AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST 0 Küsitlus 18 - a. elanikkonna seas Turu-uuringute AS August/September 0
Sisukord SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE... SUMMARY... METOODIKA ÜLEVAADE... 1 Valim ja vastaja valik... Küsitlustöö... Andmetöötlus ja valimivea hinnang... Vastanute struktuur...1 Uuringu teostajad...1 TULEMUSED...1 1 Eurotoetuse alane teadlikkus...1 Euroopa Liidust toetust saavad valdkonnad...1 Struktuuritoetuse tuntus...1 Struktuuritoetust saavad valdkonnad...0 Struktuuritoetuse peamine eesmärk... Eurotoetuse mõju Eesti majandusele... Eurotoetuse mõju majandussurutisest ülesaamisele... 8 Valmisolek esitada taotlus eurotoetusele... Toetusfondide spontaanne tuntus...8 Toetusfondide aidatud tuntus... Eurotoetuse suurus aastatel 00-01...1 1 Rakenduskavade tuntus...1 1 Toetust vahendavate asutuste spontaanne tuntus... Turu-uuringute AS
1 Toetust saanud objektide ja tegevuste tuntus... 1 Infokanalid... 1 Struktuuritoetuse kodulehe külastamine... 1 Hinnangud kodulehele...8 18 Eurotoetuse andmise selgus ja läbipaistvus.... 1 Logode tuntus... 0 Eurotoetust tutvustava kampaania märgatavus... 1 Mängus osalemine... Turu-uuringute AS
SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud 0. 0. Augustini 0 elanikkonna seas läbiviidud uuringu põhjal. Uuringu eesmärgiks oli selgitada: Elanike kursisolu Euroopa liidu struktuuritoetustega Toetust saavate valdkondade tuntus Elanike suhtumine eurotoetuste eesmärkidesse, hinnang nende kasutegurile Eurotoetust väljastavate fondide ja nende sümboolika tuntus Senised ja tulevikus soovitavad infokanalid, toetuste jagamise läbipaistvus Muutused tulemustes võrreldes varasemate uuringutega Uuringule vastas vastajat. Uuringu aruanne annab ülevaate tulemustest nii teksti kui jooniste kujul. Lisatud on tabelmaterjal taustandmete lõigetes (nt. sugu, vanus, elukoht jms.) ning uuringu läbiviimisel kasutatud ankeet. Aruandes toodud võrdlused aastatega 00-00 põhinevad erinevate uuringufirmade poolt tehtud uuringute tulemustel. Tulemuste analüüsimisel tuleb meeles pidada, et uuringu läbiviimise metoodika ja ka mõne küsimuse sõnastus on aja jooksul muutunud. Käesolev uuring on kõige paremini võrreldav aastatel 008 ja 00 läbiviidud uuringutega. Muudatustele küsimuste sõnastuses, mis võivad tulemusi mõjutada, on viidatud tekstis edaspidi. Turu-uuringute AS
KOKKUVÕTE 88% Eesti elanikest on kursis, et riik saab Euroopast toetusrahasid. Võrreldes eelmise uuringuga aastal 00 on elanike teadlikkus suurenenud %. Sarnaselt eelmisele aastale on ka praegu toetusega vähem kursis peamiselt kolm elanikkonna rühma - mitte-eestlased, madalama haridustasemega inimesed Virumaa elanikud. Spontaanselt kõige tuntumad valdkonnad toetuse saamise osas on jätkuvalt põllumajandus (%), teede-ehitus (%) ja haridus/teadusvaldkond (1%). Sel aastal nimetati eelmisest aastast mõnevõrra vähem põllumajandust ja sotsiaalvaldkonda. Struktuuritoetusega on kursis % elanikest, % seda ei tea ja 1% ei oska vastata. Võrreldes eelmise aasta uuringu tulemustega on struktuuritoetuse tuntus märgatavalt paranenud - viimati oli see näitaja %. Selgus, et % vastajatest ei tea toetusest rohkem kui vaid selle nime. Mitmed vastajad väitsid, et teavad küll eurotoetuse olemasolust, kuid mõiste "struktuuritoetus" on neile võõras. Aidatult teatakse eurotoetust saavatest valdkondadest kõige paremini teesid/raudteid/sadamaid (tuntus 8%), põllumajandust (8%), keskkonnahoidu (8%) ja regionaalarengut (80%). Oluliselt tõusnud on kultuuri valdkonna tuntus - eelmisel aastal teadis seda 8%, nüüd juba % vastanutest. Toetuste peamiseks eesmärgiks teatakse olevat majanduse jätkusuutlik areng, mida nimetas 8% vastanutest. Küllalt palju oli ka inimesi, kes peavad eurotoetuse üheks eesmärgiks eurole üleminekut (%). Võrreldes eelmise aastaga on nüüd mõnevõrra sagedamini märgitud toetuse eesmärgiks vaesuse vähendamist ja tööhõive parandamist. Eurotoetuse mõju Eesti arengule hindavad vastajad jätkuvalt valdavalt positiivseks (8%), sealjuures 1% peab seda väga positiivseks Tulemustest selgub, et valmisolek eurotoetuse taotlemiseks on märgatavalt suurenenud - kui eelmisel aastal oli selleks valmis %, siis nüüd on see näitaja %. Väga huvitatud on eurotoetust taotlema noored: vanuses 18- a. on valmisolek selleks 0%. Lisaks on positiivsemalt meelestatud kõrgharidusega inimesed, kõige väiksemasse ja ka kõige suuremasse sissetuleku gruppi kuuluvad inimesed. Struktuurifondide spontaanne tuntus on jätkuvalt üsna madal - % elanikest ei oska nimetada mitte ühtegi fondi. Eelmise aastaga võrreldes on fondide tuntus isegi vähenenud - teatakse küll toetusi üldisemalt ja ka konkreetseid objekte, mis on toetust saanud kuid ei ole märgatud fondide konkreetseid nimesid. Fondidest on kõige tuntum Euroopa Sotsiaalfond (nimetus esines peamiselt kujul: Sotsiaalfond) millele järgneb Euroopa Regionaalarengu Fond. Fondide aidatud tuntus on oluliselt suurem, kui spontaanne tuntus. Kõige paremini on tuntud Euroopa Regionaalarengu Fond, mida teab % kõigist vastajatest. Järgnevad Euroopa Sotsiaalfond (%) ja Ühtekuuluvusfond (1%). ja Turu-uuringute AS
Võrreldes eelmise aastaga on Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Sotsiaalfondi tuntus elanike seas paranenud, Ühtekuuluvusfondi tuntus on jäänud samale tasemele. Eurotoetuse summa suurust aastaks 00 01 teab 1% elanikest. Võrreldes eelmise aastaga on toetuse summa tuntus suurenenud %. Eurotoetusi väljastavate asutuste seas nimetati kõige sagedamini PRIAt (% vastanute poolt), millele järgnesid EAS (1%) ja ministeeriumid (%). Suur hulk vastajaid - % - ei osanud üldse küsimusele vastata. Võrreldes aastaga 00 suuri muudatusi tulemustes märgata ei ole. Veidi on suurenenud PRIA tuntus ja poole sagedamini nimetati kohalikke omavalitsusasutusi Kui toetust väljastavate asutuste tuntus ei ole kuigi suur, siis oluliselt paremini teatakse toetust saanud objekte. Sarnaselt varasemate uuringutega on kõige enam silma jäänud teedeehituse projektid, mida nimetas % vastanutest. Sagedamini teatakse ka haridusega, koolide ja lasteaedadega, seotud projekte, põllumajandusprojekte ja veevärgiga seotud projekte. Jätkuvalt on vastajatele kõige olulisemaks eurotoetuse alaseks infokanaliks televisioon. Järgnevad võrdselt raadio ja internet ning üleriigilised ajalehed. Televisioon on alates aastast 00 olnud kõige olulisemal kohal. Aastatega on järjest suurenenud interneti osatähtsus. Samal ajal on veidi vähenenud üleriigiliste ajalehtede osatähtsus. Strultuurifondide internetilehekülge on külastanud vaid % vastanutest. Kõige enam on lehekülge külastanud kõrgharidusega vastajad (1%), kõige kõrgema sissetulekuga vastajad (%) ning Tallinna elanikud (1%). 1% vastajatest pidas kodulehel olevat informatsiooni piisavaks ja selgeks, 1% hindas seda pigem mittepiisavaks ja % olid neutraalsel positsioonil. Ligikaudu võrdselt on elanike seas neid, kes hindavad eurotoetuse jagamist avatuks ja selgeks kui ka neid, kelle arvates see nii ei ole (% vs. 8%). Üsna suur on selle küsimuse puhul ka vastamata jätnute osakaal %. Tulemuste võrdlusest eelmise aastaga selgub, et ka siis oli tulemus üsna samasugune, olulist muudatust toimunud ei ole. % elanikest leiab, et eurotoetus läheb õigetesse valdkondadesse kuid 1% leiab, et see nii ei ole. Toetuste jagamisega mitterahulolevad vastajad tunnistasid peamiselt, et neil on asjade seisust liiga vähe informatsiooni. Korruptsiooni tõi neist välja % ja taotlemise keerukust 8% vastanutest. Eurotoetust tutvustavast suvisest mängust oli teadlik vaid % elanikest. Vastajaist, kes on teadlikud eurotoetusest, oli mängust teadlik %. Neist, kes on mängust teadlikud, osales selles %. Enamus vastajatest märkis, et nad ei osale kunagi taolistes mängudes või et see ei huvita neid. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti elanikkond on päris hästi kursis eurotoetuse temaatikaga. Kuigi sõna struktuuritoetus ja konkreetsed toetusi väljastavad fondid ei ole väga tuntud, teatakse päris hästi toetust saanud konkreetseid objekte ja valdkondi. Samuti on oluliselt suurenenud elanike valmisolek taotleda ise eurotoetusi. Turu-uuringute AS
SUMMARY 88% of the population of Estonia are aware of the fact that the state receives European Union Structural Assistance. Compared with previous research carried out in 00, awareness of this within the populace has increased by %. As was the case one year ago, at the present time, three predominant demographic groups are less aware of cash benefits non-ethnic Estonians, people with a lower level of education and residents of the Virumaa districts. At first glance the most prominent areas where EU Structural Assistance has been granted are still agriculture (%), road construction (%) and education/science (1%). This year the agriculture and social spheres have appeared somewhat less than in the previous year. % of the population are aware of EU Structural Assistance; % are not aware of this and 1% cannot answer. Awareness of structural cash benefits has significantly improved this year last year it stood at %. It has become clear that % of the respondents did not know about EU Structural Assistance over and above the fact that they existed. Some respondents maintained that they did know about existence of European financial support, but the term Structural Assistance was not familiar to them. Those people who have been supported are most aware of the following fields in which assistance is received: roads/railways/harbours (awareness stands at 8%), agriculture (8%), preservation of the environment (8%) and regional development (80%). Awareness of the cultural sphere has improved significantly in the previous year it was known by only 8% of respondents, rising to % today. The main objective of Structural Assistance is known to be the continuous development of the economy, which was stated by 8% of the respondents. There are many people who consider the major objective of EU Structural Assistance to be the transition to the Euro (%). Compared with the previous year, at the present time the fall in poverty and improvement of the employment situation have been named somewhat more often as the objectives of Structural Assistance. The influence of EU Structural Assistance upon the development of Estonia is still assessed by the respondents as being mainly positive (8%), whereas 1% considers it to be very positive. It becomes clear from the results that readiness to apply for EU Structural Assistance has significantly increased if in the previous year % were ready for this, then now this indicator is %. Young people are particularly interested in applying for EU Structural Assistance: in the age group from 18 to readiness for this stands at 0%. In addition, people with higher education and people who belong to the group Turu-uuringute AS
with the lowest and the highest incomes, have a more positive attitude towards applying. Spontaneous awareness of structural funds is still quite low - % of the population cannot name any of the funds. Compared with the previous year awareness of the funds has even decreased EU Structural Assistance is known in more general terms and also some definite objects, which have received assistance, but the concrete names of the funds have not been mentioned. The most well-known is the European Social Fund (the name mostly was stated as Social Fund ) followed by the European Regional Development Fund. Awareness of the funds of those who have been assisted by them is significantly higher than independent awareness. The most well-known is the European Regional Development Fund, which is known by % of all the respondents. The European Social Fund (%) and the Cohesion Fund (1%) follow. Compared with the previous year the awareness of the European Regional Development Fund and the European Social Fund has improved among the population; the awareness of the Cohesion Fund has remained at the same level. The amount of EU Structural Assistance for 00 01 is known by 1% of the population. Compared to the previous year the awareness of the amount of EU Structural Assistance has increased by %. Among the institutions allocating EU Structural Assistance the most frequently named was Estonian Agricultural Registers and Information Board (PRIA) (% of the respondents), followed by Enterprise Estonia (EAS) (1%) and the ministries (%). A large amount of the respondents, %, could not answer the question at all. When compared with 00, there have been no great changes in results. The awareness of PRIA has increased a little, and the local municipalities have been mentioned 1. times more frequently. Even though the awareness of the institutions allocating EU Structural Assistance is not high, the objects which have been receiving assistance are significantly betterknown. As in the previous research, the most noticed were road construction projects, which were named by % of the respondents. Projects related to education, schools and kindergartens, agricultural projects and projects related to water networks also enjoy a higher profile. Television is still the most important source of information for the respondents regarding EU Structural Assistance. Radio, Internet and national newspapers follow at the same level. Television has been the most significant channel since 00. The importance of the Internet has been continuously increasing for years. At the same time the importance of national newspapers has somewhat decreased. EU Structural Assistance homepage has been visited by only % of the respondents. The respondents with a higher education have visited this homepage the most (1%), along with the respondents with the highest income (%) and the inhabitants of Tallinn (1%). 1% of respondents considered the information on the homepage to be sufficient and clear, 1% assessed it to be insufficient and % of the respondents were neutral on the issue. Among the population there is approximately the same amount of those who assess the distribution of EU Structural Assistance to be open and clear, and those who think it is not so (% v. 8%). The proportion of those who did not respond to that question is also quite substantial %. It becomes clear when comparing the results to those of the previous year that also then the result was quite similar, no significant changes have occurred. Turu-uuringute AS 8
% of the population thinks that EU Structural Assistance goes to the right places, but 1% find that this is not so. The respondents who are not pleased with the distribution of EU Structural Assistance have mainly admitted that they have too little information about the state of affairs. % of them mentioned corruption and 8% of the respondents mentioned the complexity of applying. Only % of the population were aware of the EU Structural Assistance media campaign held in July and August. % of the respondents, who were aware of EU Structural Assistance, were aware of the campaign. % of those, who were aware of the campaign, had participated in it. The majority of the respondents mentioned that they never participate in such events or that they are not interested in them. In conclusion, it may be said that the population of Estonia is quite aware of EU Structural Assistance. Even though the term Structural Assistance and the funds allocating EU Structural Assistance are not well known, concrete objects and areas which have received EU Structural Assistance are known quite well. Furthermore, the readiness of the population to apply for EU Structural Assistance has significantly increased. Turu-uuringute AS
METOODIKA ÜLEVAADE 1 Valim ja vastaja valik Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 18- aastat (Eesti Statistikaameti andmeil 1. jaanuari 0 seisuga 0 1 inimest). Valimi suurus on 00 inimest. Vastajad leiti juhuvaliku alusel, et tagada kõikide Eesti maakondade ja asulatüüpide proportsionaalne esindatus küsitlusvalimis. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmebaasi alusel. Juhuvaliku esimeses etapis leiti 0 valimipunkti üle Eesti ja teises etapis igas valimipunktis konkreetsed intervjueeritavad. Valimipunktide asukohad maakonniti ning asulatüüpide suhtes on paika pandud toetudes elanikkonna reaalsele jagunemisele. 0 valimipunkti kasutamine elanikkonna küsitluste puhul tagab küsitluspunktide piisava hajutatuse Eesti territooriumil. Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud aadress esimese intervjuu läbiviimiseks. Edasi liigutakse kindla sammu alusel iga kolmas korter või iga teine eramaja -, et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus. Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 18-aastane. Kui mehi kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist. Küsitlustöö Küsitlusmeetodina kasutati silmast-silma personaalintervjuud standardiseeritud ankeedi abil. Intervjuud viidi läbi vastajate kodudes eesti ja vene keeles. Küsitlustöös osales vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Küsitlus viidi läbi perioodil 0. 0. augustini 0. Ankeedis kasutati osade küsimuste puhul filtreid. Näiteks spetsiifilisemad küsimused struktuurifondide nimede ja eesmärkide kohta esitati vaid vastajatele, kes on struktuuritoetustest teadlikud. Üldisemat laadi küsimused esitati kõigile vastajatele. Ülevaade küsitlustööst: Läbiviidud intervjuud Külastatud aadressid 80 Korduvvisiite Turu-uuringute AS
Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 1 Kontakt puudub 10 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus Keelduti kontaktist 1 Sihtisik keeldus intervjuust Küsitlustöö kontrollimiseks saadeti välja 0 kontrollkirja, et selgitada, kas kõik küsitlejad ka reaalselt esitatud aadresse külastasid ja intervjuu täies ulatuses läbi viisid. Kontrollimine kinnitas küsitlustöö korrektsust. Andmetöötlus ja valimivea hinnang Uuringuandmete töötlemiseks kasutati andmetöötlusprogrammi SPSS.. Pärast küsitluse lõppemist võrreldi küsitletute sotsiaaldemograafilist koosseisu valimis ettenähtuga ja teostati kadude tasandamiseks andmete kaalumine teoreetilise mudeliga vastavaks. Kaalumisel arvestati soo, vanuse ja regiooni faktorit. Uuringu tulemused on laiendatavad kogu Eesti elanikkonnale, veaprotsent ei ületa,0%. Valimivea piirid % usaldusnivool on välja toodud tabelis 1: Tabel 1. Valimivea piirid % usaldusnivool Valimi suurus 0% 8% 0% % 0% % 0% 1% % % % % 0,% 0,% 0,%,% 8,0%,8%,%,1% 18,% 1,1%,% 8,8% 0 1,1% 1,0% 1,% 0,0% 0,08% 18,8% 1,% 1,% 1,1%,%,8%,1% 0 1,8% 1,88% 1,% 1,0% 1,0% 1,% 1,1% 1,8%,%,80%,%,01% 0 1,% 1,% 1,18% 1,8% 1,0% 1,% 1,0%,0%,0%,%,%,% 0 1,8% 1,8% 1,8% 1,% 1,0% 1,00%,0%,0% 8,1%,0%,%,88% 0 1,% 1,% 1,% 1,0%,%,%,1%,0%,%,1%,%,% 0,1%,1%,8%,1%,%,1%,% 8,%,0%,%,00%,8% 80,%,%,%,%,0%,% 8,%,8%,%,8%,%,0% 0,%,%,1%,8%,% 8,% 8,%,8%,0%,0%,%,8% 0,80%,%,0%,% 8,8% 8,%,8%,00%,88%,%,%,% 1,%,%,1% 8,1% 8,% 8,0%,%,%,1%,0%,1%,% 10 8,% 8,% 8,% 8,% 8,0%,%,1%,%,%,0%,0%,0% 8,% 8,% 8,% 8,0%,88%,%,8%,1%,1%,%,%,1% 10 8,00% 8,00%,8%,%,%,%,0%,1%,80%,%,%,% 00,%,%,%,1%,%,00%,%,%,1%,0%,% 1,% 00,%,%,%,%,18%,0%,%,0%,%,% 1,% 1,8% 00,8%,8%,%,18%,01%,%,0%,1%,% 1,1% 1,% 1,% 800,%,%,%,0%,1%,00%,%,%,08% 1,1% 1,18% 0,% 1 000,0%,0%,0%,%,8%,8%,8%,1% 1,8% 1,% 1,0% 0,8% Näide: 00 vastajaga uuringu tulmuste veaprotsent jääb vahemikku 0,8 -,0 Turu-uuringute AS
Vastanute struktuur Vastanute profiil n= SUGU: Mees Naine VANUS 18- - - 0 HARIDUS alla keskhariduse 1 kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus 1 REGIOON Tallinn Põhja-Eesti (Harju, Rapla, Järva) 1 0 Lääne-Eesti (Hiiu, Saare, Lääne, Pärnu) Tartu-Piirkond (Tartu, Jõgeva) Lõuna-Eesti (Põlva, Valga, Võru, Viljandi) Virumaa ASULATÜÜP Pealinn 1 1 1 0 Suur linn Maakonnakeskus 1 Muu linn, alev, alevik Küla RAHVUS Eesti 0 Muu NETOSISSETULEK KUUS kuni 000 8 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr sissetulekut ei ole keeldub avaldamast % 0 0 0 0 0 0 0 80 Toodud joonis annab ülevaate vastanute struktuurist. Joonisel esitatud gruppe vaadeldakse ka uuringu tulemuste täpsemal analüüsimisel. Sissetuleku osas vaatleme peamiselt vastaja isiklikku netosissetulekut ühes kuus. Turu-uuringute AS 1
Uuringu teostajad Uuringu läbiviimisel osalesid: Tellija poolne kontaktisik: Aruanne: Küsitlustöö juhtimine, valim: Andmesisestuse juhtimine: Andmetöötlus: Helen Ojamaa Karin Reivart Marina Karpištsenko Asta Pajos Kaire Siimon Turu-uuringute AS 1
TULEMUSED 1 Eurotoetuse alane teadlikkus Küsimus: Kas te olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? Üldiselt on Eesti elanikud Euroopa Liidult toetuse saamisega hästi kursis - 88% vastas küsimusele jaatavalt. % ei ole toetustega kursis ja % ei oska küsimusele vastata. Võrreldes eelmise uuringuga aastal 00 on elanike teadlikkus suurenenud %. Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 0 (n=) 88 00 (n=) 8 008 (n=) 88 8 00 (n=8) 1 00 (n=) 8 00 (n=00) 88 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% % Sarnaselt eelmisele aastale on ka praegu toetusega vähem kursis peamiselt kolm elanikkonna rühma - mitte-eestlased, madalama haridustasemega inimesed ja Virumaa elanikud. Nii on mitte-eestlastest toetusega kursis 80%, alla keskharidusega inimestest 8% ja Virumaa elanikest samuti 80%. Lisaks võib öelda, et eurotoetuse alane teadlikkus on vähesem vanemate elanike seas - vanuserühmas - on see 8%. Samuti on see madalam väiksema sissetulekuga inimeste seas - gruppides sissetulekuga kuni 000 kr. ja 000-000 Kr. on teadlikkus 81%. Turu-uuringute AS 1
jah Kursisolu eurotoetusega ei KÕIK Ei oska öelda SUGU: Mees Naine VANUS 18- - - HARIDUS alla keskhariduse kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu-Piirkond Lõuna-Eesti Virumaa ASULATÜÜP Pealinn Suur linn Maakonnakeskus Muu linn, alev, alevik Küla RAHVUS Eesti Muu SISSETULEK KUUS kuni 000 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr 88 88 88 88 1 8 8 88 88 8 0 8 80 88 8 8 8 1 0 80 81 0 81 1 8 8 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0% 0% 0% 0% 80% 0% Turu-uuringute AS 1
Euroopa Liidust toetust saavad valdkonnad Neile, kes olid kursis Euroopa Liidust toetuse saamisega, esitati küsimus: Palun nimetage valdkondi, mis Euroopa Liidust toetust saavad. Vastata paluti spontaanselt, variante ette ei antud. Võib öelda, et üldtulemus ei erine oluliselt eelmise uuringu tulemusest. Spontaanselt kõige tuntumad valdkonnad toetuse saamise osas on jätkuvalt põllumajandus (%), teede-ehitus (%) ja haridus/teadus (1%). Sel aastal toodi eelmisest aastast mõnevõrra vähem välja põllumajandust ja sotsiaalvaldkonda. Muude vastuste seas nimetati järgnevaid: omavalitsusasutused, turundus, kalandus, metsandus, integratsioon, restaureerimine, laste mänguväljakud, kõik valdkonnad jmt. Eestlaste ja mitte-eestlaste vastustes näeme mõningaid erisusi. Nii oskas eestlastest % välja tuua põllumajanduse valdkonna, mitte-eestlastest teadis seda vaid %. Seevastu sotsiaalvaldkonda (sh tööhõivet) nimetas 1% küsimusele vastanud mitte-eestlastest kuid ainult % eestlastest. Valdkonnad, mis saavad EL toetust (n=8) 00 0 Põllumajandus, kalandus teed, raudteed haridus, teadus majandus, ettevõtlus, tööstusettevõtted kultuur sotsiaalvaldkond, töötud ehitus, renoveerimine keskkond, looduskaitse külad, maaelu, regionaalareng veevärk ja kanalisatsioon turism energeetika sport muu vastamata 8 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 % 0 0 0 Turu-uuringute AS 1
Struktuuritoetuse tuntus Küsimused: 1. Kas te teate või olete kuulnud midagi eurotoetusest ehk Euroopa Liidu struktuuritoetusest?. Mida te teate või olete kuulnud eurotoetusest? Avatud küsimus. Struktuuritoetusega on kursis % elanikest, % seda ei tea ja 1% ei oska vastata. Vanuse lõikes vaadeldes selgub, et kõige suurem on teadlikkus keskmises vanuserühmas - a. (%). Oodatult on kõrgharidusega vastajad struktuuritoetusega paremini kursis (1%) kui madalama haridustasemega inimesed. Piirkondadest võib positiivsena välja tuua Tartu piirkonna (Tartu maakond ja Jõgevamaa) kus tuntus on %. Samuti on teadlikkus suurem kõige suurema sissetulekuga vastajate grupis - 8%. Keskmisest madalam on elanike teadlikkus madalama haridustasemega ja piirkonniti Tallinna ja Virumaa elanike seas. Vaatleme struktuuritoetuse tuntust võrreldes eelmistel aastatel läbiviidud uuringutega. Eelmisel kahel aastal (00 ja 008) esitati antud küsimus järgnevas sõnastuses: "Kas te teate või olete kuulnud midagi Euroopa liidu struktuuritoetusest? Selgituseks: struktuuritoetust annavad struktuuri- e, tõukefondid ja Ühtekuuluvusfond." Selgub, et tänavu on struktuuritoetuse tuntus märgatavalt tõusnud. Tõenäoliselt on tulemuse paranemisel oma osa nii tuntuse tegelikul suurenemisel seoses eurole ülemineku lähenemisega kui osalt ka küsimuse sõnastuse muutmisega. Samuti on vähenenud vastajate arv, kes ei oska öelda, kas ta on midagi kuulnud struktuuritoetusest. Kas olete kuulnud EL struktuuritoetusest (+ se lgitus)? 0..eurotoetusest e. EL struktuuritoetusest? N=kõik vastajad jah ei ei oska öelda 0 (n=) 1 00 (n=) 008 (n=) 1 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% Turu-uuringute AS 1
Kas olete kuulnud eurotoetusest e. EL struktuuritoetusest? n= jah ei Ei oska öelda KÕIK 1 SUGU: Mees 1 Naine 1 1 VANUS 18-1 - 0 1-8 1 HARIDUS alla keskhariduse 1 1 kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. 1 kõrgharidus 1 1 REGIOON Tallinn 1 Põhja-Eesti Lääne-Eesti 1 8 Tartu-Piirkond Lõuna-Eesti 8 1 Virumaa 1 1 ASULATÜÜP Pealinn 1 Suur linn 8 Maakonnakeskus 1 Muu linn, alev, alevik 1 1 Küla RAHVUS Eesti 1 1 Muu 1 1 SISSETULEK KUUS kuni 000 1 001-000 kr 0 001-000 kr 8 1 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr 18 üle 1 000 kr 8 1 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0 % Järgnevalt toome taustamaterjalina välja struktuuritoetuse tuntuse näitajad aastatel 00-00. Jooniselt näeme, et nendel aastatel oli tuntus oluliselt väiksem. Siinjuures peame silmas pidama, et neil aastatel oli küsimuse sõnastus taas teistsugune, nimelt: "Kas olete kuulnud Euroopa Liidu struktuurifondide toetusest?". Turu-uuringute AS 18
Kas olete kuulnud Euroopa Liidu struktuurifondide toetustest? 00-00 jah ei ei oska öelda 00 1 00 8 00 8 18 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% Peale täpsustava küsimuse esitamist - mida te teate või olete kuulnud eurotoetusest? Selgus, et % vastajatest ei tea toetusest rohkem kui vaid selle nime. Mitmed vastajad väitsid, et teavad küll eurotoetuse olemasolust, kuid mõiste "struktuuritoetus" on neile võõras mistõttu nad ei taha rohkem täpsustada. Kolmandik vastanutest selgitas eurotoetuse olemust kas siis toetusega erinevates valdkondades läbi fondide või siis tõi esile projekti kirjutamise vajaduse. Ülejäänud vastajad nimetasid enamasti mõnda konkreetset valdkonda, mis on saanud eurotoetust. % vastanutest meenus eurotoetusest rääkides esmalt toetuse saamise keerukus ja bürokraatlikkus. Üldine hoiak eurotoetusesse oli oodatult positiivne - mitmed mainisid, et need toetused on väga vajalikud. Ühe vastaja sõnul on eurotoetus "ainus, mis toetab Eestis põllumajandust." Oli vastajaid, kes olid teemaga väga hästi kursis ja väitsid, et teavad "kõike struktuuritoetusest", või vastasid struktuuritoetuse küsimuse puhul: "Vahet ei ole, need on ühed eurotoetused kõik." Turu-uuringute AS 1
Mida te teate või olete kuulnud eurotoetusest? (n=) 00 0 toetus erinevatele valdkondadele fondidest toetus projektikirjutajatele põllumajandus teedeehitus Eesti arengu ja majanduse toetamine 1 1 18 haridus keeruline taotleda, bürokraatia ettevõtlus regionaalareng, maaelu toetamine tööhõive, sotsiaalabi keskkond kultuur, sport muu ei oska öelda 0 0 0 1 0 % 0 0 Struktuuritoetust saavad valdkonnad Eurotoetust saavate valdkondade tuntust uuriti täpsemalt neilt vastajatelt, kes on midagi kuulnud struktuuritoetusest (arvuliselt vastajat). Küsimus: Millised järgnevatest valdkondadest saavad eurotoetust? Jätkuvalt on eurotoetuse saamisel enam silma paistnud valdkonnad teed/raudteed/sadamad (tuntus 8%), põllumajandus (8%), keskkonnahoid (8%) ja regionaalareng (80%). Kõige enam vastakaid arvamusi ja kõhklusi tekitasid järgmised valdkonnad: riigi haldussuutlikkus, ühistransport ja sport. Võrreldes eelmise aasta uuringuga on kuue olulisema valdkonna tuntus jäänud üsna samale tasemele, näidates siiski väikest paranemise tendentsi. Oluliselt tõusnud on seevastu kultuuri valdkonna tuntus eurotoetuse saajana - eelmisel aastal teadis seda 8%, nüüd juba % vastanutest. Samuti on eurotoetuse saamist senisest enam märgatud järgmistes valdkondades: tervishoid ja hoolekanne infoühiskond Turu-uuringute AS 0
territoriaalne koostöö turism riigikaitse ühistransport sport Ühe valdkonna puhul paistab üllatuslikult silma, et seda teatakse tänavu eelmisest aastast vähem - selleks on tööhõive. Üheks põhjuseks võib siin olla tööpuuduse oluline suurenemine eelmisel aastal, mistõttu elanikele jääb mulje, et seda valdkonda piisavalt ei toetata. Kõige enam oskavad erinevaid valdkondi nimetada kõrgharidusega inimesed, vähem on erinevad valdkonnad nimetatud mitte-eestlaste ja ka Virumaa elanike poolt. saab 0 (n=) 00 (n=0) ei saa Teed, raudteed, sadamad Põllumajandus 8 8 8 8 8 0 8 1 ei oska öelda Keskkonnahoid Regionaalareng 8 80 8 1 1 81 1 18 Ettevõtlus ja innovatsioon 1 0 Teadus- ja arendustegevus 1 Kultuur 18 8 1 0 Haridus 1 1 1 Tervishoid ja hoolekanne 8 0 0 Infoühiskond 0 8 0 1 Tööhõive 0 Territoriaalne koostöö 8 Turism 8 1 8 Energiamajandus 18 0 1 Riigikaitse 1 0 Kalandus 1 18 Riigi haldussuutlikkus 0 1 0 8 1 Ühistransport 1 8 Sport 1 1 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% Turu-uuringute AS 1
Struktuuritoetuse peamine eesmärk Küsimus: Kas te oskate öelda, mis on eurotoetuse peamine eesmärk? Vastuste variandid pakuti ette. Küsimus esitati vastajatele, kes on kuulnud struktuuritoetusest. Toetuste peamiseks eesmärgiks arvatakse olevat majanduse jätkusuutlik areng, mida nimetas 8% vastanutest. Küllalt palju oli ka inimesi, kes peavad eurotoetuste üheks eesmärgiks eurole üleminekut (%). Võrreldes eelmise aastaga on nüüd mõnevõrra sagedamini märgitud toetuse eesmärgiks vaesuse vähendamist ja tööhõive parandamist. Kõrgema haridusega ja -ametipositsiooniga inimesed ning eestlased on paremini kursis toetuste peamise eesmärgiga. Eurole üleminekut mainiti keskmisest sagedamini mitteeestlaste seas. Mis on e urotoetuse peamine eesmärk? 008 00 0 Majanduse jätkusuutlik areng, konkurentsivõime paranemine, sh mahajäänud regioonide järeleaitamine Tööhõive tõstmine Vaesuse vähendamine Eurole üleminek EOÖ 8 1 8 8 8 % 0 0 0 0 0 0 0 80 0 Turu-uuringute AS
Eurotoetuse mõju Eesti majandusele Eurotoetuse mõju peetakse jätkuvalt valdavalt positiivseks - 8% hinnangul, sealjuures 1% peab seda väga positiivseks. Negatiivseks hindab mõju % vastanutest, sh. 1% peab seda väga negatiivseks. Võrreldes eelmise aastaga olulist muudatust hinnangutes toimunud ei ole. Eurotoetuse mõju Eesti majandusele 00-0 Väga positiivseks Pigem positiivseks Pigem negatiivseks Väga negatiivseks ei ole üldse mõju ei oska öelda 1 0 (n=) 1 00 (n=0) 1 1 008 (n=) 0 00 (n=8) 1 1 00 (n=8) 0 1 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% Elanikkonna rühmad, kes peavad eurotoetuse mõju keskmisest sagedamini negatiivseks, on jätkuvalt Virumaa elanikud (1%), mitte-eestlased (1%) ja kõige väiksema sissetulekuga või madala haridustasemega inimesed. Turu-uuringute AS
Väga positiivseks Pigem positiivseks Pigem negatiivseks Väga negatiivseks ei ole üldse mõju ei oska öelda - HARIDUS alla keskhariduse kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu-Piirkond Lõuna-Eesti Virumaa ASULATÜÜP Pealinn Suur linn Maakonnakeskus Muu linn, alev, alevik Küla RAHVUS Eesti Muu SISSETULEK KUUS kuni 000 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr Eurotoetuse mõju Eesti majandusarengule n= KÕIK SUGU: Mees Naine VANUS 18- - 1 1 8 0 1 1 0 1 1 0 8 0 8 1 1 8 0 1 1 1 8 1 8 01 8 0 1 8 01 8 8 8 1 0 0 1 8 1 0 01 8 0 0 1 1 1 0 1 1 01 0 0 0 1 0% 0% 0% 0% 80% 0% Turu-uuringute AS
Eurotoetuse mõju majandussurutisest ülesaamisele Küsimus: Kas te usute, et eurotoetused aitavad leevendada majandussurutisest tingitud probleeme? Küsimus esitati kõigile vastajatele, ka neile kes ei ole kuulnud struktuuritoetusest. Eurotoetuse mõju majandussurutisest ülesaamisel hinnatakse jätkuvalt positiivseks - %. Võrreldes eelmise aastaga on veidi vähenenud nende osakaal, kes ei oska seisukohta võtta ja veidi suurenenud nii positiivse kui ka negatiivse hinnangu andjate osakaal. Keskmisest enam on eurotoetuse mõjusse usku noorimal vanuserühmal (%), kõrgharidusega vastajatel (%), Tartu piirkonna elanikel (8%), eestlastel ja kõrgema sissetulekuga inimestel. Silma paistab mitte-eestlaste madal hinnang - vaid 1% usub toetuse positiivsesse, mõjusse ja % sellesse ei usu. jah ei Kas eurotoetused aitavad leevendada majandussurutisest tingitud probleeme? N= KÕIK 00 KÕIK 0 SUGU: Mees ei oska öelda Naine VANUS 18- - - HARIDUS alla keskhariduse kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu-Piirkond Lõuna-Eesti Virumaa ASULATÜÜP Pealinn Suur linn Maakonnakeskus Muu linn, alev, alevik Küla RAHVUS Eesti Muu SISSETULEK KUUS kuni 000 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr 8 1 0 8 1 8 1 1 1 0 0 1 1 0 8 1 18 1 8 0 0 18 18 1 1 8 1 1 1 1 1 8 1 1 1 0 1 1 1 0% 0% 0% 0% 80% 0% Turu-uuringute AS
8 Valmisolek esitada taotlus eurotoetusele Küsimus: Kas oleksite ise valmis esitama taotluse toetuse saamiseks, kui te leiaksite endale sobiva eurotoetuse võimaluse? Küsimus esitati kõigile vastajatele. Tulemustest selgub, et valmisolek eurotoetuse taotlemiseks on märgatavalt suurenenud - kui eelmisel aastal oli selleks valmis %, siis nüüd on see näitaja %. Erinevate vastajagruppide tulemustest selgub, et väga huvitatud on eurotoetust taotlema noored: vanuses 18- a. on valmisolek koguni 0%. Lisaks on positiivsemalt meelestatud kõrgharidusega inimesed, kõige väiksemasse ja ka kõige suuremasse sissetuleku gruppi kuuluvad inimesed. Valmisolek esitada taotlust toetuse saamiseks n= Jah, kindlasti Pigem jah KÕIK 00 KÕIK 0 1 1 1 1 1 1 1 Pigem ei Ei, kindlasti mitte ei oska öelda SUGU: Mees Naine VANUS 18- - - HARIDUS alla keskhariduse kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus REGIOON Tallinn Põhja-Eesti Lääne-Eesti Tartu-Piirkond Lõuna-Eesti Virumaa ASULATÜÜP Pealinn Suur linn Maakonnakeskus Muu linn, alev, alevik Küla RAHVUS Eesti Muu SISSETULEK KUUS kuni 000 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr 1 0 1 1 0 1 1 0 1 8 1 0 1 18 1 1 1 1 1 1 1 18 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 18 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 8 1 18 0 1 18 0 0 1 1 1 1 1 1 1 18 1 1 1 1 1 1 1 1 8 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0% 0% 0% 0% 80% 0% Turu-uuringute AS
Põhjused miks ei olda valmis toetust taotlema Vastajatele, kes vastasid, et ei oleks ise valmis taotlust esitama, esitati küsimus selle põhjuste kohta. Kaks peamist põhjust - puudub vajadus ja liiga keeruline - on jäänud tulemustes samale tasemele kui need olid eelmisel aastal. Liiga suurt vastutust, mis seondub eurotoetuse taotlemisega, toodi aga esile seekord vähem (eelmisel aastal 1%, nüüd %). Küllalt suure osakaalu vastustest moodustasid muud, ankeedis nimetamata variandid. Toome siinkohal välja neist peamised: Ei taha abi küsida/pole turumajandusega kooskõlas/saan ise hakkama/olen uhke, ei kerja - korral, väldin laene, need tuleb tagasi maksta - korral saan ise hakkama, minu firmal läheb hästi, pole infot, ei usu sellesse, ei usu, et mulle antakse toetust, eraisik ei saa toetust taotleda. olen pensionär, olen liiga vana Osadest vastustest kumab läbi arvamus, et eurotoetuseks peetakse sotsiaalabi sarnast toetust, mis aitab inimestel toime tulla. Taotlemise keerukust tõid seekord peamise probleemina esile vanuserühma -a. esindajad, kellest valis selle variandi 0%. Väiksema sissetulekuga vastajad tõid kõige sagedamini esile samuti keerukust kuid nende jaoks on ka vastutuse/kohustuse hirm keskmisest suurem. Maapiirkondades elavatele inimestele on samuti olulisimaks takistuseks taotlemise liigne keerukus - %, vajaduse puudust tõid nad märksa vähem esile. Miks ei ole valmis toetust taotlema n= 00 0 Puudub vajadus Liiga keeruline/ei oska 8 Liiga suur vastutus/kohustus 1 Liiga aeganõudev Muu põhjus 1 Ei oska öelda % 0 1 0 0 0 0 Turu-uuringute AS
Toetusfondide spontaanne tuntus Küsimus: Kas te oskate nimetada mõnda konkreetset Euroopa Liidu toetusfondi, kust on võimalik raha/toetusi taotleda? Küsimus esitati kõigile vastajatele. Fondide spontaanne tuntus on jätkuvalt üsna madal - % elanikest ei oska nimetada mitte ühtegi fondi. Eelmise aastaga võrreldes on fondide tuntus isegi vähenenud - teatakse küll toetusi üldisemalt ja ka konkreetseid objekte, mis on toetust saanud kuid ei ole märgatud fondide konkreetseid nimesid. Fondidest on kõige tuntum Euroopa Sotsiaalfond (nimetus esines peamiselt kujul: Sotsiaalfond) millele järgneb Euroopa Regionaalarengu Fond. Tuntuse näitajad on siiski väga madalad. Kõige sagedamini nimetati selle küsimuse puhul hoopis toetuse väljastajat PRIAt ning üsna sageli ka Keskkonna Investeeringute Keskust (KIK). Toome siinkohal võrdluseks välja ka fondide spontaanse tuntuse näitajad aastal 008. Need olid: Euroopa Sotsiaalfond %, Euroopa Regionaalarengu fond % ja Ühtekuuluvusfond %. Struktuurifondide spontaanne tuntus PRIA Sotsiaalfond KIK Regionaalarengufond haridusega seotud fond EAS Ühtekuuluvusfond muu vastamata 1 1 1 8 1 1 1 1 0 0 teab EL struktuuritoetust 00 teab EL struktuuritoetust 00 kõik vastajad 0 kõik vastajad 0 0 0 0 % 0 0 0 80 Turu-uuringute AS 8
Toetusfondide aidatud tuntus Küsimus: Milliseid järgmistest Euroopa Liidu fondidest te teate või olete kuulnud? Küsimus esitati taas kõigile vastajatele. Fondide aidatud tuntus on oodatult oluliselt suurem, kui spontaanne tuntus. Kõige paremini on tuntud Euroopa Regionaalarengu Fond, mida teab % kõigist vastajatest. Järgnevad Euroopa Sotsiaalfond (%) ja Ühtekuuluvusfond (1%). Tegelikkuses mitte-eksisteerivat haridusfondi nimetas küsimise peale seekord % vastanutest. Oodatult on kõigi fondide tuntus suurem nende vastajate seas, kes on kuulnud struktuuritoetustest. Võrreldes tulemusi eelmise aasta omadega võib öelda, et üldiselt on elanikkonna seas paranenud Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Sotsiaalfondi tuntus, Ühtekuuluvusfondi tuntus on jäänud samale tasemele. Vastajate seas, kes on kuulnud struktuuritoetusest, on fondide tuntus jäänud samale tasemele - muutused jäävad statistilise vea piiridesse. Positiivsena paistab silma, et mitte-eksisteeriva haridusfondi tuntus teadlikuma elanikkonna seas on vähenenud %. Struktuurifondide aidatud tuntus 00 kõik vastajad 0 kõik vastajad 00 teab EL struktuuritoetust 0 teab EL struktuuritoetust Euroopa Regionaalarengu Fond 0 1 Euroopa Sotsiaalfond 8 Euroopa Haridusfond 0 Ühtekuuluvusfond 1 18 0 Mitte ühtegi nendest 1 1 0 0 0 0 % 0 0 0 0 Turu-uuringute AS
Vaatleme fondide tuntusnäitajate muutumist läbi aastate. Vaatluse alla on võetud need vastajad, kes on kuulnud struktuuritoetusest. Aastatel 00 ja 00 oli sihtrühma defineeriv küsimus (teab struktuuritoetust) esitatud teistmoodi, mis mõjutab ka fondide tuntuse näitajaid. Kui võrreldes aastaga 00 on fondide tuntus praktiliselt samal tasemel, siis võrreldes aastaga 008 on Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tuntus veidi langenud, Euroopa regionaalarengu Fondi tuntus on jäänud samale tasemele. Fondide tuntus on suurem kõrgharidusega, Põhja Eestis elavate, eestlaste, juhtival positsioonil olevate ja kontoritöötajate seas. Mitte-eestlaste seas on kahe fondi tuntus oluliselt madalam - neist teab Euroopa Regionaalarengu Fondi 0% ja Ühtekuuluvusfondi vaid 8%. Samas ei ole Eestlastega võrreldes erinevust Sotsiaalfondi tuntuse osas - mitteeestlastel 1% ja eestlastel %. Struktuurifondide aidatud tuntus 00-0 n=teavad struktuuritoetust 00 00 008 00 0 Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Sotsiaalfond Ühtekuuluvusfond Mitte ühtegi nendest 1 1 1 1 0 8 1 0 8 8 0 0 0 0 0 0 0 80 0 % Turu-uuringute AS 0
Eurotoetuse suurus aastatel 00-01 Küsimus: Kas te teate, millises suurusjärgus saab Eesti aastatel 00-01 eurotoetust? Eurotoetuse suurusega - miljardit krooni - on kursis veidi üle viiendiku Eesti elanikest. Tuntus on praktiliselt samal tasemel mõlemas vastaja grupis - kõigi vastanute ja eurotoetusest teadlike vastajate grupis. Valede variantidena väljapakutud vastuseid nimetas vähem vastajaid - 1% ja % kõigist vastanutest. Enamasti jäeti kahtluse tekkides küsimusele vastamata - % kõigist vastanutest. Võrreldes eelmise aastaga on kõigi vastanute lõikes toetuse summa tuntus suurenenud % kuid teadlikuma vastajagrupi seas veidi vähenenud, nimelt %. Eurotoetuse suurus aastatel 00-01 miljardit krooni miljardit krooni miljardit krooni 8 1 1 1 1 1 0 teab EL struktuuritoetust 00 teab EL struktuuritoetust 0 kõik vastajad 00 kõik vastajad miljardit krooni ei oska öelda 0 0 0 0 0 % 0 0 0 80 1 Rakenduskavade tuntus Küsimus: Milliseid järgmistest rakenduskavadest te teate või olete kuulnud? (rakenduskavade alusel jagatakse toetusi). Küsimus esitati kõigile vastajatele. Üldiselt on elanikkonna seas kõige paremini tuntud Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mida teab % kõikidest vastanutest. Kõige vähem teatakse Inimressursi arendamise rakenduskava (1%). Vastajate seas, kes on kuulnud eurotoetusest, on kõigi kavade tuntus kõrgem kui kogu elanikkonnas. Võrreldes eelmise aastaga on kogu elanikkonna seas kõigi kavade tuntus mõnevõrra suurenenud, kõige enam Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava. Vaadeldes eraldi Turu-uuringute AS 1
eurotoetusest teadliku vastajagrupi tulemust, näeme, et Elukeskkonna arendamise rakenduskava tuntus on vähenenud, teistel kavadel on see jäänud samale tasemele. Rakenduskavade tuntus 00 kõik vastajad 0 kõik vastajad 00 teab EL struktuuritoetust 0 teab EL struktuuritoetust Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava Elukeskkonna arendamise rakenduskava 1 1 Inimressursi arendamise rakenduskava 1 1 1 mitte ühtegi nendest 0 0 0 % 0 0 0 0 1 Toetust vahendavate asutuste spontaanne tuntus Küsimus: Palun nimetage asutusi Eestis, kes vahendavad või kelle käest saab taotleda eurotoetust? Küsimus esitati vaid neile vastajatele, kes on kuulnud eurotoetusest. Vastuste variante ette ei pakutud. Sarnaselt eelmise aastaga nimetati kõige sagedamini PRIAt (% vastanute poolt), millele järgnesid EAS (1%) ja ministeeriumid (%). Suur hulk vastajaid - % - ei osanud üldse küsimusele vastata. Muude vastuste alla koondati järgmised vastused: riigiasutused, sotsiaalamet, Phare, Tõnissoni Instituut, Riigikogu, sihtasutused, Leader programm, Archimedes, haridusasutused, Eurex, MAK, Kultuurkapital, Eesti Kalaliit, MISA, Keskkonnauuringute fond, MTÜ Piirivere Liider, teaduspargid, Euroopa Fond, Erametsakeskus, Keskkonna amet jt. Võrreldes aastaga 00 suuri muudatusi tulemustes märgata ei ole. Veidi on suurenenud PRIA tuntus ja poole sagedamini nimetati kohaliku omavalitsusasutusi. Turu-uuringute AS
Asutused, kes vahendavad eurotoetust (n=) 0 00 PRIA 0 EAS 1 1 ministeeriumid 1 KOV asutused 8 KIK Töötukassa Kredex 1 Regionaalarengu fond 1 Ühtekuuluvusfond 0 Sotsiaalfond 0 muu 1 vastamata 0 1 0 % 0 0 1 Toetust saanud objektide ja tegevuste tuntus Küsimus: Palun nimetage objekte ja tegevusi, mis on saanud eurotoetust. Küsimus esitati neile, kes on teadlikud eurotoetusest. Variante ette ei pakutud. Sarnaselt varasemate uuringutega on rahvale kõige enam silma jäänud teedeehituse projektid, mida nimetas % vastanutest. Sagedamini teatakse ka haridusega, koolide ja lasteaedadega, seotud projekte, põllumajandusprojekte ja veevärgiga seotus projekte. Selgub, et vaid 1% vastanutest ei osanud nimetada ühtegi projekti, suur osa vastajatest nimetas kahte-kolme projekti. Eelmisel aastal ei osanud küsimusele vastata % vastanutest. Võrreldes eelmise aastaga on veelgi paranenud teedeehituse ning haridusvaldkonna projektide märgatavus. Turu-uuringute AS
Objektid ja tegevused, mis on saanud eurotoetust (n=) teedeehitus 0 haridus ja koolid 00 põllumajandus veevärk, kanalisatsioon kultuur, muuseumid maaelu, külad, seltsid ettevõtlus tervishoid, haiglad, sotsiaalvldk. Via Baltica sport, spordirajatised keskkond, loodus sadamad ümberõpe, koolitus, keeleõpe turism prügilad muu vastamata 8 1 0 18 1 1 1 1 1 1 0 0 0 % 0 0 0 1 Infokanalid Küsimus: Millistest kanalitest te olete saanud infot eurotoetuse kohta? Küsimus esitati vaid neile vastajatele, kes on kuulnud eurotoetusest. Jätkuvalt on vastajatele kõige olulisemaks infokanaliks televisioon. Järgnevad võrdselt raadio ja internet, üleriigilised ajalehed. Ülejäänud infokanalid omavad juba märksa väiksemat olulisust - neist on infot saanud kuni 0% vastanutest. Kõige vähem on infot saadud maakondlikust arenduskeskusest - %. Vastajatel paluti hinnata nende kanalite usaldusväärsust, selgust ja arusaadavust, millest ta on infot saanud. Selgus, et usaldusväärsuselt edestab televisioon oluliselt teisi kanaleid - % nimetas seda usaldusväärseks. Järgnevad internet, raadio ja üleriigiline ajaleht. Kanaleid, kust on vähem informatsiooni saadud, peetakse ka märksa vähem usaldusväärseiks. Võrreldes eelmise aastaga on kõigi kanalite usaldusväärsus langenud. Tõenäoliselt on see põhjendatud tänavuse uuringu vastajaskonna muutmist - eurotoetusest teadlike vastajate hulk on suurem tänu filterküsimuse muutmisele ankeedi alguses. Info selguse ja arusaadavuse osas kattuvad hinnangud suuresti usaldusväärsuse hinnangutega - ka siin on neli tähtsamat kanalit nimetatud ühtlasi ka teistest selgemaks ja Turu-uuringute AS
arusaadavamaks. Võrreldes eelmise aastaga on ka hinnangud info selgusele ja arusaadavusele kõigi kanalite osas langenud. Küsimus: Millistest kanalitest te soovite saada rohkem infot eurotoetuse kohta? Televisiooni kaudu sooviks enam infot saada %, internetist %, raadiost 1% ning ajalehtedest 1% vastajatest. Ülejäänud kanalitest ei soovita edaspidi praegusest enam infot saada. Tulemus näitab, et eurotoetuse alased infokanalid on õigesti valitud - neid, mida info saamiseks praegu kasutatakse, vastajad ka usaldavad ning osa soovib sealt edaspidi veelgi rohkem informatsiooni saada. Infokanalid ja hinnang neile saanud infot Televisioon info usaldusväärne Raadio info arusaadav, selge Internet soovib rohkem infot Üleriigiline ajaleht Maakonnaleht Infomaterjalid (trükised) Toetust vahendavate asutuste kodulehed Infopäevad, seminarid Toetust jagavad asutused Maakondlik arenduskeskus Muu EI OSKA ÖELDA 0 0 0 0 80 0 % Võrdleme infokanalitega seonduvat täpsemalt ka eelmiste uuringute tulemustega. Eurotoetuse infoallikad 0 00 008 00 00 00 Televisioon Raadio Internet Üleriigiline ajaleht Maakonnaleht Infomaterjalid (trükised) Toetust vahendavate asutuste kodulehed Infopäevad, seminarid Toetust jagavad asutused Maakondlik arenduskeskus 0 0 0 % 0 80 0 Turu-uuringute AS
Tulemustest selgub, et televisioon on alates aastast 00 olnud eurotoetuse alase info jagamisel kõige olulisemal kohal. Aastatega on järjest suurenenud interneti osatähtsus. Samal ajal on veidi vähenenud üleriigilise ajalehe osatähtsus, mis aastatel 00 ja 008 oli vastajatele märksa olulisemaks infoallikaks. Alloleval joonisel on välja toodud kanalid läbi aastate, kust vastajad ootavad enam eurotoetuse alast informatsiooni. Näeme, et aastatel 00, 008 ja 00 on enamuse kanalite puhul sagedamini soovitud enam informatsiooni saada. Siit võib järeldada et vastajad on suures osas rahul erinevatest infokanalitest väljastatav informatsiooni hulgaga ning seda pakutakse praegu rohkem, kui varem. Ainsana paistab silma televisioon, kust praegu soovitaks enam informatsiooni veidi sagedamini, kui see oli eelmisel aastal. Kanalid, kust soovitakse eurotoetuse kohta enam infot 0 00 008 00 00 00 Televisioon Internet Raadio Üleriigiline ajaleht Maakonnaleht Infomaterjalid (trükised) Toetust vahendavate asutuste kodulehed Toetust jagavad asutused Infopäevad, seminarid Maakondlik arenduskeskus 0 0 % 0 0 1 Struktuuritoetuse kodulehe külastamine Küsimus: Kas olete käinud kodulehel www. struktuurifondid.ee? Küsimus esitati neile, kes teavad struktuuritoetust. Strultuurifondide internetilehekülge on külastanud vaid % vastanutest. Kõige enam on lehekülge külastanud kõrgharidusega vastajad (1%), kõige kõrgema sissetulekuga vastajad (%) ning Tallinna elanikud (1%). Kõige väiksem on külastatvus seevastu Virumaa elanike seas, sissetuleku grupis 000 000 kr. ning mitte-eestlaste seas. Turu-uuringute AS
Kodulehe www.struktruurifondid.ee külastamine (n= ) jah KÕIK 0 8 ei ei oska öelda SUGU: Mees Naine VANUS 18- - 1 88 0 8 1-0 HARIDUS alla keskhariduse 1 kesk-, või keskeriharidus, s.h. kutseh. kõrgharidus 1 8 REGIOON Tallinn 1 8 Põhja-Eesti 8 Lääne-Eesti 1 Tartu-Piirkond 1 8 1 Lõuna-Eesti 8 Virumaa 0 ASULATÜÜP Pealinn 1 8 Suur linn Maakonnakeskus 8 88 Muu linn, alev, alevik 8 88 Küla 8 RAHVUS Eesti 88 Muu SISSETULEK KUUS kuni 000 001-000 kr 8 0 0 001-000 kr 001-8000 kr 1 8001-000 kr 88 1 001-1 000 kr 1 8 0 üle 1 000 kr 0 0% 0% 0% 0% 80% 0% Võrreldes kahe eelneva aastaga on kodulehe külastamise protsent kahanenud. Siin võib tegemist olla taas suurenenud sihtrühmaga seekord vastajat, varem 0-0 mistõttu vastajaks kvalifitseerusid sagedamini need, kes reaalselt on eurotoetuse teemaga pealiskaudsemalt kursis. Vastavalt varasemate uuringute tulemustele oli struktuurifondide kodulehe külastatavus kõige kõrgem aastal 00 (18%). Turu-uuringute AS
Kodulehe külastamine aastatel 00-0 0 (n=) 00 (n=0) 1 008 (n=) 1 00 (n=8) 18 00 (n=8) 00 (n=) 1 0 8 1 1 1 18 0 % 1 Hinnangud kodulehele 1% vastajatest pidas kodulehel olevat pigem piisavaks ja selgeks, 1% hindas seda pigem mittepiisavaks ja % olid neutraalsel positsioonil. Eelmisel aastal oli positiivselt hinnanud vastajaid mõnevõrra rohkem. Keskmised hinded kodulehele on olnud järgmised: 008,, 00,, 0,. Turu-uuringute AS 8
Üldhinne kodulehe info piisavusele ja selgusele n=külastanud kodulehte 1- üldse mitte piisav/selge -täielikult piisav, selge EOÖ 0 (n=) 1 1 00 (n=) 8 1 8 1 1 008 (n=8) 1 1 0 1 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% 18 Eurotoetuse andmise selgus ja läbipaistvus. Küsimus: Kas eurotoetuse planeerimine ja jagamine Eestis on teie arvates selge ja läbipaistev? Küsimus esitati neile, kes teavad struktuuritoetust. Vastustest selgus, et ligikaudu võrdselt on neid, kes hindavad jagamist selgeks kui ka neid, kelle arvates see nii ei ole (% vs. 8%). Üsna suur on selle küsimuse puhul ka vastamata jätnute osakaal %. Tulemuste võrdlusest eelmise aastaga selgub, et ka siis oli tulemus üsna samasugune, olulist muudatust toimunud ei ole. Aastal 008 seevastu oli tulemus positiivsem. Turu-uuringute AS
Eurotoetuse jagamise selgus ja arusaadavus n= jah, kindlasti pigem jah pigem ei ei, kindlasti mitte ei oska öelda 0 (n=) 1 00 (n=0) 1 008 (n=) 1 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% Neil, kelle arvates toetuse jagamine ei ole läbipaistev, paluti oma vastust põhjendada. Peamiselt tunnistasid vastajad, et neil on asjade seisust vähe informatsiooni mistõttu puudub ülevaade. Korruptsiooni tõi põhjusena välja % ja taotlemise keerukust 8% vastanutest. Küllalt suur oli ka siin nende vastajate osakaal, kes ei osanud küsimusele konkreetselt vastata (%). Ilmselt on tegemist lihtsalt negatiivse üldise hoiakuga. Miks ei ole eurotoetuse jagamine selge (n=) 00 0 infot on vähe 8 onupojapoliitika, korruptsioon keeruline, bürokraatlik 8 1 ei tea, kes kui palju saab ei tea, mille alusel ja kes saab 8 kõike raha ei kasutata ära 0 muu 18 ei oska öelda 1 0 1 0 % 0 0 Turu-uuringute AS 0
Küsimus: Kas teie arvates suunatakse toetusi õigetesse valdkondadesse? Küsimus esitati neile, kes teavad struktuuritoetust. % leiab, et valdkonnad on õiged ja 1% leiab, et see nii ei ole. Võrreldes eelmise aastaga on tulemus veidi halvenenud, kuid mitte olulisel määral (% positiivne hinnang). Kas eurotoetus suunatakse õigetesse valdkondadesse? n= jah, kindlasti pigem jah pigem ei ei, kindlasti mitte ei oska öelda 0 (n=) 1 00 (n=0) 1 1 008 (n=) 8 0 0% % 0% 0% 0% 0% 0% 0% 80% 0% 0% Vastajatel, kelle hinnangul praegu toetatakse valesid valdkondi, paluti öelda, millised valdkonnad vajaksid rohkem toetust ja millised vähem. Neljandik vastajatest sooviks enam toetada sotsiaalvaldkonda, järgnevad haridus (1%) ja põllumajandus (%) ning majandus/ettevõtlus (%) ning tervishoid (%). Kõige vähem nimetati keskkonda ja infrastruktuuri (1%). Võrreldes eelmise aastaga on mitme valdkonna esiletoomine vähenenud. Vähem võiks toetada eelkõige riigiasutusi nii leidis 1% vastanutest. Vähem oli vastajaid, kes leidis, et liigselt saavad toetust majandus/ettevõtlus, teede-ehitus või haridus (võrdselt %). Muude vastuste gruppi koondati järgmised: turism ( korral), transport, tehnika, rikkad inimesed, riigikaitse, sellist valdkonda polegi, kõigil vaja, propaganda üritused, poliitikud, Europarlament, eurosaadikud, Kaitseministeerium, laevandus, juhtimisstruktuurid kel niigi suured palgad. Turu-uuringute AS 1
0 (n=8) Valdkonnad, mis vajaksid rohkem toetust 00 (n=) sotsiaalvaldkond haridus 1 põllumajandus majandus, ettevõtlus tervishoid tööhõive regionaalareng kultuur keskkond infrastruktuur 1 1 8 1 0 1 0 % 0 0 00 (n=) 0 (n=8) riiklikud struktuurid Valdkonnad, mis vajaksid vähem toetust 1 majandus, ettevõtlus haridus teedeehitus kultuur keskkond tervishoid sotsiaalvaldkond 1 1 1 muu vastamata 1 0 1 0 % 0 0 0 Turu-uuringute AS
1 Logode tuntus Kõigile vastajatele näidati Eurotoetuse teemalisi logosid ning küsiti, millised neist on neile tuttavad. Kõige tuntumaks osutus logo nr. Toetab Euroopa Liit, mida teab % Eesti elanikest ning % neist, kes on kursis eurotoetusega. Tuntuselt järgnevad Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi logod. Võrreldes eelmise aastaga on seekord logode tuntuse näitajad veidi madalamad kuid see on tingitud uue vastusevariandi lisandumisest seekord lisati variant: olen näinud, kuid ei tea millist. Positiivne on asjaolu, et varianti: "ei tea mitte ühtegi nendest", valis seekord märksa vähem vastajaid kui võrrelda möödunud aastaga. Seega võib öelda, et logode tuntus on aasta jooksul siiski veidi suurenenud. Logode tuntus 00 kõik vastajad 0 kõik vastajad 00 teab EL struktuuritoetust 0 teab eurotoetust LOGO - Toetab Euroopa Liit 0 LOGO 1 - Euroopa Regionaalarengu Fond LOGO - Euroopa Sotsiaalfond 1 1 LOGO - Ühtekuuluvusfond Olen näinud, kuid ei tea, millist mitte ühtegi nendest 1 0 0 0 % 0 0 0 0 80 Lisaks fondide logodele näidati vastajatele veel nelja logo: Toodud logosid teab alla kolmandiku vastanutest. Kõige paremini on tuntud logo: Baltic Sea Region, mida teab % vastanutest, kuid teiste tuntus on üsna vähene. % vastanutest ei tunne ühtegi toodud neljast logost. Turu-uuringute AS
Logode tuntus 00 kõik vastajad 0 kõik vastajad 00 teab EL struktuuritoetust 0 teab eurotoetust LOGO - Baltic Sea Region LOGO - Linking Estonia and Latvia LOGO 8 - Interreg IVC 1 1 1 1 1 LOGO - Central Baltic Interreg IV A Programme 00-01 mitte ühtegi nendest 0 0 0 % 0 0 0 0 0 Eurotoetust tutvustava kampaania märgatavus Käesoleva aasta juulis algas eurotoetust tutvustav kampaania, mille käigus paluti pildistada toetust saanud objekte koos logodega ning laadida pildid internetileheküljele. Osalejate vahel loositi välja auhinnad. Mängu tutvustati raadios ja internetis. Küsimus: Kas olete kuulnud suvisest eurotoetust tutvustavast mängust/kampaaniast? Kui jah, siis milles see mäng seisnes. % jah ei % Turu-uuringute AS
Vaid % elanikest vastas, et on märganud nimetatud mängu. Vastajaist, kes on teadlikud eurotoetusest, oli mängust teadlik %. Paremini on mängu märgatud Tartu piirkonnas, mille elanikest oli seda märganud %. Küsimus vastajatele, kes olid mängust kuulnud: millisest kanalist te mängu/kampaania kohta kuulsite? Vastused olid järgnevad: raadio 1% internet % muu 1% Muude vastuste seas toodi esile televisiooni ja ajalehte "Postimees". 1 Mängus osalemine Neist, kes on mängust teadlikud, osales selles %. Rohkem on osalejate seas mehi, keskealisi, Põhja-Eesti elanikke, kõrgema ametialase positsiooniga ja maapiirkondade elanikke. Küsimus neile, kes mängus ei osalenud: Kui te ei osalenud siis miks? Enamus vastajatest märkis, et nad ei osale kunagi taolistes mängudes või et see ei huvita neid. 1% märkis, et tal ei olnud aega ning vähene osa ei saanud mängust aru või neil ei ole võimalik pilti teha. % % % 1% ei saanud aru, mida tuleb teha ma ei saa pilte teha (puudub fotoaparaat) pole aega ei huvita % 8% ei osale kunagi taolistes mängudes EOÖ Turu-uuringute AS
EUROTOETUS AUGUST 0 Küsitleja nimi, töötõendi nr 1. Intervjuu toimumise koht: Tallinn Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa. Asulatüüp: Pealinn Suur linn (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) Maakonnakeskus Muu linn, alev, alevik Küla. Valimipiirkond. Valimipunkti nr. Vastaja nr. Intervjuu läbiviimise keel: Eesti keel Vene keel ÜLDINE BLOKK K1. Kas Te olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? K. Palun nimetage valdkondi, mis Euroopa Liidu toetust saavad? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA VALDKONNAD Jah Ei JÄTKA K EI OSKA ÖELDA JÄTKA K STRUKTUURIVAHENDID
K. Kas Te teate või olete kuulnud midagi eurotoetusest ehk Euroopa Liidu struktuuritoetusest? 1. Jah. Ei JÄTKA K8. EI OSKA ÖELDA JÄTKA K8 K. Mida Te teate või olete kuulnud eurotoetusest? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA K. Millised järgnevatest valdkondadest saavad eurotoetust? Saab toetust Ei saa toetust EI OSKA ÖELDA 1 Haridus 1 Teed, raudteed, sadamad 1 Keskkonnahoid 1 Sport 1 Riigi haldussuutlikkus 1 Tööhõive 1 Ühistransport 1 8 Regionaalareng (kohalikud kultuuri- ja spordi-objektid, koolid, lasteaiad) 1 Infoühiskond (IT valdkond, arvutiõpe) 1 Teadus- ja arendustegevus 1 Ettevõtlus ja innovatsioon 1 1 Kultuur 1 1 Territoriaalne (riikidevaheline) koostöö 1 1 Kalandus 1 1 Tervishoid ja hoolekanne 1 1 Energiamajandus 1 1 Põllumajandus 1 18 Riigikaitse 1 1 Turism 1 K. Kas Te oskate öelda, mis on eurotoetuse peamine eesmärk? Kas see on VÕIMALIK MITU VASTUST. KAART 1. K. Milliseks Te hindate eurotoetuse mõju Eesti majandusarengule? Tööhõive tõstmine Majanduse jätkusuutlik areng, konkurentsivõime paranemine, sh mahajäänud regioonide järeleaitamine Eurole üleminek Vaesuse vähendamine EOÖ Väga positiivseks Pigem positiivseks Pigem negatiivseks Väga negatiivseks EI OLE ÜLDSE MÕJU EI OSKA ÖELDA
VASTAVAD KÕIK K8. Kas Te usute, et eurotoetused aitavad leevendada majandussurutisest tingitud probleeme? K. Kas Te oleksite ise valmis esitama taotluse toetuse saamiseks, kui Te leiaksite endale sobiva eurotoetusvõimaluse? K. Miks Te ei oleks ise valmis toetust taotlema? ÄRA LOE VASTUSEID ETTE, VÕIMALIK MITU VASTUST K. Kas Te oskate nimetada mõnda konkreetset Euroopa Liidu toetusfondi, kust on võimalik raha/toetusi taotleda? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA FONDIDE NIMED 1. Jah. Ei. EI OSKA ÖELDA Jah, kindlasti JÄTKA K Pigem jah JÄTKA K Pigem ei Ei, kindlasti mitte EI OSKA ÖELDA JÄTKA K Liiga keeruline/ei oska Liiga aeganõudev Liiga suur vastutus/kohustus Muu põhjus (TÄPSUSTA) PUUDUB VAJADUS EI OSKA ÖELDA K1. Milliseid järgmistest Euroopa Liidu fondidest Te teate või olete kuulnud? VÕIMALIK MITU VASTUST. KAART. K1. Kas Te teate, millises suurusjärgus saab Eesti aastatel 00-01 eurotoetust? LOE VASTUSEVARIANDID ETTE. KAART. K1. Milliseid järgmistest rakenduskavadest Te teate või olete kuulnud? (rakenduskavade alusel jagatakse toetusi) VÕIMALIK MITU VASTUST. KAART Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Haridusfond Ühtekuuluvusfond Euroopa Sotsiaalfond MITTE ÜHTEGI NENDEST miljardit krooni miljardit krooni miljardit krooni miljardit krooni EI OSKA ÖELDA Inimressursi arendamise rakenduskava Elukeskkonna arendamise rakenduskava Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava MITTE ÜHTEGI NENDEST KÜSI K1-K AINULT NENDELT, KES TEAVAD VÕI ON KUULNUD EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST (K VASTUS JAH ). TEISED JÄTKAVAD K.. K1. Palun nimetage asutusi Eestis, kes vahendavad või kelle kaudu saab taotleda eurotoetust? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA ASUTUSTE NIMED
K1. Palun nimetage objekte ja tegevusi, mis on saanud eurotoetust? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA OBJEKTIDE/TEGEVUSTE NIMED INFOKANALID K1. Millistest kanalitest Te olete saanud infot eurotoetuse kohta? LOE KANALID ETTE, MITU VASTUST. KAART. K18. Milliste kanalite info eurotoetuse kohta on Teie jaoks usaldusväärne? KÜSI AINULT NENDE KANALITE KOHTA, MIDA VASTAJA NIMETAS KÜSIMUSES K1; MITU VASTUST K1. Milliste kanalite info eurotoetuse kohta on Teie jaoks arusaadav ja selge? KÜSI AINULT NENDE KANALITE KOHTA, MIDA VASTAJA NIMETAS KÜSIMUSES K1; MITU VASTUST K0. Millistest kanalitest Te soovite saada rohkem infot eurotoetuse kohta? LOE KÕIK KANALID ETTE, MITU VASTUST K1 Saanud infot K18 Info usaldusväärne K1 Info arusaadav ja selge K0 Sooviks rohkem infot Üleriigiline ajaleht 1 1 1 1 Maakonnaleht Televisioon Raadio Internet Toetust vahendavate asutuste kodulehed Infomaterjalid (trükised) Infopäevad, seminarid 8 8 8 8 Toetust jagavad asutused Maakondlik arenduskeskus Muu (TÄPSUSTA) EI OSKA ÖELDA 1 1 1 1 K1. Kas Te olete käinud kodulehel www.struktuurifondid.ee? K. Millise üldhinnangu annaksite sellel kodulehel oleva info piisavusele ja selgusele -pallisel skaalal? KAART. 1. Jah. Ei JÄTKA K. EI OSKA ÖELDA JÄTKA K Üldse mitte piisav/selge 1..... Täielikult piisav/selge EI OSKA ÖELDA
LÄBIPAISTVUS K. Kas eurotoetuse planeerimine ja jagamine Eestis on Teie arvates läbipaistev ja selge? K. Palun selgitage, miks Teie arvates ei ole eurotoetuse planeerimine ja jagamine Eestis läbipaistev ja selge? Jah, kindlasti JÄTKA K Pigem jah JÄTKA K Pigem ei Ei, kindlasti mitte EI OSKA ÖELDA JÄTKA K LAHTINE VASTUS, KIRJUTA PÕHJENDUS K. Kas Teie arvates suunatakse eurotoetust õigetesse valdkondadesse? K. Palun selgitage, millised valdkonnad vajaksid Teie arvates tänasest rohkem ja millised vähem toetust? LAHTINE VASTUS, KIRJUTA VALDKONNAD 1. Jah, kindlasti JÄTKA K. Pigem jah JÄTKA K. Pigem ei. Ei, kindlasti mitte. EI OSKA ÖELDA JÄTKA K 1. ROHKEM:. VÄHEM: LOGOD VASTAVAD KÕIK K. Milliseid järgmistest logodest Te olete näinud? NÄITA VASTAJALE VÄRVIKAARTI 1 VÕIMALIK MITU VASTUST K8. Milliseid järgmistest logodest Te olete näinud? NÄITA VASTAJALE VÄRVIKAARTI VÕIMALIK MITU VASTUST LOGO 1 - Euroopa Regionaalarengu Fond LOGO - Ühtekuuluvusfond LOGO - Euroopa Sotsiaalfond LOGO - Toetab Euroopa Liit Olen näinud, kuid ei tea, millist MITTE ÜHTEGI NENDEST LOGO - Linking Estonia and Latvia LOGO - Baltic Sea Region LOGO - Central Baltic Interreg IV A Programme 00-01 LOGO 8 - Interreg IVC MITTE ÜHTEGI NENDEST
. Kas olete kuulnud suvisest eurotoetusi tutvustavast mängust/kampaaniast? Kui jah, siis milles see mäng seisnes? 1. jah, see oli.... ei JÄTKAKE TAUSTANDMETEGA 0. Millisest kanalist mängu/kampaania kohta kuulsite? 1. raadio. internet. muu, mis?... 1. Kas Te osalesite selles mängus? 1. jah - JÄTKAKE TAUSTANDMETEGA. ei. Kui te ei osalenud, siis miks? 1. pole aega. ei huvita. ei osale kunagi taolistes mängudes. ma ei saa pilte teha (puudub fotoaparaat). ei saanud aru, mida tuleb teha. muu, mis?.... EOÖ
. TAUSTTEAVE 1. Sugu: 1 Mees Naine. Vanus: täisaastat. Teie põhiline suhtluskeel Eestis: Eesti Vene Muu. Teie haridustase: KAART T1. 1 alg- või põhiharidus kutseharidus ilma keskhariduseta kesk- või keskeriharidus, s.h kutseharidus kõrgharidus. Kas Te olete... 1 abielus / vabaabielus lahutatud / elate lahus lesk vallaline. Leibkonna koosseis: LEIBKONNAKS NIMETATAKSE ÜHEL AADRESSIL ELAVAT JA ÜHISELT RAHALISI RESSURSSE KASUTAVAT INIMESTE RÜHMA 1 üksik abielus / vabaabielus, lasteta täiskasvanutest koosnev perekond (kõik liikmed 18-a. või vanemad) perekond alla 18-a. lastega. Leibkonnas on Teiega kokku inimest 8. Alla 18-a. kodus elavate laste arv: last (kui KODUS ei ela lapsi, märkige 0). Kas Te ise olete: KAART T. 1 töötav töötav (üli)õpilane töötav pensionär töötu, tööd otsiv (üli)õpilane (töövõimetus)pensionär lapsehoolduspuhkusel olija 8 muudel põhjustel mittetöötav (sh kodune) KUI VASTAJA ISE TÖÖTAB (K1, VAR. 1-): KAART T.. Kas Te olete? 1 vabakutseline, FIE eraettevõtja (kuni töötajat) eraettevõtja (üle töötaja) talunik palgatöötaja eraettevõttes palgatöötaja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Teie ametikoht: KAART T. 1 asutuse, ettevõtte tippjuht, keskastme juht tippspetsialist keskastme või abispetsialist kontoriametnik isiku- või klienditeenindaja oskustööline seadme- või masina- operaator, mootorsõiduki juht 8 lihttööline muu, mis? KÜSIDA KÕIGILT: 1. Isiklik keskmine netosissetulek kuus (ilma tulumaksuta) K. T. kuni 000 kr 001-000 kr 001-000 kr 001-8000 kr 8001-000 kr 001-1 000 kr üle 1 000 kr sissetulekut ei ole keeldub avaldamast 1. Leibkonna keskmine netosissetulek kuus ühe leibkonnaliikme kohta K. T. kuni 000 kr 001 000 kr 001 000 kr 001 8000 kr 8001 000 kr 001 1 000 kr üle 1 000 kr keeldub avaldamast ei oska öelda
VÄRVIKAART / ЦВЕТНАЯ КАРТА 1 Logo 1 Logo Logo Logo
VÄRVIKAART / ЦВЕТНАЯ КАРТА Logo Logo Logo Logo 8