Semiootika keskne termin on märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti:
|
|
- Christiana Barton
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Semiootika keskne termin on märk. Märkide ja nende toime uurimist nimetatakse semiootikaks. Semiootilises uurimises võib eristada kolme põhiobjekti: märk; koodid ehk süsteemid kuhu märgid asetsevad; kultuur, kus koodid ja märgid toimivad. Semiootika keskendab oma tähelepanu tekstile. Kultuur Kood Märk Teine oluline erinevus on vastuvõtjale antud positsioon. 1
2 Keskaja skolastikud määratlesid märki ladina keeles nii: aliquid stat pro aliquo midagi, mis esindab midagi muud (kui iseennast). Peirce muutis pisut seda määratlust: Märk osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses. Arusaam, et miski esindab midagi muud tugineb: (implikatsioon). Hippokrates. (ekvivalents) Aristoteles ja Platon 2
3 Märk on: füüsiline, aistingute abil avastatav asi; see osutab muule kui iseendale; tema kasutaja peab aru saama, et tegu on märgiga. Umberto Eco - märgi kolm tunnust: märk viitab endast väljapool olevale objektile; märk puudutab vastuvõtja meeli; vastuvõtja tõlgendab märki. Kommunikatsiooni traditsiooiline saatja ja vastuvõtja mudel (biheiviorismi ) kujutab kommuniktsiooni lihtsalt rektsioonina välisele ärritjale või stiimulile umbes nii, et teile lastakse pimedas autotuled näkku ja te reageerite sellele (panete silmad kinni, ehmatate, hüppate eest ära...). Primitiivsetes kultuurides arvatakse, et. Sama naiivne on ütlus nimetage asju oma nimega. Nagu oleks asjadel enestel nimed! 3
4 Semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas kasutatav kolmurk, mis näitlikustab, et märk ei ole keelevälise asjaga vahetult seotud. See seos kulgeb mõiste (käsituse ingl concept, kujutluse) vahendusel. Mõiste kutsub esile tugineb Sümbol osutab stands for Asi Maailm koosneb asjadest, sündmustest jne. Pildi all paremas nurgas on üks selline asi. Tema puhul võiks küsida: Mis asi. kutsub esile Sümbol Mõiste osutab stands for tugineb Asi Kui inimene asja märkab või endale ette kujutab, loob ta endale sellest pildi (personalse konstruktsiooni). See toimub tema teadvuses. Joonisel on see kujutlus tähistatud sõnaga (sümboliga) mõiste ning selle tähendus on: Mida mõeldakse. Et inimesed saaksid asjadest rääkida (neile osutada!), kasutavad nad märke pildil tähistab seda sümbol. Need on füüsilised, aistingute abil avastatavad asjad (me võime neid näha, kuulda, kombata jne.). Sümboli (märgi) puhul võime küsida: Mida öeldakse. 4
5 Semiootiline kolmnurk näitab märgi mitmemõõtmelisust. Seda kolmnurka interpreteeritakse erinevalt sõltuvalt sellest, kuidas keegi tunnetust mõistab. Igal juhul näitab semiootiline kolmnurk, et märgi ja asja vahel ei ole otsesidet, nende vahel on vähemalt üks vahendaja. Semiootiline kolmnurk tugineb Ferdinand de Saussure arusaamisele märgist. Semiootika jaguneb kattuvaks alaks (tasemeks): järgi kolmeks omavahel süntaks: märk märk (keelereeglid märkide moodustamise ja kasutamise kohta, grammatika). semantika: märk tähendus pragmaatika: märk kasutaja ja situatsioon. 5
6 Mõnikord arvatakse, et semantiline kolmnurk pärineb Ogdenilt ja Richardsilt (1923). Tegelikult ulatub see kaugele ajalukku. Juba Platonilt võib leida mudeli, mis koosneb kolmest: Ka Ogdeni-Richards i kolmnurk" pole originaalne idee. Seda nimetas esimesena 1810 Bernard Bolzano oma Beiträge zu einer begründeteren Darstellung der Mathematik. Meeleliigutus on midagi, mida kõneleja endale ette kujutab. See kõneleja kujutlus on asja ikoon (< kr eikōn kuju, pilt). sümptom Meeleliigutus ikoon Otsesed märgisuhted (pildil punased). Sellest tuleneb teisene suhe (pildil sinine). Sõna Asi Märk (semeion, A pidas silmas sõna) on meeleliigutuse süptom. 6
7 Alates Aristotelesest kohtame käsitust, et sõna ja asi ei ole otse seotud, neid vahendab mõiste, kujutlus, käsitus jms. See aga tähendab, et lihtne aliquid-stat-pro-aliquo-arusaam oli ületatud.. kujutlus (mõiste, mentaalne pilt) märk (sümbol, ikoon, väljend) asi keelekäsitusest võib sageli leida kolmest liiikmest koosneva skeemi: asi arusaam, mõiste, mõte hääl, sõnamärk 7
8 Ferdinand de Saussure: märk on väljenduse (signifiant) ja sisu (signifié) ühendus. See on füüsiline ühik, millel on kaks külge. Selles mudelis ei ole välisel tegelikkusel erilist rolli. Märgitu ehk tähistatu on kujutlus ja märkija ehk tähistaja selle materiaalne väljendus). Ogdeni ja Richardsi järgi sümboliseerib märk (sümbol) midagi ning kutsub esile vastava teadvuse sisu (referents), mis osutab objektile (referent). Asjad representeeritakse mälus mõistetena (kontseptidena) ja need assotsieeruvad keelemärkidega. Nt sõna puu on keelemärk, mis assotsieerub mõistega PUU ning võib osutada reaalsele puudle (kuusele, männile, õunapuule jne.). Sõna jõehobu ei ütle midagi eskimole, kes pole jõehobu kungi näiud; sõna laud ei üle midagi sakslasele, kes ei oska eesti keelt. Intepretans (tõlgend, Peirce) Referents (Ogden-Richards) Tähendus (Frege) Intensioon (Carnap) Mõiste (Sausure) Konnotatsioon, konnoteeitu (Stuart Mill) Mentaalne pilt (Saussure, Peirce) Sisu (Hjelmslev) Teadvuse seisund (Buyssens) Märk (Peirce) Sümbol (Ogden-Richards) Väljend (Hjelmslev) Sem (Buyssens) Asi (Peirce, Frege) Tähistatu (Frege) Denoteeritu (Russel) Ekstensioon (Carnap) 8
9 Peirce: märk = something which stands to somebody in some respect or capacity midagi, mis osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses. [A sign] stands for [its] object, not in all respects, but in, which I have sometimes called the ground of the [sign]. Peirce: märgi, selle kasutaja ja välise tegelikkuse vahel on kolmiksuhe: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B tõlgendaja (interpreteerija) C jaoks. Peirce nimetas märgi (esitise), objekti ja tõlgendi interaktsiooni 'semioosiks' (tähenduseloomeks) 9
10 Esitis (representamen) asi, mis toimib märgina. Esindab objekti. See on vahend, keele komponent, mida kasutatakse, et (taas)esitada objekti (mida me sageli ei näe). Palju võimalikke vorme: tähed, sõnad, pildid, graafika, tooted, riietus, liigutused, miimika, helid, käitumine jne. Objekt (asi, ingl object) ükskõik mis, mida me tahame kellelegi teisele edasi anda nt kivi, loom, inimene, maja, ettevõte, idee, funktsioon jne. Tõlgend (Interpretans) tõlgend: tähendus, mida tõlgendaja märgile annab. Märk (representamen) Autojuhi peas on idee (tõlgend), et stop-märgi taga tuleb seista Autojuht on jätnud oma auto (objekt) seisma 10
11 Peirce eristas kolme liiki märke: ikoon indeks sümbol liigitamise alus: märgi suhe objekti e sellesse, millele ta osutab. Ikoon e ikooniline märk (on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. Peirce il on kolm ikoonide alamklassi: pildid (images), diagrammid ja metafoorid. Siin tekivad raskused: fotoga on pisut lihtam, aga kui ikoon on abstraktne pilt; eri kultuurid kujutavad samu asju erinevalt jne. Indeksil on : märk ja objekt on omavahel seotud. Indeks ütleb, et objekt on olemas, aga ei näita seda otseselt (suits ütleb, et seal on tuli, kuid me ei näe tuld, vaid ainult suitsu). Märk piirneb/külgneb objektiga või on selle näidis. Põhjanael on põhjapooluse indeks. Opositsioonis mõistega sarnane. Me näeme põhjanaela ja võime järeldada, et seal on põhjapoolus. Sümbol ei ole objektiga seotud ega meenuta seda.. Sümbol põhineb õpitud teadmisel ja kultuuris olemas oleval kokkuleppel. Kõigil kolmel juhul tuleb märgi tähendus selgeks õppida. Ikooni puhul on see kõige lihtsam, sest see kirjeldab objekti sellisena nagu see on. Indeksi selgeksõppimine võtab rohkem aega, sest tuleb märgata loogilist seost märgi ja objekti vahel. Sümboli puhul tuleb tähendus lihtsalt ära õppida. 11
12 Sümbol on üks kõige enam kuritarvitatud termin. On olemas terve hulk sümboli alaliike: allegooria (mõistupilt v -kuju nt vikatimees surma asemel), märk, kaubamärk, deviis (heraldikas) [juhtlause, lipukiri, tunnuslause], embleem, ametitunnused, tähis. Vähe uuritud ja korralikult defineerimata. Sageli arvatakse, et sümbolid (meelevaldsed märgid) on omased ainult inimestele. See ei ole nii, sümboleid kasutavad ka loomad: nt sabatöö koertel, kassidel ja hobustel. Märgi liigid ei ole üksteisest taraga eraldatud, üks märk võib koosneda mitut liiki märkidest. Liiklusmärk 133a 12
13 Saussure järgi võib märk olla: ikoon (märk näib või kuuldub märgitavana) või arbitraarsel (arbitrary meelevaldne, suvaline) viisil loodud. S. pidas märke. Märk koosneb märkijast (tähistajast) ja märgitust (tähistatust). Märkija on märgi väline vorm see, mida me tähele paneme või avastame. Märgitu on see, millele märkija osutab (viitab). 13
14 See ei ole konn, vaid tõlgendja käsitus konnast Märk seob mitte objekti ja nime, vaid ja. eesti k prantsuse k inglise k soome k märk signe sign merkki märkija (tähistaja) märgitu (tähistatav) signifiant signifer merkitsija signife signified merkitty 14
15 NB! Saussure märgitu ei ole väline tegelikkus see, mida Peirce nimetas objektiks, vaid. Saussure oli kantiaan. Ainetud käsitused on de Saussure i järgi sama keelt kasutavatele ühe kultuuri esindajatele samasugused. koosneb tähenduse andmine Käsitlus = analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu. Käsitus = arusaam, mõiste, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus, nägemus, mulje, oletus, mõte. 15
16 Märk on kultuuri toode, nagu märgi kandja ja tõlgendajagi. Eri keelte sõnad erinevad üksteisest mitte ainult märkija, vaid ka märgitu poolest. mus hiir blue goluboi (ven) (lad) rott (ingl) sinij (ven) Siin ei ole tegu füüsiliste asjadega, vaid käsituste ja väärtusega. prantsuse arbre bois forět saksa Baum Holz Wald itaalia albero legno bosco foresta Sõnad ei osuta asjadele, vaid kultuuris olevatele käsitustele!. St sõnade tähendus tuleneb nende positsioonist süsteemis: iga väljend käivitab terve rea assotsiatsioone jne. Wittgenstein: keel on mäng. Keel on nagu malemäg, kus üksik figuur saab tähenduse (väärtuse) sõltuvalt oma asendist malelaual. Iga muutus süsteemis muudab temaga seotud figuuride tähendust (seda mõistes saab aru Wittgensteini Filosoofilistest uurimustest ). 16
17 Märkija võimaldab inimestele omast mõtlemist. Abstraktne (< lad abstractio eraldamine ) tähendab mõttelist, meeltega tajumatut, ebakonkreetset. Selle vastand on (< lad con-cretum ühte kasvanud ). Abstraktsioon saadakse mitmetahulisest või mitmekülgsest konkreetsest, eraldades sellest mingi ühe külje või tahu: kollasus ümarus lambisus Abstraktse eraldamine konkreetsest konkreetne asi ld concretum ühte kasvanud abstraktne käsitus ld abstractio eraldamine Eri keeltes, kultuurides ja ühiskonnarühmades käsitletakse maailma asju erinevalt, kusjuures eri gruppides kujuneb omalaadne keel. Neist erilistest keelemoodustustest võib kõnelda kui diskursustest. Diskursus (arutlus, mõttevahetus) tähendab teatavat viisi millestki rääkida. See on üks paljudest erinevatest võimalikest viisidest kirjeldada reaalsust. 17
18 Lotman jagas märgid: tingmärgid (символ, условный знак) nende sisu ja vormi vahel puudub loomupärane seos; kujund- ehk ikoonimärkideks neil on loomupärane tähendus. Märk ise ei tekita Lotmani järgi tähendust, viimane kujuneb ühiskonnas ja kultuuris. Peirce ikoon sümbol indeks Saussure ikoon arbitraarsel viisil loodud märk Lotman kujunde ikoonimärk tingmärk 18
19 anorgaaniline loomulikud (looduslikud) kunstlikud märgi allikas kosmilised orgaaniline maise päritoluga homo sapiens loomad jne kanal mateeria energia vedel tahke keemiline füüsikaline optiline taktiilne akustiline elektriline termiline jne 19
20 kunstiteosed märgid algupärsed loomuliku väärtusega (nt kuld jne) reprodutseeritavad erinevad alused jne Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine märgisüsteem. Kood koosneb: märkidest ja tavadest (reeglitest), mis määravad selle, kuidas ja millistes seostes märke kasutatakse ning kuidas võib neid üksteisega ühendada keerukamate sõnumite moodustamiseks. (seadused, laua- ja seltskonnakombed, korvpallireeglid jne) ning. Need on märgisüsteemid me vaatleme neid. Oluline seik: need koodid on teineteisega tihedalt seotud. Keelepruuk lubab ennustada inimese käitumist ja vastupidi. Meisterlikult on seda kujutanud George Bernard Shaw oma näidendis Pygmalion, mille alusel on loodud populaarne muusikal Minu veetlev leedi. 20
21 Saussure eristas märkide kasutamist ja reegleid, mis seda kasutamist võimaldavad. Reeglid keel:. Kasutamine kõnelemine, kõne:. Keel ( ) on elementide ja reeglite süsteem, mis võimaldab tähendust kandvate märkide moodustamist. Kõnelemine ( keele reegleid. ) on konkreetne tegu, kus kõneleja kasutab Keel annab reeglid, mis võimaldab märke ühendada. Tulemus on parole, mis võib olla terve teos (nt Tõde ja õigus ). Kood valib kasutatavate märkide repertuaari (nt ABC, AB, BC jne) ja välistab muud võimalused (CBA, BA jne). Nii seab ta. Kuid kood teeb veel midagi: ta tagab, et märgid annaksid edasi käsitusi (meie arusaama tegelikkusest). Iga märk vastab meie arusaamale tegelikkuse mingist osast: nt see koer on kuri, tomatid kasvasid sel aastal hästi jne). Ta seab neid tähendusi saab/tuleb ühendada nii! Kood valib välja kindlad kombinatsioonid, millel on (otstarve) see koer on kuri, roose tuleb kasta, kärbseseen on mürgine jne. Ülejäänu (meie meelest selles kontekstis eboluline) jääb tähelepanuta. Koodi abil valime me kontiinumist (< ld continuum pidev, katkematu) st tervikust välja diskreetsed (<ld discrētus eraldatud), st teatud, teistest erinevad ühikud (väärtused), mis on mingiks otstarbeks olulised. 21
22 Kood (=reeglid) tagab, et määrmatuse (korrapäratuse, entroopia) asemele astub tõenäosuslik kord. See kord ei ole objektiivne reaalsus, vaid ainult. Kood on, mis võimaldab kommunikatsioonis osalejate vastastiktoimet (interaktsiooni). Nii nagu märgid (märkija ja märgitu), pole ka kood midagi lõplikku. Ta areneb ja muutub pidevalt sedamööda, kuidas arenevad ja muutuvad meie kogemused. Märgid, koodid (korrad) ja kultuur ei ole kusagilt antud, need on. Byssens i järgi on kõnelemise ja keele vahel midagi, mida ta nimetas sem diskursus. Kultuur on tähenduste muster, mis võimaldab inimestel oma keskkonnas toime tulla. 22
23 Märkija Saatja Vastuvõtja Märgitu kood (keel) See on koodi paradigmaatiline mõõde. Mõnikord võib kood koosneda ka üksikust märgist. Neid elemente võib kombineerida kindlate reeglite (tavade) järgi. See on koodi süntagmaatiline mõõde Koodide üksikelemendid on märgid, mis osutavad millelegi muule (kui iseendale). 23
24 Digitaalkoodi üksikelemendid (nii märkija kui ka märgitu) erinevad selgelt üksteisest. Analoogkoodid toimivad jätkudes. o Arbitraarsed, st kunstlikud koodid on digitaalsed, seetõttu on neid lihtne meelde jätta. o Loodus koosneb üldiselt analoogidest. Püüdes tegelikkust mõista ja liigitada, kasutame sageli digitaalset eristamist. Me tõlgime analoogselt kulgevaid protsesse digitaalsesse koodi enam-vähem nii: kõigepealt avastame objekti (paneme seda tähele); objekti jälgides tabame olulisi erinevusi ja seeläbi üksikelemente; järgneb elementidevaheliste suhete mõtestamine ja fikseerimine ning neist taas terviku moodustamine. 24
25 Samas tähenduses kõneldakse digitaalsest ja analoogsest ka televisiooni-, raadio- ja arvutitehnoloogias. Telekaamerast tulev signaal (data) on analoogne: selle väärtus võib teatud vahemikus sujuvalt muutuda. Analoogse data vastand on diskreetne data, mis võib saada vaid teatud, teistest erineva väärtuse. Diskreetse data võib kodeerida numbriliseks või digitaalseks dataks, milles igale ereduse astmele vastab number. Analoogsignaali muutmisel digitaalseks on neli järku. signaal puhastatakse, sellest kõrvaldatakse müra; signaalist võetakse ühtlaste intervalli järel näited; näidete väärtused ümardatakse; need muudetakse arvutile arusaadavateks binaararvudeks. Vastuvõtjas muudetakse numbrid taas hääleks ja/või pildiks. 25
26 Sõnadel analoogne ja digitaalne on kommunikatsiooniteoorias (olnud) veel üks tähendus. Paul Watzlawick i 4. pragmaatiline aksioom: Kommunikatsioonil on kaks modaalsust (<kesklad modālis <ld modus mõõt, määr, viis) analoogne ja digitaalne. Analoogne mitteverbaalne Digitaalne verbaalne. Kommunikatiivset ja sotsiaalset funktsiooni silmas pidades võime koodid jagada: esitavateks ja otsesteks. Esitava koodi puhul on tegu teksti ehk iseseisva sõnumi loomisega. Tekst esitab midagi endast ja sissekodeerijast erinevat; koosneb ikoonidest ja sümbolitest (arbitraarsetest märkidest). 26
27 Otsesed koodid on indeksid. Need ei esinda midagi endast või sissekodeerijast erinevat. Toovad esile kommunikaatori omadusi, tema sotsiaalset positsiooni ja olukorda. Nende abil võib kommunikeeruda ainult parajasti käsil olevatest asjadest. Selline otsene kood on mitteverbaalne kommunikatsioon (sõnatu suhtlus), mis toimub ilmete, silmade liikumise või hääletooni abil. Otsesel koodil on kaks ülesannet: Sõnumi vahendamine indeksite abil; interaktsiooni kontrollimine. Basil Bernstein (1971): töölisklassi lapsed kasutavad piiratud (restricted) ja keskklassi lapsed arenenud (elaborated) koodi. Nende kahe koodi erinevused: Piiratud kood Sõnavara vaene rikkalik Lause on grammatilselt Keele domineeriv funktsioon Sõnum algeline faatiline orienteeritud sotsiaalsele suhtele, väljendab saatja kuulumist rühma. ei väljenda indvidualseid erinevusi. keerukas viitamisfunktsioon Liiasus suur keskmine või väike Arenenud kood annab edasi täpseid tähendusi, väljendab saatja individuaalsust, isiklikku kogemust ja teadmisi. Aeg (tempus) väljendab parajasti käsilolevaid asju väljendab abstraktseid asju, mis ei ole parajasti käsil 27
28 Kommunikatsioon on tähenduste loomine. Tähendusi loob nii sisse- kui ka väljakodeerija. Tähenduse loomine on aktiivne protsess. Tähenduse loomine põhineb valikul: milliseid märke kasutatakse ja millised jäetakse kõrvale. Keel (langue) ja selle reeglid (kood) pakuvad kasutajale välja pradigma e kombineeritavate ühikute repertuaari (kogumi), millest see valib välja süntagma ehk ühikud, mida ta sõnumi edasiandmiseks kasutab. Paradigma ( < kr paradeigma näide, eeskuju ) on märkide kogum, mille seast üks või mõni valitakse kasutamiseks. Paradigma peab vastama kahele tingimusele: a) kõigil elementidel peab olema midagi ühist midagi, mis määravab nende osaluse paradigmas. b) üksikelemendid peavad teiste seast selgesti eristuma nii märkija (märgi füüsilise vormi) kui ka märgitava (ainetu käsituse) poolest. 28
29 Süntagma (< kr süntagma, vähemalt kahest grammatiliselt seostatud keeleüksusest koosnev rühm lauses) on sõnumiks valitud märkide rida või kooslus. Tšetšeeni terroristid hõivasid küla Itškeeria vabadusvõitlejad vabastasid küla Kaukaasia iseseisvuslased tungisid külla jne. koer peni taks jalutab hulgub nuusib ringi Mõisteid paradigma ja süntagma kasutatakse ka suuremate ühikute puhul nt: kõnekäänud, stereotüübid ( kõik või mitte midagi ; kuu pealt kukkunud jne) stiililahendused (nt reklaami pildimterjal, uudise struktuur) jutustamise stiil jne. 29
30 Roland Barthes ( ) Denotatsioon (< ld de ära, millestki + notare märkima ) on märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus. See on põhitähendus, mis on fikseeritud näiteks sõnaraamatus. Konnotatsioon (< ld cum koos + notare märkima ) on märgi üldiselt heakskiidetud põhitähendusele lisanduv subjektiivne tähendusvarjund. See on kõrvaltähendus, mis sõltub olukorrast, tõlgendajast jms.. Niipea aga, kui me semantilist ühikut kasutame, osutab märkija otsekohe ka muudele seostele, mis toob tõlgendja meelde muid asju. Nii tekib konnotatsioon. Me kasutame üldiselt konnotatsioone. võimalus meeldiv vaba tee kohustus pääsemine ebameeldiv Punane foorituli takistus luba trahv usaldus keeld hirm 30
31 reaalsus esimene tase märgid teine tase kultuur konnotatsioon denotatsioon märkija märgitu vorm sisu müüt 31
32 Barthes tõi oma Mütoloogiates (1957) müüdi näiteks ajakirja Paris Match kaanefoto Must sõdur Prantsuse sõjaväevormis annab au ja tema silmad on suunatud üles pole kahtlust, et Prantsusmaa lipule. Barthes: see on foto tähendus tähenduse andmise esimesel tasemel ehk see, mida foto denoteerib. Tähenduse andmise teisel tasemel (konnotatsioon) tulevad mängu pildi tõlgendaja kogemused ja neist lähtuvad assotsiatsioonid. Müüt (märgitava tähendus teisel tasemel) on järgmine: Prantsusmaa on suurriik, kõik tema pojad, sõltumata nahavärvist, teenivad ustavalt Prantsuse lipu all ning see on parim vastus kriitikutele, kes heidavad sellele maale ette kolonialismi. Me käsitame asju müütide kohaselt. Müüt on olemas enne kommunikatsiooni, sõnum ainult aktiivistab müüdist lähtuvat käsitusketti. Kui panna fotograafid lapsi pildistama, siis teevad nad seda enamvähem ühel moel: nad kujutavad lapsi mängimas, sest meie kultuuris valitseva müüdi järgi on lapsepõlv muretu, mänguga sisustatud aeg. Konnotatsioon mängivast lapsest on selle müüdiga kooskõlas Barthes:, kujutada seda kui, naturaalset, looduslikku (natural). Sel moel muutub müüt osaks. Kõige paremini õnnestub olemasolevat loomulikuna kujutada siis, kui selle mingi külg on seotud loodusega (loomulikkusega). 32
33 Kultuuris ei ole üldkehtivaid müüte. On valitsevad müüdid ja vastandmüüdid. Viimaseid loovad kas subkultuurid või kontraeliit. Valitsevaid müüte kohtame lehe- ja teleuudistes ning telekommentaarides ja arvamuslugudes, samuti teledokumentalistikas. Telefilmides on esikohal pigem vastandmüüt. Aeg seab müüte ikka ja jälle kahtluse alla. Kinnituseks on kas või muutused perekonna struktuuris ning naise positsioonis. Uues olukorras hakkavad tekkima uued müüdid, mis vanu ei hävita, vaid asendavad neid järk-järgult. Müüdilooming ei ole mitte revolutsiooniline, vaid evolutsiooniline protsess. Nimetus metafoor tuleneb kreekakeelsest verbist metapherein siirdama (hääldatakse: metaferein). Ka metafoori puhul valime paradigma hulgast: sõna-sõnalt: laev kulgeb vees metafoorselt: laev künnab vett lõikab... viilib... paradigmaatilised valikud Toimub metafoorne siire: uus ja võõras: Tuttav: laev adratera vees maad Siin seletatakse võõrast ja tundmatut tuntud ja tuttava abil. 33
34 Öeldes ta on lõvi anname teada, et ta on sama vapper ja tugev nagu lõvi. Seega kanname lõvi teatud omaduste üle temale : suur kiire haiseb osav laisk Allikas (source): lõvi taibukas Sihtmärk (target): inimene (ta). Neis tõstetakse esile või teravdatakse (highlighting) ainult teatud omadusi, teised aga jäävad varju (hiding). Claude Lévi-Strauss (s. 1908): Kõik ühiskonnad teevad keskseid abstraktsioone mõistetavaks uputades need metafooride abil argikogemustesse. 34
35 Metonüümia (kr metōnymia) on kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Nt Valge Maja osutab US presidendile, kroonitud pea kuningale või kuningannale, hall pea vanadusele jne. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati mingi osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Seejuures on tähtis, milline metonüümia valitakse selle põhjal kujuneb pilt tegelikkuse nähtamatuks jäänud osadest. Metonüümiad on efektiivsed, sest nad. Samas erinevad metonüümiad loomulikest indeksitest (näiteks suitsust kui tule indeksist), sest nende valik sõltub valija suvast. Ajakirjanduses sõltub metonüümia valik kultuuri baasarusaamadest, omaksvõtetud (järgitavatest) väärtustest ja müütidest. Uudiste koodist ja uudisväärtustest (-kriteeriumidest). Neist sõltuvd lood kui artefaktid (inimese valmistatud esemed/asjad). 35
36 Reaalsus on analoogselt kulgev terviklik protsess, mille kirjeldamiseks me eraldame (abstraheerime) diskreetseid (<ld discrētus eraldatud) ühikuid. NB! Reaalsus on alati mitmekesisem ja keerukam kui meie abstraktsioonid. Oma kogemuse talletamiseks ja edasiandmiseks kasutab inimene märke. See on andnud inimestele tohutu eelise võrreldes kõigi teiste elusolenditega. Kuid sellel võimel on ka pahupool. Inimene on loonud sõnade (märkide) tohutu võrgu ja kipub ise sellesse pidevalt kinni jääma. Ameerika kõneterapeut Wendell Johnson: Language is crazy-making agent. Üldise semantika üks rajajaid Alfred Korzybski: Sõna ja asi, millele ta osutab, on kaks iseasja. Sõnadel ei ole ühte tähendust ja ametlikku interpretatsiooni. Territoorium, tegelikkus on voolav (Herakleitus: Ühte jõkke ei saa kaks korda astuda ). Sõnad kirjeldavad ainult osa tegelikkusest, pööravad tähelepanu tegelikkuse mõnele joonele ja eiravad muid jooni. Seetõttu soodustavad sõnad mustvalget mõtlemist. Korzybski põhiidee: inimestel puudub otsene juurdepääs teadmistele reaalsuse kohta (people do not have access to direct knowledge of reality) 36
37 Sõnade abil asju kirjeldades teeme me abstraktsioone mitte ainult mõttelisi eraldusi, vaid ka üldistusi. Hayakawa abstraktsiooniredel: 37
TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL OTT KAGOVERE TAJU STRUKTUUR ARISTOTELESE FILOSOOFIAS MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: Andres Luure, PhD Tallinn 2011 EESSÕNA Teemani, mida käsitlen
More informationData Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen
Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The
More informationMaitsjast maitseni Santa Maria moodi. Rainer Tammet 29. aprill 2015
Maitsjast maitseni Santa Maria moodi Rainer Tammet 29. aprill 2015 PAULIG GROUP 29. APRILL 2015 TOIDUAINETETÖÖSTUSE AASTAKONVERENTS Paulig Grupi struktuur 2015 Paulig Group Müügitulu: 840 m Töötajaid:
More informationKognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult
Haldur Õim 9/3/08 5:24 PM Page 617 KOGNITIIVNE PÖÖRE HALDUR ÕIM Kognitiivse pöörde puhul ei saa vist väita, et pööre puudutas ainult humanitaarteadusi. Alguses kindlasti mitte, kui võtta lähteks meil käibiv
More informationFrom the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Computer Science Curriculum Kristjan-Julius Laak From the brain to intelligent systems: The attenuation of sensation of self-generated movement Master
More informationBo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?
Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla? Originaal: Barn som bråkar Att hantera känslostarka barn i vardagen Bo Hejlskov Elvén, Tina Wiman Copyright
More informationOMA HALDJARIIKI KAITSTES
OMA HALDJARIIKI KAITSTES Vestlus Tiina Kirsiga Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis
More informationTARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Vello Veltmann REPRODUKTSIOONITEOORIAD JA SOTSIAALNE MUUTUS Magistritöö Juhendaja: MA T. Strenze Juhendaja allkiri.
More informationKultuur ja isiksus. Jüri Allik, Anu Realo. Teaduse sõjad
Kultuur ja isiksus Jüri Allik, Anu Realo Teaduse sõjad Eestis on hea elada. Pole siin suuri maavärinaid, üleujutusi ega orkaane. Elu on rahulikult korraldatud ja harva tullakse sind ahistama selle pärast,
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT Anton Roosve SÜDA JA AJU(D) EESTI JA VENE KEELE FRASEOLOOGIAS Bakalaureusetöö Juhendaja Larissa Degel NARVA 2013 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik
More information(Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns)
Kasutusmallid (Kasutatud on Penker'i UML Toolkit-i, Fowler'i UML Destilled ja Larman'i Applying UML and Patterns) Kasutusmallide kirjeldamine Kasutusmallid (use case) uuritavas valdkonnas toimuvate protsesside
More informationTEADUSLIKU MÕTLEMISE ALUSED
TEADUSLIKU MÕTLEMISE ALUSED ÕPPEMATERJAL PÕHIKOOLILE DANIEL KAASIK & JOONAS PÄRN TALLINN 2015 SISUKORD Sisukord...1 Eessõna...3 1. osa Inimene...7 I Kaardistamata alad: Maailma avastamine...7 II Vabadus
More informationBRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES
TARTU ÜLIKOOL Sotsioloogiateaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Sotsiaalse kommunikatsiooni õppetool Sven Sarapuu BRÄNDIMISE TÄHENDUS EESTI ERAETTEVÕTETES 3+2 õppekava bakalaureusetöö Juhendaja:
More informationAudio-visuaalne kuuldelis-vaateline Auditiivne kuuldeline
Auditiivne kommunikatsioon - raadio Õppematerjal kursusel Teoreetiline ja didaktiline tugi kursuse Meedia ja mõjutamine õpetamiseks gümnaasiumis Urmas Loit, TÜ ajakirjanduse lektor Audio-visuaalne kuuldelis-vaateline
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Sisust Alternatiivpedagoogikad, -koolid Humanistlikud pedagoogilised
More informationLiberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad
Liberaalne vähiravikorraldus keskhaiglad versus regionaalhaiglad Andrus Arak, MD, PhD onkoloog, üldkirurg Pärnus 06.05.2016 Liberaalne - salliv, vabameelne Optimaalne - parim, sobivaim, ökonoomseim Konservatiivne
More informationKÄSIRAAMAT. Organisatsiooni ARENDAMINE. KIRJUTAS Kristina Mänd
KÄSIRAAMAT V A B A Ü H E N D U S T E L E Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd Organisatsiooni ARENDAMINE KIRJUTAS Kristina Mänd EMSL 2014 Autor: Kristina Mänd Toimetaja: Alari Rammo Keeletoimetaja:
More informationInfootsing ravijuhendite koostamiseks. Ravijuhendid. Pärnu Otsime: ravijuhendeid. süstemaatilisi ülevaateid
Infootsing ravijuhendite koostamiseks Pärnu 2015 Otsime: ravijuhendeid süstemaatilisi ülevaateid randomiseeritud kontrollitud uuringuid Ravijuhendid Spetsiaalsed ravijuhendite andmebaasid Artiklite otsing
More informationKUIDAS ME MÕISTAME MÕISTEID?
doi:10.5128/erya4.14 KUIDAS ME MÕISTAME MÕISTEID? Ene Vainik, Toomas Kirt Ülevaade. Artiklis antakse ülevaade erinevatest teoreetilistest lähenemistest mõistete olemusele ning nende vastasmõjust lingvistilise
More informationKUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS *
AKADEEMIA 8/1997, lk 1679 1701 KUIDAS MUUTA MEIE IDEID SELGEKS * Charles S. Peirce Tõlkinud Tiiu Hallap I Igaüks, kes on tutvunud mõne tavapärase moodsa loogikakäsitlusega 1, mäletab kahtlemata neid kahte
More informationГУ ISSN Vikerkaar 1/1988
ГУ ISSN 0234-811 Vikerkaar 1/1988 Kalju Lepiku, Ado Lintropi luulet; Peeter Sauteri jutt «Tallinn 84»; Byroni «Sonett Chillonist»; Ants Orase «Lermontov ja Byron; Mart Orav Ants Orasest; kas pööre filosoofias?:
More informationLev Võgotski teooria täna
Jaan Valsiner: Võgotski puhul on palju lahtisi otsi, aga mõnes mõttes on tema meetod üks revolutsioonilisemaid üldse. Peeter Tulviste: Maailmas on sadu tuhandeid laboreid, mis uurivad mõnd väikest geenikombinatsiooni,
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : MAI 2017 HIND 2 #64 : RÄNNUD 2 : KUUEKÜMNE NELJAS NUMBER : RÄNNUD TOIMETUS JUHTKIRI Trotsides etteantud radu Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist
More informationTALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL. KRISTJAN SÄRG Vaimufilosoofiline ja fenomenoloogiline subjektikäsitlus
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI HUMANITAARINSTITUUT FILOSOOFIA ÕPPETOOL KRISTJAN SÄRG Vaimufilosoofiline ja fenomenoloogiline subjektikäsitlus Bakalaureusetöö JUHENDAJA: Andres Luure Tallinn 2011 Eessõna Vahest
More informationArvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine
Toila Gümnaasium Raigo Tarassov ja Heiti Oja Arvutikasutaja motoorsete andmete abil järelduste tegemine Uurimistöö Juhendaja: Avar Pentel Toila 2016 Sisukord Sissejuhatus 1.Kirjanduse ülevaade 2. Meetodid
More informationAjakiri Sotsiaaltöö 2001/5 Eessõna
Eessõna Aeg-ajalt püüavad inimesed tõestada endale ja teistele, et on võimalik toime tulla ka sellistes tingimustes, mis üldlevinud arusaamade järgi seda ei võimalda. Eestis on kümneid tuhandeid vanainimesi,
More informationOn rõõm tõdeda, et. Acta Semiotica Estica VIII
On rõõm tõdeda, et Acta Semiotica Estica VIII 2 Eessõna Eessõna 3 Acta Semiotica Estica VIII Tartu 2011 4 Eessõna Koostajad ja toimetajad: Elin Sütiste, Silvi Salupere Kogumiku väljaandmist toetas Kultuurkapital
More informationRahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR. keele allkeeled. Tiit Hennoste Karl Pajusalu
Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR EestiEesti keele allkeeled Tiit Hennoste Karl Pajusalu Eesti keele allkeeled Õpik gümnaasiumile Eesti keele allkeeled Õpik gümnaasiumile Tiit Hennoste Karl Pajusalu
More informationHeaKodanik nr. Kuidas levivad. teadmised, huvi ja oskused? november EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast
HeaKodanik nr. EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast 3 (47) november 2009 Kuidas levivad teadmised, huvi ja oskused? E S S E E Kuidas õppisin õppima RIINA RAUDNE, Johns Hopkinsi ülikooli doktorant, Terve Eesti
More informationTartu Ülikool Geograafia Instituut
Tartu Ülikool Geograafia Instituut PUBLICATIONES INSTITUTI GEOGRAPHICI UNIVERSITATIS TARTUENSIS 91 MAASTIK: LOODUS JA KULTUUR. MAASTIKUKÄSITLUSI EESTIS Toimetanud Hannes Palang ja Helen Sooväli Tartu 2001
More informationSÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES
ESUKA JEFUL 2015, 6 3: 197 213 SÕNAJÄRG, INFOSTRUKTUUR JA OBJEKTI KÄÄNE EESTI KEELES David Ogren Tartu Ülikool Eesti keele sõnajärg, infostruktuur ja objektikääne David Ogren Kokkuvõte. Objekti kääne eesti
More informationKUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : SEPTEMBER 2017 HIND 2 #66 : VISUAALKULTUUR 2 : KUUEKÜMNE KUUES NUMBER : VISUAALKULTUUR TOIMETUS JUHTKIRI Pisut errorit meie igapäevakitši Küberilmastumis-
More informationIGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Ivo Kiviorg IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7 KOGUKONNA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Hans Põldoja Autor:....2006. a Juhendaja:.....2006.
More informationVARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 273 282 VARIATIONS IN TACTILE SIGNING THE CASE OF ONE-HANDED SIGNING Johanna Mesch Stockholm University Abstract. Tactile sign language is a variety of a national sign language.
More informationKuri silm: toimemehhanismid lähtuvalt antiiksetest ja keskaegsetest tajuteooriatest 1
doi:10.7592/mt2012.51.friedenthal Kuri silm: toimemehhanismid lähtuvalt antiiksetest ja keskaegsetest tajuteooriatest 1 Meelis Friedenthal Teesid: Artikli eesmärgiks on esitada põhjalikumalt erinevate
More informationLIIKUMISE JA PAIKNEMISEGA SEOTUD VERBIDE SEMANTIKA ARVUTIRAKENDUSTE JAOKS
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND ÜLDKEELETEADUSE ÕPPETOOL Katrin Pükke LIIKUMISE JA PAIKNEMISEGA SEOTUD VERBIDE SEMANTIKA ARVUTIRAKENDUSTE JAOKS Bakalaureusetöö Juhendaja Heili Orav TARTU 2005 SISUKORD
More informationNoorte Uurides identiteeti ning selle rolli rahvusvahelises noorsootöös mõistmine
Noorte ine rolli eti ning selle te ti n e id s e d Uuri s s noorsootöö se li e h a sv u v rah mõistm SALTO kultuurilise mitmekesisuse ressursikeskus SALTO on lühend nimetusest Support and Advanced Learning
More informationSubjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1
Acta Semiotica Estica IX Subjekti eneseloome võimusuhetes: Agambeni, Badiou ja Foucault subjektsuseteooriad semiootilisest vaatepunktist 1 Ott Puumeister Liberaaldemokraatlikus kontekstis nähakse indiviidi
More informationAndmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid
Andmebaaside projekteerimiseks kasutatavad mudelid Ver 2.14 (04. märts 2012) Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.Kasutusjuhtude mudel...3 3.Kontseptuaalne andmemudel...14 4.Tegevusdiagramm...43 5.Seisundidiagramm
More informationÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI. Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk, pedagoogikamagister, Valjala Põhikooli vanemõpetaja 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI MÄÄRATLUS... 4 1.1 ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA KOLMEKÜMNE VIIES number : JUUNI/JUULI 2014 HIND 2 / VABALEVIS TASUTA #35 2 : KOLMEKÜMNE viies NUMBER : juuni/juuli 2014 Esikaanel Viljandi pärimusmuusika festival. Foto: Renee
More informationKoha vaimne reostus: Raadi
93 Koha vaimne reostus: Raadi Karin Bachmann Sissejuhatus See kirjutis on kokkuvõte Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst Mental pollution of the place case study Raadi. Töö juhendaja oli arhitekt
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Galina Matvejeva VALIK, MORAAL JA ARMASTUS VÄÄRTUSKASVATUSE KONTEKSTIS EESTI JA VÄLISKIRJANDUSES Bakalaureusetöö Juhendaja Enda Trubok NARVA
More informationLAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KÄSITUSES
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala Tuule Pensa LAPS LASTEKAITSETÖÖ KLIENDINA
More informationBRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Viktoria Jesjutina BRÄNDI VÄÄRTUST KUJUNDAVAD TEGURID MAYERI BRÄNDI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Tõnu Roolaht Tartu 2013 SISUKORD
More informationSireliis Vilu. Õpilaskirjandite stiil ja stiilivead. Bakalaureusetöö. Juhendaja dotsent Kersti Lepajõe
Tartu Ülikool Eesti keele õppetool Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Sireliis Vilu Õpilaskirjandite stiil ja stiilivead Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Kersti Lepajõe Tartu 2015 Sisukord Sisukord...
More informationKäesolev artikkel on jätkuks artiklile Küsimused eestikeelses infodialoogis
Küsimused eestikeelses infodialoogis ii Küsimused ja tegevused TiiT HennosTe, AndrielA rääbis, Kirsi laanesoo 1. sissejuhatus Käesolev artikkel on jätkuks artiklile Küsimused eestikeelses infodialoogis
More informationMeeskonnatöö mängude kogumik
Meeskonnatöö mängude kogumik ver. 1.95 aprill 2010 See mängude kogumik on sündinud paljude inimeste ühise panuse tulemusel ja areneb pidevalt edasi. Suur tänu Teile kõigile! Uku Visnapuu koostaja Tartu,
More informationNÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43
NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NELJAKÜMNE KOLMAS number : APRILL 2015 HIND 2 #43 2 : NELJAKÜMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015 Esikaanel Indrek Kasela. Foto: Tõnu Tunnel KAASAUTORID Hugo Tipner on siia maailma
More informationMARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA OSAKOND MAGISTRITÖÖ MARTIN HEIDEGGERI JA JEAN-PAUL SARTRE I EKSISTENTSIKÄSITLUS Tarmo Tirol Juhendaja: mag. phil. Eduard Parhomenko Tartu, 2005 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Ajalooline
More informationRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Lapse arengu hindamine ja toetamine
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Lapse arengu hindamine ja toetamine Tallinn 2009 Marika Veisson, Kristina Nugin Koostanud
More informationTravel List I Estonian with English captions
Travel List I Estonian with English captions Travel List I 4 Copyright 2008 by Steve Young. All rights reserved. No part of this book may be used or reproduced in any manner whatsoever without written
More informationKuidas uurida kultuuri?
Kuidas uurida kultuuri? Tallinna Ülikool Gigantum Humeris sarja kolleegium Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikool) Irina Belobrovtseva (Tallinna Ülikool) Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) Marju Kõivupuu
More informationMAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE AASTASTE NOORTE NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Helena Tomson MAJANDUSLIKE OSTUOTSUSTE MÕJUTAMINE 18-25 AASTASTE NOORTE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: lektor Raul Vatsar, MA
More informationMõistuse suutlikkuse piiridest
Mõistuse suutlikkuse piiridest Leo Näpinen Avaliku halduse instituut, Tallinna Tehnikaülikool Toetudes Friedrich August Hayeki spontaansete kordade ja George Sorose poolt teostatud Karl Raimund Popperi
More information2 praktikum Valimi võtmine protseduuri Surveyselect abil
Valikuuringute teooria I/2016, Natalja Lepik 1 2 praktikum Valimi võtmine protseduuri Surveyselect abil Tänase praktikumi eesmärk on tutvuda SASi protseduuriga SURVEYSELECT, mis võimaldab teostada mitmeid
More informationAuditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel Magistritöö (30
More information1. SISSEJUHATUS 3 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 8 3. UURIMISKÜSIMUSED UURIMISMEETOD INTERVJUUDE ANALÜÜS JÄRELDUSED JA DISKUSSIOON 69
Eessõna Järgnevatel lehekülgedel saate lugeda avalikkussuhete ja teabekorralduse 4. kursuse tudengi Urmas Väljaotsa bakalaureusetööd, mis uurib moodi ja rõivaid, brändi ja leibelit ning moe- ja rõivabrändi
More informationSÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST
SÄUTSUDE JA PIIKSUDE TAGA TULEB NÄHA LIHAST JA LUUST INIMEST Vestlus Eda Kalmrega Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
More informationB.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14
1 B.E. Haley and T. Small/Medical Veritas 3 (2006) 1 14 Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga: Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid
More information11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8
ISSN 0235 07771 AKADEEMIA 11. AASTAKÄIK 1999 NUMBER 8 Võõrkeele suhtlusstrateegiad.... Tiit Hennoste, Triin Vihalemm Kõneleva arhitektuuri ideest Krista Kodres Tähenduse lineaarne ja hierarhiline struktuur....
More informationEgo kaitsestrateegiad takistavad immigrantide lõimumist Uusimmigrantide kohanemist mõjutavad psühholoogilised tegurid
l HTTP://WWW.INTEGRATIONRESEARCH.NET Ego kaitsestrateegiad takistavad immigrantide lõimumist Uusimmigrantide kohanemist mõjutavad psühholoogilised tegurid Ülle Rannut, Ph.D 1/1/2012 ImmiSoft/IRI publikatsioonide
More informationInglid ja Inglipesa internetifoorum uue vaimsuse kandjate ja legitimeerijatena
doi:10.7592/mt2014.56.uibu Inglid ja Inglipesa internetifoorum uue vaimsuse kandjate ja legitimeerijatena Marko Uibu Teesid: Artiklis analüüsitav Inglipesa foorum näitlikustab tänapäevaste inglikujutelmade
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond. Haridusteaduste õppekava. Ave Viirma
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Haridusteaduste õppekava Ave Viirma VÄIKESAARELT MANDRILE ÕPPIMA ASUNUD ÕPILASTE TÕLGENDUSED MUUTUSTEGA KOHANEMISEST Bakalaureusetöö Juhendaja: Kaja Oras (MA)
More informationEESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond EESTI MEEDIAKRIITIKA HETKESEIS POSTIMEHE, EESTI PÄEVALEHE JA EESTI EKSPRESSI NÄITEL Bakalaureusetöö (8ap) Kadri Tonka Juhendaja:
More informationNAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Astrit Vanaveski NAIS- JA MEESTARBIJATE MOTIIVID KOSMEETIKA OSTMISEL JA KASUTAMISEL Bakalaureusetöö Õppekava Ärindus, peaeriala turundus
More informationMeedia ja vähemused. Kari Käsper. Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee
Meedia ja vähemused Kari Käsper Inimõiguste keskuse annetuskeskkond: anneta.humanrights.ee Sissejuhatus Meedia puutub vähemuste valdkonnaga kokku kahel peamisel viisil. Esiteks on meedia vähemuste kogemuste
More informationLUUKA ERIPÄRAST VARAKRISTLIKU INIMESEKÄSITLUSE KUJUNEMISLOOS 1
LUUKA ERIPÄRAST VARAKRISTLIKU INIMESEKÄSITLUSE KUJUNEMISLOOS 1 Randar Tasmuth 1. Teema taust ja küsimuseseade Tänapäeva inimese jaoks on lähenemisviiside paljusus antropoloogiateemale üldiselt ning kaudselt
More informationEESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL
doi:10.5128/erya7.11 EESTI KOOLINOORTE LUGEMISHARJUMUSED MEEDIA NÄITEL Helin Puksand Ülevaade. Õpilase kirjaoskuse edukaks arendamiseks tuleb võtta arvesse teismeliste mitmesuguseid kultuurilisi, lingvistilisi,
More informationJUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS
Eesti-Roosti suitsidoloogia Instituut JUHEND SUITSIIDIOHVRI LEINAJATELE ENESEABIGRUPPIDE ALGATAMISEKS MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Juhendi tekst valminud Ravikindlustuse eelarvest
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTELLIGENTSED SÜSTEEMID*
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut INTELLIGENTSED SÜSTEEMID* Jaak Tepandi Versioon 31.01.2018 Materjali viimane versioon: https://moodle.hitsa.ee/ kursuses "IDX5711
More informationKasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist
3. Kasutatava tarkvara võrdlus andmeohje aspektist Selle peatüki materjali põhiosa omandatakse praktiliste tööde käigus, samuti on selle kohta olemas ulatuslik ja mitmekesine eestikeelne kirjandus. Seetõttu
More informationTallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Kirjalik tõlge
Tallinna Ülikool Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut Kirjalik tõlge Mari Peetris TÕLKIMINE, IDENTITEET JA IMAGOLOOGIA: INGLASTE RAHVUSLIK IDENTITEET JOHN FOWLESI ROMAANI DANIEL MARTIN TÕLKES
More informationmihhail epsteini essee esseest eesti y-kirjandus : trepp keskele argo riistan räägib lauri pilteriga teatav viidingu kriitika jürgen rooste putšist
10 9 eesti kirjanduse seltsi kvartalikiri nr 9 : talv 2004 esimene raund ÕUNAPUU LUHAMETS mihhail epsteini essee esseest eesti y-kirjandus : trepp keskele argo riistan räägib lauri pilteriga teatav viidingu
More informationKORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Anna-Liisa Mandli KORPORATIIVBRÄNDI KASUTAMINE ÄRITURUL AS SCANDAGRA JUHTUM USING CORPORATIVE BRAND ON THE BUSINESS MARKET THE CASE OF AS SCANDAGRA Bakalaureusetöö
More informationTARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Kristina Laks-Suško KONFLIKTIDE TEKKIMISE PÕHJUSED LASTE SEAS JA NENDE LAHENDAMISE VIISID MTÜ VIRUMAA HEATEGEVUSKESKUSES
More informationA. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS
A. A. MILNE KARUPOEG PUHH MAJA PUHHI SALU SERVAS KARUPOEG PUHH Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel Värsid tõlkinud Harald Rajamets Illustreerinud E. H. Shepard Inglise keelest tõlkinud Valter Rummel
More informationTURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut TURUNDUS SOTSIAALMEEDIAS: EESTI ETTEVÕTETE KOGEMUS PÕHJUSED, INFO JA TULEMUSED Bakalaureusetöö Autor: Kairi-Ly Tammeoks
More informationPille Saar. Magistritöö. Juhendaja doktor Martin Ehala
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Pille Saar Sõnavara arendamine gümnaasiumi emakeeleõpetuses ilukirjanduse kaudu Magistritöö Juhendaja doktor Martin Ehala Tartu 2011
More informationMEEMIDE KÄSITLUS FÜÜSIKAS PRAKTIKUMI AHELKATSE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Füüsika Instituut MEEMIDE KÄSITLUS FÜÜSIKAS PRAKTIKUMI AHELKATSE NÄITEL Magistritöö Füüsika erialal Magistrant: Karin Laansalu-Veskioja Juhendaja: dots. Henn
More informationCompetitiveness of textile and clothing industry
Competitiveness of textile and clothing industry Results of the survey Tallinn, 26 May 2005 This document has been produced with the financial support of the European Community s BSP2 programme. The views
More informationTeeLeht aasta suuremad teetööd. Korruptsioon ja Maanteeamet. Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid. Tuhandete kilomeetrite võrra targemaks
Nr 80 APRILL 2015 MAANTEEAMETI AJAKIRI 2015. aasta suuremad teetööd Tee annab tööd küll, jätkuks vaid tegijaid liiklusohutus vajab mõtteviisi muutust Veolubade taotlemine kolib e-teenindusse Korruptsioon
More informationMobiiliäpid turunduses must auk?
Turundus Facebook`is raiskab aega? Mobiiliäpid turunduses must auk? Väärarusaamad Facebooki võludest Mobiiliäppide võlud ja valud Nipid Facebookis ellu jäämiseks Koostanud: Aiki Arro Mida siit leiad? Kas
More informationCV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet.
CV peaks olema nagu hea reklaam Õpiränne Kutsesüsteem ja kutsestandardidid Vabatahtliku töö näitab maailma mitut palet www.europassikeskus.ee Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Tihti peetakse
More informationAgressiivsus. Sinu tark laps. Sinu tark laps. Jesper Juul. Jesper Juul Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks
Jesper Juul Paraku vaadatakse sellist agressiivsust üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele. Me peame
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity
EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003 JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine Milled cereal products Determination of fat acidity EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard
More informationSOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut SOTSIAALMEEDIA ETTEVÕTTE STRATEEGIAS NASDAQ OMX TALLINN NÄITEL Magistritöö Autor: Tex Vertmann Juhendaja: Pille
More informationIT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid
IT-revolutsiooniks Gartneri uuring Nõuandeid Säästa iga päev 300 tassi kohvi keetmiseks vajalik energia! HP ProLiant DL365 ei ole tavaline server, see tähendab tõelist kokkuhoidu. Serveri AMD Opteron protsessor
More informationPRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD
PRIVAATSUSÕIGUS INIMÕIGUSENA JA IGAPÄEVATEHNOLOOGIAD Uuringu teoreetilised ja empiirilised lähtealused Maria Murumaa-Mengel Pille Pruulmann-Vengerfeld Katrin Laas-Mikko SISUKORD SISUKORD... 8 SISSEJUHATUS...
More informationKaastööd VÄRSKE RÕHU TOIMETUS
VÄRSKE RÕHU TOIMETUS Peatoimetaja: Lauri Eesmaa Toimetajad: Auri Jürna, Matis Song Kujundaja: Lilli-Krõõt Repnau Keeletoimetaja: Triin Ploom Kaastööd LUULE: auri.jyrna@va.ee PROOSA: matis.song@va.ee ARVUSTUSED
More informationKultuuripsühholoogia on uus ja kiirelt arenev psühholoogiavaldkond.
Valsiner 9/3/08 5:30 PM Page 675 KULTUURIPSÜHHOLOOGIA JAAN VALSINER Kultuuripsühholoogia on uus ja kiirelt arenev psühholoogiavaldkond. Huvitaval kombel on kultuuri mõiste osutunud keerukaks niihästi argikasutuses
More informationONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Anna Haritonova ONLINE KASSASÜSTEEMIDE KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTI TOITLUSTUSETTEVÕTETES Lõputöö Juhendaja: Maret Güldenkoh, MBA Tallinn 2017 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ
More informationADIDASE KUI MASSIBRÄNDI RETSEPTSIOON ELUSTIILIRÜHMADES
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ADIDASE KUI MASSIBRÄNDI RETSEPTSIOON ELUSTIILIRÜHMADES Bakalaureusetöö Anastassia Popova Juhendaja: Dotsent Triin Vihalemm PhD
More informationPrivaatsus sotsiaalvõrgustikes. Privacy in Social Networks. Bakalaureusetöö. Autor: Polina Rubtsova. Juhendaja: Birgy Lorenz. Autor:...
TALLINNA ÜLIKOOL INFORMAATIKA INSTITUUT Privaatsus sotsiaalvõrgustikes Privacy in Social Networks Bakalaureusetöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Birgy Lorenz Autor:...... 2011 Juhendaja:...... 2011
More informationNoorsootöö identiteet ja tulevik
Noorsootöö muutuvas maailmas tere! Noorsootöö identiteet ja tulevik SISSEJUHATUS Marit Kannelmäe-Geerts ESF programmi Noorsootöö kvaliteedi arendamine õppematerjalide arendamise koordinaator marit.kannelmae-geerts@archimedes.ee
More informationConsumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis
Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis Irja Lutsar Tartu Ülikooli Mikrobioloogia Instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Kai Zilmer Lääne Tallina Keskhaigla Nakkuskliiniku
More informationISSN S~nmc 19 Xt ' >' *?. KEEL JA KIRJAND US
3 ISSN 0131 1441 S~nmc 19 Xt ' >' *?. KEEL JA KIRJAND US SISUKORD U. Tõnts. Eesti kirjanduse uurija enesetundest ja muustki («Eesti kirjandusuurimise elu ja olu»).. 129 K. Tael. Infostruktuur ja lauseliigendus....
More informationtartu ja maailma kultuurileht kolmekümnes Number : PÖÖriPÄeV 2013 #30
tartu ja maailma kultuurileht KOLMEKÜMNES number : PÖÖRIPÄEV 2013 #30 2 : KOLMEKÜMNES NUMBER : PÖÖRIPÄEV 2013 Esikaanel Ziggy Wild. Foto: Renee Altrov. Mihkel Kaevats on luuletaja, kelle kodu on tihtipeale
More informationJUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA
JUHEND VÄÄRTUSALASEKS TÖÖKS KEHALISE KASVATUSE AINEKAVAGA Sisukord 1. Metoodiline juhend väärtusalaseks tööks...2 1.1. Mis on väärtused?... 2 1.2. Väärtuskasvatus koolis... 4 1.3. Riikliku õppekava väärtuste
More informationNOOR PUUDEGA LAPSE PERES
TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA RAILI HOLLO NOOR PUUDEGA LAPSE PERES KUIDAS KOGEB END NOOR KASVADES KOOS RASKE VÕI SÜGAVA PUUDEGA ÕE VÕI VENNAGA LÕPUTÖÖ JUHENDAJA: MAG. THEOL. NAATAN HAAMER TARTU, 2013 SUMMARY
More information