Järelevalve. korraldusest. õppeasutustes

Transcription

1 Järelevalve korraldusest õppeasutustes 2011 I osa Tartu 2011

2 Käesolev kogumik annab lühiülevaate riikliku ja teenistusliku järelevalve ning õppeasutuste nõustamise korraldusest õppeasutustes 2011/2012. õppeaastal. Kogumikus on avaldatud haridus- ja teadusministri määrus nr 12 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2011/2012. õppeaastal koos seletuskirjaga. Kuna aastal muudeti kaks korda nõustamise määrust, siis on esitatud ka haridus- ja teadusministri määrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes koos selgitustega. Riikliku ja teenistusliku järelevalve läbiviimisest saab pikemalt lugeda a kogumikust Järelevalve korraldusest õppeasutustes (I osa), mis asub Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel Praktilisi nõuandeid teenistusliku järelevalve läbiviimiseks leiab ka a kogumikust Järelevalve korraldusest õppeasutustes, mis asub Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel Koostas ja toimetas Hille Voolaid Koostamisele aitasid kaasa Regina Eimre, Kristin Hollo, Indrek Kilk, Jaako Lindmäe, Merike Olt ISBN Tartu, Munga 18, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakond, 2011

3 Sisukord 1. Järelevalve korraldusest õppeasutustes... 7 Riiklik järelevalve... 7 Temaatiline riiklik järelevalve... 7 Järelevalve üksikküsimustes... 8 Teenistuslik järelevalve... 9 Teenistuslik järelevalve riigiõppeasutustes... 9 Teenistuslik järelevalve munitsipaalõppeasutustes Haridus- ja teadusministri määrus nr 12 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2011/2012. õppeaastal ja seletuskiri Haridus- ja teadusministri määrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes ja selgitusi Lisa. Näidis 1. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve läbiviimise kohta Näidis 2. Vallavalitsuse korraldus teenistusliku järelevalve õiendi kinnitamise kohta.. 85 Teemaga seotud kirjandust... 87

4 1. Järelevalve korraldusest õppeasutustes Hille Voolaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Õppeasutuste tegevuse üle saab teostada riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet. Erisused: 1) Riiklikku järelevalvet teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel õppeasutuse asukohajärgne maavanem. Teenistuslikku järelevalvet teostab õppeasutuse pidaja (omanik). 2) Riikliku järelevalve läbiviimisel kontrollitakse õppe- ja kasvatustegevuse vastavust õigusaktidele. Teenistusliku järelevalve läbiviimisel kontrollitakse õppeasutuse juhtimise ja tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. Riiklik järelevalve Riiklik järelevalve (ingl government supervision) on riigiasutuste (ametid ja inspektsioonid) tehtavad järelevalvetoimingud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle (Riigikontroll: Auditisõnaraamat). Riiklikku järelevalvet õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel õppeasutuse asukohajärgne maavanem. Riiklikku järelevalvet viiakse läbi a) seaduse alusel järelevalve üksikküsimustes, üldjuhul viib läbi Haridus- ja Teadusministeerium, ministri ülesandel võib läbi viia ka maavanem; b) määruse alusel (volitusnorm määruse kehtestamiseks tuleb seadusest) temaatiline järelevalve, viib läbi maavanem haridus- ja teadusministri ülesandel. Haridus- ja Teadusministeerium temaatilist järelevalvet läbi ei vii. Temaatiline riiklik järelevalve Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 12 "Õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2011/2012. õppeaastal" Temaatilise järelevalve raames kogutakse teavet ja kontrollitakse õppeasutuse tegevust kindlas valdkonnas lähtudes prioriteetidest. Haridus- ja teadusminister kehtestab riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu. Temaatilist riiklikku järelevalvet teostatakse 2011/2012. õppeaastal järgmistel teemadel: 1) alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine; 7

5 2) üldharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine; 3) kutseharidus: praktikakorraldus, erivajadustega õpilaste toetamine ning täiskasvanute koolituse korraldamine. Õppeasutuste valimi, kus järelevalvet läbi viiakse, määrab haridus- ja teadusminister. Valim koostatakse põhimõttel, et oleks arvestatud regionaalsuse printsiipi, õpilaste (laste) ja õppeasutuste arvu piirkonnas. Samuti arvestatakse õppekeelt, omandivormi, viimase järelevalve toimumise aega jm. Valimis on vähemalt 10% õppeasutuste arvust. Igal õppeaastal on valimis ca õppeasutust. Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni kaheksa tööpäeva ning järelevalve läbiviimise konkreetsest ajast teavitab maavanem õppeasutust ja tema pidajat ning HTMi 15. septembriks. Järelevalve üksikküsimustes Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, Erakooliseadus, Kutseõppeasutuse seadus ning Koolieelse lasteasutuse seadus Kui õppeasutuses soovitakse viia läbi järelevalvet üksikküsimuse raames väljaspool temaatilist järelevalvet, otsustab järelevalve läbiviimise vajaduse haridus- ja teadusminister, määratledes järelevalvet läbiviiva organi: Haridus- ja Teadusministeerium või maavanem. Maavanemale esitatud avalduse puhul tuleb taotlus järelevalve läbiviimiseks edastada haridus- ja teadusministrile, kes otsustab, kas järelevalve läbiviimine on otstarbekas ning määrab järelevalve läbiviija, kas Haridus- ja Teadusministeeriumi ametniku või teeb selle ülesandeks maavanemale. Ministeeriumisse esitatud avalduste puhul lähtutakse samadest põhimõtetest kõigepealt selgitatakse välja, kas probleemi lahendamine nõuab järelevalvetoimingute läbiviimist ning kui nõuab, siis otsustatakse, kas järelevalve viivad läbi ministeeriumi ametnikud või maavanem. Teenistusliku järelevalve valdkonda (eelkõige juhtimine ja majandustegevus) kuuluvate juhtumite puhul edastatakse ettepanek teenistusliku järelevalve läbiviimiseks munitsipaal- või riigiõppeasutuse pidajale. Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud viivad üksikküsimustes läbi ca 10 järelevalvet aastas, põhiliselt eraõppeasutustes, et kontrollida õppeasutuse tegevuse vastavust koolitusloa taotlemisel esitatud dokumentidele. Võrreldes varasemaga on uus see, et aasta 1. septembrist väljastatakse koolieelsele lasteasutusele, põhikoolile ja gümnaasiumile tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni 5 aastat ning tähtajalise koolitusloa kehtivuse ajal viiakse läbi riiklik järelevalve 8

6 õppe- ja kasvatustegevuse üle ( Erakooliseadus, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ). Järelevalve viivad läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud või maavanem. Üksikküsimuste raames võidakse viia läbi ka õppeasutuse terviklikku (kompleksset) järelevalvet. Järelevalve läbiviimise otsustab haridus- ja teadusminister, määratledes ka kontrollitavad valdkonnad. Vajadus tervikliku järelevalve läbiviimiseks peab olema põhjendatud. Terviklikku järelevalvet on otstarbekas viia läbi juhtumitel, kus õppeasutuse tegevuses on täheldatud olulisi probleeme. Kuna rakendunud seadusemuudatustest tulenevalt on riikliku järelevalve läbiviija ülesandeks kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel, siis saab ka kompleksse järelevalve läbiviimisel kontrollida vaid õppe- ja kasvatustegevust. Teenistuslik järelevalve Teenistuslik järelevalve (ingl supervisory control) on järelevalve, mida kõrgemalseisev asutus/ametnik teostab valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks (Riigikontroll: Auditisõnaraamat). Teenistuslik järelevalve põhineb subordinatsiooni- ehk alluvussuhetel. Seda liiki järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Kui riiklikku järelevalvet teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud või maavanem, siis teenistuslikku järelevalvet teostab õppeasutuse pidaja. Haridus- ja Teadusministeerium on 29 üldhariduskooli ja 30 riigikutseõppeasutuse pidajaks, munitsipaalõppeasutuste pidajaks on vald või linn (kohalik omavalitsus). Teenistuslik järelevalve riigiõppeasutustes Teenistuslikku järelevalvet viib Haridus- ja Teadusministeerium oma hallatavate õppeasutuste üle lähtudes Vabariigi Valitsuse seadusest. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavaid üldhariduskoole on seisuga 29: Ahtme Kool, Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Helme Sanatoorne Internaatkool, Kaagvere Erikool, Kaelase Kool, Kallemäe Kool, Kammeri Kool, Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, Kiigemetsa Kool, Kosejõe Kool, Kõpu Internaatkool, Lahmuse Internaatkool, Narva Vanalinna Riigikool, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Porkuni Kool, Päinurme Internaatkool, Raikküla Kool, Tapa Erikool, Tartu Emajõe Kool, Tartu Hiie Kool, Tallinna K Pätsi Vabaõhukool, Tallinna Muusikakeskkool, Urvaste Kool, Vaeküla Kool, Valga Jaanikese Kool, Vastseliina Internaatkool, Vidruka Kool, Ämmuste Kool. Viljandi Gümnaasium alustab õppetööd Lisaks eelnevale on HTMi hallata seisuga 30 riigikutseõppeasutust: G Otsa nim Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Teenindus- 9

7 kool, Tallinna Transpordikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Sillamäe Kutsekool, Luua Metsanduskool, Põltsamaa Ametikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Kuressaare Ametikool, H Elleri nim Tartu Muusikakool, Tartu Kunstikool, Valgamaa Kutseõppekeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Vana-Antsla Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Kutseharidust on võimalik omandada ka teiste ministeeriumide, nt Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi õppeasutustes (Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool, Politseija piirivalvekolledži Paikuse kool, Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool Võrus Meegomäel). Nimetatud õppeasutustes viib teenistuslikku järelevalvet läbi vastav ministeerium (SM, KM). Haridus- ja Teadusministeerium viib teenistuslikku järelevalvet riigiõppeasutustes läbi haridus- ja teadusministri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse seaduse 93 lõigete 1 ja 4 alusel korraldatakse teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks alluvuse korras vastavalt nimetatud seadusele ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldatavatele määrustele ja muudele õigusaktidele. Teenistusliku järelevalve teostajal on järgmised õigused: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks ( Vabariigi Valitsuse seadus 93 lõige 2). Selline järelevalve õigus ei laiene: 1) riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele; 2) seaduses ettenähtud juhtudel täidesaatva riigivõimu asutuse ja ametiisiku akti või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti kohtueelsele lahendamisele; 3) aktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimisele, kui nende aktide ja toimingute seaduslikkust kinnitab jõustunud kohtuotsus ( Vabariigi Valitsuse seadus 93 lõige 6). Järelevalve teostaja võib täidesaatva riigivõimu asutusest välja nõuda õigusakte ja muid dokumente, võtta ametiisikutelt seletusi ja arvamusi, kusjuures need tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul või järelevalvetöötaja poolt määratud pikema tähtaja jooksul ( Vabariigi Valitsuse seadus 93 lõige 5). 10

8 Teenistusliku järelevalve teostaja võib järelevalve korras akti täitmise või toimingu sooritamise peatada selle täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas ka akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. Peatamise korral võib järelevalve teostaja teha kohustusliku ettekirjutuse akti muutmiseks või toimingu puuduste kõrvaldamiseks või uue toimingu sooritamiseks. Selline peatamine on võimalik kuni seitsmeks päevaks ja peatamise ajaks peatub seaduse või muu õigusaktiga sätestatud toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. Seaduse 99 lõike 4 alusel nähakse ette üksikakti täitmise või toimingu sooritamise alusetu peatamisega tekitatud kahju hüvitamise põhimõtted: hüvitab peataja ehk teenistusliku järelevalve teostaja ja kahju hüvitamine peab olema sätestatud seaduses ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras ( Vabariigi Valitsuse seadus 99). Haldusakti või haldustoimingu võib tunnistada kehtetuks ebaotstarbekuse motiividel siis, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva või Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga, mille on heaks kiitnud Riigikogu, või põhjustab riigi vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve. Taoline akti või haldustoimingu kehtetuks tunnistamine ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud. Ebaotstarbekuse tõttu ei saa tunnistada kehtetuks akti või toimingut, mis on antud riigiteenistuse korraldamiseks, samuti neid akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ja muudest õigusaktidest ( Vabariigi Valitsuse seadus 100). Teenistuslik järelevalve munitsipaalõppeasutustes Valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet valla- või linnavalitsus ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 66¹ lõike 2 kohaselt on valitsusel õigus teenistusliku järelevalve teostamisel: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. Sama seaduse 66¹ lõike 3 kohaselt peavad teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused olema motiveeritud. Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 4). Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 5). 11

9 Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 6). Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 7). Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 8). Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle ( Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus 66¹ lõige 9). Järelevalve läbiviimisest saab pikemalt lugeda kogumikust "Järelevalve korraldusest õppeasutustes I", 2010, mis asub Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel aadressil Abimaterjal nii riikliku kui teenistusliku järelevalve läbiviijatele ja õppeasutustele. Haridus- ja Teadusministeeriumis korraldavad ja viivad vajadusel õppeasutustes läbi järelevalvet Regina Eimre, tel regina.eimre@hm.ee (koolieelsed lasteasutused, huvikoolid) Heidi Kiuru, tel heidi.kiuru@hm.ee (üldhariduskoolid) Ruth Opmann, tel ruth.opmann@hm.ee (kutseõppeasutused) Hille Voolaid, tel hille.voolaid@hm.ee (kõik õppeasutused, maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt läbiviidava järelevalve korraldamine, koordineerimine, nõustamine) 12

10 2. Haridus- ja teadusministri määrus nr 12 Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2011/2012. õppeaastal ja seletuskiri Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 84 lõike 2, Kutseõppeasutuse seaduse 34 lõike 2 ning Koolieelse lasteasutuse seaduse 28 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid ning temaatilise riikliku järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord 2011/2012. õppeaastal. 2. Järelevalve teostajad Temaatilist riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide (edaspidi üldhariduskoolid) ning kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab õppeasutuse asukohajärgne maavanem. 3. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteedid 2011/2012. õppeaastal on toodud lisas peatükk Järelevalve teostamine 4. Järelevalve aeg, teostajad, õppeasutuste valim ning järelevalve kestus õppeasutuses (1) Järelevalve aja ning seda teostavad ametnikud ja kaasatavad eksperdid määrab maavanem. (2) Järelevalve teostajate ning järelevalvesse kaasatud ekspertide kvalifikatsioon peab vastama haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele. (3) Õppeasutused, kus 2011/2012. õppeaastal järelevalvet teostatakse, on loetletud lisas 2. (4) Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni kaheksa tööpäeva. (5) Õppe- ja kasvatustegevust vaadeldakse järelevalve ajal õppeasutuse juhi või tema määratud isiku juuresolekul. 5. Õppeasutuse teavitamine järelevalvest Järelevalve ajast teavitab järelevalve teostaja õppeasutust, tema pidajat, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul ka õppeasutuse asukohajärgset kohalikku omavalitsust 15. septembriks a. 6. Järelevalve metoodika Järelevalves kasutatakse järgmisi meetodeid: 1) statistiliste ja finantsaruannete, õpitulemuste ning muu kogutud teabe analüüsimine, sh Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate andmete analüüsimine ja kontrollimine; 13

11 2) õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle analüüsimine; 3) vestlused õppeasutuse töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, lastevanemate, õpilaste (laste) ning õppeasutuse pidaja, riigi- ja eraõppeasutuste puhul ka õppeasutuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindajaga; 4) tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga, sh õppe- ja kasvatustegevustega. 3. peatükk Järelevalve tulemuste esitamine 7. Järelevalve tulemuste vormistamine (1) Järelevalve tulemused vormistatakse eraldi õiendiga iga õppeasutuse kohta. (2) Õiendis esitatavad andmed on toodud lisades 3 6. (3) Kõik õiendis kajastuvad andmed peavad olema õppeasutuses kontrollitud. 8. Õiendi projekti edastamine õppeasutusele (1) Maavanem edastab õppeasutusele õiendi projekti 15 tööpäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates. (2) Õppeasutus võib 3 tööpäeva jooksul teha ettepanekuid õiendi täpsustamiseks. 9. Õiendi allkirjastamine, kinnitamine ja edastamine (1) Õiendile kirjutavad alla kõik järelevalves osalenud ametnikud. (2) Õiendi kinnitab maavanem. (3) Maavanem edastab õiendi ametlikult kinnitatud ärakirja digiallkirjastatult või postiga õppeasutusele, õppeasutuse pidajale, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning riigija eraõppeasutuste puhul ka õppeasutuse asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele 60 kalendripäeva jooksul õppeasutuses järelevalve alustamise päevast arvates. 10. Koondkokkuvõte (1) Iga õppeaasta 20. juuniks esitab maavanem Haridus- ja Teadusministeeriumile digiallkirjastatult eraldi koondkokkuvõtted õppeasutuste kohta, kus on analüüsitud järelevalve tulemusi maakondade kaupa. (2) Koondkokkuvõttes esitatakse olukorra kirjeldus, analüüs ja koondtabelid lisades 3 5 toodud andmetest lähtudes. Koolieelsete lasteasutuste koondkokkuvõttes esitatavad andmed on toodud lisas 3, üldhariduskoolide kohta lisas 4 ning kutseõppeasutuste kohta lisas 5. Koondkokkuvõtet ei esitata, kui valimisse kuulub maakonnas ainult üks õppeasutus. 11. Ettekirjutuse täitmisest teavitamine Ettekirjutuse adressaat esitab õiendis ettenähtud tähtaja jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumile ning maavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuste täitmisest. 4. peatükk Rakendussäte 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril a. Määrus on kättesaadav veebilehel aadressil 14

12 Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Riikliku järelevalve prioriteedid 2011/2012. õppeaastal Temaatilist riiklikku järelevalvet teostatakse 2011/2012. õppeaastal järgmistel teemadel: 1) alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine; 2) üldharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine; 3) kutseharidus: praktikakorraldus, erivajadustega õpilaste toetamine ning täiskasvanute koolituse korraldamine. 15

13 Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Õppeasutused, kus teostatakse 2011/2012. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet Maavalitsus Koolieelne lasteasutus Üldhariduskool Kutseõppeasutus Harju Aruküla Waldorf-lasteaed Aruküla Vaba Waldorfkool Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss Eralasteaed Pääsupoeg Aruküla Põhikool Tallinna Erateeninduskool Kadrioru Lasteaed Kiili Lasteaed Kolde Lasteaed Kose-Uuemõisa Kool Minilasteaed Lõvimeri Riisipere Lasteaed Rummu Lasteaed Lepatriinu Tallinna Lasteaed Kullatera Tallinna Lastesõim Mõmmik Tallinna Lauliku Lasteaed Tallinna Liivalaia Lasteaed Tallinna Muinasjutu Lasteaed Tallinna Padriku Lasteaed Tallinna Raku Lasteaed Tallinna Unistuse Lasteaed Tallinna Virmalise Lasteaed Turba Lasteaed Vasalemma Lasteaed Veskitammi Lasteaed Harmi Põhikool Jakob Westholmi Gümnaasium Kose Gümnaasium Kose-Uuemõisa Kool Nissi Põhikool Tallinna 37. Keskkool Tallinna Kristiine Gümnaasium Tallinna Mahtra Gümnaasium Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna Ranniku Gümnaasium Tallinna Õismäe Gümnaasium Tallinna Ühisgümnaasium Hiiu Kärdla Lasteaed Emmaste Põhikool Ida-Viru Kohtla-Järve lasteaed Tuvike Narva Lasteaed Kakuke Narva Lasteaed Ojake Narva Lasteaed Potsataja Narva Lasteaed Punamütsike Narva Lasteaed Cipollino Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Narva Paju Kool Sinimäe Põhikool Toila Gümnaasium Narva Kutseõppekeskus Jõgeva Esku-Kamari Kool Esku-Kamari Kool Põltsamaa Ametikool Kuremaa Lasteaed-Algkool Kuremaa Lasteaed-Algkool Tabivere Gümnaasium 16

14 Järva Kabala Lasteaed Koeru Keskkool Roosna-Alliku valla lasteaed Türi Toimetulekukool Hellik Lääne Kõmsi Lasteaed-Algkool Kõmsi Lasteaed-Algkool Ridala Põhikool Ridala Põhikool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Lääne-Viru Haljala Lasteaed Tamsalu Gümnaasium Väike-Maarja Õppekeskus Lehtse Kool Veltsi Lasteaed-Algkool Lehtse Kool Veltsi Lasteaed-Algkool Uhtna Põhikool Põlva Krootuse Lasteaed Kanepi Gümnaasium Räpina Aianduskool Pärnu Ruusa Lasteaed Kilingi-Nõmme Lasteaed Krõll Saverna Põhikool Audru Keskkool Pärnu Männipargi Lasteaed Juurikaru Põhikool Tootsi Lasteaed-Põhikool Tori Lasteaed Vändra Lasteaed Tootsi Lasteaed-Põhikool Pärnu Raeküla Kool Pärnu Ülejõe Gümnaasium Rapla Kuusiku Lasteaed Tareke Rapla Vesiroosi Gümnaasium Saare Varbola Lasteaed-Algkool Rapla Lasteaed Päkapikk Lümanda Karu-Kati Lasteaed Salme Lasteaed Varbola Lasteaed-Algkool Lümanda Põhikool Ruhnu Põhikool Tartu Koosa Lasteaed-Algkool Kõrveküla Põhikool Nõo Lasteaed Krõll Tartu Herbert Masingu Kool Tartu Lasteaed Klaabu Tartu Lasteaed Lotte Tartu Lasteaed Nukitsamees Valguta Algkool-Lasteaed Tartu Lasteaed Sipsik Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu Kroonuaia Kool Valguta Algkool-Lasteaed Unipiha Algkool Valga Laatre Lasteaed Keeni Põhikool Ritsu Lasteaed-Algkool Ritsu Lasteaed-Algkool Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Viljandi Halliste Lasteaed Pääsuke Leie Põhikool Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Jaagu Lasteaed-Põhikool Jaagu Lasteaed-Põhikool Saarepeedi Kool Sürgavere Lasteaed- Põhikool Saarepeedi Kool Sürgavere Lasteaed-Põhikool Võru Lusti Lasteaed Võru Kesklinna Gümnaasium Meremäe Kool Meremäe Kool 17

15 Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Lasteasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine 1. Pedagoogide kvalifikatsioon (tabelid 1 4 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1. Juhtide kvalifikatsioon ja haridustase Õpetajate kvalifikatsioon Pedagoogide keeleoskuse tase vene õppekeelega lasteaiarühmades. 2. Õpetajate atesteerimine (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs) 2.1. Ametijärkude omistamine õpetajatele Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine ja õpetajate arengu toetamine atesteerimise kaudu Noorempedagoogide toetamiseks mentorsüsteemi rakendamine Õpetajate osalemine piirkonna ainesektsioonide töös. 3. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine (kirjeldus ning analüüs) 3.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel lähtumine lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning arengukava tegevuskavast Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine lasteasutuse aasta tegevuskavas Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel lähtumine lasteasutuse sisehindamise tulemustest Pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkuse analüüsimine. 4. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses ja personali täienduskoolituse finantseerimine (tabelid 6 7 ja kirjeldus ning analüüs) 4.1. Pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel viimase viie aasta jooksul Pedagoogide iseseisev enesetäiendamine Personali täienduskoolituskulu. 18

16 C1-kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub C1-kõrgtase B2 -kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Tabel 1. Direktori ja õppealajuhataja (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon Juhtide arv Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Juhtide arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni Keeleoskuse tase Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok Tabel 2. Juhtide haridustase Juhtide arv Juhtide arv, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase Juhtide arv, kellel on bakalaureusekraad Juhtide arv, kellel on rakenduskõrgharidus Juhtide arv, kellel on muu haridustase Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Tabel 3. Õpetajate kvalifikatsioon Õpetajate arv kokku Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Õpetajate arv, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping Õpetajate arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok Keeleoskuse tase Tabel 4. Juhtide ja õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõuetele (tabelite 1 ja 3 koond) Juhtide ja õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Juhtide ja õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Kokku Tabel 5. Õpetajatele omistatud ametijärgud Juhtide ja õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõuetele Pedagoogmetoodiku ametijärguga õpetajate arv Vanempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Pedagoogi ametijärguga õpetajate arv Juhtide ja õpetajate arv Dok EHIS Noorempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Ametijärguta õpetajate arv Õpetajate arv kokku Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS 19

17 Tabel 6. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses Pikaajalised koolitused (160 ja enam tundi) Lühiajalised koolitused (alla 160 tunni) Iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt Pedagoogide osalemine täienduskoolituses viimase viie aasta jooksul Koolitustundide arv Koolituses osalenud pedagoogide arv Dok EHIS Dok EHIS Pedagoogide osalemine täienduskoolituses viimase viie aasta jooksul Pedagoogide üldarv Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta Pedagoogide arv, kes on viimase viie aasta jooksul osalenud täienduskoolituses Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust Õpetajate arv, kes on viimase viie aasta jooksul osalenud täienduskoolituses Õpetajate arv, kes ei ole viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tundi täienduskoolitust Näitaja Dok EHIS Tabel 7. Täienduskoolituse finantseerimine Täienduskoolituse finantseerimine Summa Protsent täienduskoolituskulust Riigi poolt eraldatud vahendid Pidaja poolt eraldatud vahendid Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu Koolituskulu kokku 100% 20

18 Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Üldhariduskoolide kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine 1. Andmed pedagoogide kohta (tabel 1 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1. Õppeasutuses kehtestatud ja täidetud ametikohad Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele. 2. Direktori ja õppealajuhataja, huvijuht-direktori asetäitja (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase (tabel 2 ja kirjeldus ning analüüs) 2.1. Juhtide haridustase Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Vene õppekeelega koolide juhtide eesti keele oskuse tase. 3. Koolis töötavate tugispetsialistide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase (tabel 3 ja kirjeldus ning analüüs) 3.1. Tugispetsialistide haridustase Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Vene õppekeelega koolide tugispetsialistide eesti keele oskuse tase. 4. Õpetajate kvalifikatsioon, täienduskoolitus, atesteerimine ja keeleoskuse tase (tabel 4 ja kirjeldus ning analüüs) 4.1. Õpetajate haridustase Õppeaine õpetamiseks vajaliku ettevalmistuse olemasolu Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Atesteerimisel omistatud ametijärk Vene õppekeelega koolide õpetajate eesti keele oskuse tase. 21

19 Juhtide arv Pedagoogiline kõrghari- Muu kõrgharidus Kultuurialane kõrghari- 240-t juhtimiskoolitus 160-t juhtimiskoolitus Juhtimiskoolituse läbimise aasta 240-t pedagoogikakursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1- kõrgtase B2 -kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Tabel 1. Pedagoogilised töötajad Juhid Õpetajad Huvijuht Logopeed Koolipsühholoog Eripedagoog Õpiabirühma õpetaja Kasvataja Ringijuht Kokku Andmed pedagoogide kohta Kehtestatud ametikohtade arv Tegelikult täidetud ametikohtade arv Ametikohtadel töötavate pedagoogide arv Pedagoogid, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Arv % Arv % Pedagoogid, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Tabel 2. Juhtide kvalifikatsioon, koolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase Direktor Õppealajuhataja Huvijuhtdirektori asetäitja Kokku 22

20 Tugispetsialistide arv Pedagoogiline kõrgharidus Eripedagoogika/ logopeedia/ koolipsühholoogia/ kultuurialane Psühholoogia alane kõrgharidus Muu kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus Keskharidus 160-t koolipsühholoogia kursus 160-t pedagoogika/ noorsootöö 160-t eripedagoogika kursus 40-t pedagoogika või noorsootöö 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Juhtide arv Eripedagoogiline kõrgharidus Muu pedagoogiline kõrghari- Kõrgharidus 240-t juhtimiskoolitus 160-t juhtimiskoolitus Juhtimiskoolituse läbimise aasta 160-t eripedagoogika kursus 240-t pedagoogikakursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli juhtide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase Direktor Õppealajuhataja Huvijuht-direktori asetäitja Kokku Tabel 3. Koolis töötavate tugispetsialistide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase Huvijuht Logopeed Eripedagoog Koolipsühholoog Õpiabirühma õpetaja Õpilaskodu või pikapäevarühma kasvataja Ringijuht Kokku 23

21 Õppeaineid õpetavate õpetajate arv Pedagoogiline/eripedagoogiline kõrgha- Kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Keskeriharidus Ettevalmistus õpetatavas aines/ ainevaldkonnas Puudub ettevalmistus aine õpetamiseks 160-t pedagoogika/ eripedagoogikakursus Läbitud ainealane täienduskoolitus 30 AP või 45 EAP ulatuses 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskooli- Pedagoog-metoodik Vanempedagoog Pedagoog Noorempedagoog Ametijärguta C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Õpetajate kvalifikatsioon, täienduskoolitus, atesteerimine ja keeleosku- Tabel 4. se tase Õppeaine Tasemeharidus Erialane ettevalmistus Koolitused Omistatud ametijärk Keeleoskuse tase Klassiõpetaja Eesti /vene keel ja ki jandus Eesti keel teise keelena Eesti kirjandus Inglise keel Saksa keel Vene keel Prantsuse keel Matemaatika Loodusõpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Eesti ajalugu Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus Muusikaõpetus Kunstiõpetus Töö- ja tehnoloogiaõpetus Käsitöö Kehaline kasvatus Valikaine Kokku 24

22 Õppeaineid õpetavate õpetajate arv Eripedagoogika alane kõrghari- Muu pedagoogiline kõrgharidus Muu pedagoogiline keskeriharidus Läbitud 320-t eripedagoogikakursus Läbitud t eripedagoogikakursust 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust Pedagoog-metoodik Vanempedagoog Pedagoog Noorempedagoog Ametijärguta C1-kõrgtase B2-kesktase Tasemeharidus omandatud eesti Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpetajate kvalifikatsioon, täienduskoolitus, atesteerimine, keeleoskuse tase Õppeaine Tasemeharidus Koolitused Omistatud ametijärk Keeleoskuse tase Klassiõpetaja Emakeel Eesti keel teise keelena Inglise keel Saksa keel Vene keel Matemaatika Kodulugu, loodusõpetus Geograafia Füüsika ja keemia elementaarkursus Ajalugu, kodanikuõpetus Muusikaõpetus Kunstiõpetus Tööõpetus Käsitöö Kehaline kasvatus ja rütmika Elu- ja olustikuõpe Orienteerumisained Kunst ja käelised tegevused Rütmika Kokku 25

23 Lisa 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Kutseõppeasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Praktikakorraldus, erivajadustega õpilaste toetamine ja täiskasvanute koolituse korraldamine 1. Praktikakorraldus (tabelid 1 2 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1. Praktika juhendamine ja praktikajuhendajate koolitus Kooli koostöö ettevõtetega praktikakorralduse parendamiseks. 2. Erivajadustega õpilaste toetamine (tabelid 3 7 ja kirjeldus ning analüüs) 2.1. Tugisüsteemid ja -teenused, nende rakendamise põhimõtted kooli õppekorralduseeskirjas Erivajadustega õpilaste arv ning rühmadesse määramine Individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele Pedagoogide ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega. 3. Täiskasvanute koolituse korraldamine (tabel 8 ja kirjeldus ning analüüs) 26

24 Tabel 1. Praktika juhendamine kooli poolt 2010/2011. õppeaastal Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja Õpilaste arv, kelle koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on praktika ajal kontakteerunud Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud Kokku x x Tabel 2. Õppekava nimetus Praktika juhendamine ettevõttes 2010/2011. õppeaastal Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Õpilaste arv, kellele ei ole määratud ettevõttepoolset juhendajat Ettevõtte poolt algatatud praktikalepingute lõpetamiste arv Õpilaste arv, kellele ettevõttepoolne juhendaja ei ole andnud kirjalikku hinnangut Ettevõttepoolsete juhendajate arv, keda on kooli praktikakorraldusest informeeritud või juhendatud Kokku x x Tabel 3. Erivajadustega õpilaste arv koolis Õppekavarühma nimetus Õpilaste arv Riiklik tellimus erivajadustega õpilastele (õpilaskohtade arv) Erivajadustega õpilaste arv riikliku koolitustellimuse kohtadel Erivajadustega õpilaste arv Kokku Tabel 4. Erirühm(ad) erivajadustega õpilaste õpetamiseks Õppekava Kursus Õpilaste arv nimetus õppekaval Erivajadustega õpilaste arv Erivajadustega õpilaste arv EHISes Kokku x 27

25 Tabel 5. Tavarühmades õppivad erivajadustega õpilased Õppekava nimetus Kursus Õpilaste arv õppekaval Erivajadustega õpilaste arv Erivajadustega õpilaste arv EHISes Erivajadustega õpilaste % õppekaval Kokku x Tabel 6. Individuaalse õppekava alusel õppivate erivajadustega õpilaste arv õppekavade lõikes Õppekava nimetus Õpilaste arv Individuaalse õppekava alusel õppivad õpilased Õpilaste arv % Kokku Tabel 7. Pedagoogide ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega Pedagoogide arv Eripedagoogika alase tasemeharidusega pedagoogide arv Pedagoogide arv, kes on läbinud eripedagoogika alaseid koolitusi 40 t ja rohkem viimase 5 aasta jooksul Dok EHIS Dok EHIS Eripedagoogika alase tasemeharidusega või eripedagoogika alase täienduskoolituse läbinud pedagoogide % pedagoogide üldarvust Tabel 8. Koolituste korraldamisega seotud dokumentatsioon Kursuse nimetus (10 kursust) Direktori käskkiri kursuse toimumise kohta (jah/ei) Direktori käskkirjaga kinnitatud eelarve (jah/ei) Direktori käskkirjaga kinnitatud õppekava (jah/ei) Kursusel osalejate nimekiri (jah/ei) Tunnistuste registreerimise raamat (jah/ei) Koolitusel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra kohta (jah/ei) 28

26 Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega nr 12 Õiendis esitatavad andmed I. Sissejuhatav osa 1. Järelevalve teostamise koht ja alus (õppeasutuse nimetus, maavanema korralduse väljaandmise kuupäev ja number). 2. Järelevalve teostamise eesmärk, aeg ja teostaja(d). 3. Järelevalve teostamisel kasutatud metoodika. 4. Lühiülevaade õppeasutusest: 4.1 õppeasutuse omandivorm ja aadress; 4.2 õppeasutuse liik (vorm); 4.3 õppeasutuse pidaja; 4.4 õppekeel; 4.5 õpilaste (laste) üldarv; 4.6 pedagoogide üldarv. II. Olukorra kirjeldus ja analüüs lähtudes määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud andmetest. III. Temaatilise riikliku järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte. IV. Ettepanekud. V. Ettekirjutused. VI. Riikliku järelevalve teostamisel osalenud ametnike allkiri, nimi ja ametikoht. 29

27 SELETUSKIRI HARIDUS- JA TEADUSMINISTRI MÄÄRUSE RIIKLIKU JÄRELEVALVE PRIO- RITEEDID, TEMAATILISE RIIKLIKU JÄRELEVALVE TEOSTAMISE, SELLE TU- LEMUSTE VORMISTAMISE JA TULEMUSTEST TEAVITAMISE KORD 2011/2012. ÕPPEAASTAL EELNÕU JUURDE I Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 84 lõike 2, Kutseõppeasutuse seaduse 34 lõike 2 ning Koolieelse lasteasutuse seaduse 28 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna asejuhataja Hille Voolaid (hille.voolaid@hm.ee), tel , välishindamisosakonna peaekspert (alusharidus) Regina Eimre (regina.eimre@hm.ee), välishindamisosakonna peaekspert (üldharidus) Merike Olt (merike.olt@hm.ee) ja välishindamisosakonna peaekspert (kutseharidus) Jaako Lindmäe (jaako.lindmae@hm.ee). Keeleliselt toimetas Hille Voolaid. Juriidilise ekspertiisi teostasid Indrek Kilk (indrek.kilk@hm.ee) ja Heddi Lutterus (heddi.lutterus@hm.ee). Riikliku järelevalve prioriteedid on 2011/2012. õppeaastal samad mis eelmisel õppeaastal nii alus-, üld- kui kutsehariduses ning nende ettevalmistamine toimus aastal. Alushariduse prioriteedi ettevalmistamisse olid kaasatud Aime Peets (Rapla MV), Eha Karus (Kohtla-Järve LV), Maie Kurul (Tartu Lasteaed Hellik), Tiina Peterson (Haridusja Teadusministeerium). Üldhariduse prioriteedi ettevalmistamisse olid kaasatud Maaja Valter (Lääne-Viru MV), Luule Kapp, Margarita Kudrjavtseva (Tartu MV), Kaspar Kreegimäe, Vilja Saluveer (Haridus- ja Teadusministeerium). Kutsehariduse prioriteedi ettevalmistamisse olid kaasatud Raivo Niidas (Tallinna Ehituskool), Rein Oselin (Järvamaa Kutsehariduskeskus), Luule Kapp, Margarita Kudrjavtseva (Tartu MV), Kalle Toom, Terje Haidak (Haridus- ja Teadusministeerium). Käesoleva määruse ettevalmistamisel on määrust täiendatud lähtudes maavalitsuste poolt esitatud ettepanekutest. II Eelnõu eesmärk, sisu, mõjud ning võrdlev analüüs Käesoleva määruse kehtestamise vajadus tuleneb Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 84 lg 2, Kutseõppeasutuse seaduse 34 lg 2 ning Koolieelse lasteasutuse seaduse 28 lg 2, mille kohaselt kehtestab haridus- ja teadusminister igal õppeaastal määruse Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve teostamise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord. 30

28 Määruse I peatükk: Kehtestatakse, et riiklikku temaatilist järelevalvet, mis lähtub riikliku järelevalve prioriteetidest, koolieelsete lasteasutuste (edaspidi lasteasutuste), põhikoolide ja gümnaasiumide (edaspidi üldhariduskoolide) ning kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab maavanem. Kuna seadusest tulenevalt teostab järelevalvet õppeasutuste tegevuse üle Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) või ministri ülesandel maavanem, siis antud määrusega täpsustatakse erinevate institutsioonide rollid järelevalve teostamisel. Põhimõtteks on, et õppeasutuste riiklikku järelevalvet juhib Haridus- ja Teadusministeerium, kehtestades riikliku järelevalve prioriteedid, koostades õppeasutuste valimi ning määratledes järelevalve õiendis ja maakonna koondkokkuvõttes kajastuva informatsiooni, õppeasutuses kohapeal teostavad järelevalvet maavalitsuste järelevalveametnikud. Võrreldes eelmise määrusega on muudetud vaid õppeaastaid ja ühtlustatud terminoloogiliselt, asendatud terminid läbiviija ja läbiviimine terminitega teostaja ja teostamine. Määruse II peatükk: Kehtestatakse, et järelevalve teostamise aja ning järelevalvet teostavad ametnikud määrab maavanem. Kuna seadusest tulenevalt kehtestatakse riikliku järelevalve teostajatele kvalifikatsiooninõuded, siis on toodud ka välja, et maavanema poolt määratud ametnike ja kaasatud ekspertide kvalifikatsioon peab vastama kehtestatud nõuetele. Õppeasutuste valimi, kus teostatakse temaatilist riiklikku järelevalvet, määrab igaks õppeaastaks haridus- ja teadusminister. Valimi koostamine riiklikul tasandil on vajalik, et ministeerium suudaks koordineerida järelevalve teostamist ning võimaldab vältida dubleerivate järelevalvete teostamist õppeasutustes. Valim koostatakse põhimõttel, et oleks arvestatud regionaalsuse printsiipi, õpilaste (laste) ja õppeasutuste arvu piirkonnas. Samuti arvestatakse õppekeelt, omandivormi, viimase järelevalve toimumise aega, viimase riikliku järelevalve käigus tuvastatud puudusi prioriteetses valdkonnas jm. Valimisse kuulub ca 10% õppeasutuste arvust, mis tähendab, et keskmiselt toimub õppeasutuses järelevalve iga 10 aasta järel. Järelevalve teostamisel kasutatavate meetodite puhul on lisatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS) kajastuvate andmete kontroll ja analüüs, millega juhitakse tähelepanu vajadusele kontrollida õppeasutuses kohapeal ka EHISes kajastatud andmete õigsust. Võrreldes eelmise määrusega on suurendatud järelevalve läbiviimise aega õppeasutuses kohapeal 5 tööpäevast 8 tööpäevani. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et meil on ühendatud õppeasutusi (koolieelne lasteasutus ja üldhariduskool), kus järelevalvet teostatakse üheaegselt mõlemas õppeasutuses. 31

29 Määruse III peatükk: Kehtestatakse, et järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga iga konkreetse õppeasutuse kohta. Võrreldes eelmise määrusega on pikendatud maavanema poolt õppeasutusele esitatava õiendi projekti esitamise tähtaega 10 tööpäevalt 15 tööpäevani. Õiendi kinnitamise kuupäeva on pikendatud 20 tööpäevast 60 kalendripäevani, lähtudes sellest, et tasemeharidust reguleerivates seadustes on üksikküsimustes läbiviidava järelevalve tulemuste vormistamise ajaks 60 kalendripäeva. Seega ühtlustatakse tähtajad õiendite vormistamisel nii seaduses kui määruses. Koondkokkuvõte, kus on analüüsitud temaatilise riikliku järelevalve tulemusi maakonna lõikes, esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile iga õppeaasta 20. juuniks. Nimetatud tähtaega on antud määrusega pikendatud, eelmises määruses oli tähtajaks 15. juuni. Tähtaegu on pikendatud maavalitsuste inspektorite ettepanekul. Varasema määruse kohaselt esitas maavanem koondkokkuvõtte Haridus- ja Teadusministeeriumisse posti teel ning elektrooniliselt, käesolevas määruse kohaselt esitatakse koondkokkuvõte digiallkirjastatult. Muudatuse põhjuseks on eesmärk vähendada paberikulu (bürokraatiat) ning posti teel vajadust esitada ei ole. Kui kokkuvõte esitatakse digiallkirjastatult, siis edastatakse ta nagunii elektrooniliselt. Õiendi koostamisele esitatavad nõuded on toodud lisas 6 ja selle alusel vormistatakse õiendid nii koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses teostatava järelevalve tulemuste kohta. Õppeperioodi lõpul koostatakse maavalitsuse tasandil kokkuvõte eraldi koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis ja kutseõppeasutustes teostatud järelevalvete kohta. Täpsustatud on, et koondkokkuvõtet ei esitata, kui valimisse kuulub maakonnast vaid üks õppeasutus. Lisaks on määratletud, et kõik õiendis esitatud andmed peavad olema õppeasutuses kontrollitud. Nimetatud regulatsioon tuleneb vajadusest tagada esitatud andmete usaldusväärsus. Lisas 1 on kehtestatud 2011/2012. õa riikliku järelevalve prioriteedid. Lisas 2 on kehtestatud õppeasutuste valim, kus riiklikku järelevalvet 2011/2012. õa-l teostatakse. Maavalitsus Lasteasutuste üldarv Arv valimis Lasteasutus Harju Aruküla Waldorflasteaed Eralasteaed Pääsupoeg Kadrioru Lasteaed Üldhariduskoolide üldarv Üldhariduskool Aruküla Vaba Waldorfkool Aruküla Põhikool Harmi Põhikool Arv valimis Kutseõppeasutuste üldarv Arv valimis Kutseõppeasutus 17 2 Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss Tallinna Erateeninduskool 32

30 Kiili Lasteaed Kolde Lasteaed Kose-Uuemõisa Kool Minilasteaed Lõvimeri Riisipere Lasteaed Rummu Lasteaed Lepatriinu Tallinna Lasteaed Kullatera Tallinna Lastesõim Mõmmik Tallinna Lauliku Lasteaed Tallinna Liivalaia Lasteaed Tallinna Muinasjutu Lasteaed Tallinna Padriku Lasteaed Tallinna Raku Lasteaed Tallinna Unistuse Lasteaed Tallinna Virmalise Lasteaed Turba Lasteaed Vasalemma Lasteaed Veskitammi Lasteaed Jakob Westholmi Gümnaasium Kose Gümnaasium Kose-Uuemõisa Kool Nissi Põhikool Tallinna 37. Keskkool Tallinna Kristiine Gümnaasium Tallinna Mahtra Gümnaasium Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna Ranniku Gümnaasium Tallinna Õismäe Gümnaasium Tallinna Ühisgümnaasium Hiiu 6 1 Kärdla Lasteaed 7 1 Emmaste Põhikool 1 Ida-Viru 63 6 Kohtla-Järve lasteaed Tuvike Narva Lasteaed Kakuke Narva Lasteaed Ojake Narva Lasteaed Potsataja Narva Lasteaed Punamütsike Narva Lasteaed Cipollino 45 5 Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Narva Paju Kool Sinimäe Põhikool Toila Gümnaasium 4 1 Narva Kutseõppekeskus 33

31 Jõgeva 24 2 Esku-Kamari Kool 26 3 Esku-Kamari Kool 2 1 Põltsamaa Ametikool Kuremaa Lasteaed-Algkool Kuremaa Lasteaed-Algkool Tabivere Gümnaasium Järva 22 2 Kabala Lasteaed 23 2 Koeru Keskkool 1 Roosna-Alliku valla lasteaed Hellik Lääne 18 2 Kõmsi Lasteaed- Algkool Ridala Põhikool Türi Toimetulekukool 26 3 Kõmsi Lasteaed- Algkool Ridala Põhikool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Lääne-Viru 31 3 Haljala Lasteaed 41 4 Tamsalu Gümnaasium Lehtse Lasteaed Veltsi Lasteaed- Algkool Tudu Põhikool Veltsi Lasteaed- Algkool Uhtna Põhikool Põlva 18 2 Krootuse Lasteaed 21 2 Kanepi Gümnaasium Ruusa Lasteaed Pärnu 45 5 Pärnu Männipargi Lasteaed Tootsi Lasteaed Sinilill Tori Lasteaed Vändra Lasteaed Mürakaru Vändra Lasteaed Rukkilill Rapla 30 3 Kuusiku Lasteaed Tareke Varbola Lasteaed- Algkool Rapla Lasteaed Päkapikk Saare 21 2 Lümanda Karu- Kati Lasteaed Salme Lasteaed Tartu 70 7 Koosa Lasteaed- Algkool Nõo Lasteaed Krõll Tartu Lasteaed Saverna Põhikool 1 1 Väike-Maarja Õppekeskus Räpina Aianduskool 51 5 Audru Keskkool 2 1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Juurikaru Põhikool Pärnu Raeküla Kool Pärnu Ülejõe Gümnaasium Tootsi Põhikool 23 2 Rapla Vesiroosi Gümnaasium Varbola Lasteaed- Algkool 22 2 Ruhnu Põhikool 1 Lümanda Põhikool 56 6 Unipiha Algkool 4 Kõrveküla Põhikool Tartu Herbert 2 34

32 Klaabu Tartu Lasteaed Lotte Tartu Lasteaed Nukitsamees Valguta Algkool- Lasteaed Tartu Lasteaed Sipsik Masingu Kool Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu Kroonuaia Kool Valguta Algkool- Lasteaed Valga 23 2 Laatre Lasteaed 23 2 Keeni Põhikool 1 Ritsu Lasteaed- Algkool Viljandi 38 4 Halliste Lasteaed Pääsuke Jaagu Lasteaed- Põhikool Saarepeedi Kool Sürgavere Lasteaed-Põhikool Ritsu Lasteaed- Algkool 36 4 Leie Põhikool 2 1 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Jaagu Lasteaed- Põhikool Saarepeedi Kool Sürgavere Lasteaed-Põhikool Võru 19 2 Lusti Lasteaed 23 2 Võru Kesklinna Gümnaasium Meremäe Kool Meremäe Kool Kokku Õppeasutuste arvu määratlemisel on lasteasutuste puhul võetud aluseks välishindamisosakonna andmed seisuga Üldhariduskoolide puhul on võetud aluseks koolide arv EHISe andmebaasis seisuga Kutseõppeasutuste puhul on võetud aluseks õppeasutuste arv seisuga Valimis on 8 vene õppekeelega üldhariduskooli ning 6 vene õppekeelega lasteaeda ja 5 eesti-vene õppekeelega lasteaeda. 35

33 Lisas 3 on kehtestatud lasteasutuse õiendis ja koondkokkuvõttes kajastatavad andmed. Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine Riikliku järelevalve käigus selgitatakse, kuidas koolieelsetes lasteasutustes on tagatud pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele, korraldatud pedagoogide atesteerimine ja täienduskoolituse võimaldamine pedagoogidele ning kontrollitakse pedagoogide kvalifikatsiooni, atesteerimise ning täienduskoolituse kohta esitatud andmete õigsust Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Prioriteet lähtub üldhariduse strateegilisest eesmärgist: õppeasutuses töötavad hästi tasustatud, motiveeritud ja professionaalsed pedagoogid ( Eesti üldharidussüsteemi arengukava aastateks alaeesmärk 2.2.). Riikliku järelevalve tulemustest on tõstatunud probleemid pedagoogide atesteerimise ja täienduskoolituse võimaldamise küsimustes ( Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2007/2008. õa ). Koolieelsete lasteasutuste õpetajatest 87% omab erialast pedagoogilist ettevalmistust, samas on küllalt suur osakaal ilma erialase ettevalmistuseta (muu kõrgharidusega 2,6% või keskhariduse või muu keskeriharidusega 10,2%) õpetajatel ( Eesti õpetajahariduse strateegia ). Euroopa Liidu liikmesriikides rõhutatakse lasteaia õpetajate täienduskoolitust toetamaks laste õppimisoskusi ja sotsiaalseid pädevusi (Euroopa Ühenduste Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused, 2006). 2007/2008. õa riikliku järelevalve tulemustest selgus, et kontrollitud õppeasutustes oli vaid 1 pedagoog-metoodik, millest järeldub, et koolieelsetes lasteasutustes ei ole atesteerimist kasutatud pedagoogide motiveerimiseks. 2008/2009. õa-st on loodud EHISes koolieelsete lasteasutuste õpetajate alamregister. Järelevalve läbiviimisel kontrollitakse EHISes kajastuvaid pedagoogide kvalifikatsiooni, atesteerimise ja täienduskoolitusega seotud andmete õigsust ning võrreldakse andmetega lasteasutuses kohapeal. Tulemuste kasutamine Analüüsitakse, kuidas on rakendunud 1) Koolieelse lasteasutuse seadus 2) Erakooliseadus 3) Täiskasvanute koolituse seadus 4) Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 36

34 5) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus 6) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 7) Vabariigi Valitsuse määrus nr 381 Õpetajate koolituse raamnõuded 8) haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 9) haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded Tehakse ettepanekuid ja ettekirjutusi koolieelsetele lasteasutustele ja nende pidajatele pedagoogide atesteerimise ja täienduskoolituse võimaldamise õiguspärasuse tagamiseks. Tehakse ettepanekuid õpetaja- ja täienduskoolitusasutustele pedagoogide koolituse tõhustamiseks lähtudes riikliku järelevalve tulemustest. Lasteasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed 1. Pedagoogide kvalifikatsioon (tabelid 1 4 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1. Juhtide kvalifikatsioon ja haridustase Õpetajate kvalifikatsioon Pedagoogide keeleoskuse tase vene õppekeelega lasteaiarühmades. Järelevalve teostamisel on eesmärgiks ülevaate saamine pedagoogide kvalifikatsioonist ja haridustasemest ning andmete õigsuse kontroll EHISe õpetajate alamregistris. Riikliku järelevalve tulemustest lähtuvalt analüüsitakse, kuidas on rakendunud haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus. Õiendis esitatakse andmed juhtide kvalifikatsiooni ja haridustaseme kohta ning õpetajate kvalifikatsiooni kohta. Võrreldes eelmise määrusega on tabelisse 1 lisatud veerg Juhtide arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni. 2009/2010. õa järelevalve tulemuste kokkuvõttest selgus, et valimis olnud 88 juhist 7 (8%) kvalifikatsioon ei vastanud kehtestatud nõuetele. Eesmärgiks on saada ülevaade, kui paljud juhid, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, on asunud omandama nõuetele vastavat kvalifikatsiooni. Tabeli täitmise aluseks on õppeasutuse (koolituse läbiviija) poolt väljastatud teatis/ tõend, millega tõendatakse õppimist taseme- või täienduskoolitusel. Võrreldes eelmise määrusega on tabelisse 3 lisatud veerg Õpetajate arv, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping ja veerg Õpetajate arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni. 2009/2010. õa järelevalve tulemuste kokkuvõttest selgus, et valimis olnud 795 õpetajast 93 (12%) kvalifikatsioon ei vastanud kehtestatud nõuetele. Eesmärgiks on saada ülevaade, kui paljud õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, on 37

35 C1-kõrgtase B2 -kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub asunud omandama nõuetele vastavat kvalifikatsiooni ja kas nendega on sõlmitud tähtajalised töölepingud. Tabeli täitmise aluseks on õppeasutuse (koolituse läbiviija) poolt väljastatud teatis/ tõend, millega tõendatakse õppimist taseme- või täienduskoolitusel. Tähtajatu töölepingu alusdokumendiks on direktori käskkiri (või väljavõte töölepingust) ja märge EHISes. Võrreldes eelmise määrusega on tabelis 4 asendatud sõna pedagoog sõnadega juhtide ja õpetajate, et ühtlustada tabeli pealkiri ja sisu ning tabeli täitmine oleks üheselt mõistetav. Lapsehoolduspuhkusel olijaid tabeli(te)s ei kajastata, kuna nende tööleping on peatatud. Keeleoskuse taset hinnatakse vene õppekeelega rühmades. Nõuetele mittevastavuse puhul märgitakse see õiendis ära, kuid ettekirjutusi ei tehta. Koolituste puhul näidatakse järelevalve läbiviimise ajaks lõppenud koolitused, mille läbimise kohta on vastav tõend õppeasutusel olemas (v.a tabelite 1, 3 veerg Juhtide arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni, Õpetajate arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni ). Õiguslik alus: Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded -s 12 on õppeasutuste juhtidele, nende asetäitjatele ja õppejuhtidele kehtestatud C1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Määruse 28 4 kohaselt loetakse enne aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused vastavaks järgnevalt: 1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; 2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; 3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Enne aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistusi arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isikute puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Tabel 1. Direktori ja õppealajuhataja (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon Juhtide arv Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Juhtide arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok Keeleoskuse tase 1 1 Täidetakse vene õppekeelega lasteaiarühmades 38

36 C1-kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Tabel 2. Juhtide haridustase Juhtide arv Juhtide arv, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase Juhtide arv, kellel on bakalaureuse kraad Juhtide arv, kellel on rakenduskõrgharidus 2 Juhtide arv, kellel on muu haridustase Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Tabel 3. Õpetajate kvalifikatsioon Õpetajate arv kokku Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Õpetajate arv, kellega on sõlmitud tähtajaline tööleping Õpetajate arv, kes on asunud omandama kvalifikatsiooni Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok Keeleoskuse tase 3 Tabel 4. Juhtide ja õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõuetele (tabelite 1 ja 3 koond) Juhtide ja õpetajate kvalifikatsiooni vastavus nõuetele Juhtide ja õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Juhtide ja õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Kokku Juhtide ja õpetajate arv Dok EHIS Alusdokumendid 1) Pedagoogide kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregister 3) Keeleoskust tõendavad dokumendid 4) Õppeasutuse (kõrgkooli või täienduskoolitusasutuse) poolt väljastatud teatis/ tõend, millega tõendatakse õppimist taseme- või täienduskoolitusel 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus loetakse rakenduskõrgharidusele vastavaks Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kutsekõrghariduse, diplomiõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom. Samuti on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale isikul, kes on läbinud õppe üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava alusel, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud. 3 Täidetakse vene õppekeelega lasteaiarühmades 39

37 Õiguslikud alused 1) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus 2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 4) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 2. Õpetajate atesteerimine (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs) 2.1. Ametijärkude omistamine õpetajatele Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine ja õpetajate arengu toetamine atesteerimise kaudu Noorempedagoogide toetamiseks mentorsüsteemi rakendamine Õpetajate osalemine piirkonna ainesektsioonide töös. Järelevalve teostamisel on eesmärgiks ülevaate saamine õpetajatele omistatud ametijärkudest ning riikliku järelevalve tulemuste võrdlemine Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregistri andmetega, pedagoogide atesteerimise korraldusest ja selle mõjust õpetajate professionaalse arengu toetamisele. Riikliku järelevalve tulemustest lähtuvalt analüüsitakse, kuidas on rakendunud haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord. Selgitatakse, milliseid metoodilisi materjale vajavad lasteasutused õpetajate töö tulemuslikkuse hindamiseks ja nende arengu toetamiseks. Tehakse ettepanekuid ja ettekirjutusi lasteasutustele atesteerimise õiguspärasuse tagamiseks ning õpetaja- ja täienduskoolitusasutustele juhtide ja õpetajate täienduskoolituse tõhustamiseks. Tabel 5. Õpetajatele omistatud ametijärgud Pedagoogmetoodiku ametijärguga õpetajate arv Vanempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Pedagoogi ametijärguga õpetajate arv Noorempedagoogi ametijärguga õpetajate arv Ametijärguta õpetajate arv Õpetajate arv kokku Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Dok EHIS Logopeede lasteasutuses ei atesteerita ja nende atesteerimisega seotud andmeid EHISes ei vaadata (alus: haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 1 atesteeritakse õpetajat, huvijuhti ja kasvatajat). Alusdokumendid 1) Pedagoogide kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid 2) Atesteerimiskomisjoni protokollid 40

38 3) Direktori käskkirjad 4) Pedagoogilise nõukogu protokollid 5) Aasta tegevuskava 6) Juhtimise ja õppe- ning kasvatustegevuse analüüsid 7) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregister Õiguslikud alused 1) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 2) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 3) Haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 3. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine (kirjeldus ning analüüs) 3.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel lähtumine lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning arengukava tegevuskavast Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine lasteasutuse aasta tegevuskavas Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel lähtumine lasteasutuse sisehindamise tulemustest Pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkuse analüüsimine. Järelevalve teostamisel on eesmärgiks ülevaate saamine pedagoogide täienduskoolituse kavandamisest ja hindamisest lasteasutuses. Õiendis kajastatakse hetkeseis järelevalve toimumise ajal. Riikliku järelevalve tulemustest lähtuvalt analüüsitakse, kuidas on rakendunud Koolieelse lasteasutuse seadus, Erakooliseadus, Täiskasvanute koolituse seadus, selgitatakse, milliseid täienduskoolitusega seotud regulatsioone on vaja muuta, et toetada pedagoogide professionaalset arengut. Selgitatakse, milliseid metoodilisi materjale vajavad lasteasutused täienduskoolituse kavandamiseks ja hindamiseks. Tehakse ettepanekuid ja ettekirjutusi lasteasutustele ja nende pidajatele täienduskoolituse kavandamise ja korralduse õiguspärasuse tagamiseks ning juhtide ja õpetajate koolituse tõhustamiseks. Punktis 3.1 jälgitakse, kuidas on kavandatud täienduskoolitus lasteasutuse tegevuskavas (lasteasutuse arengukava tegevuskavas või aasta tegevuskavas). Lasteasutuse arengukavas määratakse tegevuskava kolmeks aastaks ( Koolieelse lasteasutuse seadus 9 1 lg 2 p 2). Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse seaduse 16 lg 4 on lasteasutusel tegevuskava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. 41

39 Riikliku järelevalve tulemuste kajastamisel tehakse kaalutletud otsus, mil määral lasteasutus juhindub kriteeriumidest ning tuuakse välja konkreetsed tõendid ja põhjendused, kas ja kuidas kriteerium lasteasutuses toimib. Põhjenduste väljatoomisel tuleb tugineda järelevalve tulemustele, mis selgitatakse välja dokumendianalüüsi ja vestluste kaudu, nt lasteasutus ei lähtunud arengukavas määratletud põhisuundadest ja - valdkondadest, kuna puudus juhtkonna kontroll arengukava täitmise üle või pidaja poolt ei olnud eraldatud piisavalt ressursse täienduskoolituse võimaldamiseks jne. Alusdokumendid 1) Lasteasutuse arengukava 2) Lasteasutuse aasta tegevuskava 3) Juhtimise ja õppe- ning kasvatustegevuse analüüsid 4) Pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu/nõukogu protokollid 5) Iseseisva enesetäiendamise kord 6) Sisehindamise kord Õiguslikud alused 1) Lasteasutuse arengukavas määratakse lasteasutuse arenduse põhisuunad ja - valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks, arengukava uuendamise kord ( Koolieelse lasteasutuse seadus 9 1 lg 2) 2) Eralasteasutuse arengukavas on esitatud eralasteaia põhitegevuse ja -idee iseloomustus (arenguprintsiibid ja suunad, pakutava koolitusteenuse iseloomustus, kasutatava tööjõu kirjeldus, kaasnevad riskid ja nende vältimise võimalused) ning arengukava tegevuskava kolmeks aastaks ( Erakooliseadus 7) 3) Lasteasutusel on tegevuskava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning selle paikonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone ( Koolieelse lasteasutuse seadus 16 lg 4) 4) Direktor peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest ( Koolieelse lasteasutuse seadus 21 lg 4) 5) Eralasteasutuse direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate eralasteasutuse õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ( Erakooliseadus 20 lg 3) 6) Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine ( Koolieelse lasteasutuse seadus 22 lg 6) 7) Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse seaduse 9 1 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Laste- 42

40 asutuse arengukava tegevuskava tuli viia seaduse 9 1 lõikega 2 1 kooskõlla hiljemalt ( Koolieelse lasteasutuse seadus 24 2 lg 1, Erakooliseadus 23 lg 1 1 ) 8) Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse direktor ( Koolieelse lasteasutuse seadus 24 2 lg 2, 36 lg 6, Erakooliseadus 23 lg 1 1 ) 4. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses ja personali täienduskoolituse finantseerimine (tabelid 6 7 ja kirjeldus ning analüüs) 4.1. Pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel viimase viie aasta jooksul Pedagoogide iseseisev enesetäiendamine Personali täienduskoolituskulu. Järelevalve teostamisel on eesmärgiks välja selgitada pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel ning iseseisev enesetäiendamine viimase 5 aasta jooksul, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt. Selgitatakse välja täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta ja täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust. Riikliku järelevalve tulemustest lähtuvalt analüüsitakse, kuidas on rakendunud Täiskasvanute koolituse seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus ja haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord. Selgitatakse, milliseid regulatsioone on vaja muuta pedagoogide täienduskoolituse võimaluste tulemuslikumaks muutmiseks. Punktis 4.1 tuleb arvestada koolitustunnistusi ja -tõendeid, mis on koolituse läbiviija poolt välja antud. Lähtuvalt Täiskasvanute koolituse seaduse -st 2 on täiskasvanute koolitusasutused riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Samad reeglid kehtivad ainesektsioonide, maakondlike ja üleriigiliste konverentside kohta. Töökogemuslike ettekannete kuulamist, mille kohta puudub täiskasvanute koolitusasutuse koolitustunnistus või -tõend, saab arvestada iseseisva enesetäiendamisena (p 4.2), kui seda on tõendanud lasteasutuse juht. Punktis 4.2 toodud iseseisev enesetäiendamine peab olema lasteasutuse direktori poolt käskkirjaga tõendatud. Iseseisva enesetäiendamisena võib arvestada tööalase kirjanduse läbitöötamist ja kolleegidega tööalaste kogemuste vahetamist jm. Iseseisva enesetäiendamise korralduspõhimõtted peaks olema lasteasutuse pedagoogilises nõukogus kokku lepitud ja kirjalikult fikseeritud ning vastavalt sellele peaks toimuma lasteasutuses iseseisva enesetäiendamise arvestamine. Punkti 4 kirjelduses/analüüsis tuleb märkida, kuidas on tagatud täienduskoolituse ja iseseisva enesetäiendamise õiguspärane dokumenteerimine ja arvestamine lasteasutu- 43

41 ses ja EHISes. Samuti tuleb selgitada näitajaid (täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta, täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust) ja tuua välja põhjendused. Nt miks täienduskoolituses osales vaid 15% pedagooge pedagoogide üldarvust. Tuua välja, kas sellise täienduskoolituse mahu juures on lasteasutuses võimalik tagada Täiskasvanute koolituse seaduses 13 lg 5 2, Vabariigi Valitsuse määruses nr 381 Õpetajate koolituse raamnõuded 17 lg 2, haridusministri määruses nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 4 lg 1 p 3 sätestatud nõudeid, mis puudutavad täienduskoolituse riiklikku finantseerimist ja mahtu. Võrreldes eelmise määrusega on muudetud tabelit 6, saamaks täpsemat ülevaadet täienduskoolitustel osalemise kohta. Antud tabel kajastab võrreldes tabelitega 1 6, mis näitavad andmeid juhtide ja õpetajate kohta, kõikide pedagoogide koolitust. Tabel kajastab ka eraldi õpetajate poolt läbitud 160 t koolitust, mille läbimine on õpetajatele kohustuslik. Tabel 6. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses Pedagoogide osalemine täienduskoolituses viimase viie aasta jooksul Pikaajalised koolitused (160 ja enam tundi) Lühiajalised koolitused (alla 160 tunni) Iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt Koolitustundide arv Koolituses osalenud pedagoogide arv Dok EHIS Dok EHIS Pedagoogide osalemine täienduskoolituses viimase viie aasta jooksul Pedagoogide üldarv Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta Pedagoogide arv, kes on viimase viie aasta jooksul osalenud täienduskoolituses Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust Õpetajate arv, kes on viimase viie aasta jooksul osalenud täienduskoolituses Õpetajate arv, kes ei ole viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tundi täienduskoolitust Dok Näitaja EHIS Alusdokumendid 1) Koolitustunnistused ja -tõendid 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate ja õppejõudude register 3) Juhtimise ja õppe- ning kasvatustegevuse analüüsid 4) Direktori käskkirjad 5) Pedagoogilise nõukogu protokollid 44

42 Õiguslikud alused 1) Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend ( Täiskasvanute koolituse seadus 3 lg 3) 2) Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või juhtimiskursusi, millest 80 tundi võib moodustada iseseisev enesetäiendamine, mida tõendab õppeasutuse juht (haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 4 lg 1 p 3) Järelevalve teostamisel on eesmärgiks välja selgitada pedagoogide täienduskoolituskulu, täienduskoolituse rahastamise allikad ajavahemikus Tabelis 7 tuleb näidata täienduskoolituse tegelikku kulu ajavahemiku kohta: riigi poolt rahastatud pedagoogide täienduskoolituskulu; pidaja poolt rahastatud personali täienduskoolituskulu; projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu ning täienduskoolituskulu kokku. Protsent täienduskoolituskulust arvestatakse täienduskoolituskulu kogusummast, mis moodustab 100%. Teavet saab ka Rahandusministeeriumi veebilehelt Lähtuvalt Koolieelse lasteasutuse seaduse 21 lg 4 peab munitsipaallasteasutuse direktor kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest. Eralasteasutuse direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate erakooli õppetegevusest, majanduslikust seisundist ja õppemaksudest laekunud raha kasutamisest ( Erakooliseadus 20 lg 3). Riikliku järelevalve teostajal on õigus küsida lasteasutuselt või lasteasutuse pidajalt täienduskoolitust puudutavaid kuludokumente. Tabel 7. Täienduskoolituse finantseerimine Täienduskoolituse finantseerimine Summa Protsent täienduskoolituskulust Riigi poolt eraldatud vahendid Pidaja poolt eraldatud vahendid Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud täienduskoolituskulu Koolituskulu kokku 100% Alusdokumendid 1) Lasteaia eelarve 2) Lasteaia eelarve täitmise analüüs 3) Juhtimise ja õppe- ning kasvatustegevuse analüüsid 4) Hoolekogu/nõukogu protokollid 45

43 Õiguslikud alused 1) Kohaliku omavalitsuse asutuste pedagoogidele, kelle palgad kaetakse valla- või linnaeelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses ( Täiskasvanute koolituse seadus 13 lg 5 2 ) 2) Lasteasutuse rahastamine toimub riigieelarve vahenditest Täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel ( Koolieelse lasteasutuse seadus 27 lg 1 p 1 1 ) 3) Direktor kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ( Koolieelse lasteasutuse seadus 21 lg 3) 4) Eralasteaia direktor hoolitseb eralasteasutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ( Erakooliseadus 20 lg 2) 5) Hoolekogu kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest, annab direktorile ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks ( Koolieelse lasteasutuse seadus 24 lg 3 p1 ja 2) 6) Eralasteasutuse nõukogu kuulab ära direktori ülevaate eralasteasutuse eelarve, eralasteaia pidaja majandusaasta aruande ja vahearuannete kohta ( Erakooliseadus 21 lg 3 p 3) Riikliku järelevalve teostamisel ei tehta ettekirjutusi töötajate keeleoskusele kehtestatud nõuetele mittevastamisel. Nõuetele mittevastavuse puhul märgitakse see õiendis ära. Lapsehoolduspuhkusel viibivate pedagoogide andmeid tabelitesse ei kanta. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajaks on tööleping peatatud, siis lapsehooldusaega 5 aasta sisse ei arvestata ning lähtutakse tundide kokkulugemisel 5 viimasest tööaastast. Koolituste puhul näidatakse järelevalve teostamise ajaks lõppenud koolitused, mille läbimise kohta on vastav tõend õppeasutusel olemas. Koostas Regina Eimre (regina.eimre@hm.ee). 46

44 Lisas 4 on kehtestatud üldhariduskooli õiendis ja koondkokkuvõttes kajastatavad andmed. Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine Riikliku järelevalve käigus selgitatakse välja, kuidas üldhariduskoolides on tagatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavus, korraldatud pedagoogide atesteerimine ja täienduskoolituse võimaldamine pedagoogidele ning kontrollitakse pedagoogide kvalifikatsiooni, atesteerimise ning täienduskoolituse kohta esitatud andmete õigsust Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Prioriteet lähtub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukava Tark ja tegus rahvas strateegilistest eesmärkidest: õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks. Luuakse tingimused õpetaja järjepidevaks professionaalseks arenguks; muukeelsete koolide gümnaasiumiõpetajatele vajaliku toe tagamine eestikeelse õppe läbiviimiseks, täienduskoolituse korraldamine. Tulemus: Muukeelsed gümnaasiumid on tähtaegselt läinud üle eestikeelsele õppele. 2011/2012. õppeaastaks õpetatakse gümnaasiumiastmes vähemalt 57 eestikeelset kursust, mis moodustab 60% RÕK-i gümnaasiumiastme kursuste kohustuslikust mahust. Arengukava kohaselt on aastaks 2013 kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate poolt täidetud ametikohtade suhe õpetaja ametikohtade koguarvu 95%. Samuti lähtub prioriteet Eesti üldharidussüsteemi arengukava aastateks alaeesmärk 2.2. üldhariduse strateegilisest eesmärgist: õppeasutuses töötavad hästi tasustatud, motiveeritud ja professionaalsed pedagoogid, mille kohaselt on aastaks 2013 erialase pedagoogilise haridusega vähemalt 92% üldhariduskoolide õpetajatest, ning ESFi programmi Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine eesmärgist: üldharidussüsteemi pedagoogidele on loodud tingimused professionaalseks arenguks ja kvaliteetseks kutsealaseks tegevuseks kogu karjääri vältel. Järelevalve teostamisel kontrollitakse koolis kohapeal kooli juhtkonna ja pedagoogide kvalifikatsiooni, atesteerimise ja täienduskoolitusega seotud dokumente, hinnatakse kvalifikatsiooni vastavust nõuetele ning võrreldakse EHISe alamregistris kajastuvate andmetega. Vene õppekeelega koolides kontrollitakse ka nõutava keeletaseme olemasolu. Valimisse arvatakse ca 10% maakondade üldhariduskoolide koguarvust. Valimisse arvatakse ka vene õppekeelega munitsipaalkoolid (8 õppeasutust), eesmärgiga kontrolli- 47

45 da kooli pedagoogide kvalifikatsiooni ja keeleoskuse taseme vastavust eestikeelse aineõpetuse läbiviimiseks. Tulemuste kasutamine Analüüsitakse, kuidas on rakendunud 1) Keeleseaduse 2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 3) Täiskasvanute koolituse seadus 4) Vabariigi Valitsuse määrus nr 381 Õpetajate koolituse raamnõuded 5) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 6) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus 7) Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 8) Vabariigi Valitsuse määrus nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava 9) haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 10) haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 11) Haridus- ja teadusministri määrus nr 74 Koolitöötajate miinimumkoosseis Tehakse ettepanekuid ja ettekirjutusi koolidele ja nende pidajatele pedagoogide kvalifikatsiooni, atesteerimise ja täienduskoolituse võimaldamise ning EHISe õpetajate alamregistris kajastuvate andmete õiguspärasuse tagamiseks. Riikliku järelevalve tulemustest lähtuvalt tehakse ettepanekuid õpetaja- ja täienduskoolitusasutustele pedagoogide koolituse kavandamiseks. Üldhariduskoolide kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine Järelevalve teostamisel on eesmärgiks ülevaate saamine pedagoogide kvalifikatsioonist, täienduskoolituse võimaldamisest, atesteerimise korraldusest ja eesti keele oskuse tasemest ning EHISe õpetajate alamregistris andmete õigsuse kontrollimine. Õiendis esitatakse andmed koolis töötavate juhtide, tugispetsialistide ning õpetajate kvalifikatsiooni kohta. 1. Andmed pedagoogide kohta (tabel 1 ja kirjeldus ning analüüs) 1.1 Õppeasutuses kehtestatud ja täidetud ametikohad. 1.2 Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele. 48

46 Punktis 1 on muudetud sõnastust, sisulist muudatust ei ole. Õppeasutuses kehtestatud ja täidetud ametikohad Punktis 1.1 analüüsitakse miinimumkoosseisude rakendamise nõude täitmist. Selgitatakse välja, kas koolis on kehtestatud personali koosseis (personali koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul pidaja kehtestatud korras), kas kinnitatud koosseis on kooskõlas ministri määruses kehtestatuga, kas ametikohtade täitmisel on lähtutud direktori poolt kinnitatud personali koosseisust. Kirjeldus, analüüs (koosseisu kooskõla määrusega, direktori poolt kinnitatud koosseisuga, koosseisu põhjendatus). Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele Punktis 1.2 selgitatakse välja pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele ning protsent koolis töötavate pedagoogide üldarvust. Selgitatakse välja, kas kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajatega on sõlmitud tähtajaline aastane tööleping, millele eelnes konkurss, mis luhtus ( PGSi 75 lg 6 alusel saab aastase töölepingu sõlmida ainult õpetajaga ja enne peab olema välja kuulutatud konkurss). Tabel 1 Tabelisse 1 kantakse õppeasutuse kinnitatud koosseisudes ette nähtud vastavate ametikohtade arvud ja koolis tegelikult täidetud ametikohad ning ametikohtadel töötavate pedagoogide arvud. Kui õppeasutuses on pedagoogilisi töötajaid rohkem, kui on esitatud tabelis 1 (näiteks on koolis sotsiaalpedagoog), siis tuua see välja analüüsivas osas. Kuna nt sotsiaalpedagoogile ei ole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, teda tabelisse ei märgita. Kõik tabelisse kantud andmed tuleb koolis kontrollida. Tabeli viimasel real kokku numbrite vahel peab olema seos. Näiteks veeru Ametikohtadel töötavate pedagoogide arv alla kokku tulev arv peab minema kokku kvalifikatsiooninõuetele vastavate/mittevastavate pedagoogide üldarvuga (kaks viimast veergu liidetuna võrdub ametikohtadel töötavate pedagoogide arvuga, nt kvalifikatsiooninõuetele vastavaid on 47, mittevastavaid on 15 (kokku 62), siis ametikohtadel töötavate pedagoogide koguarvuks peab tulema samuti 62). Lisaks peab kahe viimase tulba % tulema kokku 100, nt kui kvalifikatsiooninõuetele vastavaid pedagooge on 76%, siis pedagooge, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, on 24%. Ühel ametikohal võib töötada mitu pedagoogi ja üks pedagoog võib töötada mitmel ametikohal. Seega reas kokku number võib erineda reaalselt koolis töötavate pedagoogide arvust. Veeru Ametikohtadel töötavate pedagoogide arv kokku lahtrisse näidata ära ülevalt alla arv kokku ning sulgudes reaalsete pedagoogide arv. Näiteks: ülevalt alla lugedes tuleb ametikohtadel töötavate pedagoogide arvuks 62, aga kuna mitmed pedagoogid töötavad samaaegselt mitmel ametikohal, siis reaalselt on ametikohtadel töötavaid pedagooge 47. Seega saame järeldada, et 75% pedagoogidest töötab samaaegselt mitmel ametikohal. 49

47 Kooli dokumentatsioonis kajastatud andmeid võrreldakse EHISesse kantud andmetega. Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, selgitatakse välja erisused. Võrreldes eelmise määrusega on tabelites sõnad parandusõppe õpetaja asendatud sõnadega õpiabirühma õpetaja, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal asendatud sõnaga õppealajuhataja, mis tuleneb vastavast muudatusest Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Lisatud on tabelitesse veerud emakeel eesti keel ja nõutav keeleoskuse tase puudub, et täpsustada nõutavat keeleoskuse taset omavate pedagoogide arv. Tabel 1. Andmed pedagoogide kohta Pedagoogilised töötajad Kehtestatud ametikohtade arv Tegelikult täidetud ametikohtade arv Ametikohtadel töötavate pedagoogide arv Pedagoogid, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele Pedagoogid, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele Arv % Arv % Juhid Õpetajad Huvijuht Logopeed Koolipsühholoog Eripedagoog Õpiabirühma õpetaja Kasvataja Ringijuht Kokku 62 (46) Õiguslikud alused: 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 74 sätestab: (1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. (2) Koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (3) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 75 sätestab: (1) Pedagoogidena käsitatakse direktorit, õppealajuhatajat, õpetajat, abiõpetajat ning teisi õppe ja kasvatuse alal töötavaid isikuid. (2) Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi. 2) Haridus- ja teadusministri määrus nr 74 Koolitöötajate miinimumkoosseis. 50

48 2. Juhtide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase (tabel 2 ja kirjeldus ning analüüs). 2.1 Juhtide haridustase. 2.2 Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul. 2.3 Vene õppekeelega koolide juhtide eesti keele oskuse tase. Juhtide haridustase Punktis 2.1 näidatakse ära, kas juhtidel on nõutav haridustase: pedagoogiline kõrgharidus, muu kõrgharidus, kultuurialane kõrgharidus/eripedagoogiline kõrgharidus, muu pedagoogiline kõrgharidus, kõrgharidus. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Punktis 2.2 näidatakse ära ametikohal töötamiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine. Selgitatakse välja, kas täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud kooli arengukavas määratletud põhisuundadest ja valdkondadest ning tegevuskavast, kas täienduskoolitus on kavandatud tegevuskavas ning täienduskoolitusel osalemist ja tulemuslikkust on analüüsitud. Analüüsi aluseks on kooli arengukava ja kooli sisehindamisaruanne ning muud koolisisesed dokumendid. Koolituste puhul tuleb eristada koolitust, mis on vajalik kvalifikatsiooninõuete täitmiseks (160, 240 t) ja täienduskoolitust kogumahus 160 t, mis tuleb läbida 5 aasta jooksul. NB! Vabariigi Valitsuse määrusest nr 381 Õpetajate koolituse raamnõuded tulenevalt ei ole juhtidel 5 aasta jooksul 160 t läbimine kohustuslik. Seega on tegemist informatiivset laadi andmete kogumisega ning ettekirjutust 160 t läbimata jätmise puhul teha ei saa. Ettepanekut võib teha. Juhul, kui juht aga annab ka õppetunde, tuleb tal läbida viie aasta jooksul 160 t täienduskoolitust. Vene õppekeelega koolide juhtide eesti keele oskuse tase Punktis 2.3 näidatakse ära eesti keele oskuse taseme (vene õppekeelega koolid) olemasolu. Kui tegemist on eesti õppekeelega kooliga, siis punkti 2.3 õiendis ei kajastata. Tabelisse 2 märgitakse 0. Kui juhina töötaval isikul on kvalifikatsiooninõuetes sätestatud nõue (haridustase või koolitus) täitmata, esitatakse ka õppeasutuse juhi selgitused. Selgitatakse ka välja, kas juhi vaba ametikoha täitmiseks on korraldatud konkurss. Kooli dokumentatsioonis kajastatud andmeid võrreldakse EHISesse kantud andmetega. Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, selgitatakse välja erisused ja vajadusel tehakse ettepanekuid ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 51

49 Juhtide arv Eripedagoogiline kõrgharidus Muu pedagoogiline kõrgharidus Kõrgharidus 240-t juhtimiskoolitus 160-t koolijuhtimiskoolitus Juhtimiskoolituse läbimise aasta 160-t eripedagoogika kursus 240-t pedagoogikakursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Juhtide arv Pedagoogiline kõrgharidus Muu kõrgharidus Kultuurialane kõrgharidus 240-t juhtimiskoolitus 160-t juhtimiskoolitus Juhtimiskoolituse läbimise aasta 240-t pedagoogikakursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1-kõrgtase B2 -kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase Tabel 2 Tabel 2 täidetakse vastavalt sellele, kas tegemist on tavaüldhariduskooliga või nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooliga. Tabel 2. Juhtide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase 4 Direktor Õppealajuhataja Huvijuht-direktori asetäitja Kokku Nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli juhtide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase 5 Direktor Õppealajuhataja Huvijuht-direktori asetäitja Kokku Alusdokumendid 1) Pedagoogide kvalifikatsiooni, täienduskoolitust ja eesti keele oskust tõendavad dokumendid 4 Täidetakse vene õppekeelega koolides 5 Täidetakse vene õppekeelega koolides 52

50 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregister 3) Kooli arengukava 4) Kooli üldtööplaan 5) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid 6) Direktori käskkirjad Õiguslikud alused 1) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded Juhtide kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse -des 5 1, 7, 8, 9, 13, 14, 15, 17 ja 37 lõigetes 10 ning 11 kehtestatud nõuetest. 2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus loetakse rakenduskõrgharidusele vastavaks Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kutsekõrghariduse, diplomiõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom. Samuti on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale isikul, kes on läbinud õppe üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava alusel, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud. 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, selgitatakse välja erisused ja vajadusel tehakse ettepanekuid ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 4) Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded -s 12 on õppeasutuste juhtidele, nende asetäitjatele ja õppejuhtidele kehtestatud C1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Määruse 28 4 kohaselt loetakse enne aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused vastavaks järgnevalt: 1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; 2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; 3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Enne aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistusi arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isikute puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. 5) Keeleseaduse 5¹ lõige 9 sätestab, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest: põhiharidus; üldkeskharidus; põhihariduse baasil kutsekeskharidus; põhihariduse baasil keskeriharidus; kõrgharidus. 53

51 6) Täiskasvanute koolituse seaduse 3 lg 3: Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. 3. Koolis töötavate tugispetsialistide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase (tabel 3 ja kirjeldus ning analüüs). 3.1 Tugispetsialistide haridustase. 3.2 Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul. 3.3 Vene õppekeelega koolide tugispetsialistide eesti keele oskuse tase. Tugispetsialistide haridustase Punktis 3.1 näidatakse ära, kas tugispetsialistidel on nõutav haridustase: pedagoogiline kõrgharidus, eripedagoogika/logopeedia/koolipsühholoogia/kultuurialane kõrgharidus, psühholoogia alane kõrgharidus, muu kõrgharidus, pedagoogiline keskeriharidus, muu keskeriharidus, keskharidus. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Punktis 3.2 näidatakse ära ametikohal töötamiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine. Selgitatakse välja, kas täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud kooli arengukavas määratletud põhisuundadest ja valdkondadest ning tegevuskavast, kas täienduskoolitus on kavandatud tegevuskavas ning täienduskoolitusel osalemist ja tulemuslikkust on analüüsitud. Koolituste puhul tuleb eristada koolitust, mis on vajalik kvalifikatsiooninõuete täitmiseks (160, 240 t) ja täienduskoolitust kogumahus 160 t, mis tuleb läbida 5 aasta jooksul. NB! Õpetajakoolituse raamnõuetest tulenevalt ei ole tugispetsialistidel 5 aasta jooksul 160 t läbimine kohustuslik. Seega on tegemist informatiivset laadi andmete kogumisega ning ettekirjutust 160 t läbimata jätmise puhul teha ei saa. Ettepanekut võib teha. Kui tugispetsialist annab ka õppetunde, on 160 t läbimine kohustuslik. Kui tugispetsialistina töötaval isikul on kvalifikatsiooninõuetes sätestatud nõue täitmata, esitatakse ka sellekohased põhjendused. Vene õppekeelega koolide tugispetsialistide eesti keele oskuse tase Punktis 3.3 näidatakse ära eesti keele oskuse taseme (vene õppekeelega koolid) olemasolu. Kui tegemist on eesti õppekeelega kooliga, siis punkti 2.3 õiendis ei kajastata. Tabelisse märgitakse 0. Kooli dokumentatsioonid kajastatud andmeid võrreldakse EHISesse kantud andmetega. 54

52 Tugispetsialistide arv Pedagoogiline kõrgharidus Eripedagoogika/ logopeedia/ koolipsühholoogia/ kultuurialane kõrgharidus Psühholoogia alane kõrgharidus Muu kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus Keskharidus 160-t koolipsühholoogia kursus 160-t pedagoogika/ noorsootöö kursus 160-t eripedagoogika kursus 40-t pedagoogika või noorsootöö kursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, selgitatakse välja erisused ja vajadusel tehakse ettepanekuid ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Tabel 3 Tabelis 3 veerus Tugispetsialistide arv kokku võib tulla üldarv kokku suurem kui olemasolev pedagoogide arv koolis, kuna üks pedagoog võib töötada mitmel ametikohal. Sel juhul palume märkida üldarvu järele sulgudesse tegelik arv. Näiteks on ametikohtadel töötavaid pedagooge 25, aga kuna mõni tugispetsialist töötas mitmel ametikohal, oli pedagoogide arv 21 Tabel 3. Koolis töötavate tugispetsialistide kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tase Tasemeharidus Koolitused Keeleoskuse tase Huvijuht Logopeed Eripedagoog Koolipsühholoog Õpiabirühma õpeta Õpilaskodu või pikapäevarühma kasvataja Ringijuht Kokku 25 (21) Tabelites 3 ja 4 kokku real olevad numbrid on informatiivset laadi, need ei pea ühtima teistes tabelites olevate kokku arvudega, kuna üks pedagoog võib töötada mitmel ametikohal. Alusdokumendid 1) Tugispetsialistide kvalifikatsiooni ja eesti keele oskust tõendavad dokumendid 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregister 55

53 3) Kooli arengukava 4) Kooli üldtööplaan 5) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid 6) Direktori käskkirjad Õiguslikud alused 1) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Tugispetsialistide kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse -des 24, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33 ja 36 lõikes 2 ning 37 lõigetes 10 ning11 kehtestatud nõuetest. 320-tunnised kursused on lubatud läbida kahes osas 160-tunniste kursustena. 2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus. Määruse kohaselt loetakse rakenduskõrgharidusele vastavaks Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kutsekõrghariduse, diplomiõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom. Samuti on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale isikul, kes on läbinud õppe üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava alusel, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud. 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus. 4) Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded -s 11 on õppeasutuses töötavatele pedagoogidele ja eripedagoogidele kehtestatud vähemalt B2-tasemel eesti keele oskuse nõue. Määruse 28 4 kohaselt loetakse enne aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused vastavaks järgnevalt: 1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; 2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; 3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Enne aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistusi arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isikute puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. Keeleseaduse 5¹ lõige 9 sätestab, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest: põhiharidus; üldkeskharidus; põhihariduse baasil kutsekeskharidus; põhihariduse baasil keskeriharidus; kõrgharidus. 5) Täiskasvanute koolituse seaduse 3 lg 3: Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. 56

54 4. Õpetajate kvalifikatsioon, täienduskoolitus, atesteerimine ja keeleoskuse tase (tabel 4 ja kirjeldus ning analüüs) Õpetajate haridustase Õppeaine õpetamiseks vajaliku ettevalmistuse olemasolu Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Atesteerimisel omistatud ametijärk Vene õppekeelega koolide õpetajate eesti keele oskuse tase. Õpetajate haridustase Punktis 4.1 näidatakse ära, kas õpetajatel on nõutav haridustase: pedagoogiline kõrgharidus, muu kõrgharidus, kultuurialane kõrgharidus/eripedagoogiline kõrgharidus, muu pedagoogiline kõrgharidus, kõrgharidus. Võrreldes eelmise õppeaasta määrusega puudub käesolevast määrusest lahter läbitud õpetajakoolitus. Pedagoogiliseks kõrghariduseks loetakse ka kõrgharidus, kui juht on omandanud algselt mittepedagoogilise kõrghariduse ning läbinud hiljem õpetajakoolituse (40AP, 1600 t). Analüüsis võib täiendavalt välja tuua, kui palju on selliseid õpetajaid, kes on pedagoogilise kõrghariduse omandanud 1600 t õpetajakoolitust läbides. Õppeaine õpetamiseks vajaliku ettevalmistuse olemasolu Punktis 4.2 näidatakse ära õppeaine õpetamiseks vajaliku ettevalmistuse olemasolu. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine ja täienduskoolituse läbimine viimase viie aasta jooksul Punktis 4.3 näidatakse ära ametikohal töötamiseks vajaliku täienduskoolituse läbimine. Selgitatakse välja, kas täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud kooli arengukavas määratletud põhisuundadest ja valdkondadest ning tegevuskavast, kas täienduskoolitus on kavandatud tegevuskavas ning täienduskoolitusel osalemist ja tulemuslikkust on analüüsitud. Koolituste puhul tuleb eristada koolitust, mis on vajalik kvalifikatsiooninõuete täitmiseks (160, 240 t) ja täienduskoolitust kogumahus 160 t, mis tuleb läbida 5 aasta jooksul. Punktis 4.4 näidatakse ära atesteerimisel omandatud ametijärgud koolis ning analüüsitakse atesteerimise korraldust kas atesteerimiskomisjon on moodustatud, komisjoni protokollid ja direktori käskkirjad ametijärgu omistamise kohta kas need on kooskõlas atesteerimise määrusega ja kooskõlas Haldusmenetluse seadusega (õiguslik ja faktiline alus, vaide lahendamise koht jne). Selgitatakse välja, kas kooli sisehindamise ja pedagoogi enesehindamise kaudu hinnatakse pedagoogi töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele ning järgitakse atesteerimise aluseks olevaid nõudeid. 57

55 Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele ja atesteerimisel omistatud ametijärkudele, selgitatakse välja erisused. Vene õppekeelega koolide õpetajate eesti keele oskuse tase Punktis 4.5 näidatakse ära eesti keele oskuse taseme (vene õppekeelega koolid) olemasolu. Kui tegemist on eesti õppekeelega kooliga, siis õiendis p 4.5 ei kajastata. Tabelisse märgitakse 0. Vene õppekeelega koolides selgitatakse välja, kas kooli arengukavas on gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava aastateks Selgitatakse välja eesti keeles õpetatavad kohustuslikud ja täiendavad kursused, neid õpetavate õpetajate kvalifikatsioon, eesti keele oskuse C1 taseme olemasolu ning koolitustel osalemine. Vabariigi Valitsuse määrus nr 2 Gümnaasiumi riikliku õppekava 11 lõige 2 ja 21 sätestavad ülemineku eestikeelsele õppele munitsipaal- ja riigikooli gümnaasiumiastmel. 11 (2) Kool tagab oma õppekavaga eestikeelse õppe vähemalt 57 kursuse ehk 60% ulatuses gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud õppemahust, kusjuures eesti kirjandust, eesti ajalugu, ühiskonnaõpetust, muusikat ja geograafiat tuleb õpetada eesti keeles. 21. Eestikeelne õpe munitsipaal- ja riigikooli gümnaasiumiastmel. Koolides, kus käesoleva määruse jõustumisel on eesti keelest erinev õppekeel, rakendatakse 11 lõiget 2 õpilaste suhtes, kes alustavad gümnaasiumiõpinguid 2011/2012. õppeaastal või hiljem, ning kogu gümnaasiumi ulatuses viiakse õpe 11 lõikega 2 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks a. Tabel 4 Tabel 4 täidetakse vastavalt sellele, kas tegemist on tavalise üldhariduskooliga või nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooliga. 58

56 Õppeaineid õpetavate õpetajate arv tase Õppeaine Tabel 4. Õpetajate kvalifikatsioon täienduskoolitus, atesteerimine ja keeleoskuse Tasemeharidus Erialane ettevalmistus Täienduskoolitused Omistatud ametijärk Keeleoskuse tase 6 Ainealane täienduskoolitus 30 AP või EAP ulatuses Pedagoogiline/eripedagoogiline kõrghari- Kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Keskeriharidus Läbitud õpetajakoolitus Ettevalmistus õpetatavas aines /ainevaldkonnas Puudub ettevalmistus aine õpetamiseks Läbitud 160-tunnine pedagoogika/eripedagoogikakursus 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust Pedagoog-metoodik Vanempedagoog Pedagoog Noorempedagoog Ametijärguta C1-kõrgtase B2-kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Klassiõpetaja Eesti /vene keel ja kirjandus Eesti keel teise keelena 8 Eesti kirjandus 9 Inglise keel Saksa keel Vene keel Prantsuse keel Matemaatika Loodusõpetus Geograafia Bioloogia Keemia Füüsika Ajalugu Eesti ajalugu 10 Inimeseõpetus Ühiskonnaõpetus 11 Muusikaõpetus 12 Kunstiõpetus 6 Vene õppekeelega koolides 7 1 EAP (Euroopa ainepunktisüsteem) on 26 tundi, 1 AP (ainepunkt) on 40 tundi 8 Vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetatavad kohustuslikud õppeained 9 Vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetatavad kohustuslikud õppeained 10 Vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetatavad kohustuslikud õppeained 11 Vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetatavad kohustuslikud õppeained 12 Vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetatavad kohustuslikud õppeained 59

57 Õppeaineid õpetavate õpetajate arv Eripedagoogika alane kõrgharidus Muu pedagoogiline kõrgharidus Muu pedagoogiline keskeriharidus 320-tunnine eripedagoogikakursus Läbitud t eripedagoogikakursust 5 a jooksul läbitud 160 t täienduskoolitust Pedagoog-metoodik Vanempedagoog Pedagoog Noorempedagoog Ametijärguta C1- kõrgtase B2- kesktase Tasemeharidus omandatud eesti keeles Emakeel eesti keel Nõutav keeleoskuse tase puudub Töö- ja tehnoloogiaõpetus Käsitöö Kehaline kasvatus Valikaine Kokku Nägemis-, kuulmis-, kõne- ja liikumispuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpetajate kvalifikatsioon, täienduskoolitus ja keeleoskuse tas Õppeaine Tasemeharidus Koolitused Omistatud ametijärk Keeleoskuse tase 13 Klassiõpetaja Emakeel Eesti keel teise keelena 14 Inglise keel Saksa keel Vene keel Matemaatika Kodulugu, loodusõpetus Geograafia Füüsika ja keemia elementaarkursus Ajalugu, kodanikuõpetus Muusikaõpetus Kunstiõpetus Tööõpetus Käsitöö Kehaline kasvatus ja rütmika Elu- ja olustikuõpe Orienteerumisained Kunst ja käelised tegevused 13 Vene õppekeelega koolides 14 Vene õppekeelega koolides 60

58 Rütmika Kokku Alusdokumendid 1) Pedagoogide kvalifikatsiooni, täienduskoolitust, atesteerimisel omistatud ametijärku ja eesti keele oskust tõendavad dokumendid 2) Eesti Hariduse Infosüsteemi õpetajate alamregister 3) Kooli arengukava 4) Kooli õppekava 5) Kooli üldtööplaan 6) Atesteerimiskomisjoni protokollid 7) Direktori käskkirjad 8) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid Õiguslikud alused 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 75 sätestab: (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja erialane ettevalmistus. (3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister. (4) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (5)Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu (nõukogu) direktori ettepanekul. (6) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. 2) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded. Õpetajate kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse -des 20, 21, 22, 23, ja 36 lõikes 2 ning 37 lõigetes 10 ning 11 kehtestatud nõuetest. 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus loetakse rakenduskõrgharidusele vastavaks Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kutsekõrghariduse, diplomiõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitmist tõendav diplom. Samuti on õigus kandideerida rakenduskõrgharidust eeldavale töö- või ametikohale isikul, kes on läbinud õppe üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse õppekava alusel, mille nominaalkestus on vähemalt 2 aastat ja 6 kuud. 61

59 4) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus. Järelevalve teostamisel kontrollitakse EHISe alamregistrisse kantud andmete vastavust kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele, selgitatakse välja erisused ja vajadusel tehakse ettepanekuid ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 5) Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 Avalike teenistujate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded -s 11 on kehtestatud õpetajatele B2-taseme ja -s 12 eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajatele C1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Määruse 28 4 kohaselt loetakse enne aasta 1. juulit väljastatud eesti keele tasemetunnistused vastavaks järgnevalt: 1) algtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B1-taseme tunnistusele; 2) kesktaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele B2-taseme tunnistusele; 3) kõrgtaseme keeleoskuse tunnistus eesti keele C1-taseme tunnistusele. Enne aasta 1. juulit välja antud tööalase keeleoskuse kategooriatunnistusi arvestatakse keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina isikute puhul, kelle keeleoskus on tööandja hinnangul piisav vastaval töö- või ametikohal töötamiseks. Tööandjal on kahtluse korral õigus pöörduda inspektsiooni poole hinnangu saamiseks isiku keeleoskuse piisavuse kohta. 6) Keeleseaduse 5¹ lõige 9 sätestab, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud hariduse eesti keeles vähemalt ühel järgmistest tasemetest: põhiharidus; üldkeskharidus; põhihariduse baasil kutsekeskharidus; põhihariduse baasil keskeriharidus; kõrgharidus. 7) Täiskasvanute koolituse seaduse 3 lg 3: Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend. 8) Haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 4 lg 1 p 1 ja 3: Atesteerimisel hinnatakse, kas atesteeritav on viimase viie aasta jooksul läbinud vähemalt 160 tunni ulatuses aine- või pedagoogika- või ametialaseid kursusi või juhtimiskursusi, millest 80 tundi võib moodustada iseseisev enesetäiendamine, mida tõendab õppeasutuse juht. Riikliku järelevalve teostamisel ei tehta ettekirjutusi töötajate keeleoskusele kehtestatud nõuetele mittevastamisel. Nõuetele mittevastavuse puhul märgitakse see õiendis ära. Lapsehoolduspuhkusel (rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel, lapsendaja puhkusel) viibivate pedagoogide andmeid tabelitesse ei kanta. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajaks on tööleping peatatud, siis lapsehooldusaega 5 aasta sisse ei arvestata ning lähtutakse täienduskoolitustundide kokkulugemisel 5 viimasest tööaastast. 62

60 Koolituste puhul näidatakse järelevalve teostamise ajaks lõppenud koolitused, mille läbimise kohta on vastav tõend õppeasutusel olemas. Välislepingute alusel (välislepingu aluseks on riikide vahel sõlmitud leping) õppeasutuses töötavate pedagoogide andmeid tabelitesse ei kanta, kuid kirjelduses peaks ära näitama, mitu õpetajat töötab õppeasutuses välislepingu alusel. Kõikide tabelite ridadesse/veergudesse kirjutatakse numbrid. Kui arvuline näitaja puudub, kirjutatakse 0. Paljud õppeasutused kasutavad õppealajuhataja ametinimetuse puhul erinevaid nimetusi, nt õppedirektor, arendusjuht jm. Sellistel juhtudel tuleb kvalifikatsiooni määratlemisel lähtuda sisulistest tööülesannetest. Kui tööülesannetes (ametijuhendis) kajastub juhtimisega seotud ülesandeid, siis tuleb kvalifikatsiooni määratlemisel lähtuda ministri määruses kehtestatud nõuetest õppeasutuse juhile. Koostas Merike Olt Täiendanud Heidi Kiuru ja Hille Voolaid 63

61 Lisas 5 on kehtestatud kutseõppeasutuse õiendis kajastatavad andmed. Praktikakorraldus, erivajadustega õpilaste toetamine ja täiskasvanute koolituse korraldamine 1. Praktikakorraldus (tabelid 1 2 ja kirjeldus ning analüüs) Õiguslikud alused 1) Kutseõppeasutuse seadus 2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 90 Kutseharidusstandard 3) Haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord Dokumentatsioon 1) Praktikaaruanded ( Kutseõppeasutuse seadus 17, haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 10) 1.1 Praktika juhendamine ja praktikajuhendajate koolitus 15 Eesmärgiks on välja selgitada, kas praktika on juhendatud kooli poolt ning ettevõttes. Tabel 1. Praktika juhendamine kooli poolt 2010/2011. õppeaastal Õppekava nimetus Õppekava kood Kokku x x Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja 16 Õpilaste arv, kelle koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega 17 Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on praktika ajal kontakteerunud 18 Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv 19 Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud Valim moodustatakse II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja praktikalepingute põhjal selgitada välja, kas kooli poolt on õpilasele määratud juhendaja. Näitab, kas kool on täitnud seadust ning on loonud eeldused praktika koolipoolseks juhendamiseks. 17 Õpilaste arv, kelle koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega dokumentatsiooni ja vestluste põhjal selgitatakse välja koolipoolse juhendaja kontakteerumine ettevõttega ajal, mil õpilased viibivad praktikal. Näitab koolipoolset juhendamist. 18 Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on praktika ajal kontakteerunud dokumentatsiooni ja vestluste põhjal selgitatakse välja koolipoolse juhendaja kontakteerumine õpilasega praktika ajal. 19 Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv dokumentatsiooni põhjal selgitada välja lepingute arv, millised on kooli poolt algatatuna lõpetatud. Analüüsivas osas tuua välja ka lepingute lõpetamise põhjused. 20 Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud dokumentatsiooni põhjal selgitada välja, kas koolis on praktika (praktikaaruannete) hindamine toimunud ja kas see on korrektselt dokumenteeritud. Tabelisse kantakse hinnatud õpilaste arv, mis näitab sisuliselt praktika sooritanute arvu. 64

62 Analüüsida, kuidas on korraldatud praktika juhendamine kooli poolt. Analüüsida, kas oleks otstarbekas kooli praktikakorraldust muuta või parendada ning kas olemasolev praktika aruandlus on piisav, kas koolipoolne praktikajuhendaja on piisavalt suhelnud ettevõtetega, kas on toimunud koolipoolseid praktikalepingute lõpetamisi, kas praktikalepingute lõpetamine tuleneb seatud eesmärkidele mittevastavusest või on selleks muud põhjused. Kontrollitav dokumentatsioon 1) Direktori käskkirjad koolipoolsete juhendajate määramisest ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõiked 1, 2) 2) Praktikalepingud ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõige 4) 3) Koolipoolse juhendaja aruanded ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõige 2) 4) Praktika hindamise protokollid ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõige 2) Tabel 2. Praktika juhendamine ettevõttes 2010/2011. õppeaastal Õppekava nimetus Õppekava kood Õpperühma tähis Õpilaste arv õpperühmas Õpilaste arv, kellele ei ole määratud ettevõttepoolset juhendajat 21 Ettevõtte poolt algatatud praktikalepingute lõpetamiste arv 22 Õpilaste arv, kellele ettevõttepoolne juhendaja ei ole andnud kirjalikku hinnangut 23 Ettevõttepoolsete juhendajate arv, keda on kooli praktikakorraldusest informeeritud või juhendatud 24 Kokku x x Analüüsida, kuidas on korraldatud praktika juhendamine ettevõttes. Selgitada välja, kas ettevõttepoolsed juhendajad on praktikante piisavalt juhendanud ja neile hinnangud andnud. Ettevõttepoolsete praktika juhendajate koolitamine kooli poolt ei ole otseselt nõutud, kuid parema praktika eesmärkide ja ülesannete täitmise saavutamiseks on soovitav korraldada juhendajatele teabepäevi. Andmed on informatiivsed ning sisen- 21 Õpilaste arv, kellele ei ole määratud ettevõttepoolset juhendajat praktikalepingute põhjal selgitada välja, kas õpilastele on määratud ettevõttes juhendaja. Tabelisse märgitakse õpilaste arv, kelle osas ei selgu juhendaja olemasolu. 22 Ettevõtte poolt algatatud praktikalepingute lõpetamiste arv dokumentatsiooni põhjal selgitada välja lepingute arv, mis on ettevõtte poolt algatatuna lõpetatud. Analüüsivas osas tuua välja ka põhjused. 23 Õpilaste arv, kellele ettevõttepoolne juhendaja ei ole andnud kirjalikku hinnangut dokumentatsiooni põhjal selgitada välja, kas ettevõttepoolne juhendaja on andnud praktikandile hinnangu. Tabelisse kanda õpilaste arv, kellele hinnangut antud ei ole. 24 Ettevõttepoolsete juhendajate arv, keda on kooli praktikakorraldusest informeeritud või juhendatud dokumentatsiooni põhjal selgitada välja, kui palju on kool korraldanud ettevõtete praktikajuhendajatele koolitusi, teabepäevi või juhendamisi. Praktikajuhendajate koolitamine loob eeldused praktika eesmärgipäraseks korraldamiseks ettevõttes. Tabelisse märgitakse informeeritud/teavitatud/koolitatud juhendajate arv. 65

63 diks HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonnale praktikakorralduse regulatsioonide parendamisel. Kontrollitav dokumentatsioon 1) Praktikalepingud ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõige 4) 2) Koolipoolse juhendaja aruanded ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõige 2) 3) Praktikaaruanded (haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 10) 4) Juhendajate kirjalikud hinnangud praktikantidele (haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 10) 5) Dokumendid ettevõttepoolsete juhendajate koolituste ja teabepäevade korraldamisest ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lõiked 1, 2) 1.2 Kooli koostöö ettevõtetega praktikakorralduse parendamiseks Eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd on kool teinud koostööd tööandjatega praktikakorralduse parendamiseks eelneva õppeaasta jooksul. Analüüsida, milliseid meetmeid on kool rakendanud koostöö tõhustamiseks ettevõtetega, kas kasutatud koostöövormid on andnud tulemusi ning millised tegevused võiksid anda paremaid tulemusi. Kontrollitav dokumentatsioon, meetodid 1) Protokollid koostöökoosolekutest tööandjatega ( Kutseõppeasutuse seadus 17 lg 2) 2) Vestlused kooli juhtkonnaga ning praktika korralduse eest vastutavate isikutega 3) Võimalusel vestlused ettevõtete esindajatega Järelevalve teostamisel selgitada välja kooli ettepanekud praktikakorralduse parendamiseks ning loetleda nimetatud ettepanekud temaatilise järelevalve õiendis. 2. Erivajadustega õpilaste toetamine (tabelid 3 7 ja kirjeldus ning analüüs) Õiguslikud alused 1) Kutseõppeasutuse seadus 2) Vabariigi Valitsuse määrus nr 90 Kutseharidusstandard 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 4) Haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 66

64 5) Haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 6) Haridusministri määrus nr 33 Õpilaste kutseõppeasutusse vastuvõtu kord 7) Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning munitsipaalja erakutseõppeasutuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks Tugisüsteemid ja -teenused, nende rakendamise põhimõtted kooli õppekorralduseeskirjas Haridus- ja teadusministri määruse nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord kohaselt mõistetakse erivajadusega isikuna õppijat, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskus, terviserike, puue või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Eesmärgiks on kontrollida, kas kõigile õpilastele on tagatud võimetekohased õppimisvõimalused, arvestades nende hariduslikke erivajadusi, ning kas koolis on rakendatud tugisüsteemid, toetamaks õpilaste arengut ning ennetamaks õpilaste väljalangevust õppeasutusest. Järelevalve teostamisel kontrollida, kas erivajadustega arvestamise kord ning erivajadusega õppija individuaalse arengu toetamine on reguleeritud õppekorralduseeskirjas ja kas on välja töötatud õpilaste erivajadustega rühma määramise alused. Vestluses kooli töötajatega selgitada välja, kuidas on tugisüsteemid ja -teenused ning õppekeskkond mõjutanud erivajadustega õpilaste toimetulekut koolikeskkonnas. Analüüsida, millised on tugisüsteemid ja -teenused ning kuidas on reguleeritud erivajadustega õpilaste õpperühmadesse määramine. Analüüsida, kas ja kuidas on 1) õppekorralduseeskirjas käsitletud erivajadustega õpilaste õpet; 2) reguleeritud erivajadustega õpilaste õpperühmadesse paigutamine; 3) õppeasutuses rakendatud õpilaste toetamiseks tugisüsteeme ja -teenuseid; 4) õpikeskkond kohandatud erivajadustega õpilaste õpetamiseks. 67

65 Kontrollitav dokumentatsioon 1) Õppekorralduseeskiri, sh individuaalse õppekava koostamise alused 2) Direktori käskkirjad 3) Õppenõukogu protokollid ja otsused (haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 2, haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord ) 2.2 Erivajadustega õpilaste arv ning rühmadesse määramine Eesmärgiks on saada ülevaade, kui palju on koolis erivajadustega õpilasi, kui palju on erivajadustega õpilasi erirühmades ning kui palju tavarühmades. Võrreldakse õpilaste andmeid koolis ning EHISes. Kontrollitakse, kas erivajadustega õpilastel, kelle andmed on kantud EHISesse, on koolis olemas erivajadust tõendavad dokumendid (rehabilitatsiooniplaan, on õppinud põhikoolis hooldusklassis, toimetuleku riikliku õppekava järgi või lihtsustatud õppekava järgi). Analüüsida, milline on riikliku koolitustellimusega (edaspidi RKT) eraldatud erivajadustega õpilaste kohtade täituvus ning palju erivajadustega õpilasi õpib tavarühmades (haridus- ja teadusministri käskkiri nr 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks ). Tabel 3. Erivajadustega õpilaste arv koolis Õppekavarühma nimetus Õpilaste arv Riiklik tellimus erivajadustega õpilastele (õpilaskohtade arv) Erivajadustega õpilaste arv riikliku koolitustellimuse kohtadel Erivajadustega õpilaste arv Kokku Tabel annab ülevaate erivajadustega õpilaste arvust koolis kutseõppe liikide, õppekavarühmade ja õppekavade lõikes. Samuti eristab RKT kohtadel ning tavarühmades õppivate erivajadustega õpilased. 68

66 Tabel 4. Erirühm(ad) erivajadustega õpilaste õpetamiseks Õppekava nimetus Kursus Õpilaste arv õppekaval Erivajadustega õpilaste arv Erivajadustega õpilaste arv EHISes Kokku x Tabelisse kantakse õppekavad, mis on koostatud erivajadustega õpilaste õppetöö korraldamiseks tulenevalt haridus- ja teadusministri määruse nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord -s 6 sätestatust. Nt õppekaval Kokk I kursusel on 30 õpilast, kes õpivad 2 rühmas - 8 õpivad erivajadustega õpilaste rühmas ja 22 õpilast tavarühmas. Tabel annab ülevaate, millistel õppekavadel on koolis 2011/2012. õa-l erirühmad erivajadustega õpilastele. Eesmärk on ka kontrollida koolis olevate ja EHISesse kantud andmete vastavust ning erivajadust tõendavate dokumentide olemasolu. Tabel 5. Tavarühmades õppivad erivajadustega õpilased Õppekava nimetus Kursus Õpilaste arv 25 õppekaval 26 Erivajadustega õpilaste arv 27 Erivajadustega õpilaste arv EHISes 28 Erivajadustega õpilaste % õppekaval Kokku x Tabelisse kantakse andmed erivajadustega õpilaste kohta, kes õpivad 2011/2012. õa-l tavarühmades koos teiste õpilastega ilma individuaalset õppekava või ainekava koostamata. Tabel annab ülevaate, kui palju on koolis erivajadustega õpilasi tavarühmades ning kui suure osa õppekava õpilaste arvust moodustavad erivajadustega õpilased. Kontrollitav dokumentatsioon 1) Õppijate ja õpitulemuste register (haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 8) 2) Õpilaste andmed EHISes (Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 26) 3) Erivajadust tõendavad dokumendid (haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 1 lõige 3 ja 6 lõiked 2 ja 3) 25 Õppekava nimetus tabelisse kantakse õppekavad, kus lisaks tavaõpilastele õpib ka erivajadustega õpilasi 26 Õpilaste arv õppekaval tabelisse kantakse õppekaval õppivate õpilaste koguarv 27 Erivajadustega õpilaste arv tabelisse kantakse erivajadustega õpilaste arv, kes õpivad nimetatud õppekaval 28 Erivajadustega õpilaste arv EHISes tabelisse kantakse õpilaste arv, kelle andmed on kantud EHISesse 69

67 2.3 Individuaalsed õppekavad erivajadustega õpilastele Eesmärgiks on kontrollida ja saada ülevaade, kas ja kuidas on erivajadustega õpilastele koostatud individuaalsed õppekavad või ainekavad ning kuidas need erinevad kooli õppekavast. Tabel 6. Individuaalse õppekava alusel õppivate erivajadustega õpilaste arv õppekavade lõikes Õppekava nimetus Õpilaste arv 30 Individuaalse õppekava 29 alusel õppivad õpilased 31 Õpilaste arv % Kokku Järelevalve käigus selgitada välja, paljudele tavarühmas õppivatele erivajadustega õpilastele on koostatud õppeasutuse õppekavast lähtuv individuaalne õppekava, kus arvestatakse õppija erinevaid vajadusi ning rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi lähtudes haridus- ja teadusministri määruse nr 25 Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord -st 5. Selgitada välja, kas koolis on analüüsitud individuaalsete õppekavade ja ainekavade rakendamise mõjusust erivajadustega õpilastele. Tuua välja õpilaste arv, kelle jaoks on koostatud individuaalne õppetöögraafik õppeainete või moodulite läbimiseks. Kontrollitav dokumentatsioon 1) Direktori käskkirjad ( Kutseõppeasutuse seadus 24) 2) Rehabilitatsiooniplaanid (haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 1 lõige 3) 3) Individuaalsed õppekavad (haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 5) 4) Õppenõukogu ja kooli nõukogu protokollid ja otsused (haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 6 lõige 4) 2.4 Pedagoogide ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega Eesmärk on välja selgitada, kas pedagoogid on läbinud täienduskoolitusi, mis toetavad nende tööd erivajadustega õpilastega. 29 Õppekava nimetus tabelisse kantakse õppekava, mille baasil on erivajadustega õpilastele koostatud individuaalne õppekava 30 Õpilaste arv tabelisse kantakse kogu õppekaval õppivate õpilaste arv järelevalve toimumise ajal 31 Individuaalse õppekava alusel õppivad õpilased tabelisse kantakse õpilaste arv, kellele on koostatud individuaalne õppekava 70

68 Tabel 7. Pedagoogide ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega Pedagoogide arv Eripedagoogika alase tasemeharidusega pedagoogide arv Pedagoogide arv, kes on läbinud eripedagoogika alaseid koolitusi 40 t ja rohkem viimase 5 aasta jooksul Dok EHIS Dok EHIS Eripedagoogika alase tasemeharidusega või eripedagoogika alase täienduskoolituse läbinud pedagoogide % pedagoogide üldarvust Koolituste puhul näidatakse järelevalve läbiviimise ajaks lõppenud koolitused, mille läbimise kohta on vastav tõend õppeasutuses olemas. Eripedagoogikaalaste koolituste all mõistetakse kõiki koolitusi, mis on suunatud erivajadustega õpilastega töötavatele pedagoogidele. Järelevalve teostamisel selgitada välja, kas 1) arengukava tegevuskavas on planeeritud eripedagoogikaalased täienduskoolitused; 2) pedagoogide täienduskoolituse andmed on kooskõlas EHISesse kantud andmetega (Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus ); 3) on planeeritud ja läbi viidud pedagoogide koolisisest nõustamist. Analüüsida, milline on pedagoogilise personali valmisolek tööks erivajadustega õpilastega. Kontrollitavad dokumendid 1) Täienduskoolituse läbimist tõendavad dokumendid 2) EHISe õpetajate alamregistris olevad andmed Õiguslikud alused 1) Kutseõppeasutuse seadus 2) Täiskasvanute koolituse seadus 3) Vabariigi Valitsuse määrus nr 265 Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus 4) Vabariigi Valitsuse määrus nr 381 Õpetajate koolituse raamnõuded 5) Haridus- ja teadusministri määrus nr 25 Erivajadustega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord 6) Haridusministri määrus nr 65 Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 7) Haridusministri määrus nr 69 Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord 8) Haridusministri määrusega nr 4 kinnitatud Haridustöötajate kutseoskuste täiustamise kord 9) Haridusministri määrusega nr 13 kinnitatud Kutseõppeasutuse pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja kord 71

69 3. Täiskasvanute koolituse korraldamine (tabel 8 ja kirjeldus ning analüüs) Õiguslikud alused 1) Haridus- ja teadusministri määrus nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 2) Haridus- ja teadusministri määrus nr 11 Kutseõppeasutuses peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord 3) Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 1255 Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavates riigi kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutustes Euroopa Sotsiaalfondi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused raames toimuvate täiskasvanute tööalase koolituse kursuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine aasta I poolaastaks 4) Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 572 Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Euroopa Sotsiaalfondi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused raames toimuvate täiskasvanute tööalase koolituse kursuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine aasta II poolaastaks aasta I poolaasta koolitustellimus on kahes käskkirjas, sest esialgset käskkirja muudeti aasta jaanuaris, vähendades tellimust 9 kooli osas, kellel olid jäänud kasutamata jäägid eelmisest aastast: 5) Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 1259 Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Euroopa Sotsiaalfondi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused raames toimuvate täiskasvanute tööalase koolituse kursuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine aasta I poolaastaks 6) Haridus- ja teadusministri käskkirja nr 45 Haridus- ja teadusministri 14. detsembri aasta käskkirja nr 1259 Kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Euroopa Sotsiaalfondi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused raames toimuvate täiskasvanute tööalase koolituse kursuste riikliku koolitustellimuse kinnitamine aasta I poolaastaks muutmine Peale nende käskkirjade on aastal veel eraldi käskkiri dokumentide vormide kinnitamiseks: 7) Haridus- ja teadusministri käskkiri nr 727 Täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse kursuste kohustuslike dokumentide vormide kinnitamine. Valim moodustatakse ajavahemikul toimunud kursustest. Kontrollitakse 10 vabalt valitud kursuse andmeid, kusjuures valimisse peaksid kuuluma erinevates õppekavarühmades toimunud ning erinevate tellijate rahastatud koolitused. Eesmärgiks on kontrollida, kas täiskasvanute koolituste korraldamise eelduseks olevad õppekavad ning koolituste toimumist kajastav dokumentatsioon on olemas ning analüüsida, kas need on vormistatud nõuetekohaselt. 72

70 Tabel 8. Koolituste korraldamisega seotud dokumentatsioon Kursuse nimetus (10 kursust) Direktori käskkiri kursuse toimumise kohta (jah/ei) 32 Direktori käskkirjaga kinnitatud eelarve (jah/ei) 33 Direktori käskkirjaga kinnitatud õppekava (jah/ei) 34 Kursusel osalejate nimekiri (jah/ei) 35 Tunnistuste registreerimise raamat (jah/ei) 36 Koolitusel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra kohta (jah/ei) 37 Lisaks dokumentide olemasolu kontrollile analüüsida, kas õppekavad on koostatud nõuetekohaselt ning kas osalejate registreerimist kajastavad dokumendid on vormistatud korrektselt. Tuua välja eksimused ja tähelepanekud. Kuna kontrollitakse 10 kursuse dokumentatsiooni, kuid koolides on nimetatud ajaperioodil toimunud rohkem kursusi, siis on soovitatav valimi koostamiseks paluda koolidelt eelnevalt andmed kõikide toimunud kursuste kohta. Kontrollitav dokumentatsioon 1) Õppekavad (haridus- ja teadusministri määruse nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 3) 2) Direktori käskkirjad kursuste toimumise kohta (haridus- ja teadusministri määruse nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 7) 3) Direktori kinnitatud kursuste eelarved (haridus- ja teadusministri määruse nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 4 lõige 2) 4) Kursustel osalejate nimekirjad, koolitusel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra kohta (haridus- ja teadusministri määruse nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 6 lõige 1) 5) Tööalase koolituse ja kutsealase eelkoolituse tõendite ja tunnistuste registreerimise raamat (haridus- ja teadusministri määruse nr 66 Täiskasvanute tööalase koolituse kutseõppeasutuses korraldamise tingimused ja kord 18) Koostas Jaako Lindmäe (jaako.lindmae@hm.ee) 32 Direktori käskkiri kursuse toimumise kohta (jah/ei) kontrollitakse, kas kõikide kursuste toimumise aluseks on direktori käskkiri, lahtrisse märgitakse käskkirja olemasolu jah/ei vormis 33 Direktori käskkirjaga kinnitatud eelarve (jah/ei) kontrollitakse, kas kursusel on koostatud ning direktori poolt kinnitatud eelarve. Tabelisse märgitakse kinnitatud eelarve olemasolu jah/ei vormis 34 Direktori käskkirjaga kinnitatud õppekava (jah/ei) kontrollitakse, kas kursusel läbitav õppekava on olemas ja direktori allkirjaga kinnitatud, lahtritesse märgitakse direktori käskkirjaga kinnitatud kursuse õppekava olemasolu jah/ei vormis 35 Kursusel osalejate nimekiri (jah/ei) kontrollitakse, kas on olemas kursusel osalejate koondnimekiri, tähistades tabelis nimekirja olemasolu jah/ei vormis 36 Tunnistuste registreerimise raamat (jah/ei) - kontrollitakse, kas koolis on olemas tööalase koolituse tõendite ja tunnistuste registreerimise raamat. Raamatu olemasolu tähistatakse tabelis jah/ei vormis 37 Koolitusel osalejate registreerimislehed iga koolituskorra kohta (jah/ei) kontrollitakse, kas on olemas osalejate registreerimislehed kõikide koolituste iga koolituskorra kohta 73

71 Lisas 6 on esitatud nõuded õiendi vormistamiseks. III Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamine ei nõua täiendavaid kulutusi. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud Euroopa Liidu õigusakte ei ole. V Määruse jõustumine Määrus jõustub aasta 1. septembril. VI Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga ja kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega. 74

72 3.Haridus- ja teadusministri määrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes ja selgitusi MINISTRI MÄÄRUS Tartu nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» 79 lõike 2, «Kutseõppeasutuse seaduse» 27 3 lõike 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» 24 3 lõike 2 alusel. 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi ning kutseõppeasutuse (edaspidi koos õppeasutus) nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes. 2. Nõustamise eesmärk Sisehindamise küsimustes õppeasutuse nõustamise (edaspidi nõustamine) eesmärk on: 1) analüüsida õppeasutuse sisehindamist; 2) anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile; 3) nõustada õppeasutuse direktorit sisehindamise valdkonnas. 3. Nõustamise läbiviimine (1) Õppeasutuse nõustamise sisehindamise küsimuses (edaspidi nõustamise) võib algatada õppeasutus või Haridus- ja Teadusministeerium. Õppeasutuse algatatud nõustamise võib läbi viia enne sisehindamise aruande (edaspidi aruanne) koostamist, aruande koostamise ajal või aruande põhjal. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud nõustamise aluseks on sisehindamisaruanne. (2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada nõustamine, kui õppeasutust ei ole viimase kolme aasta jooksul nõustatud või õppeasutus on esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse nõustamise läbiviimiseks. Nõustamise algatamisel määrab haridus- ja teadusminister nõuniku ja katab tema tegevusega seotud kulud vastavalt nõunikuga sõlmitud lepingule. 75

73 (3) Nõustamise algatamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitab õppeasutus aruande koostamise aasta 31. detsembriks elektrooniliselt taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile. (4) Nõustamisel lähtub nõunik õppeasutuse tegevusnäitajatest, mis on kättesaadavad Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu, ja järgmistest hindamiskriteeriumidest: 1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine; 2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika; 3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu; 4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaaltehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; 5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, terviseedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus. (5) Nõunik viib vajadusel läbi õppeasutuse külastuse, millest teavitab õppeasutust hiljemalt ühe kuu jooksul aruande esitamisest. (6) Nõunikul on õigus: 1) vestelda õppeasutuse hoolekogu (nõukogu) liikmetega, õppeasutuse töötajatega, lastevanematega, õpilastega (lastega), õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse ning õppeasutuse pidaja esindajatega; 2) osaleda õppeasutuse õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu), hoolekogu (nõukogu) ja lastevanemate koosolekutel; 3) tutvuda õppeasutuse dokumentatsiooniga, sealhulgas statistilise ja finantsaruandlusega, ning õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga; 4) teha direktorile ja õppeasutuse pidajale ettepanekuid õppeasutuse tegevuse parendamiseks. (7) Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel nõustatud õppeasutus esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile aruande koos nõuniku koostatud kirjaliku tagasisidega (edaspidi tagasisidearuanne). 76

74 4. Nõustamise tulemuste esitamine (1) Nõustamise tulemused vormistatakse tagasisidearuandena, mille põhjal on õppeasutusel võimalik täiustada oma tegevust. (2) Tagasisidearuandes tuuakse välja järeldused õppeasutuse sisehindamise adekvaatsuse ning tulemuslikkuse kohta. Näidatakse ära, kas õppeasutuse poolt kavandatavad meetmed õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse parendamiseks on piisavad õpilaste (laste) ning õppeasutuse arenguks ja vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ning tehakse ettepanekud tegevuse parendamiseks. Tagasisidearuande koostamisel lähtub nõunik 3 lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumidest. (3) Nõunik edastab õppeasutusele tagasisidearuande hiljemalt kaks kuud peale õppeasutuse aruande esitamist nõunikule. (4) Õppeasutuse direktor tutvustab tagasisidearuannet õppeasutuse õppenõukogus (pedagoogilises nõukogus) ja hoolekogus (nõukogus). 5. Üleminekusätted (1) [Kehtetu - RT I, , 1 - jõust (2) Kui õppeasutus on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud Riiklikule Eksamija Kvalifikatsioonikeskusele aruande ja taotluse nõustamiseks ning nõunik on juba alustanud nõustamist, viiakse selle õppeasutuse nõustamine lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud haridus- ja teadusministri 4. augusti a määrusega nr 23 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes» kehtestatud korras hiljemalt aasta 30. septembriks. (3) [Kehtetu - RT I, , 1 - jõust ] 6. *Käesolevast tekstist välja jäetud+ 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub aasta 1. septembril. Määrus on kättesaadav veebilehel aadressil 77

75 Sisehindamine ja nõustamine Sisehindamine 1. septembrist 2006 on koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses sisehindamine kohustuslik. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste/laste arengut toetavad tingimused ja õppeasutuse järjepidev areng, selgitades välja õppeasutuse tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse õppeasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Õppeasutusele ei ole muudetud sisehindamise läbiviimisel kohustuslikuks ühegi formaalse mudeli kasutamist. Lähenemine sisehindamisele on paindlik ja võimaldab õppeasutusel lähtuda oma eripärast, suurusest ning eelnevast kogemusest. Iga õppeasutus võib vabalt valida meetodid valdkonnaga tegelemiseks. Õppeasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab õppeasutuse direktor. Sisehindamise soovituslikud kriteeriumid: 1) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine; 2) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika; 3) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu; 4) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaaltehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; 5) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, terviseedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus. Sisehindamise aruande soovituslik vorm: 78

76 1. Üldandmed õppeasutuse kohta ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1.Juht 1.2.Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg 1.3.Pidaja, tema aadress 1.4. Laste/õpilaste arv 1.5. Personali arv 1.6. Pedagoogilise personali arv 1.7. Sisehindamise periood a) Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära b) Õppeasutuse arengukava eesmärgid c) Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus 2. Sisehindamise aruande analüüsiv osa Eestvedamine ja juhtimine eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine Analüüs Tugevused Parendusvaldkonnad Personalijuhtimine personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika Analüüs Tugevused Parendusvaldkonnad 79

77 Koostöö huvigruppidega koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu Analüüs Tugevused Parendusvaldkonnad Ressursside juhtimine ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid Analüüs Tugevused Parendusvaldkonnad Õppe- ja kasvatusprotsess õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase (lapse) areng, õppekava, õppekorraldus ja - meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega (lastega) seotud tulemused, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastega (lastega) arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega (lastega) seotud statistika, õpilaste (laste) rahulolu ning põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse puhul ka õpijõudlus Analüüs Tugevused Parendusvaldkonnad Õppenõukogu (pedagoogilise nõukogu) koosoleku protokoll nr <.. <<<<<<<<.. (kuupäev) Hoolekogu kooskõlastus <<<<<<<<<(kuupäev) Pidaja kooskõlastus (arvamuse avaldamine) <<<<<<<<<(kuupäev) <<<<<<<<<<.. käskkiri nr << <<<<<<<<<.(kuupäev) Direktori nimi, allkiri (Allkirjastatakse digitaalselt) Kuna sisehindamine muudeti kohustuslikuks ning sisehindamisaruanne tuleb koostada vähemalt kord 3 aasta jooksul, siis I sisehindamisaruanne oleks pidanud õppeasutusel valmima hiljemalt (õppeaastad 2006/2007; 2007/2008; 2008/2009). Määrusega oli esimese aruande koostamise tähtaega pikendatud kuni Nimetatud tähtajaks pidi kõikidel õppeasutustel olema sisehindamisaruanne koostatud. 80

78 Nõustamine Kuni reguleeris õppeasutuse nõustamist haridus- ja teadusministri määrus nr 23 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes. Alates reguleerib õppeasutuste nõustamistegevust haridus- ja teadusministri määrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord. Alates korraldatakse ja koordineeritakse nõustamistegevust HTMis. Nõustamine ei ole õppeasutustele kohustuslik, vaid võimalus võimalus suurendada hindamise objektiivsust ja süvendada õppeasutuse teadlikkust oma tegelikust seisundist; anda võrdlemise jaoks vajalikku lisateavet; toetada ja arendada sisehindamise läbiviimist ning hindamisvalmisoleku ja hindamiskultuuri arenemist. Nõuniku ülesanne on aidata õppeasutuse juhtkonnal õppeasutuse tegevust adekvaatselt analüüsida ja teha sellest tulenevalt õigeid otsuseid. Õppeasutuste nõuniku koolituse läbinud nõunike nimekiri on kättesaadav veebilehel aadressil Kõik nõunikud on läbinud õppeasutuse nõuniku koolituse ning töötavad põhikohaga õppeasutuses või haridusametnikuna a muudeti ka nõustamise protsess õppeasutustele paindlikumaks kui algselt nõustati õppeasutust vaid siis, kui sisehindamisaruanne oli valminud, siis a määruse kohaselt võib õppeasutust nõustada enne sisehindamisaruande koostamist, aruande koostamise ajal või peale aruande koostamist. Nõustamiseks on 2 varianti: 1) Õppeasutus soovib nõustamist peale sisehindamisaruande valmimist. Sel juhul koostab õppeasutus ise sisehindamise aruande ja kui see on valmis, esitab selle nõunikule. Kui õppeasutus soovib nõustamise finantseerimist ministeeriumi poolt, tuleb tal esitada taotlus HTMi. Taotluse võib esitada ka varem, aga nõustamise ajaks peab aruanne valmis olema. Taotluse vorm asub veebilehel aadressil Nõunike nimekiri on avalikustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel ning sealt saab õppeasutus valida oma eelistuse (kui soovitakse finantseerimist HTMi poolt, siis ei saa valida nõunikuks HTMi ametnikke). Eelistusse saab märkida 3 nõunikku, seda juhuks, kui esimesena eelistatud nõunik on näiteks põhikohaga tööl hõivatud vmt. Nõuniku töötasu on 383,47 eurot. Kui õppeasutus ei soovi finantseerimist ministeeriumi kaudu, võib ta valida nõuniku ise ja sel juhul sõlmib ta ka lepingu nõunikuga ise. Ministeeriumisse siis taotlust esitama ei pea. 2) Õppeasutus soovib protsessinõustamist. Kui õppeasutus soovib ise nõunikku valida või soovib protsessinõustamist, lepib ta nõunikuga ise kokku nii nõustamise aja kui töö mahu ja tasu ning finantseerib nõustamist ise. Nõuniku ülesandeks on sel juhul juhendada sisehindamisaruande koostamise protsessi. Sel juhul ei pea taotlust ministeeriumisse esitama. 81

79 HTM võib algatada arvestuslikult ca 60 õppeasutuse nõustamise õppeaastas, mida finantseeritakse HTMi eelarvest. Nõustamist võib taotleda õppeasutus ise, kuid ettepaneku õppeasutuse nõustamiseks võib teha ka õppeasutuse pidaja, maavanem või ministeerium. Perioodil on kõikide ministeeriumi poolt nõustamist taotlenud õppeasutuste nõustamist ministeeriumi poolt ka finantseeritud. Alates ei pea õppeasutused enam edastama sisehindamisaruandeid ja tagasisidearuandeid ministeeriumisse, v.a juhul, kui nõustamist on taotletud ministeeriumi kaudu. Kõik õppeasutused kannavad sisehindamisaruande koostamise aja ja nõustamise aja Eesti Hariduse Infosüsteemi. Nimetatud andmed lähevad ka tegevusnäitajate väljatrükile. Seega saavad kõik huvilised sealt avalikku teavet, kas õppeasutus on sisehindamisaruande koostanud ja kas teda on nõustatud. Eesti Hariduse Infosüsteemi ( kaudu on loodud kõigile soovijaile võimalus õppeasutuse tegevusnäitajatega tutvumiseks. Tegevusnäitajate eesmärgiks on anda õppeasutustele võimalus jälgida oma õppeasutuste näitajaid ajalises trendis ja võrrelda teiste samaliigilistega. Kuna õppeasutuste tegevusnäitajad on avalikud, annavad need õppeasutuse kohta infot ka õpilasele, lapsevanemale, õppeasutuse pidajale ja teistele huvigruppidele. Nõustamise eesmärgiks on saada ülevaade õppeasutuste tugevustest ja parendusvaldkondadest ning tulemuslikkusest (hariduspoliitika jõustumisest). Saadud informatsiooni kasutatakse 1) õppeasutuste parema kogemuse levitamiseks; 2) koolijuhtide ja pedagoogide koolitamiseks; 3) vajalike muudatuste tegemiseks õigusaktides. Õppeasutuste parema kogemuse levitamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium korraldanud ja aastal seminari Juhtimise meistriklassid, kus õppeasutuste juhid on jaganud paremaid kogemusi sisehindamisest. Samuti on parimaid kogemusi tutvustatud välishindamise aastaraamatutes. Seminaride ettekanded on kättesaadavad veebilehel aadressil ning välishindamise aastaraamatut on kättesaadavad veebilehel aadressil Sisehindamise ja nõustamise kaudu 1) motiveeritakse õppeasutusi suuremale enesearengule; 2) õppeasutused saavad välise toetuse sisehindamise rakendamiseks ja tulemuste analüüsiks; 3) erinevad osapooled õppeasutuse kollektiiv, pidaja, õpilased, lapsevanemad - kaasatakse õppeasutuse sisehindamisprotsessi; 4) toimub õppeasutuse professionaalne toetamine nõustamise kaudu; 82

80 5) suureneb õppeasutuse juhi otsustusõigus, aga suureneb ka vastutus õppekasvatustegevuse tulemuslikkuse eest sisehindamise kaudu ning kollektiivne vastutus õppe- ja kasvatustegevuse eest; 6) muutub teave õppeasutuse tegevuse kohta kättesaadavaks Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu. Ministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel töötati projekti Koolikatsuja raames välja metoodiline abimaterjal sisehindamise läbiviimiseks nii koolieelses lasteasutuses, üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses. Abimaterjalid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ( Sisehindamise käsiraamat kutseõppeasutustele on elektroonselt kättesaadav veebiaadressil Õppeasutuste välis- ja sisehindamissüsteemi arendamise toetuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud ka mitmed programmid, mida juhitakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt ( 1) Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutustes sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu. Üldeesmärk Õppe kvaliteet on tõusnud tänu üldharidussüsteemi ja õppeasutuste juhtimise kvaliteedi paranemisele, paindlikumale õpitulemuste tagasisidestamisele ja seda toetavale seadusloomele. 2) Kutsehariduse sisuline arendamine Üldeesmärk Kutseõppe sisu on uuendatud, see vastab isiksuse arengu, ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele, kutseõppe kvaliteet ja õppija konkurentsivõime tööturul on tõusnud. 3) Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine Üldeesmärk Üldharidussüsteemi pedagoogidele on loodud tingimused professionaalseks arenguks ja kvaliteetseks kutsealaseks tegevuseks kogu karjääri vältel. Sisehindamise ja nõustamise kohta saab teavet Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt Sisehindamist ja nõustamistegevust koordineerib ministeeriumis Maie Kitsing, tel , 83