AASTAT KODUMAISE EEST VÄLJASÄ AIANDUSFOORUM

Transcription

1 AASTAT KODUMAISE E EEST VÄLJASÄ AIANDUSFOORUM 216

2 Terved, elujõulised taimed, kvaliteetne saak TAIMSETEL EKSTRAKTIDEL PÕHINEV TAIMEKUDEDE TUGEVDAJA BIOSTIMULAATOR LOKER Heitlikes kasvutingimustes on taimekasvatajale abiks biostimulaatorid. Lokeri koostises olevad taimsed ekstraktid (päevakübar, tedremaran, aloe vera) varustavad taime bioaktiivsete ainete - polüsahhariidide ja fenüülpropanoididega. Taimede varustamine kiire energia ja orgaanilise süsinikuga, et optimeerida taime toitumist taimede sisemiste kaitsemehhanismide tugevdamine annab kudedele mehhaanilise vastupidavuse taimede kaitse abiootilise ja biootilise stressi vastu parandab viljade säilivust rohelisemad ja kompaktsemad taimed tänu tõhusamale fotosünteesile. Loker sobib kasutamiseks köögivilja- ja maasikakasvatuses, viljapuuaedades (õuna-, pirnipuud jt) ja taimlates. Biostimulaatorit Loker kasutatakse kasvuperioodil taimede lehti korduvalt pritsides või kastmissüsteemi kaudu. Detailsema info toote koostise ja kasutamise kohta leiate: Baltic Agro AS Peterburi tee 44, Tallinn tel

3 Sisukord Tervitus foorumil osalejatele 2 Raivo Külasepp, EPKK aiandustoimkonna esimees Kultuurmustika väetamine turbaväljadel 3 Marge Starast, Angela Koort. EMÜ PKI. Aianduse osakond Viinamarjakasvatuses edendamine jaheda kliimaga piirkondades 6 Ele Vool, Mariana Maante. EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Aianduse osakond Eesti viinamarjaveinide eripära 9 Kadri Karp, Tea Lajal. EMÜ PKI. Aianduse osakond Vanad, säilitamist vajavad marjasordid 12 Asta-Virve Libek, Ave Kikas, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus Õunamahla kvaliteet sõltuvalt õunte tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist 16 Ulvi Moor, Priit Põldma, Lagle Heinmaa. EMÜ PKI, aianduse osakond; Piret Raudsepp. EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus Puukoolimajandust ähvardavatest ohtudest 21 Toivo Univer, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus Väetamise ja kasvukoha valgustingimuste mõju neegri-hiidhirsi sortide dekoratiivsusele 24 Ele Vool, Žanna Politsinski, EMÜ PKI, Aianduse osakond Efektiivsete mikroorganismide mõju köögivilja istikute kasvule kasvuhoones 28 Margit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituut Antibiootilise stressi vastane lahendus: MEGAFOL 3 Ain Lepik, Horticom OÜ Koostanud Vevo Olevsoo, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Kogumiku artiklid on avaldatud toimetamata kujul. Täname kõiki, kes käesoleva väljaande valmimisele kaasa aitasid

4 2 Aiandusfoorum 216 Austatud aiandushuvilised! Märtsikuised muudatused ilmastikus päeva pikenemine, krõbedate külmakraadide taandumine ning vingete talvetuulte leebumine mõjuvad lisaks loodusele toniseerivalt ka kõigile aiandusega tegelejatele. Passiivsetelt tegevustelt on aeg üle minna aktiivsetele. Eesti aiandus on väga mitmepalgeline, hõlmates erinevaid tegevusvaldkondi ilumeele kõditajast kuni korraliku kõhutäieni. Aiandus on oluline mitmeti, sest aiandussaadustel on kindel koht inimeste toidulaual, puu- ja köögiviljade tarbimine on üks tervisliku toitumise tagajatest. Aiandussaadused varustavad inimorganismi vitamiinide, mineraalainete, kuidainete, vee ja fütotoitainetega. Aiandusettevõtted on maapiirkondade olulised tööandjad. Paljud aianduses kasutatavad töövõtted on aga raskesti mehhaniseeritavad, seega vajab aiandussektor rohkesti inimtööjõudu. Aasta eest, 215. aasta veebruaris võeti vastu riiklik arengukava aastateks aiandusvaldkonna arendamiseks. Tänasel foorumil saame kuulda, kuidas arengukava elluviimine on edenenud ja milliseid võimalusi edasiseks arenguks ees ootab. Eesmärk on ju ikka Eesti aiandusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamine ja Eesti inimeste meie oma aiandussaadustega varustamine. ning osaliselt on tulemit võimalik täna siin ka katsuda ja maitsta. Hea eeskuju öeldakse olevat nakkav ja just see julgustabki kogu sektori tulevikku vaadates. Erinevatel aiandussektori valdkondadel on viimasel ajal läinud erinevalt. Kui vaadata toidujulgeoleku aspektist, siis on vaeslapse ossa jäänud puuviljandus, kus isevarustatuse tase on nõnda palju langenud, et Eestimaine toode on jaeketi müügiletil tõeliseks rariteediks kujunemas. Aga võiks ju olla teisiti. Puuvilja- ja marjakasvatus on eelkõige kannatlike ja perspektiivitundega aednike tegevus. Tehtud töö ja nähtud vaev saavad tasutud alles mõneaastase toimetamise järel. Vahendeid selle hetkeni äraelamiseks tükib üldjuhul aga nappima. See ongi koht, milles olulisel määral peitub tänase olukorra põhjus ning kuhu abi eelkõige tarvis oleks. Toote väärindamine kergitab iga äriühingu majanduslikku efektiivsust ja ja suurendab konkurentsivõimet. Meeldiv on tõdeda, et Eesti aianduses on selles valdkonnas ka esimesed efektiivsed sammud juba astutud Igal asjal on lisaks kahele otsale ka omad põhjused. Eelkõige nendele ja ka juba toimunud positiivsetele muudatustele keskendubki Pollis toimuv tänane foorum, mis meid siia pikaaegsete traditsioonidega puuvilja- ning marjakasvatuskeskusse on toonud. Tänase päeva eesmärk ongi senistele tegijatele veelgi hoogu juurde anda ning uute tulijate julgustamine tehtud valiku õigsuses. Avastamisrikast üritust ja kordaminekuterohket aiandusaastat teile kõigile! Raivo Külasepp EPKK Aiandustoimkonna esimees

5 3 Kultuurmustika väetamine turbaväljadel Marge Starast, Angela Koort EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse osakond Kultuurmustikate kasvatamise hetkeseis näitab, et suuremad istandikud on Eestis rajatud mahajäetud freestur- sellega kaasnes ka kõrge ph näit (ph 8,8), mis tõstis olusiumi ja magneesiumi sisaldused olid liialt suured ning baväljadele. Selliste alade puhul on tegu turvasmullaga, liselt mulla ph-d, muutes selle happelembesele taimele mille orgaanilise aine osakaal on väga kõrge (üle 7%), ebasobivaks. Mustikakasvatuses on oluline jälgida seda, kuid taimedele kättesaadavate toiteainete sisaldused on et väetiste kasutamise tagajärjel muld ei muutuks aluselisemaks. madalad (Paal et al., 211; Tasa et al., 212). Turvas on meelepäraseks kasvukeskkonnaks mustikatele. Lisaks kõrgele orgaanilise aine sisaldusele eelistavad mustikataimed ka happelist mulda ning rabamulla happesus tud turbaväljadele rajatud istandikes on keerukas, sest Orgaanilistest väetistest sõnniku laotamine mahajäe- varieerub vahemikus ph 2-3. Kuigi mustikad on mükoriisat moodustavad taimed ning nende juurtel elavad ei ole võimalik. Nii otsitakse erinevaid looduslikke ma- vastavate masinatega liikumine pehmel turbapinnasel mikroseened aitavad lagundada mulla orgaanilist ainet terjale, mida saaks mustikaistandiku väetamiseks kasutada. Toome siinkohal mõned näited toodetest, mida anorgaaniliseks, taimele kättesaadavaks (Korsac, 1988, Starast, jt., 26), siis sellest ei piisa taimede piisavaks on rakendatud mineraalmullal, kuid mis sobiksid ka toitainetega varustamiseks tootmistingimustes (Noormets jt. 22; Paal jt., 29). Seega freesturbaväljadel % - K %) koosneb suures osas valkudest ja selle tõttu turvasmullale. Karva- ja sulejahu (N 12 (kuni 14)% - P mustikataimede oskuslik väetamine on hädavajalik on selles materjalis suur lämmastiku sisaldus (Krewer ja kõrge ja stabiilse saagi tagamiseks (joonis 1). Walker, 26). Kalajahus (N 1% - P 4% - K %) leidub lisaks lämmastikule ka üsna palju fosforit, verejahu (N 13% - P 2% - K 1%) koostises on ka kaaliumi sisaldus arvestatav. Taimede fosfori tarbe rahuldamiseks sobib hästi kondijahu (N % - P 28% - K %). Vetikate jahus on 1% lämmastikku ja 2% kaaliumi (Mikkelsen ja Hartz, 28). USA-s on mustikate mahekasvatamisel rohkesti kasutusel kalatööstuse jäätmeid, seda just rannikupiirkondades, kus paiknevad suured kalatööstused (Julian jt., 212). Kirjandusest võib lugeda kahest erinevast tootest, sealjuures erinevus on selles, et ühel juhul saadakse kalaemulsioon kuumtöötluse (toote nimetus inglise keeles fish emulsion), teisel juhul külmtöötluse Joonis 1. Rikkaliku mustikasaagi eelduseks freesturbaväljal (toote nimetus inglise keeles fish hydrolysate) tagajärjel. on läbimõeldud väetamine. Kuumutamine ei ole osutunud kahjulikuks toitainete säilivuse seisukohast, seetõttu emulsioonide keemilises Paljud freesturbaväljadel mustikakasvatusega tegelevad ettevõtjad on üle läinud maheviljelusele ning just 213). Kalaemulsioonide koostises on keskmiselt 4% N, koostises pole erinevusi täheldatud (Pavlis, 214; Rader, seda viljelusviisi rakendades on tõsiseks probleemiks,4 % P,,8% K. Toiteelementide sisaldused varieeruvad sõltuvalt vee sisaldusest emulsioonis ja suures osas kerkinud sobivate väetiste leidmine mustikale. Kuna turvasmuld mahajäetud freesturbaväljadel on kõrge orgaanilise aine sisaldusega, siis otsitakse maheviljelusse kaaliumi sisaldus olla ka 2% juures ning lämmastiku si- kaladest, millest see on valmistatud. Nii võib fosfori ja sobivaid väetisi, mis sisaldaksid eelkõige looduslikku saldus isegi 1% (Rader, 213). Mikroelementidest naatriumi kontsentratsioon on kalaemulsioonis kõrge ja see päritolu anorgaanilisi komponente, mis oleksid taimele kiiremini kättesaadavad. Paraku selliseid väetisi on kajastub sageli ka väetatud taimedes (Abbasi jt., 24). turul vähe ja kõik nendest ei sobi mustikale. Eesti Maaülikoolis oleme katsetanud Algomin Eco väetist, mille Toodud kirjeldustest selgub, et ei ole ühtki ideaalset koostises on rohkesti erinevaid mineraalaineid, sealjuures mikroelemente sisaldavaid koostisosasid. Paraku vasmullal kõigi kolme põhitoiteelemendi (N, P, K) va- väetist, mis suudaks rahuldada toitainetevaesel tur- ei osutunud see toode mustikale sobivaks. Väetise kaltjaduse, kuid erinevaid looduslikke materjale omavahel Aiandusfoorum 216

6 4 Aiandusfoorum 216 kombineerides võib saavutada väga hea tulemuse. Lisaks nimetatud looduslikku päritolu toodetele on kaubandusvõrgus saadaval erinevaid maheviljelusse lubatud väetisi, mis koosnevad mitmetest koostisosadest. Väetuskatse Monterra Malt sarja väetistega Eesti Maaülikoolis läbiviidud mustikakatsetes oleme kasutanud kahte Monterra Malt sarja väetist: Monterra Malt 4,5-2,5-8 (ph 7; orgaanilise aine sisaldus 62%) ja Monterra Malt (ph 6; orgaanilise aine sisaldus 74%). Joonis 2. Mustika katseistandik mahajäetud freesturbaväljal. Granuleeritud väetised on valmistatud järgmistest materjalidest: vinass (pärmi valmistamise jääkprodukt), melass (suhkrutööstuse kõrvalsaadus), kakao-oa jäätmed, jahvatatud viinamarjapulp, luu- ja sulejahu, 3% linnaseidusid (Orgaanilised maheväetised, 216). Katse rajati 21. aastal poolkõrge mustika taimedega mahajäetud freesturbaväljale Tartu maakonda Rannu valda (joonis 2). Väetamisnormid olid katses järgmine: 35 kg/ha N-i Monterra Malt 4,5-2,5-8 ja 7 kg/ha N-i väetisega Monterra Malt A Katsetulemused näitasid, et mõlemad väetised sobivad mustikale. Põõsa kasvu, taime lehe ning vilja parameetrite osas ei täheldatud olulisi erinevusi sõltuvalt kasutatud väetistest. Suuri erinevusi ei leitud ka viljade keemilises koostises (joonis3, tabel 1). Saagikuse osas saadi paremaid tulemusi väetisega Monterra Malt 4,5-2,5-8 (joonis 3). Selles väetises on suurem kaaliumi sisaldus ning kuna sellel elemendil on tähtis roll õiepungade moodustumisel, siis mõjutab see ka taime kogusaaki. Väetamine ei ole muutnud mulla happesust kuue katseaasta jooksul, mõlema väetise puhul on ph püsinud 2,6 juures. B Joonis 3. Poolkõrge mustika taimede saagikus (A) ja fenoolsete ühendite sisaldused (B) 215. aastal (joonisel Monterra = Monterra 4,5-2,5-8). Tabel 1. Poolkõrge mustika viljade karakteristikud sõltuvalt väetamisest 215. aastal. Väetis Vilja mass, g Rakumahla kuivaine, % Orgaanilised happed, % Rakum. kuivaine/ org. happed Askorbiinhape, mg/1g Purustatud viljamassi ph Monterra 4,5-2, Monterra Väetuskatse erinevate maheviljelusse sobivate väetistega Katse rajati 26. aastal poolkõrge mustika Northblue taimedega mahajäetud freesturbaväljale Tartu maakonda Tähtvere valda. Katses olid järgmised väetised. Sünteetiline NPK-väetis (N 8% P 11% K 23% + mikroelemendid), varasemate katsete tulemusel oli see väetis osutunud mustikale sobivaks turvasmullal tavaviljelemisel. Käesolevas katses oli see võrdlusvariandiks orgaanilistele väetistele. Väetusnorm 12 kg/ha N-i.

7 5 Biolan (3-1-7) loodusväetis, mis on välja töötatud eelkõige kartuli ja juurviljade kasvatamiseks (Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juurviljadele, 215). Väetis sisaldab komposteeritud broileri sõnnikut ja vinassi. Väetusnorm oli 7 kg/ha N-i. Biolan (4-1-2) väetise koostises on kompostitud kanasõnnik, adru, melass (Biolan Loodusväetis, 215). Väetusnorm oli 7 kg/ha N-i. Compost Kanakaka on valmistatud puhtast kanasõnnikust jm. orgaanikast (Kanakaka Compost, 215). Väetusnorm oli 7 kg/ha N-i. Monterra Malt 9-1-4, väetusnorm oli 7 kg/ha N-i. Taimede saagikus oli võrdväärne sünteetilise väetisega. Joonisel 4 on toodud saagiandmed pärast tugevat harvenduslõikust ja siit selgub, et osade orgaaniliste väetiste kasutamisel oli saagikus oluliselt kõrgem, kui sünteetilise väetise kasutamisel. Katseperioodi maksimumsaagid ulatusid 2 kg taime kohta ja saak saadi 7-aastasest istandikust. Ka vilja keskmise massi osas ei olnud erinevusi sünteetiliste ja orgaaniliste väetiste vahel (joonis 5). Arvesse võttes kõiki mõõdetud parameetreid üheksa katseaasta jooksul, siis parimad tulemused saadi selles katses Biolan väetisi kasutades. Aiandusfoorum 216 Selleks, et tõsta lämmastiku osakaalu toitainete hulgas, anti lisaks karvajahu (14-1-) kõikides orgaaniliste väetiste variantides. Karvajahu oli toodetud sigade harjastest (Haarmehl-Pellets, 215), väetusnorm 5 kg/ha N-i. Joonis 4. Taimede saagikus sõltuvalt väetisest poolkõrge mustika Northblue 8-aastases istandikus pärast tugevat harvendamist. Mulla ph osas võis märgata trendi, et 8-aastase katseperioodi jooksul orgaaniliste väetiste kasutamisel ph veidi tõusis. Sünteetilise väetise variandis oli ph 3,2, kuid orgaaniliste väetiste puhul varieerus ph vahemikus 3,5-3,6. Joonis 5. Poolkõrge mustika Northblue vilja massid erinevatel korjepäevadel ja keskmisena sõltuvalt väetisest (8-aastane istandik). KASUTATUD KIRJANDUS Abbasi, P.A., Conn, K.L. Lazarovits, G. 24. Suppression of Rhizoctonia and Pythium dampingoff of radish and cucumber seedlings by addition of fish emulsion to peat mix or soil. Can. J. Plant Pathol. 26: Biolani Loodusväetis Biolan [WWW] default3.asp?active_page_id=163 Biolani Loodusväetis Kartulile ja Juuriviljadele [WWW] asp?active_page_id=167 Haarmehl-Pellets Beckmann & Brehm GmbH [WWW] de/produkt/haarmehl-pellets/ Julian, J.W. Strik, B.C., Larco, H.O., Bryla, D.R., Sullivan, D.M Costs of establishing organic northern highbush blueberry: impacts of planting method, fertilization, and mulch type. HORTSCIENCE 47(7): Korsac, R.F., Nutrition of blueberry and other calcifuges. Fruit Laboratory, Agricultural Research Service, U.S. Department of Agriculture, Agricultural Research Center. Horticultural Reviews 1: Krewer, G., Walker, R. 26. Suggestions for organic blueberry production in Georgia. University of Georgia, Extension Fruit Publication, 1:1-14. Mikkelsen, R., Hartz, T.K. 28. Nitrogen sources for organic crop production. Better crops, 92(4): Noormets, M., Karp, K., Starast, M., Paal, T., 22. Väetamise mõjust ahtalehise mustika (Vaccinium angustifolium Ait.) seemikute saagikujunemisele viljakandvas istanduses ammendatud freesturbaväljal. Agraarteadus XIII (5): Orgaanilised maheväetised Baltic Agro Estonia. [WWW] balticagro.ee/mahe/vaetised/monterravaetised Paal, T., Starast, M., Karp, K, Noormets, M. 29. Influence of different fertilizers on growth of Vaccinium angustifolium. Acta Hortic. 81: Paal, T., Starast, M., Noormets-Šanski, M., Vool, E., Tasa, T. and Karp, K., 211. Influence of liming and fertilization on lowbush blueberry in harvested peat field condition. Sci. Hort. 13 (1): Pavlis, R Fish fertilizer Is it worth buying? Garden Myths - Learn the truth about gardening. ( gardenmyths.com/fish-fertilizerworth-buying/) Rader, H Make your own complete fertilizer. University of Alaska Fairbanks Cooperative Extension Service, HGA- 13. [WWW] ( files/ces/publications-db/catalog/anr/ HGA-131.pdf) Starast, M., Kõljalg, U., Karp, K., Vool, E., Noormets, M., Paal, T. 26. Mycorrhizal colonization of half-high blueberry cultivars influenced by cultural practices. Acta Hortic. 715: Tasa, T., Starast, M., Vool, E., Moor, U. and Karp, K Influence of soil type on half-highbush blueberry productivity. Agri. and Food. Sci. 21(4):49 42.

8 6 Aiandusfoorum 216 Viinamarjakasvatuses edendamine jaheda kliimaga piirkondades Ele Vool, Mariana Maante, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Aianduse osakond Viinamarjakasvatus tõusutrendil Viinamarjakasvatus ebatraditsioonilistes jaheda kliimaga piirkondades kogub üha enam populaarsust. Miks aga on istanduste arvu kasv jätkuvalt tõusutrendil? Põhjuseid on mitmeid. Kõige drastilisema põhjusena võib välja tuua kliima soojenemist ja sellega seoses kasvatajate julgust viinapuid istutada ning rikkalikku saaki loota. Teisena tuuakse Euroopas välja seadusandluse muutust, mis lubab viinapuid kasvatada ja veini müüa. Nimelt oli Euroopa Liidus väga rangelt reglementeeritud veinide tootmine, mis keelas kvaliteetveinide valmistamise viinapuu hübriidsortidest (Meloni ja Swinnen, 212). Samas jaheda kliimaga piirkonda sobivad hübriidsed sordid just oma külmakindluse tõttu, taludes isegi kuni -35 C. Kolmanda põhjusena võib välja tuua kasvatajate huvi uute kultuuride vastu ja lootust suurendada nende kasvatamisega oma sissetulekuid. Vähem olulised ei ole ka riiklikul tasandil makstavad toetused istandiku rajamiseks. Viimase põhjusena võib nimetada tarbijate trendi juua kodule lähedases piirkonnas kasvanud viinamarjadest toodetud veine ja sellega seoses veinide nõudluse suurenemine koos vajadusega värske tooraine järele. VitiNord - jaheda kliimaga piirkondade viinamarjakasvatuse konverents Viinamarjakasvatusest ja enoloogiast (veinivalmistusteadus) jaheda kliimaga piirkondades annab kõige parema ülevaate iga 3 aasta tagant toimuv teadlastele, kasvatajatele ja veinitootjatele suunatud rahvusvaheline konverents VitiNord. Konverentsi missioon on viinamarjakasvatuse ja enoloogia arengu edendamine jaheda kliimaga piirkondades, millele on iseloomulikud jahedad või lühikesed suved ja/või külmad talved aasta novembri keskel leidis konverents aset Ameerika Ühendriikides ( ja järgmine toimub 218. aastal Euroopas aasta läbivateks ja lahendamist vajavateks küsimusteks viinamarjakasvatuses olid: kevadiste külmakahjustuste vähendamine, pungade puhkemise edasilükkamise võimalused, jaheda kliimaga piirkonda sobivad sordid, alternatiivsed kasvatustehnoloogiad viljade valmimisperioodi lühendamiseks, võrakujundus, kliima muutuse mõju viinapuudele. Kevadiste külmakahjustuste vähendamine Kõigis jaheda kliimaga piirkondades on probleemiks hilised kevadised ja/või varased sügisesed öökülmad. Probleemi lahenduseks pakutakse välja ja leiutatakse juurde üha erinevamaid võimalusi. Esmane probleemi lahendus on aga siiski õige kasvukoha valik, mis ideaalis oleks lõunasuunaline kallak, tagamaks väiksemad temperatuuride kõikumised. Teine lahendus taimede külmakindluse tõstmiseks on valida ja tellida taimi õigel pookealusel. Näiteks on leitud, et lühema viljade valmimisperioodi tagavad pookealused Riparia Gloire, 11-14Mgt, Schwarzmann, 11R, 41B, 5C (Rootstock-guide, ). Kuid kahjuks teeb pookealuse valimise keeruliseks see, et lisaks valmimisajale tuleb sobiva aluse valikul langetada otsus veel kasvukoha mulla lõimise, happesuse ja niiskusesisalduse põhjal. Pärast taimede istutamist saab külmakahjustusi vähendada pookekoha muldamisega, kuid see eeldab sobiva substraadi (muld, turvas) kättesaadavust. Sealjuures ei tohiks unustada kuhjatud substraati pookekohtade ümbert kevadel laiali ajada või kokku korjata. Alternatiiviks muldamisele on taimede katmine aiandusliku tekstiiliga, milleks sobib näiteks 2-3kordselt paigaldatud katteloor. Tehnilistest lahendustest sobivad suurematesse istandikesse aga tuulemasinad (wind machines), mis külmalainete saabudes aitavad õhku liigutada ja takistavad sellega madalamatesse kohtadesse külma õhu seismajäämist (foto 1). Masin paigutatakse istanduse madalamasse kohta ja energia allikana kasutatakse generaatorit või traktorit. Foto 1. Külma õhu äravoolu juhtiv masin. (Allikas: winebusiness.com/ content/image/wb/ gg1_diagram.jpg) Pungade puhkemise edasilükkamise võimalused VitiNord-i konverentsil leidsid erinevates ettekannetes

9 7 rohkesti kajastamist öökülmade kahjustuste vähendamise võimalused taimede pritsimisel erinevate preparaatidega. Üks sellistest on sojaoa õlist toodetav Amigo Oil, mida kasutatakse pungade puhkemise edasilükkamiseks ebasoodsal kevadel (foto 2). Taimede pritsimist õli ja vee lahusega (1 % lahus) teostatakse kuuajase intervalliga alates jaanuarist mitmel korral ja sellel ei ole täheldatud negatiivset mõju taimedele ega saagikusele. Jaheda kliimaga piirkonda sobivad sordid Jaheda kliimaga piirkonnas on sordiaretajate eesmärgiks saada sorte, mis oleksid hilise pungade puhkemisega, lühikese kasvuperioodiga ning talvekindlad. Sortide valik laieneb pidevalt, kuid positiivsetest külgedest on end tõestanud ameeriklaste Elmer Swenson i ja Tom Plocher i poolt aretatud sordid. Eriti tahaks tähelepanu juhtida kolmele Plocher i poolt aretatud tumedaviljalisele sordile Petite Pearl (foto 3), Crimson Pearl ja Verona (Petite Pearl Plus, ). Nende sortide plussiks võib lugeda pungade hilist puhkemist (ei saa kahjustada hiliste kevadiste öökülmade poolt), probleemideta kuni -35 C temparatuuri talumist ja väga head haiguskindlust. Valmimisajalt on tegu kesk- või hilise valmivusega sortidega, mille kasvuperioodi pikkuseks on 16 päeva. Aiandusfoorum 216 Foto 2. Amigo Oil-i mõju viinapuu pungade puhkemisele. (Allikas: com/215/4/blog_may_michela1.jpg) Sarnaselt on sojaoa õlist toodetud varem katsetes olnud preparaat Prime Oil, mille puhul on aga märgatud liiga kõrge kontsentratsiooni juures fütotoksilist toimet ja saagi vähenemist. Lisaks õlidele on võimalus puhkevaid pungi kaitsta ebasoodsate temperatuuride eest looduslike või sünteetiliste taimehormoonpreparaatidega. Kõige vanem nendest on etefoon ja giberelliin ning viimase aja trendiks on saanud abstsiishappe (ABA) ja naftaleenäädikhappe (NAA, sünteetiline auksiin) kasutamine. NAA kasutamine on sarnane Amigo Oilile, kuid ABA puhul on leitud enam efektiivne meetod olevat mulla töötlemine, mitte taimede pritsimine preparaadiga. ABA kasutamisel on ka teine positiivne omadus, nimelt aitab see kaasa viljade ühtlasemale värvumisele, kui saagi valmimise ajal on ekstreemselt soojad ilmad. Kiireim lahendus saabuva külmalaine eest (24-36 tundi enne) pungasid kaitsta on pritsimine kaaliumlaktaat-dekstroosiga (KDL), mis toimib ka juba puhkenud pungadele. See preparaat tõstab taimedes kaaliumi ja suhkrute sisaldust. Pungade puhkemist saab eelpool nimetud preparaatidega lükata edasi 2-19 päeva. Lisaks eelpool mainitutele on taanlased saanud häid tulemusi valgupreparaadi FrostTect kasutamisel, mis aitab ära hoida jääkristallide teket rakkudes. Foto 3. Tom Plocher i poolt aretatud viinapuusort Petite Pearl. (Allikas: uploads/4/4/7/1/ /855153_orig.jpg) Viinapuude sortide valiku aluseks on lisaks külmakindlusele ka vastupidavus haigustele. Kõige enam kahjustavad viinapuid ebajahu- ja jahukaste. Seenhaigustele resistentsed sordid on koondatud tähekombinatsiooni PIWI (tuleneb saksa keelest Pilzwiderstandsfähige) alla. Siia kuuluvad sordid, mis on aretatud pärast 195. aastat ja mille ristamisel on kasutatud hariliku viinapuu (Vitis vinifera) sorte ja Ameerika mandril kasvavaid haiguskindlaid liike, sealjuures ei välistata ka Aasiast pärinevate liikide algupära. PIWI sortide eesmärk on ühendada haigusresistentsus h. viinapuu kvaliteediga. PIWIviinapuude organisatsiooni ( de/en/) poolt heaks kiidetud sordid on näiteks Solaris, Rondo, Regent, Johanniter, Bronner, Souvignier Gris, Cabernet Cortis, Hibernal, Muscat Blue. Neid sorte kasvatades ei pea taimi liigselt pritsima, säästes sellega hoolduskuludelt, hoides keskkonda ja saades tervislikuma saagi.

10 8 Aiandusfoorum 216 Alternatiivsed kasvatustehnoloogiad viljade valmimisperioodi lühendamiseks Jaheda kliimaga aladel on oluline, et saak valmiks lühikese kasvuperioodi jooksul. Viljade valmimisperioodi aitavad lühendada peegeldavad multšid, kileseinad, kiletunnelid ja tõstetud peenrad. Peegeldavate multšide all mõeldakse viinapuu võra alla mulla pinnale pandud heledaid materjale (teokarbid, purustatud klaas, hele aianduslik tekstiil, geotekstiilid jne), mis tõstavad võra temperatuuri päikesekiirguse tagasipeegeldumise kaudu ja ka mulla temperatuuri ning aitavad säilitada mulla niiskust. Samuti on leitud peegeldatavate multšide kasutamisel positiivne mõju viinamarjade kvaliteedile ja veinile. Kileseinad ja tunnelid aitavad aga tagada paremat ja ühtlasemat mikrokliimat viljade valmimise perioodil ning pikendada kasvuperioodi. Tõstetud peenrad on lahenduseks liigniisketes kasvukohtades või piirkondades, kus sajab palju vihma. Võrakujundus Kui Eestis kasutatakse madalat võrakujundust, siis Ameerika Ühendriikides on nii avamaal kui ka katmikalal väga populaarsed kõrge tüvega (nn. vihmavarju tüüpi võra) viinapuuistandused (foto 4). Sellise istandiku eeliseks on hooldamise ja saagikoristuse lihtsus. Tüve kõrgus varieerub 1,4 kuni 1,8 m vahel. Võrseid lühendatakse, kui need on kasvanud maapinnani ja viljade värvumisel eemaldatakse lehed vilikondade eest. Foto 4. Kõrge tüvega viinapuuistandus Nebraska osariigis (autor E. Vool). Kliima soojenemine soodustab viinapuude kasvatamist aina enam põhja pool. Jaheda kliimaga piirkondade eeliseks on viinapuu haiguste vähene levimine. Kuid negatiivseks pooleks on see, et talved muutuvad soojemaks ja aina sagedamini esineb ekstreemseid ilmastikuolusid (kuumalained, üleujutused, lumeta talved jne.). Ekstreemsed temperatuuri kõikumised kevadel ja sügisel kahjustavad viinapuid. Näiteks kerkivad üha sagedamini varakevadel temperatuurid erakordselt kõrgeks, ergutades taimi kasvama, millele järgnevad madalad temperatuurid. Lisaks esineb sagedamini tugevamaid vihmasadusid, mille tõttu suureneb üleujutuste oht. Teine äärmus on pikaajalised põuaperioodid, mis samuti viinapuid kahjustavad. Taanis on katsetatud kolme sordi kooskasvatamist erinevatel tüve kõrgustel, mis tähendab, et saagi kandepiirkond on jagatud kolme kandetraadi vahel (foto 5). Sealjuures taimede vahe reas on maksimaalselt 6 cm. Sellise süsteemi eelis on saagiperioodi pikenemine, sest kõrgema tüvega taimedel valmivad viljad varem kui madala tüvega taimedel. Kasutatud kirjandus: 1. Meloni, G. and Swinnen, J The political economy of european wine regulations. LICOS Discussion Paper Series 32/212, p Rootstock-guide, resources/rootstock-guide.pdf 3. Petite Pearl Plus,

11 9 Eesti viinamarjaveinide eripära Kadri Karp, Tea Lajal, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakond Eesti Maaülikooli teadustöö eesmärgiks on aidata Eesti veinitootjatel leida oma tootmisnišš, mis võimaldaks vaid, varem teada olevaid inimese tervisele olulisi ühenpas tuntud veinidest. Maaülikoolis oleme uurinud erine- eristuda tuntud veinimaadest imporditavate toodete deid: hüdroksüstilbeenide, antotsüaane, flavonoolide ja seast. Olulise erinevuse annab veinile juba viinamarjade flavaan-3-oolide rühma kuuluvad polüfenoolse struktuuriga ühendeid. Uuritavad Eesti veinid on valmistatud kasvatamise agrotehnika ja sordi valik, kasvukeskkond, kliima (terroir). Seni on Eestis valmistatud veine talve- ja haiguskindlamatest sortidest, mille jahedamasse sladki ja Zilga. Võrdluseks on kasutatud laialt tuntud liikide vaheliste hübriidide sortidest: Rondo, Hasanski kliimasse sobivamad omadused on seotud sordiaretuses sortide veine: Cabernet Sauvignon, Pinot Noir, Shiraz, Merlot jt. Meie uuringutest selgus, et Eestis kasva- kasutatud erinevate liikidega. Euroopa viinapuud (Vitis vinifera) on ristatud amuuri viinapuu (V. amurensis) või nud viinamarjadest valmistatud veinid sisaldavad kõiki põhja viinapuuga (V. labrusca). Ristandvanemad mõjutavad aga lisaks maitseomadustele ka veinis leiduvate vaid tervistavate omadustega polüfenoolseid ühendeid. tähtsamaid traditsioonilistes punastes veinides leidu- ja inimese tervisele kasulike bioaktiivsete ning antioksüdantsete omadustega ühendite sisaldust. Erilise tähe- punaste veinide omaga. Seega võime ka Eestis kasva- Nende ühendite sisaldus on võrreldav maailmas levinud lepanu all on just punased veinid, sest nende mõõdukal nud viinapuude saagist valmistatud veine pidada heaks (1-12ml) tarbimisel väheneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse - seda nimetataksegi tihti ühendeid viinamarjades ja veinis on resveratrol, mida bioaktiivsete ühendite allikaks. Näiteks üks tuntumaid nn prantsuse paradoksiks. Nimelt on selgunud, et haigestumise sageduse vähenemine on ilmnenud nendes resveratrolide sisalduse poolest uuritud veinide kesk- on müügil ka tablettidena. Eestis valmistatud veinid olid piirkondades, kus regulaarselt tarbitakse punast veini. miste seas. Samuti selgus veinide võrdleval analüüsil, et Kaitsvat efekti annavad erinevad antioksüdandid, mis ühe sordi piires sõltub veini biokeemiline koostis nii aasta kui ka kasvatus- ja veini valmistamise tehnoloogiast. neutraliseerivad mitme haiguse kujunemist soodustavaid vabu radikaale. Samas teame ka alkoholi negatiivset mõju ja seetõttu ongi oluline mõõdukus. Tarbimiseks fenoolide sisaldus 1 kuni 37 mau, mistõttu sortide va- Nii varieerus näiteks tuntud sordi Caberent Sauvignon on parem suurema antioksüdantsete omadustega vein, helised erinevused ei tulnud selgelt välja. Erinevused mille toime avalduks juba väiksema veini hulga juures. tulid paremini välja, kui võrreldi hübriidsortide veinide Veini kasulikkust mõjutavad ka teised omadused, näiteks hapete sisaldus. Veini juuakse toidu kõrvale ja siis tulemuste kohaselt paistsid Eesti viinamarjaveinid silma keskmist tuntud viinapuu sortide keskmisega. Esialgsete soodustab veini happesus seedenäärmete tegevust ning võrdlemisi suure katehiinide ja protsüanidiinide sisalduse poolest. Fenoolsete hapete profiil oli sarnane, kuid toidu seedimist. nende hulk suurem. Inimesele oluliste bioaktiivsete ainete süntees vastusena ebasoodsatele keskkonnatingimustele toimub marjade kestas, kaitsmaks marjades olevate seemnete valmimist. Seega on kvaliteetse veini valmistamisel oluline arvestada nii kasvukoha tingimustega kui ka kasvatustehnoloogiaga ja muidugi veini valmistamise tehnoloogiaga. Punase veini valmistamise eripära seisneb teatud aja kestade ja seemnetega koos kääritamisel, mil eralduvadki erinevad ühendid veinisse, kusjuures nende hulk sõltub nii sordiomadustest kui ka kääritamise ajast. On teada, et eralduda võib keskmiselt 7% kestas leiduvatest ühenditest. Seetõttu ongi uuringud seotud väga erinevate aspektidega. On selgunud, et viinamarjade biokeemiline koostis sõltub nii sordi kui mulla omadustest, väetamisest, võra lõikusest ja saagiaasta tingimustest. Seetõttu võib ka eeldada, et Eesti veinid erinevad oluliselt Euroo- Foto 1. Hasanski Sladki (Baltica) 29.9, nädal enne korjet Aiandusfoorum 216

12 1 Aiandusfoorum 216 Tervisele kasulike ainete sisaldus on toidutoote puhul väga tähtis, kuid nõudlikumalt kui muude toiduainete puhul seab tarbija veinile kõrge eritingimuse - see on mitmekülgsus. Hea vein peab olema justkui mitu asja korraga: aperitiiv, toidu maitsete täiustaja ja suu niisutaja söömise ajal, maitsenaudingute ehk rahulolutunde või elevuse pakkuja, une-eelne rahustaja, vahel ka ravim (nt. vererõhu alandaja). Räägime siin veini mõistlikust tarbimisest, alkoholi kuritarvitamine, mille puhul juuakse kääritatud jooke julgustuseks, antidepressandi või sõltuvusainena nn. promillide saamiseks, on eraldi teema ja see tarbijagrupp kvaliteetveine ei osta. Lääne-Euroopa tuntud veinipiirkonnad on aegade jooksul välja kujundanud oma isikupärased viinamarjasordid ning erilised veini valmistamise meetodid. Eesmärgiks on igal juhul eristuda oma konkurentpiirkondadest, andes veinile sellise iseloomu, millist mujal ei ole. Näiteks Rhone i jõe orus Prantsusmaal on üheks tähtsamaks viinamarjasordiks Syrah ja kasutusel ajalooline tootmismeetod, mis kasutab suuri tammest käärimisanumaid. Eestis selliseid ajaloolisi väljakujunemisi ei ole ja viinamarjaveini valmistajad peavad arvestama vaid toodet ostva sihtgrupi maitse-eelistustega. Eesti teadlik veinitarbija on heas mõttes maailmakodanik, ta on harjunud traditsiooniliste veinimaitsetega, mis on alguse saanud Vitis vinifera kultuursortidest. Üks positiivne omadus on Eesti veiniostjatel veel: nad on avatud uuteks elamusteks. See võimaldab viinamarjakasvatajatel ja veinitootjatel võtta kasutusele hübriid-viinamarjasorte, mille lõhn ja maitse erineb pisut harjumuspärasest viniferast. Hübriid-viinamarjasordid on mujal maailmas kasutusel külmaregioonides nagu Kanada, lisaks Lääne-Euroopas mõnede, näiteks Austria väiketootjate seas, kes serveerivad seda nn. pubiveinina. lõhna- ja maitsetoonid. Õrn hübriidsus muudab veini huvitavamaks, mitmekülgsemaks ja sellest on abi toiduga kokkusobitamisel, näiteks Madeiral korraldatud spetsiaalsel mereandide ja veini kokkusobitamise degustatsioonil tekitas poolkuiv roosa Zilga vein sensatsiooni kui uus eriline ja maitsev maitsete kooslus. Õrn hübriidsus täiustas testitud veini, selle omapära saab kirjeldada väikese aroomide vastuoluna: roosid, mõrkjas taimsus, roosa pipar ja pihlaka marjad. Hübriidsuse ebameeldiv nägu väljendub jõuliselt ja agressiivselt; sõltuvalt hindajast kirjeldatakse seda kui küünelakk, tärpentiin, kummiliim. Siinjuures tuleb meeles pidada, et veini hindamisel ei tohi segamini ajada muskaadilikku parfüümsust hübriidsusega! Ka taimsed lõhnatoonid, nt. nagu on Grüner Veltlineril, võivad algajatel hindajatel segi minna. Foto 2. Rondo korje 3.1. Suhkur 18,5 Brix Rõhu Katsejaama istanduse kolm tähtsamat viinamarjasorti Rondo, Hasanski sladki ja Zilga võimaldavad valmistada väga erinevaid veine. Näiteks 212. aasta Zilgast sai nii valget kui roosat kuiva veini; järgnevatel aastatel tulid juurde poolmagus roosa ja kuiv punane vein. Hasanski sladki on seni olnud parim punase kuiva tammevaadis küpsenud veinina. Rondo võimaldab heal aastal valmistada värvirikast, tiheda struktuuri ja rikkaliku marjasusega veini, millel puuduvad hübriidsed lõhna- ja maitsetoonid. Veini lõhna kirjeldamisel kehtib mujal maailmas lihtne reegel: on vähe-aromaatsed, nt. ilma tammelisandita Chardonnay, ning aromaatsed viinamarjasordid nagu Gewürztraminer ja parfüümne Muscat ( Moscato, Moscatel ). Külmaregioonis toodetud veinidele tuleb kaasa lõhnade uus dimensioon, need on hübriidsed Foto 3. Zilga korje peale öökülmi 1.1 Marja kest ja viljaliha on pehmed ning mahla pressimine oluliselt kergem. Valgelt ja roosalt veinilt oodatakse tihti külluslikku aromaatsust, seepärast on õrn-hübriidsete lõhnade ja maitsete olemasolu mõnes mõttes isegi kasulik. Punaste veinidega on keerulisem. Muu maailm oma traditsioo-

13 11 niliste veinimaitsetega, kus ei oodata lõhnaõlile omaseid lõhnatoone ja kus köitvaks argumendiks on pigem selge marjasus, tanniinsus, nahksus, taimsus. See seab väljakutse eesti veinimeistritele vähendada punastes veinides äratuntavat hübriidsust kas selle vältimisega, näiteks marjade pressimise ajal, või peita see ära. Mittesoovitud maitsete ärapeitmiseks või eemaldamiseks kasutab globaalne veinitööstus väga mitmesuguseid abiaineid, näiteks kalaliimi või vasesisaldusega preparaate; eesti veini kui normaalse naturaalse käärimise abil saadud toote puhul on õigem mittesoovitud lõhnade-maitsete ärapeitmiseks kasutada näiteks sortide või aastakäikude segamist ja tammevaadi abi. Põhjust, miks ja millal istanduses hübriidsed aroomitoonid marjadesse rohkem või vähem tekivad, peavad selgitama tulevased teadusuuringud. ainete hulka, mis tervislikud ei ole. Odavate maailmaveinide kõrvale ei ole mõistlik turule tuua samasuguse tehnoloogilise retsepti alusel valmistatud kohalikku toodet, millel puudub tervislikkuse aspekt. Näiteks Euroopa esiveiniriik Itaalia korraldab rahvusvahelise messi Vinitaly raames veinivõistluse, millele esitatud veinid on rangelt jaotatud kaheks: sulfiteid sisaldavad ja mittesisaldavad veinid, kusjuures teatud lisaainete sisalduse suurus peab olema välja toodud vastava laborisertifikaadiga. Eesti veinile on mõistlik kohe kehtestada kõrgemad standardid, et mitte olla kvaliteedi konkurentsis juba alguses mahajääja. Seniste katseveinidega on seda põhimõtet rangelt jälgitud. Aiandusfoorum 216 Kõige lihtsam lahendus oleks punased hübriidsordid välistada, kuid hetkel kasutusel olevad vinifera järglased ei ole nii külmakindlad kui vaja, ei ole alati võimelised marjasaaki täisküpsuseni viima ja sellega hakkab veini maitseiseloom oluliselt sõltuma kasvuperioodi tingimustest, soojade suvedega tekivad väga head ja jahedatega väga halvad veiniaastad. Mõistlik on esialgu ära kasutada hübriidide uudsust ja erilisust. Kas tulevikus on mõttekas konkureerida vanade veiniriikidega, nende endi veinistiilidega, seda näitab aeg. Näiteks Ontario (Kanada) ülikuulsate jääveinide tootjad kasutavad hübriidsorte väga edukalt. Foto5. Baltica saagirohkus isegi kehvemal aastal on tuntud. Kuna veini valmistamise populaarsus on Põhja-Euroopas suurenenud alles viimastel aastatel, siis on veel vähe nii veini valmistamise kogemusi kui ka teadustöö tulemusi, et saaks võrrelda meie veine naabermaade omadega. Senised uuringud on näidanud, et meie tingimustes on võimalik manipuleerida viinamarjade biokeemilise koostisega, nii sordi kui ka kasvatustehnoloogia valikuga. Kui suur on mõju aga erinevatel veini valmistamise tehnoloogiatel, see selgub edaspidi. Nii kasvatustehnoloogiate valikul kui ka veini valmistamisel on Eestil vaja leida oma tee. Foto 4. Baltica saagirohkus isegi kehvemal aastal on tuntud. Aspekt, millega Eesti veinivalmistajad peavad arvestama, on veinide sisupuhtus, naturaalsus. Veini valmistamisel saab ja maailma suurtööstus kasutabki liiga kergekäeliselt abistavaid aineid nii välimuse, lõhna kui maitse korrigeerimiseks. Rääkides veini kui toidu tervislikkusest, siis suurendab iga lisatud abiaine veinis nende Foto6. Esimesed katseveinid Supagast 215

14 12 Aiandusfoorum 216 Vanad, säilitamist vajavad marjasordid Asta-Virve Libek, Ave Kikas, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus Alates 215. aastast toetatakse Eesti maaelu arengukava (MAK) meetme raames vanade kohalikku sorti taimede, muuhulgas ka karusmarja- ja sõstrasortide kasvatamist, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse säilimine, ja soodustada nende istandike rajamist ja kasvatamist. Need on sellised sordid, mis on varasematel aegadel olnud populaarsed, kuulunud mingil ajaperioodil soovitussortimenti või väärinud tähelepanu mõne olulise omaduse poolest ja omavad praegugi mõnda väärtuslikku omadust, nagu hea talvekindlus, viljade head maitseomadused vm. Ka saab neid kasutada mõne olulise omaduse tõttu doonorsordina sordiaretuses. Musta sõstra sortidest kuuluvad vanade kohalike sortide hulka Anneke, Albos, Mede must, Moka, Mulgi must ja Musti, punastest sõstardest Krameri punane ja Kurvitsa 4 ning karusmarjasortidest Aamisepa viljakas, Jaanike, Polli esmik ja Rae 1. Kõiki neid toetatavaid sorte säilitab EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus geneetilise ressursi sordikollektsioonis. Järgnevalt anname nende sortide lühikirjeldused. MUSTA SÕSTRA SORDID: Albos on aretatud Pollis Johannes Parksepa poolt sordi Boskoop Giant ja seemiku 2-24 ( Saunders x Oirot- Tura ) ristamisel aastal. Sorditunnistus väljastati 27. a. Viljad on mustad, läikivad, suured kuni keskmise suurusega (keskmine mass 1,2 g), suhteliselt õhukese kestaga, keskmise pikkusega kobaras keskmise tihedusega, sisaldavad keskmiselt 7,2% suhkruid, 2,7% happeid ja 127 mg C-vitamiini 1 g toorkaalu kohta. Viljaliha keskmise mahlakusega, meeldiva hapukasmagusa maitsega. Sobiv nii dessert- kui tööstusmarjaks. Põõsas on üsna suur, keskmiselt laiuv. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Albos on keskvalmiv, saagikas, talvekindel. Vastupidavus antraknoosile (kõrblaiksus) hea, jahukastele ja pahklestale rahuldav. Sordisisene tolmlemine rahuldav. Valminud marjad kipuvad varisema. Anneke on aretatud Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa ja Valve Jaaguse poolt sortide Goliath ja Boskoop Giant ristamisel aastal. Autoritunnistus väljastati aastal. Polli sordikollektsioonis alates aastast. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel Viljad on mustad, läikivad, ebaühtlase suurusega (keskmine mass 1, g), üsna paksu kestaga, asetsevad lühikestes kobarates tihedalt, sisaldavad suhkruid keskmiselt 7,2%, happeid 2,47% ja C-vitamiini 137 mg 1 g toorkaalu kohta. Viljaliha väga hea hapukasmagusa maitsega. Hea dessertsort, sobiv ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise suurusega, püstine, vanemas eas veidi laiuv. Asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Sort on hilisepoolse valmivusega, rahuldava talvekindlusega, keskpärase saagikusega, vastuvõtlik karusmarja-jahukastele, mõõduka vastupidavusega antraknoosile ja suhteliselt vastupidav pahklestale. Foto 1. Albos Foto 2. Anneke Mede must on Eesti maasort. Viljad suurepoolsed, magushapud, üsna tugeva kestaga. Põõsas on kasvutugevuselt keskmine kuni suurepoolne, kasvulaadilt laiuv (mitte roomav), vajab toestamist. Võrsed valkjad, pungad võrsetel ümarad, eemalehoid-

15 13 vad, keskmise suurusega, pungade kattesoomused lillakad. Lehelaba keskmine kuni suur, heledam roheline. Sort on keskvalmiv kuni hilisepoolne. Saagikus keskpärane. Talub hästi ka halvemaid kasvuolusid (s.h negatiivseid maavälju). Haiguste ja pahklesta suhtes siiani vastupidav. Andmed: Väino Eskla sordivaatlus. Moka aretas Johannes Parksepp Pollis, sordi Uus must ja eliitseemiku nr ristamisel aastal. Sordikandidaat Moka võeti riiklikku sordivõrdlusse aastal. Mulgi must on aretatud Johannes Parksepa poolt Pollis sortide Polli pikk-kobar ja Uus must ristamisel aastal. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel Viljad on mustad, läikivad, keskmise suurusega (keskmine mass 1, g), suhteliselt õhukese kestaga ning paiknevad keskmise pikkusega või pikas kobaras keskmise tihedusega, sisaldavad suhkruid 7,7%, happeid 2,9% ja C-vitamiini 12 mg 1 g toorkaalu kohta. Viljaliha on keskmise mahlasusega, meeldiva magushapu maitsega. Sobivad nii dessert- kui ka töötlemismarjaks. Põõsas on suur, tihe, veidi laiuv. Asendusvõrseid moodustub rohkesti. Sort on keskvalmiv, hea talvekindlusega, keskmisesaagiline, vastupidav antraknoosile, vastuvõtlik karusmarja-jahukaste ja sõstra-pahklesta suhtes. On kasutatud uute sortide aretamisel lähtevanemana. Aiandusfoorum 216 Viljad on suured, läikivmustad, õhukesekestalised ning paiknevad tihedalt lühikestes või keskmise pikkusega kobarates, sisaldavad suhkruid 8,1%, happeid 2,7% ja C-vitamiini 138 mg 1 g toorkaalu kohta. Viljaliha meeldiva hapukasmagusa maitsega. Hea dessertsort, sobiv ka töötlemiseks. Põõsas on keskmise suurusega, üsna tihe, laiuv. Teistest musta sõstra sortidest erineb pikaealiste, kümne ja enam aastat viljakandevõimeliste okste poolest. Sort on keskvalmiv, talvekindel, mõõduka saagikusega. Karusmarja-jahukastele mõõduka, antraknoosile ja sõstra-pahklestale hea vastupidavusega. Foto 4. Mulgi must Musti aretas Johannes Parksepp sordi Uus must vabatolmlemisel Pollis aastal. Viljad on läikivmustad, suured, üsna paksu kestaga ning paiknevad keskmise pikkusega ja tihedusega kobarates, ebaühtlase valmivusega. Rahuldav dessert- ja hea töötlemissort. Põõsas on suur, keskmiselt laiuv, kompaktne. Asendusvõrseid annab rohkesti. Sort on keskvalmiv, talvekindel, keskmisesaagiline. Vastupidavus karusmarja-jahukastele, antraknoosile ja pahklestale suhteliselt hea. Foto 3. Moka Foto 5. Musti PUNASE SÕSTRA SORDID: Krameri punane (Krameri 1) on aretatud Otto Krameri (35% autorlusest) ja Johannes Parksepa (65%) poolt. Neist esimene kasvatas oma Tallinna koduaias arvatavasti sordi Red Dutch ( Hollandi punane ) seemikud, mis ta andis 195. aastal üle Polli uurimisasutusele aastal valis Johannes Parksepp eliitseemiku. Sort kuulus aastatel Eesti soovitussortimenti. Viljad on väikesed või keskmise suurusega ja asetsevad

16 14 Aiandusfoorum 216 tihedalt kobaras, värvuselt punased, läikivad, õhukese läbipaistva kestaga. On väga maitsev lauamari. Polli keemialabori nelja analüüsiaasta keskmisena oli marjades suhkruid 8,%, happeid 2,15% ja C-vitamiini 22 mg 1 g toorkaalu kohta. Põõsas on keskmise suurusega. Sort on keskvalmiv, hea või väga hea talvekindlusega, keskmisesaagiline, hästi vastupidav antraknoosile jt seenhaigustele. Foto 7. Kurvitsa 4 KARUSMARJA SORDID: Aamisepa viljakas on aretatud Jõgeva sordiaretusjaamas sordi May Duke vabatolmlemisel aastal Johannes Aamisepa ja Valve Jaaguse poolt. Pollis sordiuurimises alates 195. aastast. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel Foto 6. Krameri punane Viljad on pruunikaspunased, helepunase soonestusega, keskmise suurusega, ümarovaalsed, suhteliselt õhukese kestaga. Viljaliha on valkjasroheline, hea hapukasmagusa maitsega. Hea dessert- ja töötlemismari. Põõsas on jõulise kasvuga, veidi laiuv, lookjate ristuvate okstega. Lehed on rohelised kuni tumerohelised, keskmise suurusega, läikivad. Ogad on keskmise pikkuse ja tugevusega, võrse allosas nõrgemad ja hõredama asetusega. Asendusvõrseid moodustub keskmisel hulgal. Sort on suhteliselt hilise valmivusega, saagikas, hea talve- ja karusmarja-jahukastekindlusega ning mõõduka vastupidavusega antraknoosile. On leplik kasvutingimuste suhtes. Kurvitsa 4 aretas Aleksander Kurvits, kes külvas aastal sordi Red Dutch ( Hollandi punane ) vabatolmlemise seemned. Aastatel kuulus Kurvitsa 4 Eesti soovitussortimenti. Viljad on keskmise suurusega või suured, punased. Kobarad on võrdlemisi pikad. Marjad on õhukese läbipaistva kestaga. Lauamarjana on maitse võrdlemisi hea, sobib ka töötlemiseks. Polli keemialabori nelja analüüsiaasta keskmisena oli marjades suhkruid 6,2%, happeid 2,5% ja C-vitamiini 28 mg 1 g toorkaalu kohta. Põõsas on keskmise suurusega või suur, veidi laiuv. Sort on keskvalmiv, talvekindel, saagikas, suhteliselt vastupidav antraknoosile jt seenhaigustele. Tolmleb hästi sordisiseselt. Hea maitse ja suure saagi tõttu tasuks seda sorti kasvatada eriti koduaias. Foto 8. Aamisepa viljakas Jaanike on aretatud Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa poolt. Pärineb sordi Red Walnut vabast tolmlemisest saadud 194. aasta seemnest. Kuulus aas-

17 15 tatel Eesti soovitussortimendi täiendavate sortide nimestikku. Viljad on keskmise suurusega, ovaalsed, roosakaspunased ja roosaka soonestusega. Viljakest on suhteliselt õhuke. Hea laua- ja töötlemismari. Põõsas on keskmise suuruse ja ogad keskmise tugevusega. Sort on keskvalmiv, keskmisesaagiline ja talvekindel. Aiandusfoorum 216 Foto 1. Polli esmik Rae 1 on aretatud Jaan Raeda sortide Red Oak ja Houghton ristamise teel. Eestis hakati teda aedadesse istutama aastal. Kuulus Eesti soovitussortimenti aastatel Foto 9. Jaanike Polli esmik on aretatud Johannes Parksepa ja Nikolai Murri poolt Pollis sortide Leveller ja Houghton ristamisel aastal. Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimistus alates aastast. Viljad on ümarad või ovaalümarad, keskmise suurusega, punased või tumepunased, tihedate ude- ja üksikute näärmekarvadega, üsna õhukese kestaga. Viljaliha meeldiva magushapu maitsega. Viljad on keskmise suurusega või väikesed (2 2,5 g), ümarovaalsed, tumepunased, vahakirmega kaetud. Kest on üsna paks. Viljaliha on rohekas, kesta all punane, hea magushapu maitsega. Laua- ja töötlemismarjad. Polli keemialabori kaheksa analüüsiaasta keskmisena oli marjades suhkruid 5,6%, happeid 2,9% ja C-vitamiini 29 mg 1 g toorkaalu kohta. Keskmise valmimisajaga sort. Põõsas on keskmise suurusega, laiuv. Võrsed koolduvad kaugele ja otsapidi mullale toetuvad ladvad juurduvad. Ogad on pikad ja tugevad. Sort on keskvalmiv, talvekindel ja jahukastele vastupidav. Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Võrsed keskmise jämedusega, kooldunud latvadega. Lehed tumerohelised hallika varjundiga. Ogad võrsesõlmedel ühe- kuni kolmejagused, suhteliselt tugevad. Asendusvõrseid moodustub üsna palju. Sort on keskvalmiv, saagikas, hea talvekindlusega, suhteliselt hea vastupidavusega jahukastele ja mõõduka vastupidavusega antraknoosile. Foto 11. Rae 1

18 16 Aiandusfoorum 216 Õunamahla kvaliteet sõltuvalt õunte tootmisviisist, säilitustingimustest ja pressimismeetodist Ulvi Moor, Priit Põldma, Lagle Heinmaa - EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakond Piret Raudsepp EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus Õunamahla kvaliteeti uuritakse rahvusvahelise projekti raames Euroopa Liidu mahepõllumajanduse teaduskoostöövõrgustik ERA-Net CORE Organic Plus valis 214. aastal rahastamiseks välja üksteist teadusuuringute projekti. Toetust said ka kolm Eesti teadlaste osalusega projekti, mida rahastab Maaeluministeerium. Käesoleva artikli aluseks olevad katsed viidi läbi projekti FaVOR-DeNon- De raames, milles uuritakse maheviljeluses toodetud puu- ja köögivilja ja neist valmistatud toodete (õunamahla, maasikamoosi, päikesekuivatatud tomatite ja paprikate) kvaliteeti nii inimtervisele kasulike ühendite aspektist (vitamiinid ja teised antioksüdandid) kui ka potentsiaalselt ohtlike ühendite aspektist (allergeenid ja mükotoksiinid). Eesti töögrupi põhiülesandeks on selgitada välja õunte tootmisviisi, säilitustingimuste ja mahla pressimismeetodite mõju õunamahla kvaliteedile. Maheviljelusel on pluss- ja miinuspooled Arenenud riikides suureneb nõudlus mahetoodete järele, sest tarbija peab neid tervislikumaks. Et maheviljeluses ei ole lubatud sünteetilised taimekaitsevahendid, siis peab taim ennast ise haiguste ja kahjurite eest kaitsma, tootes sekundaarseid ainevahetusprodukte, millest osad (vitamiinid ja polüfenoolid) on inimtervisele kasulikud. Vähem on räägitud sellest, et näiteks peamine õuntes leiduv allergeen Mal d 1 tekib samuti nii seenhaigustest põhjustatud stressi kui ka keskkonnastressi toimel. Õunu nakatav rohehallitus aga toodab imetajatele mürgist ühendit patuliini. Kuna patuliin on neurotoksiline ja loodete väärarenguid põhjustav, siis on EL sellele kehtestatud piirnormid: puuviljamahlas ja puuviljatoodetes peaks patuliini sisaldus olema madalam kui 5 µg/l ja beebitoitudes madalam kui 1 µg/l. Kui mahla pressitakse rohehallitusse nakatunud õuntest, sisaldab ka õunamahl patuliini, sest see toksiin ei hävi pastöriseerimisel. Kuna mahetootmises fungitsiide ei kasutata, on seenhaiguste oht mõnevõrra suurem ja see annab aluse arvata, et maheõuntest pressitud mahl võib potentsiaalselt sisaldada rohkem patuliini. Eestis ei ole patuliini sisaldust maheõunamahlas uuritud. Käesolevas uuringus määrati kõikidest mahlapartiidest lisaks kasulikele ühenditele ka patuliini sisaldus. Katseteks pressiti kolm ja pool tonni õunamahla Kuna tegemist on mahetootjatele suunatud projektiga, siis viidi katsed läbi reaalselt väiketootmises kasutatavate mahlapressidega. Igaks pressitäieks kasutati 1 kg õunu ja kuna sügise jooksul pressiti 35 erinevat varianti mahla, siis tuligi teadlastel seekord tegeleda mitteharjumuspäraselt suurte õunakogustega aastal viidi läbi kolm erinevat katset. Esimese katse eesmärgiks oli välja selgitada, mille poolest erineb mahe- ja tavaõuntest pressitud mahla koostis ja kuidas pressimiseelne õunte säilitustemperatuur mahla kvaliteeti mõjutab. Teise katse eesmärk oli jõuda selgusele, mille poolest erinevad pakkpressiga, lintpressiga ja vesipressiga pressitud õunamahlad. Katses olid vaid maheviljeluses toodetud õunad. Kolmanda katse eesmärgiks oli selgitada sordi mõju õunamahlas esinevatele inimtervisele kasulikele ja kahjulikele ainetele. Selles katses kasutati nii Norrast, Taanist kui Eestist pärit maheõunu. Mahe- ja tavaviljelusest pärit õunte säilivus ja õunamahla kvaliteet Kuna Eestis ei kasutata maheviljeluses õunaaedades taimekaitsevahendeid ja paraku jääb vanades õunaaedades sageli puudulikuks ka võralõikus, siis saadakse lauaõuna kvaliteediga vilju väga vähe ja suurem osa Eesti ma-

19 17 hetootmise õuntest pressitakse mahlaks. Kuna füüsiliselt ei ole võimalik kogu saaki korraga mahlaks teha ja talisordid ei ole sügisel korjates veel ka tarbimisküpsed, tekib vajadus õunu säilitada. Reeglina peaks õunu säilitama võimalikult madalal temperatuuril ( 2 C). See aga eeldab jahutussüsteemiga hoidlaid. Mitmetel väiketootjatel on võimalus kasutada vaid välisõhuga jahutatavaid hoiuruume, mille temperatuur on eriti sooja sügise korral õunte jaoks liiga kõrge. Tundsime huvi, kuidas säilitustemperatuur mõjub õunte kvaliteedile ja mille poolest erineb soojemas ja jahedamas hoidlas säilitatud õuntest pressitud mahl. Katses oli nii tava- kui maheviljelusest kolm sorti õunu, mida säilitati +3 ja +9 C juures (Joonis 1). Sordi Krameri tuviõun variantidest pressiti mahl 22. novembril, Krista ja Talvenauding pressiti mahlaks 7. detsembril. Kasutati vesipressi Lancman ja mahl pastöriseeriti 85 C juures. Mahe- ja tavaviljeluses kasvanud õunad erinesid ka oma algse C-vitamiini sisalduse poolest. Maheviljeluses kasvanud Krameri tuviõun sisaldas võrreldes tavaviljeluse õuntega 56% rohkem C-vitamiini, Talvenaudingu puhul oli maheõunte C-vitamiini sisaldus 1% suurem. Krista puhul oli aga vastupidi: tavaviljeluses kasvanud õunad sisaldasid 24% rohkem C-vitamiini. Säilitustemperatuuril oli erinevatest sortidest õunte C-vitamiini sisaldusele ühesugune mõju: soojemas hoidlas säilitatud õunte puhul oli C-vitamiini sisaldus oluliselt väiksem kui külmemas hoidlas säilitatud õuntes. Mahlades oli C-vitamiini kogus paraku kõikides variantides peaaegu olematu, kuna askorbiinhape laguneb kergesti õhuga kokkupuutes. Tervisele kasulike polüfenoolide sisaldusele oli mõju nii viljelusviisil kui säilitustemperatuuril. Maheviljeluses kasvanud Krameri tuviõun ja Talvenauding sisaldasid võrreldes tavaviljeluses kasvanutega suuremas koguses enamikku mõõdetud polüfenoolidest. Krista puhul taolist mõju ei täheldatud. Põhjus võis peituda selles, et esimesed sordid korjati vanadelt, pikka aega lõikamata puudelt, kus stressifaktoreid on rohkem. Krista puhul olid puud nooremad ja nii tava- kui maheaias teostati igal aastal võralõikust. Aiandusfoorum 216 Joonis 1. Mahe- ja tavaviljeluses kasvanud õunte säilituskatse variandid Talvenauding ja Krameri tuviõun riknesid soojemas hoidlas oluliselt kiiremini (Joonis 2). Viimase sordi puhul oli kahe kuu jooksul +3 C juures riknenud 6% õuntest, +9 C juures aga juba 22% õuntest. Krista õunad säilisid teiste sortidega võrreldes paremini ja säilitustemperatuur põhjustas säilituskaos vaid keskmiselt 2% suuruse erinevuse. Joonis 2. Õunte riknemine 215. aasta sügisel sõltuvalt viljelusviisist ja säilitustemperatuurist. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt. Säilitustemperatuur mõjutas eelkõige sordi Talvenauding mahevariandi õunte kvaliteeti, mille puhul +9 C juures säilitatud õuntest pressitud mahl sisaldas oluliselt vähem polüfenoole. Ka teiste sortide puhul võis maheviljeluses kasvatatud õuntes märgata statistiliselt olulist polüfenoolide vähenemist, kuid inimtervise seisukohalt olid muutused kogustes väikesed.

20 18 Aiandusfoorum 216 Mahlade sensoorne analüüs ehk maitseomaduste professionaalne hindamine inimese meeleorganite abil on Taani partnerite ülesanne ja tulemused alles selguvad, kuid maitsega on seotud ka õunamahla kuivaine ja orgaaniliste hapete suhe. Selle alusel võib öelda, et viljelusviis mahlade maitseomadusi ei mõjutanud, küll aga olid soojemas hoidlas seisnud õuntest pressitud mahlad reeglina magusamad. Pressimismeetodi mõju õunamahla kvaliteedile Pressimismeetodi mõju selgitamiseks tehti mahla kolme erineva mahlapressiga (Joonis 3) nelja erineva sordi õuntest.pressidest kasutati pakkpressi Voran 1P2, lintpressi Voran EBP 5 ja vesipressi Lancman (Joonised 4, 5 ja 6). Joonis 5. Pakkpress Joonis 6. Lintpress Joonis 3. Õunamahla pressimismeetodite võrdluskatse variandid Pressimismeetodid mõjutasid oluliselt õunamahla kvaliteeti. Pakkpressi puhul on protseduur kõige aeglasem ja purustatud õunasegu puutub õhuga rohkem kokku. See põhjustab mitmete kasulike polüfenoolide oksüdeerumist ja mõjutab nii mahla maitset kui värvust. Pakkpressi mahlad olid võrreldes lintpressi mahladega oluliselt tumedamad (Joonis 7) ja rikkalikuma maitsega. Kuigi sensoorse analüüsi spetsialistid Taanist ei ole mahlade maitset veel hinnanud, siis pilootkatsed Eesti tudengitega näitasid, et enamikule meeldis pakkpressi mahl rohkem kui lintpressi oma. Vesipress on nii protsessi kiiruselt kui mahla kvaliteedilt vahepealne: protsess on pakkpressiga võrreldes oluliselt kiirem, lintpressiga võrreldes aeglasem. Mahl jääb värvuselt heledam kui pakkpressi mahl. Joonis 4. Vesipress Joonis 7. Krameri tuviõunast pressitud mahla värvus sõltus oluliselt pressimismeetodist: vasakul pakkpressiga pressitud mahl (tumedam), paremal lintpressiga pressitud mahl (heledam)

21 19 Tervisele kasulike ühendite aspektist pressimismeetodil C-vitamiini sisaldusele mõju ei olnud. Sõltumata pressimisviisist oli C-vitamiini sisaldus mahlades kaduvväike (vesipressiga pressitud Krista mahlas oli kõige enam C- vitamiini, kuid sisaldus oli vaid 2mg/1ml). Oluliselt mõjutas pressimismeetod aga polüfenoolide lagunemist. Enamiku polüfenoolide sisaldus oli kõige madalam pakkpressiga valmistatud mahlades. Vesipress ja lintpress avaldasid polüfenoolidele sõltuvalt ühendist erinevat mõju. Näiteks protsüanidiin B2 sisaldus oli vesipressi mahlades oluliselt madalam kui lintpressi mahlades (Joonis 8), samas oli kvertsetiin 3-D-glükosiidi sisaldus mitmetes variantides vesipressi mahlades kõrgem (Joonis 9). Mõlemat nimetatud polüfenooli peetakse südame-veresoonkonna haiguste riski vähendavateks antioksüdantideks. väga vähe (3,5 tonnis kokku vaid kümmekond). Igaks juhuks eemaldati ka kõik mustmädaniku ja laomädaniku tunnustega õunad. Vaid kaltsiumipuuduse laikudega Krameri tuviõun pressiti mahlaks. Nii Taanist kui Norrast meile saadetud õunad olid väga ilusad, riknemistunnustega olid vaid üksikud õunad. Seda üllatavam oli kõrge patuliinisisaldus Ahrista ja Discovery (Joonised 1 ja 11) mahlas. Põhjus on siiamaani teadmata. Üks võimalikke seletusi taolisele leiule võib olla nende sortide vastuvõtlikkus südamikumädanikule. Kuna õunu ei lõigatud pooleks, ei ole teada, kui paljudel neist võis südamikumädanikku esineda. Teine võimalik seletus oleks see, et õunad olid rohehallitusse nakatunud ja seen hakkas mükotoksiini tootma enne, kui ilmnesid silmaga nähtavad riknemistunnused. Järgmisel aastal katset korratakse, et selgitada välja patuliini esinemise põhjus. Aiandusfoorum 216 Joonis 8. Protsüanidiin B2 sisaldus õunamahlades sõltuvalt sordist ja pressimismeetodist 215. aasta sügisel. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt Tabel 1. Mükotoksiini patuliin sisaldus õunamahlades 215. aasta sügisel. Sort Päritolu Viljelusviis/ säilitustemp. Patuliini sisaldus Ahrista Taani Mahe 197 µg/l Discovery Norra Mahe 6 µg/l Krameri tuviõun Eesti Mahe, + 9 C 6 µg/l Krameri tuviõun Eesti Tava, + 3 C 17 µg/l Joonis 9. Kvertsetiin 3 D-glükosiidi sisaldus õunamahlades sõltuvalt sordist ja pressimismeetodist 215. aasta sügisel. Jooniste tulpadel samade tähtedega tähistatud väärtused ei erine üksteisest statistiliselt oluliselt Õunamahlade patuliini sisaldus Katses olnud 35-st õunamahla variandist sisaldasid patuliini üle määramispiiri vaid neli (Tabel 1). Samas kaks neist sisaldasid patuliini üle lubatud piirnormi. Üldiselt on teada, et patuliini sisaldavad rohehallitusse nakatunud viljad, seetõttu eemaldati katsest enne mahla pressimist kõik haigustunnustega õunad. Visuaalselt eristatavate rohehallituse tunnustega õunu oli katses Joonis 1. Taanis maheviljeluses kasvatatud Ahrista õunad enne mahla pressimist

22 2 Aiandusfoorum 216 Kokkuvõtteks Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et inimtervisele ohtliku mükotoksiini patuliin esinemine maheviljeluses toodetud õuntes ei ole tõenäolisem kui tavatoodetud õuntes. Polüfenoolide sisaldus on tavaviljeluses kasvatatud õuntega võrreldes kõrgem vähem hooldatud maheaedade õuntes. Väiketootjad, kes säilitavad õunu kuni mahla pressimiseni optimaalsest kõrgemal temperatuuril, peavad enamiku sortide puhul arvestama suurte säilituskadudega. Samas ei suurendanud +9 C säilitustemperatuur katses olnud sortide viljades patuliini sisaldust ega mõjutanud negatiivselt õunamahla maitseomadusi. Kasulike polüfenoolide sisaldus oli soojemas hoidlas säilitatud õuntest pressitud mahlas mõnevõrra väiksem. Mahlapressidest tuleks võimaluse korral eelistada lintvõi vesipressi, kuna pakkpress põhjustab mitmete kasulike polüfenoolide lagunemist. Lähitulevikus selgub, kuidas mõjutab viljelusviis, õunte säilitustemperatuur ja pressimismeetod õunamahlas sisalduvate allergeenide sisaldust. Joonis 11. Norras maheviljeluses kasvatatud Discovery õunad enne mahla pressimist Tänusõnad Autorid on tänulikud Maaeluministeeriumile projekti finantseerimise eest ja õunakasvatajatele Imbi Rohejärvele, Nils-Naatan Kaivole, Tuuli Ermelile ja Margus Pedakule katsematerjali eest. Täname ka katsetel abiks olnud kolleege EMÜ aianduse ja mullateaduse osakonnast ja Polli Aiandusuuringute Keskusest.

23 21 Puukoolimajandust ähvardavatest ohtudest Toivo Univer, EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus Eesti puuviljanduses, sh. puuviljade ja marjakultuuride sid luuviljalisi, sealhulgas kirsipuu liike. Ploomirõugete paljundamisel esineb vajakajäämisi, mis kahandavad viirust siirutavad lehetäid. Samuti levib haigus ploomiistikutega, kuid seal on see latentsel kujul, sest ploo- meie aiandustootjate konkurentsivõimet turul. Põllumajanduskõlvikute hulgas on puuvilja- ja marjakultuuride kasvupinna osakaal suhteliselt väike, kuid aiandus rõugete esinemise kahtlus oli esmakordselt aastal. mirõugete inkubatsiooniperiood on üks aasta. Ploomi- vajaks enam tähelepanu. Aianduses leiab rakendust Teaduste Akadeemia Eksperimentaal-Bioloogia instituudi teadur Alfred Tiits juhtis tähelepanu heleroheliste arvukalt inimtööjõudu. Saagikorje ajaks tuuakse hooajatöölisi Ukrainast ja mujalt. Puuvilja- ja marjaistandusi on hakatud rajama välismaalt (Hollandist, Poolast, hoone juures asuvas aias pargiäärsetes ridades. Kahjuks laiguliste lehtedega ploomipuudele Mornas sealse pea- Lätist) sisse toodud istikutega ning puukoolid tarnivad ei võetud kahtlase lehestikuga puudelt proove haigustekitaja tuvastamiseks laboratooriumis. Polli katsebaa- odavaid pookealuseid istikute tootmiseks. Selline tegevus kätkeb ohtu - võib kaasa tuua taimehaigusi ja kahjureid. sarnaseid heledaid ümaraid laike põhjustada ka rohusi taimehaiguste spetsialisti Evald Pärteli arvates võisid lutikad, kes toitudes imemissuitsete abil lehemahlast Viimasel ajal on kindlaks tehtud mitme väga ohtliku tekitavad laike. Igal juhul ploomiviljadel kahjustuse haiguse esinemine Eestis. Viljapuude bakterpõletiku ja märke ei ilmnenud. Nüüd on ploomirõugete esinemine ploomirõugete avastamine on häirekellaks, mistõttu on Eestis tuvastatud aasta mais-juunis Põllumajandusameti taimetervise osakonna inspektorite kontrol- vajadus hinnata kriitiliselt puukoolimajandust kui tervikutli käigus puukoolidesse võeti proovid laboratoorseks analüüsiks. Metoodika kohaselt toimus proovide võtmine enne kuumade ilmade tulekut, siis, kui taim on Viljapuu bakterpõletik on väga ohtlik haigus, mis on jõudnud Lääne - Euroopast Baltikumi. Leedus oli esmaleid 25. aastal, Lätis ja Valgevenes 27. aastal, Eestis viiruse kontsentratsioon taimekudedes väheneb. Proo- aktiivses kasvufaasis. Kõrgete temperatuuride mõjul avastati haigus noorel pirnipuul Viljandimaal aga aastal vid võeti emapuudelt ja istikutelt eraldi. Kasutati ELISA 213. Taime välispildis annab haigusest märku noortel testi. Laboratoorse analüüsi tulemusena tuvastati ploomirõuged seitsmes puukoolis: Harju-, Jõgeva-, Pärnu-, võrsetel tippude kõverdumine 18 allapoole ehk nn. karjusekepi sümptom. Hiljem võrsed kuivavad. Tüvele Põlva-, Tartu- ja Saaremaal (Brizmer 215). Järgmisel ja okstele tekivad koorehaavandid. Haigestunud taimeosadest eritub piimvalgeid või kreemikaid bakterlima des, kus kasvatatakse luuviljalisi ning tehti ettekirjutus aastal viidi ploomirõugete seire läbi kõikides puukooli- tilku. Bakter talvitub puukoores tüvehaavandite servades. Noored puud võivad hävida ühe-kahe aasta jooksul. aluseks oli Taimekaitseseaduse 6, lõige 1, mille järgi 15 puukoolile (PMA Ettekirjutuse Vanematel puudel kasv pidurdub. Paikne levik toimub taimed peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest ja taimi võib müüa Eesti piires. peamiselt tolmeldavate ja taimemahla imevate putukate vahendusel. Puu esmane nakatumine bakterpõletikku toimub õite kaudu. Hiljem õitsval puul õied muutuvad Õunviljaliste viroosidest on tuntuim õunapuumosaiik. pruuniks ja kuivavad. Mesilased ja teised putukad kannavad haigust väga kiiresti edasi ja bakter tungib kõigissed laigustused. Laikude värvus on enamasti kreemjas. Nakatunud õunapuude lehtedel esinevad mitmesuguse taimeosadesse. Soodsad tingimused bakteri levikuks Haigestunud puude võrsete kasv pidurdub, aastakasvud on temperatuur üle +18 C ja samal ajal kõrge õhuniiskus. jäävad lühikeseks, viljad väikeseks ja saagikus väheneb kolmandiku võrra. Veel ohustavad õunapuid sellised Teise väga ohtliku haiguse - ploomrõugete - esinemisel ilmnevad täielikult välja arenenud lehtedel selgesti õuna-rohekortsviljalisus, õunapuu-koldlaiksus, õuna- viirushaigused nagu nõialuudsus, õunapuu-rosetsus, märgatavad hele- kuni kollakasrohelised laigud, mille puu-sämptüvelisus. Viirushaigusi esineb ka sõstardel, läbimõõt ulatub 5-6 millimeetrini. Viljadel esinevad vaarikal ja maasikal. Ülaltoodust johtub, et puuvilja- ja kärbumislaigud, kus viljakesta all on viljaliha täidetud klaasja kummitaolise massiga. Viljad muutuvad mine on reaalsus. On pakiline vajadus ohtlikumate vii- marjakultuuridel mitmesuguste viirushaiguste esine- söömiseks kõlbmatuks ja varisevad enneaegu. Haigust rushaiguste levikut ohjata. See eeldab rakendusuuringuid ja taimetervise kontrollimeetmete kutsub esile laineline kepjas viirus, mis nakatab palju- kooskasutamist. Aiandusfoorum 216

24 22 Aiandusfoorum 216 Paarkümmend aastat tagasi uuriti Läti Põllumajanduse Akadeemia viirushaiguste probleemlaboris õunapuu 5 sordi ja 33 pookealuse saastatust latentses seisundis viirushaigustega (Shvartsbach, J., Milinsh, G. 1982). Viirushaiguste esinemine uuritavates proovides tehti kindlaks rohttaimedest indikaatorite ja kasvuhoones poogitud õunapuude abil, kus vahepoogendiks olid Malus platycarpa, Spy 227 ja R A. Pollist saadeti Jelgavasse testimiseks Eesti sorte ja pookealuseid aasta analüüsides olid viirushaigusvabad õunapuu `Antonovka` ja `Joonik aniisi` seemikalused ning vegetatiivalustest E15, E19, E2, E28, E51, E53, E55, E56 ja E63. Viirushaigused esinesid pookealustel E3 ja E37. Latentses seisundis viirushaigustega olid kõik vanemad Inglismaal aretatud M ja ka MM tüüpi pookealused, nagu ka Venemaal Budagovski poolt aretatud alusetüübid, mis olid kogutud Lätist ja mida analüüsiti ajavahemikus Pollist saadetud õunasortidel `Talvenauding`, `Sügisdessertõun`, `Sidrunkollane taliõun`, `Põltsamaa taliõun`, `Sügisjoonik` ja `Cortland viirusinfektsiooni tunnuseid ei olnud. Samal ajal olid viirusnakkuse tunnused sortidel `Tellissaare` ühe indikaatori ja sordi `Kiir` ning `Paide taliõun` kõigi kolme indikaatori puhul. Paljud laialt levinud vanad õunapuusordid nagu Valge klaarõun`, `Liivi sibulõun`, `Leedu pepin, `Borovinka` ja `Melba` olid nakatunud. Termoteraapia meetodit kasutades saab latentsel kujul esinevatest viirustest vabaneda. Jelgava teadlastel õnnestus saada viirustest puhtad kloonid sortidel `Valge klaarõun`, `Lobo, `Spartan`, Safran- pepin`, `Tartu roosõun` ja `Tellissaare`. Lätis tehtud uurimustöö alusel rajati spetsiaalne õunapuusortide viirusvaba emapuuaed Pollis möödunud sajandi 8ndail aastail. Rakendati tööle vastav spetsialist - puukooli agronoom. Mitmesuguste reformide käigus eelnimetatud emapuude aed likvideeriti. Foto 1. Istikute kasvatamine kilehoones on Eestis üha enam populaarne. Foto: Ave Kikas. Viljapuusortide omajuursed algpuud on lähtematerjaliks kõrge väärtusega supereliit-paljundusmaterjali kasvatamisel. Eesti sordiregistrisse kantud sortide algpuud kasvavad mitmel pool Eestis. Näiteks Pollis Aleksander Siimoni ja Kalju Kase sordid, Tartus Aleksander Kurvitsa sordid, Tallinnas Otto Krameri pirnisort `Tallinna pikk`, Kuivajõel Harjumaal Uno Kivistiku sordid jne. Need algpuud vajavad erilist hoolt ja riiklikku toetust, mis võiks olla 5 1 eurot algpuu kohta aastas. Võrdluseks sordiaretaja/omanik maksab riigilõivu kaitse all olevalt sordilt aastas eurot. Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskuse kollektsioonaedades kasvab üle 1 säiliku puuviljaja marjakultuure. Geenivaramu on rahastatav riikliku programmi alusel. Geenivaramu säilikud on aluseks sordiehtsa paljundusmaterjali tootmisel aastal kontrolliti Polli luuviljaliste kollektsioonis ploomirõugete esinemist. Kõik emapuudelt võetud proovid olid viirustest puhtad. Viirushaiguste kontrolli vajavad vegetatiivsed pookealused ja õunviljaliste sordid. Eelkäsitletu põhjal võib väita, et seemikalused on üldjuhul viirushaigusvabad. Ploomirõugete levik toimub haigetelt puudelt võetud pookematerjali kaudu. Enamlevinud õunapuukloonalused võivad olla viirusest nakatunud, kuid viirusvabade istikute tootmine on võimalik. Kuidas võiks välja näha istikutetootmise skeem Eestis? Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali nõuded (PM ministri määrus nr.52) kehtestab neli erinevat taset: supereliit-, eliit-, sertifitseeritud ja kontrollitud paljundus- ja istutusmaterjal. Käesoleval ajal toodetakse Eestis ainult kõige madalamat järku ehk kontrollitud istutusmaterjali. Võimalusi on enamaks. Foto 2. Pookealuste silmastamine traditsioonilises puukoolis esimesel väljal. Foto: Ave Kikas.

25 23 Väärtuslik puuvilja- ja marjakultuurisortide kollektsioon on Räpina Aianduskoolis, Palmse mõisaaias ja Raimo Aasa puuviljaaias. Neist võiks kujuneda pookeokste emaaiad ümbruskonna väiketootjatele. On tekkinud vajadus kontrollitud istutusmaterjalist jõuda kõrgemat järku eliit- ja sertifitseeritud ehk tunnustatud istutusmaterjali tootmiseni. Sertifitseeritud ehk tunnustatud istutusmaterjali kasvatamise eelduseks on puukoolis paljundatavate sortide viirusvaba paljundusmaterjali - nii pookealuste kui ka emapuude - olemasolu. Sellesuunalised eeltööd on käivitunud. Eesti Aiandusliidu puuviljanduse komisjon on külastanud enamikke suuremaid puukoole. Ekspertide töö tulemusena on puukoolides registreeritud viljapuusortide tunnustatud emataimed. PMA taimetervise registrisse kantud puukoolides vajavad puuvilja- ja marjakultuuride emaistandused perioodilist kontrolli üks kord 5-7 aasta jooksul. See ülesanne võiks olla Eesti Aiandusliidu puuviljanduse ekspertkomisjonil. Puukoolide paljundusistandustes tehakse riiklikku taimetervise kontrolli igal aastal. Toodetavate ja müügile suunatud istikute sordiehtsuse kontrolli peaks tegema selleks volitatud tunnustaja. Selleks tuleks viia Taimede paljundamise ja sordikaitseseadusesse või sellest lähtuvasse ministri määrusesse sisse täiendus, et kujundada põllukultuuride põldtunnustaja kõrvale analoogne, s.t. puuvilja- ja marjakultuuride sortidega tegelev põldtunnustaja. Eesti Aiandusliidul tuleks pöörduda nende küsimuste ja ettepanekutega Eesti Maaeluministeeriumi poole. Puuvilja- ja marjakultuuride sortide põldtunnustajate koolitamine saaks olla Eesti Maaülikoolis, kus on olemas spetsiaalne õppeaine Pomoloogia. Puukooliaednike väljaõpe ja täiendkoolitus võiks olla Räpina Aianduskoolis, kus on olemas pikaajalised aednike koolitamise kogemused. Eliitpaljundusmaterjali tootmine Eestis seniajani puudub. Puukoolide jaoks sordiehtsate ja viirusvabade eliitistikute tootmise käivitamine eeldab kolme asutuse: Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi Biotehnoloogiakeskuse EVIKA ja Saku Põllumajandusuuringute keskuse koostööd riikliku tellimuse/rakendusuuringu alusel. Eesti Maaülikooli PKI Polli Aiandusuuringute keskus on sordiehtsa paljundusmaterjali säilitaja. Põllumajandusuuringute keskuse viroloogide poolt peaks läbima viirushaiguste testimise kõik Eestis aretatud ja enam paljundatavad viljapuusordid. Juhul, kui avastatakse viirushaiged säilikud, tuleks need puhastada viirushaigustest termoteraapia meetodil. See ülesanne on otstarbekas esitada Eesti Taimekasvatuse Instituudi biotehnoloogia keskusele EVIKA. Seal on olemas kasvuhooned ja laboriseadmed ning oskusteave meristeem-meetodil taimede paljundamisel. Viirushaigustest tervendatud ja kontrollitud omajuursed meristeemtaimed tuleks säilitada spetsiaalses kilehoones. Kokkuvõtteks. Viljapuu- ja marjakultuuride istutusmaterjali turul ületab pakkumine nõudluse. Sellele aitab kaasa väljastpoolt Eestit sisse toodud materjal. Turukonkurentsis püsimiseks on vaja istikute tootmist mehhaniseerida ja hakata tootma kõrgema kvaliteediga istikuid. Infoallikad: PMA Maria Brizmer, 215. Taimetervise riskid puukoolides. Aiandusfoorum 215, lk Tänan Helve Henningut toetava sõna eest. Aiandusfoorum 216

26 24 Aiandusfoorum 216 Väetamise ja kasvukoha valgustingimuste mõju neegri-hiidhirsi sortide dekoratiivsusele Ele Vool, Žanna Politsinski, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aianduse osakond Suvelillede valik võib tunduda lai, kuid taimi valima hakates võime ikkagi seista silmitsi faktiga, et meelepärased liigid ei sobi tulevase kasvukoha valgustingimustega. Eriti problemaatilised on varjulised kasvukohad, kuhu üheaastaste õisdekoratiivsete taimede valik on kesine. Selle tõttu tuleb otsida alternatiive lehtdekoratiivsete liikide hulgast. Üheks lahenduseks on kõrrelised, mis on end juba kui graatsilise ja kontraste välimusega taimed suvelillede kompositsioonides tõestanud. Neegri-hiidhirss (Pennisetum glaucum) ja tema sordid on ühed silmatorkava välimusega kõrrelised nii lehe kui ka õisiku värvi ning taime kõrguse poolest. Seda, et liigi purpursete lehtedega sort on populaarne, kinnitavad ka tõsiasjad, et 23. aastal anti sordile Purple Majestry All-America Selections poolt kuldmedal ning 25. aastal pälvis Chelsea Flower Show-l pronksmedali kompositsioon, kus kasutati Purple Majesty taimi. Neegri-hiidhirss on põuakindel ja mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab päikeselist ja tuulte eest kaitstud kasvukohta. See, kuivõrd esinduslikult avalduvad liikide sordiomased tunnused, sõltub oluliselt kasvukoha valgustingimusest ja toitainete kättesaadavusest. Seetõttu võivad taimed kasvada hästi ja olla dekoratiivsed ka eeldatavast looduslikust keskkonnast erinevates valgusoludes, kui on tagatud piisav niiskuse ja toitainete sisaldus pinnases aasta suvel uuriti Tartu Ülikooli Botaanikaaias kasvukoha valgustingimuste ja väetamise mõju neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester (fotod 1 ja 2) haljastusväärtusele. Katmikalal seemnest ette kasvatud taimed istutati 2 l pottidesse ja jagati kolme välitingimustes asuva kasvukoha vahel: (1) päikeseline, mis oli kogu päeva päikesele avatud; (2) poolvarjuline, kus taimedele tagati 7 tundi päevast päikesevalgust; (3) varjuline, mis oli vaid kolm tundi päikesele avatud. Väetamise mõju hindamiseks kõrvutati (1) väetamata taimed (2) üks kord 29. aprillil kontrollitud lahustuvusega membraanväetist Osmocote (1,5 g poti kohta) saanud taimede ja (3) Osmocote ning 15. juunil granuleeritud väetist Cropcare (2 g poti kohta) saanud taimedega. Taimi kasteti vastavalt vajadusele ja tagati ühtlane kasvusubstraadi niiskusesisaldus. Foto 1. Neegri-hiidhirsi sordid Jester (kollase alatooniga), Purple Baron (keskmine), Purple Majestry 15. juulil päikeselisel kasvukohal (autor Ž. Politsinski). Taimede kõrgust mõjutab kasvukohas saadav valgus Suvelillede kõrgus määrab ära taimede asetuse kompositsioonis. Ebasoodsates tingimustes kasvades võivad taimed jääda madalaks ja mitte täita oma funktsiooni olla värviandja lilleseades. Katses olnud sortidest kasvasid kõige kõrgemaks (keskmine 11 cm) sordi Purple Majestry taimed, mis võiksid täita kompositsioonis näiteks aktsenttaime funktsiooni (joonis 1). Selle sordi hulgas mõõdeti kõige kõrgemad taimed poolvarjuliselt kasvukohalt. Samas soodustas varjulisel kasvukohal väetamine kõrgemate taimede kasvu. Sordi Purple Baron taimed olid kolme sordi võrdluses keskmist (66 cm) kasvu. Tema puhul oli märgata selget seost taimede kõrguse ja valguse ning kasvusubstraadi kõrgema toitainete sisalduse vahel. Nimelt olid päikeselisel kasvukohal Osmocote+Cropcare väetist saanud taimed oluliselt kõrgemad kui väetamata ja ainult Osmocote väetist saanud taimed. Samas poolvarjulisel kasvukohal oli väetamise mõju vastupidine. Sordi Jester taimed olid aga kolmest sordist kõige madalamad (keskmine 37 cm). Selle sordi puhul kasvasid aga kõige kõrgemad taimed päikeselisel kasvukohal ja väetamine ei soodustanud üheski kasvukohas taimede kõrgust. Kokkuvõtteks võib öelda, et kasvukoht ja väetamine mõjutasid neegri-hiidhirsi sortide kõrgust erinevalt ja pigem avaldasid mõju kasvukoha valgusolud.

27 25 Foto 2. Neegri-hiidhirsi sordid Jester (kollase alatooniga), Purple Baron (keskmine), Purple Majestry 19. augustil päikeselisel kasvukohal (autor Ž. Politsinski). Taimede kõrgus, cm Taimede kõrgus, cm Taimede kõrgus, cm 'Purple Majestry' 'Purple Baron' 'Jester' K päike O OC K O poolvari OC K va ri Joonis 1. Neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester taimede kõrgus (cm). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC Osmocote+Cropcare. Päike ja väetamine soodustavad lopsakamat taimede kasvu Taimede lopsakusest rääkides ei piisa ainult kõrguse võrdlusest, oluline on ka puhmiku kohta moodustuvate varte arv. Üldiselt võib eeldada, et mida suurem on taime harunemine, seda laiemaks ta kasvab ja seda enam kasvuruumi tuleb talle kasvukohal jätta. Väiksema varte arvuga O OC (keskmiselt 2,1) oli katses sort Purple Majestry (joonis 2). Suurim varte arv taime kohta oli sellel sordil päikeselisel kasvukohal ja eriti - ehk üle poole suurema arvukusega Osmocote+Cropcare variandis. Ka teistes kasvukohtades oli märgata tendentsi, et väetamine suurendab varte arvu taime kohta. Sordil Purple Baron moodustus keskmiselt 2,7 vart taime kohta. Sealjuures suurendas kõigis kasvukohtades väetamine varte arvu, kuid ülekaalukalt jällegi päikeselisel kasvukohal. Jester oli sortidest ülekaalukalt suurima (4,5) varte arvuga taime kohta. Ka tema puhul oli suurim varte arv päikeselisel kasvukohal, kuid erinevalt kahest eelmisest sordist ei avaldanud väetamine nii selget mõju. Samas on märkimisväärne, et varjulisel kasvukohal suurendas ka Osmocote+Cropcare lisamine varte arvu. Kokkuvõtteks võib öelda, et mida rohkem päikest ja lisaväetist taimed saavad, seda paremini neegri-hiidhirsid harunevad ja seda lopsakamad nad on. Samas tuleb aga arvestada sortide kasvuvormi omapäradega ja lähtuvalt sellest neile kompositsioonis roll anda. Varte arv taime kohta, tk. Varte arv taime kohta, tk Varte arv taime kohta, tk ,8 7,8 K päike 'Purple Majestry' 2,2 2,8 5,2 1 'Purple Baron' 4,2 4,4 8,6 8, O 1,6 'Jester' 1,4 1,6 1,2 1,6 2,2 2,4 2,4 1,4 2,6 3,4 3,4 3, 2,8 3, OC K O poolvari OC K va ri Joonis 2. Neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester varte arv taime kohta (tk.). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC Osmocote+Cropcare. O 3 4, OC Aiandusfoorum 216

28 26 Aiandusfoorum 216 Lehtede värvuse intensiivsus sõltub sordi omadustest Värv on üheks sordi tunnuseks, kuid kahjuks ei pruugi selle intensiivsus ebasoodsates tingimustes tõetruult avalduda, jättes taimest kahvatu või isegi ebaterve üldmulje. Lehtede intensiivsust mõõdetakse skaalas -6, kus on iseloomustav sõnaga tuhm ja 6 erk. Kolme sordi võrdluses olid kõige tuhmimad (7,) sordi Purple Majestry lehed. (joonis 3). Selle sordi kõige intensiivsemat värvi lehed olid päikeselisel kasvukohal ja väetamine seal mõju ei avaldanud (joonis 3). Samas poolvarjulisel kasvukohal tõstis Osmocote+Cropcare ning varjulisel Osmocote-ga väetamine lehtede värvuse intensiivsust. Sordi Purple Baron puhul ei parandanud ühelgi kasvukohal väetamine lehtede värvuse intensiivsust, kuid seda tegi päike. Jester oli kolme sordi hulgast kõige intensiivsema (16,6) lehevärviga. Tema puhul ei eristunud päikeselise kasvukoha taimede lehtede värvuse intensiivsus oluliselt poolvarjulise või varjulise kasvukoha taimedest. Vastupidiselt eelmistele sortidele olid märgatavalt intensiivsema värvusega poolvarjulisel ja varjulisel kasvukohal Osmocote+Cropcare-ga väetatud taimede lehed. Kokkuvõtteks võib öelda, et lehtede värvuse intensiivsus sõltub esmajoones sordist, seejärel kasvukoha valgusoludest ja siis väetamisest. Samas peab aga rõhutama päikese olulisust värvuse intensiivsusele ja seda eriti punase põhitooniga sortide puhul. Nimelt olid päikeselisel kasvukohal Purple Majestry ja Purple Baron kirkama värvusega. Teisalt võib aga väetamine ebasoodsates valguoludes parandada lehtede värvuse intensiivsust kollase alatooniga sordil Jester. Poolvarjus soodustab väetamine pikemate õisikute kasvu Kõrreliste dekoratiivsus ei seisne mitte ainult nende lehtedes, vaid ka omapärastes õisikutes. Hiidhirssidele on iseloomulikud silindrilised pöörisõisikud, mis dominantselt taimede kohale kerkivad. Üldistavalt võib öelda, et mida madalam on sort, seda väiksem on tema õisik ning mida kõrgema kasvuga, seda suurem on ka õisik. Seda kinnitas ka katse, nimelt olid Purple Majestry ja Purple Baron õisikud keskmiselt 2 cm pikad (joonis 4). Sordi Purple Majestry õisikute pikkus oli suurim päikeselisel kasvukohal ning kahanes valgusolude halvenedes. Samuti oli selle sordi puhul märgata tendentsi, et väetamine soodustab pikemate õisikute kasvu kõigil kasvukohtadel. Sarnaselt käitus ka sort Purple Baron, kus päike soodustas pikemate õisikute kasvu. Samas väetamine avaldas küll mõju päikeselisel ja poolvarjulisel, kuid ei teinud seda varjulisel kasvukohal. Kolmest sordist madalama kasvuga ja lühemate (13 cm) õisikutega oli Jester. Ka tema puhul olid pikimad õisikud päikeselisel kasvukohal, kuid väetamise mõju oli vastandlik. Nimelt suurendas väetamine õisikute pikkust päikeselisel kasvukohal mõlemas väetusvariandis, kuid poolvarjulisel ainult Osmocote+Cropcare variandis. Varjulisel kasvukohal väetamine aga hoopis vähendas mõlemas väetusvariandis õisikute pikkust. Kokkuvõtteks võib väita, et valdavalt soodustab poolvarjulisel kasvukohal väetamine pikemate õisikute kasvu, kuid varjulisel kasvukohal on suurem mõju sordil. Päike soodustas kõikidel sortidel pikemate õisikute kasvu. Lehtede värvuse intensiivsus Lehtede värvuse intensiivsus Lehtede värvuse intensiivsus ,3 18,3 9,2 1,1 'Purple Baron' 11, 11,7 12,1 'Purple Majestry' 4,4 4, 'Jester' ,3 16,2 14,5 15,6 15 1,2 1 5 K O OC K O päike poolvari 6,7 7,7 8,7 8,8 5,3 4,8 25,8 OC 3,3 5,2 4,7 13,5 15,8 K va ri O 21,8 Joonis 3. Neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester lehtede värvuse intensiivsus. K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC Osmocote+Cropcare. OC

29 27 Õisikute pikkus, cm 'Purple Majestry' kasvanud taimed nii sordi Purple Baron kui ka Jester puhul. Väetamise mõju ilmnes aga sordile Jester poolvarjulisel ja varjulisel kasvukohal, kus esimeses suurendas Osmocote+Cropcare, teises aga ainult Osmocote õisikute arvu taime kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et õisikute arvu taime kohta mõjutab ühelt poolt valgus, kuid ebasoodsates valgustingimustes ka väetamine. 'Purple Majestry' Aiandusfoorum 216 Õisikute pikkus, cm Õisikute pikkus, cm 'Purple Baron' K päike O 16 'Jester' 12 9 OC K O poolvari OC K va ri Joonis 4. Neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester õisikute pikkus (cm). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC Osmocote+Cropcare. Ebasoodsates valgusoludes aitab väetamine suurendada õisikute arvu taime kohta Õisikute arv on neegri-hiidhirsil enamasti seotud varte arvuga ehk mida enam moodustab taime kohti varsi, seda enam on ka õisikuid. Kuid kahjuks ei pruugi ebasoodsates kasvutingimustes üldse õisikuid moodustuda. Kui taimi kasvatatakse õite eesmärgil, on üheks eelduseks piisava päiksevalguse tagamine. Purple Majestry, Purple Baron ja Jester keskmine õisikute arv oli vastavalt 1,1; 1,6 ja 1,2 tk. (joonis 5). Sordi Purple Majestry õisikute arv taime kohta oli päikeselisel ja varjulisel kasvukohal suurim Osmocote+Cropcare variandis. Võrreldes omavahel erinevate kasvukohtade väetamata variante, siis siin oli selge seos valgusega, nimelt moodustus kõige enam õisikuid päikeselisel ja vähem varjulisel kasvukohal. Ka sordi Purple Baron puhul oli oluliselt rohkem õisikuid Osmocote+Cropcare variandis, kuid seda päikeselisel ja poolvarjulisel kasvukohal. Selgelt suurima õisikute arvuga olid päikeselisel kasvukohal O OC Õite arv taime kohta, tk. Õisikute arv taime kohta, tk. Õisikute arv taime kohtra, tk. 3, 2,5 2, 1,5 1,,5, 3 2,5 2 1,5 1,5 3 2,5 2 1,5 1,5 1,2 1,8 1,6 1 1,6 1,8 1,6 K päike O 1, 'Purple Baron' 3, 1, 1,2 'Jester' 2,2,8 1,,8 1, 1,4,8 OC K O poolvari OC K va ri Joonis 5. Neegri-hiidhirsi sortide Purple Majestry, Purple Baron ja Jester õisikute arv taime kohta (tk.). K-kontroll ehk väetamata, O - Osmocote, OC Osmocote+Cropcare. Kokkuvõte Katse näitas, et üldiselt eelistavad neegri-hiidhirsi sordid päikeselist kasvukohta, kuid väetamine võib avaldada positiivset mõju taimede haljastusväärtusele. Samas näitas katse, et sordi omadused on erinevad ( Purple Majestry ja Purple Baron pigem vähe harunevad ja selge vertikaalse joonega, Jester aga pigem ümara vormiga ja enam harunev sort) ja need käituvad vastavalt väetamisele erinevalt ning seetõttu ei saa anda ühtseid soovitusi kõigile neegri-hiidhirsi sortidele kasvukoha valgusolude ja väetamise osas. 1 1,4 1,6 O 1,6 1,,6 OC

30 28 Aiandusfoorum 216 Efektiivsete mikroorganismide mõju köögivilja istikute kasvule kasvuhoones Margit Olle, Eesti Taimekasvatuse Instituut Efektiivsete mikroorganismide (EM) tehnoloogiale pandi alus 197-ndatel aastatel Tero Higa poolt Jaapanis. Algul isoleeriti mikroobid eri ökosüsteemidest ja siis segati need omavahel. Lõpuks saadi segu, mille ph oli 3,5. Efektiivsed mikroorganismid on elavate mikroorganismide segu, mis on isoleeritud looduses esinevatest viljakatest muldadest ja mis on kasulikud taimekasvatuses. EM koosnes peamiselt pärmist, fotosünteetilistest bakteritest ja lactobacillusest. EMi printsiip on tõsta mikrofloora bioloogilist mitmekesisust, mis omakorda aitab tõsta saaki. Tomati istikud kontrollvariandis olid välja veninud ja kõrgemad kui EM variandis. Esimeses katses polnud tomati istikute laius erinevate variantide vahel usutavalt erinev. Teises katses olid kontrollvariandi taimed 11% laiemad kui EM-ga variandi taimed. Lehtede arv tomati taime kohta mõlemas katses polnud statistiliselt usutav erinevate variantide vahel. Tomati istikute varre läbimõõt oli kontrollvariandis väiksem kui EM variandis. Foto 1. Vasakul tomati istik EM variandist ja paremal kontrollvariandi istik. Kabatšoki, kõrvitsa ja kurgi istikud kontrollvariandis olid välja veninud ja kõrgemad kui EM variandis. Kabatšoki, kõrvitsa ja kurgi istikute varre läbimõõt oli kontrollvariandis väiksem kui EM variandis. Lehtsalatil ja jääsalatil EM variandis olid ilusad taimed, kontrollvariandis olid aga kaltsiumipuuduse tunnustega kidurad taimed. Joonis 1. Tomati istikute kõrgus (cm) (p=.1 I katse, p=.1 II katse). Foto 2. Vasakul kabatšoki istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik. Tomati istikute varre läbimõõt (cm) (p=.1 I katse, p=.1 II katse). Foto 3. Vasakul kõrvitsa istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik.

31 29 Aiandusfoorum 216 Foto 5. Vasakul lehtsalati istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik. Foto 6. Vasakul jääsalati istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik. Foto 4. Vasakul kurgi istik EM variandis ja paremal kontrollvariandi istik. Uurimistööd on toetanud projekti Keskkonnasäästliku köögiviljakasvatuse arendamine raames PRIA MAK meede 1.7.1, Jaagumäe Agro OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituut.

32 3 Aiandusfoorum 216 Antibiootilise stressi vastane lahendus: MEGAFOL Ain Lepik, Horticom OÜ Tõstkem saagikust ja saagi kvaliteeti, aidates taimedel toime tulla keskkonnast tuleneva stressiga Igal aastal oleme tunnistajaks sellele, kuidas ootamatud ilmastikusündmused (nagu hilised öökülmad või äärmuslikud kuumalained) mõjutavad taimede tootlikkust, kahjustades saagiväljavaateid või põhjustades ikaldust. Kliimamuutuste mõju põllumajandusele on ilmselge. Meie käsutuses on üha uusi tehnoloogiaid, mis aitavad toime tulla kahjurite ja haigustega, hoolitseda toitainete, vee ja mulla eest jne, aga sellest üksi jääb turu nõudmiste jaoks piisavalt kõrge tootlikkuse ja kvaliteedi saavutamiseks väheks. Biostimulandid on vahendid, mis aitavad põllumajandusliku tootmise tõhusust veelgi tõsta, seda läbi kõrgenenud abiootilise stressi taluvuse, toitainete tõhusama kasutamise ja parema saagi kvaliteedi, mis aitab rahuldada turu nõudmisi. Valagro on juhtiv biostimulantide tootja ja kommertstoodete väljatöötaja, olles rohkem kui 3 aastat pühendunud innovatiivsete ja tõhusate lahenduste pakkumisele, mis tagavad parema saagi nii koguse kui kvaliteedi poolest läbi suurenenud efektiivsuse ja keskkonnamõju vähendamise. Nende eesmärkide saavutamiseks investeerib Valagro järjepidevalt teadusuuringutesse ja tootearendusse, mis rakendavad Geapower-tehnoloogiat. MEGAFOL: stressivastane biostimulant Tänu Geapower-tehnoloogiale on Valagro välja töötanud biostimulandi Megafol, mis suudab tõsta kultuuride võimet taluda abiootilist stressi, mille põhjuseks on nt öökülm, üleujutus, põud, kuumalaine või rahe. Biostimulant on oluline vahend keskkonnatingimuste poolt pärsitud taimede kasvu soodustamiseks. Ühtlasi aitab see taimede kasvu stimuleerida ja efektiivsust tõsta, toimides ka kandeainena. koostoimest, mis on saadud valitud toidutaimede ekstraktidest ja toodetud erilise protsessi GEA931 abil. Kasvufaktorid reguleerivad õhulõhede aktiivsust, aidates taimel nõnda end halbade keskkonnatingimuste eest paremini kaitsta. Betaiinid on looduslikud osmootse tasakaalu hoidjad, mis kaitsevad taime aktiivselt abiootilise stressi eest (põud, soolsus, üleujutus, kõrge ja madal temperatuur, vigastustest tulenev stress). Betaiini kuhjumine soodustab vee püsimist rakkudes, mis kaitseb taime liigse veekao eest. Kindlad aminohapped (arginiin, alaniin, isoleutsiin, türosiin ja valiin) aitavad ennetada põhiliste metaboolsete funktsioonide häirumist ning neid taastada. Lisaks soodustavad need ka taime kasvuvõime kiiret taastumist. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis reguleerivad rakkude ja kudede ainevahetust ning neil on oluline roll ensüümide töös. Tõendus: teaduslik lähenemine ja väliuuringud Tehnoloogiaplatvormi Geapower eesmärk on rakendada erilisi toitaineid. Geapower on nimetus, mis annab tunnistust kõrgtasemelisest lähenemisest, milles rakendatakse genoomikat, fenoomikat, proteoomikat ja metaboloomikat eesmärgiga välja selgitada taimesüsteemides kindlaid füsioloogilisi reaktsioone esile kutsuvaid geneetilisi ja molekulaarseid vallandajaid. See tehnoloogia võimaldab mõista toodete toimemehhanisme. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik analüüsida üle 3 proovi päevas, selgitamaks välja erinevates keskkonnatingimustes toimuvad füsioloogilised reaktsioonid. Genoomianalüüs Genoomse lähenemise aluseks on mudeltaime Arabidopsis thaliana geenide kaardistamine GeneChip-meetodil. Kaardistamine võimaldab kindlaks teha kõigi geenide seosed taime füsioloogiaga. Toote pealekandmise järgselt analüüsitakse erinevate geenide aktiivsust, mis võimaldab hinnata seda, milline metaboolne tsükkel aktiveerus. Megafoli stressivastane toime tuleneb tootes sisalduvate betaiinide, aminohapete, vitamiinide ja kasvufaktorite Uurimistöö on näidanud, et Megafoli kasutamine kutsub esile enam kui 127 geeni üleekspressiooni võrreldes

33 31 töötlemata taimedega. Neid geene, mis on seotud vastusega üleujutusele ja kuumastressile, üleekspresseeritakse enam kui kolmekordselt. Geene, mis on seotud vastusega põua- ja külmastressile, üleekspresseeritakse enam kui neljakordselt ja geene, mis on seotud vastusega vigastustest ja herbitsiididest tulenevale stressile, üleekspresseeritakse enam kui viiekordselt. See tähendab, et tänu Megafoli kasutamisele aktiveerib taim oma geenid ja on valmis vastavat sorti stressiga toime tulema. Fenotüübianalüüs Fenotüübianalüüse teostas Itaalias Basilicata piirkonnas asuv Metapontum Agrobios ning need viidi läbi digitaalse mõõteüksusega Lemnatec Scanalyzer 3D. Fenotüüpne lähenemine tähendab taime arengu uurimist erinevate parameetrite (morfoloogia ja taime ehitus, lehtede värv, veesisaldus, fotosünteesi efektiivsus) põhjal, skaneerides vahendit saanud ja mitte saanud taimi erineva valgustuse juures. Megafoli testimiseks rakendati tomatitaimedele (cv. Ikram) erinevat liiki stressifaktoreid koos ja ilma toodet kasutamata. Tulemusi võib näha järgneval pildil: Megafol tomatil: Sitsiilias läbi viidud katses tomatiga var. Durinta, kanti Megafoli peale kolm korda koguses 3 l/ha (õitsev 3 õiekobar, õitsev 4 õiekobar, õitsev 5 õiekobar) ning tulemuseks saadi 7,3% tootlikkuse kasv võrreldes töötlemata taimedega (81,7 t/ha vs. 76,2 t/ha). Lisaks saagikuse kasvule parendas Megafol ka kvaliteeti, viljad kaalusid keskmiselt üle 5% rohkem (73,5 g vs. 7, g). Megafol õuntel (külmakahjustus): See uuring viidi läbi Itaalias (Trentino Alto Adige) pärast kevadist aprillikuist öökülma, mis kahjustas õunaaedu. Pärast öökülma töödeldi puid Megafoliga viis korda, 15-päevaste vahedega, kasutades järjest kangemat lahust: 25 ml/ha esimesel korral, 275 ml/ha teisel, 3 ml/ha kolmandal, 325 ml/ha neljandal ja 35 ml/ha viimasel korral. Sellisel meetodil suurendas Megafol saagikust taime kohta 8% (14,15 kg/taim vs. 13,5 kg/taim) ja puuviljade keskmist kaalu 18% (18 g vs. 16 g). Kuidas MEGAFOLi kasutada Tänu looduslikule koostisele imendub MEGAFOL taimedesse 1%-liselt, jätmata mingeid jääke. Vahend on kasutajale täiesti ohutu ning lihtne kasutada. Lisaks, segamisel teiste vahenditega toimib see kandeainena, suurendades imendumist lehtede kaudu ja tõstes efektiivsust. Aiandusfoorum 216 A: Põuastress B: Kahjustused (tuul, rahe, pookimine jms) C: Kuumastress D: Külmastress (madal temperatuur) Väliuuringud Megafoliga on teostatud üle 29 väliuuringu üle kogu maailma, saades tulemuseks saagikuse suurenemise keskmiselt 15%. PEALEKANDMINE LEHTEDELE: KULTUUR AJASTUS KOGUS PUUVILJAD (viinamari, õun, pirn, maasikas jne) Enne õitsemist, pärast vilja moodustumist, vilja kasvamise vältel. Enne või peatselt pärast abiootilist stressi. 2-3 l/ha KÖÖGIVILJAD (tomat, paprika, baklažaan, kabatšokk, kurk, salat jne) KÜLVIVILJAD (nisu, mais, õliraps jne) Avamaal või kasvuhoones. Iga 1-15 päeva järel. Abiootilise stressi ennetamiseks ja üleelamiseks (ilmastikustress või fütotoksilisus) Segu herbitsiididega 2-3 l/ha ml/ha 2l/ha 1l/ha

34 32 MÄRKMED JA TÄHELEPANEKUD Aiandusfoorum 216

35

36 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda J. Vilmsi 53g, 1147 Tallinn Tel , faks e-post: info@epkk.ee ISSN