Põhifaktid HIVst ja AIDSist Tiia Pertel Tartu Ülikooli tervishoiu instituut Eesti Seksuaaltervise Liit HIV inimese immuunpuudulikkuse viirus (Human Immunodeficiency Virus) RNA-viirus, kuulub retroviiruste sugukonda ja lentiviiruste alamsugukonda Lihtsa ehitusega, rakusisene parasiit, mille peremeesrakkudeks on inimese kaitsesüsteemi rakud - CD4 lümfotsüüdid e CD4 rakud CD4 rakkudesse tungimisega hävitab HIV inimese keha immuun- ehk kaitsesüsteemi, mis kaitseb keha erinevate haigus vastu. 1
CD4 T-lümfotsüütide hulk (rakku/mm 3 kohta Üldine graafik HI-viiruse hulga ja CD4 rakkude arvu muutustest ajas ravimata HIVga inimesel Nakatumine Äge HIV-sündroom Viiruse laialdane levik Viiruse paljunemine lümfoidorganites Serokonversioon ehk HIV vastaste antikehade tekkimine Haigusnähtudeta periood Kaasuvad haigused Kehalised nähud e sümptomid Surm HIV RNA koopiaid ml plasma kohta Nädalad Aastad HIV infektsiooni staadiumid Äge primaarne HIV infektsioon: 90%-l sümptomaatiline, kestab ~1-2 nädalat Nähud tekivad 2-4 nädalat peale nakatumist Mittespetsiifilist viirusinfektsiooni meenutav Krooniline sümptomitevaba periood haigusnähud puuduvad, võib kesta aastaid Võib esineda lümfisõlmede suurenemist Varane sümptomaatiline HIV CD4+ rakkude arv alla 300 Üldised nähud (palavik jne) ning infektsioonhaigused HIV-tõbi ehk AIDS 2
AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (Acquired ImmunoDeficiency Syndrome) AIDSi iseloomustab CD4-rakkude hulga vähenemine alla kriitilise piiri (alla 200 raku 1 mikroliitri vere kohta) Inimese kaitsesüsteemi töö on tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele ka sellistele, mida terve kaitsesüsteemiga inimesed haruharva põevad ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jm) AIDSi diagnoos ehk HIV-tõbi põhineb kindlatel kokkulepitud kriteeriumitel Tänapäeval ei loeta HIVd enam surmavaks nakkuseks vaid pigem krooniliseks haiguseks, kuna AIDSi tekkimist on spetsiifilise viiruse vastase ravi ehk antiretroviirusraviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata NB! Olulised faktid Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS Inimene on nakkusohtlik praktiliselt nakatumise hetkest, eriti kui nakatumine toimus otse vere kaudu (nt narkootikumide süstimisel ühise süstla kaudu) 3
Kuidas HIV levib? HIV levib ühelt inimeselt teisele ainult: vere menstruatsioonivere sperma eelsperma tupevedelike ja rinnapiima kaudu ja ainult siis, kui HIV-ga inimese nimetatud kehavedelikud satuvad terve inimese vereringesse HI-viirus levib HIV-ga inimeselt nakkuseta inimesele Seksuaalvahekorras kondoomita tupeseksi pärakuseksi (hetero- ja homoseksuaalsel) suuseksi (hetero- ja homoseksuaalsel) ajal 4
Otse kontaktil HIV-nakatunud verega Narkootikumide süstimisel - ühiste süstalde, nõelte ja filtrite kasutamisel illegaalsete narkootikumide tarbimisel Nakatunud kehavedelikega kaetud nõelte jm meditsiiniliste instrumentide kaudu kutsetegevuse käigus nakatunud Nakatunud vere ülekandel tänapäeval võimalus nullilähedane, kuna kogu doonorveri testitakse HIVsuhtes HIV-nakatunud emalt lootele või imikule Raseduse ajal läbi platsenta Ennetamine: ennetav ravi (zidovudine, nepivarine) Sünnituse käigus Ennetamine: õige sünnitusviisi valik (vaginaalselt või keisrilõikega) Rinnapiimaga toitmisel Ennetamine: toitmine kunstliku rinnapiimaga Risk nakatuda on 15-30%, kõigi ennetusmeetmete rakendamisel väheneb nakatumisrisk 1-2%ni 5
HIV ei levi. käteldes ja kallistades HIV-nakatunuga kasutades HIV-nakatunuga samu nõusid, rätikuid jne puutudes kokku HIV-nakatunu pisarate, sülje ja higiga, mädaga (teoreetiline oht, kui segunenud värske verega) kasutades HIV-nakatunuga samu ruume: töökoht ja -vahendid, ujumisbassein, saun, WC, dušširuum jne Kokkupuutetüübid & nakatumisriskid Nahkaläbiva vigastuse korral HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,3% B-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 23 62% C-hepatiit positiivse verega kokkupuutel 1,8% Nakatumisrisk limaskestaga kokkupuutel HIV-positiivse verega kokkupuutel 0,09% Nakatumisrisk kahjustatud naha kontaktil HIV-positiivse verega kokkupuutel alla 0,09% 6
Nakatumisriski vähendavad tegurid Seksuaalvahekorras alati kondoomi kasutamine Kui HIV-ga inimene on antiretroviirusravil HIV-ga emalt lapsele, kui rakendatakse kõiki ennetusmeetmeid Kasutades alati uusi või steriilseid meditsiinilisi vahendeid ning mitte jagades neid teistega Nakatumisriski suurendavad tegurid HIVga inimese infektsioossus tase: Kõrge viiruse hulk organismis: ägeda HIV staadiumis ja AIDSi viimases staadiumis Kui inimesel on ravimitele mittetundlik HIV-tüvi Limaskesta vigastused seksuaalvahekorra ajal või varasemad haavandid Seksuaalsel teel leviva haiguse või mõne põletiku põdemine Menstruatsioon seksuaalvahekorra ajal Füsioloogiliselt on naised enam ohustatud kuna: suurem limaskesta pind haaratud, seemnevedelikus on HIV tase suurem kui tupevedelikus, limaskestale tekivad sagedamini mikro-haavadid 7
Nakatumise sotsiaalsetest aspektidest Individuaalsel tasandil...... on HIV peamised levikuteed: Kaitsmata seksuaalvahekord HIVga inimesega Süstimisvarustuse jagamine HIV-ga inimesega... on suhteliselt madala riskiga järgmised HIV võimalikud levikuteed: HIV-ga emalt oma lapsele viiruse ülekandmine HIVga nakatunud doonorvere ülekandmine Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest 8
Kogukonna tasand Kultuur Intiimsuhete dünaamika Omasuguste mõjutused Sotsiaalne tõrjutus Seksiga seotud hoiakud ja väärtushinnangud Hoiakud uimastite tarvitamise suhtes Tervisekäitumine Soolised stereotüübid Koduvägivald Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest Sotsiaalne toetus Sooline vägivald Vägivald Tööhõive Ühiskonna tasand Vaesus Culture Intimate Relationship Dynamics Peer groups Gender Norms Õigusandlus Poliitiline keskkond Family Norms toward Sex Neighborhood Characteristics Kohandatud Dr. Don Operario ettekandest Social support Tervishoid Norms toward drugs Cultural health practices Stigma Haridus Sõda Sunnitud migratsioon 9
Seksuaaltervise määravad Makrotasandil Valitsev seksuaalideoloogia/seksuaalkultuur Haritus inimese seksuaalsusest, informeeritus Teenuste olemasolu ja kättesaadavus Mikrotasandil Inimese isiksuslikud omadused Inimestevahelised suhted Seksuaalsus soojätkamine armastus identiteet nauding Kohandatud naistearst Kai Haldre ettekandest Kasutatud materjalid: Harro M, Rüütel K (2004) HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tervise Arengu Instituut www.aids.ee www.avert.org/ http://en.wikipedia.org/wiki/hiv Eesti Infektsioonhaiguste Selts (2003) HIV-infektsiooni diagnostika ja ravi 2003. Operario D (2006) loeng Social Context of HIV/AIDS. Principles of risk and transmission, pathways to social action. University of Oxford, United Kingdom 10