Koostas: Matti Maimets Infektsioonikontrolli teenistuse direktor Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev

Transcription

1 Kinnitas: (allkirjastatud Urmas Siigur Juhatuse esimees digitaalselt) Koostas: Matti Maimets Infektsioonikontrolli teenistuse direktor Allkiri Ees- ja perekonnanimi Ametikoht kuupäev GRIPI LABORATOORSE DIAGNOSTIKA, RAVI JA VAKTSINEERIMISE JUHEND EESMA RK Käesoleva juhendi eesmärk on tagada o igeaegne gripi diagnostika ja ravi ning vältida hospitaalgrippi Kliinikumis. KEHTIVUS Juhend kehtib ko ikides Kliinikumi struktuuriu ksustes. VASTUTUS Juhendi täitmise eest vastutavad struktuuriu ksuste juhid. Käesoleva juhendi täitmist kontrollib infektsioonikontrolli teenistus. TEGEVUSKIRJELDUS 1. KLIINILINE PILT Gripp ei ole kliiniliste sümptomite alusel eristatav teistest respiratoorsetest viirusinfektsioonidest. Gripi diagnoosimisel arvestatakse: 1) epidemioloogilist situatsiooni ja 2) kliinilisi su mptomeid Gripile iseloomulikud kliinilised su mptomid on: haiguse järsk algus u ldise halva enesetunde, liiges- ja lihas- vo i peavalu ning palavikuga, millele lisanduvad ägeda respiratoorse haiguse su mptomid (mitteproduktiivne köha, kurguvalu, riniit). Gripp vo ib po hjustada primaarset viiruslikku kopsupo letikku ning kaasuvate haigusseisundite (näiteks kopsu- ja su damehaigused) ägenemist. Gripp vo ib tu sistuda bakteriaalse pneumooniaga. Lapsed Väikelastel ja imikutel vo ib palavik to usta > 39 C, vo ivad esineda palavikukrambid ning respiratoorse infektsiooni su mptomid on sageli u sna tagasihoidlikud. Lisaks vo ivad selles vanusegrupis gripiga kaasneda oksendamine ja ko hulahtisus. Eelnevalt tervetel lastel kulgeb gripp enamasti kergekujuliselt ja tu sistusi esineb harva. Gripi peamised tu sistused lapseeas on äge keskko rvapo letik, pneumoonia ja väga harva JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 1

2 kesknärvisu steemi kahjustus ja mu osiit. Tu sistustest on ohustatud eelko ige alla 2 aasta vanused lapsed ja krooniliste haigustega patsiendid. 2. LABORATOORNE DIAGNOSTIKA 2.1. ANTIGEENI MA A RAMISEL PÕHINEVAD TESTID (RIBAANALÜÜSID) 1. A ja B-gripi viiruse Ag paneel (ribaanalüüs) 2. A-, B-gripi viiruse, RSV, adenoviiruse Ag paneel (ribaanalüüs) Proovimaterjali vo tta kuni 4. haiguspäevani. Proovimaterjal: ninaneelukaabe, ninaneeluaspiraat Proovimaterjali võtmine Ninaneelukaabe: vo tta kuiva steriilse tampooniga ninaneelust alumise ninakarbiku piirkonnast tugeva pöörava liigutusega, et saada vo imalikult rohkem nakatunud rakke (vt. pilti). jbiajtvjahvhjiwkhr1gdqoq_auibygb&biw=1280&bih=925#imgrc=uyo0b50m- HTrPM%3A Ninaneeluaspiraat: Ninaneelu sekreedi kogumine sobib väikelastele. Ninaneelu sekreedi kogumiseks kasutada spetsiaalset kinnist aspiratsioonisu steemi, lapsel aspireeritakse sekreeti ninaso o rmetest 3 4 cm su gavuselt. Kui lima on kogutud mo lemast ninakäigust, voolutatakse kateetrit 3 ml fu sioloogilise lahusega. Proovimaterjali säilivus Proovimaterjal saata laborisse esimesel vo imalusel. Proovimaterjali vo ib säilitada +4 C juures kuni 8 tundi. JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 2

3 Analüüside tellimine ehl: Nakkustekitajate uuringud (Ab, Ag, NAT) / Hingamisteede infektsioonid / Vali proovimaterjal: Ninakaabe vo i Ninaneeluaspiraat / Vali analu u s: A ja B-gripi viiruse Ag paneel (ribaanalu u s) vo i A-, B-gripi viiruse, RSV, adenoviiruse Ag paneel (ribaanalu u s). Analüüsi teostamine ööpäevaringselt: A ja B-gripi viiruse Ag paneel (ribaanalu u s) kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond (Puusepa 8, tel: ) A-, B-gripi viiruse, RSV, adenoviiruse Ag paneel (ribaanalu u s) - Lastekliiniku labor (Lunini 6, tel: ) NB! testide negatiivne vastus ei välista kliinilise kahtluse korral gripi diagnoosi! 2.2. NUKLEIINHAPETE MA A RAMISEL PÕHINEV TEST Sobilik kasutada hingamisteede viirusinfektsiooni (sh. gripiviiruse) tuvastamiseks kuni 10 päeva pärast su mptomite teket. A-, B-GRIPI VIIRUSE, RSV RNA PANEEL Proovimaterjal: ninaneelukaabe (kuiva steriilse tampooniga), ninaneeluaspiraat, bronhoalveolaarloputuse vedelik, bronhiaspiraat (steriilses lisanditeta katsutis) Proovimaterjali võtmine Ninaneelukaabe: vo tta kuiva steriilse tampooniga ninaneelust alumise ninakarbiku piirkonnast tugeva pöörava liigutusega, et saada vo imalikult rohkem nakatunud rakke (vt. pilti). Ninaneeluaspiraat: Ninaneelu sekreedi kogumine sobib väikelastele. Ninaneelu sekreedi kogumiseks kasutada spetsiaalset kinnist aspiratsioonisu steemi, lapsel aspireeritakse sekreeti ninaso o rmetest 3 4 cm su gavuselt. Kui lima on kogutud mo lemast ninakäigust, voolutatakse kateetrit 3 ml fu sioloogilise lahusega. Proovimaterjali säilivus Proovimaterjal saata laborisse esimesel vo imalusel. Proovimaterjali vo ib säilitada + 4 C juures 72 tundi Analüüside tellimine ehl: Nakkustekitajate uuringud (Ab, Ag, NAT) / Hingamisteede infektsioonid / Vali proovimaterjal: Ninakaabe vo i Ninaneeluaspiraat vo i Bronhiaspiraat vo i BAL / Vali analu u s: A-, B-gripiviiruse, RSV RNA paneel Analüüsi teostamine, analüüsi teostamiseks kuluv aeg Tööpäevadel kuni immuunanalu u si osakond, NAT labor (tel: ) Tööpäeva hommikul kell 10 immuunanalüüsi laborisse jõudnud proovimaterjalid saavad vastuse sama tööpäeva pärastlõunal. JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 3

4 2.3. ANTIKEHADE MA A RAMINE Antikehade määramist kasutatakse vaid epidemioloogilistel näidustustel, analu u s ei sobi ägeda viirusinfektsiooni diagnoosimiseks. 3. VIIRUSVASTANE RAVI Antiviraalne ravi on näidustatud võimalikult varakult (soovitavalt alla 48 tunni sümptomite tekkest) kui on kahtlus gripile vo i to estatud gripp patsiendil: - kes on hospitaliseeritud - haiguse kulg on komplitseeritud vo i progresseeruv - esineb ko rge risk gripi tu sistusteks Ravim on efektiivseim alustatuna haiguse esimese 48 tunni arvestades su mptomite algusest, kuid vajadusel vo ib alustada ka hiljem. Kliinilise kahtluse korral gripile tuleb alustada viirusvastast ravi ka siis kui testi vastus on negatiivne või laboratoorne vastus on teadmata Patsiendid, kellel esineb ko rge risk gripi tu sistusteks: - alla 2-aastased lapsed - po hihaiguse to ttu pu sivalt aspiriinravi saavad lapsed so ltumata vanusest - täiskasvanud vanuses 65 aastat ja enam - pikaraviasutuste ja hooldekodude elanikud - rasedad vo i kuni 2 nädalat su nnitusjärgselt - kroonilised hingamisteede haigused (ka.astma) - kroonilised su damehaigused (v.a. isoleeritud hu pertensioon) - kaasasu ndinud su damerike - neuroloogiline patoloogia (lihasno rkusega kulgev haigus, tserebraalne paralu u s) - hematoloogilised haigused - kroonilised neeruhaigused - kroonilised maksahaigused - immuunpuudulikkus (ka ravimitest tingitud, HIV-infektsioon) - pahaloomulised kasvajad - diabeet ja teised ainevahetushaigused - u lekaalulisus (KMI 40 ja enam) - Viirusvastaseks raviks kasutatakse neuraminidaasi inhibiitoreid: 1) oseltamiviir (Tamiflu) kapslid 75 mg N10, 2) zanamiviir (Relenza) inhaleeritav pulber 5mg/annuses N20 Oseltamiviiri suspensiooni lastele valmistab haigla apteek. Ekstemporaalse ravimi tellimused saata: AP-extempore@kliinikum.ee JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 4

5 Oseltamiviiri (TAMIFLU) annustamine Vanus Ühekordne annus Kordade arv päevas 0-1 kuud* 3 mg/kg 2 5 >1-11 kuud* 3 mg/kg 2 5 Ravikuuri kestus (päevades) kehakaal 10-15kg (alates 1 aasta 30mg 2 5 vanusest) kehakaal 16-23kg 45mg 2 5 kehakaal 24-40kg 60mg 2 5 >40 kg ja täiskasvanud 75mg 2 5 Allikad: Tamiflu ravimiomaduste kokkuvo te British National Formulary (BNF) for Children * Need vanusepo hised annustamissoovitused ei ole mo eldud enneaegsetele imikutele, kelle viljastumisjärgne vanus on alla 36 nädala. Nende patsientide kohta saadud andmed ei ole piisavad ning fu sioloogiliste funktsioonide ebaku psuse to ttu vo ivad nad vajada erinevat annustamist. Neerupuudulikkuse korral on vajalik ravimi annuste korrigeerimine vastavalt glomerulaarfiltratsioonile: Kreatiniini kliirens (egfr) Soovitatav raviannus > 60 ml/min 75 mg kapsel 2 korda päevas > ml/min 30 mg suspensiooni 2 korda päevas > ml/min 30 mg suspensiooni 1 kord päevas 10 ml/min Ei soovitata (andmed puuduvad) Hemodialu u si patsiendid 30 mg suspensiooni pärast iga hemodialu u si Peritoneaaldialu u si patsiendid 30 mg suspensiooni u hekordse annusena Allikas: Tamiflu ravimiomaduste kokkuvo te Zanamiviiri (RELENZA) annustamine Ravimit on lubatud kasutada alates 5. eluaastast. Soovitav annus on 10 mg ehk kaks inhalatsiooni (2 x 5 mg) kaks korda ööpäevas viie päeva jooksul, päevane annus on 20 mg. Ravim ei sobi kasutamiseks astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega isikutel KOKKUPUUTEJA RGNE PROFÜLAKTIKA Kokkupuutejärgne profu laktika on näidustatud isikutele, kel on ko rge risk gripi tu sistusteks (vt. punkt 3). Profu laktikat tuleb alustada esimese kahe päeva jooksul pärast kokkupuudet nakatunud isikuga. JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 5

6 3.1.1.KOKKUPUUTEJA RGNE PROFÜLAKTIKA OSELTAMIVIIRIGA Kokkupuutejärgne profülaktika: soovitatav annus gripi profu laktikaks > 40 kg patsiendil pärast lähikontakti nakatunud isikuga on 75 mg oseltamiviiri u ks kord ööpäevas 10 päeva jooksul. Kehakaal Soovitav annus 10 päevaks Vastsu ndinu 11 kuud vana laps 3mg/kg u ks kord ööpäevas 1a-12 a kaaluga 10 kg kuni 15 kg 30 mg u ks kord ööpäevas 16 kg kuni 23 kg 45 mg u ks kord ööpäevas 24 kg kuni 40 kg 60 mg u ks kord ööpäevas > 40 kg 75 mg u ks kord ööpäevas Allikad: Tamiflu ravimiomaduste kokkuvo te BNFC ISOLATSIOONIABINÕUD Rakendatakse piiskisolatsiooni vastavalt Kliinikumis kehtivale Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhendile JKL Patsient peab olema isoleeritud vähemalt 7 päeva haiguse algusest vo i 24 tundi pärast palaviku ja respiratoorsete su mptomite taandumist. 5. VAKTSINEERIMINE Ko ikidel Kliinikumi töötajatel, kes tööalaselt puutuvad kokku patsientidega, on kohustuslik iga-aastaselt end vaktsineerida gripi vastu. Töötajad, kes ei ole vaktsineeritud (so ltumata po hjusest), peavad kokkupuutel patsientidega kandma kogu gripihooaja vältel kirurgilist maski. VIITED JKL-52 Mikroorganismide haiglasisese leviku vältimise juhend JKL-162 /Gripi laboratoorse diagnostika, ravi ja vaktsineerimise juhend 6