ADENOIDI EEMALDAMISE OPERATSIOON KUULMEKILE ŠUNTEERIMINE

Similar documents
Infomaterjal LUCENTIS - (ranibizumab) ravi kohta (võrkkesta veeni oklusiooni tagajärjel tekkinud maakula tursest tingitud nägemiskahjustuse ravi)

Ninahingamise takistus. Eliise Annus

Difficult airway management- our experience

Infomaterjal LUCENTIS - (ranibizumab) ravi kohta (soonkesta neovaskularisatsiooni tõttu tekkinud nägemiskahjustuse ravi)

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Diclofenac-ratiopharm 75 mg/2 ml, 75 mg/2 ml ampullis süstelahus Diklofenaknaatrium

Infektsioon artroskoopia järgselt. Madis Rahu ETOS tüsistuste seminar Eivere

Tiraaž 1000 eks. Levitatakse tasuta

Äge keskkõrvapõletik - kas ravida või mitte. Eda Tamm SA TÜK Lastekliinik Türi 2012

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Telmisartan-ratiopharm 40 mg, tabletid Telmisartan-ratiopharm 80 mg, tabletid Telmisartaan

Antifibrinolüütikumid-kellele ja. Kristjan Kalling, Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Travel List I Estonian with English captions

EESTI STANDARD EVS-EN ISO :1999

EESTI STANDARD EVS-ISO 7305:2003. JAHVATATUD TERAVILJASAADUSED Rasva happesuse määramine. Milled cereal products Determination of fat acidity

Juhised arstile, kes määrab ravimit Xarelto (rivaroksabaan)

Adaptation of the KOOS questionnnaire for the use in Estonia Ann Tamm University of Tartu, Estonia ;

et laparoskoopilisest koletsüstektoomiast tingitud sapiteede vigastused TÜ kirurgiakliinikus aastatel : epidemioloogiat, diagnostikat,

Uued ravimid uued kõrvaltoimed

Consumption of Antiretroviral Drugs in Estonia. Retroviirusvastaste ravimite kasutamine Eestis

PERINATAALPERIOODI PSÜÜHIKAHÄIRED JA RAVI. Andres Sild, psühhiaater Dr. Katrin Eino jt. materjalide alusel

Pankreasevähi operatsioonieelne kompuutertomograafiline diagnostika

Febriilne neutropeenia keemiaravi sage ja potentsiaalselt eluohtlik kõrvaltoime

RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN

Antiagregantravi infomaterjal arstidele

EHRA praktiline juhend uute suukaudsete antikoagulantide kasutamise kohta mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga patsientidel.

Lülisamba traumaatiline vigastus (TLICS) 5. veebr Erki Parri

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide Eesti

Laste liigesjätkemurrud

D-vitamiin roll tervises ja spordis. Mart Kull TÜ sisekliinik

Kõhre patoloogia. Kõhre vigastused: sport. Kõhre patoloogia. Diagnoos Kõhre vigastused: artroskoopia versus MRT. William Hunter ( )

VENOOSSE TROMBEMBOOLIA RAVI AASTAL MIS ON MUUTUNUD? Katrin Nõukas TROMBOOSIKONVERENTS

Euroopa Südamerütmi Assotsiatsiooni praktilised juhised uute suukaudsete antikoagulantide kasutamise kohta kodade virvendusarütmiaga patsientidel

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Indrek Otsus Ott Kiivikas

Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õe õppekava. Oleg Vinogradov

Kliinikumi teadustöö preemia pälvis ettekanne Kollageenimplantaat

Perekondlik adenomatoosne polüpoos: ülevaade ja ühe perekonna haigusjuht

Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil

Uued antikoagulandid e. NOA-d (DOAC`d) perioperatiivses situatsioonis.

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Pakendi infoleht: teave kasutajale

HPV ja vaktsiin - infomaterjal koolide tervishoiutöötajatele

Sagedasemate haiglaväliste infektsioonhaigustediagnostika ja ravi algoritmid perearstidele

Tulemusnäitajad: lapse peamised tulemusnäitajad, õhktüsistused, kopsude kunstliku ventilatsiooni kestus

Aeroobse treeningu mõju bronhiaalastma diagnoosiga patsientidele

JUHISED ARSTILE. Soovitused EYLEA (aflibertsept) kasutamiseks. Palun andke igale patsiendile, kellele EYLEA on määratud, patsiendi teabematerjalid.

Paranasaalsiinuste kuvamine. Jüri Hirmo Tartu 2010

Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond

Soovitused EYLEA (aflibertsept) kasutamiseks JUHISED ARSTILE

LASTE JA NOORUKITE DEPRESSIOON

! ProbeTec Urine Preservative Transport Kit

Eesti Loomaarstlik Ringvaade EESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU AJAKIRI

Väljaandja: Eesti Vähiliit, Viru 5-5, Tallinn 10140, Tel/faks Kordustrükki toetab: Illustreerinud: Risto Luhalep

NOOR PUUDEGA LAPSE PERES

5-7-AASTASTE LASTE VANEMAD LASTE MEEDIAKASUTUSE JUHENDAJATENA RAHAMAA NÄITEL

This document is a preview generated by EVS

RINNAVÄHK JA TARVASTU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLEST

MITMIKE PEREDE RAHULOLU JA TOIMETULEK IGAPÄEVAELUGA

Pärilik ehk geneetiline kuulmislangus

Alajäsemevaevuste ennetamise kontroll-loend

TARTU ÜLIKOOL Matemaatika-informaatikateaduskond Arvutiteaduse instituut. Referaat. XP vs. RUP. Autor: Martin Mäe. Juhendaja: Erik Jõgi

Mari-Liis Ilmoja SA Tallinna Lastehaigla

Randme posttraumaatiline artroos

LASTE ÕIGUSTE TAGAMINE

Ingrid Matela. Bakalaureusetöö

südamehaiguste käsitlemisel

Vastsündinute hiline hemorraagiline tõbi ehk hiline K-vitamiini defitsiidist põhjustatud verejooks. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Mitteinvasiivne ventilatsioon kiirabi ja EMO praktikas, ehk morfiinivaba kopsuturse ravi

3.3 Projekti rakendamine. Ban Uppa! juures : Millega? Kellega? Millal? Kus? Kuidas? Tegevuste plaani kavand (Kommentaarid teretulnud!

Haigusjuht. Helen Kikerpill II a arst-resident radioloogia

PSA eesnäärmevähi diagnostika, skriiningu ja jälgimise marker

Cannabis problems in context understanding the increase in European treatment demands

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid II. Ene-Silvia Sarv Kursus: kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009

AEROOBSE VASTUPIDAVUSE OLULISUS JA SELLE TESTIMINE PÄÄSTETEENISTUJATEL

Venoosse tromboosi profülaktika ja ravi raseduse ajal. Kai Sukles Ida-Tallinna Keskhaigla

RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg naltreksoonvesinikkloriidi. INN. Naltrexonum

Clinical guidelines for Estonian physisians for the management of Parkinson s disease

ASPERGERI SÜNDROOMIGA TÄISKASVANUTE SOTSIAALNE SUHTLEMINE

Kalle Toomemaa VAIKUS MESILAS EHK MESILASPEREDE HUKKUMINE

Tartu Ülikool Psühholoogia instituut. Karmen Vool ÄREVUSE JA DEPRESSIOONI TESTIDE TULEMUSED KAITSTUD ÜLIÕPILASTÖÖDE ANDMETEL.

Kopsuvälise paikmega TB (KVTB) Ekstrapulmonaalne TB (EPTB)

Sülearvuti õpilastele Tiigrihüppe Sihtasutuse uurimuse lõppraport. Piret Luik, Eno Tõnisson, Hasso Kukemelk

Ekstrapulmonaalne TB (EPTB) synonymous with the HIV infection

PRAKTILISED JUHISED SÖÖMISHÄIRETEGA PATSIENTIDE RAVIKS

RAVIMIAMETI STATISTIKA AASTARAAMAT STATISTICAL YEARBOOK OF THE STATE AGENCY OF MEDICINES

Bo Hejlskov Elvén ja Tina Wiman PAHURAD LAPSED. Miks lapsed tujutsevad ja kuidas sellega toime tulla?

RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN

OMA HALDJARIIKI KAITSTES

Alumise seedetrakti moodustavad

This document is a preview generated by EVS

Canadian Network for Mood and Anxiety Treatments (CANMAT) bipolaarse meeleoluhäirega patsientide ravijuhend: konsensus ja vaidlusküsimused.

KÄRGPERES ELAVAD LAPSED: LAPSE PERSPEKTIIV

Avasta. Maailma 2017/2018

Soovitused EYLEA (aflibertsept) kasutamiseks JUHISED ARSTILE

Spontaanne pneumotooraks: ravi

Kanep uimasti või ravim

Rahvusvaheline telekommunikatsiooni andmekaitse töörühm

Eesti roma (mustlaste) elanikkonna olukord ja lo imumise vajadus

Transcription:

ADENOIDI EEMALDAMISE OPERATSIOON KUULMEKILE ŠUNTEERIMINE Mis on adenoid, mis šunteerimine Miks opereerida Operatsioonijärgne periood Anesteesia

MIS ON ADENOID Adenoid ehk ninaneelumandel paikneb ninaneelus (piirkonnas, kus ninaõõs ja neel on omavahel ühenduses). Adenoidi suurenemist esineb põhiliselt lastel kuni puberteedieani, täiskasvanutel adenoid taandareneb. Lastel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik. Suurenemist võib põhjustada ka allergia ja ülemiste hingamisteede põletik. Ninaneel Adenoid MIKS OPEREERIDA Adenoidi eemaldamise operatsiooni näidustuseks on adenoidi suurenemine, mis asukoha tõttu hakkab takistama ninahingamist. Keskkõrva ventilatsioonis tekivad häired, mis soodustavad keskkõrvapõletiku teket. Ninahingamise takistuse tõttu esineb suuhingamine, norskamine ja ninakinnisus, sageli võivad hakata korduma nohu, kõrvavalu ja põskkoopapõletikud. Mõnedel lastel tekib isegi nn adenoidne nägu: laps on kahvatu ja loid ning hingab läbi avatud suu. Loidus ja väsimus on tingitud hingamise takistusest, mille tõttu laps ei maga hästi ega puhka ennast korralikult välja. Operatsioon toimub üldanesteesias, on lapsele üldiselt hästi talutav ning kestab 30 40 minutit. Operatsioonil eemaldatakse suurenenud adenoid ninaneelust spetsiaalse instrumendiga. OPERATSIOONIJÄRGNE PERIOOD Patsient jääb operatsioonijärgsele jälgimisele umbes 8 tunniks, seejärel võib minna koju. Vahetult pärast operatsiooni võib esineda veritsus ninast ja neelust last kontrollib ja jälgib arst. Süüa ja juua võib kaks tundi pärast operatsiooni, jook ja toit olgu jahtunud. Esimestel päevadel pärast operatsiooni võib tõusta kehatemperatuur. Kui palavik kestab kauem kui nädal või tõuseb üle 38 C, määrab raviarst vajadusel põletikuvastase ravi. Kuumaprotseduurid (saun ja vann) on lubatud nädal pärast operatsiooni. Veritsusohu tõttu ei soovitata nädala jooksul füüsilist koormust. Lasteaeda või kooli võib minna nädal pärast operatsiooni. Suurenenud on oht nakatuda viirushaigustesse.

MIS ON ŠUNTEERIMINE Kuulmekile šunteerimine on protseduur, mille käigus tehakse kuulmekilesse väike avaus ja sisestatakse väike pehmest plastikust toruke ehk šunt, mis õhutab keskkõrva. Šunt jääb kõrva 2 12 kuuks ning väljub tavaliselt iseenesest. Kuulmine taastub enamasti täielikult. Operatsioonil tehakse mikroskoobi all kuulme kilesse väike sisselõige, eemaldatakse keskkõrvast eritis ning paigaldatakse kuulmekilesse šunt. Šunt Šundi asukoht MIKS OPEREERIDA? Kuulmekile šunteerimise näidustuseks on vedeliku kogunemine keskkõrva, mille tagajärjel võib tekkida kuulmislangus, kuna kuulmekile ja kuulmeluude ahel ei saa heli vastuvõtmiseks korralikult võnkuda ja helilainet edasi anda. Isegi vähesel määral kuulmise langus lapseeas on oluline takistus kõne arengule ja võib põhjustada koolieas mahajäämust. Tavaliselt paigaldatakse kuulmekile šunt lastele, kellel on suur adenoid või suulaelõhe ning täiskasvanutele keskkõrva põletiku või ninaneelu kasvaja korral, kui lima ei saa keskkõrvast ära dreneeruda ning koguneb keskkõrvas. Operatsioon toimub üldanesteesias, on lapsele üldiselt hästi talutav ja kestab koos anesteesiaga kuni 30 minutit. Kõrva ehituse läbilõige Šundi paigaldamine

OPERATSIOONIJÄRGNE PERIOOD Patsient jääb 3 4 tunniks operatsioonijärgsele jälgimisele, seejärel võib minna koju. Süüa ja juua võib 1 2 tundi pärast operatsiooni. Esimestel päevadel pärast operatsiooni võib tõusta kehatemperatuur või tekkida eritis kõrvast. Vajadusel kasutage palavikualandajat ning võtke ühendust raviarstiga/valvearstiga, kes määrab põletikuvastase ravi või teeb korduva kõrva puhastamise. Operatsiooni järgselt läheb opereeritud piirkond turse, lisaks on ninas koorikuid ja hüübinud verd. Seetõttu võib laps pärast operatsiooni mõnda aega norsata. Kui laps on operatsioonist paranenud ja turse on alanenud, siis kaob ka norskamine. NB! Kui šunt on kõrvas, ei tohi kõrva sattuda vett, seepärast kasutage pead pestes ning vannis ja duši all käies või ujudes spetsiaalseid kõrvatroppe (müügil apteekides). Vee sattumisel läbi šundi keskkõrva võib järgneda mädane keskkõrvapõletik, mis vajab kohest antibakteriaalset ravi. Pärast operatsiooni muutub kuulmine kiiresti paremaks. See võib algul ehmatada, kuna helid tunduvad harjumatult valjud. Samuti võib mõnda aega pärast operatsiooni kuulda praksuvaid või krabisevaid helisid kõrvas. Šunt väljub tavaliselt märkamatult 2 12 kuu pärast. Järelkontroll toimub kokkuleppel raviarstiga. Võimalikud tüsistused: infektsiooni pääsemine läbi šundi keskkõrva määratakse antibiootikumiravi; šunt eemaldub kõrvast liiga vara vajadusel tehakse kordusoperatsioon; šunt ei eemaldu iseenesest arst eemaldab šundi lihtsa protseduuriga; kuulmekile armistumine pärast šundi eemaldumist võib kuulmekilele jääda väike arm, mis enamasti ei tekita kuulmisprobleeme; väga harvadel juhtudel ei kasva auk kuulmekiles pärast šundi eemaldumist kinni selle sulgemiseks on vaja lisaoperatsiooni. ANESTEESIA Operatsioon toimub üldanesteesias, mis lülitab välja teadvuse ja valutundlikkuse kogu kehas. Laps on narkoosi algusest lõpuni rahulikus unetaolises seisundis. Kuna anesteesia teostamine on seotud teatava riskiga, siis riskide minimeerimiseks antakse Teile täitmiseks küsitlusleht, kuhu märkige võimalikult täpselt ja põhjalikult andmed lapse tervisliku seisundi kohta: varem põetud ja praegused haigused; hiljuti kasutatud ja praegu kasutatavad ravimid; ülitundlikkus ravimite suhtes. varasemad operatsioonid. Kindlasti teavitage anestesi o loogi sellest, kui lapsel on varem esinenud prob l eeme või tüsistusi seoses anesteesiaga. Operatsiooni päeval peab olema terve, ei tohi olla ägedat köha, nohu, põletikke. 6 tundi enne operatsiooni ei tohi süüa, juua, närida nätsu ega imeda kommi, kuna see võib põhjustada oksendamist ning okse sattumist hingamis teedesse. Enne narkoosi antakse lapsele rahustavaid ravimeid suu kaudu, pärasoole kaudu (küünal) või süstimise teel ning asetatakse veeni kanüül, mille kaudu saab manustada vajalikke ravimeid. Anestesioloogi ülesandeks on operatsiooni ajal valu äravõtmine ja samal ajal organismi elutähtsate funktsioonide (hinga mine ja vereringe) säilitamine. Operatsiooni ajal jälgitakse pidevalt südametegevust, hingamist ja keha temperatuuri. Anesteesiast taastumine toimub ärkamispalatis, kus jälgitakse lapse hingamist, pulssi, valu. Vajadusel manustatakse valuvaigisteid ja hapnikku. Lapsevanem saab olla lapse kõrval. Kui laps on ärganud ja rahuldavas seisundis, viiakse teid tagasi osakonda. Pärast operatsiooni võib laps olla algul unine ja viril, kuid toibub paari tunni jooksul.

SOOVITUSED Teie operatsioon toimub:... 20... a. Kell... Haiglasse tulles võtke kaasa: isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass, juhiluba, lapsel sünnitunnistus); saatekiri operatsioonile; vahetusjalatsid; soovi korral lemmikmänguasi või raamat. Kasutatud kirjandus: 1. Human Anatomy& Physiology. Sixth Edition (2004), Pearson Education, Inc. 2. What You Should Know About Your Child s Hearing, Kenneth M. Grundfast MD, Olympus Medical Systems Europa GMBH. Koostanud: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla J. Sütiste tee 19 13419 Tallinn Infotelefon 617 1300 www.regionaalhaigla.ee Infomaterjali on kinnitanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õenduskvaliteedi komitee 22. oktoobril 2015. a.