LOUIS POULSENI VALGUSTITÖÖSTUS JA DISAINERID

Transcription

1 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Loomemajanduse õppetool Sisekujundus Kairi Elmend LOUIS POULSENI VALGUSTITÖÖSTUS JA DISAINERID Lõputöö Juhendaja: Ülle Linnuste Tartu 2014

2 SISUKORD RESÜMEE... 3 RESUME... 4 SISSEJUHATUS SKANDINAAVIA DISAIN Rootsi modernismi iseloomulikud jooned Soome modernismi iseloomulikud jooned Taani modernismi iseloomulikud jooned Louis Poulseni valgustitööstuse ajalugu LOUIS POULSENI VALGUSTITÖÖSTUSE DISAINERID Disainer Poul Henningsen Poul Henningseni valgustid Disainer Arne Jacobsen A. Jacobseni valgustid Disainer Ole Jensen Ole Jenseni valgustid Disainer Alfred Homann Alfred Homanni valgustid Disainer Louise Campbell Louise Campbelli valgustid Disainer Jens Møller-Jensen Jens Møller-Jenseni valgustid Sarnasused ja erinevused disainerite loomingus PRAKTILINE VALGUSTIDISAIN Valgusti disaini kontseptsioon Valgusti praktiline valmistamine KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKMATERJALID JOONISTE NIMEKIRI

3 RESÜMEE Louis Poulsen on maailmatuntud Taani valgustitööstus. Ettevõttes on töötanud mitmed Skandinaavia modernismi pioneerid, kelle valgustid on kujunenud disainiklassikateks. Käesolev lõputöö räägibki Louis Poulseni valgustitööstusest disaineritest ja ka ettevõttest endast. Kirjeldatud on näiteks Poul Henningseni elu ja loomet. Poul Henningsen oli esimene valgustidisainer, kes hakkas Louis Poulseni ettevõttega koostööd tegema ning tänu temale on ettevõte praeguseks see, mis ta on. Peale Poul Henningseni on välja toodud ka näiteks Arne Jacobseni, Verner Pantoni, Ole Jenseni, Louise Campbelli ja teiste disainerite loodud valgustid ning lühidalt kirjeldatud ka nende elu. Lisaks on töös kirjeldatud ka ühe valgusti disainimist ja prototüübi valmistamist, mis on inspireeritud Louis Poulseni valgustitööstuse disainerite loomingust.

4 RESUME Louis Poulsen is the world-renowned Danish lightning industry. Several pioneers of Scandinavian modernism have worked toghether with the company, whose lights have become design classics. The major project is about Louis Poulsens lightning industries designers and the company itself. For example the project describes Poul Henningsens life and creation. Poul Henningsen was the first lightning designer that cooperated with Louis Poulsens lightning industry and the company is what it is today thanks to him. Besides Poul Henningsen there is also described for example the life and creation of Arne Jacobsen, Verner Panton, Ole Jensen, Louise Campbell and other designers. Besides that the project describes the designing process of a lamp that is inspired by the designers of Louis Poulsens lightning industries designers and the completion of its prototype. 4

5 SISSEJUHATUS Skandinaavia disain on oma lihtsuses ja koduses soojuses tuntud üle kogu maailma. Oma kodu kujundamine on skandinaavlastele väga südamelähedane, kuna kliima põhjapoolsetes riikides on karm ja selle tõttu veedetakse kodus väga palju aega. Kuna põhjapoolsetes riikides on ka valget aega väga vähe, on valgustidisain olulisel kohal. Oma lõputöös keskendungi valgustidisainile. Louis Poulsen on maailmakuulus Taani valgusteid tootev ettevõte, mille asutas L. R. Poulsen 1892.a. Selle firmaga on koostööd teinud mitmed tuntud Skandinaavia disainerid nagu Poul Henningsen, Arne Jacobsen ja Verner Panton, Louise Campbell, Ole Jensen jt. Lõputöö eesmärgiks on uurida Louis Poulseni valgustitööstuse disainereid ja nende loodud valgusteid. Disain ning teen valmis ka ühe valgusti prototüübi nende disainerite loomingust inspireeritult. Keskendun oma töös Louis Poulseni valgustite tööstuse varasema perioodi disaineritele Poul Henningsenile, Arne Jacobsenile, Verner Pantonile, keda võib nimetada Skandinaavia modernismi pioneerideks ja ka noorema põlvkonna disaineritele nagu näiteks Ole Jensen ja Louise Campbell. Uurin üldiselt Skandinaavia modernismi põhimõtteid ning eraldi ka Soome, Taani ja Rootsi modernismi. Vaatlen Louis Poulseni ettevõtte ajalugu ning tänapäeva. Materjali töö koostamiseks kogun ajakirjades, ajalehtedest, raamatutest ja Internetist. Kasutan nii eestikeelset kui ka inglisekeelset kirjandust. Näiteks võib palju materjali leida Karin Pauluse raamatust Tootedisain. Asjad minu elus (Paulus, 2011) ja Fay Sweet raamatust Scandimodern (Sweet, 2003). Suure osa materjali saan Louis Poulseni koduleheküljelt. Jagan oma töö kolme ossa. Esimeses osas keskendun Skandinaavia disainile. Kirjeldan üldiselt Skandinaavia disaini ning seejärel eraldi Rootsi, Soome ja Taani modernismi. Räägin Louis Poulseni ettevõttest nii ajaloost kui ka tänapäevast. Teise osa suunan Louis Poulseni disaineritele. Räägin lähemalt Poul Henningsenist, Aarne Jacobsenist, Verner 5

6 Pantonist ja kaasaegsematest Louis Poulseni tööstuse disaineritest. Kirjeldan nende loomingut ja toon välja mõned nende tuntuimad tööd. Lisaks koostan tabeli, kus võrdlen valgustite erinevusi ja sarnasusi. Kolmandas osas käsitlen Louis Poulseni disainerite loomingust inspireerituna enda disainitud valgusti kontseptuaalset lahendust ja kirjeldan kavandamise ja valgusti valmistamise käiku. 6

7 1. SKANDINAAVIA DISAIN Skandinaavia disaini esiletõus ulatub kahekümnenda sajandi algupoolde. Riigid, mis ei olnud seni paistnud silma ei raske- ega kergetööstusega, hakkasid panema suuremat rõhku esemete ilmele ja stiilsusele, saavutades sel alal suurt edu. Nende stiili tuntakse kui Skandinaavia modernismi. Kodu on skandinaavlastele juba sajandeid väga tähtsal kohal olnud. See on turvaline paik, kuhu saab karmi kliima eest varjuda ja veeta aega oma perega. Skandinaavlased õppisid kasutama saadaval olevaid materjale maksimaalse efektiivsusega. Disain oli osa nende kultuurist, elukeskkonnast ja sotsiaalsest elust. Tänu esivanematelt päritud oskustele ja modernsetele tehnilistele võimalustele olid skandinaavlased võimelised disainima kõrgkvaliteetseid esemeid, milles olid tasakaalus nii vorm, funktsioon, värv, vastupidavus kui ka hind. (Bony, 2004/2005: 79; Paulus, 2011: 145) Mõiste Skandinaavia disain pärineb disaininäituselt, mis liikus ringi Ameerikas ja Kanadas sama nime all aastatel (Eyþórsdóttir, ). See oli koostöö Norra, Rootsi, Taani ja Soome disainerite vahel ning esimene kord, kui kõik Skandinaaviamaad ennast koos avalikkusele esitlesid (Polster, 1999: 69). Näitus mitte ainult ei toonud tähelepanu nende loomingule, vaid ka pani aluse uuele terminile ja identiteedile. (Hanno, ) Skandinaavia stiili aluseks on põhjamaine loodus oma kaljude, paksude metsade ja pimedate õhtutega. Austus looduse vastu on loonud arusaama, et väärikasse interjööri kuuluvad enamasti naturaalsed esemed. (Mülbach, 2008: 52) Skandinaavia modernism on tagasihoidlik, mõõdukas ja inimkeskne. Erinevalt Saksa- ja Prantsusmaast eelistavad nad pigem looduslikke kodusoojust pakkuvaid materjale, nagu puit, maakivi, savi ja naturaalsed tekstiilid. Värvid ning vorm on neil pigem vaoshoitud, kui hoogsad. Kuigi leidus ka erandeid. Skandinaavia modernism on ka tänapäeval valdav kodukujunduses nii Skandinaavias kui mujal maailmas. (Bhaskaran, 2005: 166; Paulus, 2011: 145) 7

8 Kuigi Skandinaavia disaini juured asuvad Bauhausi disainis, arenes nende stiil just skandinaavlastele omases suunas pisut kaugemale. Skandinaavia disainerid andsid modernismi äärmuslikule lihtsusele ja masinatel valmistamise efektiivsusele lisaks sooja ja inimliku puudutuse. Nende disain on praktiline ja aus: toolid on lihtsad ja mugavad, lambid annavad pehmet ja hajutatud valgust ja käärid isuvad ideaalselt kätte. (Sweet, 2003: 6) 1.1. Rootsi modernismi iseloomulikud jooned Skandinaavia modernism sai alguse Rootsist. Juba aastatest alates õhutas disainiorganisatsioon Sjlödforeningen kunstnikke ja käsitöölisi koostööd tegema. Selle uuendusega läksid kaasa keraamikaettevõtted Gustavsberg ja Rorstrand ning klaasitootja Orrefors. Nii said nende ettevõtete töötajad aastatel Rootsi modernse stiili eestvedajateks. Rootsi modernism saavutas tunnustuse sõjajärgsel perioodil. (Bhaskaran, 2005: 166) Rootsi disainile omased jooned on traditsioonide austamine, inimlikkus ja demokraatlikud väärtused. Rootsi modernismis oli domineerivaks printsiibiks ilu kõigi jaoks, mille võttis esmakordselt kasutusele kirjanik Ellen Kay aastal muutis Gregor Paulsson selle printsiibi Svenska Slöjdföreningeni juhtkirjaks. (Bayley & Conran, 2007/2008: 322) Rootsi modernism oli pehmem ja loomulikum kui mujal. Seal domineerisid pöök, lihtsa mustriga kangad ja väikesed puidust esemed aastal kirjeldas üks New Yorgi maailmanäitust külastanud Ameerika ajakirjanik Rootsi modernismi kui liikumist terve mõistuse poole. (Bayley et al, 2007/2008: 322) 1.3. Soome modernismi iseloomulikud jooned Võrreldes teiste Skandinaaviamaadega oli Soome disainikäsitlus vähem seotud traditsiooniliste käsitöö põhimõtetega. Soomlased lähtusid pigem üldistest kaasaegse disainimaailma impulssidest. Ent leidus ka erandeid, näiteks Alvar Aalto painutatud vineermööblist õhkub traditsioonilisust ja käsitöömeisterlikkust. Alvar Aaltost alates on Soome mööbli disainis ühendatud materjalide iseloomu arvestamine, peen 8

9 proportsioonitunnetus ja kvaliteeditaju.(bhaskaran, 2005: 168; Bayley et al, 2007/2008: 321) Teistest Skandinaaviamaadest enam paistsid soomlased silma tekstiili ja mööblidisaini vallas. Tekstiilikunstis olid populaarsed sõeltrükitehnikas loodud mustrid ja värvid, abstraktsed motiivid ning ühevärvilised taustad (cit. Bhaskaran, 2005: 168). Soome haaras juhtpositsiooni kaasaegse disaini maailmas alles Milano ja aasta triennaalidel. See oli ennekõike Iittala unikaalsete klaasidisainide teene. Tapio Wirkkala ja Timo Sarapaneva ei olnud kunagi varem klaasikunstiga tegelenud, kuid võitsid Iittala korraldatud võistluse ning pälvisid aastatel rahvusvahelist tunnustust väljendusrikka, skulpturaalse lähenemise eest klaasi käsitlemisel. (cit. Bhaskaran, 2005: 168) 1.2. Taani modernismi iseloomulikud jooned Taanis tõusis modernism esile pisut hiljem, kui teistes Skandinaavia riikides, kuid aastateks oli see disainimaailmas juba oma populaarsuse ja tuntuse saavutanud. Taani disainis eelistati looduslikke materjale, eriti kase-, pöögi- ja tiikpuud. Päevakorda kerkisid uuesti vanad toolitüübid nagu puitkorjuga tool, lamamistool ja safaritool. Taani stiili eestvedajateks olid Arne Jackobsen, Verner Panton ja Poul Kjaerholm. Taani modernismi omapäraks oli võime luua ajatuid objekte, mis mõjuvad tänapäeval sama värskena kui nende loomise ajal. (Bhaskaran, 2005: 168) 1.4. Louis Poulseni valgustitööstuse ajalugu Louis Poulseni ettevõte on juba üle seitsmekümne aasta teinud koostööd uuenduslike disainerite ja arhitektidega, et luua innovatiivseid valgustuslahendusi hoonetesse ja nende ümbrusesse. Louis Poulseni ülima disainiga, viimistletud ja kvaliteetseid tooteid võib leida kuulsatest hoonetest üle maailma. (History, ) 9

10 Ettevõte alustas tegevust aastal 1892 ning müüs esialgu tööriistasid ja elektritarvikuid aastal sai firma ainuomanikuks Sophus Kaastrup-Olsen, kes oli eelnevalt umbes kuus aastat ettevõtte kaasomanikuks olnud. S. K. Olsenil oli aga suur usk elektri võimu ja kui ta aastal Poul Henningseniga tutvub, tekib sellest pikaajaline edukas koostöö. Sel aastal soovis P. Henningsen osaleda dekoratiivse kunsti näitusel Pariisis, kus ta sai ka auhinna võitis. Paar aastat hiljem alustas ettevõte ka valgustite müügiga ning avaldas oma esimese valgustite kataloogi. (History, ) Tänaseks on ettevõte saanud mitmeid erinevaid auhindu valgustite disaini eest. Louis Poulsen on näiteks esimene ettevõte maailmas, kes on saanud Ameerika Arhitektide Instituudilt auhinna selle eest, et neil on olnud kasulik/arendav mõju arhitektuuri alale. (Awards, ) Aastal 2000 sai näiteks Jens Møller Jenseni Orbiter postvalgusti Taani Disainiklassika auhinna. See valgusti on üks müüdavamaid välisvalgusteid maailmas ja on säilitanud oma algse disaini ja välimuse juba üle 25 aasta. (Awards, ) 10

11 2. LOUIS POULSENI VALGUSTITÖÖSTUSE DISAINERID 2.1. Disainer Poul Henningsen P. Henningsen oli Taani disainer ja modernismi üks teerajajaid. Eelkõige kujundas ta valgusteid. Tuntuse saavutas P. Henningsen aastal disainitud PH lambiga. Seda valgustit toodetakse siiani Louis Poulseni vabrikus. Ta uskus, et on võimalik disainida ka kauneid kuid taskukohaseid tarbeesemeid. (Bayley et al, 2007/2008: 170; Sweet, 2003: 134; Lobjakas, 2006: 22) Poul Henningseni valgustid P. Henningseni keskne idee oli kunst ja tööstus ühendada. Ta pidas väga oluliseks tarbeesemete funktsionaalsust. Henningseni loomingust on tuntuks saanud tema valgustid Louis Poulseni firmale, millest kuulsaim ja tuntuim on valgusti Artišok - Artichoke (1958). Esimese valgusti tegi ta aastal, millele eelnes kümne aastane teaduslik uuring. Nimelt püüdis P. Henningsen valgusti kiiskava sära asemel luua pehmet ja sooja valgust. Kõigil tema valgustitel olid mitmekihilised kuplid. Mõned P. Henningseni valgustid on läinud tootmisse alles pärast tema surma. (Lobjakas, 2006: 22) P. Henningseni lambivarjud koosnevad erinevatest elementidest, mis on kujundatud ja kokku pandud nii, et nad varjavad pirni ja suunavad valguse alla ilma, et valgus peegeldks rohkem kui üks kord. Valgus on lambi kuplis jagatud nii, et valguse intensiivsus väheneks kupli osade väliskülgedele jõudes. Sel viisil on P. Henningsen ära hoidnud järsu ülemineku valguselt tumedusele, mida võib näha näiteks ümara opaal klaasist ripplambi puhul. Selleks, et muuta kohati räige valge valgus spektri lõpus punakaks, andis P. Henningsen kupli ühele elemendi siseküljele punase värvi. (Scandinaviandesign, ) P. Henningsen ei kasvanud üles elektrivalgusega vaid petrooleumlambi pehme valgusega. Tema sihiks oli luua elektrivalgusega samasugune pehme valgus nagu seda tekitab 11

12 petrooliumlamp. (Scandinaviandesign, ) aastal disainis P. Henningsen oma esimese PH lambi, millel oli kolm lambi varju. Esimesed sellist tüüpi valgustid disainis P. Henningsen koostöös Louis Poulseni firmaga Pariisi näituse jaoks. Louis Poulseni ja P. Henningseni koostöö jätkus disaineri surmani aastal P. Henningsen püüdis kogu oma elu luua mahedat valgust, otsest valgust seal kus vaja ja luua pehmeid varje kasutades hõõglampi valgusallikana. P. Henningsen ei loonud mitte ainult valgustit vaid terve süsteemi, mille põhjal on aastate jooksul toodetud umbes tuhat erinevat mudelit. PH lampide perekonda kuulub põranda-, seina- ja laualamp aga ka hulk erinevaid lühtreid (joonis 1.), mis olid 30-ndate kõrgete lagedega kodudes väga populaarsed. Valgusteid oli saadaval erinevates värvides ja suurustes. Esimeste lampide kuplid olid tehtud metallist, mille sisepind oli värvitud valgeks, kuldseks või hõbedaseks, olenevalt sellest, kas sooviti sooja või külma valgust. Hiljem tuli kasutusele ka klaas. Lisaks allasuunatud valgusele, valgustasid klaaslambid ka tervet tuba. P. Henningsen oli esimene inimene, kes lähenes valgustitele teaduslikult ja kasutas alusena logaritmilist spiraali. Kasutades disaini, mis põhines logaritmilisel spiraalil, saavutas ta valguse ühtlase jaotuse üle kogu kupli. See ühtlane valguse jaotus koos valguse peegeldusega läbi klaasi muutis valguse mahedaks. Iga kuppel vähendab valguse hulka võrdselt tänu oma kaugusele valgusallikast. PH kolmekuplilisi lampe on tänaseks 18 erinevat tüüpi, mille hulgas on ka kolm välivalgustit. (PH 3½-3 COPPER PENDANT, ) 12

13 Joonis 1. PH laelamp (Allikas: PH 3½-3 COPPER PENDANT ) P. Henningsen disainis PH Artichoke (joonis 2.) aastal Langelinie Pavillonen restorani jaoks Kopenhaagenis. Valgusti ripub seal tänaseni. Valgusti on tänu oma iseäralikule disainile muutunud disaini ikooniks. Armatuuril on 72 lehte, mis on paigutatud nii, et tekkiks mahe valgus iga nurga alt vaadates. Selleks, et tagada parimat kvaliteeti, käib osa valgusti tootmisprotsessist siiani käsitsi. (PH Artichoce, ) 13

14 Joonis 2. PH Artichoce (Allikas: PH Artichoce ) Aastal 1961 disainis P. Henningsen valgusti P-hat (joonis 3.). Algselt toodeti neid kahes suuruses. Praegu on saadaval vaid väiksem suurus. P. Henningsen siht P-hat lampi luues oli disainida valgusti, mis sobiks magamistubadesse. Magamistubade õrnad toonid eeldavad ka pehmet valgust mahedat valgust ja nii valmisgi P-hat valgusti. (PH Hat, ) 14

15 Joonis 3. P-hat seinalamp (Allikas: PH Hat ) aastal disainis P. Henningsen PH Louvre ripplambi (joonis 4.) Adventist kiriku jaoks Taanis Skodsborgis. Valgusti on kerakujuline ja koosneb 13 lambivarjust, mis kinnituvad neljale toele. Valgusti on lihtsaustatud variant lambist Spiral (joonis 5.), mille P. Henningsen disainis aastal (PH Louvre, ) 15

16 Joonis 4. PH Louvre ripplamp (Allikas: PH Louvre, ) Joonis 5. PH Spiral (Allikas: PH Spiral, ) 16

17 Saksa okupatsiooni ajal oli P. Henningsen Kopenhaageni Tivoli Aedade disainer. Sel perioodil disainis ta seeria nutikaid Tivoli lampe nagu näiteks valgusti Blackout (joonis 6.). Seeria valmis aastal Valgusti tekitas vertikaalse valgusvihu, mida ei olnud võimalik märgata lennukitest ning selle tõttu võisid aiad südaööni avatud olla. (Tivoli lamps by the master of light, ) Aastal disainis P. Henningsen Tivoli aedade jaoks uued elegantsed valgustid, mis olid edasiarendus tema Spiral valgustist. P. Henningseni eesmärk oli luua lamp, mis pakuks piisavalt valgust, aga mille pirnid ei pimestaks silmi. P. Henningsen andis oma valgustitele mängulisust juurde, pannes spiraalse kupli väikese mootori abil ühtpidi ning akrüültorus paikneva punaseks värvitud spiraali pöörlema vastupidises suunas. Oma ülesande kohta rääkis P. Henningsen valgustite ajakirjas LP NYT järgnevat: "Kui mulle anti ülesanne disainida uued valgustid Tivoli järve ümber mõistsin ma kohe, et aeglaselt pöörlev spiraallamp annaks tagasihoidliku ja hea effekti. Tagasihoidlikus on oluline, sest liiga palju pöörlemist tekitaks inimestes purjus oleku tunde...". (Tivoli lamps by the master of light, ) Joonis 6. Tivoli lamp (Allikas: Original Poul Henningsen Spiral Tivoli lamps ) 17

18 2.2. Disainer Arne Jacobsen A. Jacobsen sündis aasta 11. veebruaril Kopenhaagenis. Ta lõpetas Taani Kuningliku Kunstiakadeemia arhitektina aastal. Pärast kooli lõpetamist sai ta oma esimese töö Kopenhaageni linnaarhitekti Paul Holsoe büroos. Kõigest kaks aastat hiljem avas ta enda büroo, kus töötas surmani. A. Jacobsen tegutses nii arhitekti kui sisekujundajana ning kavandas ka tekstiile, keraamikat ja mööblit. Tema mõjutajateks võib pidada Le Corbusieri, Walter Gorpiust ja Mies van der Rohet. (Arne Jacobsen, ; Paulus, 2003: 12-13; Oja, 2002: 40-43) Tunnustuse saavutas A. Jacobsen 1950-ndatel, kui disainis oma kuulsaima kolme jalaga tooli Sipelgas. Tema arhitektuuri iseloomustab funktsionalistlik rangus. Tal oli võime muuta funktsionalismi rangus rafineerituseks ja elegantsuseks. Just see saigi omaseks Taani disainile. Sisekujunduses eelistas ta aga unikaaldisaini. Kõige olulisemaks pidas ta disainis proportsiooni, järgmisena materjali ja siis värvi ning viimasena muljet. (Bayley et al 2007/2008: 182; Paulus, 2011: ; Paulus, 2003: 12-13; Randmaa, 2003: 87-88) A. Jacobsen oli sügavalt veendunud, et hoone eksterjöör ja interjöör peab moodustama ühtse terviku. Tema arvates pidi olema üks korralik arhitektuuriteos hoone üldvormist kuni pisima detailini ühtlaselt läbi mõeldud. Tema üks kuulsamaid projekte on kuninglik SAS hotell Kopenhaagenis, mille kujundas algusest lõpuni, alustades hoone välisilmest ning lõpetades valgustite ja toidunõudega. Kuulsaimad tugitoolid sellest projektist on Muna ja Luik. (Oja, 2002: 40-43; Randmaa, 2003: 87-88) A. Jacobsen oli mees, kes oli vaieldamatult oma ajast ees. Peaaegu iga kord, kui ma saan valmis mõne hoonega, saadavad osad inimesed selle otse põrgusse aastal Stellingi maja valmimise puhul kirjutati ajalehes, et mind peaks elu lõpuni arhitektuuri juurest eemal hoidma. Kui avati SAS Royal Hotel, korraldati ajakirjas võistlus Kopenhaageni inetuima hoone leidmiseks ning mina võitsin esimese koha SAS hotelliga. Loomulikult see ärritab, kui kriitika tabab peaaegu kõiki sinu uusi objekte, rääkis Jacobsen aastal. (cit. Eesti Päevaleht: Taani, 2005: 5) 18

19 A. Jacobseni valgustid A.Jacobseni poolt on Louis Poulseni firmale disainitud AJ valgustite seeria. AJ lambid valmisid aastal. Need olid disainitud SAS Royal hotellile Kopenhaagenis. Need sobitusid ideaalselt terve hotelli kontseptsiooniga ja on ka kaasajal palju kasutamist leidnud. Kui AJ valgustiperekonna loomisest möödus 50 aastat, lisati värvivalikusse veel viis uut värvi. Seeriasse kuulub laualamp, seinalamp (joonis 7.) ja põrandalamp (joonis 8.). (AJ Wall, ) Joonis 7. A. Jacobseni AJ seinalamp (Allikas: AJ Wall ) 19

20 Joonis 8. AJ Põrandalamp (Allikas: AJ Floor ) A. Jacobsen disainis aastal seinavalgusti AJ Eklipta (joonis 9.) St. Catherines Kolledži jaoks Oxfordis. Valgustit võib paigaldada lakke või seinale. Algselt oli valgusti nimi Sailor Hat. Valgusti on puhutud opaalklaasist diskikujuliseks. AJ Eklipta ei ole süvistatav vaid pinnapealne valgusti. Neid lampe toodeti mitmes erinevas suuruses. St. Catherines Kolledži joks disainis A. Jacobsen samas stiilis ka laualambid. Lauavalgustid paigutati söögisaali laudade peale. Need lõid atmosfääri, mis meenutas vanu Oxfordi kolledžite söögisaale, kus laudadel põlesid küünlad. (Tojner, 1996: 72; Dickson, 2006/2008: 321) 20

21 Joonis 9. A.Jacobseni seinavalgusti AJ Eklipta. (Allikas: AJ Eklipta ) A. Jacobsen disainis oma AJ Royal rippvalgustid (joonis 10.) aastal 1959/1960 SAS Royal Hotelli jaoks Kopenhaagenis. AJ rippvalgusteid on kahes suuruses ja väiksema lambi kuppel on opaalklaasist. Valgusti lihtne poolkaarjas kuju on väga iseloomulik A. Jacobseni disainile. Tema hilisemat loomet iseloomustasid geomeetrilised vormid. Need valgustid sobisid hästi kokku kogu hoone kontseptsiooniga. Mitmed A. Jacobseni disainitud esemed SAS Royal hotelli jaoks on muutunud nüüdseks disaini ikoonideks ja AJ rippvalgusti on üks valgustitest, mis on saanud maailmatuntuks. (Tojner, 1996: 74; AJ Royal ) 21

22 Joonis 10. AJ Royal rippvalgusti (Allikas: AJ Royal ) A. Jacobsen disainis AJ Royal põrandalambi (joonis 11.) aastal 1958 SAS Royal Hotelli jaoks Kopenhaagenis. Valgusti on elegantne ja sobib nii kaasaegsesse kui ka klassikalisse interjööri. AJ Royal põrandalamp koosneb geomeetrilistest vormidest, mis on väga iseloomulik A. Jacobseni hilisemale stiilile. Linasest riidest kuppel on kinnitatud valgusti pruuniks lakitud metalljala külge ja kuppel ühildub vormilt ideaalselt ellipsikujulise lambipõhjaga. Kuppel varjab kahte pirni, millest üks on suunaga üles ja teine alla. (Tojner, 1996: 74; Royal SAS AJ Floor Lamp, ) 22

23 Joonis 11. AJ Royal Põrandalamp (Allikas: Royal SAS AJ Floor Lamp ) 2.3. Disainer Verner Panton V. Panton (sündinud 1926.a.) oli Taani disainer ja sisearhitekt. Ta õppis Odenses ehitusinseneriks ja hiljem Kopenhaagenis Kuninglikus Kunstiakadeemias arhitektiks töötas ta Arne Jacobseni firmas koos Poul Henningseniga, kes teda ka tugevalt mõjutasid. Pärast seda alustas ta aga disaineri karjääriga, sest eelistas käsitöö traditsioonidele uute tehnoloogiatega katsetamist. (Bony, 2004/2005: 127; Paulus, 2011: 271) Pantoni lemmikmaterjaliks kujunes plastmass, kuna varem kasutusel olnud materjalidega võrreldes pakkus see tohutul hulgal uusi võimalusi. V. Pantonit võib ka pidada üheks 23

24 omapärasema värvitajuga disaineriks. Tema tundlikud kombinatsioonid olid ületamatud. V. Panton püüdis alati värvide, vormi ja valgusega mängides luua pilkupüüdvaid lahendusi. Ta püüdis reformida elukeskkonna mõistet, pakkudes intrigeerivaid objekte ja interjööre. Ta disainis nii mööblit, vaipu, kardinaid, valgusteid ja seinamaalinguid ja seda kõike Op kunsti stiilis. V. Pantoni kuulsaim teos oli tema S-kujuline tool Panton, mis valmis aastal (Bony, 2004/2005: 127; Paulus, 2011: 180, 271) V. Pantonit huvitasid uued materjalid ja tehnoloogiad. Tema looming erines väga Skandinaavias tollal valitsenud naturalistlikust stiilist. V. Panton kavandas mööblit pigem noorele ja julgele inimesele. Tema loomingu hiilgeaeg jäi aastatesse, mil ta võitis ohtralt auhindu. V. Panton on koostööd teinud mööblitootjaga Vitra ja valgusteid tootva ettevõttega Louis Poulsen. (Kodu Kolle, 2005: 41; Lobjakas, 2007: 22; Laos, 2003: 87) Taani disainer Verner Panton, kes elas Šveitsis, on midagi veel enamat kui kuuekümnendate stiilimeister. Kuigi ta kasutab oma töödes eredaid värve ja ekstravagantseid vorme, tuginevad need vaieldamatult viiekümnendate elegantsele funktsionalismile. Ning kuigi tema töödest õhkub loomingulisust ja eksperimenteerimisrõõmu, oli talle kogu elu iseloomulik just süstemaatiline lähenemine disainile. Pantonit ei huvitanud niivõrd üksikesemete disain, kuivõrd seeriate väljatöötamine ja ruumikujundus tervikuna. Seetõttu peetakse tema ebatavaliselt laiahaardelist loomingut oluliseks kogu 20. sajandi disaini arengus. (cit. Diivan, 2001: 78-81) Verner Pantoni valgustid V. Pantoni loodud modernseid valgusteid ei anna teiste Skandinaavia disainerite loominguga võrreldagi. Tema valgustid on tohutult isikupärased. Ta uskus vormi lõpututesse võimalustesse ja lõi hulga uusi teooriaid valgusti funktsiooni ja mõju kohta. V. Panton ise on öelnud: Minu loomingu põhiline ülesanne on ärgitada inimesi oma kujutlusvõimet kasutama. Enamus inimesi elavad kogu oma elu sünguses, halli-beeži mugavustsoonis, kartes värve nagu surma. Valgustite, värvide, tekstiilide ja mööbliga eksperimenteerides ja kasutades kõige moodsamaid tehnoloogiaid, püüan näidata uusi 24

25 viise, et julgustada inimesi kasutama oma kujutlusvõimet ja muuta end ümbritsev põnevamaks. (Verner Panton, ) V. Panton kavandas mitmeid ümarate vormidega valgusteid, millest tuntuimad on lilleamplit meenutav ripplamp Lillepott (Flower Pot, 1976), seenekujuline laualamp Panthella (1970) ning justkui eri kuu faase kujutav tüüposadest koosnev Kuu (Moon, 1960). (Paulus, 2011: 180) V. Panton on loonud ka moodullühtreid. Seeria Fun valgustid koosnevad ringikujulisterst alumiiniumketastest, mis keeravad ennast õhu liikudes nii nagu tahavad ja annavad tänu sellele igal hetkel isemoodi valgusvoo. Neid valgusteid saab ka oma maitse järgi allapoole lõpmatuseni pikendada, lisades uusi ridu. V. Panton kasutas valgustit ka oma kodus. Ta ühendas need külgepidi ja kattis nii terve lae. (Laos, 2003: 87) Panthella põranda ja lauavalgustid (joonis 12.) valmisid aastal Need valgustid on jätkuvalt V. Pantoni ühed tuntumad ja populaarsemad valgustid. Valgustite kuju on orgaaniline, mis on V. Pantoni disainile väga omane. Algselt oli valgustit võimalik saada mitmetes erinevates tugevates värvitoonides, mis oli samuti tema disaini eripäraks. V. Panton armastas värve. Tänapäeval pakub Louis Poulseni ettevõte ainult valgeid Panthella valgusteid. Panthella lambid on loodud sellisel viisil, et nii kuppel kui ka jalg töötaksid reflektorina. Panthella kiirgab pehmet ja mugavat valgust. Poolkera kujuline kuppel kiirgab valgust allapoole ning tänu lambi materjalile levib suurem osa valgusest hajusalt kupli pinnalt ruumi. (Panthella Floor, ) 25

26 Joonis 12. Verner Pantoni Panthella valgustid (Allikas: Panthella ) aastast hakkas Louis Poulseni valgustitööstus tootma V. Pantoni ripplampi Kuu (joonis 13.). See valgusti koosneb plastikribadest, mis varjavad pirni ja täidavad ka reflektori ülesannet. Kaare kujulisi ribasid saab vastavalt soovile liigutada keskel asuva metallvarda ümber ja nii on võimalik luua erineva iseloomuga valgust. See võib varieeruda summutatust ereda valguseni, tekitades mulje kahanevast või kasvavast kuust. (Miller, 2006: 356; Moon-Lamp, ) 26

27 Joonis 13. Rippvalgusti Moon (Allikas: Moon-Lamp ) V. Panton disainis oma valgusti Flowerpot (lillepott) (vt. joonis 14.) aastal Seeriasse kuuluvad ripp-, laua- ja põrandavalgustid). Valgusti sai nime Flower Power liikumise järgi. Valgusti koosneb kahest poolringikujulisest kuplist. Ülemine kuppel on alumisest kaks korda suurem. Alumine kuppel varjab pirni ning selle sisemine värviline pind toimib ka reflektorina. Esialgu rippusid need V. Pantoni värvilised valgustid kohvikutes ja näitustel, aga õige pea ka paljude inimeste kodudes. V. Pantoni Flowerpot on muutunud disainiikooniks, sest on pidanud vastu ajaproovile ning mõjub üsna loomulikult erinevates interjöörides. Tegemist on väga lihtsa, aga meeldejääva disainiga. Valgustit on isegi võrreldud automaailmas tuntud Wolkswageniga - hästi tehtud, vastupidav ja ilus. 27

28 (Flowerpot in archive, ; FlowerPot in production, ; Verner Panton Flowerpot Pendant, ; Laos, 2003: 87) Joonis 14. FlowerPot (Allikas: Flowerpot in archive ) V. Pantoni Ring Lamp (joonis 15.) oli algselt disainitud Visiona näituse jaoks aastal. Ring Lamp on dekoratiivne modulaarne seina- ja laelamp. V. Panton armastas nende valgustitega kanda suuri pindasid ja saavutas nii väga värvika efekti. Siiski jääb mulje üsna efektne ka siis, kui kasutada ainult ühte või väikest gruppi Ring lampe. (Ring Lamp ) 28

29 Joonis 15. Ring valgustid (Allikas: Ring Lamp ) V. Panton disainis oma valgusti Globe (joonis 16.) aastal Valgusti on kuppel on kerakujuline ja valmistatud akrüül klaasist. Kupli sees on metallist reflektorite süsteem, mis kiirgab valgust. Reflektorite süsteem on osalt kroomitud, osalt punaseks ja siniseks lakitud. Valgusteid on kahes erinevas suuruses. (VP-Globe, ) 29

30 Joonis 16. VP-Globe rippvalgusti (Allikas: VP-Globe ) V. Panton disainis Topan rippvalgustid (joonis 17.) aastal Astoria hotelli ja Restorani jaoks Norras. Topani värvikad ripplambid olid V. Pantoni esimesed masstoodangu valgustid. Topani lihtsus muudab valgusti aegumatuks. Topan valgusti ümar kuppel on alt avatud ja koosneb poleeritud või lakitud alumiiniumkattest. Selleks, et valgusti inimesi ei pimestaks, riputas V. Panton selle võimalikult madalale laua või põranda kohale. (Topan, ; Panton Topan VP6 Pendant, ) 30

31 Joonis 17. Topan rippvalgusti (Allikas: Topan ) V. Panton disainis Ilumesa valgusti (joonis 18.) aastatel Ilumesa on samaaegselt nii valgusti kui ka laud. See koosneb kahest peaaegu identsest silindrist, mis 31

32 on üksteise peale paigutatud. Valgusallikas ise asub alumises sektsioonis. (Ilumesa, ) Joonis 18. Ilumesa (Allikas: Ilumesa ) Spion lamp (joonis 19.) on disainitud aastal Valgusti koosneb ringikujulisest alumiiniumkattega plaadist, mis on osalt poleeritud, osalt lakitud punaseks ja on paigaldatud lakke või seinale. Pirnipesa asub plaadi keskel ja pirni varjab poolkerakujuline reflektor. Lõpliku viimistluse valgustile annab poolkerakujuline kuppel, mis asub ringikujulise plaadi peal ja on sellega ühesuurune. Valgusti on kõige efektsem siis, kui ta põleb, sest ainult siis tuleb esile valgusti sees olev punane värv. (Spion, ) 32

33 Joonis 19. Spion valgusti (Allikas: Spion - turned on ) VP-Europa (joonis 20.) on disainitud aastal Seeria koosneb laua-, põranda- ja ripplampidest. Valgustite kuplid on klaasist puhutud. Kuplid on osalt puhtast klaasist, osalt valgeks lakitud. Ülemine osa on kergelt kumer, alumine osa on ringikujulise äärega. Põranda- ja laualampidel on kroomitud elegantse kumerusega jalaosa. (VP-Europa, ) 33

34 Joonis 20. VP-Europa valgustite seeria (Allikas: VP-Europa ) 2.4. Disainer Ole Jensen O. Jensen kasvas üles bensiinijaamas ja tegi esialgu mehhaanikuna praktika, aga tänu suurele huvile kunsti ja disaini vastu, lahkus ta töökojast ja asus aastal 1981 õppima Taani Arts and Crafts kooli Koldingus. (Ole Jensen, ) O. Jenseni lemmikmaterjaliks kujunes savi, sest seda on võimalik täpselt enda tahtmise järgi vormida. Savist on ta voolinud mitmeid innovatsioonilisi ja funktsionaalseid esemeid. Tema jaoks pole innovatsioonilisus konfliktis tuttava ja mugavaga. (Ole Jensen, ) 34

35 õppis O. Jensen Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. (Ole Jensen, ) O. Jensen usub, et kõik esemed peaksid olema lihtsad ja loomulikud ja vormi ei tohiks sundida, ideaalis peaks see ise kasvama. Sellegi poolest ei tähenda tema püüdlus puhta vormi poole, et tema valmistatud esemed oleksid range vormiga tema töödest kiirgub huumorit ja vitaalsust. (Ole Jensen, ) Ole Jenseni valgustid O. Jenseni OJ valgustite seeria tuli välja aastal Esmapilgul jätab see valgustite seeria mulje lambi lihtsustatud kontseptsioonist. Kuid selles lihtsuses on iga pisimgi detail väga põhjalikult läbi mõeldud. Põranda- (joonis 21.) ja laualamp (joonis 22.) jätavad üsna naivistliku mulje, aga seinalamp (joonis 23.) on oma mitmekesisuses unikaalne. Disainer on põhiliselt keskendunud sellele, kuidas neid valgusteid kasutama hakatakse ning sel põhjusel on kõigi kolme lambi kuplid ka erinevad. Laualambi kuppel on kõige suurema nurgaga, et valgustada võimalikult suurt pinda. Teisel kahel mudelil on väiksema kaldega kuplid valguse täpsemaks suunamiseks, et oleks mugav nende valguses näiteks lugeda. Erinevalt tavapärasest juhtme paigutusest on O. Jensen tõstnud selle laualambi jalal pisut kõrgemale, et ta langeks elegantselt üle laua serva. (OJ Floor ) 35

36 Joonis 21. OJ põrandalamp (Allikas: OJ Floor ) 36

37 Joonis 22. OJ laualamp (Allikas: OJ Table ) Joonis 23. OJ seinalamp (Allikas: OJ Wall ) 37

38 2.5. Disainer Alfred Homann A. Homann (sündinud a.) on üks töökamaid Taani arhitekte ja tööstusdisainereid aastal lõpetas ta Taani Kuningliku Kunstiakadeemia töötas A. Homann Professor Vilhelm Wohlerti büroos, kes, nagu ka teised tema ajastu disainerid, suhtus arhitektuuri kui ühtsesse tervikusse. Ta osaledes nii sise- kui ka väliskujunduses viimse detailini, et tulemus saaks perfektne. A. Homann võttis temalt üle kõikehõlmava lähenemise disainile ja lõi aastal lõi oma arhitektuuri büroo. (Fiell, 2002: 260) Alfred Homanni valgustid Oma esimese valgusti disainis A. Homann ajal kui ta töötas V. Wohlerti büroos. Oma büroos disainis A. Homann seinalambi Homann (1981) ja Strata valgustite seeria (1988). Need olid esialgu loodud spetsiaalselt ühe hoone jaoks, mida ta sel ajal Nyhavanis renoveeris. Mõlemaid valgusteid hakkas hiljem tootma Louis Poulseni valgustite tööstus. (Fiell, 2002: 260) A. Homanni jaoks on valgustite ja ka mööbli disainimisel oluline lihtsus, selgus ja loogika. Ka usub ta, et parimad tooted on need, mis on esialgu loodud ühe kindla konteksti jaoks ja hiljem kohandatud masstoodanguks. (Fiell, 2002: 260) Nyhavni seinalamp (joonis 24.) valmis aastal 1976 ja selle disainis A. Homann koos Ole V. Kjæriga. Valgusti võitis Louis Poulseni korraldatud võistluse kus otsiti valgusteid vanade linnapiirkondade jaoks. A. Homann töötas jooniste ja mudelite kallal enne võistlust. A. Homann ja tema kolleeg jõudsid valgusti valmis teha kõigest viie päevaga. A. Homann selgitas, et sel ajal oli oluline, et valgusti oleks väiksem ja diskreetsem kui teised tooted, mida tol ajal müüdi. Valgusti koosneb koonuse kujulisest kuplist ja kolmest rõngast, mis mahendavad valgust ja kiirgavad pehmet valgust ülespoole aastal lisandusid seeriasse ka pargi valgusti ja ripplamp. (Nyhavn Wall, ) 38

39 Joonis 24. Nyhavni seinalamp (Allikas: Nyhavn Wall ) A. Homann disainis AH valgustite seeria aastal A. Homann tahtis luua laevalgusteid, mis kataks kõik põhilised siseruumide valgustusvajadused alustades näiteks eluruumidest ja lõpetades konverentsiruumidega. AH valgustite perekonna paindlikkus võimaldab valgustite funktsiooni muuta ka pärast seda, kui nad on juba lakke paigaldatud, juhul kui ruumi vajadused peaksid muutuma. A. Homann seletab, et inimeste perekondades on mõned vaiksed liikmed ja teised, kes tõmbavad endale rohkem tähelepanu. Peaks olema ka pehmemad ja karmimad liikmed. Perekond peaks ideaalis püsima värske ja kaasaegne mitmeid aastaid. Pole olemas mittevajalikke liikmeid. Kõik perekonna liikmed peaksid olema võimelised ka üksinda eksisteerima ja nende olemasolu peaks olema põhjendatud. Tänu laialdastele paigaldusvõimalustele, on võimalik AH valgusteid kasutada erinevates 39

40 interjöörides. (AH System Basic, ) AH perekonda kuuluvad AH System Basic (joonis 25.) ja AH System 360 (joonis 26.). Need valgustid kiirgavad suurema osa valgusest suunaga alla. Nende valgustite põhitunnuseks on see, et elektrilised detailid on süvistatud lakke, aga valgusjaotuse detailid on ehitatud laest pisut allapoole. Valguse levikut juhitakse põhiliselt läikiva või mati reflektori abil. Nii on võimalik tekitada erinevaid valgustusefekte. (AH System Basic ; AH System ) aastal võeti tootmissse ka A. Homanni valgusti AH System Micro (joonis 27.). Valgusti tulenes AH System valgustite modifiatsioonist. AH System Micro lambi valgus on selge ja suunatud otse alla. Opaalklaasist ring annab pehmet valgust nii ruumile kui ka laele. See vähendab ka oluliselt pimestava valguse nurka, nii et möödujad puutuvad kokku minimaals koguses pimestava valgusega. (AH System Micro ) Joonis 25. AH System Basic (Allikas: AH System Basic ) 40

41 Joonis 26. AH System 360 (Allikas: AH System ) Joonis 27. AH System Micro (Allikas: AH System Micro ) 41

42 Homann seinavalgusti on disainitud aastal 1981 ja tegemist on hõõgpirnile kohandatud valgustiga aastal kohandas A. Homann selle valgusti sobivaks kompaktsetele luminofoorpirnidele ja pani nimeks Homann M2 Wall (joonis 28.). Esialgu oli valgusti disainitud Kopenhaageni vanade klassikaliste hoonete renoveerimisprojekti jaoks. A. Homanni jaoks oli oluline, et valgusti tagaplaadi mõõtmed oleksid vastavuses standartse Taani telliskivi suurusega. See andis võimaluse paigaldada valgustit nii, et see sobitus seina disainiga ja ei rikuks ühenduskohtade mustrit. Homann seinavalgusti annab asümeetrilist allvalgust. Valgusti on klassikalise geomeetrilise kujuga - veerandkera. Lamp valgustab tagaplaati nii, et selle kuju tuleb hästi esile. Homann seinalamp sobib hästi valgustama fassaade, trepikodasid ja välisuksi. (M2 Wall, ; Homann M2 Wall Lamp ) Joonis 28. Homann M2 seinalamp (Allikas: M2 Wall ) 42

43 2.6. Disainer Louise Campbell L. Campbelli (sündinud 1970) isa oli taanlane ja ema inglane. Selle tõttu kasvas ta üles ja sai hariduse mõlemas riigis aastal lõpetas ta Londoni Mööbli Kolledži. Pärast seda asus ta Taani Disainikooli tööstusdisaini õppima aastal lõpetas ta kooli ning juba järgmisel aastal asutas oma stuudio, kus on sellest ajast peale tegutsenud. Põhiliselt tegeleb ta mööbli ja valgustite disainimisega, aga on teinud ka sisekujunduse projekte ja tootedisaini. (Louise Campbell, ) Tema stuudiol on ka mõned põhireeglid: alati tuleb alustada kriipseldustest. Kõik on võimalik, kuni keegi pole tõestanud vastupidist. Iga otsuse vastu võtmiseks peab olema hea põhjus. (Louise Campbell, ) Louise Campbelli valgustid L. Campbelli töö on mänguline ja eksperimentaalne. Ta annab uudse suuna nii igapäevastele esemetele ja situatsioonidele kui ka materjalidele ja tootmisprotsessidele. Skandinaavlasliku ratsionalism, naiselikkus ja tema päritolu kahest erinevast riigist annab L. Campbelli töödele omapära. Illustreerivad kontrastid tunduvad olevat teema, mille poole ta ikka ja jälle tagasi pöördub. (Louise Campbell, ) L. Campbelli disainitud valgusti Snow (joonis 29.) jõudis tootmisse aastal L. Campbell on alati oma valgustite disainimisel päevavalgust oma töödesse sisse püüdnud tuua. L. Campbell on öelnud, et kõige ilmselgem erinevus päevavalguse ja kunstliku valguse vahel on see, et looduses on vaid üks valgusallikas ja keegi ei vaata kunagi otse sellesse valgusallikasse. Neid tähelepanekuid järgides ongi valgusti Snow disainitud. Valgustis Snow püüdis L. Campbell luua Skandinaavia talve muljet. L. Campbell usub, et lumi on täiskasvanute jaoks nagu kaisukaru. (Snow ) 43

44 Joonis 29. Põrandalamp Snow (Allikas: Snow ) L. Campbelli valgustit Campbell 275 (joonis 30.) hakati tootma aastast. Esimesena oli valgustit võimalik näha Kopenhaageni mööblimessil, kus oli väljas veel 15 uuenduslikku valgusti prototüüpi. Campbell 275 oli L. Campbelli esimene valgusti, mida tootma hakati. Selle valgustiga püüdis ta imiteerida päevavalgust. Lamp koosneb kahest klaaskupplist, mis murravad valgust ning matttriibud kuplil tekitavad kolmedimensioonilise efekti ning varjavad ära silmipimestava valguse. Campbell 275 sobib näiteks ideaalselt söögilaua kohale rippuma aastal lisas L. Campbell seeriasse ka rippvalgusti Campbell 210. (Campbell 275, ; Campbell Pendant Lamp, 44

45 ) Joonis 30. Campbell 275 ripplamp (Allikas: Campbell Pendant Lamp ) Valgusti Collage on disainitud aastal 2005 ja ka seda valgustit oli võimalik esimesena näha Kopenhaageni mööbli messil. Sellesse seeriasse kuulus nii ripp- kui ka põrandalamp (joonis 31. & 32.). Aastal 2009 telgi L. Campbell sellest ka väiksema variandi. Ka see valgusti imiteerib päevavalgust. Lamp Collage tekitab atmosfääri ja selle valgus on muutlik. Valgusti koosneb kolmest mustriga akrüülkuplist ja need kuplid kokku moodustavad peaaegu lõputult palju erinevaid mustrikombinatsioone. Sellest tekib kontrollimatu valgusemäng nagu võib näha ka looduses. Valgusteid on saadaval viies erinevas värvitoonis ning kõik vtoonid, peale valge, segatakse käsitsi kokku. (Collage 450, ; Collage Pendant and Floor Lamp, ) 45

46 Joonis 31. Collage ripplamp (Allikas: Collage Pendant and Floor Lamp ) Joonis 32. Collage põrandalamp (Allikas: Collage Pendant and Floor Lamp ) 46

47 LC Shutters (joonis 33.) on L. Campbelli sillerdava kupliga rippvalgusti. Läbi selle kupli leviv valgus muutub pehmeks ja hubaseks. See pehme valgus tekitab meeldiva atmosfääri nii kupli sees ja tekitab kerge valgusefekti ka väljaspool kuplit. Valgus toob esile kupli kuju. Valgusti on disainitud nii, et ta sobiks kodustesse ruumidesse aga ka avalikesse ruumidesse luues seal meeldiva atmosfääri. Valgusti on vormitud 3mm paksusest alumiiniumlehest kellukese kujuliseks. Kupli muster on lõigatud ja pressitud, et luua kaks interaktiivset kihti, millest valgus läbi kumaks ja moodustaks täpse mustri. Valgusti sobib nii laste tubadesse kui ka eksklusiivsematesse ruumidesse. Valida on võimalik valge ja värvilise kupli vahel. (LC Shutters ) Joonis 33. LC Shutters rippvalgusti (Allikas: LC Shutters ) 47

48 2.7. Disainer Jens Møller-Jensen J. M. Jensen (sündinud A.) omandas meditsiiniliste ja tehniliste instrumentide inseneri eriala, kuid A. lõpetas Taani Kuningliku Kunstiakadeemia arhitektina aastal asutas ta oma disaini büroo. (Jens Møller-Jensen, ) Jens Møller-Jenseni valgustid J. M. Jenseni kuulsaim valgusti Louis Poulsenile on Satellit välisvalgustid, mida on kasutatud juba umbes 40 aastat maailma eri paikades. See disain võitis ka 2000 Taani Klassikalise Disaini Auhinna. (Jens Møller-Jensen, ) J. M. Jensen disainis Albertslund Mini Post (joonis 34.) valgusti aastal ühe elamuprojekti jaoks Albertslundis. Tema isa oli arhitektiks ühele ehitusprojektile ja J. M. Jensen sai läbi oma isa teada, et selle projekti jaoks oli valitud välja ühed kindald pargi postvalgustid. Kui J. M. Jensen kuulis, millist hinda nad selle valgusti eest maksavad, ütles ta, et võib teha parema valgusti madalama hinnaga. Vaid mõne nädalaga tegi J. M. Jensen valmis 1:1 maketi, mida näitas osapooltele, kes olid selle elamuprojektiga seotud. Neil oli tarvis ainult tootjat ja kuna Louis Poulsen oli konkurentidest pisut odavam, said just nemad tellimuse. Valgusti koosneb valgust mahendavast rõngast, kolmest poldist, koonilisest reflektorist ja ülemisest lambivarjust, mis toimib põhilise reflektorina aastal tuli tootmisse ka LED versioon. (Albertslund Mini Post ) 48

49 Joonis 34. Valgusti Albertslund Mini Post (Allikas: Albertslund Mini Post ) 2.8. Sarnasused ja erinevused disainerite loomingus Disainer Valgustitüüp Materjal värvitoonid Lisandid Poul Vasetooni ja Henningsen valge Poul Henningsen Ripplamp PH 3½-3 COPPER PENDANT Ripplamp PH Artichoke Pealmine kuppel: vask Sisemine kuppel: alumiinium Keskmine ja alumine kuppel: opaalklaas vask, teras, alumiinium Valge ja roostevaba teras Poul Henningsen Poul Henningsen Poul Henningsen Seinalamp PH Hat Ripplamp PH Louvre Välivalgusti Tilovi lamp Teras valge Seinakinnitus on suunatav Kuppel: alumiinium valge Raam: kõrgläikega kroomitud, pressitud messing Lakitud metall Roheline, valge, Pöörlevad punane kuplid 49

50 Poul Henningsen Arne Jacobsen Arne Jacobsen Arne Jacobsen Arne Jacobsen Arne Jacobsen Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Verner Panton Ripplamp Spiral Lakitud metall Seinalamp AJ Wall Põrandalamp AJ Floor Seinavalgusti/ laevalgusti AJ Eklipta Ripplamp AJ Royal Põrandalamp AJ Royal Floor Põranda- ja laualamp Panthella Ripplamp Moon-Lamp Ripp-, laua- ja põrandalamp Flower-Pot Seina-/laelamp Ring Lamp Ripplamp VP-Globe Rippvalgusti Topan Laud-valgusti Ilumesa Seina-/laelamp Spion Põranda-, lauaja ripplamp VP-Europa Teras Teras, tsink Alumiinium, opaalklaas Alumiinium, teras valge Sinine/roheline, punane, liivakarva, kollane/roheline, must, grafiit valge või hall, petrooleumi tooni Sinine/roheline, punane, liivakarva, kollane/roheline, must, grafiit valge või hall, petrooleumi tooni Valge Valge Teras, linane kuppel Hall jalg, valge kuppel Akrüül opaal, ABS Valge (algselt oli värve rohkem) Metall, plastik Valge Reguleeritavate ribadega Industriaalne metall Türkiis, valge, punane, oraanž või lakitud metall Lakitud akrüülklaas, Erinevaid värve lehtmetall, portselan Akrüülklaas, Kohati sinist ja alumiinium punast. Alumiinium Poleeritud alumiinium, sinine, türkiis, oraanž või punane CAB plastik Valge, oraanž või violetne Metall, peegeldav poleeritud plastik metall, punane Klaas, kroomitud Kroom ja valge palstik, metall 50

51 Ole Jensen Alfred Homann Alfred Homann Alfred Homann Alfred Homann Alfred Homann Louise Campbell Louise Campbell Louise Campbell Louise Campbell Jens Møller- Jenseni Seina-, laua- ja põrandavalgusti OJ Seinalamp Nyhavn Laelamp AH System Basic Laelamp AH System 360 Laelamp AH System Micro Seinalamp Homann M2 Põrandalamp Snow Ripplamp Cambpell 275 Ripplamp Collage 600 Ripplamp LC Shutters Postlamp Albertslund Mini Post Alumiinium, pressitud teras Alumiinium või vask Korpus: selge klaas või osaliselt matistatud klaas Alumiinium, valge või selge klaas Alumiinium, valge või selge klaas Valge ja selge klaas, alumiinium Puhas polükarbonaat, alumiinium Vaakumvormitud akrüül Puhutud selge klaas matistatud triipudega Alumiinium, akrüül Alumiinium Pressitud klaas, puhas polükarbonaat, alumiinium, teras Valge Vaskne või valge Poleeritud alumiinium, valge või satiinne alumiinium Poleeritud alumiinium või satiinne alumiinium Poleeritud alumiinium või satiinne alumiinium, matt valge opaalklaas Valge Selge akrüül, siidiprint Selge klaas matistatud triipudega Roosa, oraanz, kollane, valge või suitsune toon Valge või valge värvitud jälgedega Alumiinium, grafiit, hall Struktuurse pinnaga Tekstuurse pinnaga Valikus ka tekstuurse pinnaga Tabelist selgub, et V. Panton on ainuke disainer, kes kasutab valgustite juures ka plastikut. Ka eelnevalt selgus töös, et V. Pantoni lemmikmaterjaliks oli plastmass. Suurem osa disainereid kasutavad materjalidena metalle, enamasti alumiiniumit. L. Campbell eelistab materjalidest klaasi ja akrüüli. Suurem osa siinsetest valgustitest on metalli tooni või lihtsalt klaasist valmistatud. Kõige rohkema kasutab erinevaid värvitoone V. Panton. Värvivalikut on ka A. Jacobseni AJ valgustite hulgas, aga osa neist värvidest on võetud 51

52 kasutusele alles pärast disaineri surma Louis Poulseni valgustitööstus kaasajal Tänapäeval on Louis Poulsen rahvusvaheline valgustite tootja. Ettevõte on Targetti Poulsen valgustite tööstuse organisatsiooni liige. Louis Poulseni firma pakub valgustuslahendusi nii siseruumidele kui ka välisaladele. Ettevõtte filosoofia pärineb Poul Henningsenilt ja see koosneb kolmest elemendist: funktsionaalsus, mugavus ja emotsioon. Ettevõte peab neist igat elementi valgustite juures väga oluliseks. Üheskoos moodustavad nad vundamendi Louis Poulseni ainulaadsetele ja mugavatele valgustuslahendustele. (About Louis Poulsen, ) Louis Poulseni lähenemine valgustusele põhineb väga rangel ja kompromissitul tootefilosoofia, mis põhineb lihtsusel. Valgustitel ei tohi olla üleliigseid elemente, millel ei ole valgustusega seotud otstarvet. Tulemuseks on väga lihtsad ja diskreetse disainiga tooted, mis sobivad ideaalis igasuguse arhitektuuriga, nii uue kui vanaga. Louis Poulseni toodete disaini imetletakse ka unikaalse kvaliteedi ja välimuse kestvuse poolest. Selle tulemusena püsivad projektid aastaid kaasaegsetena. (About Louis Poulsen, ) Louis Poulsen peab väga oluliseks ka niinimetatud hea tunde factorit - valguse kvaliteeti ruumis, mille määravad valguse värv, silmi pimestava valguse puudumine ja võime luua valguse ja varju vahel distantsi, lisades sellega ruumi sügavust. (The FCA Model, ) Olulisel kohal ettevõttes on ka loovus. Puhtalt ratsionaalsusest lähtudes on võimalik luua vaid hädavajalikku valgustust. Kui aga lisada ebapraktiline mänguline element, suureneb mitmekesisus ja projekt ühendab endas enam materiaalseid ja immateriaalseid väärtusi. (The FCA Model, ) 52

53 Louis Poulseni firma missioon ja visioon Louis Poulseni missioon on disainida ja müüa valgusteid, mis pakuksid inimestele ja hoonetele atmosfääri. Ettevõte pakub valgustust, mis on kooskõlas nende valgustusfilosoofiaga. Nende valgustid läbivad tiheda kontrolli, et optimeerida mugavust ja meeleolu. Need on elemendid, mida Louis Poulsen seostab tihedalt inimese heaoluga kunstlikult valgustatud ruumides ja mis aitavad optimeerida valgustite niinimetatud heaolu faktorit. (Mission and vision, ) Louis Poulsen toodab valgusteid inimestele mõeldes nende heaolule. Louis Poulseni valgustusfilosoofia areneb samm-sammult koos saadaval olevate valgusallikatega, mis on alati olnud ettevõtte toodete arengu vundamendiks. Energia tarbimine, üldine inimeste heaolu ja ettevõtte väärtused üheskoos loovad aluse Louis Poulseni tootearengule. (Mission and vision, ) Louis Poulseni visiooniks on olla eelistatuim partner ja bränd, kui soovitakse väljapaistvat valgustuslahendust. Louis Poulseni tihe koostöö arhitektidega on olnud läbi aastate ettevõtte turunduspositsiooni võtmeks. Arhitektide lähenemise, Louis Poulseni valgustusfilosoofia ja kogutud asjatundlikkuse kombinatsiooniga on firma jõudnud maailmatasemel muljetavaldavate ja innovatiivsete valgustuslahendusteni. (Mission and vision, ) 53

54 3. PRAKTILINE VALGUSTIDISAIN Praktilise osana disainisin ja tegin valmis valgusti prototüübi. Mind juhendas Eesti valgustidisainer Tarmo Luisk. Minu eesmärgiks oli võtta inspiratsiooni Louis Poulseni valgustitööstuse disainerite loomingust või üldiselt Louis Poulseni valgustusfilosoofiast Valgusti disaini kontseptsioon Praktilise osa jaoks, visandasin esmalt paberile erinevaid valgusteid, mille seast valisin lõpuks välja kolm, mis tundusid mulle endale huvitavamad ja vormistasin nad spetsiaalse arvutiprogrammiga Rhino 3D joonisteks ümber. Üks valgustitest, mille välja valisin, oli valgusplaatidega seinalamp (joonis 35. ja 36.). Selle kaante vahel on kolm valgusplaati, mis on ühest nurgast kinnitatud ja neid on võimalik välja tõmmata. Valgustit saab liigutada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Hiljem tuli veel mõte, et valgusplaatide asemel võiks olla hoopis üks kandiline kuppel, mille sees oleks siis valgusallikas ja T. Luisk andis soovituse, et seda võiks välja saada tõmmata nagu sahtlit, mille peale valgusti ka põlema läheb. Oli ka selline variant, et kui valgusti poleks horisontaalselt ja vertikaalselt liigutatav, võiks seda kasutada ka väikese riiulina, kuhu saaks näiteks lillevaasi peale panna. T. Luisk pakkus välja ka võimalusi, kuidas valgusplaadi küsimust lahendada. Üheks variandiks oli näiteks ledribad klaasplaatide servadesse panna. Lisaks andis ta mõtte, et tegemist võiks olla esmapilgul tavalise seinavalgustiga, millest on võimalik teha meeleoluvalgusti, tõmmates välja värvilised klaasplaadid, mida võiks olla rohkem kui kolm. Plaadid jääksid sellisel juhul lehvikuna valgusallika ette, tekitades maheda värvilise valguse. Peale selle andis T. Luisk mulle ka soovituse, kuidas teha samas stiilis põrandavalgustit. Tegemist oleks jälle tavalise põrandavalgustiga, mida saaks valgusplaatide lehviku abil meeleoluvalgustiks muuta. 54

55 Joonis 35. Valgusplaatidega seinalamp (Rhino 3D joonis) Joonis 36. Valgusplaatidega seinalamp lahtiselt (Rhino 3D joonis) 55

56 Teise lambi idee tuli mulle kolmjalg lambist. Keerasin selle tagurpidi. Valgustil on kõrge aluspõhi ja sellele kinnitub kolm kolmnurkset jalga, mille välist külge katab valgusallikas. Neid on võimalik keskele kokku panna. Nii moodustub üks kolmnurkne valguspulk. Vastavalt soovile saab neid nii palju lahku tõmmata kui vaja. (joonis 37.) Joonis 37. Põrandalamp (Rhino 3D joonis) Kolmas valgusti on tilga kujuline ripplamp (joonis 38.). Selliseid on juba tehtud, aga minu valgusti teeb eriliseks materjal. Selleks on silikoon, mis katab tervet valgustit kinnitusest pirnini. Idee oli mul selline, et neid valgusteid võiks olla erineva kõrgusega ja erinevate värvidega, et lisada pisut mängulisust. Tulemus jääb efektne, kui riputada lakke mitu erineva kõrgusega valgustit. Näiteks võiksid sellised valgustid sobida ühiskondlikesse ruumidesse. Kuna ma olen töötanud ka valgustisalongis, siis tean, et sageli otsitakse laste tuppa valgustit, mis ei puruneks kergelt, kuna lapsed mängivad toas palliga ja mänguhoos võib ikka õnnetusi juhtuda. Selle valgusti eelis ongi see, et ta ei purune kergelt, kuna on 56

57 elastsest materjalist ja sobib selle tõttu ka ideaalselt lastetuppa. Inspiratsiooni selle valgusti jaoks sain ma Verner Pantoni stiilist. Tema stiil oli väga voolav ja värvikas. Lisaks armastas ta eksperimenteerida erinevate materjalidega. Louis Poulseni valgustitööstuse disaineritest ongi Verner Panton üks mu lemmikuid. Joonis 38. Laelamp (Rhino 3D joonis) Kui olin oma joonised T. Luisuga läbi arutanud, kiitis ta heaks mu seina- ja laelambi ideed. Ja soovitas nendega edasi töötada. Põrandalambi idee tuntus ka mulle endale natuke igavavõitu, kui olin sellest 3D joonise teinud. Otsustasin laelambi kasuks, kuna see haakub paremini teemaga. Valgusti on funktsionaalne ja V. Pantoni disainist inspireeritud. Seinavalgusti idee tundus küll huvitav, aga arvasin, et see ei sobitu nii hästi Louis Poulseni valgustitööstuse filosoofiaga. Valgusplaadid ei annaks piisavalt palju valgust, et olla funktsionaalsed. Meeleoluvalgustiks sobiksid nad küll suurepäraselt, kuid see ei kuulu minu lõputöö konteksti. 57

58 3.2. Valgusti praktiline valmistamine Kuna T. Luisk ei osanud mulle öelda, milline Eesti ettevõte silikoonesemetega tegeleks, siis võtsin Interneti appi, et selle kohta infot otsida. Kahjuks ei leidnud ma mitte ühtegi ettevõtet ja mul ei jäänud muud üle, kui silikooni hankida ja valgusti kodus valmis teha. Valgusti prototüübi tegemine silikoonist oli minu jaoks väga keeruline ülesanne, kuna ma polnud varem sellise materjaliga nagu silikoon kokku puutunud. Selle tõttu jõudsin ma ka soovitud tulemuseni alles kuuendal katsel ja õppisin tänu sellele ka materjali paremini tundma. Alustasin sellest, et tellisin umbes 24 eurot maksva silikooni leheküljelt Hammond.ee. See pidi olema kuumuskindel silikooni-kummisegu. Kui ma kauba kätte sain, avastasin, et see on pruuni värvi ja pruun värv mu ideega väga kokku ei sobinud. Ilmselt leheküljel silikooni värvi ei mainitud, kuna seda kasutatakse tavaliselt vormide tegemiseks, kus valmistatakse siis teisest materjalist (klaasist, metallist) esemeid. Sellisel juhul pole värv oluline. Värvist hoolimata otsustasin proovida sellest valgusti prototüüpi teha. Pakis oli potsik vedelat silikooni ja väike pudel vulkanisaatorit. Silikoon pidi mingi aja pärast tahkuma, kui sellesse vulkanisaatorit segada. Ostsin veel poest valget värvi valgusti riputussüsteemi ja õhupallid, et saada hajuti osale õiget vormi. Olin vaadanud eelnevalt youtube.com leheküljelt ka mõnd videot, et osata silikooni käsitleda. Ühtegi videot, kuidas valmistada valgustit, seal kahjuks ei olnud. Pigem õpetati silikoonmaske, kiivreid ja nukke tegema. Mitmes videos soovitati ese, millest vormi taheti võtta, vaseliini või mõne muu rasvase ainega kokku teha, et hiljem silikooni lihtsam lahti võtta oleks. Mõtlesin esmalt, et kasutan toiduõli. Määrisin õhupalli õliga kokku ning hakkasin silikooni vulkanisaatoriga kokku segama, kuid õhupall lõhkes ja määris kõik õliga. Alustasin teise katsetusega. Otsustasin ikka õli kasutada ning seekord jäi õhupall terveks. 58

59 Hakkasin seda pahtlilabida abil silikooniga katma, aga õhupall on kaalult nii kerge ja vähesest elektrist tekkib tal ka tõmbejõud ning nii oli seda raske paigal hoida. Silikoon kippus ka pallilt maha jooksma, kuna pind oli nii sile ja õliga segunedes muutus silikoon veel vedelamaks. Otsustasin, et nii ei tule välja. Kolmanda katsetusena otsustasin õhupallile PVA-ga libedamat sorti paberit peale liimida ning õli mitte kasutada. Kui liim oli kuivanud, segasin kokku silikooni ja vulkanisaatori. Seekord panin vulkanisaatorit pisut rohkem, et silikoon kiiremini kuivaks ja tihkem jääks. Õhupalli kinnitasin PVA-ga purgi suule, et seda lihtsam töödelda oleks. Silikooni kandsin peale pahtlilabidaga. Kiht jäi väga õhukene, aga silikooni kulus selleks päris palju ning ta kippus ikka voolama, kuigi vähem. Sain kaetud vaid õhupalli ülemise osa ja paistis, et sellest midagi välja ei tule. Kiht oli nii õhukene, et seda oleks olnud võimatu õhupallilt hiljem maha võtta. Selleks, et teda korralikult hiljem kätte saada, oleks mul kulunud vähemalt terve potsik, aga vaja oli veel katta ka riputussüsteem. Jätsin selle katsetuse pooleli. Neljanda katsetuse jaoks otsustasin osta tavalist ehitussilikooni. Need maksid vähem kui kaks eurot ja ostsin neid kolm tuupi. Arvasin, et õhupall on vormiks liiga kerge ja õrn, ning kasutasin sel korral ümarat vaasi. Selle probleem oli aga see, et põhjas oli väike lame osa, et vaas püsti püsiks, aga arvasin, et see ei jääks väga silma paistma. Vaas oli ka pisut väiksevõitu. Kuijutasin seda valgustit suuremana ette, aga otsustasin siiski proovida. Sel korral ostsin ka vaseliini, millega vaasi ja kummikindad, mida kasutasin, kokku määrisin. Nägin ühes videos, et silikooni võib segada kokku ka maisitärklisega, nii et otsustasin ka seda proovida, kuigi ei teadnud täpselt, milleks see vajalik oli. Segasin tärklise silikooniga ühes topsikus kokku ja hakkasin seda kinnaste ja pahtlilabida abiga vaasile määrima. See oli aga kohutavalt kleepuv ja jäi nii kinnaste kui ka pahtlilabida külge kinni. Nii jäi ka vorm ise väga kole ja ebaühtlane. Lisaks olin ostnud valget värvi silikooni ja kui katsetasin, pärast silikooni kuivamist, kas valgus ka sellest läbi paistab, ilmnes, et valgusti jääks väga pime, lisaks tõi valgus kõik ebatasasused välja. Otsustasin ka selle katsetuse kõrvale heita. Viiendaks katsetuseks ostsin kolm tuupi läbipaistvat universaalset ehitussilikooni. Sain 59

60 võimaluse kasutada ka ümmargust klaasist lambikuplit, mis oli ideaalse suurusega. Sel korral ei määrinud ma kuplit millegagi kokku. Ka silikooni ei seganud ma eelnevalt millegagi läbi. Panin selle otse kuplile ja kasutasin esialgu vaseliiniga kokku määritud kilekotti, et silikooni vormida. Varsti hakkas aga kilekott liiga kleepuvaks muutuma, nii et vormisin seda kinnastes kätega, mis olid ka eelnevalt vaseliiniga kokku määritud. Hiljem loobusin ka vaseliini kasutamisest ja kastsin kindad lihtsalt aegajalt vees märjaks, et silikoon külge kleepuma ei hakkaks. Töö oli aeganõudev, kuid tundus, et seda silikooni on lihtsam töödelda. See tundus olevat pehmem. Lõpuks sain terve kupli silikooniga kaetud ja jätsin selle tahenema. (joonis 39 ja 40) Joonis 39. Silikooniga kaetud kuppel (Erakogu) 60

61 Joonis 40. Töökäik (Erakogu) Selleks, et teha kupli ja riputussüsteemi üleminekut, oli mul vaja koonusekujulist silikoonriba. Otsustasin lõigata paberist välja koonuse pinnalaotuse, mille alumine kaar oleks sama suur, kui kupli ülemises otsas olev auk ning ülemine pisut suurem kui juhtme ümbermõõt. Tegin ka teise umbes sama suure koonuse pinnalaotuse riputuse ülemise osa jaoks. Seejärel lõikasin paberist välja ka kaks riba juhtme jaoks. Katsin paberist välja lõigatud koonuste pinnalaotused ja ribad silikooniga ning jätsin samuti tahenema. Pärast tahenemist selgus, et silikooni on võimatu kupli pealt kätte saada, sest see oli kohati liiga tugevalt kinni liimunud. See katse jäi samuti poolikuks. Kuuenda katsetuse jaoks võtsin jälle kasutusele ümara vaasi. Katsin selle vaseliiniga, et silikooni pärast hõlpsalt ka selle pealt ära saada. Katsin vormi läbipaistva silikooniga ning jätsin tahenema. Kleepisin silikooniga eelmise katse jooksul tehtud ribad rulli ja kleepisin ka koonuste pinnalaotused kokku ning jätsin tahenema. Hiljem panin ühe koonustest riputuse külge, laiem osa allapoole, silikooontorudest lükkasin juhtme läbi ning teise koonuse panin riputuse ülemisse otsa, laiem osa ülespoole. Ühendasin silikoontorud 61

62 silikooniga omavahel ning liitsin külge ka koonused ning jätsin jälle tahenema. Selleks, et kupliosa vormi pealt paremini lahti saada, tegin kupli ülemisse otsa neli sisselõike. Seejärel võtsin ettevaatlikult silikoonkupli vormi pealt maha ning ühendasin sisselõiked silikooniga uuesti kokku. Hiljem ühendasin kupli avause riputuse küljes oleva koonusega ning viimistlesin pisut veel silikooniga tulemust. Tulemus jäi tekstuurne, mis polnud küll esialgne plaan, aga käsitööna pole võimalik silikooniga suuremat pinda väga siledalt katta. Samas annab tekstuur valgustile ka mängulisust juurde. (joonis 41. ja 42.) Joonis 41. Valmis prototüüp (Erakogu) 62

63 Joonis 42. Prototüübi tekstuurne pind (Erakogu) 63