Nele emal on teks4ilistuudio Tallinna kesklinnas. Päris 4h4 on emal nii palju tööd, et ta ei hakka ööseks koju tulemagi, vaid magab seal samas ateljees. Nele isa on filmioperaator ja kogunud üsna suurt tähelepanu, mistõtu on ta rohkem filmivõtetel kui kodus. Vanemad pole Nele tegemistesse kunagi liiga palju sekkunud ja pigem on nad olnud arvamusel, et laps peab elus ise oma otsused langetama. Samu4 pole Nele pidanud kunagi oma kulutuste pärast liigselt muretsema. Nele lõpetas enam vähem keskmiste tulemustega ühe Mustamäe kooli. Hinded olid valdavalt neljad- viied, kuid reaalainete eest ilutsesid tunnistusel ala4 kolmed. Tavaliselt käis Nele pärast kooli kesklinnas sõbrannade ja sõpradega kohtumas: istu4 kohvikutes, käidi kuns4näitustel ning külasta4 populaarseid underground pidusid. Kuigi Nele pole kunagi otseselt kuns4ga tegelenud, siis meeldivad talle mood ja riided. Ta peab interne4s ka populaarset moeblogi, kus ta enda õmmelduid riideid esitleb. Samu4 korraldab ta koos sõbrannaga vähemalt korra poole aasta jooksul ühte vinget moelaata, kus erinevad kunstnikud ja moehuvilised nii oma toodangut kui ka kasutatuid rõivaid müüa saavad. Ega ta sellega ise tulu ei teeni, kõik mis enda asjade müügist saab, läheb tavaliselt laada organiseerimise kulude kateks. Pool aastat on Nele elanud ka välismaal, Londonis. Läks sinna koos peikaga, kes õppis kohalikus kuns4koolis. Nele proovis seal tööd leida, aga see oli suhteliselt tulutu etevõtmine. Siis aga läks peikaga tülli ning tuli Tallinnasse tagasi. Nele ise saab aru, et sellist elu päris lõpmatult elada ei saa ning kuskilt peaks regulaarse sissetuleku leidma. Samas ei kavatse ta kunagi kuskil kontoris arvu4 taga töötama hakata. Töötukassa kohta arvab ta, et see on tobe ja need inimesed ei saa seal temast aru. Kui sa oled töötuks registreeritud, siis saad sealt mingit olematut summat kuus, mille eest sa ei saa miae midagi ja sul ei tohi olla ka miae mingit summat kontol. No ja üleüldse ei ole Ees,s mingit siukest tööd, kus normaalset palka saaks. Võiks ju välismaale minna, aga seal on veel kallim kui Ees,s. No ja ega väga ei tahakski Ees,s on oma sõbrad ja punt. Kuns,akadeemiasse võiks ju minna, aga ma ei oska joonistada ja hinded ei olnud ka need... 1. Mis on probleem? 2. Sekkumise eesmärk? 3. Millised on Nele ressursid? 4. Lahendused: Kuidas Nelet kaasata? Mida kes peaks tegema?
Lisalugemist ja kasutatud allikad Beck, V. (2015) Learning providers work with NEET young people. Journal of Voca,onal Educa,on and Training., vol 67 (4), 482-496. Eurofound (2012). NEETs Young people not in employment,educa4on or training: Characteris4cs, costs and policy responses in Europe. Publica4ons Office of the European Union,Luxembourg. Kasearu, K., Trumm, A. (2013). NEET- Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi? Noorteseire Ees4s. Polii4kaülevaade 5/ 2013. Lünekund, M. (2013). NEET- noorte probleemid ja võimalikud lahendused NEET- noorte ja spetsialis4de käsitlustes. Magistritöö. Tartu Ülikool. Thompson, M. and Holland, J. (2002). Inven4ng Adulthood: Young People s Strategies for Transi4on. Swindon, ESRC. Trumm, A. (2012). Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepolii4ka ja Ees4 olukord Euroopa taustal. Noorteseire Ees4s. Polii4kaülevaade 4/ 2012. Noorteseire aastaraamat 2012 Trumm, A. (2013). Noorte sotsiaalne kaasatus ja tõrjutus Euroopas ja Ees4s Kasearu, K., Trumm, A. (2013). MiTetöötavate ja õppivate noorte sotsiaalne tõrjutus Kasearu, K., Trumm, A. (2013). Noorte tõrjutus, väärtused ja eluga rahulolu
Tänan tähelepanu eest! Häli Tarum hali@ut.ee