Mõiste. Taust. HAP ja VAP vältimise abinõud. Personaliga seotud Hospitaal- ja ventilaatorpneumoonia vältimine

Transcription

1 Mõiste Hospitaal- ja ventilaatorpneumoonia vältimine Hospitaalpneumoonia (HAP) on kopsupõletik, mis tekib 48 tundi peale hospitaliseerimist Ventilaatorpneumoonia (VAP) on kopsupõletik, mis tekib 48 tundi peale e kunstliku ventilatsiooni alustamist Vivika Adamson infektsioonikontrolli tenistus sügis 2008 HAP VAP HAP Taust VAP tekib 8 28% e kunstlikul ventilatsioonil olevatest patsientidest Suremus % VAP korral tõuseb risk surra 2 5 korda Intensiivravi kestus pikeneb keskmiselt 7 9 päeva Gastropulmonaalne hüpotees Kallet RH Respir Care 2006 HAP ja VAP vältimise abinõud Guidelines for Preventing Healthcare- Associated Pneumonia 2003 CDC Guidelines for the Management of Adults with Hospital-acquired, Ventilatorassociated and Healthcare-associated Pneumonia 2004 ATS Personaliga seotud üldised abinõud Kätehügieen käte hügieenireeglite järgimine on vajalik vahetult enne ja pärast iga kontakti patsiendiga Kinnaste kasutamine kantakse alati kui on võimalik käte kokkupuude hingamisteede sekreediga kindad eemaldatakse kohe pärast patsiendi juurest lahkumist, puudutamata nendega mittesaastunud esemeid ja pindu 1

2 Kopsude kunstliku ventilatsiooniga seotud tarvikute kasutamine ja hooldamine ühekordsed (hapnikumask ja- sond, intubatsioonitoru, kunstnina jne.) korduvkasutatavad (hapnikupudel, silikoonslangid jne.) üldised nõuded mittemuudetavad muudetavad d VAP erinõuded - patsiendiga seotud - protseduuri või raviga seotud - protseduuri ja raviga seotud Lähtutakse tootjapoolsetest nõuetest Hoiduda ebavajalikest manipulatsioonidest Bonten M et al. Clin Infect Dis 2004 VAP vältimise erinõuded Võimalusel tuleks vältida intubatsiooni või reintubatsiooni! Kui võimalik kasuta mitteinvasiivset i ii t ventilatsiooni (NIPPV -noninvasive positive pressure ventilation) mao kolonisatsiooni vähendamine stresshaavandi profülaktika CDC 2003 Level II Stresshaavandi profülaktika Stresshaavandi profülaktikaks kasutatakse prootonpumba inhibiitoreid või sukralfaati CDC 2003 lahendamata küsimus 2

3 suuõõne dekontaminatsioon suuhügieen sh.kloorheksidiin Suu hügieen igas osakonnas peab olema suuhügieeni protokoll hammaste pesu 2 korda ööpäevas hambapasta ja-harjaga suuvett kasutatakse peale hambapesu, vajadusel sagedamini kloorheksidiini rutiinset kasutamist ei soovitata, kasutada vaid kardiokirurgilistel patsientidel 0.12% kloorheksidiini vesilahust CDC 2003 lahendamata küsimus ATS 2004 Level I Kloorheksidiin Kloorheksidiin Laialdaselt kasutatav antiseptikum alates 1954 aastast (Milstone AM CID 2008) Kloorheksidiin on laia a toimespektriga t antiseptikum omades toimet nii grampositiivsetesse kui negatiivsetesse mikroorganismidesse Ei toimi spooridesse Hästi talutav Kõrvaltoimed patsiendipoolsed kontaktdermatiit, kuid esinenud ka üksikud anafülaktilised reaktsioonid hammaste värvuse muutumine suu limaskesta kahjustus ebameeldiv maitse mikroobipoolsed võimalik resistentsuse kujunemine (Pseudomonas aeruginosa) Kloorheksidiin ja VAP randomiseeritud uuringut 2 meta-analüüsi eesmärk: selgitada kloorheksidiini kasutamise efektiivsust VAP esinemissageduse vähendamisel Koemann M (2006) Holland Segers P (2006) Holland Bopp M (2006) USA Chlebicki MP (2007) USA Tantipong H (2008) Tai Uuringusse lülitati - 5 kloorheksidiini uuringut - 1 povidoon-jood uuring Eesmärgiks oli hinnata suuõõne dekontaminatsiooni toimet VAP esinemissagedusele ja suremusel KKV olevatel täiskasvanutel 3

4 Chan EY BMJ 2007 Chan EY BMJ 2007 Kloorheksidiin Probleemid kloorheksidiin Kokkuvõte: kloorheksidiini kasutamine suuõõne dekontamineerimiseks võib omada efekti VAP esinemissagedusele kloorheksidiini kasutamine ei mõjuta patsientide intensiivravi ega e kunstliku ventilatsiooni kestust, samuti ei mõjuta suremust kontsentratsioon? 0.12% kuni 2 (4)% ravimvorm? Geel või vesilahus sagedus? 2 korda ööpäevas kuni iga 2 tunni järel kestus? ühekordselt, 10 päeva kuni väljakirjutamiseni gastro-ösofogeaalse refluksi vähendamine poolistuv asend Patsiendi asend Kui ei ole vastunäidustusi peab patsient olema poolistuvas asendis (peaosa tõstetud 30º-45º nurga alla), eriti kui patsienti ti titidtk toidetakse enteraalselt lt CDC 2003, Level II 4

5 patsiendi asend Torres A Ann Intern Med 1992 Orozco-Levi M Am J Respir Crit Care 1995 Eesmärk: selgitada kas poolistuv asend vähendab maosisu aspiratsiooni KKV olevatel patsientidel Tulemus: Lamav asend ja selle kestus on potentsiaalseks riskifaktoriks maosisu aspiratsiooniks patsiendi asend - prospektiivne randomiseeritud multitsentriline uuring - eesmärgiks oli selgitada kas poolistuv kehaasend KKV oleval patsiendil mõjutab VAP esinemissagedust 5

6 patsiendi asend Järeldused 45º peaaosa tõstmine t ei olnud saavutatav, t keskmiselt oli 28º statistiliselt olulist erinevust kahes uurimisgrupis ( 10º versus 28º ) VAP esinemissageduses ei olnud orofarüngeaalse aspiratsiooni vähendamine subglotilise sekreedi pidev aspiratsioon subglotilise sekreedi pidev aspiratsioon vähendab varase VAP esinemissageduse riski CDC 2003 Level II Sekreedi subglotiline aspiratsioon Sekreedi aspiratsioon hingamisteedest Sekreedi aspiratsioon steriilset ühekordset kateetrit kateetri fikseerimiseks kasutatakse steriilset klemmi ja mittesteriilseid kindaid klemmi mittekasutamisel kasutatakse steriilseid kindaid suletud aspiratsioonisüsteemi lähtutakse tootjapoolsetest juhenditest suuõõne, mao ja sooletrakti dekontaminatsioon SDD- selektiivne seedetrakti dekolonisatsioon 6

7 SDD- selektiivne seedetrakti dekontaminatsioon??? Uuringus osales 22 riiki ja 3329 intensiivravi õde Küsimustik sisaldas 9 küsimust Tulemused: Keskmine õigete vastuste hulk oli 4.06 (45%) Parema tulemuse said üle 10 aasta intensiivravis töötanud Väiksemates intensiivravi osakondades töötavad õed Kokkuvõte püüdes rakendada kõiki eelpoolmainitud võtteid on võimalik vähendada VAP esinemissagedust ja seeläbi tagada patsientidele ohutum ravi Kust juhendi leiab? Infektsioonikontrolli teenistuse kodulehekülg alamkataloog IK juhendid valik- muu Tänan kuulamast! 7