UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT

Transcription

1 UURIMISTÖÖ AVALDUS KOOSKÕLASTUSE SAAMISEKS TARTU ÜLIKOOLI INIMUURINGUTE EETIKA KOMITEELT 1. UURIMISTÖÖ ANDMED Uurimistöö täielik nimetus: Motiveeriva intervjueerimise (MI) kodeerimise süsteemi MITI eestindamine ning MI efektiivsuse uurimine Uurimistöö toimumiskoht: Eesti 2. UURIMISTÖÖ TEOSTAJAD JA UURINGUKESKUSED 2.1. Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Inga Karton teaduslik kraad: MSc amet: lektor töökoht: Sisekaitseakadeemia õiguse ja sotsiaalteaduste keskus töökoha aadress: Kase 61, Tallinn telefoninumber: e-post: 2.2. Kaastöötajad ees- ja perekonnanimi: Eva-Maria Kangro teaduslik kraad: MSc amet: partner, konsultant/ teadur töökoht: Psience OÜ/ Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituut töökoha aadress: Kuusiku 11a, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa/ Narva mnt 25, Tallinn telefoninumber: e-post: Kaastöötajad ees- ja perekonnanimi: Kärolin Šults teaduslik kraad: MSc amet: partner, juhatuse liige/ õppekoordinaator, lepinguline õppejõud töökoht: Psience OÜ/ Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut töökoha aadress: Kuusiku 11a, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa/ Narva mnt 25, Tallinn telefoninumber: e-post: 2.4.Vastutava uurija asutuse juhataja või tema kohusetäitja on uurimistöö korraldamisega nõus: esindaja ees- ja perekonnanimi: Anne Valk töökoht: Sisekaitseakadeemia üldainete keskuse juhataja töökoha aadress: Kase 61, Tallinn kuupäev: 1

2 2.5. Uurimistöösse kaasatud muu asutuse kooskõlastus: esindaja ees- ja perekonnanimi: Eva-Maria Kangro töökoht: Psience OÜ töökoha aadress: Kuusiku 11a, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa kuupäev: 3. UURIMISTÖÖ FINANTSEERIMINE Allikas: Siseriiklik leping Sisekaitseakadeemiaga motiveeriva intervjueerimise (MI) kodeerimise süsteemi MITI eestindamise ning efektiivsuse uurimisgrupi loomiseks. ETIS e projekt 6.1-5/183 Uurimistöö üldmaksumus, sh töötasude jaotus uuringu teostajatele: ,70 EUR, mis sisaldab endas uurimisrühma liikmete või väljaspool rühma kaasatud uurijate ja ekspertide töötasusid. Uurimisgrupi töö tasustamisel võetakse aluseks Sisekaitseakadeemia töötasustamise korras kehtestatud teadus- ja arendustegevusele esitatud nõuded ja tasumäärad. Tasustamine toimub uurimisgrupi tegevuse tulemuse eest vastavalt kas sõlmitava lepingu alusel, lisatööna või arvestatakse koosseisulise õppejõu normkoormusesse. Uurimisgrupi tegevuse tulemusel valmiva Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatoriga 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1, 5.1, 5.2, 6.1 või 6.2 indekseeritav teaduspublikatsiooni eest makstav tasu jaguneb võrdselt kõigi autorite vahel. Makstava tasu suurus sõltub vastavalt töötasustamise korrale publikatsiooni tüübist ning autorite teaduskraadist. Publikatsiooni eest makstav tasu jääb vahemikku 1763,95 kuni 6350,25 eurot. Uurimisrühma juhile arvestatakse normkoormusesse 3 EAP-d (987,81 EUR) rühma juhtimise tasu. Uuritavatele kompensatsiooni maksmine: Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta. 2

3 4. LÜHIÜLEVAADE SIIANI SAMAL TEEMAL LÄBIVIIDUD UURIMISTÖÖDEST Varasemate uuringutega on Motivational Interviewing Treatment Integrity (MITI 3.1.1) reliaablust, valiidsust ja tundlikkust korduvalt testitud ning võrreldud seda ka teiste MI rakendamise määra mõõtmist võimaldavate küsimustikega (Brueck, et al 2009; Forsberg, et al, 2007; Forsberg, et al, 2008; Moyers, et al, 2003; Moyers, et al 2004; Moyers, et al 2005; Moyers, et al 2010 manuaal lisas; Pierson, et al, 2007). Kodeerimise käigus toimub intervjuudest empaatia/arusaamise; koostöö; esilekutsumise; autonoomia toetamise; eesmärgipärasuse; info jagamise; MI le kohase (loa küsimine, kinnitamine, kontrolli rõhutamine, toe avaldamine) ja mittekohase (nõu andmine, vastandumine, suunamine, juhtimine) käitumise, peegelduste, avatud ja suletud küsimuste, kinnituste ning kokkuvõtete tegemise määra välja toomine ja analüüs. Nt Moyers, et al (2005) leidsid, et klassidevaheline korrelatsioonikoefitsient (Intra-class Correlation Coeficent ICC) jäi vahemikku 0,5 kuni 0,9, mis oli vahemikus hea kuni suurepärane ning MI koolituse eelsete ja järgsete MITI skooride võrdlus näitas treeningust tulenevate oskuste paranemist ning süsteemi head tundlikkust selle kindlakstegemisel. Ka hilisem uuring (Pierson, et al, 2007) kinnitas rühmadevahelist selget korrelatiivset mustrit ning ICC oli samuti vahemikus hea kuni suurepärane, isegi kui kasutati MI-s vähekogenud hindajaid. Kui võrrelda omavahel erinevaid kasutusel olevaid kodeerimise ja tagasisidestamise süsteeme, nagu nt MITI ja MISC süsteeme (Moyers, et al, 2003 Moyers, et al, 2005), siis esiteks tuleb arvesse võtta, et need on kavandatud mõõtma kohati erinevaid asju. MISC on kasulikum kui eesmärk on uurida MI sees detailselt kriitilisi elemente ja põhjuslikkuse seoseid. MITI on seevastu paremini rakendatav seal, kus uurimisküsimused on lihtsamad, nagu nt kui palju rakendatavast on MI?, või kuivõrd rakendajad on parandanud oma oskusi? Eeltoodud ülesandepüstitustest tulenevalt on ka süsteemide töömahukus erinev, kus MITI järgi analüüsitakse ja kodeeritakse ainult nõustaja juttu ja tavaliselt piisab ühest kodeerijast tagasisideme andmiseks; MISC aga kodeerib nii kliendi kui nõustaja juttu ning vajab kindlasti kahte kodeerijat ühe hinnangu andmiseks, olles seeläbi aja ja ressursimahukam. Ka MITI adapteerimisel teistesse keeltesse, nagu nt rootsi (Forsberg, et al, 2007; Forsberg, et al, 2008) ja saksa (Brueck, et al 2009) on saadud usaldusväärseid tulemusi kinnitamaks manuaali kasutamise võimalikkust ka teises keeleruumis ja kultuurikontekstis. Saksa versiooni adapteerimisel (Brueck, et al 2009) hinnati 28 alkoholispetsiifilises psühhoteraapias läbi viidud MI intervjuud. Hindajate sisemiseks usaldusväärsust näitav ICC jäi välja arvatud keeruliste peegelduste, MI-le mitteomase käitumise, empaatia ja MI vaimsuse puhul vahemikku hea kuni suurepärane. Hindajate test-retest reliaablus oli vahemikus hea kuni suurepärane. Kokkuvõtvalt leiti uuringu põhjal, et MITI on psühhomeetriliselt sobilik hindamaks MI baaskompetentse saksa keelsetes struktuurides. Forsberg, et al (2007) uuringus kodeeriti MITI abil 60 audiosalvestatud reaalset intervjuud. Nii intervjueerijate kui ja vahendi usaldusväärsust testiti kahel korra. Teise testimise käigus selgus, et keskmine ICC on 0,81 ning Cronbach i alfa 0,96. Sarnaselt saksa versiooniga varieerus ICC MITI alaskaalade kaupa vahemikus 0,42 (empaatia) 0,79 (suletud küsimused). Rootsikeelse versiooni adapteerimise protsess kinnitas kokkuvõtvalt, et MITI on koos supervisiooniga kliinilistes struktuurides sobilik vahend koolitamiste protsessis, mis aitab kinnitada ja arendada omandatavaid oskusi (Forsberg, et al, 2008). 3

4 Teemakohane kirjandus: Brueck, R. K., Frick, K., Loessl, B., Kriston, L., Schondelmaier, S., Go, C., Haerter, M., & Berner, M. (2009). Psychometric Properties of the German Version of the Motivational Interviewing Treatment Integrity Code. Journal of Substance Abuse Treatment, 36(1), Forsberg, L., Källmén, H., Hermansson, U., Berman, A. H., Helgason, Á. R. (2007). Coding Counsellor Behaviour in Motivational Interviewing Sessions: Inter-Rater Reliability for the Swedish Motivational Interviewing Treatment Integrity Code (MITI). Cognitive Behaviour Therapy, 36(3), Forsberg, L., Berman, A. H., Källmén, H, Hermansson, U.and Helgason, Á. R. (2008). A Test of the Validity of the Motivational Interviewing Treatment Integrity Code. Cognitive Behaviour Therapy, 1-9 Hendrickson, S. M. L., Martin, T., Manuel, J. K., Christopher, P. J., Thiedeman, T., & Moyers, T. B. (2004). Assessing Reliability of the Motivational Interviewing Treatment Integrity Behavioral Coding System Under Limited Range. Alcoholism- Clinical and Experimental Research, 28, 74A. Moyers, T. B., Martin, T., Manuel, J. K., Hendrickson, S.M.L., & Miller, W. R. (2005). Assessing competence in the use of motivational interviewing. Journal of Substance Abuse Treatment, 28, Moyers, T., Martin, T., Catley, D., Harris, K., & Ahluwalia, J. S. (2003). Assessing The Integrity Of Motivational Interviewing Interventions: Reliability Of The Motivational Interviewing Skills Code. Behavioural and Cognitive Psychotherapy, 31, Pierson, H. M., Hayes, S. C., Gifford, E. V., Roget, N., Padilla, M., & Bissett, R. et al. (2007). An examination of the motivational interviewing treatment integrity code. Journal of Substance Abuse Treatment, 32(1), KAVANDATAVA UURIMISTÖÖ EESMÄRK, KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Uuringu motiveeriva intervjueerimise kodeerimise süsteemi MITI eestindamine ning MI efektiivsest eesmärgiks on adapteerida eesti keelde rahvusvaheliselt tunnustatud motiveeriva intervjueerimise oskuste tagasisidestamist ning efektiivsuse mõõtmist võimaldav kodeerimise süsteem MITI. MITI on käitumuslik kodeerimise süsteem, mis annab vastused küsimusele, kui hästi või halvasti kasutavad praktiseerijad motiveerivat intervjueerimist. MITI võimaldab anda tagasisidet, mis aitab (kliinilistel) praktiseerijatel arendada oma motiveerivaid oskusi. MITI on mõeldud: 1) mõõtma kliinilistes uuringutes MI- alase kohtlemise terviklikkust; 2) andma väljaspool uurimuslikku valdkonda struktureeritud, ametlikku tagasisidet praktiseerijatele selle kohta, kuidas parandada oma oskusi. Eestis on mitmetes riiklikes süsteemides (korrektsioon, tervishoid) kasvanud MI rakendajate koolitamine. Samas pole olemas veel toimivat süsteemi koolitajate oskuste hindamiseks ning tagasisideme andmiseks. Kujunenud olukorras on antud adapteerimise protsess olulise tähtsusega nii MI rakendajate kui ka valdkondade arendajate jaoks olukorra hindamisel ja valdkonna arendamisel. 4

5 Eestindatud süsteem võimaldab jooksvalt tagasisidestada nii koolituste käigus omandatu kui ka hiljem praktiseerimise käigus rakendatavate oskuste määra. Viimasele saab üles ehitada toimiva ja usaldusväärse (kliiniliste) praktikute (psühholoogid, sotsiaaltöötajad, vanglaametnikud, tervisekäitumise nõustajad, haiglate jm terviseteenust pakkuvate asutuste meditsiiniline personal jne) superviseerimise süsteemi. Samuti võimaldab MITI läbi viia usaldusväärseid teadusuuringuid hindamaks ja võrdlemaks MI rakendamist ja selle efektiivsust. 6. UURIMISTÖÖ TEOSTAMISE AEG UURITAVATE JA NENDE VÄRBAMISVIISI TÄPNE KIRJELDUS Uuritavaid (maksimaalselt 45, vanusevahemikus aastat) värvatakse 2010 aastal Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK) poolt Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellimusel HIV- ja narkomaaniaennetuse valdkonnas töötavatele spetsialistidele läbi viidud 1- ja 3-päevase koolituse läbinute hulgast. Koolituse nimekirjad on avalikud ja teada kõigile protsessis osalejatele: koolitaja, kelleks on antud uurimisprojekti juht ning ATAKi ja TAI koolitusspetsialistid. Koolituse läbinute nimekirjade alusel teeb koolitusi koordineerinud TAI koolitusspetsialist kõigile ettepaneku uuringus osalemiseks. Lisaks värvatakse uuritavaid Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud 3-päevase koolituse läbinud ning narkomaania valdkonnas töötavate spetsialistide hulgas. Ettepaneku uuringus osaleda teeb uurimisprojekti juht, kes ühtlasi on olnud ka paljude spetsialistide koolitajaks. Ettepaneku tegemise käigus selgitatakse koolituse läbinutele uuringu eesmärke ning uuringus osalemise vabatahtlikkust. Nõusoleku andnutele selgitatakse täpsemalt uuringu käiku ning võetakse selle kohta informeeritud nõusolek ning. Nõusoleku andnud töötajatele tasakaalustatakse ametikohast ja töö spetsiifikast tulenevalt kõrvale valim nimetatud koolitusel mitteosalenud töötajatest, kelledele tehakse samuti ettepanek osaleda uuringus. Iga grupi suurus on maksimaalselt 15 inimest. Kõikidele uuringus osalemiseks nõusoleku andnud spetsialistidele selgitatakse klientide valimise printsiipe (soovitav klient on mõne oma enda elus olulise muutusega kaalutlemise faasis olev klient) ning klientide vaba tahte arvestamise ja informeeritud nõusoleku võtmise printsiipe. Iga uuringus osalenud ametnik teeb sellest tulenevalt oma valiku ning teeb mõnele intervjuu tingimusi täitvale kliendile ettepaneku igapäevase töö käigus toimuva vestluse lindistamiseks. Intervjuu lindistatakse vaid selle kliendiga, kes on andnud nõusoleku oma vestluse salvestamiseks ja selle läbi oma nõustaja uuringus osalemise toetamiseks. Esmane kontaktivõtt uuringus potensiaalsete osalejatega toimub i teel, millele järgnevad meilile reageerinud inimestega selgitusteks ning nõustamiseks ja nõusoleku võtmiseks täiendavad kontaktid (meili, telefonivestluste ja vajadusel ka personaalsete kohtumiste läbi). Samuti informeeritakse uuringu toimumisest uuringus osalejate ülemusi tagamaks info objektiivset liikumist ning uuringus osalemise korral toetuse. Uuringus osalemine osalejatele lisakoormust kaasa ei too. Osalejad saavad teha oma igapäevatööd, mille käigus salvestavad sellest ühe väikse osa (1-2 vestlust). Ainsad 5

6 täiendavad tegevused on mõelda ja kaaluda, kes nende klientidest sobiks paremini intervjuu läbiviimiseks ja küsida neilt luba. Valitavad uurimisalused isikud on sobilikud antud teema jaoks mitmetel põhjustel. Kuna tegemist on koolitusel omandatud oskusi mõõtva süsteemiga, siis on vaja uurimisalusteks neid isikud, kes on koolituse läbinud ja kes rakendavad neid oskusi. Eestis on antud ajahetkel selliseid koolitusi suuremal määral toiminud ainult Justiitsministeeriumi ja TAI haldusalas. Konkreetse sihtgrupi valiku tingis asjaolu, et ATAK i vahendusel MI koolituse tellija (TAI) on huvitatud valdkonna teaduspõhisest arendamisest. Muuhulgas võimaldab see tulevikus välja töötada koolitatavate oskuste ja arengu toetamiseks mõeldud selgel alusel tagasiside ja supervisiooni süsteemi. Samuti on oma koolituste efektiivsuse usaldusväärsest mõõtmisest huvitatud SKA ATAK. Sihtgrupi - teadususliku uurimistöö kogemusega inimesed - valiku tingis ka asjaolu, et uurimistulemusi on võimalik tutvustada kevadel toimuval rahuvusvahelisel HIV/AIDS teaduskonverentsil. Antud uuringu edukas läbiviimine aitaks kaasa kahele olulisele teemale: - saada töökorda mõõdik, mis võimaldab arendada nii Eestis laiemalt kui ka konkreetses institutsioonis rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja toimivat meetodit; - tutvustada Eesti olukorda rahvusvahelisel tasemel. 8. UURIMISMETOODIKA TÄPNE KIRJELDUS Tegemist on nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse läbilõikeuuringuga: 1. MITI tõlkimine toimub manuaali eesti keelde ja tagasi inglise keelde tõlge. Manuaali inglisekeelne versioon on lisatud avaldusele. 2. Kodeerijate treenimine intervjuusid õpetatakse kodeerima liikmeline grupp inimesi, kellest osa on MI praktiseerijad ja osad omandavad magistri- ja doktorikraadi psühholoogias. Seega, uuringu läbiviimiseks koolitatakse välja ekspertrühm kasutama MI kodeerimise manuaali.. 3. Intervjuude kodeerimine toimub koolitatud ekspertrühma poolt eesti keelde tõlgitud manuaali abil uuringus osalejate poolt läbi viidud ja salvestatud motiveerivate intervjuude kodeerimine. Kodeeritakse igast intervjuust esimesed 20 minutit. Salvestiste põhjal toimub esitatud intervjuust empaatia/arusaamise; koostöö; esilekutsumise; autonoomia toetamise; eesmärgipärasuse; info jagamise; MI le kohase (loa küsimine, kinnitamine, kontrolli rõhutamine, toe avaldamine) ja mittekohase (nõu andmine, vastandumine, suunamine, juhtimine) käitumise, peegelduste, avatud ja suletud küsimuste, kinnituste ning kokkuvõtete tegemise määra välja toomine ja analüüs. Iga intervjuud hindab vähemalt 2 kodeerijat, kodeerijate paarid vahelduvad selliselt, et kõigil oleks võimalik kõigiga olla paaris vähemalt ühe intervjuu kodeerimisel. Intervjuude kodeeringute põhjal arvutatakse välja kodeeringute usaldusväärsus (Intra-class Correlation Coeficent ICC; Coheni cappa) ja skaalade sisemine reliaablus (Cronbach s alfa) 4. MITI adapteerimine - toimub kodeeritud intervjuude põhjal MITI eesti keelse versiooni usaldusväärsuse testimine. Selles etapis vaadeldakse intervjuusid kogumina ning eesmärgiks on saada vastust küsimustele, kas tõlgitud vahend töötab sarnaselt originaalversiooniga ning 6

7 kas selle põhjal on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi rakendajate oskuste kohta. Juhul, kui kinnitust ei saada, siis järgmisesse etappi liikuda ei saa. 5. MI intervjuude efektiivsuse uuring toimub uuringus osalenud erineva koolituse tasemega intervjueerijate (1-päev, 3-päeva ja kontrollgrupp) intervjuudest välja kodeeritud oskuste esinemise määra võrdlus. Erineva oskuse esinemise määra eelduseks on asjaolu, et MI näol on tegemist konkreetse koolituse käigus õpetatavate praktiliste suhtlemisoskustega. Kuna tegemist on läbilõikeuuringuga, sest võimaluste (MITI eestikeelse versiooni) puudumisel pole kaardistatud uuringus osalejate oskuste rakendamise taset enne koolitust, siis selleks tasakaalustatakse võrdluseks kõrvale samaväärse töökogemusega grupp neist, kes pole koolitust saanud ja kes seetõttu idee järgi mõõdetavaid oskusi ei rakenda. Koolitust ennast on erinevatele gruppidele (st ka erinevatele inimestele) läbi viidud erineva pikkusega (1 ja 2+1 päev), kus kolmas päev toimus alles peale seda, kui osalejad olid saanud oma oskusi praktiseerida ja kaardistada (kas salvestise või kirjapandud analüüsi näol). Samuti said nad selle pinnalt ka supervisiooni. Eelnevat arvesse võttes võib eeldada, et viimasel juhtumil peaksid osalejad olema oma oskustes vilunumad ning seetõttu võrreldakse neid võimalusel eraldi rühmadena. Juhul kui intervjuude hulk jääb eraldi rühmade moodustamiseks väikeseks, vaadeldakse erinevate koolituste läbinuid koos ja võrreldakse mitteläbinutega. 6. Uuringus osalejatele tagasiside andmine toimub kodeeritud intervjuude põhjal etteantud vormil oskuste esinemise määra kohta nii kirjaliku kui ka vajadusel suulise tagasideme andmine ja osalejate supervisioon. Andmed (intervjuud ja nende põhjal tehtud kodeeringu tulemused) säilitatakse kodeeritud kujul elektrooniliselt turvakoodidega varustatud mälupulgal, mis ei võimalda kõrvalistel isikutel ligipääsu infole (juhul, kui see peaks sattuma võõrasse valdusesse). Infokandja asub vastutava uurija valduses tema töökohal Sisekaitseakadeemias, mille hooned on video- ja inimvalve all. Vastutav uurija vastutab andmete säilimise ning turvalisuse eest. Andmeid säilitatakse maksimaalselt 2 aastat, kuna võib tekkida vajadus kordusuuringute ja võrdluste jaoks. Andmeid kasutatakse Tallinnas toimuvale rahvusvahelisele HIV/AIDS konverentsile ettekande ettevalmistamisel ning MITI adapteerimise teemalise rahvusvahelise teadusartikli publitseerimise ettevalmistamisel. Adapteerimiseks on küsitud luba süsteemi autorilt Theresa Moyers, Ph.D. (tmoyers@unm.edu), ning konsulteeritud on varemalt analoogse adapteerimise protsessi läbi viinud Rootsi kolleegidega nt Lars Forsberg, Ph D (Lars.Forsberg.3@ki.se). Protsessi toetab vabatahtlikkuse printsiibil (tasuta) MITI kodeerijate kauaaegne koolitaja, superviisor ning süsteemi valideerija Ray Gingerich, Center for Strength-Based Strategies Senior Associate (rjgingerich@gmail.com). Manuaal on arenemisjärgus, uuringute ja arenduse huvides tasuta kasutamiseks (vt lisatud manuaal). 9. UURIMISTÖÖ EETILISTE ASPEKTIDE KIRJELDUS Kas on riske uuritavatele kui suured need riskid on? uuritavatele otseseid riske ei ole, sest uuringu tulemustest ei sõltu nende elus midagi ehk uuring ei ütle midagi nende kohta, vaid selle kohta mil määral nad oma igapäevatöös üht või teist omandatud võtet kasutavad ehk kuidas konkreetne tööriist antud isiku käest töötab. Vastupidiselt, läbi uuringus osalemise saavad osalejad enda jaoks olulist tagasisidet selle kohta, kuidas neil oskuste rakendamisel läheb. Ainus probleemkoht, mida saab siinkohal välja tuua on see, et nt juhul, 7

8 kui kellegi tulemused on väga kasinad, aga ta on väga püüdnud, siis sellist tagasisidet võib olla emotsionaalselt rakse saada. Selle riski maandamiseks näeme ette, et tagasidet anname personaalselt ning sellega käib vajadusel kaasas supervisioon. Kas on ohte uuritavate õiguste ja inimväärikuse rikkumiseks? Oma uuringus lähtume vabatahtlikkuse printsibist, uuringus osalemiseks tehakse ettepanek õigusega sellest võimalusest igal hetkel loobuda. Kuna tegemist on vestluse lindistusega, siis on uurimuse lahutamatu osa on selgitamine ja kõigilt osalejatelt informeeritud nõusoleku küsimine ning kuna uurime oskuste rakendumist, mitte isikuid ja nende omadusi ja andmed edastame anonüümselt ja üldistatult, siis korrektsel uuringu läbiviimisel ohte inimeste õiguste ja inimväärikuste rikkumiseks ei ole. Kas on konfidentsiaalsuse ja privaatsuse riske? otseselt ei ole, sest andmed käsitleme anonüümselt ja üldistatult. Nõusoleku lehti ning osalejate nimesid näevad maksimaalselt kolm uuringu läbiviijat, koordinaatorit ning nende inimeste ring on konkreetsete nimedega piiritletav. Uuringus analüüsitakse ainult nõustajate kasutatavaid tehnikaid, ei kajastu kuskil ka midagi muud kliendiga seonduvat kui vaid see, et tegemist on sõltuvuses olevate inimeste nõustamise juhtumitega. Küll võib leida mõne võimaliku kaudse riski. NT kuna antud juhul on tegemist suhteliselt väikse ja piiratud valimiga (need, kes on läbinud kursused ei ole palju), siis on võimalik välja nuputada osalejate ring, kui kellelgi, kellele on teada, kes on osalenud koolitustel, selleks soovi peaks olema, mis on omakorda väga kitsas isikute ring. See saab olema ka kindlasti üks küsimuste ring, mille me osalejatega nõusoleku küsimise käigus läbi arutame. 10. TEAVE SAMA PROJEKTI VARASEMATEST VÕI SAMAAEGSETEST HINDAMISTEST VÕI HEAKSKIITMISTEST MUJAL. Antud projekt on esmakordne. 11. LISAD: 11.1 Vastutava(te) uurija(te) CV(d) 11.2 Uuritava või tema eestkostja informeerimise ja teadliku nõusoleku vormid kliendile ja nõustajale 11.3 Revised Global Scales: Motivational Interviewing Treatment Integrity (MITI 3.1.1) 8