INSULIINIPUMPA KANDVATE EESTI LASTE JA NOORTE VAJADUS SPETSIAALRÕIVASTE JÄRELE

Transcription

1 Angelika Käo INSULIINIPUMPA KANDVATE EESTI LASTE JA NOORTE VAJADUS SPETSIAALRÕIVASTE JÄRELE LÕPUTÖÖ Tallinn 2015

2 Angelika Käo INSULIINIPUMPA KANDVATE EESTI LASTE JA NOORTE VAJADUS SPETSIAALRÕIVASTE JÄRELE LÕPUTÖÖ Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse eriala Tallinn 2015

3 Mina, Angelika Käo, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Angelika Käo (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Üliõpilase kood Õpperühm KRR 75/85 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Diana Tuulik (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Heldi Kikas (allkiri ja allkirjastamise kuupäev) Kaitsmisele lubatud..20.a. Rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmann.. (allkiri)

4 SISUKORD SISSEJUHATUS I ASTME DIABEET JA INSULIINIPUMP I astme diabeedi olemus Insuliinipumba olemus I ASTME DIABEEDI JA INSULIINIPUMBA KANDMISE MÕJU I astme diabeedi mõju enesehinnangule Insuliinipumpade mõju elukvaliteedile INSULIINIPUMBA KANDMIST LIHTSUSTAVAD TOOTED Insuliinipumpade aksessuaarid Maailmas enamlevinud insuliinipumba aksessuaaride analüüs Olemasolevad pumba kandmist lihtsustavad rõivad väljaspool Eestit KEVAD/SUVI 2015 MOETRENDID UURIMISMEETODI KIRJELDUS UURINGU TULEMUSTE KOKKUVÕTE Uuringu tulemuste analüüs NÄITED VÕIMALIKEST LAHENDUSTEST INSULIINIPUMBA KANDMISEKS Insuliinipumba kandmine suvel Insuliinipumba kandmine kleitidega KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Insuliinipumba tarvikuid pakkuvad internetipoed [11] Lisa 2. Näited Diabetes Mall internetipoes müüdavatest toodetest Lisa 3. Intervjuu insuliinipumpa kandva lapse emaga Lisa 4. Elukvaliteedi uuring Lisa 5. Graafiline ülevaade uuringu tulemustest

5 SISSEJUHATUS Kui me kaotame õiguse olla erinevad, siis me kaotame privileegi olla vaba. (Charles Evans Hughes , USA advokaat ja poliitik) Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu andmetel haigestub maailmas igal aastal I astme diabeeti ca kuni 15 aasta vanust last ehk 200 last päevas. Kokku elab maailmas umbes 440 I astme diabeediga last ja noort, neist 20% Euroopas. Haigestumine on tõusnud kiiresti Kesk- ja Ida- Euroopas. Eestis on viimasel kolmel aastal suurenenud väikelaste haigestumus I astme diabeeti 9,3% võrra. Tänaseks on Eestis diagnoositud I astme diabeet ligikaudu 600 lapsel ja noorel vanuses 0-18 eluaastat. [25] Õnneks võimaldab tänapäeva moodne meditsiin selle eluohtliku haigusega toime tulla. Haigestunute elukvaliteedi parandamiseks on oluliseks abivahendiks insuliinipump. Kogu maailmas, sh Eestis, on pumbakandjate seas laialdast kasutust leidnud insuliinipumbakotid, mis tagavad pumba kindla paigal püsimise ning kaitse ümbritsevate keskkonnamõjutuste eest. Käesoleva töö uurimisprobleem on välja kujunenud insuliinipumpa kandvate laste ja noorte ettepanekutest ning antud valdkonna otsingutulemustest internetis. Uurimisprobleem seisneb selles, et autorile teadaolevate andmete kohaselt puuduvad Eestis insuliinipumpa kandvatele lastele ja noortele mõeldud spetsiaalrõivad. Autori tõstatatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel praktiline ning sotsiaalne vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sellest lähtuvalt on uurimustöö eesmärk välja selgitada insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte vajadus spetsiaalrõivaste järele. Uurimustöö kontekstis mõistetakse spetsiaalrõivaste all rõivaid, mis on insuliinipumbale kohandatud selliselt, et pump võimaldaks kandjal osa võtta igapäevaelu aktiivsetest tegevustest, tundmata ebamugavust teiste inimeste ees. Töös otsitakse vastust küsimustele: Kas insuliinipumba kandjate seas esineb vajadus spetsiaalrõivaste järele? Millised on võimalikud insuliinipumbale kohandatud rõivalahendused? 4

6 Püstitatud eesmärgi saavutamiseks antakse töö teoreetilises osas esmalt ülevaade I astme diabeedist ning selle mõjust enesehinnangule. Selleks, et välja selgitada, millised võiksid olla I astme diabeetikute rõivad, tutvustatakse insuliinipumpa ning selle mõju pumbakandja elukvaliteedile. Töös antakse ülevaade teguritest, mis võivad potentsiaalselt mõjutada insuliinipumpa kandvate laste ja noorte vajadust spetsiaalrõivaste järele. Tuginedes diabeedivaldkonnaga seotud internetilehekülgedele nii Eestis kui mujal, tutvustatakse olemasolevaid pumbaaksessuaare ning rõivaid ning teostatakse analüüs. Töö empiirilises osas kasutatakse uurimismeetodina ankeetküsitlust ning intervjuud. Küsitluse vastuste põhjal selgitatakse välja, kas Eestis elavad insuliinipumpa kandvad lapsed ja noored vajavad pumbale kohandatud rõivaid ning millised on põhilised probleemid seoses sobivate riiete leidmisega. Tuginedes küsitluse ning intervjuu tulemustele, tuuakse näiteid võimalikest insuliinipumbale kohandatud rõivalahendustest, mida on võimalik rakendada nii Eesti kui ka välisturgudel. 5

7 1. I ASTME DIABEET JA INSULIINIPUMP 1.1. I astme diabeedi olemus I astme diabeeti haigestuvad enamasti lapsed ja noored [1: 4]. Seoses käesoleva töö teemaga, mis on seotud just selle sihtgrupiga, tutvustatakse esmalt I astme diabeedi olemust. Diabeeti haigestudes tekib küsimus, kuidas selle haigusega igapäevaelus toime tulla. Uue eluga kohanemine võtab kauem aega, kuid kui haigusest rohkem teada, on ka kohanemine kergem. Peatükis antakse ülevaade I astme diabeedist, et mõista insuliinipumba vajalikkust. [1: 22] Diabeet on haigus, mille põhjus on organismi insuliinipuudus. Insuliin on hormoon, mida valmistatakse pankreases ehk kõhunäärmes. I astme diabeet tekib siis, kui pankreas ei tooda enam insuliini. Sellisesse diabeeti haigestuvad enamasti lapsed ja noored täiskasvanud. [1: 4] I astme diabeedi tekkepõhjuseid ei teata tänaseni. Teada on vaid mõned faktorid, mis selle haiguse tekkes rolli mängivad. Nendeks on geneetiline eelsoodumus ning keskkonnategurid, milleks võivad olla viirused või teatud komponendid toidus. Teada on, et haigus ei teki liigsest magusasöömisest ja seda ei saa kuidagi ära hoida [1: 5]. Arstid on teaduslikult lahti seletanud, mis toimub organismis I astme diabeeti haigestumise korral. Tuginedes Tallinna Lastehaigla endokrinoloogide ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu liikmete poolt koostatud raamatule Diabeet lastel ja noortel, antakse järgnevalt ülevaade I astme diabeedi olemusest. Kui inimene haigestub I astme diabeeti, siis tema kõhunääre ei tooda enam insuliini. Toidus sisalduvad süsivesikud küll lõhustatakse sooletraktis glükoosiks ning see imendub verre, kuid sealt edasi rakkudesse glükoos ei jõua, sest puudub insuliin. Kuna rakud on energianäljas, saadavad nad välja häiresignaali ning inimene tunneb nälga. Siinkohal söömine ei aita, sest ilma insuliinita ei pääse glükoos ikkagi rakkudesse. Veresuhkru tase aina tõuseb ning organism hakkab glükoosi neerude kaudu välja viima. Suhkrute lahustamiseks vajavad neerud rohkelt vett ja seetõttu eritub uriini tavalisest enam. Organismi veekaotuse tõttu tekib haigel janu ja ta hakkab palju jooma. Kuna keharakud ei saa energiat kätte süsivesikutest, hakkavad nad seda hankima keha rasvavarudest. Diabeeti põdeva inimese söögiisu ja toidukogused võivad jääda samaks või isegi suureneda, ometi 6

8 tema kehakaal langeb. Ta tunneb nõrkust ja väsimust. Rasva lõhustumisel tekivad teiste laguproduktide kõrval ka ketokehad, mis kogunevad organismis ja mürgitavad kõiki elundisüsteeme. [1: 4] Diabeeti haigestumist võib lapsel kahtlustada juhul, kui esinevad järgnevad sümptomid: tugev janu, sagenenud urineerimine, söögiisu suurenemine või vähenemine, kehakaalu langus, jõuetus, unisus, väsimus, meeleolumuutused, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning rasketel juhtudel teadvusetus. [1: 4] Kokkuvõtvalt saab öelda, et kui lapsel on diagnoositud I astme diabeet, tähendab see olulist elumuutust. Selleks, et haigus ei muutuks eluohtlikuks, tuleb insuliini manustada kogu elu vältel. Manustamiseks on kaks võimalust süsteravi ja pumbaravi. Süsteravi korral manustatakse insuliini spetsiaalse süstevahendi ehk pen abil. Süsteravi on paraku üsna ebamugav nii lapsele kui ka lapsevanemale või kasvatajale. Tänapäeva tehnoloogias on väljatöötatud seade, mis võimaldab insuliini doseerida mugavamalt, lihtsamalt ja vastavalt vajadusele igal ajal ja igas kohas. Tegemist on insuliinipumbaga, mida järgnevalt tutvustatakse. [1: 7] 1.2. Insuliinipumba olemus Insuliinipumba kirjeldamisel tuginetakse Tallinna Lastehaigla endokrinoloogide ning Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu poolt koostatud raamatule Diabeet lastel ja noortel ning Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi poolt koostatud raportile Insuliinipumpade kasutamine laste 1. tüüpi diabeedi ravis. Insuliinipump on väike seade, mis on mõeldud insuliini pidevaks annustamiseks. Pumbaga on võimalik insuliinidoose paindlikult seadistada, et jäljendada kõhunäärme tööd. Selleks sisestatakse naha alla väike kanüül, mis on peenikese voolikuga ühendatud pumbaga (Foto 1). Pumbast tulev insuliin liigub kanüüli kaudu organismi. Kanüüli vahetatakse keskmiselt iga kolme päeva tagant. [1: 8] Vooliku pikkus võib olla kas 30 cm, 60 cm, 80 cm või 110 cm [20]. Käesoleva uurimustöö üheks eesmärgiks on välja selgitada, millised on võimalikud insuliinipumbale kohandatud rõivalahendused. Siinkohal on oluline teada, milliste mõõtmetega ja kui rasked on insuliinipumbad. Pumpasid on saadaval kahes suuruses: 5,1 x 7,6 x 2 cm ning 5,1 x 9,1 x 2 cm. Pumpade kaal on vahemikus g. [8] 7

9 Insuliinipump võimaldab lastel ja noortel aktiivselt liikuda ning võtta osa kõigist tegevustest, mida teevad lapsed, kes on terved. Pumbakandjad saavad käia trennis ning ujumas nii nagu kõik teised lapsed. Siinkohal peab meeles pidama, et insuliinipumbad ei ole veekindlad. Äärmisel juhul võib pump vastu pidada 30 minutit 1 m sügavuses vees. Ujuma minnes peaks pumba keha küljest eemaldama. [8] Insuliinipumpa võib kanda lihtsalt taskus, kuid laste puhul tuleks kaaluda selle paigutamist vöökotti või kinnitamist klambriga riiete külge, et pump oleks kaitstud. Samuti on lastel võimalik kanda spetsiaalsete pumbataskutega riideid ning väga väikestel lastel ka nn. pumbatrakse. [1: 8] Foto 1. Insuliinipump [14] Lisaks insuliinipumbale on vajalik glükoosisensori olemasolu, mis annab parimaid tulemusi siis, kui seda kanda pidevalt. Insuliinipump ei doseeri insuliini sensori näitude järgi, vaid insuliini annustamiseks peab kasutaja ise pumbanuppe vajutama. Selline pidev glükoosijälgimise süsteem töötati välja aastal ning on viimase aja olulisim uuendus diabeediravis. Süsteem koosneb sensorist, saatjast ja vastuvõtjast (Joonis 1). [1: 10] Joonis 1. Glükoosisensori ja insuliinipumba paiknemine kõhupiirkonnas 8

10 Kanüüli paigaldamiseks valib iga kasutaja endale mugavama ja meelepärasema koha. Arvestama peab, et paigalduskohti tuleb nahaaluskoe kahjustumise vältimiseks tihti vahetada. Sobivad paigalduskohad on kõht, puusad, tuharad, käed ja reied. [10] Joonis 2. Soovituslikud ja võimalikud kohad kanüüli sisestamiseks [10] Viimastel aastatel on võetud kasutusele ka insuliini nn patch-pumbad, mille puhul ei ole insuliini manustamiseks vaja kateetriga süsteemi, vaid pumba- ja reservuaarsüsteem asuvad infusioonipiirkonnas naha pinnal, kust insuliin liigub läbi kanüüli nahaaluskoesse. Eraldiseisev juhtpult pumbaga füüsiliselt ühendatud ei ole. [23: 21] Käesoleva töö probleemile lahenduse leidmisel võetakse siiski aluseks voolikuga ühenduses olev insuliinipump. Insuliini pumpravi eelistena süsteravi ees on psühhosotsiaalseid aspekte käsitlevates uuringutes välja toodud, et selle rakendamine võimaldab nii lapsele kui ka tema vanematele paindlikumat elustiili ning vähendab diabeedi tüsistuste võimaliku esinemisega seotud stressi. Selle tulemusena paraneb üldine elukvaliteet. Samas on negatiivsete tahkudena välja toodud, et pumpraviga alustamise aeg on pumba funktsionaalse keerukuse tõttu stressirohke, pumba kandmine häirib rahulikku und ja teatud spordialade harrastamist. Lisaks võib insuliinipumba välja paistmine tähelepanu äratada. [23: 3] Käesolevas uurimustöös peetakse vajalikuks tutvustada I astme diabeedi ning insuliinipumba kandmise mõju laste ja noorte enesehinnangule ning elukvaliteedile. 9

11 2. I ASTME DIABEEDI JA INSULIINIPUMBA KANDMISE MÕJU 2.1. I astme diabeedi mõju enesehinnangule Tuginedes erinevatele psühholoogiateemalistele allikatele, antakse järgnevalt ülevaade, kas ja millist mõju nimetatud haigus avaldab laste ja noorte enesehinnangule ning kas insuliinipumbaga sobivate riiete olemasolu aitaks seda parandada. Enesehinnang on realistlik ja lugupidav arvamus iseendast. Tervikliku enesehinnanguga on tegemist siis, kui inimene tunneb, et ta on samapalju väärt kui iga teine, aga ta pole teistest parem. [5: 13] Tänapäeva ühiskonnas on endiselt säilinud hoiak, kus kõik erisused on justkui väärad. Olla teistest erinev on ühtede jaoks privileeg, teiste jaoks toob see endaga kaasa mõningase häbitunde. Häbitunne ning sellega kaasnevate emotsioonide läbielamine võib kujuneda elust rõõmu tundmise põhiliseks takistuseks. [3: 23] Olukorras, kus lapsel diagnoositakse I astme diabeet ning kus haigusega kohanemine on raske nii lapsele kui ka lapsevanemale, on väga oluline osata haigusega toime tulla ka väljaspool kodu. Kui ümbritsev keskkond haigust ei aktsepteeri, siis avaldub inimese psühholoogiline kaitse ümbritsevale keskkonnale. Inimestele on omane kohanemise kindlustamine tema elukeskkonnas. Selleks, et seda saavutada, rakendab psüühika mitmesuguseid kaitsva iseloomuga kognitiivseid skeeme ja käitumistaktikaid, mille ülesandeks on enesehinnangu ja positiivse minakäsitluse kaitsmine ohustava info vastuvõtmise eest. [3: 74] Kaitsekäitumisele on iseloomulikud mitmed kaitsemehhanismid. Järgnevalt loetletakse põhilised kaitsemehhanismid, mis võivad puudutada lapsi ja noori, kellel on diagnoositud esimese astme diabeet. [3: 75-76] Isolatsioon tunnete allasurumine, seose katkestamine mingi mõtte või teo ja sellega seotud tunde vahel. 10

12 Autoagressiivsus enese vastu pööramine. Inimene pöörab algselt teistele mõeldud agressiivse impulsi enda vastu kuna ta ei julge seda teiste inimeste suhtes kasutada. Regressioon tagasilangemine indiviidi varasemale arengutasemele, kus oli lihtsam toime tulla ning polnud häirivaid probleeme. Eitamine inimene keeldub omaks võtmast teda tegelikult suunavat soovi või tunnet. Sellised reaktsioonid on iseloomulikud traumeerivatele küsimustele reageerimisel. Eelnevalt nimetatud kaitsemehhanismid avaldavad mõju laste suhtlemisele eakaaslastega. Kõige rohkem puutuvad lapsed oma eakaaslastega kokku koolis. Kui laps erineb millegi poolest silmnähtavalt teistest lastest, siis võib laps sattuda vaimse vägivalla alla. Lapse isiku mahategemisel ning tema üle naermisel on tihti kaugeleulatuvad tagajärjed, mis mõjutavad tema enesehinnangut. Vaimne vägivald eakaaslaste poolt võib avalduda tõrjumise ning halvustamise näol. [4: 89] Eelnevalt anti ülevaade, millist mõju enesehinnangule avaldab I astme diabeet. Tuginedes erinevatele diabeetikute vahel läbiviidud uuringutele, antakse järgnevalt ülevaade, millist mõju avaldab insuliinipump nii diabeetikute suhtlemisele kui kogu elukvaliteedile Insuliinipumpade mõju elukvaliteedile Insuliinipumpade kasutamise psühhosotsiaalseid aspekte lastel ja teismelistel on maailmas võrdlemisi vähe uuritud aastal koostasid F-M Alsaleh, F-J Smith ja K-M Taylor insuliinipumpade kasutamise sotsiaalseid aspekte käsitleva uurimuse, milles võrreldi insuliini süsteravi pumpraviga. Selgus, et kõige olulisem aspekt, mille tõttu eelistatakse insuliinipumpa, on paindlikuma elustiili võimalikkus. Peale pumba kasutuselevõttu on lapsed oma diabeediga toimetulekul iseseisvamad ning saavad tänu sellele ise oma liikumist, tegevusi ja söömist kontrollida. Selle tulemusena paranevad nende võimalused sotsialiseerumiseks ning sõpradega aja veetmiseks. [23: 22-23] Nimetatud analüüsi tulemusena selgusid ka mõningad insuliinipumba negatiivsed aspektid. Üheks näiteks on asjaolu, et pump võib lapsel kergesti maha kukkuda ning puruneda. Peale mehaaniliste probleemide leidsid mõned noorukid, et insuliinipumbad on suured ja koledad. Enamasti olid sellisel arvamusel tüdrukud, kes leidsid, et pump paistab riiete alt liigselt välja. See omakorda tekitab ebamugavust, kuna nähtaval olev pump põhjustab soovimatut tähelepanu ning küsimuste esitamist. Noorukite jaoks oli häirivaks teguriks ka pumba kasutamine öösel ning sporti tehes. Kurdeti, et pump segab rahulikku und ning võib teatud spordialade harrastamisel ette jääda. [23: 22-23] 11

13 Eestis viis Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing aastal läbi elukvaliteedi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda andmeid Eesti perede I astme diabeediga hakkama saamise kohta. (Lisa 4) Uuringus osales 73 last ja 115 lapsevanemat. Uuringus pöörati tähelepanu lapse diabeedile ja selle ravile, diabeediga seotud muredele, diabeedi teemal suhtlemisele, lapse elukvaliteedile ning kooli ja lasteaia kogemustele. Muuhulgas küsiti, kas lapsed tunnevad diabeedi tõttu piinlikkust. Enamasti vastati eitavalt, kuid esines ka teisi vastusevariante. Erinevas vanuses lapsed vastasid antud küsimusele erinevalt. Uuringu käigus selgus ka, et diabeedi tõttu on loobutud mitmetest lemmiktegevustest, sh spordist. Enamik vastajatest ei ole kokku puutunud diabeedist tuleneva diskrimineerimisega, kuid 27% vastanutest siiski on. [24] Tuginedes eelnevate uuringute tulemustele, saab öelda, et lastele ja noortele on muuhulgas olulisel kohal välimus. Inimeste välimust peetakse kõige nähtavamaks individuaalseks tunnuseks. Olgugi, et teiste üle ei tohiks pelgalt välimuse põhjal kohut mõista, on välimus see, mis määrab inimese sotsiaalse kuuluvuse. Keha ning riietumisstiili peetakse eneseväljenduse peamiseks vahendiks. [9:1] Keha välimus on tugevasti seotud enesehinnanguga ning isiksuse väljakujunemisega. Positiivne väljanägemine võib tõsta inimese enesehinnangut ning viia edukate äri- või inimsuheteni, negatiivne väljanägemine aga nõrgendab enesehinnangut. Seega riiete, keha, keskkonna ning vaataja vahel on teatud koosmõju. [9:8-9] Seega, insuliinipumba kandjate rõivad peaksid olema nii esteetilised kui praktilised. Riietus inimestele, kellel on erivajadused, kuulub funktsionaalse riietuse klassi, mille eesmärgiks on parandada elukvaliteeti teatud tarbijagrupil, kelle keha, suurus, liikuvus või käteosavus on märkimisväärselt erinev / /. Uuringud on näidanud, et need grupid on erandlikult tundlikud oma riietuse ning üldise väljanägemise kohalt. Seega on olemas vajadus välja töötada riietus, mis on kavandatud spetsiaalselt nende nõudmistele. Disainielemendid arvestavad nende muutunud kehakuju, liikumispiirangute, psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Riietus, mis näeb välja kaasaegne ning on kandes mugav, võib muuta suurel määral nende inimeste elukvaliteeti. [21] Järgnevalt tutvustatakse erinevaid lahendusi insuliinipumba kandmiseks. 12

14 3. INSULIINIPUMBA KANDMIST LIHTSUSTAVAD TOOTED 3.1. Insuliinipumpade aksessuaarid Lähtudes diabeedivaldkonnaga seotud kodulehtedel olevast informatsioonist nii Eestis kui mujal maailmas, tutvustatakse järgnevalt erinevaid insuliinipumpade kandmisviise. Kõige levinum lahendus insuliinipumba ohutuks ja mugavaks kandmiseks on spetsiaalse pumbakoti olemasolu. Eestis on võimalik osta peamiselt pumbakotte, mida saab kinnitada ümber kõhu. Mitmed internetipoed pakuvad ka ümber käe ja jala kinnitatavaid kotte (Lisa 1). Pumbakotid erinevad üksteisest materjali, lõikelise lahenduse, värvide, mustrite ning kinnituste poolest. Kott võib olla kas üleni riidest (puuvillasest või flanellkangast) või osaliselt kaetud polümeerkangast aknaga (Foto 2). Erinevused on ka kinnitustes lukuga või krõpskinnitusega (Foto 3). Laste seas on levinud nn pumbasokid, mis asetatakse tavaliselt taskusse (Foto 4). Kleidi ja seelikukandjatel on mugav kanda ümber reie kinnituvat pumbakotti (Foto 5). Foto 2. Üleni riidest pumbakott (vasakul), läbipaistva aknaga pumbakott (paremal) [10] Foto 3. Lukuga kott (vasakul), krõpskinnitusega kott (paremal) [10] 13

15 Foto 4. Pumbasokid [15] Foto 5. Reie ümber kinnituv pumbakott [16] Lisaks pumbaaksessuaaridele, mis jäävad üldjuhul rõivaste peale, on olemas aksessuaare, mis aitavad insuliinipumpa peita ning mis ühtlasi kandjat kaunistavad. Näitena on toodud USA disaineri Jessica Floeh loodud brändi Hanky Pancreas tooted, mis aitavad muuta insuliinipumbad märkamatuks. Kollektsioon on suunatud naistele ja tüdrukutele, kelle välimusele avaldab pumba kandmine kõige rohkem mõju. [17] Kollektsioonis olevad pumbakaunistused on lihtsa ülesehitusega. Valmistamiseks on kasutatud kummipaela, neopreeni 1 ning šifoonkangast (Foto 6). Huvitav lahendus pumba kandmiseks on mitmekülgselt kantav sall, millele on juurde õmmeldud spetsiaalne tasku. Kui pump on taskusse asetatud, võib selle asetada vastavalt soovile kas rinnahoidja vahele või lasta vabalt kaelas rippuda, jäädes siiski märkamatuks (Foto 7). 1 Neopreen on polümeer, millel on mõõdukas õli- ja bensiini kindlus, väga hea osooni- ja valguskindlus, suurepärane nakkumine kangaste ja metallidega, hea hõõrdumiskindlus ja plastsus ning hea vastupidavus leelistele ja hapetele. [27] 14

16 Foto 6. Näide insuliinipumba kaunistusest [17] Foto 7. Näide insuliinipumpa katvast sallist [17] Diabeetikutele suunatud internetipood Diabetes Mall pakub insuliinipumba kandmiseks erinevaid tooteid, mida on võimalik interneti teel koju tellida. Järgnevalt tutvustatakse enamlevinud võimalusi [22]: Vöö või rihma külge kinnitatav pumbatasku võimalik kinnitada vööle või rihmale nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Taskut saab sulgeda ja avada krõpskinnituse abil. [Lisa 2, foto 1] Rinnahoidja sisse kinnitatav pumbatasku üks kõige populaarsemaid ja praktilisemaid pumbakandmise viise. Tasku materjalina on kasutatakse pehmet sametit. Tasku kinnitatakse rinnahoidja paela külge takjapaela abil. [Lisa 2, foto 2] Sääre ümber kantav elastikpael valmistatud elastaanisisaldusega kangast ja kinnitatakse takjapaelaga jala külge. Insuliinipumba saab tänu elastsele materjalile hõlpsasti paela vahele pista. Toodet saab kanda nii pükste kui ka pikkade seelikute või kleitide all. [Lisa 2, foto 3] Öiseks kasutamiseks mõeldud pumbatasku sametist tasku saab haaknõela abil kinnitada ükskõik millise riietuse külge. [Lisa 2, foto 4] Reie ümber kantav elastikpael mugav kanda kleitide all. [Lisa 2, foto 5] Internetiotsingute andmetel on kõige rohkem pumbaaksessuaare pakkuvaid internetilehekülgi alguse saanud Ameerika Ühendriikidest, kus ligikaudu 1,25 miljonit last ja täiskasvanut põeb I astme diabeeti. Sealsetest alla 20 aastastest lastest ja noortest on I astme diabeeti haigestunud ligikaudu [26] 15

17 Interneti teel leitava informatsiooni kohaselt müüb Eestis pumbakotte ainult Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing. Kotte on võimalik tellida individuaalsete mõõtude järgi. Valida saab sobiva mudeli ning kanga. Tellida saab läbipaistva esiosaga, üleni riidest või puff-tüüpi (kogu kott on ühes tükis) kotte. Lisaks saab valida koti kinnituse järgi takjapaela või lukuga ning vöö kinnituse järgi takjapaela või klambriga. Tellija saab etteantud valikust ise valida nii koti kanga kui vöö materjali, milleks on kas kumm või riidega kaetud kumm. Kuigi Eestis on insuliinipumba kandmiseks saadaval vaid pumbakotid, siis mujal maailmas on disainitud ka insuliinipumba kandmiseks spetsiaalseid rõivaid. [10] 3.2. Maailmas enamlevinud insuliinipumba aksessuaaride analüüs Käesolevas töös käsitletakse maailmas enamlevinud lahendusi insuliinipumpade kandmiseks. Nii Eestis kui ka välismaistes veebipoodides on saadaval märgatavalt rohkem insuliinipumba jaoks mõeldud aksessuaare kui rõivaid. Selleks, et paremini mõista, miks on tähelepanu pööratud just aksessuaaride olemasolule, mitte insuliinipumbaga kohandatud rõivastele, analüüsitakse erinevate aksessuaaride häid külgi ning puudujääke. Analüüsi tulemus aitab autoril mõista, kas pumbakandjatel lastel ja noortel on vaja pumbaga kohandatud rõivaid. Kõhu ümber kantav pumbakott on pumbakandjatele, sh lastele, kõige mugavam lahendus, sest võimaldab pumbale kergesti ligi pääseda. Teisest küljest on see kõige märgatavam pumbakandmise viise. Kui kandja peab oluliseks, et tähelepanu ei langeks pumbakotile, siis võib riietuse värvi valida kas pumbakoti järgi või vastupidi. See omakorda eeldab seda, et pumba kandjal on olemas mitu erinevates värvides pumbakotti. Käe ja jala ümber kinnitatavad pumbakotid on samuti kergesti ligipääsetavad kui need asetada varruka või püksisääre peale. Kui kandja ei soovi pumbakotti näidata, siis saab selle asetada ka avaralõikelise varruka või püksisääre alla. Pumbanuppude vajutamiseks peab aga iga kord pluusi seljast võtma või kandma eest lahti käivaid pluuse. Jala küljes oleva pumba nuppudele ligipääsemiseks peab aga pükse alati üles-alla kergitama. Väikelapsed on üldjuhul mänguhoos väga aktiivsed ja seetõttu nende puhul oleks ehk mõistlik eelistada pigem kõhukotti. Vöö või rihma külge kinnitatav pumbatasku on hea viis liigutada insuliinipumpa kogu kehaümbermõõdu ulatuses sinna, kuhu parasjagu vaja. Kui pumbakandjal on seljas kihiline riietus, 16

18 siis liigutades vöö küljes olevat pumbataskut, on võimalik see täielikult varjata. Selline pumbakandmise viis eeldab, et pumbakandjal kuulub riietuse juurde alati kas vöö või rihm. Rinnahoidja sisse kinnitatav pumbatasku on mõistlik lahendus pumbakandjale naisele, kes soovib kanda kleite. Kleidid peaksid olema eest lahtikäivad või avarama dekolteega. Sellise pumbakandmise viisi korral on aga oht, et rinnale moodustub nn kõrgem koht, eriti juhul, kui tegemist on liibuvalõikelise kleidiga. Sääre ja reie ümber kantavad elastikpaelad insuliinipumba paigal hoidmiseks on sobivad seelikute, kleitide ja pükste all kandmiseks, kuid sarnaselt käe ja jala ümber kantavatele pumbakottidele, peab nende puhul samuti kleidi- ja seelikusaba kergitama, et ligi pääseda pumba nuppudele. Kokkuvõttes saab öelda, et igal nimetatud pumbaaksessuaaril on kandja jaoks mõni miinus. Pumbakandjate laste ja noorte vajadus aksessuaaride või pumbale kohandatud rõivaste järele sõltub kandja vanusest, soost, elustiilist, hobidest ning sellest, kas kandja soovib pumpa peita või mitte. Selleks, et tekiks võrdlusmoment aksessuaaride ja rõivaste vahel, tutvustatakse järgnevalt maailmas enamlevinud insuliinipumbale kohandatud rõivaid Olemasolevad pumba kandmist lihtsustavad rõivad väljaspool Eestit Autorile teadaolevate andmete kohaselt, ei paku hetkel ükski ettevõte Eestis insuliinipumbale kohandatud rõivaid. Sellest lähtuvalt pärinevad järgnevad näited väljaspool Eestit tegutsevate diabeetikutele suunatud ettevõtete kodulehtedelt. Käesolevas töös keskendutakse insuliinipumpa kandvate laste ja noorte rõivastele. Sellest lähtuvalt tuuakse näiteid sellele vanusegrupile mõeldud insuliinipumbale kohandatud rõivastest. Diabeetikutele suunatud Ameerikas asutatud veebikeskkond Pump Wear Inc müüb oma e-poes laias valikus tarbeid insuliinipumba kandmiseks, sh rõivaid. Tüdrukutele mõeldud rõivaste hulgas on alussärgid, lühikesed püksid, rinnahoidjad, aluspüksid, öösärgid, pidžaamapüksid T-särgid, ning beebiriided. Poistele on saadaval pumbale kohanadatud alussärgid, T-särgid, lühikesed püksid, pidžaamapüksid ning beebiriided (Fotod. 8-12) [12]. 17

19 Foto 8. Peale õmmeldud taskutega alussärgid poistele ja tüdrukutele [12] Foto 9. Peale õmmeldud pumbataskutega lühikesed püksid poistele (vasakul) ja tüdrukutele (paremal) [12] Foto 10. Sisse õmmeldud pumbataskutega rinnahoidja ja aluspüksid [12] Foto 11. Peale õmmeldud taskuga öösärk (vasakul) ja kleit (paremal) [12] 18

20 Foto 12. Sisse õmmeldud taskutega pidžaamapüksid [12] Eelnevad näited on vaid ühed võimalikud variandid rõivaste kohandamisest insuliinipumbale. Inglise vabatahtlike poolt loodud diabeetikuid toetav veebilehekülg Insulin Pumpers UK korraldas pumbakandjate seas küsitluse, milles uuriti, kuidas inimesed kannavad insuliinipumpa. Vastuseid laekus mitmeid, kuid leheküljel tuletati meelde, et see lahendus, mis sobib ühele inimesele, ei pruugi sobida teisele inimesele. Toonitati, et enne igat muutust, mida pumba kandmise muutmisel tehakse, tuleks konsulteerida oma arstiga [19]. Pumbakandjad pakkusid välja järgmisi pumba kandmise viise [19]: Tagurpidi, nii et voolik on pumba suhtes allpool. Sel viisil ei lähe õhumullid voolikusse. Pumba küljes olev klamber tuleks kinnitada riiete peale nii, et pump jääks vastu keha ning peituks riiete alla. Pumba saab kinnitada hommikumantli vööaasade külge. Pumba saab kinnitada liibuvate jalgratturipükste külge. Sel viisil saab neid pükse kanda teiste pükste, seelikute või kleitide all. Pumpa saab kanda nii tavalise rinnahoidja kui ka spordirinnahoidja vahel. Pumba võib asetada rindade keskele või kinnitada käsivarre alla, kaenlaaugu lähedale. Pumba võib panna pehmest kangast pumbasoki sisse, et vältida higistamist ja hõõrumist vastu pumpa. Pumba võib panna beebisoki sisse ning seejärel panna aluspesu sisse. Pumba võib kinnitada klambriga sukahoidja külge. Päevitusriietele võib õmmelda sarnasest kangast tasku ja asetada pumba taskusse. Pumpa võib hoida sukkade silikoonriba vahel. Pumba võib lihtsalt kinnitada klambriga värvli külge, kas ette või tahapoole, kas sisse või välja. Pumpa võib hoida taskus ja taskukoti sisse võib teha augu, millest saab vooliku läbi panna nii, et voolik näha ei jää. Pumba võib kinnitada laiema kummiga reie, jala, käe või kõhu ümber. Õmmeldakse pumbakotte, millega saab ujuma minna ja trenni teha. 19

21 Pumpa kantakse kõhukotis. Kantakse nn pumbatrakse. Pumpa kantakse keha korrigeeriva pesu all. Pumpa kantakse pika säärega saapa sees. Riideid vahetades asetatakse pump voolikuga kaela ümber. Pumpa kantakse spordirinnahoidjas, millel on selja peal kaks taskut. Eelneva loetelu põhjal on näha, et rõivastest palju enam kasutatakse pumbaaksessuaare või kinnitatakse insuliinipump rõivaste vahele. Vähem õmmeldakse ise pumbaga kohanduvaid riideid. Läbiviidud küsitluses osales igas vanuses vastajaid. Seega täiskasvanute väljapakutud lahendused insuliinipumba kandmiseks ei pruugi sobida lapsele ning vastupidi. 20

22 4. KEVAD/SUVI 2015 MOETRENDID Moedisainis mõistetakse trendi all suundumust, mida enamasti väljendatakse ühtse teema alla koondatud inspiratsioonimaterjalide kaudu, hõlmates hooajale vastavaid värvikombinatsioone, kangaideid, disaini- ja stilistikaelemente jms. [28] Käesolevas töös viiakse insuliinipumba kandjate seas läbi küsitlus, milles muuhulgas uuritakse pumbale kohandatud rõivaste trendikuse olulisust. Selleks, et nimetatud rõivaste disainimisel viia kokku praktilisus ja trendikus, tuuakse näitena välja olulisemad kevad/suvi 2015 moetrendid. Ajakirja Vogue andmetel on naiste moes sel hooajal üks olulisemaid märksõnu khaki. Mitmete disainerite militaarsest ning safari stiilist inspireeritud kollektsioonides kasutatakse just seda värvitooni. Lisaks on moelavade ühed lemmikud pikad hõljuvatest kangastest kleidid. Jätkuvalt on moes kombinesoonid, mis sel hooajal on inspireeritud tööstuslikust maailmast ning kimonolõikelised rõivad. Nii nagu kevad-suvisel hooajal tavaks, on endiselt olulisteks märksõnadeks meretemaatika ning mix and match, mida iseloomustavad erinevad materjalid kombineerituna erinevate mustrite ja värvidega. Uudsena mõjuvad värvilised mustrid, kihiline riietus ning minimalism (Foto 13). [29] Meeste moes figureerivad kevad/suvi 2015 hooajal triibud ja teksakangas. Moevärvideks on punased toonid ning roheline kombineeritud sinisega. Kangastel mõjub uudsena lillemuster (Foto 14). [30] Spetsiaalselt laste moele suunatud ajakiri Kidx viis läbi intervjuud mitmete tuntud lasterõivaste brändide esindajatega, mille käigus selgusid laste kevad/suvi 2015 suurimad moetrendid. Laste mood sarnaneb sel hooajal paljuski eelnevalt nimetatud meeste- ja naiste moetrendidega. Põhilised märksõnad on kombinesoonid, lillemuster, teksakangas, triibud (Foto 15.). Palju on mõjutusi militaarrõivastest ning spordirõivastest. [31] 21

23 Foto 13. Naiste kevad/suvi 2015 trendid. Vasakult: Marc Jacobs, Dior, Céline, Marc by Marc Jacobs, Dries van Noten [29] Foto 14. Meeste kevad/suvi 2015 trendid. Vasakult: Allsaints Bramford Breton, Hartford, Mango, Paul Smith [30] Foto 15. Laste kevad/suvi 2015 trendid. Vasakult: Bellerose, Lemmi, Hess Natur [31] 22

24 5. UURIMISMEETODI KIRJELDUS Käesolevas uurimustöös uuritakse hüpoteesi, kas insuliinipumpa kandvad Eesti lapsed ja noored vajavad spetsiaalrõivaid. Töös kasutatakse probleemi lahendamiseks kombineeritud meetodit. Eristatakse kahte tüüpi uurimustöid: kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid. Need terminid tähistavad teadusmetadoloogilises kirjanduses erinevaid lähenemisviise tegelikkuse uurimisel. Siiski ei saa ükski uurimustöö olla täielikult kvalitatiivne ega täielikult kvantitatiivne. Uurimustöö, mis lõpptulemusena vormistatakse materiaalsel kandjal, ei saa olla kvalitatiivne. Samuti ei saa uurimustöö olla puhtalt kvantitatiivne, sest vorm sisaldab midagi, mis pole materiaalne. Uurimustöö on protsess oma kindlate etappide ja protseduuridega, millest sõltuvalt saadakse kord kvalitatiivseid, kord kvantitatiivseid tulemusi. [7: 51] Insuliinipumba kandmisest parema ülevaate saamiseks, kasutatakse uuringu läbiviimseks ankeetküsitlust ning intervjuud. Ankeetküsitluse tulemused esitatakse arvudena, mille põhjal tehakse analüüs. Uuring viiakse läbi veebikeskkonnas Connect.ee, sest portaal võimaldab andmeid koguda ja töödelda kiiresti ning efektiivselt. Soovi korral on võimalus luua hierarhia ja maatriksküsimusi ning videoküsimusi. Lisaks tagatakse kõrge anonüümsus, mistõttu on uuringud tulemuslikumad. [13] Pumbakandjate rahulolu hindamiseks ning pumba kandmisega seotud kitsaskohtade leidmiseks leitakse küsitluse käigus vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Kui kaua oled kasutanud insuliinipumpa? 2. Millisesse kehapiirkonda sisestad kanüüli tavaliselt? 3. Kus hoiad insuliinipumpa tavaliselt? 4. Kuidas hindad insuliinipumba kandmismugavust? 5. Kuidas hindad pumbakoti kandmismugavust? 6. Kas insuliinipump raskendab sinu riiete vahetamist? 7. Kas insuliinipump tekitab sulle seltskonnas ebamugavust? 8. Kas pumbakott tekitab sulle seltskonnas ebamugavust? 9. Millistes olukordades on pumba kandmine ebamugav? 23

25 10. Kui oluline on sinu jaoks riiete trendikus? 11. Kas insuliinipumba tõttu on sinu riiete valik piiratud? 12. Milliseid riideid on sinu riidekapis kõige rohkem? 13. Milliseid riideid on sinu riidekapis kõige vähem? 14. Milliseid riideid ei saa sa insuliinipumba tõttu kanda? 15. Kas oled lasknud endale mõnikord insuliinipumbaga sobivaid riideid õmmelda? 16. Kas oled ise oma riideid kohandanud pumbaga paremini sobivaks? 17. Kas oled ostnud insuliinipumba jaoks mõeldud riideid välismaalt? aasta seisuga on Eesti Laste ja Noorte diabeedi Ühingu andmetel Eestis 280 insuliinipumpa kandvat last ja noort, kellest 18 osales läbiviidud uuringus. Vastajate seas oli 8 meessoost ja 10 naissoost isikut. Vastajate keskmine vanus oli 10,7 eluaastat. Vastata tuli kokku 17 küsimusele. Küsitluses lõpus oli vastajatel võimalus esitada omapoolsed kommentaarid ja ettepanekud. Küsitlus oli anonüümne ning vajadusel võis vastajaks olla ka lapsevanem (juhul, kui laps oli vastamiseks liiga noor). Lisaks veebiküsitlusele andis töö autorile intervjuu üks lapsevanematest, kelle lapsel on esimese astme diabeet ja kes kannab insuliinipumpa (Lisa 3). 24

26 6. UURINGU TULEMUSTE KOKKUVÕTE Enamik küsitlusele vastanutest on insuliinipumpa kandnud 1-3 aastat (Lisa 5, joonis 1). Selle aja jooksul on nii lapsel kui lapsevanemal olnud võimalus avastada pumba kandmisega seotud kitsaskohti, mis omakorda võimaldab teha ettepanekuid parimate lahenduste leidmiseks. Küsitlusest selgus, et enamasti paiknevad insuliinipump ja kanüül alakeha piirkonnas (Lisa 5, joonised 2,3). Insuliinipumpa hoitakse enamasti kõhu ümber olevas pumbakotis, kuid võimalus on hoida pumpa ka taskus või spetsiaalse klambriga pükste või seeliku värvli küljes. See tulemus omakorda põhjendab fakti, miks on pumbakandjate riidekapis valdavalt püksid ja pluusid (Lisa 5, joonis 5). Pükstel on tavaliselt taskud, kuhu saab pumba hõlpsasti panna ning pluus katab kanüüli ning pumba küljes olevat voolikut. Kleitide kandmine ongi seetõttu keerulisem, sest tavaliselt pole kleitidel taskuid või on kleidid liiga liibuva lõikega, jättes pumba kleidi alt paistma. Sel põhjusel on pumbakandjate riidekapis kõige väiksem kleitide ja seelikute osakaal (Lisa 5, joonis 6). Lisaks kleitidele, seelikutele ja jakkidele ei saa pumba tõttu kanda (Lisa 5, joonis 7): lõdvema värvliga pükse traksipükse taskuteta pükse (võimlemis)trikoo rannariided kitsad lõikega püksid ja pluusid Insuliinipumpa ning pumbakotti on mugav kanda (Lisa 5, joonised 8, 9), aga nagu küsitlusest selgus, on probleemseks kohaks riiete vahetamine ning pumbale ligipääs (Lisa 5, joonis 10). Siinkohal tuleks leida vastus küsimusele: kuidas muuta riiete vahetamine ja pumbale ligipääs hõlpsamaks ning meeldivamaks? Autori esitatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel sotsiaalne ja praktiline vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sotsiaalse vajaduse all mõistab autor häbitunde vähendamist eakaaslaste seas, mida pumba kandmine endaga võib kaasa tuua. Küsitluse tulemuse 25

27 kohaselt saab väita, et pumbakandja üldjuhul ei häbene pumpa ning puudub täielik vajadus pumpa teiste inimeste eest peita (Lisa 5, joonised 11, 12). Pigem on pumpa teatud olukordades ebamugav kanda. Kõige enam tekitab pumba kandmine probleeme trennis ja rannas (Lisa 5, Joonis 13). Küsitluses uuritakse, kui oluliseks peavad pumbakandjad riiete trendikust. Lastele vanuses 6-14 on riiete trendikus väga oluline. Lastele vanuses 3-7 on oluline pigem riiete mugavus. Sellistel tulemustel on seos lapse arenguga. Varasemas eas ei ole lapsele riiete välimus oluline, kuid teismelistele on see väga oluline (Lisa 5, joonis 14). Üllatava tulemusena ei ole enamik vastajatest ise õmmelnud ega lasknud kellelgi teisel õmmelda pumbaga paremini kohanduvaid riideid (Lisa 5, joonised 15, 16). Samuti ei telli suur osa vastajatest pumbaga sobivaid riideid välismaalt (Lisa 5, joonis 17). Küsitluse lõpus oli vastajatel võimalik esitada omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid. Selgusid insuliinipumba kandmise kitsaskohad: Pumba kandmine suvel väheste riiete tõttu pole pumpa kusagile kinnitada ja päike ning kuumus tekitavad pumba voolikus õhumulle, mis takistavad insuliini manustamist. Riiete vahetamine kui üks käsi hoiab pumpa, siis ei piisa teisest käest riiete äravõtmiseks ning tagasipanemiseks. Kleitide kandmine - kõige keerulisem on kanda kleite, sest pumpa on raske/ebameeldiv kleidi alt kätte saada või siis tuleb pump kinnitada nähtavale kohale. Probleemiks on kanda liibuvaid kleite, sest nende alt jääb pump välja paistma. Insuliinipump nähtaval kohal. Insuliinipumba hoidmine püksitaskus põhjustab ajapikku taskukoti kulumise. Eestis elavast 280-st insuliinipumpa kandvast lapsest ja noorest vastas küsitlusele 18. Võrreldes koguarvuga on seda võrdlemisi vähe. Positiivne on, et vastajate hulgas oli nii poisse kui ka tüdrukuid. Küsitlusele pääses ligi läbi Eesti Laste ja Noorte Ühingu kodulehekülje ning Facebooki vahendusel. Võimalik, et nii väike vastajate arv on tingitud huvipuudusest või soovist mitte diabeedist rääkida. Seetõttu võetakse arvesse iga vastaja arvamust, et leida lahendus töös tõstatatud probleemile. Uuringu tulemuste tõhusamaks analüüsiks, tuuakse ülevaatlikult välja kõikide uurimisküsimuste populaarsemad vastused (Tabel 1). 26

28 Tabel 1 Ülevaade uuringu tulemuste populaarsematest vastustest populaarsemad Jrk. uurimisküsimused vastused 1. Kui kaua oled kasutanud insuliinipumpa? 1-3 aastat 2. Millisesse kehapiirkonda sisestad kanüüli tavaliselt? tuharasse 3. Kus hoiad insuliinipumpa tavaliselt? pumbakotis 4. Kas insuliinipumba tõttu on sinu riiete valik piiratud? nii ja naa 5. Milliseid riideid on sinu riidekapis kõige rohkem? pluuse ja pükse 6. Milliseid riideid on sinu riidekapis kõige vähem? seelikuid ja kleite 7. Milliseid riideid ei saa sa insuliinipumba tõttu kanda? lõdvema värvliga pükse, traksipükse, taskuteta pükse, rannarõivaid, kitsa lõikega pükse ja pluuse 8. Kuidas hindad insuliinipumba kandmismugavust? pigem mugav 9. Kuidas hindad pumbakoti kandmismugavust? pigem mugav 10. Kas insuliinipump raskendab sinu riiete vahetamist? vahepeal 11. Kas insuliinipump tekitab sulle seltskonnas ebamugavust? harva 12. Kas pumbakott tekitab sulle seltskonnas ebamugavust? harva 13. Millistes olukordades on pumba kandmine ebamugav? rannas, trennis 14. Kui oluline on sinu jaoks riiete trendikus? nii ja naa 15. Kas oled lasknud endale mõnikord insuliinipumbaga sobivaid riideid õmmelda? ei 16. Kas oled ise oma riideid kohandanud pumbaga paremini sobivaks? ei 17. Kas oled ostnud insuliinipumba jaoks mõeldud riideid välismaalt? ei 27

29 6.1. Uuringu tulemuste analüüs Uuringu käigus selgus, et vastajate insuliinipumba kasutusaeg jääb enamasti 1-3 aasta piiresse. Seega on Eesti laste ja noorte jaoks tegemist veel üsna uudse lahendusega hoidmaks diabeeti kontrolli all. Siit saab järeldada, et ka erinevad insuliinipumba kandmise võimalused on alles hakanud populaarsust koguma. Insuliinipumpade kandmiseks on hetkeseisuga Eestis saadaval vaid pumbakotid ja sokid, kuid mitmed käesolevas töös nimetatud pumbakandmise viisid (vöö külge, rinnahoidja külge ning reie külge kinnitatavad pumbataskud) on Eestis veel tundmatud. Läbiviidud küsitlusest selgus, et kõige vähem on kandjate riidekapis kleite ja seelikuid, sest nende külge on pumpa keerulisem sättida. Sama probleem ilmnes ka intervjuud läbi viies. Tegelikult on ka nende tootegruppide kandmiseks olemas lahendus sääre või reie külge kinnitatava pumbakoti näol, kuid Eestis ei ole neid veel müügil. Lisaks kleitidele ja seeliktele toodi eraldi välja, et pumba tõttu on keeruline kanda lõdvema värvliga pükse, traksipükse, taskuteta pükse, võimlemistrikood, rannariideid ning kitsalõikelisi rõivaid. Kõigile neile on olemas lahendused pumbaaksessuaaride või külge õmmeldud lisatasku näol. Küsitluse vastustest selgus, et nii insuliinipumpa kui ka pumbakotti on mugav kanda, aga ebamugav on riideid vahetada. Mõnikord on ka pumbale ligipääs raskendatud. Riideid vahetades on kõige lihtsam pump voolikuga hetkeks ümber kaela riputada või siis kanüüli küljest lahti ühendada. Pumbanuppudele kergemaks ligipääsuks peaks pumbatasku projekteerima sellest lähtuvalt. Oluline on läbi mõelda, kus pump kehal asetseb. Töö autori läbiviidud uuringu tulemuste kokkuvõttes selgus, et vastajad enamasti ei tunne diabeedi ja insuliinipumba pärast piinlikkust. Samas, kui vaadelda peatükis 3.1 käsitletud sotsiaalsete aspektide uurimust, siis vastasid sealsed lapsed ja noored, et pump tekitab ebamugavust ning soovimatut tähelepanu aastal Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu läbiviidud elukvaliteedi uuringust selgus samuti, et on pumbakandjaid, kellele pump tekitab siiski piinlikkust. Nendest andmetest lähtuvalt tuleks spetsiaalrõivaste väljatöötamisel siiski tähelepanu pöörata pumba varjamisele. Nagu juba kord töös mainitud, on pumbale mõeldud aksessuaare tunduvalt rohkem kui rõivaid. Need rõivad, mida välismaised internetileheküljed pakuvad, on üsna lihtsalõikelised ja pigem basictüüpi kui trendi järgivad. Kui lastele vanuses 3-7 on küsitluse vastuste järgi oluline pigem rõivaste mugavus, siis vanuse kasvades muutub trendikus üha olulisemaks. 28

30 7. NÄITED VÕIMALIKEST LAHENDUSTEST INSULIINIPUMBA KANDMISEKS Diabeedi märkimisväärne levik maailmas on üheks põhjuseks, miks on loodud mitmeid diabeetikutele suunatud internetilehekülgi. Need koondavad endas informatsiooni diabeedist, ravivõimalustest, e-poe ning foorumid (Lisa 1). Foorumid on ehk kõige otsesemad infoallikad, kust saab lugeda diabeediga seonduvate teemade kohta. Esimese astme diabeedi näol on tegemist elukestva haigusega, mis omakorda tähendab seda, et ka insuliinipump on pidevalt keha külge kinnitatud. Kuna insuliinipump on väljatöötatud eesmärgiga doseerida insuliini mugavamalt, lihtsamalt ning igal ajal, siis ka pumbakandja riided peaksid olema samasuguste omadustega mugavad, lihtsad ja funktsionaalsed. Küsimusele Kas insuliinipumpa kandvad Eesti lapsed ja noored vajavad spetsiaalrõivaid? ei saa vastata enne, kui pole uuritud, milliseid lahendusi pumbakandjad juba kasutavad. Võttes aluseks Insulin Pumpers UK veebikeskkonnas koostatud küsitluse tulemused, siis selgub, et pumbakandjad kasutavad juba praegu väga hästi toimivaid lahendusi pumba kandmiseks. Vastustest on näha, et enamasti kinnitatakse pump klambri abil rõivastel sobivasse kohta või kasutatakse mõnda insuliinipumba aksessuaari (nt. jala või käe külge kinnitatav pumbakott, kõhukott jt.). Küsimus seisneb selles, et kas pumbakandjal on lihtsam sobitada pumba aksessuaari erinevate rõivaste juurde või võtta kapis juba rõivas, mille külge on õmmeldud tasku insuliinipumba hoidmiseks? Kõikide eespool töös nimetatud aksessuaaride omadusi on võimalik riietele kohandada tasku abil. Tasku võib olla olenevalt pumbakandja eelistustest, kas peale õmmeldud või sisse õmmeldud. Ühtlasi on taskut võimalik õmmelda rõivale erinevatesse kohtadesse. Uuringu tulemusena selgus, et pidev pumba kandmine taskus kulutab taskukotti ning seetõttu peab tähelepanu pöörama ka kanga omadustele. Sisse õmmeldud taskuid võib olla kahesuguseid, olenevalt pumba sisestamise viisist kas lühema või pikema küljega. Tasku, mille puhul pump sisestatakse pikema küljega, kinnitatakse rõhknööbiga. Lühema küljega pumba sisestamisel on tasku kaetud taskuavaga. Peale õmmeldud taskutele võib 29

31 kinnisena kasutada lukku. Lukk kindlustab pumba püsimise taskus. Tasku all tootel on nööpauk, mille kaudu viiakse infusioonisüsteem taskust kehani. [21: 15-16] Selleks, et insuliinipumba kandmine oleks mugav, tuleb tasku projekteerimisel arvestada inimkeha anatoomiat. Arvestama peab ka pumbavooliku asukohta pumbal. Kui tasku kinnisena kasutada lukku, siis on tähtis jälgida, et pump ei jääks luku alla, sest vastasel juhul võib luku kasutamine pumpa kahjustada. Peale õmmeldud taskule on mõistlik lisada lõõtsaga põhi. Sel moel saab vähendada tasku suurust ning tasku näeb parem välja kui pump on taskus. [21: 17-18] Uuringu tulemusena selgusid 3 suuremat insuliinipumba kandmisega seotud probleemi: insuliinipumba kandmine suvel (õhumullid voolikus, pumba kinnitamine rannariietele, pumba kinnitamine väheste riiete olemasolul) pump jääb riietel nähtavale kohale kleitide kandmine raskendatud 7.1. Insuliinipumba kandmine suvel Insuliinipumba kandmine suvel on raskendatud, sest päike ja kuumus tekitavad pumba voolikus õhumulle, mis takistavad insuliini manustamist. Seetõttu peab rõivad kohandama pumba kandmiseks nii, et voolik on pumba suhtes allpool. Sel moel ei lähe õhumullid voolikusse. Päevitusriietele saab õmmelda sarnasest kangast tasku. Näiteks võib luua naistele tankini komplekti, kus tasku lisatakse tankini särgile (Joonis 20). Sel juhul säilib diabeetikutel võimalus käia ilma probleemideta tualetis ning sel moel saab insuliinipumpa hõlpsasti ära võtta ning taas ühendada. [21: 23] 30

32 Joonis 20. Tankini komplekt Isabel [21: 23] Küsitlusest ilmnes, et probleemiks on pumba kinnitamine riiete külge kui on palav ilm ning rõivaid vähe seljas. Väikelapsed on pidevas liikumises ja seda eriti suvel. Analoogselt peatükis 4.3 toodud näitega (Foto 8) võiksid üheks lahenduseks olla elastaanisisaldusega kangast lühikesed püksid, mille ülaosasse on õmmeldud nn pumbakanal ning mille küljeõmblusesse on jäetud väike ava pumba sisestamiseks. Kui pump on avast kanalisse asetatud, saab kõrgendatud ülaosaga värvli keerata alla lapse puusade peale. Elastne kangas hoiab pumpa paigal ning võimaldab lapsel liikuda. Kuna püksid on liibuvalõikelised, on võimalik neid kanda ka seeliku või kleidi all, kuid pumbanuppudeni pääsemiseks peaks seelikut või kleiti kergitama (Joonis 21). Joonis 21. Insuliinipumba hoidmiseks kohandatud kõrge värvliga lühikesed püksid (pumba asukoht märgitud punktiirjoonega) 31

33 8.2. Insuliinipumba kandmine kleitidega Küsitlusest ja intervjuust selgus, et kõige keerulisem on koos pumbaga kanda kleite, eriti liibuvalõikelisi, sest siis jääb pump nähtavale. Kui vaadata juba olemasolevaid lahendusi, siis tegelikult ei ole kleitide kandmine koos insuliinipumbaga väga keeruline, kui kasutada ümber reie paigaldatavat elastset kummi, kuhu vahele saab pumba hõlpsasti torgata. Arvestama peab, et kummi siseküljel peab olema silikoonriba, mis hoiab kummi kindlalt paigal. Sel viisil saab kanda nii laiakui liibuvalõikelisi kleite ning ühtlasi ka seelikuid. Juhul kui elastne kumm ümber reie ei tundu piisavalt turvaline hoidmaks pumpa paigal, võib disainida sellise kleidi, mille seelikuosa alla on õmmeldud liibuvalõikelised lühikesed püksid. Püksid peaksid olema elastaanisisaldusega kangast ning soovitatavalt nahatooni. Pükste küljeosas peab olema läbipaistvast kangast tasku selleks, et pumba ekraan ning nupud oleksid nähtaval. Kleidi lõikelise lahenduse puhul tähendab see seda, et kleidi seljaosas peab olema vähemalt vöökohani ulatuv lukk, et kleiti oleks võimalik selga panna (Joonis 22). Joonis 22. Kleidi alla projekteeritud liibuvalõikelised püksid pumbataskuga (punktiirjoonega, eest ja tagantvaade) 32

34 Eelnevalt kirjeldatud lahenduste puhul jääb alles probleem, et pumbanuppudele ligipääsemiseks peab seelikusaba pidevalt kergitama. Pumbakandjal võib olla olukordi, kui ta ei saa vajadusel minna kiiresti kohta, kus inimesi pole. Siinkohal on lahenduseks disainida kleit või seelik, millel on küljeõmbluses väike salatasku. Taskukotis peab olema ava, millest saab läbi panna pumpa ja kanüüli ühendava vooliku. Sellist lahendust saab tegelikult kasutada nii kleitide, seelikute kui ka pükste puhul ning on üsna levinud pumbakandjate seas. Poest ostetud toote taskukoti sisse tuleb teha vaid ava ning kuna tänapäeval on kõigil mobiiltelefonid, siis ei märka keegi, et taskus on just insuliinipump. 33

35 KOKKUVÕTE Käesoleva töö temaatika tuleneb asjaolust, et iga päev haigestub nii Eestis kui kogu maailmas üha rohkem lapsi ja noori I astme diabeeti. Võttes arvesse töös esitatud arvandmeid, võib öelda, et tegemist on lausa epideemiamõõtmetega haigusega, mille tekkepõhjused on tänaseni teadmata. I astme diabeet puudutab ka Eestis elavaid lapsi ja noori, kelle elukvaliteeti aitab parandada insuliinipump. Insuliinipumba kandmisviise on erinevaid, kuid autorile teadaolevatel andmetel puuduvad Eestis insuliinipumbale kohandatud rõivad. Töös tõstatatud hüpoteesi kohaselt on insuliinipumpa kandvatel lastel ja noortel sotsiaalne ning praktiline vajadus spetsiaalrõivaste järele. Sellest lähtuvalt selgitati välja, kas Eesti pumbakandjate seas esineb vajadus spetsiaalrõivaste järele ning toodi omapoolseid näiteid võimalikest insuliinipumba kandmisviisidest. Probleemi lahendamiseks viidi Eesti pumbakandjate seas läbi ankeetküsitlus, selgitamaks välja põhilisemaid insuliinipumba kandmisega seotud kitsaskohti. Töö teoreetilises osas anti ülevaade erinevatest olemasolevatest insuliinipumba kandmisvõimalustest nii Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks õnnestus läbi viia intervjuu ühe insuliinipumpa kandva lapse emaga. Küsitluste ja intervjuu vastuste ning töös esitatud teoreetilise materjali põhjal leidis töös tõstatatud probleem lahenduse. Insuliinipumpa kandvatel Eesti lastel ja noortel esineb vajadus mõlemate, nii insuliinipumbale kohandatud spetsiaalrõivaste kui ka erinevate pumbaaksessuaaride järele. Pumbakandja otsustada jääb, kas tal on lihtsam paigutada sobiv pumbaaksessuaar rõivaste külge või kanda juba pumbale kohandatud rõivaid. Vajadus spetsiaalrõivaste järele sõltub insuliinipumpa kandva lapse vanusest. Uuringu tulemustest lähtuvalt muutub pumbale kohandatud rõivaste olemasolu vajalikuks alates seitsmendast eluaastast, sest siis muutub oluliseks riiete trendikus ning soovitakse pumpa riiete alla peita. Tuginedes uuringu tulemustele, tuuakse töös näiteid võimalikest pumbale kohandatud rõivalahendustest. Pumbaaksessuaaride valik Eestis on piiratud. Lähtuvalt töös läbiviidud uuringu tulemustest, vajavad pumbakandjad lisaks kõhu ümber kinnitatavatele pumbakottidele ka sääre ning reie ümber kinnitatavaid pumbakotte. 34

36 Käesolevas töös tõstatatud probleemi lahendus aitab arendada diabeedivaldkonda. Insuliinipumbale kohandatud rõivaste loomine annab Eesti moedisainile uue niši. Uute pumbaaksessuaaride turule toomine mitmekesistab insuliinipumba kandjate valikuvõimalusi. Selle tulemusena rahuldatakse insuliinipumpa kandvate Eesti laste ja noorte praktilised ning sotsiaalsed vajadused ning paraneb üldine elukvaliteet. 35

37 SUMMARY "A Need of Special Clothing for Estonian Insulin-Pump-Wearing Children and Youth" The topic of this research comes from the fact that every day more and more children and youth are diagnosed in type 1 diabetes. Taking into account the numbers, we can say that this is almost epidemic disease which causes are still unknown. One of the options to improve the quality of life is using the insulin pump. According to the author`s knowledge, there is lack of special clothing among Estonian insulinpump-wearing children and youth. The aim of research is to identify the need of special clothing for insulin pump and to find out what are the possible solutions for insulin pump clothing. To solve the raised problem, author used questionnaire survey and interview. Through surveys, interview and theoretical basis raised the solution for the problem. There is need for both for pump accessories and for special clothing. Pump carrier decides whether it is easier to place the appropriate accessories onto clothing or wear tailored clothes for pump. The need for special clothing depends on age. Based on the survey results, special clothing for insulin pumps is necessary from the age of seven. This is so, because at that age it is important to have trendy clothes and children would like to hide insulin pump under clothing. This work will help to develop a solution to the probleem raised in the area of diabetes. Creating custom clothing for insulin pumps, gives a new niche in Estonian fashion design. New pump accessories give a bigger option for pump-wearing children and youth. Final result is that it covers both social and practical needs and helps to imbrove the quality of life. 36

38 VIIDATUD ALLIKAD [1] Tallinna Lastehaigla endokrinoloogid, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Diabeet lastel ja noortel, Tallinn: Sidrunid ja Siilid OÜ, 2014, pp [2] Eesti Diabeediliit, Diabeetiline ketoatsidoos, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 17. aprill, 2014] [3] A. Kidron, Nõustamiskunst, Tallinn: Mondo, 2003, pp [4] J. Liivamägi, Laste- ja noortepsühhiaatria, Tallinn: AS Medicina, 2006, p. 89. [5] Glenn R Schiraldi, 10 lahendust enesehinnangu kasvatamiseks, Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2006, p. 13. [6] M. Fennell, Võit madala enesehinnangu üle, Tallinn: AS Pakett, 1999, p. 46 [7] L. Õunapuu, Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes, Tartu: Tartu Ülikool, 2014, p. 51. [8] Medtronic, Paradigm Insulin pump, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 01. mai, 2014] [9] J. Fan, W. Yu, L. Hunter, Clothing appearance and fit: Science and technology, US: Woodhead Publishing Limited, The Textile Institute, 2000, pp [10] Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Diabeetiku abivahendid. Pumbakotid, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 05. mai, 2014] [11] Parenting Diabetic Kids, Resources, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 07. mai, 2014] [12] Pump Wear Inc, Pumpshop, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 13. mai, 2015] [13] Connect.ee, Kuidas luua uuringut?, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 08. mai, 2014] [14] Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Diabeetiku abivahendid. Insuliinipump, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 12. mai, 2014] 37

39 [15] Pump Wear, Insulin pump socks/sleeves, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. mai, 2014] [16] Diabetes Express, Pumpers bags, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. mai, 2014] [17] Hanky Pancreas, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 15. mai, 2014] [18] Minimed Paradigm, Insuliinipump. Kasutusjuhend, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 15. mai, 2014] [19] Insulin Pumpers UK, Advice. Where to wear your pump, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 15. mai, 2014] [20] Suhkruhaigus.eu, Tooted ja teenused. Infusioonikomplektid, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 25. märts, 2015] [21] M. Roosmäe, Trikotaažist ujumisriided insuliinipumpa kasutavatele diabeetikutele, lõputöö, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014, pp [22] Diabetes Mall, Pump Accessories, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 30. märts, 2015] [23] K. Lutsar, K. Heilman, R-A. Kiivet, Insuliinipumpade kasutamine laste 1. tüüpi diabeedi ravis, Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut, 2013, pp [24] Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Elukvaliteedi uuring 2010, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 09. aprill, 2015] [25] Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, Diabeedist, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 06. mai, 2015] [26] American Diabetes Association, Statistics about diabetes, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10. mai, 2015] [27] Kumex insenerilahendused/tehnilised materjalid, CR (neopreen) lehtkumm, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10. mai, 2015] [28] Trendid, Mis on trend?, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. mai, 2015] [29] Vogue, Fashion inspiration, [Võrgumaterjal]. Available: 38

40 summer-2015/15479/carrousel#-tendances-mode-printemps-t-2015-kaki. [Kasutatud 14. mai, 2015] [30] Fashionbeans, Men`s fashion trends, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. mai, 2015] [31] Kidx, Trend report spring/summer 2015, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 14. mai, 2015] 39

41 LISAD Lisa 1. Insuliinipumba tarvikuid pakkuvad internetipoed Lisa 2. Näited Diabetes Mall internetipoes müüdavatest toodetest Lisa 3. Intervjuu insuliinipumpa kandva lapse emaga Lisa 4. Elukvaliteedi uuring 2010 Lisa 5. Graafiline ülevaade uuringu tulemustest 40

42 Lisa 1. Insuliinipumba tarvikuid pakkuvad internetipoed [11] 1) Angel Bear Pump Stuff 2) Creative Medical ID.com 3) Dazzling Pump Packs 4) Funky Pumpers 5) Grandma`s Hands 6) Insulin Pump Fashions 7) Kangaroo Pump Pockets 8) Pump*tastic 9) Pump Wear Inc 10) Rylee`s Pocket 11) SPIbelt 41

43 Lisa 2. Näited Diabetes Mall internetipoes müüdavatest toodetest Foto 1. Vöö või rihma külge kinnitatav tasku Foto 2. Rinnahoidja sisse kinnitatav tasku Foto 3. Sääre ümber kantav elastikpael Foto 4. Öiseks kasutamiseks mõeldud pumbatasku Foto 5. Reie ümber kantav elastikpael 42

44 Lisa 3. Intervjuu insuliinipumpa kandva lapse emaga Kui vana on sinu laps ja kui kaua ta on insuliinipumpa kandnud? Laps on 10 aastane ja pump on meil kaks aastat. Milliseid riideid võiks insuliinipumba mugavamaks kandmiseks paremaks kohandada? (nt. püksid, kleidid jne.) Miks? Kõige suurem probleem on kleitidega, sest siis ei ole kusagile pumpa panna. Kui pump panna aluspesu vahele, ei ole võimalik seda sealt privaatselt kätte saada, et booluseid 2 manustada. Oleks vaja kleite, kuhu on sisse peidetud pumba jaoks koht, kust oleks pumpa lihtsam kätte saada. Kas sinu laps kannab pumpa pumbakotis või kinnitab klambriga riiete külge? Miks? Kas nii on mugavam? Ta kinnitab klambriga riiete külge, sest kõik kotid ja vööd ei ole olnud piisavalt kompaktsed ja mugavad. Nii saab pumpa panna püksivärvli sissepoole ja aru polegi saada, et seal midagi on. Kas riiete vahetamine on pumba tõttu tülikas? Too konkreetseid näiteid. Riiete vahetamisel probleeme ei ole. Kas sinu lapsel on tulnud ette olukordi, kus ta häbeneb pumpa? Kuidas tema kaaslased sellesse suhtuvad? Ikka on olnud ka selliseid olukordi. Õnneks on tal enamus tuttavaid lasteaiast, kes on sellega harjunud, kuid uutes seltskondades häbeneb ta pumpa välja võtta ja kasutada. Kas ja milliseid riideid pumbaga kohanduvaid riideid on kõige raskem leida? Milliseid riideid sinu laps tavaliselt kannab? (kleidid, püksid jne.) Üldiselt kannab minu laps seelikuid või pükse, nii on võimalik pump kinnitada värvli külge. Kas sinu lapsele on oluline, et riided oleksid trendikad? Jah, see on talle väga oluline. Kas õmbled ise lapsele sobivaid riideid? Või tellid välismaalt netipoodidest? Ma ostan neid tavapoodidest. 2 Boolus - insuliinikogus, mida manustatakse lisaks basaalinsuliinile, et langetada veresuhkru taset. [18] 43

45 Kas Eestis võiks lisaks pumbakottidele müügil olla ka riided, mis on spetsiaalselt mõeldud pumbakandjatele? Kui siis kleite, kuhu saaks pumpa peita nii, et see oleks samas kergesti kättesaadav. Katrin K. ( ) 44

46 Lisa 4. Elukvaliteedi uuring Piinlikkusetunne lapsel diabeedi tõttu 2. Piinlikkusetunne a. lapsel 3. Piinlikkusetunne a. noorel 4. Laps on pidanud loobuma mõnest oma lemmiktegevusest 45