Tallinn nr /10-001

Transcription

1 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) OTSUS Tallinn nr / Elion Ettevõtted AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, AS Starman, AS STV, Televõrgu AS, Linxtelecom Eesti OÜ, OÜ Top Connect, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja OÜ ProGroup Holding tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ja Tele2 Eesti AS ja Telset AS märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmine konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul. 1. OTSUSE KOKKUVÕTE Käesolevas dokumendis on Konkurentsiamet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu (edaspidi telefonivõrgus kõne lõpetamise turg), teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et sideteenuse turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet välja selgitanud piiritletud sideturul märkimisväärset turujõudu omavad sideettevõtjad. Turu piiritlemise tulemusel on Konkurentsiamet jõudnud järeldusele, et iga üksiku telefonioperaatori telefonivõrgus häälkõne lõpetamist tuleb käsitleda eraldi turuna. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turg hõlmab kõnede lõpetamist konkreetse sideettevõtja sidevõrgus ning muid tooteid ja teenuseid, mis on vajalikud sellise kõneliikluse toimimiseks. Eestis eksisteerivad sideettevõtjate Elion Ettevõtted AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, AS Starman, AS STV, Televõrgud AS, Linxtelecom Eesti OÜ, OÜ Top Connect, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja OÜ ProGroup Holding üleriigilised telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turud. Turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asjakohasel turul mitme kriteeriumi alusel ning leiti, et piiritletud asjakohasel sideteenuse turul ei toimi konkurents ning et ESS 45 lõikele 2 vastavate tunnustega ettevõtjad piiritletud sideteenuse turul on sideettevõtjad Elion Ettevõtted AS, Elisa Eesti AS, OÜ Eleks Telefon, AS Starman, AS STV, Televõrgud AS, 1 RT I 2004, 87, 593; 2009, 62,

2 Linxtelecom Eesti OÜ, OÜ Top Connect, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja OÜ ProGroup Holding OÜ. Konkurentsiamet tunnistab nimetatud sideettevõtjad telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ning kehtestab neile järgmised kohustused: juurdepääsu kohustused vastavalt otsuse punktile ; mittediskrimineerimise kohustus vastavalt otsuse punktile ; läbipaistvuskohustused vastavalt otsuse punktidele ; hinnakontrolli kohustused vastavalt otsuse punktidele Läbiviidud turu piiritlemise käigus selgus, et Tele2 Eesti AS ja Telset AS ei osuta teistele sideettevõtjatele kõne lõpetamise teenust. Tulenevalt ülaltoodust ning juhindudes ESS 44 lõikest 7 jätab Konkurentsiamet Tele2 Eesti AS ja Telset AS telefonivõrgus kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata. Tele2 Eesti AS ja Telset AS-i suhtes kaotavad Sideameti 28. juuni a otsusest nr J.1-45/07/08 tulenevad märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused kehtivuse alates käesoleva otsuse kehtima hakkamisest. 2

3 SISUKORD 1. OTSUSE KOKKUVÕTE... 1 SISUKORD SISSEJUHATUS Üldine õiguslik raamistik Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö Riigisisene konsulteerimine Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega TURU PIIRITLEMINE Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine Turgude seotus Teenuse asendatavuse analüüs Nõudlusepoolne asendatavus Tagasihelistamise palve Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega Pakkumisepoolne asendatavus Teenuse asendatavuse analüüsi järeldus SSNIP-testi rakendamise hindamine Telefonivõrgus kõne lõpetamise turu geograafiline käibimisala Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg Turuosalised TURUANALÜÜS Turuanalüüsi üldised põhimõtted Turu ülevaade ja ajalugu Regulatsiooni järjepidevus Turujõu hindamine Turuosad Ettevõtjate üldine suurus Sidevõrgu infrastruktuur Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri Kõne lõpetamise teenuse osutamise mahud Tasakaalustav ostja jõud Sisenemistõkked Konkurentsiprobleemid piiritletud turgudel Võimalikud konkurentsiprobleemid Hinnaga seotud konkurentsiprobleemid Juurdepääsuga seotud konkurentsiprobleemid: juurdepääsust keeldumine Muud diskrimineerimisega seotud konkurentsiprobleemid MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJAKS TUNNISTAMINE JA MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA MÄÄRAMATA JÄTMINE

4 6. KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED Kohustuste kehtestamise eesmärk Kohustuste kehtestamise alused Juurdepääsu kohustused Juurdepääsu kohustuste eesmärk Juurdepääsu kohustuste kehtestamine Elionile Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV, Televõrgu, Linxtelecom, Top Connecti, RIKS-i ja ProGroup Holdingu ESS-st tulenevad juurdepääsukohustused Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon Mittediskrimineerimise kohustus Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Elionile, Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Televõrgule, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile ja ProGroup Holdingule Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon Läbipaistvuskohustused Läbipaistvuskohustuste eesmärk Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elionile Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STVle, Televõrgule, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile ja ProGroup Holdingule Läbipaistvuskohustuste kehtestamise motivatsioon Hinnakontrolli kohustus Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuste eesmärk ja alused Kuluarvestuse lahususe ja kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustuse kehtestamine Elionile Hinnakontrolliga seotud kohustuste kehtestamine Elisale, Eleks Telefonile, Starmanile, STV-le, Televõrgule, Linxtelecomile, Top Connectile, RIKS-ile ja ProGroup Holdingule Hinnakohustuste kehtestamise motivatsioon Hinna reguleerimise metoodika valik Kuludele orienteeritud hinnakontrolli metoodika ECPR hinnakontrolli metoodika Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu suurendamine Kohustuste täitmise tähtaeg Tele2 ja Telseti Sideameti 28. juuni 2007.a otsusest nr J.1-45/0708 tulenevate märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste kehtetuks muutumine RESOLUTSIOON OTSUSE VAIDLUSTAMINE

5 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku 2. EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides. Aastatel viis Sideamet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3 elektroonilise side turgudel läbi turuanalüüsid. Sideteenuste turgude loetelus lähtus Sideamet Euroopa Komisjoni soovitusest Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 3 (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeriti 18 elektroonilise side turgu lõpetas Sideamet oma tegevuse 4 ning tema ülesande jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates viib elektroonilise side turgude turuanalüüse läbi Konkurentsiamet. ESS 44 kohaselt teostab Konkurentsiamet regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi. Vastavalt ESS -dele 43 ja 44 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala ning teostab piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest ja suunistest 5 ning Euroopa Kohtu otsustest. Teises turuanalüüside läbiviimise etapis lähtub Konkurentsiamet analüüsitavate turgude loetelus Euroopa Komisjoni aasta soovitusest Ex ante põhimõttel reguleeritavate 2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja - teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ( eridirektiivid ). 3 Commission Recommendation of 11 February 2003 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communication networks and services (2003/311/EC). OJ L 114, , p Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest 1 p 3 RT 2007, 66, Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance). 5

6 elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta 6 (edaspidi aasta toote- ja teenuseturgude soovitus), mille lisas defineeritakse 7 elektroonilise side turgu. Käesolevas otsuses piiritletakse aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 nimetatud konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg (edaspidi telefonivõrgus kõne lõpetamise turg) ning piiritletud turul viiakse läbi turuanalüüs. Eelnevalt on Sideamet nimetatud turul (2003. aasta toote- ja teenuseturgude soovituse punkt 9) turuanalüüsi läbi viinud aastal. Kui turuanalüüsist tuleneb, et konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Konkurentsiamet ESS 44 lõige 7 kohaselt otsuse eelnõu märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta. Kui Konkurentsiamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetsel sideteenuse turul konkurents ei toimi ning et nimetatud turul tegutsev sideettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kooskõlas ESS-ga kehtestatakse neile spetsiifilised asjakohased kohustused. ESS 46 lõige 2 kohaselt arvestab Konkurentsiamet kohustuste valikul muuhulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga Järelevalve- ja korraldusasutuste koostöö ESS -s 144 lõigete 1 ja 2 kohaselt teevad elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel järelevalve- ja korraldusasutused igakülgset koostööd ning võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub järelevalve- ja korraldusasutuse ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus lõpetas Sideamet oma tegevuse ning tema ülesanded jagati Konkurentsiameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel. Alates viib ESS 5. peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifilise reguleerimise menetlusi läbi Konkurentsiameti sideteenistus (edaspidi sideteenistus). Läbiviidud turuanalüüside tulemused, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või selle kehtetuks tunnistamise otsused ning ettevõtjale ESS -des 50 ja sätestatud kohustuste kehtestamise otsused edastab sideteenistus seisukoha saamiseks Konkurentsiameti konkurentsiteenistusele (edaspidi konkurentsiteenistus). Konkurentsiteenistuse seisukohad kajastatakse otsuse lisas Riigisisene konsulteerimine Sõltuvalt turuanalüüsi tulemusel selgunud konkurentsiolukorrast koostab Konkurentsiamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, kui leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents (ESS 44 lõige 7) või märkimisväärse turujõuga 6 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services.. OJ L 344, P

7 ettevõtjaks tunnistamise kohta, kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu (ESS 46 lõige 1). Niisugune otsuse kavand (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) tehakse kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi, ning saadetakse sideettevõtjale, keda Konkurentsiamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kes võib selle kohta esitada oma vastulause ühe kuu jooksul otsuse kavandi kättesaamisest arvates, vastavalt ESS -le 47. Kooskõlas ESS 46 koostas Konkurentsiamet konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks määramata jätmise otsuse kavandi, mis tehti avalikkusele konsulteerimiseks kättesaadavaks Ühtlasi saadeti otsuse kavand sideettevõtjatele, keda Konkurentsiamet kavatses otsuse kavandi kohaselt tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjateks. Konkurentsiametisse laekus tähtajaks vastulause kuuelt ettevõtjalt; seisukoha esitas ka konkurentsiteenistus. Kooskõlas ESS 47 lõikega 3 on Konkurentsiamet arvestanud esitatud arvamuste ja vastulausega märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse koostamisel. Konkurentsiameti seisukohad riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamuste arvestamise või arvestamata jätmise kohta ühes põhjendustega on esitatud otsuse lisas Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide regulaatoritega Kooskõlas ESS -ga 48 peab Konkurentsiamet informeerima Euroopa Komisjoni ja EL liikmesriikide sideturu regulaatoreid ESS 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust, andmaks neile võimaluse esitada arvamus planeeritavate toimingute või meetmete kohta. Kõnealuse menetluse käigus hindab Euroopa Komisjon asjakohase sideturu piiritlemise kooskõla toote- ja teenuseturgude soovituses ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistes sätestatuga, ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kooskõla Euroopa ühtse turu arengu ning EL õigusega. Raamdirektiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt peab riigi reguleeriv asutus otsuse koostamisel võtma arvesse Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide reguleerivate asutuste poolt esitatud seisukohtasid, pärast mida edastatakse otsus Euroopa Komisjonile. Kooskõlas raamdirektiivi artikli 7 lõikega 3 avaldas Euroopa Komisjon 12. veebruaril 2010 oma teatises 7, et on Konkurentsiameti otsuse eelnõu ja lisateabe läbi vaadanud. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu Konkurentsiameti poolt kehtestatud hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustustele. Sealhulgas palus Euroopa Komisjon kaaluda Elionile kohaldatava hinnalae osas, kas hinnalae kohaldamine kõne lõpetamise esimese kolme minuti kaalutud keskmise hinna suhtes on asjakohane. Seoses sellega, et hinnatasemete ning hindade või kulude arvutamise metoodika muutmise puhul on tegemist parandusmeetme olemuse ja reguleerimisala olulise muutusega, millel on märgatav mõju turule, palus Euroopa Komisjon teatada kõigist otsuse eelnõudest, millega kehtestatakse kõne lõpetamise tasud Elionile (ja sellest tulenevalt muudele võrguettevõtjatele) raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel (teavitamise standardmenetlus). 7 Juhtum EE/2010/1040: Telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg. SG-Greffe (2010) D/

8 Samuti soovitas Komisjon kaaluda teistele (lisaks Elionile) turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjatele juurdepääsukohustuste kehtestamist. Konkurentsiamet leiab, et Elionile sätestatud piirang, mille kohaselt ei või telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendatavaid esimese kolme minuti kaalutud 8 keskmisi hindasid muuta kalendriaastas rohkem kui ±10% võrreldes eelmisel kalendriaastal viimasena rakendatud vastavate kaalutud keskmiste hindadega, tagab telefonivõrgus kõne lõpetamise turu läbipaistvuse ja stabiilsuse ning aitab vastaval turul osalevatel sideettevõtjatel (nii vastava teenuse pakkujal, kui ka kasutajatel) paremini planeerida oma äritegevust, kaasa arvatud investeeringuid. Konkurentsiamet ei pea võimalikuks teavitada kõigist otsuse eelnõudest, millega kehtestatakse kõne lõpetamise tasud Elionile (ja sellest tulenevalt muudele võrguettevõtjatele) raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 alusel (teavitamise standardmenetlus), kuna Konkurentsiamet ei kooskõlasta Elioni vastavaid hindasid enne nende rakendumist, vaid kontrollib juba rakendatud hindade arvestamise vastavust kehtestatud kuluarvestuse metoodikale. Juhul kui Konkurentsiamet leiab, et Elioni poolt kehtestatud telefonivõrgus kõne lõpetamise hind ei vasta kehtestatud kuluarvestuse metoodikale, koostab Konkurentsiamet ettekirjutuse. Konkurentsiamet teavitab vajadusel Euroopa Komisjoni hinnakontrolli järelevalvemenetluse tulemustest. Hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse kehtestamisel on Konkurentsiamet lähtunud Euroopa Komisjoni soovituse Euroopa Liidus paik- ja mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu reguleerimine (edaspidi ka soovitus) telefonivõrgus kõne lõpetamise teenustele sätestatud efektiivsete ja sümmeetriliste hindade põhimõttest ning leidnud, et kohustus, mille kohaselt peavad kõik telefonivõrgus kõne lõpetamise turul tegutsevad märkimisväärse turujõuga ettevõtjad rakendama ühesugust telefonivõrgus lõpetamise hinda, on vajalik ning proportsionaalne ning kooskõlas ESS 52 lõike 2 eesmärkidega. Nimetatud kohustuse rakendamine tagab efektiivse ja pideva konkurentsi huvi, suurendab tarbijate kasu ning võimaldab sideettevõtjal kooskõlas Euroopa Komisjoni soovituse punktidega 1 ja 11 katta kulutõhusad tegevuskulud, investeeringud ning teenida mõistlikku kasumit. Turuanalüüsi käigus kaalus Konkurentsiamet teistele turuanalüüsi kaasatud sideettevõtjatele juurdepääsukohustuste kehtestamist ning leidis, et arvestades Elisa, Eleks Telefoni, Starmani, STV, Televõrgu, Linxtelecomi, Top Connecti, RIKS-i ja ProGroup Holdingu telefonivõrkude katvusalasid, kõne lõpetamise käibeid ja mahtusid, ei ole neile võrreldes Elioniga sarnaste juurdepääsukohustuste kehtestamine otstarbekas - ESS-is sätestatud üldised, kõigile sideettevõtjatele kehtivad juurdepääsukohustused ja numbri valitavuse kohustused tagavad otsuse punktis nimetatud juurdepääsust keeldumise konkurentsiprobleemi lahendamise/vältimise ning juurdepääsu kohustuse kehtestamise eesmärkide täitmise. Võttes arvesse eeltoodut, leiab Konkurentsiamet jätkuvalt, et telefonivõrgus kõne lõpetamise turul kehtestatavate kohustused on vajalikul määral suunatud nimetatud turul esineda võivate konkurentsiprobleemide vältimiseks ning nende muutmiseks või täiendamiseks puudub vajadus. Euroopa Komisjoni seisukoht on otsusele lisatud. 8 Kaaludeks on kõne liikluse jagunemise telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele rakendavate erinevate hindade (näiteks normaalaeg, soodusaeg ja ööaeg) vahel. 8

9 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest 9, piiritleb Konkurentsiamet esmalt kooskõlas ESS -ga 43 sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. Vastavalt ESS 43 lõikele 1 piiritleb Konkurentsiamet sideteenuste turud kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures toote- ja teenuseturgude soovitustest ja suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Seega ei anna ESS Konkurentsiametile täpsemaid juhiseid, kuidas turgude piiritlemist läbi viia, vaid Konkurentsiamet peab lähtuma asjakohastest Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning Euroopa Kohtu otsustest. Piiritletavad sideteenuse turud sätestatakse Euroopa Komisjoni toote- ja teenuseturgude soovituse lisas 10. Kooskõlas ESS 43 lõikega 1 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3 ning toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36 on Konkurentsiametil õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, ning selleks kehtestatud menetluskorda järgides. Üldjuhul peab Konkurentsiamet aga juhinduma toote- ja teenuseturgude soovituse lisas esitatud turu määratlusest. Seega on Konkurentsiametil kohustus analüüsida sideteenuste turge vastavalt soovituses sätestatule. Turu piiritlemiseks esitatakse otsuses vastavalt suuniste punktile 34 esmalt sideteenuse (toote) kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg; seejärel piiritletakse nimetatud turu geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste 2. peatükis sätestatud kriteeriumitest Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted Otsuses piiritletakse asjakohane turg kooskõlas ESS 43 nõuetega vastavalt konkurentsiõiguse põhimõtetele. Peamised konkurentsipiirangud turul, mis avaldavad survet ettevõtjate hinnakujundusele ja seega omavad tähtsust asendatavate toodete ja teenuste määratlemisel ning seeläbi konkreetse turu ulatuse piiritlemisel, on nõudluse- ja pakkumisepoolne asendatavus (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). 9 Sama definitsiooni erinevas redaktsioonis kasutatakse nii konkurentsiseaduses ( 13 lg 1) kui ka elektroonilise side seaduses ( 45 lg 2). 10 Commission Recommendation of 17 December 2007 on relevant product and service markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communications networks and services. OJ L 344, P

10 Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu konkurentsiõigusealasele kohtupraktikale 11 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatluse all oleva turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. Nõudlusepoolse asendatavusega on tegu, kui kaks või enam toodet on (lõpp)kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel vahetatavad või asendatavad. Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta ümber korraldama oma tootmise nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendub kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). Asendatavuse hindamisele hulgiturul aitab kaasa vertikaalselt seotud jaeturu analüüs. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi (tuntud ka kui nn SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) püsivalt teenuse hinda ja läbimüük selle tulemusena ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide vähenemine, kuna nad hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised asendusteenused kaasata asjakohase turu koosseisu. Hüpoteetilise monopolisti test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 42 kohaselt eeldatakse vastupidiste tõendavate asjaolude puudumisel, et kui teenust pakutakse reguleeritud kulupõhise hinnaga, siis on hind konkurentsivõimeline ja tuleks seega võtta hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise aluseks. Seega, kui hinnaregulatsiooni eesmärgiks ei ole hindade kulupõhisuse tagamine, ei ole alust eeldada, et hind on konkurentsivõimeline. Sellise hinna kasutamise põhjendatust hüpoteetilise monopolisti testi rakendamisel tuleks täiendavalt hinnata. Hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 riigi reguleeriv asutus (Konkurentsiamet) kaalutlusõiguse alusel. Testi rakendamise eelduseks on, et selle rakendamine konkreetsel sideteenuse turul on asjakohane, st konkreetse teenuse asendamine ei ole olemuslikult välistatud ning teenus on reaalselt eksisteeriv. 11 Euroopa Kohtu 14. novembri a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I- 0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri a otsus kohtuasjas 31/80: L Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I ; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik

11 Hüpoteetilise monopolisti test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates hüpoteetilisele monopolistile on püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turuosa kaotus (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral, p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l) ehk l > = -t/(1+t)) 12. Seega võib hüpoteetilise monopolisti testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab kompenseerida sellist turuosa kaotust. Teine põhimõte, millest Konkurentsiamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 punktiga 2 ning ESS 40 lõikega 3. Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud peamiselt toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga, ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse käsitlemine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et ühtegi konkreetset tehnoloogiat ei eelistata Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Pärast konkreetse toote või teenuse turu piiritlemist on järgmiseks sammuks piiritleda konkreetse turu geograafiline ulatus. Pärast teenuse või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab Konkurentsiamet hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. Vastavalt ESS 43 lõikele 2 võib Konkurentsiamet sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõtte esitab turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktika 13 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. Geograafilise turu piiritlemine ei eelda, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed, piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed 14. Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja seaduslike või muude regulatiivsete instrumentide olemasolul viimaste nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 12 Kus p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 13 Euroopa Kohtu 14. veebruari a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.komisjon, op. cit. lõik Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56). 11

12 3.2. Asjakohase turu piiritlemine: konkreetses telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise teenuse määratlemine Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turg. Konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu puhul on tegemist hulgimüügituruga ehk sisendturuga teenuse osutajatele, kes omakorda pakuvad tooteid ja teenuseid lõppkasutajatele ning teistele sideettevõtjatele. Peamiselt toodetakse nimetatud turul sisendeid telefoniteenuste jaeturgudel tegutsevatele sideettevõtjatele, kuid teenuseid osutatakse ka mobiiltelefoniteenuse osutajatele ning välisriikide sideettevõtjatele. Seega on nimetatud turu koosseisu kuuluvate teenuste puhul tegemist teenustega, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise puhul on tegemist siseneva kõneliiklusega, kus teise võrguteenust osutava sideettevõtja (edaspidi operaator) sidevõrgus algatatud kõne antakse üle sidumispunktis ning lõpetatakse telefonioperaatori oma sidevõrgus. Sisenev kõneliiklus ehk kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti (ESS 2 punkt 19). Kõne edastamist telefonivõrgus iseloomustab alljärgnev joonis 1. Transiit Riiklik jaam Sidumine ja juurdepääs Kõne DLU/ RSS Kohalik jaam Kohalik jaam DLU/ RSS Algatamine Lõpetamine Joonis 1. Kõne edastamine telefonivõrgus. Telefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg hõlmab konkreetse operaatori telefonivõrku sissetulevat kõneliiklust ning kõiki sidumistooteid ja teenuseid, mis on vajalikud, et osutada nimetatud teenust teistele teenuseosutajatele. Kõne lõpetamise teenuse osutamiseks vajalikud tugiteenused võivad olla näiteks sidumispunkti avamine ning hooldus; ühise/üldise signaliseerimiskanali loomine, muutmine ja hooldus ja muud tooted ja teenused, mis võivad olla vajalikud siseneva kõneliikluse toimimiseks. Telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste puhul ei oma tähendust kõneteenuse osutamiseks kasutatava fikseeritud elektroonilise side võrgu tehnilise lahenduse eristamine (vaskpaaril või valguskaablil põhinev fikseeritud sidevõrk, kaabellevivõrk jne), kuivõrd sõltumata sidevõrgu 12

13 tehnilisest lahendusest tagatakse ettevõtjate vahel sõlmitud sidumislepingu või juurdepääsulepingu alusel kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti (ESS 2 punkt 19 järgi defineeritakse kõne lõpetamisena kõne edastamist sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti; ESS 134 lõige 4 järgi juhindutakse ESS-i kohaldamisel ja täitmisel tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist). On oluline, et sidumis- või juurdepääsulepingu alusel tagatakse kõneteenuse osutamine erinevate elektroonilise side võrkude vahel. Seega kuuluvad erinevate tehniliste lahendustega fikseeritud elektroonilise side võrkudes osutatavad kõne lõpetamise teenused konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turu koosseisu ning ettevõtjaid, kes osutavad nimetatud teenuseid ettevõtjate vahel sõlmitud sidumis- ja/või juurdepääsulepingute alusel, on põhjendatud kaasata turuosalistena telefonivõrgus kõne lõpetamise turu analüüsi. Nii teenusepakkuja vajadus pakkuda oma lõppkasutajatele kvaliteetset teenust kui ka tema ESS 32 lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kliendi alustatud kõned lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas (ehk kohustus tagada numbrite valitavus), tingivad selle, et telefonioperaator peab teiselt operaatorilt ostma kõne lõpetamise teenust: kõne lõpetamine mõnes teises sidevõrgus ei täida lõppkasutaja jaoks sama eesmärki. Lõppkasutajale teenust osutaval operaatoril, ega ühelgi teisel sideettevõtjal ei ole tehnoloogilistest piirangutest tulenevalt võimalik teise teenuseosutaja telefonivõrgus kõnesid lõpetada. Kuna kõne eest maksab helistav pool (nn helistaja maksab ehk kehtib calling party pays põhimõte, edaspidi CPP põhimõte), ei saa helistav lõppkasutaja ise ega talle teenust osutav operaator mõjutada seda, kuhu võrku kõne suundub. Seega tingib CPP põhimõte selle, et konkreetsesse võrku suunduva kõne saab tehnilistest põhjustest tingituna lõpetada ainult see operaator, kelle võrku kõnet algatav (helistav) lõppkasutaja soovib helistada. Kehtestatud sidumiskohustused ning ESS 32 tulenev kohustus tagada numbri valitavus ei võimalda teistele operaatoritele kõne lõpetamise teenuse ostmisest keelduda. Kuna otsuses piiritletakse telefonivõrgus häälkõne lõpetamise hulgimüügiturgu, tuleb ennekõike hinnata hulgiteenuse asendusteenuseid. Lõppkasutajate võimalikust survest jaeturgudel ei tulene automaatselt, nagu oleksid need teenused asendusteenusteks ka hulgimüügitasandil, mistõttu jaetasandil osutatavate kõneteenuste võimalike asendusteenuste analüüs ei ole antud juhul asjakohane. Siinjuures on võimalike asendusteenustena asjakohane käsitleda vaid neid teenuseid, mida Eestis osutatakse või mille osutamiseks lähiajal on olemas reaalsed võimalused ja mille järele eksisteerib nõudlus. Seega kõiki tehnoloogiliselt võimalikke lahendusi otsuses ei käsitleta Turgude seotus Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste Leverage of market power). Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus , punktid 84 ja 85). Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, mis toodavad asjakohasel turul toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjaomasel turul toodetud teenus või toode on sisendiks). 13

14 Telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga allapoole seotud turud on telefoniteenuste jaeturud. Telefonivõrgus kõne lõpetamise turgude koosseisu kuuluvad teenused on seega sisendiks telefoniteenuste jaeturgudele, ilma milleta ei ole lõppkasutajale kõneteenuse osutamine erinevate sidevõrkude vahel võimalik aasta toote- ja teenuseturgude soovituse lisa ei sisalda telefonivõrgus kõne lõpetamise turuga allapoole seotud turge, st eeldatakse nimetatud turgude konkurentsivõimelisust ning neil turgudel üldjuhul valdkonnaspetsiifilise reguleerimise menetlust läbi ei viida (konkurentsiolukorrast tingitud vajaduse korral on Konkurentsiametil õigus nimetatud turge reguleerida ESS 43 lõike 1 1, raamdirektiivi artikli 15 lõike 3, toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punkti 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 9 ja 36 alusel). Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 3 nimetatud telefonivõrgus kõne lõpetamise turg on vertikaalselt ülespoole seotud sama lisa punktis 1 nimetatud telefonivõrgule juurdepääsu turuga. Üks peamistest sisenditest telefonivõrgus kõne lõpetamise teenuste osutamiseks hulgimüügitasandil on juurdepääs lõppkasutajale kindlaks määratud asukohas: kui telefonioperaatoril puuduvad lõppkasutajad, ei saa ta ka osutada kõne lõpetamise teenuseid. Juurdepääsuteenused on vajalikud kõne lõpetamiseks valitud asukohas või valitud lõppkasutaja juures. Seega on telefonivõrgule juurdepääsu turg sisendiks konkreetses telefonivõrgus kõne lõpetamise turule Teenuse asendatavuse analüüs Nõudlusepoolne asendatavus Telefonikõnede lõpetamise teenuse nõudlus hulgimüügitasandil tuleneb telefonikõnede nõudlusest jaetasandil: fikseeritud sidevõrgu lõppkasutaja, kes soovib helistada teisele lõppkasutajale kas samasse või teise fikseeritud sidevõrku, vajab kõne toimumiseks telefonivõrku, milles kõne algatatakse, ning telefonivõrku, milles kõne lõpetatakse (mida kasutab lõppkasutaja, kellele helistatakse). Kõneteenuse jaeturul ei osta lõppkasutaja kõne lõpetamist eraldi teenusena. Lõppkasutaja ostab oma teenuseosutajalt kõne lõpp-punktist lõpp-punktini; kõneteenuse osutaja peab omakorda ostma kõne lõpetamise teenuse teiselt operaatorilt, kelle telefonivõrku kõne on suunatud. Helistaja jaoks, kes soovib helistada konkreetsele numbrile telefonivõrgus, ei ole sellele teenusele efektiivseid asendajaid ja kõne lõpetatakse alati selles telefonivõrgus, mille lõppkasutaja on kõnet vastuvõttev pool. Eestis maksab telefonivõrku tehtavate kõnede eest kõne algataja ehk helistav pool (va juhul kui tegemist on kõnega vastuvõtja kulul). Järelikult kuulub kõne lõpetamise tasu helistava poole operaatori kuludesse ning kajastub seega ka kogu kõne maksumuses. Kõne lõpetamise teenuse tasude tõus hulgitasandil võib põhjustada ka kõnede kallinemise jaetasandil. Kuid kuna kõne vastuvõtja kõne eest ei maksa, ei mõjuta teda ka kõne lõpetamise teenuse tasude tõus ning selle põhjal ta endale telefoniteenuse osutajat ei vali. Selline situatsioon viitab sellele, et antud kontekstis nõudlusepoolne asendatavus puudub ning operaatorid on suhteliselt vabad ja sõltumatud oma kõnede lõpetamise tasude muutmise osas. Arvestades jaetasandil kehtivat CPP põhimõtet, on helistava poole lõppkasutaja seisukohalt võimalikud telefonivõrgus kõne lõpetamisele nõudlusepoolsed asendustooted ja -teenused järgmised: a) tagasihelistamise palve (adressaadile lühikese kõne tegemine palvega tagasi helistada); b) võrguvälise kõne (so kõne teise telefonioperaatori võrku) asendamine võrgusisese kõnega; 14

15 c) lauatelefonilt lauatelefonile tehtava kõne asendamine mobiiltelefonilt mobiiltelefonile tehtava kõnega; d) telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega. Allpool käsitletakse võimalikke jaetasandist tulenevaid nõudlusepoolseid asendustooteid ja -teenuseid Tagasihelistamise palve Tagasihelistamise palve ei välista vajadust teiselt operaatorilt kõne lõpetamise teenust osta, sest ka tagasihelistamise palvet sisaldav kõne tuleb edastada ehk teise võrku lõpetada. Tagasihelistamise teenuse tarbimine on olnud kasutusel peamiselt rahvusvaheliste kõnede tegemisel, kus see oli tingitud asjaolust, et ühest riigist teise helistamise kõneminut oli tunduvalt kallim (ühest kuni paarikümne kroonini) kui vastupidise kõne puhul. Eesti tavatelefonivõrkudes on erinevused kõneminuti hindade vahel minimaalsed (5-15 senti), seega ei tingi selline kõneminuti hinna erinevus tarbijale stiimulit tarbida tagasihelistamise teenust siseriiklike kõnede puhul. Samuti on turu avanemisest alates rahvusvaheliste kõnede hinnad oluliselt langenud ning tagasihelistamise teenuse osakaal ka nende kõnede osas on muutunud minimaalseks. Kuna alates aasta algusest kehtib Eestis numbriliikuvuse nõue, mille tõttu kliendil on telefoniteenuse osutaja vahetamise korral õigus säilitada talle telefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud telefoninumber, ei ole helistaval lõppkasutajal ka võimalik telefoninumbri järgi koheselt tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Seega peaks lõppkasutaja enne iga kõne tegemist kontrollima, millises võrgus asub lõppkasutaja number, millele ta helistada soovib, ja vastavalt sellele valima oma edasise käitumisviisi: kas helistada tavapäraselt, kasutada tagasihelistamise palvet, või valida mõni muu telefoninumber. Praktikas lõppkasutajad selliseid kontrolltoiminguid ei teosta - iseäranis hulgitasandit silmas pidades, kus teenuseosutajal ei ole oma lõppkasutaja valikuid võimalik kuigivõrd mõjutada. Seetõttu ei saa tagasihelistamise palvet pidada asendusteenusteks telefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenusele ning oma lõppkasutajale kõneteenust pakkuda sooviv operaator peab igal juhul teiselt ettevõtjalt kõne lõpetamise teenust ostma Võrkude vaheline kõne asendamine võrgusisese kõnega Lõppkasutaja seisukohalt võiks teise telefonioperaatori võrku helistamisele olla asendusteenuseks kahe või/ja enama telefonioperaatori teenuste kasutamine korraga, nt operaatorkoodi vahendusel, mille abil on helistajal võimalik valida teenusepakkujat ning muuta kõne võrgusiseseks kõneks. Erinevate telefoniteenuse osutajate lõppkasutajate arvu võrreldes järeldub, et enamik lõppkasutajatest ei kasuta kahe ja/või enama telefonioperaatori teenuseid korraga. Lisaks ei saa eeldada, et kõnet alustav isik: a) peab operaatorkoodi valiku pidevat vahetamist vastuvõetavaks, olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab; b) omab teavet selle kohta, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Ülaltoodud punkti b) osas on oluline veelkord välja tuua, et alates aasta algusest toimiv numbriliikuvuse süsteem ei võimalda enam telefoninumbri järgi tuvastada, millise telefonioperaatori teenust kõne adressaat kasutab. Eeltoodut põhjustel ei saa telefonioperaatori vahetamist operaatorkoodi vahendusel olenevalt sellest, millise telefonioperaatori teenuseid kõne adressaat kasutab, pidada telefonivõrgus 15

16 kõne lõpetamise asendusteenuseks ning võrgusisest kõnet ei saa pidada võrkudevahelise kõne asendusteenuseks Võimalus asendada telefonikõne mobiiltelefonikõnega Oma olemuselt on mobiiltelefonivõrgu vahendusel ja kindlaks määratud asukohas telefonivõrgu vahendusel osutatav kõneteenus erinevad. Kõige olulisem erinevus on liikuvus ise: kõned lauatelefonilt lauatelefonile tehakse vaid konkreetsetel juhtudel sõltuvalt asjaolust, kas kõne adressaadil on fikseeritud telefon või mitte ning kas adressaat on helistamise hetkel telefoni läheduses. Mobiiltelefon, mida lõppkasutaja kannab üldjuhul kaasas, võimaldab talle helistada oma ja kõne adressaati asukohast sõltumata. Nõudlusepoolse asendatavuse seisukohalt on jaeteenuste osutamisel mobiiltelefonivõrgu vahendusel osutatavad kõned pigem fikseeritud sidevõrgu vahendusel osutatavatele kõneteenustele täiendavaks kui asendavaks teenuseks. Hulgitasandil ei ole kõne lõpetamine telefonivõrgus asendatav kõne lõpetamisega mobiiltelefonivõrkudes kuna lähtuvalt konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turuanalüüsi (M7) tulemustest, on iga mobiiltelefoni võrk vaadeldav iseseisva turuna ja seega ei saa ta pakkuda ka asendus teenuseid telefonivõrgus kõne lõpetamise teenusele Telefonikõne asendamine internetipõhise (VoIP) kõnega Helistava poole lõppkasutaja seisukohalt on üks võimalik asendustoode telefonikõnedele ka internetipõhine kõne ehk VoIP (Voice over Internet Protocol). VoIP kuulub oma olemuselt ülekandetehnoloogia gruppi, millistes kõneside toimib üle IP 15 võrkude nagu seda on näiteks Internet või mõni muu pakettkommutatsioonil põhinev andmesidevõrk. Teine VoIP-i puhul sagedasti kasutatav termin, mis on ühtlasi ka VoIP sünonüümiks, on IP-telefoniside, internetitelefoni kõne, kõne üle lairibavõrgu (VoBB) ja lairiba-telefoniside. Side internetitelefonidega (VoIP-telefonidega) tähendab sisuliselt teenuseid häälkõne, faksiteenus ja/või kõnesõnumite vahetus mida edastatakse Interneti vahendusel, mitte ahelkommutatsiooni kasutava avaliku telefonivõrgu (PSTN 16 ) vahendusel. Kõne algatamine internetitelefoni vahendusel toimib lihtsustatult öeldes järgmiselt: analoogkõnesignaal muundatakse digitaalseks, seejärel kõnesignaal kompresseeritakse ja andmed paigutatakse Internetiprotokolli (IP) pakettidesse ning saadetakse läbi Interneti kõnet vastuvõtvale kliendile; vastuvõtja poolel toimub sama protsess vastupidises järjekorras. VoIP-i kasutatakse mitmel erineval moel: kasutatakse nii spetsiifilisi eraõiguslikke programme kui ka vabavaralisi protokolle ja standardeid. Eraõigusliku protokolli all mõistetakse telekommunikatsiooni valdkonnas sideprotokolli, mille omanikuks on organisatsioon või eraisik. Enamlevinud protokollid ja tehnoloogiad, mis VoIP võib kasutada on H.323; IMS 17 ; SIP 18 ; RTP; Skype Network. Üks kuulsamaid ja levinumaid eraõiguslikke protokolle, mis väärib äramärkimist, on Skype Network (baseerub P2P ehk peer-to-peer võrgustikul). See protokoll ei ole avalik ja ametlikud 15 IP Interneti-protokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. 16 Public Switched Telephone Network. 17 IP Multimedia Subsystem (IMS) on (3GPP) standardiseeritud juhtimisdomeen (so mingite programmide või võrgupunktide ehk aadresside kohta käivate faktide/põhimõtete kogum) multimeediumteenustele (häältelefon, videotelefon jms). 18 Session Initiation Protocol (SIP) on laialt levinud signaliseerimisprotokoll, mida kasutatakse multimeediaseansside nagu video ja/või kõne edastamiseks üle IP protokolli. 16

17 Skype vabavaralised tarkvaraprogrammid, mis seda protokolli kasutavad, on kinnise koodiga - see tähendab, et selle tarkvara litsents ei luba tarkvara lähtekoodi avalikustamist ega turustamist. Peamine erinevus Skype ja klient-server VoIP kliendi vahel on asjaolu, et Skype toimib nn peer-to-peer mudeli alusel, mitte aga klient-server mudeli alusel. Skype kasutajaskond on täielikult detsentraliseeritud ja jaotunud võrgusõlmede (so lõppkasutajate arvutite) vahel, võimaldades võrgu suurusel muutuda väga suurtes piirides, ilma et Skype Group peaks soetama keeruka ja kalli tsentraliseeritud infrastruktuuri. Sellise lahenduse puuduseks on aga asjaolu, et Skype ei võimalda vahetut ühilduvust SIP-il baseeruvate VoIP - võrkudega. Valdavalt kasutavad Eesti VoIP teenusepakkujad SIP protokollidel baseeruvaid VoIP võrke (näiteks Elion Ettevõtted AS, AS Starman). Enamlevinud VoIP rakendusi (sulgudes on protokollid, millel rakendus baseerub), mida laialdaselt kasutatakse on: Skype (eraõiguslik P2P nn Skype Network); Windows Live Messenger (MSNP 15; Microsoft Notification Protocol (MSNP)); Google Talk (XMPP, Jabber); Gizmo5 (SIP, XMPP, Jabber). Nimetatud tarkvaralahendused (arvutiprogrammid) on vabavaralised ja võimaldavad lõppkasutajal, kes kasutavad sama programmi, teha omavahel tasuta kõnesid. Lisaks sellele võimaldavad mitmed programmid sooritada ka kõnesid tavatelefonivõrku (so PSTN võrku). Ka Eesti teenusepakkujad pakuvad oma jaeklientidele internetipõhist kõneteenust ja selleks sobivaid (valdavalt SIP protokolliga) VoIP telefone. Selliste VoIP kõneteenuste kasutamiseks ei pea lõpptarbija ilmtingimata alla laadima tarkvara programme teenus töötab kohe, kui vastav teenus on teenusepakkujalt tellitud ja kliendil on olemas sobilikud lõppseadmed (muuhulgas VoIP telefonid, mis kasutavad SIP protokolle) ja toimiv lairibaühendus ning VoIP teenuse osutajad omistavad lõpptarbijale teenuse tarbimiseks E.164 numeratsiooni. Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole Eesti VoIP teenusepakkujate VoIP - võrgud omavahel vahetult seotud selliselt, et IP-kõned suunduks vahetult teise operaatori sidevõrku, st võrkude vahel ei ole sõlmitud IP sidumislepinguid. Suuremate sideoperaatorite poolt pakutav VoIP teenus toimib erinevate sidevõrkude vahel vastavaid gateway sid ehk võrguväravaid või lüüse kasutades (vt joonis 2). Telekommunikatsioonivaldkonnas nimetatakse võrguväravaks ehk lüüsiks võrgupunkti, mis toimib sissepääsuna teise võrku. Võrguvärav võib olla ka seade, mis saadab andmepakette ühest võrgust teise nende teekonnal Internetis. Lüüsiks võib olla ka kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku 19, mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. VoIP kõnede üleandmine teise sidevõrku toimub võrkude sidumislepingute vahendusel ja kõnede eest arveldamine toimub minutipõhiselt. 19 Näiteks ettevõtte kohtvõrku (Ethernet või Token Ring) ja Internetti (TCP/IP) ühendav funktsionaalüksus (arvuti koos vastava tarkvaraga). 17