KUI RÄÄGITAKSE TEADUSEST, MILLEST SIIS RÄÄGITAKSE

Transcription

1 II KUI RÄÄGITAKSE TEADUSEST, MILLEST SIIS RÄÄGITAKSE

2

3 I. Newton ja teaduslik maailmapilt 1 Teaduse metodoloogias ja filosoofias on viited Newtonile peaaegu möödapääsmatud, ent viimasel ajal, seoses asjaoluga, et teaduse metodoloogia areneb märksa sisulisemalt käsikäes teaduse ajalooga, on Newtoni üle hakatud elavalt diskuteerima, vanu stereotüüpe ületama. 2 Näib, et selles uues situatsioonis võimaldab teadusliku maailmapildi mõiste 3 ehk kõige paremini selgitada Newtoniga seostuvat klassikalise teaduse teket ja spetsiifikat. Teaduse, teadusliku meetodi spetsiifikast on pika aja jooksul ja just Newtonile viidates käibel olnud väga lihtsustatud ettekujutus, omamoodi müüt teadusest. Seda müüti on eelkõige toitnud Newtoni kuulsad loosungid: Hüpoteese ma välja ei mõtle ja Füüsika, hoidu metafüüsika eest!. 1 Artikkel kogumikust Isaac Newton ja kaasaeg. Konverentsi materjalid. Tartu: TRÜ, Eesti Matemaatika Selts, 1989, lk Vt nt kogumikud: Современные историко-научные исследования ( Ньютон). M., 1984; Методология историко-научныx исследований. M., Sõnaühend teaduslik maailmapilt leiab muidugi kasutamist ka argiteadvuslikus tähenduses, lihtsalt metafoorse väljendina teaduse kaudu saadud (üldine) pilt maailmast. Antud juhul aga peetakse silmas spetsiaalset, suhteliselt uut mõistet teaduse metodoloogias ja filosoofias. Algselt formeerub teaduslik maailmapilt mitte teaduse vahendusel, vaid hoopis teaduse tekkimise sotsiokultuurilise eeldusena. Vt nt: Teaduse metodoloogia. Tln., 1979, lk 54, 60, , ; Vihalemm R. Ühe teaduse kujunemislugu. Tln., 1981, lk 15 16, III ptk, 1; Bихалемм P. A. Boзможна ли xимическая картина мира? // Филос. наyки No. 1; Kocapeвa Л. М. Генезис научной картины мира (coциокультурные предпосылки). M.,

4 Newtonit on peetud puhtakujuliseks empiirikuks ja induktivistiks 4. Kujunes olukord, et teadus hakkas Newtonist peale esmakordselt täiel rindel teadusele omasel viisil arenema, ent Newton ise ega tema järgijad teaduses, filosoofias või teaduse metodoloogias ei osanud rahuldavalt seletada (seletasid illusoorselt), miks õieti Newtoni rajatud teadus edukaks osutus. Lihtsalt koos eduga njuutonliku füüsika praktikas hakati uskuma ka Newtonile omistatavaid või ka tõepoolest tema poolt välja öeldud teadusliku tunnetuse printsiipe, isegi terviklikku teadusliku tunnetuse teooriat. Nagu rõhutas näiteks üks tänapäeval tuntumaid teaduse metodolooge Imre Lakatos ( ), olid esimesed njuutonlased teaduses tegelikult väga ebajärjekindlad Newtoni metodoloogia printsiipide järgimisel, hilisemad vulgarisaatorid aga, kes ise loodusteadlased ei olnud, lõid Newtoni loosungitest terve teaduse praktikast eraldatud metodoloogilise süsteemi 5. Selle empiristliku süsteemi põhinõuded taanduvad kahele: 1) kindlaks teha teaduse empiiriline baas; 2) näidata, kuidas sellest empiirilisest baasist tuletatakse loodusseadused ja teooriad. Esimesest nõudest tulenes positivistlik arusaam teooriavabast vaatluskeelest. Teisest nõudest tulenesid mitmesugused induktivistliku loogika süsteemid. Üldine müüt teadusest, mis siiamaani teatud määral edasi elab, aga seisneb arvamuses, et teaduslikud teooriad on rangelt tuletatud kogemuse faktidest ning teaduslik teadmine ongi lihtsalt faktidega tõestatud teadmine, on teadmine selle kohta, missugune maailm, reaalsus tegelikult on, s.t teadus annab tõese pildi maailmast; midagi teaduslikult uurida see tähendab uurida, kuidas asi tegelikult on. Ent oluline on mõista, et teadus, täppisteadus, matemaatiline ja eksperimentaalne tea- 4 Omal ajal näiteks nimetas F. Engels (tõsi küll temast käsikirja jäänud töös) Newtonit induktsioonieesliks ( Engels F. Looduse dialektika. Tln., 1962, lk 152), kes oma hoiatusega: Füüsika, hoia end metafüüsika eest! väljendas loodusteadlaste suurele enamusele iseloomulikku vastumeelsust mõtlemise vastu (samas, lk 10). Vt ka samas toim. märkust 4, lk Lakatos I. Newton s effect on scientific standards // Philosophical Papers. Cambridge a.o., Vol I. p

5 dus, mille päris esimeseks esindajaks oli juba Galilei, mille kujunemises oli tähtis koht Descartes il ja mis siis täiel rindel hakkas arenema alates Newtonist see teadus põhineb erilisel maailmanägemise viisil. Teadus ei ole sugugi lihtsalt maailma kirjeldamine niisugusena, nagu see on, kirjeldamine, mis erineb mitteteaduslikest lihtsalt sellepoolest, et need teised kirjeldused on vähem põhjendatud, vähem täpsed, halvemini või üldse mitte tõestatud või lihtsalt väärad. Täppisteaduslik maailmanägemine tähendab nähtuste nägemist niisugustes tingimustes, milles nad alluvad üldistele kvantitatiivsetele seadustele, matemaatiliselt kirjeldatavatele seadustele. Need tingimused tehakse kindlaks eksperimentaalselt. Selles mõttes täppisteadus määrab ise, mida ja kuidas ta maailma uurib. Talle ei ole temast sõltumatult n-ö ette antud nähtust, mida kirjeldada. Newton õieti hakkaski matemaatikat ja eksperimenti põhimõtteliselt seostama, hakkas uurima eksperimendi kaudu seda, mis allub matemaatilistele seostele, püstitas ülesande nii, et see oleks ühtaegu eksperimentaalne ja matemaatiline, matemaatiliselt nähtav ja tõestatav. Iseloomulik on siin Newtoni suhtumine R. Hooke isse. Hooke oli teatavasti Londoni Kuningliku Ühingu kuraator, kelle ülesandeks oli ühingu iganädalastel istungitel demonstreerida katseid, mis tõestavad loodusseadusi. Sealjuures ei olnud tal enamasti aega seaduste täpseks matemaatilisteks formuleeringuteks ja tõestusteks või ei hoolinudki ta sellest eriti. Nii oli lugu ka näiteks gravitatsiooniseadusega, mille avastamise kaasautoriks ta ennast pidas. Newton aga rõhutas, et Hooke pretendeeris enamale, kui ta tegelikult kindlaks teha suutis, väitis rohkem kui teadis, sest seaduse avastamine tähendab selle matemaatilist tõestamist 6. Newtonist alates kujunes see, mida T. Kuhn on nimetanud paradigmaks ja normaalteaduseks. 7 Teadus hakkas olema teineteist eeldavate 6 Vt selle kohta lähemalt: Apнольд B. И. Tpexcoтлетие мaтематического eстеcтвознания и небесной мexaники // Природa No Loodetavasti on need mõisted lugejale tuttavad. Vajaduse korral vt nt Teaduse metodoloogia. Tln, 1979, lk

6 matemaatiliste ja eksperimentaalsete ülesannete lahendamine. Teaduse praktika muutus immuunseks filosoofilise ja sisuliselt isegi teatud piires (paradigma piires) metodoloogilise kriitika suhtes. Seda immuunsust tõestab muuseas ka njuutonliku teadusliku programmi edukus, hoolimata sellest, et Newtoni enda ja tema järgijate metodoloogilised ja filosoofilised ettekujutused, nagu juba öeldud, kajastasid teadusliku tunnetuse olemust ja edenemise mehhanismi üsnagi illusoorselt. Newtoni loosungid Hüpoteese ma välja ei mõtle ja Füüsika, hoidu metafüüsika eest! koos näiteks Principia II trükile lisatud nelja induktivistlik-empiristliku iseloomuga metodoloogilise reegliga ( Regulae philosophandi ) 8 töötasid sisuliselt, n-ö objektiivselt, normaalteaduse kujunemise kasuks, vaatamata sellele, kuidas Newton ise oma tegevust teadvustas ja filosoofina ning metodoloogina üldsusele põhjendas. Just siis, kui on kindlustunud paradigma püsivus selle aluste kriitika suhtes, ent paradigma raames saab võimalikuks järjest uute lahenduvate ülesannete produtseerimine ja lahendamine, just siis näib, et tegeldakse puhaste empiiriliste faktide saamise ja nende loogilis-matemaatilise töötlemisega, üldistamisega. Küsimus, millele peab aga ajaloolane vastama, seisneb selles: kuidas ja miks kujunes niisugune maailmanägemine, teaduslik tunnetusviis, paradigma? Ja kuidas ikka mõista Newtoni tegevuse motiive? Kui Newton pidas õigeks metafüüsikast hoidumist ja oli hüpoteeside väljamõtlemise vastu, siis kust ta sai gravitatsioonijõu, absoluutse aja ja ruumi, liikumise allika? Kuidas mõista tema alkeemiahuvi, mida ta hiljem hoolikalt varjas? Miks ta ikka sisuliselt jõudis tänapäevasele arusaamisele teaduse tuginemisest matemaatilisele ja eksperimentaalsele tõestusele vastukaaluks Descartes i filosoofilis-ratsionalistlikule tõekontseptsioonile, mis nõudis silmnähtavust, selgetest mehhanistlikest algprintsiipidest tuletatavust? Mis alusel ta keelas metafüüsilise kriitika? 8 Vt kommentaare selle kohta nt viidatud kogumikust: Современные историконаучные исследования, c , , ; Kyзнецов Б. Г. Ньютон. M., C. 118 и cл. 88

7 A. Koyré ( ) analüüsib Galilei- ja Newtoni-tüüpi teaduse tekkimist seoses filosoofia arenguga, muutustega mõtlemise kategoriaalses struktuuris, mis põhjustas Aristotelese filosoofias kirjeldatud Kosmose asendumise nüüdisaegse Universumiga, teadusliku maailmapildiga 9. Põhiline erinevus nende vahel on selles, et esimene oli kvalitatiivne, ligikaudsuse maailm, mis sarnanes suure organismiga, teine aga matemaatikale alluv kvantitatiivne täppismaailm, mis sarnaneb mehhanismiga, masinaga. Koyré on iseloomustanud teaduslikku maailmapilti, n-ö Newtoni maailma järgmiselt: Teadus asendas meie kvaliteedi ja meelelise taju maailma, kus me elame, armastame ja sureme, teise maailma kvantiteediga, kehastatud geomeetria maailmaga, milles, kuigi ta kõike endasse mahutab, pole kohta inimese jaoks. Nii muutus too reaalne teadusemaailm võõrandunuks ja täiesti lahtikistuks elu maailmast. Teadus pole mitte üksnes võimeline seda seletama, vaid ta ei suuda selle olemasolu isegi mitte välja vabandada, nimetades seda subjektiivseks. 10 Koyré on seejuures kategooriliselt vastu käsitusele, et niisuguse mehhanistliku maailmapildi on determineerinud tootmisviisi areng. Tema arvates täpselt vastupidi just täppisteaduste tekkimine tegi uue tehnika loomise võimalikuks. Koyrél on muidugi õigus, et tehnika ja majanduselu arengust ei saa vahetult tuletada filosoofilisi või teaduslikke ideid. Ent miks ikkagi toimus oluline murrang mõtlemise kategoriaalses struktuuris? Miks asendus Kosmos Universumiga? Miks tekkis teaduslik maailmapilt? Lõppkokkuvõttes oli see ikkagi tingitud murrangust tootmisviisis, kapitalistliku kaubatootmise ühiskonna, masinalise tootmistüübi tekkimisest (kusjuures esialgu ei baseerunud see tõepoolest uuel tehnikal, masinatel, vaid sai alguse manufaktuurse tööjaotuse kujunemisest), mis tekitas inimesele vastanduva iseseisva asjade ja nendevahelise suhete maailma, milles valitsevad objektiivsed seadused. Inimese elu 9 Koйре A. Oчерки истории философской мысли. M Tsitaat teosest: Пригожин И., Cтeнгeрc И. Порядок из xaoca: Новый диалог человека c природoй. M., C

8 osutus sellest elutust asjademaailmast, seal valitsevatest seadustest sõltuvaks, ent seaduste tundmine andis ühtlasi inimesele, mistahes indiviidile, võimu asjademaailma üle. Maailma võrdkujuks sai kellamehhanism, hiljem küberneetiline masin, mis on inimesele mõistetav, sest töötab täpsete seaduste, mõistuspärase konstruktsiooni, programmi alusel. See murrang tootmisviisis ja ühiskondlikus olemises üldse peegeldus ühiskondlikus teadvuses, täpsemini murrang ühiskondlikus olemises toimus vastastikuses toimes murranguga olemasolevas ühiskondlikus teadvuses religioonis, moraalis, filosoofias. Esialgu olid tähtsad muutused keskajal valitsenud religioosses ja sellega seotud moraalses teadvuses ilmnes klassikalise katolitsismi kriis, protestantlike voolude teke, muutus inimese vahekord jumalaga. Üksnes need muutused saidki olla vahetuks allikaks uuele filosoofiale ja teadusliku maailmapildi kujunemisele (muid ideid esialgu lihtsalt veel polnud). Religioon peegeldas muutusi Euroopa ühiskonnaelus muu hulgas nii, et inimene ei olnud enam jumaliku loodusterviku osa, vaid temast sai n-ö sotsiaalne aatom kõik inimesed osutusid jumala ees võrdseteks indiviidideks, kes on iseseisvalt võimelised jumala armust, tema vaimsusest osa saama. Hinnatavaks, hinge päästvaks, eetiliselt mõtestatuks sai igasugune tegevus, nii vaimne kui ka füüsiline, mis ei ole harjumuslik, mis ei toimu pimesi, vaid millel on jumalikult metoodiline, s.t õigele teele viiv, täpne iseloom, mõistuspärane süsteem. Kujutlused mehhanismist said religioosses kontekstis populaarseks. Mehhanismi konstrueerimine nõuab metoodilist vaimset pingutust, mehhanismi käitumine on juhitav, see on mõistuspärane nagu jumala loodud maailmgi. Loomulikus looduses aga pole midagi mõistuslikku, vaimset. See on meeleline, madal, eksiteele viiv. Alles loomulikest seostest väljakistult võib selguda nähtuste mõte, neid loonud jumala tarkus, need vankumatud universaalsed seadused, millede alusel jumal maist maailma, ise sellesse kuulumata, valitseb! Antiikaja ja keskaja jumalat võeti kui mõistust, logost, mis oli andnud maailmale harmoonia, mistõttu loomulikus looduses eneses 90

9 väljenduski, sisalduski jumal. Uusaja reformitud religiooni vooludes oli aga oluline jumala kui erilise vaimse isiksuse tahe, kelle poolt on kehtestatud muutumatud seadused (asjades omaette, meelelises maailmas nad puuduvad), milledega peab inimene oma elu kohandama talle jumala poolt antud mõistust kasutades ja usaldades ning oma ettemääratud teed astudes. Newtongi oli loomulikult oma ajastu inimene, kes ei saanud olla väljaspool religioosseid tõekspidamisi. On teada 11, et Newton oli erilise uue usuvoolu unitarismi pooldaja, mis oli surmanuhtluse ähvardusega rangelt keelatud, ketserlik. Unitarism ei tunnista jumalat kolmainsusena, eitab Kristuse ja püha vaimu jumalikkust, pidades seda paganliku müstitsismi retsidiiviks. Unitarismi järgi on ühtne jumal maailma ranget seaduspärast ühtsust tagav, sealpool tunnetuse piire asuv (transtsendentne), puhtvaimne, absoluutne, mõistuslik valitseja. Newtoni religioosse unitarismiga seletubki lõppkokkuvõttes nii tema maailmapildi tugipunkt kui ka kogu tema käitumise põhimotiiv. Loodusfilosoofia füüsika, mis lähtub loodusest enesest (ei saa lähtuda tema transtsendentsest loojast), põhineb seaduste avastamiseks matemaatikal ja eksperimendil, ei või sisaldada midagi metafüüsilist, sest looduses omaette midagi mõistuslikku pole, asjatu on looduse kohta kartesiaanlikke hüpoteese välja mõelda, s.o. sellest kaugemale minna, mida näitavad matemaatika ja eksperiment. Metafüüsika ei ole samuti Newtoni jaoks midagi hüpoteetilist, sest matemaatika ja eksperiment ühelt poolt ning jumala antud mõistus ja usk teiselt poolt piiritlevad ja juhatavad selgesti kätte ka looduse ja kogu olemise ning tunnetuse ratsionaalsed algprintsiibid ja garanteerivad siingi ühesed lahendused (hüpoteeside esitamine iseloomustab üksnes õiget eluvaadet ja tõde mitteleidnud inimest, s.t inimest, kes kipub lahendusi valest allikast otsima või neid enne pakkuma, kui ta nendeni tegelikult 11 Manuel F. E. The Religion of Isaac Newton. Oxford, 1974; Westfall R.S. Never at Rest; A Biography of Isaac Newton. Cambridge, 1982; Kocapeвa Л. M. Ньютон и coвременная западнaя историография науки // Coвременныe историкoнаучные исследования ( Ньютон). M.,

10 jõudnud on). Et aga Newtoni veendumustele vastav, tema eluvaadet toitev usuvool keelatud oli, pidi ta oma kindlameelsuse allikat varjama, lihtsalt teistina esinema, metafüüsilisi diskussioone vältima, oma terviklikke tõekspidamisi mitte päris täielikult esitama. Absoluutse ruumi ja aja, universaalse liikumise allika, aktiivsete jõudude, sealhulgas eelkõige üldise gravitatsioonijõu taga oli Newtonil ilmselt unitaarne jumal. Just sellepärast ei tunnistanudki Newton mateerial endal mitte mingisugust aktiivsust ega sisemist korda. Ka alkeemia idee elementide muundamisest ei olnud Newtonil alkeemiline, müstiline, vaid seletub tema unitaarsete vaadetega. Newton püüdis nähtavasti keemias, uurides ka alkeemia pärandit, leida jõudude süsteemi, mis reguleerib ainete muundumisi samasuguse matemaatilise rangusega nagu taevamehaanikat. Ta kirjutas oma peateose eessõnas: Oleks soovitav mehaanika printsiipidest tuletada ka ülejäänud loodusnähtused, arutledes samal viisil (nagu mehaanikas. R. V.), sest paljud asjaolud sunnivad mind oletama, et kõik need nähtused on tingitud mingisugustest jõududest, millega kehade osakesed, siiani teadmata põhjustel, kas liiguvad üksteise poole ja haakuvad korrapärasteks figuurideks või põrkuvad vastastikku ja eemalduvad üksteisest. Kuna need jõud on tundmatud, siis on filosoofide püüded seletada loodusnähtusi siiani viljatuteks jäänud. 12 Võib arvata, et Newton varjas oma alkeemiahuvi, mis tegelikult teenis ratsionaalse keemia loomise taotlusi, lihtsalt sellepärast, et ta ei jõudnud keemias tema enda kriteeriume rahuldavate tulemusteni ja kartis õigusega võimalikke süüdistusi müstitsismi harrastamises, mis võis varju heita ka tema saavutustele füüsikas, eriti jõu mõiste kasutamisele. Kokkuvõttes võime öelda, et Newton sai tugineda oma maailmapildi loomisel, mis oli lähtekohaks teaduslikule paradigmale, religiooni ja jumala autoriteedile, edasi aga võidi juba tugineda teaduse ja Newtoni autoriteedile religiooni ületamisel ja teadusliku maailmapildi põhjendamisel. 12 Ньютон И. Maтематическиe начала натуральной философии // Изв. Николаевской морской акад. Пг., Bып. IУ. C

11 T. Kuhn teaduse filosoof-metodoloog või teadusloo teoreetik? 1 Lääne teadusfilosoofias ja teadusloos väga populaarset Thomas Kuhni 2 teaduskontseptsiooni on ka eestikeelses kirjanduses juba tutvustatud ( Järve 1973), Kuhni peateos on ilmunud vene keeles (juba kahes trükis ( Kuhn 1975), varustatuna nõukogude teadusloolaste S. Mikulinski ja L. Markova järelsõnaga), nõukogude filosoofilises ja teadusloolises kirjanduses on seda kontseptsiooni ulatuslikult analüüsitud (vt nt Markova 1965, Arsenjev 1967, Aktšurin 1972, Legostaev 1972, Rodnõj 1973, Lektorskij 1973, Ginzburg 1976, Levin 1976, Grjaznov 1976, Kedrov 1976, Rebane 1977). Kuhni populaarsus Läänes on seotud eelkõige sellega, et tema teaduskontseptsioon on üheks alternatiiviks seal kaua aega valitsenud neopositivistlikule teaduse metodoloogiale. Kuhni lähenemisviisi eripäraks teise neopositivismi kritiseerivate kontseptsioonidega (ja muidugi ka neopositivismiga) võrreldes on tema sotsiaalpsühholoogiline lähtekoht. Kuhn püüab analüüsida teadlaskonda, teadlasühendust (scientific community) kui sotsiaalset 1 Artikkel kogumikust Teaduslugu ja nüüdisaeg. Esimese vabariikliku teaduslookonverentsi materjale. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1979, lk USA teadusajaloolane Thomas Samuel Kuhn (sünd Cincinnatis) [surn. 1996] on hariduselt füüsik. Teaduse ja selle arengu originaalse kontseptsiooni autorina sai ta tuntuks pärast raamatu Teadusrevolutsioonide struktuur (The Structure of Scientific Revolutions) ilmumist (I trükk 1962, täiendatud trükk 1970) [eesti k. 2003]. 93

12 rühmitust, vaadata, kuidas see rühmitus teadust tehes funktsioneerib, mis seda tegevust determineerib, mille poolest erineb selle rühmituse funktsioneerimine teist laadi tegevusalade (näiteks kunsti) funktsioneerimisest. Ta leiab, et tavalistest loogilis-metodoloogilistest kategooriatest ei piisa teaduse ajaloo ratsionaalseks rekonstrueerimiseks, et midagi olulist jääb siis reaalsest ajaloost kajastamata. Teadlasrühmitust ühendab Kuhni arvates ühine maailmanägemise viis ja teaduse tegemise traditsioon paradigma. Kuhn eristab paradigmas nelja põhilist komponenti (vt lähemalt Kuhn 1975: ). Esiteks on selleks sümbolilised üldistused. Need on antud teadlasrühmituses 3 üheselt ja kahtlusteta kasutatavad formaalsed või kergesti formaliseeritavad (formaalselt rakendatavad) ettekirjutused, mis väliselt meenutavad loodusseadusi, kuid funktsioneerivad ka nende sümbolite määratlustena, mida nad sisaldavad. Näiteks F=ma (Newtoni II seadus); keemilised elemendid ühinevad püsivates kaalulistes suhetes. Teiseks paradigma metafüüsiline osa. Enamasti kasutatakse analoogilise aspekti esiletoomiseks terminit maailmapilt. Paradigma selle aspekti aluseks on antud valdkonna nähtuste kirjeldamiseks kasutatavad tüüpilised mõttelised mudelid (näiteks gaasi molekulide käitumise kujutamine korrapäratult liikuvate elastsete piljardikuulikestena). Erinevad metafüüsilised paradigmad (maailmapildid) oleksid näiteks nähtuste mõistmine ühetaoliste aatomite vastastikuse toimena tühjuses, mateeriale mõjuvate jõududena või väljade toimena. Kolmandaks üldtunnustatud väärtused. Paradigma seda komponenti iseloomustades peab Kuhn silmas metodoloogilisi reguleerivaid printsiipe, nagu: teooria peab andma empiiriliselt kontrollitavaid järeldusi; teooria ettenägemised peavad olema täpsed, ühetähenduslikud; kvantitatiivset ettenägemist tuleb eelistada kvalitatiivsele; teooriad 3 Teadlasrühmituse (teadlaskonna, teadlasühenduse) mõistet käsitleb Kuhn mitmetasemelisena, suhtelisena, s.o. ühe rühmitusena võib vaadelda näiteks nii kõiki loodusteadlasi kui ka ainult ühe kitsa eriala ühte koolkonda. 94

13 peavad olema võimalikult lihtsad, mittevasturääkivad, teiste teooriatega kooskõlas jne. Need printsiibid võivad küll olla üldtunnustatud teadlaskonnas üldse, kuid erinevate paradigmade puhul osutuvad ikkagi erinevateks ettekirjutusteks. Neljandaks antud teadlasrühmituses väljakujunenud küsimuste püstitamise ja lahendamise tüüpilised näited, näidised, treenitus selle suhtes, kuidas ülesandeid tuleb püstitada ja lahendada. Niisugused näidised, kuidas teadust tehakse omandatakse vastava valdkonna klassikalistest töödest, üliõpilastele aga õpetatakse spetsiaalselt praktikumides, antakse õpikutes vastavate peatükkide lõpus harjutustena, ülesannetena, nõutakse kontrolltöödes ja eksamil. Paradigma viimast komponenti peab Kuhn eriti tähtsaks. See teeb tema lähenemisviisi lääne teadusfilosoofias originaalseks, annab teaduse tunnetuslikule sisule uue, loogilis-verbaalsest erineva dimensiooni. Paradigma teised komponendid saavad kogu oma tegeliku sisurikkuse ja mõistetavuse, formeeruvadki paradigmana just reaalses tegevuses näidistega, uut situatsiooni eelmise alusel modelleerima õppides. Arenenud teaduse aluseks on niisugune paradigma, mis identifitseerib raskeid mõistatusi, pakkudes võtmeid nende lahendamiseks ja garanteerib, et tõepoolest andekas uurija saavutab tingimata edu ( Kuhn 1975: 225). Niisugune ristsõnamõistatusi või maleülesandeid meenutavate mõistatuste lahendamine (puzzle-solving) iseloomustab normaalteadust. Näiteks klassikalised humanitaarteadused ei ole teadused, sest neis me niisugust paradigmat ja normaalteadust ei näe, seal puuduvad mõistatused ja progress nende lahendamises, vaieldakse ainult, nagu filosoofiaski, pidevalt põhiprintsiipide üle, s.t neile on kogu aeg iseloomulik olukord, mis teaduste puhul esineb üksnes kriisi- ja revolutsiooniperioodidel. Revolutsioon tähendab paradigma vahetumist. Näidates, et teaduses toimuvad revolutsioonid üleminekud uutele paradigmadele kritiseerib Kuhn teaduse arengu kumulatiivset mudelit, mille järgi toimub üksnes tõeterakeste pidev kuhjumine. Sealjuures aga leiab Kuhn, et paradigmade adekvaatne tõlkimine teineteise keelde 95

14 ei ole võimalik ja nende vahetamist ei saa üksnes tuntud loogilis-metodoloogiliste vahendite varal seletada. Asjaolu, et ta seda rõhutab, et tal ei mahu ajalugu tavalistesse loogilis-metodoloogilistesse kaanonitesse, on olnud aluseks Kuhni süüdistamisele irratsionalismis ja relativismis, millega ta aga ise nõustuda ei taha, sest ta pretendeerib teaduse arengust objektiivse pildi andmisele, rõhutades, et teadus on kõige ratsionaalsem asi üldse ning just teaduse arengu alusel on vaja korrigeerida oma arusaamasi ratsionaalsusest. Kuhn käsitleb paradigmat teadlasrühmituse reaalse tegevuse aspektist. Ta rõhutab, et seda tegevust tuleb loomulikult kirjeldada ka traditsioonilistes loogilis-metodoloogilistes terminites, ent seda õnnestub teha üksnes teatud piirini, sest reaalses ajaloolises situatsioonis võivad näiteks kaks teadlast (teadlasrühmitust) mõista ühte ja sama metodoloogilist printsiipi (näiteks teooria lihtsuse nõuet), millest nad mõlemad juhinduvad, hoopis erinevalt, mistõttu hindavad erinevalt ka vastavat situatsiooni (näiteks konkureerivad teooriad). See aga ei tähenda irratsionalismi. Kuhn selgitab, et teadlase käitumine oleks irratsionaalne üksnes siis, kui ta arutleks näiteks nii: Teooria A on lihtsam kui teooria B; kõigist teistest aspektidest on nad täiesti samaväärsed, kuid ma eelistan siiski teooriat B. Seda tegelikult ei esine. Küll on aga Kuhni arvates täiesti tavaline, et erinevate paradigmade raamides annab formaalselt-verbaalselt identsete loogilis-metodoloogiliste printsiipide konkreetne rakendamine hoopis erinevaid, sageli diametraalselt vastupidiseid tulemusi. Ja see juhtub sellepärast, et vastav reguleerivate printsiipide süsteem omandatakse varasemate rakenduste alusel, paradigma kontekstis, mitte abstraktselt-formaalselt. Ent Kuhni kontseptsioon jätab vastuseta uue teadmiste ja tegevuse tüübi paradigma tekkimise ja vahetumise küsimuse. Konstateeritakse üksnes, et paradigmad ja nende vahetumine on teaduse arengule iseloomulikud ja formeeruvad teadlasrühmitustes eritüübiliste konkreetsete situatsioonide kui näidiste alusel. Kuhni kontseptsiooni järgi osutuvad kõik need konkreetsete situatsioonide tüübid ja vastavad paradigmad sisulises mõttes selles plaanis samaväärseteks, et kuigi 96

15 maailmanägemise viis on küll erinevates paradigmades erinev, ei saa kuidagi seletada, miks näiteks Aristotelese paradigma eelnes Newtoni omale (need paradigmad ei ole muidugi samaväärsed mõistatuste lahendamise seisukohalt). Kuhn kirjutab: Ma ei kahtle näiteks selles, et Newtoni mehhaanika parandab Aristotelese mehhaanikat ja Einsteini teooria parandab Newtoni teooriat selles mõttes, et annab paremad instrumendid mõistatuste lahendamiseks. Kuid nende järjestikuses vahetumises ei näe ma seostatud ja suunatud ontoloogilist arengut. Edasi lisab ta:... kui see positsioon tähendab relativismi, siis ma ei saa aru, millest jääb relativistil looduse ja teaduste arengu seletamisel puudu ( Kuhn 1975: 260). Aga puudu jääb sellest, et ei mõisteta teaduse arengu alusena ühiskondlik-ajaloolise praktika arengu seaduspärasusi, millel põhineb inimmõtlemise kategoriaalne struktuur, nii- või teistsugune maailmanägemise viis ja selle muutumise loogika. Nagu sageli juhtub populaarseks saanud võiks isegi öelda moodi läinud kontseptsioonidega, kaob ka Kuhnist rääkides sageli ära või osutub teisejärguliseks esialgne põhitaotlus, põhiline ülesanne, mille lahendamiseks kontseptsioon oli mõeldud. Nii Kuhni kriitikud kui ka kriitikata omaksvõtjad mõistavad sageli tema kontseptsiooni mitte tema, vaid oma ülesannete, oma probleemide seisukohalt. Niimoodi tõlgendatud Kuhn aga polegi tegelikult enam Kuhn. Siinkohal peab küll märkima, et Kuhn on ka ise ennast ülalmärgitud viisil tõlgendama provotseerinud, sest on samuti sekkunud n-ö võõrastesse probleemidesse. Mida siis tuleks pidada Kuhni jaoks võõraks ja mida omaks? Missuguses kontekstis on Kuhni ideedel ja mõistetel nende originaalne ja arvestatav, missuguses aga ülekantud ning ebamäärane tähendus? Mis laadi probleemide puhul meil pole alust Kuhni tõsiselt arvestada, sest ta ise väljub nendest piiridest, kus tema kontseptsioon on (või vähemalt põhimõtteliselt võiks olla) põhjendatud? Kuhni puhul tuleks meil kõigepealt silmas pidada V. I. Lenini tuntud juhtnööri Materialismist ja empiriokrititsismist : kui on tegemist kodanlike teadlastega, siis tuleb tingimata arvestada nende spetsiaalteaduslikke uurimusi, kuid ei tohi uskuda nende filosoofilisi järeldusi. 97

16 Selle üldise juhtnööri rakendamiseks Kuhni kontseptsiooni puhul ongi meil vaja selgusele jõuda, kas Kuhn on esitanud filosoofilis-metodoloogilise või eriteadusliku kontseptsiooni. Sellele küsimusele vastamise teeb keerukaks asjaolu, et siiani pole päris selge, mida endast kujutab või kas on üldse võimalik luua teaduse arengu teooriat. On selge, et teatud teoreetilise käsitluse teadusest teaduse arengu ja teadusliku tunnetuse loogika näol on alati andnud filosoofia ja teaduse metodoloogia. Teoreetiline kontseptsioon on ka Kuhnil, kuid kas see on filosoofiline? Nagu Kuhn ise on korduvalt rõhutanud (vt nt Kuhn 1975: 7 26; Kuhn 1970; 1971) ja nagu selgesti ilmneb ka tema töödest (kuigi sellele alati ei pöörata vajalikku tähelepanu), on ta eelkõige teaduse ajaloolane (või teadusloolane), mitte aga filosoof või loogik-metodoloog. Viimased ei arvesta Kuhni arvates kuigi tõsiselt teaduse reaalset ajalugu, ei lähtu sellest. Niisiis pretendeerib Kuhni kontseptsioon teaduse arengu faktuaalsele teooriale, kuna filosoofia ja teaduse metodoloogia, mis käsitlevad teaduse arengu ja teadusliku uurimise loogikat, ei ole empiirilised, faktuaalsed distsipliinid (seda küsimust on autor varem käsitlenud vt Vihalemm 1977a, 1977b). Teaduse arengu seadused, mille avastamisele pretendeerib teoreetiline teaduse ajalugu (või teaduslugu), peaksid olema mitte filosoofia, loogika või metodoloogia printsiibid, vaid seadused, mis ilmnevad teadust arendavate inimeste vastavas sotsiaalses tegevuses, kes küll lähtuvad seejuures (teadlikult või ebateadlikult) ka teatud filosoofiast, loogikast, metodoloogiast. Et Kuhn, nagu nägime, lähtubki, sotsiaalse rühmituse tegevuse analüüsist, siis on tema lähenemisviis üldjoontes õige. Ent Kuhni käsitlus jääb n-ö poolele teele, sest ta ei seosta sotsiaalpsühholoogilist analüüsi ühiskondlik-ajaloolise praktika marksistliku mõistega. Kuhni esitatud mõisted, nagu paradigma, teadlasühendus (scientific community), normaalteadus jt on loomulikult eriskummalised filosoofia (tunnetusteooria), teaduse metodoloogia, loogika seisukohalt. Ent tuleb silmas pidada, et need on arvestatavad just kavandatava teaduse arengu teooria mõistena. See teooria aga üritab 98

17 olla eriteaduslik. Tegeldes teaduse ajaloo uurimisega eriteadusliku teooria plaanis, puutub aga Kuhn kokku ka filosoofiliste probleemidega (maailma nägemisviisi kujunemine, tõe küsimus, uue ja vana vahekord teadmistes, relativismi probleem, ratsionaalne ja irratsionaalne, evolutsiooniline arenemine jpt) ja pretendeerib sageli filosoofi rollile (märkamata sealjuures, et filosoofiline probleem tegelikult ei teki ega lahendu faktuaalse probleemina). Siin ilmneb kõigepealt tuntud tõsiasi, et uue teooria loomisel ei saa mööda minna filosoofilisest problemaatikast, kuid peale selle on meil nähtavasti antud juhul tegemist ka teaduse ajaloo kui teaduse omapäraga. Nimelt ei ole teaduse ajaloo puhul nähtavasti võimalik elimineerida ajalooliselt konkreetset tegevuse subjekti, saavutada puhtobjektiivset lähenemist. See aga tähendaks, et teaduse arenguteooria ei saa olla puhtteaduslik, positiivne, vaid peab olema filosoofilis-teaduslik. Puhtteaduslik teooria peaks rajanema eksperimendil (või sellega metodoloogiliselt samaväärsel protseduuril) ja formaliseerimisel. Kuhn filosoofina on juba saanud marksistlikus filosoofias (vt Markova 1965; Legostaev 1972; Grjaznov 1976; Rebane 1977; Porus 1977 jt) õigustatud kriitika osaliseks (kuigi Kuhni mõistmine eelkõige fi l o s o o fi na, nagu öeldud, on väär). Huvitav on aga märkida, et vaatamata lõpuks tehtud filosoofiliselt vääradele järeldustele (nagu tõe objektiivsuse eitamine, teatav relativism jt), on ta teaduse ajaloolasena filosoofiliste probleemide puhul sageli jõudnud küllalt lähedale marksistliku filosoofia põhimõtetele. Nii näiteks võiks Kuhni käsitlust paradigma formeerumisest kõrvutada üldfilosoofilises plaanis marksistliku kontseptsiooniga mõtlemistüübi kujunemisest praktikas. Marksistlik praktikakäsitus on muidugi filosoofiliselt märksa sügavam kui Kuhni kontseptsioon paradigmat formeerivast tegevusest, kuid teaduse ajaloo konkreetseks analüüsimiseks ei piisa üksnes üldfilosoofilisest praktika mõistest. Sellepärast on vaja näha paradigma mõistet praktika mõiste kontekstis (et Kuhn seda ei tee, sellepärast ta eksibki filosoofiliste järelduste puhul). Väära filosoofilise järeldusena torkab Kuhni juures silma tõe objektiivsuse eitamine. Ent tuleks näha mitte üksnes seda väära filosoofilist lõppjäreldust, vaid ka kaemusliku 99

18 tõekontseptsiooni kriitikat teaduse ajaloolase poolt. Kuhn rõhutab, et pole alust rääkida, nagu oleks uus teooria vanaga võrreldes tõele lähemal selles mõttes, et annab sellest samast objektist, mida kirjeldas vana teooriagi, õigema pildi ja teaduse progress ongi suunatud sellele, et saada sellest objektist lõpuks päris õiget pilti. Niisugust arusaamist eitab ka marksistlik filosoofia. Marksismi järgi on tunnetuse objekt inimesele antud praktika kaudu, s.t praktika arenedes muutuvad mitte ainult teadmised, vaid ka objekt, mida need teadmised peegeldavad, sest tunnetuse objektiks on praktika erinevatel arenguastmetel objektiivse reaalsuse erinevad (kuid ikkagi objektiivselt reaalsed) tasemed, aspektid, seosed. Kasutatud kirjandus Aktšurin 1972 = Aкчурин И. A., Maмчур E. A. Логика oткрытия или психилогия исследования? Boпросы философии, 1972, No. 8, c Arsenjev 1967 = Apceньев A. C. Логика перехода к новoй теории Cтруктура научных революций T. Кун. B кн.: Apceньев A. C., Библер Б. M. Aнализ paзвивающегося понятия. M., 1967, c Ginzburg 1976 = Гинзбург B. Л. Kaк развивается наукa? Зaмечния по поводу книги T. Kyна Cтруктура научных революций. Природа, 1976, No. 6, c Grjaznov 1976 = Грязнов Б. C. Философcкие парадигмы T. Kyна. Природа, 1976, No. 10, c Järve, P. Teaduse areng: revolutsioonid või evolutsioon? Horisont, 1973, nr 3, lk 18 21; nr 11, lk Kedrov 1976 = Keдpов Б. M. O peволюционном xapaктере paзвития ecтествознания. Природа, 1976, No. 10, c Kuhn 1975 = Кун T. Cтруктура научных революций. M., 1975 и

19 Kuhn T. S. Notes on Lakatos. In: Boston Studies in the Philosophy of Science. Vol. 8, Dordrecht, 1971, pp Kuhn T. S. Reflections on My Critics. In: Criticism and the Growth of Knowledge. Cambridge, 1970, pp Legostaev 1972 = Легостаев B. M. Философская интерпретация paзвития науки Toмaca Kyна. Boпросы философии, 1972, No. II, c Lektorskij 1973 = Лекторский B. A. Философия, наукa, философия науки. Boпросы философии, 1973, No. 4, c Levin 1976 = Левин A. E. Moдель науки в первом приближении. Природа, 1976, No. 10, c Markova 1965 = Maркова Л. A. Проблема революций в истории науки. Boпросы философии, 1965, No. 9, c Porus 1977 = Порус B. H. Cтруктура научных революций и диалектика развития науки. Философские науки, 1977, No. 2, c Rebane 1977 = Peбане Я. K. Koнцепция научных революций T. Kyна и релятивизм. Ученые записки TTУ, 1977, вып. 404, c Rodnõj 1973 = Poдный H. И. Проблема научной революции в концепции развития науки T. Kyна. B кн.: Koнцещии науки в буржуазной философии и coциологии. M., 1973,c Vihalemm 1977a = Вихалемм P. A. O cooтношении логики paзвития науки и теоретической истории науки. Ученые записки TTУ, 1977, вып. 404, c Vihalemm 1977b = Вихалемм P. A. Понятие логика paзвития науки и некоторые методологические вопросы анализа истории науки. Философские науки, 1977, No. 5, c

20 Mida Imre Lakatos tõestas ja mida mitte? 1 Ungari päritolu teadusefilosoof Imre Lakatos ( ) sai laiemalt tuntuks aastatel Karl Raimund Popperi (sünd. Viinis 1902) 2 juures Londoni ülikoolis, kus ta töötas kuulsa Majandus- ja Poliitikateaduste kooli (The London School of Economics and Political Science) filosoofia, loogika ja teadusliku meetodi osakonnas (kateedris). I. Lakatos oli K. Popperi tüüpi postpositivistliku teadusemetodoloogia pooldaja, Popperi kriitilise ratsionalismi suuna edasiarendaja teaduse ajaloole tuginevas teadusefilosoofias. Asjahuvilisel eesti lugejal on juba olnud võimalik saada ettekujutust XX sajandi teadusefilosoofia ajaloost ja probleemidest, sealhulgas ka Popperi, Lakatosi, samuti siin avaldatud artiklis 3 mainitud induktiivsete loogikute (loogiliste positivistide) ja Thomas Kuhni kontseptsioonidest. 4 Püüan järgnevalt 1 Artikkel ajakirjast Akadeemia, 1991, nr 2, lk Popper suri Samas Akadeemia numbris (1991, nr 2, lk ) on eesti keeles avaldatud I. Lakatosi artikkel Teadus ja pseudoteadus, mille kommentaariks käesolev artikkel oligi mõeldud. 4 Pean silmas eelkõige koguteost Teaduse metodoloogia (1979). (Julgen seda asjahuvilistele nüüdki veel soovitada, lootes, et heatahtlikku lugejat eriti ei häiri mitmed rituaalsed viited, tsitaadid, formuleeringud ja rõhutused ning et ta oskab argumenteeritud esitust kõigest sellest eristada. Hiljuti tõi Akadeemia väikese n-ö stiilinäite K. R. Popperi kriitilisest ratsionalismist ( Popper 1990). 102

21 üldjoontes iseloomustada Lakatosi panust teadusefilosoofiasse selle tänases kon tekstis. 5 I. Lakatos nagu paljud teisedki teadusefilosoofid lähtub justkui iseenesestmõistetavast seisukohast, et teadus on teadmise kõrgeim liik, ainuke ehtne teadmine. Selleks et midagi tõepoolest teada saada, peame ette võtma teadusliku uurimise. Võimalus viidata teadusliku uurimise resultaadile on teadmise usaldusväärsuse ainus reaalne garantii. Kuigi teaduski eksib, on ainult tema võimeline ka oma eksimusi ületama, pidevalt uusi teadmisi saama ja nende usaldusväärsust rangelt kontrollima. Sellepärast on tunnetustegevuses edu saavutamiseks oluline teada, kuidas teadus toimib, missugused on need kriteeriumid, mille järgi saab otsustada uurimise teaduslikkuse üle, kuidas eristada progresseeruvat uurimisprogrammi degenereeruvast. I. Lakatos on veendunud, et niisugused kriteeriumid on olemas ja nende väljaselgitamiseks tuleb näidata, et teaduse ajalugu on võimalik ratsionaalselt rekonstrueerida. Ratsionaalselt on küll rekonstrueeritav vaid osa teaduse ajaloost (nn teaduse seesmine ajalugu), aga missugune ja kui suur see osa on, seda peabki teaduse metodoloogia näitama, kusjuures metodoloogiline kontseptsioon on seda parem, mida rohkem ta suudab teaduse ajaloost ratsionaalselt rekonstrueerida. Ja Lakatos pretendeeribki sellele, et tema teaduslike uurimisprogrammide metodoloogia suudab teaduse ajalugu edukamalt rekonstrueerida kui teised pakutud metodoloogilised kontseptsioonid ning järelikult annab ka ratsionaalsed kriteeriumid teaduslikkuse ja ühtlasi üldse tunnetuse usaldusväärsuse üle otsustamiseks. I. Lakatos on tõesti andnud olulise panuse teadusefilosoofiasse, eriti induktivistlik-empiristliku ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia, nende siiani nii visalt püsinud teaduslikkuse-arusaamade 5 I. Lakatosi põhitööd on postuumselt avaldatud kahes köites (1978c), vt ka Lakatos 1970, 1971a, 1971b. Mõned tööd on tõlgitud ka vene keelde ( Lakatos 1967, 1978a, 1978b). Et viimased on kättesaadavamad, siis on edaspidi nii Lakatosi kui ka teiste autorite puhul võimaluse korral viidatud neile, kuigi tsiteeritakse originaali järgi. 103

22 paikapidamatuse tõestusega (teistsuguse argumentatsiooniga on seda teinud ka Thomas Kuhn ja Paul Feyerabend). Ent hilisemad uurijad on leidnud tema kontseptsioonis ka puudujääke ja küsitavusi. Esiteks tulekski puudusena nimetada seda, et I. Lakatos töötas oma kontseptsiooni välja füüsika ajaloo põhjal nagu enamik teadusefilosoofe, kuid jättis põhjendamata, miks võib füüsikat pidada teaduse etaloniks, ja veel olulisem miks peaksime üldse arvama, et just teaduslikkuse kriteeriumile vastav tunnetuse vorm on kõigist võimalikest parim. Teiseks ilmneb Lakatosi kontseptsioonis vastuolu. Ühelt poolt loodab ta, et tema kontseptsioon annab ratsionaalsed kriteeriumid, teatavad reeglid otsustamaks, kas käsitlusviis on teaduslik ja kuidas teaduslikkuse raames püsida, kuidas vältida pseudoteadusse libisemist ja ka, kuidas üle saada irratsionalistlik-relativistlikust teaduse tõlgendusest. Viimases süüdistab Lakatos, nagu siin avaldatud artiklistki näha võib, ka T. Kuhni (aga samuti P. Feyerabendit), kes tema arvates ähmastab demarkatsioonijoont teaduse ja pseudoteaduse vahel, sest peab teaduse progressis toimuvate revolutsioonide seletamist ratsionaalsetele metodoloogilistele printsiipidele allumatuks, revolutsioonijärgset teadmist varasemaga ühismõõdutuks. Sellele lisandub ka Kuhni eitav suhtumine tavapärasesse arusaama, mille järgi teaduse areng on vaadeldav liikumisena objektiivse tõe poole, maailmast üha õigema ja täiuslikuma pildi saamise poole. 6 Lakatos jagab selles küsimuses Popperi seisukohta, et teadus on ikkagi vigadele allutatud südikas lähenemine tõesele pildile maailmast ( Lakatos 1978a: 223). Teiselt poolt aga tunnistab ta ise, et tema metodoloogia on juhendiks rohkem teaduse ajaloolasele kui teadlasele: /---/ metodoloogia, erinevalt selle termini varasematest tähen dustest, üksnes hindab täiesti väljakujunenud teooriaid (või uurimisprogramme) ja ei kavatse pakkuda mitte mingisuguseid vahendeid ei heade teooriate väljatöötamiseks ega isegi konkureerivate teooriate vahel valiku 6 See ei ole ainult T. Kuhni seisukoht. Ka uuemad uurimused näitavad, et tavapärane seisukoht ei pea paika. Vt nt Chalmers 1986: Võime kohata raamatut intrigeeriva pealkirjaga Kuidas füüsikaseadused valetavad ( Cartwright 1986). 104

23 tegemiseks ( Lakatos 1978b: 322). Ükskõik kuidas teadlased ka oleksid toiminud, Lakatosi metodoloogia võimaldab hinnata, kas nende uurimisprogramm progresseerus või mitte. Lakatos ei oska ega taha neile nõu anda selle kohta, mille eest nad peaksid hoolitsema ja mis suunas neil tuleks progressi otsida ( Lakatos 1978b: 329). Pealegi jätab Lakatosi metodoloogia alati võimaluse, et ka degenereeruv programm võib ühel heal päeval progresseeruma hakata: Väga raske on otsustada eriti sellest ajast peale, kui me loobusime teaduse iga üksiku sammu progressiivsuse nõudest, millal siis uurimisprogrammi regress on muutunud lootusetuks või mis momendist alates on üks konkureerivatest programmidest teisest otsustavalt üle. /---/ meie metodoloogilises kontseptsioonis ei saa olla mingit kohustuslikku /---/ ratsionaalsust. /---/ Tark. saab olla üksnes tagantjärele. /---/ Alati tuleb meeles pidada, et isegi kui teie oponent on kõvasti maha jäänud, võib ta ikkagi come-back i teha. Mitte mingisuguseid ühe poole eeliseid ei või kunagi pidada absoluutselt otsustavaks. Ei ole olemas mitte mingisugust ühe või teise programmi triumfi ega ka langemise garantiid ( Lakatos 1978a: ). /---/ Järelikult võib ratsionaalselt kinni pidada regresseeruvast programmist seni, kuni rivaal ei ole teda ületanud, ja isegi pärast seda. Ent mida ei saa teha, on see, et ei saa parandada tema nõrka avalikku toe tust ( Lakatos 1978a: 228). Vastuolu I. Lakatosi vaadetes 7 seisnebki selles, et ta püüab esitada ratsionaalseid kriteeriume teaduse arengu hindamiseks, pidades neid objektiivseteks, niisugusteks kriteeriumiteks, mis ei ole ettekirjutuseks teadlastele. Ent pole selge, kuidas saab rääkida teaduse arengu objektiivsest mõistmisest, kui Lakatosi metodoloogia on ikkagi üles ehitatud teadlaste ratsionaalsete otsustuste ja valikuprintsiipide keeles, kujutab endast teadlase intellektuaalsete väärtuste süsteemi, teadusliku aususe koodeksit ( Lakatos 1978a: 205). Lakatosi uurimisprogrammis eristatakse konventsionaalselt omaksvõetud püsivat tuuma ning nn 7 Vt selle kohta ka Curthoys, Suchting 1977: ; Chalmers 1986: 80 87, ,

24 negatiivset ja positiivset heuristikat, s.o metodoloogilisi reegleid, mis just ütlevad, millist uurimisteed valida ja millist vältida ( Lakatos 1970: , 1978a: 217; Teaduse : 36 37). Tekib ju küsimus, kas Lakatos eeldab, et teadlased on teadlikud tema metodoloogias sisalduvatest ettekirjutustest või mitte. Kui mitte, siis pole selge, miks Lakatos võib väita, et tema (ikkagi normatiivne!) metodoloogia seletab teaduse progressi. Kui aga eeldatakse siiski, et teadlased lähtuvad teadlikult tema metodoloogiast, siis on kõigepealt muidugi kummaline, kuidas nad said seda teha juba enne, kui Lakatos need õiged metodoloogilised printsiibid formuleeris. Pealegi ja see on tõsisem vastuväide, nagu juba öeldud, Lakatos ise rõhutab, et tema metodoloogia ei tahagi teadlastele nõu anda ja ta peab koguni võimalikuks, et reaalne teaduse ajalugu käitub valesti oma ratsionaalse rekonstruktsiooni suhtes ( Lakatos 1978a: 233). Ülalöeldut arvestades ongi ootuspärane, et I. Lakatosi kontseptsioon teaduse ajaloo ratsionaalsest rekonstruktsioonist on pandud tõsise kahtluse alla. Üheks radikaalsemaks kriitikuks on Paul Feyerabend (sünd. Viinis 1924) 8, kes nimetab oma seisukohta tunnetusteoreetiliseks anarhismiks (või dadaismiks). 9 P. Feyerabend on analüüsinud kõikvõimalikke metodoloogilisi kontseptsioone ja jõudnud järeldusele, et ükski neist ei võimalda mõista reaalset teaduse ajalugu. Teaduse ajalugu, kui seda ikka reaalse ajaloona võtta ja eriti murrangulisi momente piisavalt detailselt vaadelda, ei ole võimalik ratsionaalselt rekonstrueerida. Pakutud metodoloogiliste printsiipide seisukohalt oleks õige öelda, et kõik on lubatud (anything goes). Ei saa välja pakkuda ühtki universaalset teaduslikkuse kont septsiooni. Lakatosi kohta kirjutab ta: Kokkuvõtteks: Niivõrd kui uurimisprogrammide metodoloogia on ratsionaalne, ei erine ta anarhismist. Kuivõrd aga 8 Feyerabend suri Tema peateoseks on Imre Lakatosile kui sõbrale ja kaasanarhistile pühendatud Meetodi vastu: Anarhistliku tunnetusteooria peajooned (1975), mis on ilmunud mitmes trükis. Vt nt Feyerabend See on ilmunud valitud tööde kogumikus ka vene keeles ( Feyerabend 1986). 106

25 erineb anarhismist, ei ole ta ratsionaalne ( Feyerabend 1986: 342). Tõepoolest, oli ju juba juttu sellest, et Lakatosi enda tunnistuse kohaselt võib ratsionaalselt ignoreerida kõiki metodoloogilisi kriteeriume, sest nad ei ole mingid kohustuslikud ettekirjutused ja alati võib jääda lootma ka dege nereeruva programmi võimalikule come-back ile. Mõista aga metodoloogilisi kriteeriume kohustuslike ettekirjutustena tähendaks neid vääralt mõista, mitteratsionaalselt tõlgendada, niisamuti nagu siis, kui pidada ühe või teise uurimisprogrammi objektiivset hinnangut progresseeruvaks või degenereeruvaks, tema tegeliku triumfi või languse absoluutseks garantiiks. Lakatosi metodoloogia printsiibid osutuvad liiga pehmeks, neid võib säilitada kui verbaalset ornamenti, kui mälestusmärki õnnelikumast ajast, mil veel peeti võimalikuks ajada niisugust keerulist ja sageli katastroofilist asja nagu teadus, järgides mõnda lihtsat ja ratsionaalset reeglit ( Feyerabend 1970: 215). Feyerabend rõhutab, et tema fraasi kõik on lubatud poleemiline tähendus on just selles, et mitte mingisugune reeglite ja standardite süsteem ei ole iialgi kindel ning teadlane, kes asub tundmatu kallale, võib rikkuda mis tahes niisugust süsteemi, olgu see kui tahes ratsionaalne (1977: 379). Lugeja ehk mõistab, et P. Feyerabendi kõik on lubatud ei tähenda muidugi, et filosoof propageerib võhiklikkust näiteks füüsikaga tegelemiseks. Jutt on ikkagi üksnes sellest, et näiteks sellesama füüsikaga tegelemiseks ei pruugi olla kursis teaduse metodoloogide pakutavate kontseptsioonidega, küll aga peab muidugi tundma füüsikat ennast. Metodoloogia omandatakse koos teaduse enesega ja raske (kui mitte võimatu, mida väidabki Feyerabend ja samuti rõhutab spetsiaalselt Kuhn) on leida teaduse tegemise universaalset reeglistikku, mis oleks üheselt mõistetav ja rakendatav abstraktselt, väljaspool konkreetsete ülesannete lahendamise konteksti. Thomas Kuhn (sünd. 1922) 10 teebki sellest järelduse, et teaduse ja mitteteaduse (kas lihtsalt teadusest erineva intellektuaalse tegevuse või veel mitte küpseks teaduseks kujunenud tunnetuse või 10 Suri

26 ka pseudoteaduse) demarkatsioonijoon selles seisnebki, et teaduslikus tunnetuses kujuneb revolutsioonidevahelisel perioodil normaalteadus, mida iseloomustab tegutsemine nn paradigma raamides: teatav n-ö edukas rutiin, teaduse tegemise ja juba vastava hariduse saamise käigus omandatud maailmanägemise viis ja vilja kas tegutsemine näidiste alusel. Normaalteaduses lahendatakse küsimusi, mis meenutavad ristsõnamõistatusi või maleülesandeid, sest pinget pakub just lahenduse leidmine, aga ollakse veendunud, et lahendus on olemas, et ülesanne on reeglipärane. Normaalteaduses ei uurita metodoloogilisi, isegi mitte üldteoreetilisi küsimusi ega vaielda nende üle. Teatav reguleerivate printsiipide süsteem omandatakse nende rakendamise käigus ning nende print siipide abstraktne formuleerimine ja spetsiaalne teadvustamine ei pruugi üldse õnnestuda ning selleks puudub ka vajadus. Neid valdkondi aga, kus normaalteaduse perioodi ei kujunegi, kus kogu aeg on revolutsiooniline situatsioon, esinevad anomaaliad, vaieldakse põhialuste üle mida ja kuidas üldse uurida, missuguseid ülesandeid üldse püstitada ja millal on küsimus lahendatud, selle asemel et rahulikult tegelda üha uute ja uute selgepiiriliste ülesannete eduka ja üha täpsema lahendamisega, neid valdkondi tuleb lihtsalt pidada teadusest erinevaks. 11 P. Feyerabend nagu paljud teisedki teadusefilosoofid ei ole nõus Kuhniga, kes näib õigustavat normaalteaduse fenomeni. Eriti pahane on K. R. Popper, kes tunnistab, et normaalteadus on küll olemas, ent seda ei tohi pidada normaalseks, see on suur oht nii teadusele kui ka meie tsivilisatsioonile üldse. Suured teadlased ei olnud normaalsed selle sõna Kuhni-tähenduses. Normaalsele teadlasele tuleb kaasa tunda, sest teda ei ole õpetatud kriitiliselt mõtlema ( Popper 1970: 52 53). Feyerabend on niisuguse hinnanguga nõus, kuid peab 11 T. Kuhni aastal ilmunud põhiteos Teaduse revolutsioonide struktuur (The Structure of Scientific Revolutions) on tõlgitud ka vene keelde ( Kuhn 1975) [samuti eesti keelde 2003]. T. Kuhni kontseptsioonist ülevaate saamiseks vt ka Teaduse : 38 43; Vihalemm 1979 [viimane avaldatud ka siinses kogumikus, samuti järelsõna Kuhni nimetatud teosele]. 108

27 samal ajal normaalteadust Kuhni tõeliseks avastuseks (1970: 212). Ta ainult leiab, et normaalteadus ei ole nii autonoomne, nagu Kuhn seda mõistab. Feyerabendi arvates ka Lakatos on umbes samal seisukohal saab rääkida normaalsest ja filosoofilisest (kriitilisest) komponendist teaduses, mis pidevalt teineteist mõjutavad, mitte aga normaalsest perioodist ja revolutsioonilisest perioodist (samas). Kuidas on asi siis ikka tegelikult, selle üle võiks lugeja ise mõelda. Tuleks aga tähelepanu juhtida sellele asjaolule, et Kuhn on hariduselt füüsik, kes on spetsialiseerunud just teaduse ajaloole ja tegeleb filosoofia ja metodoloogiaga, nii palju kui need talle ette puutuvad, ning kuidas need n-ö teaduse ajaloo seest vaadates välja näevad, mitte ajalugu ratsionaalselt rekonstrueerida püüdes. 12 See erinev suhtumine normaalteadusesse ei ole juhuslik. Professionaalsed filosoofid ja metodoloogid püüavad ikka näidata, kuidas asjad peaksid olema, mis on soovitav ja kuidas seda argumenteeritult põhjendada ja saavutada, Popper ja Lakatos on kriitilised ratsionalistid juba enne, kui nad teadust analüüsima hakkavad. Teaduse ajalugu on neile pigem näidete varamu. Feyerabend leiab teaduse ajaloost hoopis teistsuguseid näiteid, sest tema arvates on kriitiline ratsionalism vanamoodne ( Feyerabend 1977: 177). Soovitav on hoopis indiviidi täielik vabadus. Teaduses ei ole (vastasel korral oleks jäänud palju avastamata), ju ei tohigi olla (see piiraks indiviidi vabadust), mingeid metodoloogilisi piiranguid (kaasa arvatud see, et piiranguks ei tohi olla ka piirangukeeld, s.t kes tahab, võib ju ennast ise vabalt piirata). Veel enam inimesel peab olema võimalus vabalt valida, kas üldse tunnistada teadust või pöörduda näiteks nõidumise poole. Vabas ühiskonnas ei tohiks eelistada teadust (me ju ei teagi õieti, mis see on ja milles on tema eelised teiste tunnetusviiside ees). Teadus peaks olema lahutatud riigist, analoogiliselt kirikuga, mis juba on enamasti riigist lahutatud. Koolis peaks olema võimalik valida, kas õppida teaduste aluseid 12 Käesoleva artikli autor on T. Kuhni kontseptsiooni ja selle kriitikat põhjalikult analüüsinud ja rakendanud keemia arengu vaatlemisel. Vt lisaks juba varem viidatule nt Vihalemm 1981a, 1981b (eriti IV ptk), 1982,1984 [vt ka eelm. märk.]. 109