Meie: 3/

Transcription

1 Hr.Jaanus Tamkivi Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a Tallinn Lugupeetud Jaanus Tamkivi Meie: 3/ märtsil 2009 tuleb Eestil Keskkonnanõukogus vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule hääletada geneetiliselt muundatud (GM) maisile MON810 Austrias ja Ungaris kehtestatud keeldude tühistamise poolt või vastu. MON810 seonduvaid probleeme ja riikide poolt kehtestatud keeldude olemust on kirjeldatud lähemalt lisas nr 1. Leiame, et on äärmiselt oluline, et Eesti hääletaks Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu. Siseriiklike piirangute seadmine on kooskõlas bioloogilise ohutuse protokollis nimetatud ettevaatusprintsiibiga. Igal riigil peab olema õigus keelduda geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamisest, et kaitsta oma riigi keskkonda ja rahva tervist. Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artikli 174(2) kohaselt peab ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgiks olema kõrge kaitstuse tase ja see peab põhinema ettevaatusprintsiibil. Sama väidab ka GMOde keskkonda viimise direktiiv 2001/18/EÜ. Ettevaatusprintsiip tähendab seda, et kui on teaduslik määramatus inim- või keskkonnariski olemasolu või suuruse kohta, peab rakendama kaitsemeetmeid, ilma et peaks ootama nende riskide realiseerumist. Kaitseklauslit kasutanud riigid on asjaolusid kaaludes otsustanud need keelud kehtestada lähtudes ettevaatusprintsiibist a detsembris leppisid ka EL keskkonnaministrid kokku, et GMO-de riskianalüüsi tuleb tõhustada, sh leiti, et - tuleb hinnata GM kultuuride pikaajalisi mõjusid ja mõju mittesihtorganismidele, sh tuleb revideerida Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA) vastavad juhendid; - tuleb täielikult arvesse võtta liikmesriikide spetsiifilisi piirkondlikke iseärasusi; - insektitsiidi tootvaid GM taimede (Bt taimede) riskianalüüs peaks olema seotud ka pestitsiidiregulatsioonidega, mitte ainult GMO-de seadustega; - hinnata keskkonnamõjusid, mis tulenevad herbitsiiditolerantsete (HT) taimede puhul kasutatavatest herbitsiididest; - peab hakkama hindama ka GM kultuuride sotsiaalmajanduslikke mõjusid, seda ei ole siiani tehtud ega arvesse võetud 1 Eesti on seni kujundanud seisukohti EL tasandil GMO küsimustes avalikkust kaasamata. Meile teadaolevalt kujundatakse sisulised seisukohad peamiselt 1 Council Conclusions on Genetically Modified Organisms (GMOs), 2912th Environment Council meeting, Brussels, 4 December

2 geenitehnoloogiakomisjoni (GTK) seisukoha alusel, kuid GTK seisukoht peaks olema vaid üks kaalutletav aspekt. Lõppotsuse tegemisel tuleks arvestada ka avalikkuse esitatud seisukohti (mh tuleneb see lähenemine Eesti EL poliitikast , kus nähakse ette, et GMO-alaste otsuste tegemisel EL tasandil tuleb suurendada ja tõhustada avalikkuse osalemise võimalusi ). GTK on teaduslik komisjon, mis hindab riskianalüüsi, avalikkuse seisukohti peaks kaaluma just minister, kes otsuse teeb. GTK-l ei ole sellist pädevust, mis lubaks öelda, kas teiste liikmesriikide poolt kehtestatud kaitseklausli rakendamine või Eesti avalikkuse poolt väljendatud mured sotsiaalsetest, ühiskondlikest kaalutlustest lähtuvalt on olulised või mitte. Lisaks on mais MON810 ümberhindamine alles käimas. Antud GM maisi luba lõppes a aprillis ja a mais andis Monsanto sisse uuendustaotluse. Austria, Ungari, Prantsusmaa ja Kreeka on kasutanud kaitseklausleid selle maisi kasvatamise keelamiseks, kuna vahepealse perioodi jooksul on ilmunud mitmeid tõendeid teaduslikust määramatusest ja maisi MON810 võimalikest kahjulikest mõjudest. Seni, kuni revideerimisprotsess ei ole läbi saanud ei ole Euroopa Komisjoni poolt asjakohane nõuda kaitseklauslite mahavõtmist. Palume Teil mitte toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut ja respekteerida ülalmainitud riikide õigust kehtestada riiklikud piirangud GMO de suhtes. Eestimaa Looduse Fond Eesti Roheline Liikumine Eesti Mahepõllumajanduse SA Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse Eestimaa Talupidajate Keskliit Tartu Tarbijanõustamis- ja Infokeskus Pärnumaa Tarbijaühing Pöördunute nimel Lugupidamisega, Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fond tegevjuht Lisa 1: Maisi MON 810 võimalikest keskkonnamõjudest

3 Lisa 1 Tootjafirma Monsanto andis 22. aprillil 1998 sisse taotluse kasutada maisi MON810 loomasöödana ja kasvatamiseks direktiiv 90/220/EÜ alusel ja inimtoidu koostisena kasutamiseks määruse 1829/2003 alt. Liikmesriikide ja huvigruppide poolt MON810 kohta tõstatatud probleemide seas on nt järgmised: Tänapäeval on - oluliselt rohkem teadmisi õietolmu levikuteede kohta 2, mis võib teatud tingimustel levida ka kilomeetrite taha 3. Levik sõltub konkreetsetest keskkonna- ja kliimateguritest ning ei ole võimalik välistada risttolmlemist GM ja GMO vaba maisi vahel kohalikul tasandil (väikepõllumajanduses) 4. Demonstreeritud on ka Bt toksiini säilimine mullas, mis samuti sõltub konkreetse koha mullastiku, kliima ja keskkonnatingimuste koosmõjust 5. - uusi artikleid selle kohta, et sihtkahjuritel (sekundaarsetel sihtliblikalistel) tekib resistentsus 6. - uut informatsiooni mittesihtorganismidele mõju avaldamise kohta: on võimalik pikaajaliselt ilmnev toksiline mõju vihmaussidele 7, kakandilistele, nematoodidele ja monarhliblikatele (Rhopalocera) 8. On artikleid, mis kirjeldavad toksiini püsimist toiduahelas 9, säilinud insektitsiidimolekulide on avastatud ka veekeskkonnas 10 ja põllult pärinevat setetes 11, juurtes ja mullas 12, mis mõjutab toiduahelas kõrgemal asuvaid putukapopulatsioone 13. Mittesihtmärk-entomofauna üldanalüüs 14 näitas, et Bt maisi kasvatamine mõjutab mõnesid selgrootute perekondi. Osaliselt selle uue teadusliku informatsiooni ilmumise tõttu on liikmesriigid otsustanud rakendada kaitseklauslit. Lisaks on liikmesriigid rõhutanud bioloogiliste ja mikrobioloogiliste mõjude põhjalikuma hindamise teostamise vajadust ning vajadust pikaajalise seire järgi MON810 kasvatamisel (mõjud loomastikule, taimestikule, seenestikule ja ökosüsteemile tervikuna) ning kaudsemaid mõjusid, nagu nt sotsiaalmajanduslikud mõjud. Maisiga MON810 on seotud ka mitmeid teisi lisaküsimusi a aastal ilmunud uuringus näitasid teadlased, et antud maisi puhul ei ole suudetud kindlustada stabiilset 2 Klein et al., 2003; Rosi-Marshall et al., 2007; Brunet 2006; Quist and Chapela, A. Messéan, A. Messéan, Icoz and Stotsky, Huang et al., 2007; Van Rensburg, Zwahlen et al., Hardwood et al., 2005; Prasifka et al., 2007; Dutton et al., Obrist et al, Douville et al, 2006; Rosi-Marshall et al, Icoz, Stotzky, Saxena and Stotzky, 2005; Mulder et al. 2006; Castaldini et al, Griffïth et al, 2006; Johnson et al, Marvier et al., 2007

4 Bt toksiini produktsiooni taimedes 15, Bt toksiini ekspresseerumine on erinev ka erinevates asukohtades, erineval ajal ja isegi ühe põllu taimede vahel avaldatud pikaajaliste toitmiskatsete tulemused näitavad ka, et GM mais MON810 seotud immuunvastuse muutumisega haavatavamal sihtgrupil 17. Ungari esitas lisaks andmeid MON810 mõjude kohta mikrolülijalgsete esindajatele hooghännalisetele (Folsomia candida), mida ISO standard (1999) soovitabki kasutada mulla saastumise hindamisel bioindikaatorina, samuti mullanematoodide kooslustele. Ka Ungari rõhutab, et EFSA ei tee vahet Cry1Ab toksiinil ja Bt maisil ja leiab, et ei ole leitud Cry1Ab toksiini kahjulikke mõjusid, samal ajal kui Ungari väidab, et paljudel juhtudel on ilmnenud statistiliselt olulised erinevused Bt maisi ja sellele lähima tavamaisi vahel. GMO paneel on palunud Ungari käest ka mitmeid lisauurimusi, kuid samas ei palu ta seda loataotleja käest et ta viiks need katsed läbi spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Ungari on samuti viidanud võimalikele kahjudele mõjudele päevapaabusilmale (Inachis io), mis on Ungaris kaitsealune liik, samuti potentsiaalselt ka teisele kaitsealusele liigile - admiralile (Vanessa atalanta). Ungari on viinud läbi ka katseid, mis viitavad toksiini pikemale säilimisele mullas, kui taotleja väidab ning kahjurikindluse tekkimise tõenäosusele. Euroopa Toiduohutuse Amet (EFSA) on suuresti ignoreerinud liikmesriikide muresid ja avaldanud arvamust, et kõik need tegurid ei ole piisavalt kaalukad, et nende põhjal võiks õigustada MON810 keelde. Liikmesriigid on juba mitu aastat kurtnud, et EFSA ei võta arvesse asjakohaseid teaduslikke tõendeid ja kipub liiga kergelt probleemidest üle libisema. Näib, et EFSA-le on kõige olulisem argumendid ümber lükata, mitte probleeme lähemalt uurida. Näiteks vastates Prantsusmaa murele, et MON810 võib omada kahjulikku mõju sihtmärgiks mitteolevatele organismidele, leidis EFSA, et laborikatsete tulemused ei pruugi keskkonnas rakenduda (kommenteerides nt Anderson et al (2004) või Prasifka et al (2007) tulemusi), teiselt poolt aga, et põldkatsete tulemusi on raske tõlgendada (praktikas võib olla raske uurida kõiki liblikalisi, kellele võib mõjuda Bt maisi õietolm, eriti selle tõttu, et võimalikke mõjusid võivad põhjustada paljud teised keskkonnategurid ja agronoomilised tegurid.). Kui laborikatsete tulemused ei pruugi keskkonnas samamoodi rakenduda, põldkatsete käigus on aga mõjusid raske uurida, on arusaamatu, kuidas peaks EFSA arvates olema võimalik tuvastada GMO negatiivseid mõjusid. EFSA töö eirab EL seadusandluse nõudeid GMO-de riskianalüüsi läbiviimisel kus nõutakse, et oleksid uuritud pikaajalised keskkonnamõjud ja mõjud mittesihtorganismidele, mõjusid tuleb hinnata erinevate keskkondade (biogeograafiliste piirkondade) puhul eraldi. EFSA peab arvestama ka erinevust teaduslikes arvamustes, samuti on pikka aega kestnud arutelu selle üle, kas EFSA-l on vajalik pädevus põhjaliku riskianalüüsi läbiviimiseks. EFSA ise on nõustunud, et peab täiendama oma teadmisi ja pädevust pikaajaliste ja kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise suhtes. EFSA moodustas a märtsi algul töögrupi (self-tasking 15 Rosati et al, Nguyen and Jehle Finamore et al 2008

5 working group), et hakata põhjalikumalt hindama GM taimede mõjusid mittesihtorganismidele 18 EFSA on allkirjastanud a märtsis ka leppe keskkonna peadirektoraadiga, milles ta kohustub ajakohastama oma teadmisi ja juhendeid GMO-de pikaajaliste mõjude hindamiseks, EFSA enda väitel läheks tal selleks vaja 24 kuud. 19 Mitmetes teadusuuringutes kinnitatakse ka seda, et on vajadus töötada välja põhjalikumad juhendid GMOde mittesihtorganismide mõjude ja pikaajaliste mõjude hindamise metodoloogia parandamiseks 20. Seega on veel piisavalt vastamata küsimusi, kas mais MON810 kahjulikke mõjusid. võib omada 18 EFSA GMO Panel Self-tasking Working Group on the assessment of potential impacts of genetically modified plants on non-target organisms, 18 March March 2010: 19 EFSA GMO Panel General mandate on aspects of the environmental risk assessment (ERA) and the ERA guidance, 19 March March 2010: 20 Rose, R.I et al (2007); Johnson, K.L. et al. (2007). Andow, D.A & Zwahlen, C. (2006). Butler, S.J et al (2007). Widmer F. (2007)