Instructions Kasutusjuhend The-Safety-Valve.com
Sisu 1 Sissejuhatus... 3 1.1 Tootja...3 1.2 Käesolevast kasutusjuhendist...3 1.3 Esitusviisid...3 2 Ohutus... 4 2.1 Sihipärane kasutamine...4 2.2 Mittesihipärane kasutamine...4 2.3 Standardid ja tehnilised direktiivid...5 2.4 Olulised ohutusjuhised...5 3 Tähistused... 7 4 Üldist kaitseventiilide kohta... 8 4.1 Tihendid ja lekked...8 4.2 Veeärastus...8 4.3 Töörõhk ja rakendumisrõhk...8 4.4 Ümbritsevad tingimused...8 4.5 Kaitsekiht...9 5 Pakend, transport ja ladustamine... 9 5.1 Pakend...9 5.2 Transportimine...9 5.3 Ladustamine...9 6 Paigaldamine... 9 6.1 Üldist paigaldamise kohta...9 6.2 Kaitseventiili paigaldamine...12 7 Kasutuselevõtmine... 13 7.1 Seadme Kasutuselevõtmine...13 8 Käitus... 13 8.1 Üldist käituse kohta...13 8.2 Kaitseventiili talitluse kontrollimine..14 8.3 Kaitseventiili ülevaatus...15 9 Hooldus... 15 9.1 Üldist hoolduse kohta...15 9.2 Rakendumisrõhu reguleerimine...16 9.3 Vedru vahetamine...17 2
1 Sissejuhatus 1.1 Tootja LESER toodab kaitseventiile erinevate tööstuslike rakenduste jaoks. Pakume suurt valikut eri tüüpi, eri materjalidest ja lisavarustusega ventiile. Firma LESER kaitseventiilid vastavad kõigile kvaliteedi ja keskkonnanõuetele. LESER on sertifitseeritud vastavalt: DIN EN ISO 9001/2000 (kvaliteedijuhtimissüsteem), DIN EN ISO 14001/2005 (keskkonnajuhtimissüsteem), Surveseadmete direktiivi moodul B+D1 (tootmisprotsessi kvaliteedikontroll), ASME VIII (UV). 1.2 Käesolevast kasutusjuhendist Käesolev kasutusjuhend hõlmab kokkuvõtlikult järgmisi kaitseventiilide ja perifeerseadmete liike: vedruga kaitseventiilid(a), pilootjuhtimisega kaitseventiilid (B), lisakoormusega kaitseventiilid (C). Kaitseventiile saab varustada ka puruneva membraani, pneumaatilise lisakoormuse, lõõtstihendi ja etteühendatud kahekäigulise ventiiliga. Seadmest ja ainest sõltuvalt kehtivad kindlad eeskirjad ja reeglistikud. Neid eeskirju ja reeglistikke tuleb järgida. Lisaks käesolevas juhendis esitatud nõuannetele tuleb rakendada ka üldisi ohutus- ja töökaitse-eeskirju ning võtta arvesse ka juurdeostetud osadega kaasasolevaid kasutusjuhendeid. Samuti tuleb järgida keskkonnakaitse-eeskirju. 1.3 Esitusviisid Ohutus- ja hoiatusjuhised kajastavad ohutusalast infot. Käesolevas kasutusjuhendis eristatakse järgnevaid ohuastmeid: OHT Tähistab suurimat ohtu. Juhise eiramisel võivad tagajärjeks olla tõsised kehavigastused või surm. HOIATUS Tähistab suurt ohtu. Juhise eiramisel võivad tagajärjeks olla tõsised kehavigastused või surm. ETTEVAATUST Tähistab ohtu. Juhise eiramisel võivad tagajärjeks olla kerged või keskmised kehavigastused. TÄHELEPANU Tähistab hoiatusi materiaalse kahju tekkimise eest. Juhise eiramisel võib tagajärjeks olla materiaalne kahju. Ohutus- ja hoiatusjuhised on üles ehitatud järgnevalt: 3
Ohu allikas Ohu eiramise tagajärjed. Meetmed ohu ennetamiseks ja vigastuste vältimiseks. Põhilised ohutusjuhised on kokku võetud peatükis 2.4. Hoiatused leiate tegevusjuhistest. Lõigud, mis puudutavad ainult teatud kaitseventiile, on märgistatud tähega. Märgistamiseks kasutatakse järgmisi tähti: A vedruga kaitseventiilid, B pilootjuhtimisega kaitseventiilid, C lisakoormusega kaitseventiilid. 2 Ohutus 2.1 Sihipärane kasutamine Kaitseventiilide puhul on võimalikud erinevad mudelid. Kaitseventiili valimisel tuleb silmas pidada kasutusotstarvet. Kaitseventiile tohib kasutada ainult tüübisildi andmete järgi ettenähtud ainete jaoks. Kaitseventiil on ette nähtud kasutamiseks teatud rõhuvahemikus ja maksimaalse massivooluga. Maksimaalne lubatav töörõhk sõltub paljudest teguritest nagu: kaitseventiili materjal, torustikus voolava aine temperatuur, arvutuslik rõhk, ääriku rõhuklass. 4 Tootespetsiifiliste tehniliste dokumentide alusel tuleb kontrollida, kas ettenähtud kasutusotstarbeks on valitud õige kaitseventiil. Seadmest sõltuvalt kehtivad aine temperatuurile ja vasturõhule teatud piirväärtused. Kaitseventiili vedru peab olema vastavalt dimensioonitud. Rakendumisrõhk peab olema vastavalt reguleeritud. Ohtlike või tervistkahjustavate ainete käitlemisel tuleb järgida vastavaid eeskirju ja reegleid. Ohtlike ainete hulka kuuluvad: mürgised ained, söövitavad ained, ärritavad ained, keskkonnaohtlikud ained, kuumad ained, plahvatusohtlikud ained, põlevad materjalid. Järgige ohutus- ja hoiatusjuhiseid. Täiendavaid andmeid toote kohta on võimalik saada tootjalt. 2.2 Mittesihipärane kasutamine Kaitseventiile mittesihipärane kasutamine on keelatud. Sel puhul kaotab tootjavastutus kehtivuse. Plomme ei tohi kahjustada ega eemaldada. Muudatused võivad mõjutada kaitseventiili talitlust ja võimsusandmeid. Garantii kaotab kehtivus. Liikuvaid ja talitluse seisukohast olulisi osasid ei ole lubatud katta kaitsekihiga.
Kaitseventiile eriti ajamit ja toruliidet ei tohi blokeerida. Transportkaitsega tarnitud kaitseventiilid on märgistatud punase lipuga. Blokeeringuga kaitseventiili käitusse võtmine on keelatud. Blokeerpolt tuleb enne kasutuselevõtmist ümberpaigaldada. Kaitseventiilide hoobade külge ei tohi midagi riputada. Hoova asendit ei tohi muuta. Hoobade külge ei tohi kinnitada lisaraskust. 2.3 Standardid ja tehnilised direktiivid Tarnimise ajal vastavad kaitseventiilid kaasaegse tehnika tasemele. Kaitseventiilide käitlemisel tuleb silmas pidada järgmisi eeskirju: TRD 421, 721, TRB 403, AD 2000-andmelehed A2 ja A4, DIN EN ISO 4126, Surveseadmete direktiiv 97/23/EG, ASME-kood, peatükid II ja VIII, API 520, 526, 527, ATEX 100. Kaitseventiili kasutusvaldkonnast sõltuvalt tuleb silmas pidada ka teisi reeglistikke. Vastavusdeklaratsioonis on toodud andmed selle kohta, millistele standarditele ja tehnilistele direktiividele teatud kindlat tüüpi kaitseventiil vastab. 2.4 Olulised ohutusjuhised OHT Kaitseventiilide muutmised Kaitstava süsteemi rõhu lubamatud tõusud ja tehase nõuetele mittevastav talitlus tehasest tarnitud oleku muutmine on keelatud Ohtlikud ained Mürgitused, söövitused, põletused, vigastused. Kasutage sobivaid kaitsevahendeid. Kasutage sobivaid kogumisnõusid. Kandke sobivat kaitsevarustust. Võõrkehad kaitseventiilis Talitlushäirega või ebatihedast kaitseventiilist tulenevad ohud. Loputage seade enne kaitseventiili monteerimist läbi. Kontrollige, et kaitseventiilis poleks võõrkehi. Eemaldage võõrkehad. Putukakaitse on kahjustatud või puudub (B või lisavarustus) Kaitseventiili on sattunud mustust, esemeid või loomi. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Paigaldage putukakaitse õigesti. Kontrollige putukakaitset regulaarselt. 5
Liiga kõrge ümbritsev temperatuur Materjali paisumine. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Temperatuuril üle 60 C tuleb paigaldada võimalikud pikad ja vesilukuga varustatud väljaviigud rõhualanduseks (ainult C). Elektrikilp ja ajamid tuleb paigutada nii, et neile ei mõju temperatuurid üle 60 C (ainult C). Liiga madal ümbritsev temperatuur Jäätumine, külmunud aurud, aine külmumisest tulenev langenud voolukiirus. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Kaitske kaitseventiili ja torusid külmumise eest (ainult C). Temperatuuril alla 2 C rakendage vastavaid meetmeid (ainult C). Temperatuuril alla 2 C tuleb elektrikilpi ja rõhualanduse väljaviike soojendada (ainult C). Õhuvarustuse rõhuvahemik on all- või ülalpool ettenähtud vahemikku (ainult C). Lisakoormuse talitlushäire. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Pidage kinni õhuvarustuse rõhuvahemikust: maksimaalne rõhk: 10 baari, minimaalne rõhk: 3,5 baari. Abrasiivsed või korrosiivsed ained 6 Liikuvad osad on kinni kiilunud või blokeerunud. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Kaitseventiili tuleb pärast iga rakendumist hooldada. Kasutage lõõtstihendeid. Liikuvate osade hoidmine liikuvatena. Suure osakestesisaldusega ained (ainult B) Setted ja ummistused. Kaitseventiili talitlushäirest tulenevad ohud. Kasutage õige silmasuurusega filtreid. Filtri tõhususe suurendamiseks kasutage lisafiltreid. Ainejäägid kaitseventiilis Mürgitused, söövitused, põletused, vigastused. Kandke sobivat kaitsevarustust. Eemaldage ainejäägid. HOIATUS Ebatihe kaitseventiil Kahjustatud tihendite ja tihenduspindade tõttu väljatungivast ainest tulenevad ohud. Ventiili tuleb eelkõige transpordi ja paigaldamise ajal kaitsta löökide ja põrutuste eest. Kontrollige regulaarselt kaitseventiili tihedust. Avatud vedrukatted või võllijuhikud Väljatungivatest ainetest tulenevad ohud. Tagage, et ei tekiks väljatungivatest ainetest tulenevaid ohte. Järgige ohutut vahemaad. Kandke sobivat kaitsevarustust.
Manipulatsioonist tulenevad ohud Tagage, et esemed ei saa põhjustada blokeerumist. Kuum aine ETTEVAATUST Põletused või kõrvetused. Kandke sobivat kaitsevarustust. Kuumad pinnad Põletused. Kandke sobivat kaitsevarustust. Külmad pinnad Külmapõletus. Põletused. Kandke sobivat kaitsevarustust. Agressiivne aine Söövitused. Kandke sobivat kaitsevarustust. Avatud vedrukatted või võllijuhikud Muljumisoht liikuvate osade juures. Paigaldage sobivad kaitsevahendid. Teravad servad ja randid Vigastuste oht. Kandke kaitsekindaid. Võtke kaitseventiilist kinni ettevaatlikult. Kõrge müraemissioon Kuulmiskahjustused. Kandke kuulmiskaitset. 3 Tähistused Iga kaitseventiil tuleb pärast reguleerimist ja kontrollimist plommida. Ainult kahjustamata plomm tagab ventiili toimimise vastavalt märgistusele. Kaitseventiilil oleval märgistusel (tüübisilt) on muuhulgas toodud järgmine teave: tellimuse andmed (seerianumber), tehnilised andmed, seadistusrõhk, VdTÜV-detaili katsetusnumber, CE-tähistus koos teavitatud asutuse numbriga, vajadusel UV-tähistus. Vastavalt rakendatavatele reeglistikele võivad lisanduda täiendavad märgistused, nt: numbrirauaga tähistus, pealevalatud tähistus, stantsitud tähistus (näiteks keermesliitmikuga kaitseventiilid), erimärgistus (näiteks kütteümbrise puhul), hoiatussilt (näiteks blokeerimiskruvi kohta). Kaitseventiili juures tehniliste muudatuste tegemisel tuleb märgistusi vastavalt kohandada. 7
4 Üldist kaitseventiilide kohta 4.1 Tihendid ja lekked Kaitseventiilide tootmisel rakendatakse suurt täpsust. Eriti hoolikalt töödeldakse kaitseventiilide tihendipindu. Eristatakse pehmete ja metalltihenditega kaitseventiile. Metalltihendiga kaitseventiilid vastavad riiklike ja rahvusvaheliste standardite poolt tihenditele esitatavatele tihendusnõuetele. Pehme tihendiga kaitseventiilide jaoks pakutakse mitmesuguseid pehmeid tihendimaterjale. Pehmed tihendimaterjalid tuleb valida vastavalt kasutusvaldkonnale. Valik sõltub ainest, rõhust ja temperatuurist. Käitaja vastutab aine ja kasutatavate käitusmaterjalide omavahelise sobivuse eest. Lekete avastamiseks saab paigaldada kontrollmanomeetri. Aine väljatungimise takistamiseks saab vedruga kaitseventiilide puhul kasutada lõõtstihendeid. Väljatungiva aine kokkukogumiseks kasutatakse kogumisanumaid. Lõõtstihendiga mudelite puhul avatud vedrukatte kasutamisel kehtivad avatud vedrukatte osas toodud juhendid. 4.2 Veeärastus Tavaliselt tarnitakse kaitseventiilid ilma veeärastusavata, kuna vee eemaldamine peab toimuma väljapuhketoru kaudu. Ainult erandjuhul on veeärastusavad otse 8 kaitseventiili juures lubatud või isegi kohustuslikud (näiteks paigaldamisel laevadele). Veeärastusavaga kaitseventiile tarnitakse tellimisel. Ka hiljem on võimalik selleks ettenähtud kohta puurida veeärastusava. Vastavad joonised tuleb tellida tootjalt. Talitluseta veeärastusavad tuleb sulgeda. 4.3 Töörõhk ja rakendumisrõhk Kaitseventiili turvalise sulgumise tagamiseks rakendumise järgselt peab töörõhk olema alati rakendumisrõhust väiksem. Töörõhk peab olema rakendumisrõhust väiksem vähemalt sulgumisrõhuvahe väärtuse pluss 5% võrra. Töörõhu kasvades kahaneb vedruga kaitseventiili sulgemisjõud. Mida lähemal on töörõhk rakendumisrõhule, seda tõenäolisemalt võib aine välja tungida (ainult A). Lekkeid võib eelkõige esineda kahjustatud või määrdunud tihendipindade puhul. Lisakoormuseks ettenähtud suruõhu talitlushäire korral toimib kaitseventiil tavalise ilma lisakoormuseta kaitseventiilina (ainult C). 4.4 Ümbritsevad tingimused Juhtseadmed ja ajamid on ette nähtud tööks vahemikus 2 C kuni 60 C. Äärmuslike tingimuste puhul soovitatakse kasutada roostevabast terasest kaitseventiile.
Kaitseventiile ja torustikke tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest. 4.5 Kaitsekiht Kaitseventiilid on tehases kaetud kaitsekihiga. Kaitsekiht kaitseb kaitseventiile ladustamise ja transpordi ajal. Korrosiivsete välistingimuste puhul on vajalik lisakaitsekiht. Liikuvaid ja talitluse seisukohast olulisi osasid ei ole lubatud katta kaitsekihiga. 5 Pakend, transport ja ladustamine 5.1 Pakend Enne tarnimist kontrollitakse kaitseventiilil kahjustuste ja lekete esinemist. Turvaliseks transpordiks tuleb kõik tihendipinnad, tihendiservad ja keermed kahjustuste eest kaitsta kaitsekatetega. 5.2 Transportimine Kaitseventiile võib tõsta ainult kas transpordiks ettenähtud tõsteaasadest/tõsteklambritest (ainult A) või rõngaspoltidest (ainult B). Kaitseventiile, millel ei ole tõsteaasasid/tõsteklamberid, tuleb transportida sobivate tõstevahendite abil, näiteks tõsterihmadega. Kaitseventiile ei tohi tõsta õhutushoovast ega välistest torudest. Kaitseventiilide transportimisel tuleb olla ettevaatlik. Kaitseventiil ei tohi ümber kukkuda. Põrutused ja löögid võivad tihendipindu kahjustada. Kaitseventiile tuleb transpordi ajal kaitsta määrdumise eest. Kasutage kaitsekatteid ja sobivat pakendit. 5.3 Ladustamine Kaitseventiile tuleb ladustada kuivas kohas määrdumise eest kaitstult. Sobivaim ladustamistemperatuur on vahemikus 5 C kuni 40 C. Maksimaalne ladustamistemperatuur on 50 C ja minimaalne 10 C. Kaitseventiilid on tehases varustatud äärikukatetega. Ladustamise ajal peavad äärikukatted olema monteeritud. Kaitseventiilide ladustamisel miinuskraadidel tuleb silmas pidada materjalide (näiteks tihendite) temperatuuritaluvust. 6 Paigaldamine 6.1 Üldist paigaldamise kohta Kaitseventiili võib paigaldada ainult vastava väljaõppe saanud personal. Koolitused toimuvad firma LESER kogenud personali poolt läbiviidavate seminaridena või firma poolt välja antud dokumentide (videofilmide, kataloogide ja paigaldusjuhiste) tundmaõppimise teel. Lisaks käesolevale üldisele kasutusjuhendile on olemas ka tüübipõhised paigaldusjuhendid. Neid paigaldusjuhendeid tuleb järgida. 9
Kaitseventiilid kinnitatakse vastavalt joonistel toodud andmetele. Liiga suurte jõudude või mehhaaniliste pingete tekke vältimiseks tuleb kasutada kõiki ettenähtud kinnituselemente. Kinni tuleb pidada pingutusmomentidest. Pidage silmas tootjaandmeid. Kaitseventiile eelkõige tihendipindu tuleb paigaldamisel kaitsta löökide eest. Kaitseventiilid paigaldatakse tavaliselt vertikaalasendis. Erandid on lubatud ainult siis, kui teistsugune asend on kirjas tootespetsiifilistes tehnilistes dokumentides. Horisontaalpaigaldus tuleb kooskõlastada kasutaja, tootja ja järelvalveasutusega. LESER ei vastuta liitmike otste keevitustööde eest. Omadused pärast keevitustöid peavad olema piisavad toote kasutuvaldkonna jaoks. See tähendab, et keevitustöödel tuleb tagada, et: ristlõige läbivoolualas ja seina paksus ei tohi väheneda; läbimitemperatuur ei tohi ületada 50 C. Töötlemiseks pärast keevitamist võib olla vaja materjali lõõmutada. Sel puhul kehtivad järgmised nõuded: lõõmutustemperatuur peab olema alla 630 C, lõõmutusaeg ei tohi olla üle 40 minuti. Ventiili pinna suures ulatuses kuumenemise vältimiseks tuleb lõõmutamisel kuumutada ainult keevisõmbluse termomõju tsooni. Kogu lõõmutamisprotsessi jooksul ei tohi vedrukatte ääriku temperatuur ületada 150 C. Liigse kuumenemise vältimiseks võib jahutada 10 tervet vedrukatet. Järgida tuleb korpusele noolega märgitud ettenähtud voolusuunda. Kaitseventiilid tuleb paigaldada nii, et seadme dünaamilised vibratsioonid ei saaks kaitseventiilile üle kanduda. Kui seade pole vibratsioonivaba, eraldatakse kaitseventiil seadmest lõõtstihendi, rõngastihendi või torupõlvede abil. Klambritega kaitseventiilid kinnitatakse seadme külge. Klambrid tasakaalustavad reaktsioonijõude. Kaitseventiilide ühenduste puhul tuleb kasutada piisavate mõõtmetega tihendeid. Tihendimaterjal või selle osad ei tohi vähendada läbivooluala ristlõiget, need ei tohi lahti tulla ega pääseda läbivoolualasse. Liitmikud tuleb teostada reeglistikes toodud andmete kohaselt. Kaitseventiili sissevoolutorustikud ja väljapuhketorustikud peavad olema piisava läbimõõduga ning vastama kohalikele käitustingimustele. Sissevoolutorustike ja väljavoolutorustike ristlõige ei tohi olla väiksem kui kaitseventiili vastavad ristlõiked. Vajadusel tuleb kasutada küttesüsteeme. Silmas tuleb pidada maksimaalset võimalikku vasturõhku, maksimaalset sisselaske rõhulangust ja temperatuuri. Alati tuleb tagada aine vaba ja ohutu väljavoolamine ärastusava kaudu. Kaitseventiile ei tohi blokeerivate seadiste abil inaktiveerida. Alati peab olema tagatud Pop Action Piloti väljavool atmosfääri. Kaitseventiilid tuleb paigaldada nii, et sisse- ja väljavoolutorustikele ei saaks üle
kanduda liiga kõrged staatilised ja termilised pinged. Torustikele ei või käituse ajal mõjuda surve- ja väändejõud. Paigaldamisel tuleb arvestada sellega, et käituse ajal võivad tekkida väljalaskmisel reaktsioonijõud ja soojuspaisumine. Selleks tuleb ette näha paisumisvõimalused. Väljapuhketorud tuleb paigaldada väljavoolu tagavalt. Vastavalt kasutusotstarbele peavad väljapuhketorud olema erineva väljavoolusuunaga. Eristatakse aurude või gaaside ja vedelike jaoks ettenähtud väljapuhketorusid. Aurude või gaaside väljapuhketoru tuleb ohutu väljapuhke tagamiseks paigaldada tõusvalt. Väljapuhketorust vee eemaldamiseks paigaldatakse väljapuhketoru selliselt, et sellel oleks kalle kuni madalaimas kohas asuva veeärastusava suunas. Veeärastus toimub ainult siis õigesti, kui väljapuhketoru kulgeb otse kaitseventiili taga kerge kaldega, et oleks tagatud aine täielik ärevool. Väljapuhketoru ei tohi olla kaitseventiili taga paigaldatud kohe tõusvalt. Väljapuhketoru madalaimas kohas asub veeärastusava. Ava peab olema piisavate mõõtudega, vabalt ligipääsetav ja kontrollitav. Väljatungiv aine tuleb kokku koguda (näiteks kondensaadinõude, kogumisnõude või filtrite abil). Kui turvaventiilil või vedrukattel on olemas veeärastusava või kontrollühendus, tuleb tarvitusele võtta kaitsemeetmed, et niiskus või mustus seadmesse ei tungiks. Pidage silmas lõõtstihendiga turvaventiilide surve- ja temperatuuripiire. Kahjustatud lõõtstihendid tunnete ära vahendi lekkimisest kas läbi avatud vedrukatte või, suletud vedrukatte puhul, läbi kontrollava. Väljalekkiva vahendi poolt põhjustatud ohud tuleb välistada. Lahtine kontrollava tagab rõhu pideva võrdsustamise vedrukatte ruumi ja ümbritseva keskkonna vahel. Teatud tingimustes võib lahtine kontrollava ohustada ventiili talitlusvõimet. Sellel võivad olla järgmised põhjused: niiskuse sissepääsemine ja jäätumine, kriitilise aine väljapääsemine või pesitsevad putukad. Selle ennetamiseks tuleb rakendada vastavaid meetmeid. Kui vastutav järelevalveasutus seda nõuab, saab käitaja lasta vedrukatte kontrollava vastava korgi või kruviga sulgeda. Kontrollava tohib sulgeda ainult järgmistel juhtudel: kui seda lubavad kehtivad reeglistikud ja standardid, kui seniste kogemuste baasil ning vedrukatte ruumi regulaarse hooldamise ja kontrollimisega on välistatud lubamatu rõhutõus vedrukattes, kui lõõtstihendi jäätumise oht on suurim. Suletud lõõtstihendiga väljastusavade puhul tuleb suletud vedrukatted sobivate vahenditega surve alt vabastada või need tuleb valmistada selliselt, et nende survet kontrollitaks pidevalt. Kui seade töötab temperatuuril üle 60 C, peavad lisakoormusega kaitseventiilide rõ- 11
hualanduse väljaviigud olema võimalikult pikad ja varustatud vesilukuga. Elektrikilp ja mootor tuleb paigutada nii, et et neile ei mõju temperatuurid üle 60 C (ainult C). Temperatuuril alla 2 Cl tekkib külmumisoht. Madalal temperatuuril tuleb elektrikilpi ja rõhualanduse väljaviike soojendada (ainult C). Rõhualanduse väljaviigud ei tohi olla blokeeritud. Lukustussiinid või plommid takistavad blokeeringute sulgumist (ainult C). Lisakoormuse kilpi tuleb kaitsta määrdumise eest. Elektrikilp peab olema suletud. Kui määrdumist pole võimalik vältida, tuleb kasutada kapsliga lülituskilpi (ainult C). Puruneva membraaniga kaitseventiili kasutamisel tuleb jälgida, et ettelülitatud membraan ei takistaks kaitseventiili talitlust. Seadme konstruktsioon peab välistama puruneva membraani vales suunas paigaldamise. Purunevaid membraane võib kasutada ainult siis, kui nad vastavad turvanõuetele. Peab olema tõestatud, et membraanide purunemisel ei teki fragmente. Membraani ja kaitseventiili taldriku vaheline suletud ruum peab olema rõhuvaba või rõhuseirega. 6.2 Kaitseventiili paigaldamine Sõltuvalt seadme ja kaitseventiili tüübist tuleb teostada muud tööetapid. Järgnevas tegevusjuhendis esitatakse kokkuvõtlikult ainult kõige olulisemad etapid. Tegevusjuhis on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks. Üksikasjalikud kirjeldused on toodud tüübipõhistes paigaldusjuhendites. Eeltingimused Eemaldage äärikute ja vedrukattete kontrollühenduste kaitsed, üksikute pilootseadmete sulgeplaadid ja pakkematerjal. Kaitseventiili tüüp on tüübisildi järgi kindlaks tehtud. Seadme visuaalne kontrollimine on teostatud. Liitmike tihedust on kontrollitud. Seade on mustuse või võõrkehade kaitseventiili sattumise vältimiseks läbi loputatud. Ilma blokeerimiskruvita kaitseventiilide puhul on teostatud pimeääriku või tihendusplaadiga seadme surveproov. Toimimisviis Kinnitage kaitseventiil. Klambrite olemasolu korral tuleb neid kasutada. Kinnitage sisse- ja väljaviigutorustik. Kasutage piisavalt dimensioneeritud tihendeid. Vajadusel paigaldage veeärastuseks väljapuhketoru. Vajadusel paigaldage väljapuhketoru madalaimasse kohta veeärastusava. Eemaldage kaitseventiili kaitsed.» Kaitseventiil on paigaldatud. 12
7 Kasutuselevõtmine 7.1 Seadme Kasutuselevõtmine Seadme ja kaitseventiili tüübist sõltuvalt on kasutuselevõtmiseks nõutavad muud tööetapid. Järgnevas tegevusjuhendis on kokkuvõtlikult esitatud vaid kasutuselevõtmiseks kõige olulisemad etapid. Tegevusjuhis on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks. Eeltingimus» Kaitseventiil on paigaldatud. Toimimisviis 1. Blokeerimiskruviga kaitseventiilide puhul teostage surveproov. 2. Kontrollige õhutushoova asendit. 3. Eemaldage blokeerimiskruvi. 4. Kindlustage väljapuhumisruum. 5. Käivitage seade aeglaselt ja laske survel aeglaselt tõusta, kuid mitte rakendumisrõhuni. 6. Kontrollige kaitseventiilide ja ühenduste tihedust.» Seade on kasutusele võetud. 8 Käitus 8.1 Üldist käituse kohta Käituse ajal tuleb kaitseventiilide talitlusvõimet regulaarselt kontrollida. Pilootjuhtimisega kaitseventiilide puhul võib pilootõhutuse rakendumisrõhu kontrollimiseks kasutada pilootõhutust, peaventiili õhutust või pilootkontrollühendust (FTC). Kontrollühendus peab olema alati ligipääsetav (ainult B). Talitluse kontrollimiseks tuleb kaitseventiile õhutada. Töörõhul alates 75% rakendusrõhust saab kaitseventiile õhutada. Hooldusintervallid on kirjas eeskirjades ja reeglistikes. Seeria 810 POSV seadme sulgumisrõhuväärtuse suhet saab vahemikus 3% ja 15% manuaalselt reguleerida. Tavaline, tehasepoolne ilma kliendi erinõueteta seadistus on vahemikus 3% ja 7%. Läbipuhkeseadistus fikseeritakse plommi abil Pilootkontrollühendusega pilootjuhtimisega kaitseventiilide puhul võib kontrollimine toimuda käituse ajal. Kasutada tuleb õiget kontrollainet. Kui piloot on lülituse teinud, toimub peaventiili õhutamine. Seejuures tuleb kindlasti tagada aine ärajuhtimine. Pärast kontrolli tuleb veenduda kaitseventiili tiheduses. Pilootkontrollühendus tuleb kattekorgiga uuesti mustuse sissesattumise vastu kindlustada (ainult B). 13
Ilma pilootkontrollühenduseta pilootjuhtimisega kaitseventiilide puhul teostatakse kontroll katsestendil (ainult B). Ainest ja käitustingimustest sõltuvalt võivad liikuvad juhikupinnad ja pehmed tihendid väljapuhketoimingu käigus kokku kleepuda (ainult B). Pilootjuhtimisega kaitseventiilid ei sobi kleepuma kippuvate ainete kasutamiseks (ainult B). Kui kaitseventiil on tihendipindade vahelise mustuse tõttu ebatihe, tuleb ventiili puhastada. Sel juhul tuleb kaitseventiili õhutada ja aine välja puhuda. Kui kaitseventiil on kahjustatud tihendipinna tõttu ebatihe, tuleb teostada hooldus. Seadme vibreerimine võib kaasa tuua detailide lahtituleku. Kontrollige poltliiteid regulaarselt. Hooldusvälbad sõltuvad kasutustingimustest. Kõigi kaitseventiilide kohta kehtivad seetõttu eraldi hooldusvälbad, mis tuleb määrata kasutaja, tootja ja teavitatud asutuse nõusolekul. Hooldusvälbad lühenevad, kui: kasutatakse korrosiivseid, agressiivseid või abrasiivseid aineid; kaitseventiil rakendub sageli. Lisakoormust tuleb kontrollida vähemalt kord aastas. 8.2 Kaitseventiili talitluse kontrollimine Vastavalt seadme ja kaitseventiili tüübile tuleb kontrollimise käigus läbida teised etapid. Järgnevas tegevusjuhendis on kokkuvõtlikult esitatud vaid kõige olulisemad etapid. Juhend on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks. Üksikasjad on toodud tüübipõhistes juhendites. HOIATUS Suure kiirusega, kõrgel temperatuuril ja suure helitugevusega väljavoolavad ained Vigastusoht ja kuulmiskahjustused. Kandke kaitsevarustust. Kandke kuulmiskaitset. Toimimisviis 1. Õhutage kaitseventiili. 2. Vajadusel kontrollige lisakoormust (ainult C). 3. Puhuge aine läbi. 4. Eemaldage sete. 5. Kontrollige, et liikuvad juhikupinnad ja pehmed tihendid ei oleks kokku kleepunud. 6. Kontrollige, et õhutushoob liiguks vabalt. 7. Kontrollige veeärastuse toimimist.» Kaitseventiili talitlust on kontrollitud. 14
8.3 Kaitseventiili ülevaatus Vastavalt seadme ja kaitseventiili tüübile tuleb kontrollimise käigus läbida teised etapid. Järgnevas tegevusjuhendis on kokkuvõtlikult esitatud vaid kõige olulisemad etapid. Juhend on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks ja puudutab ainult pilootjuhtimisega kaitseventiile (B). Üksikasjad on toodud tüübipõhistes juhendites. Toimimisviis 1. Kontrollige välistel torustikel kahjustuste esinemist. 2. Kontrollige keermesliitmikke. 3. Puhastage rõhualanduse väljaviike ja juhtkaableid. 4. Kontrollige detailidel kahjustuste esinemist. 5. Kontrollige detailide liikuvust. 6. Puhastage regulaarselt piloodi ees paiknevat filtrit. 7. Puhastage regulaarselt lisafiltreid.» Kaitseventiil on kontrollitud. 9 Hooldus 9.1 Üldist hoolduse kohta Kaitseventiile võib hooldada ainult vastava väljaõppe saanud personal. Koolitused toimuvad seminarina firmas LE- SER, kogenud personali juhtimisel töökodades või firma poolt välja antud dokumentide tundmaõppimise teel. Kaitseventiili demonteeriv isik peab olema ohtudega kursis. LESERi ülemaailmne võrgustik pakub ka hooldusteenuseid. Hooldustööde jaoks tuleb kaitseventiil demonteerida. Väljauhutud määrde puhul võib lahtivõtmine olla raskendatud. Enne demonteerimist tuleb seade lülitada survevabaks. Enne demonteerimist tuleb kontrollida, kas vedrukattes sisaldub ainet. Kui avatud vedrukattest või otse kaitseventiili juures olevast veeärastusavast lekib ainet, on lõõtstihend defektne. Defektne lõõtstihend tuleb viivitamatult välja vahetada. Lõõtstihendeid tuleb kaitseventiili demonteerimisel kontrollida ja kahjustuste korral põhimõtteliselt välja vahetada. Lõõtstihendil on kindlaksmääratud koormustsüklite arv. Selle koormustsüklite arvu saavutamisel tuleb lõõtstihendid välja vahetada. Tihendeid ja tihenduskohti tuleb regulaarselt kontrollida. Kui tihendusomadused ei vasta enam nõuetele, tuleb tihendid välja vahetada. Varuosakomplekte saab tellida firmalt LESER. Kui on vajalik reguleerida rakendumisrõhku, siis tuleb vedrutabelist kontrollida, kas vedrusid tohib kasutada. Ettenähtud rakendumisrõhu jaoks tuleb kasutada õigeid vedrusid. Pärast rakendumisrõhu reguleerimist tuleb kontrollida kogu kaitseventiili seadistust. 15
Rakendumisrõhu reguleerimiseks ja vedrude väljavahetamiseks tuleb eemaldada plomm. Sellega kaob garantii. Muudatused tuleb teostada tehases, volitatud töökojas või teavitatud asutuses. Pärast pilootjuhtimisega kaitseventiili seadistamist jääb selle sisse veel kontrollaine jääke. Kasutaja peab kontrollima sobivust kaitstava aine suhtes ja vajadusel rakendama täiendavaid loputusmeetmeid. 9.2 Rakendumisrõhu reguleerimine Vastavalt seadme ja kaitseventiili tüübile tuleb demonteerimiseks teostada teised etapid. Järgnevas tegevusjuhendis on kokkuvõtlikult esitatud vaid kõige olulisemad etapid. Juhend on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks ja puudutab ainult ilma lisakoormuseta kaitseventiile. Üksikasjad on toodud tüübipõhistes juhendites. HOIATUS Väljatulev aine Oht inimesele ja keskkonnale. Rakendage ainest sõltuvaid ettevaatusabinõusid. Koguge torustikes olev aine kokku. Ärge laske kõrvalistel isikutel viibida ohupiirkonnas. Kandke sobivat kaitsevarustust. TÄHELEPANU Keeramise vastu kindlustamata võll Tihendipindade kahjustused. Kindlustage võll keeramise vastu. Eeldus Seade on lülitatud survevabaks. Kaitseventiilide vedrukatetes ei ole ainet. Toimimisviis 1. Eemaldage plomm. 2. Võtke õhutuskate ära. 3. Kindlustage võll keeramise vastu. 4. Pingutage vedru ja seadke reguleerimiskruvi soovitud rakendumisrõhule. Jälgige seejuures vedru lubatud reguleerimisvahemikku. Reguleerimiskruvi paremale keeramisel rakendumisrõhk suureneb. Vedru pingus suureneb. Reguleerimiskruvi vasakule keeramisel rakendumisrõhk väheneb. Vedru pingus väheneb. 5. Kontrollige rakendumisrõhku. 6. Paigaldage õhutuskate. 7. Laske kaitseventiili volitatud asutusel uuesti plommida.» Rakendumisrõhk on reguleeritud. 16
9.3 Vedru vahetamine Vastavalt seadme ja kaitseventiili tüübile tuleb demonteerimiseks teostada teised etapid. Järgnevas tegevusjuhendis on kokkuvõtlikult esitatud vaid kõige olulisemad etapid. Juhend on mõeldud ainult üldiseks orienteerumiseks ja puudutab ainult ilma lisakoormuseta vedruga kaitseventiile (A). Üksikasjad on toodud tüübipõhistes juhendites. HOIATUS Väljatulev aine Oht inimesele ja keskkonnale. Rakendage ainest sõltuvaid ettevaatusabinõusid. Koguge torustikes olev aine kokku. Ärge laske kõrvalistel isikutel viibida ohupiirkonnas. Kandke sobivat kaitsevarustust. HOIATUS Pingestatud vedru Vigastuste oht väljapaiskuvate detailide tõttu. Järgige kaitseventiili paigaldusjuhiseid. Kandke kaitsevarustust. HOIATUS Vahetusse läinud vedrud Blokeerunud vedrud. Talitlushäire. Vedrusid ei tohi kaitseventiili demonteerimisel segi ajada. TÄHELEPANU Keeramise vastu kindlustamata võll Tihendipindade vigastused. Kindlustage võll keeramise vastu. Toimimisviis (ainult A) 1. Eemaldage plomm. 2. Võtke õhutuskate ära. 3. Kindlustage võll keeramise vastu. 4. Keerake reguleerimiskruvi lahti. 5. Võtke vedrukate ära. 6. Võtke vedru välja. 7. Võtke võll koos juhtseibi ja taldrikuga välja. 8. Puhastage alust, taldrikut ja korpust. 9. Pange võll koos juhtseibi ja taldrikuga tagasi. 10. Paigaldage uus vedru. 11. Pange vedrukate peale. 12. Kindlustage võll keeramise vastu. 13. Pingutage vedru ja reguleerige reguleerimiskruvi soovitud rakendumisrõhule. Järgige seejuures vedru lubatavat reguleerimisvahemikku. Reguleerimiskruvi paremale keeramisel rakendumisrõhk suureneb. Vedru pingus suureneb. Reguleerimiskruvi vasakule keera- 17
misel rakendumisrõhk suureneb. Vedru pingus väheneb. 14. Kontrollige rakendmisrõhku. 15. Paigaldage õhutuskate. 16. Tõmmake õhutushoob keskele, et õhutushark haarduks liidese alla. 17. Laske kaitseventiil volitatud asutusel uuesti plommida.» Vedru on vahetatud. 18
Solutions LESER products at a glance High Performance API High Efficiency Pilot operated safety valve High Efficiency Supplementary loading system Compact Performance Clean Service Critical Service Modulate Action Best Availability KUB Bursting disc S & R Best Availability Change-over valve Edition June 2016 0777.5673 The-Safety-Valve.com LESER GmbH & Co. KG 20537 Hamburg, Wendenstr. 133-135 20506 Hamburg, P.O. Box 26 16 51 Fon +49 (40) 251 65-100 Fax +49 (40) 251 65-500 E-Mail: sales@leser.com www.leser.com