Tartu Ülikooli Narva Kolledž MAGISTRIEKSAM Õppekava HUMANITAARAINETE ÕPETAJA MITMEKEELSES KOOLIS Eesti keel Tudengi käsiraamat
Koostajad: Anna Džalalova, Sergei Džalalov, Ene Kurme, Nelli Randver, Enda Trubok, Natalja Zorina. Toimetaja: Olga Burdakova. Magistrieksam. Õppekava Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis. Narva, 2014. Käsiraamat on mõeldud Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis eriala üliõpilastele magistrieksamiks valmistumisel. Raamat annab ülevaate eksami eesmärkidest ja sisust, sisaldades enesekontrolliks näiteid eksami tüüpülesannetest ja -testidest, mis on varustatud võtmega.
SISUKORD MAGISTRIEKSAM 4 Eksami eesmärgid 4 Eksami formaat 4 NÕUDED MAGISTRIKRAADI TAOTLEJALE 5 Temaatiline miinimum 5 SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID 8 TESTI NÄIDE 12 Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised) 12 Testi lahendamise juhend 12 Ülesannete näited 12 Test Metoodiline kompetents (oskused) 15 Testi lahendamise juhend 15 Ülesannete näited 15 Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused) 18 Testi lahendamise juhend 18 Ülesannete näited 18 Test Uurimiskompetents 19 Testi lahendamise juhend 19 Võti enesekontrollimiseks 20 TESTIDE TULEMUSTE HINDAMINE 20 KONSULTATSIOONID 22
3
М AGISTRIEKSAM Eksami eesmärk: selgitada välja magistrikraadi taotleja kutseteadmiste ja -oskuste tase ning valmisolek iseseisvaks pedagoogiliseks ja teadustegevuseks. Eksami ülesanded: selgitada välja, mil määral üliõpilane teab ainedidaktika metodoloogilisi ja teoreetilisi aluseid, õpetamise eesmärke, sisu, meetodeid, metoodilisi võtteid ning õppevahendeid; pedagoogiliste eesmärkide rakendamise iseärasusi erinevates õppeainetes; oskab kavandada pedagoogilist tegevust ning rakendada metoodilisi teadmisi praktikas (oskab välja selgitada õppetunni / ülesande eesmärke, anda hinnangut õppetunni materjali valikule ja hulgale, õpetaja ja õpilaste tegevusele); tunneb psühholoogilis-pedagoogilisi protsesse, arvestab õpilaste arenguga seotud iseärasuste ja seaduspärasustega, oskab juhtida õppeprotsessi, juhendada õpilaskollektiivi ning valdab pedagoogilise suhtlemise võtteid. tunneb pedagoogika uurimismeetodeid ja teadusteksti koostamise, analüüsi ja argumenteerimise metoodikat, oskab lahendada ainealaseid pedagoogilisi ja psühholoogilisi probleeme. Eksamil kontrollitakse järgmisi kompetentse: 1 2 3 Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents Metoodiline kompetents Uurimiskompetents Eksami formaat Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused) 25 minutes pedagoogilis-psühholoogiliste ülesannete lahendamine (3 ülesannet). Esimene päev Metoodiline kompetents (oskused) Metoodiline kompetents (oskused) 25 minutes 45 minutes metoodiliste ülesannete lahendamine (4 ülesannet) tunnikonspekti koostamine Uurimiskompetents 60 minutes lühikese teadusliku teksti kirjutamine etteantud žanris Teine päev Metoodiline kompetents ja pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (teadmised) 95 minutes 70 küsimust, valikvastustega test 4
N ÕUDED MAGISTRIKRAADI TAOTLEJALE Temaatiline miinimum Miinimumteadmised ja -oskused magistrikraadi taotlemiseks teemadest lähtuvalt: Temaatiline miinimum 1 Eesti keele õpetamise metoodika Keele omandamine Eesti keele õpetamise metoodika (I III) Ülevaade Eesti haridusseadustest. Riikliku õppekava koostisosad. Ainekava. Eesmärgid ja pädevused. Ainetevaheline lõimimine. Läbivad teemad. Tunnitüübid. Eesti keele tunni ülesehitus. Tunni osade ülesanded. Tunnikava koostamine ühe õppetunni kohta. Keskkond võõrkeeleõppe toetajana. Füüsiline, sotsiaalne ja vaimne keskkond keeleõppeks. Põhikooli esimese, teise ja kolmanda astme õpilaste ealisi eripärasusi ning õpetamismeetodite valik sellest lähtuvalt. Didaktiline materjal. Õppevahendite koostamise nõuded. Õppematerjali analüüs. Mitteverbaalsed tõlkevahendid. Lugemine. Lugemisstrateegiad. Lugemisülesanded. Lugemistunni liigid Meetodid ja metoodilised võtted. Otsene ja kaudne vigade parandamine ja hinnangu andmine. Suulise ja kirjaliku töö hindamine. Aktiivõpe. Aktiivõppemeetodid. Mäng. Mängu liigid. Kasutamise võimalused. Mängulised elemendid eesti keele tunnis. Rühmatöö. Vestlus. Diskussioon. Dispuut Osaoskused ja nende arendamine. Ajakirjandus ja televisioon eesti keele tunnis Elektroonilise meedia vormid: Eesti TV kanalid, video, raadio. Keeleõpe meedia abil. Autentne videomaterjal ja selle kasutamine. Meediatekstiga / elektroonilise meediavormiga kaasnevad tegevused: vaatamiseelne, vaatamisaegne, vaatamisjärgne etapp. Kuulamiseelne, kuulamisaegne, kuulamisjärgne etapp. Lugemiseelne, lugemisaegne, lugemisjärgne etapp. Metoodilised põhivõtted. Keele omandamise uurimise ajalugu ja teooriad: biheiviorism, nativism (generativism), kognitivism. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. Keele omandamise perioodid emakeeles ja teises keeles, hoidjakeel, esimese ja teise keele omandamise võrdlus. Olulisimad keele õpetamise meetodid ja nendega seostuvad teooriad, vigade analüüs. Teise keele pragmaatika omandamine, sotsiolingvistilised faktorid, eesti keele omandamine. 5
Riiklik õppekava. Kirjanduse ainekava. Muukeelse kooli eesti keele ja kirjanduse õpikud. Järjepidevus õpikutes. Muukeelses koolis käsitletavad eesti autorite teosed. Kirjanduse õpetamise põhimeetodid ja nende seos kirjandusuuringutega. Kirjandusteose analüüs. Kirjandusteose vastuvõtmine õpilase poolt. Lugemise neli etappi: häälestamine, lugemine, analüüs, süntees. Kirjandustunni ülesehitus. Tunnitüübid. Kirjanduskursuse läbiviimise meetodid: loengumeetod, vestlus, arutelu ja teose analüüs. Autentsed, adapteeritud tekstid ja tõlked. Ilukirjanduslik stiil. Otsene ja kaudne tõlge kirjandusteose lugemisel. Luuletuste käsitlemine. Proosateksti käsitlemine. Pildi ja videomaterjali kasutamine. Meediatekstide kasutamine kirjandustundides. Ajakirjanduslik stiil. Rahvaluule kirjandus- ja keeletundides. Õpikutes olevad eesti rahvaluuletekstid. Lisamaterjal, töölehed. Kirjalikud tööd: kirjand, essee, referaat, refereering. Tunnetusprotsessid. Psüühika ja teadvus, psüühika funktsioonid. Inimese närvisüsteem. Mälu, mõtlemine, taju ja tähelepanu. Õpilase mõtlemise, mälu, taju ja tähelepanu arenguga seotud küsimused; erinevad teooriad ja uurimismeetodid. Isiksus ja individuaalsed erinevused. Isiksuse mõiste psühholoogias. Isiksuse struktuur. Isiksuse omadused. Temperament. Iseloom. Võimed. Inimtegevuse mõiste ja struktuur. Vajadused ja motiivid. Tegevuse regulatsioon. Inimeste individuaalsete erinevuste märkamine ja arvestamine; struktureeritud ülevaade isiksuse uurimise erinevatest. tasanditest ja viisidest ning intelligentsuse põhilistest käsitlusviisidest ning intelligentsusega seotud põhilistest uurimisküsimustest ja -tulemustest; intelligentsus ja kooliedukus. Õpilase areng ja keskkond. Kognitiivne areng. Keeleline areng. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng (sh sotsiaalsed oskused) ja nende arendamine koolis. Moraalne areng. Hariduslikud erivajadused. Pärilike ja keskkonnategurite mõju arengule. Kultuurierinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Erinevad õpikeskkonnad: formaalsed (kool, lasteaed) ja mitteformaalsed (kodu, sõbrad, meedia, suhtlusvõrgustikud); muutuv arengukeskkond. Koolivägivald. Õppimine ja õpetamine. Õppimise määratlused, õppimisteooriad ning nende rakendused. Õppe ja kasvatuse eesmärgistamine. Õppemeetodid ja strateegiad. Õpioskused. (Õpi)motivatsiooni olemus, põhimõisted ja mudelid. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad. Õppedistsipliin ja klassi ohjamine. Õppekava kui õppimise plaan, selle komponendid ja rakendumise tasandid. Üld- ja valdkonnapädevused, läbivad teemad / üldoskused, nende arengu toetamise võimalused aineõppes/üldõpetuses ja aineüleselt. Hindamine (õppe) kavandamise osana. Õppijat toetav hindamine ja tagasisidestamine. Suhtlemine õppe-kasvatustöös. Suhtlemine on õpetaja põhitöövorm ja -vahend. Õpetaja suhtlemispädevus. Kirjanduse õpetamise metoodika Psühholoogia ja üldkasvatusteadus 3 4 6
4 Psühholoogia ja üldkasvatusteadus Suhtlemise mudelid, teooriad ja kontseptsioonid. Õpetaja suhtlemise strateegiad ja suhtlemisstiilid. Konflikti juhtimine. Läbirääkimised vanemate ja koolispetsialistidega. Pedagoogiline nõustamine ja arenguvestlus. Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemise vahendid. Tagasiside. Suhtlemise raskuste ja barjääride ületamine. Õpetaja identiteet ja juhtimine. Kooli areng ja õpetaja roll. Õpetaja kutsestandard. Õpetaja õigused ja kohustused. Õpetaja eetika. Klassijuhatamine ja meeskonnatöö koolis. Kooli juhtkond, kooli sisehindamine, kultuur ja arengukava. 7
S OOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). Test Metoodiline kompetents (oskused). PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE KOMPETENTS (TEADMISED JA OSKUSED) Allik, J., Mõttus, R., Realo, A. 2011. Intelligentsuse psühholoogia. TÜ Kirjastus. Bachmann, T. Maruste, R. 2001 Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Butterworth, G., Harris, M. 2002. Arengupsühholoogia alused. TÜ Kirjastus. Cohen, L., & M., Manion, L. 2007. Research Methods in Education. 6 th Edition. Routledge: London & New York. Eggen, P. & Kauchak, D. 2013. Educational psychology: Windows on classrooms, 7th/9th ed. New Jersey: Pearson. Gleitman, H., Fridlund, A. J., Reisberg, D. 1999 Psychology. 5 th ed. New-York. London: Norton and Company. Gordon, Th. 2006 Õpetajate kool. Väike Vanker. Hirsjärvi, S., & Huttunen J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Jürimäe, M., Kärner, A., Tiisvelt, L. 2014. Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine. Õpetajakoolituse õppematerjal. Eesti Ülikoolide Kirjastus McKay, M. 2000, 2007. Suhtlemisoskused: kehakeel, tutvuste sõlmimine, peresuhted, seksuaalsuhted, partneri mõjutamine, suhted tööl / Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning; (tõlkinud Triin Tael; toimetanud Katrin Kern) Tartumaa: Väike Vanker. Kera S. 2005. Kuidas elab kooliklass? Klassijuhatajast ja klassijuhatamisest. Kirjastus ILO. Kikas, E. 2010. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. http://eduko.archimedes.ee/files/edukoraamatkaanega.pdf Kidron, A. 2001. Psu hholoogia po hisuunad. Tallinn, U hiselu. Kidron, A. 2004. Suhtlemine: inimsuhted ja suhtlemispsu hholoogia / Anti Kidron. Mondo. Krips, H. 2003. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Krull, E. 2001. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Toim. Toom Õunapuu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. 2010. Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse.tü Kirjastus. Lefrancois, Guy R. 2001 Psychology for teaching. Belmont: Wadsworth/Thomson Learning. Pollard, A. & Triggs, P. 2002. Reflektiivõpe koolis: Käsiraamat koolidele ja kolledžitele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Põhikooli riiklik õppekava (PRÕK) Vabariigi Valitsuse 06. jaanuari 2011.a määrus nr 1. Rogers, B. 2011. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat. Tallinn. Tuulik, M. 2001. Kasvatusõpetus. Tallinn. 8
Shaffer, D. 2002. Developmental psychology: childhood and adolescence. Belmont: Wadsworth / Thomson Learning. Tuulik, M. 2008. Õpetaja eetika. Tallinn: M. Tuulik, ([Põltsamaa]: Vali Press). Tuulik, M. 2005. Õpetaja kutse-eetika. Tallinn: M. Tuulik, ([Põltsamaa]: Vali Press). Õpetaja V kutsestandart. URL: www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4321 Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. 2013. Toimetajad E. Krull, Ä. Leijen, M. Lepik, J. Mikk, L. Talts, T. Õun. Eesti Ülikoolide Kirjastus. Woolfolk, A. 2012. Educational psychology (10 12 th Ed.). New Jersey: Pearson Education International. Бизяева А. А. 2004. Психология думающего учителя: педагогическая рефлексия. Псков: ПГПИ им. С. М. Кирова. Глейтман Г. 2001. Основы психологии. Санкт-Петербург, Речь. Крайг Г. 2000. Психология развития. Санкт-Петербург: Питер. METOODILINE KOMPETENTS (TEADMISED JA OSKUSED) Aher, S., Kala, U. (koostajad). 1996. Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn: Riigi kooliamet. Argus, R. 2003. Lastekeelest ja selle uurimisest. Oma Keel, nr 1, lk 26-32. Asser, H., Küppar, M. 2000. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn. Buehl, D. 2002. [tõlkija Tiina Nurm] Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. Tartu: Sulemees. Didaktika. Haridusleksikon. 2013.Toim. Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus. Duffy, Thomas M., Donald J. Cunningham. 1996. Constructivism: Implications for the design and delivery of instruction. In D. H. Jonassen, (Ed.) Handbook of Research for Educational Communications and Technology. NY: Macmillan Library Reference USA. Eesti keele ja kirjanduse kabinet koolis: [artiklite kogumik] 1975. [koostanud ja eessõna: V. Rukki] Tallinn. Fisher, R. 2005. Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: Atlex. Gümnaasiumi Riiklik Õppekava. Hennoste, T., Vihalemm, T. 1999. Võõrkeele suhtlusstrateegiad. Akadeemia, nr 8. Joassoone, D., Peterson, E. 2011. Video ja televisioon lõimitud keele- ja aineõppe toetajana. Põhikoolile ja gümnaasiumile. Tartu. Jonassen, D. H. 1991. Evaluating Constructivist Learning. Educational Technology, 31(9), lk 28 33. Kadakas, M. 2005. Eesti keele ja kirjanduse õpetamisest koolis. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: Kirjastus Argo. Kallas, R. 1998. Eesti kirjanduse õpetamine vene õppekeelega gümnaasiumis. Kooliuuenduslane 1, lk 65 73. Kallas, R. 2003. Eesti kirjanduse õpetamise traditsioon XX sajandi vene õppekeelega koolis. Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. Karlep, K. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. TÜ Eripedagoogika osakond. Kask, K. 2013. Meedia mõju. Tallinn: AS Bit. Kera, S. 2005. Kuidas elab kooliklass? Tallinn: Ilo. Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Andras & Mondo. Kikerpill, T., Kingisepp, L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn. Kivi, L., Sarapuu, H. 2005. Keel ja kõne. Laps ja lasteaed. Koost. Kivi, Lilian jt. Tartu, AS Atlex. 2005. 9
Krall, I.,Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn. Krull, E. 2001. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Krull, E. 2008. Õppetunni mudel. Haridus 11 12/2008. Kõverjalg, A. 1989. Kutseõppe didaktika ja psühholoogia. Tallinn: Valgus. Kõverjalg, A. 1996. Õppimise psühholoogia ja metoodika. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn. Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P. 2000. Kõnelemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Kärtner, P. 2000. Sõnavara õpetamine. Tallinn. Kärtner, P. 2002. Kümme aastat eesti keele kui teise keele õppematerjale 1991 2001. Retsensioonid ja ülevaateartiklid. Tallinn: OÜ Talmar&Põhi. Leht, K.1977.Kirjandusõpetuse küsimusi V. Tallinn: Kirjastus Valgus. Leppik, P. 2006. Õppimine on tõesti huvitav. Õpiprotsessi psühholoogilisest mõtestamisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Leppik, P. 2008. Õpetajatöö psühholoogilisi probleeme. Õpetamine kui looming. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Leppik, P. 2009. Õpetajatöö seoses tundide analüüsiga. Tartu Ülikooli Kirjastus. Liimets, H. 2001. Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: TPÜ Kirjastus. Lindgren, H. C., Suter, W. N. 1994. Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu. Maisla, D. 2000. Vigade parandamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Kirjastus Tea. Marsh, Colin J., Willis, G. 2007. Curriculum: Alternative Approaches, Ongoing Issues. Pearson / Merrill Prentice Hall. Mehisto, P. jt. 2008. Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn. Mehisto, P. 2009. Keelekümbluse käsiraamat. Tallinn: Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit. Metsa, A. 2001. Sulle, õpetaja! Eesti suhtluskeele õpik kesktasemele. Tallinn: Kirjastus Tea. Mitting, V. 2012. Muusika kasutusvõimalusi eesti keele ja kirjanduse tunnis. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Nannetti. R. L. Võõrkeelte õppimise käsiraamat. Nootre, S. 2004. Kirjanduse kõnetus: Kirjastus Avita. Pedastsaar, T. 1999. Õpi- ja õpetamisviisid. Õppevahend TÜ õpetajakoolituse üliõpilastele.tartu. Peterson, E. 2000 Video võõrkeeletunnis. Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn. Peterson, E. 2003. Keeleõpetaja metoodikavihik. Oskuslikuks lugejaks aga kuidas? Tartu: Atlex. Peterson, E., Joassoone, D. 2008. Video ja TV keeleõppe toetajana. I ja (II ) osa. CD. Pollard, A., Triggs, P. 2001. Reflektiivõpe keskkoolis. Käsiraamat koolidele ja kolledžitele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Põhikooli Riiklik Õppekava. Raadik, S. 2001. Mängime õppides I. Tallinn. Raadik, S. 2003. Mängime õppides. Draamakasvatus II. Tallinn: AS Bit. Rannut, Ü. 2003. Mitteverbaalsed strateegiad ja keeleline rikastamine teise keele õppes. Tallinn: TPÜ Kirjastus. 10
Rannut, Ü. 2005. Keelekeskkonna mõju vene õpilaste eesti keele omandamisele ja integratsioonile Eestis. Tallinn: TLÜ Kirjastus Salasoo, T. 1995. Morfoloogiliste tunnuste esmakasutus ühe lapse keeles. Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 239 253. Salumaa, T., Talvik, M. 2004. Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn. Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. 2004. Aktiivõppe meetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko. Salumaa, T., Talvik, M., Saarniit, A. 2006. Aktiivõppe meetodid II. Tallinn: Merlecons ja Ko. Salumaa, T., Talvik, M. 2007. Aktiivõppe meetodid III, IV. Tallinn: Merlecons ja Ko. Sarv, S. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist. Tallinn. Emakeel ja teised keeled III. 2002. Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena toimetised I. Tartu. Zabrodskaja, A. 2005 Vene-eesti koodivahetus Kohtla-Järve vene emakeelega algkoolilastel. Tallinna Ülikooli Eesti filoloogia osakonna toimetised 6. Villand, L. 1975. Kirjandiõpetuse teooria ja praktika. Tallinn. Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis. Artiklite kogumik. 2005. Tartu Ülikooli Kirjastus. Гуслова М. Н. 2010. Инновативные педагогические технологии. Москва. Кашлев С. С. 2011. Интерактивные методы обучения. Минск: ТетраСистемс. Кукушкин В. 2003. Дидактика. Ростов-на Дону. Осмоловская И. М. 2009. Нагдлядные методы обучения. Москва: Академия. 11
T ESTI NÄIDE Test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). Test Metoodiline kompetents (oskused). Test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). Test Uurimiskompetents. Test METOODILISED JA PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILISED KOMPETENTSID (TEADMISED). TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamise aeg on kuni 95 minutit. Test sisaldab 70 ülesannet. Teil on test ja maatriks (tabel). Kirjutage oma nimi igale tabeli lehele. Valige õige vastusevariant ja märkige tabelisse vastav täht. Näiteks: А B C D (C õige vastus). Kui tegite vea, kirjutage nii: А B C D (C viga, D õige vastus). Kui muutsite oma valikut veelkord, ei ole vaja midagi parandada ega maha kriipsutada. Kirjutage oma vastus lisalahtrisse. Ärge testimaterjalidele midagi kirjutage! Kontrollitakse ainult tabeleid. Ülesanded 1 50 (Metoodiline kompetents: teadmised) Valige oma vastuse variant ja märkige taabellisse vastav täht. (1) Keelekümblus on (2) Keeleõppemetoodika on (А) (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) Kanadas välja töötatud kakskeelse hariduse tugevaid vorme, mille järgi vähemalt 50% õppekavast õpetatakse teises keeles. Inglismaal välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi kogu õppekava õpetatakse teises keeles. Saksamaal välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi 75% õppekavast õpetatakse teises keeles. Soomes välja töötatud kakskeelse hariduse vorm, mille järgi kogu õppekava õpetatakse teises keeles. lühiajaline ja ajaliselt maksimaalselt mahukas õppimine. õpetus osaoskustest, tunni planeerimisest, materjalide valikust, hindamisest ja keeleõppemeetodite võrdlusest. filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. õpetus, mis käsitleb pedagoogika olemust, seaduspärasusi, avaldumisvorme ja tema osa ühiskonnas. 12
(3) Aktiivõppe meetod on... (А) loeng (4) Metoodiliste võtete hulgas võib eristada... (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) individuaalne töö maailmakohvik etteütlus kontrollitud, osalise kontrolliga ja vabu võtteid kontrollimata, täieliku kontrolliga, kujundava hindamisega võtteid kontrollitud, täieliku kontrolliga ja vabu võtteid vabu võtteid, osalise kontrolliga ja kontrollimata võtteid (5) Rühmatöö meetodid on... (А) maailmakohvik, ring, ümarlauavestlus. (6) Õpetaja kutsestandard, professionaalsuse taset näitavad nimetused on... (7) Ainedidaktika on... (8) Õpiväljundid on... (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) (А) (B) (C) (D) (А) (B) etteütlus, ümberjutustus, frontaalne küsitlus. Venni diagramm, kujundav hindamine, iseseisev töö. funktsionaalne kirjaoskus, läbivad teemad, elulähedane õpe. noorem õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, õpetaja metoodik. õpetaja kandidaat, pedagoog, põhikohaga õpetaja, kohakaaslusega õpetaj. esmane kutse, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja, õpetaja-õppejõud. kogemusteta õpetaja, kogenud õpetaja, lektor. täiskasvanupedagoogika, õpetus täiskasvanute õpetamisest ja õppimisest. ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni. vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. õpitulemused-õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused, hoiakud, mis kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. 13
(C) (D) ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni. suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt. Ülesanded 51 70 (Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents) Määratlege ja märkige ära, millisesse tunnetussüsteemi kuuluvad järgmised väljendid. (51) Kui ma tulevikku vaatan, tundub see (A) audio mulle ähmane. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (52) Saša muutub kurdiks, kui mina (A) audio rääkima hakkan. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (53) Maša on enne järjekordset ettekannet (A) audio ärevil. (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse (54) Miski ütleb mulle, et ma eksin. (A) audio (B) visuaalsesse (C) kinesteetilisse Valige üks vastus (55) Kalduvust hinnata inimese kogu käitumist nende omaduste järgi, mis meile tema juures peamistena tunduvad, nimetatakse. efektiks. (56) Milline neist ei ole kooperatiivse õppimise meetod? (57) Biheivioristlik lähenemine vaatleb isiksust, kui: (A) (B) (C) (D) (A) (B) (C) (D) (E) (F) (A) (B) (C) (D) primaarsuse oreooli platsebo pügmalioni õpetaja küsimustele vastamine paaristööna vastastikune küsitlemine tehtud tööde analüüs tööjaotusega rühmatöö ühisõppimine rühmas loeng-vestlus oma käitumise tagajärgede mõtestajat (arusaajat) erinevate situatsioonide kognitiivset interpreteerijat konflikti teadvustamata jõudude ja reaalsuse vahel inimestevahelist vastastikust mõjutamist 14
Test «METOODILINE KOMPETENTS (oskused)» TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamiseks on aega kuni 70 minutit. Test sisaldab 5 ülesannet. Ülesanded 1 4: Te peate lahendama järgmised metoodilised ülesanded: analüüsima tunnikava, võrdlema tunnikavasid, valima optimaalse plaani ja põhjendama oma valikut, analüüsima harjutusi ning hindama neid metoodiliselt, parandama vigu jne. Ülesanne 5: Valige auditooriumis olemasolevate õppevahendite hulgast optimaalne vahend.ja koostage tunnikonspekt, arvestades läbivat teemat. Kasutage õppetunnis oma valmistatud didaktilist materjali. 1. ülesanne 1. Tutvuge 8. klassi ülevaatega. 2. Nimetage, milliseid diferentseeritud ülesandeid kasutate tööks ühe teksti lugemisel. Võite lähtuda Bloomi taksonoomiast. 3. Milliseid interaktiivseid võtteid kasutate selles klassis keeletunnis? SITUATSIOON 8. klassis on 24 õpilast. Nende hulgas on 6 hariduslike erivajadustega õpilast (HEV): kaks individuaalse õppekava alusel õppivat õpilast, üks uusimmigrant, kes ei valda ei vene ega eesti keelt ja kolm keeleliselt väga heal tasemel õplast, kes on iseseisva mõtlemisega. 2. ülesanne 1. Tutvuge tunni põhiosa etappidega. 2. Sõnastage nende alusel keeleline, eneseväljenduslik ja isiksust arendav eesmärk. Märkige, mis tüüpi eesmärgiga on tegemist.. Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Eesmärk Õppimin 1. Töö uue materjaliga Jaotab õpilased rühmadesse ja annab A1 paberid ning markerid. Tutvustab rühmatöö ülesandeid. Aega on 10 minutit. Otsustage, kuidas jaotate ülesanded. Rühma ülesandeks on vastata küsimustele. Selleks võib kasutada telefonides interneti veebilehte http://www.folklore.ee/synaraamat/ Iga rühm saab jaotlehed andmetega Võrumaa kohta, kust võite leida vastuseid. Moodustavad rühmad tunni alguses saadud numbrite järgi. Töötavad rühmas. Leiavad vastused küsimustele. 1.... eesmärk: 2.... eesmärk:... eesmärk: 15
. Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Eesmärk Nüüd vaadake õpikust tabelit, kuidas avaldada tänu ja tänusõnadele vastata. Iga rühm peab läbi mõtlema, kuidas avaldada tänu ja sellele vastata, kui hakatakse autasustama. Tutvuvad individuaalselt õpiku materjaliga. Otsustavad, kuidas tänu avaldada. 3.... eesmärk:... eesmärk:... eesmärk: 4.... eesmärk:... eesmärk: 3. ülesanne 1. Lugege läbi tunni organiseerimise ja häälestamise osa. 2. Nimetage, mis ülesandeid häälestamine selles tunnis täidab. 1. Tunni organiseerimine (2 minutit). TUNNI KÄIK Õpetaja ja õpilased tervitavad. Korrapidaja teatab kuupäeva ja puudujad. Seejärel toimub väikene vestlus eelmise päeva sündmustest, et aktiviseerida õpilasi eesti keeles rääkimiseks. 2. Häälestamine (10 minutit). Tahvlil on tunni teema sõnamõistatusena L _ d p d. Iga rida saab nimetada kolm tähte. Nii saadakse tunni teema Lapsed ja probleemid. Õpetaja tutvustab tunni eesmärke ja tunni tegevust. Sissejuhatus teemasse. Õpilased panevad 3 minuti jooksul kirjutama sedelitele probleeme, mis nende arvates noortel esinevad. Seejärel tehakse kokkuvõte. Tahvlile kinnitatakse kõik probleemid, mida õpilased pakuvad. Tehakse järeldus, mille või kellega on need probleemid seotud (SÕPRADEGA, KOOLIGA, VANEMATEGA). Õpetaja kirjutab A1 paberile need sõnad. Õpetaja küsib õpilastelt, mida nende arvates tunni jooksul õpitakse. Koos sõnastatakse eesmärgid. 5. ülesanne Koostage vabalt valitud õppekirjanduse põhjal vastavale klassile tunnikava teemal "Meenutusi suvest". Kasutage näidismudelit. Õpetaja nimi: Klass / rühm: Kuupäev: 1. Tunni teema: 1. Tunni eesmärgid Eneseväljenduslik eesmärk: Keeleline eesmärk: Isiksust arendav eesmärk: 2. Tunni tüüp: 3. Õppevahendid: TUNNIKAVA 16
TUNNIKAVA 5. Tunni käik: Häälestamine Õppimine Peegeldumine e tagasiside õpilaste poolt Koduse töö andmine Tunni lõpetamine Aeg Osaoskused TUNNI OSAD Märkused Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus TUNNI ORGANISEERIMINE (õppevahendid, tervitus, silmsi tähelepanu) HÄÄLESTUS ÕPPIMINE (jaguneb osadek REFLEKSIOON 1. järeldused, 2. teema laiendus (kodutöö), 3. uute eesmärkide püstitamine. 17
Subtest «PSÜHHOLOOGILIS-PEDAGOOGILINE KOMPETENTS (skills)» TESTI LAHENDAMISE JUHEND Testi lahendamiseks on aega kuni 25 minutit. Test sisaldab 3 ülesannet. Lugege läbi pedagoogilise suhtlemise situatsiooni kirjeldus. Teie ülesandeks on analüüsida antud situatsiooni ning vastata küsimustele. 1. Ülesanne Situatsioon: Mari on üldiselt edukas viienda klassi õpilane. Paraku on tal aga üks mure, mis takistab tal olla edukas, õppida ainult viitele. Nimelt ei suuda ta klassi ees esineda ja nii mõnelgi korral on teda haaranud lausa paanika. Küsimused tudengitele: Millise õppimisteooria abil on antud situatsiooni võimalik selgitada? Palun tehke seda. Millest võib olla selline hirm tingitud? Tooge näiteid erinevate põhjuste kohta. Millised oleksid võimalused niisuguse hirmu vähendamiseks või kõrvaldamiseks? 2. Ülesanne Situatsioon: Paul armastab sekeldusi enda ümber, ta on väga suhtlemisaldis. Ta eelistab olla tähelepanu keskpunktis. Daniel eelistab vaikust ja üksiolemist. Tal on raske uusi tutvusi luua. Tähelepanu keskpunktis olemine häirib teda. Küsimused tudengitele: Määratlege, millistest temperamenditüübi omadustest on juttu järgmistes näidetes. Põhjendage oma vastust. 3. Ülesanne Analüüsige järgmist õpetaja ja õpilase vahelist dialoogi E. Berne transaktsiooni analüüsist lähtuvalt. Selgitage transaktsiooni analüüsi skeemi põhjal, miks peitub selles situatsioonis konflikt. Dialoog: Õpilane: Millise peatüki ma pean järgmiseks tunniks ära õppima? Õpetaja: Millise peatüki! Millise peatüki! Ma olen ju tunnis kõigest sellest juba rääkinud. 18
TESTI LAHENDAMISE JUHEND Test «UURIMISKOMPETENTS» Testi lahendamiseks on aega kuni 60 minutit. Test sisaldab ühte ülesannet. Teile on antud soovitusliku kirjanduse loetelust teaduslik artikkel. Teie ülesanne kirjutada etteantud žanris (kokkuvõte, annotatsioon, teesid, retsensioon) teaduslik tekst, arvestades teadustöö nõudeid (kirjanduse loetelu, tsitaadid, viited jne). ARTIKLID REFEREERIMISEKS Gordon, T., Burch, N. 2006. Õpetaja ja õpilase efektiivse suhte mudel. Õpetajate kool. Väike Vanker. Lk 39 63. Hausenberg, A.-R. jt. 2003. Keeleoskus. Keeleoskuse mõõtmine. Tallinn: Tea. Lk 7 18. Hausenberg, A.-R. jt. 2003. Retseptiivsete oskuste kirjeldus. Keeleoskuse mõõtmine. Tallinn: Tea. Lk 32 42- Laak, M., Olesk, S. 2014. Kirjanduse uurimine vajab loolisust ja süvenemist. Keel ja Kirjandus. 10. URL: http://kjk.eki.ee/ee/issues/2014/10/548 Ruus, V.-R., Mikser, R. 2013. Õppekava. Haridusleksikon. Toimetaja Rain Mikser. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 257 264. 19
V ÕTI ENESEKONTROLLIKS Test METOODILISED JA PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILISED KOMPETENTSID (teadmised) VÕTI 1 A B C D 2 A B C D 3 A B C D 4 A B C 5 A B C 6 A B C 7 A B C 8 A B 51 A B C 52 A B C 53 A B C 54 A B C 55 A B C D 56 A B C D E F 57 A B C D E F Oodatav vastus: Test METOODILINE KOMPETENTS (oskused) Vastused enesekontrolliks 1. ülesanne 1. Uusimmigrant õpilase jaoks vaatle, korda, taasesita, kirjelda, nimeta, kogu, jäta meelde, defineeri, kanna nimestikku, tuleta meelde. 2. Individuaalse õppekava alusel õppivatele õpilastele tunne ära, paiguta, sõnasta ümber, too näiteid, jutusta, kirjelda, esita, tee kokkuvõte, vali, järjesta, illustreeri, kujutle, kontrolli / lahenda, raamista teadaolev info 3. Keeleliselt väga heal tasemel õpilastele võrdle poolt / vastu, määra prioriteedid / järjesta, järelda, otsusta, määra tase, hinda, kritiseeri, vaidle, õigusta, veena, väärtusta, ennusta, tee ettepanek, korrasta, formuleeri, kavanda, loo. 4. Interaktiivsetest võtetest paaristöö (tugevam nõrgem õpilane), iseseisev töö teatmeteostega, individuaalne töö diferentseeritud töölehtedega, rühmatöö, mõttekaart, seinasõnaraamat. 20
Oodatav vastus: 2. ülesaane 1. Isiksust arendav eesmärk: Oskab teha koostööd / Suudab arvestada kaasõpilastega / Õpib aega optimaalselt kasutama. 2. Isiksust arendav eesmärk: Oskab kasutada teabevahendeid / Tutvub Võrumaa vaatamisväärsustega. Keeleline eesmärk: Oskab vastata küsimustele täislausetega. 3. Keeleline eesmärk: Tänamise keeleliste väljendite õppimine / Tänusõnade kasutamine kindlates keelesituatsioonides. Isiksust arendav eesmärk: Tunneb eesti kultuuriruumile omast tänuavaldamise viisi / Oskab leida tunnustamist väärivaid aspekte / On positiivne.eneseväljenduslik eesmärk: Teab, kuidas tänu avaldada ja tänusõnadele vastata. 4. Keeleline eesmärk: Kasutab tänusõnu kindlas keelesituatsioonides. Eneseväljenduslik eesmärk: Oskab tänu avaldada ja tänusõnadele vastata. Oodatav vastus: 1. Häälestamine 3. ülesaane häälestatakse eesti keelele; tekitatakse huvi õpitava vastu; sissejuhatus tunni teemasse; tunni teema ja eesmärkide väljaselgitamine; töise õhkkonna loomine. Test PEDAGOOGILIS-PSÜHHOLOOGILINE KOMPETENTS (teadmised) Vastused enesekontrollimiseks 1. ülesaane Vastus: Sellise hirmu põhjuseks võib olla õpetaja negatiivne hinnang Mari varasemale sooritusele, mistõttu kardab tüdruk igat järgnevat esinemist klassi ees. Samuti võis Mari saada oma klassikaaslaste naerualuseks / tunda alaväärsust oma kaasõpilaste ees, kes teda näiteks mõnitasid. Põhimõte: Mari on teistele esinedes tunda saanud ühte negatiivset kogemust, mida ta seostab nüüd iga esinemisega. Seetõttu ei suuda ta esineda ilma, et tunneks hirmu. Tekkinud hirmutundest saab üle ainult järk- järgulise ületamisega. Näiteks lastakse õpilasel esialgu esineda ainult õpetajale. Kindlasti peab toimuma õpetaja poolne tunnustamine ja positiivsetele asjadele tähelepanu juhtimine. Järgmise esinemise juures on kuulajateks, lisaks õpetajale, veel mõned sõpradest klassikaaslased. Kindlasti ei tohi õpilase esinemist halvustada, vaid esinejas peab tekitama positiivseid emotsioone. Seejärel toimub esinemine juba suuremale rühmale. Sellise tegevusega peaks õpilane olema mõne aja pärast suuteline esinema juba kogu klassile ning paaniline esinemishirm on möödunud. Vastus: ekstravertsus introvertsus. 2. ülesanne 3. ülesanne Vastus: Õpilane pöördub Täiskasvanu tasandilt Täiskasvanu tasandil õpetaja poole. Õpetaja vastab omalt poolt Vanema tasandilt õpilasele Lapse tasandile. Skeemil need transaktsioonid ristuvad ja transaktsioonilises analüüsis nimetatakse seda konfliktseks situatsiooniks. 21
T ESTIDE TULEMUSTE HINDAMINE Üliõpilase eksamitulemus on positiivne, kui igast testist on lahendatud vähemalt 51%. K ONSULTATSIOONID Eksamiks valmistumiseks toimuvad sügis- ja kevadsemestril rühmakonsultatsioonid. Individuaalseid konsultatsioone üksikute testide kohta viivad läbi konsultandid. Konsultatsioonide ajakava ja teemad 27.09.14 Sissejuhatav konsultatsioon: Magistrieksami formaat. 8.11.14 Sissejuhatav konsultatsioon: Magistrieksami sisu. veebruar Sissejuhatav konsultatsioon: test Metoodilised ja pedagoogilis-psühholoogilised kompetentsid (teadmised). veebruar Praktiline konsultatsioon: test Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (oskused). märts Praktiline konsultatsioon: test Metoodiline kompetents (oskused). märts Praktiline konsultatsioon: test Uurimiskompetents. 28.05.15 Konsultatsioon Päev enne eksamit. Konsultandid Moodul Pedagoogilis-psühholoogiline kompetents (teadmised ja oskused) Anna Džalalov, psühholoogia lektor, PhD Sergei Džalalov, psühholoogia assistent Natalja Zorina, psühholoogia lektor, PhD Nelly Randver, psühholoogia assistent Moodul Metoodiline kompetents (teadmised ja oskused) Enda Ttubok, eesti keele assistent Ene Kurme, metoodik, MA Moodul Uurimiskompetents Mart Rannut, eesti keele dotsent, PhD 22