Nädal Tunnid AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2017/18 Semester: 1 Aine kood: Aine nimetus: Õppejõud Jaak-Evald Särak Peeter Sokolov Vello Lillemets Olga Ovtšarenko Ainepunkte: RKE 100 (TK erialale) Insenerigraafika Ametikoht, kraad Lektor Lektor Lektor Lektor 3,0 ECTS AP Maht tundides: 78 Sh auditoorne töö: 32; iseseisev töö: 46 Eeldusained: Puuduvad Hindamisviis: Arvestus (hindeline) 1. Aine kuuluvus, eesmärk Aine TK õppekava Reaalained ja graafika moodulist. Kursuse eesmärgiks on: 1. Ruumilise mõtlemise arendamine 2. Teadmiste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 3. Jooniste valmistamise ja lugemise oskuste ja vilumuste kujundamine praktilise tegevuse kaudu 2. Õpiväljundid Kursuse läbinud üliõpilane: 1. Tunneb jooniste vormistamist ja kujutamisvõtteid käsitavaid norme 2. Oskab määrata tasapindade ja sirgete asendeid ruumis, nende loomulikku kuju ja suurust 3. Oskab rakendada erinevaid kujutamisvõtteid (vaated, lõiked, ristlõiked) jooniste valmistamisel 4. Valdab eskiisi ja tööjooniste valmistamise tehnikat 5. Omab ülevaadet standarditest ja oskab käsitseda teatmematerjali 6. Oskab valmistada vastavalt kehtivatele normidele lihtsamaid jooniseid 7. Tunneb põhilisi joonise mõõtmestamise reegleid vastavalt ISO standarditele. 8. Oskab lugeda lihtsamaid jooniseid 3. Õppetöö sisu ja ajakava Temaatika Graafilised ülesanded 1. Sissejuhatus. Jooniste vormistamine. Formaadid. Joonteliigid. Mõõtkavad. Normkiri. Kirjanurgad. Mõõtmed joonistel (kujutistel). 2
2. 2a. Kolmvaade. Monge meetod. Punkti projekteerimine kolmele ekraanile. Sirge. Sirge kaks- ja kolmvaade. 2b. Tasapind. Tasapinna eriasendid. Punkti, sirge kolmvaade. 3. Sirge. Sirge asend ruumis. Sirge loomulik suurus (täisnurkse kolmnurga võte, sirge pööramine ümber telje, lisaekraani võte). Sirge. Sirge pikkus. 4. Aksonomeetria. Ristaksonomeetria (ristisomeetria) ja kaldaksonomeetria (frontaalne kalddimeetria). Keha aksonomeetria. Harj 13 prisma kolmvaade [7]; Kaldlõikega prisma ristisomeetria. 5. Geomeetrilised kehad. Punkt tasapinnal (kolmnurk). Punkt keha pinnal. Auditoorne ülesanne (Punkt kolmnurksel tasapinnal). 6. Kujutamisvõtted. Vaated. Kaksvaate järgi kolmvaate konstrueerimine. Joonise mõõtmestamise üldnõuded. Kaksvaate järgi mudeli kolmvaade, mõõtmed. Test: Kaksvaate ja aksonomeetria vaheline seos (Ülesanne 37) [8] 7. Aksonomeetrilise kujutise järgi kolmvaate konstrueerimine, mõõtmete kandmine kujutistele. Aksonomeetrilise kujutise järgi mudeli kolmvaade, mõõtmed. Test: Kolmvaate ja aksonomeetria vaheline seos (Ülesanne 36) [8] 8. Kujutamisvõtted. Lõiked. Lihtlõiked. Poolvaatlõige. Lõigete tähistamine. Kaksvaate järgi mudeli kolmvaade lihtlõigetega, mõõtmed. 9. Aksonomeetrilise kujutise järgi vajalike lõigetega kolmvaate konstrueerimine. Auditoorne ülesanne. Aksonomeetrilise kujutise järgi mudeli kolmvaade vajalike lõigetega, mõõtmed. 10. 10a. Kujutamisvõtted. Lisa- ja kohtvaated. Väljatoodud element. Lihtsustused. 10b. Lõigete erijuhud ( keelatud lõiked). Kohtlõige. Kaksvaate järgi detaili kolmvaade vajalike lõigetega, mõõtmed. 11. Kujutamisvõtted. Ristlõiked. Liitlõiked ( astmeline- ja murdlõige). Ülesande järgi vajalike lõigetega detaili joonis, mõõtmed. Test: Lõigete ja vaadete omavaheline seos (Ülesanne 47) [8] 12. 12a. Keermed. Üldisi andmeid keermete kohta. Kruvijoon. Keerme profiil. Keermete liigid. Keermete kujutamine, tähistamine. 12b. Koostejoonis, koostejoonise vormistamine. Poltliide. Tükitabel. Keerme tüübi määramine, tähistamine. 13. Eskiis. Nõuded eskiisile. Detaili mõõtmestamine ja mõõtmete kandmine eskiisile. Keermestatud detaili mõõtmine, keerme tüübi määramine. Detaili eskiis reaalsest keermestatud detailist. 14 14a. Koostu kuuluvate detailide eskiiside valmistamine. Koostejoonise järgi detailide eskiiside valmistamine (joonise lugemine). 14b. Keevisjoonised, keevisõmbluste tähiste märkimine joonisele. 2 Harjutus nr 1; 2 [7] 2 Harjutus nr 3; 4; 5 [7] 2 Harjutus nr 13 [7] 2 Harjutus nr 43 [7] 2 Gr töö 1. TJ01.00 2 Gr töö 2. TJ02.01 2 2 Gr töö 3. TJ03.01 2 Gr. töö 4. TJ04.01 2 Gr töö 5 TJ05.01 2 Gr töö 6 TJ06.01 2 Gr töö 7 TJ07.01 (Detaili eskiis) 2 Gr töö 8 TJ08.01...05 (Detailide eskiisid)
Koostejoonise järgi detailide eskiisid (joonise lugemine). 15. Koostejoonise järgi detailide eskiisid (joonise lugemine) ja põhidetaili tööjoonis. Koostejoonise järgi detailide eskiisid (joonise lugemine). 16. Kontrolltöö, koostejoonise järgi detaili eskiis (joonise lugemine). Test: Kolmvaade (leida pealtvaated) (Ülesanne 40) [8] Arvestus. Kokku: 32 2 Gr töö 9 TJ08.01 (Põhidetaili tööjoonis) Eskiis 4. Iseseisva töö kirjeldus ja kontroll Kodused ja auditoorsed graafilised tööd esitatakse individuaalvariantidena vastavalt tööde loetelule (vt Graafiliste tööde loetelu õppeaines Insenerigraafika). Tööde kontroll ja küsimused tööde kohta. Iseseisva töö maht 46 tundi sisaldab: a) 7 harjutusülesannet 2,5 tundi (vt H. Lubi, J. Särak 2006. Kujutav geomeetria. Harjutusülesanded I. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool); b) 6 graafilist tööd õppejõu poolt antud individuaalülesannetena (a' 3 tundi) 18 tundi; c) 1 graafine töö koos viie detaili eskiisiga õppejõu poolt antud individuaalülesandena - 15 tundi; d) Läbivõetud teemade kordamine 10,5 tundi. 5. Nõuded õppetööst osavõtu osas Õppetööst osavõtt vähemalt 80% ulatuses kohustuslik. Kõik graafilised tööd peavad 100% olema esitatud ja hinnatud positiivselt. Järelvastamise ja tööde esitamise võimalus plaanilistes konsultatsioonides. 6. Eksami/arvestuse nõuded: Ainekursus lõpeb hindelise arvestusega, mis koosneb: semestri jooksul valmistatud ja hinnatud jooniste ja eskiiside komplekt; kokkuvõttev auditoorne kontrolltöö. Üliõpilane peab omama kõiki oskusi, millised on toodud õpiväljundites (p2). 7. Soovitatav õppematerjal: 1. O. Rünk, N. Paluver 1986. Kujutav geomeetria, Tallinn: Valgus. 2. J. Särak 2008. Kujutav geomeetria. Õppematerjal, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.* 3. J. Särak 2015. Insenerigraafika, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, lk 236.* 4. A. Koloviski, J. Särak 2006. Insenerigraafika, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. 5. J. Särak 2007. Insenerigraafika konspekt I, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.* 6. J. Särak 2007. Insenerigraafika konspekt II, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.* 7. H. Lubi, J. Särak 2009. Kujutav geomeetria. Harjutusülesanded I, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.* 8. H. Lubi, J-E. Särak 2007. Joonestamine I. Geomeetriline ja projektsioonjoonestamine. Ülesannete kogu, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool. 9. J. Riives, A. Teaste, R. Mägi 1996.Tehniline joonis, Tallinn: Valgus. 10. Technical drawings. Vol. 1 Technical drawings in general. ISO Standards Handbook, 4th ed. 2002. Geneve: International Organization for Standardization.
11. Technical drawings. Vol. 2 Mechanical engineering drawings. Construction drawings. Drawing equipment. ISO Standards Handbook, 4th ed. 2002. Geneve: International Organization for Standardization. 12. http://ekool.tktk.ee/ (Seal valida: Reaalainete keskus; Kujutav geomeetria autor Rein Kalep, õppejõud P. Sokolov RKE111).* 13. http://ekool.tktk.ee/ (seal valida: Reaalainete keskus _ Insenerigraafika RKE100 (TK) P. Sokolov; J. Särak)* 14. Lüümikud, plakatid, näidisjoonised, individuaalülesanded ja koostude komplektid. *Materjal saadaval e-õppekeskkonnas Programmi koostaja: Programm kinnitatud: Jaak Särak (nimi) K. Klaas (kuupäev) (allkiri) (keskuse juhataja allkiri)
Graafiliste tööde loetelu õppeaines Insenerigraafika RKE100 A. Harjutusülesanded ülesannete kogust H. Lubi, J. Särak 2009. Kujutav geomeetria. Harjutusülesanded I, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool Harjutusülesannete (ülesanded 1... 43) lähteandmed saab trükkida välja TTK Moodle st,seal minna>> Reaalainete keskus _ Insenerigraafika RKE100 (TK) P. Sokolov; J. Särak [samuti vt http://ekool.tktk.ee/ (seal: Reaalainete keskus _ Kujutav geomeetria autor R. Kalep, õppejõud P. Sokolov RKE111)]. Ülesanded 1;2 Punktide ja sirge kolmvaate ja aksonomeetrilise projektsiooni konstrueerimine koordinaatide järgi. Sirge asend ruumis. Ülesanded 3; 4; 5 Sirge pikkuse määramine pööramise võttega (ül 3), lisaekraani või täisnurkse kolmnurga võttega (ül 4), sirgete kolmvaated ja aksonomeetrilised projektsioonid koordinaatide järgi ning sirgete pikkused (ül 5). Ülesanne 13 Külgekraani risttasapinnaga lõigatud kolmetahulise prisma kolmvaade ja kujutada lõigatud prisma ristisomeetrias. Ülesanne 43 Sirge lõikumine tahukaga (leida meetodil: punkt tasapinnal). B. Graafilised tööd 1. TJ01.00 Geomeetrilised kehad Formaat A3 Joonestada antud lähteülesande järgi kehade grupi kolmvaade ja isomeetria. Leida antud punktide A, B ja C puuduvad projektsioonid kolmvaatel. Joonisel näidata kõik sidejooned. Kanda punktid A, B ja C ka isomeetrilisele kujutisele. Mõõtmeid joonisele mitte kanda. 2. TJ02.01 Kompleksülesanne Formaat A4(A3) Joonestada vastavalt etteantud ülesande variandile mudeli aksonomeetrilise kujutise järgi selle mudeli kolmvaade. Kanda joonisele kõik vajalikud mõõtmed. 3. TJ03.00 Lihtlõiked Formaat A3 Joonestada vastavalt etteantud ülesande variandile mudeli aksonomeetrilise kujutise ja kaksvaate järgi nende mudelite kolmvaated vajalike lihtlõigetega (asendades ühe kujutatud vaadetest kas horisontaal-, frontaal- või profiillõikega). Kanda joonistele kõik vajalikud mõõtmed. 4. TJ04.01 Lihtlõige Formaat A4 Joonestada vastavalt etteantud ülesande variandile detaili kolmvaade koos vajalike lõigetega (horisontaal-, frontaal- või profiillõige, vajadusel ka kohtlõiked). Kanda joonisele kõik vajalikud mõõtmed. 5. TJ05.00 Liitlõiked Formaat A3 Joonestada vastavalt etteantud ülesande variandile detailide kaksvaated koos vajalike lõigetega asendades ühe antud vaadetest nõutud astmelise või murdlõikega. Kanda joonistele kõik vajalikud mõõtmed.
6. TJ06.00 Poltliide (Koostejoonis) Formaat A4 Joonestada vastavalt etteantud ülesande variandile tabelis toodud mõõtmete järgi poltliite kolmvaade (koostejoonis). Joonisele kanda mõõtmetest ainult näidatud mõõtmete l, m, n ja d arvväärtused. Koostada tükitabel. 7. TJ07.01 Nimetus (vastavalt detailile kas Kaas; Otsik; Survemutter jne) Formaat A4 (Eskiis) Etteantud lihtsama keermestatud detaili järgi joonestada auditooriumis vajalike kujutistega detaili eskiis, määrata keermed, kanda kujutistele kõik vajalikud mõõtmed ja määrata detaili materjal. 8. TJ08.01... TJ08.05 Nimetus (vastavalt koostu detailile) Formaat A4 (A3) (Koostejoonise lugemine -- eskiisid) Etteantud koostejoonise variandi järgi valmistada viie (5) märgitud detaili eskiisid, määrata koostejoonise tegelik mõõtkava, määrata detailide tegelikud mõõtmed, kanda kujutistele kõik vajalikud mõõtmed, määrata detaili materjal. 9. TJ08.01 Nimetus (vastavalt koostu detailile) Formaat A4 (A3) (Koostejoonise lugemine põhidetaili tööjoonis) Koostejoonise lugemisel valmistatud ja kontrollitud eskiisi järgi teha ühe (1) põhidetaili (kere) tööjoonis. 10. TJ09.01 Nimetus (vastavalt koostu detailile) (Auditoorne kontrolltöö) Formaat A4 (Koostejoonise lugemine -- eskiis) Teha antud koostejoonise järgi märgitud lihtsama detaili eskiis. Kanda eskiisile kõik vajalikud mõõtmed, määrata detaili materjal. Koostas: Jaak Särak
INSENERIGRAAFIKA RKE100 Rakenduskõrgharidusõpe. Alusainete moodul, praktiline aine 3,0 ECTS auditoorne töö 32 t, iseseisev töö 46 t, kokku 78 t. Eristav hindamine. Õpiväljundid Insenerigraafika on alusaineks CAD projekteerimise omandamiseks. Peale kursuse läbimist üliõpilane: 1. Tunneb jooniste vormistamist ja kujutamisvõtteid vastavalt ISO standarditele. 2. Oskab määrata tasapindade ja sirgete asendeid ruumis, nende loomulikku kuju ja suurust 3. Oskab jooniste valmistamisel kasutada erinevaid kujutamisvõtteid (vaated, lõiked, kohtlõiked, ristlõiked). 4. Oskab määrata lähteülesande või reaalse detaili järgi, milliseid kujutisi on tarvis, et valmistatava joonise järgi oleks võimalik konkreetset detaili valmistada. 5. Oskab joonestada lihtsamate detailide vaateid, aksonomeetrilisi kujutisi ja konstrueerida kehade pinnalaotusi. 6. Oskab konstrueerida lihtsamate kehade lõikeid, tundma kõiki lõigete liike, keelatud lõiked ja oskama neid kasutada. 7. Omab ülevaadet standarditest ja oskab käsitseda teatmematerjali. 8. Tunneb insenerigraafikas kasutatavaid lihtsustusi. 9. Tunneb põhilisi joonise mõõtmestamise reegleid vastavalt ISO standarditele. 10. Valdab eskiisi valmistamise tehnikat. 11. Oskab lugeda lihtsamaid jooniseid. Nende oskuste saavutamiseks peab üliõliõpilane omandama ainekavas ettenähtud teoreetilise materjali, lahendama nõutud harjutusülesanded ja graafilised tööd (mis kogutakse portfoliosse), sooritama auditoorse kontrolltöö positiivsele hindele. Sisukirjeldus ja teemad on antud üksikasjalikult programmis. Hindamisele kuuluvad eskiisid ja kodused graafilised tööd Üliõpilane esitab auditooriumis õppejõu juhendamisel tehtud eskiisid. Samuti esitab kodused graafilised tööd, mis on valmistatud tuginedes loengumaterjalidele (Graafiliste tööde loetelu on toodud ülalpool). Kodused graafilised tööd sisaldavad 7 harjutusülesannet formaadil A4, 6 graafilist tööd formaadil A3 (A4) valmistatud vastavalt õppejõu poolt antud lähteülesannetele, 1 graafiline auditoorne töö, eskiis õppejõu poolt antud keermestatud detailist(graafiline töö nr 7), 1 töö on valmistatud õppejõu poolt kontrollitud koostu detaili eskiisi järgi (graafiline töö nr 9), koostejoonise lugemisel valmistatud ning kontrollitud detailide eskiisid (graafiline töö nr 8). Sooritab vähemalt positiivsele hindele [hinded 1 (E)... 5 (A)] auditoorse kontrolltöö ja testi. Auditoorsele kontrolltööle pääsemise eelduseks on kõikide eskiiside ja graafiliste tööde esitamine portfoolios, koos tiitellehega. Kodus tehtavad eskiisid: Etteantud koostejoonise järgi valmistada koostu kuuluva 5 detaili eskiisid.
Hindamise kriteeriumid Hindamise meetod: Hindamine toimub hindamise kriteeriumide, õppetöö protsessis osalemise ja koos kolleegiga analüüsivate diskusioonide sümbioosina. Üliõpilased saavad hindamisest tagasisidet hindamise tulemuse näol. Üliõpilane võib vajadusel oma eskiise ja graafilisi töid selgitada ja kaitsta. Hinnatakse Tööde vormistamise korrektsust, standarditest kinnipidamist ja tundmist, teooria rakendusoskuste taset eskiiside ja graafiliste tööde vormistamisel, jooniste vastavust lähteülesandele, kas hinnatava eskiisi või joonise järgi on võimalik kujutatud detaili valmistada, individuaalset arengut. Suhtumist õppetöösse, tahte ja pühendumuste taset. Hindamise eeldus Õppetööst osavõtt vähemalt 80% ulatuses kohustuslik. Kõik eskiisid ja graafilised tööd peavad 100% olema esitatud ja hinnatud positiivselt. Järelvastamise ja tööde esitamise võimalus on plaanilistes konsultatsioonides või kokkuleppel õppejõuga. Tulemus Hindamise kriteeriumid 0 (F) On mitterahuldav hinne. Ülesanded on lahendatud vähem kui 51% ulatuses. Olulisi puudusi ja rohkesti vigu esineb eskiiside ja jooniste valmistamisel erinevate kujutiste joonestamises, paigutamisel joonise lehele, graafilises vormistuses nii joonte liikide kui kirja osas. Joonise mõõtmestamisel on puudu rohkesti mõõtmeid või on palju üleliigseid. On väga halb tehniline käekiri ja nendest joonistest ei ole võimalik saada korralikku koopiat ja nende jooniste järgi ei ole võimalik lähteülesandes antud detaili valmistada. 1 (E) Erinevates kujutistes on rohkesti vigu, esineb liigseid kujutisi, või puudub mõni oluline kujutis, kujutised on osaliselt lõpetamata, aga üldiselt ülesanded vähemalt 51% ulatuses õigesti lahendatud. Kujutiste valikul, joonise pinna komponeerimisel, paigutamisel on vajakajäämisi. Jooned on ebaühtlased, kiri ei vasta standardile. Kirjanurk on korratult vormistatud, üksikud lahtrid on täitmata, dokumendil puudub allkiri. Jooned on hallid, joonisest ei ole võimalik teha korralikku koopiat. Esineb olulisi vigu joonise mõõtmestamisel, on üleliigseid ja puuduvaid mõõtmeid. Joonise järgi pole võimalik lähteülesandes esitatud detailist või koostust täielikku ülevaadet saada. 2 (D) Erinevates kujutistes on üksikuid vigu, esineb liigseid kujutisi, kujutised on osaliselt lõpetamata aga üldiselt on ülesanded vähemalt 61% ulatuses õigesti lahendatud. Joonise pinna komponeerimisel, paigutamisel on vajakajäämisi. Kujutised on valitud ebaprofesionaalselt. Jooned on osaliselt ebaühtlased, kiri ei vasta enamuses osas standardile. Kirjanurk on korratult vormistatud, dokumendil puudub allkiri. Jooned on osaliselt ebaühtlased ja hallid, joonisest ei ole võimalik
teha korralikku koopiat. Esineb mõningaid vigu mõõtmete paigutamisel, võib esineda mõni puuduv või üleliigne mõõde. Joonise järgi pole võimalik lähteülesandes esitatud objektist täielikku ülevaadet saada, võib tekkida küsitavusi. 3 (C) Kujutistes võib esineda üksikuid mitteolulisi vigu, aga üldiselt on ülesanded vähemalt 71% ulatuses õiegesti lahendatud. Kujutised on paigutatud joonise pinnale ratsionaalselt, üldises komponeerimises võib esineda vajakajäämisi, joonise leht on täidetud vähemalt 60% ulatuses infoga. Joon on korrektne, kinni on peetud joonte liikidest. Võib esineda mõni mittevajalik kujutis ja pisivigu joonisele mõõtmete paigutamisel. Kirjanurk on suhteliselt korralikult vormistatud. 4 (B) Kujutised on paigutatud joonise pinnale ratsionaalselt, ekspositsioon on terviklik, joonise jaoks on valitud õige mõõtkava ja lehe formaat. Kujutised on lõpetatud, väga hästi ja korrektselt välja joonestatud, joonestusalastest standarditest on kinni peetud, võib esineda kuni kolm pisiviga, ülesanded on vähemalt 81% ulatuses õigesti lahendatud. Joon on korrektne, kinni on peetud joonte liikidest. Joonis on õigesti mõõtmestatud, võib esineda paari mõõtme paigutuse viga. Kirjanurk ja tükitabel on korrektselt vormistatud, tükitabelis võib esineda ebatäpsusi (näiteks vanad standardid). 5 (A) Joonis on korrektne ja vastab kõikidele ISO standardi nõuetele, kujutiste paigutus joonise pinnale on laitmatu. Kiri vastab standardi nõuetele, õige kuju ja kaldega. Joonise kujutised on õigesti valitud ja lahendatud, puuduvad liigsed kujutised. Kinni on peetud joonte liikidest, kõik erinevad jooned on kogu joonise ulatuses ühesuguse paksuse ja tumedusega. Kõik vajalikud mõõtmed tähised ja märgid on joonisel olemas ja õigesti paigutatud. Joonis on hästi kopeeritav. Võib esineda üksik mitteoluline vajakajäämine, pisiviga. KOMPETENTSID ÕPPEAINES INSENERIGRAAFIKA TK erialal Pärast insenerigraafika kursuse läbimist üliõpilane: 1. Omab ülevaadet standarditest ja oskab käsitseda teatmematerjali. 2. Tunneb jooniste vormistamist ja kujutamisvõtteid käsitavaid norme. 3. Valdab eskiisi ja tööjoonise valmistamise tehnikat. 4. Oskab valmistada vastavalt kehtivatele normidele detailide ja koostude eskiise. 5. Oskab lugeda lihtsamaid töö- ja koostejooniseid. 6. Oskab valmistada töö- ja lihtsaid koostejooniseid. 7. Tööjooniste vormistamisel oskab arvestada elementaarseid detailide valmistamise tehnoloogilisi nõudeid. Hindamise kriteeriumid koostas: J. Särak