LASTEAIA ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS TÜRI KESKLINNA LASTEAIAS

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Anneli Must LASTEAIA ÕPPERADA KUI VAHEND ÕPPEKASVATUSTÖÖS TÜRI KESKLINNA LASTEAIAS bakalaureusetöö Juhendaja: Marianne Olbrei Läbiv pealkiri: Õpperada Tartu 2010

Õpperada 2 Lasteaia õpperada kui vahend õppekasvatustöös Türi Kesklinna lasteaias Kokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua lasteaia õpperajale põnevate pealkirjadega vaatluspunktid ja koostada õpperajal tegevuste läbiviimiseks töölehed 5-7aastastele lastele ning soovituslikud tööjuhendid õpetajatele, mis toetaksid laste eakohast arengut vastavalt riiklikule õppekavale ja Türi Kesklinna lasteaia õppekavale, muutes tegevused huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Samuti oli eesmärgiks saada tagasisidet ekspertidelt õpperaja vaatluspunktide, laste töölehtede ja õpetajate tööjuhendite (Lisad 1-36 ) kohta. Õppematerjali hindasid viisteist eksperti, kelleks olid Türi Kesklinna lasteaia õpetajad. Tulemusena selgus, et ekspertide arvates täiendab õppematerjal lasteaia õpperajal läbiviidavaid tegevusi ning lõimib erinevaid valdkondi. The kindergarten nature trail as a tool in educational work in Türi Kesklinna Lasteaed Abstract The purpose of this bachelor paper was: to add interesting lookout spots to the nature trail of the kindergarten, to compile work sheets for 5-7year-olds to be used in the activities at the nature path and to create recommended instructions for teachers that would support children s age-appropriate development in accordance with both the state curriculum and the curriculum of Türi Kesklinna Lasteaed, in order to make activities more interesting and diversified. The aim was also to receive expert feedback about the lookout spots of the nature trail and about the children s worksheets and teachers instructions (see Appendices 1-36). The educational material was assessed by fifteen experts the teachers at Türi Kesklinna Lasteaed. As a result it was pointed out by the experts that the educational material completes the activities conducted at the kindergarten s nature trail and integrates various fields of knowledge.

Õpperada 3 Sissejuhatus Lastega tegelevatele inimestele on teada, et looduses viibimine ja õues õppimine on lapse arengule tähtsad. Koolieelses lasteasutuses valitakse temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, võimaldades tal ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute kaudu, samas tegevusi lõimides. Lastele tutvustatakse kodukoha loodust, muutusi looduses, elukeskkonda ja inimese mõju loodusele (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Käesoleva töö autor töötab Türi Kesklinna lasteaias, kus on head võimalused lastele loodusharidust anda. Lasteaia puud ja põõsad on saanud teabesildid, kuid puudusid ühtsed õppematerjalid ja juhendid. Sellest tulenevalt tekkis vajadus luua huvitavad vaatluspunktid koos soovituslike tööjuhenditega õpetajatele (Lisad 1, 6, 14, 21, 27, 34), töölehed lastele (Lisad 2-5; 7-13; 15-20; 22-26; 28-33; 35, 26). Loodus lapse arengu- ja õpikeskkonnana Lapse jaoks on kogu teda ümbritsev maailm imetluse ja uurimise objekt. Laps õpib ümbritsevat jälgima ja täiskasvanu saab aidata last leidma vastuseid ja lahendusi maailma imedele (Hujala, 2004). Amonašvili (2005) märgib, et loodus on avatud eluraamat. Selle eluraamatu laste ja täiskasvanute poolse tundmaõppimise peaeesmärk seisneb selles, et inimene õpiks tegema järeldusi oma vaimse, eetilise ja sotsiaalse elu rikastamiseks ja täiustamiseks (lk 94-95). Niisama oluline on autori arvates looduses veedetud aeg, mis õpetab lapsi loodusega sõbrunema, looduse eest hoolitsema, looduse sõna kuulama, tema tarkust kuulda võtma. Laps õpib loodusega dialoogi pidama. Tema tundemaailm rikastub ja tal tekib huvi loodust tundma õppida. Kaugemas minevikus oli rõhuasetus loodusobjektide äratundmisel ja faktide äraõppimisel. Nüüdseks on olukord teisenenud. Loodusõpetuse sisu ja eesmärgid on muutunud, käies kaasas inimkonna arenguga. Nii leiab Timoštšuk (2005), et praeguseks on loodusõpetuse olulisemad eesmärgid: looduses valitsevate seoste ja seaduspärasuste mõistmine; tähelepanelikkuse ning huvi ja vastutustunde kasvatamine looduse suhtes. Samas väidab Timoštšuk, et loodusõpetuse eesmärgiks lasteaias on õppida: ümbritsevat maailma märkama; märgatu kohta küsimusi esitama (probleeme püstitama); küsimustele vastuseid leidma (oletusi tegema ja kontrollima); märgatust ja kogetust järeldusi tegema; õpitut igapäevaelus kasutama. Õppe sisuks on lapse igapäevase elu ja kogemustega seotu.

Õpperada 4 Ennekõike on loodusõpetuse õpetamise juhtmõte loodusteadusliku mõtteviisi arendamine võimalikult laial alusel, integreerides kõiki loodusteadusi. Loodusõpetuse kaudu kujundatakse lastes huvi ümbritseva vastu ning tähelepanelikku ja säästvat suhtumist keskkonda. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmesuguste keskkonnaprobleemidega vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus, mürareostus jm. Igaühe käitumisest sõltub ümbritseva seisund. Lapsi tuleb jõudumööda kaasa haarata lähiümbruse keskkonnaprobleemidega tegelemisse (Norman, 2005). K. Kalamees- Pani (2005) on täpsemini öelnud, et loodus- ja keskkonnaharidusega on vaja alustada juba lasteaias, kus pannakse alus inimese tõekspidamiste kujunemisele. Praktiline loodus- ja õuesõpe on muutunud loodushariduse tähtsaks osaks, mille osatähtsust tuleb eri haridusastmetes eakohaste meetoditega oluliselt tõsta. Alus- ja alghariduses on oluline eakohane ja köitev tegevus looduses, huvi ja austuse äratamine elusa ja eluta looduse vastu, liikide mitmekesisuse tundmaõppimine, vastutustundliku keskkonnahoidliku käitumise esmane kujundamine. Alus- ja alghariduse õppekavades on oluline koht tunnetuslikul, meelelisel ja praktilisel tegevusel. Ta on arvamusel, et loodusõppel lasteaias ja algkoolis on tähtis kasutada rohkem õuesõpet, lähtudes lapse vahetust kogemusest ja praktilistest tegevustest vaatluste, mängude ja käeliste tegevuste kaudu. Teisalt arenevad looduse tundmaõppimise läbi kahtlemata kõik lapse meeled, laps peab suutma oma tähelepanu koondada, mille tulemusena areneb üks väga oluline oskus vaatlusvõime. Ümbritsevat analüüsides ja sünteesides areneb mõtlemisprotsess. Ennekõike võimaldab looduse tundmaõppimine arendada loogilise mõtlemise kujunemise eeldusi. Läbi looduse tundmaõppimise õpib laps looma seoseid, arenevad mitmed tahtelised omadused: püsivus, järjekindlus, põhjalikkus, täpsus (Norman, 2005). Ometi ei saa eelkoolieas täielikult üle minna isetegevale õppimisele, kuid alged ja soov midagi ise teha luuakse just enne kooli. Parim moodus isetegemist toetada on uuriv, kogev ja leiutav õppimisviis, mille rakendamine eeldab lastele otsustus- ning valikuvabaduse andmist (Alunurm, 1999). Hujala (2004) lisab, et õpikeskkond peab lastele võimaldama praktilist katsetamist ja uurimist ning osalemist tegevustes koos eakaaslastega ja täiskasvanutega. Vaieldamatult on õigus Cornell il (1979), kes ütleb, et kirjeldamatu õie ilu, kõrguses lendava linnu graatsia, tuule mühin puudes: üks kord, või siis mõni teine kord elus puudutab loodus sind, mind ja meid kõiki oma erilisel moel. Tema ääretu müstika avaneb meile hetkeks ja me kogeme uimastavat puhtust, mis meenutab meile, et Elu on märksa võimsam kui

Õpperada 5 inimese väikesed toimetused (lk 8). Need read iseloomustavad emotsionaalselt lastele suunatud loodushariduse sisu ja taotlusi. Ilus on öelda, et oled sa loodusõpetaja või lihtsalt looduse pooldaja kõige tõhusam, mida saad looduse heaks teha, on kujundada armastust kõige elava vastu. Armastus vallandab innustuse võtta loodus enda hoolde (Cornell, 1989, lk 122). Õpperada Õpperaja tähtsus loodusõpetuses. Looduse õpperada üks võimalus õues õppimiseks. Looduses liikumine, taimede ja loomade tundmaõppimine suunab lapsi nägema ja mõistma looduslikku tasakaalu. Lapsed õpivad hoidma nii oma lähemat kui ka kaugemat ümbrust. Õppekäike saab siduda õpperadadega. Õpperajal on kõikidel võimalus nautida vastavalt aastaajale looduse värviküllust, vihma- ja lumesadu, päikesekiiri, inimtegevust. Kuulata erinevaid hääli, puudutada oma käega erinevaid puid, lehti, kände, samblikke, mulda. See kõik tekitab hea enesetunde ning tegevust leiavad siit nii lapsed kui õpetajad. Õpperada pakub palju võimalusi praktilisteks tegevusteks. Looduse õpperadade teemat käsitles esmakordselt Johannes Käis. Ta töötas juba 1930. aastal välja ulatusliku juhendite ja vaatlusvihikute süsteemi. J. Käis on öelnud, et lapsele saab tõeliselt omaseks vaid see, mille ta on ise läbi töötanud ja läbi elanud (kogedes sealjuures nii edu, kui ka ebaedu), ühtlasi saab ta ainult sel juhul õppimisest rõõmu ja rahuldust. Sellisest inimesest kasvab mõtlev, loov isik (Eisen, 1992). Peale selle on ka Eilart (1986) väitnud, et õpperajad on universaalseteks õppimispaikadeks nii noortele kui ka täiskasvanutele. Erinevad rajal liikujad omandavad saadava informatsiooni ilmselt küll erineva põhjalikkusega. Erinev võib olla läbijaile ka raja emotsionaalne mõjuvus ja väärtus eri aastaaegadel. Õpperada on lastele heaks vahendiks looduse praktilisel tundmaõppimisel. Eeskätt peavad looduse õpperajad olema kindla pikkusega, looduses märgistatud, ettekavandatud vaatluspunktidega ning kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumisteed ja rajad. Õpperajad on mõeldud eelkõige jalgsi läbimiseks. Kõigepealt peaksid rajad äratama lastes huvi looduse sesoonse jälgimise vastu. Neisse võiks lülitada lasteaia alatised vaatluspunktid, mis aitavad selgitada muutusi ja nende põhjuseid, olgu siis tegemist aastaajaliste või inimtegevusest tulenevate muutustega (Pae, 1998). Näiteks peab Alunurm (1999) õpperaja juures tähtsaks koduloolisust ning sellepärast peaks see asuma lasteaia lähiümbruses ning sealt saadav teave peaks tuginema iga piirkonna

Õpperada 6 looduse teema olemuse ja seoste tutvustamisel. Mõte on ka selles, et ühtesid ja samu loodusobjekte on eri aastaaegadel kergem vaadelda. Tuntud kohas on uut avastada ja muutust märgata kergem kui tundmatus kohas. Norman (2005) põhjendub sellega, et määrav on tuntuse printsiip: lapsel tekib sinasõprus õpperaja objektidega. Laps saab erinevatel aegadel vaadelda ja uurida talle tuttavat loodusobjekti, areneb vaatlus- ja võrdlusoskus. Eriline suhe tekib lapsel õpperaja mingi kindlaobjektiga, kus laps on selle endale kui sõbra välja valinud. Reeglina saab väljavalitud objekt lapse poolt erilise huvi ja hoolitsuse osaliseks. Hea, kui õpperada on skemaatiliselt tähistatud ning mõned objektid oleksid pildistatud erinevatel aastaaegadel. Peale selle on eelkoolieas tähtsal kohal käelised tegevused. Laste loovust saab arendada mitmel viisil. Õpperajalt korjatud looduslikust materjalist saab meisterdada, kaunistada ja käsitööd teha (Vienola, 2003). Tähti ja numbreid või midagi muud võib joonistada liivale (Hujala, 2004). Ka on töökasvatus eelkoolieas oluline, mida saab teostada õpperajal. Marjade, seente, ürtide korjamine on loodusega tutvumine kui ka elatumisallikas. Saame kasta lilli ja hoolitseda lindude eest (Vienola, 2003). Üldjoontes peab õpperada võimaldama huvi tärkamist ja ilu avastamist igas kivis, kännus ja metsahäilus. Soovitavalt lõpeb rada taas lähtepunktis, mis hõlbustab sinna tulekut ja sealt lahkumist (Eilart, 1986). Tegevused õpperajal. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava (2008) järgi seob õppeja kasvatustegevuse tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel tuleb tegevusi lõimida. Valdkonna Mina ja keskkond õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps 1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6) märkab nähtusi ja muutusi looduses. Kuna me õpetame lapsi loodust tundma, siis esmaseks vahendiks on looduse vaatlemine. Kui lapsel tekib loodusnähtuse või -objekti vastu huvi, siis suunab ta sellele tähelepanu ja on võimeline eesmärgipäraselt ja üksikasjalikult vaatlema. Lihtsamate vaatlusülesannete puhul võib motivaatoriks olla mõni emotsionaalne ülesanne või seos teiste õppevaldkondadega (Timoštšuk, 2005).

Õpperada 7 Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, tuleb õpetajal vaatlust juhtida. Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule, seejärel tuleb vaadelda objekti osade kaupa. See vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Tavaks on saanud, et looma vaadeldakse ja kirjeldatakse alates peast ja taime alates juurest. Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavaid andmeid. Seega tuleb vaadeldavat võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Kõiki meeli teadmiste omandamisel kasutada on vaja selleks, et aidata õppijal mitmekesiseid mälu- ja tunnetusseoseid tekitada (Timoštšuk, 2005). Ennekõike on vaatlus tegevus, mille all me mõistame nähtuste ja esemete tunnuste ning detailide märkamist, kindla eesmärgiga tajumist. Vaadeldes arenevad terviklikuks taju, mõtlemine ja kõne (Alunurm, 1999). Tuleks lisada, et ka J. Käis rõhutab vaatluse puhul loodushoiule ja loodusvarade ratsionaalsele kasutamisele. Ta kirjutab oma artiklis nii vaatlusõpetuses esineb looduse ja inimelu vaatlusel palju võimalusi selleks, et viia lapse tundeelu paljalt imetlusastmelt kaugemale ja mis veelgi vajalikum, elustades lapses tärkavaid kõlblaid tundeid: kaastunne, armastus loomade, eriti aga kõigi abi ja kaitset vajavate olendite vastu (Eisen, 1985, lk 29). Vaatlusi võib teha ka kuulmisaistingu abil. Kahjuks rikub linnas asuv lasteasutus tihtipeale laste keskendumist loodushäältele. Kuna muusika üks tähtsamaid elemente on vaikus, siis võiks matkadel metsa lapsi suunata kuulama vaikust looduses, keskenduma tuule vuhinale, puude kohinale, lehtede sahinale või häälekama linnu laulule. Kui maa on kuiv, võiks heita selili, sulgeda silmad ja kuulata looduse tasuta antavat kontserti (Vienola, 2003). Samuti on alushariduse seisukohalt olulisimad õppemängud, need on seotud teatud eesmärkide saavutamisega. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Tavaliselt on õppemängud seotud vaimsete võimete arendamisega. Õppemängu kasutatakse laste süstemaatilisel õpetamisel nii organiseeritud tegevustes kui ka vabal ajal. Õppemängud aitavad eeskätt täpsustada ja süvendada laste teadmisi ning võimaldavad neid rakendada uutes tingimustes. Üheks õppemängu peamiseks elemendiks on õppeülesanne, mille moodustavad teadmised ja oskused, mida tahame harjutada, süvendada või kinnistada. Igas õppemängus võib olla üks või mitu õppeülesannet ning need peavad olema vastavuses lapse ea, huvide ja õppemotiividega (Ugaste, 2005). Looduses viibides saab alati õppemänge siduda tegevuse eesmärkidega.

Õpperada 8 Peale vaatluste ja õppemängude on ka õppekäigud suure õppe- ja kasvatusliku väärtusega. Õppekäik annab meeldiva võimaluse igaühel ise kogeda seda, millest eelnevalt on kas kuuldud või loetud. Lapsed on oma maailmatunnetuse poolest väga erineval tasemel, õppekäikudel nähtu aitab korrastada nende ettekujutust maailmast. Nähes midagi uut ja huvitavat, ergastab see laste kujutlusvõimet ja teravdab nende tähelepanuoskust ümbritseva suhtes (Croft, 2000). Seega on eluta ja eluslooduse õpetamisel eriti vajalik laste vahetu kontakt ümbritsevaga, kus õpitegevuse põhiraskus kandub ruumist välja lasteaia aeda, parki, metsa. Õppekäikude eesmärgiks on: rikastada laste teadmisi, avardada nende silmaringi, tutvustada lastele kodukoha lähemat või kaugemat ümbrust, loodust ning kultuurilugu, ajaloolisi mälestusmärke, ettevõtteid jmt; õpetada lapsi liikuma looduses, nägema huvitavat ja ilusat ka seal, kust harilikult möödutakse ükskõikselt; suurendada laste veendumust loodusja keskkonnakaitse vajalikkusest; kasvatada lastes füüsilist vastupidavust ja tahtejõudu ning lähendada lapsi ja õpetajaid. (Toom, 1998). Lehtla (1998) lisab veel, et õppekäigu puhul on oluline vahetu kokkupuude reaalse keskkonnaga, mis tekitab lastes positiivse elamuse, sööbib mällu ja vallandab lapse vaimsed võimed. Cornell (1989) soovitab lõpetada looduses läbiviidud tegevus temaatilise luuletuse või lauluga. Õpetaja peaks võtma eelnevalt aega mõtiskleda esitatava laulu sisu üle, et kanduks üle teoses olev inspiratsioon (lk 120-123). Laps püüab hiljem õppekäikudel kogetut väljendada oma tegevuses, mis omakorda arendab tema loomingulisi võimeid. Oluline on ka see, et viibimine looduses ja värskes õhus arendab lapse kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. Õppekäigu järel toimub kinnistav vestlus, mis arendab kõige paremini laste loogilist mõtlemist, õhutab võrdlema erinevaid nähtusi, eraldama olulist ebaolulisest, tegema loogilisi järeldusi. Järelikult on õppekäikude puhul kõige tähtsam saada uusi kogemusi. Saadud kogemuste ja kaasatoodud materjaliga jätkatakse tööd lasteaias. Siingi on tähtis mitmekesistada töövõtteid ning tööjaotust. Näiteks saab materjali individuaalse või rühmatööna süstematiseerida ja herbariseerida, alustada mingit uurimust, kasutada looduslikku materjali mängus või matemaatikamõisteid kujundades, uurida luubi või mikroskoobi abil pisidetaile (Alunurm, 1999). Koolieelik peaks riikliku õppekava õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel suhtuma ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käituma seda säästvalt; kirjeldama kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; kirjeldama loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring; selgitama, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad; selgitama ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest; mõistma ja märkama enda ja teiste tegevuse mõju

Õpperada 9 ja tagajärgi keskkonnale (Koolieelse lasteasutuse, 2008). Kõike seda on võimalik lastele õpetada läbi lõimitud tegevuste õpperajal. Õpperada mida see nõuab õpetajalt? Masing (1983) osutab sellele, et õpperaja läbimine on lastele huvitav ja avardab ühtlasi ka nende silmaringi, kuid õpetajalt nõuab see ettevalmistusi, mis on nii ainealased kui ka metoodilis- organisatoorset laadi. Õpetaja peab tundma looduses kohatavaid pinnavorme, taimi ja loomi ning orienteeruma looduskaitse ja - kasutuse küsimustes. Samuti peab ta suutma organiseerida laste tegevust. Sellest tulenevalt peab õpetaja:1) eesmärgi, aja ja koha kindlaks määrama; 2) tutvuma ainealase ja metoodilise kirjandusega; 3) töölehti valmistama; 4) eelnevalt tutvuma õpperaja marsruudi ja kohaga, selgitades, kui palju aega tuleb arvestada erinevate teelõikude ja ülesannete jaoks. Peab tähelepanu pöörama ka teistele huviväärsustele ja tähelepanu eemale tõmbavatele asjaoludele; 5) lapsi eelnevalt instrueerima, jagama lastele ülesandeid: mõne paiga või taime kohta informatsiooni otsimine jne; 6) kaasavõetava varustuse koondama ja korrastama. Väikelaste õpetajalt nõutakse siirast kiindumust ja huvi lapse vastu ning eetilist hoiakut kasvatus- ja õppetöös. Väikelaste õpetaja on paljudele lastele esimene tähtis inimene väljaspool kodu, kellega laps asub isiklikku suhtesse. Lapsed kiinduvad õpetajasse, imetlevad teda ja suhtuvad positiivselt tema püüdlustesse. Õpetaja on lapsele eeskuju. Väikelaste õpetajal ongi suured võimalused laste kasvamist mõjutada ja suunata (Brotherus, Hytönen & Krokfors, 2001). Kikas (2008) selgitab, et õpetaja ülesanne on arusaamu lastele teadvustada, õigemate teadmiste kasutamist toetada. Lastel võivad kujuneda väärmõisted, mida tuleks hiljem omakorda muuta. Hujala (2004) osutab sellele, et eelõpetuses rõhutatakse täiskasvanu rolli saatjana, õppimise suunajana ja õpikeskkonna kujundamise eest vastutajana. Kuigi eelõpetuse üldised eesmärgid suunavad laste tegevust, esitatakse õpitavat puudutavad nõudmised õpikeskkonnale ning kasvatuse ja õpetamise eest vastutavatele täiskasvanutele. Keskkonna loomine eelõpetuses lähtub laste huviobjektidest, isiklikest tarvetest ja eesmärgiks püstitatud õppimisväljakutsetest. Ka Timoštšuk (2005) väidab, et ilmselgelt õpitakse lasteaias loodust tundma õuealal tegutsedes, õppekäikudel ja tegevustes rühmaruumis. Õpetaja valib koha, kus õppimine on kõige tulemusrikkam. Muuhulgas annab kaasaegse keskkonnaõpetuse üks loojaid, ameeriklane J. Cornell (1979) täiskasvanuile lastega suhtlemiseks viis nõuannet: 1) õpeta vähem ja jaga rohkem. Lapsed innustuvad kergesti, kui jagad oma sisemise veendumuste kaudu teadmisi; 2) ole vastuvõtlik. Olles avatud ja vastuvõtlik oma kuulajate iga küsimuse suhtes, suudad saavutada hea kontakti. Olles avatud ümbritseva looduse suhtes, leiad sa alati midagi huvitavat

Õpperada 10 õppimiseks ja õpetamiseks; 3) ei tohi hilineda lapse tähelepanu püüdmisega. Nendele, kes ei ole harjunud looduses olema, leia samuti midagi, mis neid huvitab ja too nad samm-sammult huviliste hulka; 4) esiteks vaata ja koge, seejärel räägi. Vahetu elamuse kaudu omandatu ei unune; 5) õppima peab rõõmuga. Lapsed on loomupoolest õppijad, kui suudad meeleolu hoida rõõmsa ja lootusrikkana. Õpperada Türi Kesklinna lasteaias Kesklinna lasteaias on head võimalused lastele loodusharidust anda, sest asukoht linna keskel võimaldab jalgsimatku metsa, parki ja veekogude äärde. Õueala on liigirikas, sest enne lasteaia rajamist laius siin viljapuuaed. 2005. aastal arenes mõte rajada lasteaia õuealale õpperada. Valiti vaatlusalused objektid ja kaardistati need. Koostatud projekti kaudu Esimesed sammud looduses sai lasteaed uusi õppevahendeid, raamatuid, õppeotstarbelisi istikuid ja puudele puidust nimetahvlid. 2006. aastal lisandusid loodusõpetuslike objektidena ilmakaarte kivi, õuealaga seotud legendiga Võlusisalik (Lisa 1) ja tuulelipp koos mõnusa kohaga (Lisa 34). Õueala arendust koordineerib looduse ja keskkonna töörühm. 2008. aastal kerkis esile mõte vahetada sildid kaasaegsemate ja informatiivsemate vastu. Töörühma heakskiidul plaaniti sildile kanda puu või põõsa nimi, leht ja vili. Kevadest sügiseni sai jäädvustatud just meie õuealal kasvavaid objekte, et pilt sildil oleks tõetruu (Lisa 40). Kokku 25 ilmastikukindla teabesildi maksumuse rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus projektis Kesklinna lasteaia õpperada kui õuesõppe vahend. Õpperaja koostamisel on toetutud J. Eilarti (1986), J. Käisi (1996), I. Timoštšuki (2005), A. Alunurme (1999) soovitustele ja koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (2008). Kesklinna lasteaia õpperaja koostamise põhimõtted: asub lasteaia territooriumil; liigirikas taimestik; jalgsi läbitavus; turvalisus; õues õppimise võimalus. Õpperaja eesmärgid tulenevad Kesklinna lasteaia õppe-eesmärkidest (Kesklinna lasteaia õppekava 2008/2009) ja koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (Koolieelse lasteasutuse, 2008). õpetada märkama looduses märkamatut; õppida tundma lasteaiaümbruse taimestikku;

Õpperada 11 õppida tundma ilmakaari tuulelipu ning ilmakaartekivi kaudu; omandada uurimistöö kogemusi; arendada matemaatikateadmisi ja - oskusi tervistavates õuetegevustes; kanda Eesti rahvuskultuuri põlvest põlve; tunnetada loodust kui tervikut ja osata looduse osasid seostada; õpetada omaks pidama keskkonnasõbralikku ja säästvat eluviisi; kujundada õigeid käitumisharjumusi looduskeskkonnas. Türi Kesklinna lasteaia õpperaja kirjeldus. Õpperada paikneb Järvamaal Türi linnas Kesklinna lasteaia õuealal. Õpperada on umbes 0,5 km pikk ning jalgsi läbitav. Raja läbimisel aitavad kaasa infotahvlikesed puude ja põõsaste nimetustega. Õpperajal on 6 vaatluspunkti, millele on pandud huvitavad nimetused ja 25 infotahvlitega märgistatud looduslikku objekti. Rada algab Võlusisaliku (Lisa 1) juurest ja teeb ringi ümber lasteaia mööda päikese päevateed. Õpperada jätab õpetajale võimaluse kasutada seda konkreetselt oma rühma vajadustest lähtuvalt. Võib läbida kogu raja, vaadelda või teha katseid ühe kindla objekti juures. Loodust aitavad tundma õppida abistavad uurimisvahendid ja loodusraamatud. Õpperaja täiendamiseks on kavas välja töötada töölehed nii õpetajatele kui ka lastele. Rada algab ja lõpeb Võlusisaliku juurest (Lisa 1). 1. vaatluspunkt Võlusisalik (Lisa 1). Selles vaatluspunktis saavad lapsed kuulda lasteaia sünnilugu ja uurida, millest koosnevad puujuured. Samuti on võimalik Võlusisaliku ümbruses uurida samblaid ja samblikke ja tutvuda kivide ja kändude all elavate elusolenditega. Puupakkudel istudes on mõnus kuulata lugusid loodusest ja täita töölehti (Lisad 2-5). 2. vaatluspunkt Kirju- Mirju värvimaailm. Vaatluspunktis tutvuvad lapsed lehtpuudega. Puude muutumist on võimalik jälgida vastavalt aastaajale. Lapsed saavad uurida, kes või mis on puudega seotud. Puude juurest saab korjata looduslikku materjali meisterdamise tarbeks. Vaatluspunkti juurde on loodud töölehed (Lisad 7-13). 3. vaatluspunkt Okkakese rada. Siin saavad lapsed tutvuda erinevate okaspuudega- kuuskedega, mägimändidega, kadakaga, jugapuu. Võrrelda nende okkaid ja vilju. Samuti uurida, kes või mis on seotud okaspuudega. Lasteaias kasvab ka mürgine jugapuu (mis on eraldatud võrguga ja märgistatud sildiga). Siinjuures saab lastele selgeks teha, et tundmatuid taimi ja marju ei tohi kunagi süüa.

Õpperada 12 Jugapuu on väga mürgine, nii võrsed, okkad, koor, puit kui ka marikäbid, kuid tema puit on hästi töödeldav. Männi- ja kuusekäbidest on võimalik hiljem meisterdada põnevaid loomi. Vaatluspunkti juurde on loodud töölehed (Lisad 15-20). 4. vaatluspunkt Aarete saar. Kuna lasteaias on hulgaliselt erinevaid viljapuid, siis on lastel hea võimalus neid võrrelda õite, viljade ja lehtede järgi. Kevadel saab imetleda rohket õitemerd ja nautida kaunist vaatepilti. Hea võimalus on samuti vaadelda usinaid mesilasi, kes puid õitsemise ajal külastavad. Sügisel on tore vilju maitsta. Samas saab rääkida inimeste tegevustest aias ja puude eest hoolitsemisel. Vaatluspunkti juurde on loodud töölehed (Lisad 22-26). 5. vaatluspunkt Ilmavaatluskivi. Ilmavaatluskivi juures on lastel võimalik näha, kus asuvad ilmakaared ja kuidas neid nimetatakse. Siin on võimalik mängida erinevaid liikumis- ja orienteerumismänge. Vaatluspunkti juurde on loodud töölehed (Lisad 28-33). 6. vaatluspunkt Lihtsalt Mõnus Koht. Siin on võimalik kuulata legendi selle koha tekkimisest (Lisa 34). Võimalus vaadelda ka tuulelippu ja määrata selle järgi tuule suunda. Peale õpetlikku jalutuskäiku on lastel võimalus teha väike kiikumise ja ronimise paus, mille järel suundutakse tagasi Võlusisaliku juurde, kus saab teha kokkuvõtteid rajal nähtust ja kuuldust. Vaatluspunkti juurde on loodud töölehed (Lisad 35, 36). Tööjuhendid ja - lehed. Õpetajatele koostatud tööjuhendite loomisel on toetutud mitmetele autoritele (Salumaa & Talvik, 2003; Käis, 1996) ning arvesse võetud järgmisi soovitusi: ülesanded peavad vastama lapse tasemele; sõnastus olgu lihtne, arusaadav ja selge; ülesanded olgu mitmekesised; haaraksid laste erinevaid meeli; töölehed olgu rajal õpitu kinnistamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Töölehti saab õpetaja kasutada vastavalt teemale, laste arengut ning vanust silmas pidades. Neisse on põimitud erinevate valdkondade teemasid ning nad on abiks laste aktiveerimisel, lugemise harjutamisel, kodukoha looduse tutvustamisel. Õpetajate tööjuhendites on abistav ja suunav materjal õpperajal tegevuste läbiviimiseks, mis ei ole õpetajale kohustuslik. Igal õpetajal on võimalik materjali täiendada.

Õpperada 13 Uurimistöö eesmärgid Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua lasteaia õpperajale vaatluspunktid ja koostada õpperajal tegevuste läbiviimiseks töölehed 5-7aastastele lastele ning soovituslikud tööjuhendid õpetajatele. Samuti on eesmärgiks saada tagasisidet ekspertidelt õpperajale koostatud õppematerjali (Lisad 1-36 ) kohta. Metoodika Valim Türi Kesklinna õpperajale koostatud õppematerjali hindamise ekspertideks paluti sama asutuse 15 lasteaiaõpetajat. Kolmteist neist olid suurte kogemustega lasteaiaõpetajad, kes on lasteaias töötanud 6-43 aastat. Kaks eksperti on töötanud lasteaias vastavalt 2 ja 3 aastat. Keskmine õpetajastaaž oli 19,7 aastat. Neist seitsmel õpetajal on omandatud kõrgharidus, ühel õpetajal on kõrgharidus omandamisel ja seitsmel on kesk-eriharidus. Viis eksperti töötasid uurimise ajal 3-4aastaste lastega, neli eksperti 6-7aastastega, kaks eksperti 5-6aastastega, kaks eksperti 4-5aastastega ja kaks eksperti 2-3aastaste lastega (Tabel 1). Tabel 1. Ekspertide andmed eksperdi nr tööstaaž haridus millises vanuses lastega töötab ekspert 1 20 kõrgharidus 6-7aastased ekspert 2 3 kesk-eriharidus 6-7aastased ekspert 3 43 kõrgharidus 5-6aastased ekspert 4 15 kesk-eriharidus 5-6aastased ekspert 5 20 kõrgharidus 3-4aastased ekspert 6 27 kõrgharidus 3-4aastased ekspert 7 2 kõrgharidus 3-4aastased ekspert 8 23 kõrgharidus 2-3aastased ekspert 9 29 kesk-eriharidus 2-3aastased ekspert 10 26 kesk-eriharidus 4-5aastased ekspert 11 17 kesk-eriharidus 4-5aastased ekspert 12 25 kesk-eriharidus 6-7aastased ekspert 13 20 kõrgharidus lõpetamisel 6-7aastased ekspert 14 20 kesk-eriharidus 3-4aastased ekspert 15 6 kõrgharidus 3-4aastased

Õpperada 14 Protseduur Kõik viisteist eksperti kirjutasid oma hinnangu, nii õpperaja vaatluspunktide, kui laste töölehtede ja õpetajate tööjuhendite kohta. Eksperdid hindasid õppematerjali 2010. aasta märtsis ja aprillis. Eksperdid lugesid juhendeid ja vaatasid/hindasid õppematerjali sobivust lasteaiale. Eksperthinnangud olid anonüümsed ja vabatahtlikud. Mõõtvahendid Ekspertide hinnangute teadasaamiseks kasutati küsimustikku (Lisa 41 ). Küsimustiku koostamise aluseks võeti mitmetes Tartu Ülikooli bakalaureusetöödes (Gull, 2006, Kiisler, 2008, Leesmäe, 2008) kasutatud küsimustikke, milles tehti mitmeid muudatusi ja kohandati uuritavale lasteaiale sobivaks. Küsimustiku valiidsus on tagatud kolme eksperdi hinnanguga, kes vaatasid üle küsimustiku sisulise ja keelelise poole kvaliteedi. Küsimused võib ülesehituselt jaotada järgmiselt: ei ja jah vastustega küsimused; etteantud väidetele hinnangu andmine järjestikskaalal kindlasti kuni üldse mitte; vabade vastustega küsimused. Esimeses küsimuses taheti teada, kui tihti käivad õpetajad lastega lasteaia õpperajal. Järgmised kuus küsimust puudutasid töölehtede koostamist ja kasutamist. Kaheksanda küsimusega paluti ekspertidel hinnata õpetajate tööjuhendite vajalikkust lasteaiale. Üheksas küsimus pakkus ekspertidele väiteid laste töölehtede kohta ning kümnendas küsimuses paluti ekspertidel teha parandusi ja muudatusi neis töölehtedes, milles nad leidsid puudujääke või mis jäid arusaamatuteks. Üheteistkümnendas küsimuses esitati ekspertidele väiteid lasteaia õpperajale koostatud vaatluspunktide kohta. Kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes küsimus püüdsid ekspertidelt saada hinnangut õpetajatele koostatud soovituslike tööjuhendite kohta. Vabavastuselised küsimused olid kümnes ja kolmeteistkümnes. Viimased kolm küsimust olid ekspertide tööstaaži, hariduse ja uurimise hetkel olevate laste vanuse kohta, kellega eksperdid töötasid. Koostatud küsimused tulenesid õpperaja vaatluspunktidele, töölehtedele ja tööjuhenditele seatud eesmärkidest töö teoreetilises osas. Ekspertidel paluti vajaduse korral teha ettepanekuid. Andmetöötluse põhimõtted ja kasutatavad meetodid Uurimistöö oli kvalitatiivne. Andmekogumismeetodiks kasutati küsimustikku, kus olid nii kinniseid kui lahtiseid küsimusi. Andmete töötlemiseks ja tabelite koostamiseks kasutati MS Office Excel 2007.

Õpperada 15 Tulemused ja arutelu Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua lasteaia õpperajale vaatluspunktid, mis võimaldaksid muuta õppimise lastele huvitavamaks ja mitmekesisemaks, koostada töölehed 5-7aastastele lastele ja soovituslikud tööjuhendid õpetajatele tegevuste läbiviimiseks õpperajal. Uurimuslikus osas on koostatud kokkuvõtlik ülevaade õpetajatele mõeldud küsimustiku põhjal saadud tulemustest. Esimene küsimus uuris ekspertide õpperaja külastatavuse sagedust. Selgus, et kaheksa eksperti viieteistkümnest käivad lastega lasteaia õpperajal igal aastaajal üks kord, neli eksperti külastavad õpperada kaks kuni kolm korda kuus, kolm eksperti üks kord kuus. Teine kuni kuues küsimus uurisid ekspertide lastele mõeldud töölehtede kasutamise kogemust. Ekspertidest on viis ise teinud lastele töölehti õpperajale minekuks ning kümme neist ei ole kunagi ise töölehti teinud, samas teiste poolt koostatud töölehti on kasutanud seitse eksperti ja kaheksa ei ole ka neid kasutanud. Õpperajal olles ei ole ükski ekspert töölehti kasutanud, kuid pärast õpperajal käiku kasutab iga kord töölehti üks ekspert. Õpperajal olles kasutab enamasti töölehti neli eksperti, harva seitse ja mitte kunagi neli eksperti. Pärast õpperajal käiku kasutavad viis eksperti enamasti töölehti, harva viis ja mitte kunagi neli eksperti. Kolmas küsimus esitati neile ekspertidele, kes koostavad ise töölehti. Ekspertidest, kes on ise koostanud töölehti, leidsid abi internetist seitsme eksperti, metoodilisest kirjandusest kaheksa eksperti, loodusalastest raamatutest seitsme eksperti, lastele mõeldud töövihikutest kaheksa eksperti, muudest allikatest nimetas üks ekspert koolitustel saadud materjalidest. Kolm eksperti, kes ise töölehti ei ole koostanud, vastasid samuti kolmandale küsimusele, kirjutades muu (täpsustage) alla leiaksin, kui koostaksin ise. Tulemusena selgus, et lasteaia õpperada külastatakse harva ja töölehti ei kasutata üldse või vähesel määral. Ekspertide hinnangud lastele koostatud töölehtede kohta Ekspertidele esitati laste töölehtede hindamiseks kakskümmend väidet, millele pidi vastama Likerti skaala ehk hinnanguskaala järgi. Ülevaate ekspertide arvamustest lastele koostatud tööjuhendite kohta annab allolev Tabel 2.

Õpperada 16 Tabel 2. Ekspertide töölehtedele antud hinnangute tulemused. Väited Kindlasti Pigem jah Töölehed aitavad integreerida erinevaid 15 valdkondi. Töölehed aitavad tunnuseid ning omadusi 15 võrrelda. Töölehed kinnistavad lastel uusi loodusalaseid 15 teadmisi. Töölehed aitavad lastel ümbritsevat 14 1 matemaatiliselt kirjeldada arvude abil. Töölehed harjutavad lapsi orienteeruma. 14 1 Töölehed toetavad laste lugemis- oskust. 13 2 Töölehed toetavad laste kirjutamise oskust. 13 2 Töölehed rikastavad laste sõnavara. 13 2 Töölehed toetavad üldistusteni jõudmist. 13 2 Töölehed järgivad Türi Kesklinna lasteaia 12 3 õppekava. Töölehed aitavad mõisteid kujundada. 12 3 Töölehed aitavad lastel ümbritsevat 12 2 1 matemaatiliselt kirjeldada kujundite abil. Töölehed äratavad lastes huvi õppimise vastu. 12 3 Töölehed on abimaterjaliks õpetajale. 12 3 Töölehed on abiks loodusvaatluste 12 3 läbiviimisel. Töölehed aitavad lastel näha muutusi looduses. 11 2 2 Ei oska öelda Töölehed selgitavad lastele meid ümbritsevat 11 2 2 elukeskkonda. Töölehed vastavad koolieelse lasteasutuse 10 4 1 riiklikule õppekavale. Töölehed võimaldavad lastel iseseisvalt 9 5 1 töötada. Töölehed on lastele jõukohased. 7 5 2 1 Pigem ei Üldse mitte Üks ekspert arvas, et töölehed on lastele liiga rasked, kuid siin saab töö autor soovitada teha valikuid töölehtede hulgas ning õpetaja või lugeda oskavate laste abiga on võimalik täita ka raskemaid ülesandeid. Töölehed ei ole mõeldud kohustuslikuks, vaid soovituslikus kasutamiseks. Nagu on väitnud ka Salumaa ja Talvik (2003) ning Käis (1996) olgu töölehed rajal õpitu kinnistamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Töölehti saab õpetaja kasutada vastavalt teemale, laste arengut ning vanust silmas pidades. Neisse on põimitud erinevate valdkondade teemasid ning nad on abiks laste aktiveerimisel, lugemise harjutamisel, nii individuaalse-, kui

Õpperada 17 ka koostöö arendamisel ja kodukoha looduse tutvustamisel. Küsimusele 7, kus taheti teada kas eksperdid peavad vajalikuks lasteaiale töölehtede koostamist, vastasid kõik eksperdid jah, samuti ekspert, kes pidas koostatud töölehti mittejõukohasteks. Järeldati, et töölehti peeti lasteaiale vajalikeks. Ülevaade ekspertide soovitustest ja märkustest sisulistele muudatustele Eksperdid 2,3,8,9,10 ja 11 leidsid, et kõik töölehed on lastele arusaadavad ja jõukohased. Ekspert 14 tegi soovituse lisada töölehele 1 ka mõiste hall, mida võeti ka arvesse ja tehti töölehel muudatus. Töölehel 2 soovitas ekspert 13 esimeses ülesandes teha ring ümber elusolenditele, kes ei ela kivi all. Muudatus tundus mõistlik, kuid autori arvates sobis ka esimene variant ning töölehte otsustati teha kahes variandis (Lisa 37). Kõige rohkem muudatusi soovitati teha töölehele 6 esimesele ülesandele, mis tundus kaheksale eksperdile (1, 4, 5, 6, 7, 12, 13, 14, 15) liiga keeruline või raske. Ekspertide 7 ja 15 soovitusel muudeti ülesannet nii, et laps liiguks silpe ühendades sik- sakiliselt (Lisa 38). Alles jäi ka esimene variant, kuna ekspert 6 arvates sobiks see variant tublimatele koolieelikutele. Eksperdid 1, 4 ja 6 arvasid, et mõiste marikäbid töölehel 12 on lastele raske. Ekspert 5 ei teadnud sellist mõistet enne töölehega tutvumist. Autori arvates peaks lastele kohe puuga tutvumisel õpetama õigeid mõisteid, eriti veel siis, kui puu asub lasteaia õuealal. Nii on väitnud ka Kikas (2008), et selleks lapsed omandaksid täiskasvanutega sarnased mõisted (teadusmõisted), on vaja, et täiskasvanud mõistet selgitaksid ning laps saaks seda erinevate ülesannete lahendamisel ja erinevas kontekstis kasutada. Iga mõiste õppimine võtab aega. Uusi teadmisi võib õpetada otseselt, katsete, ülesannete abil. Õpetaja ülesanne on arusaamu lastele teadvustada, õigemate teadmiste kasutamist toetada. Lastel võivad kujuneda väärmõisted, mida tuleks omakorda muuta (lk 110). Hujala (2004) osutab sellele, et eelõpetuses rõhutatakse täiskasvanu rolli saatjana, õppimise suunajana ja õpikeskkonna kujundamise eest vastutajana. Tööleht 14 tundus eksperdile 14 raske, eksperdid 12 ja 13 oleksid soovinud näha ka täpitähti (Õ, Ä, Ö, Ü). Pilt on saadud internetist ja kuna täpitähti inglise keeles ei esine, siis jäi see tööleht muutmata, kuid näidise järgi on võimalik kindlasti teha pilti ka eesti tähestikuga. Töölehel 18 oli ekspertide 1, 12, 13, 14 ja 15 arvates puuviljade võrdlemiseks mittesobilikud mõisted (kitsam, paksem). Autor võttis nõuandeid arvesse ja muutis töölehte asendades nimetatud mõisted puuviljade võrdlemiseks sobilikematega (ümaram, piklikum) (Lisa 39). Eksperdid 1 ja 14 soovitasid töölehtedel 23-26 kasutada ainult põhiilmakaari. Autori arvates on õpetajal vaba valik, kas ta märgib ilmakaari või mitte. Õpetaja saab arvestada laste vanusega ja oskustega. Kuna tuulelipule on ilmakaared märgitud, siis autori

Õpperada 18 arvates võiks neid ka märkida, kuid see ei ole kohustuslik, kuna lasteaialapsed ei pea neid veel teadma. Andekamatele ja ilmakaarte vastu huvi tundvatele lastele võib õpetaja ka individuaalselt mõisteid selgitada. Ekspertide arvamused õpperaja vaatluspunktide kohta Ekspertidele esitati õpperajale koostatud vaatluspunktide kohta kuusteist väidet, nende hinnanguid saab jälgida Tabelist 3. Tabel 3. Ekspertide õpperaja vaatluspunktidele antud hinnangute tulemused. Väited Kindlasti Pigem jah Õpperaja vaatluspunktid tutvustavad lastele kodukoha taimestikku. Õpperaja vaatluspunktides on lastel võimalus saada uurimistöö kogemusi. Tegevused õpperajal aitavad lastel näha muutusi taimestikus. Tegevused õpperajal aitavad lastel näha erinevatel aastaaegadel ilmastikus toimuvaid muutusi. Õpperaja vaatluspunktid tutvustavad lastele kodukoha ilmastikku. Õpperajale pandud vaatluspunktide pealkirjad muudavad õppetegevuse huvitavamaks. Õpperaja vaatluspunktides saab kasutada erinevaid aktiivõppe meetodeid. Õppekäik õpperaja vaatluspunktidesse aitab tunnetada loodust kui tervikut. Tegevused õpperaja vaatluspunktides toetavad lapse vaimset arengut. Õppekäik õpperaja vaatluspunktidesse annab oskuse looduse osasid seostada. Tegevused õpperaja vaatluspunktides toetavad lapse sotsiaalset arengut. Tegevused õpperaja vaatluspunktides toetavad lapse emotsionaalset arengut. Õppekäik õpperaja vaatluspunktidesse aitab kujundada lastes õigeid käitumisharjumusi looduskeskkonnas. Tegevused õpperaja vaatluspunktides toetavad lapse kehalist arengut. Õpperaja vaatluspunktid tutvustavad lastele kodukoha loomastikku. Tegevused õpperajal aitavad lastel näha muutusi loomastikus. 15 15 14 1 14 1 13 1 1 13 1 1 13 2 13 2 13 2 12 3 11 3 1 11 3 1 11 4 Ei oska öelda 9 4 1 1 7 6 1 1 7 3 4 1 Pigem ei Üldse mitte

Õpperada 19 Ekspert 5 arvates ei tutvusta vaatluspunktid lastele kodukoha loomastikku ning ei aita lastel näha neis muutusi (väited 2 ja 15). Autori arvates on töölehtedes puudutatud loomastiku teemat töölehtedes 2, 3, 4, 9, 16 ja 17. Kuna mõiste loomastik hõlmab nii linde, putukaid kui ka imetajaid, on ekspert nr 5 ilmselt pidanud silmas vaid imetajaid. Väitele 9 tegevused õpperaja vaatluspunktides toetavad lapse kehalist arengut eitavalt vastanud eksperdile 13 sooviks autor vastu vaielda, kuna vaatluspunktides tehtavad tegevused, mängud ja ülesanded toetavad igati laste kehalist arengut. Näiteks tegevustes 4. vaatluspunktis Aarete saar on välja pakutud töö autori poolt õunamahla valmistamist koos lastega, kus lapsed saavad aktiivselt osaleda: koos korjatakse õunad kastidesse, purustatakse mehhaanilise purustajaga ning pressitakse (Lisa 21). Veel on kehalist tegevust lastele 6. vaatluspunktis Lihtsalt mõnus koht, kus lastel on võimalus teha väike kiikumise ja ronimise paus. Liikumismängud valib õpetaja vastavalt teemale või loodusobjektile, mida vaadati (Lisa 34). Eksperdile 13 soovitaks töö autor mitte võtta vaatluspunktides kirjeldatud tegevusi üksikult, vaid püüda neid lõimida ja leida teemale soovituslike tegevuste, ülesannete, juttude ning mängude seast sobilikud. Ekspertide arvamused õpetajatele koostatud tööjuhendite kohta Ekspertidele esitati õpetajate tööjuhendite hindamiseks kümme väidet. Allolevast Tabelist 4 on võimalik vaadata, mida eksperdid tööjuhenditest arvasid. Tabel 4. Ekspertide hinnangute tulemused õpetajate tööjuhenditele. Väited Kindlasti Pigem jah Ei oska öelda Pigem ei Üldse mitte Õpetajate tööjuhendid pakuvad õpetajale valikuid 15 lastekirjandusest. Õpetajate tööjuhendid pakuvad õpetajale valikuid 15 vestluste teemade seast. Õpetajate tööjuhendid aitavad õpetajal leida 15 tegevuse läbiviimiseks vajalikke allikaid. Õpetajate tööjuhendid on vajalikud. 15 Õpetajate tööjuhendid lõimivad erinevaid 14 1 valdkondi. Õpetajate tööjuhendid pakuvad õpetajale valikuid 14 1 lastele antavate ülesannete osas. Õpetajate tööjuhendid pakuvad õpetajale valikuid 14 1 mängude seast. Õpetajate tööjuhendid pakuvad õpetajale valikuid 14 1 vaatluspunktides tehtavate võimalike uurimuste seast. Õpetajate tööjuhendid on arusaadavad. 13 2 Õpetajate tööjuhendites koostatud ülesanded on lastele jõukohased. 8 6 1

Õpperada 20 Eksperdid 2, 5, 6, 9, 10, 11, 12 ei muudaks tööjuhendites midagi. Teised eksperdid küsimusele 13, kus paluti teha muudatusi tööjuhendites, ei vastanud, kuid Tabelist 4 on võimalik näha, et väitele 4 on vastatud üksmeelselt kindlasti. Ekspert 12 arvates on tööjuhendid põhjalikud ja arusaadavad, ekspert 6 leiab, et lasteaed saab oma õpperajale täienduseks läbimõeldud ja kaasaegsed töölehed. Küsimusele 8, kus taheti teada, kas eksperdid peavad lasteaiale õpetajate tööjuhendite koostamist vajalikuks, vastasid kõik eksperdid jah. Järeldati, et õpetajatele on tööjuhendid abiks õpperajal tegevuste läbiviimisel. Kokkuvõtteks Eksperdid leidsid, et õpperajale loodud vaatluspunktid ja töölehed lõimivad erinevaid valdkondi, tutvustavad kodukoha loodust, muudavad õppetegevuse huvitavamaks ning aitavad kaasa nii individuaalse kui ka koostööoskuse arendamisele. Töö autori eesmärk, luua lasteaia õpperajale põnevate pealkirjadega vaatluspunktid ja koostada õpperajal tegevuste läbiviimiseks töölehed 5-7aastastele lastele ning soovituslikud tööjuhendid õpetajatele, mis toetaksid laste eakohast arengut vastavalt riiklikule õppekavale ja Türi Kesklinna lasteaia õppekavale, muutes tegevused huvitavamaks ja mitmekesisemaks, sai kinnitust. Töölehti saab kasutada nii õpperajal olles, kui ka hiljem lasteaias, saadud info kinnistamiseks. Eksperdid andsid omapoolseid soovitusi töölehtede arusaadavuse parandamiseks, mis võeti arvesse ja tehti vastavad muudatused. Samuti sooviti töölehti noorematele lastele, mis hilisemas töökäigus kindlasti ka teoks saab. Kuna lasteaia territooriumil on ka palju erinevaid põõsaliike, siis liiguvad mõtted töö autoril ka selles suunas, et teha vaatluspunkte ka nende kohta. Töö autor tänab kõiki eksperte, kes aitasid õppematerjali muuta täiuslikumaks ja arusaadavamaks. Suur tänu juhendaja Marianne Olbreile, kelle head nõuanded töö valmimisele palju kaasa aitasid.

Õpperada 21 Kasutatud kirjandus Alunurm, A. (1999). Alushariduse õppekava. Loodusõpetuse aineraamat. Tallinn: Haridusministeerium. Amonašvili, Š. (2005). Elu kool. Tallinn: Koolibri. Brotherus, A., Hytönen, J., & Krokfors, L. (2001). Esi ja algõpetuse didaktika. Tallinn: TPÜ. Cornell, J. (1979). Sharing Nature with Children. Nevada City: Sharing Nature. Cornell, J. (1989). Sharing Nature With Children II. DAWN Publications 12402 Bitney Springs Rd. Nevada City, CA 95959. Croft, D. J., (2000). An Activities Handbook for Teachers of Young Children. Boston. New York: Houghton Mifflin Company. Eilart, J. (1985). Johannes Käis loodusõpetuse metoodika ja koolifenoloogia rajajana. Rmt. Eisen, F. (Koost.). (1985). Koolile pühendatud elu: Johannes Käis 1885-1950. Tallinn: Valgus, 29. Eilart, J. (1986). Looduse õpperajad. Tallinn: Valgus. Eisen, F. (Koost.). (1992). Isetegevus ja individuaalne tööviis. (2. trükk). Tallinn: Koolibri. Gull, M. (2006). Karlova õpperada- vahend õppimiseks ja keskkonnakasvatuseks lasteaias Karoliine. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo. Kalamees-Pani, K. (2005, 26 aug). Mida vajab õpetajate loodus- ja keskkonnakoolitus? Õpetajate Leht. Kiisler, M. (2008). Õpperada kui vahend õppekasvatustöös Saarepeedi lasteaias. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Kikas, E. (2008). Õppimise erinevad viisid. Õppimise protsess. Teadmiste areng. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 110). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Elektrooniline riigiteataja. Külastatud 19. märtsil, 2009, aadressil http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12970917. Leesmäe, M. (2008). Õpperada lasteaiale Mesimumm Viljandis Rieti dendropargis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Lehtla, M. (1998). Õppekäigud avardavad kasvatuskeskkonda. Haridus, 5, 50-52. Norman, M. (2005). Loodushoid saab alguse varasest lapsepõlvest. Tea ja Toimeta, 28, 11-17.

Õpperada 22 Pae, T. (1998). Looduse õpperadade hetkeseisust Eestis. Pae, T., & Eilart, J. (Koost), Mardiste, P. (Toim), Looduskaitsealaseid töid VI (lk 75-81). Tartu. Masing, V. (1983). Õppekäik koolilähedasse metsa. Metoodiline abimaterjal keskkoolile. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Salumaa, T. & Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Timoštšuk, I. (2005). Loodusõpetus alushariduses. Tallinn: TLÜ. Toom, M. (1998). Õppekäik loodusesse. Haridus, 2, 56-58. Ugaste, A. (2005). Laps ja mäng. Kivi, L.,& Sarapuu, H. (Toim), Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex. Vienola, V.(2003). Keskkonnakasvatus lasteaias. Tallinn: Ilo. Lisamaterjalide koostamisel kasutatud kirjandus Aher, S. (2005). Päkapikurada. Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil www.hared.ee/files/pakapikurada.pdf Aher, S., Lehtveer, M. & Pajula, J. (Koost.). (2008). Nähka looduslood. Tallinn, Pärnu: MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Aher, S. & Tuusti, A. (2005). Aiatuuliku askeldused II. Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil www.hared.ee/files/askeldused.pdf Blomquist, K. (2000). Klassiga looduses. Pärsti valla ja Säteri kommuuni Keskkonnaprojekt. Casta, S. & Mossberg, B. (2008). Sofi puuderetk. Tallinn: Kirilille Kirjastuse AS. Chandler, D. (2009). Kõik aialoomadest. Tallinn: Koolibri. Eesti muinasjutte. (2005). Tallinn: Eesti Raamat. Enok, M. & Tuusti, A. Mängud ilmavaatluspunktis. Külastatud 15. veebruaril, 2010, www.keila.ee/miki/miki_files/loodus.htm Evestus, T. & Turb, M. (2009). Jäljeaabits. Riiklik Looduskaitsekeskus. Külastatud 17. veebruaril, 2010, aadressil http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1102559/jaljeaabits.pdf Jakobson, T. & Talinurm, M. (2009). Liisusalmid ja lasteriimid. Tallinn: Ilo. Jäger, J. & Sundsten, B. (2003). Laste oma avastamisraamat. Tallinn: Ilo. Kalamees, E. (2006). Kus mu pöial? Põltsamaa: OÜ Vali Press. Karik, H., Saar, A., & Sirel, K. (2001). Loodusõpetus I klassis. Õpetajaraamat. 1. osa, lk 15-18. Tallinn: Koolibri.

Õpperada 23 Keskkonnamängud. Muraste Looduskool. (s.a.). Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil www.studioviridis.ee/muraste/ Lahi, R. (1990). Õunapuu. Tallinn: Eesti Raamat. Lehtla, A. (s.a.). Matemaatika looduses. Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil, www.keskkonnaharidus.ee/11/files/1246817760.pdf Lotman,K. & Tuusti, A. (2001). Keskkonnamängude kogumik. Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil, www.metsahoiu.ee/.../keskkonnamangude%20kogumik.pdf Masing, V. (1984). Sinasõprus tammega. Tallinn: Valgus. Metoodiline kogumik projekti Looduskoolitus lasteaia- ja algklassiõpetajatele koostatud kodutöödest. Külastatud 15. veebruaril, 2010, aadressil, www.hared.ee/files/vastused.doc Mänd, M. (2005). Mänge siit ja sealt. Tallinn: Ilo. Põldma, K. (1975). Kodumets. Tallinn: Valgus. Raadik, S. (2008). Õpime õues mängides. Tallinn: Ilo. Relve, H. (2007). Puude juurde. Tartu: Eesti Loodusfoto. Siilak, P. (2009). Meisterdame loodusmaterjalidest. Paide: Kuma. Tungal, L. (Koost.). (2001). Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo. Täht, M.-E. (2004). Õhuraamat. Tallinn: Koolibri.

LISAD

Lisade sisukord Lisa 1. 1. vaatluspunkt Võlusisalik Lisa 2. Tööleht 1. Kivi ja puupakk Lisa 3. Tööleht 2. Elusolendid kivi ja puupakkude juures Lisa 4. Tööleht 3. Mõistatusi elusolenditest Lisa 5. Tööleht 4. Võlusisaliku joonistustuba Lisa 6. 2. vaatluspunkt Kirju- Mirju värvimaailm Lisa 7. Tööleht 5. Meie lasteaia lehtpuud Lisa 8. Tööleht 6. Lehtpuude nimetused ja lehed Lisa 9. Tööleht 7. Mõistatusi lehtpuudest Lisa 10. Tööleht 8. Lehtpuude viljad ja seemned Lisa 11. Tööleht 9. Tammepuu osad Lisa 12. Tööleht 10. Kirjud sügislehed Lisa 13. Tööleht 11. Erinevad puudel liigid Lisa 14. 3. vaatluspunkt Okkakese rada Lisa 15. Tööleht 12. Okaspuude viljad Lisa 16. Tööleht 13. Mõistatusi okaspuudest Lisa 17. Tööleht 14. Pidulik puu Lisa 18. Tööleht 15. Okaspuud ja käbid Lisa 19. Tööleht 16. Puude sõbrad linnud Lisa 20. Tööleht 17. Paigalinnud Lisa 21. 4. vaatluspunkt Aarete saar Lisa 22. Tööleht 18. Võrdle puuvilju Lisa 23. Tööleht 19. Ülesanded puuviljadega Lisa 24. Tööleht 20. Leia puuviljale tema puu Lisa 25. Tööleht 21. Maitsvad puuviljad Lisa 26. Tööleht 22. Suur saak Lisa 27. 5. vaatluspunkt Ilmakaartekivi ja tuulelipp Lisa 28. Tööleht 23. Sügisilmad Lisa 29. Tööleht 24. Talveilmad Lisa 30. Tööleht 25. Kevadilmad Lisa 31. Tööleht 26. Suveilmad Lisa 32. Tööleht 27. Ilmastikunähtused

Lisa 33. Tööleht 28. Aastaajad Lisa 34. 6. vaatluspunkt Lihtsalt mõnus koht Lisa 35. Tööleht 29. Leia koht lasteaias Lisa 36. Tööleht 30. Lihtsalt mõnus koht Lisa 37. Tööleht 2. Elusolendid kivi ja puupakkude juures (täiustatud) Lisa 38. Tööleht 6. Lehtpuude nimetused ja lehed (täiustatud) Lisa 39. Tööleht 18. Võrdle puuvilju (täiustatud) Lisa 40. Teabesildid puudele ja põõsastele Lisa 41. Küsimustik ekspertidele

Lisa 1 1. vaatluspunkt Võlusisalik Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps oskab kuulata täiskasvanu ja eakaaslaste juttu; tutvub legendidega ja juttudega loodusest; tutvub rahvaloominguga; oskab jutustada sellest, mida kuulis; oskab märgata temale tuttavas kohas midagi uut; õpib ümbritsevat keskkonda tajuma erinevate meelte ja aistingutega; kirjeldab kodukoha loodust ning tuntumaid taimi ning loomi; oskab kirjeldada tuttavate putukate välimust ja nende elupaiku; mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale. Tegevused vaatluspunktis: Selles vaatluspunktis jutustab või loeb õpetaja lastele lugusid, luuletusi, legende, muinasjutte puudest, loomadest ja ilmastikunähtustest, tutvustab mõistatusi loodusobjektide ja loomade kohta, kasutab liisusalme, rahvapäraseid nimetusi. Vaatluspunktis on lastel võimalik uurida lähemalt puutüve ja juuri. Samas asub ka suur kivi ja istumiseks mõeldud puupakud, mille peal istudes on hea jutte kuulata. Vaatluspunktis saab uurida elu kivi ja puupakkude ümber ja all. Lugusid ja jutte võib õpetaja valida vastavalt aastaaegadele ning omal soovil. Jutu või loo kuulamise järel on hea suunduda vastava vaatlusaluse objekti juurde. Vaatluspunktis asub puutüvest ja juurtest tehtud sisalik, millel on oma legend. Legendi mõtles välja lasteaia juhataja Malle Elmik. Võlusisaliku lugu Üle 30 aasta tagasi oli siin kohas suur ja ilus aed. Aia uhkuseks olid saagirikkad viljapuud. See oli armastatud paik ja selle peremeesteks olid Türi inimesed. Aias toimetajad käisid siin tihti ning kõigesse, mida nad hooldasid, panid oma armastuse. Nõndaviisi kasvas see sisse ka puudesse ja põõsastesse ning nad sirgusid suurteks ja tugevateks. Siis selgus, et kõige väiksematele linnakodanikele oli vaja kohta mängimiseks ja õppimiseks. Ehitajad otsustasid selle maja, mis edaspidi lasteaia nime kandma hakkas, just siia valmis teha. Suured ja ilusad viljapuud jäid nüüd lasteaia õueala kaunistama. Kevadel nad õitsesid, suvel andsid

varju ja sügisel rõõmustasid oma viljadega. Paraku on elus nii, et kõik saavad kord vanaks. Nii on see ka mõne meie viljapuuga juhtunud. Ei olnud neist enam suvel varjuandjat ega sügisel viljadega rõõmustajat, kuid headus ja armastus, millega neid oli kasvatatud, püsis alles. Puud ise pakkusid välja võimaluse meisterdada nende huvitavatest tüvedest, okstest ja juurikatest maja valvur. Nii ta siis meie õues valvab ja omasid hoiab ning kaitseb, pahasid aga eemale peletab. Võimalikud vaatlused ja uurimised vaatluspunktis: kivi ja puupakkude uurimine; puutüve ja juurte uurimine; kivi ja puupakkude juures elavate putukate vaatlus ja uurimine. huvitavaid teadmisi leiab veel raamatust Kõik aialoomadest (Chandler, 2009). Soovituslikud ülesanded lastele: elu mullas- uuri luubiga; sõelu mulda; vaata, kes jäävad sõelale; sõelu mulda vees; vaata, mis või kes jäävad sõelale, mis vajuvad põhja; eralda paelaga ruudukujuline murulapp ja uuri seda. Milliseid putukaid näed? Mitu neid on?; uuri kivi. Millise kujuga ta on? Millised taimed kasvavad ta peal? Kummal pool kivi kasvab sammal, kas päikese (lõuna) või varju pool (põhi)?; katsu kivi kinniste silmadega, kirjelda teda (soe, külm, sile, kare, samblane ); uuri puupakke, kirjelda neid (krobeline, sile, uuristatud ); uuri, kes on uuristanud paku sisse käigud?; loenda puupaku aastaringe. Soovituslikud jutud ja luuletused: Nähka looduslood (Pajula, Aher & Lehtveer, 2008) Nähka reis mullariiki, lk 31; Tigu- Tiit avastab maailma, lk 88; Vihmauss Jussi lugu, lk 46; Nähka satub kiusatusse, lk 81; Vihmauss Jussi vaenlased, lk 48; Maasikaröövlid, lk 69; Nähka ja liblikaröövik, lk 74; Sipelgate lugu, lk 97; Rööviku mure, lk 79; Nähka kohtumine mustade Tigu- Tiidu majamure, lk 86; sipelgatega, lk 122;

Nähka ja unine tigu, lk 142; Nähka ja vööttigu Viki, lk 153. Memme, palun loe mulle! (Tungal, 2001): E. Tali Täpikuub ja täpikübar, lk 318; K. Saaber Muti muuseum, lk 299; A. Rammo, Laps ja tigu, lk 318; L. Tungal Tigu reisib, lk 323; E. Esop Lahke mutt, lk 298; V. Sõelsepp Lööb suvelaulu rohutirts, lk 292. Soovituslikud mängud: Õpime õues mängides (Raadik, 2009): Ämblik ja kärbsed, lk 22; Toiduahel ja võrgustik, lk 24; Sipelgad, lk 25; Leia ja too, lk 41; Leia topsitäis! lk 42; Läbipaistmatu purk (karp), lk 43; Kaitsevärvus, lk 43; Puutumatu puupakk, lk 77; Jõepõhjas, lk 82; Kivi õuel, lk 85. Keskkonnamängude kogumik (Tuusti & Lotman, 2001): Kes ma olen?, lk 14; Kompimismäng, lk 28; Mikromatk, lk 7; Pall ringleb, lk 35. Matemaatika looduses (Lehtla, s.a.): Kõige pikem uss. Keskkonnamängud (Muraste Looduskool ): Sügisvärvid ; Linnukesed ; Vaatlemispeatused ; Jalgade mäng ; Tigude võidujooks. Kus mu pöial? (Kalamees, 2006): Lepatriinu, lk 45; Mesilased, lk 72; Ämblik koob võrku, lk 92; Ämblikud, lk 93.

Juhendid töölehtedele 1-4: Tööleht 1. Kivi ja puupakk (Lisa 2) Võlusisaliku juures on suur kivi ja puupakud. Uuri, millised nad on. Ühenda sobiv sõna esemega. Tööleht 2. Elusolendid kivi ja puupakkude juures (Lisa 3) Uuri, keda sa näed kivi juures. Tõmba joon ümber nendele, kes elavad kivi all. Uuri puupakke. Kes neid on söönud? Joonista tema käikude mustrit. Tööleht 3. Mõistatusi elusolenditest (Lisa 4) Mõistata ja ühenda õige elusolendiga. Ühenda sõnapooled. Tööleht 4. Võlusisaliku joonistustuba (Lisa 5) Joonista siia lehele kellest või millest sa täna kuulsid või mida huvitavat nägid.

Lisa 2 TÖÖLEHT 1. KIVI JA PUUPAKK 1. VÕLUSISALIKU JUURES ON SUUR KIVI JA PUUPAKUD. UURI, MILLISED NAD ON. ÜHENDA SOBIV SÕNA ESEMEGA. KÜLM KARE HALL KÕVA KROBELINE SUUR HALL ÜMAR SILE PIKLIK SAMMALDUNUD

Lisa 3 TÖÖLEHT 2. ELUSOLENDID KIVI JA PUUPAKKUDE JUURES 1. UURI, KEDA SA NÄED KIVI JUURES. TÕMBA JOON ÜMBER NENDELE, KES ELAVAD KIVI ALL. 2. UURI PUUPAKKE. KES NEID ON SÖÖNUD? JOONISTA TEMA KÄIKUDE MUSTRIT. KUUSE- KOOREÜRASK HARILIK MÄNNIKÄRSAKAS

Lisa 4 TÖÖLEHT 3. MÕISTATUSI ELUSOLENDITEST 1. MÕISTATA JA ÜHENDA ÕIGE ELUSOLENDIGA. PIKKAMISI LIIGUN MA OMA AINSA JALAGA. KEERDUS KODA SELJA PEAL, VARJU LEIAN AINULT SEALT. KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT POLE NÄHA? VÄIKE LEHMAKE, MAGUS PIIMAKE? PUNANE KLEIDIKE, MUSTI TÄPPE PEAL ON VEIDIKE? 2. ÜHENDA SÕNAPOOLED. VIHMA MULLA LEPA ROHU SIPEL TRIINU GAS USS MUTT TIRTS

Lisa 5 TÖÖLEHT 4. VÕLUSISALIKU JOONISTUSTUBA 1. JOONISTA SIIA LEHELE KELLEST VÕI MILLEST SA TÄNA KUULSID VÕI NÄGID.

Lisa 6 2. vaatluspunkt Kirju Mirju värvimaailm Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps teeb vahet leht- ja okaspuudel; teab, millised on lehtpuud erinevatel kasvuperioodidel ja aastaaegadel; tunneb ja nimetab puude osasid; käitub keskkonda säästvalt (näiteks ei murra puudelt oksi ja lehti); tunneb lasteaia õuealal kasvavad lehtpuud ära lehtede järgi; saab teada puude kasulikkusest inimestele ja loomadele; selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsusest puudele: oskab looduslikust materjalist meisterdada. Tegevused vaatluspunktis: Vaatluspunktis tutvuvad lapsed õuealal kasvavate lehtpuudega, muutustega aastaaegade rütmis ning taimedele iseloomulike tunnustega. Samuti saavad lapsed teada, kes või mis on puudega seotud. Valitavad teemad ning tegevused peavad võimaldama juhtida laste tähelepanu eluks vajalikele tingimustele (valgus, soojus, niiskus, muld ja toitained mullas). Tutvustades lastele elukooslusi, käsitletakse loomade ja taimede kohastumist (kaitsevärvus, pesitsuse iseärasused lindudel, toitumissuhted). Lastele tutvustatakse ka esivanemate kombeid ning looduskäsitlust ja rahvatraditsioone. Puude kirjeldamisel on abiks õpetajale lastepärane raamat Sofi puuderetk (Casta & Mossberg, 2008), mille lõpus on ka veidi juhtnööre meisterdamiseks (lk 40). Lugusid tammest saab raamatust Sinasõprus tammega (Masing, 1984). Puuliike ja nende kasutamist tutvustab Ants Viires (1975) raamatus Puud ja inimesed, Kustas Põldmaa (1975) raamatus Kodumets ja Hendrik Relve (2007) raamatus Puude juurde. Soovituslikud vaatlused ja uurimised: vaadelda puid osade kaupa- tüve, võra, oksi, lehti, õisi, vilju ja seemneid; uurida puu osade tunnuseid: kui on näha juuri pikkust, jämedust, värvust, hargnemist; tüvel ja okstel- värvust, pikkust, jämedust, kuju (sirge või kõver, ümar või kandiline); koore pinda- krobeline, sile, läikiv; võral- kuju, tihedust, hargnemist;

lehtedel- lehelaba kuju, serva, tippu, suurust, värvust; leherootsul- pikkust, värvust, jämedust, kuju; liitlehel- lehekeste arvu, asetust, värvust, kuju; õiel- tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakas, värvus, kuju, suurus, arv; viljadel- suurus, kuju, värvus, asetus (kobaras või üksikult); seemnetel- arv, kuju, suurus, värvus, asetus; erinevas vanuses puude uurimine; uurida ja vaadelda, kellele on puu koduks, kes elavad puude peal, sees ja all; selleks asetada puuokste alla suur valge lina ja raputada õrnalt oksi (putukad kukuvad linale). Valik ülesandeid lastele: otsi puud iseloomustavaid tunnuseid, loenda ja nimeta neid; leia lehe järgi õige puu; lao puuosakestest oma nimi või nimetäht (ka puu nimetus); leia enda nime algustähe järgi oma puu (nt Siim- saar; Katrin- kask); jookse oma puuni pildi, nimetuse või kirjelduse järgi; joonista kase alla asfaldile väikeseid kaski (Kase-Mamma lasteaed), loenda, vaatle ja võrdle sarnasusi ja erinevusi päris puuga; meisterda endale õitest lõhnatester (vaja kahepoolset teipi, paelaga papist alust kaela riputamiseks. Lõhnav õis kleepub teibile); korja paaris/paaritu arv lehti; too10 tammetõru, tee kuuest ring ja aseta ülejäänud ringi sisse; seisa kõige vanema/noorema puu alla; too oks, mis on sõrme pikkune, pöidla jämedune mine puu kõrvale, mis langetas lehed esimesena/viimasena; otsi mõni lehe all olev putukas; mõõda nööriga puu tüve jämedust koos sõbraga; mõõda puu kõrgust karjapoisi meetodil- astu puust eemale ja vaata läbi laiali asetatud jalgade puu latva. Mõõda sammudega puuni. nimetus HOBUKASTAN viitab kappamisele. Kappa hobusel (võimlemiskepil) 3x puu juurest liumäeni ja tagasi! tamme juures- paita puutüve palja käega, kombi erinevate kehaosadega: põsk, nina, lõug! Lausu väärikale tammele viisakussõnu!

Soovituslikud mängud: Keskkonnamängude kogumik" (Tuusti & Lotman, 2001): Sõprus puuga, lk 5; Nahkhiir jahil, lk 13; Leia sarnasusi, lk 6: Fotograaf, lk 15; Määramise mäng, lk 9; Puu elu, lk 21. Toiduahel, lk 8; Õpime õues mängides (Raadik, 2009): Lehesadu, lk 34; Puumäng, lk 34; Mõõda puu kasvamist, lk 35; Matemaatiline supp, lk 41; Linnud, lk 30; Lehemäng, lk 36. Keskkonnamängud (Muraste Looduskool ): Õige või vale? ; Leht ja vili ; Puu elu ; Elusloodus. Aiatuuliku askeldused II (Aher & Tuusti, 2005): Lehtpuud, lk 125-128. Päkapikurada (Aher, 2005): Vaatleme kaske, lk 16-17. Kus mu pöial? (Kalamees, 2006): Tamm siin, tamm seal, lk 48; Vares keedab putru, lk 50; Meie õue lendas lind, lk 74. Valik lisategevusi: Jutud, laulud ja luuletused vastavalt õpetaja soovile. Herbaariumi koostamine puude lehtedest. Erinevate puude okste ajatamised. Puude lehtede ja viljadest meisterdamine, lehetrükk paberile. Ideid saab raamatust Meisterdame loodusmaterjalidest (Siilak, 2009).

Juhendid töölehtedele 5-11: Tööleht 5. Meie lasteaia lehtpuud (Lisa 7). Lõika puude nimed välja ja kleebi õige puu juurde. Tööleht 6. Lehtpuude nimetused ja lehed (Lisa 8). Moodusta silpidest puude nimetused. Kirjuta joonele. Ühenda, millisele puule leht kuulub. Tööleht 7. Mõistatusi lehtpuudest (Lisa 9). Milliste puude nimetused on siia peidetud? Mõistata ja ühenda õige puuga. Tööleht 8. Lehtpuude viljad ja seemned (Lisa 10). Ühenda viljad ja seemned puuga. Tööleht 9. Tammepuu osad (Lisa 11). Ühenda sõna puuosaga. Tee ring ümber loomadele, kes söövad tammetõrusid. Tööleht 10. Kirjud sügislehed (Lisa 12). Arvuta ja värvi sügislehed. 1- punane, 2- kollane, 3- pruun, 4- roheline. Tööleht 11. Erinevad puude liigid (Lisa 13). Piira joonega puud, mis kuuluvad kokku. Mis on neil ühist? Kirjuta ruutu puude arv.

Lisa 7 TÖÖLEHT 5. MEIE LASTEAIA LEHTPUUD 1. LÕIKA PUUDE NIMED VÄLJA JA KLEEBI ÕIGE PUU ALLA. KASK SAAR HOBUKASTAN VAHER JALAKAS TAMM PIHLAKAS

Lisa 8 TÖÖLEHT 6. LEHTPUUDE NIMETUSED JA LEHED 1. MOODUSTA SILPIDEST PUUNIMETUSED. KIRJUTA JOONELE. PIH VA KA TAN DA HER LA BU JA KAS KAS HO KAS LA KAS... ( PIHLAKAS, VAHER, HOBUKASTAN, KADAKAS, JALAKAS) MISSUGUNE PUU EI SOBI TEISTE HULKA? MIKS? 2. ÜHENDA, MILLISELE PUULE LEHT KUULUB. VAHER TAMM PIHLAKAS JALAKAS SAAR KASK

Lisa 9 TÖÖLEHT 7. MÕISTATUSI LEHTPUUDEST 1. MILLISTE PUUDE NIMETUSED ON SIIA PEIDETUD? KSAK.. LA PIH KAS.. MMAT. RAAS... HER VA JA KAS LA HO TAN BU KAS... ( PIHLAKAS, TAMM, SAAR, VAHER, HOBUKASTAN, JALAKAS, KASK ) 2. MÕISTATA JA ÜHENDA PUUD ÕIGE MÕISTATUSEGA. SELLE PUU ALT TEISE NINA ENDALE VÕID VÕTTA SINA? ÕIED KUI KÜÜNLAD ON KEVADEL PUUL, VILJAKS ON MUNA NII PARAJALT SUUR? EMAND MÄEL, HELMED KAELAS? KODU MUL METSAS, AIAS JA AASAL, LÄHED SAUNA, VÕTAD MIND KAASA. EHTEKS TUPPAGI KEVADEL TOOD, MAITSVAT JA HELEDAT MAHLAGI JOOD.

Lisa 10 TÖÖLEHT 8. LEHTPUUDE VILJAD JA SEEMNED 1. ÜHENDA VILJAD JA SEEMNED PUUGA.

1. ÜHENDA SÕNA PUU OSAGA. Lisa 11 TÖÖLEHT 9. TAMMEPUU OSAD VÕRA TÜVI JUURED OKSAD LEHED 2. TEE RING ÜMBER LOOMADELE, KES SÖÖVAD TAMMETÕRUSID.

Lisa 12 TÖÖLEHT 10. KIRJUD SÜGISLEHED 1. ARVUTA JA VÄRVI SÜGISLEHED. 1- PUNANE, 2- KOLLANE, 3- PRUUN, 4- ROHELINE. 4-1 5-3 2-1 1+2 5-1 2-1 2+1 4-2 3+1 5-1 2-1 5-1 3+1 2+1 4-2 2+2 1+2 5-4 2+1 3+1 1+1 1+2 4-2 4-2

Lisa 13 TÖÖLEHT 11. ERINEVAD PUUDE LIIGID 1. PIIRA JOONEGA PUUD, MIS KUULUVAD KOKKU. MIS ON NEIL ÜHIST? KIRJUTA RUUTU PUUDE ARV.

Lisa 14 3. vaatluspunkt Okkakese rada Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps teeb vahet okas- ja lehtpuudel; teab, millised on okaspuud erinevatel aastaaegadel; tunneb ja nimetab puude osasid; tutvub meid ümbritseva elukooslusega (puud, putukad, linnud, imetajad); saab teadmisi puude välimusest, kasvust ja arengust; tunneb lasteaia õuealal kasvavad okaspuud ära käbide järgi; saab teada puude kasulikkusest inimestele ja loomadele; oskab looduslikust materjalist meisterdada. Tegevused vaatluspunktis: Siin saavad lapsed tutvuda erinevate okaspuudega- kuuskedega, mägimändidega, kadakaga, jugapuuga; võrrelda saab puude okkaid ja vilju; samuti uurida, kes või mis on seotud okaspuudega. Lasteaias kasvab ka mürgine jugapuu (mis on eraldatud võrguga ja märgistatud sildiga). Siinjuures saab lastele selgeks teha, et tundmatuid taimi ja marju ei tohi kunagi süüa. Jugapuu on väga mürgine, nii võrsed, okkad, koor, puit kui ka marikäbid. Tema puit on aga hästi töödeldav. Linnud söövad jugapuu käbide punast osa. Käbi seemneid nad aga ei puutu. Okaspuude käbidest on võimalik hiljem meisterdada (väljaarvatud jugapuu käbid). Ideid saab raamatust Meisterdame loodusmaterjalidest (Siilak, 2009). Okaspuude kirjeldamisel on abiks õpetajale lastepärane raamat Sofi puuderetk (Casta, & Mossberg 2008), mille lõpus on ka veidi juhtnööre meisterdamiseks (lk 40 ). Puuliikidest ja nende kasutamisest leiab teavet Ants Viirese (1975) raamatust Puud ja inimesed. Samuti Kustas Põldmaa (1975) raamatust Kodumets ning Hendrik Relve (2007) raamatust Puude juurde. Teavet selle kohta, miks okaspuud ei ole talvel raagus saab tekstist Miks okaspuud ei ole talvel raagus? (Metoodiline kogumik, 2008). Valik ülesandeid lastele: võrdle kuuse- ja männiokkaid. Kumb on pikem? Kuidas nad oksale kinnituvad? kuula ja loenda mõttes, mitu plaksu õpetaja teeb ja korja vastav arv käbisid;

vaatle, jäta meelde, jäljenda! Puuokstest tehakse 9 lahtrit. Lahtritesse pannakse käbisid, kive, puulehti jne. Kaetakse töö kinni. Lapsed jaotatakse paarideks. Lastakse lastel näidist 30 sekundit vaadelda ja kiiruse peale peavad paarid oma aluse samamoodi täitma; otsi kiikriga (papirulliga) maast 5 käbi; kombi kotis esemeid (käbid, tammetõrud jne) ja ütle, mida sa tunned! Proovi seda teha ka kinnastatud käega; otsi endale paariline ja sulgege silmad. Õpetaja annab lastele pihku erinevad looduslikud esemed. Suletud silmadega tunnetab laps eseme kuju, suurust, kaalu, ehitust ja kirjeldab seda siis paarilisele; leia õige puu! Ühel paarilisel on silmad kinni seotud. Teine laps juhatab käest kinni hoides sõbra mingi puu juurde ja laseb katsuda puule iseloomulikku kohta. Paariline peab leidma üles õige puu; korja maast kaks suuremat oksa. Seo ühele niidiga külge looduslik materjal, teisele oksale loodusesse mittekuuluv materjal (prügi); otsi üks käbi ja viska läbi oksale kinnitatud rõnga täpsust! otsi jälgi, kelle jäljed on puu all! Õpetajal on kaasas Jäljeaabits (Evestus & Turb, 2009). Soovituslikud mängud: Aiatuuliku askeldused II (Aher & Tuusti, 2005): Sõrmemäng Mänd ja kuusk, lk 151 Tutvumine kuusega, lk 35-36; Kuusk ja mänd, lk 50-51. Keskkonnamängude kogumik (Tuusti & Lotman, 2001): Linnud ja tõugud, lk 41 Terav, pehme, lk 25; Kompimismäng, lk 28. Õpime õues mängides (Raadik, 2009): Käbiuss, lk 45; Käed ette!, lk 47.

Klassiga looduses ( Blomquist, 2000): Orav vahetab elukohta, lk 9; Teatevõistlus käbidega, lk 13; Osavusmäng käbidega, lk 13. Kus mu pöial? (Kalamees, 2006): Puu otsa ronib poisike, lk 95. Juhendid töölehtedele 12-17: Tööleht 12. Okaspuude viljad (Lisa 15) Värvi kuusekäbi helepruuniks ja männikäbi tumepruuniks. Värvi hulk, kus on rohkem kadaka marikäbisid tumesiniseks. Värvi hulk, kus on väiksemad jugapuu marikäbid tumepunaseks. Liigu mööda joont. Tööleht 13. Mõistatusi okaspuudest (Lisa 16) Mõistata. Ühenda puuga. Värvi nõutud arv jugapuu marikäbisid punaseks, kuusekäbid pruuniks. Tööleht 14. Pidulik puu (Lisa 17) Ühenda tähed. Mis puu see on? Tööleht 15. Okaspuud ja käbid (Lisa 18) Mis ei sobi ritta? Millisele puule see kuulub? Ühenda käbi õige okaspuuga. Tööleht 16. Puude sõbrad linnud (Lisa 19) Mis linnuga on tegemist? Ühenda kirjeldus linnuga. Tööleht 17. Paigalinnud (Lisa 20) Kes on see lind? Püüa kirjutada tema nimi joonele.

Lisa 15 TÖÖLEHT 12. OKASPUUDE VILJAD 1.VÄRVI KUUSEKÄBI HELEPRUUNIKS JA MÄNNIKÄBI TUMEPRUUNIKS. 2. VÄRVI HULK, KUS ON ROHKEM KADAKA MARIKÄBISID TUMESINISEKS. 4. VÄRVI HULK, KUS ON VÄIKSEMAD JUGAPUU MARIKÄBID TUMEPUNASEKS. 5. LIIGU MÖÖDA JOONT.

Lisa 16 TÖÖLEHT 13. MÕISTATUSI OKASPUUDEST 1. MÕISTATA. ÜHENDA PUUGA. KELLEL KROBEKASUKAS? SIIS, KUI TALVEL METS ON PALJAS, OLEN MINA IKKA HALJAS. METSALE ON EHTEKS JU, MINU ROHELINE KUUB? KUUSK PÕÕSAKÕRGUNE PUUKE, SINISED KÄBID KÜLJES? KADAKAS JUGAPUU MÜRGINE PUUKE, PUNASED KÄBID? MÄND 2. VÄRVI NÕUTUD ARV JUGAPUU MARIKÄBISID PUNASEKS, KUUSEKÄBID PRUUNIKS. 5 4

Lisa 17 TÖÖLEHT 14. PIDULIK PUU ÜHENDA TÄHED. MIS PUU SEE ON? PILT SAADUD: http://www.coloring.ws/t.asp?b=m&t=http://www.coloring.ws/ctd/cdtree.gif

Lisa 18 TÖÖLEHT 15. OKASPUUD JA KÄBID 1. MIS EI SOBI RITTA? TÕMBA MAHA. MILLISELE PUULE SEE KUULUB? 2. ÜHENDA KÄBI ÕIGE OKASPUUGA. KADAKAS KUUSK JUGAPUU MÄND

Lisa 19 TÖÖLEHT 16. PUUDE SÕBRAD LINNUD MIS LINNUGA ON TEGEMIST? ÜHENDA KIRJELDUS LINNUGA. 1.TEMA LAULUKS ON KRAAKSUMINE KÄIB TEISTE LINDUDE PESAS RÜÜSTAMAS ON HALLI-MUSTAKIRJU SOBRAB KA PRÜGIKASTIDES 2. ON RÄNDLIND ON MUSTA VÄRVI ON KEVADEKUULUTAJA ELAB VANA PUU ÕÕNSUSES VÕI INIMESE TEHTUD PESAKASTIS ON HEA JÄLJENDAJA 3. SÖÖB PUUKOORE ALL ELAVAID PUTUKAID TEEB PESA PUU SISSE TEMA JALGADEL ON TUGEVAD KÜÜNISED TEEB OMA TOKSIMISEGA KÕVA HÄÄLT TAL ON PIKK KEEL 4. ON KOLLASE KÕHUALUSEGA EI OLE RÄNDLIND ARMASTAB TALVEL SÜÜA PEKKI

Lisa 20 TÖÖLEHT 17. PAIGALINNUD 1. KES ON SEE LIND? PÜÜA KIRJUTADA TEMA NIMI JOONELE. KEKSIN RÕÕMSALT KAHEL JALAL, NOKIN TEE PEALT TOIDUPALAD. OLEN TÄITSA LINNALIND. ARVAN, ET SA TUNNED MIND! V A R B L A N E ISTUN PÕÕSAS, SEEMNEID SÖÖN, KESTAD ÜMBERT KATKI LÖÖN. PUGU ON MUL PUNANE, NIMEKS AGA LEEVIK VÄIKE SÕBRAKE, KOLLANE KÕHUKE? TIHANE VANAMEES ISTUB AIA PEAL, HALLID RÄTIKUD JALAS? V A R E S

Lisa 21 4. vaatluspunkt Aarete saar Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; väärtustab enda ja teiste tervist ning tahab toituda tervislikult; järgib isikliku hügieeni nõudeid; suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; kirjeldab kodukoha tuntumaid puuvilju nende kuju ja maitse järgi; kirjeldab inimeste tegevusi viljapuude kasvatamisel ja hooldamisel; selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk viljapuudele tähtsad.; õpib nägema looduse ilu ja mitmekesisust erinevatel aastaaegadel. Tegevused vaatluspunktis: Õpetaja tutvustab viljapuid ja räägib nende kasvatamisest ning puuviljade kasulikkusest tervisele. Kevadel vaadeldakse viljapuude õisi ja neid külastavaid mesilasi. Sügisel võrreldakse viljade suurusi, värvusi, maitseid. Vesteldakse erinevatest sortidest ja viljade kasutamisviisidest. Räägitakse putukatest, kes toituvad viljapuude lehtedest ja viljadest. Võimalusel proovida koos lastega õunamahla valmistada. Lapsed saavad aktiivselt osaleda õunamahla valmistamises: koos korjatakse õunad kastidesse, purustatakse mehhaanilise purustajaga ning pressitakse. Värsket õunamahla saavad maitsta kõik soovijad. Selgitada puuviljade ja käte pesemise tähtsust enne söömist. Võimalikud uurimised vaatluspunktis: uurida ja võrrelda viljapuude lehti, õisi, vilju; vaadelda elusolendeid, kes on viljapuudega seotud. Valik ülesandeid lastele: uuri, millised on viljapuude lehed; katsu, võrdle ja kirjelda; jälgi puude õitsemist. Mis värvi õisi näed? leia korvist pimesi etteöeldud puuvili; poolita vili ja uuri seemet (suurus, kuju, värvus).

Soovituslik lastekirjandus: Õunapuu (Lahi, 1990). Liisusalmid ja lasteriimid (Jakobson & Talinurm, 2009). Soovituslikud mängud: Päkapikurada (Aher, 2005): Mesilased ja herilased, lk 51; Puuviljakorv, lk 30; Õpime puuvilju, lk 31; Mulle maitseb tervislik toit, lk 36. Kus mu pöial? (Kalamees, 2006): Aiatööl, lk 71; Õunake, lk 90. Juhendid töölehtedele 22-26: Tööleht 18. Võrdle Puuvilju (Lisa 22) Vali õige puuvili koos tähega. Kirjuta täht alla ruudustikku. Tööleht 19. Ülesanded puuviljadega (Lisa 23) Hääli. Värvi pilt, kui kuuled sõnas I- häälikut. Ühenda numbriga viljade hulk, mida on viis. Tööleht 20. Leia puuviljale tema puu (Lisa 24) Liigu mööda joont. Tööleht 21.Maitsavad puuviljad (Lisa 25) Joonista kaussidesse vastav arv puuvilju. Mõistata ja joonista. Tööleht 22. Suur saak (Lisa 26) Leia segadikust näidatud puuvili ja värvi see ära.

Lisa 22 TÖÖLEHT 18. VÕRDLE PUUVILJU 1.VALI ÕIGE PUUVILI KOOS TÄHEGA. KIRJUTA TÄHT ALLA RUUDUSTIKKU, ALUSTADES VASAKULT. R V A J 1. VÄIKSEM 4. LÜHEM 7. PAKSEM S Ä O H A 2. SUUREM 5. KITSAM 3. PIKEM G M 6. LAIEM E Ü I

Lisa 23 TÖÖLEHT 19. ÜLESANDED PUUVILJADEGA 1. HÄÄLI. VÄRVI PILT KUI KUULED SÕNAS I- HÄÄLIKUT. 2. ÜHENDA NUMBRIGA VILJADEHULK, MIDA ON VIIS. 5

Lisa 24 TÖÖLEHT 20. LEIA PUUVILJALE TEMA PUU 1. LIIGU MÖÖDA JOONT.

Lisa 25 TÖÖLEHT 21. MAITSVAD PUUVILJAD 1. JOONISTA KAUSSIDESSE VASTAV ARV PUUVILJU. 4 ÕUNA 3 PIRNI 7 KIRSSI 5 PLOOMI 6 KREEKI 2. MÕISTATA JA JOONISTA. PESA MAAS, MUNAD TAEVAS? Õ U N A P U U ÜMMARGUSTE PALLIKESTEGA PUU, SÜDAMEKS NEIL PRUUN KIVIKE? P L O O M I P U U

Lisa 26 TÖÖLEHT 22. SUUR SAAK LEIA SEGADIKUST NÄIDATUD PUUVILI JA VÄRVI SEE ÄRA. MIS SIIA TEISTE HULKA EI SOBI? TÕMBA SELLELE VILJALE JOON PEALE. KUS SEE VILI KASVAB? KIRJUTA SIIA.

Lisa 27 5. vaatluspunkt Ilmakaartekivi ja tuulelipp Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps saab teada, mis on ilm ja kuidas seda vaadeldakse; laps võrdleb eilset ja tänast ilma; tutvub erinevate ilmastikunähtustega; õpib tundma ilmakaarte nimetusi ja tuulelipu järgi neid ka määrama. Tegevused vaatluspunktis: Ilmakaartekivi juures on lastel võimalik näha, kus asuvad ilmakaared ja kuidas neid nimetatakse. Tuulelipu abil on võimalik määrata tuule suunda ja õppida tundma samuti ilmakaari. Iga aastaaega iseloomustavad tüüpilised ilmastikuolud, millest õpetaja lastele räägib. Ilm on õhkkonna seisund kindlas kohas ja kindlas ajas. Ilm erineb hommikul ja õhtul ning homne ilm ei ole täpselt samasugune nagu täna või eile. Ilma iseloomustavad antud ajahetkel vaid sellele kohale iseloomulikud ilmaelemendid päiksekiirgus, õhutemperatuur, tuul, pilvisus, sademed. Ilmavaatluse tegemisel kehtib kaks põhinõuet: vaatlus toimub iga kord ühes ja samas kohas ning ühel ja samal kellaajal. Vaadeldakse tuult, pilvisust, sademeid, õhutemperatuuri. Üheks ilmamuutuse põhjustajaks on õhu liikumine ehk tuul. Tuul on maapinna kohal liikuv õhk. Tuul tekib, kui päike soojendab õhku ja soe õhk liigub sinna, kus õhk on külmem. Sooja õhu asemele valgub külm õhk. Sellisest õhu liikumisest tekib tuul. Tuul võib olla vaikne, aga ka tormine (Pärnamäe, 2007). Arutleda koos õpetajaga järgmiste küsimuste üle: mille järgi otsustad aknast välja vaadates, kas ilm on vaikne või tuuline? vaata ja mõtle, mida tuul jaksab liigutada, mida kiigutada. Millised asjad ei liigu tuulega kaasa? millist häält tuul teeb? Kas oled kuulnud tuult laulmas? On see nukker või rõõmus hääl? (Pärnamäe, 2007)? Sügisel, väljaspool kindlaksmääratud vaatlusperioodi, esineb niisuguseid ilmastikunähtusi, mis köidavad laste tähelepanu ja mida on tingimata vaja tähele panna (esimene öökülm, esimene lumi, torm, paduvihm jne.). Nendest nähtustest tuleb lastega vestelda.

Ilmavaatluste tulemustest järeldusi tehes arutatakse ka selle üle, kuidas sügisel otstarbekalt riietuda. Vihmase ilmaga kantakse kummikuid, jaheda ilmaga pannakse jalga villased sokid, tuulise ilmaga tõmmatakse pähe kapuuts jm. Nende soovituste järgi peaksid lapsed ka toimima. Et sall, müts ja kindad kuuluvad alati sügisriietuse juurde, on endastmõistetav. Talviseid ilmavaatlusi tehakse veebruaris, sest siis on kõige tüüpilisemad talveilmad ning lumikate püsiv. Nüüd kasutatakse temperatuuri (soe, jahe, külm) määramiseks lund. Kui lumi hakkab kokku (saab teha lumepalli), on ilm soe. Kui lumi jalge all krudiseb, on ilm külm (temperatuur alla 8 C). Vaadeldakse ka tuisku ja lumehangede ning härmatise teket. (Karik, Saar & Sirel, 2001). Ilmavaatlustega võiks kaasneda ka rändlindude vaatlused. Rahvatarkus kured lähevadkurjad ilmad, haned lähevad- hallad tulevad, luiged lähevad- lumi taga aitab lastel mõista lindude lahkumise põhjusi ja teha ilmaennustusi. Õpetaja võib lastele selgitada, kuidas vanasti ilma ennustati loodusnähtuste, loomade ja lindude käitumise põhjal. Ilma ennustamine (Haavik, 1995 järgi): Suvel vihmast ilma ennustavad tundemärgid Kui õied lõhnavad tugevalt, tuleb üsna kindlasti vihma. Kui kassitapu õied on suletud, tuleb vihma. Vihma eel lendavad putukad väga madalal, ka pääsukesed on seetõttu madallennul. Kui vihma ajal püsivad loikudel veemullid, tuleb pikem sadu. Tugeva vihmaga langevad piisad nii kiiresti, et viivad õhu loikudesse kaasa õhu, mis hiljem mullidena eraldub. Kui õhk on kuiv, kuivab mulli õhuke kest otsekohe. Niiske õhu korral jäävad mullid kauemaks püsima. Kui suits tuleb maha, hakkab sadama. Kui õhtu on soojem hommikust ja ei ole kastet maas. Suvel ilusat ilma ennustavad märgid Kui suits tõuseb korstnast või lõkkest sambana üles. Kui hommikul on tugev kaste või udu. Kui päeval on soe, öö aga jahe. Kui pärast vaikset ööd tõuseb hommikul tuul, tugevneb keskpäevaks ja vaikib õhtuks. Kui rünkpilved ilmuvad hommikuks ja kaovad õhtuks. Vanarahva arvamusi ilma kohta Kui ämblik võrku koob, on lähiajal ilus ilm.

Kui udu hommikul maha vajub, tuleb ilus ilm, kui üles tõuseb, hakkab sadama. Kui herilased on aktiivsed püsib ilus ilm. Kui varblased vihma ajal lõbusalt säutsuvad, lõpeb sadu varsti. Sääsed ja parmud muutuvad vihma ajal eriti kurjaks. Kui päike loojub pilvedesse või kui taevas loojangu ajal on tulekahjupunane, on see vihmase ilma tundemärk. Kui metsas peale vihma aurab, hakkab jälle sadama. Kui lillede lehed longu vajuvad, tuleb äike. Kui märts on vihmane, sajab ka suvel palju. Kured lähevad kurjad ilmad, haned lähevad hallad maas, luiged lähevad lumi taga. Kui mets sügisel kaua lehes seisab, püsib kevadel lumi kaua maas. Esimesest lumest talveni on veel 40 päeva. Kui sajab peenikest tuhkjat lund, tuleb pikem külm. Kui kass magab kerratõmbunult, kattes oma koonu, tuleb külm, magab ta nina ülespoole, tuleb soe. Kui tihased ulualla kipuvad, tuleb külma ilma. Kui linnuriigis tekib elevus, kui varesed, hakid, leevikesed jt. Hulguvad ringi, võib oodata ilmamuutust. Kui lumi katuselt maha tuiskab, tuleb sula. Kui mets kohiseb, tuleb sadu või sula. Ilmavaatluse põnevamaks tegemiseks võib kasutada välitermomeetrit, et lapsed saaksid ise mõõta hetke õhu temperatuuri. Õpetaja tutvustab lastele ka ilmakaari. Siin on võimalik mängida erinevaid liikumis- ja orienteerumismänge, mis ilmakaarte tundmist kinnistaksid. Soovituslikud mängud: Mänge siit ja sealt (Mänd, 2005): Pajuke tuules, lk 32; Tuul ja äike, lk 75-76. Mängud ilmavaatluspunktis (Tuusti & Enok, s.a.): Ilmaköök ; Ilmamuusika.

Töö autori koostatud mäng: Lumetorm Moodustatakse paarid. Mängult ollakse sattunud lume- või liivatormi. Iga paari üks mängija on ajutiselt tormi käes pimedaks jäänud ja seepärast peab kaaslane teda varjulisse kohta talutama. Pime loodab täielikult nägija peale ja jõuab tema toetusel ja juhtimisel kohale. Seejärel vahetatakse rollid. Takistuseks võivad olla kivid, kännud, kraavid jne. Nägija seletab pimedale, millal ollakse oja ääres, järsaku serval, millal soos, kitsas käigus jne. Laste oma avastamisraamat (Jäger & Sundsten, 2003): Kaugele kuulda, lk 10-11; Õhu ja soojuse uurimine, lk 26. Oled sa laetud?, lk 12-13; Õhuraamat (Täht, 2004): Tee ise tuult!, lk 20; Tuulelohe, lk 22. Tuuleratas, lk 24; Õhu kaalumine, lk 26. Soovituslikud Eesti muinasjutud: Tuul ja päike, lk 24; Kolm külma, lk 25; Tuuleema, lk 29 (Eesti muinasjutte, 2005). Juhendid töölehtedele 23-28: Tööleht 23. Sügisilmad (Lisa 28) Täida vaatluskalender. Tee käesolevale kuule ring ümber. Tööleht 24. Talveilmad (Lisa 29) Täida vaatluskalender. Tee käesolevale kuule ring ümber. Tööleht 25. Kevadilmad (Lisa 30) Täida vaatluskalender. Tee käesolevale kuule ring ümber. Tööleht 26. Suveilmad. (Lisa 31) Täida vaatluskalender. Tee käesolevale kuule ring ümber. Tööleht 27. Ilmastikunähtused (Lisa 32) Mõistata ja joonista vastus kastikesse. Tööleht 28. Aastaajad (Lisa 33) Milline aastaaeg on piltidel? Jutusta ja värvi.

Lisa 28 TÖÖLEHT 23. SÜGISILMAD 1. TÄIDA VAATLUSKALENDER. TEE KÄESOLEVALE KUULE RING ÜMBER SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER E T K N R PÄIKSELINE VIHMANE PILVINE TUULINE VAATA TUULE SUUNDA TUULELIPUL N- PÕHI, S- LÕUNA, W- LÄÄS, E- IDA, NE- KIRRE, SE- KAGU, SW- EDEL, NW- LOE

Lisa 29 TÖÖLEHT 24. TALVEILMAD 1. TÄIDA VAATLUSKALENDER. TEE KÄESOLEVALE KUULE RING ÜMBER DETSEMBER JAANUAR VEEBRUAR E T K N R PÄIKSELINE LUMELÖRTS PILVINE TUISUNE LUMINE VAATA TUULE SUUNDA TUULELIPUL N- PÕHI, S- LÕUNA, W- LÄÄS, E- IDA, NE- KIRRE, SE- KAGU, SW- EDEL, NW- LOE

Lisa 30 TÖÖLEHT 25. KEVADILMAD 1. TÄIDA VAATLUSKALENDER. TEE KÄESOLEVALE KUULE RING ÜMBER MÄRTS APRILL MAI E T K N R PÄIKSELINE VIHMANE PILVINE TUULINE LUMELÖRTS VAATA TUULE SUUNDA TUULELIPUL N- PÕHI, S- LÕUNA, W- LÄÄS, E- IDA, NE- KIRRE, SE- KAGU, SW- EDEL, NW- LOE

Lisa 31 TÖÖLEHT 26. SUVEILMAD 1. TÄIDA VAATLUSKALENDER. TEE KÄESOLEVALE KUULE RING ÜMBER JUUNI JUULI AUGUST E T K N R PÄIKSELINE VIHMANE PILVINE ÄIKESELINE TUULINE VAATA TUULE SUUNDA TUULELIPUL N- PÕHI, S- LÕUNA, W- LÄÄS, E- IDA, NE- KIRRE, SE- KAGU, SW- EDEL, NW- LOE

Lisa 32 TÖÖLEHT 27. ILMASTIKUNÄHTUSED 1. MÕISTATA JA JOONISTA VASTUS KASTIKESSE. HOMMIKUL SÜNNIB, ÕHTUL SUREB? Ä I K E P 2. ILMA JALUTA KÄIB, ILMA TIIVUTA LENDAB? P I L V 3. MÕÕDUPUU ÜLE METSA? R A A K R E K I V 4. PIKEM KUI KIRIKUTORN, PEENEM KUI KARJAVITS? V I H M

Lisa 33 TÖÖLEHT 28. AASTAAJAD MILLINE AASTAAEG ON PILTIDEL? JUTUSTA JA VÄRVI. PILT SAADUD: http://www.kidzone.ws/prek_wrksht/cutpaste-seasons1.htm

Lisa 34 6. vaatluspunkt Lihtsalt Mõnus Koht Juhend õpetajale Õppetegevuse eesmärgid vaatluspunktis: laps jälgib tuulelippu ja määrab ära tuule suuna; orienteerub kohamõistetes; tugevdab ennast füüsiliselt ronides ja kiikudes, samuti liikumismänge mängides. Tegevused vaatluspunktis: Peale õpetlikku jalutuskäiku on lastel võimalus teha väike kiikumise ja ronimise paus. Liikumismängud valib õpetaja vastavalt teemale või loodusobjektile, mida vaadati. Seejärel suundutakse tagasi Võlusisaliku juurde, kus saab teha kokkuvõtteid rajal nähtust ja kuuldust. Lastel on võimalik kuulata legendi selle koha tekkimisest, mille autoriks on endine lasteaia juhataja Monica Riga. Mõnusa koha saamise lugu Kord istutasid lapsed metsaveerele okaspuid. Kuna selles paigas lendasid ka linnud, kes varusid lehtpuude seemneid talvetoiduks, kukkus nii mõnigi seeme nende nokkade vahelt mulda kuuskede ja mändide vahele. Nõnda hakkasid lisaks okaspuudele kasvama ka erinevad lehtpuud nagu kased, lepad ja haavad. Nendest puudest kasvas ajapikku mets. Siis jõudis kätte aeg, mil meie maale saabus Jaanuaritorm. Tuul lõõtsutas merest maani. Metsas käis Tuulemaru, kes tormas ja tuiskas lund. Puud lausa kummardusid Tuulemaru ees maani. Nii mõnigi puu ei suutnud marule vastu seista ja murdus lausa juure pealt või koos juurtega. Mets oli lausa peapeale pööratud. Talunik, kelle maal see mets kasvas, oli üsna õnnetu ja nõutu. Küttepuid saab lehtpuudest juba küllaga, aga mida teha okaspuudega? Paberipuudeks on liiga noored ja kütteks ei raatsi ära raisata. Tema murest kuulis üks lasteaias töötav õpetaja, kes arvas, et neid kenasid sihvakaid mände võiks kasutada lastele mänguväljaku ronimis- ja kiigepuu ehitamiseks. Sellest tuleks üks mõnus koht. Kui talumees seda kuulis, oli ta väga rõõmus ja selle jutuga nõus. Talumees tõi puud metsast välja ja kooris neil koore maha. Nii saadi palgid. Palgid pidid päikese käes kuivama ehk taluniku sõnade kohaselt tõmbama päikese käes, et vaik hakkaks puust välja imbuma. Möödusid suvekuud ja sügise alguses tulid kokku tublid isad, kes kaevasid auke postide jaoks. Nii kulus kolm päeva mõõtmise, kopsimise ja värvimise peale. Nõnda valmis lasteaeda üks mõnus koht, kus sina saad oma

sõpradega turnida, ronida ning kiikuda. Peale selle kinnitati lipuvarda kohale ka uhke tuulelipp. Juhendid töölehtedele 29-30: Tööleht 29. Leia koht lasteaias (Lisa 35) See on eesti tähestik. Otsi alumisse ruudustikku numbrile vastav täht ja kirjuta see ruutu. Kus see koht lasteaias asub? Mine vastuseks saadud kohta. Tööleht 30. Lihtsalt Mõnus Koht. Ühenda joonega, kus saab: redelist üles-alla käia; vihma eest varjus olla; tuule suunda uurida; ette-taha kiikuda; köit mööda üles-alla ronida; kaugele vaadata.

Lisa 35 TÖÖLEHT 29. LEIA KOHT LASTEAIAS SEE ON EESTI TÄHESTIK. OTSI ALUMISSE RUUDUSTIKKU NUMBRILE VASTAV TÄHT JA KIRJUTA SEE RUUTU. KUS SEE KOHT LASTEAIAS ASUB? MINE VASTUSEKS SAADUD KOHTA. A B D E G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 10 7 6 17 16 1 10 17 11 20 12 18 16 9 13 6 17

ÜHENDA JOONEGA KUS SAAB: Lisa 36 TÖÖLEHT 30. LIHTSALT MÕNUS KOHT REDELIST ÜLES- ALLA KÄIA ETTE-TAHA KIIKUDA VIHMA EEST VARJUS OLLA KÖIT MÖÖDA ÜLES- ALLA RONIDA TUULE SUUNDA UURIDA KAUGELE VAADATA

Lisa 37 TÖÖLEHT 2. ELUSOLENDID KIVI JA PUUPAKKUDE JUURES 1. UURI, KEDA SA NÄED KIVI JUURES. TÕMBA JOON ÜMBER NENDELE, KES EI ELA KIVI ALL. 2. UURI PUUPAKKE. KES NEID ON SÖÖNUD? JOONISTA TEMA KÄIKUDE MUSTRIT. KUUSE- KOOREÜRASK HARILIK MÄNNIKÄRSAKAS

Lisa 38 TÖÖLEHT 6. LEHTPUUDE NIMETUSED JA LEHED 1. MOODUSTA SILPIDEST PUUNIMETUSED. ÜHENDA JOONEGA. PIH KAS LA VA HER KA KAS DA HO KAS BU TAN MISSUGUNE PUU EI SOBI TEISTE HULKA? MIKS? 2. ÜHENDA, MILLISELE PUULE LEHT KUULUB. VAHER TAMM PIHLAKAS JALAKAS SAAR KASK

Lisa 39 TÖÖLEHT 18. VÕRDLE PUUVILJU 1.VALI ÕIGE PUUVILI KOOS TÄHEGA. KIRJUTA TÄHT ALLA RUUDUSTIKKU, ALUSTADES VASAKULT. R V A J 1. VÄIKSEM 4. LÜHEM 7. ÜMARAM S Ä O H A 2. SUUREM 5. PIKLIKUM 3. PIKEM G M 6. VASEM- POOLNE E Ü I

Lisa 40 Õpperaja teabesildid