Maailma kaubandussüsteemi teatmik. 2. trükk

Transcription

1 Maailma kaubandussüsteemi teatmik 2. trükk

2 ii Originaal: KOKKUVÕTE KAUBANDUSE INFOTEENISTUSTELE BUS UNCTAD/WTO RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSKESKUS (ITC) RAHVASTE ÜHENDUSE SEKRETARIAAT (CS) Maailma kaubandussüsteemi teatmik. 2. trükk Genf: ITC/CS, xxiv, 329 lk Kaubanduslepingud, WTO, kaubanduse liberaliseerimine. Uruguay vooru teatmiku (Business Guide to the Uruguay Round) aasta väljaande täiendatud versioon. Selles vaadeldakse aastatel toimunud muutusi ja antakse ülevaade WTO süsteemist, selgitatakse WTO rolli läbirääkimiste foorumina ja kaubandusvaidluste lahendajana, tuuakse ära aasta GATTi ja selle siduslepingutest tulenevad reeglid kaubavahetusele, vaadeldakse teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) ja sellest liikmesriikidele tulenevate kohustuste põhijooni, selgitatakse riigihangete ja riikliku kaubanduse reegleid, kirjeldatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) sätteid, antakse ülevaade kuuest WTO tööplaani lisatud kaubandusega seotud valdkonnas käsitletavast teemast; eri peatükkides analüüsitakse käsitletud teemade mõju äritegevusele. Inglise, prantsuse ja hispaania keeles ITC, Palais des Nations, 1211 Genf 10, Šveits CS, Marlborough House, London, Suurbritannia Käesolevas väljaandes kasutatud määratlused ja andmeesitus ei väljenda UNCTAD/WTO Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ega Rahvaste Ühenduse sekretariaadi seisukohti ühegi riigi, territooriumi, linna või piirkonna ega selle ametiasutuste õigusliku seisundi ega ka selle piiride suhtes. UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Ühenduse sekretariaat Kõik õigused kaitstud. Väljaande ühtegi osa ei tohi Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja Rahvaste Ühenduse sekretariaadi eelneva kirjaliku loata kopeerida, hoida otsingusüsteemis ega edastada elektrooniliselt, elektrostaatiliselt, magnetlindil, mehhaaniliselt, fotokopeerimise teel või muul viisil. ITC/P33.E/TSS/HRDS/99-VII ISBN Eestikeelne versioon: Käesolev väljaanne avaldati algselt UNCTAD/WTO Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (ITC Genf, Šveits) ning Rahvaste Ühenduse sekretariaadi (London, Ühendkuningriik) poolt inglise keeles pealkirjaga Business Guide to the World Trading System. Käesolev mitteametlik tõlge eesti keelde on valminud ITC ja Rahvaste Ühenduse sekretariaadi loal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt.

3 Eessõna Koos rahvusvahelise kaubanduse globaliseerumisega täiustuvad pidevalt ka maailma kaubandussüsteemi reeglid. Selle protsessi mõju on rahvusvahelistes äriringkondades järjest enam tunnetatav. Edukamaks osalemiseks maailma kaubandussüsteemis on rohkem kui kunagi varem vaja täpselt mõista nende reeglite mõju äritegevusele eriti oluline on see arengumaade ja siirdemajandusega riikide puhul. Vahetult pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomist aasta jaanuaris ja Uruguay voorus sõlmitud lepingute jõustumist avaldas UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (ITC) koos Rahvaste Ühenduse sekretariaadiga Uruguay vooru teatmiku. Teatmikus selgitati lihtsustatult nendest lepingutest tulenevat rahvusvahelise kaubanduse õiguslikku raamistikku, rõhutades teatavate sätete ja reeglite mõju äritegevusele. Teatmiku võtsid hästi vastu nii äriringkonnad, kaubandusläbirääkimiste pidajad, kui ka väliskaubandusega tegelevad ametiisikud. Välja jagati üle inglise-, prantsuse- ja hispaaniakeelse eksemplari, partnerorganisatsioonid on teatmikku hiljem tõlkinud araabia, hiina, kreeka, rumeenia, vene ja muudesse keeltesse. Teatmikku abivahendina kasutades on arengumaades ja siirdemajandusega riikides äriringkondadele korraldatud üle 150 seminari ja teabepäeva mitmepoolse kaubandussüsteemi kohta. Teatmiku teine trükk, mis nüüd kannab pealkirja Maailma kaubandussüsteemi teatmik, koostati esmatrüki laia lugejaskonna poolt esitatud küsimustele ja ettepanekutele tuginedes. Säilitades üldist käsitlusviisi, on käesoleva teatmiku temaatika Uruguay vooru lepingute valdkonnast laiem. Seda on ajakohastatud, et kajastada aastast aasta keskpaigani toimunud arengut, lisatud on ka uus osa, mis käsitleb kuue WTO tööplaani uurimiseks ja analüüsimiseks lisatud kaubandusega seotud valdkonna teemasid. Need teemad on: kaubandus ja keskkond, kaubandus ja investeeringud, kaubandus ja konkurentsipoliitika, riigihangete läbipaistvus, kaubanduse edendamine ja elektrooniline kaubandus. Kuigi loetelu ei hõlma kõiki praegustel ja tulevastel rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel käsitletavaid valdkondi, tuuakse selles teatmiku osas siiski näiteid teemadest, mille käsitlemine võib osutuda vajalikuks tulevikus. Maailma kaubandussüsteemi teatmik on lugejasõbralik. Ta ei eelda lugejalt WTO õigussüsteemi või selle reeglite tundmist. Reegleid selgitatakse hõlpsasti arusaadaval viisil, kandes samas hoolt selle eest, et teatmik peegeldaks korrektselt õiguslikku olukorda. Teatmik on valminud tihedas koostöös WTOga ning selle on läbi vaadanud ja heaks kiitnud WTO sekretariaat. Teatmikus rõhutatakse aspekte, mis on olulised neile, kes tegutsevad väliskaubanduses või on sellest huvitatud, ning see on peamiselt adresseeritud: äriettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; tööstustele ning tööstus- ja kaubandusliitudele; otseselt või kaudselt väliskaubandusega seotud õppe- ja teadusasutustele. Teatmik on üks Rahvaste Ühenduse sekretariaadi ja ITC vahelise tehnilise koostöö väljundeid ning tähistab uut sammu nende organisatsioonide koostöös. Rahvaste Ühenduse sekretariaadi liikmeteks on 34 WTO täisliikmest riigi valitsust ja neli WTO vaatlejastaatuses valitsust, kes taotlevad vastuvõttu WTOsse. Et Rahvaste Ühendusse kuuluvad arengumaad saaksid paremini ja tulemuslikumalt osaleda WTO töös ja läbirääkimistel, pakub sekretariaat neile abi programmi kaudu, mis on suunatud uue mitmepoolse kaubandussüsteemi eeliste võimalikult parema

4 iv ärakasutamise võimaldamisele. Sekretariaat toetab WTOga liituda soovivaid riike ka ühinemisläbirääkimistel. Välja on töötatud mitmeid tehnilise abi pakette, aitamaks arengumaade valitsustel mõista mitmepoolsete kaubanduslepete keerukaid sätteid. ITC selle valdkonna programmide eesmärgiks on arengu- või siirdemajandusega riikide äriringkondade, s.o ettevõtete, äriühingute ja nende tugiorganisatsioonide toetamine. Programmid aitavad kaasa areneva kaubandussüsteemi äriliste mõjude mõistmisele, uute võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele ja toimetulekule uue süsteemi poolt esitatavate väljakutsetega. Esile võib tõsta ITC programmi World Net, mis edastab äriringkondadele teavet kiirelt areneva ja pidevalt muutuva kaubandussüsteemi kohta. ITC toetab ka kohalikke algatusi ärisektorile nõuande- või koolitusteenuste pakkumiseks WTOga seotud teemadel. Me usume, et äriringkonnad leiavad selle väljaande olevat eriti kasuliku just praegu, kui me läheneme järgmisele etapile WTO tegevuses ja läbirääkimistel. Teatmik peaks aitama neil lisaks maailma kaubandussüsteemi paremale mõistmisele sellest ka maksimaalset kasu saada. Me täname kõiki, kes selle teatmiku valmimisele kaasa aitasid. Chief Emeka Anyaoku peasekretär Rahvaste Ühenduse sekretariaat J. Denis Bélisle tegevdirektor Rahvusvaheline Kaubanduskeskus

5 Tänusõnad Vinod Rege, endine GATTi direktor ja praegune Rahvaste Ühenduse sekretariaadi nõunik WTO küsimustes, kirjutas ja valmistas ette käesoleva teatmiku. R. Badrinath, ITC kaubanduse tugiteenuste osakonna direktor, ning Richard Gold Rahvaste Ühenduse sekretariaadi ekspordi ja tööstuse arengu osakonna direktor, andsid üldisi strateegilisi juhiseid. Sabine Meitzel, ITC kaubanduse lihtsustamise vanemametnik, koordineeris käsikirja valmimist. Angela Strachan, kõrgem programmiametnik, koordineeris tegevust Rahvaste Ühenduse sekretariaadi poolt. Leni G. Sutcliffe toimetas teatmikku ja Carmelita Endaya kujundas selle. Jean-Maurice Léger, WTO tehnilise koostöö osakonna direktor, ja Maarten Smeets, WTO tehnilise koostöö osakonna nõunik, koordineerisid teatmiku lõplikku läbivaatamist ja heakskiitmist ning tegid väärtuslikke märkusi ja ettepanekuid.

6

7 Sisukord Eessõna Tänusõnad Boksid Märkus iii v xx xxiii Sissejuhatus 1 Teatmik 1 Viited ja uusim teave 2 Ülevaade 3 WTO süsteem ja arenev maailmamajandus 3 Arenev mitmepoolne kaubandussüsteem 3 GATTi vastuvõtmine 4 Kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor 4 WTO süsteem 4 WTO ja maailma majandus 6 WTO lepingute põhijooned 7 Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud 7 Eesmärgid ja põhimõtted 7 Neli põhireeglit 7 Kodumaise tööstuse kaitsmine tollitariifidega 7 Tollitariifide sidumine 7 Enamsoodustusrežiim 8 Võrdse kohtlemise reegel 8 Üldkehtivad reeglid 8 Muud reeglid 8 Subsiidiumide kasutamist käsitlevad reeglid 8 Meetmed, mida importivate riikide valitsused saavad võtta kodumaise tööstuse nõudel 10 Kaitsemeetmed 10 Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud 10 Kaubandusalased investeerimismeetmed 11 Teenustekaubanduse üldleping (GATS) 11 Neli rahvusvahelise teenustekaubanduse viisi 11 GATSi põhisätted 12 Enamsoodustusrežiim ja võrdne kohtlemine 12 Läbipaistvusnõuded 12 Arengumaade kasvav osalus 12 Liberaliseerimiskohustused 12

8 viii Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) 13 Intellektuaalomandi olemus 13 TRIPS-lepingu läbirääkimiste taust 13 Lepingu põhisätted 13 WTO liikmesriikide liigitus 13 Ühtse terviku reegel 14 Sätted arengumaade ja vähimarenenud maade eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta 14 Vaidluste lahendamise kord 14 Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism 14 Uruguay voorus võetud kohustustest tulenevad liberaliseerimismeetmed 15 Turulepääsu parandamine 15 Tööstussektor 15 Tollitariifide vähendamine 15 Tekstiil- ja rõivatoodete leping 15 Põllumajandusleping 16 Sissetuleku ja kaubanduse suurenemise prognoosid 16 Makromajanduslike uuringute tõlgendamise ohud 17 WTO loomise järgsed arengusuunad 18 Vähimarenenud riikide kaubandusprobleemid 18 Läbirääkimised kaubanduse edasise liberaliseerimise üle 18 Lepingute sätted uute läbirääkimiste alustamise kohta 19 Ministrite konverentsi otsused 19 Uute läbirääkimiste alustamine 20 WTO süsteemi kasu äriringkondadele 20 Äriringkondade hüved 20 Kaupade ja teenuste eksportijate hüved 21 Turulepääsu tagatus 21 Turulepääsu stabiilsus 21 Toorme ja muu sisendi importijate hüved 21 Äriringkondade õigused 21 Kodumaiste tootjate ja importijate õigused 21 Eksportivate ettevõtete õigused 22 Õiguste näitlik loetelu 22 WTO vaidluste lahendamise protseduuri tõhus kasutamine 22 Läbirääkimiste edasise käigu mõjutamine 22 Liberaliseerimismeetmetest tulenevate võimaluste kasutamine 23 Kokkuvõtteks 24 I lisa: WTO süsteemist tulenevate hüvede näitlik loetelu 25 II lisa: WTO lepingud: sätted arengumaade eri- ja diferentseeritud režiimi kohta analüütiline kokkuvõte 28 ESIMENE OSA MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON: ROLL JA ÜLESANDED PEATÜKK WTO: läbirääkimiste, vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika läbivaatamise foorum 37 WTO: eesmärgid, ülesanded ja struktuur 37 Eesmärgid ja mandaat 37

9 ix Ülesanded 37 Struktuur 38 Otsuste tegemine 39 WTO sekretariaat 39 Liikmeskond 40 WTO kui läbirääkimiste foorum 40 Jätkuvad läbirääkimised 40 Lepingujärgsed sätted uute läbirääkimiste kohta 40 Lepingute läbivaatamine 40 Uute valdkondade lisamine WTO tööprogrammi 41 Uue läbirääkimisvooru võimalik käivitamine 41 WTO vaidluste lahendamise süsteem 42 Vaidluste lahendamise organ 42 Konsultatsioonide ja lepitamise tähtsus 42 Vaekogud 42 Apellatsioonikogu 43 Ettekannete läbivaatamine vaidluste lahendamise organis 43 Ettekannetes sisalduvate soovituste ja otsuste rakendamine 43 Täitmine 43 Kompensatsioon 43 Vastumeetmete rakendamise lubamine 43 Kuidas vaidluste lahendamise mehhanism praktikas toimib 44 Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism (TPRM) 46 Läbivaatamise korrapärasus 47 WTO-alased konsultatsioonid 47 Valitsuste ja erasektori vaheliste konsultatsioonide korraldus 47 Tööstusliitude mõju 47 WTO õigus- ja kaubandusteabe tõhus kasutamine 49 Kokkuvõtteks 49 I lisa: WTO struktuur 50 II lisa: WTO liikmed 51 TEINE OSA KAUBAVAHETUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED REEGLID (GATT 1994 JA SELLE SIDUSLEPINGUD) PEATÜKK GATTi neli põhireeglit 55 Esimene reegel: kodumaise tööstuse kaitsmine üksnes tariifidega 55 Koguseliste piirangute vastase reegli eiramine 56 Põllumajandussektor 56 Tekstiili- ja rõivakaubandus 56 Arengumaad 56 Koguseliste piirangute kasutamise vastase korra tugevdamine 57 Tarifitseerimine põllumajandussektoris 57 Tekstiil- ja rõivatoodetele kehtestatud piirangute etapiviisiline kaotamine 57 Maksebilansiraskustes arengumaadele soovitatakse hinnapõhiseid meetmeid 57 Teine reegel: tariife tuleks vähendada ning siduda need edasiste tõusude vastu 57 Tariifide vähendamine 57

10 x Sidumine edasiste tõusude vastu 57 Kontsessioonide vahetamise põhimõte läbirääkimistel 58 Arengumaade kasvanud osalus Uruguay voorus 59 Kolmas reegel: kaubandus enamsoodustustingimusel 59 Enamsoodustusreegli erandid 60 Neljas reegel: võrdne kohtlemine 63 Mõju äritegevusele PEATÜKK Kaupade tolliväärtuse määramine 65 Tollimaksude liigid 65 Tolliväärtuse määramise lepingu sätted 66 Peamine standard: tehinguväärtus 66 Ülejäänud viis standardit 68 Identsete kaupade tehinguväärtus 68 Sarnaste kaupade tehinguväärtus 68 Tuletatud väärtus 69 Arvutatud väärtus 69 Viimase abinõu meetod 69 Leping ja arengumaad 70 Mõju äritegevusele PEATÜKK Eksportkauba eelinspekteerimine 72 Kauba eelinspekteerimisteenuste kasutamise eesmärgid 73 Eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sõlmimise tagamaad 73 Lepingu põhisätted 74 Eelinspekteerimist kasutavate riikide kohustused 75 Juhised hinnakontrolli läbiviimiseks 75 PSI-lepingu hinnakontrollisätted ning tolliväärtuse määramise lepingu tolliväärtuse määramise sätted 77 Kahe lepingu sätete põhierinevused 77 Erinevuste tähendus praktikas 77 Eksportivate riikide kohustused 78 Kaebuste arutamine ja vaidluste lahendamine 78 Ülevaade lepingu sätetest 79 Lepingu sätete selgitamiseks vastuvõetud soovitused 79 Edasine järelvalve 81 Mõju äritegevusele PEATÜKK Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad 82 Standardite roll 83 Standardite roll üldiselt 83 Standardite osa kaubanduse lihtsustamisel 83 Standardeid reguleerivad rahvusvahelised reeglid 84 Tehniliste kaubandustõkete leping 85 Määratlused 85 Tehnilised eeskirjad ja standardid 85

11 xi Vastavuse hindamine 85 Toodete testimine 86 Toodete nõuetelevastavuse sertifitseerimine pärast inspekteerimist 86 Kvaliteedijuhtimissüsteemid 87 Akrediteerimisprotseduurid 87 TBT-lepingu üldpõhimõtted ja reeglid 87 Rahvusvaheliste standardite, juhiste ja soovituste kasutamise julgustamine 87 Asjaolud, mille korral on lubatud rahvusvahelistest standarditest ja juhistest kõrvale kalduda 88 Konkreetsed reeglid 88 Tehnilised eeskirjad ja standardid 88 Vastavushindamisprotseduurid 89 Vastavushindamisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kord 90 Vabatahtlike standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistik 90 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping 91 Sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade määratlus 91 Tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete erinevus 91 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingus kasutatud käsitlusviis 91 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustõkete lepingu põhierinevused 93 Muud SPS-lepingu ja TBT-lepingu ühised sätted 95 Kohustuste tase 95 Eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 95 Teabekeskused 96 Lepingute mõju äritegevusele ja kogemus nende toimimisest 96 Lepingute läbivaatamine 96 Osalemine rahvusvahelises standardimistegevuses 96 Standardite ja eeskirjade eelnõude kohta arvamuse esitamise õiguse täielik ärakasutamine 97 Kvaliteedijuhtimissüsteemid: ISO Lepingutes ettenähtud võimalused erimeelsuste lahendamiseks kahepoolsete konsultatsioonide kaudu 98 Vastastikuse tunnustamise kokkulepped 100 Lisa: Riikide teabekeskused PEATÜKK Impordi litsentsimise protseduurid 123 Üldised reeglid 124 Impordi automaatne litsentsimine 124 Impordi mitteautomaatne litsentsimine 124 Mõju äritegevusele PEATÜKK Ekspordile kehtivad reeglid 126 Ekspordi soodustamine kaudsete maksude hüvitamise kaudu 126 Ekspordikontrollimeetmeid käsitlev reegel 127 Ekspordimaksud 127 Ekspordipiirangud 127 Mõju äritegevusele 128

12 xii 8. PEATÜKK Tööstustoodete subsiidiume käsitlevad reeglid 129 Subsiidiumide mõiste, SCM-lepingu eesmärk 130 Keelustatud subsiidiumid (punased subsiidiumid) 130 Lubatavad subsiidiumid 131 Lubatavad, kuid vaidlustatavad subsiidiumid (kollased subsiidiumid) 131 Lubatavad, kuid vaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid (rohelised subsiidiumid) 133 Õiguskaitsevahendid, mida mõjutatud tööstusharud ja nende riikide valitsused saavad kasutada 134 Mõju äritegevusele PEATÜKK Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 136 Vabatahtlike ekspordipiirangute abil GATTi reeglitest kõrvalehoidmine 137 Kaitsemeetmete leping 137 Kohustus kaotada vabatahtlikud ekspordipiirangud 137 Märgatava kahju standard 138 Uurimise läbiviimise reeglid 138 Kaitsemeetmete rakendamine 138 Kaubanduskompensatsiooni vahendid 139 Arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemine 139 Kaitsemeetmete rakendamisaeg 139 Mõju äritegevusele PEATÜKK Majanduse arendamiseks kohaldatavad kaitsemeetmed: arengumaadele võimaldatud paindlikkus 142 Kaitsemeetmete alaste sätete kohaldamise tingimused 142 Mõju äritegevusele PEATÜKK Vastus ebaõiglasele kaubanduspraktikale: reeglid tasakaalustus- ja dumpinguvastaste maksude kasutamise kohta 144 Dumpingu mõiste GATTi õiguses 145 Tasakaalustusmaksude ja dumpinguvastaste maksude kehtestamise protseduurid ja reeglid 146 Maksude kehtestamise põhikriteeriumid 146 Kahju omamaisele tootmisharule 146 Põhjuslik seos dumpinguimpordi, subsideeritud impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahel 146 Impordi kumulatsioon 147 Taotluste esitajate seisund 148 Protseduurireeglid 148 Taotluses esitamisele kuuluv teave 148 Valitsuste teavitamine 148 Õigus esitada tõendusmaterjali 149 Eksportijate esitatav teave ja parima kättesaadava teabe reegel 150 Kohapealne uurimine 150 Metoodikareeglid 150 SCM-leping 150

13 xiii Dumpinguvastase tegevuse leping 150 Hindade võrdlemine: üldpõhimõtted 150 Keskmised hinnad 151 Valuuta konverteerimine 151 Arvestuslik väärtus 151 De minimis reegel 152 Väiksema tollimaksu reegel 153 Ajutised meetmed 153 Hinnakohustused 153 Andmete avalikustamine enne lõplikku otsust 153 Subsideerimis- ja dumpingumäära väljaselgitamine 154 Aegumissäte 154 Mõju äritegevusele PEATÜKK Päritolureeglid 157 Päritolureeglite rakendamise eesmärgid 157 Peamised põhimõtted, millel põhinevad riikide praegused reeglid 158 Päritolureeglite erinevustega seotud probleemid 158 Päritolureeglite leping 158 Rakendusala ja eesmärgid 158 Üleminekuajal kehtivad reeglid 159 Pärast üleminekuaega kehtivad reeglid 159 Ühtlustamise tehnilise töö hetkeseis 159 Sooduspäritolureeglid 160 Mõju äritegevusele PEATÜKK Kaubandusalased investeerimismeetmed 162 Mis on kaubandusalased investeerimismeetmed? 162 TRIMs-leping 164 Mõju äritegevusele PEATÜKK Tekstiil- ja rõivatoodete leping 166 Tekstiilikaubanduse integreerimine GATTi 167 Integreerimise metoodika 167 Integratsiooniprotsessi rakendamise kogemused 167 Kvootide kiirendatud laiendamine 168 Sätete rakendamine 168 MFA-väliste piirangute integreerimine 168 Ajutised kaitsemeetmed 169 ATC kohaldamise kogemus 169 Päritolureeglid 170 Dumpinguvastase tegevuse suurenemine 171 Mõju äritegevusele 172 Konkurentsi suurenemiseks valmistumine 172

14 xiv 15. PEATÜKK Põllumajandusleping 173 Ülevaade 173 Piirimeetmed 174 Tarifitseerimine 174 Jooksva ja minimaalse turulepääsu tagamise kohustused 175 Spetsiaalsed kaitsemeetmed 175 Tariifide vähendamise protsendimäärad 176 Tariifimäärade sidumine 176 Arengumaadele tariifilae sidumisel lubatav paindlikkus 176 Ekspordisubsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed 176 Ekspordisubsiidiumid 176 Tööstustoodete suhtes kehtivad reeglid 176 Põllumajandustoodete suhtes kehtivad reeglid 177 Omamaised toetussubsiidiumid 177 Rohelise kasti subsiidiumid 177 Sinise kasti subsiidiumid 178 Kollase kasti subsiidiumid 178 Omamaised toetused 178 Tagasihoituse klausel 180 Toiduainete puhasimpordiga maad 180 Mõju äritegevusele ja edasised läbirääkimised 181 Lisa: Tabel 1. Ekspordisubsiidiumide vähendamise kohustused lepinguosaliste kaupa 182 Tabel 2. Omamaise toetuse vähendamine põllumajandustootjatele lepingupoolte kaupa PEATÜKK Turulepääsu läbirääkimiste tulemused 184 Kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor 185 Tööstustooted 185 Tariifide vähendamine 185 Tariifide sidumine 185 Koguseliste piirangute kaotamine 185 Põllumajandustooted 186 Uruguay voorule järgnenud läbirääkimised 186 Uruguay voorus saavutatud liberaliseerimiskasu hindamine 186 Sissetulekute ja kaubanduse kasv: hinnangud ja tegelikkus 187 Hinnangud 187 Tegelikkus 187 Mõju äriringkondadele 188 Erinev mõju eri riikide eksportkaupadele 188 Arengumaade ja vähimarenenud maade marginaliseerumine 188 Potentsiaal kaubanduse laiendamiseks arengumaadega 189

15 xv KOLMAS OSA TEENUSTEKAUBANDUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD PEATÜKK Teenustekaubanduse üldleping 193 Teenustekaubanduse osutamisviisid 194 Kaupade ja teenuste erinevus 194 Rahvusvahelise teenustekaubanduse neli osutamise viisi 194 Turukaitse teenuste sektorites 195 Rahvusvahelise teenustekaubanduse osatähtsuse suurenemine 195 Teenustekaubanduse üldleping 196 Eesmärgid 196 Ülesehitus 196 Raamtekst 196 Reguleerimisala ja põhikohustus 196 Üldkohustused 197 Läbipaistvus: teabe- ja kontaktkeskuste asutamine 197 Teenuste osutamiseks nõutava kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine 197 Eeskirjad, millega reguleeritakse monopolide ja teenuse ainuosutajate tegevust ning muid konkurentsi piiravaid äritavasid 198 Teised raamtekstist tulenevad kohustused 198 Tinglikud kohustused ja teised sätted 198 Muud sätted 198 Lepingu lisad 198 Teenuste liberaliseerimise eeskirjad 199 Arengumaade osalust reguleerivad põhimõtted 199 Enamsoodustusrežiim 200 Võrdse kohtlemise põhimõte 200 Kohustuste liik ja laad 201 Erikohustustega kehtestatud kohustuste laad 202 Liberaliseerimise kohustused GATSi alusel 203 Kohustuste loendid 203 Horisontaalsed kohustused 203 Sektoraalsed kohustused 205 Finantsteenused 206 Telekommunikatsiooniteenused 207 Professionaalsed teenused: arvestusteenused 208 Ehitusteenused ja seotud inseneriteenused 209 Tervishoiu- ja sotsiaaltööteenused 210 Juhtimiskonsultatsiooniteenused 210 Mõjud ettevõtlusele 210 Hinnang kasule 210 Eelised arengumaade teenusesektoritele 211 Uued võimalused koostööks välismaiste teenuseosutajatega 211 Kontaktkeskustega kaasnev kasu 211 Uued ekspordivõimalused 211 Kohustuste ja siseriiklike õigusaktide vaheline seos 212 Füüsiliste isikute võimaluste kasvamine teenuste osutamiseks 212 Juriidilise isiku kinnitamise tähtsus 212 Võimalused arengumaade vahelise kaubanduse laienemiseks 212 I lisa: WTO teenusesektorite klassifikatsioon 213 II lisa: Riiklikud teabekeskused 218

16 xvi NELJAS OSA RIIGIHANKED JA RIIKLIK KAUBANDUS PEATÜKK Riigihanked 229 Reeglite arengu ajalooline tagapõhi 230 Riigihankeleping 230 Eesmärk 230 Reguleerimisala 230 Sisulised sätted 231 Rakenduslikud sätted 231 Avalikkuse kontrolli suurenemine pakkumiste vastuvõtmise otsuste üle 232 Vaidlustamismenetlus 233 Erisätted arengumaadele 233 Läbirääkimised lepingu täiustamiseks 234 Riigihangetealane vahekokkulepe 234 GATSi sätete alusel toimuv riigihangete alane töö 234 Mõju äritegevusele PEATÜKK Riiklik kaubandus 236 Peamised kohustused 236 Äritehingute tegemine kooskõlas äriliste kaalutlustega 236 Läbipaistvus 237 Mõju äritegevusele 237 VIIES OSA INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KAUBANDUSASPEKTID PEATÜKK Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping 241 Intellektuaalomandi õigused ja nende mõju rahvusvahelisele kaubandusele 242 Intellektuaalomandi õiguste mõju kaubandusele 242 WIPO intellektuaalomandi õiguste konventsioonid 243 Uruguay vooru intellektuaalomandi õiguste alaste läbirääkimiste taust 243 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping 245 Ülesehitus 245 Aluspõhimõtted ja üldkohustused 245 Miinimumstandardid, sealhulgas kaitse kestus 245 Patendid 245 Mõiste ja reguleerimisala 245 Patendiomaniku õigused 246 Sundlitsentsimine 247 Teabe avalikustamine 247 Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused 248 Autoriõiguses sisalduvad õigused 248

17 xvii Kaasnevad õigused 248 TRIPS-lepingu sätted 249 Kaubamärgid 249 Kaubamärkide otstarve 250 Rahvusvahelised reeglid kaubamärkide kasutamise kohta 250 Kaubamärgi mõiste 250 Ainuõigused 250 Erinõuded 250 Kaubamärkide litsentsimine ja loovutamine 250 Kaubamärkide tühistamine 250 Tööstusdisainilahendused 251 Geograafilised tähised 251 Muud intellektuaalomandi õigused 252 Intellektuaalomandi õiguste kaitse kestus 252 Piirav tegevus 253 Sätted täitmise tagamiseks 253 Tsiviilabinõud 254 Kriminaalmenetlus 254 Ajutised meetmed 254 Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt 254 Üleminekuperioodid 254 Postkasti -kohustused 255 Status quo säte 255 Mõju äritegevusele 255 Väljakutsed 256 Intellektuaalomandi õiguste süsteemide muutmise kohustus 256 Raskused pöördkonstrueerimise kasutamisel 256 Traditsionaalsete teadmistega seotud küsimused 256 Eelised 257 Loomingulise tegevuse ja innovatsiooni ergutamine 257 Tehnoloogia siirdamine kaubanduslikel tingimustel 257 Mõju võltsitud kaupadega kauplemisele 258 Tähtsus eksport- ja importkaubanduse seisukohast 258 Kokkuvõtteks 259 KUUES OSA WTO TÖÖPROGRAMMI UURIMISEKS JA ANALÜÜSIMISEKS LISATUD VALDKONNAD PEATÜKK Kaubandus ja keskkond 263 Ülemaailmsete trendide arenemine 263 WTO sätted 264 Kaubandusaspektid 265 Kaubandusele märkimisväärset mõju avaldavad keskkonnameetmed ja WTO lepingu sätted 265 Protsessi ja tootmisviisi käsitlemine keskkonnamäärustes 265 Pakendamisnõuded 267 Pakendamiseeskirjade eesmärgid 267 Nõuete liigid 267

18 xviii Pakendamisnõuete mõju kaubandusele 268 Õigusnormid 269 Keskkonnaetikettide kasutamine 269 Keskkonnaetikettide liigid 269 Ökoetiketistamise süsteemid 269 Ökoetiketistamise süsteemide mõju kaubandusele 270 GATTi sätted keskkonnaetikettide kasutamise kohta 271 Tarbimismaksud ja muud keskkonnakaitselistel kaalutlustel kehtestatud maksud 271 GATTi reeglid 272 Importkaupadele riigisiseste maksude kehtestamisega kogutud tulude kasutamine 272 Kaubandust käsitlevad sätted mitmepoolsetes keskkonnalepingutes 273 Kaubanduse liberaliseerumisest tulenev kasu keskkonnale 274 Edasised töösuunad 275 Lisa: Põhimõte, et saastaja maksab, ja põhimõte, et kasutaja maksab PEATÜKK Kaubandus ja investeeringud 277 Tagapõhi: GATT/WTOs toimunud kaubanduse ja investeeringute alased arutelud 277 Välismaised otseinvesteeringud: nende tähtsus ja mõju, kehtivad lepingud ja WTO sätted 278 Välismaiste otseinvesteeringute kasvav tähtsus 278 Arengumaadesse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute päritolu ja suund 279 Päritolu 279 Suund 279 Välismaiste otseinvesteeringute tüübid 279 Välismaiste otseinvesteeringute soodne mõju saajariikidele: tehnoloogia siirdamine 279 Välismaised otseinvesteeringud ja konkurentsivastane tegevus 280 Välismaised otseinvesteeringud ja välismaised portfelliinvesteeringud aktsiatesse 280 Riiklikud meetmed investeerimise soodustamiseks 281 Regulatsioonide lõdvendamine 281 Investeerimisstiimulite andmine 282 Tegevusnõuete kehtestamine 282 Kahepoolsed, piirkondlikud ja mitmepoolsed investeerimislepingud 282 Kahepoolsed investeerimislepingud 282 Investeerimisküsimusi käsitlevad piirkondlikud kokkulepped 283 Mitmepoolne leping investeerimise kohta 283 WTO sätted 284 SCM-leping 284 TRIMs-leping 285 GATS 285 TRIPS-leping 285 WTO töögrupi aruteludel tõstatatud peamiste teemade ja küsimuste kirjeldus 286 Peamised tõstatatud teemad 286 Kaubanduse ja investeeringute vaheliste seoste toime arengule ja majanduskasvule 286 Kaubanduse ja investeeringute vahelised majanduslikud seosed 287 Kaubanduse ja investeeringute vastastikuse sõltuvuse määr 287 Investeerimispoliitika ja -meetmete mõju kaubandusele 287 Ülevaate ja analüüsi koostamine kehtivate kahepoolsete, piirkondlike ja rahvusvaheliste lepingute kohta 289 Küsimused, mis on olulised investeeringuid käsitlevate mitmepoolsete reeglite kogumiku kehtestamise alase võimaliku WTO algatuse eeliste hindamiseks 290 Võimalikud mitmepoolsed investeerimisreeglid 290 Investeeringu mõiste 291 Võimalike mitmepoolsete investeeringuid käsitlevate reeglite mõju arengule 291

19 xix 23. PEATÜKK Kaubandus ja konkurentsipoliitika 292 Konkurentsipoliitika küsimused rahvusvahelises kaubanduses 292 Konkurentsipoliitika määratlus 292 Kaubanduse ja konkurentsi teema WTO tööprogrammi lisamise põhjused 292 Konkurentsivastaste äritavade vormid 293 Horisontaalsed piirangud 293 Impordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 293 Ekspordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 294 Rahvusvahelised kartellid 294 Vertikaalsete turupiirangute kokkulepped 294 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 295 Ühinemised 295 Konkurentsiseaduse põhiosad 296 Ülevaade peamiste WTO töögrupis arutlusel olevate küsimuste kohta 296 Peamised arutlusel olevad küsimused 296 Kaubanduse ja konkurentsipoliitika seos arengu ja majanduskasvuga 297 Ettevõtete ja nende liitude konkurentsivastase tegevuse mõju rahvusvahelisele kaubandusele 298 Tegevused, mis mõjutavad importkaupade turulepääsu 298 Tegevused, mis mõjutavad rahvusvahelisi turge, kus mõju eri riikidele on üldjoontes samasugune 299 Tegevused, mille mõju riikide siseriiklikele turgudele on erinev 299 Kaubandust mõjutavat konkurentsivastast tegevust hõlbustavad tegurid 299 Riigimonopolid ja eeskirjad 300 Riigimonopolid ja ainuõigused 300 Riikliku reguleerimise põhimõtted 300 Investeerimis- ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 300 Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 301 Kaubanduspoliitika mõju konkurentsile 301 Konkurentsipoliitika küsimusi käsitlevad kahepoolsed, piirkondlikud ja rahvusvahelised kokkulepped 303 Küsimused, mis on seotud konkurentsialaste järelevalve asutuste vahel koostöö arendamisega rahvusvahelisel tasandil 303 Töögrupi edasise töö kesksed teemad PEATÜKK Riigihangete teostamise läbipaistvus 306 Riigihankeleping 306 Reguleerimisala ja kohustused 306 Põhjused, miks lepinguga ühinemine arengumaadele vastumeelt on 307 Riigihangete läbipaistvuse töögrupp 307 Riigihangete läbipaistvuse alase seaduse võimalikud osad 308 Enne lepingu sõlmimist läbipaistvust tagada aitavad osad 308 Reguleerimis- ja kohaldamisala 308 Üksuste hõlmatus 308 Kaupade hõlmatus 308 Lubatud piirmäärad 308 Tehingute hõlmatus 308 Hankemeetodid 308 Otsused hankijate kvalifitseerimise kohta 309 Õigusaktide ja protseduuride avaldamine 309 Pakkumise kutse väljakuulutamine 309 Teave korraldatavate hangete kohta 309 Tähtajad 310

20 xx Pärast lepingu sõlmimist läbipaistvust tagada aitavad osad 310 Hankelepingute läbipaistvus 310 Võitjaks mitteosutunud pakkujatele saadetav järelteave 310 Siseriikliku läbivaatuse kord 310 WTO vaidluste lahendamise protseduuride rakendamine 311 Tehniline koostöö ning eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 311 Jätkuv töö PEATÜKK Kaubanduse lihtsustamine 313 Teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus 313 WTO regulatsioon kaubanduse lihtsustamiseks 313 Kaubanduse lihtsustamise määratlemine 313 WTO lepingud: kaubanduse lihtsustamise alased sätted 315 Ettepanekud, mille kohaselt nõutakse WTO osalemist kaubanduse lihtsustamises 316 Ettepanekute esitamise põhjused 316 Reeglite täitmise tagamise parandamine 316 Poliitilise valmisoleku parandamine reeglitest kinnipidamiseks 317 Vajadus elektroonilise andmeedastuse rahvusvaheliste standardite vastuvõtmise järele 317 Arutlusalused teemad PEATÜKK Elektrooniline kaubandus 320 Mis on elektrooniline kaubandus? 320 Elektroonilise kaubanduse eelised 320 Internetipõhine rahvusvaheline kaubandus 321 Internetikaubandus ja arengumaad 321 Probleemid ja küsimused 322 Elektroonilise kaubanduse mõju riiklikele tuludele 322 Intellektuaalomandi õiguste kaitse 322 Muud õigusküsimused 323 WTO tööprogramm 324 Tollimaksud elektroonilisel teel toimuvatele tehingutele 324 Kokkuvõtteks 324 Indeks Boksid 1. Peamised Uruguay voorus vastuvõetud õigusaktid Kokkuvõte piiril rakenduvatest GATTi reeglitest 9 3. WTO eesmärgid Erihääletusnõuded Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe WTO ministrite konverentside otsuste alusel WTO tööprogrammi lisatud uued valdkonnad 41

21 xxi 7. Kahe WTO vaidluste lahendamise protseduuride abil lahendatud küsimuse sisuliste ja õiguslike aspektide kokkuvõte Tariifide sidumine Piirkondlikud kaubandusrühmitised: viimased arengusuunad Tolliväärtuse määramine: kauba hinna lubatav korrigeerimine Juhtumid, mille korral toll võib importija deklareeritud tehinguväärtuse tagasi lükata: Reeglid kaupade identsuse või sarnasuse hindamiseks Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigid/piirkonnad Eelinspekteerimist kasutavate riikide peamised kohustused Hinnakontroll Näitlik nimekiri importtoodetest, mille kohta kehtivad tehnilised ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirjad Tootestandardite ning protsesside ja tootmisviiside standardite erinevused Juhised tegemaks kindlaks, kas tehnilised eeskirjad loovad rahvusvahelisele kaubandusele tarbetuid tõkkeid Mõned näited tehniliste eeskirjade ja sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete erinevusest Juhised riskide hindamiseks ja sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajaliku taseme määramiseks Näiteid WTO mehhanismi abil lahendatud vaidlustest Keelustatud ekspordisubsiidiumide selgitusloend Arengumaadele võimaldatud paindlikkus subsiidiumide kasutamisel Teise riigi huvide tõsise kahjustamise kindlaksmääramise kriteeriumid Importivatele riikidele SCM-lepingu kohaselt võimaldatud õiguskaitsevahendid Tegurid, mida tuleb arvesse võtta omamaisele tootmisharule tekitatud olulise kahju kindlaksmääramisel Dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamiseks esitatavates taotlustes esitamisele kuuluv teave Juhised arvestusliku väärtuste arvutamiseks WTO liikmete poolt 1999./2000. aastal rakendatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed Üleminekuaja põhimõtted Kaubandusalaste investeerimismeetmete selgitusloend Ameerika Ühendriigid tooterühmad, mille suhtes kehtivad eraldi päritolureeglid: Dumpinguvastased tollimaksud tekstiil- ja rõivatoodetele Põllumajandustooted: jooksva ja minimaalse turulepääsu tagamise kohustused Ekspordisubsiidiumid, mille suhtes kehtivad vähendamiskohustused Selgitav loend tootjatele antavatest rohelise kasti subsiidiumidest, mis on vabastatud vähendamiskohustustest MFA-järgsete tekstiiltoodete piirangute kaotamise mõju GATSi raamteksti muud sätted GATS: enamsoodustusrežiimi erandid Tingimuste liigid, mida riigid võivad kehtestada turulepääsu kohustuste võtmisel Rahvusvahelise teenustekaubanduse osutamisviiside puhul võimalike kohustuste laad Horisontaalsete ja sektoraalsete kohustuste loendi formaat ja näidis Arengumaade poolt horisontaalsetes kohustustes kaubandusliku kohaloleku rajamise võimaldamiseks kehtestatud piirangute laad Riigihangete pakkumiste reeglid Valitsusasutuste poolt ostetavad kaubad, mida saaksid tarnida arengumaade ettevõtted Võltsitud ja piraatkaupadega kauplemine 243

22 xxii 47. Intellektuaalomandi õigused: õiguskaitsevahendid, nende objekt, kohaldamise valdkonnad ning nendega seotud WIPO ja muud rahvusvahelised kokkulepped Uute taimesortide kaitse konventsioon TRIPS-lepingu patentide sundlitsentsimiseks määratud tingimused Autoriõigusealased sätted TRIPS-lepingus Muud intellektuaalomandi õigused Intellektuaalomandi õiguste kaitse minimaalne kestus Intellektuaalomandi õiguste täitmise tähtsus litsentsi alusel tootmise puhul: hoiatav juhtum Näited keskkonnakaitselistel põhjustel kehtestatud pakendamisnõuete kohta Näidisloend ökoetiketistamise süsteemide kohta Keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks kogutavad maksud Kehtivad mitmepoolsed lepingud välisinvesteeringute kohta Piirkondlikud kokkulepped: sätted konkurentsiseaduse täitmise tagamise alase koostöö ja dumpinguvastaste juhtumite käsitlemise kohta Arengumaadele abi andmise võimalikud vormid riigihangete läbipaistvuse lepingu alusel Kaubanduse lihtsustamise küsimustega tegelevad organisatsioonid WTO lepingute sätted kaubanduse lihtsustamiseks Elektroonilise kaubanduse põhivahendid 321

23 Märkus Teatmikus on kasutatud järgmisi lühendeid. Lühend Ingliskeelne originaalvaste Tõlge ADP-leping Agreement on Anti-dumping Practices dumpinguvastase tegevuse leping AKV riigid African, Caribbean and Pacific states (ACP) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid ASEAN Association of South-East Asian Nations Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon ATC Agreement on Textiles and Clothing tekstiil- ja rõivatoodete leping CTE Committee on Trade and Environment kaubanduse ja keskkonnakomitee EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EÜ European Communities (EC) Euroopa Ühendused FAO Food and Agriculture Organization of the United ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon Nations GATS General Agreement on Trade in Services teenustekaubanduse üldleping GATT General Agreement on Tariffs and Trade üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe GSP Generalized System of Preferences üldine soodustuste süsteem HS Harmonized (Commodity Description and Coding) System kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem ICC International Chamber of Commerce Rahvusvaheline Kaubanduskoda IEC International Electrotechnical Commission Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon IFIA International Federation of Inspection Agencies Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit ILP-leping Agreement on Import Licensing Procedures Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta IMF International Monetary Fund Rahvusvaheline Valuutafond ISO International Organization of Standardization Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ITA Information Technology Agreement infotehnoloogialeping ITC International Trade Centre UNCTAD/WTO UNCTAD/WTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ITU International Telecommunication Union Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit MERCOSUR Southern Common Market Lõuna ühisturg MFA Multi-Fibre Arrangement rahvusvaheline tekstiilikaubanduse kokkulepe NAFTA North American Free Trade Agreement Põhja-Ameerika vabakaubandusleping OECD Organization for Economic Co-operation and Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Development PSI-leping Agreement on Preshipment Inspection eksportkauba eelinspekteerimise leping RKT Gross national product (GNP) rahvamajanduse kogutoodang SCM-leping Agreement on Subsidies and Countervailing Measures subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping SPS-leping Agreement on Sanitary and Phytosanitary Measures sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping TBT-leping (Agreement on) Technical Barriers to Trade leping tehniliste kaubandustõkete kohta TMB Textiles Monitoring Body tekstiiliseireorgan

24 xxiv TPRM Trade Policy Review Mechanism kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism TRIMs-leping Agreement on Trade-Related Investment Measures kaubandusalaste investeerimismeetmete leping TRIPS-leping (Agreement on) Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping UN/ECE United Nations Economic Commission for Europe ÜRO Euroopa Majanduskomisjon UNCITRAL United Nations Commission on International Trade Law ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon UNCTAD United Nations Conference on Trade and Development ÜRO kaubandus- ja arengukonverents UNDPU United Nations Development Programme ÜRO Arenguprogramm WCO World Customs Organization Maailma Tolliorganisatsioon VER Voluntary export restraint vabatahtlik ekspordipiirang WIPO World Intellectual Property Organization Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon VKEd Small and medium-sized enterprises (SMEs) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted WPPS Working Party on Professional Services professionaalsete teenuste toimkond WTO World Trade Organization Maailma Kaubandusorganisatsioon

25 Sissejuhatus Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) loodi 1. jaanuaril 1995 Uruguay vooru kaubandusläbirääkimiste tulemusena. Organisatsiooni ülesanne on valvata mitmepoolse kaubandussüsteemi üle, mis on järk-järgult välja kujunenud viimase 50 aasta jooksul. WTO on ka foorum läbirääkimiste jätkamiseks kaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimiseks tõkete eemaldamise kaudu ning uute kaubandusega seotud valdkondade reeglite väljatöötamiseks. WTO lepingutega seondub ühine vaidluste lahendamise mehhanism, mille kaudu organisatsiooni liikmed kehtestavad oma õigusi ning lahendavad lepingute täitmisel tekkivaid erimeelsusi. WTO asutamisega loodud parandatud ja tugevdatud reeglipõhine süsteem on kavandatud soodustama rahvusvahelise kaubanduse laienemist. Selle peaeesmärk on tagada ekspordiettevõtete kaupadele ja teenustele liberaalne, kindel ja prognoositav pääs välisturgudele. Süsteem aitab tagada, et ettevõtted saavad oma tooteid rahvusvaheliselt turustada võrdsetel konkurentsitingimustel ja ootamatult kehtestatud piirangutest tingitud häireteta. Reeglid annavad tööstustele ja äriettevõtetele teatavaid õigusi nende koduriikide valitsuste suhtes ning tagavad mõnel juhul eksportijatele õiguse kaitsta oma huvisid eksporditurgudel nende sealset äritegevust mõjutavate meetmete rakendamise vastu. Peaaegu kõik riigid olgu siis arenenud riigid, arengumaad, vähimarenenud või siirdemajandusega riigid järgivad praegu turule orienteeritud poliitikat, avades oma majandust rahvusvahelisele konkurentsile. Mõnes arenguriigis sõltuvad tänapäeval peaaegu kõik tööstusharud suured ja väikesed kas importija või eksportijana väliskaubandusest. Seetõttu on nende (nagu ka arenenud riikide vastavate tööstuste) jaoks ülitähtis hoolitseda selle eest, et WTO õigusaktides sätestatud ühtseid reegleid kohaldaksid kõik riigid. Tööstuste ja äriettevõtete võime sellest reeglipõhisest süsteemist tänapäeva kiiresti globaliseeruvas maailmas võimalikult suurt kasu saada sõltub WTO üksikasjalike reeglite tundmisest ja mõistmisest. See reeglistik on mahukas ja keerukas õigusaktide tekstid ületavad mahult 400 lehekülge, millele lisandub üle lehekülje riikide loendeid, milles on sätestatud WTO liikmesriikide poolt täitmiseks võetud konkreetsed liberaliseerimiskohustused. Äritegelastel, kellele see süsteem ei ole tuttav, on tavaliselt selles kasutatavat juriidilist keelt raske mõista. Teatmik Käesolev Maailma kaubandussüsteemi teatmik püüab heita valgust selle süsteemi olemusele. Teatmik algab ülevaatega, mis annab lugejale üldise ettekujutuse WTO õigussüsteemist ja kasust, mida ärimaailm võib saada seda süsteemi paremini tundes ja mõistes.

26 2 Sissejuhatus Ülevaade peaks olema kasulik neile, kes soovivad saada süsteemist üldist ettekujutust, kuid kellel ei ole vaja selle reegleid üksikasjalikult mõista. Neil, kelle jaoks on oluline tunda süsteemi põhjalikult, peaks ülevaade lihtsustama järgnevate üksikasjalike selgituste paremat mõistmist. Teatmik on jagatud kuueks põhiosaks: esimeses osas selgitatakse WTO rolli läbirääkimiste foorumina ja organisatsioonina, mis tegeleb riikidevaheliste kaubandusalaste ebakõlade ja vaidluste lahendamisega; teises osas, mis koosneb 15 peatükist, tutvustatakse kaubavahetuse suhtes kehtivaid reegleid, mis sisalduvad aasta GATTis ja selle siduslepingutes. Selles osas kirjeldatakse ka kaubavahetuse liberaliseerimist käsitlevatel läbirääkimistel saavutatud tulemusi; kolmandas osas vaadeldakse teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) reeglite põhijooni ja kohustusi, mida riigid on võtnud selle kaubandusharu liberaliseerimiseks; neljandas osas selgitatakse riigihangete ja riikliku kaubanduse suhtes kehtivaid reegleid; viiendas osas tutvustatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) sätteid; kuuendas osas on vaatluse all uued valdkonnad, mida analüüsitakse, et teha kindlaks, kas nende valdkondade kaubanduslike aspektidega seonduvate uute reeglite alased läbirääkimised WTO raames oleksid vajalikud. Enamik esimese kuni viienda osa 20 peatükist algab lühikokkuvõttega põhireeglitest ja nendega seonduvatest teemadest. Sellele järgneb vastavas valdkonnas kehtivate reeglite üksikasjalikum kirjeldus. Lihtsustamaks viitamist WTO õigusaktide sätetele, on vastavate artiklite numbrid esitatud lehekülje veerisel. Enamik peatükke lõpeb analüüsiga käsitletud teemade mõju kohta äritegevusele. Kuuenda osa peatükid kirjeldavad kuue uue valdkonna ümber toimuvatel aruteludel väljendatavaid erinevaid seisukohti. Viited ja uusim teave WTO koduleht Internetis ( annab pidevalt ajakohastatavat teavet maailma kaubandussüsteemi reeglite, nende täitmisel esilekerkivate probleemide ja küsimuste ning WTO töö arengu kohta. Äriettevõtted saavad sellelt lehelt teavet WTO õigusaktide, teabekeskuste, eri riikide võetud liberaliseerimiskohustuste ja WTOs toimuva kohta. Eespool toodud WTO õigusliku raamistiku alase teabe täiendamiseks on ITC loonud oma kodulehel Internetis ( eraldi lehekülje, mis käsitleb maailma kaubandussüsteemi mõju äritegevusele. See lehekülg sisaldab teavet ITC tegevuse kohta programmi World Net raames ning sellelt leiab ka valiku kaubandussüsteemi äriküsimustega seotud teabe- ja õppematerjale.

27 Ülevaade Käesolevas ülevaates tutvustatakse lugejale WTO süsteemi reegleid, kirjeldatakse lühidalt kaubanduse liberaliseerimisel saavutatud edu ning viidatakse uutele kaubandusega seonduvatele valdkondadele, mida WTO analüüsib selleks, et teha kindlaks, kas nendes valdkondades on WTO reeglite väljatöötamine soovitatav. Ülevaade on jagatud viieks alajaotuseks. Esimeses alajaotuses jälgitakse põgusalt mitmepoolse kaubandussüsteemi arengut alates GATTi vastuvõtmisest aastal kuni WTO loomiseni aastal ning kirjeldatakse selle tähtsust tänapäeva kiirelt globaliseeruvas majanduses. Teises alajaotuses antakse ülevaade põhimõtetest ja reeglitest, mis sisalduvad nüüdseks WTO süsteemi moodustavates õigusaktides. Kolmandas alajaotuses kirjeldatakse lühidalt eri riikide poolt Uruguay voorus või pärast seda toimunud läbirääkimistel võetud kohustusi kaubanduse liberaliseerimiseks. Neljas alajaotus keskendub aastatel tehtud tööle, hõlmates ka kahel esimesel WTO ministrite konverentsil tehtud otsuseid uute valdkondade lisamise kohta WTO tööplaani nende täiendavaks uurimiseks ning samuti ettepanekuid laia teemaderingiga kõikehõlmava läbirääkimiste vooru võimaliku algatamise kohta. Viiendas alajaotuses selgitatakse WTO süsteemi mõju äritegevusele. Selles rõhutatakse, et valitsused pidasid läbirääkimisi õigusaktide üle ja välisturgudele pääsu parandamiseks eelkõige oma riikide tööstuste, äriettevõtete ja kaubandusringkondade huvides. Loodud uute võimaluste ärakasutamine sõltub nüüd eelkõige äri- ja kaubandusringkondadest endist. Abistamaks neid uute võimaluste muutmisel reaalseteks tellimusteks ning kaubanduse arendamisel üldisemalt, tagab õigussüsteem neile kindla turulepääsu ning loob nende kasuks teatavad õigused. Kuid sellegipoolest sõltub äri- ja kaubandusringkondade võime süsteemi pakutavaid eeliseid parimal viisil ära kasutada suurel määral selle reeglite tundmisest ja mõistmisest. Eri õigusaktidega tööstusele ja kaubandusringkondadele antud soodustuste ja õiguste näitlik loetelu on esitatud käesoleva ülevaate I lisas. Analüütiline kokkuvõte eri lepingute sätetest arengumaade ja vähimarenenud maade eri- ja diferentseeritud rež iimi kohta on esitatud II lisas. WTO süsteem ja arenev maailmamajandus Arenev mitmepoolne kaubandussüsteem Mitmepoolset kaubandussüsteemi võib üldistavalt määratleda kui rahvusvahelist reeglistikku, mille järgimist nõutakse riikidelt omavahelistes kaubandussuhetes. Nende reeglite peaeesmärk on õhutada riike avatud ja liberaalse kaubanduspoliitika järgimisele. Reeglistikku arendatakse pidevalt edasi. Olemasolevaid reegleid selgitatakse ja täiustatakse, et nad vastaksid maailmakaubanduse muutuvatele tingimustele, samas lisatakse pidevalt uusi valdkondi käsitlevaid reegleid esilekerkivate probleemide ja küsimuste lahendamiseks.

28 4 Ülevaade GATTi vastuvõtmine Esimese suurema sammu rahvusvahelisi kaubandussuhteid reguleerivate reeglite vastuvõtmiseks tegid riigid kohe pärast Teist maailmasõda. Selle tulemusel võeti aastal vastu üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade GATT). GATTi reeglid kehtivad rahvusvahelise kaubavahetuse suhtes. Selle teksti on aastate jooksul lisatud uusi sätteid, mis käsitlevad eelkõige arengumaade kaubandusprobleeme. Peale selle on vastu võetud hulk GATTi siduslepinguid, millega täpsustatakse mõningaid GATTi põhisätteid. Kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor GATTi ja selle siduslepingute sätted vaadati täiendavalt läbi ning ajakohastati vastavalt maailma kaubanduses toimunud muudatustele kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus, mis toimus aastatel GATT koos aastate jooksul selle alusel tehtud otsuste ning Uruguay voorus välja töötatud käsituslepetega on saanud tuntuks aasta GATTina. Valdkondade nagu põllumajandus, tekstiilitööstus, subsiidiumid, dumpinguvastased meetmed, kaitsemeetmed jms kohta on vastu võetud eraldi lepingud; koos aasta GATTiga kuuluvad need mitmepoolsete kaubavahetuslepingute (Multilateral Agreements on Trade in Goods) hulka. Uruguay vooru tulemusena võeti vastu ka uus reeglistik, mis hõlmab teenustekaubandust ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspekte. Uruguay vooru saavutuseks tuleb lugeda ka WTO asutamine. GATT, mille egiidi all WTO asutamisläbirääkimised käivitati, on lakanud olemast iseseisev organisatsioon ning on muudetud WTOks. WTO süsteem Uruguay voorust väljakasvanud WTO süsteem koosneb hetkel järgmistest põhilepingutest: mitmepoolsed kaubavahetuslepingud, sealhulgas üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud; teenustekaubanduse üldleping (GATS); intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping). Boksis 1 on loetletud õigusaktid, mis moodustavad hetkel WTO süsteemi. WTO vastutab lepingute täitmise kontrollimise eest. Organisatsioon toimib riikide kaubavahetuse ja teenustekaubanduse edasise liberaliseerimise alaste läbirääkimiste foorumina. WTO süsteem annab ka mehhanismi liikmesriikide vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks. Iga liikmesriik, kes leiab, et tema kaubandust kahjustab teise riigi suutmatus kehtivaid reegleid täita, võib juhul, kui ta ei saavuta rahuldavat tulemust kahepoolsetel konsultatsioonidel, anda asja lahendamiseks WTO-le. Otsused kõigis organisatsiooni pädevusse jäävates tähtsates küsimustes tehakse liikmesriikide ministrite konverentsil. Konverents toimub vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.